Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse strateegia 2019 -2023

Märjamaa 2018

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. OLUKORRA KIRJELDUS ...... 5 1.1. Külade paiknemine ja andmestik ...... 5 1.2. Külade esindatus, omaalgatus ...... 5 1.3. Olulisemad probleemid, vajadused ...... 7 2. VISIOON ...... 11 3. EESMÄRGID JA TEGEVUSED ...... 12 3.1. Info liikumine ...... 12 3.2. Turvalisus ...... 12 3.3. Heakord ...... 13 3.4. Infrastruktuur ...... 13 3.5. Koostöö omavalitsusega ...... 14 4. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS ...... 15 LISAD ...... 17

3

SISSEJUHATUS

Käesolev dokument „Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse strateegia 2019-2023“ on üks osa Märjamaa Valla Külade Ühenduse Leader projektist. Strateegia koostamise eesmärgiks on uues, suurenenud vallas ühiselt küladega kokku leppida, mis on külade jaoks oluline, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas seda saavutada. Strateegia koostamise protsessiga alustati 2017.a novembris ja soovitakse lõpule jõuda 2019a. märtsiks. Külade strateegia on sisendiks valla arengukavasse. Strateegia eesmärk – protsessis koondada vallas asuvad külad ühtselt toimetavaks külaliikumiseks peale Vigala ja Märjamaa valla ning Raikküla valla kolme küla ühinemist Märjamaa vallaga. Strateegia protsessis vaadati üle tänane olukord, lepiti kokku fookusteemad ja eesmärgid ning tegevused. Protsessis oli kuus koolituspäeva, materjalide kogumine, teemade arutelud külade piirkonnas, küsitluse läbiviimine külades, kodutööd, osalemine valla arengukava koostamise protsessis ning strateegia tutvustamine partneritele ja. Märjamaa valla külade strateegia keskendub perioodil 2019-2023 külaliikumise aktiviseerimisele.

4

1. OLUKORRA KIRJELDUS

Märjamaa vald moodustati 21. oktoobril 2017. aastal endise Märjamaa valla ja Vigala valla vabatahtliku ühinemise tulemusel. Ühinemise käigus ühendati elanike soovil Märjamaa vallaga endise Raikküla valla , Pühatu ja Kõrvetaguse külad.

Märjamaa valla pindala on 1163,52 km² olles Rapla maakonnas territooriumilt suurim vald. Märjamaa vallas on 113 asustusüksust – vallakeskus Märjamaa alev ja 112 küla, millest 82 küla on endisel Märjamaa territooriumil, 27 küla Vigala osavalla külad ja 3 küla endise Raikküla valla territooriumil. Suuremad piirkonnakeskused on Märjamaa alev, Vana-Vigala, Kivi-Vigala, , Sipa, , Valgu, Kasti ja . Seoses haldusreformiga muutus kahel samanimelisel (Vanamõisa) külal nimi. Uuteks nimedeks sai Valgu-Vanamõisa küla ja Vigala-Vanamõisa küla.

Märjamaa vallas elas rahvastikuregistri andmetel 01.01.2019.a seisuga 7656 inimest: neist 3891 meest ja 3765 naist (allikas http://marjamaa.kovtp.ee/kulad-ja-elanikud).

1.1. Külade paiknemine ja andmestik

Asustusüksuste suurest arvust ja pindalast lähtuvalt on võimalik Märjamaa vald jaotada kümneks piirkonnaks: Märjamaa, Varbola, Sipa, Laukna, -Kasti, Teenuse, - Paeküla, Valgu-, Vana-Vigala ja Kivi-Vigala piirkond (vt Lisa 1). Suuremad piirkonnakeskused on Kasti küla, Kivi-Vigala küla, Laukna küla, Sipa küla, Teenuse küla, Valgu küla, Varbola küla, Vana-Vigala küla ja Märjamaa alev.

Märjamaa vald on teine suurema rahvaarvuga omavalitsus Rapla maakonna arvestuses. Märjamaa vallas on rahvaarvult suurim küla küla (429 in) ja väikseim küla (1 in), Märjamaa alev on rahvastikuregistri järgi elukohaks 2631 kodanikul (vt Lisa 2).

2019. aasta seisuga on Märjamaa vallas ametisse nimetatud 33 külavanemat (vt Lisa 3).

1.2. Külade esindatus, omaalgatus

Märjamaa vallas tegutseb kaks külaliikumist vedavat organisatsiooni:

1) Märjamaa Külavanemate Ühendus, mis on mittetulundusühing ja tegutseb aastast 2003. Eesmärgid:  Külavanemate ja külaliidrite omaalgatuslik ühendamine;  Külade omavahelise koostöö arendamine ja korraldamine;  Külade ja vallavalitsuse vahelise koostöö arendamine;  Külaliikumist abistava teabe hankimine ja levitamine;  Õppepäevade ja seminaride korraldamine;  Ühisürituste korraldamine;  Projektide kirjutamine.

Infokanaliks Facebooki grupp: https://www.facebook.com/mvkvy/

5

2) Vigala Külade Ümarlaud, mis on mittetulundusühing ja tegutseb aastast 2007 ja Vigala piirkonnas. Eesmärgid:  Kohaliku elu arendamine, külade elujõulisuse kasv läbi kogukonna kaasamise ja tugevdamise;  Osalemine valla eelarve külaliikumise taotluste aruteludel;  Vigala külade külaesindajate koolitamine, omavahelise informatsiooni vahetamine, ühisürituste korraldamine;  Vigala külade koostöö omavalitsusega külade probleemide, vajaduste kaardistamisel, lahenduste arutelul, informatsiooni vahetamisel, külavanemate ellukutsumisel ning nende tegevusega seotud kulude hüvitamisel, külaprojektide elluviimisel;  Vigala külade koostöö maakonna ja üle-eestilise külaliikumisega.

Infokanaliks koduleht : https://vigalakant.org.ee/

Märjamaa vallas on registreeritud 26 mittetulundusühingut, kes tegelevad külaliikumise elavdamisega: 1) külaselts 2) Folklooriselts Kiitsharakad 3) Kohatu ja Männiku külaelu arendamise MTÜ 4) Laukna Pritsumeeste Selts 5) Mittetulundusühing Jätkusuutlik Vana-Vigala 6) Mittetulundusühing Kivi-Vigala Kant 7) Mittetulundusühing KäsitööPööninG 8) Mittetulundusühing Põlli 9) Mittetulundusühing Varbola Külaselts 10) MTÜ Haimre Kultuuriselts 11) MTÜ Külade Ühendus TOKK 12) MTÜ Märjamaa Päikesepark 13) MTÜ KÜLA SELTS 14) MTÜ Vigala Motorsport 15) Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus 16) Koduselts 17) Külade Ühendus 18) Sihtasutus Märjamaa Piirkonna Omavalitsuste Arendusfond, 19) SIPA NAISSELTS 20) TEENUSE NAISTE ÜHENDUS 21) Valgu Külaselts 22) Varbola Huvikoda, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts 23) Varbola Kultuuri ja Hariduse Selts 24) Vardi Erametsaselts 25) Velisemõisa selts 26) Vigala Külade Ümarlaud

6

1.3. Olulisemad probleemid, vajadused

Probleemide ja vajaduste kaardistamiseks viidi külades läbi küsitlus, toimusid MTÜ juhatuse koolitused, külaliidrite koolitused ja visiooniõhtud. Küsitluste, koolituste ja visiooniõhtute peamisteks teemadeks kujunesid infoliikumine, teed, ühistransport, tänavavalgustus, heakord ning koostöö omavalitsusega.

Infoliikumine

Küsitlusest ja koolitustelt selgus, et on vajadus toimivaks info liikumiseks külaelanike vahel, külasiseselt, samuti ka külade vahel ning külade esinduse ja omavalitsuse vahel. Täna toimub infovahetus omavalituse ja külade esindajate vahel e-mailide teel. Puuduseks toodi, et väga minimaalselt jagatakse infot külade esindajatele tema piirkonnas valla poolt planeeritavatest tegevustest (nt. õpilastranspordi korraldamine, teede hooldustööd jne). Samuti oli puuduseks, et kohtumised omavalitsuse esindajatega peaaegu puuduvad. Eriarvamusi oli külasisese infovahetusega, kus see toimub erinevalt - osades külades toimub infovahetus väga aktiivselt, kuid enamuses külades infovahetus puudub. Positiivseks pooleks toodi välja, et Märjamaa Vallavalitsuse külade tugiisiku ja Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse juhatuse liikme kaudu saadakse e-maili teel infot ürituste, koolituste, projektide ja muude külasid puudutavate teavete kohta, kuid siiski sooviti, et infovahetust vallavalitsuse ja küla vahel võiks olla rohkem.

Tagasiside väljavõtted:  Kes tahab see saab igasuguse info kätte;  Hea on, et infot antakse nii külavanematele, sädeinimestele- ei pea olema MVKVÜ liige. Kutsutakse ühisüritustele;  Piisavalt saadakse infot külavanemalt;  Koostööpuudumine külaelanike poolt;

Ettepanekud:  Kasutada rohkem infovahetuseks ajakirjandust;  Juhatuse liikmetel jagada rohkem infot oma piirkonnale;  MVKVÜ juhatuse koosolekuid pidada külades, et saada ülevaade külas toimuva kohta, kuulata ära küla mured ja edastada info valda;  Leida valla kodulehele koht, kuhu panna info külades pakutavatest teenustest (nt rahvamaja ruumide rent, külaplatside rent, peotelgid jne);  Vallavalitsusel teavitada külavanemaid külas tehtavatest töödest (teeremont, tolmutõrje, pinkide paigaldamine jne);  Talihooldustööde hanke koostamisel kaasata külavanemaid.

7

Teed

Märjamaa vallas on teede maht väga suur. Kohalikke teid, mille hooldust ja remonti teostab vald on ca 600 km, millest kattega teed ca 56 km ja katteta teed (kruus) ca 544 km. Märjamaa valda läbib Eesti põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja lisaks mitmed riigi tugi- ja kõrvalmaanteed. Kergliiklusteed on Märjamaa alevis ja Orgital ning Varbolas.

Probleemid:  Liikluskorraldus Pärnu –Tallinn maanteel ei ole piisavalt hea;  Teede seisundid halvad, kruusakate teedel õhuke -pole midagi profileerida;  Sillad, truubid ja teemaa on hooldamata;  Maareformi käigus on teed mõõdetud kinnistute sisse, millest tingitult on probleeme tee kasutusega ja korrashoiuga;  Kergliiklustee võrgustiku puudub.

Ettepanekud:  Parendada kruuskattega teedel hooldustöid, teostada teekatete uuendamist ja teepeenarde planeerimist;  Takistada raskeveokite liiklust kruusakattega teedel, lubada teed kasutada valla nõusolekul ja tingimusel, et hiljem taastatakse kate nõuetele vastavaks;  Tolmutõrje - elamute esistel lõikudel tagada tolmutõrje teostamine jooksva hoolduse käigus;  Teede hooldusega säilitada rajatud katete nõuetele vastavus (õiged kalded, teepeenrad kattest madalamad, et tagada vee äravoolu kattelt);  Korrastada ja remontida endine Tallinna-Virtsu kitsarööpalise raudtee sild Konuvere külas- teekate üle silla ja piirded. Nimetatud teed kasutatakse metsavendade Põrgupõhja staabi-punkri külastamiseks ja Vigala elanikud kasutavad Tallinn-Pärnu mnt-le jõudmiseks.

Ühistransport

Märjamaa vallas on ainukeseks ühistranspordi liigiks bussitransport, mille saab jaotada kolmeks: kaugliinid, maakonnaliinid ja õpilastransport.

Kahjuks ei rahulda elanike vajadusi ühistranspordikorraldus ja liinigraafikud. Ühendused piirkondade ja eritasandiliste keskustega ei ole piisavad. Samuti ei ole ühistranspordi kasutamise võimalused tagatud kõikides piirkondades. Transpordivõrgustik ei ole optimaalne ja erinevate liinide ühilduvusega on probleeme, täiendamist vajavad ümberistumise võimalused. Orgitale, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde, tuleks planeerida bussipeatus.

Ettepanekud:  Teha rohkem koostööd vallavalitsuse ja külade esindajatega ühistranspordi paremaks korraldamiseks;  Õpilastranspordi korraldamisel teha piirkondlike kokkusaamisi, et transpordi korraldamine oleks parimal viisil lastele tagatud.

8

Tänavavalgustus

Märjamaa vallas on tänavavalgustus kasutusel Haimre, Kasti, Kivi-Vigala, Laukna, , Moka, Orgita, Sipa, Teenuse, VanaVigala, Varbola ja Valgu keskustes.

Probleemid:  Valla tänavavalgustussüsteemid on amortiseerunud. Kasutusel olevad puit- ja betoonpostid on amortiseerunud ja ebaturvalised;  Külades puudub piisav tänavavalgustus.

Ettepanekud:  Teha vallavalitsusele ettepanek kaasajastada ja muuta säästlikumaks tänavavalgustus;  Kõik suuremad külakeskused ja kompaktse asustusega alad varustada tänavavalgustusega, mis võiksid põleda õhtu hämarusest varavalgeni;  Valgustada maanteede ääres olevad bussipeatused;  Viia tänavavalgustuse toide maakaablisse.

Koostöö omavalitsusega

Koostöö omavalistusega on ebapiisav. Külade eestvedajate võimetel on piirid – ollakse valmis panustama ühissündmuste tegemisel ja projektides, samas oodatakse vallalt investeeringuid küladesse ja projektide omafinantseeringuteks.

Ettepanekud:  Tõsta Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse osakaalu kasvu valla eelarves.  Planeerida Märjamaa valla eelarvesse ülevallalisteks üritusteks iga-aastane Märjamaa valla külaliikumise tänupäeva korraldamine.

Heakord

Märjamaa vald on rikas looduskaunite ning rohelust täis piirkondade poolest. Oluliseks traditsiooniks on heakorratalgud ja toimiv tegevus aktiivsemates külades. Märjamaa vallas toimub igal aastal Kaunis kodu konkurss. Sama konkuris raames valitakse ka Kaunis Küla, mis oma hindamiskriteerumitega ei kvalifitseeru maakondliku Aasta Küla konkursile.

Probleemiks on vallas olevate parkide, teeäärte ja külaplatside hooldus. Korrastamist vajavad külade viidad, teadetetahvlid ja bussiootepaviljonid. Muret tekitavaks on peremehetud ja kasutusest väljas olevad amortiseerunud hooned nn „kolehooned“, mis on ohtlikud ja rikuvad elukeskkonda. Väga ohtlikud on lagunenud hooned.

Ettepanek:  Märjamaa vallavalitsusel muuta Kauni küla hindamise kriteeriumeid või valida maakondliku Aasta Küla kanditaat maakondliku hindamiskriteeriumi aluse.  Säilitada ja korrastada ajalooliseid väärtusi – päris palju on probleeme eraomandis olevate ehitistega, mis on räämas 9

 Kuna Märjamaa valda läbib mitu jõge, planeerida avalike supluskohtade loomist.  Teha teavitustööd küla tasandil majapidamiste omanikega, et tagada heakorrastatud majapidamised.

10

2. VISIOON

Märjamaa 112 küla tegutseb ühise külaliikumisena olles samas koostööpartneriks omavalitsusele. Märjamaa külasid iseloomustab hea elukeskkond – aktiivne ja omaalgatuslik seltsielu külades ja külade piirkonnas, korras majapidamised ja avalik ruum, kogukondade osalus turvalisuse tagamisel, inimeste liikumist ja ettevõtlikust toetav infrastruktuur, koostöös omavalitsusega üles ehitatud toimiv infovahetus, hinnatakse kodukoha kultuuri- ja looduspärandit, arvestatakse piirkondade eripäradega ning väärtustatakse erinevate põlvkondade vahelist sidusust ja koostööd. Ühiste esindajate kaudu toimib küladele oluliste teemade arendamine omavalitsusega. Külade esindusühinguteks valla ja Eesti tasandil on Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus ja Vigala Külade Ümarlaud.

11

3. EESMÄRGID JA TEGEVUSED

Eesmärk: MÄRJAMAA VALLA KÜLALIIKUMISE ARENDAMINE JA KÜLAELANIKE HEAOLU PARENDAMINE.

Alaeesmärgid: 3.1. Info liikumine

Eesmärk: Toimiv info liikumine küla elanik vahel, külasiseselt, külade vahel, kui ka külade esinduse ja omavalitsuse vahel. Tegevused: 1. Kohtumised vallaametnikega piirkonniti (näiteks vallavanemaga- õpilastransport; teedespetsialistiga- teede hooldus, lumelükkamine; keskkonnaspetsialist- jäätmekäitlus; järelevalvespetsialist- heakord; ehitusspetsialist- ehitiste kandmine EHR-i). Kohtumiste korraldajaks külavanem, piirkondlik esindaja/aktivist või vallaametnik. 2. Kontaktide jagamine – alustades külade eestvedajatest, et neil oleks üksteise kontaktid, edasi vallaametnikud, ajakirjanikud. See aitaks kiiresti jooksvat infot omavahel edastada. 3. Külade omavahelise info jagamise korraldamine. 4. Koostöö valla ajalehe ja kodulehega - Märjamaa Nädalalehe ja Märjamaa valla kodulehe ning FB toimetajatele saadetakse küladega seotud info, kutseid, plakateid jne. 5. Kokkulepped valla ja külade esindajate vahel ettepanekute esitamise korrast – kuidas ja mis teemade kohta ettepanekuid saab esitada ning kellele ja kuidas annab vallavalitsus küladele tagasisidet. 6. Kutsuda vallavolikogu liikmeid osalema külade tegevuste elluviimises. 7. Tuletada vallavalitsusele meelde, et kodulehel tuleb külade infot pidevalt kaasajastada, külainfo peab Märjamaa valla kodulehel olemas koos külavanemate kontaktidega. 8. Külastendide haldamine jätta iga küla enda asjaks. Külade eestvedajatel vaadata oma küla stendid üle ja korrastada, vajadusel paluda korrastamisel vallavalitsuse ametnikelt abi.

3.2. Turvalisus

Eesmärk: Märjamaa külade kogukonnad on aktiivselt ise panustamas turvalisuse loomisse külades.

Tegevused: 1. Planeerida igasse külade piirkonda oma abipolitseinik. Selleks korraldame külade piirkonnas piirkonna politsei ja külade esindajatega kohtumised, arutame läbi koostöö võimalused ja abipolitseinikuks saamise võimalused. Abipolitsei koolitused ja varustused on tagatud politsei süsteemi poolt.

12

2. Naabrivalve toimimine. Teavitustöö ja naabrite julgustamine info vahetuseks, teine võimalus luua ametlikud naabrivalve piirkonnad, mis on ka märgistatud. 3. Vallaametnikega koostöö – külaesindajad annavad regulaarselt teada puudustest ja ohtlikest olukordadest. 4. Lagunenud ja ohtlikud ehitised – edastame valda infomaterjalid (pildid, ohu kirjeldusega jne) menetluse algatamiseks. 5. Lahtiste kaevude leidmisel teavitada vallavalitsust ja oma jõududega esmase märgistuse paigaldamine. 6. Tuleohutuse tagamine – abivajajast teatamine, võimalusel abi pakkumine. 7. Päästeametiga koostöö, ühiste õppepäevade korraldamine. 8. Elektri (elektrikapid) osas ei ole külades võimalik ise midagi teha vaid ikkagi eelkõige valla teavitamine ja sealt edasi ühise tegevuskava koostamine ohu likvideerimiseks. 9. Vabatahtlik pääste – tutvustada ja julgustada inimesi sellega liituma!

3.3. Heakord

Eesmärk: Märjamaa külad on hooldatud ja kaunid, külad on nähtavad (nii stendidel kui ka teeviitadel)

Tegevused: 1. Kogukond korraldab talguid, aitab kaasa Kauni kodu konkursi läbiviimisel. Teavitada vallavalitsust Kauni kodu konkursi jätkamise vajadusest. Teha vallavalitsusele ettepanek suurendada auhinnafondi ja kaasata komisjoni liikmeks külade esindaja. 2. Arutada läbi omavalitsuse poolt avalike alade niitmise ja parkide hoolduse vajadus. Mõistlik on kaasata nendesse töödesse kogukondi ja vaadata võimalusi lepingute delegeerimiseks. 3. Prügimajandus – kas vallas on piisavalt erinevate jäätmete kogumiskonteinereid. Teha vallavalitsusele ettepanek riiete kogumise konteineri soetamiseks, kuna hetkel puudub võimalus ära anda riideid ja samuti biolagunevaid jäätmeid (lehed, oksad).

3.4. Infrastruktuur Eesmärk: Toimiv, kaasaegne ja inimesi rahuldav infrastruktuur Tegevused:  Bussiliikluse vajaduse ühine (KOV ja külade esindajad) analüüsimine ja vastavalt sellele ümberkorraldamise ettepanekute tegemine ÜTK-le.  Ettepaneku tegemine vallavalitsusele, et igast külast tuleks mustkattega tee valla keskusesse.  Teha vallale ettepanek panna valla teedekaart valla kodulehele, mis kajastaks nii teede hooldustegevusi kui ka remonttöid.  Teha ettepanekuid teede heakorra- ja remonditööde planeerimisse.  Pidev koostöö teedespetsialisti ja teedekomisjoniga.  Kaasata külade esindajad teedekorrashoiu tagamisse.

13

3.5. Koostöö omavalitsusega

Eesmärk: Toimiv ja üksteist mõistev koostöö kohalikuomavalitsusega.

Vald toetab kolmandat sektorit mitmel viisil:  Rahalised toetused (tegevustoetused, projektitoetused, projektide kaasfinantseerimine)  Ruumide võimaldamine tegevuseks  Avaliku kasutuse lepingute sõlmimine (maade osas projektitaotluste korral)  Nõustamine projektide ettevalmistamisel jms  Investeeringute territoriaalne detsentraliseerimine.

Tegevused:  Abistada vallavalitsust kodanikuühenduste ja MTÜde toetamise ühtse korra loomisel.  Seista selle eest, et kohaliku tähtsusega kodanikuühenduste ja MTÜde vallast eraldatava tegevustoetuste maht ei väheneks.  Korraldada Märjamaa valla külaliikumise tänupäeva tunnustamaks külaeluedendajaid.  Toetada ülevallalist külade spordipäeva.

14

4. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS 2016-2018. aastal viidi läbi projekt “Märjamaa ja Vigala külarahvas astub ühte sammu“, mille raames keskenduti strateegia koostamisele.

 märts 2016- projekti kirjutamine  11. novembril 2016.a toimus Sillaotsa talumuuseumis „Külakroonika koostamise“ koolitus. Koolitust viis läbi Kalju Idvand. Koolituse käigus saadi informatsiooni ajaloo dokumenteerimisest, tehti ülevaade kroonika allikatest, allikakriitikast ja andmekaitsest, kroonika koostamisest ja vormistamisest, kroonika avaldamise võimalustest, kodulooliste materjalide säilitamisest ning säilivuse tagamise põhitõdedest.  26. novembril 2016.a toimus õppereis ERMi, mis oli külakroonika koostamise koolituse jätkuosaks.  24.-25. märtsil 2017. a toimus Vana-Vigalas Heltani külalistemajas meeskonnatöö koolitus Märjamaa ja Vigala valla külaliidritele. Koolitus oli ellu kutsutud, et valdade ühinemisel oleks vallas meeskond, kellega koostöös üle vaadata ühineva valla külaliikumise strateegia ning koos paika panna ühised külaliikumise arengusuunad. Koolitusel õpitut on võimalik rakendada oma kodukohas ürituste või ühistegevuse meeskonna loomiseks. Koolitajaks oli Kodukandi koolituskeskus MTÜ koolitaja Krista Habakukk.  9. juunil 2017 kell 17.00 toimus Vana-Vigala rahvamajas ühisvalla külavanema statuudi muutmise arutelu. Teiseks päevakorra punktiks oli ühisvalla külaliikumise strateegia koostamine. Ühisvalla külavanemate statuut võeti vastu Märjamaa Vallavolikogu poolt 16.01.2018  25. novembril 2017 toimus Märjamaa rahvamajas külaliidritele "Organisatsiooni arendamise koolitus", mis oli avalöögiks Märjamaa ühisvalla külaliikumise strateegia koostamisele. Koolitajaks ning strateegia koostamise mentoriks oli Kodukandi koolitaja Eha Paas. „Sa tead, mis on külaliikumises hästi, kuid oskad ka öelda, mis võiks olla teisiti?“  19.-28. veebruar 2018.a toimusid külaliikumise visiooniõhtud. Seal kogutud info oli aluseks Märjamaa valla külaliikumise strateegia loomisele. Visiooniõhtud toimusid:  19.02.2018 Teenuse mõisas  21.02. 2018 Haimre rahvamajas  22.02.2018 Kivi-Vigala külademajas  26.02.2018 Varbola rahvamajas  28.02.2018 Valgu külamajas  03.03.2018 toimus Vana-Vigalas Heltani külalistemajas külaliidritele "Organisatsiooni arendamise jätkukoolitus", millega jätkati Märjamaa ühisvalla külaliikumise strateegia koostamist. Koolitaja ning strateegia koostamise mentoriks oli Kodukandi koolitaja Eha Paas.  29.03 ja 04.06.2018 toimusid Märjamaa vallamajas strateegia koostamise meeskonnakoosolekud, mille raames koostati strateegiadokument. Esimesel koosolekul toimus eelnevate koolituste ja koosolemiste analüüsimine ning põhipunktide paika panemine. Teisel koosolekul tegeleti tegevuskava ja ressursside planeerimisega.  02.02.2019a. toimus Märjamaa Rahvamajas „Külavanemate koolitus“. Koolituse käigus jagati külavanematele praktilisi kogemusi, häid ideid ja toodi erinevaid näited, mis aitaksid kaasa külavanemate tegutsemissuutlikkuse tagamisele. Koolitajaks oli Kodukandi koolitaja Krista Habakukk.

15

Projekte rahastasid LEADER- projektitoetus ja Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus.

16

LISAD

1. Märjamaa valla piirkonnad 2. Valla rahvastik seisuga 01.01.2019 3. Märjamaa valla külavanemad

17