JAANUARINUMBRIS: • Eelarve keskendub inimestele • Volikogu kinnitas Kindluse Kooli asutamise otsuse • Jüris alustab tööd jäätmejaam • Miks teevad inimesed sporti?

Rae valla ametlik väljaanne nr 1 | jaanuar 2019

FOTO: MARIE SARIK On aeg välja otsida suusad, sest Jüriloppet tuleb taas. 5 põhjust perega osalemiseks u lk 21 RAE SÕNUMID 2 JAANUAR 2019 Uue aasta eelarve keskendub inimestele

Kui eelnevatel aastatel on valla eelarve peamine maht valatud betooni, siis 2019. aasta eelarvest tuli suurte investeeringute kõrval leida ressurssi, et hoida inimesi, kes iga päev valla elanike heaks töötavad.

Möödunud aastaga võrreldes ligi 10 mil- joni euro suuruse kasvu teinud eelarve ületab taas rekordeid nii oma koguma- hu kui investeeringute poolest. Valla 2019. aasta eelarve maht on 48 129 198 eurot. Põhitegevuse tulu on 36,6 miljo- nit eurot, põhitegevuse kulud 34,3 mil- jonit eurot ja investeeringute mahuks kujuneb 13,7 miljonit eurot. Aasta lõpust ametis olnud voli- saks on selle aasta eelarvest veel tarvis palgatõusu oodata ka kooli tugiper- kogu esimees Tõnis Kõiv tõi eelarvet teha kulutusi nii Järvekülas kevadel sonalil ja lasteaiaõpetajatel,“ selgitas kommenteerides välja kolm peamist avatavate lasteaedade ehituste lõpeta- vallavanem. Samuti tõusevad palgad märksõna: „Palju uusi elanikke tähen- mise ja sisustuse tarbeks kui olemas- ka vallavalitsuse töötajatel, mida val- dab vajadust uute lasteaedade ja kooli oleva haridustaristu korrashoiuks,“ lavanem põhjendab vajadusega hoida järele ning see on uue eelarve esimene ütles vallavanem, kellel oli eriti hea tänaseid kogenud töötajaid ja pakkuda märksõna ehk investeering haridus- meel, et viimasesse etappi on jõud- motiveerivat palgataset uute ametni- se. Teise märksõnana toon esile in- nud ka Vaida kooli rekonstrueerimine. ke värbamisel. „Tööjõuturul toimuvad vesteerimist inimkapitali ehk meie „Oleme Vaida kooli järk-järgult uuen- muutused ei lähe mööda ka meist ning õpetajatesse ja kõigisse teistesse valla danud alates 2016. aastast, nüüd saab seetõttu tõusid palgad tänavu senisest eelarvest palka saavatesse inimestes- viimase etapiga korda ka spordiosa, tempost kiiremini. Valla struktuuris se. Kolmas märksõna ehk pakutavad kus lisaks sportimisele on tulevikus töötab täna väga häid spetsialiste ja teenused on otseselt seotud teisega. veelgi parem korraldada ka erinevaid ametnikke ning eesmärk on neid hoi- Valla eelarves on arvestatud nii Jüri sündmusi, sest oluliselt paraneb saali da ja pakkuda elanikele seeläbi kvali- perearstikeskuse ehitamise kui Peetri akustika,“ lisas Võrklaev. teetset teenust,“ sõnas Võrklaev. perearstikeskuse toetamisega, et meie Palgakasvu kõrval suurendab inimesed saaksid paremat teenust.“ Inimkapital on kõige olulisem inimkapitalile tehtud kulutusi ka val- Taristu kõrval aga on ehk veelgi la struktuuris töötavate inimeste arvu Investeeringud haridusse jätkuvad olulisem kvaliteetne sisu. Et seda pak- kasv. Näiteks lisandub kahe uue ava- Suurimad numbrid vaatavad eelar- kuda, on vaja häid õpetajaid ja et koo- tava lasteaiamajaga Järvekülas valla ves vastu ikka haridustaristusse tehta- lidel oleks neid lihtsam leida, otsustas palgasaajate hulka üle 70 töötaja ning vatest investeeringutest. Kuigi aasta- vald uuest aastast tõsta ka õpetajate muutusi tuleb ka vallavalitsuse struk- aastalt kasvab elanikkond ja seeläbi ka riiklikule palgale juurde makstava tuuris. Uuel aastal on lisandumas tulumaksu laekumine, tuleb investee- lisatasu määra seniselt 40-lt 100-le üks raamatupidaja ametikoht valla ringuteks jätkuvalt kasutada ka laenu- eurole. „Valla põhitegevuse koguku- finantsosakonda ja sotsiaalosakond raha. „Sel aastal võtame investeerin- ludest moodustavad haridusvaldkon- täieneb erivajadustega inimeste spet- gute tarbeks laenu 6,5 miljonit eurot ja da suunatud kulud ühtekokku 74,8%. sialisti ametikoha võrra. Haridus- ja sellest ligi pool kulub uue kooli projek- Uuel aastal on fookuses kooliõpetaja- sotsiaalvaldkonna abivallavanem Jens teerimiseks ja tänavu ka ehituse alus- te palgatõus, mis koolijuhtide sisendi Vendeli sõnul on selle ametikoha loo- tamiseks. Selle tarbeks oleme hetkel alusel on ajendatud soovist hoida ja mise tinginud kasvav elanikkond, mis arvestanud umbes 3 miljonit eurot,“ leida häid õpetajaid, kelle üle Harju- läbi on suurenenud ka abivajajate ja sõnas vallavanem Mart Võrklaev. „Li- maal käib tihe rebimine. Lisaks on puuetega laste ning täiskasvanute arv. EELARVE JAANUAR 2019 3 Uue aasta eelarve keskendub inimestele Teetöödest

Ükski eelarve ei saa ümber teedeehitu- sega seotud küsimustest ja kuludest. Tänavune mahukaim investeering on seotud Kodala piirkonnaga. „Kodala on valla üks esimesi nö uusarendus- piirkondi, kus tänaseks on amortisee- runud nii vee- kui ka kanalisatsiooni- torustikud ja teed. Koostöös Elvesoga võtab vald ette suure projekti, kus vee- ettevõte rajab Kodalasse uued trassid ning vald uued sõiduteed, jalakäijate tee ja valgustuse ning toimiva sade- meveesüsteemi,“ ütles vallavanem. Tööde tulemusel loodetakse paranda- da piirkonna inimeste liikumismuga- vust, turvalisust ja vee- ning kanalisat- Valla planeeringute osakond külastas Tallinna Transpordiametit. siooniteenuse pakkumise kvaliteeti. Riigieelarvest tuli raha trammiprojektile 2019. aasta tee-ehitustööd • Kodala elamupiirkond Aasta lõpus teravalt meedia tähele- On täiesti selge, et • Aruküla tee (valla haru) panu all olnud riigieelarve vastu- Ülemiste piirkonda • Liiva tee Lagedil võtmine koos sinna hulka kuulu- on lähiajal koondumas • Järveküla lasteaia juurdepää- nud katuserahade jaotamisega oli sutee Rae valla jaoks kasulik, trammitee mitmed suured projektid, • Küti-Pargi ringristmik rajamise eeluuringute tarbeks eral- mis teevad seal liikumise • Kautjala tee tolmuvaba kate dati vallale 100 000 eurot. keeruliseks ja seetõttu • Vana-Järveküla tee tolmuvaba Objekti ühe eestvedaja abivalla- kate vanem Priit Põldmäe sõnul kulub peame juba täna sellise megaprojekti elluviimiseks iga leidma alternatiivseid Kergliiklusteede sent ära ja riigi poolt saadud lisaraha ehitus ja projekteerimine on juba kasutuseks planeeritud. Põld- liikumisvõimalusi. • Allika tee kergliiklustee pro- mäele teeb rõõmu, et riik on lõpuks jekteerimine ja ehitamine aru saanud tulevikku suunatud pro- spetsialistidega konsultatsioonibü- • Jaama tänava kergliiklustee jektide vajalikkusest. „On täiesti sel- roost Rambol, kus muuhulgas töötab projekteerimine ja ehitamine ge, et Ülemiste piirkonda on lähiajal sel alal ka eestlasi,“ rääkis abivallava- • Jüri-Lagedi kergliiklustee ehi- koondumas mitmed suured projektid, nem senisest eeltööst, mis on andnud tamine mis teevad seal liikumise keeruliseks, palju häid mõtteid. • Lagedi-Tuulevälja kergliiklus- ja seetõttu peame juba täna leidma al- „Sada tuhat eurot on projekti suu- tee ehitamine ternatiivseid liikumisvõimalusi,“ sel- rust arvestades küll väike raha, kuid gitas ta. võimaldab meil kuskilt peale hakata. Muud hooldusremonditööd „Detsembris külastasime Tallin- Hetkel ongi kõige kriitilisemad just • Näkinurga tee na Linnatranspordi AS-i spetsialiste, trassi valikuga seotud küsimused ja • Muuseumi tee tutvusime depoo ja trammipargiga. selle raha eest loodame leida heal ta- • Limu tee Lisaks käisime vaatamas, kuidas käib semel partneri, kellega koos võimali- • Piibelehe tee (Tuuliku-Hoidla reaalajas sarnase projekti elluviimine: kud alternatiivid läbi töötada,“ rääkis tee lõik) Soomes võttis meid vastu Helisingi ja abivallavanem. Hanke lähteülesannet • Tuuliku tee Espoo vahele rajatava 25 kilomeetri asutakse koostama juba uuel aastal ja • Spordi tänav pikkuse Raide Jokkeri nime kandva selle väljakuulutamiseni soovitakse projekti meeskond koos oma ala tipp- jõuda esimesel võimalusel. RAE SÕNUMID 4 JAANUAR 2019 Vallavolikogu kinnitas uue põhikooli asutamise otsuse

Aasta viimasel istungil otsustas Rae vallavolikogu asutada leida võib. Komisjonis leidsime, et li- Peetri kanti uue põhikooli. Uue kooli nimeks saab Kind- saks elanike seas olulisele viitele loob sedavõrd paljutähenduslik nimi ka luse Kool ja õppetöö võib seal alata 2020. aasta esimesel head eeldused tulevasele direktorile septembril. selle põneva sisuga täitmiseks ja pa- neb ilmselt meid kõiki uut kooli luues Nime Kindluse Kool pakkusidki välja jatav kool Järvekülas,“ ütles ta. „Valik ka ise asju värske nurga alt vaatama. nii Uuesalu lasteaia Koprakeste rüh- langes Kindluse Kooli kasuks, sest Jär- Lisaks eristub selgelt piirkonnas juba ma lapsed kui ka planeeritava kooli- veküla on nooruslik ja kasvav piirkond tegutseva Järveküla kooli nimest, mis maja vahetus läheduses elavad inime- ning miks mitte astuda pisut senistest aitab vältida segadust.“ sed. Veebihääletusel oli Kindluse Kool raamidest välja. Kindluse tee on Jär- Järveküla Kooli direktor Mare Räis koos „Assaku“ ja „Rae“ nimega üks veküla Sepa elurajooni keskne tänav, oli komisjoniliikmena samuti Kindlu- enim hääli saanud variantidest. Lõp- mida mööda igapäevaselt palju inimesi se Kooli meelt. liku otsuse tegi aga kokku kutsutud liigub. Komisjoni töös osalesid haridus- „See oli julge valik. Vaid asukohal nimekomisjon, kes omakorda esitas asutustes töötavad inimesed, kelle hin- põhinev nimi ei üllataks täna enam selle volikogule. nangul on Kindluse nimel ka sümbool- kedagi – Kindluse Kool aga ärgitab Piirkonna elanik ja äsja ka Järve- ne tähendus, mille ümber võiks lugu inimesi kaasa mõtlema. Mina mõtlen küla külavanemaks valitud Kaarel tekkida,“ lisas külavanem Kaarel Kais. juba täna sellest kui kindlusest – kool Kais tõi samuti nime tugevusena välja Vallavanem Mart Võrklaev kõ- on kindel koht, kus lapsed saavad end selle selge eristumise. neles valitud nime kohta järgmist: tunda turvaliselt ning kus lapsevane- „Komisjonile esitatud ja enim hää- „Suure tõenäosusega tuleneb nimi mad saavad olla kindlad, et nende las- li saanud variantidest jäid viimasena Kindluse Kool sealkandis peamiselt tele tagatakse hea haridus. sõelale Assaku Kool ja Kindluse Kool. liikumiseks kasutatavast Kindluse Uuel direktoril saab olema väga põ- Assaku kasuks rääkis asjaolu, et kõik tänavast. See omakorda on kaudselt nev ülesanne luua selle nime ümber praegused Rae valla koolid on nime seotud Peeter Suure merekindluse terviklik kontseptsioon ning väärtus- saanud asukoha järgi. Samas asub ra- jäänustega, mida siin-seal Rae vallas süsteemid,“ sõnas Mare Räis.

Uuesalu Koprakeste rühma kavand. VALLAVALITSUS JAANUAR 2019 5

FOTO: Pixabay Rae valla abi leevendab kallineva juhiloa taotlemist

Rae valla noortel on võimalus taot- Voogile teeb head meelt, et järjest - noor ei ole avalduse esitamise leda juhiloa omandamiseks tehtud rohkem alaealisi leiab tee autokooli. hetkel vanem kui 21-aastane; koolituskulutuste kompenseeri- Ta soovitab vanematel rooli taga olles - noor on omandanud vähemalt mist 180 euro ulatuses. Tegemist on noortele eeskuju näidata. „Beebi üri- põhihariduse; märkimisväärse abiga, arvestades tab käima õppides vanemaid matkida, - noore elukohaks on rahvastiku- asjaolu, et juhiloa taotlemine muu- sama lugu on ka auto juhtimisega. Kui registri andmetel taotluse esitamise tus 1. jaanuarist oluliselt kallimaks. vanem korralikult liikleb, on ka sõidu- hetkel ja sellele eelnenud 12 kuul Rae Nimelt tõusis kohustuslike sõi- õpetajal lihtsam,“ lisab Voog. „Need vald; dutundide arv kümne võrra 31-ni. See noored, kes on enne 18-aastaseks saa- - kulutused on tehtud liiklusseadu- tähendab, et juhiloa taotlemine võib mist esmaste juhilubadega praktikat se mõistes B-kategooria mootorsõidu- maksma minna kuni tuhat eurot. kogunud, saavad liikluses palju pare- kijuhi juhtimisõiguse saamiseks; „Autokoolide juurdehindlus on mini hakkama kui need, kes hiljem - noor on liiklusseaduses esitatud niigi väike, sest konkurents on äärmi- autokooli tulevad.“ nõuetele vastava koolitaja juures lõ- selt tihe. Olukord läheb veel keerulise- Juhilube taotlevad Rae vallas ak- petanud B-kategooria mootorsõiduki maks, kui kütusehind peaks tõusma,“ tiivselt ka naised. Praegu poolelioleval juhi õppekavakohase koolituskursuse nendib AV Rae Liikluskoolituse OÜ koolitusel on Jüri grupis rohkem õr- ja omab selle kohta juhi koolituskur- juhatuse esimees ning sõidu- ja teoo- nema soo esindajaid, täpsustab Voog. suse tunnistust; riaõpetaja Vello Voog. „Lääne-Euroo- „Eriti suur on naiste huvi mootor- - noor on läbinud Maanteeameti pas on juhilubade tegemine võrdne rattalubade vastu. Viimati oli grupis B-kategooria mootorsõiduki juhi sõi- keskmise palgaga. Sama tariif võiks kaksteist naist ja kolm meest,“ muhe- dueksami positiivselt. kehtida ka Eestis, sest siis saaks õpe- leb Voog. Oluline on teada, et kompensat- tajaid valida ja neile korralikku palka siooni saavad hakata taotlema kõik maksta. See tõstaks koolituse kvalitee- Toetust saab kuni 21-aastane noor need noored, kellele on Maantee- ti. Praegu tegutsevad sõiduõpetajad Haridus- ja sotsiaalvaldkonna abi- ameti poolt juhtimisõigust tõen- suuresti entusiasmist, üle viie euro vallavanem Jens Vendeli sõnul on toe- dav juhiluba väljastatud alates 2018. tunnist pole neile võimalik maksta.“ tuse eesmärk kutsuda noori üles auto- aasta 1. septembrist. Selleks tuleb kooli õpinguid mitte edasi lükkama, esitada taotlus koos juhiloa koopia, Varem alustanutel eelis vaid tegelema sellega kõige sobivamas koolituskursuse tõendi ja maksmist Autokoolis võib B-kategooria juhi- eas. „Nagu muud õpingud, nõuab ka kinnitava dokumendiga jaanuari loa taotlemist alustada, kui noorel on autokoolis käimine pühendumist, kuu jooksul. Alates 1. jaanuarist juhi- vanust 15 ja pool eluaastat. Kuus kuud aega ja tahet. Edasises elus aga pakub loa omanikuks saanud noortel tuleb enne täisealiseks saamist on võimalus juhilubade olemasolu eeliseid nii isik- taotlus esitada Rae valla haridus- ja sooritada teooria- ja kolm kuud hiljem likus plaanis kui tööturul,“ sõnas Ven- sotsiaalametile 30 kalendripäeva sõidueksam, mis lubab iseseisvalt sõi- del määruse jõustumise järel. jooksul pärast Maanteeameti poolt dukit juhtida. Kuna Rae vallas ei ole Volikogu poolt vastu võetud mää- juhtimisõigust tõendava juhiloa väl- õppesõiduplatsi, käiakse õppesõitu te- ruse alusel makstakse kompensatsioo- jastamist. Taotluse vorm on leitav gemas Tallinnas või Jüri tehnopargis ni summas 180 eurot juhul, kui on täi- valla kodulehelt. tegutsevate ettevõtete territooriumil. detud kõik alljärgnevad tingimused: Andres Kalvik RAE SÕNUMID 6 JAANUAR 2019

Järveküla külavanemat Kaarel Kaisi inspireerib Austrias kogetud ühtsustunne

Järveküla on viimastel Külavanem Kaarel Kais. aastatel kiiresti kas- FOTO ANDRES KALVIK vanud, kuid oma po- tentsiaali on Rae valla seltsielus tagasihoidli- kult kasutatud. Uueks külavanemaks valitud Kaarel Kaisil on soov see viga kiiresti parandada. Viis aastat Järvekülas ja eelnevalt kaheksa aastat Peetris elanud Kaisi kan- didatuur esitati külava- nema valimistele suhte- liselt viimasel minutil.

ANDRES KALVIK

„Mulle tehti ettepanek väga suure Igapäevaselt endale kuuluvas ad- Koos venna Kristjaniga 1997. aas- hulga aktiivsete Järveküla inimeste vokaadibüroos Premium vandeadvo- tal rannavõrkpalli Euroopa meistri- poolt kõigest kaks päeva enne valimi- kaadina leiba teeniva Kaisi sõnul saab võistlustel üheksanda koha saavuta- si,“ meenutab Kais. „Soovitasin esmalt üheks väljakutseks olema ka Järvekü- nud Kaarel Kaisile on sügava mulje leida keegi, kellel on ehk rohkem vaba la kolme piirkonna sotsiaalne ühenda- jätnud Šveitsi piiri ääres asuv Austria aega sellesse rolli panustamiseks. Al- mine. Äsja alanud aasta tegevusplaan väikeküla Wolfurt. „Kui olin küll tipp- ternatiivset kandidaati siiski leida ei pannakse kokku õige pea toimuval spordiga lõpetanud, ent mängisin veel õnnestunud. Samas jõudsin selle paa- küla eestseisuse koosolekul. Kiiremas arvestataval tasemel rannavõrkpalli, ri päeva jooksul asja enda jaoks läbi korras tuleb luua kõigile Järveküla kutsuti mind korduvalt iga-aastasele mõelda ja leidsin, et teeksin mitmeid elanikele kättesaadavad infovahetus- rannavõrkpalli turniirile Wolfurtis. asju, mida külavanemana teha tahaks, kanalid, mille kaudu saaksid eestsei- Käisin seal erinevate paarilistega kok- niikuinii vabatahtlikult.“ suse liikmed rohkem infot selle kohta, ku viis-kuus korda ja ilmselt tuntak- mida elanikud ise oluliseks peavad ja se mind seal tänaseni paremini kui Info liikuma igas kanalis millest puudust tunnevad. mistahes külas või linnas Eestimaal,“ Rae vallavolikogu liikmena on Kais „Asutame mittetulundusühingu pakub 44-aastane mees, kes esindab kursis kogu omavalitsuse murede ja vormis külaseltsi, mis otseselt külaelu praegu Eesti meistrivõistluste esilii- rõõmudega ehk oskab näha nn suurt arendamisega tegeleb ja mille abil loo- gas Liider/Rae valla meeskonda. pilti. Mitukümmend aastat võrkpalli dame erinevaid projekte rahastada,“ „Nimetatud rannavõrkpalliturniir mänginud Kais teab suurepäraselt, et märgib Kais. „Kaugemas tulevikus oli külaelu iga-aastane kõrghetk,“ edu toob vaid ühtselt tegutsev mees- võiks küla saada oma kodulehekül- jätkab Kais. „Ettevalmistusesse oli va- kond ja seda põhimõtet on tal kavas je internetis ja siin võiksid tekkida batahtlikena kaasatud väga suur osa järgida ka külavanemana. traditsioonidega üritused, mida igal elanikest. Eestlaste kõrval osalesid „Nõustusin kandideerima üksnes aastal oodatakse. Mul on kaks väikest seal alati brasiillased, sealhulgas üks juhul, kui mul saab olema tugev taus- toredat poega ja tahan, et nad saaksid rannavõrkpalli eksmaailmameister, ja tajõud inimestest, kes aitavad leida ja kasvada sõbralikus, turvalises ja ak- mängijaid Tšehhimaalt ja Šveitsist. Ma ellu viia ideid kohaliku elu arendami- tiivses kogukonnas, kus alati midagi ei ole üheski kogukonnas näinud nii seks. Usun, et selline tugev meeskond huvitavat toimub. Kindlasti peaks kor- võimast ühtsustunnet, kui oli nende on mul olemas ja nüüd tuleb see liht- raldama üritusi lastele, sest neid on turniiride ajal selles ca 8000 elaniku- salt tööle panna,“ lisab ta. Järvekülas palju.“ ga külas. Inimesed olid uhked, et nen- KOGUKOND JAANUAR 2019 7

Järveküla külavanemat Kaarel Kaisi inspireerib Vaskjala külavanemaks sai Austrias kogetud ühtsustunne Regina Palatu

de juures nii kõrge tasemega turniir Vaskjalas võttis külavanema ametit Vaskjala suureks toimub.“ Kais lubab teha kõik endast pidanud Krister Parbolt teatepulga plussiks peab Ida- oleneva, et Järveküla eristuks ühtse ja üle Regina Palatu. Just Parbo oli sõbraliku kogukonna poolest ning seal „süüdi“, et Palatu neli aastat tagasi Tallinna Keskhaiglas toimuks üks-kaks iga-aastast suur- kogukonnaelus aktiivselt kaasa õena töötav Palatu sündmust, mida kogukond ootab. lööma hakkas. võimalust kasutada Eelmise aastatuhande lõpus oli Järvekülas alla saja elaniku. Viima- ANDRES KALVIK kogukonnaliikmete se kuue aastaga on piirkonna elanike enesetäiendamiseks arv kahekordistunud ja praegu peaks „Varem piirdus minu arusaam külalii- ja muude ürituste see hinnanguliselt ületama 1500 piiri. kumisest peamiselt Rae valla külade Suure kinnisvaraarenduse taustal on päevadega, kus elanikud saavad oma läbiviimiseks elanikele vist ainult aja küsimus, kui täis saab küla esindades mitmesugustes tege- avatud vana Rae koolimaja. kaks tuhat elanikku ja ala võtab linna- vustes kaasa lüüa,“ ütleb Regina Pa- likuma ilme. latu. „Tänu külaaktiivi tegevuses osale- Küla peab arenema ühtlaselt misele sain palju teada Vaskjala aja- Kenas külas on ka hoolivad „Selge on, et Järveküla ei ole klas- loolise eripära, territoriaalse asendi, inimesed sikalises tähenduses küla – asume ik- looduskaitsealuste objektide, naabrite Vaskjala suureks plussiks peab kagi pealinna vahetus läheduses ning ja traditsioonide kohta. Ühesõnaga – Ida-Tallinna Keskhaiglas õena töötav enamik elanikke töötab Tallinnas. hakkasin end tundma kogukonnaliik- Regina Palatu võimalust kasutada ko- Samas on siinne elanikkond suures mena.“ gukonnaliikmete enesetäiendamiseks plaanis üsna homogeenne. Tüüpiline ning muude ürituste läbiviimiseks täiskasvanud Järveküla elanik elab ri- Traditsioone tuleb hoida ning edasi elanikele avatud vana Rae koolimaja daelamus või oma majas ja tema peres kanda hoonet. kasvab mitu alaealist last. Järveküla Kui mitmete tegevustega hõivatud „Lähiaastate eesmärgiks on rajada elanike arv küll kasvab pidevalt, kuid Parbo enam külavanemaks ei kan- külla avaliku kasutusega lastemän- on praegu veel piisavalt väike, et ühtne dideerinud, oli paljude elanike tuge guväljak ja kelgumägi ning toetada kogukonnatunne saaks tekkida. Kind- tundnud MTÜ Vaskjala Külaseltsi ju- laste näiteringi tegevust. Kindlasti lasti on siin inimesi, kes määratlevad hatuse liige Palatu nõus selle ülesande jätkame traditsiooniliste heakorratal- end pigem äärelinnas elavate tallin- enda peale võtma. Palatu lisab, et koos gutega. Usun, et kenas külas hoolivad lastena ning keda nii-öelda külaelu ei tegusate abilistega on tal kavas jätka- inimesed rohkem nii üksteisest kui huvitagi. Aga on ka palju inimesi, nii ta endiste külavanemate Parbo ja Aldo keskkonnast,“ räägib kolme lapse ema sisserändajaid kui põliselanikke, kes Laidi poolt ellukutsutud üritustega. Palatu. elavad küla arengule igas mõttes kaa- Seega toimuvad ka edaspidi külakoos- sa ja tahavad, et külas toimuks ühiseid olekud, kevadised heakorrapäevad, su- Ebapiisav tänavavalgustus jätkuvalt üritusi,“ räägib Kais. vised külapäevad ja jõulupidu. probleem Kaisile teeb suurt heameelt, et Jüri aleviku külje all asuv 700 ela- Suurematest murekohtadest tõs- märtsis alustab kahes majas tööd Jär- nikuga Vaskjala on Palatu sõnul elu- tab Palatu esile ebapiisava tänavaval- veküla lasteaed. Uus põhikool avab jõuline ja kasvav küla. „Vaskjala aren- gustuse tiheda liiklusega kohtades. uksed 2020. aasta sügisel. „Praegune gukavas 2016–2020 on kaardistatud Nende murede osas loodetakse leida areng on minu arvates paratamatus. hetkeolukord ja peamised eesmärgid. abi vallavalitsuselt, kellega lahenduse On raske eeldada, et kaheksa kilomeet- Koostöös Rae kultuurimajaga ning Ko- otsimisel koostööd tehakse. ri kaugusel ühe Euroopa väikese riigi danikuühiskonna Sihtkapitali rahas- „Kõige tõhusam on kohaliku elu pealinna keskpunktist asub klassikali- tuse abil jätkub kohaliku omaalgatuse puudutavatel teemadel kaasa rääkida ses tähenduses küla üksteisest kaugel programm „Saame tuttavaks läbi loo- külakoosolekutel. Tihti leiab problee- asuvate üksikute majade, rohkete aa- mingulise tegevuse!“. Selle eesmärgiks midele lahenduse juba arutelu käi- sade ja metsatukkadega. Oluline on, et on tekitada külaelanikes kogukonna- gus. Üheskoos saame otsustada, kas kinnisvaraarendusega samaaegselt ja liikme tunnet ühiste loominguliste suudame kitsaskoha oma jõududega samas tempos ehitataks ka teid, koo- tegevuste kaudu,“ kirjeldab Regina korda teha või on vajalik teavitada val- limaju, lasteaedu, perearstikeskusi ja Palatu ideid ja plaane alanud aasta lavalitsust,“ lausub külavanem Regina spordirajatisi,“ loetleb Kais. ühisteks ettevõtmisteks. Palatu. RAE SÕNUMID 8 JAANUAR 2019

FOTO: PEETER HÜTT Mart Võrklaev pälvis Suure HOLMERi

Harjumaa omavalitsusjuhtide võttis Aivar Simsoni poolt loodud miseks,“ sõnas Võrklaev oma mees- kõrgeimat auhinda, Suurt HOLME- pronksskulptuuri vastu mullu 29. konda tänades. Rit (nimi on tuletatud Harjumaa detsembril Harjumaa ballil toimu- Lisaks jagas HOL aasta lõpus ka Omavalitsuste Liidu lühendist HOL, nud tänutseremoonial. teenetemärke: rahvakultuuri edenda- millele on lisatud Me Ehitame Rii- Oma lühikeses tänukõnes sõnas mise eest Harjumaal pälvis selle Rae ki) annab Harjumaa Omavalitsuste Võrklaev, et auhind tehtud töö eest on valla tantsuema Linda Pihu, kes on Liit välja juba seitsmendat korda. väärikas tunnustus ja tal on suur au aastakümneid oma elust ja ajast pü- Auhind antakse välja omavalitsuse see vastu võtta, kuid lisas, et see, mis hendanud rahvakultuuri edendami- volikogu esimehele, linnapeale/ on Rae vallas ära tehtud, ei ole kind- sele ja juhendanud tantsijaid lastest vallavanemale, HOLi juhatuse liik- lasti ainult ühe mehe panus. „Selle kuni memmedeni. Ta on hingega pa- mele või HOLi tegevaparaadi juhile taga on Rae vallavalitsuse ametnike nustanud nii meie oma Rae valla lau- teenete eest konkreetse valla/linna ja meie allasutustes töötavate ini- lu- ja tantsupeo Jüri Klunkeri kui Har- või omavalitsuste koostöö arenda- meste igapäevane töö, kes panus- jumaa ja üle-eestiliste tantsupidude misel. Tänavu sai selle au osaliseks tavad selle nimel, et meie koduvald korraldamisse. Täname, Linda, et oled Rae vallavanem Mart Võrklaev, kes oleks meie inimestele parim koht ela- jaganud oma armastust tantsu vastu!

Valla suurim munitsipaalelamu saab korda kahe aasta jooksul

KredExi kohaliku omavalitsuse elamu- ligi kümne aasta vanune IV korruse nitsipaalkorterit, mida lisaks toimetu- fondi investeeringu toetusel saab kahe juurdeehitus, soojustatakse ja luuakse lekuraskustega inimestele saavad üü- järgneva aasta jooksul põhjalikult re- hüdroisolatsioon vundamendile ning rida ka allasutuste, sh koolide töötajad. konstrueeritud valla suurim munitsi- vahetatakse välja torustik ja elektri- Ehituse tänav 6 munitsipaalmaja lam- paalmaja Ehituse tänaval Jüris. süsteemid,“ rääkis Sarik. „Uueks saab mutus-, projekteerimis- ja ehitustööde Neljakorruselises kortermajas on fassaad, paigaldatakse korralik venti- teostamiseks on vald sõlminud lepin- ühtekokku 40 korterit. Abivallavanem latsioon ja uuendatakse nii trepikodade gu hankele ühispakkumise teinud AS Madis Sariku sõnul on tegemist kee- kui korterite siseviimistlus. Kokkuvõt- Remet ja PRO EHITUS OÜ-ga ning töö- rulise objektiga, sest rekonstrueeri- tes paranevad elutingimused, maja ül- de üldmaksumus on umbkaudu 1,6 mistööd on mahukad ja kokkuleppel dine seisukord ja energiatõhusus, mis miljonit eurot. KredExi teotus võimal- majutatakse üürnikke ehitusperioodil annab edaspidi märkimisväärse kok- dab tööde korrektse teostuse järel vallal ajutiselt samas majas vabadesse kor- kuhoiu ka ülalpidamiskuludelt,“ lisas tagasi saada sellest 50%. teritesse. „Täielikult tuleb ümber teha ta. Rae vallal on ühtekokku ligi 70 mu- RS TASUB TEADA JAANUAR 2019 9

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

Sel aastal lihtsustub maaomanike jaoks maaüksuste piiride korras- tamine, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. Selleks Maa- amet kaasajastab katastriandmeid, millega piiriandmed, pindala ja kõl- vikuandmed muutuvad täpsemaks. Piir looduses ei muutu ja muudatu- sed tehakse registri korrastamise eesmärgil. Pärast Eesti iseseisvuse taasta- mist hakati õigusjärgsetele omani- Näide jõe kulgemise kele tagastama maid ja talusid – seda erinevusest vanade (must-valge) ja uute tuli teha kiiresti, et maa ei oleks pe- (punane) andmete remeheta. Nii maa tagastamisel kui järgi. ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maa- distamiseta. ka infotehnoloogilised võimalused. tüki plaani. Maaüksusi moodustati ka Piiride korrastamiseks tuleb pöör- Nii võtabki Maa-amet maakatast- plaanimaterjali alusel ilma mõõdista- duda maamõõtja poole, kes koostab ris sellest aastat kasutusele oluliselt miseta. Tänapäevane tehnoloogia või- maakorralduskava. Sellele märgi- täpsemad alusandmed. Sama piiri- maldab Maa-ametil kasutada erine- takse olemasolevad ja soovitud uued punkti kohta erinevate maatükkide vaid andmeallikaid ja nende andmete maaüksuse piirid. Maaomanikud vormistamisest ja mõõdistamisest alusel on Maa-ametil katastripidaja- kooskõlastavad piiride muutmise ko- kogutud andmed, mis võisid erineda na õigus luua maatüki kujud katast- haliku omavalitsuse ja Maa-ametiga lubatud vea piires, viiakse omavahel ris, määrata kõlvikud ning arvutada ning tellivad vajadusel mõõdistami- kokku. Samuti viiakse loodusobjektil pindala. See võimaldab viia vajalikke se. Mõõdistamisandmete alusel mää- kulgevad piirid vastavusse aluskaardi- maatoiminguid läbi lihtsalt, kiirelt rab Maa-amet maatükkide piirid ja ga. Piiriandmete kokku viimisega või- ja taskukohaselt ning toetada sellega pindalad. Maaomanikud tasuvad va- vad muutuda piiripunkti koordinaa- kinnisavara käivet. jadusel omavahel hüvitised ja notari did ja sellest tulenevalt võib vähesel Uute tehniliste lahenduste abiga poole pöörduma ei pea. Maakataster määral muutuda ka maatüki pindala muutub järgmise aasta jooksul võima- registreerib uued katastriüksused ja maakatastris ja kinnistusraamatus. likuks maatüki osaline mõõdistamine, esitab kinnistamisavalduse vastavalt Oluline on rõhutada, et seejuures piir mis varem võimalik ei olnud. See tä- maaomanike tahtele. Seega on maa- looduses ei muutu ja muudatused te- hendab, et maatoimingute tegemisel toimingute tegemine maaomanikele hakse registri korrastamise eesmärgil. ei pea maamõõtja mõõdistama enam edaspidi märksa lihtsam, ei pea enam Andmed muutuvad täpsemaks ja see- kogu maatükki, vaid üksnes muude- esitama samasisulisi avaldusi mitme- ga on piiri asukoht looduses ka üheselt tavat piirilõiku. Osaline mõõdistami- le riiklikule registrile ega pea pöördu- määratletav. ne aitab lahendada praktilise elu va- ma notari poole. Eestis on maa- ja omandiandmete jadusi, näiteks kui naabrid soovivad Maatoimingu lihtsama läbiviimise pidamiseks kahe registri põhine süs- muuta omavahelist piiri, et saavutada üks eeldus on see, et maa piirid olek- teem – õiguslikku tähendust omav otstarbekam maakasutus või kui tege- sid katastris kajastatud võimalikult omandiandmete register ehk kinnis- lik maakasutus ja ametlik piir ei lähe ajakohaselt ja oleksid vastavuses piiri- tusraamat ja tehniline, maatüki and- omavahel kokku. Samuti aitab see pa- dega looduses. Samuti on tähtis, et ka- meid pidav register ehk maakataster. randada maareformi läbiviimisel tek- tastrikaardil kajastuks tegelik loodus- Kinnistusraamat saab andmed maa- kinud vigu. lik seisund ehk et oleks õige teave selle tüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala Juhul kui uusi piire ei ole vaja üld- kohta, kui suure osa maatükist katab kohta maakatastri pidajalt ehk Maa- se looduses tähistada, lihtsustub maa- õuemaa, metsamaa, haritav maa, loo- ametilt. Seega maakatastri andmete tükkide liitmine ja jagamine selliselt, duslik rohumaa või muu maa. korrastamise tulemusel muutuvad et Maa-amet saab nimetatud toimin- Praegu loovad lihtsustatud maa- täpsemaks ka maatüki andmed kin- gu sobivate alusandmete korral läbi toiminguteks eeldused nii mõõdis- nistusraamatus. viia elektrooniliselt, ilma maa mõõ- tustehnika ja aluskaardi täpsus kui MAA-AMET RAE SÕNUMID 10 JAANUAR 2019 Tingimused olemas – nüüd on jäätmemajandus elanike kätes

Sellest kuust alustab tööd Uuendusena jäätmejaama juurde ra- tagamiseks plaanis rakendada uusi Jüri jäätmejaam, kus ela- jatava taaskasutuskeskuse eesmärk meetmeid. Kuna jäätmepunkti kõrval on suunata inimestel kodus seisma on vallal plaanis peagi avada lasteaed, nikel on võimalus tasuta jäänud, kuid siiski korralikud esemed tuleb rikkumiste jätkumisel kaaluda ära anda keeruliselt käidel- – nagu näiteks raamatud või nõud – selle sulgemist. davaid jäätmeid. See peaks uuele ringile. „Territooriumil asuvad kaamerad meie ühise elukeskkonna ja ära antavate jäätmete loetelu on Uus operaator suurelt ja selgelt kirjas nii väraval kui ilusa ja puhtana hoidmise Mõlemaid prügi loovutuspunkte ka valla kodulehel. Väga suur prob- muutma lihtsamaks. hakkab opereerima Eesti Keskkonna- leem on näiteks ohtlike jäätmetega teenused AS ja valla lootused jäätme- – Järvekülas ei ole tingimusi nende Esialgu jätkab tööd ka veel teine, majanduse edendamise osas on kõrged. käitlemiseks ja inimesed peaks aru Järveküla jäätmepunkt, kuid selle saa- Keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu saama, et see mõjutab kogu ümbrit- tus ei ole pidevate rikkumiste tõttu sõnul põhjendavad inimesed jäätme- sevat keskkonda. Selleks, et rikkumis- täna veel kindel. Jäätmejaama raja- käitlusel esinevaid rikkumisi enamas- tele piir panna, on edaspidi kõikidele mine Jürisse on olnud pika vinnaga ti teadmatuse või oskamatusega. Jüri reegleid eiravatele inimestele plaanis projekt, sest oodatud on võimalust jäätmejaamas hakkab edaspidi inimes- hakata välja kirjutama arveid,“ sel- kaasrahastuse saamiseks Keskkon- te juhendamiseks tööle kaks inimest. gitas Keskkonnateenuste esindaja nainvesteeringute Keskuse (SA KIK) „Need kaks töötajat suunavad autod Bruno Tammaru. Seni valla hallata poolt. Positiivne otsus saabus viimaks õigete konteinerite juurde, vajadusel olnud jäätmepunkti heakorra tagami- aastal 2017 ja ehitustööd läksid lahti nõustavad, kuhu konteinerisse jäätmed se eest ainiti seisnud Kibuspuu sõnul tänavu suvel. Valla omanduses olevale tuleb panna, võtavad tasuliste jäätmete on lisaks olnud probleeme ka suur- tühjale kinnistule rajati esmajoones eest tasu,“ selgitas Kibuspuu. jäätmetega, mis konteinerite kõrvale tee ja platsid, mille ehitas Viaston Inf- Elanike jaoks muudab Jüri jäätme- ladustatakse. „Kõige enam tuuakse ra OÜ ning soetati konteinerid. Nen- jaama kasutamise loodetavasti muga- jäätmepunkti sinna mittesobivatest de tööde mahuks jäi ca 325 000 eurot, vaks ka asjaolu, et see hakkab olema jäätmetest madratseid ja rehve. Suur- millest SA KIK toetus oli 64 270 eurot, avatud viiel päeval nädalas, kuhu alla jäätmed, sh madratsid, vanamööbel, ülejäänud raha tuli Rae valla eelarvest. kuulub ka nädalavahetus. „Jäätme- diivanid, toolid, lauad, kapid, kardina- Sellega aga ei ole jäätmejaama ehi- jaam on avatud neljapäeviti ja reedeti puud, vaibad, on Rae vallas hõlmatud tus lõppenud. Aasta esimeses pooles 14.00–20.00 ning laupäeviti, pühapäe- korraldatud jäätmeveoga ja nende valmib platsile ka hoone, kus lisaks viti ja esmaspäeviti kell 9.00–15.00,“ äraviimine on tasuta. Suurjäätmete töötajate pesu- ja kontoriruumidele selgitas Kibuspuu uue jäätmejaama vedu saab tellida Eesti Keskkonnatee- hakkab paiknema ka taaskasutuskes- töögraafikut. „Peamiselt ongi elanike nused AS-ist kirjutades aadressile: kus. Hoone ehitajaks valiti riigihan- nurinat olnud varasemalt kuulda just [email protected] või ke tulemusel Hansaviimistluse OÜ ja ebasobivate jäätmepunktide lahtiole- helistades telefonil 640 0800,“ selgitas selle prognoositavaks maksumuseks kuaegade osas. Nüüd võiks see mure Kibuspuu. kujuneb 173 279,52 eurot, mille jaoks olla lahendatud ja loodud on igati Vanarehve võetakse elanikelt on raha planeeritud valla eelarvest. paindlikud võimalused jäätmete ära- TASUTA vastu, esmaspäevast reedeni andmiseks mugavas asukohas ning kell 9–18 aadressil Tartu mnt 119, Tal- põhjust jäätmete jõudmiseks selleks linn (OÜ Vianor) ja reedeti kell 10–16 Mõlemaid prügi mitte ettenähtud kohta on taaskord Jüri alevikus Mõisa tee 5 (Rehvipunkt loovutuspunkte vähem,“ oli Kibuspuu optimistlik. OÜ). Täiendavat infot teiste kogumis- hakkab opereerima Eesti kohtade kohta saab MTÜ Rehviringlus Järveküla saatus lahtine kodulehelt www.rehviringlus.ee ja Keskkonnateenused Järvekülas Turu teel asuv jäätme- lisaks hakatakse rehve võtma tasuta AS ja valla lootused punkt on sageli korrast ära ja sellest vastu ka peagi avatavas Jüri jäätme- jäätmemajanduse on teadlikud nii piirkonna elanikud jaamas. kui ka vald. Uuest aastast hakkab Infot Jüri jäätmejaama avamise edendamise osas on jäätmepunkti haldama Eesti Kesk- kohta leiab valla kanalitest internetis kõrged. konnateenused AS, kellel on heakorra või numbritel 605 6781 ja 5551 1750. KESKKOND JAANUAR 2019 11

JÜRI JÄÄTMEJAAM

N JÄÄTMEJAAMA KONTEINERID (KONTEINERI ASUKOHT VÕIB TÄPSUSTUDA)

W O VANAMETALL LEHTKLAAS

S

VANAPABER PABERIPRESS JÄÄTMEJAAMA HOONE

TÖÖTLEMATA PUIT ETERNIIT TRAAVI TÄNAV

AVATUD MULTILIFT-TÜÜPI KONTEINERID

OHTLIKUD JÄÄTMED VANAMÖÖBEL

Jäätmete vastuvõtt Jüris ja Järvekülas

Jüri jäätmejaam Traavi • Plastid • Tekstiil: 25 €/ m³ kogusest üle 0,1 m3 3 tänaval • Metall • Ehitus ja lammutusjäätmed: 25€/m • Suurjäätmed • Betoon, tellised, kivid, bioloogiliselt Puit mittelagunevad aia- jaja haljastujäätmed: haljastujäätmed Jüri jäätmejaam asub Jüris Traavi tä- • –10€/m 10€/m3 koguse3 koguse eest, eest, mis mis ületab ületab 1 1m m3 3. nav 5. Jäätmejaam avatakse jaanua- • Betoon, tellised, kivid, bioloogiliselt rikuu jooksul ja see hakkab avatud mittelagunevad aia- ja haljastusjäät- 3 olema neljapäeviti ja reedeti kell med (kuni 1 m3)m ) Järveküla jäätmepunkt 14.00–20.00 ning laupäeviti, pühapäe- Olmes tekkinud ohtlikke aineid si- Turu teel viti ja esmaspäeviti kell 9.00–15.00. saldavad• või nendega saastunud pa- kendid Järveküla jäätmepunkt asub Järvekü- las TuruTuru teetee 25. 25. Jäätmepunk jäätmepunkt on on avatud ava- JäätmejaamasJäätmejaamas võetaksevõetakse Rae Rae alla valla ela- igatud igapäev päev 8–20 8–20 helistades helistades aial aial oleval nikelt•elanikelt tasuta tasuta vastu vastu järgnevaid järgnevaid jäätme jäät- Ohtlikud jäätmed: numbril. Jäätmepunkti territooriumil liike:meliike: Värvi-, liimi-, laki ja lahustijäätmed on videovalve. Biolagunevad aia- ning haljastus- • • Biolagunevad aia- ning haljastus- jaepakendis (kuni 10 l) jäätmed• Vanaõli ja õlifiltrid, õlised pühkema- JärvekülaJärveküla jäätmepunktisjäätmepunktis võetaksevõetakse Biolagunevad köögi- ja sööklajäät- • • Biolagunevad köögi- ja sööklajäät- terjalid koodidega (kuni 20 l) vastu järgnevaidjärgnevaid jäätmeliike: jäätmeliike: med• Päevavalgustuslambid ning muud Vanapaber ja kartong Probleemtoodete jäätmed (vanad ko- • • • elavhõbedat sisaldavad jäätmed koodi- Segapakend dumasinad) ga (kuni 2 kg) • Klaaspakend Pakendid • • Plast • Sõiduauto vanarehvid (korraga 8 tk) JüriJüri jäätmejaamas jäätmejaamas Rae Rae valla valla elanikelt • • 3 tasu eest vastuvõetavad jäätmeliigid on: Elektroonikajäätmed Klaas (kuni 0,1 m3) tasu eest vastuvõetavad jäätmeliigid on: • • 3 • • 3 Eterniit – 50 €/m3 Lehtklaas Tekstiil (kuni 0,1 m3) • Eterniit: 50 €/m • • 3 3 • Klaas: 25 €/m3 kogusest ületab 0,1 m3 Haljastusjäätmed • Paber ja kartong • Klaas: 25 €/m kogusest ületab 0,1 m • RAE SÕNUMID 12 JAANUAR 2019 Taimi Soomaa – laulu ja tantsuga läbi elu

Jüris asuva Tõrukese lasteaia muusika- õpetaja Taimi Soomaa on sisuliselt terve elu laulnud ja tantsinud. Tema armastust muusika vastu on tunda saanud üle tu- hande lapse ja hingestatud tegevus tõi kogenud pedagoogile Rae vallavolikogu tänukirja. Rae Sõnumid läksid Soomaale lasteaeda külla ühel jõulukuu hommikul, et malbe naisterahvaga tass kohvi juua.

Detsembrikuu möödus Tõrukese lasteaia muusikaõpetajal Taimi Soomaal suuresti jõulupidude tähe all. FOTO: SVEN MERESMAA ANDRES KALVIK

Soomaa tuli Jüri aleviku vanimasse vatel koolitustel ja leidsin tööle uue lä- olema seotud rühma nädalaplaaniga. lasteaeda tööle kohe pärast Tallinna henemise. Hakkasin tunde teistmoodi Kui teemaks on näiteks perega seon- Riiklikku Konservatooriumi (praegu- üles ehitama. Lasteaialapsed on hästi duv, siis valin mina oma tunnis ka vas- ne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) vahetud ja siirad ning neile meeldib tavad laulud.“ lõpetamist 32 aastat tagasi. mind kallistada. Igaühel on oma lugu Mõigus elades proovis Soomaa lo- rääkida. Kõik see teeb lasteaias tööl Iga laps saab esineda ja igas lapses gistilistel põhjustel aastakese tööl käia käimise nii meeldivaks ja südamelä- on musikaalsus ühes pealinna lasteaias, kuid kuna Tõ- hedaseks.“ Tõrukese lasteaias tööd alustades rukesse ei suudetud talle asendajat lei- Kolm kümnendit tagasi viis Soo- oli repertuaar ja tantsude valik väga da, kutsuti ta tungivalt paludes tagasi. maa lasteaias muusikatunde läbi väike. Kui toona oli igale vanuserüh- hoopis teistmoodi kui nüüd. Tallinna male kindel laulik, siis tänapäeval on Muusikaõpetus seotud rühma Pedagoogikakoolis rõhutati, et muu- valik oluliselt laiem ning lisandunud nädalaplaaniga sikategevus algab marsi ja jooksuga, on erinevaid näpumänge ja huvita- „Mul hakkas süda valutama ja ma millele järgneb muusika kuulamine, vaid tantse. ei kahetse valikut. Tõrukeses on vana laulmine, pillimäng ning rahvatants. Soomaa kasutab tegevustes liisu- armas kollektiiv. Elan nüüd Jüris ja „Toona vormiti muusikaõpetajaid salme, käpikuid, pildimaterjali, erine- mul on lihtsam tööl käia,“ räägib kahe ühtemoodi. Nüüd on tundide ülesehi- vaid pille ning kuulamiseks klassika- tütre ema. „Kui oma lapsed kooli läk- tus palju vabam ja loovam,“ võrdleb lisi ja rahvapärimuslikke salvestisi. sid, tekkis ka mul tahtmine kooli tööle Soomaa. „Tänapäeval on märksõnaks Ta seletab lahti tundmatuid ja vana- minna. Aga siis osalesin järjest huvita- lõimumine ehk muusikaõpetus peaks aegseid mõisteid ning arvestab laste PERSOON JAANUAR 2019 13

KOMMENTAAR

EPP PUSTRÖM LASTEAIA TÕRUKE DIREKTOR

aimi on professionaalne muu- sikaõpetajana. Tema pühen- dumus laste muusikaalases harimises on aastate jooksul olnudT eeskujuks kogu personalile ja paljud lasteaia lõpetanud lapsed on muusikapisiku saanud just tänu te- male. Taimi on aktiivne, ettevõtlik, julgustav ja motiveeriv õpetaja, toetav kolleeg ja ürituste eestvedaja. Taimi naudib õpetamist ja panustamist laste arengusse lähtuvalt lasteaia õppeka- vast. Taimi inspireerib oma eeskujuga iga lapse arengut tervikliku isiksusena. Tema muusikategevused on õpetlikud, loovad ning lõimitud lasteaia teiste te- gevustega. Ta usub laste muusikalisse arengusse ja sellesse, et kõik lapsed on omamoodi andekad. Taimi leiab alati tee laste südamesse, sest tema tegevus- tes saavad kaasa lüüa kõik lapsed. Tänu temale naudivad lapsed muusikat ja muusikategevused on alati oodatud. Lisaks juhendab Taimi muusikaringi, kus tegeleb ka nende lastega, kes vaja- vad individuaalset õpet. Taimi laululapsed on esinenud mitmetel Rae valla üritustel ja paljud jätkavad süvendatud muusikaõpin- guid ja laulmist koolis ning elus edas- pidi. Valla lauluvõistlustel on Taimi õpetatud lapsed esinenud esimesest üritusest alates ja saavutanud häid tu- lemusi ka maakondlikus arvestuses.

Detsembrikuu möödus Tõrukese lasteaia muusikaõpetajal Taimi Soomaal suuresti jõulupidude tähe all. FOTO: SVEN MERESMAA

Paljud vanemad on lohutuseks öelnud, et viisipidamine eraldanud lasteaiale raha nimetatud mulle kurtnud, et võib tulla ka kümneaastaselt. Mina pillide soetamiseks. „Kõikides laste- lasen kõikidel esineda. Olen väga lii- aedades ei ole muusikaõpetajatel nii ema ja isa laulavad, kuid gutatud, kui õpilased on lasteaiast saa- mitmekesiseid võimalusi,“ lisab Taimi lapsel ei tule see välja. Olen nud muusikapisiku ning nad koolis Soomaa. käies räägivad mulle oma edusammu- Soomaa tegevus ei piirdu ainult neile lohutuseks öelnud, et dest laulmises või pillimängus. Lapsed tundide läbiviimisega. Alates 2016. viisipidamine võib tulla ka avanevad erinevalt. Tõrukeses käis üks aastast on tema eestvedamisel toimu- kümneaastaselt. poiss, kes oli lasteaeda tulles hästi ta- nud suured lasteaia laulu- ja tantsu- gasihoidlik, aga ta pidas viisi. Tegime peod, kuhu on aktiivselt kaasatud ka muusikaringis individuaalset tööd vanemad. Loomulikult lööb Soomaa vanuse, individuaalsuse ja soovidega. ning nüüd laulab ta Estonia poistekoo- koos teiste õpetajatega kaasa erineva- Kõik lapsed saavad olla eeslauljad, ris ja mängib pilli.“ te tähtpäevade tähistamisel ja laatade kunstnikud, heliloojad ja tantsijad. korraldamisel. „Igas lapses on musikaalsus,“ kin- Unistab suuremast saalist, kus Varem Jüri kammerkooris koor- nitab Soomaa. „Mõnel on paremini laulda mitme rühmaga meistrina tegutsenud ja õpetajate arenenud rütmitunnetus, teisel jäl- Algselt vaid klaverit ja plokkflööti naiskooris laulnud Soomaa unistab, et le viisipidamine. Paljud vanemad on mängida osanud Soomaa on kursustel kunagi võetaks ette Tõrukese lasteaia mulle kurtnud, et ema ja isa laulavad, juurde õppinud ka kannelt ja ukule- saali laiendustööd, et saaks vahvaid kuid lapsel ei tule see välja. Olen neile let. Ta on tänulik, et vallavalitsus on üritusi korraldada mitme rühmaga. RAE SÕNUMID 14 JAANUAR 2019

Pillerpallis detsember kabemänguga

Detsembris mängiti Pillerpalli las- teha ka meie. Lasteaialastel jagus pal- teaias tavapärasest rohkem kabet, ju küsimusi Rasmusel kaasas olevate tutvuti ka malemänguga. medalite ja karikate kohta. Nii mõnigi 13. detsembril oli Nuppude rühma arvas, et nende nimel tasub tööd teha. poolt külla palutud U12 vanuseklas- Põnevaks läks aga siis, kui lapsed si tubli kabetaja Rasmus Golubkov kutsuti ülesseatud kabelaudade taha koos ema ja vanaisaga. Rasmus õpib mängima. Tuli oodata vaikselt oma Vaida Põhikooli 5. klassis, kabemängu järjekorda. Mängu suutsid jälgida ka harjutab Nõmme kabeklubis treener need lapsed, kes seda tavaliselt ei suu- Heinar Jahu käe all. Kabet mängib ka da. Juhendasid Rasmus ja Liis. Eriti tema ema Liis Kärner. Isiklikuks tree- põnev oli mängida vanaisa Tõnuga, neriks kodus on vanaisa Tõnu Kärner, kes ei tulnud siia ise võitma, vaid oma kelle juhendamisel hakkas Rasmus muheda olekuga suunas last õiget va- kabet mängima juba 3–4-aastaselt. likut tegema. „Vaida kabeäss“, mis on Rae val- Aitäh neile veelkord ilusa õhtu- la koolide õpilaste iga-aastane kabe- pooliku eest, sest mängupisik oli las- võistlus, on Rasmus oma vanusegru- tesse süstitud: ei lähe enam päevagi, pis viimased 3 aastat võitnud. Ta on tel. Koos ema Liisiga tutvustas Rasmus kui laua taga ei mängita kabet ja vahel osalenud edukalt mitmetel Eesti noor- meile nii 64- kui ka 100-ruudulist ka- veel kahel laual korraga. te meistrivõistlustel, Euroopa noorte belauda. Kabemängu treenides tuleb meistrivõistlustel ja käinud 2015. aas- palju tööd teha erinevate kabemängu ASTRA TERAS tal Hollandis maailmameistrivõistlus- raamatutega, nendega saime tutvust NUPPUDE RÜHMA ÕPETAJA

Võsukese lasteaed sai tiitli „Väärtuskasvatuse lasteaed 2018”

Tartu Ülikooli eetikakeskus on da, mida ja kuidas teha, et saada pare- tuli. Hea tunne on teada, et meil on toetanud ja tunnustanud koolide ja maks,“ selgitas Punnar. Võsukeses ühised väärtused, mis meid lasteaedade väärtusalast tegevust juhivad, mitte ei ole vaid ilusad sõnad juba aastast 2009. Tänaseks ei ole Konkursi eesmärgid: dokumentides,” sõnas direktor. enam tegemist konkursiga selle 1. Arendada lasteaedade väär- Rae valla haridusasutused on otseses tähenduses, vaid see on tusarenduslikku pädevust ja tõendus- Punnari sõnul olnud aktiivsed kon- kasvanud osalejate jaoks arendus- põhise eneseanalüüsi võimekust kursil osalejad. „Varasemalt on tiit- ja arenguprotsessiks. Protsessis 2. Toetada lasteaedu teadlike vali- leid pälvinud Peetri Lasteaed-Põhi- osalemine aitab kooli- ja lasteaia- kute tegemisel ja arendustegevuste kool (Väärtuskasvatuse kool 2013), perel toetatud eneseanalüüsi ja planeerimisel Jüri Gümnaasium (Hea kooli teera- nõustamise abil leida oma lasteaia 3. Koguda ja levitada lasteaedade jaja 2015),“ rääkis Pennar. „Võsukese tugevused, omapära, arenguvõima- häid praktikaid koostöövõrgustiku Lasteaed osales esmakordselt ning lused ja -fookused. kaudu lasteaeda tunnustasime süsteemse TÜ eetikakeskuse hea kooli ja hea 4. Tunnustada lasteaedade häid ko- ja mitmekülgse lapse arengu toeta- lasteaia projektijuhi Nele Punnari sõ- gemusi ja praktikaid mise, projektõppe ja õuesõppe aren- nul ei pea konkursil osalemiseks näi- damise, koostöise ja õnneliku laste- tama suurepäraseid tulemusi kõigis Tiitli pälvinud lasteaia juhataja aiapere väärtustamise ning teadliku hea lasteaia mudeli aspektides. „Olu- Margery Lilienthal oli tunnustuse väärtuskasvatuse eest. Võsuke pais- line on soov oma tegevusi analüüsida üle üliõnnelik, kuid kõige õnnelikum tab silma tõeliselt vägeva meeskon- ja mõtestada: seada uusi eesmärke, on ta just oma meeskonna üle. „Minu naga suurepärase juhi eestvedami- panna tähele, kus saaks paremini ja meeskond – just nemad, eesotsas sel. Igal sammul on näha ja tunda, kavandada edasisi tegevusi. Eneseana- Marie Sarikuga, olid need, kes analüü- et kõike tehakse laste heaks ja laste lüüsi protsess aitabki näha ja aru saa- si koostasid ja tänu kellele võit koju pärast,“ lisas ta. HARIDUS JAANUAR 2019 15 aastat Rae Huvialakooli

kool avati 1. septembril 1998 muusikaosakond (klaver, viiul, plokkflööt, trompet), kunst, tants ja näitering Jüris, klaver Vaidas, sport (korvpall, ÜKE) Jüris 1998–2003 novembrist klaveriõpe ka Lagedil 1. oktoobril 1998 õpetajaid-treenereid 14, õpilasi 264

1. oktoobril 2003 õpetajaid 20, õpilasi 198 alustasime kandleõpetusega muusikaõpe Jüris (klaver, viiul, kannel, plokkflööt, flööt, trompet, kitarr), Vaidas (klaver, 2003–2008 plokkflööt, flööt, viiul), Lagedil (klaver, plokkflööt, flööt), Lehmjal (klaver, plokkflööt, flööt) kunst ja tants vaid Jüris saime Jürisse 4 oma ruumi.

1. oktoobril 2008 õpetajaid 24, õpilasi 235 2008 alustasime löökpilli- ja lauluõpetusega Jüris 2008–2013 2009 alustasime akordioniõpetusega Jüris 2010 alustasime tantsuõpetusega Peetris 2011 alustasime klaveri- ja kitarriõpetusega Peetris.

1. oktoobril 2013 õpetajaid 34, õpilasi 336 2014 taasavasime spordiosakonna: korvpall, võrkpall, kergejõustik ja ÜKE, male ning lauatennis saime oma ruumid Jüris 2013–2018 2015 alustasime klarneti- ja saksofoni- õpetusega ja orkestriga Jüris 2016 alustas jalgpall 2016 saime oma ruumid Järvekülas: klaver, kitarr, löökpillid, viiul, kunst 2018 alustasime käsikellamänguõpetusega Järvekülas 1. oktoobril 2018: õpetajaid-treenereid 66, õpilasi 875, vilistlasi kokku 154. RAE SÕNUMID 16 JAANUAR 2019 Võimalus teha midagi olulist – tule asendusõpetajaks!

Iga päev vajavad Harjumaa koolid asendusõpetajaid kõiki- des õppeainetes. Näiteks hetkel on vaja kuu aega asenda- da häälepaelte põletikuga muusikaõpetajat, kaks nädalat jalaluumurruga füüsikaõpetajat ja Erasmus programmi kaudu praktikale minevat klassiõpetajat. Igaüks, kellel on kõrgharidus ja juhtimise või noortega töötamise kogemus või läbitud õpetajakoolitus, saab abiks olla.

Asendusõpetajaid vahendava prog- petanud Tartu Ülikoolis botaanika rammiga (ASÕP) on liitunud inimesed ja ökoloogia doktoriõppe ning viibib erinevatel põhjustel ja nende kogemu- hetkel lapsehoolduspuhkusel, soovis sed on väga innustavad. Aastaid pan- anda oma panuse hariduse edenda- gas spetsialistina töötanud ja hetkel misse. „Olin varem ülikoolis prakti- juuratudengit Age Saksa (31) moti- kume andnud ning juhendaja olnud, veeris asendusõpetajate vahendamise kuid laste õpetamine oli minu jaoks programmiga liituma võimalus saada uus väljakutse ja suurepärane koge- õpetaja kogemus. Saks on unistanud mus. Tundide andmine andis edas- õpetajaks saamisest, aga ei ole julge- pidiseks entusiasmi näha end ka pi- nud astuda esimest sammu. Oma ko- kemaajaliselt õpetaja ametis,“ lisas gemust kirjeldab ta nii: „Kui ma liitu- Triisberg-Uljas. sin ASÕP-iga, siis olin nii indu täis ja Viirmaa, Niinep ja Triisberg-Uljas ootasin nagu laps oma sünnipäeva, et tõid välja, et lapsed on õpihimulised ja millal ma ometi saan minna kooli ja siirad, mis tekitab soovi tunde anda ja ennast proovile panna.“ Saksa sõnul koolide juhtkonnad ning õpetajad on annab ASÕP väga hea võimaluse proo- toetavad ja abivalmid. „Lagedi Kooli vida õpetajaametit ja tema kogemu- vastuvõtt oli nii juhtkonna, õpetajate sed on olnud suurepärased. kui ka õpilaste poolt soe ning tundsin, Kogenud juht Merle Viirmaa lii- et olin sinna kooli oodatud. See koge- tus programmiga, sest õpetajaamet mus aitas enesekindlust kasvatada on talle alati meeldinud. Viirmaa lisas: ning andis juurde indu asendusõpeta- „Laste ja noortega tegelemine annab jate vahenduse programmis veel kaasa väga palju positiivset energiat. Olen lüüa,“ ütles Niinep. üks nendest, kes lapsena õpetajaks Viirmaa, kes mitmel korral asenda- saamisest unistas ja asendusõpetaja nud Järveküla Koolis, lisas: „Õpetajad, roll ongi ehk omal moel selle unistu- keda asendasin, tegid asendamise liht- se elluviimine. Hindan paindlikkust saks: mulle püstitati väga konkreetsed kvaliteet õpilaste jaoks tõenäoliselt ja võimalust teha õpetajatööd mõned ootused, mida tundides tegema pean. langeb.“ Lagedi Kooli õppejuht Me- päevad kuus.“ Väikeklassi asendusõpetajana seisin rilyn Saarkoppel lisas: „Meil on väi- Ka Anni Niinep, kes on lõpetanud vastamisi ka mõne väljakutsega, kus ke kool ja mitme õpetaja puudumisel klassiõpetaja eriala ja töötab rahvus- sain tunda teiste õpetajate tuge ja soovi- on keeruline asenduste korraldamine. vahelises ettevõttes spetsialistina, tõi tusi. Olen juba jaanuaris koolis tagasi!“ Olime rõõmsad, et saime matemaati- välja paindlikkuse, mida ASÕP pakub. Koolijuhtide jaoks on tegemist ka asendusõpetaja, kes oli täpselt seda „ASÕP annab mulle võimaluse jätka- väga tänuväärse tööga. Õpetajaid eriala õppinud ning viis kenasti tun- ta enda tavatööga, kuid samas hoiab on raske leida, veel raskem on leida nid läbi. Samuti saime õpilastelt posi- mind haridusele lähedal. Sügise kätte paindlikke asendajaid just siis, kui va- tiivset tagasisidet.“ Ka Järveküla Kooli jõudes tundsin millestki puudust ning jadus tekib. Priit Jõe, Muraste Kooli õppejuht Triinu Luiga peab koostööd lugedes teiste positiivseid kogemusi, direktor, arvas: „Olemasolevate õpe- ASÕP-iga oluliseks: „Kasutame ASÕP- innustas see ka mind asendusõpeta- tajate töökoormus on piisavalt suur. i asendusõpetajaid regulaarselt, kui jaks hakkama.“ Täiendavate tundide andmine tähen- õpetajad käivad ülikoolis või koolitus- Triin Triisberg-Uljas, kes on lõ- dab lisapinget, mille tõttu õpetamise tel. Samuti oleme kasutanud asendus- HARIDUS JAANUAR 2019 17 Võimalus teha midagi olulist – tule asendusõpetajaks!

On pikaajalise kogemusega tippjuhid, kes soovivad haridusse panustada; üliõpilased; pensionil olevad õpetajad, kes soovivad väikese koormusega tunde anda; samuti on meil koduseid emasid või ülikooli professoreid, kes tahavad kontakti noortega.

õpetajat pikemalt hoolduslehel olnud tulevad väga erinevad inimesed: „On jale selged juhised, mis teemad tuleb õpetaja asendamiseks. Nii jäävad oma pikaajalise kogemusega tippjuhid, kes edasi võtta, mida korrata või harjutada. kooli õpetajad ootamatuteks asendus- soovivad haridusse panustada; üliõpi- Õpilaste jaoks ei jää tund ära, aga nad vajadusteks.“ Luiga innustab inimesi lased; pensionil olevad õpetajad, kes saavad kohtuda erinevate inimestega asendusõpetajateks tulema, sest tema soovivad väikese koormusega tunde ja ka see on väärtus omaette. Taba- sõnul on lapsed asendusõpetajad hästi anda; samuti on meil koduseid emasid salu Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpi- vastu võtnud. või ülikooli professoreid, kes tahavad lane Risto Pärn võtab oma kogemuse Harjumaa koolide huvi asendus- kontakti noortega.“ füüsika asendusõpetajaga kokku nii: õpetajate vastu on jõudsalt kasva- Samas on asendusõpetaja ikkagi „Minule meeldis, et meil asendas füü- nud ja ASÕP ootab asendusõpetaja- õpetaja, kes aitab õpilastel riiklikus sikaõpetajat elukogenud teadur, kes teks uusi inimesi kõigis õppeainetes. õppekavas ettenähtud teadmisi ja teab laialdaselt füüsikast ja kel on elu- ASÕP-i tegevjuht Teibi Torm rõhutab, oskusi õppida. Asendusõpetaja ei ole kogemust. Nii jätkus õppetöö ja samas et otsitakse kõrgharidusega inimesi, lihtsalt meelelahutaja või oma koge- saime kuulda kogemusi kogenud ning kes soovivad teha paindliku tööajaga muste jagaja. Näiteks kui õpilaste oma elu näinud inimeselt.“ tööd. Torm selgitab, asendusõpetajaks õpetaja jääb haigeks, annab ta asenda- RS RAE SÕNUMID 18 JAANUAR 2019

NOORTEKESKUSE TEGEVUSED 2019

Rae Noortekeskuse Järveküla, Lagedi, Vaida ja Jüri noortekeskuste ruume tasub külastada igakuiste tegevuste pärast. Ideede ja teostamise tasandil on erinevaid ettevõtmisi, näiteks aasta alguse fotokonkurss, nutiorienteeru- mine ja Noorte Omaenda Konverents kevadel. Noorte ja Rae Noortekeskuse koostööna on aastal 2019 plaanis esita- da jätkuprojekt 2018. aasata suvel toi- munud noortevahetusele „Differences Connect“, mille toimumiskohaks on Portugal. Aastal 2019 on plaanis ka noorte töömalev ja ära ei jää ka Viie Päeva Kämp. Ja mäletate Noorte Festi- vali, mis sel aastal toimus Peetris? Jah, ka see on meil plaanis. Kokkuvõttes tasub aastal 2019 kindlasti jälgida Rae Noortekeskuse Facebooki lehte ja ka meie kodulehte.

JÄRGNEVA KUU Noortekeskuse TEGEMISED ˸Järveküla Noortekeskus, juhataja Helen Siska tel: +372 5592 3477 14.01 kell 15.00 Lauamängude õhtu Rae Noortekeskus sai endale hiljuti tev õpe on see, mis tiivustab. 25.01 kell 14.00 Loovuspäev – maali- uue juhataja, kelleks on verivärske Olen väga noortemeelne ja usun, et mine lõuenditele Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuri- noorte ideed on väärt teostamist! Ma ei 31.01 kell 16.00 Muusikaviktoriin akadeemia huvijuht-loovtegevuse lahterdaks noori ei lumehelbekesteks ˸Lagedi Noortekeskus, eriala lõpetanud ja Tallinna Ülikooli ega nutisõltlasteks, nagu tänapäeval tel: +372 5565 7471 noorsootöö korralduse magistrant on kombeks öelda, vaid loovateks in- 16. jaanuar Filmiõhtu Helen Siska. diviidideks. Näen, et üha rohkem on 23. jaanuar kell 15.00 Piljardivõistlus Helen iseloomustab ennast ja enda meie kui noorsootöötajate ülesanne 31. jaanuar kell 15.00 Nutimäng tegemisi järgmiselt: „Hiljuti võtsin noorte trendide ja mõttevooluga kaa- ˸Jüri Noortekeskus, vastu oma elu suurima väljakutse ehk sas olemine. Eelkõige tuleb just kuu- tel: +372 5561 7846 astusin Rae Noortekeskuse juhataja lata noori, olla ideedele avatud ja mis 14. jaanuar kell 14.00–16.00 Twister kohale. Minu karjääriredel on seni ol- kõige tähtsam – uskuda ise sellesse, 16. jaanuar SULETUD (koolitus) nud väga kirju – alustasin nagu paljud mida noorsootöötajana teen. Jah, see 17. jaanuar Õuemöll teised noored oma esimest tööd noorte on paras väljakutse, aga kas elu peab- 23. jaanuar kell 15.00 Kahhoot – Eesti töömalevas, tasapisi liikudes nii klien- ki olema hall ja üksluine? Vastan, et ei, filmi tsitaadid diteenindaja kui Viljandi Avatud Noor- ning astun iga päev oma hirmudele ja 31. jaanuar kell 17.00 Filmikas – vaata- tetoa noorsootöötaja-projektijuhina kõhklustele lähemale, murran neid ja me Eesti filmiklassikat sinna, kus olen praegu. Igapäevaselt annan ka endale andeks, kui vahel ei 5. veebruar kell 14.00 Valmistame harrastan ka vabatahtlikutööd noorte- lähe nii, nagu võiks. kipsmaske ühingus Eesti 4H. Oma teadmisi olen Annan endast rohkem kui kõik, et ˸Vaida Noortekeskus, täiendanud mitmetel erinevatel Eras- Rae Noortekeskuse süda lööks nii tu- tel: +372 5566 9283 mus+ koolitustel ja noortevahetustel, gevalt, et sellest saaks osa pea kõik Rae 18. jaanuar kell 13.30 Kotiriidest kotti- mis hiljuti leidsid aset Austrias ja Šoti- valla noored. Head noored, tulge ikka de maalimine maal. Hetkel on mul päevakorras Tal- meile külla ja andke jõudu meie tege- 24. jaanuar Trühvlite valmistamise linna Ülikooli noorsootöökorralduse vustele ning tulgem ja loogem koos töötuba magister ja igasugune enesetäienda- midagi enneolematut. Rae Noortekes- 29. jaanuar Väljasõit Apollo kinno. mine üldiselt. Olen väga seda meelt, et kuse leiate ikka veel Vaidas, Jüris, Jär- Vaatame filmi „Koera kodutee” elu ongi üks suur õppimine ja elukes- vekülas ja Lagedil. Kohtumiseni!“ KULTUUR JAANUAR 2019 19

JAANUAR koor 19.00 Pilet 14/16€ RAE KULTUURIKESKUS SOOVIB KÕIGI- Rae Kultuurikeskuses Lavastus on valminud erinevate abi- LE HEAD UUT KULTUURIAASTAT! Tasuta elupaaride intervjuude põhjal. ˸19.01/20.01 Geomeetrilise ˸26.01 Tantsuõhtu koos Tallinna Kuidas küll mõni paar on 70 aastat abi- vitraaži õpituba 17.00–20.00 ja Tehnikaülikooli puhkpilliorkestri ja elus olnud? Kas nad ei tülitse kunagi? 11.00–17.00 Dance Team Royaliga 18.00 Mida inimesed teevad, et nende abielu Vaskjala külaselts koostöös Rae Kul- Rae Kultuurikeskuses koos püsib? tuurikeskusega korraldab Rae kooli- Pilet 10€ Lavastaja ja dramaturg: Erki Aule majas (Vaskjala külas) geomeetrilise ˸30.01 Näituse avamine Rae Kunsti Laval: Margus Tabor (Tallinna Linnatea- vitraaži õpitoa! Platsis 19.00 ter), Janek Joost, Külli Reinumägi, Pirjo Õpituba on tasuta, aga kui soovite Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni Levandi raamis töö koju viia, siis raam maksab Toetas Eesti Kultuurkapital ˸24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva 18€. Tasuta tähistamine Rae vallas Juhendaja Tuuliki Vuks Jälgi reklaami! Toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital VEEBRUAR ˸27.02 Näituse avamine Rae Kunsti ˸01.02 Vana Baskini Teater Platsis 19.00 ˸23.01 Rakvere Teater „Öökuninganna“ 19.00 Toetas Eesti Kultuurkapital Rae Kultuurikeskuses Rae Kultuurikeskuses Tasuta „Põrsas Desmond ja sookolli lõks“ Pilet 14/16€ Jälgi meid ja reklaami 12.00 Üksildase ja unustatud endise kuulsa http://kultuur.rae.ee/ Pilet 8€ ooperilauljanna hooldajaks saabub Põrsas Desmond on Vaarikametsa salapäraste kavatsustega noormees. parim küpsetaja. Ühel päikselisel hom- Algab psühholoogiliselt peen pinges- mikul on aga kõik tema küpsetised tatud mäng – kes keda. kadunud. Vähe sellest, ka teisi metsa- Autor: Piret Jaaks JÜRI RAAMATUKOGU elanikke on röövitud. Jänes Ronjal on Lavastaja: Eero Spriit SÜNDMUSED kadunud poksikindad ja pasun. Kroko- Kunstnik: Jaak Vaus KÕIK RAAMATUKOGU ÜRITUSED ON TASUTA dilliemandal on varastatud küünelakk. Mängivad: Helgi Sallo, Roland Laos, 16. jaanuar Desmond on kindel, et pahategude Raivo Mets / Eero Spriit / Allan Kress 18.00 Lugemiskohvik taga on ahne sookoll. Keegi pole ˸03.02 Memme-Taadi klubi 14.00 Arutleme teemal „Uskumused“. sookolli küll kunagi näinud, aga kinni Jüri Raamatukogus tuleb ta ometigi püüda. Vaarikametsa Jälgi reklaami! 19. jaanuar elanikud asuvadki üheskoos sookolli ˸08.02 Bashment Reede, reggae- 12.00 Muinasjututund jahtima, et kaitsta oma kodumetsa. dancehall reede! 22.00 MTÜ Lasteteater Rõõmulill etenduse- Lavastus sobib lastele vanuses 4+ ja Rae Kultuurikeskus ga „Ma ei mängi sinuga“. kantrisõpradele. Reggae Tarrvi& Bashment FM DJ „Paunvere poiste igavene kevade“ Dice Rudy& Sub FM DJ 30. jaanuar 19.00 Shromik& Def Räädu Massiw MC 19.00 Monoetendus „Õpetaja Pilet 13/15€ J.O.C. Instagramist“ Elu ei tohi kunagi elamata jääda. Pilet 5€ Teatritrupp Bona Verbum. Osas Ülle Igavest noorust pole olemas, teab ˸10.02 Glamuurne TÄIKA 12.00– Sillamäe. Pilet 5€. Kiir juba üsna väikese lapsena. Nõnda 16.00! asub see punapäine poisike igavese 13.02 Ott Leplandi ja Jaagup Kreemi PEETRI RAAMATUKOGU armastuse teele. Tootsi huvitavad hoo- kontserttuur „Neli akordi“ SÜNDMUSED pis kandilisemad väärtused, kuigi ka Rae Kultuurikeskuses KÕIK RAAMATUKOGU ÜRITUSED ON TASUTA tema hinges heliseb armastus isamaa ˸15.02 Harjumaa ansamblite päev vastu. Tõnisson kannab oma meeltes 19.00 19. jaanuar katkematut murekoormat eestlaste Rae Kultuurikeskuses 12.00 Muinasjututund pärast, kuid mõnel raskemal hetkel Toetab Eesti Kultuurkapital Teoteatri lastelavastus „Timbu-Limbu on ta selle valmis ka võileiva vastu Jälgi reklaami! ja lumemöldrid“. vahetama. Lavastuses rullitakse lahti ˸16.02 Etendus „AVAMEELSELT ABI- 20 aastat paunverelaste elust ning ELUST ehk peatükid, mis me omal 22. jaanuar juhtumistest. ajal vahele jätsime“ 18.00 Lugemiskohvik 18.00 ˸25.01 Paul Ruudi Kergemuusika- Rae Kultuurikeskuses Teemaks „Põnevikud“. RAE SÕNUMID 20 JAANUAR 2019

Vaida korvpallitalent käis oma oskusi Madridi Realis näitamas

Teadaolevalt sai Vaidas elavast noor- korvpallurist Gerrit Lehest esimene Eesti sportlane, keda kutsuti Hispaania spordigigandi Madridi Reali juurde testimisele.

Gerrit Lehe (paremal) poseerib koos Madridi Reali põhimeeskonna ANDRES KALVIK prantslasest tagamängija Fabien Causeur’iga. FOTO: FREDY LEHE

Madridi Real on kaubamärk, mida teab Vasakukäelise Lehe, kel õnnestus õppimisvõimet. Samuti leidis Gerrit ka iga koduperenaine. Enamasti seos- korra oma silmaga vaadata ka põhi- meeskonnaga kiiresti ühise keele ja tatakse seda jalgpallimeeskonnaga, meeskonna treeningut, hinnangul mõistmise. Kui kõik läheb plaanitult, kuid suuri tegusid teeb ka korvpalli- suutis ta Reali noortega mängida kui jätkab Gerrit Realiga koostööd ka 2019. klubi. Tegemist on 34-kordse Hispaa- võrdne võrdsega. Enesekindlust lisas aastal. Klubiga liitumine on ajamahu- nia meistri ja 10-kordse Euroliiga võit- viimasel päeval peetud sõpruskohtu- kas protsess ja sellest on veel vara rää- jaga. mine aasta vanemate UB Villalba korv- kida.“ Asi hakkas hargnema novembris, palluritega. Real võitis 89:86 ja Lehe Lehe osaleb Eesti meistrivõist- kui agent pöördus Lehe isa Fredy Lehe arvele kogunes 15 punkti. lustel U16 vanuseklassi A-divisjonis poole palvega saata 13-aastasest ja 193 „Lõpetuseks ütles treener, et jät- esindades Audentese SK-d. Teda on cm pikkusest pojast mõned mänguvi- kaksin samas vaimus,“ lausub Vaida korduvalt valitud Euroopa noorte deod. Agent edastas lühiklipid erine- põhikooli 7. klassi õpilane Lehe, kes korvpalliliiga etappidel tähtede viisi- vatele klubidele ja üsna kiiresti tuli käib kuus korda nädalas Audentese kusse. Mullu U14 vanuseklassi Eesti Realilt kutse Hispaania pealinna len- spordikoolis treeningutel. „Reeglite karikafinaalis viskas andekas pallur nata. kohaselt võib korvpallis 14-aastaselt 24 punkti ja noppis 23 lauapalli ning ta iseseisvalt mõnda teise riiki õppima ja tunnistati finaali parimaks mängijaks. Kontrollmängus 15 punkti treenima minna. Selle hooaja mängin Audentes võitis kulla ka sama vanuse- „Reali noortetöö juhile meeldisid Eestis lõpuni ja seejärel teeme uued klassi Eesti meistrivõistlustel ja Lehe minu oskused ja ta soovis täispikki otsused.“ valiti võistkonna parimaks mängijaks. mänge vaadata. Pärast seda meeldisin Lehe on näidanud end heast kül- talle veel rohkem,“ muheles Lehe. Koostöö Realiga võib jätkuda jest ka käsipallis ja kergejõustikus, Detsembri alguses oli Lehel või- Pojaga Madridis kaasas käinud kuid nende alade jaoks jääb nüüd jär- malus neli päeva harjutada Reali kuni Fredy Lehele jättis nähtu vägeva mul- jest vähem aega. 14-aastaste poiste võistkonnaga. je. „Treeninguid viisid läbi kolm tree- Lehe tegemisi on märgatud ka „Neile meeldib kõvasti joosta ja nerit ja abipersonal, kes noormängija- väljaspool palliplatsi. Nimelt anti det- visata. Eestis ei lubata sellist mängu tega tegelesid,“ toob Fredy Lehe näite. sembri alguses Mustpeade Majas üle mängida,“ toob Hispaanias tagamän- „Treeningud olid väga intensiivsed traditsioonilised Lastekaitse Liidu gija positsioonil tegutsenud Lehe välja ja nõudmised kõrged. Juhendamine Fondi stipendiumid andekatele noor- põhierinevuse. „Alguses oli see harju- toimus hispaania keeles, vahel tõlgiti tele. matu, kuid kohanesin kiiresti. Võhma Gerritile üksikuid lauseid inglise keel- Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõu- mul on, olen harjunud palju jooksma. de. Kokkuvõttes oli Gerrit treeningutel kogu otsustas eraldada talendikale Lihvima pean veel põrgatamist ja vis- väga tubli. Ta näitas oma korvpalliala- noorsportlasele Lehele stipendiumi keid.“ seid oskusi ning kiiret kohanemis- ja õpingute ja treeningute toetuseks. SPORT JAANUAR 2019 21

Viis väga head põhjust, miks osaleda Jüriloppetil

Perespordisari Jüriloppet tuleb taas ja kõik Rae valla pered on 9. veebruaril südamest oodatud saama osa suurest spordipeost. Kuigi põhjuseid, miks pere selt- sis aktiivselt aega veeta on tuhandeid, toome välja viis kõige olulisemat:

1. Laps õpib sinu tegude, mitte sõnade järgi. 2. Koostegemise rõõm on kõige suurem rõõm. 3. Kes lapsena sporti ei tee ehk ei liigu, ei tee seda suure tõenäosusega ka suurena ehk sportlike harjumuste sisse juurutamine algab ikka lapseeas. Võta lapsed ühes ja kogu perega sportima! 4. Tähtis ei ole võit, vaid osavõtt. 5. Looduses aktiivne liikumine on alus heale tervisele ja tervele vaimule. Kohtumiseni Jüriloppetil! RS

21. VEEBRUARIL 2019 ALGUS KELL 18.00 JÜRI UJULAS UJUMISTEATEVÕISTLUS KOOL VS. VILISTLASED

Võidu peale ujuvad Jüri kooli vilistlased ja Jüri Gümnaasiumi praegused õpilased ja töötajad. Auhinnaks medal ja rändkarikas!

Ujumisvõistluse juhend: Kuna võistlus toimub vabariigi aastapäeva tähistamise raames, siis võistkonna suurus on 24 inimest. Vanus, sugu või amet ei ole oluline. Ühe etapi pikkus on 50 meetrit.  Kooli võistkonna komplekteerib spordijuht.  Osalev vilistlane registreerib end 10. veebruariks aadressile: http://vilistlane.ee/ujumine

Kohtumiseni 21. veebruaril 2019 kell 18.00! Soojendusujumised algavad kell 17.00

RAE SÕNUMID 22 JAANUAR 2019 Miks külastada uuel aastal spordikeskusi?

Jaanuar on olnud spordi- keskustele alati üks ak- tiivsemaid külastuskuid. Mõned tulevad trenni jõuludeaegseid ülesöömise tagajärgi „ravima”, teised lähtuvad nn uue aasta luba- dusest – saada saledamaks, tervemaks, heatujulisemaks vms.

JANA-MARIA KALLAS RAE SPORDIKESKUSE DIREKTOR

Väidetavalt on spordikeskusesse tu- lekul 4 peamist ajendit – esteetiline (väljanägemise hoidmine või paran- damine), sotsiaalne aspekt, tervis (taastusravi) ja (tipp)sport. Peami- selt tullakse ikka esimesena nime- tatud põhjusel – et olla atraktiivsem, alandada kaalu, vormida lihaskon- – tervis või õigem oleks vist öelda, et tus tulevad südamesse alles siis, kui da. Samuti on sotsiaalne tegur vahel haigus. hambahari on maha jäänud. Imelik, et innustavamgi kui väljanägemine – Neid, kes tulevad spordikeskusesse hammaste eest hoolitsemist peab ise- sportima tullakse soovist teha midagi sportlikel eesmärkidel ehk saavutus- enesestmõistetavaks enamik inimesi, koos sõpradega, kuuluda gruppi või vajadusest, on vaid käputäis. Nemad kui samal ajal neid, kes hoolitsevad nimetada mingit spordiala oma ho- on tippsportlased ning üldjuhul ei regulaarselt kogu keha eest, on ikka biks jne. pruugi nende eesmärgid ühtida teiste veel vähevõitu. Ideaalis võiks olla nii, Tervislikud põhjused seostuvad spordikeskuses treenijatega. Tippspor- et enamik inimesi tunneb rahutust, trennitulekul tavaliselt tagajärgedega, di ja tervise vahele ei saa panna alati kui töölähetus või mõni muu põhjus näiteks kui on tegemist juba juhtunud võrdusmärki ning ka sotsiaalsed või seab olukorda, kus harjumuspärane sündmusega – operatsiooni või trau- esteetilised eesmärgid positsioneeru- päevane liikumine saab peale sunni- maga – ning arst või füsioterapeut on vad tippsportlastel üldjuhul saavutus- tud piirangud. soovitanud tegeleda taastumist soosi- vajadusest allapoole. va spordialaga või sooritada spetsiifili- Jaanuarikuine spordikeskuste kü- Mõttekoht vanematele si harjutusi. lastatavus suureneb eelkõige nende Maailma Terviseorganisatsioon Üldjuhul ei teadvustata, et tren- inimeste arvelt, kellel pole regulaar- (WHO) soovitab, et lapsed ja noored ni tullakse selleks, et tugevdada kar- seid sportimisharjumusi ning kes tu- peaksid sportima igapäevaselt vähe- diovaskulaar- või immuunsüsteemi, levad trennidesse eelkõige väljanäge- malt 60 minutit. Statistika näitab aga, ennetada köha ja nohu või järgmist mise parandamise soovist. Need, kes et vaid alla veerandi Eesti lastest ja peavalu, parandada kontsentratsioo- treenivad regulaarselt, aastaringselt, noortest järgib WHO soovitusi. See on nivõimet, mälu või vaimset tervist. neid ei hoia spordist eemal ei -20 °C mõttekoht vanematele. Muidugi ei tähenda see, et me mõistu- pakane ega +30 °C suveleitsak. Nende Soovituslikud normid on kehtes- se tasandil ei teaks, et see, mida teeme, jaoks on sportlikud eluviisid elustiil tatud ka täiskasvanutele ja eakatele – on hea ka tervisele, kuid inimene on ning reeglina ei mõtle nad õhtul või liigu regulaarselt 150 minutit nädalas. loodud sellisena, et senikaua kuni on hommikul trennikotti kokku pannes, Liikuda ei ole keelatud normi täitmi- tervis, ei mõtle ta selle puudumisele. et miks nad seda teevad. seks ka kasvõi 10-minutiliste seeriate- On lausa ütlemine, et kui tervist on, See on umbes selline tunne, nagu na, kuid kui valida, kas liikuda 150 mi- siis on palju teemasid, millest vestel- hommikul või õhtul regulaarselt ham- nutit üks kord nädalas või 20 minutit da. Kui seda pole, on ainult üks teema baid pestes. Ebamugav tunne ja rahu- iga päev, siis tasub eelistada viimast SPORT JAANUAR 2019 23

Miks külastada uuel aastal spordikeskusi? Täiskasvanutele: ˸˸ Tegeleda iga nädal vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või dagi alahinnata – eeskuju on parim viis 75 minutit tugeva intensiivsusega ke- lastes-noortes harjumuste tekitami- halise aktiivsusega või neid omavahel seks. Tuleb pöörata tähelepanu lapse kombineerida. meeleoludele trennidega seonduvalt Mõõduka intensiivsusega tegevused on• näiteks jalgrattasõit, kepikõnd. (aga ka õpitulemusi analüüsides), sest Tugeva intensiivsusega tegevused see on samavõrd oluline. Kui on näha on• näiteks jooksmine, ujumine, sport- ja tunda, et lapsele spordiala, millega mängudes osalemine. ta hetkel tegeleb, ei meeldi või ei sobi, ˸˸ Mõõduka intensiivsusega tegevusi siis ärgu jäädagu kinni kinnisideesse, teha 10-minutiliste seeriatena. ˸˸ Teha vähemalt kahel päeval nädalas et olgu olla ja tuleb käia, sest ema või lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi isa tegeles/tegeleb/meeldiks tegeleda (nt jõuharjutused, raskuste kandmine sama alaga. Lubage lastel proovida eri- või liigutamine). nevaid liikumisviise, kuni selgub lap- ˸˸ Vähendada istumisperioode: teha regulaarselt liikumispause se jaoks sobivaim. Lapse jaoks õige on • vähendada televiisori, arvuti jms ka- selline trenn, kuhu ta läheb meelsasti sutamise• aega ja kust tuleb koju „laetuna“ ja rõõmsa- • käia lühikesed vahemaad jala tujulisena. • jalutada bussisõitudel osa teest Kui sportimisharjumustele on alus pandud lapse- või nooruseeas, Lastele ja noortele: siis püsib see harjumus kenasti aas- takümneid. Alles seejärel, kui tunda ˸˸ Olla iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega hakkavad andma esimesed liigese- vm Jaanuaris tõuseb spordikeskuste külastatavus. kehaliselt aktiivne. tervisehädad, kipuvad liikumisharju- Mõõduka intensiivsusega tegevused mused harvemaks jääma ning tuleb on• näiteks jalgrattasõit, osalemine lii- Lapse jaoks on õige leida motivaatoreid, mis aitavad rivis kumismängudes. püsida. Tugeva intensiivsusega tegevused selline trenn, kuhu on• näiteks kiire jooksmine, ujumine, ta läheb meelsasti ja kust jalgpall jt sportmängud. Vallas võimalusi jagub ˸˸ Teha vähemalt kolmel päeval näda- tuleb koju „laetuna” ja Rae vald on sportimise seisuko- las lihaseid ja luid tugevdavaid harju- rõõmsatujulisena. halt peaaegu ideaalne koht elamiseks. tusi (näiteks hüppenööriga hüppami- Lihtsam on loetleda spordialasid, mil- ne, erinevad jõuharjutused). ˸˸ Vähendada istumisperioode: lega siin ei ole võimalik tegeleda, kui teha regulaarselt liikumispause – regulaarne liikumine on alati tervi- neid, millega siin saab tegeleda. Pal- • vähendada televiisori, arvuti jms ka- sele ohutum kui hüppeline koormuste limängud, rühmatreeningud, kerge- sutamise• aega tõstmine, mis vaheldub sohvapäeva- jõustik, ujumine, individuaaltreenin- • käia lühikesed vahemaad jala dega teleka ees. Iseäranis mõistlik on gud. Igal alal omakorda muljetavaldav • jalutada bussisõitudel osa teest regulaarsust ja järjepidevust jälgida alavalikute nimekiri: nt pallimängud: vanusenumbri suurenemisel. jalgpall, korvpall, sulgpall, käsipall, Eakatele: Laste ja noorte puhul on liikumine lauatennis; rühmatreeningud: võit- ˸˸ Liikuda iga päev. justkui sissekodeeritud – mängulisust luskunstid, erinevad tantsutreenin- ˸˸ Tegeleda iga nädal vähemalt 150 ja energiat on palju ning see vajab ka- gud, lihastreeningud, spinning, keha- minutit mõõduka intensiivsusega lii- naliseerimist. Kui see energia suunata meeletreeningud jne. kumisega, näiteks teha kepikõndi, käia ainult pähe, st vaimsetele tegevustele, Oleks põnev, kui keegi võtaks vae- tantsimas. Neid tegevusi teha 10-mi- mille hulka võib arvata ka nutisead- vaks ja loeks kokku, kui mitme eri- nutiliste seeriatena. ˸˸ Kui ollakse regulaarselt mõõdukalt metes veedetud aega, siis jääb füüsi- neva alaga on võimalik meie vallas aktiivne, siis võib teha regulaarselt ka line pool märkamatult tähelepanuta tegeleda ja jagaks seda Rae Sõnumite tugeva intensiivsusega tegevusi, näi- ning kängu, mille tagajärjed selguvad lugejatega. Uut aastat võikski alustada teks käia jooksmas. paraku alles aastate või isegi aasta- Rae Spordikeskuse kodulehelt „Tunni- ˸˸ Teha vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi. kümnete pärast. Seepärast on oluline plaani” alalõigust ning neile, kes ei ole ˸˸ Teha vähemalt kahel päeval nädalas suunata lapsi ja noori teadlikult füüsi- endale või oma pereliikmele veel sobi- tasakaalu ja koordinatsiooni paranda- liste tegevuste juurde ning hoida neid vat liikumisviisi leidnud, soovitame vaid tegevusi (näiteks jooga). regulaarse soorituse juures. tutvuda rikkaliku „spordimenüüga“ ja ˸˸ Vähendada istumisperioode. Vanemate rolli ei saa siinkohal kui- alustada uuel aastal uut elu. RAE SÕNUMID 24 JAANUAR 2019 RAE VALLAVALITSUS teatab:

Detailplaneeringute koostamise juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljas- kehtestatud detailplaneeringu Unis- algatamisest: tus. Atleedi tee 58a katastriüksusele on mäe, Jõeääre ja Metsaääre kinnistute 10.10.2006 Rae Vallavolikogu otsusega muutmine positsioonidel 3, 3a, 4, 4a • Peetri aleviku Kungla tee 36 kin- nr 178 kehtestatud Karla küla Aaviku ja 10. Metsaääre tee 2a ja 3a kinnistu- nistu ja lähiala detailplaneering kinnistu detailplaneering, mida muu- test eraldatakse elamumaa krundid Detailplaneering on algatatud Rae detakse positsiooni 18 osas. kehtestatud planeeringust elamu ehi- Vallavalitsuse 04.12.2018 korraldusega Detailplaneeringu koostamise ees- tuseks sobivamasse asukohta ning nr 1627. Planeeritav ala asub Peetri ale- märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu varasema planeeringuga kavandatud vikus Niinesaare tee ja perspektiivse 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud elamumaa ja transpordimaa kinnis- Kungla tee ääres. Juurdepääs planeeri- Rae valla üldplaneeringuga, mille jär- tud liidetakse maatulundusmaa kin- tavale krundile nähakse ette Niinesaa- gi planeeritava ala juhtotstarbeks on nistutega. Seada elamumaa kruntidele re teelt ja/või perspektiivselt Kungla määratud elamumaa. ehitusõigus ja hoonestustingimused, teelt. Planeeringuala suurus on ligi- lahendada juurdepääsud, liikluskor- kaudu 2,0 ha. • Assaku aleviku Ööbiku tee 11a raldus ja tehnovõrkudega varustami- Detailplaneeringu koostamise ees- kinnistu ja lähiala detailplaneering ne ning haljastus. märgiks on muuta Peetri alevikus asu- Detailplaneering on algatatud Rae Detailplaneeringu koostamise ees- va Kungla tee 36 kinnistu varasemalt Vallavalitsuse 04.12.2018 korraldusega märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu Rae Vallavalitsuse 27.03.2012 korraldu- nr 1623. Planeeritav ala asub Assaku 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtesta- sega nr 298 kehtestatud Peetri aleviku aleviku keskosas, Ööbiku tee ja Ma- tud Rae valla üldplaneeringuga, mille Peetri külaplatsi ja lähiala detailpla- ria tee ristumise vahetus läheduses, kohaselt on tegemist rohevõrgustiku neeringuga ette nähtud ehitusõigust, olemasolevate ja varem planeeritud alaga, kuhu on lubatud elamuehitus määrata hoonestustingimused ning väike- ja ridaelamute piirkonnas. vastavalt hajaasustuse põhimõtetele. lahendada juurdepääsud, liikluskor- Juurdepääsud planeeritavale alale on Vastavalt planeerimisseaduse § 142 raldus, tehnovõrkudega varustamine planeeritud Ööbiku teelt. Planeeringu- lõikele 1 on kehtestatud üldplanee- ja haljastus, et rajada kinnistule piir- ala suurus on ligikaudu 0,2 ha. ringu põhilahenduse detailplanee- konda teenindav tervisekeskus. Detailplaneeringu koostamise ees- ringuga muutmine üldplaneeringuga Detailplaneeringu koostamise ees- märgiks on maatulundusmaa sihtots- määratud maakasutuse juhtotstarbe märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu tarbega kinnistul sihtotstarve muuta ulatuslik muutmine, üldplaneeringu- 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud elamumaaks ning määrata ehitus- ja ga määratud hoonestuse kõrguspii- Rae valla üldplaneeringuga, kus pla- hoonestustingimused, juurdepääsud, rangu ületamine või muu kohaliku neeringuala maakasutuse perspek- tehnovõrgud ja haljastus. omavalitsuse hinnangul oluline või tiivseks juhtotstarbeks on määratud Detailplaneeringu koostamise ees- ulatuslik üldplaneeringu muutmine. ühiskondlike ehitiste maa. märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu Planeeritaval alal rohevõrgustik 90% Peetri aleviku Kungla tee 36 kin- 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud ulatuses kinnistu suurusest säilitatak- nistu ja lähiala detailplaneeringu es- Rae valla üldplaneeringuga, mille jär- se ning sinna ehitusõigust ei määrata. kiislahenduse tutvustamine toimub gi planeeritava ala juhtotstarbeks on Ühe lisanduva elamumaa krundi moo- 31.01.2019 kell 17.30 Peetri alevikus määratud perspektiivne elamumaa dustamist ei saa lugeda üldplaneerin- Pargi tee 6 Peetri koolimaja saalis. gu oluliseks või ulatuslikuks muutmi- • Veskitaguse küla Metsaääre tee, seks. • Karla küla Atleedi tee 58 ja Atlee- Metsaääre tee 2, 2a, 3, 3a, Kikka ja di tee 58a katastriüksuste ja lähiala Kikkaputke kinnistute ja lähiala de- • Vaida aleviku Rukkilille tn 1 kin- detailplaneering tailplaneering nistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Detailplaneering on algatatud Rae Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse 04.12.2018 korralduse- Vallavalitsuse 04.12.2018 korraldusega Vallavalitsuse 04.12.2018 korralduse- ga nr 1622. Planeeritav ala asub Karla nr 1670. Planeeritav ala asub Veskita- ga nr 1671. Planeeritav ala asub Vaida külas, Atleedi tee ja Vaadi tee ristumi- guse küla põhja osas, avalikult kasuta- aleviku keskosas, Rukkilille tänava ja se vahetus läheduses, olemasolevate tava Veskitaguse tee ääres ning Veski- 11155 Vaida tee ristumise vahetus lähe- väikeelamute piirkonnas. Juurdepääs taguse teelt on ette nähtud juurdepääs duses, olemasolevate eramute ja kor- planeeritavale alale on kavandatud At- moodustatavale elamumaa krundile. terelamute piirkonnas. Juurdepääsud leedi teelt. Planeeringuala suurus on Planeeringuala suurus on ligikaudu planeeritavale alale on planeeritud ligikaudu 0,14 ha. 10,6 ha. Rukkilille tänavalt. Planeeringuala Detailplaneeringu koostamise Detailplaneeringu koostamise suurus on ligikaudu 0,3 ha. eesmärgiks on liita katastriüksused eesmärgiks on Kikka kinnistule juur- Detailplaneeringu koostamise ees- üheks elamumaa krundiks, lahenda- depääsu tagamine, Rae Vallavoliko- märgiks on 100% ärimaa sihtotstarbe- da ehitusõigus, hoonestustingimused, gu poolt 14.09.2010 otsusega nr 153 ga kinnistu muuta 50% elamumaa ja RAE SÕNUMID JAANUAR 2019 25

50% ärimaa sihtotstarbeliseks kinnis- gustiku tuumala ja rohekoridor, kaitse- neeringuala maakasutuse juhtotstar- tuks, moodustada Rukkilille tänava haljastuse maa-ala ning parkmetsa beks on määratud elamumaa. laienduseks transpordimaa sihtots- maa-ala. Planeerimisseaduse § 142 lõi- tarbega katastriüksus ning määrata kele 1 on kehtestatud üldplaneeringu Detailplaneeringute ehitus- ja hoonestustingimused, juur- põhilahenduse detailplaneeringuga vastuvõtmisest ja avalikust depääsud ja haljastus. muutmine üldplaneeringuga mää- väljapanekust 21.01.2019– Detailplaneeringu koostamise ees- ratud maakasutuse juhtotstarbe ula- 03.02.2019 Rae Vallavalitsuses märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu tuslik muutmine, üldplaneeringuga Aruküla tee 9. Vastuväiteid ja 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtesta- määratud hoonestuse kõrguspiirangu ettepanekuid detailplaneeringute tud Rae valla üldplaneeringuga, mille ületamine või muu kohaliku omava- osas esitada hiljemalt 03.02.2019: järgi planeeritava ala juhtotstarbeks litsuse hinnangul oluline või ulatuslik on määratud ärimaa juhtotstarve. Pla- üldplaneeringu muutmine. Planeeri- • Rae küla Künnapuu tee 26 kinnis- neeritav ala paikneb väljakujunenud taval alal rohevõrgustik 90% ulatuses tu ja lähiala detailplaneering elamualade vahel, mis on ka üldpla- kinnistu suurusest säilitatakse ning Detailplaneering on algatatud Rae neeringu järgi määratud juhtotstarbe- sinna ehitusõigust ei määrata. Ühe Vallavalitsuse 31.10.2017 korraldusega ga elamumaad. Vastavalt planeerimis- lisanduva elamumaa krundi moodus- nr 1495 ning vastu võetud 04.12.2018 seaduse § 142 lõikele 1 on kehtestatud tamist olemasoleva ja planeeritava korraldusega nr 1621. üldplaneeringu põhilahenduse de- kompaktse hoonestusala juurde ei Planeeritav ala asub Rae külas Rae- tailplaneeringuga muutmine üldpla- saa lugeda üldplaneeringu oluliseks küla tee ja Graniidi tee vahelisel ela- neeringuga määratud maakasutuse või ulatuslikuks muutmiseks. Maa- mute alal. Juurdepääs planeeritavale juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üld- sikmäe detailplaneeringu algatamise elamumaa kruntidele nähakse ette planeeringuga määratud hoonestuse taotluse menetluse käigus on välja- Künnapuu tee T1-lt (katastritunnus kõrguspiirangu ületamine või muu selgitatud avalik huvi kergliiklustee 65301:002:0419) krundilt sõlmitava kohaliku omavalitsuse hinnangul aluse transpordimaa vajalikkusest, teeservituudi kokkuleppe alusel kin- oluline või ulatuslik üldplaneeringu mis on menetluse käigus lahendatud nistu kasutamiseks Detailplaneerin- muutmine. Planeeritaval alal ärimaa Rae valla kasuks isikliku kasutusõigu- guala juurdepääsuna. Planeeringuala sihtotstarve säilitatakse ning üld- se seadmisega. Tulenevalt eeltoodust suurus on ligikaudu 0,7 ha. planeeringuga määratud hoonestuse on detailplaneeringu koostamise ees- Detailplaneeringu koostamise ees- kõrgusepiirangut ei ületata. Olemas- märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu märgiks on jagada kaitsealuse maa olevate elamualade vahele täiendavalt 20.09.2012 otsusega nr 390 kehtestatud sihtotstarbega katastriüksus üheks osaliselt elamumaa sihtotstarbega Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirne- elamumaa, üheks transpordimaa ja krundi moodustamist, ei saa lugeda vate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosa- üheks kaitsealuse maa krundiks, mää- üldplaneeringu oluliseks või ulatusli- de üldplaneeringuga. rata elamumaale ehitusõigus ja hoo- kuks muutmiseks. nestustingimused, lahendada juurde- • Lagedi alevik Kuuse põik 1 kinnis- pääsud, tehnovõrkudega varustamine • Karla küla Maasikmäe kinnistu ja tu ja lähiala detailplaneering ning haljastus. lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Detailplaneeringu koostamise ees- Planeeritav ala asub Karla külas, Vallavalitsuse 02.01.2019 korraldusega märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu Lagedi-Jüri tee ja Assaku-Jüri tee va- nr 1. Planeeritav ala asub Lagedi alevi- 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtesta- helisel alal. Juurdepääs planeeritava- kus Kuuse tänava, Kuuse põigu ja Piri- tud Rae valla üldplaneeringuga, kus le alale nähakse ette Lagedi-Jüri teelt ta jõe vahelisel olemasolevate elamute planeeringuala maakasutuse juhtots- läbi Sõstra katastriüksuse. Planeerin- ja põllumaade vahel. Juurdepääs pla- tarveteks on määratud perspektiivne guala suurus on ligikaudu 5 ha. neeritavale elamumaa krundile pla- elamumaa. Detailplaneeringu koostamise neeritakse Kuuse põik tänaval. Planee- eesmärgiks on Maasikmäe kinnistust ringu ala suurus on ligikaudu 0,5 ha. • Vaidasoo küla Pressimetsa kinnis- jagada välja elamumaa sihtotstarbe- Detailplaneeringu koostamise ees- tu ja lähiala detailplaneering ga Katastriüksus ning ülejäänud osal märgiks on Rae Vallavalitsuse poolt Detailplaneering on algatatud Rae säilitada maatulundusmaa sihtotstar- 27.01.2004 korraldusega nr 64 kehtes- Vallavalitsuse 20.06.2017 korraldusega ve. Elamumaa katastriüksusele seada tatud Mihklisauna 2 kinnistu detail- nr 830 ning vastu võetud 18.12.2018 ehitusõigus ja hoonestustingimused, planeeringu positsiooni 2 muutmine, korraldusega nr 1724. lahendada juurdepääsud, liikluskor- moodustada üks elamumaa ja üks Planeeritav ala asub Vaidasoo kü- raldus ja tehnovõrkudega varustami- transpordimaa sihtotstarbega katast- las, 11202 Vaida-Urge tee lähedusse ne ning haljastus. riüksus ning määrata ehitusõigus, jääval põllumaade ning metsade va- Vastavalt Rae Vallavolikogu hoonestustingimused ja lahendada helisel alal. Juurdepääs planeeritava- 20.09.2012 otsusega nr 390 kehtestatud juurdepääsud, tehnovõrgud, haljastus. le elamumaa krundile nähakse ette Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirne- Detailplaneeringu koostamise ees- avalikult kasutatavalt Korjukse teelt. vate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosa- märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu Planeeringuala suurus on ligikaudu de üldplaneeringule on planeeritava 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud 1,0 ha. ala juhtotstarbeks määratud rohevõr- Rae valla üldplaneeringuga, kus pla- Detailplaneeringu koostamise ees- w RAE SÕNUMID 26 JAANUAR 2019 v märgiks on kinnistu maatulundusmaa Vallavalitsuse 02.01.2018 korraldusega jasala ja parkmetsamaa. Planeeritava sihtotstarbe muutmine elamumaaks, nr 9 ning vastu võetud 02.01.2019 kor- ala naaberkinnistutel on olemasole- määrata ehitusõigus ja hoonestus- raldusega nr 2. vad ning perspektiivsed elamumaa tingimused, lahendada juurdepääsud, Planeeritav ala asub Rae külas, juhtotstarbega alad. Üldplaneeringu tehnovõrkudega varustamine ning Loopera tee ja Tulbi tee ristumisel, ole- järgne maakasutuse lahendus on pla- haljastus. masoleval elamute alal. Juurdepääs neeritava kinnistu omaniku suhtes Detailplaneeringu koostamise ees- planeeritavatele elamumaa kruntidele liialt omandid kitsendav ning piirav, märk on kooskõlas Rae valla üldpla- nähakse Loopera teelt ja Tulbi teelt. Pla- detailplaneeringuga täpsustakse üld- neeringuga, kus planeeringuala maa- neeringuala suurus on ligikaudu 1,3 ha. planeeringu järgset maakasutust. Pla- kasutuse juhtotstarvet määratud ei Detailplaneeringu koostamise ees- neeritaval alal säilitatakse valdavas ole ning planeerimine on võimalik ha- märgiks on muuta 21.12.2004 Rae Val- enamuses kinnistu senine sihtotstar- jaasutuse põhimõttel, mille kohaselt lavalitsuse korraldusega nr 325 keh- ve ning sinna ehitusõigust ei määrata. maksimaalseks elamute grupi suuru- testatud Rae küla Kaasiku kinnistu Ühe uue elamumaa krundi moodusta- seks on kuni 3 majapidamist, kus ela- detailplaneeringut pos 26 osas, jagada mist ei saa lugeda üldplaneeringu olu- mute vaheline kaugus on kuni 100 m; olemasolev hoonestatud elamumaa liseks või ulatuslikuks muutmiseks. elamugruppide või väljaspool gruppe sihtotstarbega kinnistu kaheksaks paiknevate üksikelamute omavaheli- elamumaa krundiks, määrata ehitus- • Veskitaguse küla Kopametsa kin- ne kaugus peab olema vähemalt 300 õigus ning hoonestustingimused, la- nistu ja lähiala detailplaneering m. Antud juhul moodustatakse kahe hendada juurdepääsud, tehnovõrku- Detailplaneering on kehtestatud olemasoleva majapidamise lähedusse dega varustamine ning haljastus. Rae Vallavalitsuse 11.12.2018 korraldu- üks uus üksikelamu krunt hajaasustu- Detailplaneeringu koostamise ees- sega nr 1673. Planeeritav ala asub Ves- se printsiibil. märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu kitaguse külas avalikult kasutatava 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtesta- Golfi tee ääres ning Golfi teelt on ette • Aaviku küla Ühistu tee 14 kinnis- tud Rae valla üldplaneeringuga, kus nähtud juurdepääs moodustatavale tu ja lähiala detailplaneering planeeringuala maakasutuse juhtots- elamumaa krundile. Planeeringuala Detailplaneering on algatatud Rae tarveteks on määratud perspektiivne suurus on ligikaudu 2,0 ha. Vallavalitsuse 28.11.2017 korraldusega elamumaa. Detailplaneeringu koostamise nr 1600 ning vastu võetud 18.12.2018 eesmärgiks on jagada olemasolevast korraldusega nr 1722. Detailplaneeringute maatulundusmaa sihtotstarbelisest Planeeritav ala asub Aaviku külas kehtestamisest: kinnistust välja üks elamumaa siht- Ühistu tee äärses metsaga ümbritsetud otstarbeline kinnistu ning ülejäänud olemasolevate elamute grupis. Juurde- • Assaku aleviku Veski tee 29 kin- osal säilitada maatulundusmaa siht- pääs planeeritavatele elamumaa krunti- nistu detailplaneering otstarve, seada elamumaa krundile dele nähakse ette avalikult kasutatavalt Detailplaneering on kehtestatud ehitusõigus ja hoonestustingimused, Ühistu teelt ning Ühistu tee 12 (katast- Rae Vallavalitsuse 11.12.2018 korraldu- lahendada juurdepääsud, liikluskor- ritunnus 65301:001:4424) krundilt sõl- sega nr 1672. Planeeritav ala asub Assa- raldus ja tehnovõrkudega varustami- mitava teeservituudi kokkuleppe alusel ku alevikus Veski tee ääres, olemasole- ne ning haljastus. kinnistu kasutamiseks detailplaneerin- vate ja perspektiivsete väikeelamute Detailplaneeringu koostamise ees- guala juurdepääsuna. Planeeringuala alal. Juurdepääs planeeritavale elamu- märk on kooskõlas Rae valla üldpla- suurus on ligikaudu 0,4 ha. maa krundile nähakse ette avalikult neeringuga, mille järgi asub maaüksus Detailplaneeringu koostamise ees- kasutatavalt Veski teelt. Planeeringu- rohevõrgustikus, kus on elamute raja- märgiks on jagada elamumaa sihtots- ala suurus on ligikaudu 0,53 ha. mine lubatud tingimusel, et õuealade tarbega katastriüksus kaheks elamu- Detailplaneeringu koostamise vaheline kaugus on vähemalt 500 m. maa krundiks, määrata elamumaale eesmärgiks on jagada olemasolevast Detailplaneering koostatakse lähtu- ehitusõigus ja hoonestustingimused, maatulundusmaa sihtotstarbelisest valt Rae valla Veskitaguse küla Golfi lahendada juurdepääsud, tehnovõrku- kinnistust välja üks elamumaa siht- tee piirkonna rohevõrgustiku toimi- dega varustamine ning haljastus. otstarbeline kinnistu, üks transpor- mise tagamise uuringust. Planeerita- Detailplaneeringu koostamise ees- dimaa kinnistu Veski tee laienduse val alal säilitatakse valdavas enamu- märk on kooskõlas Rae Vallavolikogu eesmärgil ning ülejäänud osal säili- ses kinnistu senine sihtotstarve ning 20.09.2012 otsusega nr 390 kehtestatud tada maatulundusmaa sihtotstarve, sinna ehitusõigust ei määrata. Ühe Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirne- seada elamumaa krundile ehitusõigus uue elamumaa krundi moodustamist vate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosa- ja hoonestustingimused, lahendada ei saa lugeda üldplaneeringu oluliseks de üldplaneeringuga, kus planeerin- juurdepääsud, liikluskorraldus ja teh- või ulatuslikuks muutmiseks. guala maakasutuse juhtotstarbeks on novõrkudega varustamine ning hal- väikeelamute maa-ala. jastus. • Rae küla Väike-Tammi tee 1a kin- Detailplaneeringu koostamise ees- nistu detailplaneering • Rae küla Tulbi tee 1 kinnistu ja lä- märk on kooskõlas Rae valla üldpla- Detailplaneering on kehtestatud hiala detailplaneering neeringuga, mille järgi planeeritava Rae Vallavalitsuse 18.12.2018 korraldu- Detailplaneering on algatatud Rae ala juhtotstarbeks on määratud hal- sega nr 1723. Planeeritav ala asub Rae TEATED JAANUAR 2019 27 külas, Väike-Tammi tee ning Tammi tee ristumisel, väljakujunenud ela- mute alal. Juurdepääs planeeritavale elamumaa krundile nähakse ette Väi- ke-Tammi teelt. Detailplaneeringuga moodustatakse Tammi tee rajamiseks vajalik transpordimaa krunt, mis an- takse munitsipaal omandisse. Planee- ringuala suurus on ligikaudu 0,2 ha. Detailplaneeringu koostamise ees- märgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus üheks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks, määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varus- tamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise ees- märk on kooskõlas Rae valla üldpla- neeringuga, kus planeeringuala maa- kasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne elamumaa. • Aruvalla küla Takle kinnistu ja lä- hiala detailplaneering Leader programmist kaasrahastatud Lilleoru külastus- ja koolituskeskus. Detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavalitsuse 18.12.2018 korral- dusega nr 1724. Planeeritav ala asub Aruvalla küla, Piuga kruusakarjäär Teade Leader programmi läheduses. Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Tallinna-Tartu-Võ- avanevast taotlusvoorust Rae, ru-Luhamaa tee kogujateelt algavalt kruuskattega Halli teelt. Planeeringu- Viimsi ja Jõelähtme piirkonnas ala suurus on ligikaudu 6,6 ha. Detailplaneeringu koostamise ees- MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu avab märgiks on jagada Takle kinnistust neljanda taotlusvooru kõigi meet- välja üks elamumaa sihtotstarbeline mete raames. Taotluste esitamine kinnistu ning ülejäänud osas säilitada toimub elektrooniliselt PRIA uues maatulundusmaa sihtotstarve, seada e-teenuse keskkonnas (Põhja-Harju seks toimuvad infopäevad kõigis kol- ehitusõigus ja hoonestustingimused, Koostöökogu piirkonna alt). Toetu- mes vallas: lahendada juurdepääsud, liikluskor- se saamiseks peab taotleja asu- või • 05.02.2019 kell 15–18.00 Lavendel raldus ja tehnovõrkudega varustami- tegevuskoht olema Jõelähtme, Spas, aadressil Sõpruse tee 9, Haabnee- ne ning haljastus. Viimsi või Rae vallas. Projektid pea- me, Viimsi vald Detailplaneeringu koostamise ees- vad vastama „Põhja-Harju Koostöö- • 06.02.2019 kell 16–18.45 Järveküla märk on kooskõlas Rae valla üldpla- kogu tegevuspiirkonna strateegiale Koolis, aadressil Reti tee 20, Peetri ale- neeringuga, mille järgi planeeritavale 2015–2020“ (muudetud septembris vik, Rae vald ala juhtotstarvet määratud ei ole. Pla- 2018) ja maaeluministri määrusele • 07.02.2019 kell 15–18.00 Ajaveskis, neeritava ala paikneb rohevõrgusti- „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja aadressil Loo küla, Jõelähtme vald kus. Planeeritaval alal rohevõrgustik LEADER-projektitoetus“, muudetud Kuni 22. märtsini on võimalik 90% ulatuses kinnistu suurusest säi- 2. november 2018. taotlejatel tulla konsultatsioonile litatakse ning sinna ehitusõigust ei Taotlusvoor on avatud 25.03– Põhja-Harju KTK kontorisse, mis asub määrata. Ühe uue elamumaa krundi 04.04.2019 (voor sulgub kell 16.00). Kostivere mõisa peahoone esimesel moodustamist ei saa lugeda üldpla- Taotluste hindamine toimub 29.04– korrusel. Vajalik on kindlasti eelre- neeringu oluliseks või ulatuslikuks 20.05.2019. gistreerimine (projektijuhi telefonil muutmiseks. Leader programmi 2015–2020 perioo- 5384 1636 või [email protected]). di strateegia ja meetmete tingimustega Täiendavalt on üld- ja detailplaneeringutega saab tutvuda Põhja-Harju Koostöökogu MARGIT PÄRTEL seotud materjalidega võimalik tutvuda kodulehel www.leaderph.eu. MTÜ PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU http://gis.rae.ee/. TEGEVJUHT Meetmete tingimuste tutvustami- RAE SÕNUMID 28 JAANUAR 2019

E - R 9.00 - 21.00 L 10.00 - 17.00

Broneeri aeg kodulehel www.tehnoülevaatus.ee ja SÄÄSTA 6 EUR! REKLAAM JAANUAR 2019 29

PAGARIÄRI JA KOHVIK Avatud E-R 8.00-17.00 nädalavahetustel tellimisel Iga päev maitsvad lõunasöögid, iseteenindus CATERINGITEENUS Tähtpäevadeks kringlid ja tordid Peo- ja peielauad

Aruküla tee 55, Jüri, tel. 516 3968, e-mail [email protected]

SAEMATERJALID, HÖÖVELMATERJALID, VOODRILAUAD, PÕRANDALAUAD, ERIPROFIILID, TERRASSILAUAD, SÜGAVIMMUTATUD PUIT, PUITKLOTSID KORSTNAPÜHKIJA Talli tänav 7, Jüri WWW.FORSTEN.EE Oleme avatud: 53 88 1233 tel. 6034450, 5054697 E - R 8.30 - 17.00

[email protected]

MAALIKURSUS

Tunnid toimuvad NELJAPÄEVITI kell 18:30-20:00 Jüris (Laste 3) gümnaasiumimajas, ruum G003 Ühe korra tasu 15.- (sisaldab töövahendeid) Tasumine arve alusel Vajalik eelregistreerimine: [email protected] RAE SÕNUMID 30 JAANUAR 2019

KVALITEETSED KERE- JA VÄRVITÖÖD. KÕIGILE AUTOMARKIDELE. UNITED MOTORSI PEETRI KESKUSES.

Milleks minna mujale, kui valla kõrgeima kvaliteediga kere- ja värvitööd on lausa käeulatuses. Õppinud mehed ja maailmatasemel tipptehnoloogia on Sinu käsutuses – tule ja veendu ise! Teeme koostööd kõikide kindlustusseltsidega.

Peetri, Reti tee 4, Rae vald tel 663 0000 [email protected], bmw.unitedmotors.ee REKLAAM JAANUAR 2019 31

PUHAS KOLLE korstnapühkija 587 71665 [email protected] www.puhaskolle.ee

Siniallika Trahter Tule pea oma seminar, koosolek, pidulik lõuna, õhtusöök või tähtpäev kaunis Siniallika Trahteris. Pakume ka peielaua teenust. Küsi pakkumist [email protected] või tel.52 85 117 RAE SÕNUMID 32 JAANUAR 2019

SELVER on Eesti lemmikpood! Oleme tegutsenud alates 1995. aastast ja praegu on meil 53 kauplust üle Eesti. Meil töötab täna üle 2800 väga tubli inimese. Tänu neile saame olla parim kauplusekett, kus sisseostude tegemine on meeldiv ja sujuv. Tule Peetri Selverisse tööle LETITEENINDAJAKS SAALITEENINDAJAKS INFOLETI TEENINDAJAKS ÖISEKS KAUBAPAIGUTAJAKS TEENINDUSJUHIKS KAUBAKATEGOORIAJUHIKS (kauba tellijaks)

Töökuulutusi saad täpsemalt vaadata kodulehelt www.selver.ee. Meie tööka kollektiiviga liitumiseks saada enda CV [email protected], täida kohataotlusankeet kodulehel või kaupluse infoletis.

Lisainfo saamiseks palun helista Hüvitame osaliselt telefonil 667 3785 või 5343 5337, transpordi- personalispetsialist Kristi Aasa. kulu! REKLAAM JAANUAR 2019 33

Tänuavaldused Taivo Kangur tänab Peetri kan- di• toimekaid naisi pühadeaegse abi eest. Firma teostab erinevaid üldehitus ja remonditöid, vundamendist võtmeteni aga teeme ka väiksema mahulisi projekte nt korterite remont, aiad jne jne. Teeme ka väga keerulisi projekte millega Kass Sofi jõudis tänu kõik hakkama ei saa, erilahendusega seinad/laed, disain saunad jpm. aitajatele koju Võimalik reaalselt vaatama tulla Juuni lehes avaldasime kuulutuse teostatud töid, küsi pakkumist! •kass Sofi kadumise kohta. Hea meel +372 56 208 251 on teatada, et 6. detsembril jõudis [email protected] Sofi tagasi koju oma pere juurde. www.raeinvesteeringute.ee Selle eest soovib Sofi ja tema pere tänada abivalmis Jüri elanikke, kes otsingutele kaasa aitasid, Sofit selle aja jooksul märkasid ja tema kohta mures pererahvale infot edastasid. Eriline tänu kuulub ühele perele Aia tänavalt, kes andis olulisi vihjeid ja hr Lutsule abikaasaga Suve tänavalt, kelle juures Sofi söömas käis. Kadu- Ehitus- ja remonttööd nud olnud Sofit otsis pererahvas aga nii päeval kui ka öösel ja vahepeal ettevõtetele, eraisikutele läks liikvele lausa jutt, et öösiti lii- ja korteriühistutele guvad ringi pahatahtlikud inimesed ja oma varal tuleks silma peal hoi- e-mail: [email protected] da. Sai küll selgitatud kassi otsimi- 50 73 933 se lugu, aga tore on, et kogukonnas www.nordal.ee üheskoos elades üksteise pärast mu- ret tuntakse ja ühte hoitakse.

Parem majandus: Reformierakond lõpetab maksukaose!

Mart Võrklaev

Harju- ja Raplamaa

EEL- JA E-HÄÄLETAMINE 21.–27. VEEBRUAR / VALIMISPÄEV 3. MÄRTS RAE SÕNUMID 34 JAANUAR 2019

Ülevaade olulisematest Reakuulutused Pakume Eestis toodetud kvaliteetset Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või politsei registreeritud puitbriketti• ja pelletit. Müüme ka väikseid garderoobi• projekteerimisel. Parimad hinnad. sündmustest koguseid. Info tel: 5559 7572. Tel: 522 1151, www.nagusul.ee, Facebook: Nagusul OÜ. Ajavahemikul 30.11–02.12 murti Aruhei- Paigaldame erinevaid küttelahendusi nii •na teel Peetri alevikus sisse sõiduautosse, korter• kui ka eramajadele. Valikus õhk-õhk, õhk- Müüa kuivad ja märjad, lõhutud küttepuud. kust varastati erinevaid esemeid. vesi ja maaküte. Helista ja leiame teile parima Tasuta• transport Tallinnas ja Harjumaal. Täpsed 04.12 murti Lagedi alevikus sisse kauplu- küttelahenduse. Tel: 5569 2893, Mihkel. kogused, tähtajad lühikesed. Tel. 5648 4838. •sesse ning varastati kaupa. 09.12 varastati Lehmja küla laohoone • Klaverihäälestuse teenus kutsetunnistusega •juurest rehve. häälestajalt. Vaata lisainfot ja küsi pakkumist: • Aaviku külast 10.12 toimus Tallinn-Tartu-Võru-Luha- www.juhanungru.ee. läks 2. detsembril • kaduma 3-aastane maa maantee 10. kilomeetril liiklusõnne- Torutööd, küte, vesi, kanal, vannitubade tus, milles hukkus üks inimene. • isane kastreeritud ehitus ja renoveerimine, siseruumide ja kiibistatud Ajavahemikul 13.12–14.12 murti Tallinn- üldehitustööd. Tel: 5649 1815. •Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Jüri aleviku siiami kass. lähistel sisse maantee äärde pargitud Vajatakse puhastusteenindajat Jüri, Peetri Otsingud ei ole sõiduautosse, kust varastati erinevaid piirkonda.• Võimalusel saad valida sobiva andnud tulemusi. esemeid. töökoormuse. Soovid rohkem teada, võta Oleme väga mures ühendust 503 5728 või meiliaadressil ja loodame kassi [email protected]. leida. • • • Tel: 5810 0085, OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Kristel. Päästeteenistuse teated Info• tel: 504 5215, [email protected]. 4.12 liiklusõnnetus Rae külas ja tulekah- •ju Leivajõe asumis. 5.12 Kosel sõitis auto tiiki, samuti likvi- •deeriti keemiareostus Sakus. Südamlik kaastunne DETSEMBRIS LAHKUNUD 6.12 likvideeriti reostus Tartu mnt 167. meie heale kolleegile •lähistel, toimus liiklusõnnetus ringteel Jüri ringil. Kai Lasnile kalli ROBERT PLATONOV 10.12 allaaetud kits teel Uuesalus, liiklus- KALJU LANGEI •õnnetus Tartu mnt 10. kilomeetril. ISA • 18.12 kustutati põlev puukuur Lagedil. kaotuse puhul TIIT VAHAR 23.12 kustutati järelevalveta lõke Järve- JANOŠ TŠONKA •külas. • 30.12 tulekahju Aespa külas. Rae Vallavalitsus ERMINA NÕMM

RAE VALLAVALITSUS OOTAB ENDA MEESKONNAGA LIITUMA EHITUSE JÄRELEVALVESPETSIALISTI kelle ülesandeks saab olema kontrolli teostamine Harjumaa ühe kiiremini areneva omavalitsuse ehitusjärelevalve valdkonnas, nõustamis-ja ennetustegevus ning õigusrikkumiste menetlemine

SINU TÖÖÜLESANNETEKS SAAB OLEMA: ehitusjärelevalve teostamine vastavalt ehitusseadustikule ja Rae valla õigusaktidele; õigusrikkumiste menetlemine, ettekirjutuste tegemine ja vaiete lahendamine; vallavalitsuse ja volikogu eelnõude ning muude töövaldkonda puudutavate dokumentide väljatöötamisel osalemine.

MEIE OOTAME SINULT: ehitus- või õigusalast kõrgharidust (võib olla omandamisel); eelnevat menetluskogemust, koos tööks vajaliku seadusandluse tundmisega; eesti keele oskust kõrgtasemel, kasuks tuleb teiste võõrkeelte oskus; otsustus- ja vastutusvõimet, head suhtlemisoskust; B-kategooria juhilubade olemasolu.

OMALT POOLT PAKUME SULLE: stabiilset töötasu; erialaseid koolitusi; mitmekülgset ja iseseisvat tööd; 35 kalendripäeva põhipuhkust; meeleolukaid ühiseid ettevõtmisi.

Kui tunned, et kirjeldatud töö on Sinu jaoks, siis ootame elulookirjeldust, haridust tõendava dokumendi koopiat ja kaaskirja hiljemalt 20. jaanuariks meiliaadressile [email protected]. Täiendav info telefonil 512 9380. Töökoht asub Rae vallas Jüris ja ootame sind alustama esimesel võimalusel!

KUULUTUSED JAANUAR 2019 35

Detsembris Jaanuarikuu sünnipäevad registreeritud sünnid SILVA KUUS 95 MEINHARD TENDER 82 LIIDIA BAUMAN 94 VIIVE-ELLE SEPPAR 82 KASPER KALLAS ESTER RUVEN 93 RAISA IVANOVA 82 EGORIY LESIK ANNA RÄTTEL 91 MAIMU SÄINAST 81 IVAN AGEJEV EVI VALK 89 SIRJE KUURBERG 81 FRANZ TALVISTE TATIANA KOVALEVA 89 JAAN MIITER 81 RON VAGENSTEIN HELJE KALLAS 89 ÜLLE MEINER 81 REVO VÄLJAK ERNA TÕLK 89 ALEKSANDER VELLO 80 GREGOR MATHIAS LEPPIK EVERT KONT-KONTSON SENTA SIKK 89 ANTS KASTEHEIN 80 JASPER JAANUS ERLANDA VELEMZON 89 REIN INDLO 80 KARL MATTIAS TREILMANN EVALD TOOMLA 88 URVE SOE 80 TOM ELIAS RICHTER ERIKA-RENATE JEA 88 LEILI TAMM 75 ROMET LEITEN LEELO VILLANDBERG 87 ÜLO NOOR 75 KRISTOFER GJARDMAN ELVI KIVI 87 AINO HÜNERSON 75 SANDER MÄRKS HANS UNT 87 LUULE TAMMEPÕLD 75 JOHANN OAD VALDEKO LIIVA 87 HEIKKI TIKAS 75 ALEX DANELYUK TRISTAN ALAMAA RAJA PIHL 87 MAARJA KLAUS 75 KALEV KAASIK ANTS SUUREKIVI 86 HILLAR MESILA 70 MEIBRIT KONSA IVAN SLOBODYANYUK 86 ENNO PUHM 70 MARI KASK UNO KÖSTER 86 LIIDIA JEGOROVA 70 HELERY LISSMANN ARNOLD VIIGIMÄE 85 REET LAOSMA 70 SOFIE ELIISE KULLERKUPP PILVI-RENATE TAHK 85 MARTIN KAASIK 70 JULIA SEDAKOVA HILDA TAMM 85 MATI SALUSTE 70 SONJA SALU ALEKSANDRA SAVOLAINEN 85 TOOMAS KALJA 70 MIRTEL ROGATKIN MATILDA ROHTMETS SAIMA ROOTS 84 LJUBOV KITOVA 65 LAURA MEERJA HELJU PIIRIMETS 84 JÜRI NÄREP 65 KERTU TRUU LINDA RÄNNE 84 REIN VÄLIK 65 POLINA KABRITS EHA RANNIK 83 ENE LAURSON 65 VALENTINA PETRAŠOVA 83 TATJANA GNATÕŠINA 65 ASTA PROMANN 83 PAVEL PUSTOLJAKOV 65 LONNI JUHKAM 83 SIRJE KIMSTO 65 RUDOLF SAKS 82

Rae Sõnumid Rae valla ajaleht Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraaž on 8000 Väljaandja: Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9 eksemplari ja see jagatakse postkastidesse tasuta. Toimetus: [email protected], tel 5303 7646 Koostööd ja kuulutused palume saata iga kuu 20. Teostus: Meediapilt OÜ kuupäevaks koos vajalike kontaktandmetega. NELI AKORDI OTT LEPLAND & JAAGUP KREEM

Viimsi Algus kõikjal19.00. Piletid saadaval Piletilevis. 12.02. keskkool Rae 13.02. kultuurimaja Laitse 14.02. Graniitvilla Valga 15.02. kultuurimaja Eesti Rahva 16.02. Muuseum Pärnu 20.02. kontserdimaja Türi 21.02. kultuurimaja Viljandi pärimus- 22.02. muusika ait 23.02. Mooste