DOCSLIB.ORG

Kalju Lepiku, Ado Lintropi Luulet; Peeter Sauteri Jutt

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kalju Lepiku, Ado Lintropi Luulet; Peeter Sauteri Jutt ГУ ISSN 0234-811 Vikerkaar 1/1988 Kalju Lepiku, Ado Lintropi luulet; Peeter Sauteri jutt «Tallinn 84»; Byroni «Sonett Chillonist»; Ants Orase «Lermontov ja Byron; Mart Orav Ants Orasest; kas pööre filosoofias?: Meelik Kattago «Traktaat iseliikumise allikast»; komsomoli elav aja­ lugu: Toomas Sutt ja Peeter Vihalemm; Evald Hermaküla sõna­ võtt Teatriliidu asutamise puhul; «Vikerkaare» aastapreemiad 1 ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Kirjanike Liidu ilukirjanduslik ja ühiskomdlik-polii- tiline ajakiri. Ilmub alates 1986. aasta juulist. 2. aastakäik. Jaanuar 1988, nr 1 Sisukord George Gordon Byron Sonett Chiilo- Poeetika lühikursus nist 1 Mihhail Lotman Kunstikommunikat- Peeter Sauter Tallinn 84 2 sioonisi 15 Kalju Lepik Luulel 22 Lepdlaused. Püsimõtted Maimu Berg Lakkujad 27 Liinnar Priimägi Robinsonid 78 Mägedes 30 Elav ajalugu Ado Lintrop Luulet 32 «Vikerkaare» kuumustele vastavad Too­ Tsitaadimosaiik 37 mas Sutt ja Peeter Vihalemm 81 Harry Liivrand «Rühm T» aasta hiljem Vaatenurk 40 Hasso Krull Keha elamused ja mõtted Lauri Vahtre Soomeugri ja ugrimugri 85 Kaleidoskoop Kymme aastat nvydisaegseid sirvilaudu Peeter Olesk Lugemisnopmed IV 87 9 Sulev Tešnemaa Filmimaailm. Kadunud Ants Oras Lermontov ja Byron 55 mainet taastama* 8 Mart Orav Märkmeid Ants Orase tege­ «Vikerkaare» aastapreemiad 1987 93 vusest aastail 1940/41 60 Foorum Lev Gumiljov Mõtteid etnosest 63 Teatriliidu asutamise puhul 93 Meelik Kattago Traktaat iseliikumise Mart Kalm, Piret Lindpere Kas demo­ allikast 67 kraatia vajab regaale? 95 Kujundus: Jüri Kaarma Fotograafid: Tiit Veermäe ja Anton Mutt Esikaanel: «Rühm T». Näitus A. H. Tagakaanel: «Rühm T». Näitus A. H. Tammsaare majamuuseumis. 1987. Tammsaare majamuuseumis. 1987. © «Vikerkaar». 1988 GEORGE GORDON BYRON Sonett Chillonist Tõlkinud Märt Väljatagu Idee, mis igavesti kütkeid kaotab! Sa, Priius, oled vanglais eredaim, Ei jää sääl kängu sõltumatu vaim - Vaim, mis end üksnes sinu alla vaotab. Kui võim su poegi lämmatada taotab Ja sulgeb pimedasse kongi nad, Sa sellest ainult jõudu juurde saad, Su kuulsus igas tuules tiibu laotab. Chilloni vangla! Pühamu on see, Mil kivipõrand altariks, sest tallas Ta sisse Bonivard kord pika tee, Kui kivi olnuks pehme liivakallas! Need jäljed püsigu! Nad taevale Türanne süüdistavad vägivallas. ntm^ E #«• Riiklik I *в«т*гикоаы I ii ü -n ичпДВЛ PEETER SAUTER TALLINN 84 «Vabandage palun, kas te aitaksite mul selle kasti üles viia.» See oli üks mutt, kes elab meist kaks korrust kõrgemal. Oli mingi suure kastiga trepikotta maandunud. Varem me ei olnud rääkinud. See kura­ muse kast oli raske, nagu oleks ta kuivalt rauda täis olnud. Arvata­ vasti vanaraud. «Tänan teid väga,» ütles mutt, kui ma kasti ta ukse ette maha panin. Ta vaatas mulle õtse silma, aga ei mõelnud minust midagi. Vaatas lihtsalt nagu teist inimest. Hea, et ma ei ütelnud «olge lahked» või «palun väga». Selgub, et kaks korrust meist kõrgemal elas kena mutt. See on loll kartus, et sa teed midagi valesti. Loeks midagi, aga milleks ma seda loen. Tunnen, et ma kuidagi raiskan oma elu, kui midagi teen. Kuigi enamasti ei mõtle sellele. Raiskan elu, kui midagi innu­ kalt teen. Sest ega see ei ole ju tähtis. Ma ei tea, mis oleks tähtis. Kool oli vale. Seda ma tean. Tähendab, ta ei olnudki lihtsalt midagi. Midagi sellist, mis tast muidu mõeldakse. Mis ta tegelikult oli, see selgub võib-olla kunagi hiljem. Võib-olla koht, kus koos käidi. Aga võib-olla on siis ainult mälestused. Ülikool on jäma. Seda ma tean. Mui on tunne, et mõnel alal sul on diplomit vaja, et keegi ei saaks sulle õtsa vaadata ja mõttes öelda: sul seda ei ole. Midagi tõelist seal ei ole, seda ma tean. Mõnel on seal võib-olla meeldiv aega viita, mõnel mitte. Paljud tulevad sealt ära. Räägin kellegagi, tunnen — raiskan aega, käin kuskil — mõttetu — milleks. Ainult kui lihtsalt istud ja ei tee midagi — siis lihtsalt ei teegi midagi. Ma arvan — see on alati nii olnud. Kui nüüd sõda tuleb, siis meid rindele ei saadeta. Küllap rinnet lihtsalt ei ole. Ei mingit Hemingwayd ega Remarque'!. Ei tea, kuidas meie surma saame. Uks pomm ja ongi kõik. Mui ei olnud piletit ja kontroll hakkas karjuma. Seisin ja vaatasin aknast välja. Mõtlesin väga aeglaselt muid asju, Ta hakkas mind sakutama. Mui ei olnud raha. Mui ei olnud raha ka piletit osta. Kunagi ma oskasin ilma piletita sõita, see oli kerge ja lihtne. Nüüd on see igavene rist ja viletsus. Uks mees tahtis mu eest ära maksta. «Ma ei taha teie raha,» ütles kontroll. Kõigil võiksid olla püssid, ja kui nad midagi halba tahavad öelda, siis parem pangu püss palge ja tulistagu. Muidugi ma loodan, et nad ei söanda. Aga kui ei tulista, siis olgu vait. Küllap meid saadetakse koos kontrolliga mõlemaid põr­ gusse ja mina pean talt lõputult piletit küsima ja tema süümekat tund- 2 Sauter ma. Ma ei taha seda piletit talt küsida, aga sõnad tulevad ikka ja jälle mu suust. Küllap saadab see kontroll mind homme rindele. Kõige valusa­ masse lõiku. Ma tulistan vastamisi teise poole meestega ja me tapame üksteist nagu sõbrad. Lausa tore. Õhtupoole lugesin. Ema tuli koju ja hakkas köögis nikerdama. Mui oli juba enne selline tunne. Niisiis tegin kiire käigu poodi. Mui oli kümme rubla. Mõtlesin, et kui on normaalset konjakit, siis võtan selle. Võtsin «Palinka». Drinkisin tasapisi kodus. Keska ajal oli igavene jäma. Vahel lõpetasin terve pudeli kodus vaikselt ära. Ema ei taiba­ nud midagi. Nüüd ütles: «Sa ei lähegi magama?» — «Ei lähe veel. Varsti lähen.» Istud, keegi ei helista, teate küll. Vaatasin, kell oli üks. Läksin jalutama. Mõtlesin: ah, lähen tema poole. Midagi konkreetset mõttes ei olnud. Ei tahtnud marsaga sõita. Jalutasin taksopeatusesse. Neli rubla oli järel. Hea oli sõita. «Voiko täällä polttaa tupakkaa,» küsisin taksojuhilt. See vaatas nagu segast. Oli lihtsalt hea tuju. Mehel oli silt: Don't Smoke Here. Internatsionaalne paik. Tema pool oli pime. Taksojuht küsis: «On see kõik või?» Istusin ja vaatasin ta pimedat akent. Lasin masinal minema sõita. Siis läksin ja koputasin ta uksele. «Kes on?» «Mina olen.» «Tule sisse, uks on lahti. Mui oli kogu aeg tunne, et keegi tuleb.» Seda ütles ta kenasti. Kohe tekkis hea tunne. Ta oli voodis. «Teeks teed või,» küsis ta. «Nojah.» Ma panin tee ise üles. Ta istus voodis. Naeratas. Oli hea rahulik. Veidi aja pärast ühed jorisesid akna taga. Teadsin, kes need olid. Soovisin, et ma poleks seal olnud. Teed oli parasjagu kahele. Mui oli napsu kaasas. Seda oli ka parasjagu kahele. «Kas võib sisse tulla?» «Võib ikka.» «Tervitus, mis uudist.» Nad istusid maha. Nad küsisid: «Miks te nii vait olete?» Meil polnud korraga midagi teha. Nad küsisid: «Kas peaks midagi tooma?» See oli küll loll küsimus. Ega nad peale ei käinud. Lehitsesin ühte raamatut. Kati oli üles tõusnud. «Kuu on taevas,» ütles ta. Ma istun toas põrandal ja vaatan pilvi. Kuidas saaks olla, et selline asi nagu mõte oleks sellistel asjadel nagu pilved. Et pilvedel oleks mingi mõte. Pilved lihtsalt on muutuvad. Ei olegi sellist küsimust: kas jumal on olemas või ei — see on mõistuse väljamõeldud või paremal juhul kuskilt seest tulnud küsimus. Igal juhul ta ei mõtle. On see, mis on. Sauter 3 Küllap on lihtsalt kena viisakas lahke helendav tühjus. Habemega mees võib ju kuskil meie toanurgas istuda. Kõige tõelisem mõte, mis vahel tuleb, on: miks see kõik just nii on. Miks on just see tuba, just need asjad siin nii laua peäl, nii palju üksikasju mu ümber just nii. Kuidas see kõik just nii tuli läbi miljonite aastate arengu. Miks just nii? Imestus, muud midagi. Ma tean, et vastust ei ole. On midagi muud. Aga seda muud ei ole ka veel. Kas me peame püüdma, et higi õtsa ees, jooksma kohapeal või on see täielik lollus. Ma arvan, et mõlemat. Püüdma ja puhkama. Viimasel ajal läheb nii. Märkad: jälle esmaspäev (täna ei tule lehte). Või: jälle laupäev. Kui ei oleks nädalapäevade lugemist, siis ei märkaks aja möödumist. Ei oleks nukrust, et aeg läheb. Vanemaks nii kiiresti ei muutu, et seda märkaks. Sellega harjub tasapisi. Mida suuremaks saame (ma ei mõtle vanust, aga seesmiselt suu­ remaks, nii et vaatad üle majade, üle kirjanduse, üle Eesti, siis üle oma aja, oma põlvkonna), seda vähem omavad tähtsust asjad, mis on üldiselt tähtsad inimestele, ja seda tähtsamaks saab iga hetk. Koik juhuslik, mis meile vastu tuleb. Moraal, eetika, neid pole olemas. Neid luuakse igal sammul. On see, mis liigub (meie kõigi sees, all) ja selle suhe kõigesse, õigemini iseendasse. Mida suuremaks saame, seda vähem läheb korda meie elu, meie maine saatus. Suurtele võib surm tulla iga hetk. Kodu, pere, varandus, isamaa on olemas, aga iga mööduv hetk on tähtsam. Mann ja Kati. Olin öösel Manni juures. Ta on väga ilus. Ma tean, et ta peab mind targaks, ehkki ma ei ole tark. Aga ma püüangi siis tark näida, et tal oleks hea. Ma räägin tarka juttu ja seda on päris tore teha. Igasugused asjad tulevad keelele, mida olen hiljuti mõelnud, mida ma olen kuskilt lugenud ja mis on mind erutanud, ja niisama naljad ja lora. Mann on pahane, et ma toon peaaegu alati joodavat kaasa. Mina toon seda tihti oma viimase raha eest. Toon seda enda jaoks. Meie jaoks. Et meil võiks olla kerge, lihtne ja armas. Ärge öelge, et me teineteist petame. Me oleme kenad teineteise vastu. Ma olin jälle seal. Olin tulnud taksoga. Oli öö. Umbes kilomeetri jagu enne pidin juhile ütlema: pidage kinni. Taksomeeter näitas kahek­ sakümmend kuus kopikat ja mul oli kaheksakümmend kuus kopikat. Ma ei tahtnud Manni käest raha küsida. Aga taksojuht peatas pagana aeglaselt ja taksomeeter tegi veel ühe klõpsu. «On see kõik või?» küsis taksojuht. Ma ei saanud talle öelda: «Siin on kaheksa­ kümmend kuus kopikat, ma jään kaks kopikat teile võlgu.» Ütlesin: «Ei ole, sõitke sinna, kuhu ma ütlesin.» Läksin Manni ukse taha. «Kes seal on.» «Mina olen.» (Ei tahtnud lollakalt kurva häälega rääkida, aga see tuli nii.) «Võid mind ära ajada, võid vaibaklopitsa võtta.» «Tule sisse.» 4 Sauter .
Load more

Recommended publications
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 12 Detsember - December 2005detsember.p65 1 31.01.06, 13:33 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly Autoriõigus Eesti Rahvusraamatukogu, 2006 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC KAARDID MAPS Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 15189 Tallinn 2005detsember.p65 2 31.01.06, 13:33 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi.
    [Show full text]
  • Estonian Art 2•2010.Indd
    ESTONIAN ART22010 1 1 1980s as the absolute top of Estonian art? Eha Komissarov interviewed by Eero Epner 6 Simple things in an ultimate system Tõnis Saadoja decoding Urmas Ploomipuu’s paintings. Interview by Eero Epner 10 The well-known unknown photographer Jaan Klõšeiko Ellu Maar 13 Art is only function Marco Scotini and Andris Brinkmanis interviewed by Eero Epner 17 On Critical Art and Art Criticism in Tartu, Sept 2010 Jaak Tomberg 20 New generation in Estonian animation Mari-Liis Rebane 24 ‘The Word Was Sung, The Word Was Bound’ Lester Capon 27 When disruption was taboo Tiit Hennoste 30 Exhibition of photography from the Estonian diaspora Ellu Maar 32 Faces of the East Priit Vesilind 34 Reflections on the exhibition: Photography From The Estonian Diaspora Peeter Langovits 36 From town to heritage conservation area Lilian Hansar 40 Establishing Orthodox churches in Estonia and their architecture Jaanus Plaat 45 A European in the Soviet era: architectural historian Villem Raam Interview with Kaur Alttoa and Juhan Kilumets by Eero Epner 50 Exhibitions 52 New books Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Rein Välme (1936–2010). From the photo series October Revolution Parade in Võidu Square, Tallinn, 1973. Art Museum of Estonia Back cover: Manuscript by architectural historian Villem Raam (1910–1996) Estonian Art 2/2010 (27). Published by the Estonian Institute 2011. ISSN 1406-3549 (online version ISSN 1406-5711) Editorial board: Tiina Abel, Andres Kurg, Piret Lindpere, Mart Meri, Johannes Saar Editors: Liina Siib, Eero Epner Those wishing to obtain a copy of Estonian Art, Graphic design: Angelika Schneider please send the Estonian Translator: Tiina Randviir Institute an International Language editor: Richard Adang Reply Coupon to cover the We thank: Cultural Endowment of Estonia; The Art Museum of Estonia; Tartu Art Museum; Herder Institute, Marburg; Center for postal expenses.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Thesis with Signature Marii Valjataga
    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
    [Show full text]
  • The Derivatives of Hexameter in Estonian Poetry and Their Link with the Traditional Hexameter
    Sign Systems Studies 40(1/2), 2012 The derivatives of hexameter in Estonian poetry and their link with the traditional hexameter Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman Department of Classical Philology, University of Tartu Ülikooli 17, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Department of Semiotics, University of Tartu Jakobi 2, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Abstract. The sources of the theory of the Estonian hexameter can be traced back to 17th- century Germany, where the long syllables of ancient hexameter were replaced with stressed ones, and short syllables with unstressed ones. Although such understanding is clearly inadequate, to a great extent it still holds ground in contemporary approaches. Hexameter, like any other verse metre, can be treated from two angles. First, as an abstract scheme which is realized in different texts, while the degree of realization can vary. Second, hexameter can be viewed as a prototype and actual texts create a certain space further from or closer to the prototype. In both cases questions arise, first, about the limits of hexameter, and second, whether a given text has features of a random hexameter or reflects the author’s conscious intent. 1. Origins The traditional approach to hexameter looks approximately like this: the (dactylic) hexameter is a verse metre consisting of six dactylic feet, where the first four dactyls can be freely replaced with spondees and the sixth foot is catalectic with an optional quantity of the last syllable: (1) For the most part, it can also be noted that this scheme characterizes the ancient hexameter, while in modern times the long position is usually filled The derivatives of hexameter in Estonian poetry 95 with a stressed syllable and the short position is filled with an unstressed syllable: (2) Хх(х)Хх(х)Хх(х)Хх(х)ХххХх This approach evolved in Germany already in the 17th century and spread from there to other verse cultures which used the hexameter in their national poetries.
    [Show full text]
  • How Do Places Speak in Poetry?
    How Do Places Speak in Poetry? Anneli Mihkelev 1. It is a well-known and even banal fact that different places have been represented as having different purposes in poetry throughout literary history. To be precise, the different purposes call to mind the history of the concept topos or place or space. As Estonian researcher Rein Undusk has written in Topos (2001), a place contains different things which are static and situated in certain locations in the place; a thing which is situated in a place stays put inside the boundaries of the place. Between different places are situated the outside zones of places (Undusk 2001: 17). So places are ambivalent phenomena: on the one hand they create stability, adaptation and safety, but on the other hand they can generate motion, instability and a lack of adaptation. According to the mnemonic treatment, having everything in a certain place makes it easier to remember those things: a good memory requires order and a system. e legend of Simonides from ancient Greece is the foundation of mne- monics (according to the legend, the poet Simonides knew all the bodies in the collapsed house because he remembered the places where each man had been sitting before the collapse). e legend of Simonides was passed down by Cicero and Quintilian (see Goldmann 1989: 43–66; also Lachmann 1997: 4). Renate Lachmann is of the opinion that Cicero’s version of the Simonides legend is the point where mnemonic technique began to serve practical rhetoric, i.e. the memorisation of texts and the ‘process of transformation from cult to commemoration’ became important (Lachmann 1997: 7).
    [Show full text]
  • Cornelius Hasselblatt Kalevipoeg Studies the Creation and Reception of an Epic
    cornelius hasselblatt Kalevipoeg Studies The Creation and Reception of an Epic Studia Fennica Folkloristica THE FINNISH LITERATURE SOCIETY (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. STUDIA FENNICA EDITORIAL BOARD Pasi Ihalainen, Professor, University of Jyväskylä, Finland Timo Kaartinen, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Taru Nordlund, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Riikka Rossi, Title of Docent, Researcher, University of Helsinki, Finland Katriina Siivonen, University Teacher, University of Helsinki, Finland Lotte Tarkka, Professor, University of Helsinki, Finland Tuomas M. S. Lehtonen, Secretary General, Dr. Phil., Finnish Literature Society, Finland Tero Norkola, Publishing Director, Finnish Literature Society, Finland Kati Romppanen, Secretary of the Board, Finnish Literature Society, Finland Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Cornelius Hasselblatt Kalevipoeg Studies The Creation and Reception of an Epic Finnish Literature Society • SKS • Helsinki Studia Fennica Folkloristica 21 The publication has undergone a peer review. The open access publication of this volume has received part funding via a Jane and Aatos Erkko Foundation grant.
    [Show full text]
  • Emigration in Estonian Literature: “Self” and “Other”
    INTERLITT ERA RIA 2017, 22/2: 341–354 341 Emigration in Estonian Literature: “Self” and “Other” Emigration in Estonian Literature: “Self” and “Other” in the Context of European Literature1 ANNELI MIHKELEV Abstract. The experience of emigration generated a new paradigm in Estonian culture and literature. After World War II Sweden became a new homeland for many people. Estonian culture and literature suddenly became divided into two parts. The political terror imposed restrictions on literature in homeland and the national ideology limited literature in the initial years of exile. Both were closed communities and were monolingual systems in a cultural sense because these systems avoided dialogue and the influence of other signs. It was a traumatic experience for nation and culture where the totalitarian political power and trauma have allied. The normal cultural communication was destroyed. But the most important thing at this time was memory, not just memory but entangled memory, which emigrants carried with them to the new homeland and which influenced people in Estonia. The act of remembering becomes crucial in the exile cultures. Estonian literature in exile and in the homeland presents the fundamental images of opening or closing, escaping or staying, and of flight or fight. Surrealism as well as fantasy and science fiction as the literary styles reveal what is hidden in the unconscious of a poet or a person or even in the collective memory of a nation. Surrealism has played a certain role in our literature, but it has been different from French surrealism, it is a uniquely Estonian surrealism. At the same time Estonia was already a new homeland for many refugees from Russia who had escaped during the Revolution of 1917 and World War I.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • Comparative Studies 2010 Internetam.Pmd
    ISSN 16915038 DAUGAVPILS UNIVERSITY FACULTY OF HUMANITIES INSTITUTE OF COMPARATIVE STUDIES THE MEMOIRS OF THE 20TH CENTURY: NORDIC AND BALTIC EXPERIENCE COMPARATIVE STUDIES Vol. III (2) DAUGAVPILS UNIVERSITY ACADEMIC PRESS ìSAULEî ~ 2010 ~ Comparative Studies. The Memoirs of the 20th Century: Nordic and Baltic Experience. Vol. III (2). Daugavpils: Daugavpils University Academic Press ìSauleî, 2010. 184 p. Scientific Committee of the Issue Comparative Studies Dr. philos. Bente Aamotsbakken, Norway Dr. habil. philol. Vsevolod Bagno, Russia Dr. phil. Irina Belobrovtseva, Estonia Dr. J. Douglas Clayton, Canada Dr. habil. philol. Fjodors Fjodorovs, Latvia Dr. Rita Giuliani, Italy Dr. Véronique Jobert, France Dr. philol. Pekka Kujam‰ki, Finland Dr. hum. Mindaugas Kvietkauskas, Lithuania Dr. habil. philol. Vera V‚vere, Latvia Dr. Willem Weststeijn, the Netherlands Editorial Board of the Issue Comparative Studies. The Memoirs of the 20th Century: Nordic and Baltic Experience. Vol. III (2) Dr. Jørgen Bruhn, Sweden Dr. philol. Maija Burima, Latvia Dr. habil. philol. Fjodors Fjodorovs, Latvia Dr. philol. Silvestras Gaizi˚nas, Lithuania Dr. phil. Marja J‰nis, Finland† Dr. philol. Ilze KaË‚ne, Latvia Dr. habil. philol. Benedikts KalnaËs, Latvia Dr. philol. Kirill Korkonosenko, Russia Dr. phil. Luise Liefl‰nderLeskinen, Finland Cand. philol. Eva Maagerø, Norway Dr. phil. Anneli Mihkelev, Estonia Dr. art. Lisbeth Pettersen Wærp, Norway Editorial Staff of the Issue Comparative Studies. The Memoirs of the 20th Century: Nordic and Baltic Experience. Vol.
    [Show full text]
  • TEXTS of TALLINN and TARTU in ESTONIAN POETRY Anneli Mihkelev
    TEXTS OF TALLINN AND TARTU in ESTONIAN POETRY Anneli Mihkelev 1. City, language and poetry In poetry, city motifs are related to spheres that lie outside poetry – primarily to the material culture and different ideologies, as well as to other aspects of verbal culture, which reflect the meanings of material signs. The city as a social cultural environment is studied by sociosemiotics; city poetry is examined by literary the- ory or literary semiotics. At first sight, we seem to deal with two different fields of study, but a closer examination reveals that such differentiation is only ficti- tious: when studying the city and texts written about the city, in some way or other there arises the problem of correlation between matter and idea, their in- teraction and relations to humans. These are the very fields where sociosemiotics and literary theory can find some common areas or a point of contact. This is a border area, where poetry mixes with reality, where the former feed the latter, and where literature acquires an essential function. Sociosemiotician Mark Gottdiener, while writing about the role of material culture in creating ideolo- gies and meanings, does not discuss fiction, but focuses on the city and society. He points out that social context and social environment have an important role in the emergence of meanings and "…all material culture, embodied codified ideology and was, in fact, the material expression of ideology, just as their codi- fied ideology presupposed its expression in material forms. There is, then, a complex relation between semantic fields and material culture…" (Gottdiener 1995: 54.) In addition to that we can mention that ideology is, in its turn, un- avoidably related to language and that literature, including poetry, is embodied in it.
    [Show full text]
  • The Derivatives of Hexameter in Estonian Poetry and Their Link with View Metadata, Citation and Similar Papers at Core.Ac.Uk Brought to You by CORE
    Sign Systems Studies 40(1/2), 2012 The derivatives of hexameter in Estonian poetry and their link with View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE the traditional hexameter provided by Journals from University of Tartu Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman Department of Classical Philology, University of Tartu Ülikooli 17, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Department of Semiotics, University of Tartu Jakobi 2, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Abstract. The sources of the theory of the Estonian hexameter can be traced back to 17th- century Germany, where the long syllables of ancient hexameter were replaced with stressed ones, and short syllables with unstressed ones. Although such understanding is clearly inadequate, to a great extent it still holds ground in contemporary approaches. Hexameter, like any other verse metre, can be treated from two angles. First, as an abstract scheme which is realized in different texts, while the degree of realization can vary. Second, hexameter can be viewed as a prototype and actual texts create a certain space further from or closer to the prototype. In both cases questions arise, first, about the limits of hexameter, and second, whether a given text has features of a random hexameter or reflects the author’s conscious intent. 1. Origins The traditional approach to hexameter looks approximately like this: the (dactylic) hexameter is a verse metre consisting of six dactylic feet, where the first four dactyls can be freely replaced with spondees and the sixth
    [Show full text]