ГУ ISSN 0234-811 Vikerkaar 1/1988 Kalju Lepiku, Ado Lintropi luulet; Peeter Sauteri jutt «Tallinn 84»; Byroni «Sonett Chillonist»; Ants Orase «Lermontov ja Byron; Mart Orav Ants Orasest; kas pööre filosoofias?: Meelik Kattago «Traktaat iseliikumise allikast»; komsomoli elav aja­ lugu: Toomas Sutt ja Peeter Vihalemm; Evald Hermaküla sõna­ võtt Teatriliidu asutamise puhul; «Vikerkaare» aastapreemiad 1 ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Kirjanike Liidu ilukirjanduslik ja ühiskomdlik-polii- tiline ajakiri. Ilmub alates 1986. aasta juulist. 2. aastakäik.

Jaanuar 1988, nr 1

Sisukord George Gordon Byron Sonett Chiilo- Poeetika lühikursus nist 1 Mihhail Lotman Kunstikommunikat- Peeter Sauter Tallinn 84 2 sioonisi 15 Kalju Lepik Luulel 22 Lepdlaused. Püsimõtted Maimu Berg Lakkujad 27 Liinnar Priimägi Robinsonid 78 Mägedes 30 Elav ajalugu Ado Lintrop Luulet 32 «Vikerkaare» kuumustele vastavad Too­ Tsitaadimosaiik 37 mas Sutt ja Peeter Vihalemm 81 Harry Liivrand «Rühm T» aasta hiljem Vaatenurk 40 Hasso Krull Keha elamused ja mõtted Lauri Vahtre Soomeugri ja ugrimugri 85 Kaleidoskoop Kymme aastat nvydisaegseid sirvilaudu Peeter Olesk Lugemisnopmed IV 87 9 Sulev Tešnemaa Filmimaailm. Kadunud Ants Oras Lermontov ja Byron 55 mainet taastama* 8 Mart Orav Märkmeid Ants Orase tege­ «Vikerkaare» aastapreemiad 1987 93 vusest aastail 1940/41 60 Foorum Lev Gumiljov Mõtteid etnosest 63 Teatriliidu asutamise puhul 93 Meelik Kattago Traktaat iseliikumise Mart Kalm, Piret Lindpere Kas demo­ allikast 67 kraatia vajab regaale? 95

Kujundus: Jüri Kaarma Fotograafid: Tiit Veermäe ja Anton Mutt

Esikaanel: «Rühm T». Näitus A. H. Tagakaanel: «Rühm T». Näitus A. H. Tammsaare majamuuseumis. 1987. Tammsaare majamuuseumis. 1987.

© «Vikerkaar». 1988 GEORGE GORDON BYRON

Sonett Chillonist Tõlkinud Märt Väljatagu

Idee, mis igavesti kütkeid kaotab! Sa, Priius, oled vanglais eredaim, Ei jää sääl kängu sõltumatu vaim - Vaim, mis end üksnes sinu alla vaotab.

Kui võim su poegi lämmatada taotab Ja sulgeb pimedasse kongi nad, Sa sellest ainult jõudu juurde saad, Su kuulsus igas tuules tiibu laotab.

Chilloni vangla! Pühamu on see, Mil kivipõrand altariks, sest tallas Ta sisse Bonivard kord pika tee, Kui kivi olnuks pehme liivakallas! Need jäljed püsigu! Nad taevale Türanne süüdistavad vägivallas.

ntm^ E #«• Riiklik I *в«т*гикоаы I ii ü -n ичпДВЛ PEETER SAUTER

TALLINN 84

«Vabandage palun, kas te aitaksite mul selle kasti üles viia.» See oli üks mutt, kes elab meist kaks korrust kõrgemal. Oli mingi suure kastiga trepikotta maandunud. Varem me ei olnud rääkinud. See kura­ muse kast oli raske, nagu oleks ta kuivalt rauda täis olnud. Arvata­ vasti vanaraud. «Tänan teid väga,» ütles mutt, kui ma kasti ta ukse ette maha panin. Ta vaatas mulle õtse silma, aga ei mõelnud minust midagi. Vaatas lihtsalt nagu teist inimest. Hea, et ma ei ütelnud «olge lahked» või «palun väga». Selgub, et kaks korrust meist kõrgemal elas kena mutt.

See on loll kartus, et sa teed midagi valesti. Loeks midagi, aga milleks ma seda loen. Tunnen, et ma kuidagi raiskan oma elu, kui midagi teen. Kuigi enamasti ei mõtle sellele. Raiskan elu, kui midagi innu­ kalt teen. Sest ega see ei ole ju tähtis. Ma ei tea, mis oleks tähtis. Kool oli vale. Seda ma tean. Tähendab, ta ei olnudki lihtsalt midagi. Midagi sellist, mis tast muidu mõeldakse. Mis ta tegelikult oli, see selgub võib-olla kunagi hiljem. Võib-olla koht, kus koos käidi. Aga võib-olla on siis ainult mälestused. Ülikool on jäma. Seda ma tean. Mui on tunne, et mõnel alal sul on diplomit vaja, et keegi ei saaks sulle õtsa vaadata ja mõttes öelda: sul seda ei ole. Midagi tõelist seal ei ole, seda ma tean. Mõnel on seal võib-olla meeldiv aega viita, mõnel mitte. Paljud tulevad sealt ära. Räägin kellegagi, tunnen — raiskan aega, käin kuskil — mõttetu — milleks. Ainult kui lihtsalt istud ja ei tee midagi — siis lihtsalt ei teegi midagi. Ma arvan — see on alati nii olnud.

Kui nüüd sõda tuleb, siis meid rindele ei saadeta. Küllap rinnet lihtsalt ei ole. Ei mingit Hemingwayd ega Remarque'!. Ei tea, kuidas meie surma saame. Uks pomm ja ongi kõik. Mui ei olnud piletit ja kontroll hakkas karjuma. Seisin ja vaatasin aknast välja. Mõtlesin väga aeglaselt muid asju, Ta hakkas mind sakutama. Mui ei olnud raha. Mui ei olnud raha ka piletit osta. Kunagi ma oskasin ilma piletita sõita, see oli kerge ja lihtne. Nüüd on see igavene rist ja viletsus. Uks mees tahtis mu eest ära maksta. «Ma ei taha teie raha,» ütles kontroll. Kõigil võiksid olla püssid, ja kui nad midagi halba tahavad öelda, siis parem pangu püss palge ja tulistagu. Muidugi ma loodan, et nad ei söanda. Aga kui ei tulista, siis olgu vait. Küllap meid saadetakse koos kontrolliga mõlemaid põr­ gusse ja mina pean talt lõputult piletit küsima ja tema süümekat tund-

2 Sauter ma. Ma ei taha seda piletit talt küsida, aga sõnad tulevad ikka ja jälle mu suust. Küllap saadab see kontroll mind homme rindele. Kõige valusa­ masse lõiku. Ma tulistan vastamisi teise poole meestega ja me tapame üksteist nagu sõbrad. Lausa tore.

Õhtupoole lugesin. Ema tuli koju ja hakkas köögis nikerdama. Mui oli juba enne selline tunne. Niisiis tegin kiire käigu poodi. Mui oli kümme rubla. Mõtlesin, et kui on normaalset konjakit, siis võtan selle. Võtsin «Palinka». Drinkisin tasapisi kodus. Keska ajal oli igavene jäma. Vahel lõpetasin terve pudeli kodus vaikselt ära. Ema ei taiba­ nud midagi. Nüüd ütles: «Sa ei lähegi magama?» — «Ei lähe veel. Varsti lähen.» Istud, keegi ei helista, teate küll. Vaatasin, kell oli üks. Läksin jalutama. Mõtlesin: ah, lähen tema poole. Midagi konkreetset mõttes ei olnud. Ei tahtnud marsaga sõita. Jalutasin taksopeatusesse. Neli rubla oli järel. Hea oli sõita. «Voiko täällä polttaa tupakkaa,» küsisin taksojuhilt. See vaatas nagu segast. Oli lihtsalt hea tuju. Mehel oli silt: Don't Smoke Here. Internatsionaalne paik. Tema pool oli pime. Taksojuht küsis: «On see kõik või?» Istusin ja vaatasin ta pimedat akent. Lasin masinal minema sõita. Siis läksin ja koputasin ta uksele. «Kes on?» «Mina olen.» «Tule sisse, uks on lahti. Mui oli kogu aeg tunne, et keegi tuleb.» Seda ütles ta kenasti. Kohe tekkis hea tunne. Ta oli voodis. «Teeks teed või,» küsis ta. «Nojah.» Ma panin tee ise üles. Ta istus voodis. Naeratas. Oli hea rahulik. Veidi aja pärast ühed jorisesid akna taga. Teadsin, kes need olid. Soovisin, et ma poleks seal olnud. Teed oli parasjagu kahele. Mui oli napsu kaasas. Seda oli ka parasjagu kahele. «Kas võib sisse tulla?» «Võib ikka.» «Tervitus, mis uudist.» Nad istusid maha. Nad küsisid: «Miks te nii vait olete?» Meil polnud korraga midagi teha. Nad küsisid: «Kas peaks midagi tooma?» See oli küll loll küsimus. Ega nad peale ei käinud. Lehitsesin ühte raamatut. Kati oli üles tõusnud. «Kuu on taevas,» ütles ta.

Ma istun toas põrandal ja vaatan pilvi. Kuidas saaks olla, et selline asi nagu mõte oleks sellistel asjadel nagu pilved. Et pilvedel oleks mingi mõte. Pilved lihtsalt on muutuvad. Ei olegi sellist küsimust: kas jumal on olemas või ei — see on mõistuse väljamõeldud või paremal juhul kuskilt seest tulnud küsimus. Igal juhul ta ei mõtle. On see, mis on.

Sauter 3 Küllap on lihtsalt kena viisakas lahke helendav tühjus. Habemega mees võib ju kuskil meie toanurgas istuda. Kõige tõelisem mõte, mis vahel tuleb, on: miks see kõik just nii on. Miks on just see tuba, just need asjad siin nii laua peäl, nii palju üksikasju mu ümber just nii. Kuidas see kõik just nii tuli läbi miljonite aastate arengu. Miks just nii? Imestus, muud midagi. Ma tean, et vastust ei ole. On midagi muud. Aga seda muud ei ole ka veel. Kas me peame püüdma, et higi õtsa ees, jooksma kohapeal või on see täielik lollus. Ma arvan, et mõlemat. Püüdma ja puhkama. Viimasel ajal läheb nii. Märkad: jälle esmaspäev (täna ei tule lehte). Või: jälle laupäev. Kui ei oleks nädalapäevade lugemist, siis ei märkaks aja möödumist. Ei oleks nukrust, et aeg läheb. Vanemaks nii kiiresti ei muutu, et seda märkaks. Sellega harjub tasapisi. Mida suuremaks saame (ma ei mõtle vanust, aga seesmiselt suu­ remaks, nii et vaatad üle majade, üle kirjanduse, üle Eesti, siis üle oma aja, oma põlvkonna), seda vähem omavad tähtsust asjad, mis on üldiselt tähtsad inimestele, ja seda tähtsamaks saab iga hetk. Koik juhuslik, mis meile vastu tuleb. Moraal, eetika, neid pole olemas. Neid luuakse igal sammul. On see, mis liigub (meie kõigi sees, all) ja selle suhe kõigesse, õigemini iseendasse. Mida suuremaks saame, seda vähem läheb korda meie elu, meie maine saatus. Suurtele võib surm tulla iga hetk. Kodu, pere, varandus, isamaa on olemas, aga iga mööduv hetk on tähtsam. Mann ja Kati. Olin öösel Manni juures. Ta on väga ilus. Ma tean, et ta peab mind targaks, ehkki ma ei ole tark. Aga ma püüangi siis tark näida, et tal oleks hea. Ma räägin tarka juttu ja seda on päris tore teha. Igasugused asjad tulevad keelele, mida olen hiljuti mõelnud, mida ma olen kuskilt lugenud ja mis on mind erutanud, ja niisama naljad ja lora. Mann on pahane, et ma toon peaaegu alati joodavat kaasa. Mina toon seda tihti oma viimase raha eest. Toon seda enda jaoks. Meie jaoks. Et meil võiks olla kerge, lihtne ja armas. Ärge öelge, et me teineteist petame. Me oleme kenad teineteise vastu. Ma olin jälle seal. Olin tulnud taksoga. Oli öö. Umbes kilomeetri jagu enne pidin juhile ütlema: pidage kinni. Taksomeeter näitas kahek­ sakümmend kuus kopikat ja mul oli kaheksakümmend kuus kopikat. Ma ei tahtnud Manni käest raha küsida. Aga taksojuht peatas pagana aeglaselt ja taksomeeter tegi veel ühe klõpsu. «On see kõik või?» küsis taksojuht. Ma ei saanud talle öelda: «Siin on kaheksa­ kümmend kuus kopikat, ma jään kaks kopikat teile võlgu.» Ütlesin: «Ei ole, sõitke sinna, kuhu ma ütlesin.» Läksin Manni ukse taha. «Kes seal on.» «Mina olen.» (Ei tahtnud lollakalt kurva häälega rääkida, aga see tuli nii.) «Võid mind ära ajada, võid vaibaklopitsa võtta.» «Tule sisse.»

4 Sauter .

Seda tule sisse't oleks ta kahtlemata nii südantlõhestavalt kurva häälega öelnud, et ma ei helistanud ega koputanud. Jooksin alla tagasi. Loodetavasti ei kuulnud ta mind jooksmas. Lõin taksoukse kinni. Taksojuht tegi suitsu. See oli hea. Võis paar sekundit niiviisi istuda. Siis nägin, et taksojuht ütleb kohe midagi, ja ütlesin siva oma koduse aadressi. Teadsin, et tuleb ema käekotist kolmekas võtta. Aga eile olin ma jälle tema pool. Pole parata, jalad viivad, mina lähen järgi, kurb ja õnnelik.

Mann ja Kati 2. Kui me enam ei räägi ja oleme voodisse läinud või ei ole veel ja ma vaatan aknast välja või ei ole me veel täiesti vait jäänud ja ütleme aeg-ajalt mõne üksiku lause, siis ma tunnetan teda ta poole vaata­ mata, see on hea. Ta on ilus ja ta nagu ei mõtle sellele. See on ilus asi, mille sees ta elab. Tema keha. Ehk tunneb ta, et ma tunnetan teda, ja ehk on temalgi sellest hea. Meil mängib raadio, keegi räägib mingis võõras keeles. Trammid sõidavad veel või ei sõida enam. Siis me la­ mame voodis, ma ei puuduta teda, aga tunnen, kui ilus ta on seal minu kõrval. Hommikul küsis ta (igavesed teemad, eks ole): «Mida sa teed täna.» Väike paus. «Ma ei tea, tõesti ei oska sulle öelda.» Me teame, et see on paratamatu. Et ta küsis, tegi nukraks, aga kui ta poleks küsinud, oleks ka halb olnud. Raadio on koridoris laua peäl. Keeran selle lahti. Sealt tuleb lõõtspillimuusikat. Ma lähen. On üsna varane aeg. On kevad. Trammid sõidavad. Miks oli mul sealt nii vara vaja lahkuda. Minna pole mul kuhugi. «Jah, kui ma oleksin suure tehase direktor,» tuli mõte või kujutlus trepist alla minnes, «mõtleksin ööd ja päevad oma tehasevärgi peale ja naine kannataks vaikselt minu raske töö nimel, öösiti ärkaksin. Jooksin köögis vett ja neelaksin südamerohtusid. Varsti oleks esimene infarkt. Maipühade! peaksin töölistele kõne. Nemad kuulaksid üks­ kõiksete nägudega. Räägiksin neile nende tööst ja meil oleks uhke ja tore olla.» Aga pärastlõunal ma helistan Katile või olen hoopis tal kooli juures vastas. Passin seal mitu tundi, sest ma ei tea, millal tal kool lõpeb. Kui ma olen tal vastas, siis läheme kuhugi baari, aga kui ma helistan, siis ma pakun teatrit. Pärast me oleme tema juures. Me ei räägi palju. Ta on väga tark. Mu mõistus puhkab temaga sõnatult suheldes. Loodan, ta ei mõtle sellele, et ma ei pea teda väga ilusaks. Tahtsin, et mulle poleks kunagi mõtet tulnud, et ta pole nii väga ilus. «Ma helistasin sulle eile,» ütleb Kati. Mistarvis ta niimoodi ütleb. «Jah.» «Kell oli pool kaksteist, sind ei olnud kodus.»

Sauter 5 «Ja-jah, kus ma siis olin.» «Ma ei tea. Su ema ei teadnud.» «Kati, sina ei räägi ju niimoodi.»

«Kati, Katikene, mis on nüüd, ära ole kurb.» Taevas, ma ei kannata, kui keegi niiviisi kurb on. Läksin vanni­ tuppa ja jõin klaasi vett. «Ma olin eile ühe tüdruku pool,» ütlen vihaga väga rahulikult, aga kahetsen kohe. «Kati, ära usu, ütlesin seda vihaga, me jõime pois­ tega õlut.» Mida ma sealt vannitoapeeglist nägin-. Ei midagi, oma nägu nägin, ma ei lähe ju homme kloostrisse. Oleks see siis parem, kui ma elaks ai­ nult oma toas ja söödaks raasukestega akna taga leevikesi. (Mis leevi­ kesi. Kus need leevikesed on. Pole ma ühtegi näinud.) Kati ei ole üldse selline. Tal on lihtsalt kurb tuju. Ja ma olen hea meelega temaga koos kurb. Küllap hakkab meil siis varsti jälle lõbus. «Kas sa hakkad koju minema või,» küsis Kati pärast üllatunult. Ma panin saapaid jalga. Siis tõmbasin jope luku kinni. «Kuule, jah, ma lähen koju.» Mui oli kott kaasas olnud. Olin selle tuppa viinud. «Kuule, ma viisin selle koti tuppa.» Kati tõi koti. Ta naeratas mulle õtsa vaadates. «Ärge minge veel, armas sõber,» tal oli ammu juba hea tuju. «Ei, ma vist siiski lähen.» Läksin nohisedes, pea õlgade vahel, uksest välja. «Näge­ miseni,» hüüdis Kati mulle järele. Aga tänaval läks jälle tuju heaks. Kevad, Suvi, Sügis, Talv — mulle meeldivad nad kõik. Olin juba ammu tundnud, et ükskord helistan talle. Aga häda oli selles, et olin temast õhtuti liiga konkreetselt mõtlema hakanud. Pea­ legi: me olime head sõbrad ja mõistuslikult ja päeval üleval olles, ja tegelikult ei oleks ma temalt soovinud ja oodanud mitte midagi. Oleksin lihtsalt hea meelega tahtnud temaga koos olla. Aga kartsin, et nüüd olen tast liiga palju omaette mõelnud ja see hakkab välja paistma, ma ei saa enam temaga koos vaba olla ja olukorda sellisena võtta, nagu see tuleb ja on. Seepärast lükkasin helistamist aina edasi, sellest läks asi minu sees muidugi aina hullemaks. Paar korda helistasin, ise kahevahel olles, kui meil parajasti mõni pidu käimas oli, aga ma ei saanud teda kätte. Küllap oligi hea. Sest erutusin asja ees teist taga hirmsal kombel, sigaret näppude vahel võbises nagu koletis. Pööra­ sin teistele selja, ei saanud suitsu õieti suhugi pista. Nii kulusid need peod mul temale helistamise ja helistamata jätmise peale. Hommikust õhtuni lõin talle mõttes käega ja hakkasin uuesti temast mõtlema, sest: kes mul keelab, ütlesin endale (kuidagi olin veidi aja eest otsus­ tavalt kriipsu peale tõmmanud), ja: mis teha, kui see nii juba tuleb. Nüüd kartsin, et kui temaga rääkima juhtun, ütlen ei tea miks mingi banaalsuse ja kõik läheb ühe sekundiga kus kurat. Võib-olla saakski siis rahu. Aga looda sa seda. f\ Slmiipr Võtsin külmkapist pudeli õlut, läksin teleka ette, istusin, rüüpasin ja vaatasin, siis, mõtlemata, mida ma teen, läksin ja võtsin telefoni­ toru. «Carmen?» «Jah, kes seal on.» «Mina olen. O. V.» «Aa, tere O. V., mis sa räägid.» Paus. Ta hakkas aru saama, mismoodi ma helistasin, et hoopis teistmoodi, ja ma ütlesin siis: «Ma tahaksin sind kuhugi kutsuda. Ma ei tea kuhu. Tahad, et ma sind kutsun või.» Ühe hetke ta mõtles. «Tahan.» «Anna siis nõu, kuhu sind kutsuda.» «Ma ei tea.» Ta naeris, mulle see ei meeldinud. «Seda pead sa küll ise teadma.» «Ma kutsuksin sind teatrisse, aga ma ei taha. Ma kutsuksin sind restorani, aga ma ei taha. Peale selle olen ma kohutavalt vaene. Kas sa ei tahaks mind lihtsalt enda poole kutsuda. See kõlab muidugi ba­ naalselt, eks ole.» Küll ma rääkisin lolli juttu. «Ei, ei kõla. Aga, O. V., ma pean tunnistama, kui ma järele mõt­ len, et mul on täna sõbrannaga kokkusaamine. See kõlab ka banaalselt võib-olla. Tead, ma võiksin muidugi talle helistada ja ümber leppida, aga ma mõtlen, et ma vist ikka ei tee seda. Nii et helista mulle mõni teine päev, eks ole.» «Või nii,» ma ei tahtnud olla eriti viisakas. «Nojah, eks ma siis helistan mõni teine päev.» Seal ta nüüd on. Aga võib-olla ta ütleski tõesti seda, mida ta ütles, et helistagu ma mõni teine päev. Igal juhul helistasin ma Katile ja me läksime kinno ameerika filmi vaatama. Ja igal juhul on juba ette tunne, kuidas meil temaga läheb. Me võime kokku saada küll, aga alles siis, kui see pinge, kui see iha, soov ja kirg tema järele on hajunud. Sest see häirib teda. Ja alles siis, kui see on täiesti hajunud, kukub С ühel päeval asja ees teist taga mulle sülle. Ja õige kah, juhtugu kõik juhuslikult, nii ongi kõige parem.

Nii käibki see seltskonnaelu. Uks ütleb mingi tõe või ütleb midagi kellegi kohta. Ja keegi teine ütleb selle peale lause, mis õtse loomu­ likult tuleb selle peale, mingi teistpidilause, vaidluse, või: jah, ja siis on see veel nii. Nii me vestleme. Ja üks oleks võinud öelda, mis teine ütles, ja teine seda, mida esimene. Peaaegu. Muidugi räägib igaüks oma maneeris, aga ega maneer pole kuigi­ palju meie ise, on lihtsalt üks vorm. Maailm on üldse millegi pealis­ pind. Sõnad, mõtted, tunded, eraldi inimesed. Seal sügaval (kus?) pole ehk mõtteid ega meid eraldi inimestena.

Sauter 7 Ja vaatad kellegi maneere nagu arhitektuuri või mõnda asja. Aga muidugi on igaühe oma teha ja oma asi, et ta saaks ära pääs­ tetud. Iseenda käest või? Iseendale päästetud? Nägin teda tänaval. Jäime seisma. Teadsin, et ta käib tööl. Niisiis ma ei käinud peale. Tal aega vähe. Aga Andres ütles ise: «Läheks kuhugi või.» Läksime-kohviku poole. Ta küsis: «Teed ka midagi või.» —- «Ei tee.» Vaatasin, et oleme kohvikus juba nagu vanad või nii. Nüüd on siis see aeg käes. Ei saagi siin enam käia. Noored tõmbasid piipu. Mauri Raus tuli. Küsis: «N ... ka või? Naist pole võtnud. Võta ära, riist läheb rooste. Ma olen sulle viiskümmend kopikat võlgu, ega mina ära ei unusta.» Nii pikalt ta rääkiski. Tuju läks lahedamaks. «Kuule, vahetame kohta,» ütlesin ma. «Sul raha on või.» Kui tulime, siis tulime, eks ole. «Palun üks pudel kuiva veini,» olime nüüd teises kohvikus. Hoidsin ennast tagasi, et mitte öelda: see on sõjaväes, või: naist ei hakka võtma? Andres ütles: «Kuule, lähme baari ja teeme ühe suraka.» — «Ühe suraka või,» ütlesin ma. See tegi nalja. Anti väga niru kohvi. Aga mis siis, nüüd oli hoog sees, võis aega viita küll. Nüüd oli peaasi mitte liialt kiirustada. Proovida mitte valesid asju teha. Läksin kempsu. Koik oli üsna lõbus. Olin vintis nagu koolipõlves. Uks viga näiteks on, et sa hakkad plaane pidama. Läksin tagasi. «Teeme ühe suraka või,» ütlesin mina. Ma ei taht­ nud üle ka pingutada. Töötu inimese asi. Ah, ega talle ei olnud see tähtis. «Eile küsiti mult siin passi,» ütlesin. Küsiti siis küsiti, mis sa sellest siis räägid. «Hakkame ära vajuma või,» küsisin veidi aja pärast elurõõmsalt. «Vahetame kohta,» ütles Andres. Tänaval käis mingi plähmimine. See tegi tuju nukraks. Poiss, kes pihta sai, jooksis natuke eemale ja jäi seisma. Seisis, oli vait. Läksime edasi. Tulin vastu hommikut. Olin üsna vintis. Vanast harjumusest tegin vaikselt, et ema ei kuuleks. Tegelikult ma ei tea, on ta üleval, kui ma nii tulen, või ei. Ja ma ei püüagi teada saada. Olin üsna vintis, sest ei saanud voodis eriti pöörata, paha hakkas. Püüdsin nii magama jääda, nagu olin. Ema on vähemalt sellest hea, et ta ei hakka vaikselt ohkama ja ei tee muud sellist jäma. Ärkasin juba mõne tunni pärast. Oli püha­ päev. Ema oli kraamima hakanud. Küsis: «Kas teen sulle kohvi?» Ütlesin: «Ei, ma ei taha kohvi.» See oli halb. Oli selge, et olin joonud. Aga täiesti kogemata läks kõik hästi. Panin oma toas mõned asjad kokku, süs kloppisime vaipu ja üldse kraamisime koos. Emas polnud irooniat, et koristan kangesti või nii. Ega mul ei olnudki mingit suurt süümekat. Aga mõnus oli koristada. Sellal olid minuga kehvad lood, mis siin salata, istusin kodus, ei

8 Sauter kannatanud mingit lugemist ega muud kultuuripaska silmaotsaski, ometi istusin hommikust õhtuni oma toas ja lugesin. Ei, ega tegelikult suurt ei lugenud. Ainult põrandal ja laual ja toolidel ja voodil vede­ lesid raamatud, mida aeg-ajalt lehitsesin. Lasteraamatud ja muud. Tuttavad ja need, mida polnud varem lugenud. Igal juhul oli kõvasti kirjanikest vestluskaaslasi. No nii hullusti neid nüüd ka ei vedelenud. Aga ikka oli. Õieti ainuke tegu, mis ma ette võtsin, oli see, et kirjutasin paberi­ lehtedele üksikasjalikult üles, mis mul toas, laual ja lauasahtlis oli. Sellest sai üsna pikk nimekiri. Siis ma leidsingi mõned raamatud, mis ma tuttavatelt olin sisse vehkinud. Enamasti juba mitme aasta eest. Ehk te saate aru, miks ma seda praegu kirjutan. Ei, ma ei mõtle, et te võiksite mulle või mõnele oma sõbrale ladusa seletuse anda, kuidas noore inimese hinges vahel asjalood on. Mõne inimese kirjuta­ tut lugedes (või hiljem) mõtled, et see on sealtpoolt siiapoole vaadates kirjutatud, ta seisatab, pöördub ringi ja vaatab tagasi. Muide, see ei tähenda, et ta oleks kuhugi jõudnud, ehk on tal lihtsalt pisut teist­ moodi suhe, tuju, olemine, ehk on ta ka pisut väsinud. Ja veel: kui keegi kirjutab, on see ikka nagu mingi teade, ta ei kirjuta ju siia praegu endale, eks ole, vaid kuhugi, kellele, ei tea kellele. Nüüd ma igatahes kirjutan, see on tegu, samm kuhugi poole, edasi või tagasi, või ei edasi ega tagasi. Võib ka öelda, et viidan aega. Ma otsisin igatahes kõik laenatud ja sissevehitud raamatud välja (olen juba aru saanud: varastatud vara tugevust ei too, või kuidas see on) ja panin nad ühte hunnikusse. Mõtlesin, et kõnnin kõik need seltsi­ mehed läbi. Enamasti vanad klassivennad. Ja ma tegingi nõnda. Oli täitsa hea, nagu mingi postiljonitunne. Ma arvasin ette, et ega suuremat jutuajamiseks ei lähe. Ei läinudki. Mõned tundsid end jutuajamiseks kohustatud olevat, aga ma vabastasin nad kärmelt ja sõnatult sellest kohustusest. Sisse minemast keeldusin ka. Andrese poole läksin sisse. Ja olidki kurvad lood. Midagi ei olnud. Napsuga oleks asi teisem ol­ nud. Aga ei tea ka. Kahe päevaga tassisin enamikus raamatuid ja muid asju laiali, siis läks see tuju üle. Võib-olla viin ülejäänud koli teine­ kord ära.

Nägin neid taarajärjekorras. Neil oli kaasas suurem partii. Teadsin põhiliselt neist ainult Joonase nooremat venda. Ta rääkis, et nad lähe­ vad nende poole. Küsisin talt, kas Joonas on kodus. Oli. Ma ei teadnud õieti, millega Joonas tegeleb. Teadsin, et ta tuli Tartust ära. Algul oli akadeemilisel ja pärast seda tuli ära. Nägin, et teen poistele eba­ mugavust, aga mind kiskus ja ma läksin kaasa. Nemad võtsid asja lihtsalt. Nad ei teadnud minu olemist viimasel ajal. Kui kuramuse seltskonnavaest elu ma juba mõni aeg elasin. Siis saavad aru, kui kuna­ gi ise elavad. Mõned, poisid olid juba seal, mõned tüdrukud ka. Koik tõmbasid vapralt suitsu, muusika oli heavy. Koik oli täiesti nagu vanas-

Sauter 9 ti. Muidugi ei saanud ma sellest samamoodi osa võtta. Joonas tuli teisest toast. Jõime akna juures õlut ja vaatasime välja. Joonas oli vaikne. Mõnda aega polnud ta habet ajanud. Mui ei olnud suitsu. See oli kehv. Pidin kogu aeg teistelt suitsu võtma. Me ei küsinud Joonasega teineteiselt midagi. Ma sain teiste riietest aru, et nad on õtse koolist tulnud. Mõtlesin selle peale, kuidas see neil võis käia, see, kuidas nad koolist sinna tulid, ja need olid lahedad mõtted. Öelge nüüd, kas see oli kevadel ja nad käisid väga väheste riietega, poisid palja peaga, ja tänaval olid lärmakad ja meil oli aken lahti, või oli see alles talvel, sellisel juhul oli meie olemine kindlasti vaiksem, kardinad olid pooleldi ees, harva tegime õhuakent lahti ja liikusime hoopis aeglasemalt, lohisevamalt toast tuppa, vaevalt, et see oli sügisel ja nemad veidi aega koolis koos olnud ja mina nägemas seda, mida nad ise ei tea, et nad seesmiselt pühitsevad, et nad jälle koos on. Ei, küllap vist oli see varajasel kevadel, arvan ma. Mõnedel poistel olid hõlmad lahti, kui me kambas tulime, ja me tõmbasime tänaval suitsu. Noored varustasid meid ilma pikema jututa õllega. Ma tean, kui­ das nad meid nägid. Ma ei tahtnud selline välja paista, aga ei püüdnud ka teistsugune olla, ega see ei tule ka välja, kui ei ole tuju. Nad ei teadnud, kuidas meie neid nägime. Neil polnud peaaegu mingeid suht- lemisebamugavusi. Ma jagasin varsti ära, kes kellega millistes suhetes on. Nad ei teinud veel suuri sõnu, nagu meie olime vahepeal teinud ja siis sellest jälle üle saanud. Tegelikult olid neil suhtlemisebamuga- vused, aga see oli teistmoodi. Nad olid kõvasti otsekohesemad ja tüh­ jemad. Mõlemad omadused tundusid mulle kadestamisväärsed. Varsti sai õlu õtsa ja juhtus kuidagi nii, et meie Joonasega pakku­ sime end lisa tooma. Klappisime kokku, kuipalju kellelgi oli ja taskust anda raatsis. Meil Joonasega ei olnud raha. Siiski leidsin taskust ühe rubla, panin selle vaikides juurde. Joonasel oli õlakott, mis mahutas kaksteist õlut. Võtsin veel ühe koti. Ah sa kurat. Kõige kiiremad ja lõbusamad käimised on siis, kui käid ära napsu järgi. Täitsa nostalgia. Meil oli kaheksa rubla kopikatega. Saime kuusteist õlut ja paki suitsu. «Pudelid saab ära anda,» ütlesin Joonasele. Tühje pudeleid pidi olema juba paras ports. ABC juures seisid joodikud. Paar üksikut vaikset joodikut ja üks lõbus seltskond, mehed jõid õlut, üks naine oli ka. Üks mees hüüdis: «Kuulge, poisid.» Aga me läksime nobeda sammuga. «Kuule, mulle tuli üks mõte.» «Mis mõte.» «Selline mõte, et istume kuhugi natuke maha.» «Kuule, hea mõte. Kuhu me istume.» Läksime selle alajaama, või mis asi ta on, taha. Sinna olid pandud mõned kastid. Päike paistis. «Teeme ühe või kaks pudelit lahti.» «Ma arvan, teeme ühe.»

10 Sauter Ükskord keskkooli ajal istusime Markaga sealsamas ja jõime oma pudelit õlut. Poe juures peatus üks buss. Liimitsad tulid ja võtsid meid kinni. «Päris kosutav. Teeme veel ühe lahti või.» «Või lähme tagasi.» Olime istunud ja oma olle joonud. Läksime tagasi. Koik oli endine. Meid ja õllepudeleid tervitati. Praegu mõtlen, et ehk ma ei peaks rääkima sellest, mis edasi sai. Rääkida tohib ainult sellest, mis on täiesti möödas. Kunagi mitte sellest, mida sa alles ootad või mis on alles pooleli. Sest siis ongi lopp käes. Sa nagu tapad kõik olemasolevad võimalused rääkimisega. Tegelikkuses võib muidugi ka veel midagi järgneda, kõik võib tulla, aga see pole siis enam sinu jaoks tõeline, kui sa sellest juba rääkinud oled. Isegi mõelda ei tohi selle üle, mis tuleb. Ei tohi ka unistada. Aga kokkuvõttes ma tean, et see mu jutt pole nagunii midagi eriti tõelist. See on lihtsalt üks jutt nagu sada teist. Ja pole tal suuremat seost minu ja tegelikkusega. Ma nägin, et üks plika nende seast paneb mind tähele. Katsusin seda külma rahuga võtta, sest peale kõike muud olid nad üsna noored. Ja igaüks võinuks aimata, et mis ka juhtuda võiks, mina olen see, kes kahjusid kandma hakkaks. Aga kui me veel jõime, siis ma mõtlesin: ah, kurat. Pilgutasin talle varjamatult silma. Ta purskas naerma. Ma teadsin nippi küll. Võib ennast sisse vedada lasta, aga mitte liialt. Aga tuleviku eest see ikka ei kaitse. Tema käib koolis. Mina istugu kodus ja mõelgu. Tänan. Parem hoian eemale. Aga teisest küljest on sigadus naisi mitte tähele panna. Muidugi, kui see sinus just nii on, et ei pane. Aga enamasti ei ole. Mõtlesin veel, et ta ei saa eriti kinnine olla, kui ta mind niimoodi nähtavalt tähele paneb. Igal juhul, kuna ma temast jõudumööda mööda vaatasin, siis panin esialgu usinalt õllele pihta. Seisin lahtise akna juures. Ja see, et kevad oli, meeldis mulle sada korda rohkem kui ükski tüdruk. «Jah, ongi kevad,» tundsin ma aknast välja vaadates. «Sulle on lihtsalt vaja ühte tüdrukut, kellega tänaval ringi käia. Keda kino ees oodata. Keda naerma panna.» «Marist ma nägin ükspäev,» Andres seisis mu kõrval. «Tal oli koht ees.» «Jah?» Paus. «Kuule, kas me seisame sellepärast siin tummalt akna juures, et oleme teistest mingid viis aastat vanemad.» Ootamatult tõsine jutt. «Jah, küllap sellepärast ka. Aga mis siis: kui seisame, siis seisame ja ongi kõik, muud siin ei olegi.» «Ma tean, ma tean väga hästi. Olen lihtsalt vintis ja tahan juba lobiseda. Kuidagi peab alkoholi ära põletama. Tead ju, juues tuleb aeg, kui vait olla pole sugugi parem kui rääkida.»

Sauter 11 I

«Neil on, millest rääkida,» ma vaatasin tuppa. «Meil ei ole õieti millestki rääkida.» «Mulle see meeldib, et meil millestki konkreetsest rääkida ei ole. Kas sulle ei meeldi.» «Meeldib. Nii on hea ja teisiti on hea.» «Joo rohkem, sa oled liiga kaine.» «Sina töötad kuskil?» «Mis, me hakkamegi konkreetset juttu rääkima või?» «Ei, ma küsisin niisama, ei või või. Tuli lihtsalt pähe, eks ole.» «Võimalik, et ma lähen tööle.» «Kuhu siis.» «Mina ei tea. Mina ei tea seda kuradi asja. Võimalik, et ma lähen isa juurde tööle.» Ta isa töötas vist mingis ministeeriumis. Ma ei tea kellena. Võib-olla ministrina, või siis ministri autojuhina. Joonas tegi ukse lahti ja läks rõdule. Läksin ka. Rõdul oli veel natuke lund. Seisime tükk aega. Hakkas jahe. Seest kostis vihaseid hääli. «Jää vait, ma ütlen sulle. Sina ei tea sellest asjast midagi.» — «Ja sina tead, jah.» Nad olid toas omavahel seletama hakanud. Meie rõdulolemine oli ka sellega läbi. Läksime tuppa tagasi. «Mis te jamate, mis lahti on,» ütles Joonas. «Pole sinu asi,» ütles ta vend. Vend oli üsna tige. «Viige parem pudelid ära,» — Joonas. «Õige mõte, viime pudelid ära. Toome paar õlut. Palju selle eest saab, ma ei tea.» Ma vaatasin linte. Floyd, Zeppelin, Sabbath, Deep Purple, isegi Zappa, isegi Joplin, kõik vanad asjad. «Ei, selge see,» rääkis Joonase vend kellegagi vaikselt. «Liiga tõsiseks ei maksa ka minna.» See oli täitsa õige mõte. Elu, mis oli viimasel ajal selge vaikus ja mis isegi seiklustes käis lihtlausetes, oli täna natuke voolama hakanud. Ja et ma vintis olin, ei tulnud parajasti ka mõtet: hea küll, aga mis siis. Inimesed, kes vastu tulevad või keda aknast vaadates näeb. Keda aknast näeb: Poiss ja tüdruk. Nad tulevad poest. Poiss kõnnib ees, tal on kum­ maski käes kott. Tüdruk kõnnib ta taga ja vehib kõndides kätega. Tal on pikad sirged heledad juuksed mütsi alt väljas. Nad võivad olla abielupaar, aga võivad olla ka vend ja õde. Ei, miks peaks vend ja õde koos poest tulema. Aga kui nad juba natuke aega abielus oleks, ei tuleks nad ka niimoodi poest. Küllap äsja abiellunud. Kes tulevad vastu: Kaks meest, kiire sammuga, palja peaga, tõmbavad suitsu, võrgus kuus õlut, vist venelased. Tüdrukud tulevad koolist. Neljas või viies klass, naeravad, sele­ tavad, vaatavad silmanurgast ka minu poole.

12 Sauter Uks minuvanune tüdruk. Ilusti, aga mitte liiga uhkelt riides, vaatab pingsalt mujale. Vanem abielupaar tordi ja lilledega. Miks nad taksoga ei sõida. Sobiks neile rohkem.

Sõnad. Milliseid sõnu on: Heavy on hea asi, seal on jõud, tõeline feeling, mis täidab. Hiina luule tõlked ei ole lihtsad. Ma arvan, päriselt pidi see luule olema väga lihtne. Milleks seda tõlkida. Õlu on mitmesuguse hinnaga. Võib juua restoranis, õllekas, kodus. Varem jõime palju. Polnud mingit küsimust — juua, siis juua — selge kõik. Ei mingit lora. Heavy on vabadus. Üksindus, suveräänsus, tegu, muutumine; siis tuleb vaikne muusika — see on puhkus. Afganistan — mis seal küll on. Anarhia — sõna. Sõna — sõna — sõna. R helistas. Ta jutt oli lihtne. «Kuule, mul on lihtne jutt, juua tahad.» «... hea küll, tahan.» «Teeme nii, tuled kella kuueks meile. Kas sul raha on.» «Ei ole.» «See on halb ... jääb siis nii või.» Mulle tundus, ta oli tööl. Ta helistas mulle kindla peale. Tegi pa­ nuse minule — kindla peale. Mina olen see külajoodik. Ju ma siis olen. Kuigi ma joon vähem, kui näiteks tema ise. Pole rahagi, ja see olevat veel halb, tõesti või. Aga ma teadsin, et sellise tundega minna küll ei maksa. Kell kuus ma helistasin. "«Tervitus.» «Tervist, mis on, kus sa oled.» «Ah, mitte kuskil, telefoniputkas olen.» «Tuled või.» «Ma ei tea.» Nüüd kõlas see hoopis, nagu vajaks ma mingit julgustamist. Ma ei tahtnud, et see nii kõlaks. Minu sees ei kõlanud see mitte kuidagi. Vaatasin putkast tänavale. Oli talv, oli juba hämar. Tänavalaternad põlesid, need olid kollased laternad, autod sõitsid, inimesi liikus mööda. Kui kevad tuleb, on ühe päevaga äkki lärmakas, lumi sulab. Kui tuleb esimene lumi, on kõik korraga vaikne. Ega ma seda siis ei mõelnud. Need on sõnad, need on laused. Mu jope oli äärmiselt määrdunud. Nägin vist üsna kaltsakas välja. Korraga oli Carmeni hääl: «O. V., sina või? Miks sa siia ei tule, meie juba joome, R-il on sünni­ päev.»

Sauter 13 Ah tal oli sünnipäev. «Ma tulen.» Mismoodi ma seda ütlesin? Ma mõtlen, kas nukralt ja seesmiselt õnnelikult, kas kiiresti või pärast väikest pausi.

Mann andis mulle musi. Ärkasin natuke ja piilusin teda. Ta pani rii­ desse. Oleksin rohkem ärkvel olnud, oleksin saanud lustida seda, kuidas ta riidesse paneb. Aga ma olin veel liiga unes ja piilusin lihtsalt niisama. Ta värvis peegli ees veidi nägu, siis tegi akna lahti ja ütles: «Ma teen natuke akna lahti.» «Kas sa lähed tööle,» küsisin ma. Tal olid akna all laual vaasis ilusad lilled. Tulbid. Eile ma ei olnud neid märganud. Või küllap märkasin, aga ei pannud tähele. Või vastupidi. Nüüd paistis päike neile peale. «Ma lähen tööle. Kui sa süüa tahad, siis vaata midagi. Võti pane naela õtsa.» Tahtsin küsida: «Kas ma pudelid võin ära viia.» Ükskord ma viisin. Ma ei küsinud. Ei viitsinud ebamugavust tunda. Olin unine ka.

Natukene ilu. Tahaksin saada natukene ilu. Ma ei taha mõtteid. Kust ma seda saan. Vaatan aknast välja. Kes lähevad mööda. Äkki läheb mõni ilus tüdruk mööda. Mõni ilus tüdruk, kes käib oma kõnnakuga, mõtleb oma mõtteid, kellel pole minuga asja. Aga ei lähe ühtegi ilusat tüdrukut mööda. Koledat ka ei lähe. Läheb ainult väga aeglaselt üks vana­ mees koeraga, kepp käes. Ehk on see ilus? Ei oie. Lähen keedan köögis kohvi, ehk on see ilus. Panen vee gaasile. Istun ja mõtlen, et ma ei taha kohvi. Mõtlen ja mõtlen igasugu asju ja vesi läheb keema. Õige küll, ma pidin ju mitte mõtlema. Panen haja­ meelselt kohvi kopsikusse ja lasen tal keema tõusta. Ma võin ju lihtsalt mõelda mõne inimese peale, kes on väga kena. Nüüd ma mõtleksin kõrgema korruse vanamuti peale. Ma ei tea temast midagi, tema ei tea minust midagi. Tõepoolest, tõeline seltsi­ mees. Mis see ilu õieti on. Hea nukrus, rahu, millegi jälgimine, puhkus, unustus.

Ah, väga lihtne. Midagi ei ole, midagi pole olemas olnud, midagi ei tule. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Ja see on kena. Olla eikeegi eimiskis. Sõnad ju on, ma kirjutan sõnu, on mõtted, aga need on seest tühjad, nad on vorm, seest tühjad anumad, mis ei tähenda mitte midagi. Minevik, mis see on. Eimidagi. Osa sellest, mis praegu on. Või ini­ mene. Üks. Võiks öelda, et ta on olemas. SEE inimene. Võib ka öelda — ei ole olemas. Ükskõik. Tulevikuta, minevikuta. Võib inimeseta. Kes? Miks? Mõistuse tühi kellahelin.

14 Sauter Ma ei mäleta, mis oli eile. Köögilaua taga istudes tuli mõte, et mida ma eile tegin. Ma ei suutnud meenutada. Pingutasin. Ei tulnud üldse meelde. Läksin tuppa. Tahtsin ühte suitsu. Suitsud olid otsas. Mui olid alu­ mises sahtlis topsis mõned prisked konid. Oli kuus üsna head koni. Uurisin neid. Neli olid «Tallinna» suitsud, kaks olid alžeeria. Võtsin kõige priskema koni, «Tallinna», viskasin kušetile pikali ja panin põlema. Vahtisin lakke. Korraga tuli eilne päev meelde. Mitte midagi ma ei teinud. Olin kogu päeva kodus. Tundsin, et ma ei taha näha ei K-d ega M-i, see ei rõõmustaks mind ega neid. Peaasjalikult neid. Kui keegi rõõmustab mind nähes, olen ka mina rõõmus, üksikute eranditega. Siis olen, kui on see, kes rõõmus­ tab puhtalt. Kellel pole minuga seotud mingeid plaane või lootusi. Võib-olla isegi nii, et ma olen valmis armastama seda, kes mind armastab. Ükskõik. Tahtsin osta kaks pudelit veini. Oli head veini müüa. Korralik punane vein «Vetšerni zvon». Maksab ainult rubla kaheksakümmend kopikat. Bulgaaria vein. Müüja oli väga rahulik, tõstis mingeid oma kaste ja asju ümber, temas oli nagu mingit külma tigedust. Mina seisin üksi alandlikult leti ääres, raha pihus. Mui ei olnud tema ja tema ter­ roriseerimise vastu mitte midagi, aga niru oli seista küll. Tundsin, kui niru olen mina ta kõrval. Müüja kirjutas rahulikult paberitükile hinda. Seisin, vaatasin teda, olin vait. Müüja ei teinud, nagu ta mind ei mär­ kaks, ei, vastupidi, ta tegi nii, et ma sain aru, et ta teab väga hästi, et ma seal seisan. Väga hästi teab. Aga talle on see ükskõik, nii ükskõik, et ta võiks selle peaaegu unustada. Kujutan ette, oleksin võinud peale veerandtunnist seismist minema jalutada, ta poleks isegi võidurõõmus olnud, ta ei märganuks seda, tundnuks, aga ei märganuks. Ta lõpetas ja jäi leti taha seisma. Vaatas aknast välja, ei öelnud midagi. Seisin ja ei öelnud ka midagi. Kuigi sain aru küll, et mulle oli nüüd antud võimalus. Seisime mitu sekundit. Tundsin, et kui ma midagi ei ütle, läheb ta kohe ära ja ma jäängi seisma. Ütlesin kiiresti: «Palun kaks veini.» «Mida.» «Kaks veini.» «Millist veini.» «Vetšerni zvon.» Läksin poest välja, seisatasin korraks ja ütlesin: «Perse, perse, perse, perse, perse.» Panin veinid jope küljetaskutesse. Need rippusid mul seal, kaelad vahtisid taskust välja. Mõtlesin mõnuga, et tuleb ehk mõni perekonna­ tuttav vastu. Mui ükskõik. Ükskõik. Ärge arvake, et ma kellegile tema tigedust või külmust pahaks panen. Ei. Minu meelest on kõik nii, nagu on. Kuidas saaks keegi kelle-

Sauter 15 gile midagi ette heita. Mis õigust on ühel inimesel teisele etteheiteid teha või õpetusi jagada. Kui midagi jubedat juhtubki, mõtlen: kurb, kurb, kahju, kahju. Aga ei, isegi seda pole vaja. Kust tuleb täiskasva­ nuks saades, et nüüd me nagu teame, mis see kõik on. Meie olemine. Unustame oma teadmatuse. Oleme kõigele andnud nime ja teised varem antud nimed selgeks õppinud, midagi muud pole juhtunud. Midagi ei ole me teada saanud. Ja kõik on, nagu on. On olemas kõik need asjad. Tigedus, jõud, ekstaas. Kui keegi on kriitiline, siis ta lihtsalt elab kehvalt.

Ma mõtlen, et ma tean, mismoodi võib juhtuda, et saad surma. Lihtsalt see tuleb sellest, et sa ei jõua enam. Nagu laps on nutmisest väsinud. Nii oled väsinud sellest, et enamvähem päevi järjest tahaks karjuda maailma peale. Närv püsti. Kes nii pole, see ei tea, võõras mure, kuidas muidu saaks elada. Oled väsinud sellest, et ei tee midagi ja ei tahagi midagi teha, ei näe, et kellegi tegevusel vähimatki mõtet oleks, nad on lihtsalt kõik ära unustanud. Eks tuleb neilegi meelde see õudus, aga iga päev keer­ levad nad oma kaitsvas ringis. Ma ei taha seda! Ja ma ei taha nendega suhelda, ma ei saa nendega kontakti. Ja ma tean, et miski ei muutu, ei homme, ei nädala pärast, miski ei muutu. Ma ei taha midagi teha. Ma ei oska midagi teha. Ma karjun. Aga lõputult ei jõua. Palun puhkust. Siis, otsekui juhuslikult lõikadki veenid läbi. Palun andke mulle unerohtu. Vahel venitan öist magamist 12—14 tunnini, aga seegi läheb läägeks, kuigi see on vähemalt ebateadvuslik olek, millest saab kinni hoida. Mõned räägivad, et enesetapp ja hulluksminek on puhas egoism.

Töö — kõigist narkootikumidest kõige hullem. Kardan, kaua ei jõua enam vireleda, varsti hakkan tööle, mugandun. Teen seda, mida ikka tehakse. Trein mutreid, maalin maale, kontrollin bussipileteid. Teenin medaleid, esindan oma tehast spordivõistlustel. Unustus, vabanemine mõtlemisest, puhkus, küll on hea. Veel hullem — töötada ametis, mis on näiliselt vaimne — olla kunstnik või teadlane või midagi taolist — vastik, veel hullem näilisus, pettus. Ma tean, ma olen jumal, muud ma teada ei taha. Ja käige, käige kuradile oma moraali, filosoofia ja teadusega. Oh, ma olen pisut väsinud kõigest. Vaatan eile kirjutatud ridu — ma ei tea, mis see on. Vaatan peeglisse — tuttav, aga kes? Olgu, kes tahab. Jätke mind rahule. Koik teod on pettus, teada pole võimalik midagi. Kui võluv mõelda — kaduda jäljetult. Surra, tegemata mingit tegu, ei head ega halba, tegemata midagi oma hinge päästmiseks, midagi hukkasaatmiseks. Varsti unustavad su kõik,, oled eikeegi, vaba, nagu

16 Sauter polekski olemas olnud. Pole enam sind seoses selle maailmaga, selle viletsusega. Tean, kõik see on juba olnud. Aga täna on see nii ikka veel. Tean ka, et aega ei ole olemas. Aga mis see minusse puutub, mis see mind aitab, ma ei saa sellest isegi aru. Meie vilets leiutis — aeg, millest ei saa enam lahti. Meie viletsad leiutised — mõte ja mõttetus, millest ei saa enam lahti. Siis on veel Lii. Aga Liiga on veidi teistmoodi läbisaamine. Liiga olime head sõbrad juba palju aastaid tagasi. Pärast see armastus sai õtsa. Õigemini oli nii. Algul armastas Lii mind. Siis ühel suvel hakkasin ma ühe teise plikaga semmima (vanasti öeldi nii, aga kirjapandult tundub see siiski veider). See teine plika oli Marika ja ta oli Lii sõbranna. Ja me läksime Marikaga ühte malevasse. Ei, nüüd ma valetan, ma ei käinud malevas, ma pole ilmaski malevaid ja spordi- laagreid sallinud — me sõitsime temaga ühte kohta ära ja olime seal koos. Lii ei olnud mulle siis pahane, aga ta oli kurb, sest ta armas­ tas mind. Marikaga oli meil selline pealiskaudne jant, omamoodi ilus kah alguses, aga varsti hakkasime me teineteist tüütama. Pärast hakka­ sin mina Liid väga armastama. Armusin temasse uuesti. Lii ei armasta­ nudki mind enam nii väga, aga oli ikkagi kena ja lahke minu vastu. Ja nii oli see keska lõpuni. Ja on tegelikult siiamaani. Ainult et nüüd saame me harvem kokku. Siis, kui ma tal külas käin. Väga harva helistab ka tema mulle. Seda me teeme siis, kui nukker ja üksildane tuju on. Ja minul on selline tuju sagedamini kui temal. Kord tema pool külas olles tõmbasin ma ta lauasahtleid lahti. Mitte, et ma nii kangesti oleks tahtnud näha, mida ta sahtlites hoiab, ei, lihtsalt ajaviiteks. Ta ise oli siis kuskil ära, vist kempsus, või tuli tal kuskil ära käia ja ta jättis mind üksi. Ühes sahtlis oli minu püt. Veel keska ajal tehtud püt. Nägin selle peäl välja nagu viimane kusti, väga lõbustav, juuksed ülikorralikult kammitud, viigipüksid lühike­ sed, ja oli näha, et ma kandsin villaseid sokke. See püt ei olnud teiste piltide juures ega mingis albumis, vaid eraldi sahtlisse muude asjade peale visatud. Aga küllap oli ta lihtsalt sahtlisse unustatud või kuskilt leitud ja sinna torgatud. Olin vist juba kolm päeva kodus. Ei teinud midagi. Akent ei olnud ka lahti teinud. Ei olnud ka palju söönud nagu mõnikord kodus vedeledes. Oli pühapäevahommik. Seisin köögiakna all ja sõin keedumunasaia. Ema parandas köögilaua taga mu pruuni kampsunit. Tal olid prillid ees. Sai sai õtsa. Sirutasin käe, et raadiot lahti keerata, aga siis ei keeranud, ei tahtnud mingit häält kuulda. Ega see ei olnud halb, nii kolm päeva kodus olla. Oli lihtsalt. Aga oleks parem olnud, kui oleksin natuke haige olnud. Siis mul tuli mõte, et mul on üks tuttav Leedus, et ma kirjutan talle ühe kirja. Ma käisin sügisel Leedus, siis me saime tuttavaks ja kirjuta­ sime teineteisele aadressid üles. Aga ma ei leidnud paberit ei oma toast, ema toast, suurest toast, seinakapist ega kamorkast ja mõtlesin

Sauter 17 juba, et tühja, ei kirjuta, aga siis mõtlesin, et kirjutan ikkagi, küsisin ema käest paberit ja ta andiski mulle. Ta küsis: «Mitu lehte sa tahad.» «Kaks.» Kirjutasin oma toas laua taga: Zdrastvui Vitas. Ja pišu tebje как ja pravjol vtšerašnõi djen. Ja prasnulsja v devjat tšašov, eta sravnitelna rana. Žal što v tualetje i v vannoi net окоп. Tam boi bõ vazmožna spakoina sest i gljadet tšeres окоп. Eti mesta samõje spakoinõje. V kuhne vazmožna stajat и akna. Nikto nje znajet patšemu eta täk što ja pišu tebje takie slava. Ja palažil mõla na mesta i dumal: hatšu ja kurit Ui nje hatšu. Ja rešil što hatšu i pašol v maju komnatu kurit. V koridore ja zametil što mama võšla. N aver na v maga- zin. Tebje i mnje eta vsjoravno što ja tebje pišu nu ja pišu. Skora ja takih slov nje pišu i nje dumaju, ja idu vperjod Ui nazad. Nje znaju kuda. Hatel li to kagda nibud rabotat na zavode. Možem li mo bõt normalnõmi rabotšimi. Naverna nje budu bolše apisõvat svoj djen. May be in English everything seems another way. Another mood and feeling. Ixinguage is a form of life. If I try to write in English, se­ veral songs come to my mind. Texts of songs, lyrics. Like: another place, another town ... or: no more war pigs out of power ... or: I can get no satisfaction. Well, I smoked my cigaret and felt that I don't want to eat, but eating was something I would do, something to do for the first thing that day. So I went to the kitchen and made two sandwiches with cheese and bread, I tried to feel hungry, but I wouldn't. I ate sandwiches slowly and indifferently. If I had a camera, I'd like to take pictures of all our rooms and of everything that there is in our flat. I could make an album of those photos and look at them. Ma kirjutan sulle eesti keeles ka mõned sõnad, sa võid neid ju lu­ geda, kuigi sa neist aru ei saa. Võib-olla oled sa juba surnud. nägemiseni. O. V. Lugesin piiblist: minge sisse kitsast väravast. Ja sain sellest oma arust väga hästi aru. Minu meelest tähendab see südametunnistust. Aga selle peale ei saa liialt rõhuda, muidu lähed oma tundlikkusega lolliks või muutud hoopis tundetuks, sest muidu ei pea vastu. Hea küll: minge sisse kitsast väravast. Ärge ajage igasugust jäma, ärge tehke endale halba asja ees teist taga. Ärge laske mõistusel öelda: mis kuradi pärast ma peaksin hea olema. Ei, kuulake teda, uskuge teda ka natuke, aga ärge laske tal ennast valitseda. Olge tühi. Hea küll, ma saan kõigest sellest aru. Aga ikkagi ei ole põhjust, et tegutseda, teha kõige väiksematki tegu. Tegutseda tuleks asja ees teist taga. Aga siis peaks olema juba millegagi seotud, et tahaks midagi, et üks tegu viiks ieiseni. Ma ei ole millegagi ega kellegagi seotud. Ma olen nagu esimest korda maal vanaema juures ilma ühegi sõbrata: Mõnes mõttes on sõja­ vägi hea. Sa unustad kõik, millesse sa oled uskunud, ja õpid rahulikult tõstma kive ühest hunnikust teise ja siis jälle tagasi. 18 Sauter Enam mul ei kästa mingeid kive tõsta. Pole põhjust midagi teha. Need põhjused, mis vanasti olid, on kadunud. Ma ei oskaks ja ei tahaks ka neid tagasi saada. «Hei,» ütlesin ma tasakesi köögi ukse pealt. Ta pesi seal nõusid, kedagi teist köögis ei olnud. Poisid olid just olle järele läinud. Ta vaa­ tas oma nõudepesu tagant üles. «Hei,» ütles ta vaikselt. «Tulin natuke juttu puhuma.» «Tule, tule.» Ta ei olnud üldse nii lärmakas. Istusin köögilaua taha ja süütasin lausa kohustusliku sigareti selli­ ses olukorras. Istusin ja vaatasin teda. «Miks sa nii kahvatu oled,» küsisin mina. «Ma sain just haiglast välja. Umbes kuu aega olin haiglas.» Meil oli kohemaid sõbralik olla. «Kas sa oled Joonase venna klassiõde või.» «Ei ole, ma olen temast natuke vanem. Tema käib üheksandas klassis, mina käin kümnendas.» «Mis te olete nooremate poiste juures külas või.» «Tuleb nii välja.» Ta hakkas nõudepesuga valmis saama. «Tahad, ma keedan kohvi.» «Keeda.» Korra vaatas keegi köögiuksest sisse ja pani ukse kohe kinni. Ta seisis akna juures ja vaatas välja. «Kas sina oled Joonase klassivend või.» «Jah.» Vesi solises väljas. Päike paistis veel, aga juba oli õhtupoolik. «Mis sul viga oli, et sa haiglas olid.» «Ah, ma ei taha sellest rääkida. Olin natuke haige ... mulle lasti elektrivoolu sisse.» Kohvivesi susises. Ootasime, et ta keema läheks. Läkski lõpuks keema. Ta võttis lusikaga pakist jahvatatud kohvi, pani kopsikusse ja lasi keema tõusta. «See ei ole suurem asi kohv,» ütles ta. Tundsin, et tahaksin rääkida, aga ma ei teadnud, millest. Kohv tõmbas. Siis me jõime seda. Me ei rääkinud, aga sellest polnud midagi. Siis vaatas Joonase vend sisse. «Joote kohvi või,» ütles ta. «Kuule tegime jah kohvi, aga me jõime peaaegu kõik ära. Tahad sa ka või. Oota, ma vaatan, siin vist on veel natuke.» Ta oli toimekas. «On jah natuke. TahaU või.» Meil oli isegi hea, et Joonase vend ukse peale tuli. Olime kõigi vastu lahked. «Tule sisse. Jood siin või.» «Ei nojah, võib juua kah.» Joonase vend tuli sisse. Ta oli nagu meie külaline. Vaatasin, tal oli poisipea. Ta lükkas ikka sõrmega juukseid kõrva

Sauter 19 taha. Seljas oli tal kooliseelik ja -pluus ja roheline kampsun. Juuksed olid pruunid, aga sellised pruunid, et sobisid väga hästi ta rohelise kampsuniga. Juuksed olid kastanpruunid ja kampsun samblaroheline (mis asi on kastanpruun ja mis asi samblaroheline). Ta nagu naeratas pisut kogu aeg. Alguses tundus see irooniline, tegi mind kaitsetuks, aga nüüd ei tundunud üldse. Nüüd oli see väga tore. Ma arvan, see oli see, et ta oli pisut õlut joonud. Jah, võib-olla olid ta juuksed hoopis üsna vanad pruunid ja õhuke­ sed ja salkus ja kampsun õhuke ja küünarnukkidest heledama lõngaga nõelutud ja just see oli kena. Ükskõik. Jumal seda teab. Igal juhul oli ta kena. Elu tundub pealiskaudne ja skemaatiline. Ma tean küll, ma ise olen ju pealiskaudne ja skemaatiline. Ei suuda süveneda. Ei tundu olevat pii­ savalt põhjust, et süveneda. Kui vahel loen, loen ikka korraga mitut raamatut. Ei suuda lugeda ühtki raamatut rohkem kui paar lehekülge. Ainuke, mida ma raamatutest saan, on nagu väikene kontakt teiste inimestega, natuke inimlikku kontakti. Pole asu. Kus on rahu, kus on headus, kus on armas elu, kus on natukenegi tarkust. Tarkust pole kuskil. Ei näe. Võib-olla ma eksin, võib-olla ma ei näe, mis nende tarkade sees on, aga tundub küll, et näen — mõne sees on leppimus, nojah, enamus on mingil moel mugan­ dunud. Jah, ma tean, et pole midagi erilist. Koik on nii hästi-halvasti, kui alati on olnud. Sajandeid. Paljud on ju väga ühtemoodi asju öelnud. Shakespeare, Goethe, Puškin. Aga mõistus — see on vaid kriitika — vastused on välja­ mõeldised. Nüüd räägitakse — me oleme biorobotid, kes on siia unustatud (võib-olla) — sealt see lahendamatuse tunne. Oli üsna hiline aeg. Üle südaöö. Olin õhtupoolikul joonud kohvi, siis vaatasime emaga telekat. On mõneti mõnus koos emaga kodus õhtupoolikut veeta. Oleme nagu mõni vanapaar. Teeme kohvi, räägime sellest ja teisest, oleme teineteise vastu kenad. Aga tihti on nii, et nagu hea vaba olla ei ole. Mingi närvilisus on meie vahel. Mui tekib tunne, nagu ma oleks mingi kohutav hädavares. Midagi ma pole elus teinud. Kuhugi ma pole sobinud. Ja ema ei ole ju ka elus õieti midagi teinud. Ja mis see meie kodugi õieti on. Ema ja poeg. Seda viletsust ongi meie vahel tunda, kui me oleme jäänud kahekesi õhtut veetma. Küllap sellepärast olengi vahel tema vastu julm. Vahel nii julm, et sellele on paha mõeldagi ja piinlik hiljem. Me mõlemad püüame seda närvili­ sust vältida ja sellest tekkivaid tarbetuid konflikte, aga vahel nad ikkagi tulevad ja vahel sööstame neisse lausa vihase januga. «See oli väga kena film, nad mängisid nii hästi,» ema läks vanni­ tuppa solistama. Ma jäin elutuppa istuma. Teadsin, et jälle on õhtu, ema läheb magama, mul pole mõtet voodisse minna, sest ma ei uinuks nagunii. Ei saa uinuda, kui tuleb selline seesmine erutus.

20 Sauter «Sa ei lähe kuhugi enam, ega,» rääkis ema köögist. Puudub veel, et me kodus istudes koos jooma hakkame, mõtlesin ma akna juures seistes. All põlesid tänavalaternad, trollid sõitsid veel. «Ma räägin, et ega sa ju täna ei lähe kuhugi,» ema seisis uksel ja ma pidin vastama. Ma ei tahtnud vastata. Muidugi tundis ta seda. Aga ta tahtis, et temaga räägitaks. Igal juhul oli tal vaprust sellest üle olla. Ma olin vait. «Nojah, ma lähen siis magama.» «Mine pealegi.» Ta läks oma tuppa. Ma seisin veel tükk aega akna juures. Mõtlesin, ei tea, kas ta on juba magama jäänud. Otsustasin, et lähen jalutama pisut. Ei tahtnud isegi kellelegi helistada ega ka külla minna. Aga mida ma pidin seal kodus tegema. Mõtlesin, et lähen seisan all tänava ääres, tõmban mõne suitsu, siis tulen üles tagasi ja kobin kotile. Lasin ukse vaikselt kinni ja panin koridoris suitsu põlema. Seisin väljas ja tõmbasin suitsu. Aga kui sa oled üksi ja midagi pole teha, hakkavad tulema igasugused imelikud luulud. Hakkad näiteks kartma inimesi, kes tänaval liiguvad, ja kardad isegi autosid, mis mööda sõidavad. Ma ei tea, kas te saate sellest aru. Mõtlesin, et ema võib-olla tuli akna peale ja vaatab, kuhupoole ma lähen — jalutan parem valgusfoorini. Kaugelt tuli vastu üks mees. Imelik, ühest küljest ma pelgasin teda, teisest küljest oleks tahtnud, et ta minult midagi küsinuks, et ta taht­ nuks kontakteeruda. Me liikusime teineteisele vastu ja tundsime mõle­ mad ebamugavust. Peaaegu oleksin ise talt midagi küsinud. Kui ma poleks suitsu teinud, oleksin võib-olla talt sigaretti küsinud. Vaatasime lähenedes teineteisele näkku, siis pöörasime mõlemad pilgud ära. Seisin valgusfoori juures ja tõmbasin juba teist sigaretti. Oli tunne, et inimesed möödasõitvates autodes vaatavad mind. Kui mul oleks olnud mingi eesmärk, tahtnuks ma takso või marsa peale saada — poleks seda tunnet tekkinud. Läksin laternavalgusest välja ja seisin varju. Miks pidin ma muret­ sema, polnud mul mingit muret. Teispool teed tuli tütarlaps. Ta kingade kõpsumist oli juba kaugelt kuulda. Tükk aega ta ei märganud mind üle tee seismas. Märkas siis, kui oli juba üsna minu kohal. Ma olin kogu aeg tema poole vaadanud. Samal hetkel, kui ta mind märkas, hakkas tal hirm. Ta ehmatas ja hakkas kiiremini kõndima. Vist sellepärast, et ta mind kartis, tekkis tema vastu viha. Oleks tahtnud kas talle järele joosta või talle midagi karjuda, sest — miks pidi ta mind kartma. Hakkasin ainult enda ja tema rahustuseks vaikselt vilistama. Plika pani jooksu. Ma läksin ja seisin keset tänavat. Seisin seal, käed taskus. Midagi ei juhtunud. Astusin tagasi kodu poole. Siis hakkasin jooksma. Jooksin ühe jutiga meie majani ja trepist üles. Pugesin voodisse, aga und ei tulnud.

Sauter 21 KALJU LEPIK

Minul on karvased saared Mirdipuu

Minul on karvased sääred Sa uskusid ikka ja alati, ja karvane rind. aknalaual jääb mirdipuu haljaks. Kogu küla peab Nõnda ammu sa kogu külale ahviks mind. oma mirdiga olid naljaks.

Minul on õige jäme Tuli sulane, laulis ja vilistas. tõrrepõhja hääl, Laul kostis sinugi lakka. õhtu hilja kui hõikan Peretütrele juba varakult kodumäel. seati toredat veimevakka.

Aga mu süda on vaba, Ühel õhtul, siis kui siristas sirts, vaba kui lind. kiigel hullati hullumoodi. Siiski linnuks ei pea Ta tasa tuli ja sosistas ... keegi mind. Ja puges su kõrvale voodi.

Kannad algavat elu nüüd südame all. Küla pilked su pruudipärjaks. Ja õhtuti salaja akna all nutad mirdipuu pisaraist märjaks.

Sibide kõrtsis

Joo kaasa, külamees, muidu ei saa lõppu hommikuks «katariinal», ehkki oleme lasknud voolata kogu öö selgel õllel ja viinal.

Joo kaasa, külamees, meiega üks kruusitäis õllerokka! Kui poleks meid, su põldudel siis vili nii uhkelt ei lokka. Miks, pillimees, täna nii aeglaselt nurgas nukrana kannelt siblid? Marupolka sa kohe lahti löö, nüüd tantsima lähevad sibid!

Löö lahti lugu, las lirtsub virts säärsaapas ja kõmiseb põrand, veel enne, kui hommik veab taevale pikad punased valguse sõrad!

22 Lepik Kes on need? Kes on need hobused — kolm punast täkku? Kapjadeks sõrad. Tuld hirnuvad näkku.

Kes on need mehed — kolm karvast ja kõhna? Riietest ninna lööb kopitand lõhna.

Kes on need sulased? Kes on need naised, õlgadel patsid ja põskedel paised?

Kes on need — karvaste karvased varjud? Kes on need? Kes on need? — ärgates karjud.

Ma armastan neegritari

1 All sadamas on veinibaar, kus tantsib võõras neegritar.

Trumm taob ja nutab kurb kitarr. Ma olen nagu armund narr.

Suu ammuli ja hinges põud, nii võlub mind ta elujõud.

Suu ammuli täis küsimust: ons neeger hall või süsimust?

2 Ragiseb, pragiseb, kärts ja põmm. Tähed on vargad ja kuu on võmm.

öö on vangla ja varjud on trellid. Trahteris istud ja konjakit tellid.

Nurgas lõõts otsekui emis rohib, mökitab trumm ja saksofon köhib.

Tüdrukud näitavad paljaid reisi. Sulle ei keegi. Vahivad teisi.

Ragiseb, pragiseb, kärts ja põmm. Teised on vargad ja sina võmm. 3 Ma olen noor armetu pianist, kel üksainus noot on: ja see on Liszt. Kel üksainus noot on, üksainus Liszt, üksainus haud ja üksainus rist — must neegritar sadama trahterist. 4 Ma mängin näidendis statisti, kes kannab üle lava risti,. pääs pärg ja ülakeha paljas. On siiski sappi selles naljas. On siiski sappi — rist on must. Mui kadus näitlemiseks lust. 5 Kuu on katusel, karjub kui kass. Kuul on kuradi kahe bass. Tähed on rosinad taevasaias. Ise ma vaim siin surnuaias. Küllap ma ükskord endale kosin nad, taevasaia seest tähtede rosinad. Keskööl lehvitan valget lina, näidates elule pikka nina. 6 Olin ma purjus või olin ma kaine, ikka mind hülgas must neegrinaine. Olin ta vang, nüüd olen vaba, kasvatan sarvi ja karvast saba. Lõpuks ma tabasin õige noodi: armunu lõppsiht on alati voodi.

7 Sa sündisid sääl, kus voolab Niiger. Su isaks on ahv ja emaks tiiger. Su rinnad on kõrged kui datlipalmid. Päev-päevalt sa maitsvamaks viinaks valmid. Ja kui sa kord maitsvamaks viinaks valmid — siis komblusvalve keelab mu salmid.

24 Lepik Se Neützit Anna

Sählt Taiwast saddas Manna/ Must Ingkel Tiwad laotas/ Se kiwwist joksis Wessi. Et echmatas hend Anna. Söi Taiwa-Rohgka Anna Ta Sergki Li was kaotas Ninck We sehs ta hend pessi. Ninck tachtis plechko panna.

Ent Satan oli nohr Ninck Anna olli rummal. Sai Neützist Põrko Hoor/ Doch Satanast sai Jummal.

Mets

Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi.

Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised.

Mina heameelest veidi ümisen, ja varesed vannuvad kurja.

Värvilised laulud

1 Ta lausus lihtsalt laulu, Ripsmete metsa ta lausus nii lihtsalt: värvisid sa mustaks, mu tüdruk. Kuul on pikad sõrmed, nii pikad ja valged sõrmed. Ja kulmude kõvera kuu Ja kuul on sõrmes sõrmus, värvisid sa mustaks, nii lihtne ja rumal sõrmus. mu tüdruk.

Ja ööl on nii rumalad silmad, Kas mäletad muinasjuttu nii pururumalad silmad kuutõrvajast?

kui tüdrukul. Suu punane muna, punane kui lihavõttemuna, see veereb ja veereb.

Veereb mu suule.

Lepik 25 3 Koik puud on nüüd sinised. Koik lehed on nüüd punased. Ja tuul on nii loodri moodi. Tal on nii naljakad kindad käes, nii naljakad labakindad. Ja torukübar ...

Ja kübara pääl istub narr ja naljakas lind. Ja see lind on nii minu moodi.

kes on sind marmorisse marmormees kes on sind raiund samba rajand rappa kes selle suure sõja sees kes tapetu kes tapja mürkmustal mättal vettind notid vaskrusked jõhvikate joobnud silmad pea kohal pehkind pilvekotid ja kõueilmad kas püsib sammas aataarvud vasest kui oras roheline kas nüüd minna kui mahla tilgub kodusalu kasest ma lähen kevadel ma ei saa minna

26 Lepik MAIMU BERG LAHKUJAD

See oli 13. märts, kui ma vanatädi Endla leidsin. Korteris oli haisu ja tolmu, aga muidu olid toad korras, voodiriided kušetilt kokku korja­ tud ja kappi pistetud, rohupudelid ja tabletid laual kausis, teler välja lülitatud. Teleri ees tugitoolis konutas tädi Endla, kui ma teda õlast puudutasin, vajus ta küljeli ja mu ninna tungis haisupahvak. Aimasin halba juba all koridoris postkastide ees seistes. Vanatädi postkast oli lehti täis ja isegi üks kiri või teade paistis läbi kastipilu. Oligi nii, et koputamisele ja helistamisele tädi ei vastanud. Võtsin hoogu ja prantsatasin mitu korda vastu pealtnäha nigelat papist ust, aga see ei andnud siiski järele. Tuli tükk aega taskunoa ja korgitseriga urgit­ seda, enne kui luku lahti sain. Hea veel, et keegi peale ei juhtunud. Esikus rippus Endla pruun säbrulisest plüüsist talvejakk, hõlmade ja kätiste juurest tublisti kulunud. Jaki varrukast tolknes vana beež punaka neerumustriga rätik. Mõranenud nahaga talvesaapad olid harjatud ja viksitud, isegi soolarante ei olnud. Peeglilaual oli tuub «Orto» kreemiga, laiade piidega kamm ja huulepulk. Keerasin huule­ pulga lahti, pruun pumat oli sagedasest kasutamisest lamedaks kulunud. Uks toa ja esiku vahel oli kinni, aga uksepraost hoovas tuult ja ühes sellega haisu. Astusin ettevaatlikult tuppa. Aken oli lahti ja aknalauale oli pandud väike padi, et aken paremini poikvel seisaks. Tuul liigutas hõredaid fileekardinaid. Kevadise päikese kiirtevihus keerlesid tolmukübemed. Oli vaikne nagu surnute riigis, surnute maja surnu toas. Kõige hääletum oli teleri ees istuv vanatädi Endla. Mu esimeseks mõtteks oli kohe ära minna, et Endlat tema leitud rahus mitte eksitada. Sulgeda enda järel tasakesi toauks. Keerata kinni lahtiselt peeglilauale jäänud huulepulk. Lükata välisuks ette­ vaatlikult koomale ja rutata tagasi märtsipäikesse, lume sulamisse. Miks ei võiks vanatädi Endla kõduneda igavesti oma kooperatiivkorteris, mille jaoks ta pool eluaega oli raha kokku kraapinud ja mille alles eluõhtul endale muretseda oli saanud? Oleks ülekohtune teda siit ära viia, alles ta ju siia kolis, tundis rõõmu vannitoast ja kuumast veest ning soojendas käsi ja alailma külmetavaid jalgu vastu plekkradiaatori tahvlit. Kirstu ja hauasamba raha polnud Endla nagunii jõudnud kogu­ ma hakata. Või millest seda kogudagi, kui pension väike ja kallis kooperatiiv maksta. Kõhn ja kuivetu Endla ei roiskuks kuigi kaua ega intensiivselt. Muidugi hakkaksid nad varem või hiljem teda otsima. Kui on vaja maksta korteri eest või konutada kooperatiivi koosolekul. Las otsivad» küll siis ka leiavad ja matavad. Mida minagi temaga peale hakkan? Ema ja onu Vello juurde kurtma minna pole mõtet, Endla oli ikkagi isa sugulane, kelle vastu emal ja onu Vellol mingeid kohustusi pole ega saagi olla. Isale võiks ju muidugi mõnel ta kainel hetkel Berg 27 öelda ka, et vanatädi Endla on läinud, et konutab juba tükk aega sur­ nult oma tugitoolis. Võib.-olla isa hakkakski matuste asju ajama, eriti kui rääkida talle tädi Endla võimalikest kuldehetest ja järelejäänud kooperatiivkorterist, mille isa ainukese, kuigi kauge sugulasena ehk päranduseks saaks? Aga kas neid kortereid üldse pärandatakse? Ja isa võib küll suure hooga matuste korraldamist alustada, ent jätab asja pooleli, siis jääb see minu lõpetada, aga mida ma lõpetan, kui raha ei ole. Mingi raha matustele ju ometi kulub. Ma heitsin veel kord pilgu tädi Endlale, kes minu puudutuse peale oli tugitoolis küljeli vajunud. Vastikust maha surudes läksin ja kohen­ dasin ta kuidagiviisi istuma. Hetkeks kõhklesin, kas jätta aken lahti või sulgeda, aga arvasin, et las jääb lahti, siis pole nii suurt haisu. Tõm­ basin toaukse tasakesi kinni ja tegin uksele igaks juhuks ristimärgi. Läksin vannituppa käsi pesema. Vannitoas oli väike peegel ja selle all kapike. Kapi peäl kummelišampoon, äädikapudel ja heleroosa seebi- tükk valges karbis, mis meenutas avatud kirstu. Froteekäterätt lõhnas mustuse järele. Vahest oleks tulnud sõrmejäljed hävitada? Võtsin käteräti ja läksin tagasi tuppa. Pühkisin üle kõik, mida olin võinud puudutada, isegi vanatädi Endla õlad äigasin tasakesi rätikuga üle. Esikust naela otsast leidsin korteri võtmed. Lahtimuugitud lukk punnis küll vastu, aga mul õnnestus ta lõpuks kinni keerata. Umbes kolm päeva elasin ma teadmisega, et surnud vanatädi Endla ootab tugitoolis matmist. Oligi nii, et Endla ja ta surm ei läinud mul tegelikult enam üldse meelest. Imelik, ükskõik, mida ma tegin, sõin, kuulasin muusikat või ajasin niisama lora, ikka oli Endla mul silme ees. Nõnda oli paha elada ja neljandal päeval otsustasin vaatama minna, kas ta ikka alles on. Oli küll. Postkast oli veel rohkem täis kui enne, korteris paistis ka esialgu, et kõik on just nii, nagu ma olin jätnud. Ainult et oma meelest olin ma kõik sõrmejäljed ära pühkinud, aga ometi märkasin nüüd mingil kapikesel nelja sõrmega tolmule tõmma­ tud triipe. Oli siin keegi käinud? Või olin ma ikkagi need triibud ise tõmmanud ja pühkimata jätnud? Tõmbasin prooviks sõrmedega üle kapikese. Vanade triipude kõrvale tekkisid uued, viis triipu, mitte neli, ja üldsegi mitte nii jämedad nagu vanad. Aga see võis olla ka sellest, et nüüd ma tõmbasin teadlikult, tookord aga hajameelselt. Mõtlesin, et kauem ma surnud tädi Endlale mõelda ei taha ja mida ma selleks pean tegema, et temast vabaks saada. Läksin ja helistasin kõrvalkorteri ukse taga, aga seal polnud kedagi kodus. Peale selle korteri ja tädi Endla oma oli koridori peäl veel kaks korterit. Ühes neist polnud ka kedagi kodus, teise ukse tagant aga teatas hirmunud lapsehääl pärast mõningast vaikimist, et ta on haige ja üksi kodus ja et arst juba käis, aga teisi võõraid ei lubanud ema sisse lasta. Polnud ilmselt mõeldud, et mina vanatädi Endlat matan. Hakkasin meenutama, kuidas me üldse sugulased oleme, aga täpselt ei teadnudki. Läksin tagasi Endla tuppa, otsisin kapist lina ja laotasin selle üle surnu. Sahtlitest leidsin vana albumi ja karbitäie fotosid. Läksin nendega

28 Berg kööki. Pildid olid igavad, neilt vaatasid mulle vastu võõrad vana­ aegsed inimesed, nende näod olid rumalad, sest nad ei teadnud midagi televisioonist, kabinetsüsteemist või kosmoselaevadest. Ometi püüdsid nad kõik kangesti tarka nägu teha. Vanatädi Endla oli ka mõne pildi peäl, samasugune noor ja loll nagu need teisedki. Oli isegi meeste pilte, kuigi Endla oli olnud vanatüdruk. Ühe pildi nurka oli musta tindiga kirjutatud — Harry. Ühe pildi peäl oli isa, laps süles. See laps olin mina. Meil endal seda pilti kodus polnud, meil oli vist üldse vähe pilte. Ema võttis minu pilte kaasa, kui ta ära läks, aga ta lõikas isa piltide pealt välja, kui see ka seal oli, ja viskas prügikasti. Panin pildid tagasi sahtlisse. Teleri peäl oli äratuskell, see seisis. Keerasin kella üles, aga ta ei hakanud käima, tuli raputada, enne kui ta käima hakkas, kõvasti ja kurjalt tiksuma. Sõrmejälgi ma enam pühkima ei hakanud. Võtsin sahtlist fotokar- bist pildi, kus me isaga peäl olime, akna panin kinni ja väikese padja seadsin kušetile. Tulin tulema. Mõtlesin, et kodus räägin esimesel või­ malusel isale vanatädi Endlast, aga polnudki vaja rääkida, sest vanatädi mind enam üldse ei häirinud. Mõtlesin, et millest see tuleb, võib-olla olin lina laotamisega omamoodi matusetalituse sooritanud, Endla lina abil maailmast eraldanud. Vanatädi lina alla matmisest võis juba paar nädalat olla, kui isa mulle ühel õhtul ajalehe nina alla Sorkas. Lehes oli hulk surmakuulutu- si ühises mustas raamis. Isa näitas näpuga ühe peale ja ütles, et vanatädi Endla olevat surnud. Elamukooperatiiv «Päriskodu» leinas oma liiget Endla Juga't ja andis teada isegi matusetalituse aja ja koha. Isa otsis tuba mööda pudelit taga, et vanatädi mälestuseks juua, kuigi ta oleks pidanud teadma, et mingisugust pudelit majas ei ole. Ta tahtis mind poodi ajada, aga mulle ei müüda. Kui isa pudelit ei leidnud, istus ta laua taha ja hakkas nutma, pisarad jooksid tal mööda põski ja ta hädal­ das, et riik ei lase tal isegi oma armsa kadunud vanatädi terviseks juua. Matusele läksime me isaga mõlemad. Isa oli kuskilt hankinud isegi äbarikke punaseid karikakra moodi lilli kõverate vartega. Peale meie olid seal surnukuuri eesruumis veel mõned mutikesed ja üks totaka olekuga vanamees. Vanamees pööritas silmi ja ta suunurgad olid vahus, kui ta kõigile rääkis, et tädi Endla olevat enne surma endale ise surilina üle tõmmanud. Lehti ka ei saa enam kätte, ütles seepeale üks vanamutt, kõik ostetakse juba hommikul ära, isegi «Õhtuleht». Nüüd olevat seal palju lugeda. Ime, et ta üldse kuulutust nägigi, muidu poleks ta teadnud tulla. Isa käis ühe muti juurest teise juurde ja seletas, et ta on kõige lähem sugulane ja kui korter maha müüakse, tuleb raha ikkagi sugulastele anda. Uks vanamoor näitas isa lillede peale ja ütles, et need on freesiad, aga teised hakkasid vaidlema. Vaidlus oli just täies hoos, kui taga­ ruumist tuli üks mees, vist lahkaja, üleni roheline nagu suur konn, rohelised püksid, roheline särk ja peas roheline murumütsike. Et

Berg 29 mina olin vait, siis küsis ta minu käest, mis siin lahti on ja mida me ootame. Minu vastuse peale ütles ta, et Endla Juga matuseid ei tulegi, sest puusärki ei ole, aga puusärgi lubanud sugulane muretseda, see­ sama, kes laiba oli leidnud. Minu teada polnudki vanatädil sugulasi peale meie isaga ja nii ma ka lahkajale ütlesin. Siis tahtis lahka­ ja teada, kuidas isa nimi on, ja kui ma isa nime ütlesin, siis hüüdis tema kohe, et just seesama pidigi kirstu tooma ja leidis ka surnu. Et koopera­ tiiv pidi lehes kuulutama, aga sugulane matab. Vaatasin ringi, aga isa oli kadunud. Uks mutt seletas mulle, et see punaste lilledega mees läks ära ja matused pidid tulema neljapäeval samal ajal. Teine mutt ütles, et need lilled olid freesiad^ ja nad hakkasid uuesti vaidlema. Totakas vanamees küsis lahkajalt, kas ta ei saaks oma lilli surnukuuri Endla juurde jätta, siis ei peaks ta neljapäeval uusi tooma. Lahkaja ei lubanud. Mui oli kurb olla. Kui hea oleks vanatädi Endlal olnud oma kodus valge lina all. Aga isa oli juba kord niisugune, et ikka rikkus ta midagi ära.

MÄGEDES

Mäed, mis mu aknasse paistavad, on ohutud. Nad pole jäetud mind valvama ega luurama ja ma ei tõmba eesriideid akende ette, kui õhtuti lambi põlema panen. Eesriideid tegelikult polegi. Siin läheb vara pimedaks, päike kaob kiiresti mägede taha, et ta aga seal kaua alles on, seda näeb kiirtest, mis madalamatest tippudest veel tükk aega üle kumavad. Kõrvaltoas elab juba kolmandat päeva keegi. Ta kõnnib mööda tuba, põrandalauad nagisevad. Ta laseb veel voolata, usun, et ta kuseb kraanikaussi. Ta köhatab, aga ma ei saa aru, on ta mees või naine. Ega sellel polegi mingit tähtsust, kui ehk kraanikaussi pissimise- seisukohalt, aga ikkagi oleks huvitav teada. Võib-olla oleks kindlam ja selgem olla, kui teaks... Väljakäik on koridoris. Eile ma panin tähele, et ta käis seal ainult ühe korra, järelikult kuseb ta kraanikaussi. Toast ta väljas rohkem ei käinudki. Huvitav, mida ta sööb? Mina olin eile ka terve päeva toas. Selleks et teda jälgida. Aga loodetud selgust ei saanud. Võib-olla jälgis tema samal ajal mind. Ma sõin leiba ja juustu. Jõin veega segatud mahla. Pissile hiilisin klosetti, ma ei taha, et tuba haisema hakkaks, sest ma ei tea, kui kauaks pean ma veel siia jääma. Kui ma teist korda väljakäigust tulin, näis mulle, et tema toa uks liikus. Aga kui ma ta uksest mööda läksin, oli selle taga kõik vaikne. Surusin pöidla vastu lukuauku, et ta piiluda ei saaks. Võib-olla oli ta mind juba näinud? Mäed, need teavad, need näevad nii teda kui mind. Nad teavad meist palju, aga nagu ma juba ütlesin, pole nad selleks siin. Nad on

30 Berg totrad, on banaalsed, primitiivsed oma kangekaelses liikumatuses ja vaikimises. Kogu aeg ühte moodi. Ka pole neil lõhna. Mui tuleb põrandal kükitades omaenda lõhnu nuusutada, lõhnade vähesus siin mägedes rõhuks mind muidu liiga. Meri on etem. Meri oleks igas mõttes etem, aga teda pole, ta on sadade kilomeetrite kaugusel. Juba jälle soliseb kõrvaltoas vesi. Kaheksas kord. On tal põis haige? Muidugi ei pruugi ta iga kord pissida, ta joob, peseb. Vastik, juua ja pissida ühel allikal. Nüüd kõnnib ta mööda tuba. Astub akna alla ja lükkab selle lahti. Mui tuleks oma aknast välja kummarduda, võib­ olla ma siis näeksin teda. Aga ma ei taha. Ta on mulle vastik. Ta segab mind väga. Ma ei suuda lugeda, keskenduda, ei saa magama jääda, sest ma pean teadma, mida ta teeb. Söön vähe. Väljas ma ei käi. Õhtul pissisin kraanikaussi. Ta oli ju kogu aeg nii vait ja ma tahtsin teda jälgida. Kui ma pärast kraani kinni keerasin, kuulsin ta voodi nagise- mist. Küllap ta oli maganud ja vee solin ajas ta üles. Ta tampis mööda tuba. Mehe sammudega, suurte ja rasketega. Aga see ei tähenda midagi, sest vahel ta tipib kergelt ja kiiresti nagu naine. Teeb ta seda meelega? Segab jälgi? öösel ärkasin ma sellest, nagu oleks keegi hüüdnud: «Paneme hauad kõrvuti!» Jäin kuulatama, aga kõik oli vaikne. Uinusin taas, aga mõne aja pärast ärkasin sama hüüde peale. Jälle oli kõik vaikne. Püüdsin meenutada, mida olin unes näinud, aga ei tulnud meelde. Ka ei olnud hääl, mida ma kuulnud olin, ei mehe ega naise oma, oli lihtsalt hääl. Hommik oli udune. Mäed, kuigi siinsamas, ei paistnud üldse. Ma ainult teadsin, et nad on. See tegi mind valvsaks. Udu võis olla mägede kavalus, nüüd said nad mind ikkagi jälgida. Tõmbasin teki üle pea. Kõrvaltoas sorises kraan. Ta kusi. Uinusin. Kui uuesti ärkasin, oli udu üles kerkinud. Sadas. Kõrval oli vaikne. Läksin kraani juurde ja soristasin pissida. Oli olnud kibe häda ja ker­ gendus oli nüüd suur. Vett ma enam voolama ei keeranudki. Kõrval­ toas köhatati. Võib-olla etteheitvalt? Mida tal ette heita, ise kusi esime­ sena kraanikaussi. Kiskusin lauasahtli lahti. Juust oli otsas. Tõmbasin ninaga — sahtlis oli veel juustu haisu. Leivast oli järel väike kuivanud konts. Mahla- pudeli põhjas oli tilk mahla, lasin sellele kraanist vett peale, rüüpasin. Mahla maitset polnud tunda. Veel polnud üldse maitset, oli vaid leigus. Näsisin leivakontsu ja otsustasin sellele virelemisele lõpu teha. Pesin kraanikausi puhtaks. Võtsin enda alasti ja pesin üleni ära, nii palju kui see kraani all võimalik oli. Vett läks kõvasti maha. Üle tüki aja lõin pilgu peeglisse. Mui oli vana koera loppis nägu. Seadsin end korda. Lõhnastasin. Olin nii hoos, et unustasin tema hoopis. Valisin kapist erinevaid riideid, ühegi kasuks ei osanud otsustada. Astusin pesuväel akna alla. Vihm oli üle läinud. Mägede harjadele paistis päike. Panin selga midagi päikesekohast, vihmajärgse päikesega sobivat. Kammisin juuksed kohevile. Siis meenus mulle tema. Jäin kuulatama. Ka seina taga askeldati, kapiuksed kääksusid ja paukusid. Seegi seal tahtis ini-

Berg 31 meste hulka. Sellelgi oli toiduvaru otsas, kraanikausi hais ajas oksele. Heitsin veel ühe pilgu peeglisse ja manasin näkku ilme. Astusin ukse juurde. Keerasin võtit. Oli tunne nagu kunagi enne esimest vettehüpet. Lükkasin ukse lahti. Astusin koridori. Kõrvaltoa uks avanes hoogsalt, aga teda ma veel ei näinud, uksetahvel varjas ta minu eest. Lõime mõlemad bravuurselt uksed kinni, pöördusime korraga teineteise poole. Seisin silmitsi tulevasega.

AADO 1INTR0P Mis ja kus mis on mõnikord maailmu sildav ekstaas mõnikord aga aega tükeldav kainus tihti suurest tervikust tühine raas sama tihti väärtus tõeline ainus kus on avarust palju ent kunagi selles kahele ruumi ei jagu ent kus rünnates üksikunagi sa oleksid õnnelik nagu kus su silmad sööb sageli tähitu öö ja harva valguste valgus kus kõik mida teed tundub tühi töö või siis tõelise elu ammutõotatud algus

32 Berg/Lintrop Fragmendid kolmas selg kui sein viiped mis norib kätt naeratused läbi aknaklaasi ja kriiti sammud selja taga neljas avamata näitus ukse kolksatus ees on lint näod ja rõivad viies varrukast müra veab pikka valget niiti tähtsusetud fraasid uskudes et pööratav julge otsavaade on labürint pilgu volksatus rinnad jalad värelused rõiva taga keegi avab suu pingeväljad sealt paistab taevasina milles sõna tõmbed tõuked vastasseis nagu kaotsiläinud pilv teine tõstab käe kõik on võõras ulmeline ja tõmbab maskilina üle näo samas aga et varjata kükloobisilm proosaline nagu pühapäevareis

Miks laplane ei laula viimase kasuka müüs muuseumile raha jõi maha võttis paadi sõitis järvele vastu õhtut jäi mootor seisma istus paadininas vahtis vette see oli sügav nagu taevas kaugel all rippusid virmalised kui suur noodalina nägi tähti nagu kalaparve ennast unustades jorutas Uvvan-pojal seitse põtra hoi — lenga — loo kaja kuuldes võpatas toibus: põtru pole penssu pole viina pole sülitas ja luges kolmekordseid võrgud võeti välja ühes kaladega hakkas väga külm ja pime nagu oleks maailm alles veest kerkimata nagu poleks üldse midagi peale lekkiva paadi ja õlise vatijope

Lintrop 33 r w*1» Is

-

1 1

' ^^^^™ ^^^^ Д""" L ^mmm П fHT. J' Pärandus I see väike kõheda varjuga mees kes uskus kummalist juttu muutus läbipaistvaks kord hommikul väljus toast ja lahustus uttu tema köögilaualt vast aasta pärast leiti lauluraamat ja vilepill ning akna lähedalt taburetilt õites senitundmatu lill kolm pärijat jagasid siis tema vara ning mina noorim sain raamatu mis laulud ses kirjas ja millises keeles on tänini arusaamatu

Pärandus II Pärandus III oli aednik sõnad ja tähendused viidi seni sõlmuvad koost puud jäid ilma hooleks värsse kaob luuletustest aias võilill vohab sündmusi ajaloost nõgesega pooleks maailm lõheneb veelgi mõni möödakäija. rebeneb hingelõim tuleb Harmagedooniks väge rebib puust koguvad vaim ja võim õuna aga pala teateid ridade vahelt samas sülgab suust pilte piltide seest linn kumab läbi linnast sest see ilus tee paistab läbi teest mahlast kiiskav viljaliha ruum on nihkunud ruumist nagu sapp aeg on hargnenud ajast on viha mina lahkunud minast NAGU SAPP ON VIHA nagu võõrastemajast

36 Lintrop TSITAADIMOSAIIK . .. igal ajajärgul, kaasa arvatud meie omal, on oma klassika, sest endastmõistetavalt valime vanast taidest neid teoseid, millel meie situatsioonis meile midagi võimalikult aktuaalset on öelda... Ain Kaalep. Katse vaadelda teost koos taustaga. «Sirp ja Vasar» nr 31, 1976.

Ikka... kummitab... hävingu oht, seades eriti väikerahvaste edasise olemasolugi kõikuvale vaekausile. Endel Nirk, järelsõna eesti rahvuseeposele «Kalevipoeg».. Tln, 1975, lk 273.

Igal rahval peaks olema oma kodu, oma rahvuskorter. Lev Ginsburg, «Edasi», 11. 07. 1970.

On ikka hea, kui inimesel on midagi, mida ta päriselt omaks võib pidada, mida talt keegi võtta ei saa — oma maa ja oma keel. Juhan Peegel. Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tln, 1970, lk 9.

Eestimaa erakordselt soodus strateegiline asend — see on saama- himulistele olnud sajandite kestel, kuni meie päevadeni välja, peami­ seks peibutuseks. Ja põliselanikele nuhtluseks. Paul Rummo. Mitme laulu lood. Tln, 1969, lk 8.

Me peame ju väga tasa käima, silmad maas Teil pole vaja küsida, mida me otsime. Ammu sai maa teile ja meie riik Kukkus kildudeks tühja maailma. Jaan Kaplinski. Tolmust ja värvidest. Tln, 1967, lk 13.

«Miks sa ei evakueerunud?» küsis Marten. «Mu ema ütles: «Kui kõik ära lähevad, siis on see eikellegi maa ja ükskõik kes võtab ta ära. Rahvas peab jääma oma maa peale. Ainult siis on ta rahvas ja ainult siis on see maa selle rahva jagu. Siis on ka neil, kes ära lähevad, maa, kuhu tagasi tulla.» Lilli Promet. Primavera. Tln, 1971, lk 29.

Tsitaadimosaiik 37 Anu Kalm. «Etüüdid. Uks. (Mina)». Kuivnõel. 1987.

Urmas Muru. «Industrialistlik kompositsioon СП37Ф». Akvatinta, 1987. Valev Sein. «Kivilind». Õli, lõuend. 1987. HARRY LIIVRAND «RÜHM T» AASTA HILJEM

Arhitektid Urmas Muru (1961), Raoul Kur­ ruumitunnetusliku mõtlemise potentsiaali. vits (1961), Peeter Pere (1957); graafik Noorte kunstnike grupinäitustele on ikka ol­ Anu Kalm (1960); ERKI maalieriala üli• nud iseloomulik, et koos eksponeerituna õpilased Lilian Mosolainen (1961), Tiina mõjuvad esinejate tööd paremini, toetades Tammetalu (1961), Valev Sein (1964); üksteist ning aidates läbimõeldud kujun­ Andres Allani (1965) luuletused; rühma tei­ dusega näituseruumi muuta üheaegselt nii ne näitus A. H. Tammsaare majamuuseumis teostele soodsaks fooniks kui visuaalselt toi­ Tallinnas juunis-juulis 1987. mivaks keskkonnaks. Võrreldes esimese näitusega 1986. aastal Muutunud ja suurenenud osavõtjaskonnaga oli teine kontseptsioonikindlam, täpsemate «Rühma T» uus näitus oli möödunud suve rõhkudega ja konkreetsemate eesmärkidega. meeldejäävamaid kunstisündmusi. Nüüd tea­ «Rühma T» on omajagu keerulinegi arvusta­ tud distantsilt vaadatuna väljendas see noorte da, sest koos esinevad nii kunstiinstituudi kunstnike grupp kõige selgemini kunstielus lõpetanud kui seal alles õppivad tudengid. juba mõnda aega käärinud põlvkondlikke Üliõpilastest koosnenud AN Kile ja SOUPile hoiakuid, millega puututi kokku 1980. aastate oli formaalselt võttes kergem läheneda. Kuid keskpaiga noortenäitustel ning mis eriti kuju­ tegelikult sellist probleemi ei teki, esinejate kalt avaldusid 1987. aasta hilissuvisel noor- tase on küllaltki ühtlane. Ehkki rühmituse tenäitusel. Seda «uut moodi» kunsti võis laie­ liikmeskond on muutuv, seob enamikku malt näha ka 1986. aasta detsembris Matka­ esinejaist toetumine ekspressiivsele värvi­ majas nende kunstnike vastunäitusel, kelle käsitusele, sümbolistlikule süžeele ja litera­ tööd ametlikule noortenäitusele tookord ei tuursele kirjelduslikkusele, mis avaldub muu­ mahtunud. Tasapisi, kuid järjekindlalt hakkas hulgas tööde pealkirjades. Viimastes ei avarduma pilt võimalikest uutest (eesti) pruugiks näha suurt sisulist tähendust, kuid kunsti suunavatest hoobadest ja uue põlv­ «Rühma T» puhul näivad nad siiski osutavat konna loojakreedost. Piltlikult öeldes seisnes enamale, kui teose nimes harilikult kajastub. muutus selles: kui eelmist põlvkonda oli See on soov anda vaatajale pidepunkt konk­ viinud fotoaparaadi abil kunsti juurde hüper­ reetse töö lahtimõtestamiseks, millist üles­ realismi kiretu, ent väliselt efektne laine (mis annet täidab ka näitust sissejuhatav teeside- nagu disko kaotas tantsija jaoks vahetu kon­ leht. Rühma kunst on jutustav ja metafoorne, takti elava muusikaga), siis ekspressionist­ sidet reaalse ainega nad ei hülga, kujundid liku kunsti taasavastamine aitas noortes on kergesti loetavad, sageli müütilise tähen­ kunstnikes avalduda spontaansel reageerimis­ dusega. Töödesse kodeeritakse mingi legend, võimel vabamaks ja meelelisemaks kontak­ mille mõistmine jäetakse publiku hooleks teerumiseks ümbritseva maailmaga (nagu pealkirja suunaval toel. Kõige sümbolistli- uuesti puhkenud ansamblipidude buumgi). kumat lähenemisviisi demonstreerivad Raoul Ekspressionistlik kujutamisviis on 1980ndatel Kurvits ja Urmas Muru. Oma taotluses kor­ aastatel võitnud endale maailmas soliidse ralikku maali teha on nad lähedastel seisu­ koha ja meie kunstnikud on selle üsna kiiresti kohtadel, aga kummagi käsi reedab seni veel omaks võtnud. Klassikaline ekspressionism õpetatud diletanti. R. Kurvitsa maal «Tervitus väljendas kunstniku kriitilist suhtumist ümb­ koduvetele» on võtmetöö, teadlikult primitiiv­ ritsevasse, oli tugevasti seotud oma aja se vormi kaudu püütakse esitada sügava­ aktuaalsete probleemidega. Praegune neoeks- mõttelist sõnumit. Müstilise alatooniga «Minu pressionism on hulga mängulisem ja deko­ õde» kuulub fantastilisse kunsti, komposit­ ratiivseni, aga ka laialivalguvani, õigemini, sioonilise hõreduse korvab siin aga veenev täpselt piiritlemata nähtus. Kuuludes kom- lummuslik atmosfäär. Tehniline profaansus pileerivasse transavangardi liikumisse, tunneb peabki mitmel juhul varju jääma leidliku «Rühm T» sümpaatiat mitmete voolude — mõttearenduse ees (R. Kurvitsa «Rong», fovismi, abstraktse ekspressionismi, popi, U. Muru «Proovipihtimus»). Mulle näib, et kontseptualismi vastu, kui nimetada tähtsa­ praktiseerivate arhitektidena oskavad nad maid. Võõras pole samuti lavastuslike kunsti­ edasi anda intensiivset ruumimõju, tekitada vormide performance'! ja environment'! ra­ pinget ja konstrueerida uus keskkond, luues kendamine, ning iseäranis viimase edukas selle huvitavalt materjalidest, mille iseseisev kasutamine ühes muusikalise taustaga (Mär­ kunstiline väärtus on minimaalne. Nii R. Kur­ go Kõlar, Ariel Lagle) näitab rühmituse vitsa kui U. Muru installatsioonid («Vara-

40 Liivrand lahkunud noorluuletaja M. H. mälestuseks», siti, palju jõulisema, isegi robustse pintsli­ «Kaks kala akvaariumis», «Hüvastijätt mäles­ tõmbega, mis annabki autorile loomupärase tustega») panevad tuntud asju ning asjade ekspressionisti staatuse. Tema on rühmituse omavahelisi suhteid nägema teise pilguga, liikmeist ka ainus, kes avalikult tegeleb vahetu kusjuures neid töid hoiab koos esteetiline vaatluse reprodutseerimisega, projitseerides korrastatus. Eesti avangardse kunsti ajaloos isiklikke elamusi laiemasse konteksti (nn on sellisel kunstil oma klassika L. Lapini ja Kalamaja-seeria). Veidi võõrana tundusid J., Okase töödega olemas ning R. Kurvits ja näitusel Valev Seina maalid ja Anu Kalmu U. Muru täiendavad seda suunda arvestataval graafika. Nende mõlema tööd olid liiga vii­ tasemel. mistletud, et otseselt haakuda näituse põhi­ Teised rühmituse liikmed esindavad eks­ tendentsiga. A. Kalm viljeleb tehniliselt kor­ pressionistliku tahvelmaali traditsioonilisemat rektset estampgraafikat, tema ofortide kujun­ külge, mis ei tähenda, et nemad oleksid dikeeles jätkub arenguruumi küllaga. V. Sei­ igavamad. Värvi enda otsesele mõjule rajab na eristab kaaslastest tema teoste säravalt oma maalid Peeter Pere ning seal, kus ta on dekoratiivne üldmulje, millele tema maalidel impulsiivne ja kiire käega, on tulemus ka aitab kaasa pastoosse värvipinnaga faktuur. pingestatum. Joonistuslikult pole P. Pere tööd Tal on tugevat maalijanärvi, mida näitab alati paigas. P. Pere ühendab ekspressio- juba ainuüksi see, kui julgelt ja tundlikult nismikogemuse sujuvalt ka teistsuguse väljen­ asetab ta üksteise kõrvale magusaid värvi­ duslaadiga, puhaste tuubivärvidega maalitud toone, ilma et resultaat lääge või väga salong­ «Tütre kiri maalt» üllatab oma väljapee­ lik välja kukuks. Peab lootma, et stiliseeritud tuse ja lõpetatusega. Ent mõnel varase­ linnu- ja taimeriik ainsaks kujutusaineks ei mal näitusel on tema maalide kõlajõud ol­ jää, meeldiv erand oligi dünaamilise käsitlu­ nud tugevam. Tiina Tammetalu ja Lilian sega «Hobusega mere ääres». Mosolainen usaldavad oma nägemismuljet ning intuitsiooni. Värvide toreda sugestiiv­ Lõpetuseks lõik R. Kurvitsa intervjuust: suse saavutab abstraktsetes maalides kohati ««Rühm T» on suundumus, seda seob põlv­ L. Mosolainen, tema figuraalsed komposit­ konnatunne.» Viimane on kaheldamatult sioonid jäävad aga väheütlevaks. T. Tamme­ olemas ning mööngem, et suundumuski on talu koloriidis on midagi Tiit Pääsukese värvi- meie oludes bravuurselt avalikustunud, kontseptsioonist, kuid lõuendile on see sama edaspidine sõltub vaid sellele truuks jää­ ergas värvikomplekt kantud juba hoopis tei- misest. LAURI VAHTRE SOOMEUGRI JA UGRIMUGRI

Kes rohkem, kes vähem, aga kõik me vajame kui (balti)sakslased, ent siiski ka erinevad. ajalugu — oma ajalugu. Arvu ja maapinna Seetõttu näis eriti ajalooline aeg — või poolest kehvakestena on meil sellega vast vähemalt aeg pärast Jüriöö tulekahju masen­ rohkemgi asja kui taevaaluse teistel, vägeva­ davat lämmatamist — üsna lootusetu: eest­ matel hõimudel. Eestlaste minevik kubiseb lasi võib kiretutest annaalidest leida vähe ja võõrastest vägivallatsejatest ja mitmesugustest harva on nad seisnud mujal kui ajaloo näite­ kultuuritoojatest, seades meid tõsiste küsi­ lava ääremaadel. muste ette: kuipalju me üldse oleme omaette See kurvastab ja ärritab meid. Ununeb, nähtus siin maamunal? mida on meil uhku­ et me pole sugugi nii erandlikud, kui esialgu sega ette näidata? mida oma ajaloost võime paistab. Häda võõraste tehtud ajaloo pärast nimetada õieti enda omaks? On (enese) - on laialt levinud tõbi. Inglased sõdivad kino­ irooniliselt öeldud, et kui eestlaste ajalugu linadel ja raamatulehekülgedel tänapäevani puhastada kõigest võõrast, siis ei jää muud vahvalt normannidega, s. о prantslastega, ja järele «kui üks kapsajuurikas» . . . lõpetavad loo reeglina leppimisega; rumeen- See oli möödunud sajandil, mil moodus­ lastel tuleb samal kombel lepitada daaklased tus eestlaste rahvas uusaegses mõttes. For­ ja roomlased; prantsuse rahva ja riigi nimi meerumine toimus paralleelselt iseendi iden­ ning suur osa prantslaste verd on päritud tifitseerimisega, mis asjaolude sunnil kujunes vihatud germaanlastelt; soomlaste ajaloos peamiselt alaväärsustundest kannustatud tun­ laiutavad rootslased; rootslaste omas taan­ giks olla sama kanged ja veel kangemadki lased ja sakslased; leedulaste omas poolakad,

Liivrand/ Vahtre 41

! I 1 H f. .-*? £x^-**r^f\'

IB • Г2Я| н^Я venelaste hinge ei taha kuidagi mahtuda teame, et rangelt teaduslikust küljest on nad varjaagid ning Peeter Suure kutsutud välis­ mõlemad meile antud kujul väljamõeldised maalased jne. Ometi ei arva keegi, et neil (millega pole sugugi tahetud eitada nende ja paljudel teistel rahvastel puuduks oma tohutut tähtsust rahvusliku eneseteadvuse ajalugu. Eestlaste kohta olgu siinkohal selline kujunemisele). Praegu teame ka, et soovitud märkus: meie ajalooteadus on ehmatuse üle kreekatasemelisi mütoloogilisi suurkujusid elanud ja tasapisi visa tööga kindlaks teinud, meil lihtsalt polegi olnud. et põlisrahva osa siinse maa elus polnud Eesti keskajal siiski ka n i i väike, kui pealt pais­ Sellest tõdemusest lähtubki juba perspek­ tab. Selle asjaolu laiemaks teadvustamiseks tiivikam juurteotsimine. Kui pole olnud oma on ehk kõige rohkem ära teinud rahvakir­ suuri jumalaid — ehk on eripära just selles? janik Jaan Kross. Ja siit nõndamoodi edasi: mis täitis muinas- Siiski ei saa midagi parata, et see osa eestlase meeli? Mida arvasid esiisad ja -emad maast, veest, taevast, päevast, ööst? Millest jääb väikeseks ja kristallpuhta eestluse taga- laulsid mure ja kibedusega, millest rõõmu ja nõudlejatele täiesti ebapiisavaks. Eriti viima­ naeruga? Kuidas elas aus mees, kuidas alatu? sed — neid leidub — jäävad üsna külmaks Mida ütleb meile see, et orjaks alandatud Tallinna krooniku või Haapsalu kanooniku talupoeg, kes mõisahärra ees värises, võttis eesti päritolu suhtes. Sest — Russow, Pulck noorkuu ees mütsi maha ja teretas teda kui ja teised nendetaolised lugesid, kirjutasid sõpra? Millised laulud, jutud, vanasõnad, ja ilmselt ka mõtlesid võõras keeles ning uskumused on laenulised? rahvusvahelised? kummardasid mingit «juudi jumalat». ainulaadsed? miks? Ummikust leidub aga väljapääs: otsida ja leida oma juuri mitte kuningate, sõdade ja Läbi kunsti juhatab meid sinnapoole Kal­ kivilinnade kroonikais, vaid eelkõige esiisade jo Põllu. Tema otsib juuri — küllap õigusega vaimses pärandis — rahvaluules, usundis, — kaugemalt, kui seda on kitsalt eestlaste kombestikus. Ja olgugi me sellisele vaate­ minevik. Sama rada tallavad paleoastronoo- punktile teatavas mõttes vägisi sunnitud, mid eesotsas Heino Eelsaluga. leian, et ta on omamoodi ülev. Loetagu vaid eesti rahvalaule! Selle pärandiga, «vana­ Ent siingi on omad ohud. Meie põhialli­ varaga», nagu seda nimetas Jakob Hurt, kad antud seoses on rahvaluulekogud — to­ võime julgelt silma vaadata neile, kes arva­ hutud, imepärased, põhjatud. Nende loomise, vad, et meil pole kultuuri — kuna meie süstematiseerimise ja töötlemisega on tegel­ minevikus puudub eestlasest vürst, kes oleks nud terved folkloristide põlvkonnad. On orjastanud oma vennad ja palganud nende paratamatu, et see, kes tahab rahvaluule­ higi arvel endale poeete ja muid kiitjaid, — ainest tõsisemalt kasutada, ei tohi olla dile­ ning asetada Suure Tamme laul väärikalt tant. Vastasel korral on tulemuseks nigela- Rolandi laulu kõrvale. tasemeline isetegevus, millele halvemal juhul liitub väline löövus. Tekib segadus, küsimu­ Niimoodi pööras oma pilgu rahvaluule sed: kas see ongi nüüd vanaeesti ürgollus? poole juba Kristjan Jaak Peterson. Kahjuks miks folkloristid midagi tapust ei kirjuta? (õnneks) oli tema tegevuses rohkem südant miks nad nii igavad on? kui kainet asjalikkust. Soome eeskujul (õieti Et mitte jääda üldsõnaliseks, pühendan küll kaudselt kreeka eeskujul) püüdis ta ma oma kirjatüki teise poole ühele näitele. luua — või pidas seda tõsimeeli taasloo­ miseks? — eesti Olümpost. Tema tegevusest Minu kätte on viimastel aastatel mõnel oleme pärinud Vanemuise, kelle väljamõtle­ korral puutunud muistsete sirvilaudade ees­ mist vist ei tasu kahetseda. Eestlastel pole kujul kujundatud kalendreid, valmistatud oma Olümpost olnud — üksildane Taara usutavasti asjaarmastajate «vanaeestlaste» (Tooru) ehk välja arvata, ja temagi pole poolt. Näib, et tegu on katsetega rekonstruee­ ainult eestlaste jagu —, nii et habemik Kan- rida sakslaste- ja ristiusu-eelset eesti kalendri- neldaja oma piltpostkaartlikkusega õieti min­ süsteemi — kui mitte detailides, siis põhi­ git konteksti ei riku ja ega teda päris mõtteliselt. Nagu ka päris sirvilaudadel asen­ muinasjumalaks keegi pisutki haritud inimene davad neiski väljaannetes kuupäevi ruuni- ka ei pea. märgid, millele tähtpäevade juures lisandu­ Üsna sarnastel asjaoludel valmis Faehl- vad erisümbolid. Võtame näite korras ette manni alustatud ja Kreutzwaldi lõpetatud ühe pseudo-sirvilauakomplekti aastaks 1985. «Kalevipoeg», millest eesti rahvas päris laie­ Juurdelisatud kirjalikest seletustest olgu tsi­ ma usu oma keelde ja luulesse ning Kalevi­ teeritud seda, mis käib nimetatud aasta poja enda. Kalevipoeg ja Vanemuine on aprillikuu kohta: olemuselt lähisugulased. Neid on ilmale too­ «7./aprill/ Munapyha. Munad värvitakse nud soov anda eestlastele kui mitte ajaloo­ päämiselt punaseks. lised, siis mütoloogilised suurkujud. Praegu 14./aprill/ Kynnipäev.

44 Vahtre 23./aprill-/ Karjalaskepäev. Ei tohi met­ õige kuupäev oleks niisiis see, kuhu tema sast puid tuua.» märkis taliharjapäeva,— 12. märts, gre- Üks tõsimeelne folklorist on sellise asja g о о r i u s e päev. See päev võis Hupeli peale muidugi pahane. Kui tema oleks omal ajal tõesti veel tuntud olla — talurahva jaoks ajal eksamil aprillikuise rahvakalendri pähe mõeldud trükikalendreis esines tollal veel sellist rumalust rääkinud, poleks õppejõud «Kregor» ja prof H. Ligi andmeil oli keskaja eriti pikalt tseremoonitsenud. eesti talupoegade seas tuntud Gregoriusest tuletatud eesnimesid (Gorjus jms). Mis siis viga? Aga nimelt: 1) tõelised sirvilauad ei märgi liikuvaid pühasid; 2) karjalaskepäev on 1. apr, 23. aprill on j ii r i- Eelsalu märgib põhimõtteliselt õigesti, et päev (jüripäeva võib karja laskmise päevaks Hupeli vea on rahva sekka viinud käes­ nimetada küll üldiselt, nii nagu detsembrit oleva sajandi alguse Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel nimetatakse talvekuuks või juunit suve- poolt trükki toimetatud kalendrid pealkir­ kuuks, aga kui kõne all on terminid, siis jaga «Sirvilauad». (See on vaid pealkiri, jäägu jüripäev jüripäevaks ja jõulukuu jõu­ kujult on nad samasugused raamatukesed nagu teisedki tolleaegsed kalendrid.) Tege­ lukuuks); 3) künnipäeva juures olev märk likult ei toimunud see küll mitte sajandi algu­ on vale — tegija pole ära tundnud tema alg­ ses, nagu arvab Eelsalu, vaid juba eelmise sa­ kuju, mis peab välja nägema ülespoole siru­ jandi lõpul. On kindel, et EÜSi väljaanne ei tuvate okstega puuna: tegemist on nimelt toetu mitte (ainult) Hupelile, vaid (ka) aka­ Põhja-Euroopas levinud aastajaotussüsteemi deemik Wiedemanni 1876. a trükivalgust ühe sõlmpäevaga — suvepoolaasta algusega näinud teosele «Aus dem inneren und äus- (mille «vastas» asetseb 14. oktoober, mida seren Leben der Ehsten». Autor toob rohke ehtsates ruunikalendrites tähistatakse longus autentse materjali hulgas rahvaehtsate pähe okstega puu kujutisega); 4) üheainsa usku­ kahjuks ära nii mõnegi kirjandusest (A. W. muse esiletoomine («ei tohi metsast puid Hupelilt, A. Thor Hellelt) võetud tähtpäeva, tuua») on ebakorrektne, et mitte öelda rumal, mis võisid küll esimese dokumenteerimise üldiselt nimetatakse seda kontekstist välja­ ajal olla veel tegelikult tuntud, Wiedemanni rebimiseks. ajaks aga enam mitte. Kuigi Wiedemann Samas laadis on koostatud kogu see kaas­ parandab mõne Hupeli vea (näiteks viib aegne sirvikalender. Kristlus kui võõras värk kokku «Ambrus pääw'a» ja sellekohase on püütud neilt lehtedelt armutult pagen­ lühikirjelduse, mis Hupelil on eri kuupäeva­ dada, alati mitte küll edukalt. Maarjapäevi dele sattunud), ei ole temagi märganud eksi­ asendavad küll «marjapäevad» (ilmne pea lii­ tust korjuse- ja taliharjapäevaga ning toob va alla peitmine), aga püha Laurentiuse need ära Hupeli järgi, paigutab rahva hulgas raudrest ja püha Bartolomeuse nülgimisnuga tõeliselt tuntud tähtpäevade ja nendekohase on sümbolites siiski äratuntavad (ilmselt autentse materjali hulka ning tekitab sellega pole kalendri koostaja uurinud ehtsate puu- vale illusiooni. kalendrite märkide tähendust). Sellist kalendrit — nii vormi kui sisu poo­ 1897. a ilmus EÜSi «Sirvilaudade» lest — pole ei vanad ega noored eestlased esimene number. Pealkiri on paljuütlev, sel­ kunagi tarvitanud. Kuivõrd aga tegu on asja­ lega on manifesteeritud teadlik «tagasipöör­ ga, mida enamik «Vikerkaare» lugejaid dumine» ja siit ka taliharja- ja korjusepäev, pole arvatavasti peos hoidnud, jäägu edasised mida senini ei olnud veel üheski eesti­ üksikasjad siinkohal arutamata. Juttu aga keelses trükikalendris (viimastel oli sel­ maksab teha veidi teisest asjast. Ajendiks on leks ajaks peaaegu 200aastane ajalugu). kaks kõnealusesse kalendrisse märgitud va- Peale nimetatute leiame esmakordselt veel naeestluse-maigulist tähtpäeva — korjuse- pendipäeva (21. märts), eerikupäeva (18. päev (17. jaan) ja luuvalupäev (9. veebr) mai) ja kolletamispäeva (18. okt). 1897. a on ning pealkirjaks võiks olla «vanad vead uues seega eesti kalendrikirjanduses olulise tähtsu­ kuues», «exitus ex exitus», «see saatuslik sega daatum. «Sirvilauad» on siinkohal pea­ ebakorripetentsus» vms. süüdlaseks tehtud vaid oletuse korras. Lugu H. Eelsalu on nii «Keeles ja Kirjanduses» on nimelt pisut kummaline: loetletud «uuen­ kui oma raamatus «Ajastult ajastule» edas­ dused» toovad samal aastal sisse veel 2 tanud G. Ränga mõtte, et korjusepäeva kalendrit (К. A. Hermanni «Käsuline Rahva­ puhul on meil tegu eksitusega, mille juured kalender» ja J. Tilga «Eesti Karskuse Selt­ ulatuvad A. W. Hupelini. Viimane on oma side Kalender»), kusjuures need trumpavad 18. saj lõpul publitseeritud «Oeselscher EÜSi oma mõneti ülegi — neil on tähtpäe­ Bauer-Kalender'is» kaks tähtpäeva segi aja­ vade nimestikus (jällegi Hupelilt põlvnev) nud ja kirjutanud «korjusepäeva» sinna, kus ambruspäev (4. apr). Veel 1896. a pole pidanuks olema «taliharjapäev», viimane aga ühtegi kõne all olnud tähtpäeva kirjas sattus seevastu esimese kohale. Korjusepäeva üheski eestikeelses kalendris (aga neid

Vahtre 45 Lilian Mosolainen. «Jakob, Lea ja Rahel». Õli, lõuend. 1987.

Tiina Tammetaru. «Aguli-Veera pühapäeval». Õli, lõuend. 1987. •w с - Tü^r турмя

V Q а О

lil

-s. *J 1Ж- • Peeter Pere. «Tütre kiri maalt». Õli, lõuend. 1987. r~~

Raoul Kurvitst «Minu õde». Oli, lõuend. 1987. ilmus sel aastal tervelt 19), 1897. a aga kor­ mõelge, kui kole on see tänapäevalgi, mis raga kolmes — kõik, muide, Tartus siis veel keskajal, tollase arstiabi taseme koostatud ja kirjastatud. juures! Hupeli ajal võis mälestus temast veel EÜSi «Sirvilauad», ilmselt konsultee­ kusagil elus olla, ja isegi XIX saj keskpaiga rinud Wiedemanni loendiga, vastavad väl­ Lääne-Eesti puukalendreisse on lõigatud jakutsele järgmisel aastal seni trükikalendreis «luwalo» vms. See ei tähenda siiski veel, et nägemata luu valu- ja neitsipäevaga (15. tähtpäeva ka tõesti mäletati, sest puukalend- veebr), veel aasta hiljem aga kroonivad oma rite valmistamisel võeti eeskujuks ikka mõni pseudo-rahvapärasust 22. veebruari juurde varasem kalender ja nõnda võis mõni sisuli­ märgitud «peetri helis-päevaga», mis asendab selt surnud tähtpäev oma surma aastaküm­ senise proosalise peetripäeva. «Helis-päeva» neid «fossiilina» üle elada. Igatahes need teab Wiedemann, kes on selliseks transkri- kümmekond teadet luuvalupäevast, mis leidu­ beerinud Hupeli vormi «peetri ellis» (seda vad rahvaluulekogudes, ei pärine sellisel nagu luuvalupäevagi tutvustab juba 1838. a kujul mitte sajandite hämarusest, vaid vähem Gresseli kalender, aga mitte kalendaa- kui saja aasta vanustest EÜSi «Sirvilauda- riumis, vaid kalendrisabas). Wiedemann dest». Isetegevuslane aga selliseid asju ei eeldab, et arusaamatuvõitu sõna tähistab märka. Ja kui ta siis mõne taolise ebapäri- muse suure kella külge paneb, võib ta lolli helinat. (Võib-olla. Aga ta võib tähendada olukorda sattuda: ilmub keegi, kes teeb kind­ ka peetripäeva e e 1 päeva, sest Hupel märgib laks pärimuse sekundaarse või võõramaise ta 21., mitte 22. veebruari juurde — mis päritolu — ja ürgolluse asemel hoiab agar tema ebatäpsust arvestades on siiski nigel eradetektiiv jälle käes vaid kapsa juurikat. argument). Nõndamoodi juhtub sageli just paleoastro- Wiedemanni AIÄLEsse vaatavad kalend- noomidega. Loen siinkohal muide — võib­ rikoostajad hiljemgi sisse. Näiteks kui «Isa­ olla ekslikult — eespool sarjatud uueaegsete maa kalender», mis võtab pseudofolkloori pseudo-sirvilaudade autorid samuti nende oma kalendaariumisse 1905. a, muudab hulka. Siiski on enamasti viga muus — 19.10. a senise neitsipäeva «neitsi ehk tiina» nimelt konteksti eiramises. Küsimus ei ole päevaks, siis teeb ta seda ilmselt just Wiede­ mitte üksiku sõna või lause väljarebimises manni innustusel. Nagu pilkeks kaotab ole­ lõigust, vaid üksikpärimuste väljarebimises tatav kõige kurja juur — EÜSi «Sirvilauad» kogu folkloorsest taustast, tuhandete — järgmisel aastal vastava tähtpäeva oma sama eluvaldkonda või probleemi puudu­ nimistust ära. tavate pärimusteadete ja nende üldtonaalsuse Mitte kõik kalendrid ei lähe äpardunud ignoreerimises. Aga paleoastronoomia on vanaeestlusega kaasa. Näiteks Mats Tõnis­ olemas, järelikult on tal põhjust olemas olla. son ignoreerib seda järjekindlalt. Siiski on Loetavalt ja põnevalt kirjutatud «Ajastult seeme mulda visatud ja idaneb. Pangem ajastule» võib folkloristikale küll ka kasuks tähele, millist lugejaskonda luuvalutamine tulla, iseasi, et kõike ei tohi pikemalt mõtle­ jms kõigepealt tüssab: Hermanni, Tilga (Ees­ mata puhta kullana võtta (huvitav oleks tea­ ti karskusliikumise isa) ja EÜSi kalendrid da, kui paljud jagavad Eelsalu seisukohta olid usutavasti eriti ärksa intelligentsi luge­ väikeselohuliste kultusekivide asjus?). Siin on misvaraks. Ei ole sugugi võimatu, et mõnigi umbes samasugune lugu nagu Lennart Me­ «pärimusteade» rahvaluulekogudes on otsene rega: on ju täiesti kindel, et Meri on meie müstifikatsioon. Eriti sageli kipub kahtlus pilku avardanud, ainult — pidagem kinni langema grafomaanlike kalduvustega suur- mängureeglitest! Kalju Põllu oma graafilistes kogujale Sõggelile. Iseenesest on ju mõiste­ sarjades sõrmitseb meie alateadlikke minevi- tavgi, et kui tulihingeline eesti asja eest kuihalusi, aga see on kunst. Kui kellelgi võitleja ürgvana tähtpäeva rahva hulgast ei tuleks pähe väita, et see ongi ajalugu, leia — ega võigi leida —, siis mõtleb ta vii­ oleks paha küll. Meri kirjutab tiitellehele: mases hädas sellekohase pärimuse ise välja. «Reisikiri tuulest ja muinasluulest». Ka Eel­ salu «Ajastult. ..» vajanuks sellelaadset selgi­ Mis puutub luuvalupäeva, siis siin on tegu tavat märkust. Siis ei oleks T. Sarv pidanud väikest viisi saatuse irooniaga. Jüri-, mardi- «Edasis» hüüatama: selle raamatu peale ei või kadripäeva kõrval, millest kristlik maksa pahaseks saada, võtkem asja heasoov­ Georgios, Martinus ja Katariina juba kaugelt likult, pisukese huumoriga! silma hakkavad ning pilku kriibivad, on luu- valupäev tõepoolest tänuväärne leid ürgsete eesti juurte otsijale — nii see vähemalt Eks võtkem siis. Kuid kelle hing ihkab tundub. Kurb tõsiasi aga on, et pisukese midagi tahedamat, tutvugu näiteks A. Krik- urgitsemise järel koorub siitki välja katoliik­ manni ja «Eesti vanasõnadega» või M. Hiie­ lik pühak Apollonia, õnnetu hing, kel enne mäe töödega eesti rahvakalendrist. Nende hukkamist kisti välja hambad, mille tõttu ta tudeerimine nõuab ehk pisut vaeva, aga seda kujunes keskajal üle-euroopaliselt tuntud ja usaldusväärsem on tasapisi vaimusilma ette tunnustatud avitajaks hambavalu korral — kerkiv pilt meie esivanemaist.

48 Vahtre KYMME AASTAT NYYDISAEESEIU SIRVILAUDU

Niisiis, esimene nyydisaegne ruunikalender aastaringi möödudes kogu asi otsast pääle ilmus aastal 10192 (1979 p Kr). Kalendri hakkas (iga 19 aasta järel toimuvad kuu­ formaat põhjalikke seletusi pole võimaldanud, loomised samadel päikesekalendri päevadel). seega on meil viimane aeg õiendada oma Praeguses ruunikalendris on kuuloomise- võlg kasutajate ees. ruunid asendet jooksva aasta kuufaaside Ajaloomuuseumis ja etnograafiamuuseu­ tähistega. Ja lõpuks on loobutud ka tradit­ mis säilitetakse kymmekonda vana puu- sioonilisest materjalist, kuna igal aas­ kalendrit, milles aastaringi päevi tähistavad tal endale uus kalender puusse lõigata pole puusse lõigat kriipsud või ruunimärgid. Vii­ kahjuks praktiliselt mõeldav. mased on otseseoses skandinaavia muistsete Meieni säilind sirvilaudade seas ei leidu ruunimärkidega. On oletet ruunikirja olemas­ kaht yhesugust — omavahel erinevad päeva- olu ka Eestis, kuid jäägu see kysimus selles ja kuuruunid, tähtpäevamärgid, erinevad ka kirjatöös puutumata. Ruunikalendrid siin tähistamisväärseks peetavad päevad jne. Vana igatahes kasutusel olid, võimalik, et veel puukalender pole kunagi olnud jäigalt välja- mineval sajandilgi (trykikalendrite kõrval). kujunend homogeenne systeem, nii nagu pole Igatahes säilis neid kasutamiskõlblikena kunagi olnud yhene ega kindlapiiriline kogu «vanavara» suurkorjamiseni. Kahjuks pole rahvakalender ja kõik muu «vanavara» kuni ykski eesti ajaloolane meie puukalendreid keeleni välja. Omaaegse kultuuri kontekstis põhjalikumalt uurind. Praegu saab huviline oli loomulik, et maamees, kes võttis omale kõige parema ylevaate asjast L. Maistrovi ar­ sirvilauad valmistada, võis seda tehes eelistada tiklist «Puukalendrid Eestis», mis ilmund lemmikpyhi, oma elatusalaga seotud tähtpäevi kogumikus «Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (põllu- ja kalamehe kalendrid ei pea kuigi I». Siin artiklit ymber jutustada pole põhjust. sarnased olema), ta võis lõpuks tahtmise Kui tekkis mõte hakata välja andma ka­ korral kalendrisse lõigata ka oma tytre synni- lendrit rahvapäraste tähtpäevadega, polnud päeva jne. Meie ylesanne oli kirjust mater­ kaksipidi mõtlemist kalendrile vormi leidmisel jalist kokku panna yks ja kindel, kaasajal — loomulikult pidid eeskujuks saama vanad kasutamiskõlblik kalender. Igas sellesarnases sirvilauad. Siit ka kohe esimesed probleemid. tegemises on omajagu subjektiivsust ja meele­ Kõigepäält oli "vana puukalender nn igavene valdsust (meenutetagu kas või yhiskeele kalender, st et yhed ja samad sirvilauad olid loomist) — tulemus on ikka ja alati vaieldav. kasutetavad mitmel aastal, praktiliselt iga­ Ja eks või kalendris veel mõnigi asi aja jooksul vesti. Ykskord puusse lõigat kalender võis muutuda. olla tarvitusel mitme põlve jooksul. Kuna Nyyd siis konkreetseid selgitusi konkreetse 365päevane aasta ei jagu täpselt 7päevaste kalendri kohta. Igal lehel on yks kuu oma nädalate vahel, oli kasutajal kaks tõenäosemat päevadega. Päevaruunid asuvad kalendrilehel võimalust — kas tähistas kindlat nädala­ põikjoonte vahel, ristiga (X) märk tähistab päeva erinevail aastail erinev märk või siis pyhapäeva, edasi on kõik loogiliselt tuletetav. loeti kokkuleppeliselt yks päev aastas (arva­ Päevaruunide pääl asuvad tähtpäevamärgid. tavasti aastavahetusel) n-ö nädalaväliseks Neid on võimalust mööda võetud-valitud päevaks. Kumbki variant ei ole mõeldav originaalkalendreist, osalt ka ise tuletet (lii­ tänapäevaselt kasutetava kalendri puhul. kuvad pyhad jm). Päevaruunide all asuvad Vanades puukalendrites polnud nende märgid tähistavad kuu muutumist: noole­ «igisuse» tõttu võimalik märkida kuufaasidest kujuline märk ( \ ) täiskuud, säält edasi sõltuvaid nn liikuvaid pyhi. Tänapäevastes järgmised: vana kuu mäda aja algust, vana on nad tähistet, kuna niiehknii kalendri kuu kõva aja algust, kuuloomise ymbruse kuju igal aastal muutub. Omaaegsetes sirvi­ mäda algust, kuuloomist, noorekuu kõva al­ laudades olid kasutusel nn kuuruunid — 19 gust, noorekuu mäda algust ja täiskuu kõva märki, mis kindlate vahedega korduvad läbi algust. Kuumärgid on tuletet puukalendrite kogu aasta ja mille abil sai teada kõik jooks­ kuuloomis-ruunidest. va aasta kuuloomised. St igal aastal tähistas yks kindel märk 19st kõiki jooksva aasta kuu- Esitet tähtpäeva- ja kuunimetused on vali­ loomisi, järgmise aasta kuuloomisi tähistas tud maksimaalselt meiepärased, võimalust teine märk ja nii edasi, kuni yheksateist mööda välja jättes kristluse- ja muumõjulisi

Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu 49 nimi. Loomulikult ei saa taoline sihiasetus tõendmaterjali ega ole päeva kalendris taotella absoluuti. Näiteks on 2. radokuud ära muutnud. Ei lykka ju Ränga hypotees pudrupäeva nime all tuntud vaid Lääne-Ees- Vilkuna oma ymber. Ja lõpuks tuleb ar­ tis, laiemalt tuntakse päeva kristluse-päraselt vestada ka ligi saja-aastase korjusepäeva kyynlapäevana (sel päeval kirikusse viidud traditsiooniga eestikeelseis trykikalend- J essu-lapsukese auks syttind kyynlad ise­ reis. Pika jutu lõpetuseks: korjusepäeva endast põlema). Antud juhul oleme eelistand äramuutmine pole välistet, kuid seda pudrupäeva nime kyynlapäevale. Analoogselt teeme alles pärast piisavat tõestust, et ka leedot jaanipäevale, kihlakuid vasteldele mitte paari aasta pärast hakata sirvilaudu jne. (Märkusena olgu öeldud, et vadjalasi järgmise hypoteesi kohaselt uuesti muut­ loeme samasuguseks maarahva osaks nagu se- ma. tusidki; sugulasrahvaste kalendrimaterjali 17. Talihari /tõnisepäev/. Yks põhilisi kasutet ei ole.) Samas on säilitet jõulude sydatalviseid tähtpäevi. Wiedemannilt ka nimi (vana germaani laen). Antud täht- huvitav nimi päevale: 'jõuluemapäev'. päevanimestik pole mõeldud ei absoluutsena Mitmete talvepoolitajatena tuntud päeva­ ega ammendavana, samuti pole kasutet nimed de seas tundub talihari olevat põhiline mõeldud välja tõrjuma muid nimi. Pigem loomatoidu jagaja — «tõnisepäeval tõpra- võiks seda võtta kui soovitusnimekirja ka­ toit pooleks» jm. Seapää söömise ja oh­ le ndrikasuta jäle, kes tahab jõudumööda tähis­ verdamise komme võib seostuda nii sigade tada vanu tähtpäevi, pole aga seejuures krist­ kaitsja Antoniusega kui ka meie jõulu- lane. tsykli seakultusega. Järgnevas kuunimedes ja tähtpäevade loe­ RADOKUU /veebruar/. Põline nimi telus on esikohal enim soovitetav nimi, kald­ tyvest 'radu'>'raju'. Vana nimetus veel joonte vahel järgneb tuntum või lihtsalt 'soekuu' (süte jooksuaeg). paralleelnimetus. Liikuvad pyhad on konk­ 2. Pudrupäev /kyynlapäev/. Teine põhi­ reetse 10201. aasta kuupäevadega. line talve poolitaja — kylma syda lõhki. AASTA 10201 /1988/ Kõigepäält mõni Poolitab inimtoidu. Tuntakse ka naiste sõna irriteeriva aastaarvu selgituseks. pyhana — kyynlapuna joomine jm. Tra­ Ajaarvamise alguseks on võetud nn ditsiooniline söök harilik tangupuder. Billingeni katastroof, mille daatum on 9. Luuvalupäev. Päev, mil ei tohi end pal­ Rootsis viirsavide meetodil aastalise täp­ ju liigutada (tööd teha, joosta, hypata), susega kindlaks määrät. Sel aastal murdis muidu luud-liigesed valutavad kogu järg­ hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi endale mine aasta. väljapääsu ilmamerre praeguse Mälari 16.—17. Kihlakud — liugupäev /vastla­ järvistu kohalt Rootsis. Yhe aasta jooksul päev/ ja tuhkapäev. Kihlakute nimi võe­ langes veetase mitukymmend meetrit, vee tud vadjast — 'tšihlago'. 'Vastlad' on alt vabanes suur jagu Eestimaad, sub- suhteliselt hiline laen (rts 'fastlag'). Liu- arktiline kliima asendus preboreaalsega, gupäeva kombestik peaks olema yldtuntud hakkasid arenema sood ja metsad. Umbes — liulaskmine, seajalad, vurr. Soovitetav 500 aastat pärast katastroofi elasid Pärnu on sel päeval ka juustepygamine, -suge­ jõe ääres Pulli asulas juba inimesed. Synd- mine, hobuse laka ja saba lõikus jne. must ennast võiks poeetiliselt nimetada Tuhkapäeval pole viisakas kylla minna maasynniks. Maasynni-järgset aja­ (seda eriti naiste rahvail) — viid teistele arvamist võib edukalt kasutada näiteks suveks kärbseid, loomale tõbe jne. Keela­ Eestimaa asustusajaloos — ajaskaala oleks tud on juustekammimine (juuksed hakka­ yhepidine, jääksid ära aastatuhanded vad kõõmama), samuti kõikmõeldavad enne ja pärast «meie aega». villatööd. Kes hommikul kauaks magama SYDAKUU (helmekuu) /jaanuar/. jääb, on 'tuhkmunn'. Toiduks jahupuder Eelistama peaks sydakuud, kuna helme­ (tuhapuder). kuu läheb segi soome helmikuuga (rado- kuu). URBEKUU (linnukuu) /märts/. 9. Sirgupäev. Setu 'sorokasveet' ehk tsir- 14. Korjusepäev. Vaielusalune tähtpäev. gupäiv. 40 lindu keeravad nokad siia­ G. Ränga järgi on tegemist ammuse Hupe- poole (hakkavad tulema). Sirkudele li veaga, kes ajand segi korjusepäeva ja kypsetetakse «vatsku» (paistekakku). taliharja (12. urbekuud). K. Vilkuna 10. Eidepäev /paabapäiv/. Tuntud Setus. peab päeva põliseks (feor/ama-tyvest) Ei lubata päeva ajal magada, muidu ning seostab soome keräjätega (muistsed «paaba tule sälgä». Naiste pyha, kõik rahvakogunemised). Ajal, mil koostasime kodused tööd teevad mehed. esimesi sirvilaudu, polnud Ränga hypotees 20. Pööripäev. tuntud. Kuigi tema väide tundub usu­ 25. Marjapunapäev /paastumaarjapäev/. tav, oleme seni jäänd ootama täiendavat Kõige tuntum punajoomise päev (õlu

50 Kvmme aastat nvvdisaeeseid sirvilaudu ' Vt _cz\, ЧЧ\ Сс Ч_ —V .cx "^v ' ччч 1? s ч \\\ «^ 1—V • / )Л —V г / 'V г У. ччч Р^ к. / 4— s / ч\ч n Vг . 7-7 r —v r -*- ч» С\ V V -й ччч * n P P \. р s p r\ р —Y а; р г-* —v \\\ "7~7" p 4_ —V р ч_ р чн р ччч r-\ p -с: vs, Р < Г^. Z Ь4 г-\ ^ 7—7 J ? ччч ' V» V4\ J О Ü "V ОЙ v **• ^ -J >- X ib. •* Sr ' o*•> / / х^ /£ (Л ./ / O X X

-7< ->e •* -7 "7-7" \\\ A ччч Г—к •ч v / У А ччч <~ч А 7—r \w 4_ У a r 4v\ 4, t. "Y V. ччч s >» 0 • ч_ \\\ 7-7 г-» —V °1^ v V. 1 я У ччч /—V 1 ^к^ } Vf - 7—Г s\\ ; ^r ЧЧЧ r~v v rv •> ; (( v / ? f •f e / v*> —V \w 7-71 K ччч e h "~V ^ /• SS n ч к. ч_ ^ 7—Г >» г» ччч V» —V V Л 7—7 w\ ччч 7 v ~У Л \\4 Vk ч_ 7-7 чч ччч \S r-v P —V riJ р ч_ <к P / / J ччч t—\ ff p 1 ЧЧЧ p —V р p p 7-7 4_ p у ^^•^ < r, p 4 V4V Г—к (f Xrt H Y* ^ и ""У у X Л- N\\ aa ччч що A o 7—7 V X , г~> o -у oi < -v ? < P -**- ел и ja/või viin), millest saab palged punaseks patoomist tehakse tares ka suurpuhastus. kogu aastaks. Setus ja Vadjas söödi samal Teine suurem munavärvimise päev pääle eesmärgil punaseid marju (pohlad, jõh­ munapyha. vikad) ja tehti marjarooga. Võrumaal LEEDOKUU (pärnakuu) /juuni/! Lee- kypsetetakse tänini sel päeval suuri yle- dokuu nimi on tuletet leedopäevast. panni-pannkooke, et suvel kasvaksid suu­ Wiedemannil veel kena nimi 'piimakuu'. red kapsapääd. Algab hommikune linnu- 23. Leedopäev /jaanilaupäev/. Päeva pette võtmine, õhtuti ei võeta enam tares nimetus Muhust. Kombestik peaks olema tuld yles. Tavakohaseks toiduks on veel yldtuntud. kuivatet kala (haug). Syyakse selleks, et kala keeraks nina oja poole (alustaks HEINAKUU /juuli/. kudemisrännet). 2. Heinaleedo /heinamaarjapäev/. Te­ hakse tulesid nagu leedopäevalgi, ainult 27. Urbepäev /palmipuudepyha/. Hom­ vähemaid, rohkem oma pere tarvis. Paras mikul käivad lapsed nii omas peres kui aeg värvitaimede korjamiseks ja sauna­ kyla pääl magajaid urvaokstega peksmas vihtade tegemiseks. — urvitamas. Urvitetu peab kuidagi tasu­ 13. Karusepäev (suvihari) /maretapäev/. ma — munaga, viimasel ajal ka rahaga. Karusepäev on juba 300 aastat olnud Urvavits hoitakse alles ja sellega aetakse kirjasõna vahendusel tuntud kui päev, kari esimest korda välja. Traditsiooniline mil ei tohi tööd teha, et karud ja soed söök tangupuder, nimetet ka urvapudruks. karja ei murraks. Viis aastat tagasi on MAHLAKUU /aprill/. Tuntud ka 'sula- Mall Hiiemäe kombe rahvapärasuse kaht­ kuuna'. luse alla säädnud väites, et autentsed 3. M una py ha /lihavõte/. Tänapäevalgi pärimusteated ei räägi midagi karu- yldtuntud. Algab kiigelkäimine — kiige- kultusest, kyll aga karusepäevasest kesa- pyha. kynnist rukkiussi tõrjeks. Karuse-sõna ise 14. Kynnipäev. Tavaliselt on kyndmiseks tähistavatki kas karvast röövikut (karune: sel ajal veidi varavõitu. Aga ikkagi nõu­ karuse) või siis kesa, söötis maad (Lääne- takse (kas või lumega) mõne vao kynd- Eesti 'karus', 'kergemaa'). Hiiemäele mist või siis vähemalt adra aia pääle vastu vaidlemata jääme esialgu vanale tõstmist. Yldlevind on kyndja veega kast­ seisukohale nii nagu korjusepäevagi pu­ mine, talle antakse viina, muna jm. Päeva hul. võiks nimetada ka kevadharjaks. 29. Jakepäev /olevipäev/. Jakepäevaks 23. Karjalaseng /jyripäev/. Vana karja­ peab hein tehtud olema ning valmistutakse laskepäev 1. mahlakuud on oma funkt­ rukkilõikuseks-kylviks. Lääne- ja Põhja- sioonid jyripäevale praktiliselt yle and­ Eestis yldine lambatapmise-söömise kom­ nud. Karjalaskmine kogu oma rituaaliga me. Kui pole tappa lammast, siis mõni — karja piiramine, karjase kastmine, jõu­ teine loom, kas või kukk, aga noa peab lu aegu kypsetet leiva loomadele sööt­ veriseks saama. mine ja väga palju muud. Soele saavad LÕIKUSKUU (põimukuu) /august/. päitsed pähe, poistel päitsed pääst. See 'Põim' on võru keeli rukkilõikus. Põline tähendab lepingut metsaga: kuni kasu- nimetus ka mädakuu. päevani (29. sygiskuud) ei tohi susi karja 10. Esimene rukkiemapäev /lauritsa­ murda, vastutasuks ei tooda karjalaske­ päev/. Kuigi teated räägivad uudseleivast päeval metsast puid ega tehta metsale juba jakepäeva aegu, on põhiline rukki­ muud kurja. Poistel algab ehalkäimise lõikuse algus ikkagi esimesest rukki- aeg. Karjalasengust kasupäevani kestab emapäevast. Yldine tuletegemise keeld. põhiline suvetööde tsykkel, selleks ajaks Tuleohtu peetakse sedavõrd suureks, et olid ka suvilised tööle võetud. kastetakse sel päeval veega katuseid. LEHEKUU /mai/. Syyakse kylma sööki. Tulemaagia on kato­ 9. Ligupäev. Vadja 'likopäivä' on päev, liikliku Lauritsaga seot, kuid kindlasti mil tehakse yhiselt korda pesupesemis- on päev sulandand endasse ka mingi koht (vdj 'liko'). Ka Võrumaal on tuntud vanema kihistuse — algab reheahjude yhine veevõtukoha korrastamine kevadeti. kytmine seemnevilja kuivatamiseks, samu­ 12. Maahingaus /taevaminemisepyha, ris- ti hakatakse õhtuti tares tuld yles võtma. tipäev/. Loetakse maa syndimise päevaks, Vadjas nimetetakse suurt rukkiemapäeva mil maa puhkab. Keelatud on igasugused tuli-maarjaks. Rõuges peetakse esimese põllutööd, yldse puutumine maasse ja rukkiemapäeva tööks korstnapyhkimist maast kasvavasse. Ei tohi korjata lilli ega ning truupide puhastamist. raiuda puid. Päevakohaseks söögiks on 15. Suur rukkiemapäev /rukkimaarja- kõiksugu piimatoidud. päev/. Selleks ajaks peab rukis olema 22. Suviste (tõupyha) /nelipyha/. Keskne lõigat ja kylviga algust tehtama. Hiljem kevadsuvine tähtpäev. Enne kaskede tup­ koristet vili ei kõlba enam seemneks.

52 Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu Suurema marjakorjamise algus. Kypsete- 'tönn' — «vana harjund viis, millest takse uudseleiba. kõvasti ja kangekaelselt kinni hoitakse». 24. Viimane rukkiemapäev /pärtlipäev/. 22.—24. Jõulud. Algavad pööripäevast Kylvitööd peavad olema lõpetet. Päev on ja lõpevad kristlikul jõululaupäeval, kuhu tuntud ka meelõikuspäevana ja seene- on koondund enamik rahvapäraseist kylvipäevana. Arvatakse, et pärast seda jõulukombeist. Kombestik peaks olema mesilased söövad rohkem kui juurde kan­ laiemalt teada-tuntud. navad. 25. Ajastaja päev. Uue aasta algus. Nime­ tus vanast sõnast 'ajastaeg', mis aja jooksul SYGISKUU /september/. Ka kanarbiku- muutund 'aastaks'. 25. jõulukuud algab kuu. aasta enamuses meieni säilind puu- 8. Ussiurguminemisepäev /ussimaarja- kalendreis. päev/. Sellest päevast lähevad ussid maa sisse. Kui ussi veel hiljem maa pääl * näha, siis see on pahategija (inimest või looma salvand), keda maa ei võta vastu. 18. Pekopäev. Setude Peko-austamise Siintoodud kommentaarid ei pretendeeri päev, peetakse uudseõllega sygiskuu kol­ olema ammendavaks rahvakalendri käsitlu­ mandal pyhapäeval (teise väite järgi seks. Asjahuvilistele tuleb soovitada pooleli­ suvalisel päeval). olevat sari väljaannet «Eesti r ah vakale nden> 22. Pööripäev. ja kirjandusmuuseumi kalendrikartoteeki. Meie aega jõudnud teated rahvapärasest 29. Kasupäev /mihklipäev/. Sygisene kalendrist on segipaisat ja yksteisele vastu­ põllutööde lõpu pyha. Naistel algavad käivad. Yks tava on tihtigipääle laiali lagu­ tubased tööd, meestel metsalõikus. Soel nend mitme tähtpäeva vahel, teinekord on on päitsed pääst, kari jääb lauta või kodu yks tähtpäev endasse koondand töid-tege- lähedale («palu-vasikal metsa õigus»). misi, mis loogiliselt peaksid toimuma pikema Veristetakse loomi, juuakse uudseõlut, aja jooksul. Pahatihti võib yhe ja sama täht­ syyakse sylti, sepikut, oina verest karaskit päeva kohta olla yhes teates nõue mingit ja muud hääd-paremat. Parim aeg lauda tööd teha, teises aga sedasama tegemist kate­ ja tare seinte soojustamiseks. gooriliselt keelatud. PORIKUU /oktoober/. Eks ole meie vana rahvakalender läbind 14. Kolletamispäev (sygishari). Päevast aja jooksul suhteliselt leebe katoliikluse ja pole suurt midagi teada päält selle, mis hiljem sallimatu luterluse kadalipu. Viimane nimi ise ytleb. suur rahvakalendri segipaiskamine toimus KOOLJAKUU /november/. 10131. (1918.) aasta kalendrireformiga. 2. Hingepäev. Hingedeaja algus. Kadu­ Mingi vana tähtpäev oma kommetega on nukesed tulevad kodu kaema, neile jäe­ pidand leidma endale koha kas yhe või teise takse söök ööseks lauale. Algab videviku kristliku tähtpäeva juures. Muudel päevadel pidamine. niiehknii pyha pidada ei saand. Näiteks 10. Mardipäev. Päeva nimes on yhte su- nimetavad lääne-eestlased pudrupäevaks land katoliiklik Martinus (katoliku-kiriku kyynlapäeva (2. radokuud), lõuna-eestlased kalendris 11. kooljakuud) ja muistne hoopiski vastlaid (liikuv pyha). Taolist uue koolja-nimetus 'mardus'. Samast tyvest ka ja põlise yhinemist on soodustand sisulised soome 'marraskuu'. Tänini säilind sandi- ja ka puht kõlalised kattumised (Tõnn- tamiskomme on väga vana, kestnud omal Antonius, eriti muidugi Mari-Maria jt). ajal hingedeajast jõuluni. Kaugelt siia- Eeltoodud tähtpäeva-nimistus on antud tulnud mardid ei ole keskid muud, kui meie meelest olulised tähtpäevad koos kom­ kadund omaksed ja esivanemad, kes ela­ metega, mis tunduvad põlisemad just antud vaile kylla tulnud. Mardihani. tähtpäeva juures. Tihtigi on need pärit 24. Hanipäev /kadrilaupäev/. Muhus on ääremaadelt, kus omapära reeglina paremini kadrilaupäeva õhtut nimetet haneõhtuks. säilinud (Setu ja Vadja lisaks veel luterlusest Erinevalt martidest on kadrisandid val­ puutumata). Eelistand oleme tavu, mis täna­ geis rõivais. «Mart yle maa, Kadri yle päevalgi järgitavad nagu päevakohane söök karja». St et Mart on põllumeeste jne. hoidja-kaitsja (meeste töö), Kadri valvab karja yle (naiste töö). Keelatud on jahi­ pidamine, eriti linnujaht Algab sygisene * lammaste pygamine. Hingedeaja lõpp. Eraldi tuleb veel peatuda sirvilaudadel märgit JÕULUKUU /detsember/. kuufaasidel. Lisaks noorele ja vanale kuule 7. Tõnnipäev. Päev on antud Wiede­ on siin toodud ka nn kõvad ja pehmed ajad. mannia rohkem tast suurt midagi teada ei Lõuna-Eestis on nad tänini tuntud ja ar­ ole. Sõna on vana, Wiedemanni järgi vestatavad, mujal teatakse neist vähem.

Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu 53 Yks kuutsykkel jaguneb kolmeks peh­ ulatuvad seosed kaugemalegi, näiteks ger­ meks ja kolmeks kõvaks ajaks. Pehme maani skaldi-laulud olid samuti algriimilised. (mäda) aeg on hää lagundaja ja määndaja. See vast ehk siiski ei tähenda, et peaksime Pehmel ajal lähevad haavad mädanema ja kõik ainult «Modern Talking'ut» kuulama, piim hapuks. Mädal ajal jahvatet jahu ja kuna pärisoma pole niiehknii olemas. Umbes suitsetet liha lähevad kergesti ussitama. sama lugu ka meie kalendriga. Ei olnud Pehmel ajal kyntakse söödid (mätas laguneb võõrmõjudest vaba (ja ei saanudki olla) ka hästi) ja veetakse sõnnikut. Pesu läheb muinasiseseisvusaegne maarahva kalender. pesemisel hästi puhtaks. Pehmel ajal (kuu Ja loomulikult polnud ka pääle-tulnud krist- vahepäeval) tapetud looma liha paisub keet­ lik-katoliiklik kalender mingi puhas algollus, misel. Pehmel ajal kylvatakse-istutetakse rohkem ikka ideoloogiaga sobitet segu juuti­ kõik, mis alla kasvatab. de ja paljude teiste rahvaste kalendrist. Pole Kõval (kalgil) ajal rasv pritsib panni võimatu, et osa meie rahvakalendrist, mida pääl ja põletispuud annavad kõvasti sysi välja. loeme praegu ristiusu-mõjuliseks, oli meile Kõval ajal lõigat puu ei mädane, haavad ei tuntud juba kristluse-eelselt — laenat samast lähe halvaks (kuldilõikus). Kõval ajal tapetud allikast, kus kristlastelgi. Taolisi kysimusi pole looma liha annab palju rasva välja. Kõval meie-teada keegi põhjalikumalt uurind. ajal kylvatakse teravili ja kõik muu, mis pääle Kõne all olevat sirvilaudkalendrit tulekski kasvatab (kapsas täie kuuga). Aasta kõige võtta kui tagasihoidlikku katset avitada kaasa kõvemad ajau on radokuu ymbruses, siis kultuuri järjepidevusele. Kroonukalendreis lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu. on rahvapäraseist tähtpäevist sees vaid vast­ Lammast pygatakse noorekuu mädaga — la-, jyri-, jaani-, mardi- ja kadripäev. Suvisted saab hää pehme vill ja hakkab kiiresti uut ja munapyha võivad inimestel pidamata kasvatama. Mädal ajal kylvät herned keevad jääda puht seetõttu, et ei teata, millal hästi pehmeks, kõval ajal mahatehtud ei lähe vastav päev on. Kui sirvilauad aitavad veidigi nii kergesti ussitama. Kõval ajal pandud sibul seda tyhikut täita, oleme oma tööga rahul. kasvatab päälseid, pehmel ajal pandu mugu­ P.S. Ei saa päris mööda minna nii suuliselt laid. Mädal ajal tehtud saunavihad on pehmed kui kirjalikult meieni jõudnud kriitikast. (ei poeta lehti), kuid võivad kergemini halli­ Põhilised syydistused — kalender pole tõsi­ tama minna. Kirves pannakse varde vanakuu teaduslik, meie muinaskalender kindlasti sel­ kõvaga. line pole olnud jne. Vastuseks lyhidalt: Loomulikult ei välista kõvad-pehmed ajad taolise kriitika aadress on vale, on tuldud laiemalt tuntud noore-vana kuu tähendusi. suurtykist kärbest tulistama. Ykski tegelikult Koik, mis kasvama peab (kylv, istutus), tehak­ tarvitetav kalender ei saa olla tõsiteadus­ se maha ikkagi noore kuuga, mis hävima peab lik, seda saab olla vaid kalendriuuri- (võsalöömine, putukatõrje), tehakse vanaga. m u s. Keegi pole kunagi väitnud, et meie muinaskalender oleks just taoline olnud, pi­ * gem on sirvilaudade näol tegemist impro­ Kalender on osa meie rahvuskultuurist. visatsiooniga teemal: milline võiks olla meie Võõrapäratsemine kultuurivallas, kus oma ja tänapäevane kalender, kui suhtunuksime oma põline olemas, on mõttetu ja kurb. Peajne paljude ärkamiste ja uinumiste kestel aus­ silmas eelkõige kuunimesid, aga ka paljut tavamalt esiisade vaimupärandisse. Muinas- muud. (Soomlased saavad oma tammi- ja kalendri taastamine peaks vist olema meie helmikuudega päris kenasti hakkama.) ajaloolaste töö, kuid kahjuks on need jäägitult Kreutzwaldki on pahandand kunagiste kalen­ hõivat kivilosside ja kloostrite, ryytelkondade dera ppadega, kes maarahva kalendrisse ja kuberneride ajalooga. Kui keegi võtabki saksapärased paastu- ja viinakuud sisse pan­ ette käsitella maarahva elu, siis loetakse yles nud. Meiepäraseid nimi on ju kyllalt, jätkub esimesi öid ja ränkraskeid teopäevi. Koik see valimisekski. Samas ei saa muidugi yhegi pole ju iseenesest paha, kuid meie meelest rahva yhtegi kultuurivalda puhastada kõigest teisejärguline. Mees, kes arvab, et eestlased võõrmõjulisest, nii et seejuures vastavast kultuurist ka veel midagi märkimisväärset on alati seisnud ajaloo näitelava ääremaadel, järele jääks. Rahvuskultuuri moodustabki ei ole eesti ajaloolane. See on mingi teise pääle yrgolluse just viis, kuidas algselt lae­ rahva pyyne, kus meil episoodilisi rolle esi­ nulised komponendid on yhitet oma põlisega, tada lastakse. Eesti ajaloos on maamees alati samuti võõrkomponentide valik. Tõdemus ei keset lava seisnud, aegade algusest pääle. See keela aga kellelgi eelistada põlisemat, au­ peaks nagu enesestmõistetav olema, kuid seda väärsemat kultuurikihistust hilisemale. Piltlik kiputakse unustama. näide — ka meie regivärsiline rahvalaul pole meie ainuomand, pääle sugulasrahvaste sygis 10200 Koostajad

54 Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu ANTS DRAS

LERMONTOV JA BYRON

Seitseteist aastat pärast «Childe Haroldi» ja lahastaja ja raugematu võitleja ühtlasi, oli «Don Juani» autori surma võitluses kreeklaste see poeet, kellest Puškin oma luuletuses vabaduse eest langes duellis mõttetu kuuli läbi «Merele» ütleb: Vene luule suurim lootus, selle hiilgavaim Ta lahkus, teda nuttis priius, esindaja pääle Puškinit, Mihail Jurjevitš ta pärg jäi ehteks inimsoo. Lermontov. Tal puudus veel üheksa aastat Voog, mölla, mürska mornis riius: sellesse ikka jõudmiseni, milles andis oma elu su Laulik, meri, oli too. George Noel Gordon Byron, kuid juba oli ta mitte enam ainult tulevikutõotus, vaid üks Su kuju sööbus talle hinge: vaimuelu surematuid kujusid. Teda oli Puš- su võimust teht, su vaimust lood, kini otseseks ja ainsaks pärijaks ülistand ta oli vägev, sügav, sünge, tema maa hiilgavaim arvustaja, Belinski — ta oli uhke nagu vood. ning ta sai pärandiks ka Puškini surmaviisi. Ei olnud kirjanikku ega peagu üldse Seesama tuim, vaenulik seltskond, mis oli isiksust, keda tollal Euroopas oleks nii saatnud hukka «Jevgeni Onegini» lauliku, imeteldud kui lord Byronit. Rohkem kui surmas ka «Meie aja kangelase» autori. Mõle­ ministerlikku olümplusse tarduma hakkav mad olid vaevelnud intriigide ja laimu all, Goethe oli ta «mõtete võimur» («властитель mõlemad olid neile vastu astund ja mõlemad наших дум»). Vähem vaatleja kui võitleja, kahevõitluses hukkund. Puškin jõudis elada mõtluse teoreetilistes alustes võrdlemisi vilu­ ühe aasta vanemaks kui Byron. Lermontovil mata, kuid kõigis oma eneseavaldustes kirg­ jäi sellest east puudu terve aastakümmend. lik, oli ta jõulisim kõigist oleva korra vastu Lermontovis nähakse pessimisti. Seda ta proiesiijaiest. Ta oli sügavas vastolus oma on, kuid mitte lootusetu pessimist. Ta vaatab aja inglise valitsevate ringkondadega, selle edasi. Ta on oma aja progressiivse suuna seltskonnaga, kes mõne aasta kestel oli teda üks suurimaid esindajaid — selle suurim tõstnud kilbile, teda hellitand, osalt peagu esindaja luules. Õtse pääle Puškini surma jumaldand, kuid siis, seoses ta lahkumisega esines ta selle sündmuse puhul kõigi sellest oma naisest, hakand tema pääle valama oma kaotusest südamesse rabatute nimel tulise kibedaimat sappi. Byron, kes oma seisusest eleegiaga, mis tõstis ta protestijate suuna hoolimata algusest pääle oli ennast tunnud etteotsa. Ja kogu ta hilisem elu oli selle võõrana oma kaasaristokraatidele, vastas nei­ protesti järg ja arendus. le kallaletungidele osalt põlgusega, osalt sar­ Pärast dekabristide purustamist oli revo­ kastiliselt piitsutavate vasturünnakutega, mis lutsiooniline liikumine sunnit minema põran­ ägedalt mõjuvuselt jätsid varju kõik tema vas­ da alla. Kuid see püsis edasi. Bestužev, tu sihit vaenlikkused. Paatose ja naeruga Pavlov, Poležajev tõendasid revolutsiooni- ujutas ta üle oma vastaste leeri. Tema «Don meele säilimist ka luuletajate seas. Puškinis Juan», see «ääretult geniaalne teos», nagu sel­ see õhkub alatasa. Kuid ühtlasi süveneb lest ütleb Goethe, nuhtleb Swiftist pääle surve all eneseanalüüs, püüe ennast ja enda olematu satiirilise kirega kõike retrograadset kaudu kogu olevikku ja selle meelsust tun­ mitte ainult Inglismaal, vaid kogu Euroopas. netada. Paljudel puhkudel see püüe jääb Püha allianss, Viini kongress, Wellington, püsima negatiivsel astmel. See saab põlg­ Metternich, kõnelemata lord Castlereagh'st likuks, pettund «maailmavaluks», mis ei söan­ ja sir Samuel Romilly'st, lüüakse häbiposti. da vaadata edasi. Kuid on ka neid, kes Vene isevalitsuse vitsutamisele pühendetakse pööravad pilgu julgelt tulevikku, mis peab ära terve hiilgavalt kirjutatud laul. Osalt kaudselt pühkima oleviku pahed. Puškin unistas het­ — nimeliselt Hispaanias toimuvates stsee­ kest, mil isevalitsuse rusudest kerkib uus nides —, osalt otseselt, teose lõpu poole, elu. Ning ka reaktsioonilisest Lääne- võetakse kõige halastamatuma analüüsi alla Euroopast ei puhund mitte ainult pessi­ inglise seltskonna suurimad pahed, eriti mistliku kontemplatsioonikultuse külmad, «cant», külm teesklus, lugematutes pisi- ja tarretavad tuuled, vaid teised, õhutavamad suurportreedes joonisietakse avar tolleaegse iilid, mis tõukasid tõusma tagurluse ebardi valitseva klassi pilt Londonist üle Istambuli vastu. Peterburini välja. Sekka mühiseb meri üle­ Selle progressiivse suuna suurim tolle­ tamatus laevahuku-stseenis, läigib niiske aegne oktsidentaalne kuju, pessimist, enese- rannaliiv ja kumab õhtuselt õhetav taevas

Oras 55 Haidee ja Juani armu episoodis, kõlavad üksluist, sünget tausta — ei ole ime, et isegi hümnid Kreeka muistsele vabadusele, joones- juba pisut ebaelastseks muutunud vana Goet­ tub hurmavas, vanaaegses ilus Byroni sugu­ he ülistas inglise luuletajat taevaid-taotavaks võsa loss Newstead Abbey, särab rida veetle- Euphorioniks. vaid, kuid peenelt individualiseerit naiskuju­ Selle kuju lähim, ehtsaim vaste kogu sid, räägib East-Endi sangar, uljas maantee- selle ajastu kirjanduses on kindlasti Lermon­ röövel Tom, oma vargaargood — sõnaga, tov. See ei ole jäljendaja, nagu mitmedki meist möödub terve maailm oma mitmekesi­ tema kaasaeglased ja paljud hilisemadki suses ja suurejoonelises vastuokslikkuses. lääne-euroopa kirjandusloolased ühtelugu on Kuid — ja see on otsustav, ning selles suhtes püüdnud tõendada, vaid kongeniaalne vaim. võrdus Byronile enne teda ainult Jean Väline elukäik ei olnud Lermontovil nii Jacques Rousseau — pildi keskuses asub alati maaliline, kuid temagi elas raskeima poliitilise harduv, raevuv, heitlev, vaimustuv, raskelt surve ajal; nagu Byron oli näind Prantsuse pettuv autor ise. Ta vaimustub loodusest ja revolutsiooni luhtumist, nõnda Lermontov oli noorusest ja loomulike eluvaistude rikkusest võind jälgida dekabristide verist mahasuru­ ning rikkumatusest, ta vihkab ja vaenustab mist ja sellele järgnevat umbreaktsiooni; ja põlastab kõike feodaalset, dogmaatilist, nagu Byron sattus ta isiklikult selle reakt­ kalget, tagurlist ja konventsionaalset. Luu­ siooni otseseks ohvriks, pärast seda kui oli letaja võimas individuaalsus jookseb igal sellele oma värssides kuulutand sõja surmani; pool tormi vastu keskajast põlvnevaid müüre, nagu Byron oli ta tutvund seltskonna üürniku see voolab kõikjal üle äärte, see täidab iga välise hiilgega, sellest lühikest aega joobund pildi ja mõtte, see lainetab ja voogab pea­ ja siis seda põhjalikumalt ja valusamalt sellest aegu ookeanitaoliselt. Nagu ühes kirjas Be- pettund; nagu Byron kandis ta varakult — linskile 1840. a. kirjutab Botkin: «Byron veelgi varemini kui Byron — südames orien­ väljendab esimesena luules keskaegadel kuju- taalse lõuna suurejoonelist, värvihõõguvat nend ühiskondliku korra eitust. . . või, tarvi­ võlu ja andis oma fantaasia selle kujundada; tades minu mõtet mitte täielikult ilmendavaid nagu Byron tundis ta end üksiklasena keset sõnu, vana aja eitust. Selles seisneb kogu ta oma aega ja kõrgemana sellest ajast — välja­ paatose olemus. Subjektiivne mina, mida valitud võitlejana vabaduse ideaalide eest; nõnda kaua olid aheldand patriarhaalsuse, nagu Byron tundis ta enda kannul mõtte- igasuguste autoriteetide ja feodaalse ühis- deemonit, kõikjal oleviku mürgist tuuma pal­ kondluse kütked, murdub esmakordselt jastavat analüüsi vaimu; nagu Byron oli ta vabadusse; — joobudes vabaduse tundest, kirglikult ja sügavalt tundev, valuliselt uhke heidab see endalt kütked ja ründab oma hing. Lermontovi paatose pinevust, ta protes­ ammuaegseid vaenlasi. Jah, Byroni paatos on tiva tahte võimsust ei ületa isegi Byron. eituse ja võitluse paatos; selle alus on aja­ Pigemini on lugu ümberpöördult. looline, ühiskondlik.» Oma hingesugulust Byroniga märkas ja See definitsioon on selles mõttes siiski toonitas Lermontov juba väga vara. Lapse­ väär, et Byron polnud kaugeltki esimene, põlves ta luges pääle Puškini lõunamaa- kelle mina sedaviisi protestis. Kuid ta on poeemide, Žukovski ja Kozlovi teoste, kus esimene, kelles see protestib niisuguse Byron nii sageli kajastub, ka Byronit ennast võimsusega ja poeetilise hooga, et teda või­ originaalis oma inglise keele õpetaja Vinsoni dakse võrrelda maruse merega, esimene, juhatusel. Tema kätte sattus ka Thomas kelles idee ja subjektiivne protestielamus Moore'i kirjutatud Byroni elulugu, ning mit­ liituvad nii jäägitult, nii kirglikult, nii ti- medki kohad sellest tundusid talle otsekui ta taanilise paatosega. Kui lisada juurde, et enda elust võetuina. Nii jättis temasse sügava Byronis lööb kõrgeid laineid just Inglismaal mulje seik, et Byron nagu temagi oli õnnetult nii kaunilt ellu ärgand panteistlik loodustunde armund juba lapsena. Väga tuttava joonena ekstaas; et ta elu isiklik traagika — mingi pidi talle tunduma lõhe inglase koduses elus: tume süü, millest ta alatasa räägib ja mis Byroni ema ei eland oma mehega koos ja mürgitab ta naudinguid, ning mida vist tuleb tulevane lord puutus isaga vaevalt kokku, pidada reaalseks — lõpeb särava ja sangarliku nagu Lermontov harva kohtus oma isaga, ela­ epiloogiga, osavõtuga Kreeka vabadusvõitlu­ des viimasesse vaenulikult suhtuva vanaema sest; et ta oma teeme ei käsitle mitte ainult juures. Neil elamustel võib olla mõndagi sügava tundega, vaid ka suurepärase välise tegemist Lermontovi noorusliku melanhoo­ efektsusega, uhkelt-eksootilisel, maalilisel liaga. Kuid enne kõike köitsid teda kahtlemata taustal; et ta kogu aja kõneleb veendu­ Byroni tugev, uhke isiksus, trots, millega ta musega, et ta ei räägi mitte ainult enda, vaid Välja kutsus kogu oma ümbruse vaenu, ühtlasi kogu inimkonna nimel — siis saab aru, miks janunedes inimlikku sümpaatiat, ta kangelaste ta kuju nii vastustamatu fastsineerivusega sünge leppimatus ning ta luule suurepäraselt mõjus kogu temaaegsesse harit maailma. Lü­ kirendav idamaine helk. Õilsad, kirglikud, hike, hiilgav, heroismi oreooliga pärjatet lennukad hinged, kes seltskondliku «pööb­ elu, meteoorina mõjuv geniaalsus, suurim liga», «hulgaga» põrkudes hukkuvad või eluks rekvisiitide pitoresksus vastu reaktsiooniaja ajaks pettuvad, saavad pea ta lemmik-

56 Oras teenriks. Nagu Childe Harold takerduvad nad pärasest struktuurist tingit ehtsa tuumaga: elujanu pööristesse, leiavad naistes, armas­ «Oli muidugi võimalik matkida byronfikku tuses, sõprades, kogu ühiskonnas vaid pettust žanri, kuid kogu lugu seisneb selles, et oli ning lõpetavad kibestusega. Elu näib neile võimatu matkides kirjutada «On kurb ja nii läila ja lääge, kogu nende olemasolu muutub igav» — luuletust, mida Belinski nimetas' üheksainsaks uhmaks. «kogu elu matuselauluks». Väga palju on kirjutatud Lermontovi See on ilmne. Lermontov oli oma hinge­ laenudest Byronilt, otsestest konkreetsetest laadilt vene Byron — või, et olla täpsam, mõjutustest. Kahtlemata neid tema varasema­ tsiteeritagu ta omad sõnad enda ja Byroni tes katsetustes leidub, ja ka hiljem on siin- kohta: «Ei, ma ei ole Byron, ma olen teine, sääl väga ilmseid paralleele. Neid on jälgind veel tundmatu väljavalitu, maailma poolt V. Spasovitš, M. N. Rozanov, E. Duchesne, tagaaetav võõras nagu temagi, kuid vene W. K. Matthews ja palju teisi, ja nende leidu­ hingega.» Byronilt ta sai nii mõndagi õtse üle dele püüda veel midagi olulist juurde lisada võtta, kuid veel hoopis rohkem oli temas oleks arvatavasti asjatu vaev. Kuid nagu mõ­ juba enne peidus ja Byron ainult aitas sellel nigi neist uurijaist tähendab, ei ole neil laenu­ kiiremini ja vormikamalt esile puhkeda. Ler­ del mingit põhilisemat tähendust. Mitte nen­ montovi kokkuvõtval hindamisel tuleb väga des ei seisne asi, vaid selles, et Byron Ler- vähe arvesse see, et säärased varased asjad montovis süvendas jooni ja õhutas omadusi, nagu poeemid «Pihtimus», «Bojaar Orša», mis olid tal sünnipärased või sotsiaalsest «Izmail-Bei» kasutavad kangelasteks seda ümbrusest tingit. Tema kaudu Lermontov inimtüüpi, keda tunneme «Gjaurist», «La- õppis sügavamalt tundma iseennast, ta oli ra'st», «Korsaarist», «Manfredast», «Korint- otsekui peegel, milles Lermontov reljeefsel hose piiramisest». Need on ainult ettevalmis­ kujul nägi mõnda, mis tal endal oli ammu tavad katsed, mida autor ise kunagi ei kavat- olnud olemas, kuid mis polnud veel arenend sendki avaldada ja millel on tähtsust eeskätt nii selgeks ega olnud veel nõnda aredalt tõus­ kirjandusteadlastele. Kuid isegi neis suleproo- nud ta teadvusse. vides on midagi väga ehtsat ja siirast, mis näi­ tab, et Lermontovis eneses elas see säde, mil­ On olemas teissuguseid arvamusi. Need ei lest puhkes põlema Byroni luule — eel kõige puudund ka Lermontovi lähimate tuttavate mandund oleviku põlgus, tõeline «maailma­ seas. Loetagu näiteks järgmine koht E. valu» ning vankumatu tahe vastupanuks — /p.o J./ Rastoptšina märkmetest tema üle: see tahe, millest Byron kirjutab oma «Pro- «Varakult küpsununa nagu kogu tema kaas­ metheuses»: «Kindel tahe ja sügav tunne, mis aeglaste põlv, unistas ta elust, ilma et oleks isegi piinamistes näeb omaenda jõulist kätte­ sellest midagi teadnud, ja sedaviisi teooria maksu, triumfeerides sääl, kus saab trotsida, kahjustas praktikat. .. Ta ei olnud meeldiva ning muutes surma võiduks.» välimusega, ja see ebanägusus, mis hiljem taandus jõulise ilmekuse ees ja kadus peagu Byroni teostes esineb pikk autobiograafi­ täiesti, kui geniaalsus seletas ta lihtsad näo­ line luuletus «The Dream», .«Unenägu», jooned, oli ta kõige nooruslikumates aasta­ milles luuletaja pääle oma abielulahutust tes üllatav. See seik määraski tulise mõistu­ heidab pilgu tagasi oma möödund elule, sega ja piiramatu auahnusega nooruki mõtte­ eriti oma noorukiarmastusele oma nõbu Mary laadi, maitse ja suuna. Leides võimatu olevat Chaworthi vastu, kes abiellus teisega ja hiljem meeldida, otsustas ta võrgutada või hirmutada langes vaimuhaigusse. Elult rasket õpetust ja drapeerus tollal moes oleva byronismiga. saand autor vaatleb oma rännakuid, oma Don Juan sai tema sangariks, ja koguni ta pettumusi ning oma taandumist loodusesse, eeskujuks; ta hakkas taotama salapärasust, mägede keskele, kust on kaugel vaenulik süngust ja mürgist teravust. See lapselik mäng maailm. Nagu Pontuse monarh Mithridates jättis kustumatud jäljed ta liikuvasse, vastu­ ütleb ta enese olevat nii kaua mürgist eland, võtlikku mõttekujutusse; seetõttu et ta end et nüüd mürk on saand talle toiduks. See kujutas Larana ja Manfredina, harjus ta ole­ luuletus on kirjutet pessimistliku resignat­ ma selline.. . mäletan tänini, millise kumma­ siooni hetkel, aktiivsemate, võitlusvalmimate lise mulje minusse jättis see vaene laps, kes viivude vahe pääl ning iseloomustab autorit oli grimeerund vanameheks ja vaevarikka ainult ühest küljest. jäljendusega jõudnud ette kirgede aasta­ test.» Uurijad on näidand, et ' Lermontovi noorusluules on palju selle poeemi reminist­ L. Ginsburg /p.o Ginzburg/, kes toob selle sentse. Kuid ka ilma otseseid kajastusi otsi­ tsitaadi, juhib tähelepanu sellele, et selle mata leiab ta toodangus palju sarnast, sest märkuse autor ei osand teha vahet ehtsa ja see luuletus vastab ühele ta vaimse struktuuri võltsi byronismi vahel. Oli olemas byronism põhijoonele — püüdele umbsest Nikolai- kui moenähe, kuid see moenähe oli seoses aegsest survest ning «kõrgema» seltskonna ühiskondliku teadvuse ajalooliselt sääduse- tühisusest pageda looduse ja mälestuste rüppe.

Oras 51 Leebes ja eleegilises laadis joonistab ta suuri­ kuid ta valab oma viha pisut liiga kergesti ma osavõtuga üht analoogilist saatust luule­ mitte ainult süüdlastele, vaid ka süütutele; tuses «Aleksander Ivanovitš Odojevski mäles­ paljudel puhkudel jääb mulje, et ta veidi tuseks»: «Meeletuna kiskus ta end vara lapse- sihitult harjutab oma võrratut satiirilist mõõk- rõivastest välja ja heitis südame käratseva lemiskunsti, ja ka isiklikkusest ei ole ta kau­ elu merre. Ning maailm ei säästnud ja jumal geltki vaba. Ründamine muutub tal mõnikord ei päästnud! . . .Sa ei teenind maailma. Noo­ spordiks — küll suurepäraselt, oma üld- rusest pääle sa hülgasid ta salakavalad tulemustelt väga vabastavaks, õige vastase ahelad: sa armastasid mere mühinat, sinava pihta suunatud spordiks, kuid siiski spordiks. stepi vaikust ja süngete mägede hambulisi Lermontovi kohta ei ütleks seda vist keegi — harju.. .» Ühes teises palas, «Esimesel jaa­ vähemalt mitte tema kohta siis, kui ta enese nuaril», näeb ta end keset balli, otsekui läbi luuletajana ja isiksusena juba oli leidnud. une jälgides «päheõpit kõnede metsikut sosi­ Nagu tema enda luuletuse «Prohvet», nägi nat», «hingetuid inimkujusid», viisaka kon- temagi oma ülesannet tõe kuulutamises ventsionaalsuse maske. Kuid ta vaim lendab tuimale, isikliku kasu ja karjääri taotlusse vaba linnuna lapsepõlve: ta näeb kõrget uppund maailmale, mille korda ta vihkas. mõisamaja, lagunend kasvuhoonega aeda, Seda ülesannet tuli täita kogu oma olemas­ rohelise taimedevõrguga kaetud uinuvat tiiki, olu kaalule pannes, hoolimata inimeste põlgu­ tugi taga küla suitsu ning väljade kohale sest, kas või elades nagu lind kõrves. Ler­ tõusvat udu. Ta astub tumedasse puiestikku; montov ei braveeri, vaid kuulutab ja võitleb. läbi põõsaste vaatab õhtune kiir ja kollased Tingimused, milles ta elas, olid raskemad lehed kahisevad ta argade sammude all. Ning kui need, milles tuli tegutseda Byronil, kellele kummaline igatsus ängistab ta rinda; ta mõt­ ta briti peeri seisus kindlustas palju võima­ leb, nutab ja armastab — armastab oma lusi, mida tsaari sõjaväe ohvitseril ei olnud. unelmate loomet, «silmadega, mis on täis Byroni isiklikku vabadust ei ähvardand keegi, sinavat tuld, roosja naeratusega, otsekui noo­ ka tema sidemete eest Itaalia carbonari'dega re päeva esimene sära salu taga.» Nii ta ei julet talle kallale tulla, kuna vene poeeti veedab tunde «imeriigi kõikvõimsa isandana», võidi vabalt viia ühest kohast teise, teda mitte ja need mälestused elavad saarena edasi ras­ ainult ümber paigutada, vaid sõjaväelise kete kahtluste ja kirgede rajudes. «Ent kui distsipliini ettekäände all ka veel hoopis hoo­ meelemärkusele jõudes mõistan pettust ja limatumalt kohelda, niipea kui see ülemusele inimhulga müra peletab mu unelma, kutsu­ meeldis. Ka avalikkuse ette oli inglise lordil mata pidukülalise — oo, kuidas ma siis palju kergem pääseda ta määratu üleeuroo- tahaksin häirida nende lõbusust ning ülbelt paliku publiku tõttu. Sellele vastavalt on neile näkku paisata oma raudse, kibedusest suures vene luuletajas traagiline noot veel ja õelusest nõretava värsi.» sügavam ja ta vastupanu raudsus seda imeteldavam. Sellest hetkest pääle, kui Ler­ Tüüpiliselt venepärasel, tolleaegse ülakihi montov oma luuletusega Puškini surma kohta miljööd kujutaval taustal väljendub siin tundmatusest esile kerkides oli enneolematu Byroni-taoline, kuid venehingeline vaimne põlastusega piitsutand hoovkonna korrupt­ tuum. Nagu «Unenäos» hellitab poeet noorus- siooni ja orjameelsust, jäi ta kord võetud mälestusi, kirjeldab oma kirglike lapsepõlve­ suunale truuks. Millisena ta kujutles luuletaja unistuste feodaalset, kuid vanaaegselt ilusat kutsumust, seda näitab suurima selgusega ta tagapõhja — milles muide nagu Byronilgi «Poeet». Need terasvärsid on sündind raske domineerib loodus — ning pöördub siis masendustunde taustal, kuid seda ülevamana kibestunult tagasi süngesse olevikku. Kuid ta mõjub nende võimas paatos. Luule on nagu teeb seda vihase energiaga, mida Byroni ulja mägilase puss, mis pärast kümneid ja selles luuletuses ei ole. Ta ei lepi resig­ kümneid võitlusi vaba mäeratsaniku käes on natsiooniga, vaid heidab reaalsusele, selts­ jäänd tolmuma armeenlaspoodi, ilma et keegi konnale kinda. Koik tema hingesse kuhjund seda enam puhastaks või loeks sellesse gra- sapp on koondet paari viimasesse värssi, mille veerit ülevat kuldkirja — ilma et keegi enam kõla on nagu mõõgahoop. See on tõeline mõtlekski seda kasutada lahinguks: Lermontov — hell, sügavalt tundeline ja hardumusele anduv, kuid ühtlasi kirglikult võitlusvalmis iga ta sisimat ja parimat elu Oo mõnitet poeet, kui kaua suigud maas, häiriva nähte puhul. Vaimurelv istub tal vä­ meel sumbund häbiväärses õdus? ga kergelt tupes — iga silmapilk võib see välja Kas kuldsest tupest kord ei sähva teras taas, lennata ägedaks ja otsustavaks hoobiks. mis halvakspanu roostest kõdus? See võitluskirg on Lermontovil võib-olla Byron tahab oma «Childe Haroldi» kol­ veel sügavam kui Byronil. Sest nii võimsatena mandas laulus, et kogu tema olemus koonduks kui inglase hoobid iganes tunduvadki, ei ühte sõnasse ja et see sõna oleks nagu välk ole neis siiski seda äärmist järjekindlust — kuid välk võib rabada nii õiglasi kui üle­ mis venelasel. Byroni üldine suund on selge, kohtusi. See välksõna peab eeskätt võimal-

58 Oras dama isiklikku eneseväljaelamist, kuna Ler- kuigi vaid ajutiseks — pääsnuna «sinistest montovis valusalt ja kestvalt domineerib mundritest, neile kuulekast rahvast», «orjade tung objektiivse ülesande teostamiseks. Byron maa, härraste maa. .. paašade kõikenägevast paiskas pikseid oma jõuküllusest, Lermontov silmast, kõikenägevatest kõrvadest.» Ning näib kogu oma jõudu koguvat üheks otsusta­ oma varast hukku otsekui ette aimates* vaks, vabastavaks teoks, nagu seda teeb tema joobub ta Kaukasuse elamusest seda ohel- Stepan Kalašnikov enne võitlust Ivan Julma damatumalt ja sügavamalt. Kui sügavalt ta opritšnikuga — teoks, mis toob talle endale seda teeb, seda kujutab ta kaasakiskuvaim hukatuse, kuid ilma milleta ta elu kaotaks looduspoeem «Mtsiri», lugu kloostriõpilaseks kogu oma väärtuse ja mõtte. Otsustades täita sattund mäginoorukist, kes põgeneb kodumaa oma püha kohust teab Kalašnikov, et tal ei mägedesse, et sääl jälle nautida vabadust, ole pääsu tsaari ega tema uhkelt rõivastet kuid kes kolme päeva pärast nõrkenuna lei­ timuka käest. Samuti elab ka Lermontov takse ja viiakse kloostrisse tagasi. Sääl ta enneaegse ja sünge huku teadvuses, kuid jutustab surivoodil kõigest sellest unumatust, seda põlevama veendumusega tõttab ta teos­ mis ta mägedes on näind. Läbi surmavarju — tama poeedi võitleja-ülesannet, kiirustab ta selle varju, mida järjest tunneme Lermontovil lausuma oma sõna. See hoiak näib muu seas — näeb ta vaimusilmis seda kirgastetumana peegelduvat ka tolles õtse fanaatilises väsi- oma kodumaad. Sellest nägemusest on saand matuses, millega ta ikka uuesti ja uuesti asus üks maailmakirjanduse meisterteoseid. Surve samade poeetiliste motiivide kallale, valades all lämbuma kippuva autori olemus lööb neid mitu ja mitu korda ümber, nagu «Dee­ enese seda ägedamalt püsti, joob seda janu­ monit» või seda pihtimuse motiivi, mille lõp­ semalt värsket õhku, kuuleb seda anduvamalt likuks kehastuseks sai «Mtsiri». Tal ei olnud linde ja imeb mäetaimestiku lõhnu. See aega liiga palju ringi vaadata, oma hellitet õhk on kristalselt puhas, värss terasnõtke ja ideid kergelt käest anda, et pöörduda mil­ kuldhelisev, sellesse heidet hing algusest legi uue poole. Selleks oleks olnud tarvis usku lõpuni põlev. pikka, produktiivsesse tulevikku. Tema selle­ vastu elas raske ajastu ja mornide aimuste Selles loodusnägemuses on koos kõik varju all ega võind end minna lasta, vaid pidi nooruslike igatsuste ja unistuste tuli, kuid täitma oma missiooni. ühtlasi on see teravaim reaalsuse pilt. Lermontovi meeled on täiesti pinevil, täiesti Selle sirgjoonelise, lakkamatu keskenduse avat. Seda võis talle õpetand olla Puškin, tulemuseks oli heroiline intensiivsus, mis kuid toonis ja laadis on mitmeti tunda vene luules mõjus täiesti uudsena. Sellest sai Byronit, kuigi üsna uues ja isikupärases suuri ergutisi terve pika ajajärgu maailma­ transformatsioonis. Lermontovi romantism ei vaatelise ja poliitilise protesti paatos. Mitte haihtu kuski uttu, vaid selle baasiks on vaat­ nagu laialt voolav meri, mille laineid torm lus, mis on sama vahe nagu autori mõte. viib kord siia, kord sinna, vaid nagu Kauka­ Kuski ei ole vees lamamise võlu meeliltajuta- suse kaljudest endale teed läbi murdev Terek vamalt kujutet kui selles «Mtsiri» osas, mühises Lermontovi luule tõkkeid eest pai­ kus nooruk janust nõrkedes arvab vete alla sates sihi poole. See saavutab äärmise löögi­ vajununa kuulvat imekala hurmavat laulu. jõu, luues keele, mis on kui karastetuim, Võitlus pantriga on täis metsikut tõepärasust. kõlavaim ja lõikavaim metall. Sama reaalsena tundub ka muu. Ikka-alati Ka Lermontovi loodusevaatluses, milles on tunda, kuidas Lermontovi romantismi all leidub mõndagi byronlikku, on mõnikord peitub suurim tõelisusemeel. midagi veel teravamat, valusamat kui Byronil. Byronist — eriti ta «Childe Harold'ist» — Sedasama tõelisusemeelt osutab kõige ilm­ võib vahel jääda mulje, et ta on ülev, morn semalt ka Lermontovi puuriv, lõikav reflek­ turist, kellel on aega oma haavu ravida kord sioon, see «demon Thought», «deemon Alpide, kord Itaalia, kord Albaania, kord Mõte», mis oli tal ühine Byroniga. See ei Kreeka loodusesse süüvides. Lermontovi loo- ole kaugeltki vaid nõrgestav, desinte greeriv duskirg keskendub päämiselt Kaukasusse — mürk, nagu paljud on arvand, vaid oma geograafiliselt kitsamasse, kuid seda suure- armutu analüüsiga ja hävitava kriitikaga pärasemasse alasse. Ning ta ei tundu kunagi viitab see positiivsele tulevikule. Lermontovil turistina. Kaukasus on tema ammuaegne on see võitlusvahendiks: täpne tõelisuse näge­ igatsus — mitte ainult vabaduse sümbol, vaid mine peab näitama teed tegudele. Et Ler­ vabaduse kehastus. Selle mägilasi ta ei ole montov ei jõudnud püstitada uut eluprog- mitte ainult põgusalt vaadelnud, vaid ta on nende vastu võideldes õppind tundma nende * Seda ta mainib sageli juba õige varasest ajast taltsutamatut vabaduseiha. Selle mägede ja pääle. Eriti täpselt joonistab ta oma saatust, nii metsikute jõgede grandioossus on talle ela­ nagu see hiljem tegelikult teostuski, oma ainult vaim ja kütkestavaim reaalsus. See on ta mõni nädal enne surma kirjutet «Unenäos». südame teine kodumaa. Siin tunneb ta end — /Ants Orase märkus./

Oras 59 rammi, vaid et ta vaatlus eeskätt nägi nega­ Oma väga üürikese elu jooksul jõudis tiivset, sõltub teda ümbritsevate olude laadist Lermontov tõusta titaaniks. Osalt Byronist ja samuti ta elu enneaegsest lõpust. Kuid lähtudes kasvas ta ise teiseks Byroniks. et see «kuri», see «mürk», mida ta endas Kahevõitlus Pjatigorskis ja vabadusvõitlejalik 'tundis, ei olnud midagi muud kui vaen kaas­ surm Missolonghis on mõlemad saand kõigi aegse lääguse vastu, tõendub kõige ilmsemini retrograadse surve vihkajate ja edasitung- selle läbi, mis ta luules on kaunist ja ülevat. leva luule imetlejate silmis suurteks sümbool­ See on seesama kibedus, millest ta räägib seteks sündmusteks. Enneaegu teekonna «Esimeses jaanuaris» — paratamatu eeldus lõpule jõudes näitasid nii «Kaini» kui otsustavaks võitluseks. Selles seisneb Lermon- «Deemoni» laulik teed tulevikule. Nende tovi sünge demonismi olemus — täpsalt vaim jääb võrdselt püsima ega hävine «külmas nagu Byroni «Kainis» ja «Prometheuses». Lethes». (1941?)'

MART ORAV MÄRKMEID ANTS ORASE TEGEVUSEST AASTAL 1940/41

26. detsembril 1940 kinnitas hariduse rahva­ korraldamisest. Kehtestatavale kursuste süs­ komissar Nigol Andresen Tartu ülikooli teemile ja uusile ideoloogilisile nõudeile ajaloo-keeleteaduskonna kateedrijuhatajad, vastavalt koostati õppeainete kavu ja prog­ professorid ja dotsendid (kooskõlastatult par­ ramme (kavu jõuti valmis praktilises keele­ tei keskkomitee kooli- ja kaadriosakonda- õpetuses ja nooremaile kursusile saksa kirjan­ dega). Nende hulgas ei olnud senist inglise dusloos; muidu jälgiti vanu, kärpides lek­ filoloogia erakorralist professorit Ants Orast. tüüri poliitiliste jt ainetega lisandunud koor­ Mõnda õppejõudu hõlmava eraldi käsk­ muse vähendamiseks). Püüti alustada üli­ kirjaga samast päevast sai ta rahvakomissarilt õpilasile keeleõpikute koostamist, kuid ei siiski õiguse töötada Lääne-Euroopa rahvaste jõutud kaugele — vaid Valentin Annus filoloogiate kateedrijuhataja-professori ko­ esitas kirjastusele oma suuresti varem val­ husetäitjana.1 Rektor Hans Kruusi sõnutsi minud prantsuse keele õpiku käsikirja.4* olnud sellise piiratud staatuse põhjuseks Õppetöös oli Ants Orase koormuseks Ants Orase inglisesõbralik minevik. Kevadel 1941. a kevadsemestril kuus tundi nädalas: 1941 kinnitas ajaloo-keeleteaduskonna ko­ proseminar, loeng «Inglise romantika õitse­ misjon (Peeter Tarvel, Gustav Suits ja Pärtel aeg» ja seminar «19. sajandi inglise luule Haliste) ka Ants Orase Oxfordis saavutatud keel ja stiil».5 Kateedri 1941. aasta teadus­ kraadi Bachelor of Letters vastavust Tartu töö plaanis oli ainsana Ants Orase enda töö: ülikooli doktorikraadile.3 Shakespeare'i tragöödiate «Julius Caesar» Lääne-Euroopa rahvaste filoloogiate ka­ ning «Antonius ja Kleopatra» tõlke kriiti­ teedri ülesandeks kujunenuks eelkõige põhi- line aparatuur (sissejuhatus, kommentaarid, lisaartiklid) ning veel ühe ta näidendi värss- keelte õpetajate ettevalmistus ning praktiline 6 keeleõpetus. Romaani ja germaani filoloogia tõlge ja kriitiline aparatuur. «Uurimus­ professuurid jäid vakantseks. Likvideeriti likke ülesandeid oleks muide olnud raske välisriikide ja eraasutiste finantseeritud määrata ka selletõttu, et kommunistlik- professuurid ja õppekohad: rootsi keele ja ideoloogilise surve tõttu poleks olnud võima­ kirjanduse, prantsuse keele, kirjanduse ja lik neid korralikult täita. Päälegi oli Lääne- kultuuri, itaalia keele ja kirjanduse, saksa Euroopa kirjanduse hankimisele tehtud lõpp, keele, kirjanduse ja kultuuri, juuditeaduse. nii et polnud lootust saada tarvilikku mater­ Neid omanud ja teisedki väliskodakondsusega jali,» oli ta hinnang aasta hiljem Saksa oku­ õppejõud pidid üldjuhul lahkuma Eestist patsiooni ajal esitatud aruandes.' Väliskirjan­ (Per Wieselgren, Kurt Schreinert jt). Nõnda duse muretsemise keerukus puudutas Ants tuli Ants Orasel kateedri ainsa professorina Orast ka kui endise filosoofia-, nüüd ajaloo- (polnud veel dotsentegi) lisaks kateedri­ keeleteaduskonna seminariraamatukogu ju­ juhataja kohustusile hoolitseda ka romaani ja hatajat, kelleks ta taas kolmeks aastaks- oli germaani filoloogia alase õppe- ja teadustöö valitud 1939. a. (Selles ametis ta on kaitsnud

60 Oras j Orav jaanuaris 1941 seminariraamatukogu hajuta­ võimu neutraliseerimiseks ka vene kirjanduse mise eest eriraamatukogudeks.8) 1941. a tippautorite tutvustamist Eestis. Aga temale kevadel kinnitati Ants Oras inglise filoloogia keskseks väärtuseks olnud rahvusriigi kadu­ aspirantuuri juhendajaks. Kahest kandidaa­ mine ja Nõukogude Liidus kujunenud riik­ dist sai aspirandiks teaduslikult sobivam Eerik liku mudeli totaalne rakendus Eestis aastal Parlo, kes jõudis vaid alustada tööd. Soja tõttu 1940/41 ei saanud olla talle vastuvõetav. ei saadud suvel 1941 luua kateedri juurde (Seda enam, et uue ühiskonna ideaal oli kabinetti, mille asutamine oli juba otsustatud vormitud mh isikukultusega ja inimest vaid ja mille vanemlaborandiks pidi Ants Orase vahendiks alandava massiterroriga stalinis­ eetel saama Prantsuse Teadusliku Instituudi miks.) «Tööindu oli andnud meile vabadus — abijõud Helmi Aspel. Kabinet tuginenuks vabadus asju selgitada ja uurida, järeldusi selle likvideeritud asutuse väärtuslikule raa­ teha, arvamusi vahetada ja seisukohta võtta: matukogule ja rikkalikele kollektsioonidele tunne, et oleme vaimuilma vabad kodanikud. (hävisid 1941). Niipea kui kaotasime selle aje, võisime saada vaid masinaiks. Tõeline loov töö oli muutunud Tehtavast ja kavatsetavast realiseerus eri 1J põhjusil vaid väike osa. «Üldmulje on see, võimatuks,» on ta hinnanud hiljem. Sep­ et äärmuseni viidud kantseleikord, presents- tembris 1940 kuulati Ants Orast terve öö üle lehed, õppekoormuse kalkulatsioonid, tunni­ Tartu SARKis, huvituti ülikooli endise ing­ kavad, illusoorsed teadusliku töö kavad jms. lise keele lektori Henry С. C. Harrise väi­ röövisid nii palju aega, et viljakas töö jäi detavast luuretegevusest ja surmast, Ants Ora­ peagu täiesti seisku,» nentis Ants Oras suvel se enda spioneerimisest, venevastasusest ja ta 1942. «Lisaks tuli õppejõudude kohta teosta­ õe abielust endise Inglise Tallinna-saatkonna tud salajane poliitiline valve, mida küll polnud töötajaga, Anglo-Eesti ühingust kui Inglise näha, kuid mille olemasolu kohta oli kaudseid luure pesast jne. 1941. a juuni küüditamine tõendeid, nii et puudus igasugune enese­ puudutas mitmeid ta abikaasa Livia Orase väljenduse vabadus. Poliitilised koosolekud, (sünd. Lüüs) sugulasi, kõnelemata sõpradest loengud, rongkäigud (kõik sunduslikud, kuigi ja tuttavaist. Pärast seda sai võimaliku arre­ mõnikord vabatahtlikuks maskeeritud) panid teerimise vältimiseks Ants Orase ööbimispai- veel lisakoorma pääle. Töökoormus oli gaks enamasti seminariraamatukogu ülikooli hiiglasuur, kuid tulemused kehvad.»9 peahoones, kus tal oli võimalik kuulata ka sõja puhkemise järel konfiskeerimata jäänud raa­ Omaalgatuslike liitumiste likvideerimisega 14 suleti ka mitu organisatsiooni, kus Ants diot. Nagu selgub välisvõitluslikus innus Oras oli olnud aktiivselt tegev. Neist näiteks kirjutatud, osalt memuaristlikust raamatust PEN-klubi, mille asutajaid ja kauane sekretär «Viron kohtalonvuodet», nägi Ants Oras siis ta oli olnud, pidi tegevuse lõpetama kui rah­ Saksamaa—N. Liidu sõjas võimaluse andjat vusvaheline organisatsioon. 28. augustil 1940 selliseks olukorraks, kus Eestil õnnestuks kogunenud juhatuse liikmed Oskar Urgart, demokraatlike lääneriikide armust taastada Valmar Adams ja Ants Oras lõpetasid klubi iseseisva riigi staatus. See ei tähendanud töö vormeliga: «kuna selle tegevusel enam ei teadaolevalt hiljem ei sõnas ega teos komp­ ole otstarvet». Enne arhiivi üleandmist hävi­ romissi Saksa okupantide ega natsionaalsot­ tas Ants Oras osa dokumente.10 sialistliku režiimi kohalike kaastöölistega. Võimatum kuitahes tüütavast n-ö tehni­ Muide, aastal 1940/41 olid Ants Orase all­ lisest koormusest ülikoolis oli Ants Orasel kirjad ka ajaloo-keeleteaduskonna õppejõu­ aktsepteerida uut riiklikku korraldust. Seni­ dude üleskutsel valimisteks NSVL Nõuko­ ses poliitilises ja kultuurilises käitumises ta gusse ja Rahvuste Nõukokku ning üleskutsel oli esindanud autoritaarsuse- ja totalitaris- fašistliku Saksamaa kallaletungi vastustami­ mivastast, traditsioonilisele demokraatiale seks (vt «Eesti Keel ja Kirjandus» 1941, nr 1, tuginevat, ta enda sõnutsi radikaalset libe­ lk 5; «Tartu Kommunist» 2. VII 1941, lk 2). Hiljem on ta siiski vihjanud selliste allkir­ ralismi, tunnustamata ühtegi ametlikult for­ 15 muleeritud doktriini." Ta oli kirjutanud en­ jade kahtlasile lähtekohtadele. dast aastal 1930: «Poliitiliselt kaldun võrdl. pahemale, nii umbes sotsialistide poole, kuid Kirjeldatud kontekstis jäi varem väga pro­ pole rahul ühegi erakonnaga. Erapooletu.» duktiivse Ants Orase teaduslik ja loomingu­ (Esimene lause oli algul lõppenud mõnevõr­ line töö mõistetavalt suhteliselt väheseks. Osa ra teisiti: «kuid nende taktika minu arvates lii­ tehtust jõudis siis või hiljem trükisõnna, teised ga vähese kultuursuse tõttu ei saa nendega tööd ununesid alanud sõja tõttu. Loome- liituda.»)12 Aktiivselt osales ta kolmeküm­ pingutuste psüühilist mõjuvälja ta on hiljem nendail aastail Eesti demokraatlikus oposit- kirjeldanud nii: siooniliikumises, samuti literaatide protestides «Püüdsin teha oma kirjanduslikku tööd vaimuvabaduse ahendamise katsete vastu harvadel vabadel hetkedel, et säilitada vaim­ kodu- või välismail. Lisaks inglis- ja prant­ set tasakaalu. Vaid tõlketöö tundus võimalik. suskeelse kultuuriringi saavutuste propageeri­ Tõlkisin Shakespeare'i. misele edendas ta saksa kultuurilise üle­ Olin lõpetanud Rooma tragöödiate tõlki-

Orav 61 mise. Olin valanud suure osa oma põle­ eestindused: Giorgi Leonidze «Poeedile», vast rahutusest Shakespeare'i saledatesse vär­ Alekhsandre Tšavtšavadze «Kaukasus» ja siridadesse. Kunagi varem pole Brutuse «Armastus» ning Grigol Orbeliani «Näen, kirglikel rünnakutel türannia vastu ol­ närbub roos ning leluks tuultel». «Viis­ nud mu hinges sellast vastukaja. Töö rahus­ nurga» viimaseks jäänud mai-juuni kaksik­ tas närve, niisama nagu vene veinid uimas- numbris 1941 avaldati Mihhail Lermontovi tasid neid.»16 luule tõlkeid Marie Underi, Jüri Šumakovi Ants Oraselt ilmus nõukogude aastal eral­ ja Hendrik Adamsoni kõrval ka Ants Oraselt: di raamatuna tõlge William Makepeace «Kohtamine», «Leht rebenes tammepuu- Thackeray mahukast ajaloolisest romaanist oksalt ja veeres ja vajus. ..», «Ei, ma ei «Henry Esmondi, Tema Majesteedi ku­ armasta nii kuumalt sind...», «Mereprint- ninganna Anna sõjaväe koloneli elulugu, sess» ja «Prohvet». «Loomingu» viimases tema enda jutustatud» (orig. 1852). Kirjastus sõjaeelses kaksiknumbris (5/6, 1941) ilmusid «Ilukirjandus ja Kunst» üllitas selle kahes Ants Orase ümberpanekud Byroni luulest: köites novembris ja detsembris 1940. Tõlge «Inezile» («Childe Haroldi palverännakust»), on Ants Orase kommentaaridega, teine köide «Koik on tühi töö ja vaimunärimine, ütleb ka saatesõnaga (suurtes raamatukogudes Koguja», «Pisarail põlevail» ja «Viimsed leiduvail eksemplaridel enamasti eemalda­ read». tud) . Teos oli EKSi «Maailmakirjanduse»- Osa kaastöid «Loomingule» ei jõudnud seerias kavas olnud juba 1939. a algusest 1. sõja tõttu ilmuda. Juba algsest viiendast nr-st ning seega suuresti varem ilmumisvalmis. oli jäänud välja kolm Ants Orase tõlget Sama kirjastus pidi avaldama Ants Orase inglise iuuletaja Stephen Spenderi loo­ tõlkes, märkuste ja järelsõnaga Shakes­ mingust: «Mõtlen alatasa.. .», «Kui neid kord peare'i nn Rooma tragöödiate mahuka on väsitand.. .» ja «Vangid» (trükiveerud kogumiku lõpliku pealkirjaga «Julius Caesar. säilinud KM KOs: 245, 191:1). «Loomingu» Antonius ja Kleopatra. Coriolanus». See 1941. a seitsmes number pidi ilmuma märki­ pidanuks ilmuma 1941. a II kvartalis. Val­ maks Mihhail Lermontovi 100. surmapäeva. mida jõudsid poognadki. Materjalid jäid Mälestatava luulest ilmunuks seal tõlkeid «Tartu Eesti Kirjastuse» valdusse, kuid teose vähemalt Betti Alverilt (katkend poeemist ilmumist saksa okupatsiooni ajal ei võimal­ 19 «Deemon» vabas ümberpanekus), Johannes datud. Tragöödiad trükiti lõpuks — tõlkija Jaanistolt («Naabritar») ja Ants Oraselt/' nimeta ja saate-esseeta, kuid ta märkustega Viimane oli pakkunud oma vahendusi F. — Tallinnas 1946. a (uustrükk 1947) Georg Tuglasele «esialgseks lahkeks tutvumiseks», Mere vastutaval toimetusel. Ants Oras ise sai le lisades: «Tuleb hiljem kõik kellegi teise poolt sellest juhuslikult teada alles 1958. a. Ta ümber kirjutada.» See märkus seletub ilmselt mahukas essee on säilinud Kirjandusmuu­ sooviga anonüümseks jääda, sest kolm luule­ seumis (КО 56, 288). tust on varustatud ka pseudonüümiga P. Roov. Koik esitatu jõudis trükiveergudeni Augustiks 1941 oli Ants Oras kirjastusele ning ilmunuks ikkagi Ants Orase tõlkijanime- «Ilukirjandus ja Kunst» esitanud ka Shakes­ ga: «Poeet», «On kurb ja nii igav», «Kui küp­ peare'i «Nagu teile meeldib» ja «Tõrksa ses viljas tuul veab lainetavaid joomi. ..», taltsutuse» tõlgete käsikirjad ning saanud «Pilved», «Vangistet rüütel», «Tereki kingitu­ honorarigi. Täpsemaid andmeid avaldamis- sed», «Tamara», «Unenägu», «Palve» ja «Üksi katsest mul ei ole. Igatahes «Tõrksa taltsu­ kõnnin teel, mis udukumal. ..» (vt KM КО tus» oli saksa okupatsiooni lõpul «Tartu 245, 245:9 ja 245, 191:1). Mihhail Lermon­ Eesti Kirjastuses» trükivalmis (käsikiri säi­ tovi käsitlevaist artikleist kavatseti samas linud, KM КО 56, 516); «Nagu teile meeldib» «Loomingu» numbris avaldada autorinimeta masinakirjas tekst tõlkija redigeerituna leidub säilinud kirjutis «Lermontov ühiskondliku samuti KMs (КО 237, 3:1). (Viimast eten­ laulikuna»2' ning Ants Orase essee «Ler­ dati teatris «Estonia» 1942. a Ants Sare vi montov ja Byron». lavastuses.^) Luule uusvahendusi Ants Oraselt il­ Siin George Gordon Noel Byroni 200. mus 1940/41 ajakirjades «Looming» ja sünniaastapäevaks ning samavõrra Ants Ora­ «Viisnurk». (Varasemaist tõlkeist avaldati se loomepärandi aktualiseerimiseks üllitatud ajakirja «Eesti Noorus» juulinumbris Alek­ tekst tugineb Ants Orase omakäelisele käsi­ sandr Puškini «Vang» ja mordva rahva­ kirjale (KM КО 245, 245:3), arvestades laulud «Tuuluke kerge, tuuluke karglev» tõenäoliselt autori enda tehtud pliiatsiparan- ning «Mööda kesa käib vana hobune».) dusi. Täielikult on säilitatud Ants Orase «Loomingu» 1941. a jaanuarinumber tõi programmiline keeletarvitus. Teksti võib hea­ Vladimir Majakovski «Kõneluse luulest fi- tahtlik huviline kommenteerida näiteks V. nantsinspektoriga» tõlke, «Viisnurga» Gruu­ Manuilovi peatoimetusel 1981. a Moskvas siale pühendatud jaanuarinumber ilmselt ilmunud mahuka «Lermontovi-entsüklopee- vene keele vahendusel tehtud gruusia luule dia» abil.

62 Orav 1 (Tallinn, 1970) tehakse A. Orase öe asemel major RAKA, 2100, 2, 767, 205; - A. Oras. Viron Giphev abikaasaks ta olematu tütar; b A. Oras. kohtalonvuodet. Viron kansan vaiheet vv. 1939— Viron" kohtalonvuodet, lk 111 ja 178; 16 Tõlge 1944. Jyväskylä, 1958, lk 110—111; J RAKA, 4 soome k-st, samas, lk 141; " Tõlke käsikiri KM 2100, 2, 767, 206—207; A. Orase aruanne КО 16, 323—326; ilmumise materjale samas 248, kateedri tööst aastal 1940—41 (kirjutatud 14. ь 8:2; 16, 146:3, 157 ja 166—167; 16, 256:1; 18 KM VII 1942) — RAKA 2100, 13, 137, 22; RAKA КО 292:2, 16, 301: 10, 16, 304:2; 56, 288 ja 514; l9 R-355, 1, 108, 128; 2100, 13, 26, 5p.; 6 RAKA, : Estonian Poetrv and Language. Studies in honor R-355, 1, 34, 54; Vt viide 4. Praktiliselt lõpetas of Ants Oras. Stockholm, 1965, lk 15; M KM КО väliskaubanduse rahvakomissari esindaja ENSV 248, 7:18, 1/2; 248, 7:10, 3; A. Ü k s i p. Mälestused. valitsuse juures sügisest 1940 lubade andmise Tallinn, 1975, lk 264. «Tõrksa taltsutus» A. välismaalt tellitud või tellida tahetava kirjanduse 8 J Orase tõlkes esietendus «Estonias» juba 1940. a saamiseks. RAKA, R-355, 1, 19, 16; Vt vüde lõpul (vt T.T., Shakespeare'i «Tõrksa taltsutus». 4;'° A. Oras. Viron kohtalonvuodet, lk 84—85. Homse esietenduse puhul. — «Sirp ja Vasar» ORKA fondis 3340 leiduvad Eesti PEN-klubi 21. XII 1940.); 2' B. Alveri tõlke käsikiri asub säilinud dokumendid; '' A. O r a s. Viron kohtalon­ 1S IS KM КО 245, 224:9; J. Jaaniste käsikiri A. Orase vuodet, lk 13; KM КО 193, 30:30; Tõlge rohkete parandustega ja esimese «Tereki kingid» soome k-st: A. O r a s. Viron kohtalonvuodet, lk 94; 14 tõlge, mille A. Oras avaldamiseks ise vahendas, Samas, lk 80—82, 142— 143, 146, 165, 172, 179. samas 245, 191:1. a KM КО 245, 191:1. E. Martinsoni raamatus «Elukutse — reetmine»

UV EUMIUOV

MÕTTEID ETNOSEST

Eestindajalt naali tunduvalt pikematest mõtteavaldustest. Alltoodu on valitud ja tõlgitud tuntud nõu­ Ja ometi usun, et ma pole hakkama saanud kogude etnograafi ja ajaloolase, Leningradi vägivallaga. Minu suhtumine originaali auto­ Ülikooli õppejõu ajaloodoktor Lev Gumiljo- risse on jäägitult heasoovlik. Lev Gumiljovi vi* kolmeosalisest traktaadist «Etnogenees vaadete tähtsust etnoloogiale tahaksin võr­ ja Maa biosfäär». Traktaat trükiti vastavalt relda Sigmund Freudi vaadete tähendusega Leningradi Ülikooli Teadusliku Nõukogu psühholoogiale. Kummagi esitatud teooria 1978. aasta 30. oktoobri otsusele 1979. aastal pole küll matemaatiline, kuid nende tõeollus ühes eksemplaris (3 osa: resp 252, 248 ja 237 on tajutav tundega, n-ö läbi enda. Igaüks lk masinakirjas) ja deponeeriti samal aastal võib sellest tajust elamuse saada. Ja kas saabki Üleliidulises Teadusliku ja Tehnilise Infor­ tundeid käsitlevaid kontseptsioone teisiti tun­ matsiooni Instituudis. netada, muud moodi hinnata? 1981. aasta septembris avaldas «Priroda» Muidugi sisaldavad nii fragmentaarium (lk 82—85) filosoofiakandidaat J. Borodai kui originaal näilisi ja vahest ka tõelisi artikli «Etnilised kontaktid ja ümbritsev kesk­ vastuolusid. Aga võib- olla see polegi halb? kond», milles antakse traktaadist (viidatakse Kutsugu need lugejat asjaga lähemalt tutvu­ ka L. Gumiljovi muudele töödele) tutvustav ma, originaali uurima, süvenema. lühiülevaade. Tellimise hõlbustamiseks toon ära Ülelii• Eesti keeles tutvustab L. Gumiljovi suur­ dulise Teadusliku ja Tehnilise Informatsiooni teost esimesena Peeter Ernitsa 8. aprillil Instituudi paljunduskombinaadi aadressi: 1983. a «Noorte Hääles» ilmunud kirjatükk Московская область 140010, г. Лю­ «Kontrastid». берцы, Октябрьский пр. 403 ПИК Käesolev töö jätkab sama missiooni. Vor­ ВИНИТИ, отдел распространения miks on valitud fragmentaarium. Loodan, et iga esitatud lõiguke pakub lugejale mingit Henn Mikelsaar enam-vähem iseseisvat informatsiooni, aga kõik lõigud kokku loovad impressiooni L. Gumiljovi kontseptsioonist kui tervikust. * Autori vanemad: Anna Ahmatova (1889—1966) — vene nõuk luu­ Muidugi on saadud mulje teatud määral letaja, alustas akmetistina (vt ENE I, lk 63). valija oma. Pilti nihutab ka tõlge, mis pole Nikolai Gumiljov (1886—1921) —vene luuletaja, eesmärgiks seadnud sõnasõnalisust. Ning akmeismi rajajaid; hukati kontrrevolutsioonilisest lõpuks on paljud lõigud ise ekstrakt origi- vandenõust osavõtu pärast (vt ENE II, lk 475).

Orav/Gumiljov 63 Ja vajalikud originaali andmed: * Гумилев Л. H., Этногенез и биосфера Eri etnosed moodustuvad eri viisil, sikhid Земли, в 3-х т. М: Депонировано ВИНИТИ said etnoseks religiooni kaudu; mongolid — 1979 (№ 1001-79 Деп.; № 373-79 Деп.; hõimluse alusel; šveitslased aga tänu õnnes­ № 3734-79 Деп.) tunud sõjale austria feodaalidega, mis ühen­ Kolme köite koguhinnaks tuleb 30 tubia das nelja keelt kõneleva elanikkonna. (10.23+10.01+9.63). Mis on neil juhtudel ühist? * Etnosed on alati seotud looduslike tingimus­ tega. Loodus määrab tekkiva etnilise kollek­ I. Looduse ja ühiskonna vaheline lüli tiivi võimalused aga vastsündinud etnos muu­ dab loodust vastavalt oma vajadustele. Et­ Inimene nagu iga bioloogiline liik püüab nose liikmed harjuvad maaga, maa muutub hõivata võimalikult suuremat maa-ala ja asus­ nende järglastele lähedaseks ja kalliks. tada seda võimalikult tihedamalt. * * Ükski inimene ei eksisteeri väljaspool etnost. On etnosi, kes ennemini surevad, kui vaenla­ Küsimusele «Kes sa oled?» vastab ta hetkegi sele alistuvad (nt Põhja-Ameerika indiaan­ mõtlemata: «inglane», «prantslane», «vene­ lased Ühendriikide võimule). lane» jne. * * Püüe haarata uusi territooriume, arendada Etnost defineerida on raske. Maailmakirjan­ kultuuri ja suurendada oma liikmeskonda duses valitseb siin suur segadus. Meie dek­ pole mitte igale etnosele omane. lareerime: etnos on nähtus, mis asetseb bio- ja sotsiosfääri piiril; ta täidab Maa -biosfääri Etnos pole mitte seisund, vaid protsess. ehituses erilist rolli. Oma tekkelt on etnos * looduslik nähtus. Etnoste segunemine on alati piinarikas ja * pikaldane ja seejuures tulemuste poolest väga Kuidas nad tekivad ja miks nad kaovad? variaabel. Metissatsiooni resultaadid osutuvad * sageli ootmatuks ja alati suunamatuks. Etnos on Homo sapiensi kui liigi spetsiifiline eksisteerimisvorm. Etnoste nimetused on petlikud; sageli on mitu Inimese sõltuvus geograafilisest keskkon­ ühenimelist etnost ja vastupidi: üht etnost võib nast on kaheldamatu! Õitsev majandus eel­ mitmeti nimetada («tatarlast» kasutatakse va­ dab optimaalseid looduslikke tingimusi. hel «mongoli» sünonüümina). * * Ühiskondlike formatsioonide vahetus ja uute Etnilise eritlemise põhiprintsiibiks on käitu­ etnoste teke langevad vaid harvadel erand­ mise stereotüübi kõrvutamine (ameeriklased juhtudel kokku. erinevad inglastest: vanausulised suurvene­ * ta stest). Etnost ei tule uurida mitte sotsiaalse progressi * funktsioonina, vaid iseseisva nähtusena. Eristatakse nelja tüüpi etnilisi kontakte: a) kooseksisteerimine, mispuhul ei seguneta, ei Kõikidele etnostele on iseloomulik enese aimata teist järele, võetakse üle vaid tehnilisi vastandamine ülejäänud maailmale: «omad» uuendusi; b) assimilatsioon — üks neeldub ja «teised»; «meie» ja «mitte-meie». teises ja unustab täielikult oma päritolu ja * kunagised traditsioonid; c) met issal sioon — Kasu peale etnoseks ühineda ei saa. Etnilise säilitatakse ja põimitakse ühte algetnoste diagnostika aluseks on tunne. Etnosesse traditsioonid, mäletatakse eellasi; tekkinud kuulutakse lapsepõlvest peale. põimik pole aga tavaliselt püsiv ja eksisteerib Riigi, kirikliku organisatsiooni jt taoliste üksnes tänu uutele metissidele; d) kokku­ institutsioonide piirid langevad väga harva sulamine — unustatakse mõlema algsed tra­ etnose piiridega ühte. ditsioonid; algetnoste kõrvale või nende ase­ * mele tekib kokkusulanutest uus, kolmas etnos. Etnosed võivad olla kaks- ja kolmkeelsed See on sisuliselt etnogeneesi põhivariant. (prantslased räägivad nelja keelt) ja vastu­ Aga miskipärast täheldatakse niisuguse tule­ pidi: eri etnostel võib olla üks ja sama keel musega kontakte teistest vähem. (mehhiklased, peruulased, argentiinlased rää­ * givad hispaania keelt). Kongo ülemjooksul elavad sümbioosis bantud * ja pügmeed. Nende erinevus on nende sõpru­ Mõnikord ühendab jutlus inimesi ja neist se aluseks. Pügmeed aitavad bantudel metsas saab etnos (nt türklased). Siiski pole ühine liigelda, bantud annavad nuge, nõusid jt usutunnistus etnose üldine tunnusjoon. olmetarbeid.

64 Gumiljov ette» võib tuua ainult ühe, mida tunnistab Assimilatsiooni teostatakse enamasti veriste iga liige: «meie oleme niisugused, aga kõik ja solvavate vahenditega. Assimileeritavatele ülejäänud on teistsugused». esitatakse alternatiiv: südametunnistus või * elu. Surmast pääsemiseks tuleb loobuda kõi­ Etnos ja neli suhtumist ajasse. gest kallist ja harjumuspärasest — ja Passeism — kui aktiivne etnilise terviku muutuda võitjate hulgas teisejärguliseks ini­ ehitaja tunneb end eellaste liini jätkajana. meseks. Aga ka võitjad kaotavad: nad saa­ Niisugusest suhtumisest sünnivad kangelas­ vad endale kaaslasteks kahtlased silmakirja­ teod, eluohverdused isamaa eest (sparta- teenrid. Võitjad võivad kontrollida küll alis­ lased!). Passeistidel nagu puuduks isiklik tatud etnose käitumist, kuid mitte tema tuju­ huvitatus, nad armastavad oma missiooni sid (näiteks: inglased — iirlased, hispaanlased rohkem kui iseennast. See pole altruism: — Simon Bolivari partisanid, hiinlased — nende armastuse objekt on neis endis, kuigi tunganid, suurvenelased — kasakad). mitte ainult neis. Nad ei tunne end lihtsalt suurte traditsioonide pärijana, vaid osakesena Metissatsiooni täheldatakse väga sageli, kuid nendest traditsioonidest. Seda tüüpi inimesi eksogaamsete abielude järelpõlv kas sureb leidub igal epohhil, kuid etnogeneesi alg­ kolmandas-neljandas generatsioonis või lagu­ staadiumidel on neid mõnevõrra rohkem. neb tagasi algliinideks. Näiteks XVI sajandil Aktualism. Inimesed unustavad mineviku lugesid türklased kõiki, kes tunnistasid is­ ega huvitu ka tulevikust. Nad tahavad elada lamit ja allusid sultanile, «omadeks». Ja rik­ praegu ja iseendale. Nad on mehised, energi­ kasse Türgisse voolas palju rahvast. Paljud lised, andekad, kuid kõike, mis nad teevad, immigrandid olid energilised ja kasulikud, teevad nad üksnes oma lõbuks. Kangelas­ kuid enamik siiski jätised — sooja koha ja tegusida teevad nad ainult edevusest (Na­ sinekuuri otsijad. XVIII sajandiks olid neo- poleon). Nagu eelmiselgi juhul ei sõltu nende füüdid osmani etnose niivõrd lahjendanud, suhtumine aga nende tahtest, vaid kõrgema et viimased tundsid end omal maal juba rõhu­ närvisüsteemi iseärasustest. Nad ei saa olla tuna. Võõraste sissevool väärastas käitumise teisiti, kui nad on. «Vähemalt tänane päev stereotüübi, mis ilmnes vesiiride "ja kohtute on minul» või «Pärast mind tulgu või vee­ ostetavuses, sõjaväe võitlusvõime languses ja uputus!» — nad ei hüüa nii künismist, vaid majanduse laostumises. XIX sajandi alguseks puhtast südamest. Sellise suhtumisega inimes­ oli Türgi «haige inimene». te esinemine ei vii etnost hävimisele, ainult * peatab selle kasvu. Aga mõnikord osutub Endogaamia kui inkorporatsioonivastane aktualism ka otstarbekaks. barjäär stabiliseerib etnost. Endogaamia on Futurism. Tuleviku nimel ei ignoreerita tarvilik etniliste traditsioonide säilimiseks. mitte ainult minevikku, vaid ka olevikku. Eksogaamia annab lapsele kaks teineteist Selline suhtumine on sama seaduspärane kui kustutavat käitumistüüpi. kaks eelmist, kuid seda kohtab harva. Futu­ Hunnid kasvatasid karja, hiinlased harisid rism mõjub etnosele niivõrd hukutavalt, et maad ja kaevasid kanaleid, aga nende ühised tekib alternatiiv: kas sureb etnos või surevad järeltulijad ei osanud ei seda ega teist. Nad «unistajad»; või siis kuulutavad futuristid riisusid naabreid ja alluvaid ja viisid haritud oma unistuse teostunuks ja muutuvad aktua- maa hävimisele. Maastiku seisund on etnilise listideks, st hakkavad elama nagu kõik. Futu- kliima tundlik baromeeter. ristlik maailmatunnetus on ümbritsevatele * ohtlik vaid puhtal kujul ja kõrges kont­ Igal etnosel on oma kordumatu käitumise sentratsioonis. Selliste inimeste esinemine viib stereotüüp, teatud ainuvõimalik ühiseluviis. etnose reeglina desintegratsioonile. See pole etnose liikmetele sugugi koormav, Neljas ajasse suhtumise viis on aja täielik see on neile loomupärane. Aga teise etnose ignoreerimine. Need on olesklejad. Neid on käitumisnorm tekitab alati hämmastust ja alati, kuid teiste kõrval pole nad kuigi märga­ arusaamatust. tavad. Hävimatu keskpärasus tõuseb päeva­ * valgele alles pärast futurismi pidutsemist. Ja Käitumise stereotüübi jõud on seepärast ajalooline aeg peatub.. . hiiglasuur, et etnose liikmed loevad oma ste­ Passeism, aktualism ja futurism peegelda­ reotüüpi ainsaks inimväärseks; teised elavad vad kolme etnilise dünaamika staadiumit, kui metslased. Etnos on kollektiiv, kes eris­ neljas vastab etnose staatilisele seisundile. tab end kõikidest teistest kollektiividest. Etno­ * se määratlemiseks pole ühtki reaalset tun­ Etnose ja riigi piiride ühtelangemine pole nust, mis kehtiks kõikidel juhtudel. Keel, obligatoorne, kuigi näib loomulikuna. Mee­ päritolu, tavad, materiaalne kultuur, ideoloo­ nutame vanaaja suuri impeeriume, mis ühen­ gia — need võivad olla, aga võivad ka mitte dasid mitmesuguseid etnosi, või keskaja et- olla määravaks momendiks. N-ö «sulgude noste feodaalset killustatust. Nähtavasti on

Gumiljov 65 kombinatsioonide kummalisus niisama loo- tõusma isiklikest huvidest kõrgemale. «Alt­ » mulik kui ühtelangevus. Mõlemat tüüpi süs­ ruistid» kaitsevad etnost kui tervikut. Kuid teemid on dünaamilised ja nad tekivad ja looduslik valik vähendab nende hulka ja muu­ kaovad ajaloo käigus. dab etnose aja jooksul kaitsetuks. «Egoistide» * järglased jäävad elama teiste etnoste koos­ Etnose struktuur on alati rohkem või vähem seisus, meenutades «altruiste» mitte kui oma keeruline; keerukus annab talle püsivuse. esivanemate kangelaslikke kaitsjaid, vaid kui tobedaid, tõrksa ja riiaka iseloomuga inimesi. * * Koik elusad süsteemid, sh etnos, võitlevad oma hävingu vastu. Nii etnosele kui tema eluala loodusele on kõige ohtlikumad naabrid, kes pole veel kao­ Etnosesisene mitteantagonistlik konkurents tanud adaptsioonivõimet ja seepärast laienda­ hoiab etnose ühtsust. Etnilise süsteemi liht­ vad jätkuvalt oma areaali. sustumine on tema languse tunnusmärk. * Riik jätab oma pitseri temas elavate etnoste Kuigi vahetevahel täheldatakse etnose lahus­ omavahelistele suhetele. Etnosed on sunnitud tumist suurtes naabrites, pole see protsess elama samas regioonis, leppima kooseksis­ kunagi olnud etnilise kollektiivi enda ees­ teerimise faktiga ja olema teineteisele tahes- märgipärase pingutuse vili. Mõnikord eelistab tahtmata koormaks. Niisugune on olukord etnos pigem surma kui eksistentsi talle vastu- Belgias, kus valloonid ja flaamid elavad kui võetamatuis tingimusis. Just «õigus» surmale ühiskorteri elariikud; samuti tunnevad end eristab etnost loomapopulatsioonist. Kanada inglased ja prantslased. * * \ Etnogeneetilist protsessi võib katkestada mis Käitumise iseloom määrab inimese etnilise tahes faasis, kuid kergem on seda väärata kuuluvuse. Uue etnose teke tähendab uue alguses ja lõpus. Seejuures ei ole etnose teh­ käitumisstereotüübi sündi. Selle loovad nika- ja kultuuritasemel suurt tähtsust. inimesed. Kuidas? Kas teadlikult või eba­ Etniline fenomen on materiaalne; ta eksis­ teadlikult? Mil viisil õnnestub neil murda teerib väljaspool meie teadvust ja sellest traditsioonide inerts? Mis jõud aitab neil väl­ hoolimata. juda eelmisest etnosest? * * On rida etnilise sobimatuse astmeid. Ühtedel Võib formuleerida järgmise üldistuse: mis ta­ juhtudel toimub inkorporatsioon kergelt, hes etnos on tekkinud kahe või enama etnilise teistel raskelt, kolmandatel pole see üldse substraadi kombinatsioonist, st etnostest, mis võimalik. eksisteerisid enne teda. Näiteks inglased Et saada tõeliselt «omaks», on vaja lüli­ tekkisid anglitest, saksidest, sõdades lesestu­ tuda protsessi, s.o pärida etnose traditsioonid nud kelti naistest, taanlastest, norralastest ja ideaalid; aga see on võimalik üksnes lapse­ ja lääneprantslastest. Samuti on lugu his­ põlves ja tingimusel, et inkorporeeritav ei paanlaste, suurvenelaste ja iidsete hiinlastega. tea oma tõelisi vanemaid. Kuid kas pole see vastuolus faktidega, mis räägivad segunenud etnoste hävitavast mõjust Etnose teke on harv nähtus. Kust on pärit üksteisele? Õigus! Ometi, x-faktori olemas­ jõud, mis loovad etnose? olul vastuolu kaob. Mis on see x-faktor? Isegi katastroofide puudumisel ühed etno- * sed surevad, teised sünnivad. X-faktor on tunnus, mis ergutab ja stimu­ leerib etnogeneesi. Täiesti mõistetavalt ei taha tänini rahulikult elanud inimesed end järsku koomale tõmma­ Uut käitumisstereotüüpi välja mõelda ta, et vabastada kohta neile jumala arusaa­ pole võimalik. Uus käitumistüüp tekib inimes­ matutele ja ebameeldivatele võõrastele. Vas­ te ebateadliku tegevuse tulemusena. Seega tupanu uuele on loomulik enesekaitse- on mõttetu esitada küsimust: on uus tüüp pa­ reaktsioon, mis võtab alati teravad vormid; rem või halvem. Võrdlusskaalat pole, ta on sageli puhkeb hävitav sõda. Et võita või vähe­ lihtsalt teine. malt püsima jääda, peab etnoses tekkima Uus etnos tekib teatud asjaolude erilisel altruistlik eetika: kollektiivi huvid peavad kokkulangemisel. Milliste asjaolude?

66 Gumiljov MEELIK KATTAGO TRAKTAAT ISELIIKUMISE ALLIKAST I (TASATUSE KONTSEPTSIOON I) Mateeria sünnipäraste omaduste hulgas on humanitaarteaduse ning filosoofia, dialekti­ esimene ja kõige tähtsam omadus liikumine, lise metodoloogia ühispanust, kus tradit­ mitte ainult kui mehhaaniline ja matemaa­ siooniliselt lahusseisvad teadmised, nägemis­ tiline liikumine, vaid veel enam, kui tung, viisid ja meetodid on üksteist loomuldasa eluvaim, pinge, ehk — kasutades Jakob täiendama ja tasakaalustama seatud. Vunda­ Böhme väljendust — kui mateeria pün mendi ja alumiste korruste tasemel dominee­ Qual. rib avatud mittetasakaaluliste süsteemide K. Marxi poolt F. Baconi filosoofiale teooria alusel kujunev uus loodusteaduslik antud iseloomustusest (sõrend. — M. K.).x maailmapilt, ülemiste korruste juures dialek­ tiline inimeseõpetus. Läbivalt, nii projekti visandamisel, karkassi püstitamisel kui keha- SAATEKS mi ladumisel, on autoril sideainena alati käepärast dialektiline mõtlemisviis. Niimoodi Et kõik siin maailmas liigub, voolab, muutub, saavad kokku muidu kauged mõisted nagu läheb ühest olekust teise — selle dialektilise mittetasakaalulisus, pöördumatus, temporaal­ filosoofia ühe põhilausega on argiteadvuski sus, degradatsioon, (autori tuletatud) ta- laialt tuttav. Lihtne, aga järeldusterohke satus, evolutsioon, areng, tegevus, vaja­ tees, et maailma liikumine on iseliikumine, dused, eesmärgiseade, väärtused, kasulikkus on veidi vähem tuntud ja raskemini adutav, jms. vaatamata sellele et niisugune idee sündis juba filosoofia «hälliaegadel» ja on inim­ Miks, kust ja kuhu protsessid kulgevad? konna saatjaks olnud kakskümmend viis pikka Areng ei ole ime, vaid loomulik nähtus, selle sajandit. Kui nüüd teha veel üks samm eest tuleb mujal tasuda degradatsiooniga. tunnetuse teel, siis jääb igapäevamõtlemine Koik areneb millegi arvel. Areng — jaa, igatahes päris kimpu: maailma iseliikumise kuid mis see maksma läheb? põhjus on immanentne, temas endas olev Meie ees on noore filosoofi küps mõtte­ spontaanne jõud, «mateeria tung, eluvaim, maailm, mille üks suuri voorusi on kahjusta- pinge, pün». Mis siin enam tavatarkusest või matus seiskunud riigimõtlemise tabudest. tervest mõistusest rääkida! Selle probleemide­ Niisiis ergas, kompromissitu ja teel olev, ringi rahuldava selgitamisega pole senini kuid lõpuni minna ihkav. Kõrge siht juba ise toime tulnud ei teaduslik ega filosoofiline ülendab vaimu, kuid praegu peaks minu arva­ mõtlemine. tes selle eesmärgi saavutamiseks loodud «lu­ gu» pakkuma samaväärset rahuldust. Sest, Miks too aktiivne alge toimib, mis on raske uskuda, aga tegemist pole millegi muu mateeria iseliikumise allikas, milles põhjus? kui dialektika uue paradigma Filosoofia ajalugu pakub meile palju vastu­ esseistliku esmaesitusega! seid, mis omakorda olnud aluseks erinevatele Hingestatud esituslaad vajab hingestatud maailmapiltidele. Nõukogude filosoofiakir- lugejat! janduses leiame järgmisi variante: iseliiku­ Suurema arusaadavuse nimel vajab uus mine kui causa sui, iseenda põhjus; vastas- selget suhestatust vanaga, lähteplatvormi toime kui iseliikumise põhjus; iseliikumise määramist. Peamiselt seda ülesannet täidab allikaks on liikumise enese vastuolulisus. Ent kirjutise esimene osa. Siit algab mõtte­ ometi.. . arenduse pealiin, mis juhib meid läbi kogu Traktaadi autor esitab nende vastus-skee- traktaadi. mide pädevelegantse kriitika ning astub Eppur si muovel julgelt sissetallatud radadelt kõrvale ja Ülo Kaevats . .. edasi. Oma «maailmahoone» kujundami­ filosoofiakandidaat, dotsent sel pruugib ja sünteesib ta oskuslikult uut (mõtte) -materjali, sh tuntud asju uutesse Ettevalmistus seostesse pannes. Ehitise arhitektoonikas tu­ Meid ümbritsev maailm koosneb esmapilgul leb eriti viljakaks hinnata seda loodus- ja lõputust hulgast üksikutest muutumatutest asjadest. Mõningad neist on paigal, mõnin­ 1 K. Marx, F. Engels. Püha perekond ehk kriiti­ gad aga liiguvad teiste suhtes. Kuid lähemal lise kriitika kriitika. Bruno Baueri ja Ко vastu. vaatlemisel me avastame, et asjad mitte ainult Tallinn, 1978, lk 124. ei liigu ruumis, vaid muutuvad ka ise, «vana-

Kattago 67 nevad». Nad oleks nagu teel tekkimisest omadustelt. Omaduste rikkus on konkreet­ kadumisse. Ja meil ei ole tegemist hoopiski sustes. mitte asjade, vaid protsessidega. Pole midagi Erilise alusel kujuneb üldine: eluta, elusa jäädavat. Koik muutub, voolab, «kõik, mis ja sotsiaalse kui mateeria tasandite liikumise tekib, on väärt, et ta hukkub» (Goethe). 2 kujutamine. Edasi — üleüldine: esiteks kui Liikumine on absoluutne. See ei taandu üldteaduslik. Siia kuuluvad jäävusseadused, mehhaanilisele ega ka ühelegi teisele konk­ entroopia kasvu seadus, küberneetika, süstee- reetsele liikumisvormile, vaid on «muutu­ miteooria, sünergeetika printsiibid jm. See mine üldse» (Engels). on maailma (ennekõike kui Maa) läbiv Olles korduvalt kasutanud sõna «asi», vaatlemine. Teiseks, kosmoloogia. Maailm kui peame toonitama, et liikumine ei piirdu asjade Universum. Maa on kübeke kõige muu hul­ muutumisega, vaid on mateeria muutumine gas. üldse, kõigis tema ilmingutes. Liikumine pole Need on teaduslikud piirüldistused. Kuid «asjastatud», vaid materiaalne. Ta ei lülitu võib minna veelgi kaugemale läbi uue kvali­ mateeriasse väljastpoolt, see on mateeria teedi — läbi filosoofilise. See ei ole enam olemisviis. Mateeria ilma liikumiseta on tun­ üleüldine, vaid uurib Üleüldist. Kõige Muu netamatu ja mõistena mõttetu. Teiselt poolt, seas. Üleüldist kui sellist, iseenesest sellist. pole ja ei saagi olla «paljast» liikumist, liiku­ Filosoofilist ei huvita mitte liikumine, vaid mist selleta, mis liigub, «eimiski» muutumist. Liikumine. Filosoofiline justkui ei pee- Mateeria ja liikumise ühtsus on nii mateeria geldakski enam objektiivset tegelikkust ja kui liikumise olemasolu tingimus. ometi põhineb sellel. Uurimisaine oleks siin Ülalöeldu kannatab ühekülgsuse all. justkui aprioorselt välja mõeldud ja samas Mateeria käsitamine lausalise muutumisena ta tuleneb ümbritsevast. Filosoofiline on pole vähem metafüüsiline kui tema kujuta­ «justkui»... Ta vaatleb olemasolevale mine tardunud asjade konglomeraadina. iseenesest omast. Seejuures ei pea olemas­ Objektiivne reaalsus ei ole määramatuse olev tingimata olema üleüldine. Näiteks määramatu vool, vaid on täiesti määratle­ eetika probleemid piirduvad vaid sotsiaalsega. tavate nähtuste liikumine. Muutumine eeldab Mõistmaks, mis on «filosoofiline», tuleb säilimist, «vaid püsiv muutub» (Kant). Sel­ mõista, mis on «teaduslik» ja mis on «kunsti­ les on liikumise vastuolulisus. Asi on ühtaegu line». Kes on tuttav N. Bohri täiendusprint- nii see, mis ta on, kui ka juba mitte see, mis siibiga, võib filosoofilist hästi ette kujutada ta on. (analoogiliselt mikroosakeste lainelis-korpus- «Muutumine üldse» kerkib meie ette kui kulaarsele loomusele). Filosoofilist kirjelda­ mitmekesiste üksikliikumiste kogum. Maailm vad vastandid. Just see annab talle uue kvali­ on oma väljendustes konkreetne. Kuid et teedi, aitab tõusta nii teadusliku kui ka kunsti­ temas kuidagi selgust saada, on vaja üldis­ lise kohale. Ta pole ratsionaalsus ega ka tusi. Siit algab teaduslik tunnetus. Tuues mitteratsionaalsus, vaid kui jätkata analoogiat välja konkreetsete liikumisaktide ühisjooni, füüsikaga, siis «mitteklassikaline ratsionaal­ sõnastame me erilised muutumisseadused. sus». Kohati põimunud isegi irratsionaal­ Nende abil ei või konkreetset mitte ainult susega (müstika, religioon). Muuseas, filo­ seletada, vaid ka esile kutsuda ja suunata. soofiline kasvaski välja irratsionaalsusest, Meist saab liikumise valitseja tema konkreet­ mütoloogiast. Kasvas välja kui ühtne tead­ suses. Aga valitsemine liikumise üle on maa­ mine maailmast. Ta täitis samaaegselt nii ilma valitsemine. Tuleneb ju iga asi, iga näh­ teadusliku kui kunstilise kohuseid. Edaspidi tumus, iga «miski» liikumisest; on ise aktuaal­ eraldusid mõlemad filosoofilisest, kuid vii­ ne liikumine; ja, lõpuks, liikumise kaudu mane ei kaotanud oma eripära. Vastupidi, sünnitab ta ka tulevase «miski». Liikumine saades teaduse näol «juured» ja kunsti näol määrab ümbritseva maailma kõik omadused «halja võra», muutus ta võimsaks «tüveks». ja avaldused. Iga inimtegevus on liikumine; Teaduslik toetab filosoofilise ratsionaal-süs- põhineb, tuleneb liikumisest; on liikumise teemset iseloomu, hoiab teda «maas», kunsti­ tunnetus, esilekutsumine. Aristotelese järgi line aga toidab filosoofilist elumahladega, «liikumise mitteteadmine toob endaga kaasa peab sidet «taevaga». Tänu kunstilisele on looduse mitteteadmise». Aga «teada» liikumist filosoofilisel autori nägu. Teaduses on see ei saa me muul viisil kui ainult üldistustes. lubamatu. Mida suurem on üldistus, abstraktsioon, seda rohkem konkreetsusi ta hõlmab, seda rikkam Filosoofiline on kirju. Ta on oma mitme­ on ta mahuliselt. Kuid seda vaesem on ta kesisuses esindatud kõigil teaduslikust kunsti­ lisse ulatuva skaala lõikudel, loogilisest empi­ 2 rismist eksistentsialismini. Teda ühendab Väidet «liikumine on absoluutne» tuleb eristada Newtoni mehhaanika «absoluutse liikumise» mõis­ ühine joon, ta on suuremal või vährfmal mää­ test. Viimane iseloomustab keha mehhaanilist ral üleüldise teaduslik-kunstiline mõtestamine ümberpaiknemist absoluutse maailmaruumi suh­ üldse. tes. Filosoofiline kui maailmavaade koosneb

68 Katt ago arvamustest, printsiipidest, kujutlustest. See ne! «Vastus» on leitud ja teema suletud, sest on maailmakorralduse tajumine kindlast kõik, mis on «mateeriaväline» — ei kuulu vaatepunktist. Filosoofiline annab orientat­ tunnetamisele. siooni, mõtteviisi üldse, ja teadusliku mõtte­ Sellele vastandub oma olemuselt materia­ viisi sealhulgas. Teadlane, kes pretendeerib listlik iseliikumise idee. Ta sündis peaaegu fundamentaalsusele, ei saa filosoofiliseta üheaegselt kõigis kolmes filosoofia «hällis»: läbi. «Olgu loodusuurijate hoiak milline liikumise põhjus on immanentne, mateerias 3 tahes, ikkagi on nad filosoofia võimu all,» eneses peituv pürgimus, spontaanne jõud. märgib Engels. Vana-Hiina filosoofias on see jõud süntee­ Filosoofiline formuleerib nõuded tunne­ situd mateeria ja mõistusega käsituses «dao». tuse subjektile. Ilmselt või mitteilmselt osa­ India vedaperioodi hümnosofistide arvates leb ta teadusülesannete püstitamisel ja tule­ keskendub ta substantsiaalses omaduses muste põhjendamisel. Filosoofiline on tunne­ «maaja», aga sankhja koolkonna jaoks on tuse strateegia. see iseloov «prakriti». Anaximandrosel sisal­ Ainult filosoofiline võib meile öelda, mis dub liikumine objektiivselt «apeironis». on Liikumine üldse. Aga esimesel pilgul Iseliikumise kontseptsioon ei ole meta­ on see ju nii lihtne. Sõna «liikumine» kasu­ füüsiline, vaid dialektiline vastus. Temas sisal­ tab iga inimene. Kuid proovige vastata! Mis dub uus küsimus: mis on iseliikumi­ on Liikumine, kust ja kuhu ta kulgeb, aga se allikas? See on samm tõe suunas. peamine — miks ta toimib? Mis on Tunnetus jätkub. Uuesti võib esitada nii ma­ Liikumise Allikas? terialistlikke kui idealistlikke seletusi. Me Pole raske märgata, et viimane on liiku­ näeme, et perspektiive ei ava mitte niivõrd mise olemuse lahtimõtestamise võtmeküsi­ materialism kui selline, kuivõrd dialektiline, mus. Ja kuna liikumine on maailmakorral­ elav ja avatud materialism. duse peamine atribuut, siis on see küsimus Metafüüsika kui üldnakkav taud võib ka ka maailma mõistmise üheks põhilüliks üldse. materialistile külge hakata. Selle näiteks on Seda panid tähele kõigi aegade filosoofid. iseliikumise «lõplik» seletus causa sui* abil. Filosoofia ajalugu teab mitmeid lahenduskat­ Liikumine ei eksisteeri mitte millegi pärast, seid. Kuni küsimuse mahavõtmiseni välja — ta on iseenda põhjus. Baconi (1561 —1626) läbi liikumise eitamise. Just sellele olid sihitud jaoks on mateeria liikumise allikas liikumises Zenoni tuntud apooriad. Kuid liikumise fakti — «kõigi põhjuste põhjuses» — endas. See tunnistamine nõuab ka tema allika määrat­ pole mitte ainult küsimusest möödaminek, lemist. see on möödaminek küsimuse sulgemisega. Tagasivaade probleemi ajaloole paljastab Taolised metafüüsilis-materialistlikud «lahen­ ka siin materialismi ja idealismi üldfilosoofi- dused» viivad teaduse umbteele. Seetõttu lise võitluse — käsikäes teadusega edasi­ raskendavad nad tõe tunnetamist rohkemgi pürgiva töömehe ja lakke jõllitava unistaja kui mõned idealistlikud variandid. Viimased vahel. põhinevad peamiselt panteistliku spontaanse Materialism ilma teaduseta pole vähem jõu teesil. Seda laadi on Leibnizi (1646— müstiline kui idealism. Nad «jagavad looži» 1716) monaadid, Bergsoni (1859—1941) teaduse tulekuni. Esimesel pilgul on ühe elan vital (elujõud) ja «tahte» mitmesugused eelistamine teisele usu küsimus: usk materia­ variandid. Schopenhaueri (1788—1860) jär­ lismi või usk idealismi. Kuid mitte ainult. Kui gi on igavesti rahulolematu «elutahe» laiali esimene «usk» orienteerib teadust, siis teine paisatud paljudes objektivatsioonides, millest desorienteerib teda. Kui esimene kinnita­ igaühele on omane püüe ülemvõimule. E. takse teadusega, siis teine lükatakse ümber. Hartmanni (1882—1950) panpsüühiline «ta­ Seepärast on materialism, olgu esialgne, olgu he» on hajutatud kogu mateerias, isegi eeldatav, müstiline, alati panust väärt. Ta aatomites. Nietzsche (1844—1900) toetub kinnitab ise oma positsioone teaduse kaudu, «võimutahtele» — see on nii olemine oma samas kui idealism kaotab neid. Teadus ajab dünaamilisuses kui ka kirg ja ühiskonda müstika ära materialismist ja koos idealis­ liikumapanev energia. miga. Endalegi ootamatule järeldusele tuli Esimene, mida võib meid huvitavas küsi­ keskaegne müstik ja teosoof Jakob Böhme muses välja pakkuda idealism — panna (1575—1621). Ta esitas tegelikult õpetuse vastutus liikumise eest mateeriavälisele agen­ vastuolust kui iseliikumise allikast: «jaa» ja dile: nagu Anaxagorose «nus», Aristotelese «ei» katkematu võitlus on looduse elu alus, «igavene esmaliigutaja» või A. N. Whiteheadi selle «saladus», nagu armastas öelda autor (1861 — 1947) «jumalik loov jõud». Kui liht-

* Filosoofilise termini causa sui ('iseenda põh­ 3 F. Engels. Looduse dialektika. Tallinn, 1980, jus') pakkus välja B. Spinoza (1632—1677), kuid lk 152. selle mõtteline tähendus oli kasutusel ka varem.

Kattago 69 ise. Bölme mõttetendentsis võib näha duaal- lahti absoluutsest ideest, vaimust, ja pöörame susprintsiibi ühendumist tema filosoofia skeemi jalgadele, saame: keskse kategooria — «kvaliteediga» (Quali- tas)4. Siit viimase tõlgendamine millegi ena­ ma kui määratletuse, «isesuse» (Hegel) — *" N /*•** mateeria N / iseloomustajana. Ta sisaldab ka teatud voo­ \ / lavust, aktiivset alget, (Marxi märgitud) mateeria piina. (Etümologiseering: Qua- liiku- v_ vastu- w. mõtle- litas — Qual). mine olu , v mine Vastuolu kui liikumise allika idee läbib / \ ka Hegeli (1770—1831) filosoofiat. Kuid mateeria ' \ У 4 seda juba teises rakursis — heegellik vastu­ olu ei ole järjekordne spontaanse jõu väljen­ dus tema traditsioonilises mõttes. Siin tule­ Meil on lükuv mateeria, kuid me ei tea neb vastuolu mõtlemisest, viimast aga ei mõis­ liikumise põhjust. Milles see on? teta mitte ainult subjektiivse inimtegevusena, Nõukogude filosoofiakirjanduses on välja vaid ka inimesest sõltumatu objektiivse pakutud mitu vastusevarianti. Esiteks, apel­ olemusena, kõige olemasoleva lähteallikana. leerimine beikonlikule causa sui'le. Seejuures Absoluutsel ideel, vaimul, põhinev mõtlemine 'liikumise vastuolulisust vaadeldakse objektiiv­ võõrandab oma olemise mateeria kujul, se reaalsuse kõigi nähtuste vastuolulisusega annab talle vastuolulisuse ja seeläbi ka liiku­ sarnaselt. mise. Skemaatiliselt: Teiseks — vastastoime. See ettepanek torkab kohe silma oma tühjusega. Lenin, konspekteerides omal ajal «Loogikateadust», resümeeris Hegeli vaated seletusele vastas­ toime kaudu kolme sõnaga: «Ainult «vastas­ - ^ mateeria tikune toime»=tühjus.» Ta rõhutas spet­ \ / siaalselt Hegeli poolt toodud näidet: «Kui me näiteks peame sparta rahva kombeid ja tava­ liiku ^ vastu ^ mõtle -<- vaim sid tema ühiskondliku korra tagajärjeks, mine * olu ~T~ mine siis on meil võib-olla küll õige vaade selle / S rahva ajaloo suhtes, kuid see arusaamine ei mateeria anna ikkagi mingit lõplikku rahuldust, sest __ У / s s. niisuguse seletuse abil me ei mõista ei selle rahva ühiskondlikku korda ega tema kom­ beid ja tavasid.»8 Sellele pole midagi lisada. Nagu näeme, liikumise allika tavaline Kolmandaks: liikumise allikat püütakse koht (...) on tühi. Hegel eitab üldse tabada liikumise enda vastuolulisuses. Kogu liikumise tõeliste põhjuste tunnetamise vaja­ «tarkus» taandub siin peene dialektika pähe dust, ta kirjutab: «Põhjus ise on miski, mil­ pakutavale tautoloogiale, nagu: «vastuolu on lele tuleb põhjust otsida, minnes niiviisi ühelt iseliikumise olemus; iseliikumine on eksis­ teisele — halba lõpmatusse, mis tähendab teeriv vastuolu või vastuolu eksisteerimise võimetust mõelda ja ette kujutada üleüldist, ja väljenduse viis»9 jne. Seejuures sisulised alust, lihtsat, endast vastandite ühtsust kuju­ küsimused: «miks liikumine?», «miks vastu­ tavat ja seepärast liikumatut, kuigi liikumist 10 5 olu?» kuulutatakse põhjendamatuks. Taoli­ tekitavat.» Hämmastav! Dialektik teeb sisu­ ne hõljuv idealomaterialistlik monstrum on liselt ettepaneku asendada dialektiline tunne- hea suutäis dialektilise materialismi kriiti­ tustee kui «halb lõpmatus», kui «võimetus kutele. mõelda» vastuoludest «lõplike vastuste» pu- numisega. Kõige selle juures on Hegeli Kirjanduses võib kohata ka mõningaid vastuolul siiski põhjus — mõtlemises. Aga sünteetilisi variante, kuid enamasti püütakse see tähendab, et kogu skeem seisab «pea probleemist vaikides mööda minna. Liiku­ peäl» (Engels), vastuolu ei tuletata liikumi­ mine on justkui midagi iseenesestmõisteta­ sest, vaid sunnitakse viimasele ülaltpoolt vat. Ja seda isegi paksudes monograafiates. peale kui mõtlemise seadus.6 Palju enam autoripoognaid võib koguda süü­ tute jutukestega liikumise tähtsusest üldse, Kui me nüüd materialistidena ütleme

4 История диалектики XIV—XVIII вв. — M., «Мысль», 1974, lk 86. 7 V. I. Lenin, Teosed. 38. k, lk 148. 5 Гегель. Энциклопедия философских наук. 8 Samas, lk 149. Т. 2. Философия природы. — М., «Мысль», 9 Материалистическая диалектика. Т. 1, — M. 1975, lk 484. «Мысль», 1981, lk 302. 6 F. Engels. Looduse dialektika. Tallinn, 1980. 10 Samas, lk 306.

70 Kattago tema liikide klassifitseerimise ja ümberklassi- Me ei leia klassikutel lõpuleviidud fitseerimisega jms. süsteemset dialektika esitust... Kas mitte Dogmaatikute jaoks on ettevõtmine ris­ selles pole nende peamine «suur kavatsus»?12 kantne ka seetõttu, et marksismi-leninismi klassikud pole spetsiaalselt seda probleemi Niisiis, me saime päranduseks carte lahanud. Aga erinevatest kontekstidest blanched mitte ainult liikumise allika prob­ väljarebitud tsitaatidega võib «tõestada» või leemi jaoks, vaid ka teiste punktide osas. «ümber lükata» iga kirjeldatud varianti. See­ See sunnib iseseisvalt mõtlema, ta ei luba pärast on teadusfilistri jaoks targem end pugeda klassikute selja taha. Igaüks kannab selle probleemiga mitte siduda. ise oma kontseptsiooni eest vastutust. Muuseas, klassikud mitte ainult ei and­ Naastes «meie lammaste» juurde toome nud iseliikumise valmis lahendust, nad üldse veel mõned materialistlikud seisukohad. Leu- ei «lahendanud» dialektikat.. . Sest dia­ kippose, Demokritose ja Epikurose aatomi­ lektikat ei saa «lahendada». Tõeliselt filo­ tel on sisemine iseliikumise omadus, põrku­ soofilisena ei ole see mitte ainult teadus, vaid misel tekitavad nad makroliikumise. Sellele ka kunst. Teda ei saa kinni kahmata ja kano­ seisukohale on lähedal ka Diderot (1713— niseerida «dialektika käsiraamatutes» (En­ 1784). Tema «molekul, olles varustatud loo- gels), nagu ei saa kahmata muusikat. Seda musliku omadusega, on iseenesest liikuma­ võib ainult tunda, lasta end läbida. Ja nagu panev jõud. Ta mõjustab teist molekuli, mis muusikagi ei ole dialektika igaühele jõu­ omakorda mõjustab teda ennast».13 Lisaks kohane. Dialektikuks peab sündima", kasu metafüüsilisusele ja «vastastoime tühjusele» korras temaks ei saada. Selle tõenduseks on kannatab selline lähenemine veel ka konk­ mõnede nõukogude «filosoofide» teoste häm­ reetsuse sümptomi all. Liikumist püütakse mastav metafüüsilis-dialektiline värdjalikkus. siduda ühe kindla kandjaga, seda ei mõisteta Nende autorid peavad ju kõik oma ameti- muutumisena üldse. kohuse tõttu kindlad «dialektikud» olema. Elavas, tõelises dialektikas ei ole ega saa­ Huvitavam on Bruno (1548—1600) po­ gi olla igavesi postulaate ja lõplikke vastu­ sitsioon. Tema jaoks omab väikseimgi osake seid. Siin on peamine dialektiline mõtte­ samasugust liikumisvõimet kui kogu matee­ laad, dialektika «vaim». Dialektika omanda­ ria — loodus tervikuna: «Kvantitatiivne mii­ mine on tema «vaimu», looduse enda «vaimu» nimum on oma võimelt maksimum, nagu omaksvõtmine. Aga sellele, kes on saanud kogu tule võimalus on peidus ühe sädeme looduse hingesugulaseks, avanevad tema kõi­ võimes. Järelikult, inimsilma eest peidus ge intiimsemad saladused. olevas miinimumis on kätketud kogu jõud ja Dialektika ei ole lõpetatud õpetus ja sel­ seepärast on see kõigi asjade maksimum».14 les on tema peamisi eeliseid ülejäänud filo­ Liikumise tunnetamise ajaloo võib resü­ soofia ees. meerida näitlikus skeemis:

y 3 (?) < 2 iseliikumine (?) ^^ «lõplikud põhjused»: 1 liikumine (?) yS allikas väljas- ^s_ • causa sui, pool ^< • aatomid, ?< mateeriat: . molekulid, • jumalus, • vastuolud, ei ole • esmaliigutaja, • tahe, • tunnetamatu ,_• jm. jõud, .• jm.

«Filosoofideks sünnitakse samuti kui poeeti­ mahuka töö loomiseks juhuslikult täide viimata. deks, ja seejuures palju harvemini,» ütleb Schopen­ Vt В. M. Кедров. О методе изложения диалек­ hauer. Lisame: ... aga dialektikuteks veelgi тики (три великих замысла). — М. «Наука», harvemini. 1983). 12 Bonifati Kedrov püüab ühes oma paksudest " Д. Дидро. Сочинения в двух томах. Т. 1. raamatutest kõigi dogmaatikute rõõmuks tõestada — М.. «Мысль». 1986. lk 445. vastupidist. Tema valitud usaldusväärsete faktide Tsiteeritud teo«est: История диалектики järgi jäid «kolm suurt kavatsust» dialektika-alase XIV —XVIII вв. M.. «Мысль». 1974, lk 71.

Kattago 71 Numbritega on tähistatud tõele lähene­ pärandis, nii oli ta mõeldud. Kuid kaugeltki mise astmed: 1. Liikumine eksisteerib, ta on mitte kõik, mis täna selle pealkirja all paku­ olemas. 2. Liikumine on mateeria iseliiku- takse, ei vääri oma nimetust. mine. 3. Mateeria iseliikumise põhjus on ... Inimesele on omane otsida püsivust, tugi­ stopp! Selle rea täidame edasise esituse käigus. punkte, vääramatuid reegleid. Nii on kergem. See on meie töö põhieesmärk. Erandiks polnud ka need kõrged võimu­ Tunnetuse tee ei ole kerge. Me näeme kandjad, kel tuli omal ajal administratiivse skeemil tervet rida ummikteid ja ainult ühte süsteemi reegleid järgides määrata dialek­ avatud, ülesviivat treppi. Tõde on üksik. Ära­ tika saatust. Kuigi viimane oli valjuhäälselt märgitud iseliikumise seletused ei oma temale ofitsiaalseks riigifilosoofiaks kuulutatud, ei õigust. Ja seda eelkõige kahel põhjusel: mahtunud ta kuidagi ametnikuajudesse. Ja Esiteks, kõik nad on metafüüsilised, am­ mitte ainult seda. Ta ei sobinud üldse käsu- mendavale ammendatusele, st «lõplikkusele» meetodil toimivasse valitsemissüsteemi, oli pretendeerivad. Selles suhtes sarnanevad läbinisti selle vastane. Nii sündis administra­ materialistlikud kontseptsioonid idealistlikega tiivne pseudodialektika «mida suvatsete suvat­ ja nad kõik osutuvad surnult sündinuks. Sest seda». Leegitsev õpetus võeti raudsete pih­ väited, mis ei kätke endas küsimusi (?), on tide vahele. «Aluste kaitsele» asus valvas surnud. Elu seisneb igaveses liikumises abso­ filosoofide-keskmike armee. «Hallus» saavu­ luutse tõe poole, igavestes küsimustes, põhjus­ tas hiilgava võidu. Revolutsiooniline filo­ te leidmistes põhjustele. Püsima jäävad ja soofia muutus kroonupostulaatide koodek­ vilju kannavad vaid need vaated, mis ei siks. Aastakümneid püüti seda «inimmõtte ammenda «lõpuni», mis ise omavad (seni) kõrgeima saavutuse» sildi all nõukogude üli­ «seletamatut» põhjust. Kuigi esmapilgul või­ õpilastele pähe taguda. Diskrediteerus kõik, vad nad näida äbarike ja ebatäiuslikena. mis kandis nimetust «dialektiline materia­ Teiseks, kõik pakutud variandid on kae­ lism». Teadlased ja kunstnikud, suutmata muslikud. Neid ei tuletata objektiivsest tege­ toimuvas selgusele jõuda, kas üldse (niipalju likkusest, vaid surutakse viimasele ülaltpoolt kui see on võimalik) ignoreerisid filosoofilist, peale. Vägivaldselt, autori tahtmist mööda. või siis otsisid tuge nn. «pursuiõpetustest». Tõe «tabamise» võimalused ei ole siin suu­ Jesuiitlik «dialektika» lämmatas kõik, mis ei red. mahtunud tema XIX—XX sajandi vahetuse Nagu nägime, ei takista need puuded mõõtude järgi tehtud puistesse raamidesse. filosoofiasüsteemide püstitamist. Taoline mõt- Geneetika, küberneetika . . . lõpuks ka iseend. tetegevus on küll etem malemängust, kuid ta Kui marmorsaalides paraaditsesid grafo­ ei välju siiski «kuivade» mõistuseharjutuste 10 maanid, läksid Poeedid m pööningutele. Kui piirest. Ja kui me ennist määratlesime filo­ akadeemiaid hõivasid teaduse lauaülemad, soofilise kui teaduslik-kunstilise vastastäien- taandusid Dialektikud keldritesse. Aga Tõe­ duse, siis seesugused mõtteehitised on teadus­ line ei surnud. Nagu kõige kiuste elas ta likud ainult vormilt. See tähendab, et nad on edasi ehtsate südameis. Ja teda pole raske allutatud vaid loogilis-süsteemsele struktuu­ ära tunda: • Kui Dialektik on tulvil kahtlusi, rile. Kui me tahame minna harjutustelt siis «dialektik» ei kahtle kunagi. • Dia­ asja juurde, peame püstitama ka sisuliselt lektik on paradoksaalne, «dialektik» orto- teadusliku süsteemi, süsteemi, mis võimalikult doksaalne. • Kui Dialektikule on dialektika adekvaatselt peegeldaks objektiivset tegelik­ tegevusjuhis, siis «dialektikule» on see dogma. kust. Ja kuna tegelikkus on üks, ei või • Vaadete võitlus on Dialektiku jaoks hüve, rohkem olla ka selliseid süsteeme. Tõepoo­ «dialektiku» jaoks aga häda. • Dialektik lest. Tegelikkuse tegelik filosoofia on vaid kirjutab traktaate, «dialektik» aga mono­ dialektiline materialism. See on ainuke graafiaid. • Filosoofiaprobleemid on Dia­ t e a d u s 1 i k-filosoofiline õpetus selle sõna lektiku jaoks filosoofia probleemid, «dialek­ täiuslikus mõttes. Seepärast ei olnud tema tikule» aga isiklikud, ametikoha ja palga sünd mitte ainult järjekordse filosoofilise probleemid. • Kui Dialektikut «närib» see, sünd, vaid sisuliselt, printsipiaalselt uue et «lausutud mõte on vale», siis «dialektik» filosoofilise sünd. Dialektiline materialism teeb näo, et lausutud vale on mõte. • Kui kui tõeliselt teaduslik-filosoofiline ei kõrgu Dialektik on «au vang», siis «dialektik» — mitte ainult teaduse ja kunsti, vaid ka kogu võimu palgasulane. • Kui Dialektik usub ülejäänud filosoofia kohal. See on filosoofia südametunnistust, siis «dialektik» vaid õpeta­ uus arenguetapp. tud nõukogu. • Kui Dialektik kummardab Selline on dialektiline materialism algu- vaid ideed, siis «dialektik» — auastmeid. Dialektik on «sinisilmne» optimist; ta «pu­ rustab müüre»; tema filosoofia on kelmikas 10 ja mänglev; tema ilmutatud tõed tiivustavad; Puhta skolastika püsiväärtus ongi selles, et teda kogu Teadus, kogu Filosoofia on ees.. .; võib võtta kütkestava mõistusemänguna. Aga «dialektik» on pessimist ja skeptik, tema «fi- mängu osa inimese elus on raske ülehinnata.

72 Kattago losoofia on range ja akadeemiline, see ahel­ John Tolandi (1670—1722) suurepärane dab ja alandab; kõik suur on juba tehtud mõttevälgatus. Tema vaated liikumisele ja lii­ enne meid ... (õigemini, enne teda) .. .'6 kumise allikale olid nii sügavad, et ei mahtu­ Kaheksakümnendate keskpaik. Perestroi­ nud meie toodud skeemi. Neist tuleb rääkida ka. Glasnost. Maa põleb «dialektiku» jalge eraldi. all. Kuidas püsima jääda? Ainus pääsetee — Tolandil õnnestus kõrvale heita tema mitte lasta Dialektikut keldrist välja. Uksed ajale nii iseloomulik mehhanitsism. Ta eristas kinni toppida! Kas või oma kehaga. Aga kui selgelt ruumilist ümberpaiknemist (motion) siiski läbi pääseb? Häbimärgistada: renegaat- ja mateeriale sisemiselt omast liikumapane­ lus! õõnestamine! ketserlus! Kuid see on juba vat jõudu (action). Viimast mõistis ta kui avalik võitlus — avalikkus aga on «dialek­ mateeria immanentset omadust, selle aktiiv­ tiku» surm. Ometi, tema ähvardav «vaim» sust — siin ongi iseliikumise allikas. Liiku­ jääb alatiseks meie kohale hõljuma. Ja sobi­ mine pole mitte mehhaaniline ümberpaikne- val juhul on see alati valmis taaskehastuma. mine, vaid «muutumine üldse». (See seisu­ Muide, kelleks ka ei osutuks vastane, koht langeb sisuliselt kokku Engelsi tuntud milliseid pöördeid võitlus ka ei võtaks, võitja väitega.) on alati kindel — see on Dialektiline Materia­ Tolandit ei ahvatlenud «lõplikud vastu­ lism. Sest ainult temal on võitmatu liitlane — sed», maailmale joone allatõmbamine. Ta objektiivne tegelikkus. Sellest kinnihoid­ polnud üksnes materialist, vaid ka järjekindel mine nõuab aga sügavat taktitunnet tegelik­ dialektik. Toland jõudis teaduslik-materialist- kuse vahendaja, teaduse suhtes. Pidevalt on liku seletuse vahetusse lähedusse, kompas vaja ohvreid tuua. Kui tarvis, tuleb seda. Ta ei saanud minna kaugemale, tea­ osata õigeaegselt ja valutult lahti ütelda duslikud eeldused selleks tekkisid kaks ja «omast, kodusest, armastatud filosoofilisest» pool sajandit hiljem. Kuid ta tegi, mida peab teadusliku kasuks. Reljeefi muutumine tea­ tegema filosoof, näitas kätte koha, kust tuleb duslikus peab kajastuma ka tema peegeldu­ kaevata: «Igaüks, kes püüab esmaste põhjuste ses. Muidu satume jälle «kõverpeeglite ku­ abil seletada maailma päritolu, tema praegust ningriiki». Dialektika elu on tema jätkuvas mehhanismi ja mateeria erinevaid olekuid, uuendumises sünkroonselt teaduse lähenemi­ peab alustama liikumise esmapõhjustest, sest sele tõele. paljas ulatumises ei sisaldu mingeid mitme­ Kogu oma austuses teadusliku vastu ei kesisuse tunnuseid ega muutumise põhjuseid. tohi dialektiline materialism siiski kaotada Ja kui on ilmselge, et ainult aktiivsus on või­ oma filosoofilist nägu. Ta peab teadusest meline teostama muutusi ulatuses, tuleb see tõukuma ja samas seda suunama. Siin kae­ aktiivsus, liikumise algus, hästi välja selgitada museta hakkama ei saa. Just see teeb filosoo­ ja kindlaks teha, muidu võib kogu süsteem filise filosoofiliseks, avab fantaasia ja mõtte­ varsti alusetuks osutuda. Kui vaadelda aktiiv­ lennu. Ja kui me eitame kaemuslikkust üldse, sust iseenesestmõistetavana, jääb süsteem siis see eitus on alati dialektiline. Kaemus vaid hüpoteesiks, kui aga seda tõestada ja selgitada, võib (natuur) filosoofialt loota suu­ ei tphi olla teaduslik-filosoofiliste püstitiste 17 aluseks, kuid ta peab olema n-ö käepärast. remat tõekindlust kui kunagi varem.» Ja just kaemus on see, millest tuleb esmaselt Toland toonitab liikumise allika problee­ lahti öelda, kui seda nõuab teadus. mi põhjapanevat tähtsust filosoofiasüsteemide Dialektiline materialism on mõõdukalt loomisel üldse. Ja kui me selle valgusel kaemuslik. Aga kuidas seda mõõtu määrata? meenutame asjade seisu dialektilises materia­ Teaduslik-filosoofilises peavad igal juhul lismis .. . Ainsas teaduslik-filosoofilises õpe­ olema välistatud mõlemad äärmused: esiteks, tuses puudub mateeria iseliikumise teaduslik- täielik kaemuslikkus, ja, teiseks, täielik kae- filosoofiline seletus. Piirabstraktsioonide juu­ muslikkuse puudumine. Aga täpsemalt. .. res ei pea vastu ka kõige vahvamate dialek­ täpsemalt ei seleta. Mõõdutunne on suur tikute närvid. Liikumist püütakse iseendasse kunst (ja mitte ainult meie juhul). sulgeda (meenutame — liikumise vastuolu­ Tõenäosus kaemusega tegelikkust tabada lisus, causa sui). Aga see on ju liikumise tege­ väheneb võrdeliselt pretensioonide funda- lik lahtikiskumine mateeriast. Kirglikemgi mentaalsuse kasvuga. Kuid see ei kao kunagi. kinnitus — «liikumine on mateeria atribuut» Seda näitab XVII saj inglise materialisti jääb sel juhul vaid tühjaks fraasiks. Ainult liikumise tuletamine mateeriast, materiaalse

16 Iseloomustustes on kasutatud mõningaid ana­ 17 (Tolandi ajal polnud terminil «natuurfilosoo­ looge fragmentidest grafomaanide ja poeetide fia» sellist negatiivset tähendusvarjundit nagu vastandamisel Viktor Korkija suurepärases artiklis tänapäeval. Seepärast on kaasaegse lugeja jaoks — vt В. Коркия. Несокрушимая власть та­ sõna esimene pool sulgudesse võetud. — M. K.) ланта. — «Литературная газета» 1987, nr 14, Английские материалисты XVII в. Т. 1, — M. lk 3. «Мысль», 1967, lk 143.

Kattago 73 liikumise allika kaudu «atributeerib» selle (Tuletame veel kord meelde, et skeemi tegelikult. Liikumise põhjus on mateerias, kõik lahtrid nagu ka kogu skeem tervikuna aga mitte liikumises eneses. on materiaalsed ja vastuolulised). Kuid see ei tähenda, et me võime ümber­ Kui lasta skolastika filosoofilisest «maa pööratud heegellikku skeemi (... — liiku­ peale», lakkab ta olemast. Kui aga tegu on mine — vastuolu — mõtlemine) punk­ oinaskolastikaga, muutub ta maa peäl oina- tide asemele kirjutada sõna «mateeria», natuurfilosoofiaks ja alles siis kaob. Meie vaid hoopis, et nii liikumine ise kui ka tema heegellase-vastandlase ees on lahti mõlemad allikas on materiaalsed. Meie küsimus täpsus­ teed. Tema aga ilmselt ei soovigi alla laskuda, tub: tuleb leida materiaalse liikumise ma­ kuna talle on hästi teada, et «dialektika teriaalne allikas. Avada liikumine «kui tung, proovikivi» (Engels) on tema surm. «Me eluvaim, pinge, ... mateeria piin» oleme ju filosoofid, milleks meile «maa». (Marx). «Välja selgitada ja kindlaks teha» Mängigem edasi «filosoofilist keerukuju»,» (Toland) mateeria aktiivsus. Lühidalt, me pakub ta välja. Ja meie omalt poolt võtame peame vastama küsimusele: miks matee­ selle ettepaneku osaliselt vastu, et edasine ria on aktiivne? tekstiesitus ei muutuks liialt igavaks. Niisiis, «Karastatud heegellasel» on vastus val­ meie põhiliseks oponendiks eelolevas uuri­ mis: mateeria aktiivsus on selle vastuolulisu­ mistöös saab keegi «vastandlane» oma «filo­ ses. On ju vastuolu kõigi põhjuste põhjus. soofiliste keerukujudega». See tuleb vaid paigutada vahetult matee­ Vekslid on välja antud. Kas suudame riasse ja me saame «suurepärase», «materia­ lunastada? Kas püstitatud ülesandel üldse listliku» liikumise allika. ongi lahendust? Heegellikud punutised vastuoludega tun­ Igal konkreetsel muutumisel on põh­ duvad esmapilgul väga õnnestununa. Seda jus. (See põhjus ei ole eelnevates liikumis­ on lihtne seletada — maailm on tõepoolest tes,18 vaid muutuvas objektis eneses). Tä­ vastuoluline. See on tema samasugune ole­ hendab on, mida välja tuua üleüldisesse, muslik omadus kui materiaalsus, üleüldine Liikumise Allikas üldse — on olemas. Üles­ vastasseos, vastastoime jms. Taolised olemus­ andel on lahendus! likud karakteristikud on ohtlikemad «karid» Mittefilosoofi jaoks osutub see väärtus­ teel tõe kaldale. Nad on uurimisobjektidega likuks eelkõige kui Liikumise strateegilise nii tihedalt kokku kasvanud, et võivad tun­ «kaardi» tähtis detail. Võib küsida, kuidas duda otsitava olemusena. Kuid seda ainult siis, siis siiamaani orienteeruti ja jõuti välja isegi kui me läheneme «ülevalt», kaemuse poolt. fundamentaalseimate avastusteni. Esiteks, Aga just sel kombel «lahendab» küsimusi isegi kaardi täielik puudumine ei välista meie «karastatud heegellane». ränduri sihile jõudmist. Ta võib liikuda stii­ Kui me aga proovime läheneda «alt», hiliselt, katse ja eksimuse, teadvustamata in­ objektiivse tegelikkuse poolt, siis vastuolu tuitsiooni najal. Kuid kaart kiirendab võrrel­ osutub selleks, mis ta tegelikult on — kõige damatult edasiliikumist, teeb selle mõtesta­ ümbritseva olemuslikuks omaduseks. Seal­ tuks. Teiseks, mingid rohkem või vähem usal­ hulgas ka liikumise ja liikumise allika oma­ dusväärsed, rohkem või vähem täpsed «kaar­ duseks. Kuid ta ei satu kuidagi liikumise did» on inimesel alati olnud. Isegi siis, kui ta allika kohale liikumise allika seisuses. Koik ise seda ei tunnista. «liigub vastandites» (Engels), kuid mitte vas­ Aga mida annab meie ülesande lahendus tanditest tingituna. vahetult dialektilisele materialismile? Öeldu puudutab osalt ka vastastoime poo­ Igasugune teoreetiline süsteem on tugev lehoidjaid. Need kontseptsioonid on tihedalt ainult siis, kui see on üles ehitatud «abstrakt­ põimunud ... «tühjuste tühjus». selt konkreetsele tõusmise» meetodil, st kogu Siinkohal võime me oma skeemi teha süsteem peab olema tuletatud mingist üli­ veel ühe paranduse: kustutada «vastuolu» — abstraktsest «rakukesest». Dialektilise ma­ selle lahtri sisu on kaudselt kõigis teistes terialismi jaoks on selleks «rakukeseks» piir- lahtrites, mateerias üldse. Ja kuna käesolev abstraktsioon — mateeria mõiste. Sellest töö omab põhiliselt ontoloogilist iseloomu, ei tuletataksegi liikumine. Viimane omakorda huvita meid ka «mõtlemine». Tekib ülesande on «abstraktseks» järgnevate «konkreetsete» lihtne kujutis: jaoks. Aga liikumist saab tuletada ainult materiaalse liikumise allika abil. Kuid nimelt see meil puudubki. Tõsine lünk! «Tõusmine» on katkestatud päris alguses. Tuleb välja, et mateeria nii liikumine kui ka kõik temale järgnevad .?.?.?.—>~ liikumine kategooriad on sisuliselt mateeriast lahti rebi- mateeria 18 Hoiduge loogilisest veast post hoc, ergo prop­ ter hoc (pärast seda, järelikult selle pärast).

74 Kattago tud. Sest liikumist ei tuletata mateeriast, vaid konstruktsioonide «doonoriks» ja «proovi­ omistatakse talle tühisõnaliselt. See teeb kiviks». Aga kuna tegemist on siiski filosoo­ liikumise mõiste poolskolastiliseks, ähmastab filisega, ei ole välistatud ka vaba mõttelend. selle olemuse ja lubab teda väänata, kuidas Ja veel — ükski meie pakutavatest väidetest pähe tuleb. Tekivad teisedki väärad konst­ ei pretendeeri «lõplikkusele». Enamgi, kogu ruktsioonid. Kogu süsteem osutub lonkavaks traktaat on vaid lõpetamata oletus... Ja ja kergesti haavatavaks. Viltu võivad vajuda kui teil on kavatsus seda edasi lugeda, siis: isegi strateegilised orientiirid. • Kõigepealt, püüame teaduslikul, filo­ Süsteemi kui sellise peamisi tunnuseid soofiliste sugemetega üldis-üleüldisel tasemel on tema elementide tihe vastasseos. Kas või formuleerida läbiva üldteadusliku kont­ ühe elemendi kõrvaldamine, juurdelisamine septsiooni. või muutmine kajastub kohe ülejäänud ele­ • Edasi, kaotamata sidet teaduslikuga, mentides ja kogu süsteemis tervikuna. See­ liigume filosoofilisse. pärast on isegi raske kujutleda, milliseid — Koorub välja liikumise allikas üldse kaugeleulatuvaid tagajärgi dialektilise ma­ kui selline. Kuid see pole mitte kaemuslik- terialismi jaoks võib kaasa tuua üht tema filosoofiline, vaid teaduslik-filosoofiline, ta põhielementi «liikumist» puudutava problee­ formuleerus teaduslikus. Me ei tuleta filo­ mi läbivaatamine. soofilist filosoofilisest, vaid teaduslikust filo­ Kuidas püstitatud ülesandele läheneda? soofilise abiga. Saadud tegelikkuse peegeldus Dialektiline tunnetusmeetod on hästi võib igas kohas ja igal ajal laskuda igasse välja töötatud. Kasutame seda täies ulatuses. konkreetsusesse ja leida sealt kinnitust. Kae- Kuid eriti läheb meil vaja induktsiooni ja muslik-filosoofiline seda endale lubada ei saa, deduktsiooni sünteesis abstraktselt konkreet­ tal puudub vaste objektiivses tegelikkuses. sele tõusmisega. Kui viimane on filosoofide seas laialt kasutusel, siis esimesi rakenda­ • Lõpuks, demonstreerime põgusalt uue takse harva. Enamasti loodetakse oma hel­ kontseptsiooni võimalusi ja teeme vajalikud gele peale ja ei soovita «jagada loorbereid» korrektiivid praeguses dialektilis-materialist- objektiivse tegelikkusega. Seepärast jäävad likus maailmavaates. need pead tihtipeale üldse tunnustusest ilma, • Ning, nii nagu filosoofilisele tavaks, või siis pärjatakse võltsloorberitega. oleme me igal ajal vabad kõrvalepõigeteks. Meie jaoks on objektiivne tegelikkus oma • Niisiis, asja juurde! Eesmärgini võib vahendaja teaduse kaudu peamiseks mõtte­ jõuda vaid tegutsedes.

шшзт 1 MIHHAIL LOTMAN adressaadi vahel. Kolmandaks peab adressaat Kunstikommunikatsioonist* kas või mingil määral tundma koodi (keelt), 2. Kommunikatiivse situatsiooni üldskeem. millesse adressant on oma sõnumi kodeeri­ nud. Ja lõpuks, neljandaks peavad adressaadil ja adressandil olema teatavad ühised koge­ Eelmisel korral kõnelesime kommunikatsioo- mused ja teadmised. Adressaat peab teadma niakti võimalikest osalistest, kusjuures tähel­ konteksti, milles mõista antud sõnumit. dasime, et kaks neist — adressant (saatja) Öeldust lähtudes võib kommunikatiivse ja adressaat (vastuvõtja) on täiesti vältima­ situatsiooni üldskeemi kujutada järgmiselt tud. Vaatleme nüüd teisi kommunikatiivse (selle pakkus välja tuntud lingvist R. Jacob­ situatsiooni möödapääsmatuid komponente. son): Esiteks on vajalik tekst, st sõnum, mille ad­ KONTEKST ressant kavatseb adressaadile läkitada. Tei­ SÕNUM (TEKST) seks peab tekst olema adressaadile füüsiliselt ADRESSANT ADRESSAAT kättesaadav (st peab jõudma temani side­ kanalite kaudu), adressaat aga peab olema (SAATJA) (VASTUVÕTJA) meelestatud selle vastuvõtuks. Teisisõnu on KONTAKT (SIDEKANAL) hädavajalik kontakti olemasolu adressandi ja KOOD (KEEL) Kommunikatsiooni eesmärgiks on harili­ * Algus vt «Vikerkaar» 1987, nr 9. kult mingi teabe edastamine või saamine:

Kattago/Poeetika lühikursus 75 kas on adressandil andmeid, mida ta peab keelt igas konkreetses tekstis ühes rangelt vajalikuks kellelegi teatada, või vastupidi, määratletud funktsioonis olenevalt sõnumi loodab ta ise midagi teada saada. Saadava eesmärgist. Tähelepanekud näitavad, et prak­ või edastatava teabe iseloomu määrab sõnumi tiliselt igas tekstis kasutatakse kas suuremal keele (koodi) kasutusfunktsioon. R. Jacob- või vähemal määral enamikke keele funkt­ soni kontseptsiooni järgi võib neid funktsioo­ sioonidest, eri tekstitüüpides on ainult nende ne olla kuus — igale kommunikatiivse funktsioonide tähtsushierarhia erinev. Näi­ situatsiooni komponendile vastab eri keele- teks ei saa eitada referentsiaalset funktsiooni funktsioon. Kontekstile suunatud sõnumi kunstilises või poeetilist funktsiooni teadus­ puhul on tegemist keele referentsiaalse funkt­ likus tekstis. Kuid need pole antud teksti­ siooniga, mis on peamine tavasuhtluses (see­ tüüpides peamised ega määra nende olemust pärast samastavad mõned autorid selle keele ja omapära. kommunikatiivse funktsiooniga üldse). Keele emotiivse (või ekspressiivse) funktsiooniga 3. Kunstikommunikatsiooni iseärasused. on tegemist siis, kui sõnum on orienteeritud Vaatleme nüüd lähemalt keele poeetilist adressandile, väljendab tema isiklikku suhet funktsiooni. Mida siis õieti tähendab «suuna­ teabesse; loomulikus keeles väljendavad emo- tus sõnumile kui niisugusele»? tiivset kihistust näiteks hüüdsõnad. Vastu­ Kui mittekunstikommunikatsiooni puhul pidist juhtumit, kus sõnum on suunatud ad­ on tekst tekstivälise teabe kandjaks, st ressaadile, kujutab keele konatiivne, (või huvi ei paku tekst ise, vaid tema abil edastatav apellatiivne) funktsioon; sellele vastavad info tekstivälisest reaalsusest, siis kunsti pu­ näiteks üte ja käskiv kõneviis. Kui sõnu­ hul, vastupidi, on peamine väärtus tekstil mi eesmärgiks on kontakti loomine või kont­ endal — ta on ühtaegu kunstilise teabe va­ rollimine, nimetatakse vastavat keelefunkt- hend ja eesmärk. Kunstiteost ei saa ümber siooni faatiliseks (vrd telefonikõnelust alustav jutustada ilma kunstilise informatsiooni suur­ «Hallo!»). Kui sõnumi aineks on kasutatava te kadudeta. keele kirjeldamine või järeleproovimine, on Siin tuleb veel kord meenutada esmapilgul tegemist keele kasutamisega metakeele funkt­ paradoksaalsena näivat märkide funktsionee­ sioonis. Ja lõpuks, «suunatus sõnumile kui rimise iseärasust kunstis, millest meil oli niisugusele, tähelepanu keskendamine sõnu­ juba kord juttu (vt «Vikerkaar» 1987, nr 3): mile tema enda pärast on keele poeetiline kunstis on märk iseenda tähistatava rollis.2 1 funktsioon». Märk otsekui kahestub: ühelt poolt on ta nagu «harilik» (mittekunstiline) märk suuna­ R. Jacobsoni skeemis kujutatakse kommu­ tud millelegi temast väljaspool asuvale, teiselt nikatiivset situatsiooni kõige üldisemalt ja poolt tähistab ta iseennast kõigi oma struk­ seetõttu mõnevõrra lihtsustatult. Muuhulgas tuursete ja materiaalsete omaduste ühtsuses. nähakse siin kommunikatsiooniakti osalistena Kunstiteose adekvaatseks mõistmiseks ei üksnes adressanti ja adressaati. Kuid nagu me pea adressaat seetõttu oskama mitte ainult möödunud korral välja selgitasime, võib suhtestada teda vastava tekstivälise reaalsu­ kommunikatiivses situatsioonis olla lisaks sega, vaid ka tabama vähemalt selle teose kohustuslikele ka terve hulk kõrvalosalisi. On struktuuri peamised aspektid. Pöördume sel­ ilmne, et ka neid võidakse tekstis arvestada, le väite juurde veel tagasi, et teha olulisi veel enam, tekst (või mingi tema osa) võib täpsustusi, seniks aga püüame öeldut piltlikus­ olla koguni neile suunatud. Nii võib teksti tada küllalt lihtsa näite toel. viia spetsiaalsed juhendid selle täitmiseks (suunatus täitjale); näiteks remargid näiden­ Meie ees on maal (lihtsuse mõttes eel­ dis, spetsiaalsed tähistused muusikapartituuris dame, et realistlikus maneeris), mis kujutab jne. Tekst võib olla suunatud ka hõivajale. meest ja kannab pealkirja «Helilooja A. Pärdi Nii sisaldasid 1830ndate aastate Puškini kir­ portree». Millist teavet võib see maal anda jad — Puškin teadis, et need avatakse — ni­ vaatajale-adressaadile? Millised nõudmised melt valitsusele määratud informatsiooni, mi­ esitab kunstnik (selle teksti adressaat) oma da ametlikke kanaleid pidi oli raske või eba­ auditooriumile? mugav edastada. Hõivajale orienteerumine Esmalt saame pilti vaadates teada midagi on iseloomulik ka erilisele kunstistiilile, sellel kujutatud objektist — A. Pardist. aisopose keelele, mis algselt johtus tsensuuri- Olenevalt meie ettevalmistuse tasemest selle tõkete ületamise tarvidusest, kuid võib olla teabe vastuvõtuks on siin mitu võimalust. ka puhtesteetiliselt motiveeritud (mõistu­ kõned, vihjed, allusioonid). 2 Semiootikas (teadus märkidest ja märgisüstee­ Väär oleks aga arvata, nagu kasutataks midest) nimetatakse reflektiivselt endasse sulgu- vaid, iseennast tähistavaid märke (st märk nagu teataks — «Ma olen märk») autonüümseteks. 1 Роман Якобсон. Лингвистика и поэтика. Lähemalt vt autonüümsete märkide o^ast kunstid Rmt: Структурализм: «за» и «против». Moskva, С. Р. Вартазарян. От знака к образу. Ереван, 1975, lk 198—202. 1973.

76 Poeetika lühikursus Võime näiteks sellest Pardist eelnevalt üldse helilooja A. Pärdi kohta, st ignoreerisime mitte kuulnud olla; võime teada tema loo­ tõika, et kõne all on kunstiteos. Mõistagi on mingut, kuid mitte tunda teda inimesena; võimalikud olukorrad, kus tekib vajadus abs­ ja vastupidi, võime tunda teda isiklikult, oma­ traheerida kunstilisest kujundist konkreetne mata vähimatki ettekujutust tema tegevusest isiksus (näiteks kui portreed on tarvis kurja­ («Ah, see elas meie kõrvaltrepikojas...»), tegija isiku kindlakstegemiseks jms), kuid me ning lõpuks, võime tunda nii A. Parti ennast ei tohi unustada, et need rikuvad kunsti- kui tema loomingut. kommunikatsiooni loogikat, st sisuliselt on Millisel juhul annab portree näitusel meile siin kõne all kunstilise informatsiooni eba- kõige rohkem informatsiooni? Näib, et vastus pädev kasutamine. sellele küsimusele on ilmselge: mõistagi esi­ Portreed maalides ei püüa .kunstnik üks­ mesel. Sel juhul saame ju teada: 1) selle ini­ nes modelli välimust kopeerida, vaid lahen­ mese olemasolust, 2) tema tegevusala (heli­ dada ka kindlaid kunstiülesandeid. Milliseid looja) ja 3) milline ta välja näeb. Seevastu nimelt, sõltub tema koolkonnast, individuaal­ viimasel juhul ei saaks me nagu üldse midagi sest stiilist ja andelaadist ning lõpuks ka enda­ uut tema kohta teada. le seatud konkreetsetest eesmärkidest. Nii Tegelikkuses pole asi siiski sugugi nii võib ta taotleda oma modelli sisemaailma lihtne. Näitusel võime üldse mitte pöörata avamist, tema isikupära aktsentueerimist, tea­ tähelepanu tundmatu inimese portreele, kelle tud meeleolu edasiandmist vms, kuid ta võib nimi meile midagi ei ütle (mõistagi kui maal ka, vastuoksa, püüelda kunstiliste üldistuste ise ei köida meid sellel kujutatud inimesest poole; kunstniku eesmärgiks võib olla teatud sõltumata), küll aga peatume arvatavasti väljendusvahendite arendamine, portreežanri oma tuttava portree ees isegi siis, kui see uuendamine ja lõpuks kujutava kunsti keele kunstilises mõttes midagi ei paku. Kindlasti enda arendamine. aga ei kõnni me mööda oma lemmikheli- Selleks et suuta hinnata nende ülesannete looja portreest, ükskõik kas tunneme teda täitmise õnnestumist, peab adressaat tundma nägupidi või ei. Veel enam, portree ekspo­ antud kunstikeelt, kunstitraditsiooni. Teisi­ neerimise fakt ise võib anda teadjale inimesele sõnu — ta peab olema kunstiliselt kirja­ olulist informatsiooni, olla mitmesuguste ela­ oskaja. muste allikaks (näiteks: «Näed, Part on enda­ On olemas veel üks teabeliik, mis olgugi le nime teinud, juba maalitakse teist.. .», või: väiksemal määral kui eelmised, aitab samuti «Jälle Part! Teised rügavad kogu elu ja ei kaasa kunstiteose paremale mõistmisele. Need mingit tunnustust. ..», või siis: «Sa vaata, on andmed teose autori kohta, mis võivad ka portree, alles äsja ei tohtinud teist mainida- suurendada huvi tema loomingu vastu või gi...» jne). selle hoopis kustutada. Nii köidab muude Ettevalmistatud adressaat on ettevalmista­ võrdsete tingimuste korral enam tähelepanu matu ees mitmeski suhtes eelisolukorras — kuulsa kunstniku kui kõigile tundmatu autori ainult Parti tundev inimene oskab hinnata teos. Ja vastupidi, autori halb maine (näiteks tema portreed sarnasuse, iseloomulikkuse jms on teada tema koostöö salapolitseiga) kandub seisukohalt, hinnata kujutatava originaalsust. vähemalt osa publiku jaoks üle ka tema töö­ Siin on tegemist igasuguse kommunikatsiooni dele. Peab märkima, et see pole üksnes kunsti- olulise iseärasusega: selleks et midagi teada kommunikatsiooni iseärasus, praktiliselt iga saada, peab adressaat juba eelnevalt midagi humanitaarvaldkonda kuuluva teabe puhul teadma. Adressaat võtab vastu ainult sellist on oluline, et ta pärineks usaldusväärsest teavet, mille vastuvõtuks ta on valmis (peame allikast. Nii heidab B. Russell oma «Lääne- siin silmas mitte ainult intellektuaalset, vaid Euroopa filosoofia ajaloos» kõrvale Scho- ka emotsionaalset valmisolekut). Mida roh­ penhaueri filosoofilise õpetuse mitte niivõrd kem inimene teab, seda hõlpsamini omandab selle sisuliste puudujääkide pärast kui Scho- ta uut informatsiooni, seda tundlikumalt rea­ penhaueri mõnede elulooseikade tõttu, mis geerib sellele (öeldu kehtib muidugi üld­ Russelli meelest on vastuolus tema doktriini­ juhul, igal konkreetsel puhul tuleb arvestada ga. Teisalt, kui Tšernõševski ei võtnud nii adressaadi vanust kui teisi individuaalseid omaks Lobatševski geomeetriat viimase iseärasusi). Erinevust sõnumi ettevalmistatud tuntud reaktsiooniliste vaadete pärast, siis toi­ ja ettevalmistamata saaja vahel võib võrrelda mis ta ilmselt ebakorrektselt — deduktiivsete erinevusega kogenud kriminalisti ja juhusliku teaduste jaoks on (põhimõtteliselt) oluline mööduja vahel kuriteopaigal. Seal, kus koge­ üksnes sõnumi sisemine mittevasturääkivus ja nematu pilk näeb vaid mitmesuguste asjade üldse mitte autori isik. korratut kuhja, märkab professionaal jälgi, Niisiis peab adressaat olema mingi kunsti­ mis lubavad taastada kuriteopildi ja leida teose adekvaatseks vastuvõtuks varustatud kurjategijat paljastava süütõendi. mitut liiki andmetega. Need andmed erinevad Siiani vaatlesime oletatavat portreed üks­ aga oma kohustuslikkuse astme poolest: kui nes kui teabeallikat sellel kujutatud objekti — suur osa tekstivälist teavet (näiteks infor-

Poeetika lühikursus 11 matsioon autori või kujutatava objekti kohta) passiivne keelevaldaja mõistab võõrast kõnet, on kunstikommunikatsiooniprotsessis kahtle­ kuid pole ise suuteline selles keeles teksti mata teisejärguline, üksnes abistava tähtsu­ moodustama, aktiivne valdamine tähendab nii sega, siis adressandi ja adressaadi vaheline arusaamist kui kõneoskust, oma tekstide kontakt või adressandi kunstikoodi (keele) loomise oskust. Kunsti mõistmiseks piisab tundmine on selle õnnestumise hädavajalikud tema keele passiivsest valdamisest — võib tingimused. hästi mõista maalikunsti, oskamata joonistada, Rääkides mingist keeleoskusest tuleb eris­ luulearmastaja ei pruugi sugugi olla ise luule­ tada selle aktiivset ja passiivset valdamist: taja jne.

LINNAR PRIIMÄGI Kirjandusel seevastu näiteks on. Seda ni­ Robinsonid metatakse kirjanduslooks ja lühidalt tähen­ dab see arusaama mõjude (teatavate põhjuste ja tagajärgede) olemasolust: et iga kirjandus- Ain Kaalep on meil tutvustanud hispaanlase nähtus (vool, autor, tekst) on mingite, seal­ Salvador de Madariaga kontseptsiooni hulgas kirjanduslike mõjude vili ning ise või­ 5 «moodsa Euroopa kultuuri Olümposest, mille meline mõju avaldama. Kirjanduse ajaloo peajumalaiks on neli suurt kirjanduslikku tundmine kujutab endast niisiis tutvust kir­ 0 kuju: don Quijote, don Juan, Hamlet ja janduslike mõjudega. Nõnda näiteks leiab Faust».' Nondele kirjanduslikele suurkuju­ suur osa realist Flaubert'i «Mme Bovary» dele (Schelling, A. W. Schlegel ja Nodier ideestikust seletuse Bvroni mõjudes prant­ nimetasid neid tagasihoidlikumalt «tüüpi­ suse romantismile, viimane jälle vajab deks»), «kelle tähtsus on sama suunkui müü­ mõistmise taustaks Rousseau'd, st ka Vol­ tide tähtsus»2, tuleks kindlasti lisada veel viies, tairea, keda jälle ei saa õieti tunda, omamata kõige moodsam, Robinson. Harva meenub ettekujutust XVII sajandi prantsuse klassit­ moodsa Olümpose «teogoonidele» too täna­ sismist ja Shakespeare'ist kellest jääb mõn­ päeval lastekirjandusse ja karikatuuri pa­ dagi seletamatuks, kui ei tunta Petrar­ gendatud persoon, aga ometi kujutab tema cat, kes võlgneb palju olulist trubaduu­ nime kandev situatsioon, olek, seisund — ridele, kes jätkasid hispaania-araabia tra­ robinsonaad — endast inimteadvuse tähele­ ditsiooni, mille olulise osa süürlased va­ panuväärseimat paratamatust: meie kultuuri­ hendasid kreeklastelt jne jne. Seda rida teadvus teostub kui rida seiklusi üksikul võib pikendada ja tihendada. — Iga­ saarel. sugune kirjanduslooline teadmine kujutab endast väljavõtet mõnest niisugusest reast,

Kultuuriteadvuse «saarelisust» on kahtlemata 4 «Substantsina käsitan ma seda, mis on iseeneses kogenud igaüks, kel on tulnud tegelda millegi ja mida mõistetakse tema enda kaudu, st midagi, ajaloolisega. Üldjuhul tähendab ajaloolisus mille mõiste ei vaja mingi teise asja mõistet, et sellest moodustuda.» — Spinoza. Eetika, I, def 3. ju ajalikkust, s.o tekkelisust ja kaduvust, 5 seda, et asja algus ei ole temas endas ega asja Meil on P. Torop, kõheldes «tekstist kui prot­ lõpp pole temas endas, vaid need asuvad mil­ sessist», mille algus ja lõpp kaovad mineviku ja tuleviku hämarusse, püüdnud teksti mõistet mää­ leski enne asja ennast olnus ja milleski ratleda ajaloo mõiste väliselt, substantsiaalselt. pärast asja ennast tulevas. Substantsil ei ole 4 (Kordame, et saame ajaloost aru kui asja enne- ajalugu. ja/või pärastolemisest millegi muu kui iseendana.) Vt К. Б a p ш T, П. Topon. Рукописи A. Kaalep. Maavallast ja maailmakirjan­ Достоевского: рисунок и каллиграфия. «Труды dusest. Tallinn, 1984, lk 311. по знаковым системам», XVI. Tartu, 1983, lk 135. 2 Г. Маркевич. Основные проблемы науки ь Tarvilik on eristada mõju kui «pärilikku sar­ о литературе. Москва, 1980, lk 244. Meil on nasust» otsese kokkupuute tulemusel ja aptitsi- J. Talvet neid lausa müütideks nimetanudki (vt patsiooni (ennetust) kui varasema nähtuse kirjan­ KK 1983, nr 1, lk 56). duslikult sõltumatut sarnasust hilisemaga. Mee­ J Vrd Hegel «Sissejuhatuses filosoofia ajaloosse» nutame, et antitsipatsiooni mõiste puudumine (1823—1827/28, В 1): «Kui miski peab esile too­ meie kirjandusteadvusest jättis alles hiljuti ruumi dama, siis peab lähtepunktiks olema miski muu; tarbetutele kirgedele M. Saadi ja Y. Kawabata ja sealjuures just seda muud eitatakse.» ümber. (Vt L 1985, nr 5, lk 685.)

78 Poeetika lühikursus/Lendlaused. Püsimõtted lühemat või pikemat lõiku joonest, mille mõlemad otsad on avatud. Kultuuri omandamine, reintegratsioon, hari­ Vaimuelu eri aladel avaldub niisugune dus pole õieti muud kui mineviku tagasi­ pärilikkuse mehhanism muidugi erineva sel­ võitmine unustuselt või — kui jääme oma gusega. Hästi jälgitav on ta näiteks muusi­ võrdluse juurde — teadmisesaare laienda­ kas, mis oma keele, helikeele kunstlikkuse mine eeldustekallaste edasinihutamise teel. (tinglikkuse ning «elukauguse») tõttu nõuab Nii areneb inimene kahes suunas korraga: spetsiaalset õpetamist. Nõnda on «kellegi füüsiliselt kandub ta ajavoolus tulevikku, õpilane olemine», «kellegi käe all õppimine» kultuuriline areng tähendab aga laskumist muusikubiograafia konstantne lõik ja kogu asjade ning ideede sügavama mineviku suu­ muusika ajalugu esitub põhimõtteliselt kat­ nas. Iga inimene elab niisiis aja ning ajaloo kematu õpilase—õpetaja suhte estafetina: polaarsuses. See polaarsus on igasuguse inim­ ... Liszt — Czerny — Beethoven — Salieri eksistentsi pingeväli, ning on väga tunnuslik, — Gluck — Sammartini... Selle, «peda­ kumma pooluse, kas aja või ajaloo poole googilise muusikaajaloo» pinnale on üsna keegi tendeerib. lihtsasti visandatav «esteetiline muusikaaja­ lugu» oma järjekestvuste, ülevõttude ning Ainult ajamõõtmelisel eksistentsil on une­ uuendustega, mis ühendavad näiteks hilise näo loogika. See on finalismi, mitte kausa- Mozarti ja Bachi, Chopini ja hilise Beet­ lismi maailm. Unenäos ei kerki küsimust, mispärast esineb seal just see või too isik või hoveni. Muusiku koht selles mõjude «elavas 9 ahelas» ongi tema koht (muusika) kultuuris, seik : unenägu on magajale täis enesestmõis­ positsioon, milles alles ilmnevad õiges valgu­ tetavus! ning ainus oluline aspekt on, mistar­ ses tema loomingulised taotlused ja saavu­ vis miski seal esineb, on ta hea või halb, ohutu tused. või ohtlik, mida ta teeb või mida temaga teha annab. Ei ole küsimust «kust see tuli?», fi- Öeldu kehtib ka ammuste tsunfti- ja nalistlikus maailmas ei pärita põhjuste järele, stuudiotraditsioonidega kujutavkunsti kohta. kultuuri elementegi väärtustab seal vaid Giorgione asend Giovanni Bellini ja Tiziani nende eesmärk, otstarve. «Kui asi on niisu­ vahel, Tiziani asend Giorgione ja Tintoretto gusena meieni jõudnud, siis tuleb ta niisugu­ vahel — neil konste natsioonidel on maali­ sena ka vastu võtta ja vaadata, mida temaga saab peale hakata,» kõlab ajalise elu mak­ kunsti ajaloos reaalne esteetiline vaste. Pole 1 võimalik mõtestada igaühe loomingut eraldi. siim. ^ Ühtki asja ei saa ju mõista tema enese kaudu, Inimeksistentsi teine põhisuund, nagu tema enese kaudu on asja võimalik vaid kujut­ öeldud, on kausalistlik, nähtusi põhjuste ja leda. Aga kujutlus ei ole veel mõistmine. tausta kaudu mõtestav, teadmiste ning para­ Mõistmine eeldab tausta tundmist, võrdlust. tamatute eelduste piiri aina sügavamale aja­ «Sest kahjuks teame vaid seda, mida eris­ loo, kultuuriloo minevikku nihutav. tame.» ' Kuid igal juhul, olgu ta ajaline, ajaloo­ Või filosoofia ajalugu, mis traditsiooni­ line või ajalis-ajalooline, jääb kultuuritead­ liselt pole mitte nõustumise, vaid mitte nõus- vus saareüseks: ta algab keskelt, suundudes tumiste ajalugu. Voltaire vaidleb Leibniziga, siis kas tulevikku, minevikku või mõlemale Leibniz Locke'iga, Locke skolastikutega, sko­ poole korraga. Ja kui me A. A. Moles'i järgi lastikud averroistidega jne jne. Iga filosoofi mõistame kultuuri jäljena, mille inimese loo­ saab mõista vaid tema eellaste kaudu, igal dud keskkond jätab üksikisiku teadvusse, siis eellasel on aga omakorda eellased ja nõnda võib öelda ka, et igasugune kultuur on saar. lõpmatuseni. Ometi tuleb filosoofia ajalooga Need on nood N. Wieneri «kohalikud saare­ tutvujal kusagilt alustada — muide, nii nagu kesed, mille arengusuund näib olevat uni­ igal tõelisel filosoofilgi — ning siis nõustuda versumi üldisele arengusuunale vastupidine Fr. Schlegeliga, et «igale üksikinimesele algab filosoofia alati keskelt nagu eepos» ning et «filosoofia peab esialgu üht-teist igaveseks eeldama, ja ta tohib seda, sest ta 9 8 Unenäo seletamine ise kunagi unenäo sisse ei peab». Nõnda on ka iga filosoofiline tead­ kuulu ning esindab juba kausaalset, põhjuslikku mine vaid eeldusiekaliastega saar keset tead­ mõtlemist. Huvitav on unenäoloogika (paradok­ matuse ookeani. saalse kausaalse implikatsiooni) kasutamine kuns­ titeose ülesehituse printsiibina, näiteks Kafka proosas või Godard'i filmides. 10 Drastiliselt kirjeldab selles vaimus ameerika kumminärimiskultuse teket E. E. Kisch: «Niisiis, 7 otsustas mr. Thomas Adams noatera vahedusega, Schiller kirjas Goethele 23. VIII 1794. Juttu niisiis peavad ameeriklased minu «Chicle'i»-vaiku on geeniuse võimetusest iseend mõista ja seega siis järama lihtsalt sel põhjusel, et see on olemas! Pea­ kriitika vajalikkusest kunstile. vad! Milleks meil muidu reklaam on.» («Paradiis * Fragmendid 84 ja 95. Ameerika»),

Lendlaused. Püsimõtted 79 ja kus ilmneb piiratud ning ajutine organi­ * seerituse kasvamise tendents». Et iga kultuurifenomeni saab tõeliselt mõista Mind on hämmastanud, miks Goethe teeb vaid tema ajalooliste eelduste kaudu, tema Faustist lõpuks maaparandaja. Muidugi, eelloo taustal, siis tuleb tänaste asjade olemust merelt maa tagasivõitmisel «Faustis» on oma eristamaks teada eilseid, eilsete käsitamiseks ajalooline tagapõhi (katastroofiline meretõus aga tutvuda üleeilsetega ning nonde tarvis ööl vastu 4. veebruari 1825, mis mõjus nagu jälgida üle-üleeilseid .. . Selgub paradoksaal­ omaaegne Lissaboni maavärin, ja Bremeni ne asi: ajalooline teadvus ei vaatle mine­ sadama ehitus) ning kirjanduslik traditsioon vikku mitte oleviku, vaid veelgi kaugema (Philemoni ja Baukise loo seos veeuputus- mineviku positsioonilt. Seega pole ajalooline motiiviga antiikpärimuses"), aga tragöödia pilk suunatud mitte mineviku, vaid tuleviku lõpu melioraatorlikul paatosel peab ju olema poole. Tänasesse vaatab ta eilsest, eilsesse ka sügavam, sümboolne tähendus. Pelk mit- üleeilsest, üleeilsesse üle-üleeilsest. .. Kul­ šurinlik looduse ümberkujundamise prog­ tuuri olevikku saab mõista vaid tema «liht­ ramm, mida siin enamasti püütakse näha, mineviku» platvormilt, «lihtminevikku» jälle­ on Goethe natuurfilosoofiliste vaadetega pa­ gi vaid «täisminevikku» tundes, «täisminevik­ raku üsna ühitamatu. Ka tõestus, et siin ku» ennast aga üksnes «enneminevikust» kehastub Goethe oma Faustis sotsiaalse vaadates ... Kultuuriteadvuse vorm on seega revolutsiooni teoreetikuks, et tõusu ja mõõna omalaadne «tulevik minevikus». vaheldus «sümboliseerib temale ajutist stag­ Traditsioonilise kujutelma kohaselt moo­ neerumist inimvaenulikest sotsiaalsetest olu­ dustub ajalugu oleviku libisemisest minevikku dest jagusaamises» ning et merelt maa ära­ (Malraux kasutabki selle kohta sõna «glisse- võtmisel olevat «revolutsioonilis-teoreetiline 1J ment»). Siit on alati võrsunud küsimus, kui dispositsioon» , tundub uskumatult keerukas. kaugele peab üks või teine sündmus olema Hoopis sundimatumalt tõlgendub Fausti meist jäänud, et ta ajalooliseks arvata. Kus mere- ja sookuivendusaktsioon vaimse kul­ on poliitika ja ajaloo piir? Mitu aastat tagasi tuurmaastiku kujundamisena, ning kättevõi­ algas poliitika? detud maa kaitsmine vete stiihia, kaose Kirjanduse vallas on see küsimus huvi eest — igapäevase vaevana humanistliku pakkunud ajaloolise romaani teoreetikutele. kultuuri püsimise nimet «Siin seespool on Kui kaugel minevikus peavad hargnema paradiislik maa, seal väljas las tormab vihane kujutatavad sündmused, et teos oleks aja­ meretõus kuni üles tammi servani, ja kui ta looline? Kas Th. Manni «Doktor Faustus» tammi läbi nakitseb, et vägivaldselt sisse on ajalooline romaan? Kas on seda V. Luige paiskuda, ruttab üldine rahvatung läbimurret «Seitsmes rahukevad»? sulgema. Jah! olen üleni selle mõtte meele­ vallas, see on elutarkuse lõplik kokkuvõte: Lion Feuchtwanger, ajaloolise romaani üksnes too teenib endale välja vabaduse nii­ praktika ja teooria klassik, kirjutab: «Tõsi, samuti nagu elugi, kes iga päev peab selle üldiselt peetakse ajaloolisteks romaanideks vallutama. Ning nõnda, ohust ümbritsetuna, vaid niisuguseid, mille tegevustik leiab aset veedavad lapsed, täismehed ja raugad siin autori eluaja eelsetel ajajärkudel. Aga ma tõhusalt oma eluaastaid.»14 (Vesi kui teadma­ ei suuda mõista, miks ei võiks teost nimetada tusega seostuv purustav stiihia esineb Goethe ajalooliseks ka siis, kui tema sündmustiku loomingus mujalgi, näiteks üldtuntud «Nõi­ aeg on tema tekke ajast lahutatud murrangu­ duse õpilases»!) lise sündmusega. Näiteks romaan, mille ai­ neks on Prantsuse revolutsioon, aga mis on kirjutatud pärast Bourboni kuningate restau­ ratsiooni, on kindlalt ajalooline romaan ka " Ovidiusel (Met. VIII, 696 — 97): «nad pööra­ siis, kui autor on sündinud Revolutsiooni vad pead ning uppunud soosse / märkavad kõike: ajastul.» ei muud ole säilinud kui nende hurtsik» (tlk F. Puksoo). Paraku tähendaks niisugune seisukoht, 12 «Faust asub võitlusse loodusega: merelt pinda et ajaloolisus pannakse sõltuma ühe või teise vallutama, ehitama, inimestele küllust looma» sündmuse «murrangulisuse» hinnangust. (meie keskkooli väliskirjandusõpikust). «Looduse Need, kelle elu on koosnenudki ainult mur­ võitmises inimkonna kasuks peituvad mõistuse väärtus ning jõud, mida püüdsid alavääristada ranguliseks kuulutatud aastatest, on õigusta­ reaktsioonilised ideoloogid» (meie ülikooli kirjan- tud niisugust ajalookontseDtsiooni vähemalt dusõpikust). «Faustis süttib iha muuta see maa­ umbusaldama' (viide vt lk 81). Raskused tükk ilusaks, ohutuks (!) paigaks, kus rahumeeli ajaloo läve määratlemisel on ilmsed. töötaks rahvas» (А. А н и к с т, «Фауст» Гете. Литературный комментарий. Москва, 1,079, lk Teine võimalus on, nagu öeldud, ajaloo 233). teket mitte näha oleviku muutumises mine­ 13 G. S с h о 1 z. Faust-Gespräche. Leipzig, 1983, vikuks, vaid mineviku muutumises olevikuks, lk 174, 175. käsitada ajalugu seega tulevikusuunalise 14 Goethe «Faust», värsid 11569—576. protsessina. Muidugi tähendaks see võimalust

80 Lendlaused. Püsimõtted ka oma olevikku mõtestada ajaloolisena, s. о Et niisugune ajaloolise isiku eneseteadvus tulevikku vaadates. kujundab ka moodsa maailma kultuuripilti, Tuleviku seisukohalt mõtestuv olevik, selles veenavad meid Thomas Manni ja mida mõistetakse mineviku kaudu, ongi see, Jean-Paul Sartre'i näide. Sartre meenutab mida võime nimetada ajalooks meie igapäe­ oma lapsepõlve: vas, sest vaid minevikust tuleviku poole «Need tulevased lapsed, keda ma ei suut­ sündiva ajaloo kontseptsioon on suuteline nud ette kujutada ja kellele ma lakkamatult ajalooliseks muutma igaühe igapäeva, andma saatsin mulle endale dešifreerimatuid läki­ igapäevasele olemisele ajaloolise olemuse. tusi, nägid mind surmast sünnini. Ma värise­ Et ajaloolisus on midagi niisugust, mis sin erutusest, tardudes oma surma, kõigi säilitab oma tulevikkusuunatuse ka olevikus, oma tegude tõelise mõtte ees ... ma tõstsin siis leidub igas olevikus ajalike isikute kõr­ pea, otsisin päevavalguselt abi, aga ka see val, kes lihtsalt ajaga tulevikku kanduvad oli läkitus: kuidas tõlgitsetakse seda ärevus- ja kelle maailmakäsitus on finalistlik, ka puhangut, seda aimust, seda silmade ja kaela ajaloolisi isikuid, kes suudavad näha ennastki liigutust aastal 2013, kui on olemas mõlemad mu avamiseks vajalikud võtmed — minu maailma kausaalsuse osana, tema kausalismi b tegurina. Kes suudavad näha ennast tuleviku looming ja minu surm?»' saadikutena olevikus. Ei, ajalugu ei ole vaade olevikust liht­ Seda minevikukogemusele toetuvat pers­ minevikku, nagu arvas Malraux, ega ka mitte pektiivitunnet, oma igapäevase eksistentsi vaade olevikust täisminevikku, nagu arvas eest ajaloolise vastutavuse tunnet on aja­ Feuchtwanger, vaid ajalugu on tagasihaarav loolised isikud tõesti ilmutanud. Nii kirjutas vaade täisminevikust lihtminevikku, ennemi­ 82aastane Goethe 1. detsembril 1831 W. v. nevikust täisminevikku, enne-enneminevikust Humboldtile: «Minu kõrges vanuses muutub enneminevikku . .. ning muidugi ka: vaade kõik mulle üha enam ja enam ajalooliseks: kõikidest nendest minevikest olevikku kui Kas midagi toimub minevikus, kaugetel maa­ tuleviku eelõhtusse. del või antud silmapilgul täiesti minu lähe­ Jah, ajalooline kultuuriteadvus on saare- duses, on täiesti üks ja sama, jah, ma tundun line. Kuid just selle saare kaitsmine kaose- endale ise aina enam ja enam ajaloolise­ laine sissemurru eest on missioon, mis lu­ na ...» bab Faustil oma elu lõpetada sõnadega: «Jälg mu maistest elupäevadest ei saa maailma-

15 ajastuis hääbuda. — Sellise üleva õnne Selles seoses meenub, kuidas Brecht ja Weigel eelt urdmuses naudin ma praegu ülimat silma­ 1948 sõjajärgsesse Berliini naasnult sattusid Alex- pilku.»1' anderplatzil miitingule, kus kõneleja hüüdis pa­ teetiliselt: «Me elame suurel ajastul!» Weigel, terava keelega nagu ta oli, ei suutnud jätta vastu hõikamata: «Neid suuri ajastuid me oleme nüüd Ib J.-P. Sartre. Sõnad. Tallinn, 1965, lk juba näinud küllalt. Kas vahepeal mõnd väiksemat 122—123. ei saaks?» 17 Goethe «Faust», värsid 11583—586.

Küsimustele vastavad ENSV TA Zooloogia noorsoo roll Nõukogude Eesti ühiskondlikus ja Botaanika Instituudi evolutsiooniproblee- elus 60ndatel aastatel tema osast praegu või mide labori juhataja, EPA filosoofiakateedri on tegemist mineviku idealiseerimisega («op­ dotsendi kt, aastatel 1966—68 TRÜ komso- tilise pettega», nagu arvab Mati Unt — V molikomitee sekretär TOOMAS SUTT ja 1987, nr 5)? Milline oli Teie enda positsioon TRU ajakirjanduskateedri dotsent, 1968—69 tolle aja noorsooliikumises? ülikooli komsomolikomitee sekretäri asetäitja TOOMAS SUTT: Kirjutada mälestu­ PEETER VIHALEMM. si on minu arust veel lootusetum asi kui püüda ette näha lähitulevikku. Seda sel /. Osalesite aktiivselt 60ndate aastate kom- lihtsal põhjusel, et ma tahes-tahtmata püüan somolielus. Tolleaegsest noorsooliikumisest objektiivselt üha kiiremini teiseneva ja maailmas, aga ka meie üliõpilaste ja komso­ keerustuva maailma ning iseenda kasvava moli aktiivsusest liigub tänini legende. Mil­ elukogemuse ja maailmavalu mustrit peale lisena mäletate seda aega Teie? Kas erines suruda minevikule. Ja samal ajal ei pääse ma

Lendlaused. Püsimõtted/ Elav ajalugu 81 hetkekski mineviku painest. Tulevik oma või­ ühed ettekujutused optimaalsetest elutingi­ malikkuses ja olevik oma näivas tegelikkuses mustest, neil aga teised. Mind lohutab ainult on kaduvad — minevik on ainus, mis säilib. see, et isade ja poegade probleem on sama Tammsaare on selle kohta öelnud: «Kogu vana kui inimkonna eeldatav ajalugu, seega elu polegi muud kui ainult mälestus või siis viiskümmend tuhat aastat, ja ometigi on mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on nii tü­ kõik kuidagi laabunud. Massiliste isa- ja hine, et selle võiks rahulikult loovutada. pojatapmisteni pole asi veel läinud.» Kogu inimkondki terve oma elu ja hädadega, võitluste ja valudega on pisitillukene täppe- PEETER VIHALEMM: Legendid 60- kene mälestuste kõrval.» Seepärast kanna­ ndate aastate kohta lähtuvad ilmselt mitme­ vada kõik mu alljärgnevad hinnangud ole­ sugustest koosolekutest, etendustest, rong­ viku nägemisest ja mineviku meenutamisest käikudest osavõtnute koosolemise-elamustest, sündiva vastuolu subjektiivset pitserit. enda tunnetamisest ühiskonnaelu korralda­ misest üha rohkem osavõtva tervikliku jõuna. Ülikooli juubeliaastal kirjutasin oma üli­ See tunne ei jõudnud kuigivõrd realiseeruda, kooliaastate kohta: «Usun, et suuresti mõjus­ ühiskondliku elu välist ilmet määras üli- tas minu tõekspidamiste kristalliseerumist ja õpilaskomsomol üsna vähe. Läbielatud ühis­ huvide suundumist see, mida teatud eba­ tunne jäi aga inimestesse aastateks püsima. määrasusega on nimetatud 60ndate aastate vaimuks. Eriala omapära seisukohalt ei tä­ Mina tundsin suure noortehulga kokku- hendanud need aastad mitte üksnes mole­ koondumist, mitte ainult emotsionaalset üht­ kulaarbioloogia, biofüüsika ja biokeemia sust, vaid ka arusaamade ja püüdluste, tõusulainet, vaid ka olukorra normaliseeru­ teadliku tegevuse ühisust kõige teravamalt mist nõukogude bioloogiateaduses. Meie lend kolmel korral ülikooli aulas: TRU komso- oli esimesi, kellel oli taas võimalik spet­ molikonverentsil 1968. a oktoobris pärast sialiseeruda geneetika erialale ja tundma üliõpilaspäevi; komsomolikomitee pleenumil õppida evolutsiooniteooriat nüüdisaegsel tase­ 1968. a detsembris, kus arutati rahvus­ mel. Suur oli üliõpilaskonna ühiskonna- probleeme; F. Tuglasele K. J. Petersoni kir­ aktiivsus, seda UTU erialaringides, eriti aga jandusauhinna andmise aktusel 1969. a komsomoliorganisatsioonis. Eelkõige tahak­ märtsis. Väljastpoolt vaadates ühelgi nendest sin toonitada toonaste tudengite intensiivset sündmustest midagi nagu ei juhtunudki. Ei kultuuritahet, mille sisu ma ei näe mitte olnud välist mässulisust, midagi ei muutunud üksnes soovis akumuleerida endasse maksi­ ülikooli ega Tartu elukorralduses. mum kultuuriväärtusi, vaid tahtes mõista Ometi oli midagi tähtsat toimunud. Kuju­ oma rahvuskultuuri olemust ja ajalugu ning nenud oli tugev meie-elamus, enda tunneta­ selle kaudu jõuda maailmakultuuri püsi­ mine kollektiivse jõuna, kes on võimeline väärtuste sügavama tunnetuseni. Me jõud­ kujundama ühiskondlikku reaalsust oma sime arusaamani, et ebapiisav on olla püüdluste kohaselt, olles suveräänne subjekt, kultuuriväärtuste tarbija — ka teadlase, sõltumatu formaalseist reegleist, kättesaamatu pedagoogi, arsti jt kohus on loovalt osaleda ametnikele. kultuuriprotsessis. Ainult nii tagame selle jär­ Muidugi on niisugune kokkukuuluvus­ jepidevuse ja edenemise. Tagasivaates tundub tunne nagu üldse igasugune elamus teatud mulle, et hiljem on öOndaid aastaid kujutatud määral illusoorne. Ometi olen tollal läbielatud liiga legendaarsena. Ma ei arva, et põhi­ ühistunnet palju aastaid endas kandnud, see mõtteliselt olime suuremad maailmaparanda­ on oluliseks osaks minust endast, on andnud jad kui tänased tudengid. Julgen aga väita, jõudu elada. et meis oli ehk natuke rohkem idealismi ja romantikat kui tänapäeva asjalikumatel noor­ 2. Enne vabariiklikku komsomolikong- tel.» («Edasi», 16. 09. 1982.) Kuna küsijaid ressi esinesid paljud noored kriitiliste sõna­ huvitab eriti isade ja poegade ning «meie» ja võttudega oma organisatsiooni aadressil. «nende» vahekord, siis minu arvates kõige õn­ Enesekriitilised olid ka kongressi aruanne ja nestunumalt on selle nähtuse olemuse avanud delegaatide sõnavõtud. Kongressi otsustavas B. Strugatski: «Lihtsameelsed isad arvavad se­ järgus aga ei leidunud ühtki delegaati, kes niajani, et nendeaegne noorus oli parem; tar­ teda delegeerinud noorte huvide eest oleks gad isad mõistavad, et noorsugu ei ole ei hal­ seisnud. Komsomoliorganisatsiooni töö hin­ vem ega parem — ta on lihtsalt teistsu­ nati üksmeelselt rahuldavaks, kongressi otsus gune. Sest nad on noored teisel ajal, teistsu­ jäi üldsõnaliseks, kogu senine komsomoli- guses sotsiaalses situatsioonis. Me ise ei saa juhtkond valiti uude keskkomiteesse tagasi. pahatihti noortest aru, heitleme iseendiga, Kuidas kommenteeriksite toimunut? püüdes maha suruda torisemist: meie, näe, ei P.V.: Toimunu põhjus on minu meelest olnud niisugused. Ja selle vastu tuleb võidel­ selles, et noored ei astunud välja kollektiivse da, tuleb aru saada, et meie vaimustusime jõuna. Kui igaüks esineb ainult enda ja oma ühest, nemad aga vaimustuvad teisest; meil on lähimate kaaslaste nimel, on ühiskonna­ korralduse muutmise tahtmisi küllalt kerge

82 Elav ajalugu tagasi tõrjuda. Ja sageli sumbuvad nad ise­ teadsin tolleaegse töölis- ja maanoorsoo enesest, kaovad uute, samavõrd üksikute taot­ elust ja mõttemaailmast? Ja kes või mis on luste tulva. Vaid kollektiivne jõud suudab see müstiline «meie» ja veel müstilisem ühiskonnakorraldust, sh komsomoli uuen­ «nemad». dada. Kuni sellist kollektiivset jõudu ei kujune, ei toimu olulisi muutusi. Ma ei taha öelda, et sellel tasandil arutelul 3. Tänane noorsugu ei' tule «hulgakesi ei oleks mõtet. On küll, aga mitte kauaks. efektselt kassetis», «kultuuri uksele ei prõmmi Koik meie arutlused, analüüsid ja hinnangud jõuk võitlushimulisi noori, kes eitavad isade on mingil määral subjektiivsed. Ent parata­ ideaale ja tõukavad troonilt vanad iidolid», matult me jõuame (või oleme juba jõudnud) pole mõtet oodata «lärmakat» «meiena» skolastikasse, kui me ei tugine sotsioloogilisele informatsioonile ühiskonna ülikeeruka struk­ kultuuri astumist, selle asemel tullakse «üks• tuuri ja seal toimuvate protsesside kohta. haaval» ja sageli märkamatult, täites vaba­ (Selles lauses on meie-mõistet kasutatud nevad kohad ja jätkates eelkäijate tööd» globaalses tähenduses). Ellujäämise stratee­ (M. Sutrop. «Meie» ja «nemad»». «Edasi», gia kujundamise paratamatuks eelduseks pea­ 17. I 1987). Kuidas suhtute põlvkonna- vad bioloogid objektiivse informatsiooni ole­ tundesse? Kas peate ühiskonna arengu seisu­ masolu looduses toimuvatest protsessidest. On kohalt oluliseks uut pealetulevat põlvkonda ülim aeg rakendada sama printsiipi ka ühis­ ühendavat «meie»-teadvust? Kas ei neela konnateadustes. «vana» ühiskond «ükshaaval ja märkamatult tulevad kohatäitjad» lihtsalt alla? 4. Meie arvates on praegu eriti tähtis aidata noortel leida sotsiaalne eneseteadvus, T.S.: Kui siia midagi olulist lisada, siis see ühine «oma», mis kujundaks noorsoo vast seda, et mõnikord olen leidnud oma sotsiaalseks jõuks. Millest tuleks Teie arvates põlvkonnakaaslaste poegadega kergemini alata? kontakti kui oma vanema pojaga. Ma ei usu, et ma selles plaanis mingi erand T.S.: Alata ei olegi vaja, intensiivsemalt olen. Noorema pojaga oleme peaaegu kõiki jätkata aga küll: seda, mida on tehtud põlvest maailma tähtsaid asju arutanud ja paljuski põlve — väärtushinnangute kujundamist. Kui ühele meelele jõudnud. Uks meie lahkhelidest noorsugu saab tugineda oma maailmanäge­ puudutab UFOsid. Mina ei usu (loodus­ mises niisugustele väärtustele nagu kodu, teadusliku tõestuse puudusel) ei nende ole­ inimlikud inimestevahelised suhted ja loov masolusse ega ammugi mitte nende võima­ töö, siis on võimalik ka adekvaatse sotsiaalse likku abisse meie maiste hädade ja problee­ eneseteadvuse, sealhulgas meie-teadvuse ku­ mide lahendamisel. Aga kui ühel, nagu öel­ junemine. Tean väga hästi, et totaalselt dakse, heäl päeval peaksid nad siiski tulema ja (ideoloogiliselt, ökonoomiliselt, ökoloogi­ lubama täita mu kolm suurimat soovi, siis liselt) võõrandunud maailmas on see üli­ ütleksin ma: esiteks, et mu noorem poeg võiks raske, aga ma ei näe teist võimalust kriisi igal hommikul rahuliku südamega kooli min­ ületamiseks. na ja taas koduust avada teadmisega, et ta Ei ole võimalik, et keegi (või miski) siseneb (kõigele vaatamata) parimasse paika annaks elu mõtte noorele (või ka vanemale) selle tähistaeva all; teiseks, et mu vanem poeg inimesele. Evolutsionistliku eetika põhi- ja ta relvavennad ei peaks edaspidi dušma- tõdemusi on, et elu mõtte saab anda oma nitega maid jagama. On seda vähe või palju? elule vaid igaüks ise. Ma arvan, et kohutavalt palju: sest ma tean, et Suhtlemisel üliõpilastega olen kogenud, nende soovidega ühinevad kõik Eestimaa et viimastel aastatel (sedavõrd, kuidas nii emad ja isad, vanaemad ja vanaisad. globaal- kui ka lokaalprobleemid neid kasva­ Mõtiskledes põlvkondade probeemi üle, valt ahistavad) on neis suurenenud vajadus kogesin järjekordselt seda, mis pikkadest lohutuse (ma arvan, et seda sõna ei maksa õppejõuaastatest tuttavast-tuttavam, nimelt häbeneda) järele. Olen neile sel otstarbel filosoofia «viletsuse» tunnet. Kui liuelda kü­ soovitanud eelpool mainitud põhilisi inim­ simuse pealispinnal kena sõnaseadmise osku­ väärtusi — aga mida siis veel? Nii et vanemal sega, siis võib küll kõik asjad paika panna. põlvkonnal on täita siin oma oluline missioon, Ent niipea, kui süüvida mõistete tähendusse aga hoidku taevas ise meid selle eest, et ja asjade olusse, kattub ilus peegel (pilt) me muutuksime «misjonärideks». uduga. P.V.: Ühistunne saab kujuneda ühises Mida kujutab endast õieti põlvkond? Kas kogemuses, ühisaktsioonides. Selleks on vaja, ta on ikka piiritletav kümnendite kaupa? Ja et etteotsa saaksid tõelised liidrid, kes tunne­ kui olekski, on ta samal ajal ju dünaamiline tavad ühiseid vajadusi ja meeleolusid, suu­ ja väga keerulise struktuuriga fenomen. Jul­ davad neid kaitsta ja väljendada, eesmärke gen arvata, et eeskätt tänu tööle ülikooli ja arusaamasid formuleerida, inimesi ühen­ komsomolisekretärina tundsin päris hästi dada nii tunnetuses kui praktilises tegevuses. 60ndate aastate üliõpilaskonda. Aga mida ma Selliseid liidreid tuleks otsida, julgustada

Elav ajalugu 83 neid arutlema ja tegutsema, noorte etteotsa Ülikooli komsomolikomitee tegevus lähe­ astuma. nes alates 1963.—1964. aastast demokraatia 5. Milline osa on Teie kujunemisel olnud koolile. Komsomolikomitee esindas järjest kunstil? Mida arvate üldse kunsti osast rohkem kogu üliõpilaskonna huvisid ja püüd­ ühiskonnas? lusi. Vastutus ja aruandmine allapoole muutus T.S.: Kunsti osa minu maailmanägemise tähtsamaks kui vastutus ja aruandmine üles­ kujunemises on olnud alati oluline, aja jook­ poole, komsomoli keskkomiteele. Suurt toe­ sul loomulikult teisenenud. Kui nooruses oli tust leiti seejuures ülikooli parteikomiteelt. esiplaanil «maailmaavastuslik» ja esteetiline Olukord muutus 1969. aastal, mil kogu tasand, siis «kuldses keskeas» on dominandiks ühiskondlik elavnemine hakkas pidurduma. muutunud kunsti tunnetuslikud ja eetilised Administratiivse keelamise ja käskimise, väärtused. bürokratiseerumise tendentsid muutusid aas- ta-aastalt tugevamaks. Vabariigi juhtorganite Ma usun, et hea kunstiteose otsene või senine salliv suhtumine üliõpilaste ja kaudne mõju inimesele peab tingimata aval­ õppejõudude iseseisvasse mõtlemisse ja tegut- duma ka soovis teiste inimeste suhtes pisutki semisse asendus taotlusega suruda aktiivsus paremaks saada, edaspidi teisiti olla, oma kindlatesse ametkondlikesse raamidesse, vigu näha ja teiste väärtusi paremini mõista. «normaliseerida» olukord ülikoolis. Järk­ See on ideaal, mille poole tasub püüelda järgult, nelja-viie aasta jooksul, see ka õnnes­ ka kindlas teadmises, et lõppsihti kunagi ei tus. Komsomolikomitee kaotas koos seniste jõuta. liidrite ja osavõtjate ülikoolist lahkumisega Loodusteadlasena tahaksin rõhutada, et oma suhtelise iseseisvuse ja üliõpilaskonna tänapäeval vajame senisest avaramat arusaa­ usalduse, muutus bürokraatia kooliks. Järjest mist vaimsest kultuurist kui terviklikust ja tooniandvamaks muutus formaalne suhtu­ diferentseerunud nähtusest. Kunstil on selles mine ühiskondlikku aktiivsusse — peaasi, et süsteemis kahtlemata oluline, aga mitte ainu­ midagi ei juhtuks, peaasi, et ülemused rahul määrav tähtsus. Peame arvestama kindlasti oleksid. Kahjuks ei ole olulist muutust toonud ka seda, mida annavad meile inimese olemuse ka viimased, uue ühiskondliku elavnemise mõistmisel, tema koha ja tähenduse mõtesta­ aastad. misel selles maailmas ühiskondliku teadvuse Mõnedest 60ndate aastate komsomoli- teised vormid, sealhulgas teadus. liidritest said bürokraadid ka sisemiselt, suu­ 6. «Liiga vähe on 60ndate põlvkond arut­ rem osa püüdis säilitada endisi püüdlusi nii­ lenud selle üle, missuguseks muutus maailm palju kui võimalik, vähemalt oma kujutlustes ja milliseks said nemad ise, kui meie alusta­ iseenda ja oma tegevuse kohta. Kohanemise sime kooliteed» (M. Sutrop, E, 177.I1987). ja endaksjäämise keerukate vahekordadega Kuidas suhtute sellesse, 80ndate põlvkonna tegelevad ilmselt lähemate aastakümnete esindaja etteheitesse? Kuidas võtate omaks, kirjandus, teater, film, ajakirjandus. Mitmes kas annaksite hinnangu küsimuse mõlemale sotsioloogilises uurimises selgunud üldten­ aspektile? dentside põhjal võib aga öelda, et 40ndatel P.V.: Margit Sutropil on õigus. Mis sai aastatel ja 50ndate algul sündinud põlvkond üliõpilaskomsomolist ja sellega seotud inimes­ on praegu eestlaste hulgas ühiskondlikult test hiljem, pärast 60ndaid aastaid? kõige aktiivsem, kõige enam valmis osalema Komsomoli poliitiline tähendus seisneb ühiskonna uuenemises. selles, et ta annab elluastuvale põlvkonnale T.S.: Miks etteheitesse? Kui jumal elu ühiskondlikust elust osavõtu kogemuse. See ja tervist annab, siis aastal 2000 loeksin ma kogemus paikneb minu meelest kahe pooluse ülima huviga M. Sutropi artiklit selle kohta, vahel — komsomol on kas demokraatia või milliseks muutsid nemad maailma ja bürokraatia kool. milliseks jäid nad ise.

84 Elav ajalugu HASSO KRULL tud alakeha — üheksa nimetusega2, ilmselt Keha elamused ja mõtted kõrgemate kehapiirkondade instinktiivse eelistamise tõttu. Alati ei esine kehaosade nimetused küll otseses tähenduses, kuid see ei Indrek Hirv. Uneraev. ««Loomingu» Raa­ muuda üldist soodumust. Ka ei saa kujundit matukogu» 1987, nr 45. 39 lk. nagu päeva põlved õieti tajuda teisiti kui lastes oma vaimusilma kerkida kujutluspildi mingi­ . . .kaob järve nukrusesse võlutuna test konkreetsetest põlvedest. mu rõõmus ihu nagu valge naer. M. Under Mõistagi ei seisne teksti kehalisus ainuüksi kehaosade nimetuste kuhjamises. Kogu toi­ I muva sündmustiku topos on kehale ebatava­ Ei meie vanema ega uuema kirjandus­ liselt lähedal või asub koguni keha sees; selle kriitika traditsioonis pole olnud tavaks kõnel­ silmanähtavuse analüüs läheks aga soovima­ da kehast ja selle elamustest ning mõtetest tult pikale. Kõige rohkem sarnaneb Hirve kui mingist iseväärtusest, millele tasuks ana­ luule tekstuur Jaan Oksa oratooriumile lüüsi keskendada. Keha pole siin üldse olnud «Kannatamine» ja neid kaht kõrvutades mingi paradigma ega perspektiivi koondumis- saab ka selgeks, kuivõrd unikaalse kvalitee­ punkt, teda on ikka võetud tunnetusliku diga siin on tegemist: kolmandat analoogset allegooriana või «väljakutsena» ning nii on teost on raske leida tervest eesti kirjandusest. keha juba enne eostumist lahustunud kuskil Enne arutluse edasiviimist võiks tegelikult «lüürilistes minades», eetostes jms-s. Selle juba nüüd küsida, mis on õieti kogu selle põhjuseks on nähtavasti eelkõige lihtsalt kehalisuse tagamõte, ideoloogia? Ja võiks ar­ muude, aktuaalsemana tajutavate teemade vata, et nagu meie kriitikas kombeks, pean alaline pealetükkiv juuresolu, kuid usutavasti ma küsimusele vastata püüdes hakkama välja- ka teadmatus ja ebalus küsimuses, mis õieti otsitud tsitaatidest kokku lappima luuletaja on meie keha ja mille poolest ta erineb või maailmavaadet, konstrueerima identiteeti. on lahutamatu meist. Aga võta näpust! Olen endale taganemistee Püüdes leida viiteid keha olu ja tähendus­ ette kindlustanud: loeme veel kord üle likkuse kohta, ei saa esmajärjekorras abi Foucault' öeldu ja meile saab selgeks, et otsida mitte praegusaja loodusteadusest, vaid niisuguse valdava kehalisuse juures ei saagi pigemini filosoofiast. «Keha, see on sünd­ olla mingit püsivat identiteeti ega ühtsuse- muste uuristatav, täiskirjutatav pinnas (mida illusiooni peale selle keha enese. Mõtte­ ääristab keel ja lahustavad ideed), hajuva maailma kindlam piiritlemine tähendaks see­ mina asupaik (mis loob illusiooni olemus­ ga tekstisiseste reeglite rikkumist. (Võib küll likust ühtsusest) ning pidevas desintegrat- veel küsida, kas see vahest ehk pole peaaegu sioonis viibiv ruumimaht,» defineerib üpris kõigi luuletekstide ühine omadus.) Tähendab, raskesti tõlgitavalt Michel Foucault; on kohe ma pääsen hõlpsalt sellest tüütust, kahelda­ näha, et sellise määratluse puhul «mina» ei vate tulemustega vägitööst. eristu teravalt kehast, ei vastandu, vaid kogu­ ni ümberpöördult: ta enese terviklus ja ole­ masolu on seatud kahtluse alla. Selline kont­ II septsioon ei tarvitse kõigile just kohe meel­ Jõudnud järeldusele, et puudub vajadus dida, kuid ta näib mulle praegu sobivaima ideoloogiliseks analüüsiks, võib niisiis tähele­ lähtekohana Indrek Hirve «Uneraevule» panu keskendada üksnes stiilile, keelemater­ lähenemiseks. jalile. Lihtne on näha, et Hirve luule ei haardu mitte praegusse levinumasse luule­ Kust me selle raamatu ka lahti ei võtaks, konventsiooni, vaid järgib mingeid vanemaid igalt poolt leiame kehalisi elamusi, sündmusi, ja võõrapärasemaid eeskujusid. Nende algu­ mõtteid. Selle tõestamiseks piisaks juba liht­ pära otsima asudes võiks aga ajas ekselda sast sõnavara vaatlusest. Üksnes pea ja pea lõpmatuseni. Seepärast võib osutada ainult ümbruse piirkondadesse puutuvatest on ebamääraselt sadakond aastat tagasi õitsenud, esindatud kakskümmend üks nimetust (kor­ 1 sümbolismiks kutsutavale luulesuundumusele, dumisi arvestamata) ; nõrgemini on esinda- millele on iseloomulik niihästi tugev kallak 1 Need on: aju, habe, hambaauk, huuled, kae, kael, kulm, kõri, kõrvad, kõrvalest, laud, oim, oimu- luu, pea, palged, ripsmed, silm, silmakoopad, silma­ 2 Need on: jalad, koht, kõhukoobas, puusad, põlved, muna, silmanurgad, turi. põlveõndlad, reis, tallad, üsk.

Vaatenurk 85 nonfiguratiivsusse, materialistlikku keelekäsi­ nüansse ja otsitusi, mis alatasa kõrvale tusse kui ka püüd kompositsiooni ülimasse lükkab keele piire, laenab kõikvõimalikku viimistletusse, hermeetilisusse. Kuna aga süm­ tehnilist sõnavara, võtab värve kõigilt pa­ bolismist põlvneb tegelikult otseselt või kaud­ lettidelt, noote kõigilt klaviatuuridelt, mis selt kogu meie sajandi luule oma erinäo- püüab edastada kõige sõnastamatumat mõtet, lisuses, siis rääkimata sellest, et on võimatu kõige põgusama ja ebamäärasema kontuuriga osutada ühelegi konkreetsele eeskujule, ei saa vormi...» — mida on «ebakohaselt nimetatud ka mööda võimalusest, et niisugune luule võis dekadentlikuks stiiliks»4 — see stiil võib au- võrsuda iseenesest kaasaegse konventsiooni toriti olla spetsiifilisem, kui harjumuslik kokkupõrkel sümbolismi-eelse klassikaga. «isikupärane» stiil kunagi on. Peale mainitud Vaadelgem seepärast seda stiili kui lihtsalt laabanlikkuse sõnavalikus ja -moodustuses isikupärase tundemaailma ja kirjanduskoge­ ning valdava kehalisuse kui stiililise domi- muse sünteetilist väljendust. Mis mulle selles nandi märkame Hirvel (peamiselt tertsiinide- stiilis meeldib? Eelkõige väljenduse seerias) esile tungivat veel üht leksikaalset riskantsus. Metafoorikihtide rohkus ja kihti, mida ta justkui kujundlikult ise möö­ lahtisus, epiteetide ja võrdluste filigraansus, naks, öeldes et aistingute äravahetatus — see kõik loob riski, . . .eal umbra värvi juus et kirjutatust ei saada aru või saadakse aru su alabasterõlult mu paletti kavatsetust lahkuminevalt. Seejuures peab ei väsi sekkumast. arvestama, et tegu ei ole mitte sürrealistliku, Sellist visuaalsete kunstide ter­ üksnes alateadvuse vallandamisele orienteeri­ minoloogiat kohtab tertsiinides tähelepanu­ tud tekstiga; ehkki eesti kirjanduse hea tundja väärselt sageli, mis näib veidi paradokslik, võib Hirve juurest leida mitmeid filoloogilisi kuna Hirve luuletused muidu reeglina on (ja vahest ka elutundelisi) ühisjooni kahel­ raskesti visualiseeritavad. Kuid me saame aru, damatu sürrealisti Ilmar Laabani stiiliga et nii, surumata peale mingit ühtset vangis­ (sarnane liitsõnamoodustus, aaviklikud kee­ tavat tervikkujutist, annab Hirv aeg-ajalt lendid) , on taotlus selgelt erinev: kui Laaban erilise individualiseeriva selgusega mõne alateadvuse sigitatavat fantastilist materjali kujutise detaili või fragmendi, mis vahetatud üksnes laiali laotab, püüab Hirv seda kes­ aistingute ja harjumatusse seosesse sattunud kendada mingi ühe peenendunud tundeelu- sõnade segadikust välja ujub ning selles igal fe no meni ümber, mis on kas eelnevalt olemas järgneval lugemisel uudselt ilmestuvas liiku­ olnud või mida ta luuletamise käigus loob. mises veidi kindlamat toetuspunkti pakub. See piiripealsus — või õigemini kahe piiri, Selguse, ereduse tunne haarab lugejat ka sürrealistliku ja uusromantilise lõikumine — siis, kui ta autori poolt sisendatavat vi­ võibki vastuvõtmisel tekitada tõrke, sest meie suaalset elamust tegelikult ei näegi (näi­ kirjanduses ollakse praegu harjunud nägema teks vaid väike murdosa lugejatest suudab hoopis teistsuguste piiride lõikumisi.3 Usun oma teadvusse selgelt eristuvana tuua siena siiski, et peagi õpitakse selliseid tekste üpris naturale täpse tooni), ja nii on Hirv päris jul­ rahuldavalt lugema; filoloogi pilgu läbi vaada­ gesti tõesti võinud «võtta kõigilt palettidelt». tes oleks see soovitav, sest need tekstid näivad Igatahes, luuleelamuse ähmastamises ei saa peamise võimalusena introdutseerida meie neid hoolikalt valitud figuure küll süüdistada. kaasaegsesse kirjandusse taas kõrgstiil, mis Omal kohal on ka mõnedes luuletustes praegu on unustuse hõlmas. Ehkki (piiri- esinev meresõidualane terminoloogia, kuid lõikumise tõttu) vulgarismidega pikitud, on see tungib esile vähem ja on toetuspunktina kõrgstiilne kiht siin varasema kirjandus­ seetõttu ebakindlam. kogemuse toel siiski äratuntav ja nii on kaasa Visuaalsete kunstide teemat puudutades ei haaratud ka kõrgstiilist lahutamatu ainu­ saa jätta kiitmata ka kunstnik-luuletaja esik­ omane elutunne ja maailmavaade. raamatu kujunduse meeldivat kooskõla luule­ Mis jõuab hea sõnumina pärale muidugi tustega, seda enam. et meil vahel üsna tule­ ainult siis, kui kõrgstiil antud konkreetses musrikkalt viljeldava illustratsioonikultuuri tekstis teda pilkama kippuva madalstiili üle kõrval on praegusaegse raamatu vinjetikul- domineerib; kas see on nii, tajub em- tuur üpris primitiivne. Siin on autori isiklik paatiline lugeja vaistlikult. Hirve puhul, ma pingutus oma raamatu välimuse nimel iga­ arvan, kaksipidimõtlemist ei teki. ühele silmaga näha; seda ei peaks aga pidama Nii ei ole aga stiil veel määratletud. «See millekski erandlikuks: enda raamatu välimuse teravmeelne, keerukas, õpetatud stiil, täis eest peaks igal juhul alati vastutama eelkõige autor ise, sest ei saa välja anda raamatut, mille kujundusega kirjanik pole sugugi nõus. 3 Selliseid piirilõikumisi, topeldatust võib pidada üheks moodsa kirjanduse põhitunnuseks. Vt 4 Tsitaadid pärinevad Theophile Gautier' ees­ Roland Barthes. La plaisir du texte. Paris, sõnast Charles Baudelaire'i luulekogule «Kurja 1973, lk 14—15 jj. lilled».

86 Vaatenurk Pole vist paremat eeskuju selleks kui Friede­ alust otsida. Taoline seletus ei rahuldaks bert Tuglas, kes kandis hoolt pea iga oma aga kindlasti kõiki; ning kes rahuldamatusest teose kohase väljanägemise eest5. vaevatuna üha edasi otsib, satub tõe­ Indrek Hirve graafika on ka näitusel näoliselt lahendusele, mis süüvides võib haka­ köitnud siinkirjutaja tähelepanu oma harju­ ta paistma peaaegu ainuõigena: kui Hirve muslikust automatiseerunud tundeelust luulet ei saagi võtta vastu mingi tugevasti eemalduva, endassesuletud dramaatilisusega keskendatud tervikuna, mõistusliku korrasta­ ning siinsed pisikesed vinjetid on tema tusena, saab seda ometi võtta tervik- senise estampgraafika loomulikuks lisan­ kogumina kui ühtset keha. Jõuame nii­ duseks. siis sünteetilisele järeldusele: keha on niihästi Märkame, et niipea kui alustada laiali- selle luule subjekt kui ka võrdpilt ja para­ laotavat, detailidele keskenduvat vaatlust, digma. hakkab Indrek Hirve kunstnikuisiksus paist­ Võib siiski veel olla, et selline inter­ ma üpris mitmekesisena ja haralisena. Tekib pretatsioon ei ole ainuvõimalik ja ka mitte taas küsimus, mis ikkagi on kogu selle suun- parim. Vahest oleks mõeldav veel mingi psüh- dumustekimbu seesmine ühtsus, integriteet? hologiseeriv, «vaimsem» lähenemine. Hirve Juhuslikke tekstiproove uurides võiks tärgata luule keeruka kujundlikkuse tõttu kujuneks kahtlus, et üha suurema vaimse liikuvuse selline vaatlus aga paratamatult hulga hüpo­ poole pürgides on selle autori luulet naka­ teetilisemaks, fantastilisemaks; ka pakub üks­ tanud atomism — tõbi, mis meie uusaja ainuke luulekogu veel liiga vähe materjali tsivilisatsioonis nii levinud, et V. Solovjov iseseisvamateks arendusteks. Seepärast rahul­ seda juba sajand tagasi pidas kogu Lääne­ dun praegu toodud määratlusega ning loobun maailmale hukkutoovaks —, ning et ongi pä­ edasistest oletustest. ris lootusetu selles pidetuses kindlamat jalge- Toimetuse märkus. Indrek Hirv palub parandada «Uneraevus» 5 Vt J ü r i Hain. Illustreeritud Tuglas. Alma­ eksitava vea, lk 34 luuletuses «Novembris» nahh «Kunst» 1987, nr 1, lk 2—9. asendada «hüvastijätt» sõnaga «hästijätt».

PEETER OLESK dalt poolt Alam-Saksamaal asuva. XVII saj Lugemisnopmeid IV teisel poolel Rootsi alla kuulunud Stade linna arhiivi üllitiste 3. osana tunamullu ilmunud raamatuke saksa ja rootsi ajaloolaste 1984. a Põhjasõja objektiks olnud mõjusfääride ku­ aset leidnud kollokviumist teemal «Die junemist ning saatust sõja käigus käsitleb Bedeutung Norddeutschlands für die Grofi- värskeimast ajaloo-alasest literatuurist vähe­ macht Schweden im 17. Jahrhundert». masti pooltosinat uurimust/ülevaadet. Sõda Renessansi kohta tasub kõigepealt mõne­ tervikuna iseloomustab NSVL Kaitseminis­ sid algallikaid uurida. Uuesti (esimene trükk teeriumi Sõjaajaloo Instituudi koordineeri- 1973) on NSVL TA seerias «Ajaloolise tuna ilmunud «Põhjasõja ajalugu 1700— (s.o ajalooalasessajaloost pärineva) mõtte 1721» (Moskva, «Nauka», 1987). Tema lõ­ mälestisi» tulnud tõlge Machiavelli «Firenze puks saavutatud eesmärkide püüdlemist sa­ ajaloost» oma rohkete sugu- ja perekonna­ jandeid varem jälgib I. Šaskolski suisa tülidega. Aasta varem, 1986 ilmus samas see­ kahes teineteist ja autori seniseid töid täien­ rias Machiavelli vanema kaasaegse, Burgun­ davas raamatus, millest üks, «Venemaa võitlus dia hertsogi Charles Südi (1433—1477) õu­ rootsi ekspansiooni vastu Karjalas. XIII saj konnast Louis XI (1423—1483) juurde üle- lõpp — XIV saj algus», ilmus 1987 kirjas­ jooksnud Philippe de Commynes'i «Mälestu­ tuselt «Karelija» Petroskois, teine, «Venemaa sed», suurepärane lektüür neile, kes — võitlus säilitamaks väljapääsu Balti merele Dumas' sõnade järgi — «tahavad saada pilti XIV saj», tuli Moskvas «Naukalt». Põhja­ ajastust». Akadeemia teises seerias, samuti sõjani viinud XVII saj pingeid avavad ühelt kirjastuse «Nauka» poolt väljaantavates poolt P. Buševi venepoolsetele arhiivi­ «Filosoofiamälestistes» avaldati 1986 aga materjalidele toetuv «Vene ja Iraani riigi Rotterdami Erasmuse «Filosoofilised teosed», saatkondade ning diplomaatiliste suhete aja­ mille mahust (704 lk) üle kolmandiku võtab lugu 1613—1621» ja G. Sanini «Venemaa enda alla lisas publitseeritud M. Lutheri ning Ukraina suhted Krimmi khaaniriigiga «Tahte orjusest» (1525). Näib väga, et just XVII saj keskel» (mõlemad mullu «Naukalt» selle lisa pärast ongi kogu raamat tehtud. Iga­ Moskvas), teiselt, õigemini küll juba kolman- tahes on tema peamiseks sisuks nimelt

Vaatenurk/ Kaleidoskoop 87 Erasmuse-Lutheri väitlused, millest on esita­ kui ta ajab läbi vaid J. Kahki ja K. Siili­ tud Erasmuse enda «Diatriib ehk arutlus vase raamatukesega «Eesti NSV ajalugu» tahtevabadusest», Lutheri mainitud vastus, (Tallinn, «Perioodika», 1987; 1. tr 1984) Erasmuse enda omapoolne vastukirjutis ega süvene näiteks nendesse kirjutistesse, «Hyperaspistes», nende kirjavahetust jm. mis J. Kivimäe koostatud, inertsi tõttu veel Muidugi on meil Lutherit mitte-emakeelses eemalepeletava pealkirjaga kogumikus «Re­ tõlkes imelik lugeda, ent. . . isegi vene keelde ligiooni ja ateismi ajaloost Eestis III» pole teda saadud teisiti ümber panna kui (Tallinn, «Eesti Raamat», 1987) käsitlevad Erasmuse täienduseks. kroonik Henriku aega või reformatsiooni Renessansi kohta kirjutatud uurimustest sisu Eesti alal või vennastekoguduse liik­ jäi silma kaks. Uhe autorile olen varemgi me (te) isiklikku saatust. Või lehitseb ainult viidanud, see on V. Rutenburg, kelle üle­ J. Irmscheri juhitud kollektiivi poolt kokku­ vaate «Itaalia linn varasest keskajast kuni pandud õppekäsiraamatut «Einleitung in die renessansini» andis 1987 välja kirjastuse klassischen Altertumswissenschaften» (Ber­ «Nauka» Leningradi osakond. Teiseks on lin, Deutscher Verlag der Wissenschaften, samal kirjastusel Moskvas ilmunud G. Mat- 1987) ega otsi üles 1985. a uustrükki vijevskaja raamat «Albrecht Dürer teadlasena F. A. Wolfi, Berliini ülikooli ühe rajaja 1471 —1528» — veel üks jätk akadeemia süstemaatikast «Darstellung der Alter- väga ulatuslikku seeriasse «Teadusbiograafi- tumswissenschaft nach Begriff, Umfang, line kirjandus». Zweck und Wert» (1807). Või ei tee mär­ Lisa on saanud needki tööd, mis käsitle­ kamagi J. Undi tõlkes 1987 ilmunud «Sok- vad mineviku argipäeva, n-ö olmelist käitu­ ratese»-raamatu autori T. Kessidise värskei­ mist. Kirjastus «Võsšaja Škola» andis mullu mat artiklit «Kas vanadel kreeklastel oli koduseks lektüüriks välja tekstivalimiku «La ajaloo-ideed?» ajakirja «Voprossõ Filossofii» France ä travers les siecles. Mosaique de mulluses juulinumbris (lk 126—133). Juba la vie quotidienne». Austria TA on aga mõnevõrragi põhjalikumate uurimuste taustal 1986 Viinis andnud oma Austria keskaja tõsi­ selgub üsna vaieldamatult, kui põgusad on asju uuriva instituudi üheksanda toimetisena vaevata lugemist pakkuvad kultuuriseeriad, välja 1984. a Kremsis Doonau ääres peetud nagu näiteks läinud aastast kirjastusel «Zna- asjaomase kongressi materjalid pealkirja all nije» Moskvas ilmuma hakanud «Läbi sajan­ «Frau und Spätmittelalterlicher Alltag». Nen­ dite. NSVL rahvaste kultuuri lätteilt». See de sisust viidatagu kaht käsidust, Brigitte kirjastustevahelisse sarja «NSVL kui rahvaste Rathi «Prostitution und Spätmittelalterliche vendlus» kuuluv jätkväljaanne sisaldab muide Gesellschaft im österreichisch-süddeutschen isegi paremikku, sest ta koostatakse kirjas­ Raum» (lk 553—571) ja Helga Schüpperti tuse «Znanije» kahes aastaraamatus «Teadus näidetega varustatud «Frauenlied und Frau- ja inimkond» ning «Teaduse tulevik» juba enalltag in der Predigliteratur» (lk 103— ilmunud materjalidest. Teine kultuuri/kul­ 156). tuure vahendav seeria hakkab ilmuma kir­ Mis puutub loogikasse, siis võis iga soovija jastusel «Molodaja Gvardija». Esimene köide osta enesele kirjastusel «Progress» läinud pealkirja all «Noorus. Kunst. Aeg. Pano­ aastal Minskis ilmunud köite «Filosoofia. raam'86» on juba väljas. Populaarne lektüür Loogika. Keel», mis sisaldab 9 erialase artikli ei tohi tõsistest uurimustest ja põhjalikest tõlked. Need on kasulikuks täienduseks allikapublikatsioonidest eemale juhatada! 1985. a samal kirjastusel ilmunud seerias Muide on kuivavõitu (näiteks valemite «Uut rajataguses lingvistikas» avaldatud vali­ poolest) uurimuste või kaugemast minevikust kule «Lingvistiline pragmaatika». Kellele see pärit materjale esitavate üllitiste elukaugus kõik tundub esimesel hetkel liiga raskena, oleviku seisukohalt äärmiselt tinglik. Firenze otsigu välja mõned TRU eesti keele kateedri ajalugu fikseeriv Machiavelli tuleb kui professori Haldur Oimu artiklid, nt «G. ideoloogiline analoog esile näiteks. . . Stalini Lakoffi raamatust «Lingvistika ja loomulik sisemonoloogis A. Rõbakovi «Arbati lastes»! loogika»» ülikooli kogumikus «Keel ja Nimeka motiivisüstemaatiku E. Frenzeli struktuur. Töid strukturaalse ja matemaati­ uurimus «Der doppelgesichtige Leverkühn. lise lingvistika alalt 6» (Tartu, 1972) või Motivverschränkungen in Thomas Manns «Keel, keeleteadus ja pragmaatika» sama Doktor Faustus» Göttingeni TA toimetistes väljaande 8. köites (1973), ja tema ees ava­ «Gelebte Literatur in der Literatur. Studien neb eestigi keeles mõistetav maailm. zu Erscheinungsformen und Geschichte eines Kõigest 4 teemat ja ometigi juba pool­ literarischen Motivs» (Göttingen, 1986) teistkümmend üsna tüsedat raamatut! Muidu­ pakub aga värskeimat lisa mõistmaks teost, gi ei ole siin kõik samaväärne, sest eriti mille a-1 1987 lõpuks ilmunud tõlget eesti populaarsed ülevaated on ajutistena kirju­ keelde pakuti arusaamatul kombel ajalehe- tatudki. Kui palju lugeja üksipäini selliseid kioskiteski. Samas mõttes väärib lehitsemist vaadates kaotab, seda võib igaüks ise näha, ka M. Savolaise väitekiri «The element of

88 Kaleidoskoop stasis in William Faulkner. An approach in on aga seda N. Jermakova retsensioon phenomenological criticism» (Tampere üli­ (sealsamas, lk 160—163) soome päritolu kooli toimetiste A-seeria 217. köide, Tam­ taanlase T. Skutnabb-Kangase väga intri­ pere, 1987), mille 510. lk annab edasi ka geerivale raamatule «Bilingualism or Not Yoknapatawpha kaardi. Krimmi tatarlaste The Education of Minorities» (Clevendon, varasemat ajalugu puudutab käesolevate ri­ 1984). dade algul mainitud G. Sanini uurimus, Lõpuks midagi sundimatutki. Barcelonas tatarlaste keele saatus on kõneks Kaasanis on hakanud ilmuma katalaani UNESCO- tunamullu avaldatud kõrgkoolidevahelises keskuse kahekuukiri «Catalonia». Sellist väga kogumikus «Tatari keele kujunemine ja käi- heäl paberil ning rikkalikult illustreeritud bimine». ajakirja on kosutav sirvida ka siis, kui keelt Iseasi, et mitte iga uurimusena avaldatud ei mõista. Veel tahaks tähelepanu juhtida töö seda lähemal vaatlusel siiski ei ole. Ilmselt ajakirjas «Uspehhi Matematitšeskihh Nauk» on uurimus V. Petrenko käsitlus «Psühho- (1987, nr 2, lk 183—213) avaldatud Nobeli semantiline lähenemisviis etnopsühholoogi- majanduspreemia laureaadi, nüüd juba ma­ listes uurimustes» (ajakirjas «Sovetskaja Et- nalasse läinud äkad L. Kantorovitši mälestus­ nografija» 1987, nr 4, lk 22—38), kus tele ajastust, mille vahetu mõju määrab ka kirjeldatakse 80 aserbaidžaani filoloogianeiu meie saatuse. Õpetlik on juba nende mäles­ hoiakuid, muide ka eestlannade suhtes, ent tuste toon. Ei mingit kelkimist ega salgamatut väga raske on uurimuseks pidada A. Fjodo­ künismi. rovi ja M. Enova artiklit «Kakskeelsuse P.S. Eelnevad read olid juba valmis, kui sotsiaalsete probleemide uurimise ülesanded» sattus kätte ajakirja «Voprossõ Istorii» Novosibirskis 1987 avaldatud kogumikus 1987. a septembrinumber. Seal lk 164— «Põhjarahvaste kaasaegse sotsiaalse arengu 166 avaldatud V. Ukolova retsensioonist probleeme» («Nauka»). E. Garini tõlkekogumikule «Valitud tööd» jääb mulje, nagu oleks tegemist mingi teise Ja siiski ei oleks õige, kui lugeja süveneks raamatuga tema «Itaalia renessansi problee­ ainult algallikatesse ning jätaks historio­ mide» (Moskva, «Progress», 1986) kõrval. graafia ja tõlgendavad uurimused täiesti puu­ See oleks eksitus, kuna tõeliselt on retsensent tumata. Nõnda ei saa ta näha, kuidas on esitanud Garini ainsana tollal ilmunud raa­ teised algallikaid lugenud (publitseerinud, matust üksnes selle alapealkirja! Samas interpreteerinud jne). Viimane on aga äärmi­ numbris — kus on muudki põnevat — hin­ selt õpetlik. Seepärast on mul isegi väga kah­ dab V. Artamonov üsna kriitiliselt käes­ ju, et enamikul lugejaist pole lihtsalt võima­ likki lehitseda TRU riigi ja õiguse teooria olevas märkmeseerias (Vk 1987, nr 4, lk 92) ning ajaloo kateedri juhataja prof I. Gräzini juba mainitud V. Vozgrini monograafiat õppevahendit «Vene poliitilis-juriidilise mõtte Põhjasõja kohta. ajalugu. Materjale poliitilis-juriidilise mõtte ajaloo õppimiseks õigusteaduskonna üli­ õpilastele» (Tartu, 1987), milles leidub ka SULEV TEINEMAA ülevaade vene vabamüürlusest (lk 54—58). Filmimaailm Õppevahendit ennast täiendab «Lugemik Kadunud mainet taastamas poliitiliste õpetuste ajaloost» I—II, mille esi­ mene vihik sisaldab muuhulgas Mäejutluse ning teine osa algab fragmentidega Machia- Moskva XV rahvusvaheline filmifestival vellilt. Miks ei ole võimalik? Kõigepealt on (6.—17. juulini 1987) toimus meie kino­ tiraaž pisike (300/350) ja seejärel tuleb kunsti ning filmilevi põhjaliku ümberkorral­ leppida tõdemaga, et lugemikku on lubatud damise õhkkonnas. Pärast NSVL Kinoliidu kasutada üksnes õppetöös. V kongressi (1986. a mais) juhtis ajakirjan­ dus korduvalt tähelepanu, et maailma suuri­ Mõnevõrra teeb kättesaamatud või aja­ ma osavõtjate arvuga festival, nagu tavaliselt puudusel läbiloetamatud teosed tuttavaks armastati toonitada, on lubamatult madala objektiveeriv arvustus. Niisugune retsensioon, prestiižiga. Radikaalseid muudatusi tõotasid mis võimalikult refereerib väljaannet, jättes ka mitmed Kinoliidu esimese sekretäri Elem arvustaja isiklikud hoiakud täiesti varju. Klimovi ja Kinokomitee esimehe Aleksandr Nimeka keskaja-uurija, eesti keeldegi tõlgitud Kamšalovi sõnavõtud. Seepärast sõideti festi­ raamatu «Viikingite retked» («Mosaiik», valile suurte ootuste ja lootustega, ja kui 1975) autori A. Gurevitši arvustus «Lugemis- need paljuski ei täitunud, siis näitab see, et nopmete» 3. osas tutvustatud F. Braudeli aastakümnetega kaotatud mainet pole võima­ monograafiale keskaja argipäevast «Sovets­ lik nõnda lühikese aja jooksul taastada. kaja Etnografija» 1987. a 4. numbris (lk Muidugi oli ka varasematel festivalidel kõrge 156—159) ses mõttes objektiveeriv ei ole kunstiväärtusega teoseid, nagu Federico Fel­ (väärib aga lugemist sellegipoolest), küll lini «8 1/2», Istvan Szabõ «Isa», Akira Kuro-

Kaleidoskoop 89 sawa «Dersu Uzala» ning Francesco Rosi näitas režissöör Feliks Falk oma kuulsa «Kristus peatus Ebolis», kuid selliseid filme «Konferansjee» (1978) peategelase, kohaliku leidsime konkursiprogrammist paraku haru­ showbisnessi tegija edasist elukäiku. Olles seo­ harva. Kurioosumina puuduvad auhinnatute tud «Solidaarsusega», kaotas ta 1981. a koha seast Andrei Tarkovski ja Otar Iosseliani televisioonis. Hiljem püüab ta muutunud nimed, ehkki preemiaid jagus meie meestele oludes ka endist reputatsiooni taastada, kor­ pea igal festivalil. raldades propagandistliku teleshow, mille Kuigi uuendused festivali korralduses kangelaseks on tavaline töömees, kes päästis polnud veel nii põhjalikud, nagu sooviti, inimesed gaasiavariist. F. Falki nime võis lei­ hakkasid nad siiski silma. Konkureerivate da veel teisegi Poola filmi tiitritest — ta oli mängufilmide arvu vähendati peaaegu poole «Võidujooksu» stsenaristiks. Filmis näidati võrra (1985. a — 43, 1987. a — 27). Lühen- tööeesrindlaste ja noorsooühingu aktivistide dati festivali pikkust. Tunduvalt piirati au­ krossi 1952. aasta kevadel, kus võitjaid pidi hindade hulka: mängufilmidele üksnes viis, õnnitlema isiklikult president Bierut. Lipud, lisaks mõnede organisatsioonide eripreemiad. loosungid ja hiiglasuured Stalini ja Bieruti Küllalt esinduslik oli seekord mängufilmide portreed igal kilomeetril kujutasid ajajärgu žürii koosseis (nimetagem meile enam tun­ rumaluse paraadi. tuid: esimeheks Robert De Niro, liikmetena Ja lõpuks Andrzej Wajda «Marmormees» Hanna Schygulla, Miklõs Jancsõ, Thengiz (1976), mida Poola kriitika peab nende Abuladze ja Rustam Ibragimbekov). Esma­ kõigi aegade üheks tippfilmiks. See polnud kordselt eraldati filmiklubidele oma kino, ametlikult festivali programmis, kuid Kino­ 600kohaline «Gorizont», kus näidati kõiki liidu soovitusel näidati teda filmiklubide täispikki konkursifilme ning üht-teist ka väl­ aktiivile. Tigeda ning lõikava sarkasmiga jaspool võistlusprogrammi. kujutab Wajda isikukultuse epohhi hingetut, Festivali korraldusega seotud muudatuste inimvaenulikku hirmu õhkkonda. Lugu liht­ kõrval võis täheldada nihkeid teemaderingi sameelse ja harimatu, kuid oma tööd armasta­ avardumise ja seni ebasoovitavate või viimas­ va müürsepa lööktööliseks tegemisest on tel aastatel mahavaikitud autorite loomingu ajastu meisterlik kroonika. Tugev on doku­ avalikustamise suunas. Taas oli kodumaal mentaalsuse, konkreetsuse taotlus, rohkesti USAs töötav Andrei Mihhalkov-Kontšalovski, kasutab Wajda mustvalgeid lavastatud kroo- kelle neljast võõrsil valminud filmist kahte — nikakaadreid. Muide, alles mõned aastad «Põgenike rong» ja «Duett solistile» — Mosk- tagasi leidus Eesti Filmifondis viis üpris heas vaski näidati. seisukorras Wajda filmi, mis nüüdseks olevat Üle hulga aja oli jälle võimalik naha head hävitatud. Kes küll peaks kandma vastutust Poola filmi. Kuigi poolakad endiselt oma rumalate korralduste ja nende üliagara täit­ kinematograafia kriisist räägivad, oli nende mise eest? Hiljuti olevat tuhaks tehtud ka esitatud programm festivali sisukamaid. Pari­ viimane meil säilinud Antonioni film. Millal ma vastuvõtu leidis Krzysztof Kiešlowski tuleb aeg, kus Eestiski hoitakse alles vähe­ «Juhtum», mis valmis 1981. aastal ning seisis malt iga filmilevisse suunatud tähtteos, olgu 5 aastat riiulil. Meile on režissöör tuntud lubatud linastusaeg siis milline tahes! Plaani­ eelkõige nime järgi, sest tema «Amatöör», list hõbedatuhka saab koguda ka väärtusetust mis 1979. a Moskva festivalil peaauhinna filmirämpsust, mida laod täis on ja mida keegi sai, jõudis küll paar aastat hiljem meie filmi- kunagi ei vaata. Ja vaevalt kasvatame kul­ laenutusse, kuid üksnes vähesed klubid jõud­ tuurse filmivaataja, kelle vähesuse üle nõnda sid seda näidata, enne kui film keelati. kurdame, vaid «Suure valsi» ning «Päikese­ «Amatööris» on selgelt tajutavad need ühis­ paistelise oru serenaadiga», mida Filmikunsti konna arengut pidurdavad mehhanismid, Propagandabüroo aastakümnete jooksul ilm­ mis paratamatult viisid 1980. aastate alguse selt igas Eestimaa kandis näidanud. sündmusteni. Sama aega kajastab ka «Juh­ Tšehhoslovakkia programmile andsid näo tum». Arstiteaduskonna tudeng Witek seisab 1960. aastate algul alustanud autorite tööd, valiku ees, kas liituda «Solidaarsusega», kellest mitmed olid pärast 1968. a sündmusi hakata narkomaaniks või usklikuks või siis kümmekond aastat filmielust kõrvale tõrju­ sõita välismaale, sest võimulolijate ümbrus tud. Kõigepealt nimetagem Vera Chytilovät, lehkab valest ning silmakirjalikkusest, par- kelle «Paneelmaja ehk kuidas sünnib mikro­ teissegi astutakse lihtsalt karjääri pärast. rajoon» valmis pärast stsenaariumi mitme­ Filmile iseloomulik on stseen, kus vana naine, aastast laagerdumist 1979. a ja hakkab nüüd kommunist, kuulab «Vaba Euroopat», et saa­ jõudma ka oma kodumaa vaatajateni. Mosk­ da teada tõde, kuulda, kus töölised streigivad. va oli Pariisi ja San Remo kõrval üks esimesi Muide, Kiešlowski oli mängufilmide žürii paiku, kus filmi näidati. Lasnamäe-taolises liige ning anti lootust, et tema filmid jõuavad hingetus tehiskeskkonnas prügikonteinerite ja peagi meie filmilevisse. liivahunnikute vahel või siis vastvalminud, Poola konkursifilmis «Aasta sangar» kuid igast küljest logisevates ühetaolistes

90 Kaleidoskoop korterites kohtuvad võõrad inimesed, et samas kuidagi mõista valitsevat julmust ning laba­ lahku minna. Suhtlemisvaegus, üksildus, kõle­ sust. Rohkete pessimistlike ja ideaalideta dus piinab kõiki. Skandaalid, lärm, juhus­ noorte kangelaste kõrval mõjus lavastaja enda likud vahekorrad on inimeste elu sisuks. Näi­ kehastatud 30aastane siiras, aus ning elu- dati ka V. Chytilovä uuemat filmi «Hundi­ tahteline hingekarjane värskendavalt. Jean- augus» ning tema põlvkonnakaaslase Jiri Jacques Annaud' Saksamaa Liitvabariigis Menzeli «Minu küla». Kui siia lisada veel valminud «Roosi nimi» oli kõrgetasemeline Miloš Formani, tšehhi südamega ameerika meelelahutusfilm, kus tegevus toimub kesk­ režissööri filmide lai tutvustamine, siis saame ajal Põhja-Itaalias benediktlaste kloostris. küllaltki hea ülevaate omaaegse tšehhi «uue Kriminaalne faabula, allegooria ning erineva­ laine» suundumistest. Tšehhide konkursifilm te usulahkude ideoloogiline sõda — kõik see «Ilusate sokkude surm» (Ota Paveli järgi, muutis teose ajaviite otsijate menufilmiks e.k LR 1974/16) oli südamlik, pisut nostalgi­ festivalil. Usuteema poole oli üllatuslikult line lugu külmutuskappide ja tolmuimejate pöördunud ka paljude poliitiliste põnevus­ rändagendi ning kirgliku kalamehe Leo filmide autor Damiano Damiani, kelle «Uuri­ Popperi äriseiklustest õnnelikel 1930. aasta­ mine» oli lugu Rooma keisri poolt saadetud tel, enne kui kõik hävitas sõda. Vanameister uurijast, kes otsib Jeesus Kristuse surnukeha, Karel Kachyna demonstreeris veel kord seda kohtudes seepärast Pontius Pilatuse, Maarja- tšehhidele nii omast mõnusat huumorit, mis Magdaleena ning apostlitega. Kahtlused, V. Chytiloväl moondub salvavaks pilkeks. Kristusesse uskumine ning samas tema ole­ masolu eitamine kujundavad saadiku eksi­ Seni tõrjutud autorite filmide juurest rännakuid, kuni ta saab ise tunda tema jõuame Moskva filmifestivalil esmakordselt enda eitamise valu. nii mahukalt esindatud religioosse sisuga teoste juurde. Nende üpris suurele arvule Kõige laiemalt oli festivalil esindatud viitas ka «Sputnik kinofestivalja». Fes­ Itaalia filmikunst. Sellele oli täielikult pü­ tivali vapustavaim film oli Andrei Tarkovski hendatud kaks neljast retrospektiivist. Esi­ «Ohvritoomine» (festivali üks retrospektiivi- mesega tähistati Giuseppe De Santise 70. dest tutvustas kõiki tema filme). Peatege­ sünnipäeva, teine oli pühendatud Gian Maria lase Alexandri (Erland Josephson) sõnu Volonte näitlejateele. Mõlema mehe olulist kasutades — film oli «sügav ja lihtne nagu rolli maailma filmikunstis eitamata tekib palvus». Oleme unustanud, kuidas palvetada, ikkagi küsimus, kas poleks siiski varem pida­ ütleb Andrei Tarkovski, me oleme nagu näit­ nud esitama kas või Michelangelo Antonioni, lejad, püüame kogu aeg kehastada kedagi teist Ingmar Bergmani, Jean-Luc Godard'i ja ning kaotame iseenda. Luues korda ning mitmete teiste loomingu läbilõikeid. muutes maailma istume lõpuks väsinuna maha Konkursile esitas Itaalia Federico Fellini ning näeme, et oleme hävitanud kogu ilu «Intervjuu», mis ootuste kohaselt sai nii pea­ ja täiuslikkuse. A. Tarkovski oli ise sügavalt auhinna kui ka filmiklubide preemia. «8 1/2» usklik inimene ning suur osa tema filmides kõrval on see maestro autobiograafilisemaid kasutatud sümboleist pärinevad just piiblist. teoseid, mistõttu neid omavahel ka võrreldi. Tähendusrikas on, et paljud tema teosed on Nüüdne on rahulik ja leebe, pisut väsi­ saanud oikumeenilise žürii preemia Cannes'is, nud ning nukker Fellini, sest elu on möö­ auhinna, mis ühendab kirikuid. dumas. Vaataja viiakse Cinecittässe, sel­ Roland Joffe «Missioon» («Kuldne pal­ lesse vineerist rekvisiitide, plastikaatkile mioks» Cannes'is 1986) rääkis jesuiitide ja kostüümide maailma, kus lavastaja suure­ misjonitööst Lõuna-Ameerika indiaanlaste ma osa oma elust on veetnud. Kohtume keskel 1756. aastal. Režissööri taotluseks oli Anita Ekbergi ja Marcello Mastroianniga, teha film ohvritoomise ilust, inimestest, kes on kes vaatavad «Magusat elu», kus kunagi koos võimelised end ohverdama ligimese heaks. Ka on mängitud, ning heidavad nalja oma va­ Tarkovski filmis toob Alexander end ohvriks, nanemise üle. «Intervjuus» on eneseirooniat, võttes enda kanda kogu maailma patud ning ootamatuid paradokse ja lihtsalt mõnusat olles valmis vastust andma kõigi eest. Festi­ pila nagu Fellinil alati. Nii paneb ta oma valil näidati ka 1987. a Cannes'i filmifesti­ produtsendi, filmigrupi ainukese kommunisti, vali peaauhinnafilmi, Maurice Pialat' «Saa­ fašisti rolli, sest kõik on mäng, kõik võib tana päikese all», mis tehtud katoliikliku muutuda. Küllalt paljud pidasid peaauhinna kirjaniku Georges Bernanosi samanimelise vääriliseks F. Falki «Aasta sangarit», ent romaani järgi. 1986. a Lääne-Berliini filmi­ poolakate film lõi eelkõige oma aktuaalsu­ festivalil «Hõbekaruga» auhinnatud Itaalia sega. Meile liigagi hästi tuttavad defor­ noorema põlvkonna lootustandvama režissöö­ matsioonid ühiskonnas loodetavasti siiski ri Nänni Moretti «Missa on lõppenud» jutus­ varem või hiljem kõrvaldatakse, aga Fellini tas tõeliselt kaasaegsest külavaimulikust humaansuses ning inimesemõistmises on (mängib näiteks poistega jalgpalli), kes on midagi jäävat ning ajatut. Režissöör küll Rooma äärelinnas koha saanud, ei suuda aga kordab end, paljut oleme näinud tema vara-

Kaleidoskoop 91 semates filmides, ent ka Marcel Proust kirju­ selle järg «Manon allikate juurest» (rež tas kogu elu ühte raamatut ning Vincent van Claude Berri, Marcel Pagnoli romaanide Gogh maalis korduvalt päevalilli. Eks ole järgi) — looduslähedased, talupojalood iseendaks jäämine ka suure ande tunnusjooni. möödunud sajandi lõpu Provence'ist —, ega Filmiklubide auhinna üleandmisele tuli ka Jean-Pierre Denis' «Au väli» Saksa- koos Felliniga ka Rahvusvahelise Filmiklu­ Prantsuse sõjast ei esindanud vähimalgi mää­ bide Föderatsiooni president tuntud Itaalia ral selle maa filmikunsti tegelikku taset. Need filmirežissöör Carlo Lizzani, kes saabus festi­ olid lihtsalt korralikud keskmised filmid, mida valile eelkõige selleks, et välja selgitada, millal leidus pea iga maa programmis. NSV Liit föderatsiooni liikmeks astub. Prae­ Vastupidiselt paarile eelmisele festivalile guseks on kõik Euroopa riigid ning paljud oli seekord Saksamaa Liitvabariigi filmi­ Aasia ja Ladina-Ameerika maadki föderat­ toodangut kavva võetud üpris tagasihoidli­ sioonis, kas poleks meilgi aeg ühinemiseks? kult. Huvitavaim oli Türgi päritoluga Tevfik C. Lizzani puhul tahaks meelde tuletada Baseri «40 m2 Saksamaad», korteri põranda­ tema filmide kurba saatust meil Eestis. Itaalia pind, milles võis tunda kahe erineva kultuuri noorte neofašistide kuritegudest rääkiv «San — lääne ja ida — kokkusaamist ning vastas­ Babila väljak, 20 tundi: mõttetu tapmine» tikust rikastamist. KammerspieVist mõjutatud kõrvaldati pärast põgusat linastamist põh­ rafineeritud filmikeelega teoses näidati noore jendusega, et üks 1980. aasta noortesünd- türklanna virelemist ning hingelisi läbielamisi mustest osavõtnu olevat filmi eeskujuna mai­ nelja seina vahel, kus mees teda nüüdis­ ninud. Ka Lizzani järgmine meie laenutusse aegsel Saksamaal eht türgi kombel kinni jõudnud film «Fontamara» seisab mitmeid hoiab. Türklanna äärmine alandlikkus ning aastaid ega ole ikka veel Tallinnas ekraanile abikaasale allumine sai efektseks kontrastiks tulnud. teise saksa filmi, Margarethe von Trotta «Rosa Luxemburgi» eneseteadlikule ning Paolo ja Vittorio Taviani «Tere hommi­ emantsipeerunud kangelannale. kust, Babülon» rääkis I maailmasõjast, kine­ matograafia algusaastatest ning kahe venna Tavakohaselt tagasihoidlik nagu mitmel ennastsalgavast teineteisearmastusest, olles viimasel Moskva festivalil oli Ungari kava, seega paljus sügavalt isiklik. Filme filmi­ kuigi nende filmikunst on juba aastaid sot­ tegemisest on tehtud rohkesti, vennad Tavia- sialismimaade parimaid. Retrospektiivis oli nid tõid aga esile uue aspekti — vajaduse küll M. Jancsõ «Ungari rapsoodia», vähesel jäädvustada inimene järeltulijatele. Filmi määral näidati ka Märta Meszärosi filmi lõpus on stseen, kus lahinguväljal raskelt «Päevik minu armsamatele», kuid see oli ka haavatud vennad filmivad teineteist, et nende kõik. Ungarlaste konkursifilm «Suudlen, lapsed näeksid, millised nad olid. ema» (rež Jänos Rozsa), mis nende endi tä­ Ükski endast lugupidav festival ei tohi navusel festivalil päris mitu auhinda pälvis, oli ameerika filmikunsti tutvustades mööda min­ tragikoomiline lugu perekonnast, kus iga­ na Robert Altmanist ja Woody Alienist, päevase sagimise ning kiirustamise palangus Moskva oma paraku veel läheb. See-eest pole kellelgi aega teisega isegi paari sõna Francis Coppolalt on viimastel festivalidel vahetada. alati midagi näidatud. Tänavune USA Üpris suurt tähelepanu äratas Austria konkursifilm, F. Coppola «Kivide aed» võistlusfilm «Schmutz», noore režissööri (s. о sõjaväe surnuaed), oli järjekordne lugu Paulus Mankeri debüüt, mis enne Moskvat julmusest Ühendriikide armees, seekord veel oli juba 8 festivalil (ka 1986. a Cannes'is) Vietnami sõja perioodil. Mõjuvam oli siiski menuga vastu võetud. Väike ametnik valvur Coppola varasem töö «Tapluskala», mis viis Joseph Schmutz valvab päratu suurt maha­ vaataja «West Side Story» aegadesse, kus jäetud paberivabrikut ning kui valvepunkt noorte kambad võitlesid oma eluõiguse eest likvideeritakse, jätkab ta ikkagi kangekaelselt räpastel ning pimedatel tänavatel. See oli oma tegevust, mõistes surma iga ligitikkuja. heas retrostiilis tehtud mustvalge film, mingil Filmi irreaalne atmosfäär ja rohke sümboo­ määral sisaldas ka igatsust nende kaugete lika mõjusid enamiku filmide liigse realismi aegade järele. Lootusetusetunde jättis noorte ja kainuse taustal igatahes tasakaalustavalt enesepõletamine Jugoslaavia konkursifilmis ning toniseerivalt. «Oktoberfest» («Sügispidu», režissöör Dra- Ja lõpetuseks veel hollandlase Jos Stellingi gan Kresoja). Filme ühendas unistus kätte­ «Pöörmeseadjast», mis samuti nagu tema saamatu unelmate paiga järele — Ameerika «Illusionist» kaks aastat tagasi oli tänavu filmis oli selleks Kalifornia, kuhu pea­ üheks hinnatumaks filmiks. Selle salapäraselt tegelase ema kodunt põgenenud oli, Jugoslaa­ fantasmagoorilises ning absurdses tegevusti­ via omas aga sügispidu Münchenis. kus puudus meie tavaloogika, see oli nagu Prantsuse programm oli tänavu nõrgem mingi äärmiselt kummaline, väljaspool aega kui kunagi varem, puudusid kõik tipp- ja ruumi etenduv müsteerium. Kusagil soode autorid. Ei konkursifilm «Jean de Florette», ja rabade keskel kihutab inimtühi rong, mille

92 Kaleidoskoop kupees sõidab vaid ebamaiselt kaunis ja ele­ palju aga sellest ühes või teises paigas tea­ gantne, erkpunases kleidis ning sama värvi takse, võis aru saada ka eri maade poolt mantlis keskealine daam. Üksikus pooljaamas väljapakutud programmide järgi. Moskva fes­ maha läinud naise võtab vastu sünge, nurge­ tival pole kaugeltki veel Venezia ega lise käitumise ning saatanliku välimusega Cannes'i oma. Kaotatud maine taastamine pöörmeseadja, kelle putkasse daam mõneks sõltub eelkõige meie filmitegijatest endist. ajaks elama jääb. Kahe inimese isoleeritus Sel festivalil ei lähtutud kava koostamisel (kui paljusid festivali filme läbis see mõte!), paraku veel ainuüksi kunstikriteeriumidest, mis tuleneb nii keelebarjäärist — naine rää­ mis prestiiži loomisel on kõige olulisem. gib prantsuse, mees mõistab hollandi keelt — Ent summa summarum — Moskva XV rah­ kui ka erinevast kasvatusest ning moraali- vusvaheline filmifestival äratas lootuse. tavadest, on viidud äärmuseni. Aegamööda hakkab pöörmeseadja siiski tundma vajadust «VIKERKAARE» AASTAPREEMIAD 1987 prantslanna järele, ärkavad ka seksuaal- tunded, siis aga kinnitab naine laia musta Toimetuse ja kolleegiumi ühiskoosoleku vöö punasele kleidile ning sõidab ära tund­ otsusel said aastapreemiad (ä rbl 100.—) matusse, kust oli tulnudki. Loo lõpus suleb järgmised autorid: mees end oma uberikku, et surra, ning aegla­ Jaan Undusk jutu «Kiri provintsist» selt kattub ta keha ämblikuvõrkudega. eest (Vk nr 7); Nauditavaks tegi filmi ka äärmiselt peen ja Hasso Krull (luuletused, Vk nr 1); sõna otseses mõttes visuaalselt ilus kaadri- Mart Susi (arvustus «Pliiatsivisandeid kujundus, milles oli tunda hollandi klassika­ esteetilisest luuletajast ja tema raamatust», lise maali ilmset mõju. Vk nr 2, arvestades ka muud kaastööd); XV Moskva filmifestival leidis aset ümber­ Mati Hint (artikkel «Kakskeelsusest hindamise ajajärgul, seda oli tunda nii kor­ roosade prillideta», Vk nr 6—7); ralduses kui programmis. Nimekate filmi- Marina Tervonen (D. Kareva, V. Lui­ tegelaste rohke osavõtt näitas, et tuntakse ge, F. R. Faehlmanni ja Elo luule sügavat huvi meie maal üldse ning muidugi tõlked «Radugas» -\- luuletused «Ra- ka kino alal toimuvate uuenduste vastu. Kui duga» 2. ja 10. ning Vk 8. nr-s).

^^

h A

TEATRILIIDU ASUTAMISE PUHUL loomingulise liidu liikmed, me oleme kirja­ nikega, heliloojatega, kunstnikega, filmitegi­ jatega ühe pulga peäl. (Kujutan ette, kuis Mullu oktoobrikuus toimus Tallinnas Eesti nii mõnigi neist sel puhul nina kirtsutab.) Teatriliidu asutamiskongress. Sellega said Me võime isegi vabakutselised olla, kui taha­ meie teatraalid endale samasugused loov­ me. Ja mis sellest võiks järelduda — prakti­ isiksuse õigused, nagu on kõigil teistel kunst­ liselt, igapäevaselt, riiklikus teatris tööd tehes nikel. Et teatriinimeste kodaniku-, rahvus- ja leiba teenides? Minu meelest ennekõike ja kunstniku-missioonitunne ei jää maha siia­ üks asi — õigus ära ütelda osast, kui kirjan­ ni end sotsiaalselt kõige aktiivsemana näida• duslik (muusikaline) algmaterjal või selle nud kirjanike omast, selle tõestuseks olgu ära teatripoolne tõlgendus ei ole vastavuses näit­ trükitud EVALD HERMAKÜLA sõnavõtt: leja maailmavaate, eetiliste ja kunstiliste tõekspidamistega, inimväärikusega. Kogu Kõige peamine, kõige tähtsam — mitte liiga meie nõukogude ühiskonna tänane päev näi­ vähe tahta. See on see õpetus, see on see iva, tab selgesti, et meie partei- ja riigijuhid on seda antakse meile teada ja tunda, kus me ka möödanikus teinud raskeid, andestamatuid ei oleks — tänaval, poes, Lasnamäel, televii­ vigu, ja ei ole mingit garantiid, et nad neid sori ees, ükskõik kus. Ja muidugi ka teatris. tulevikus vähem teeksid, peale ühe — Midagi on väga valesti. Kui meie teatrielus ühiskonna pöördumatu demokratiseerimise. üldse midagi kindlat ja ilmselget on, siis see, (Ilmselge on ju ka see, et üheparteilises et ta ei ole vastavuses suure ilma asjadega valitsemissüsteemis on juhtimisvigade tõe­ meie ümber ja meie sees. Mitte mingil juhul näosus tohutult suurem kui mitmepartei­ ei ole. Sellepärast — vähe tahta tähendab lises.) Nii nagu riiki ei ole võimalik juhtida mitte midagi tahta. iga kodaniku isikliku osavõtuta, nii ei ole ka Näitleja sai pärisorjusest lahti. Me oleme teatrit võimalik juhtida ilma iga näitleja

Kaleidoskoop/Foorum 93 isikliku osavõtuta — kui andekad ka ei oleks öelda. Me peame piirid lahti saama. Põhjused lavastajad, peanäitejuhid, kunstilised juhid, on hoopis tõsisemat laadi kui kaubareiside direktorid, ametiühingujuhid, parteisekretä- vajalikkus tuhande hädavajaliku asja järele, rid. Tõesti-tõesti on hädine see teatrijuht, kes mida meil ei ole ega niipea ei tule. Maailm ei usu näitlejasse,, kes hädaldab, et mis siis sõlmitakse ühte. Ainult tõeline avantürist küll saab, kui näitlejal on õigus kaasa rääkida suudab kindlameelselt bluffida, mis on glo­ teatriprotsessi kujundamisel, repertuaari vali­ baalne ja mis kihelkondlik. Lõppkokkuvõttes misest etenduste planeerimiseni. Et mis siis on nii ametialase kui turismialase suhtlemis- küll saab, kui näitleja — teatri pärispere­ vabaduse piiramine reaalne oht rahule kogu mees —, tema, kes ta seisab lõppkokkuvõttes maailmas ja kes oskaks kauges perspektiivis silm silma vastu vaatajaga, kellesse koondu­ hinnata, on see suurem või väiksem oht kui vad kõik teatrijuhtide ja teenindava personali pommid. Umbisikulise partei- ja riigibürok- head ja vead — saab ka sõna öelda, osast raatia umbusaldus lõikab meid ära üha tihe­ äraütlemine kui viimane trump kaasa arva­ nevast ja süvenevast koostööst viie kuuendiku tud? Ma võin öelda, mis saab: kehvad eten­ maakera teatritegijate vahel. Ei ole kahtlust, dused jäävad olemata ja head saavad pare­ et sellest tõesti viljakast koostööst eemale­ maks. jäämisest tulenev kahjum kasvab geomeetri­ Muidugi, kindlamast kindlam on see, et lises progressioonis iga päev, iga tund. Raha­ niisama ei saa kunagi midagi. Nn kodanlikus asjadest võib veel kuidagi aru saada. Mitte demokraatias pidasid ametiühingud aasta­ et meil oleks vähe raha. Meil ei ole üldse kümneid kestnud pikka rasket ja kohati väga raha, see raha, mis meil on, ei maksa teispool verist võitlust, enne kui saadi kätte õigus piiri üldse midagi. Aga ega seegi miski takistus streikida või muul viisil töötava inimese õigust ole. Aina ju räägitakse, kuidas vanal heäl ja väärikust kaitsta. Kui talupojad Vene ajal see või teine kunstnik läks ennast Pariisi impeeriumis sada ja mõnikümmend aastat täiendama — jalgsi, sest raha ei olnud. Minul tagasi said pärisorjusest lahti, siis moonakaks ei ole ka jalaminemise vastu mitte kui midagi, olemise sundus ja võimalus jäi alles. Nii ka mulle meeldib jala käia. Iseasi, kas ma just meil teatris praegu. Ja ei muud, kui tahaks Pariisi läheksin. sõpradele näitlejatele soovida edu, jõudu, Tammarulik elutarkus meid praegu ei ai­ õnne, visadust, julgust, mehisust, kavalust ta. Ma mõtlen muidugi rahvusküsimust. Pin­ moonakaseisusest peremeheseisusesse viival ged aina kasvavad ja lahendust ei tule ei okkalisel teel. Selge see, et selg seisab terve, kakskeelsusega, ei kolmkeelsusega. See on kui suu kinni hoida. Aga verd on ikka kõik teatris tuntav iga päev, igal etendusel. See kohad täis. moondab ja moonutab paljusid näidendeid, Kõigest hingest tahaks tervitada ja toetada lavastusi, osatäitmisi. Vahel on tunne, nagu Tõnis Rätsepa—Juhan Viidingu ettepanekut neelaks meie rahva kogu kollektiivse vaimse kooperatiivsetel alustel töötava kontori loo­ energia hirm muutuda vähemusrahvaks omal miseks, mis teenindaks kõiki n-ö isetegevus­ maal. Muuks enam jõudu ei ole. likus korras tekkinud etendusi. On ju selge­ Kurbloolus seisab selles, et peale muude mast selgem, et riiklik süsteem ei ole võime­ maailmarekordite kuulub Eesti NSVle veel line kaasa aitama teatrielu radikaalsele üks — migrantide vastuvõtus. Ees­ mitmekesistamisele, pluraiiseerimisele, kui kätt Vene NFSVst. Meiega suudavad võis­ soovite, riiklik süsteem ei ole võimeline toe­ telda vaid lätlased. Sellist migrantide pidevat tama kõiki eluõigust väärivaid loomingu­ juurdevoolu ei õigusta mitte miski, ei tööstuse lisi ettevõtmisi, olgu teatris, olgu mujal. Liiga laiendamine ega muu, tegemist on kas meie kohmakas ja liiga paindumatu on ta selleks. vabariigi või üleliiduliste kõrgete juhtide jä­ Riiklik süsteem ei ole võimeline aitama näit­ medate vigadega — millele me kõik oma lejat väärikal viisil vaesuse piirist üle. Ja ei vaikimisega jaatuse oleme andnud. On teada mina usu, et meie ummikussejooksnud majan- ja tuntud asi, et majanduslikku migratsiooni dusmehhanism üldse enne korda saab, kui ei suhtutakse üle kogu maailma igat muud moo­ leita mõistlikku vahekorda riigimajanduse ja di, ainult mitte soojuse, sõpruse ja armastuse­ eraettevõtluse vahel. Ei ole mitte üks raas ga. Ja mitte ei saa aru, mis kasu on paljurah­ liialdust arvamises, et nõukogude ühiskonna vuselisel nõukogude kultuuril või vene rah­ normaalne areng lõppes nepiga. vuskultuuril sellest, kui tuhandetele vene Esimesed pääsukesed tõid noka otsas kaa­ linnadele on lisandunud Narva, Kohtla-Järve, sa suhkruvatti ja vahvleid. Koduhanede si­ pea lisandub ka Tallinn — kui nii edasi sinat on terve õu täis. Näis, mis sookured läheb? kaasa toovad. Küsimus on äärmiselt tõsine veel selle­ Selleks et sõita ametiasjus üle lahe Soome, pärast, et suured rahvad ei saa väikestest pean ma saama soovituse kõrgemalt partei- aru — või saavad suure vaevaga, ränga vaim- organilt. Ka siis, kui ma parteisse ei kuulu. lise tööga. Ega alljärgnev just eriti teaduslik Eks ole, selle kohta ei oska kohe midagi ole, aga olgu ta ära öeldud sellegipoolest.

94 Foorum Kui kõik eestlased kokku panna, saame ühe parima arhitektuurse lahenduse saamiseks. suure eestlase. Olgu tema pikkuseks üks mee­ Tähtajaks 10. juuliks laekus tavatult vähe, ter kaheksakümmend sentimeetrit. Kui kõik vaid neli võistlustööd. Pole siis ime, et žürii venelased kokku panna, saame ühe palju pi­ protokollis öeldakse: kema venelase. Tema pikkus oleks juba ligi­ lähedane Tallinna telemasti omale. Püüdke «. . .ülesanne eeldanuks nii elavamat osa­ oma meeter kaheksakümnega telemastisuuru- võttu kui ka süvenenumat teemakäsitlust, sele olendile arusaadavaks teha oma soove, mistõttu võistlust ei saa pidada täiel määral tahtmisi ja salaunistusi. Püüdke telemasti kordaläinuks; .. .üldine tase on oodatust kõrguselt mõista selle alumise putuka elulisi madalam, . . .võistlus ei pakkunud ühtegi huve. Kerge see suhtlemine olla ei saa. Ja kui edasisel projekteerimisel tervikuna aluseks see suurem tollele pisitillukesele kogemata võetavat lahendust, mistõttu žürii peab ots­ peale peaks astuma, kas siis vaese mutuka tarbekaks teise, kinnise võistlusvooru korral­ hädakisa üldse alt üles jõuab? Nii või teisiti damist.» on suurtel rahvastel vaja ennastületavat pingutust, et mõista ja uskuda, et ka väike­ rahvastel on oma koht ja oma elu siin päikese all. Vastutustundetu edasi-tagasi vehkimine Mida pole vaja, seda pole vaja ilusate sõnadega — internatsionalism, rahvas­ Praegu on käimas demokratiseerimine ja te sõprus, nõukogude paljurahvuseline kul­ avalikustamine, kogu ühiskonna uutmine. tuur — küll ei aita. Sõnamaagia ei toimi. Sellega seoses kõneldakse, et tervendavad Mida me oleme teinud, et natukenegi soodus­ ümberkorraldused tekitavad vana aparaadi tada selle üliraske küsimuse võimalikku la­ vastuseisu. Paistab ka, et kõik ei ole aru hendust? Peale virisemise ja taskus rusika saanud, millised võimusümbolid kuuluvad raputamise? Mida on teinud meie vene tea­ demokraatlikku ühiskonda. Kõnealune kon­ ter? Peale pideva teatrisisese kaklemise? kurss tundub küll kantud olevat vana­ Soomlastel oli mõni aasta tagasi etendus meelsest mõtlemisest, sest kellele on vaja vodkaturistidest. Mis on mõned tuigerdavad Lenini puiesteel püsitribüüne? Alalised tri­ soomlased Tallinnas või Leningradis eel- büünid kui arhitektuuriajalooline arhetüüp poolöeldu kõrval? on ikka olnud militaristlike režiimide ja isikukultuse atribuut. Kas tõesti on meie hul­ Olin eelmisel suvel üsna mitu päeva gas inimesi, kes ihkavad end põlismaterjalil koos Sulev Nõmmikuga ja mulle oli see tõeli­ seistes teistest paremaks seada. Tribüüne on ne valgustus. Tõesti, kõik on kokku Uduvere, ju vaja vaid mõned korrad aastas, miks tahab Kärna Ärni on meie juht. Talle kuulub meie võim oma tähtsust rõhutada iga päev? Hea rahva üksmeelne poolehoid. Tallinna punka­ võim tuletab end rahulikele kodanikele meel­ ritest Sõrve sääre tööinimesteni. Annaks de nii harva, kui võimalik. Kui just ilma tri­ jumal, et ilm selgineks. Et tuul udu laiali büünideta läbi ei saa (mõnedes maades marsi­ ajaks. Et Kärna Ärni naljad ei oleks enam vad võimulolevate vennasparteide juhid koos naljakad. (Sulev Nõmmiku pärast küll rahvaga), oleksid märksa sümpaatsemad ja ta­ muretseda ei maksa, ta on liiga andekas, et gasihoidlikumad ajutiselt monteeritavad plat­ kuivale jääda, kui see nali õtsa saab.) vormid, mis muidugi peavad olema korrekt­ Ja lõpetuseks: südamlikud tervitused ja selt ja ratsionaalselt disainitud. Siiski tahaks parimad soovid loodavale Teatriliidu Noorte­ Tallinnale hoopis austust avaldada, sest siiani koondisele. Võib-olla oleme meie, kuldsesse on meil läbi saadud igal juhul demokraatliku­ keskikka jõudnud, vaimselt juba liiga saastu­ mate ajutiste tribüünidega. Liiatigi on paraa­ nud ja stagneerunud, et teha seda, mida dide üleviimine Lenini puiesteele otstarbekas nõuavad aeg, maa ja rahvas. Aga eks me ka vaid Võidu väljaku liikluse seisukohalt. püüa. Kavatsuste kohaselt kõrvaldatakse prae­ gune V. I. Lenini monument. Ausammas, MART KALM mis 1950. a asetati kohale kauaaegse ENSV PIRET LINDPERE Arhitektuurivalitsuse juhataja H. Armani Kas demokraatia vajab regaale? Tallinna kultuurikeskuse kava alusel, on lin­ naehituslikult õnnestunud kohal. Kuigi tollal plaaniti monumendi selja taha Teaduste Tänavu kevadel kuulutasid Tallinna täitev­ Akadeemia hoone sammasportikust, arvestab komitee, kultuuriministeerium, kunstnike ja sellega siiski kogu ülejäänud uuem hoonestus. arhitektide liit välja lahtise arhitektuuri­ Uljalt laiarindne EKP KK hoone, üks 1960. võistluse EKP Keskkomitee ette rajatava aastate eesti arhitektuuri tähtteoseid, esindab V. I. Lenini monumendi — koos statsio­ küll akadeemilisest monumendist erinevaid naarsete tribüünidega — ning EKP KK ja modernistlikke arhitektuuriprintsiipe, kuid teatri «Estonia» vahelise ala planeerimise vahetult kuju taga seistes loob kõrghoone

Foorum 95 keskosa lakooniline valge püsttriip ausambale kahel võistlusprojektil pakutust tundub huvi­ hea tausta. EKP KK hoone sissepääs kujun­ tavam «VIVA» lahendus, kus nähakse ette ka dati omas ajas väga stiilipuhtalt, seepärast purskkaeve. tuleks hoiduda võistlustingimustes lubatud Linnaehituslikult lõpetamata on EKP KK uuest sissepääsulahendusest; niigi vahetati hoone vahetu ümbrus. Kuigi suur «Teaduse» paar aastat tagasi uksed välja moodsamate, raamatupoega elumaja valmis juba 1960. aas­ ent tervikuga vähem sobivate vastu ja nende tate alguses, on A. Lauteri tänava puiestik tumedusega rikuti hoone üht arhitektuurset Lenini puiestee haljastusega tänaseni ühenda­ põhiideed — maja õhulist läbipaistvust. mata. Teisel pool Keskkomitee hoonet lam­ Tõepoolest, akadeemik N. Tomski loodud mutati 1984. a suvel üks puumaja, jäeti aga V. I. Lenini figuur ei ole ainuvalu, kuid ta alles tagumine. Seega on Lembitu tänava kujutab kõrgprofessionaalselt ja ehedalt oma hoonefront siiani lõpetamata ja kaseallee katsumusterohke ajastu esteetilisi vaateid. pikendamata. Ühes kohas lammutatakse Skulptuuri aluse kavandas tollane Eesti Nõu­ vanu puumaju, väljakujunenud asumeid aru­ kogude Arhitektide Liidu esimees A. Kotli. tult rikkudes, teisal aga, kus need tõesti oleks Tundub pentsik, et üheaegselt hakatakse vaja asendada ja lõplikult välja ehitada ühtne välja andma A. Kotli nimelisi vabariiklikke kõrgete kivimajadega hoonestus, lastakse nad arhitektuuripreemiaid ja tema loomingut rahus olla (ERKI ja kalapoe vahel Tartu avalikest kohtadest kõrvaldama. maantee alguses, Kreuksi tänava lõpus jm). Võistlustingimustes on öeldud, et edaspidi Lammutatud puumaja asemele tehti parkla, korraldatakse V. I. Lenini uuele monumendi­ mis näitab ilmekalt parkimisprobleemi eks­ le üleliiduline konkurss. Seda mõtet ei tahaks tensiivset lahendamist, kuigi enam kui tõsise küll tervitada, sest igal rahval on suurmehest parkimishäda tõttu südalinnas tuleks üle oma käsitus. Usutavasti on teiste rahvaste minna intensiivlahendustele, rajades suuri kunstnikel raske leida V. I. Lenini monu­ maa-aluseid või mitmekorruselisi parklaid. mendile sellist lahendust, mis siinsele maitsele Võistlusprojektis «VIVA» nähti ette maa­ vastaks. Üldse on veider mõelda, et mitte alune garaaž EKP KK hoone ette, kuid selline ajutisest materjalist, vaid pronksist graniit- saksakamber pole piisav, sest samavõrra vaja­ alusel kuju tahetakse välja vahetada. Kas vad autodele kohti teadlased ja projekteerijad mõne aja pärast ei kõlba ka kümmekond ning raamatukogu külastajad. Mis veel selle aastat tagasi valminud A. H. Tammsaare ümbruskonna haljastusse puutub, siis vajaks monument? Võib-olla peaks siis alustama soo­ lihtsat kujundamist ka Teadlaste Maja tagasi­ tuks vanematest, Barclay de Tollyst või К. E. astuva keskosa esine karreeõu. Kuigi Lenini von Baerist! Praegune V. I. Lenini monument puiestee haljastus loodi väga soliidselt, jäi see on rangelt tagasihoidlik, kuid just seetõttu tänavaäärne sopp juba 1950. aastatel kahe usaldustäratav. Kas pole üle kogu Nõukogude silma vahele. Hiljuti valmis omapärase arhi­ Liidu kerkinud liiga palju pompöösseid mo­ tektuuriga Poliitharidusmaja esimene ehitus- numente? Ei tekkinud skandaal Poklonnaja järk, praegu on ehitamisel Lenini puiestee mäe Võidu memoriaali ümber ilma põhjuseta. äärne teine, kuigi selle suurus ja arhitektuur Seoses uue paraadplatsiga võetakse ilmselt tekitab kahtluse tema sobimisest tulevase maha ka monumenti ümbritsev haljastus, esindustänava hoonestusse. Kiiremas korras võistlustingjmused selle säilitamist ei nõua. tuleb aga alustada hoone rajamist saalikor­ Kuid seal on väga ilusad elujõulised tamme puse teisel küljel, sest «Estonia»—EKP KK püramiidvormid, tõeline ehe ja haruldus Tal­ hoone vaheline telg vajab tasakaalustamist. linna haljastuses, mis kesklinna osas on prae­ Kaua võib saalikorpuse hoovifassaadi ekspo­ gu katastroofiliselt käest lastud. neerides irvhammastele ainet pakkuda?

Mida on vaja EKP KK ja «Estonia» vaheline ala peaks kindlasti olema üks Tallinna esinduslikumaid Rõõmustab, et laekus vaid neli tööd. Järe­ kohti. Siin tuleks lihtsalt mõned asjad korda likult on valdav enamus Arhitektide Liidu teha ja selleks pole vaja gigantomaaniatõvest umbes 3001iikmelisest perest meelestatud kantud konkurssi. Praegu on «Estonia» ees progressiivselt ja pooldavad ühiskonna de­ trolliaasa sees üsna ilmetu muruplats. Sinna mokratiseerimist. Ei päästnud ka töömahtu ja ka kino «Sõprus» ette purskkaevu ehita­ arvestades jahmatamapanevalt suured au- miseks korraldas Arhitektide Liit seltsimehe­ hinnasummad, eriti kui võrrelda näiteks liku võistluse juba 1940. aastate lõpul, kuid Suur-Õismäe elurajooni planeerimiskon- mõlemad just sellist aktsenti hädasti vajavad kursiga. Ent kurvaks teeb läbimõtlematus kohad on tänaseni tühjad. Kahe esindus­ konkursside korraldamisel, kui niigi toimub hoone vahelise puiestee keskosa aga on linna­ aastas vaid mõni vabariiklik arhitektuuri­ rahvale hekkidega suletud. Siia poleks ju võistlus (Leedus umbes 20 võistlust). Ja siis raske luua atraktiivsemat pargimaastikku, läheb veel neistki mõni libedale teele. Vikerkaar Toimetuse kolleegium: Nelli Abašina, Boriss Bernstein, Valeri Bezzubov, Lehte Hainsalu, Jaak Jõerüüt, Ülo Kaevats, Maie Kalda, Mihkel Mutt. Rein Raud, Tatjana Teppe, Rein Veide­ mann, Peeter Vihalemm. Toimetus: Peatoimetaja Rein Veidemann 44 58 26. Peatoimetaja asetäitja Tatjana Teppe 60 17 72. Vastutav sekretär Jüri Ojamaa 44 12 48. Algupärane ja tõlkekirjandus Märt Väljataga 60 18 58. Teadus, publit­ sistika ja kirjanduskriitika Mihkel Tiks 60 18 58, Kajar Pruul 60 18 58 (Tartus teisip reedeni к 13—15 tel 33 396). Keeletoimetaja Tiina Lias 60 18 58. Kunstiline toimetaja Jüri Kaarma 60 18 58. Tehniline toimetaja Katrin Mürk 60 18 58. Korrektor Tiiu Yseviov 60 18 58. Masinakiri Viivi Tammik 44 12 48.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse aadress: Tallinn 200031, J. Gagarini pst 30. Laduda antud 04. 11. 1987. Trükkida antud 08. «2. 1987. Ofsetpaber 70X100/16. For­ maadile 00X90 kohaldatud tingtrükipoognaid 7,8. Arvestuspoognaid 10,45. MB-00135. Telli­ muse nr. 4425. EKP Keskkomitee Kirjastuse trüki­ koda. Tallinn, Pärnu mm 67-a. Trükiarv 36 000. Адрес редакции: Таллин 200031. Бульв. Ю. Гага­ рина, 30. Издательство «Периодика». Журнал «Викеркаар» № 1, январь 1988. На эстонском языке. Цена 45 коп. Vikerkaar

1 ' 1ш/^тШЯЩ """ -••••т—-В- 1 >1м f К

m jj •'

Hind 45 кор. 78245