DOCSLIB.ORG

Uusi Raamatuid Raamatulugu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Ifla Itaalias Konverentsid / Seminarid Sõnumid Mälestame Summary

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Uusi Raamatuid Raamatulugu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Ifla Itaalias Konverentsid / Seminarid Sõnumid Mälestame Summary Toimetuse kolleegium: Peatoimetaja / Editor ENE RIET Aadress / Address: JANNE ANDRESOO Toimetaja ELLEN ARNOVER 15189 Tallinn, Tõnismägi 2 HELE ELLERMAA Kujundaja MARGIT PLINK Eesti Rahvusraamatukogu MALLE ERMEL Esi- ja tagakaanel: Koigi raamatukogu. KATRIN KAUGVER Raamatukogu juhataja Mare Nurmsalu “Raamatukogu” toimetus GERDA KOIDLA ja raamatukoguhoidja Pille-Riin Kranich. tel 630 7167 JAANUS KÕUTS Fotod: Teet Malsroos e-post: [email protected] SILVI METSAR Ilmub 6 korda aastas Kultuuri- ANNELI SEPP veebisait eesti ja inglise k: ministeeriumi ja Hasartmängumaksu ASKO TAMME Nõukogu toetusel. www.nlib.ee/html/anded/rk/indexrk.html ILMAR VAARO www.nlib.ee/html/inglise/anded/rk/ MIHKEL VOLT ISSN 0235 - 0351 iindexrk.html UUSI RAAMATUID KONVERENTSID / SEMINARID 22 Raamatukoguvaim Põhja- ja Baltimaades 36 Uued muljed aitavad siinset Tiiu Reimo teise pilguga vaadata Vaiko Sepper 39 Koht linnaruumis 21. sajandil RAAMATULUGU Krista Talvi 24 Avaldamata teatmeteoseid Margit Parts SÕNUMID 40 ELNET Konsortsiumi esimeheks EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING valiti TÜ Raamatukogu direktor Martin Hallik 27 Arengu eeldus on huvi Ene Riet Vaike Kurel 41 Eesti raamatukogud osalevad 28 Lasteraamatukoguhoidjad arutasid omi asju EBLIDA tegevuses Ülle Rüütel Mare-Nelli Ilus 41 Andres Kollist teadusraamatukogude nõukogu esimeheks IFLA ITAALIAS 29 Tulevik lähtub kultuuripärandist Ene Riet MÄLESTAME 31 Maailm muutub nagunii – olge valmis! 42 Maive Triipan Külli Solo (04.01.1942–10.09.2009) 32 Missuguseid teenuseid pakutakse maailmas vaegnägijaile Marja Kivihall 42 SUMMARY 35 Vaateid IFLA 2009 konverentsi näitusealalt ja suvekuumast Milanost Rita Enna kogu ilma uue teavikuta pole enam raamatukogu. Töö peab olema tasustatud väärikalt, alles peab jääma täiendus- koolituse võimalus vähemalt maakondlikul tasandil. Kusagile ei pääse majanduskuludest (sest raamatukogu on nii ruum kui kogu), need on võimalik kärpida miini- mumini. Investeeringud tuleb külmutada paremaid aegu ootama. Kõige murettekitavam ongi komplekteerimine. Väga tõsiseks võtab riigi toetuse vähenemine. Majandussurutise ajal on kõigil raske, aga kas raamatukogude komplektee- rimistoetuse vähendamine ikka annab loodetud efekti? Jah, konkreetse kärpega jääb mingi summa riigikassasse alles, aga edasi? Kui raamatukogud rahapuudusel näiteks Tiina Talvet ühe aasta jooksul ei osta uut raamatut, mis juhtub siis Rapla Keskraamatukogu kirjastajate ja raamatukaupmeestega, mida arvab sellest komplekteerimisosakonna juhataja eesti kirjanik? Raamatukogud on kindlad ostjad, laenutus- hüvitised autoritele makstakse raamatukogude laenutuste andmete põhjal jne. Kuidas mõjutab see meie kultuuri? Jooksval aastal on kirjastajad ja müüjad teinud alla- hindlusi, neid pakkumisi on olnud palju ja osa tõesti väga soodsad. Kõigis maakondades kasutatakse võimalusi agaralt. Juba on aga märgata, et pakutav hakkab korduma, raamatukogud leiavad sealt vajalikku vähem kui esimesel poolaastal. On selge, et allahindlus ei saa olla ainuke komp- lekteerimisvõimalus. Lugeja ootab aga just seda uut raamatut, millest televiisoris ja raadios äsja räägiti, mille kohta lehest või internetist loeti. Kuidas talle öelda, et ootame aastakese-paar, ehk läheb odavamaks, siis ostame? Eesti majandusliku olukorra halvenemine on raama- tukogus juba selgelt näha – lugejaid on tublisti rohkem, lauad on ajalehelugejaid täis ja internetti pääsuks peab hakkama jälle aega ootama. Raamatute laenamiseks tekivad järjekorrad, väikesteski kohtades on populaar- seid elulooraamatuid mitu inimest ootamas, suuremates mitukümmend. Kas osta kõige nõutavamaid raamatuid rohkem eksemplare ja jätta selle arvelt mõni tagasi- hoidlikuma lugejahuviga raamat ostmata? Abiks on raamatukogudevaheline laenutus, raamatukogutöötajad saadavad korda väikesi logistilisi imesid, et soovitud Kusagil on piir, raamat lugejani jõuaks. Valdade raamatukogud kooskõ- lastavad omavahel tellimusi, kuid on selge, et RVL küll abistab, aga ei lahenda probleemi. millest allpool enam Riigipoolne toetussumma Rapla maakonnale vähenes 2009. aastal 301 000 krooni võrra. Kohalikud omavalitsu- toimida ei saa sed teevad, mis suudavad. Maakonnas vähenes komplek- teerimisraha kahes vallas kümnest, kaks suutsid summat AVAVEERG suurendada, kokkuvõttes eraldasid vallad 2009. aastaks aga 18 000 krooni mullusest vähem. Laagris kuuldu 4 põhjal saab öelda, et mujal Eestis on seis samasugune. Suvises maaraamatukogude laagris Kurtnas oli märgata, Võib-olla saaks hakkama keskraamatukogu komp- et masu on teinud rahva murelikuks. Kui arutasime, lekteerimisosakonnata ja riik saaks sealsete töötajate kuidas keerulisel ajal toime tulla, leidsime üksmeelselt, palgaraha kokku hoida? Info on ju igaühele internetis et seni (juuni lõpus) – pole veel viga! Eelarve on kitsam kättesaadav, kuller toob tellitu kohale. Enamik raamatu- muidugi, kokku on tulnud tõmmata majandus- ja kogutöötajaid hangib teavikud keskkogu komplekteeri- koolituskuludelt, kadunud on lisatasud, mõnel pool misosakonna kaudu, kuid laagris oli ka neid, kes ise tel- vähenesid palgad, riik vähendas komplekteerimis- livad. Arutelu käigus sai selgeks, et positiivsed küljed summasid ja osa omavalitsusi tegi sedasama. On muidki on mõlemal variandil ja kindlat negatiivset nurka ei kärpeid. Niisama üksmeelselt leidsime, et tõesti raskeks paistnud ka kummaltki. Komplekteerimisosakondi kiideti läheb alles järgmisel aastal. ilmuvast süsteemse ülevaate ja asjatundliku nõu andjana, Oleme oma erialal harjunud vähesega hakkama olgu tellimisküsimustes või teavikute kirjeldamisel. saama. Aga kusagil on piir, millest allpool raamatukogu Hoopis olulisem on aga, et müüjad pakuvad hulgiostja- toimida ei suuda. Seepärast arutasime, millised eelarve- tele soodustusi. Miks siis lõhkuda toimivat süsteemi? read oleks võimalik tühjaks jätta, et raamatukogu avatuna Jääme murega ootama 2010. aastat. Prognoositakse pidada. Jõudsime järeldusele, et komplekteerimissummad riigieelarve vähenemist, kokku peavad tõmbama oma- peavad jääma ja olema võimalikult suured, sest raamatu- valitsused. Ja raamatukogud...? Aastatel 1931–1940 töötas raamatukogu juhatajana Helmi Tammeraid (Rebas). Olles ise kirglik lugeja, oli tema tegemistes usku ja vajalikkuse tunnetust. Oma mälestustes on ta kirjutanud: “Raamatukogu asus mõisa Roosa saali ja salongi vaheruumis. Raamatud olid ühes suures kapis ning neid laenutati igal pühapäeval kaks tundi. Uued raamatud registreeriti ühte suurde raamatusse. Raamatu seljale kleebiti number. Tol ajal olid lugeja- teks kohalikud inimesed. Igal kasutajal oli laenutus- kaart, millele tehti kirjanduse tagastamisel märge. Raamatute lugemiseks oli aega kaks nädalat. Kirjandus Viktoria Saarsalu oli väga kallis, mistõttu nende ostmiseks ja raha saamiseks korraldati pidusid ja õpiti näidendeid. Roosna-Alliku vallaraamatukogu juhataja Enim meeldejäänud ürituseks oli aastatel 1935 ja1936 toimunud Esimene Eesti Raamatuaasta. /.../ Roosna-Allikul korraldati sel puhul suur raamatu- näitus, kuhu inimesed tõid oma vanu ja huvitavaid raamatuid.” Üks varasemaid raamatukogu hooneid Roosna-Alliku aastatepikkused traditsioonid püsivad elujõus 2009. aasta oktoobris tähistab Roosna-Alliku vallaraamatukogu Järvamaal 125. sünnipäeva. RAHVARAAMATUKOGU 5 Alguslugu Kroonikast on lugeda, et Roosna-Allikul asutati raamatukogu 1884. aastal Kaaruka küla väikelaste- kooli juurde. Selle asutamise puhul andis kontserdi kohalik meeskoor. Rahaliselt toetasid raamatute ostmist mõisaproua ja mõisavalitseja, raamatuid oli üle 200. Pärast seda kui 1920. aastal loodi raamatukogu Oetil ja 1926. aastal Valasti külas, määras Kuksema vallavolikogu Roosna-Alliku raamatukogu valla avalikuks raamatukoguks, Oeti ja Valasti raamatu- kogu jäid tema osakondadeks. Möödunud sajandi kolmekümnendail aastail asusid raamatud Tolleaegsed raamatukogud asusid sageli külmades Roosna-Alliku mõisa Roosa saali ja salongi vaheruumi suures kapis. ruumides ja olid avatud vaid pühapäeviti, kiirete Pärast sõda sai raamatukogu uueks asukohaks koolimaja. põllutööde aegu külastati raamatukogu harva. Teet Malsroosi fotod olnud edasi viia ja hoida kõike seda, mida eelkäijad on alustanud ja hoidnud. Roosna-Alliku raamatukogus ei ole kunagi tegel- dud ainult raamatute laenutamisega. See on olnud inimesi hariv ja kokkuköitev külakeskus. Naljatades ütles üks lugeja, et Roosna-Alliku raamatukogu ilma üritusteta on nagu supp ilma soolata. Tal on ilmselt õigus, sest aastate jooksul on välja kujunenud traditsioonid, mis ühendavad lugejaid ja tutvustavad raamatute loojaid. Aastate jooksul on olnud tava kohtuda kirjanikega. Meil on külas käinud Hando Runnel, Erika Esop, Ilmar Sikemäe, Paul Kuusberg, Aino Pervik, Jaak Jõerüüt, Arvi Siig, Doris Kareva, Ira Lember, Leili Andre, Wimberg, Ilmar Särg, Erik Tohvri, Heiki Vilep, Enn Vaino, Jaanus Vaiksoo, raamatukunst- nikud Maret Kernumees ja Ülle Meister. Publiku- Lugejad on magnetiks on kujunenud kohtumised meie vallast tänapäevase sirgunud kuulsustega: lugejad said elamuse muusik raamatu- Lembit Saarsalu saksofonimängust, Abruka Maali koguga rahul. (Lea Kuldsepp) esitatud Jüri Tuuliku lugudest, Teet Malsroosi kohaliku kirjamehe Tiit Vahemetsa raamatutest. fotod Raamatukogus on korraldatud ka raamatuesitlusi ja müüke. Üheks suuremaks õnnestumiseks pean 1978. aastal Pärast sõda, 1944. aastal sai raamatukogu uueks toimunud kirjanduslikku kohut, mis käsitles Tamm- asukohaks koolimaja õpetajate tuba. Raamatukogu saare tegelaste Indreku ja Karini abielu. See oli tõeline taasasutasid tolleaegne koolijuhataja Johannes kohus kõigi osatäitjate, kohtuniku ja tunnistajatega, Hinnov ja õpetaja Amanda Allikajaka, kellest
Load more

Recommended publications
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 12 Detsember - December 2005detsember.p65 1 31.01.06, 13:33 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly Autoriõigus Eesti Rahvusraamatukogu, 2006 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC KAARDID MAPS Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 15189 Tallinn 2005detsember.p65 2 31.01.06, 13:33 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi.
    [Show full text]
  • Estonian Art 2•2010.Indd
    ESTONIAN ART22010 1 1 1980s as the absolute top of Estonian art? Eha Komissarov interviewed by Eero Epner 6 Simple things in an ultimate system Tõnis Saadoja decoding Urmas Ploomipuu’s paintings. Interview by Eero Epner 10 The well-known unknown photographer Jaan Klõšeiko Ellu Maar 13 Art is only function Marco Scotini and Andris Brinkmanis interviewed by Eero Epner 17 On Critical Art and Art Criticism in Tartu, Sept 2010 Jaak Tomberg 20 New generation in Estonian animation Mari-Liis Rebane 24 ‘The Word Was Sung, The Word Was Bound’ Lester Capon 27 When disruption was taboo Tiit Hennoste 30 Exhibition of photography from the Estonian diaspora Ellu Maar 32 Faces of the East Priit Vesilind 34 Reflections on the exhibition: Photography From The Estonian Diaspora Peeter Langovits 36 From town to heritage conservation area Lilian Hansar 40 Establishing Orthodox churches in Estonia and their architecture Jaanus Plaat 45 A European in the Soviet era: architectural historian Villem Raam Interview with Kaur Alttoa and Juhan Kilumets by Eero Epner 50 Exhibitions 52 New books Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Rein Välme (1936–2010). From the photo series October Revolution Parade in Võidu Square, Tallinn, 1973. Art Museum of Estonia Back cover: Manuscript by architectural historian Villem Raam (1910–1996) Estonian Art 2/2010 (27). Published by the Estonian Institute 2011. ISSN 1406-3549 (online version ISSN 1406-5711) Editorial board: Tiina Abel, Andres Kurg, Piret Lindpere, Mart Meri, Johannes Saar Editors: Liina Siib, Eero Epner Those wishing to obtain a copy of Estonian Art, Graphic design: Angelika Schneider please send the Estonian Translator: Tiina Randviir Institute an International Language editor: Richard Adang Reply Coupon to cover the We thank: Cultural Endowment of Estonia; The Art Museum of Estonia; Tartu Art Museum; Herder Institute, Marburg; Center for postal expenses.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Thesis with Signature Marii Valjataga
    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
    [Show full text]
  • The Derivatives of Hexameter in Estonian Poetry and Their Link with the Traditional Hexameter
    Sign Systems Studies 40(1/2), 2012 The derivatives of hexameter in Estonian poetry and their link with the traditional hexameter Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman Department of Classical Philology, University of Tartu Ülikooli 17, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Department of Semiotics, University of Tartu Jakobi 2, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Abstract. The sources of the theory of the Estonian hexameter can be traced back to 17th- century Germany, where the long syllables of ancient hexameter were replaced with stressed ones, and short syllables with unstressed ones. Although such understanding is clearly inadequate, to a great extent it still holds ground in contemporary approaches. Hexameter, like any other verse metre, can be treated from two angles. First, as an abstract scheme which is realized in different texts, while the degree of realization can vary. Second, hexameter can be viewed as a prototype and actual texts create a certain space further from or closer to the prototype. In both cases questions arise, first, about the limits of hexameter, and second, whether a given text has features of a random hexameter or reflects the author’s conscious intent. 1. Origins The traditional approach to hexameter looks approximately like this: the (dactylic) hexameter is a verse metre consisting of six dactylic feet, where the first four dactyls can be freely replaced with spondees and the sixth foot is catalectic with an optional quantity of the last syllable: (1) For the most part, it can also be noted that this scheme characterizes the ancient hexameter, while in modern times the long position is usually filled The derivatives of hexameter in Estonian poetry 95 with a stressed syllable and the short position is filled with an unstressed syllable: (2) Хх(х)Хх(х)Хх(х)Хх(х)ХххХх This approach evolved in Germany already in the 17th century and spread from there to other verse cultures which used the hexameter in their national poetries.
    [Show full text]
  • How Do Places Speak in Poetry?
    How Do Places Speak in Poetry? Anneli Mihkelev 1. It is a well-known and even banal fact that different places have been represented as having different purposes in poetry throughout literary history. To be precise, the different purposes call to mind the history of the concept topos or place or space. As Estonian researcher Rein Undusk has written in Topos (2001), a place contains different things which are static and situated in certain locations in the place; a thing which is situated in a place stays put inside the boundaries of the place. Between different places are situated the outside zones of places (Undusk 2001: 17). So places are ambivalent phenomena: on the one hand they create stability, adaptation and safety, but on the other hand they can generate motion, instability and a lack of adaptation. According to the mnemonic treatment, having everything in a certain place makes it easier to remember those things: a good memory requires order and a system. e legend of Simonides from ancient Greece is the foundation of mne- monics (according to the legend, the poet Simonides knew all the bodies in the collapsed house because he remembered the places where each man had been sitting before the collapse). e legend of Simonides was passed down by Cicero and Quintilian (see Goldmann 1989: 43–66; also Lachmann 1997: 4). Renate Lachmann is of the opinion that Cicero’s version of the Simonides legend is the point where mnemonic technique began to serve practical rhetoric, i.e. the memorisation of texts and the ‘process of transformation from cult to commemoration’ became important (Lachmann 1997: 7).
    [Show full text]
  • Cornelius Hasselblatt Kalevipoeg Studies the Creation and Reception of an Epic
    cornelius hasselblatt Kalevipoeg Studies The Creation and Reception of an Epic Studia Fennica Folkloristica THE FINNISH LITERATURE SOCIETY (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. STUDIA FENNICA EDITORIAL BOARD Pasi Ihalainen, Professor, University of Jyväskylä, Finland Timo Kaartinen, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Taru Nordlund, Title of Docent, Lecturer, University of Helsinki, Finland Riikka Rossi, Title of Docent, Researcher, University of Helsinki, Finland Katriina Siivonen, University Teacher, University of Helsinki, Finland Lotte Tarkka, Professor, University of Helsinki, Finland Tuomas M. S. Lehtonen, Secretary General, Dr. Phil., Finnish Literature Society, Finland Tero Norkola, Publishing Director, Finnish Literature Society, Finland Kati Romppanen, Secretary of the Board, Finnish Literature Society, Finland Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Cornelius Hasselblatt Kalevipoeg Studies The Creation and Reception of an Epic Finnish Literature Society • SKS • Helsinki Studia Fennica Folkloristica 21 The publication has undergone a peer review. The open access publication of this volume has received part funding via a Jane and Aatos Erkko Foundation grant.
    [Show full text]
  • Emigration in Estonian Literature: “Self” and “Other”
    INTERLITT ERA RIA 2017, 22/2: 341–354 341 Emigration in Estonian Literature: “Self” and “Other” Emigration in Estonian Literature: “Self” and “Other” in the Context of European Literature1 ANNELI MIHKELEV Abstract. The experience of emigration generated a new paradigm in Estonian culture and literature. After World War II Sweden became a new homeland for many people. Estonian culture and literature suddenly became divided into two parts. The political terror imposed restrictions on literature in homeland and the national ideology limited literature in the initial years of exile. Both were closed communities and were monolingual systems in a cultural sense because these systems avoided dialogue and the influence of other signs. It was a traumatic experience for nation and culture where the totalitarian political power and trauma have allied. The normal cultural communication was destroyed. But the most important thing at this time was memory, not just memory but entangled memory, which emigrants carried with them to the new homeland and which influenced people in Estonia. The act of remembering becomes crucial in the exile cultures. Estonian literature in exile and in the homeland presents the fundamental images of opening or closing, escaping or staying, and of flight or fight. Surrealism as well as fantasy and science fiction as the literary styles reveal what is hidden in the unconscious of a poet or a person or even in the collective memory of a nation. Surrealism has played a certain role in our literature, but it has been different from French surrealism, it is a uniquely Estonian surrealism. At the same time Estonia was already a new homeland for many refugees from Russia who had escaped during the Revolution of 1917 and World War I.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • Comparative Studies 2010 Internetam.Pmd
    ISSN 16915038 DAUGAVPILS UNIVERSITY FACULTY OF HUMANITIES INSTITUTE OF COMPARATIVE STUDIES THE MEMOIRS OF THE 20TH CENTURY: NORDIC AND BALTIC EXPERIENCE COMPARATIVE STUDIES Vol. III (2) DAUGAVPILS UNIVERSITY ACADEMIC PRESS ìSAULEî ~ 2010 ~ Comparative Studies. The Memoirs of the 20th Century: Nordic and Baltic Experience. Vol. III (2). Daugavpils: Daugavpils University Academic Press ìSauleî, 2010. 184 p. Scientific Committee of the Issue Comparative Studies Dr. philos. Bente Aamotsbakken, Norway Dr. habil. philol. Vsevolod Bagno, Russia Dr. phil. Irina Belobrovtseva, Estonia Dr. J. Douglas Clayton, Canada Dr. habil. philol. Fjodors Fjodorovs, Latvia Dr. Rita Giuliani, Italy Dr. Véronique Jobert, France Dr. philol. Pekka Kujam‰ki, Finland Dr. hum. Mindaugas Kvietkauskas, Lithuania Dr. habil. philol. Vera V‚vere, Latvia Dr. Willem Weststeijn, the Netherlands Editorial Board of the Issue Comparative Studies. The Memoirs of the 20th Century: Nordic and Baltic Experience. Vol. III (2) Dr. Jørgen Bruhn, Sweden Dr. philol. Maija Burima, Latvia Dr. habil. philol. Fjodors Fjodorovs, Latvia Dr. philol. Silvestras Gaizi˚nas, Lithuania Dr. phil. Marja J‰nis, Finland† Dr. philol. Ilze KaË‚ne, Latvia Dr. habil. philol. Benedikts KalnaËs, Latvia Dr. philol. Kirill Korkonosenko, Russia Dr. phil. Luise Liefl‰nderLeskinen, Finland Cand. philol. Eva Maagerø, Norway Dr. phil. Anneli Mihkelev, Estonia Dr. art. Lisbeth Pettersen Wærp, Norway Editorial Staff of the Issue Comparative Studies. The Memoirs of the 20th Century: Nordic and Baltic Experience. Vol.
    [Show full text]
  • TEXTS of TALLINN and TARTU in ESTONIAN POETRY Anneli Mihkelev
    TEXTS OF TALLINN AND TARTU in ESTONIAN POETRY Anneli Mihkelev 1. City, language and poetry In poetry, city motifs are related to spheres that lie outside poetry – primarily to the material culture and different ideologies, as well as to other aspects of verbal culture, which reflect the meanings of material signs. The city as a social cultural environment is studied by sociosemiotics; city poetry is examined by literary the- ory or literary semiotics. At first sight, we seem to deal with two different fields of study, but a closer examination reveals that such differentiation is only ficti- tious: when studying the city and texts written about the city, in some way or other there arises the problem of correlation between matter and idea, their in- teraction and relations to humans. These are the very fields where sociosemiotics and literary theory can find some common areas or a point of contact. This is a border area, where poetry mixes with reality, where the former feed the latter, and where literature acquires an essential function. Sociosemiotician Mark Gottdiener, while writing about the role of material culture in creating ideolo- gies and meanings, does not discuss fiction, but focuses on the city and society. He points out that social context and social environment have an important role in the emergence of meanings and "…all material culture, embodied codified ideology and was, in fact, the material expression of ideology, just as their codi- fied ideology presupposed its expression in material forms. There is, then, a complex relation between semantic fields and material culture…" (Gottdiener 1995: 54.) In addition to that we can mention that ideology is, in its turn, un- avoidably related to language and that literature, including poetry, is embodied in it.
    [Show full text]
  • The Derivatives of Hexameter in Estonian Poetry and Their Link with View Metadata, Citation and Similar Papers at Core.Ac.Uk Brought to You by CORE
    Sign Systems Studies 40(1/2), 2012 The derivatives of hexameter in Estonian poetry and their link with View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE the traditional hexameter provided by Journals from University of Tartu Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman Department of Classical Philology, University of Tartu Ülikooli 17, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Department of Semiotics, University of Tartu Jakobi 2, 51014 Tartu e-mail: [email protected] Abstract. The sources of the theory of the Estonian hexameter can be traced back to 17th- century Germany, where the long syllables of ancient hexameter were replaced with stressed ones, and short syllables with unstressed ones. Although such understanding is clearly inadequate, to a great extent it still holds ground in contemporary approaches. Hexameter, like any other verse metre, can be treated from two angles. First, as an abstract scheme which is realized in different texts, while the degree of realization can vary. Second, hexameter can be viewed as a prototype and actual texts create a certain space further from or closer to the prototype. In both cases questions arise, first, about the limits of hexameter, and second, whether a given text has features of a random hexameter or reflects the author’s conscious intent. 1. Origins The traditional approach to hexameter looks approximately like this: the (dactylic) hexameter is a verse metre consisting of six dactylic feet, where the first four dactyls can be freely replaced with spondees and the sixth
    [Show full text]