Täna lehes:

 Jüri Gümnaasium pidas sünnipäeva

 Kus on Rae valla suurim RAE mägi?

 Uued firmad Jüris, Peet- sõnumid ri külas ja Lagedil Nr 11 november 2006

Rae valla loomisest möödub 140 aastat 25. novembri õhtul on vallaelanikud ooda- tud Rae Kultuurikeskusesse, et üheskoos tähistada Rae valla 140. sünnipäeva.

Rae valla alguseks loetakse aastanumbrit 1866, kui kehtestati maakogukonna seadus. Hilise- ma Rae valla territooriumile mahtusid tolla- sed väikevallad Rae, , Aruküla, Vaida, Arovalla, ja Jüri. Ajaloouurija Julius Põldmäe kinnitusel on viie esimese valla koh- ta Eesti Ajalooarhiivis säilinud ka vallatoimi- kud, mis annavad huvitava ja meeldejääva pil- di tollasest vallaelust. Läbi 140 aasta on Rae vald ja siinsed ela- nikud näinud erinevaid aegu, olgu siinkohal juttu vallavalitsejatest või riigikorrast. Kõiki- de sündmuste ja inimeste kohta ei ole kahjuks säilinud ajaloomaterjale, seda enam tasub väär- tustada seda, mis on vaatamata riigikordade- le säilinud ning millega lugemine võib anda väärtuslikke ideid ka märksa tänapäevasema- Vaade Rae vallamajale ja meiereile Jüri pritsumaja tornist 1940. aastal. te probleemide lahendamiseks. Juubelipidu, mis toimub novembrikuu vii- masel laupäeval, algab kell 18, kui vallavanem Ilmub Julius Põldmäe ajalooraamat „Rae tervitab šampusega kõiki külalisi. Seejärel on vald läbi aegade” kõik tulijad palutud vaatama-kuulama pidulik- ku kontsert-aktust. Sellel esinevad Rae valla laul- Juubeliüritusteks on Rae Vallavalitsus välja andnud Julius jad ja tantsijad, kultuurilist külakosti toovad meie Põldmäe ajalooraamatu „Rae vald läbi aegade”. Autor ise sõprusvalla Masku esindajad Soomest. Kell 20 ütleb selle eessõnas, et ta ei ole piirdunud selles mitte ainult jätkub pidu Mait Maltise tantsumuusikaga. Rae valla elu ja tegevuse vaatlemisega, sest „eksisteerib ju Ajaloohuviliste jaoks on kultuurikeskuse vald väikese allüksusena suuremas territoriaalses-haldusli- fuajees avatud näitus Rae vallavalitsuse ja vo- kus üksuses – riigis, ja kõik, mis toimub seal, peegeldub likogude materjalidest, selle koostaja on Vaida vastu ka valla elus.” raamatukogu juhataja Reet Raudkepp. Soovi- 416-leheküljelise, kõvakaanelise raamatu kujundas Kristo jad saavad endale osta Rae valla 15ndaks ja Kivisoo, see trükiti Printon Trükikojas. Raamatus on kasuta- 140ndaks sünnipäevadeks väljaantud raama- tud fotosid paljude ajaloohuviliste erakogudest. Raamatut on tuid. Traditsiooniline ajalookonverents toimub võimalik osta 25. novembril juubeliüritusel ja vallamajas. seekord tuleva aasta veebruarikuus. RAE VALLA 140. AASTAPÄEVA PIDULIK KONTSERT-AKTUS 25. novembril kell 18.00 Kell 18.00 kontsert-aktus. Vallavanema tervitus. Esinevad Rae valla lauljad ja tantsijad, külalised Soome sõprusvallast Maskust. Kell 19.30-20.00 kohvi- ja koogipaus. Rae Kultuurikeskuses Kell 20.00 laulab tantsuks Mait Maltis. Jüris, Aruküla tee 9 Üritus tasuta, alates kella 20.00-st pilet 50 krooni. 2 RAE SÕNUMID november 2006 UUDISED

Loeng Vaskjalas Rae koolimajas Teisipäeval, 21. novembril algusega 19.30, kõneleb ar- heoloog Mauri Kiudsoo Rae valla Ubina küla aardeleiust.

Osalejatel palun registreeruda telefoninumbril 56 22 96 86, meiliaadressil [email protected] või Rae vallavalitsu- se sekretäri telefoninumbril 60 56 750. Läti kultuurijuhid uudistasid Sissepääs prii. Rae Kultuurikeskust Jüris asuv lasteaed 11. oktoobril külastasid Rae Kultuurikes- jagamisel. „Sarnaselt teile on ka meil Lätis TÕRUKE pakub tööd kust Läti kultuuriministeeriumi inimesed. pealinnaregioonis raskem toetusrahasid saa- Sealse ministeeriumi regionaalse kultuuri- da,” ütles Dace Grigorjeva. „Meil on sageli poliitika osakonna juhataja Dace Grigorje- kultuurimajade juurde loodud fondid, mis va, vanemreferent Signe Pujate ning Jolanta saavad kergemini kõikvõimalikke projekti- LASTEAIAÕPE- Treile tundsid huvi kultuurikeskuse ehita- rahasid, samuti on nende maksustamissüs- TAJALE. mise, rahastamispõhimõtete ja ringide te- teem erinev.” gevuse kohta. Lisaks Jürile külastati samal päeval Huvitav oli kuulata, et Lätis on täpne Kuusalu rahvamaja ja Pirita Vaba Aja Kes- Soovijatel palun pöörduda ülevaade selle kohta, mitu ja millist kollektivi kust. Eesti ja Läti kultuurialase koostöö üle e-mailil [email protected] või ringi kultuurimajades tegutseb. See oma- räägiti Balti Meediakoolis toimunud ühis- või helistada korda on aluseks ka riiklike kultuurirahade seminaril. telefonil 6048 338.

Rae vald on Aasta Koolitussõbralikum Omavalitsus 11. oktoobril toimus Tallinna Raekojas IX Täiskasvanud Õppija Nädala lõpetamis- Rae vallas toimuvad üritused üritus, kus tunnustati Harjumaa Aasta • Rae valda, tema vaatamisväärsusi tutvustavad ekskursioonid kõigile soovijatele õppija, Aasta koolitaja, Aasta koolitus- • külade päevad sõltuvalt paikkonna kultuuritaustast (näiteks 2006.aasta 10. septembril sõbralikuma organisatsiooni ja omavalit- külas Ratasseppadele pühendatud kultuuriprogramm); Rae valla ainestikule põ- suse tiitlite pälvijaid. Harjumaa kõige hinevad viktoriinid koolitussõbralikumaks vallaks kuulutati • sõprussidemed (näiteks Rae vald – Masku vald Soomes; Jüri Gümnaasium – Loppe vald Rae vald. Soomes) • Klunker – lapsi ja täiskasvanuid ühendav kohalik tantsu- ja laulupidu Harju maavanema Värner Lootsmanni sõnul • iga-aastased Rae valla ajalookonverentsid on elukestva õppe tähtsustamine oluline, ku- • projektis Ökokratt osalevate õpetajate koolitus na see võimaldab kõigil inimestel, olenemata • kohaliku muuseumi töötaja poolt korraldatud igakuised ajalooteemalised loengud (näi- nende east, end pidevalt täiendada selleks, et teks Rae valla mõisad, sugupuu uurimisest, Anton Thor Helle elust ja tegevusest, arheo- kiiresti muutuvas elus edukalt toime tulla. loogiast, oletatavast meteoriidikraatrist Rae vallas) kohalikule elanikkonnale vanas Rae „Seetõttu loodan, et järgmistel aastatel on Har- koolimajas jumaa omavalitsuste huvi suurem nii • Jüri kirikus toimuvad kontsert-loengud nominentide esitamisel kui ka Täiskasvanud • Rae valla koolides on koolitused lastevanematele Õppija Nädala üritustest osavõtmisel. Täiskas- • kohtumised kirjanikega raamatukogudes Jüris, Lagedil, Vaidas vanud Õppija Nädalal on potentsiaali kasva- • liikuv kohalikku ajalugu ja kultuuri kajastav näitus da tervet Harjumaad kaasavaks sündmuseks“, • hulgaliselt spordiüritusi (näiteks korvpalliturniir Suitsupõrsas, Rammumees, autoorien- lisas Lootsmann. teerumine, jüripäeva üritused) Parimatele kuulusid maavalitsuse tänukir- • mitmete klubide ja ringide tegevus jad, lisaks said aasta koolitussõbralikum orga- nisatsioon ning omavalitsus endale kingitu- seks kinkekaardid Stockmanni kaubamajalt. ta läbivaks teemaks oli isiksuse igakülgne sust igas eas inimeste jaoks ning selle mo- Täiskasvanud Õppija Nädalat korralda- areng isetegemise kaudu. Nädala eesmär- toga väärtustasid korraldajad isetegemisest takse juba üheksandat korda ning selle aas- giks oli tähtsustada elukestvat õppe oluli- sündivat rõõmu. november 2006 RAE SÕNUMID 3 UUDISED Jüri Gümnaasium 26 – palju õnne! Rae valla suurim kool tähistas laupäeval, külalistele, nii mõnigi endine õpilane uuris ko- 28. oktoobril väikese hilinemisega oma ridoris, kuhu täpselt jäi tema endine klassiruum 25ndat sünnipäeva. Uue koolimaja valmi- või mismoodi toimub liikumine kahe hoonetii- Jüri kooli laul mine oli peapõhjuseks, miks sünnipäeva- va vahel. Kokkusaamise pidulikum osa algas Iidse tammiku serval suur maja, number ühe numbri võrra suuremaks muu- direktor Maria Tiro vastuvõtuga, kuhu olid pa- ruttab siniste mütside vool. tus. Taaskohtumine endiste õpetajate, õpi- lutud kõik endised ja praegused koolitöötajad. Kaunist hoonet on kõigile vaja, laste ja klassikaaslastega on alati natuke Aulas toimus kontsert-aktus, kus esinesid ter- teed ellu siit juhatab kool. nostalgiline, aga kindlasti huvitav ja igas vitussõnadega direktor ja vallavanem Raivo Jüri kool, Jüri kool, mõttes mälestusväärne. Uukkivi , haridus- ja teadusminister Mailis Reps siin õpi ja teadmisi lisa. tõi koos heade soovidega koolile kingituseks Jüri kool, Jüri kool, Sünnipäev algas hommikupoolikul erinevate rahvuseepose Kalevipoeg. Kontserdiosas esi- ole südikas, vapper ning visa. spordivõistlustega, kus nooremad ja pisut va- nesid kooliteatri noored, mitmed kooli vilistla- Juba varakult tulede säras, nemad koolikaaslased said proovida osavust sed ning praguste 2. klasside lapsed. Endiste istud pingis ja harjutust loed. poksikindaga korvpalli mängides ja võistelda direktorite sõnavõtud panid saali mõnusalt ela- Taipad siis, et su vastuse pärast, erinevatel teatevõistlustel. ma ning õhtu lõpetas pidu Rock Hoteli ja Märt õpetajalgi südamel soe. Pärastlõunal avas koolimaja uksed kõigile Rannamäe diskoga. Jüri kool, Jüri kool... Hiljem laula ja tantsi ja spordi, kaitse klassi ja kooli au. Tunne loodust ja uuri kodu, haara pihku kord matka sau. Jüri kool, Jüri kool... Aastad läevad ja ellu siit ukse, paotab koduseks saanud kool. Võtad kaasa siit kauguste kutse, ühes endaga viid igal pool. Jüri kool, Jüri kool...

Sõnad: Andres Maastik Viis: Rutt ja Riho Ridbeck Kooli lipu pühitsemisel oli oma oluline roll täita Ajalootoas võis vaadata näitusi ja tutvuda ma- kooli I lennu lõpetajal Aulo Mättikul, kes lõi lipu- terjalidega, mis olid kokku pandud erinevate varda sisse sümboolse viimase naela. lendude ja kooliaastate kohta. Uudistajaid jät- kus sinna terve õhtu jooksul, kuulda oli nii vah- vat äratundmisrõõmu kui imestavaid kommen- taare stiilis “kas tõesti oled see sina?”.

Iga lend oli valmistanud oma seinalehe - kui esi- Direktor Maria Tiro (pildil paremal) ütles vastu- Pildil on tänased direktori asetäitjad õppe alal, meste lendude pildid olid mustvalged, siis viimas- võtul, et just kool on kultuurikandja ja seetõttu vasakul Anne Kloren ja paremal Esta Hio. te aastate lõpetajad esinesid vahvate fotokollaa- on väga oluline, millise tundega on seal nii õpi- žide ja justkui eile koolimajas tehtud fotodega. Tä- lased kui õpetajad. na õpib Jüri Gümnaasiumis kokku 721 õpilast.

Direktor Maria Tiro vastuvõtul osalesid nii endised kui prae- gused koolitöötajad, fotol esiplaanil Sven-Allan Sagris ja Vilistlaste koor üllatas kokkutulnuid kahe lauluga, saalis tekitas Ardo Niinre, tagaplaanil tänased õpetajad. nostalgilist elevust laul “Me pole enam väikesed”. 4 RAE SÕNUMID november 2006 UUDISED Jüri Noortekeskus taas avatud Alates selle aasta oktoobrist tegeleb Rae valla Noortejuhid kirjutavad ka erinevaid pro- noorte vaba aja sisustamisega MTÜ Lagedi- jekte ja taotlevad vahendeid selleks, et noor- Jüri Noorteühing, kuhu kuuluvad Epp-Triin tele veel rohkem erinevaid üritusi korraldada. Võsu, Diana Toom ja Liisi Vesselov. 9. oktoob- Suurt tähelepanu pööratakse sellele, et noored ril avati Jüri Noortekeskus (Aruküla tee 9) ning hakkaksid ise noortekeskuste töös aktiivselt peagi on Rae valla noortel võimalus oma vaba osalema ning haaraksid initsiatiivi nii mõne- aega hakata veetma ka teises noortekeskuses, gi ürituse korraldamisel. Eesmärgiks on noor- mis avatakse Lagedil aadressil Jaama 1. tekeskusesse kokku tuua erinevates vanustes noored ning olenemata nende rahvusest, hari- MTÜ Lagedi-Jüri Noorteühingu näol on tege- dustasemest ning muudest erinevustest innus- mist noorte tegijatega, kelle eesmärgiks ja süda- tada neid neid koostööle ning heale omavahe- measjaks on Rae valla noortele luua tingimused lisele läbisaamisele. Endisest Jüri noortekast on tänu remondile arendavaks tegevuseks ja vaba aja veetmiseks. Eriti loodavad noortekeskuse töötajad, et saanud hubasem paik, kus sõpradega aega Uue väljanägemise saanud Jüri Noorte- ka nooremad koolilapsed hakkavad rohkem veeta. Arvutihuvilisi ootavad viis arvutit. keskuse ruumides on noortel võimalus män- keskust külastama ning pakutavatest tegevus- gida piljardit ja lauatennist, kasutada jõusaali test ja üritustest osa võtma. ja kööki, vaadata videot, mängida mitmesu- Algklassiõpilaste jaoks on keskus avatud guseid lauamänge, kuulata muusikat, lugeda iga päev kell 14.00 – 16.00. See on aeg, kui ajakirju ning korraldada erinevaid võistlusi ja noortekeskus on ainult 1. - 4. klassi õpilaste üritusi. Samuti on noortekeskuses 5 arvutit päralt. Noored alates 5. klassist on keskuses- ning ka interneti kasutamise võimalus. se oodatud kell 16.00 – 21.00. Noortekesku- Lisaks on plaanis tegevused ka väljaspool sega on tutvuma oodatud ka lapsevanemad, et noortekeskust: mängida bowlingut; külastada saada aimu sellest, kus nende lastel on võima- kino, megazone´i, noorte infomessi „Teeviit“; lus eelpool nimetatud tegevustest osa võtta. uisutada jne. Koolivaheaegadel plaanitakse sei- Edaspidi saab meie tegemiste kohta infot gelda matkaradadel, külastada veekeskust ning ka internetist aadressil www.rae.ee. Noortekeskuses saab mängida piljardit ja laua- tutvuda ka teiste noortekeskuste tööga, et jaga- Epp-Triin Võsu ja Liisi Vesselov tennist, olemas on jõusaal ning võimalus vaa- da kogemusi ning sõlmida uusi tutvusi. Noortejuhid data telerit ja kuulata muusikat. Rae valla kõrgeima punkti otsimine Hiljuti viibisin Harju-Jaani kihelkonna päe- merepinnast, kuigi meie vallal merepiir puu- õige koha peale on jäänud kasvama küllaltki vade ühel üritusel. See viidi läbi Raasiku dub). Leidsime veel mõned kõrged kohad ja vana tammepuu. Mäe vanem nimi on valla kõrgeima mäe otsas, Perila Veskimäel, hakkasimegi neid läbi sõitma ja GPS-iga kõr- Mallemägi, kohalikud tunnevad teda lähedal millise kõrgus olevat 56 meetrit. Seal tek- guseid ja koordinaate määrama. olnud talu nime järgi Nurjamäena ning ma kis mul mõte, otsida üles ka meie valla kõr- Tulemused on järgnevas tabelis: usun, et seda mäge hakatakse tulevikus kutsu- geim tipp. ma Neivelti mäeks, sest lähim majapidamine Nagu tabelist näha, on meie kõrgeim mä- kuulub Andres Neiveltile. Ühel ilusal pühapäeval võtsime koos voliko- gi – Ellakul asuv Mallemägi - naabritega ühe- Mõõtsime üle ka kraatri kõrgu- gu esimees Veigo Gutmanniga selle töö käsi- kõrgune. Kui Raasiku valla kõrgeimale mäe- se ning saime 46 meetrit. Lääne pool, ehk Tar- le. Algul otsisime välja kõik need kohad, mil- le saaks tema suure suhtelise kõrguse tõttu ehi- tu maantee poolse põlli kõrgus on 41 meetrit liste kohanime lisandiks on sõna „mägi”. Neid tada isegi suusakeskuse, siis meie valla kõr- ja idapoolne ehk Salu küla poolse heinamaa leidsime kokku 8 tükki. Siis vaatasime nen- geima tipuga ei ole mitte midagi teha - peale kõrgus on 40 meetrit. Seega – ka meie valla de mägede kõrgust geograafiliselt kaardilt ning meeldejätmise ja ehk võiks selle tähistada ka kraater on mäe otsas. prakeerisime kõik alla 50 meetri kõrgused viidaga. mäed välja (kõrgus on muidugi arvestatuna Mets on ümber mäetipu maha võetud, kuid Peeter Böckler

Jrk nr Koht Kõrgus kaardil Tegelik kõrgus Pikkuskraad Laiuskraad Märkused 1 Mallemägi Ellakul 54 56 59°16’02’’ 25°01’29’’ Vasakul pool teed ca. 50m 2 Lukoili tankla juures 52 55 59°21’39’’ 24°52’34’’ Tee peal Saku Metalli hoone Tallinna 3 poolse otsa koha Vana-Tartu maanteel 52 55 59°22’10’’ 24°51’59’’ Tee kõrval põllul 4 Reka mägi Ellaku pikavere teel 53 53 Tee peal 5 Pildiküla teerist Vana-Tartu maanteel 54 52 See piirkond on Loomäe 6 Piigutal Hiie talu juures põllul 52 52 59°16’30’’ 25°05’20’’ Geodeetilisel punktil 7 Järvekülas töökoja juures 50 52 Tee peal 8 Piiguta lautade juures 53 51 9 Veskimägi 50 50 Tee peal november 2006 RAE SÕNUMID 5 VALLAMAJA Info algatatud Ülevaated volikogude istungitest detailplaneeringute kohta 10. oktoobril toimunud volikogu päeva- Rae Vallavalitsus teatab järgmiste detail- Algatatud Rae Vallavolikogu 10. oktoob- korras oli 11 punkti. Esmalt võeti vastu planeeringute algatamisest: ri 2006 otsusega nr. 174 otsus selle kohta, et vallavalitsususse kuu- ● Järveküla küla Aruhansu II kinnistu ja luvad edaspidi kolm inimest – vallavanem lähiala detailplaneering ja kaks abivallavanemat. Seejärel muude- ● küla Kurepõllu kinnistu detail- Algatatud Rae Vallavolikogu 10. oktoob- ti 2006. aasta eelarvet, arutleti teeneteplaa- planeering ri 2006 otsusega nr. 173 di andmise üle ning võeti vastu ridamisi Algatatud Rae Vallavalitsuse 19. septemb- ● Järveküla küla Juhani VI kinnistu detail- otsuseid, mis puudutasid kas katastriüksu- ri 2006 korraldusega nr. 1324 planeering se jagamist või detailplaneeringute algata- ● Lehmja küla Kurekivi kinnistu detailpla- Algatatud Rae Vallavolikogu 10. oktoob- mist-kehtestamist. Arutleti ka Rae valla neering ri 2006 otsusega nr. 176 eelarvest eraisikule sporditegevuse toetu- Algatatud Rae Vallavalitsuse 19. septemb- ● Rae küla Oasise kinnistu ja lähiala detail- se eraldamise korra üle, kuid selles osas ri 2006 korraldusega nr. 1325 planeering otsust vastu ei võetud. ● Patika küla AÜ Patika – 6 kinnistute ter- Algatatud Rae Vallavolikogu 10. oktoob- Volikogu kogunes ka 23. oktoobril, et ritooriumi detailplaneering ri 2006 otsusega nr. 177 võtta vastu otsus selle kohta, et vallavalit- sus kasutab Rae kinnistu juures oma os- tueesõigust. Sellel on kaks põhjust. Esiteks salu kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muut- Rae Vallavalitsus teatab järgmi- on eksperthinnangu järgi kinnistu, mille suu- mine elamumaaks ja planeerimine üksikela- rus on üle 45 hektari, vähemalt 2,8 miljonit se detailplaneeringu avalikust mukruntideks. krooni kõrgem kui praegu olnud ostuhind. väljapanekust 6. novembrist ku- Detailplaneeringuga saab tutvuda igal Teiseks põhjuseks on see, et vald soovib säi- tööpäeval Rae vallamaja II korruse fuajees, ni 20. novembrini 2006: litada Rae mõisahoonet ning kaitsta selle üm- Jüri alevik Aruküla tee 9. Märkused ja ette- ber olevat roheala, mis valla üldplaneeringu panekud detailplaneeringu kohta esitada Rae järgi peab seal ka säilima. Vallavanema sõ- Rae küla Lepasalu kinnistu Vallavalitsusele kirjalikult hiljemalt 20. no- nul on juhul, kui vald oma ostueesõigust ei vembriks kella 17.00 või e-posti aadressil teosta, väga raske takistada selles kohas näi- Detailplaneeringuga nähakse ette Lepa- [email protected] teks elamuehitust.

Q Vara OÜ otsib kohusetundlikku PINTAX-JUURDELÕIPantone 484 - inimest Viimsisse ja Jürisse, kes KUS OÜ (Mõigu, Juhtme 26) hoiaks korras meie korterma- Pantone Process Balck jade parklad ja haljasalad. VÕTAB OMA TÖÖKAS- SE KOLLEKTIIVI KOGE- Firma poolt tööriided, kaasaegsed töövahendid ja palk MUSTEGA ÕMBLEJA. 4000 kr kätte. Töö on paindliku ajagraafikuga ja sobib pensionärile. Palk tükitöö alusel ca. 5000-7000 EEK kuus Info tel. 56458227, Lisainfo: Kaido Mettus 50 343 18. Hannes Loo

Metalliset Eesti AS on rahvusvahelisse kontserni kuuluv OÜ HEDOLINK metallifirma asukohaga Kalesi külas. Seoses ettevõtte kiire arengu ja kasvuga vajame oma meeskonda: PUNKTKEEVITAJAT Detailplaneeringud, PAINUTUSPINGI OPERAATORIT Töö on vahetustega maamõõdutööd Ettevõte pakub: Harju maakonnas. puhast ja kaasaegset töökeskkonda väljaõpet tööl käimiseks autokompensatsiooni või korraldatud transporti Tel.6485474, 56471931 Kandideerimiseks saada oma CV ja avaldus Metalliset Eesti AS, Kalesi küla, Raasiku vald, [email protected] 75201 Harjumaa või e-posti aadressil [email protected] Küsi lisainfot tel. 6061311 http://www.metallisetgroup.fi 6 RAE SÕNUMID november 2006 ETTEVÕTLUS

Jüris avati Baltikumi suurim pelmeenitehas

5. oktoobril avas toiduainete- tootja AS UVIC Jüris oma uue, Balti riikide suurima ja moodsaima pelmeenitehase. Euroopa Liidu normidele vas- tav tootmishoone on sisusta- tud Itaalia, Saksa, Rootsi, Soome seadmetega, mis lu- bavad oluliselt suurendada Uvicu tootmismahtusid.

Kui AS UVIC on juba praegu Eestis turu- liider nii pelmeenide, frikadellide, kotletti- de kui teiste lihapoolfabrikaatide tootmises, siis uus tehas lubab ettevõtte esindaja Krist- jan Alaküla sõnul mõelda ka kaupade eks- portimise peale. Uude tehasesse investeeri- ti 120 miljonit krooni, millest ligi 15 miljo- nit krooni moodustasid eurotoetused. Teha- se võimsus on kuni 60 tonni külmutatud poolfabrikaate ning kuni 24 tonni jahutatud lihatooteid ööpäevas. Uvic oli ka üks kaheksast Eesti firmast, mis oli esindatud 22.-26. oktoobrini Pariisis toimunud Euroopa suurimal spetsialistidele mõeldud toidumessil SIAL 2006. november 2006 RAE SÕNUMID 7 ETTEVÕTLUS AS Balti Ehitusmasin-Baltem kolib varsti Rae valda Peetri külas, Tuleviku teel on juba järgmi- se aasta alguskuudel võimalik näha Jaapa- ni firma KOMATSU võimsaid masinaid, sest AS Baltem ehitab Rae valda oma uue teenindus- ja laokompleksi. AS Balti Ehitusmasin-Baltemi põhiliseks te- gevusalaks on KOMATSU ja LÄNNEN mul- latöö- ja ehitusmasinate ning nende lisasead- mete (hüdrovasarad, võsalõikurid, jms.) müük. Lisaks pakub firma kivipurustus- ja karjääri- seadmeid firmalt METSO MINERALS ja sü- vendusmasinaid WATERMASTER. Baltem müüb aastas praegu ligi 140 uut masinat. Müüginumbrite kasv on seotud Ees- ti majanduse elavnemisega. „Läti ja Leedu ko- guturu nõudluse numbreid vaadates julgen küll öelda, et Eestis on ehitamine suuremas hoos,” ütles firma tegevjuht Meelis Mitt. Tema enda jaoks saab firma kolimisega Rae valda üks ring elus täis. Nimelt oli ta peale EPA lõpetamist ja sõjaväge 80-ndatel aastatel ame- tis Jüris asunud EMV-s ning hiljem Soomes jäid talle silma KOMATSU masinad. „Korraldasin soomlastele 1990ndate aas- tate algul tutvumisi Eestiga, käisime isegi Pihkvas ja alustasime koostööd EMV 30. augustil pandi Peetri külas pidulikult nurgakivi AS Baltemi uuele hoonele. Pildil (vasakult) mehbaasiga Jüris. Esimesed kasutatud Lääne peatöövõtja OÜ Messiehitus projektijuht Peeter Soe, AS Baltemi tegevjuht Meelis Mitt, OÜ Mes- ekskavaatorid tulidki 1994. aastal Jürisse, need siehitus juhatuse esimees Jaanus Mesak ja Rae vallavanem Raivo Uukkivi. olid Soomest ja võeti EMV poolt rendile. Hil- jem osteti masinad välja. Samal ajal lõin ka teist aastat ei osteta Tõusva Päikese Maa ehi- oma firma, sest eraisikuna Eestis ja Soomes tusmasinaid enam Soome kaudu, vaid otse tegutsedes oli näha, et asjaolude edasi arene- Komatsu tehastest Jaapanis ja Euroopas, ning des ei ole üksikisikuna tegutsemine enam jät- sellest ajast vastutab Meelis Mitt kogu Baltiku- kusuutlik. Oma firma sai loodud selleks, et mis toimuva müügi eest. „Olen kolme firma te- Eestis oleks kohapeal ettevõte, kes esindab gevjuht ning Baltemi müügi-, tehnika- ja fi- kindla tootemargi huve, tagab varuosad ja ko- nantsjuht külastavad aeg-ajalt ka meie Läti ja gu teeninduse. Sealtkaudu tulidki Komatsu ja Leedu kolleege,” lisas Meelis Mitt. Länneni kaubamärgid,” rääkis Mitt. Seepärast on firma igapäevase tegevuse Täna on ettevõtte poolt müüdavate masi- juures oluline ka lennujaama lähedus, head nate rivi pikk, ulatudes väiksemast pisilabidast transpordivõimalused ja hea ligipääs ettevõt- kuni üle 100-tonnise buldooserini. Firma oma- tele. „Alternatiivina vaatasime ka Peterburi nikuks on alates 2004. aasta lõpust jaapanlaste suunda, aga otsustasime ikkagi Rae valla ka- Tuleviku teel asuvasse hoonesse tulevad nii Sumitomo Corporation Group. Viimased pool- suks,” ütles tegevjuht. firma kontor kui laod ja teenindusruumid. Lagedile rajatakse 130 miljoni krooni eest raudtee logistikakeskus Novembris avab OÜ Tegeo Grupp Lagedil dide ketti haldava Riketsi ainuomanik Raivo kuid konkreetsemalt sõltuvad hoonete ehitus- 130 miljonit krooni maksva raudtee ja trans- Hermlin ütles BNS-ile, et esimeses etapis ula- tähtajad kokkulepetest rentnikega. Üheks ren- pordi logistikakeskuse, firma üks omanikest tub 75 000 ruutmeetrise pinnaga Lagedi kes- dihuviliseks on raudtee poole pealt ehitusfir- Rikets OÜ planeerib lisaks teist logistikakes- kuse investeering 130 miljoni kroonini. ma Merko, märkis Hermlin. kust Paldiski sadama teenindamiseks. Keskuse hoonealuste pindade kogumaht Peamiselt lillede ja istikute jaekaubandu- hakkab ulatuma 55 000 ruutmeetrini. Hetkel sega tegeleval OÜ Riketsil on Eestis 19 lille- Krediidiinfo andmetel on Tegeo Grupp oma- renoveeritakse keskuse olemasolevaid hoo- poodi, millest 10 asuvad Tallinnas. Poed on ka nikud võrdsetes osades Rikets, Janek Vana- neid, mille hoonealune pind on 5000 ruutmeet- Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja veski ja osaühing Baltest Eksperdid. Lillepoo- rit. Lagedil algab peatselt uute hoonete ehitus, Valgas. 8 RAE SÕNUMID november 2006 TURVALISUS Falcki patrullid aitasid lahendada peretülisid ja noortekaklusi, otsisid vanainimest ja tegelesid street race harrastajatega

Erakorralised sündmused pile, kes eelnevalt pargis olid. Üks grupi liige  11. oktoobril teatati ekipaažile, et Jüris  2. oktoobril anti ekipaažile info, et Rae oli silmnähtavalt alkoholijoobes, bravuuritses, Edu kaupluse juures keegi paugutab. Kauplu- hooldekodust on kaduma läinud 82-aastane lärmas ning ei reageerinud märkustele, vaid se juurest leiti neli last, kes mängisid tongi- naine. Saadud tundemärkidega isikut hakati muutus üha agressiivsemaks. Isik peeti kinni püstolitega. Lastele selgitati, mis on mäng ja otsima ning ta leiti Jüris Tammiku 2 asuva ma- ja anti üle politseile. mis ei ole ning kus ja mida võib mängida ning ja trepikojast. Algselt ei soovinud proua trepi- nad saadeti minema. kojast lahkuda, kuid lõpuks ta nõustus ekipaa- Avalik kord  12. oktoobri õhtul helistas politsei ja pa- ži liikmetega kaasa tulema ja ta toimetati hool-  2. oktoobril helistas Jürist naine, kelle sõ- lus sõita Lagedile Betooni tänavale, kus noo- dekodusse tagasi. nul oli tema muruplatsile pargitud sõiduauto rukid pidid paugutama. Ekipaaž leidis eest  5. oktoobril helistati Jüri koolimajast ja ja tema muru on nüüd rikutud. Kohapeal sel- seltskonna noorukeid, kuid ei näinud neid pau- teatati, et kooli juures toimub kahe poisi va- gus, et muru peal sõiduauto Renault ning olu- gutamas. Noortele tehti viisakalt selgitustööd, hel kaklus. Ekipaaž nägi kooli ligidal palju korrast informeeriti politseid, kes lubas asja- et kaaskodanike rahu tuleb respekteerida. lapsi, patrullautot nähes jooksid neist paljud ga edasi tegeleda.  15. oktoobri keskööl helistas Jürist mees- minema. Üks osapooltest ütles, et probleeme  5. oktoobri öösel helistas Lagedi ekipaa- terahvas ja teatas, et katlamaja juures käib suur ja kaebusi ka ei ole. žile kodanik, kelle sõnul käivat Posti tänava kaklus. Kohapeal avastati ligi 30st inimesest  9. oktoobril märkas ekipaaž Lagedil, et ühes majas noortel suur pidu. Kohapeal ei ol- koosnev noortekamp, kaklust ei olnud. Mõ- Kooli teel Lagedi bussipeatuse juures toimus nud midagi kuulda. ned noored olid joobes, mõned tarbisid alko- avarii, milles osalesid sõiduautod Ford Escort  5. oktoobri õhtul märkas patrull Assakul, holi. Info anti edasi politseile ning üheskoos ja Opel Astra. Avarii põhjustajaks oli Ford, mis Järve tee lähedal, et viadukti alla oli kogune- peeti kinni kaks noormeest. ei andnud teed peateel liikuvale Opelile. Õn- nenud umbes 70 noort inimest oma sõidukite-  12. oktoobri hilisõhtul helistati ekipaaži- netuses sai viga Fordi juhi jalg ja talle kutsu- ga, kes kavatsesid korraldada “street-race”. le ja paluti sõita Assakule, kuna noored kavat- ti kiirabi. Opeli roolis olnud mehel olid ole- Asjast informeeriti politseid, kes tuli kohale sevad Assaku silla juures teha “street-race”. mas nii juhiload kui ka autodokumendid, For- ja üheskoos saadeti noored laiali. Kohapeal oli 30-40 sõiduautot ja ligi 200 ini- di juhtinud mehel polnud esitada juhiluba ega  6. oktoobril helistas Lagedi elanik, et ripp- mest. Asjast teavitati politseid, kuid vahetult ka muid autoga seonduvaid dokumente. Ko- silla juures kogunenud noored teevad lärmi ja enne politsei saabumist lahkusid sõidukid La- hapeale kutsuti politsei, kes tegeles sündmu- tarbivad alkoholi. Noortekamp saadeti laiali. gedi suunas. sega edasi.  7. oktoobril helistati Pajupealt, et ühes  13. oktoobril helistati politseist, et Patika korteris mängib muusika liiga valjusti ja laps juures sõitis üks auto teelt välja. Ekipaaž nä- ei pidavat saama magada. Ekipaaži liikmed Põhja-Eesti gi, et Patika viaduktist umbes 500 meetrit suu- rääkisid korteriperemehega, kes ütles, et öö- naga Tallinna poole, oli teelt välja sõitnud sõi- rahu algab kell 23.00 ja siis keerab ka muu- Küttepuu OÜ duauto Peugeot 306. Kohapeal selgus, et au- sika kinni. tojuht oli roolis magama jäänud. Kohapeale  8. oktoobril helistati Väljaotsa külast ja jõudis ka kiirabi, kes toimetas juhi ülevaatu- paluti abi peretüli lahendamisel. Kohapeal sel- Küttepuud seks haiglasse. gus, et helistajaks oli naiskodanik, kelle sõnul  19. oktoobril helistati politseist ja paluti pidavat äi oma miniat peksma ja muul viisil Kaminapuud minna Ujula teel asuvasse korterisse, kus üks terroriseerima. Asi lahenes sellega, et naine tütarlaps tahtvat veene läbi lõigata. Ekipaaž pakkis oma isiklikud asjad kokku ja ekipaaž Müüme: Halli leppa, jõudis kohale koos kiirabiga, kes oli politsei toimetas naise tema ema juurde. Naise äi oli Haaba Sangleppa, poolt kutsutud. Et suurem õnnetus jäi toimu- kogu selle aja jooksul piisavalt agressiivne ja mata, olid ekipaaži liikmed kiirabibrigaadile räuskas, kuid naine ei soovinud politseid ko- Kaske, Kuuske- abiks ja vabanesid peatselt. hale kutsuda. kohaletoomisega Halupikkus 30-60cm. Politseile üleantud õigusrikkujad  4. oktoobril helistas Lagedi elanik ja tea- Rae TPS pakub tas, et Tiina poe juures sõidab ringi punane To- Koorma suurus yota, mille roolis on noor poiss. Ümbruskon- 5-24m3 na kontrollimisel leiti auto, mille roolis olnud korstnapühkija noormehel puudus juhiluba ja ta oli joobetun- Täpne kogus ja parim nustega. Kohale kutsuti politsei, isik anti nei- kvaliteet. le üle. teenust.  6. oktoobril teatati, et Jüris lõhub keegi Tel: 5333 4347; skatepargis tänavavalgustuslaternaid. Pargist avastati noorte seltskond, kuhu kuulus 25-30 501 9454 inimest. Esmapilgul midagi lõhutut ei avasta- Tel. 50 72 651 E-mail: [email protected] tud ja seltskond saadeti pargist minema. Öise www.tulepuu.ee patrullimise käigus satuti samale inimeste gru- november 2006 RAE SÕNUMID 9 TURVALISUS

 14. oktoobri öösel helistas naisterahvas nud. Kõnealune sõiduk lahkus kiirust kasva- se. Info anti edasi politseile. hostell Caravanist ja palus ekipaaži abi purjus tades Lagedi poole, kuid kuna ekipaaž järgis  21. oktoobri õhtul avastas patrull Pildikü- ja lärmavate noorukite pärast. Patrulli saabu- kehtivaid liikluseeskirju, siis ei saadud autot la ja Põrguvälja vahelisel teel sõiduauto BMW, des polnud seal enam kedagi näha. kinni pidada. Mõni aeg hiljem sõitis sama au- millel oli puruks löödud tagumine klaas. Info  17. oktoobril teavitas Vaida elanik juhti- to ekipaažile vastu, patrull nägi autos olnud auto kohta anti edasi politseile. miskeskust, et kaupluse juurest oli temalt va- inimesi, selle värvi ja registrinumbrit. rastatud jalgratas. Ekipaaži kohalejõudmise  22. oktoobril helistas Jüri, Tammiku 27 ajaks oli saanud ta oma tuttava abiga varga majas elav inimene, et ühes korteris käib vali käest jalgratta tagasi. Varas sai põgenema ja muusika. Ekipaaži palve peale keerati muusi- Falcki üldnumber 1911 teda tabada ei õnnestunud. ka vaiksemaks. Jüri ekipaazh 53 32 63 18  20. oktoobri õhtul helistati ekipaažile AS Vaida ekipaaž 53 32 63 16 Falck Eesti Juhtimiskeskusest ja paluti sõita Muud sündmused Jüris asuva Edu kaupluse juurde, kus pidi ral-  21. oktoobri õhtul helistati juhtimiskesku- litama üks vanemat tüüpi BMW sõiduauto. sest, et Jüris, Laste tn 3 juures on tee peal Kohale jõudes lahkus kaupluse eest BMW kii- akistused. Teeremondi tõttu olid seal ajutised resti ning lähedal asuvad noored kinnitasid, et piirded, mille juurde ei oldud pandud suuna- just lahkuv sõiduk oli kihutanud ja ringi ralli- vaid liiklusmärke, mis tagaksid liiklusohutu-

Politseiteated guvälja teel parklast jalgratas. Kahju on 2700 krooni.  Ajavahemikul 10.-11. oktoobrini varas-  13. oktoobril varastati Jüri alevikus asu-  29. septembri öösel varastati Peetri külas tati Soodevahe külas eramust aiakäru ja rii- tuse ruumidest kaks arvutit. Vägeva tee korterist kaks mobiiltelefoni ning deid. Samal ajal varastati Jüri alevikus ke-  17. oktoobri öösel varastati Rae külas rahakott sularaha ja dokumentidega. Kahju on tassaag. Kahju on 1300 krooni. eramust teler, DVD-mängija, reisikohver ja 1900 krooni. Samal ööl varastati Vägeva teel  11. oktoobril varastati Peetri külas Uus- arvuti koos wifi-seadmega. Kahju on 70 000 ehitussoojakust nivelliir, kaks prerforaatorit, maa teel korterist sülearvuti ja rahakott do- krooni. ketaslõikur ning tööriiete taskus olnud doku- kumentidega.  20. oktoobril varastati Rae külas Loigu mendid. Kahju on 30 400 krooni.  12. oktoobril varastati Peetri külas Koi- põigil asuvalt ehitusobjektilt ventilatsiooni-  3. oktoobril varastati Lehmja külas Põr- du tänaval ehitusjärgus eramust akudrell. seade. Kahju on täpsustamisel.

Päästeteenistuse teated

 2. oktoober Aruküla lähedal, Baldis OÜ on loodud logistika- teenuste pakkumiseks Rimi kauplustele Eestis. Kurglas põles suur heinaküün Baldis Estonia OÜ kuulub Euroopa juhtivatesse  3. oktoober Ringtee 10-ndal kilo- logistikateenuseid pakkuvasse Alpha Gruppi, ku- hu kuuluvad lisaks emafirmale Saksamaal 36 tü- meetril toimus autoavarii tarfirmat üle kogu Euroopa.  6. oktoober Ringteel, Lagedi juu- Baldis Estonia on Alpha Group´i uusim tütarfir- ma, kes alustas 120 töötajaga tegevust Rimi lo- res toimus autoavarii gistikakeskuses Jüris 01.07.2006.  6. oktoober Suur-Sõjamäe tänaval Otsime oma meeskonda põles 2 aiamaja erinevatel aegadel Ostame  7. oktoober Suur-Sõjamäe tänaval KOMPLEKTEERIJAID, põles aiamaja kelle peamised tööülesanded on:  9. oktoober Lagedil toimus auto- MAAD • kauba komplekteerimine • komplekteeritud kaubaaluste pakkimi- avarii ne, markeerimine ja ettevalmistamine  14. oktoober Vaidas, Vana-Tartu transpordiks mnt. 9 abistati kiirabi Hea komplekteerija on: • valmis tegema füüsilist tööd  21. oktoober Põrguvälja teel põ- Kinnisvaraalane ja • kohusetundlik ja täpne les sõiduauto Lisainfo:  23. oktoober Jüri-Aruküla tee 3. • töö on vahetustega juriidiline • töö asukoht Harjumaa, Jüri alevik km-l toimus autoavarii • võimalik valida täis- või osaline tööaeg  27. oktoober Suur Sõjamäel, len- nõustamine. Ettevõte pakub: nuradari teel oli murdunud kuusk • stabiilset tööd rahvusvahelises ettevõt-  28. oktoober Vaidas oli maas elekt- Detailplaneerin- tes riliin • motiveerivat töötasu  • tööalast koolitust 28. oktoober Suur Sõjamäel oli gud ja projektid. • kaasaegseid töö-ja olmetingimusi teel murdunud puu • toredaid kolleege

Tel.501 3544, 650 9822, CV saata aadressile [email protected] või Baldis Estonia OÜ Põrguvälja tee 3, Jüri Peeter Böckler E-post: alevik, Rae vald, Harjumaa 75301 või faksi- Rae TPS le 6056327. [email protected] Lisainfo telefonilt 6056300. 10 RAE SÕNUMID november 2006 KULTUUR

Lauluansambli 10. juubeliaastal võis kokku lugeda teisigi olulisi numbreid - Lustiliste repertuaaris on ligi 150 laulu ja esinemiskordi on nende aas- tate jooksul olnud kokku 236. Lustilised – 10 aastat lustlikku tegevust 20. oktoobri sombusel sügisõhtul kogune- gendil Lehmja tammikust. le siiani 77 korral laulurõõmu on pakkunud. sid Rae Kultuurikeskusesse siin tegutsevad Kontserti täiendasid külalised. Kaunikõ- Tallinna Haabersti Sotsiaalkeskuse juhataja hr. kollektiivid, aga ka hulganisti külalisi lähe- lalise südamliku laulu esitas ansambel „Oma Vihmann tervitas ansamblit sotsiaalkeskuse ja dalt ja kaugelt, et tähistada Lustiliste lau- viis”. Häid soove kandis Kiili naisansambli ka huviklubi „Raavis” poolt. Õnnitlusi jaga- luansambli 10. aastapäeva. laul ning kena tuntud õnnesoovilauluga astus sid veel Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi üles Jüri perekoor. Lauluga „Mustikamaa”, omanik hr. Tõrs, Rae Hooldekodu hoolekogu Kümne aasta jooksul on esinetud 236-l korral, mille viimane salm koguni rootsi keeles, mee- esimees hr. Sagris, hr. Kasak ja paljud teised. nii ühiskontsertidel kui üksikesinemistel. Esi- nutas Jüri Segakoor suvel toimunud meie ühist Lõpuks esines ilusa tervituslauluga Saku nais- nemispaigad hõlmavad kogu vabariiki: lääne- reisi Ahvenamaale. ansambel. Kaunis ja maitsev oli perekoori, Jü- poolsemad on Kihelkonna Saaremaal ja Sõru Meeldejäävalt esinesid tantsukollektiivid: ri Maride ja Sukad & Tagi poolt kingitud suur sadam Hiiumaal; idapoolseteks jäävad Jõhvi ja Jüri Marid rõõmustasid Sünnipäevavalsiga tort kirjaga „Lustilised 10” ning kringel Jüri Avinurme; Kagu-Eestis Haaslava ja Ülenurme ning segarühma Sukad & Tagi tantsijad oska- Segakoorilt. Tartumaal ning Peri Põlvamaal ja Lõuna-Ees- sid pärast hoogsat tantsu märkamatult leida Oleme meeldivalt üllatunud rohkete õn- tis Karksi-Nuia. Rohkesti on esinetud Harju- kollased roosid, mis tähtpäevalistele kingiti. nitluste, heade soovide ja kingituste üle ning maal: Tallinnast Koseni ja Paldiskist Loksani. Kaaluka osa õhtust täitis tervituste ja õn- lugupidamisega täname kõiki kontserdist osa- Kuigi ansambli repertuaaris on laule 150 nitluste pool. Meeldiv oli kuulata vallavane- võtjaid. Kahjuks jäävad kingitused ja tänukir- ümber, siis kontserdil esitamiseks valisime ma kiidusõna lauljatele, kes said temalt koos jad kappidesse (nagu kõik eelnevadki), sest kõige südamelähedasemad, lootes, et need lilleõiega kingiks raamatu „Rae vald”. Tervi- meil puuduvad nende eksponeerimiseks või- meeldivad ka kuulajatele. Et ansambli tekke tusi tõid valla sotsiaalameti juhataja pr. Ülle malused. ajendiks sai 10 aasta eest vajadus laulda rah- Parmas ja pr. Maret Mäeväli. Kena oli saada Õhtu lõppes tantsuga Lustiliste kapelli saa- vatantsule saateks „Ketrajat”, siis võeti see õnnitlusi endistelt ja praegustelt kultuurikes- tel. Seda ilusat üritust meenutades leiame en- nüüdki kavasse koos tantsijate poolt näidatud kuse töötajatelt. das jõudu ja tahet, et jätkuvalt edasi tegutse- ilmeka esitusega. Tantsurühm esitas veel „Jü- Paljude õnnitlejate seas oli ka Seli Tervi- da nii teiste kui enese rõõmuks. ri mehe kosjapolka” ja seda humoorikat tant- sekeskuse juhataja hr. Lainevee, kes tänas nii su saatis laul, mille tekst põhineb tuntud le- töötajate kui ravialuste nimel lauljaid, kes nei- Lustiliste lauluansambel

Seoses tootmismahtude suurenemisega võtame tööle tööstuselektroonika tehasesse Jüris MONTÖÖRE kelle tööülesanded on tööstuselektroonika ja elektrikilpide montaaž Kandidaadilt eeldame tõsist soovi töötada valitud alal, enesetäiendamise soovi, kohusetunnet, täpsust ja korrektsust ja valmiolekut meeskonnatööks. Kasuks tuleb elektroonika-alane eriharidus ja/või töökogemus, elektriskeemide lugemise oskus ja eesti keele oskus. Pakume kindlat ja head sissetulekut, peale väljaõppe perioodi töötasu üle Eesti keskmise, huvitavat ja mitmekülgset tööd rahvusvahelises firmas, tööalast väljaõpet, ning mitmeid soodustusi (sportimistoe- tus, lõunasoodstus, ettevõtte poolt korraldatud transporti jms), kaasaegset töökeskkonda ja häid tööva- hendeid. Töö asukoht Jüri Kirjalik sooviavaldus ja CV saata hiljemalt 30.11.2006 a. ABB AS personaliosakonda aadressil ABB AS, Aruküla tee 59, Jüri, 75301 Harjumaa, e-post: [email protected] ABB AS kuulub rahvusvahelisse tehnoloogiagruppi ABB, mis teenindab infra- 626 4250 502 8972 struktuuri- ja tööstusettevõtteid energeetika-ja automaatika valdkonnas. ABB grupi ettevõtetes ligikaudu 100 riigis töötab 107 000 inimest. ABB alus- tas Eestis tegevust 1992.a, tänaseks töötab ettevõtte erinevates üksustes üle Eesti 730 inimest november 2006 RAE SÕNUMID 11 KULTUUR Pikavere: kolme kihelkonna piiril 17. oktoobri õhtul astus Rae koolimajas sisu- kust sugulusest. Veel kõneleb külarahvas pa- ka ettekandega üles kohaliku ajaloo huviline, run von Taubest, kes vaevelnud pidevas raha- Pikavere kooli ajalooõpetaja Vaino Napp. Vai- puuduses. no Napp on loengukuulajatest sõpruskonnale 19. sajandi lõpul ja sajandivahetusel oli tuttav juba esimesest ettekandeõhtust saadik, Pikavere hariduselukeskus Salu külas. 1869. seni on ta olnud Rae koolimaja igakuistel loen- aastal avati siin uus koolimaja. See oli esime- gutel publiku hulgas, kordagi vahele jätmata. ne koolimajaks ehitatud hoone Pikaveres. Töö- Tõsi, juba suvisel ekskursioonil Rae valla maa- le asus vastava ettevalmistuse saanud õpetaja. del ei teinud ta reisi kaasa üksnes kuulajana, Hoones oli tolle aja tava kohaselt üks suur vaid ühe ekskursioonijuhina kolmest tutvus- klassiruum, abiruumid ja õpetaja elutuba. Õues tas härra Napp väga kaasakiskuvalt meie ko- oli laut ja tiik. Tänapäevani on säilinud ahju- duvalla lõunakülasid ja viis muu hulgas selts- vare ja tiigikoht. Kui kool 1914. aastal uude konna vaatama ka palju kuulsust kogunud paika kolis, sai hoonest Peningi valla vana- Vaida kraatrit. dekodu, hiljem oli see kasutusel elumajana. Pikavere kogukond, Vaino Napi kodukant, Kui praegune Pikavere Põhikool tähistab oma moodustub küladest, mis asuvad endise Pika- aastapäeva, loetakse selle alguspunktiks Salu vere mõisa maadel. Kui 19. sajandil koondu- kooli 1869. aastast. sid väiksed mõisavallad tänapäeva mõistes 1889. aastal tuli siia koolijuhatajaks-õpeta- valdadeks, kujunes välja Peningi vald, kuhu jaks Anton Reinvald ja 1903. aastal Alfred sajandi lõpuks kuulus ka Pikavere. Reinvald. Vend Alfred jäi Pikavere koolijuhiks 1970. aastate piirimuutustega tõmmati piir 50ks aastaks, kuni surmani 1953. aasta suvel. keset Pikavere, nii et osad külad jäid Peningi Tema tütre Virve sõnul olnud isal 18-aastaselt ja teised Sommerlingi külanõukogu alla. Piir õpetajakohale asudes kaasas soovituskiri Jakob jäi samasse kohta ka Eesti riigi taastudes. Nii Hurdalt. Alfred Reinvaldist sai Salu külas ja hil- on Salu, Urvaste ja külad Pikavere jem kogu Pikavere kogukonnas maa sool, kel- kogukonnast nüüdseks juba 15 aastat Rae val- lest mälestused püsivad legendina tänase päe- Vaino Napp loengut pidamas, lisaks illustree- las, kogukonna kaks ülejäänud küla - Pikave- vani. 2003. aastal tähistas Pikavere kool tema ris ta seda mitmesuguste pildi- ja tekstimater- re ja Mallavere, Raasiku vallas. 50. surma-aastapäeva ja 100 aasta möödumist jalidega, mida ta oli paigutanud nii stendile kui Inimasustusest on Pikaveres märke juba saabumisest Salu külla. jagas uudistamiseks kohaletulnuile. muinasajast, on leitud muinasasulakohti ning Läbi aegade on Pikavere rahvas elatanud vale alluva katsepunkti tööde eesmärk oli sel- hulganisti leidub kultusekive. Varase ajaloo- ennast põllupidamisest ja karjakasvatusest. gitada rohkete sortide seast sobivamad kasva- ga seonduv kuulsaim leid on 2005. aastal avas- Tööd pole sealsed elanikud kartnud. Nõuko- tamiseks madalsoomuldadel kogu Eestis. Kat- tatud Salu küla aare, mis koosneb 300st erine- gude võimuga kaasnenud kolhoosimajandust sepunkti viimase juhataja ametit pidas Vaino va päritoluga (saksa, inglise, rootsi, araabia) sai Pikavere kant tunda aga õige varakult. Esi- Napp ise. hõbemündist ja on hoiul Ajaloo Instituudis. mene kolhoos rajati siia juba 1948. aastal. See Jõudes ringiga tagasi tänapäeva, tuli veel- Aarde juurest leiti ka elamujäänuseid. sündis Salu külas Tuleviku nime all. Tuleviku kord juttu Pikavere kogukonna mitmetest pii- Pikavere kogukonna Übina küla külje all kolhoosi aeg kestis vaid paar aastat. Ühinemi- rimuutustest. Kahe suurema aleviku mõjupiir- soos asub Tatamägi, mida arvatakse olevat pel- ne naaberküladega tõi nimeks Tšapajev. Ühi- kondades elamine kestab tänini. Paljudel on gupaiklinnus – arheoloogide sõnul kasutati nemiskoosoleku nimevalikul soovitas Marie pereliikmed või lähisugulased maetud nii Ko- selliseid kohti ohu korral ning neis ei elatud Ööbik kolhoosile nimeks Nälg. Inimesed siis- sele kui Raasikule, mistõttu kodukirikuks ja – alaliselt. ki õnneks päris nälga ei tundnud, kuigi raha- kalmistuks peetakse mõlemaid. Jüri kalmistul Pikavere mõisa esmamainimine on teada palka kolhoosi algusaastatel ju ei makstud. puhkab vaid üks endine Salu küla elanik. Vaida aastast 1446. Üks parunitest kandis nime Raskuste kiuste saadi hakkama. ja Sommerlingi külanõukogu keskusesse hak- Andropoff ning kui NLKP KK peasekretär Ju- 1954. aastal loodi Salu külasse Tšapajevi kas Pikavere rahval olema asja 1970ndail aas- ri Andropov ENSV visiidil Salu külas käis ja kolhoosi maadele lepingulistel alustel Riiklik tail tollaste reformide tagajärjel. Pikavere mõisa juures väikese peatuse tegi Põllumajanduskultuuride Sordivõrdluse Kat- ning mõisa silmitses, tekkis legend võimali- sepunkt, mis töötas siin 35 aastat. Otse Mosk- Eli Pilve

Puidufirma Jüris võtab tööle

abitöölise ja tõstukijuhi.

Info tel. 6034450 12 RAE SÕNUMID november 2006 HARIDUS

40 aastat ühes koolis! RÕÕM SOOJAST TOAST! On võimalik, et on “igavesi üliõpilasi”, kes viseid kunstilaagreid paljudes Eestimaa kau- kogu elu ühe kooli uksest sisenevad, kuid kaht- nites paikades. lematult on vähe neid, kes on õpetajana 40 Talle on südamelähedane ka kangakudu- KÜTTEÕLIDE aastat ühes koolis lapsi õpetanud. Lagedi koo- mine. Sajad, kui mitte tuhanded pildid ja kä- li õpetaja Riina Noor on selline. sitööesemed kaunistavad tema endiste ja prae- MÜÜK 1. oktoobril 1966. aas- guste õpilaste kodusid. tal sisenes värskelt õpeta- Ilu- ja korraarmastus INFO TELEFONIL 6 710 258, jakutse omandanud Riina on teinud Riinale armsaks 6 710 256 Noor Lagedi kooli. Tuli töö aias. Loogilise jätkuna FAX 6 710 254 selleks, et jääda. Jääda tulenes siit keskkonnapro- [email protected] tööle kunsti, joonistamise jekti ÖKOKRATT raames www.devistar.ee ja tütarlaste käsitöö õpeta- kooliringi juhtimine. Ta on jana. Nüüd on Riina õpi- käinud ka koos abikaasa laste hulgas juba endiste Üloga kaasas kalavetel. õpilaste lapsed. 15 aastat Igapäevase töö kõrval tegi ta koolis ka õppeala- pakuvad talle rõõmu 2 tü- juhataja tööd. tart ja 4 lastelast. Tütar Eve Tubli töömehe, abikaa- võttis emast eeskuju ja õp- sa Ülo abiga saadi sovhoo- pis kunstiakadeemias nahk- sist korralik elamispind. Tä- ehistööd. Nüüdseks on Eve napäevalgi peab Riina üheks 10 aastat juhtinud kooli koolide kaadrivoolamise tõ- Sel õppeaastal on Riina Noor Lagedi kunstiringi. siseks põhjuseks kohapeal- koolis 9. klassi juhataja, samuti annab Taasiseseisvumise jä- ta kunsti- ja tööõpetuse tunde. se elamispinna puudumist, rel tuli Riina Noorel istuda rääkimata tasuta kommunaalteenustest. ka vallavolikogu laua taga. Igapäevase koolitöö kõrvalt on Riina Noor Kolleegidel ja õpilastel on vaid üks soov, juhtinud 27 aastat Harjumaa kunstiõpetajate et meil oleks koolides palju selliseid õpetajaid sektsiooni.Sellega on kaasnenud ka kuulumi- nagu Riina Noor. ne vabariigi kunstiõpetajate ühingusse. 26 aas- tat on Riina korraldanud Harju maakonna koo- Sven-Allan Sagris lide kunstihuvilistele õpilastele-õpetajatele su- Lagedi kooli direktor aastatel 1964-1990 Õpetajate päeval USA suursaadik külastas Jüri Gümnaasiumi tänati parimaid pedagooge

6. oktoobril oli Rae Kultuurikeskuses pidu- lik vastuvõtt valla kultuuri –ja haridustöö- tajatele. Rae Vallavalitsuse tänukirja said Jüri Gümnaasiumist Maria Tiro, Küllike Podnek, Riina Remmel, Sirje Nurk, Kül- li Liiv, Marge Gorbunov, Marianne Kink, Rea Meybaum. Lagedi Põhikoolist tõsteti esile Riina Noort, Pilvi Leemetsa ja Liisi Vesselovi. Vaida Põhikooli töötajate seast said tänukir- jad Anneli Luik, Katrin Roots, Valentina Melnitšenko ja Rein Savi. 26. oktoobril oli Jüri kooli külaliseks Ameerika Ühendriikide suursaadik Ees- Rae Huvialakooli pedagoogide seast tis Aldona Wos. Suursaadik tegi ringkäi- tänati Kaja Kasemetsa. Tõrukese laste- gu koolis, külastas Jüri Raamatukogu ja aiast kuulusid tänusõnad Meeri Hadele, kohtus kooli aulas õpilastega. Soovijatel Enel Tormetile, Maire Koelile. Vaida las- oli võimalik suursaadikule omapoolseid teaiast Pillerpall said tubli ja kohusetund- küsimusi esitada, Aldona Wos rääkis ise liku töö eest kiita Mare Lagrikül ja Lenny Eesti ja USA suhetest ning oma suursaa- Järve. Taaramäe lasteaiast kuulusid tänu- diku tööst. sõnad Sirje Päeskele, Milvi Ojale, Nadež- da Raimetsale ja Õie Loopõllule. november 2006 RAE SÕNUMID 13 HARIDUS

Jalgpallis maitsesid võidurõõmu Jüri poisid ja Vaida tüdrukud

3. oktoobril toimusid Vaidas koolidevahe- lised võistlused jalgpallis. Võistluse kor- raldaja SK Raesport eestvõttel pidasid pal- lilahinguid nii 3.-5. klasside, 6.-7. klassi- de poiste kui ka tüdrukute võistkonnad. Väljaspool arvestust võistlesid 1.-2. klasside poisid, kus võiduau kuulus Jüri Gümnaasiumi poistele. Jüri Gümnaasiumi poisid võitsid ka teistes vanusegruppides. 3.-5. klassi poiste võistkonda kuulusid Ke- vin Parras, Joseph Saliste, Raiko Gutmann, Siim Talisainen, Enric Gutmann, Egert Eha, Karl Veskus ja Kristo Männik. 6.-7. klassi poiste võist- konda kuulusid Jürist Nils-Erik Vessenberg, Sven-Kristjan Kompus, Rainer Ränne, Kasper Lõhmus, Ervin Sagor, Kasper Onkel, Sten Evert ja Henry Allik. Tüdrukute seas on valla parimad jalg- pallurid Vaidas, kes võitsid Jüri tüdrukuid seisuga 4:3. Vaida võistkonda kuulusid Liis Lepik, Liis Säärits, Helen Loik, Liis Jaup, Janika Teearu, Rika Vassus, Tiia Johanson, Enuri Lillmaa.

Õnne juubeliks, meie hea õpetaja Pilvi Leemets! Lagedi kooli kauaaegne algklasside õpeta- ja Pilvi Leemets pidas oktoobri alguses 60. juubelit. Kogu koolipere tõi sel puhul süle- täite kaupa õnnesoove ja lastega ühinesid nende vanemadki, kellest ju ka paljud te- ma endised õpilased. Pilvi Leemets sündis 60 aastat tagasi Kuimetsas (endine Harju-, praegune Raplamaa). Lagedi kooli õpetajaks tuli ta 1973. aastal ja on selle- le koolile tänini truuks jäänud. Vanemõpetaja on ta olnud juba kümme aastat, 2005. aastal valiti ta ka aasta õpetajaks. Oma pikkade pe- dagoogiaastate jooksul on talle jagatud hulga- liselt tänukirju ja muud tunnustust. Lagedi kool koos laste ja lapsevanemate- ga on väga uhke, et õpetaja Leemets on just siin nii kaua tarkust ning lastele ka vabal ajal kasulikku meelelahutust jaganud. Ikka on tal jätkunud tahtmist ka pärast tunde kas huviring käima panna või lapsed ekskursioonile viia. „Eks õpetajalgi on vaja töös vaheldust,” põhjendab ta oma mitmekülgset tegevust ja tahet ka ise täiendkoolitustel käia. „Lastega koos harjutame käelist tegevust, aga õpime täiendavalt eesti keelt, sest emakeeletunde ki- pub aina vähemaks jääma.” Õpetaja Leemets on kindel, et töö lastega gevat tervist soovivad. Lagedi kooli ei kujuta hoiab kõik inimesed noorena. Tema enda noo- endiste õpilastena kas kodukandis või mujal temata ettegi. ruslikkus on kaugele näha. Eks jõudu annab õpetajale vastu juhtuvad. ka laste tänu, mis küll enamasti siis kohale Ühineme meiegi kõigi nendega, kes õpe- Lagedi kooli hoolekogu nimel jõuab, kui lapsed juba suureks on sirgunud ja taja Leemetsale jätkuvat õpetamistahet ja tu- Kuuno Kasak 14 RAE SÕNUMID november 2006 SPORT Tammiku rattaralli 2006 Sel aastal toimusid ka sügisel võistlused noortele jalgratturitele. Seda võistlust on iidses Lehmja Tammikus nähtud juba 6 aas- tat ja sellega on traditsiooniks kujunenud kolm erinevat mõõduvõtmist: võidusõit, vi- gursõit ja aeglussõit. Samuti on ka erine- vad vanuseklassid, et ikka kõigil oleks või- malus just omavanustega rinda pista.

Seekordsele võistlusele oli kogunenud palju neid lapsi, kes ka kevadel ja ka varasematel aastatel rattarallist osa on võtnud. Aga on ju põnev teada saada, kes siis tegelikult sõprus- ringis osavam või kiirem on! Samas peab tõ- dema, et keegi ei olnud kibestunud, kui fini- šisse esimesena ei jõudnud – rõõmus osati ol- la ka sõbra võidu üle. Tore oli, et ka suurematest (vanuses 11-15a) Stardijoonel on Siim, Allar, Anabel ja Brigita. tüdrukutest olid Kadri Siimon ja Marleen Brikkel kohal poistele konkurentsi pakkumas. käis aga väga tihe rebimine – Brigita Aunverile ja Kaja Gutmannile, kes võistlus- Vaatamata sellele, et poisid, Brey Velberk, Mar- Gutmann ja Anabel Aunver ei lasknud Siim te korraldamisel kaasa aitasid. Oli hea ja sport- gus Koppel, Raid Vellerind, Kert Kaarel Noor- Kiskonenil ja Allar Naberil ennast kindlalt lik sügispäev. Kohtumiseni jälle kevadisel mets ja Gerth Skatškov neid esimese kolme tunda ühelgi võistlusel! Võitmatuks osutus Tammiku Rattarallil! hulka “ei lasknud”, andsid neiud märku, et see Siim aga aeglussõidus, kus tegi kogu päeva võib juhtuda juba järgmisel võistlusel! “pikima seismise”! Tarmo Gutmann Väiksemate (7-10a) poiste/tüdrukute seas Suur aitäh Andrus Ansipile, Eve GTV SPORTUM külas püstitati Euroopa rekord kiikingus Juba pikemat aega paistis üle Aruvalla küla Ääremärkusena olgu öeldud, et võistlu- Võistlusel osales kokku 29 kiikujat, kes Koplimetsa taluõuel olev kollast värvi kõrge sel võisteldakse kiigu aiste pikkuse järgi ehk jagunesid järgmistesse võistlusklassidesse: konstruktsioon, mille otstarve jäi kaugelt vaa- see, kes kõige pikema aistega saab üle võlli, Tüdrukud kuni 12 aastat – parim tulemus 3.70 tajale selgusetuks. Lähemalt asja uurides sel- on võtja. Tookord toimusid võistlused Haap- 13-16 aastased neiud – parim tulemus 4.66 gus, et tegemist ei ole mitte Aruvalla uue pii- salus, kus Peetri tulemuseks jäi 4.61 m pik- 13-16 aastased noormehed - parim tulemus 6.07 ritusevabriku jahutussüsteemiga ega naftapuu- kused aisad. Naisjuuniorid 17-20 - parim tulemus 5.04 rimise platvormiga, vaid Koplimetsa talu pe- Sellest ajast peale hakkas Peeter tõsiselt Meesjuuniorid 17-20 - parim tulemus 6.52. rerahvas eesotsas peremees Peeter Mati´ga on suhtuma kiikingusse kui spordialasse ning koos Nimetatud tulemus on ühtlasi ka Euroopa rekord oma õuele üles paigaldanud kiikingi kiigu. oma pereliikmetega harjutatakse ja arendatak- ja selle püstitas Raido Aidak Viljandimaalt. Mida kujutab endast kiiking? Kui lugeda se seda oskust igal võimalusel. Vana tõde on Eesti Kiikingiliidu kodulehekülge, siis selgub, see, et harjutamine teeb meistriks ning tänavu Naised 21 ja vanemad - parim tulemus et kiiking on spordiala, kus inimene, sundides augustis Viljandi lahtistel meistrivõistlustel 5.41 oma tahet ja näidates oma lihaste vägevust, pa- püstitas Peeter meesveteranide klassis Eesti Mehed 21 ja vanemad - parim tulemus 6.62. neb kiige järjest suurema amplituudiga võnku- rekordi tulemusega 5.54. Meesseeniorid 50 ja vanemad - parim tule- ma kuni nad teevad ringi ümber võlli. Mida pi- Samas võib seda tulemust pidada ka maa- mus 5.44, mille saavutas Peeter Matt. kemate aistega on kiik, seda rohkem vajab soo- ilma parimaks tulemuseks, sest kusagil teises ritus sportlaselt jõudu ja energiat. Nimetatud riigis ei ole fikseeritud meesveteranide klas- See võistluspäev oli väga toredaks sünd- spordialale on omandatud küllaltki tabava hüüd- sis nii kõrgete aistega kiikumist üle võlli. museks Aruvalla külale, sest sellise uudse ja lause – ilma “narkotsita” pilvedesse! Nähtavasti jäid Aruvalla mehed silma oma areneva spordiala võistlusi ei korraldata mitte Kuidas siis nimetatud spordiala Aruvalla arenguga ka Eesti Kiikinguliidu inimestele, igas külas ja isegi mitte igas riigis. Ja nii, nagu külasse jõudis? Peeter Matt (vanus 54) olles mille tulemusena andis liit kasutamiseks ühe igas normaalses külakogukonnas, kus külaelu kogu elu olnud ja olles praegugi aktiivne spor- kiigu Koplimetsa talusse, et vastavat spordi- edendamiseks koondutakse ühte, nii aitasid ka dimees, on alati püüdnud leida enda jaoks eri- ala tutvustada ja arendada oma kodukülas, - Aruvalla külas nimetatud ürituse muuta meel- nevaid viise hea füüsilise vormi hoidmiseks. vallas ja -maakonnas. dejäävamaks ka teised külakogukonna liikmed Selleks on ta kasutanud “käepäraseid” vahen- Peetri initsiatiivil korraldati Aruvalllas ka (Ivar Espenberg ja Aruvalla Skulptuurikoda), did, mida kodu juures leida võib. Ühe võima- Harjumaa lahtised karikavõistlused, mis toimu- kes olid lahkelt nõus andma oma panuse auhin- lusena kasutas ta ära oma maja taha ehitatud sid 2.septembril 2006. Huvi nimetatud võistlu- dade ja meenete nimistusse. kiige, hakates sellega üle võlli ringe tegema, se vastu oli suur ning võistlust käisid uudista- Loodame, et Aruvalla meeste poolt loo- sest selline tegevus nõuab samuti sportlaselt mas mitte ainult Aruvalla küla rahvas, vaid ka dud küla kiikingiklubi areneb jõudsalt ning suurt jõudu ja energiat. kaugema nurga inimesed. Võistluspäeval olid sellega koos laienevad ka Aruvalla küla elani- Peetri sõnade kohaselt kiikus ta mõnda ae- kohal inimesed Austraaliast, Jaapanist ja Soo- ke võimalused sisukaks vabaaja veetmiseks. ga oma lõbuks ja füüsilise koormuse saami- mest, kes jäädvustasid nimetatud sündmust nii seks oma kiigega, kuni aasta tagasi tuli mõtte pildis kui kirjas, et seda spordiala siis omal maal Ardi Mitt proovida seda ala kui spordivõistlust. laiemale elanikkonnale tutvustada. Aruvallast november 2006 RAE SÕNUMID 15 VARIA

NOVEMBRIKUU SÜNNIPÄEVALAPSED Olen Teile abiks kinnisvara müümisel. Profes- Mõigus asuv sionaalne müük ja teenindus aastast 1998 VILHELMINE MOONDU 94 korteriühistu ÕIE VILLO 87 JUHTME 25 vajab NADEZDA TIKKER 86 HELJA PUSTALJAKOVA 85 MAKSIM HMELJOV Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige PELAGEJA DOLGOPOLOVA 83 [email protected] MAJAHOIDJAT. mob 53423678 LIISA LAURITS 82 tel 6604644 LAINE TOMASBERG 82 Keemia tn 4, Tallinn 10616 www.kapitaligrupp.ee EKATERINA GERASIMOVA 81 ANASTASIA ŠVETS 81 Info telefonil 60 16 125. RICHARD KIVVISTIK 81 ERIH KÜTT 81 Otsime oma meeskonda LIA KOPLIMÄE 75 INGA SAARVA 75 VEOAUTOJUHTI EESTI- Jotai tähistas eakate SOOME SUUNALE, ÜLO PLESS 75 päeva tervislikult Omalt poolt pakume: NIKOLAI IVANOV 75 * vaheldusrikast tööd (nädalavahetused vabad) MTÜ J/K Joati tähistas 1. oktoo- VILLEM KASK 70 * konkurentsivõimelist palka bril vanuritepäeva. 28-liikmeline grupp * head sõidukit ning sõbralikku kollektiivi sai sel nädalavahetusel kokku Arukü- HELVE MUST 65 la lähedal metsas, et korjata männi- ENN VIKKISK 65 Nõudmised kandidaadile: * vähemalt keskharidus seeni ja pohli. „Jotai” propageerib ter- * juhilubade olemasolu (C, E kat.) MATI ENNO 65 vislikku eluviisi ja tervislikku toitumist. KALJU KOLBERG 65 Palume soovijal võt- Vanuritepäeva puhul saadi Jüri ta ühendust AS Raamatukogus, vallamajas ja Vaidas PEETER KALJURAND 65 RW-TRANS telefonil 52 646 26, Meelis maitsta kodus tehtud rukkileiba, mis MATI MARLEY 65 oli tehtud pihlakajuuretisest ning oma- valmistatud teradest. Kõik arvasid, et HALDUR RIGA 65 leib on maitsev ja uudne.

Soovin osta Jüris Anu-Helju Täär MTÜ J/K Jotai

Palju õnne! korteri. KUULUTUSED

Oktoobrikuus registreeritud Vajatakse tööle mööblitislereid Töökoht asub sünnid Saku vallas Jälgimäel. Elamispinna võimalus. Oodatud kõik Info telefonil 5576752.

1. Sten Mozessov pakkumised. Ostan jupi teeäärset maad otse omanikult, 2. Isabel Vahtras Tel. 56 218 648 talveks võtaks rendile maja või suvila 3. Eneli Metsis Tel: 53466126 4. Georgi Tšestneitši 5. Kennet Kõrb 6. Sofia Lotta Orula 7. Isabel Rui Oktoobrikuus registreeritud surmad: 8. Kristin Marii Viinalass 9. Mihkel Sander 1. Maria Vain 10. Markus Tiik 2. Kalev Vilbo 11. Poliina Kussov 3. Hermilde Tamsalu 12. Raul Richard Nirk 4. Niina Viirpalu 13. Markkus Aduson

Rae Sõnumid Rae valla ajaleht Kujundaja: Kristo Kivisoo, [email protected] Väljaandja: Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9, 75301 Jüri, Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraazh 4300 eksemplari ja Rae vald, Harjumaa see jagatakse tasuta kõikidesse postkastidesse. Trükikoda: Auratrükk, Laki tn 12, B-korpus, Tallinn Kaastööd ja kuulutused palun saata iga kuu 25ndaks Toimetaja: Merike Mikk, 5621 8638, [email protected] kuupäevaks. 16 RAE SÕNUMID november 2006 KUULUTUSED

Jüris, Veetorni 9 ( Tammiku pesula kõrval ) Paigaldame LIUGUKSED JA OÜ KOKPIT TV- ja SAT- RIIDEKAPID AUTOTEENINDUS antenne Sildade remont ja reguleerimi- TEIE SOOVIDE JA ne sillastendis. MÕÕTUDE JÄRGI. Rehvitööd ja rehvide müük. Õlivahetus ja müük. Hinnad soodsad. ABI KAPI VÕI Avatud: E-R 8.30 - 18.00 GARDEROOBI PRO- L eelneval kokkuleppel Garantii. JEKTEERIMISEL. Telefon: 6 048 775, www.kokpit.ee [email protected] Tel. 55 69 38 58 Tel 52 211 51

Korraldan Fekaalivedu ja Paigaldame settekaevude KARAOKET tühjendamine sünnipäevadel, pulma- des, erinevatel üritustel. GARDEROOBI- paakautoga Laulud on eesti, vene, soo- SÜSTEEME. (11 m3). me ja inglise keeles. Olemas ka lastekaraoke. Hinnad soodsad. Tellimine telefonil www.karaoke.fie.ee Garantii. 51 27 340 Tel 56 48 72 20 Tel 50 29 075

Peatselt avatav VVÄIKELASTEÄIKELASTE PPÄEVAHOIDÄEVAHOID OOTABOOTAB MUDILASI!!!MUDILASI!!! ilu- ja tervisekeskus PeetrikesePeetrikese ppäevahoidäevahoid oootabotab kkõikiõiki mmänguhimulisiänguhimulisi llapsiapsi eendanda jjuurdeuurde Jüris pakub tööd mängima.mängima. Meil on super hoidja, kes tegeleb ja arendab JUUKSURILE, KOSMEE- Teie last terve päeva jooksul! TIKULE, MANIKÜÜR- Oleme avatud: E-R, kella 08. 30 – 17.30. Asume: Suurekivi tee 62, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa PEDIKÜÜRIJALE, Eelregistreerimine: tel.52 84 086 MASSÖÖRILE. UUDIS!Peetrikese päevahoiu muusikatunnid nii suurtele kui väikeste- le igal esmaspäeval. Info tel 55 91 78 40 Vaata lisaks: www.peetrikese.ee KOOS ON LÕBUSAM! e-mail [email protected]

Vaidas on avatud JUUKSURITUBA Teisipäeval 10-19 AUTOREMONT ja REHVIMONTAAŽ Neljapäeval 10-19 Laupäeval 10-19 Rae vald, Vana - Aaviku 10 Info telefonil 51 901 862. Tel. 6 725 551 ja 50 16 939 Aadress: Vaida, www.trass.ee, [email protected] Vana-Tartu mnt. 8-8