Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse strateegia 2019 -2023 Märjamaa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 4 1. OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................................. 5 1.1. Külade paiknemine ja andmestik ............................................................................. 5 1.2. Külade esindatus, omaalgatus .................................................................................. 5 1.3. Olulisemad probleemid, vajadused .......................................................................... 7 2. VISIOON ......................................................................................................................... 11 3. EESMÄRGID JA TEGEVUSED .................................................................................. 12 3.1. Info liikumine ........................................................................................................... 12 3.2. Turvalisus ................................................................................................................. 12 3.3. Heakord .................................................................................................................... 13 3.4. Infrastruktuur .......................................................................................................... 13 3.5. Koostöö omavalitsusega .......................................................................................... 14 4. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS ............................................................... 15 LISAD ...................................................................................................................................... 17 3 SISSEJUHATUS Käesolev dokument „Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse strateegia 2019-2023“ on üks osa Märjamaa Valla Külade Ühenduse Leader projektist. Strateegia koostamise eesmärgiks on uues, suurenenud vallas ühiselt küladega kokku leppida, mis on külade jaoks oluline, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas seda saavutada. Strateegia koostamise protsessiga alustati 2017.a novembris ja soovitakse lõpule jõuda 2019a. märtsiks. Külade strateegia on sisendiks valla arengukavasse. Strateegia eesmärk – protsessis koondada vallas asuvad külad ühtselt toimetavaks külaliikumiseks peale Vigala ja Märjamaa valla ning Raikküla valla kolme küla ühinemist Märjamaa vallaga. Strateegia protsessis vaadati üle tänane olukord, lepiti kokku fookusteemad ja eesmärgid ning tegevused. Protsessis oli kuus koolituspäeva, materjalide kogumine, teemade arutelud külade piirkonnas, küsitluse läbiviimine külades, kodutööd, osalemine valla arengukava koostamise protsessis ning strateegia tutvustamine partneritele ja. Märjamaa valla külade strateegia keskendub perioodil 2019-2023 külaliikumise aktiviseerimisele. 4 1. OLUKORRA KIRJELDUS Märjamaa vald moodustati 21. oktoobril 2017. aastal endise Märjamaa valla ja Vigala valla vabatahtliku ühinemise tulemusel. Ühinemise käigus ühendati elanike soovil Märjamaa vallaga endise Raikküla valla Riidaku, Pühatu ja Kõrvetaguse külad. Märjamaa valla pindala on 1163,52 km² olles Rapla maakonnas territooriumilt suurim vald. Märjamaa vallas on 113 asustusüksust – vallakeskus Märjamaa alev ja 112 küla, millest 82 küla on endisel Märjamaa territooriumil, 27 küla Vigala osavalla külad ja 3 küla endise Raikküla valla territooriumil. Suuremad piirkonnakeskused on Märjamaa alev, Vana-Vigala, Kivi-Vigala, Varbola, Sipa, Laukna, Valgu, Kasti ja Teenuse. Seoses haldusreformiga muutus kahel samanimelisel (Vanamõisa) külal nimi. Uuteks nimedeks sai Valgu-Vanamõisa küla ja Vigala-Vanamõisa küla. Märjamaa vallas elas rahvastikuregistri andmetel 01.01.2019.a seisuga 7656 inimest: neist 3891 meest ja 3765 naist (allikas http://marjamaa.kovtp.ee/kulad-ja-elanikud). 1.1. Külade paiknemine ja andmestik Asustusüksuste suurest arvust ja pindalast lähtuvalt on võimalik Märjamaa vald jaotada kümneks piirkonnaks: Märjamaa, Varbola, Sipa, Laukna, Haimre-Kasti, Teenuse, Konuvere- Paeküla, Valgu-Velise, Vana-Vigala ja Kivi-Vigala piirkond (vt Lisa 1). Suuremad piirkonnakeskused on Kasti küla, Kivi-Vigala küla, Laukna küla, Sipa küla, Teenuse küla, Valgu küla, Varbola küla, Vana-Vigala küla ja Märjamaa alev. Märjamaa vald on teine suurema rahvaarvuga omavalitsus Rapla maakonna arvestuses. Märjamaa vallas on rahvaarvult suurim küla Orgita küla (429 in) ja väikseim Koluta küla (1 in), Märjamaa alev on rahvastikuregistri järgi elukohaks 2631 kodanikul (vt Lisa 2). 2019. aasta seisuga on Märjamaa vallas ametisse nimetatud 33 külavanemat (vt Lisa 3). 1.2. Külade esindatus, omaalgatus Märjamaa vallas tegutseb kaks külaliikumist vedavat organisatsiooni: 1) Märjamaa Külavanemate Ühendus, mis on mittetulundusühing ja tegutseb aastast 2003. Eesmärgid: Külavanemate ja külaliidrite omaalgatuslik ühendamine; Külade omavahelise koostöö arendamine ja korraldamine; Külade ja vallavalitsuse vahelise koostöö arendamine; Külaliikumist abistava teabe hankimine ja levitamine; Õppepäevade ja seminaride korraldamine; Ühisürituste korraldamine; Projektide kirjutamine. Infokanaliks Facebooki grupp: https://www.facebook.com/mvkvy/ 5 2) Vigala Külade Ümarlaud, mis on mittetulundusühing ja tegutseb aastast 2007 ja Vigala piirkonnas. Eesmärgid: Kohaliku elu arendamine, külade elujõulisuse kasv läbi kogukonna kaasamise ja tugevdamise; Osalemine valla eelarve külaliikumise taotluste aruteludel; Vigala külade külaesindajate koolitamine, omavahelise informatsiooni vahetamine, ühisürituste korraldamine; Vigala külade koostöö omavalitsusega külade probleemide, vajaduste kaardistamisel, lahenduste arutelul, informatsiooni vahetamisel, külavanemate ellukutsumisel ning nende tegevusega seotud kulude hüvitamisel, külaprojektide elluviimisel; Vigala külade koostöö maakonna ja üle-eestilise külaliikumisega. Infokanaliks koduleht : https://vigalakant.org.ee/ Märjamaa vallas on registreeritud 26 mittetulundusühingut, kes tegelevad külaliikumise elavdamisega: 1) Avaste külaselts 2) Folklooriselts Kiitsharakad 3) Kohatu ja Männiku külaelu arendamise MTÜ 4) Laukna Pritsumeeste Selts 5) Mittetulundusühing Jätkusuutlik Vana-Vigala 6) Mittetulundusühing Kivi-Vigala Kant 7) Mittetulundusühing KäsitööPööninG 8) Mittetulundusühing Põlli 9) Mittetulundusühing Varbola Külaselts 10) MTÜ Haimre Kultuuriselts 11) MTÜ Külade Ühendus TOKK 12) MTÜ Märjamaa Päikesepark 13) MTÜ NAISTEVALLA KÜLA SELTS 14) MTÜ Vigala Motorsport 15) Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus 16) Ohukotsu Koduselts 17) Russalu Külade Ühendus 18) Sihtasutus Märjamaa Piirkonna Omavalitsuste Arendusfond, 19) SIPA NAISSELTS 20) TEENUSE NAISTE ÜHENDUS 21) Valgu Külaselts 22) Varbola Huvikoda, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts 23) Varbola Kultuuri ja Hariduse Selts 24) Vardi Erametsaselts 25) Velisemõisa selts 26) Vigala Külade Ümarlaud 6 1.3. Olulisemad probleemid, vajadused Probleemide ja vajaduste kaardistamiseks viidi külades läbi küsitlus, toimusid MTÜ juhatuse koolitused, külaliidrite koolitused ja visiooniõhtud. Küsitluste, koolituste ja visiooniõhtute peamisteks teemadeks kujunesid infoliikumine, teed, ühistransport, tänavavalgustus, heakord ning koostöö omavalitsusega. Infoliikumine Küsitlusest ja koolitustelt selgus, et on vajadus toimivaks info liikumiseks külaelanike vahel, külasiseselt, samuti ka külade vahel ning külade esinduse ja omavalitsuse vahel. Täna toimub infovahetus omavalituse ja külade esindajate vahel e-mailide teel. Puuduseks toodi, et väga minimaalselt jagatakse infot külade esindajatele tema piirkonnas valla poolt planeeritavatest tegevustest (nt. õpilastranspordi korraldamine, teede hooldustööd jne). Samuti oli puuduseks, et kohtumised omavalitsuse esindajatega peaaegu puuduvad. Eriarvamusi oli külasisese infovahetusega, kus see toimub erinevalt - osades külades toimub infovahetus väga aktiivselt, kuid enamuses külades infovahetus puudub. Positiivseks pooleks toodi välja, et Märjamaa Vallavalitsuse külade tugiisiku ja Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse juhatuse liikme kaudu saadakse e-maili teel infot ürituste, koolituste, projektide ja muude külasid puudutavate teavete kohta, kuid siiski sooviti, et infovahetust vallavalitsuse ja küla vahel võiks olla rohkem. Tagasiside väljavõtted: Kes tahab see saab igasuguse info kätte; Hea on, et infot antakse nii külavanematele, sädeinimestele- ei pea olema MVKVÜ liige. Kutsutakse ühisüritustele; Piisavalt saadakse infot külavanemalt; Koostööpuudumine külaelanike poolt; Ettepanekud: Kasutada rohkem infovahetuseks ajakirjandust; Juhatuse liikmetel jagada rohkem infot oma piirkonnale; MVKVÜ juhatuse koosolekuid pidada külades, et saada ülevaade külas toimuva kohta, kuulata ära küla mured ja edastada info valda; Leida valla kodulehele koht, kuhu panna info külades pakutavatest teenustest (nt rahvamaja ruumide rent, külaplatside rent, peotelgid jne); Vallavalitsusel teavitada külavanemaid külas tehtavatest töödest (teeremont, tolmutõrje, pinkide paigaldamine jne); Talihooldustööde hanke koostamisel kaasata külavanemaid. 7 Teed Märjamaa vallas on teede maht väga suur. Kohalikke teid, mille hooldust ja remonti teostab vald on ca 600 km, millest kattega teed ca 56 km ja katteta teed (kruus) ca 544 km. Märjamaa valda läbib Eesti põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja lisaks mitmed riigi tugi- ja kõrvalmaanteed. Kergliiklusteed on Märjamaa alevis ja Orgital ning Varbolas. Probleemid: Liikluskorraldus Pärnu –Tallinn maanteel ei ole piisavalt hea; Teede seisundid