Toimetuse kolleegium: Peatoimetaja / Editor ENE RIET Aadress / Address: JANNE ANDRESOO Toimetaja ELLEN ARNOVER 15189 Tallinn, Tõnismägi 2 HELE ELLERMAA Kujundaja MARGIT PLINK Eesti Rahvusraamatukogu MALLE ERMEL Esi- ja tagakaanel: Koigi raamatukogu. KATRIN KAUGVER Raamatukogu juhataja Mare Nurmsalu “Raamatukogu” toimetus GERDA KOIDLA ja raamatukoguhoidja Pille-Riin Kranich. tel 630 7167 JAANUS KÕUTS Fotod: Teet Malsroos e-post: [email protected] SILVI METSAR Ilmub 6 korda aastas Kultuuri- ANNELI SEPP veebisait eesti ja inglise k: ministeeriumi ja Hasartmängumaksu ASKO TAMME Nõukogu toetusel. www.nlib.ee/html/anded/rk/indexrk.html ILMAR VAARO www.nlib.ee/html/inglise/anded/rk/ MIHKEL VOLT ISSN 0235 - 0351 iindexrk.html

UUSI RAAMATUID KONVERENTSID / SEMINARID

22 Raamatukoguvaim Põhja- ja Baltimaades 36 Uued muljed aitavad siinset Tiiu Reimo teise pilguga vaadata Vaiko Sepper

39 Koht linnaruumis 21. sajandil RAAMATULUGU Krista Talvi

24 Avaldamata teatmeteoseid Margit Parts SÕNUMID

40 ELNET Konsortsiumi esimeheks EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING valiti TÜ Raamatukogu direktor Martin Hallik 27 Arengu eeldus on huvi Ene Riet Vaike Kurel 41 Eesti raamatukogud osalevad 28 Lasteraamatukoguhoidjad arutasid omi asju EBLIDA tegevuses Ülle Rüütel Mare-Nelli Ilus

41 Andres Kollist teadusraamatukogude nõukogu esimeheks IFLA ITAALIAS

29 Tulevik lähtub kultuuripärandist Ene Riet MÄLESTAME

31 Maailm muutub nagunii – olge valmis! 42 Maive Triipan Külli Solo (04.01.1942–10.09.2009)

32 Missuguseid teenuseid pakutakse maailmas vaegnägijaile Marja Kivihall 42 SUMMARY

35 Vaateid IFLA 2009 konverentsi näitusealalt ja suvekuumast Milanost Rita Enna kogu ilma uue teavikuta pole enam raamatukogu. Töö peab olema tasustatud väärikalt, alles peab jääma täiendus- koolituse võimalus vähemalt maakondlikul tasandil. Kusagile ei pääse majanduskuludest (sest raamatukogu on nii ruum kui kogu), need on võimalik kärpida miini- mumini. Investeeringud tuleb külmutada paremaid aegu ootama. Kõige murettekitavam ongi komplekteerimine. Väga tõsiseks võtab riigi toetuse vähenemine. Majandussurutise ajal on kõigil raske, aga kas raamatukogude komplektee- rimistoetuse vähendamine ikka annab loodetud efekti? Jah, konkreetse kärpega jääb mingi summa riigikassasse alles, aga edasi? Kui raamatukogud rahapuudusel näiteks Tiina Talvet ühe aasta jooksul ei osta uut raamatut, mis juhtub siis Rapla Keskraamatukogu kirjastajate ja raamatukaupmeestega, mida arvab sellest komplekteerimisosakonna juhataja eesti kirjanik? Raamatukogud on kindlad ostjad, laenutus- hüvitised autoritele makstakse raamatukogude laenutuste andmete põhjal jne. Kuidas mõjutab see meie kultuuri? Jooksval aastal on kirjastajad ja müüjad teinud alla- hindlusi, neid pakkumisi on olnud palju ja osa tõesti väga soodsad. Kõigis maakondades kasutatakse võimalusi agaralt. Juba on aga märgata, et pakutav hakkab korduma, raamatukogud leiavad sealt vajalikku vähem kui esimesel poolaastal. On selge, et allahindlus ei saa olla ainuke komp- lekteerimisvõimalus. Lugeja ootab aga just seda uut raamatut, millest televiisoris ja raadios äsja räägiti, mille kohta lehest või internetist loeti. Kuidas talle öelda, et ootame aastakese-paar, ehk läheb odavamaks, siis ostame? Eesti majandusliku olukorra halvenemine on raama- tukogus juba selgelt näha – lugejaid on tublisti rohkem, lauad on ajalehelugejaid täis ja internetti pääsuks peab hakkama jälle aega ootama. Raamatute laenamiseks tekivad järjekorrad, väikesteski kohtades on populaar- seid elulooraamatuid mitu inimest ootamas, suuremates mitukümmend. Kas osta kõige nõutavamaid raamatuid rohkem eksemplare ja jätta selle arvelt mõni tagasi- hoidlikuma lugejahuviga raamat ostmata? Abiks on raamatukogudevaheline laenutus, raamatukogutöötajad saadavad korda väikesi logistilisi imesid, et soovitud Kusagil on piir, raamat lugejani jõuaks. Valdade raamatukogud kooskõ- lastavad omavahel tellimusi, kuid on selge, et RVL küll abistab, aga ei lahenda probleemi. millest allpool enam Riigipoolne toetussumma Rapla maakonnale vähenes 2009. aastal 301 000 krooni võrra. Kohalikud omavalitsu- toimida ei saa sed teevad, mis suudavad. Maakonnas vähenes komplek- teerimisraha kahes vallas kümnest, kaks suutsid summat

AVAVEERG suurendada, kokkuvõttes eraldasid vallad 2009. aastaks aga 18 000 krooni mullusest vähem. Laagris kuuldu 4 põhjal saab öelda, et mujal Eestis on seis samasugune. Suvises maaraamatukogude laagris Kurtnas oli märgata, Võib-olla saaks hakkama keskraamatukogu komp- et masu on teinud rahva murelikuks. Kui arutasime, lekteerimisosakonnata ja riik saaks sealsete töötajate kuidas keerulisel ajal toime tulla, leidsime üksmeelselt, palgaraha kokku hoida? Info on ju igaühele internetis et seni (juuni lõpus) – pole veel viga! Eelarve on kitsam kättesaadav, kuller toob tellitu kohale. Enamik raamatu- muidugi, kokku on tulnud tõmmata majandus- ja kogutöötajaid hangib teavikud keskkogu komplekteeri- koolituskuludelt, kadunud on lisatasud, mõnel pool misosakonna kaudu, kuid laagris oli ka neid, kes ise tel- vähenesid palgad, riik vähendas komplekteerimis- livad. Arutelu käigus sai selgeks, et positiivsed küljed summasid ja osa omavalitsusi tegi sedasama. On muidki on mõlemal variandil ja kindlat negatiivset nurka ei kärpeid. Niisama üksmeelselt leidsime, et tõesti raskeks paistnud ka kummaltki. Komplekteerimisosakondi kiideti läheb alles järgmisel aastal. ilmuvast süsteemse ülevaate ja asjatundliku nõu andjana, Oleme oma erialal harjunud vähesega hakkama olgu tellimisküsimustes või teavikute kirjeldamisel. saama. Aga kusagil on piir, millest allpool raamatukogu Hoopis olulisem on aga, et müüjad pakuvad hulgiostja- toimida ei suuda. Seepärast arutasime, millised eelarve- tele soodustusi. Miks siis lõhkuda toimivat süsteemi? read oleks võimalik tühjaks jätta, et raamatukogu avatuna Jääme murega ootama 2010. aastat. Prognoositakse pidada. Jõudsime järeldusele, et komplekteerimissummad riigieelarve vähenemist, kokku peavad tõmbama oma- peavad jääma ja olema võimalikult suured, sest raamatu- valitsused. Ja raamatukogud...? Aastatel 1931–1940 töötas raamatukogu juhatajana Helmi Tammeraid (Rebas). Olles ise kirglik lugeja, oli tema tegemistes usku ja vajalikkuse tunnetust. Oma mälestustes on ta kirjutanud: “Raamatukogu asus mõisa Roosa saali ja salongi vaheruumis. Raamatud olid ühes suures kapis ning neid laenutati igal pühapäeval kaks tundi. Uued raamatud registreeriti ühte suurde raamatusse. Raamatu seljale kleebiti number. Tol ajal olid lugeja- teks kohalikud inimesed. Igal kasutajal oli laenutus- kaart, millele tehti kirjanduse tagastamisel märge. Raamatute lugemiseks oli aega kaks nädalat. Kirjandus Viktoria Saarsalu oli väga kallis, mistõttu nende ostmiseks ja raha saamiseks korraldati pidusid ja õpiti näidendeid. Roosna-Alliku vallaraamatukogu juhataja Enim meeldejäänud ürituseks oli aastatel 1935 ja1936 toimunud Esimene Eesti Raamatuaasta. /.../ Roosna-Allikul korraldati sel puhul suur raamatu- näitus, kuhu inimesed tõid oma vanu ja huvitavaid raamatuid.”

Üks varasemaid raamatukogu hooneid

Roosna-Alliku aastatepikkused traditsioonid püsivad elujõus

2009. aasta oktoobris tähistab Roosna-Alliku vallaraamatukogu Järvamaal 125. sünnipäeva. RAHVARAAMATUKOGU

5 Alguslugu Kroonikast on lugeda, et Roosna-Allikul asutati raamatukogu 1884. aastal Kaaruka küla väikelaste- kooli juurde. Selle asutamise puhul andis kontserdi kohalik meeskoor. Rahaliselt toetasid raamatute ostmist mõisaproua ja mõisavalitseja, raamatuid oli üle 200. Pärast seda kui 1920. aastal loodi raamatukogu Oetil ja 1926. aastal Valasti külas, määras Kuksema vallavolikogu Roosna-Alliku raamatukogu valla avalikuks raamatukoguks, Oeti ja Valasti raamatu- kogu jäid tema osakondadeks. Möödunud sajandi kolmekümnendail aastail asusid raamatud Tolleaegsed raamatukogud asusid sageli külmades Roosna-Alliku mõisa Roosa saali ja salongi vaheruumi suures kapis. ruumides ja olid avatud vaid pühapäeviti, kiirete Pärast sõda sai raamatukogu uueks asukohaks koolimaja. põllutööde aegu külastati raamatukogu harva. Teet Malsroosi fotod olnud edasi viia ja hoida kõike seda, mida eelkäijad on alustanud ja hoidnud. Roosna-Alliku raamatukogus ei ole kunagi tegel- dud ainult raamatute laenutamisega. See on olnud inimesi hariv ja kokkuköitev külakeskus. Naljatades ütles üks lugeja, et Roosna-Alliku raamatukogu ilma üritusteta on nagu supp ilma soolata. Tal on ilmselt õigus, sest aastate jooksul on välja kujunenud traditsioonid, mis ühendavad lugejaid ja tutvustavad raamatute loojaid. Aastate jooksul on olnud tava kohtuda kirjanikega. Meil on külas käinud Hando Runnel, Erika Esop, Ilmar Sikemäe, Paul Kuusberg, Aino Pervik, Jaak Jõerüüt, Arvi Siig, Doris Kareva, Ira Lember, Leili Andre, Wimberg, Ilmar Särg, Erik Tohvri, Heiki Vilep, Enn Vaino, Jaanus Vaiksoo, raamatukunst- nikud Maret Kernumees ja Ülle Meister. Publiku- Lugejad on magnetiks on kujunenud kohtumised meie vallast tänapäevase sirgunud kuulsustega: lugejad said elamuse muusik raamatu- Lembit Saarsalu saksofonimängust, Abruka Maali koguga rahul. (Lea Kuldsepp) esitatud Jüri Tuuliku lugudest, Teet Malsroosi kohaliku kirjamehe Tiit Vahemetsa raamatutest. fotod Raamatukogus on korraldatud ka raamatuesitlusi ja müüke. Üheks suuremaks õnnestumiseks pean 1978. aastal Pärast sõda, 1944. aastal sai raamatukogu uueks toimunud kirjanduslikku kohut, mis käsitles Tamm- asukohaks koolimaja õpetajate tuba. Raamatukogu saare tegelaste Indreku ja Karini abielu. See oli tõeline taasasutasid tolleaegne koolijuhataja Johannes kohus kõigi osatäitjate, kohtuniku ja tunnistajatega, Hinnov ja õpetaja Amanda Allikajaka, kellest sai ka tegelasteks näiteringi liikmed. Saal oli puupüsti esimene sõjajärgne raamatukoguhoidja. Kogus oli rahvast täis. sel ajal 336 raamatut. Võib-olla sellest saigi näitlemispisiku meie näite- 1948–1958 töötas raamatukogus Arved Sootna, ring Sõbrad, kes igal teisipäeval raamatukogus harju- tõeline maa sool. Sootna oli hingelt muusik, mängis tamas käib. Trupil on suur panus raamatuürituste hästi viiulit, laulis segakooris ja tegutses puhkpilli- heaks kordaminekuks. Suurem ettevõtmine oli orkestris. Tema pani aluse praeguseni kestvale heale 2003. aastal Kreutzwaldi loomingu tutvustamiseks koostööle rahvamaja, kooli ja raamatukogu vahel. muinasjutu “Vägev vähk ja ahne naine” lavastus, Oluliseks tollases tegevuses sai 1953. aasta, mil mida mängisime mitmes raamatukogus kokku raamatukogu juurde moodustati lugejate ring. kümnel korral. Palju on esinemisi olnud Roosna-Alliku Aastail 1960–1969 töötas raamatukogus Leili mõisas üle-eestilises mõisate avatud uste päevadel Saarsalu (Oismann). Leilit on iseloomustatud kui “Unustatud mõisad”. Oleme esinenud ka väljaspool väga kohusetundlikku ja avala hingega töötajat. maakonda – Harjumaal ja Hiiumaal. Viimaste aastate Tema juhtimisel toimusid raamatukogus olulised traditsioon on tähistada raamatu ja roosi päeva ning muudatused – majandi abiga saadi uus mööbel, raa- üllatada sel päeval lugejaid kas roosi või raamatuga. matud paigutati avariiulitele. Korraldati palju raama- Suurem osa meie ettevõtmistest on mõeldud tuüritusi. Leili oli väga musikaalne, laulis ja mängis lastele. Populaarseks on kujunenud võistlused, RAHVARAAMATUKOGU akordioni ka raamatuüritustel. Tema eestvedamisel kus meisterdatakse raamatutegelasi pokudest jõulu- asutati kohvik-klubi Läte ning moodustati raamatu- vanadeni. Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud 6 kogu juurde noorte raamatusõprade ring. Sealt sain Anderseni muinasjuttude järgi meisterdatud tegelas- minagi oma tulevase ameti pisiku. kujude võistluse kolme parema hulka kuulub meie raamatukogu lugeja Roosna-Alliku põhikooli õpilase Järjepidevuse hoidjana Mari-Liis Rohusaare töö “Metsluiged”. Töötan Roosna-Alliku raamatukogus 1974. aastast. Lapsi köidab luuletuste lugemine. Esitatud on Sel sügisel täitub 35 tööaastat. Minu missioon on Leelo Tungla ja Ellen Niidu loomingut. Traditsioonilistel kirjandushommikutel koolis ja raamatukogus kehastuvad näitlejad raamatu- Mari-Liis Rohusaare kangelasteks. Lastes tekitab suurt elevust, kui nende võistlustöö “Mets- klassiruumi sisenevad raamatutegelased Kunksmoor, luiged” (2005), mis tuli ELTK korraldatud Sookoll, Pipi Pikksukk, Mõmmi jt, kaasas suur pamp Anderseni muinas- raamatuid. Kõige oodatumad külalised on siiski laste- juttude tegelaste kirjanikud. meisterdamise Hando Runnel on öelnud, et kultuur on elamise võistlusel kolme vorm. Meie raamatukogu aitab seda vormi elamis- parema hulka. väärsena hoida. et tegelikult on raamatukogu tegutsenud juba 102 aas- tat. Muidugi oli rõõm suur – kolme aasta pärast saame pidada juba palju suuremat sünnipäeva – 105-ndat! Aluse pani raamatukoguselts Edu Eesti Riigiarhiivi andmete järgi on Koigi raamatu- kogu loodud 1907. aastal samal aastal asutatud Koigi Raamatukogu Seltsi Edu poolt – siiani usuti, et Edu selts asutas Koigi raamatukogu 1919. aastal. Edu selts tegutses Sõrandu külas ja sinna olid koondunud edumeelsed talupidajad. Nende koos- käimise kohaks oli Koigi 4-klassiline algkool (Sõrandu Mare Nurmsalu (vasakul) koolimaja) ja kogu paiknes koolimaja kapis. Laenu- Koigi raamatukogu juhataja tati üks kord nädalas pühapäeva hommikupoolikuti. Laenutajaks oli koolijuhataja või seltsi juhatuse liige. Pille-Riin Kranich Raamatute soetamiseks saadi raha seltsi liikme- maksudest (25 senti aastas), seltsi keelpilliorkestri raamatukoguhoidja esinemistest ja piduõhtute tuludest. Ka haridusminis- teerium kinkis igal aastal raamatukogule raamatuid, tavaliselt kevadel või jõulude ajal. 1940. aastal, kui seltsid laiali saadeti, hakkas raamatukoguga tegelema palgaline töötaja. Sõjaajal viidi väärtuslikumad raamatud hoiule Otto Metsalu Juhtub ka nii... Jõulusaare tallu. Sakslased aga panid talu põlema, arvates, et seal varjavad end Vene parašütistid. Hulk väärtuslikke raamatuid hävis. Koigi raamatu- Põlengus säilinud raamatud, mis olid viidud Koigi vallamajja, hävisid seal 1941. aastal sõjatules koos valla arhiivi ja dokumentidega. Seetõttu on kogu – 90 arhiivides Koigi raamatukogu ajaloo kohta ka väga vähe materjale. (või hoopis 102?) Pärast sõda sai raamatukogu ruumid Koigi keskuses koos külanõukoguga. 1958. aastal likvideeriti Mäo ja Mündi raamatukogu ning nende raamatud anti üle Koigile – kogu kasvas korraga 5000 raamatu Seniste andmete põhjal oli Koigi raamatukogu võrra. Raamatukogu ruumid olid väga väikesed, töötingimused halvad ja töötajad vahetusid kiiresti, asutatud 1919. aastal. Aastapäeva tähistamiseks mõnel aastal oli isegi kolm juhatajat. Eesti Riigiarhiivist lisamaterjali otsides leidsid 15. juunil 1965. aastal alustas Koigi raamatukogus raamatukoguhoidjad tõendeid, et tegelikult on juhatajana Mare Nurmsalu, kes on selles ametis täna- raamatukogu asutatud juba 12 aastat varem. seni. Aastate jooksul on raamatukogu pidanud mitu korda ka kolima. Alates 1995. aasta märtsist asub Seega tuleb tänavu tähistada ka 102 tegevus- raamatukogu vallakeskuses endises ambulatooriumi- aastat. hoones, kus lisaks on koha leidnud ka lasteaed, perearstikeskus ja hambaarstikabinet. RAHVARAAMATUKOGU Kõik on läbi proovitud Aastate jooksul on ära proovitud pea kõik raamatu- 7 Eks seda tea ju elevant ja koigi, koguürituste tüübid alates raamatunäitustest ja et Eesti teiseks keskuseks on Koigi... lõpetades raamatuballide ja -laatadega. Leelo Tungal Aastaid on meie raamatukogu tähistanud kirja- meeste juubeleid. Aastatetagustest üritustest õnnestus Eestimaa südames Tallinna–Tartu maantee 100. kilo- osalejate arvates hästi 1978. aastal Tammsaare meetri läheduses asub Koigi koos oma raamatukoguga. 100. juubeliks korraldatud raamatuball. Raamatu- Praeguse raamatukogu teeninduspiirkonda kuulus ballil osalejad said kirjanduslike tegelaste nimed. varem neli raamatukogu (Väike-Kareda, Sõrandu, Nad pidid tegelase moodi riietuma, kuid olulisem oli, Tamsi, Koigi), mis kõik on asutatud eri aegadel ja et nad pidid ka tundma teost, et vastata küsimustele asjaoludel. oma tegelase kohta. Raskeimaks ürituseks on peetud Seniste andmete põhjal teati, et Koigi raamatukogu kirjanduslikku kohut. 1977. aasta märtsis Koigis on asutatud 1919. aastal ja 2009. aastal pidi tulema peetud kirjanduslik kohus “Miks purunes Karini suurem tähtpäev – 90 tegutsemisaastat. Enne pidus- ja Indreku abielu?” osutus nii menukaks, et seda tusi pöördusime Eesti Riigiarhiivi lisaandmete etendati ka Imaveres, kus kohtuistungi lindistas saamiseks. Suureks üllatuseks leidsime tõestuse, Eesti Raadio. Pikk traditsioon on kohtumistel kirjanikega. Jätkame remondi ootuses Häid sidemeid säilitame Koigist pärit kirjamehe Aastaid on raamatukogul olnud lugejaid 400–500 rin- Andres Jaaksooga, kes on meid külastanud korduvalt, gis. Praeguse seisuga on raamatukogul üle 320 lugeja, viimati 2008. aastal koos lastekirjanik Jaak Kõdariga. neist 140 lapsed. Raamatukogus asuvat avalikku Mitu korda on meil esinenud Leelo Tungal, Heiki internetipunkti külastavad eeskätt Koigi põhikooli Vilep ja Tiit Vahemets. Nimetada võib veel Olivia õpilased, küla töötud noorukid ja noored pereemad. Saart, Heino Välit, Reet Madet, Henno Käod, Raamatukogus töötab kaks inimest – juhataja ja Rein Põtra, Ellen Niitu, Heljo Mändi. poole koormusega raamatukoguhoidja. Oleme erilist Toredat vaheldust on pakkunud kirjanduslikud rõhku pannud tööle lastega, et juba maast madalast ekskursioonid Vargamäele, Kurgjale, Hüpassaarde, harjuksid lapsed lugema ja raamatukogu külastama. Palamusele. Koigi raamatukogul on head suhted nii Koigi põhi- Näitena toodud üritused on kõik eesti kirjan- kooli kui ka Kalevipoja lasteaiaga. Traditsiooniks on dusest, sest eesti kirjanduse tutvustamine on meile saanud igakuised lasteaia üritused, mille oleme nime- kõige tähtsam. tanud võlulaeka tunniks. Võlulaeka tunni teemavali- Aastail 1995–2006 asus Koigi vallalehe toimetus kul lähtume lasteaias kinnitatud õppekavast. Loeme meie raamatukogus. See muutis Koigi raamatukogu raamatuid, vaatame pilte, jutustame, mängime. veelgi külakesksemaks. Raamatukogu uudised ning Võlulaeka tundide kasutegurit võib näha praeguste teated eelseisvatest üritustest jõudsid vallalehte algklasside õpilaste pealt. Nad külastavad meid tihti kiiresti. Ilmselt on ka see üks põhjustest, miks ja uurivad, mis raamatukogus uut on. raamatukogus sel perioodil korraldatud üritused Selle aasta 2. aprilli rahvusvaheliseks lasteraama- olid nii menukad. Reklaam jõudis ju inimesele tupäevaks oli Koigi raamatukogus välja kuulutatud otse koju! raamatulaat “Mida mina ei taha (äkki tahad sina)!”. Lapsed otsisid kodust raamatuid, mida ise enam lugeda ei taha. Ka tõime raamatukogu varukogust välja vanu kustutatud, kuid sisult häid lasteraamatuid. Laada eesmärgiks oli õpetada kokkuhoidu asjade Erilist rõhku taaskasutamise kaudu, raamatutest hoolimist ja soovi pannakse sõbrale head teha. tööle lastega – Raamatukogul kultuurikeskusena on küla elus traditsiooniks kindel koht. Koigi raamatukogu omapära on vahest on saanud see, et elame remondi ootel ja oleme püüdnud lihtsate võlulaeka vahenditega raamatukogu ise hubasemaks teha. tunnid. Sel aastal sai uue kuue Koigi mõisakool, järg on Vasakul Teet lasteaia käes. Raamatukogu 105. aastapäeva loodame Malsroosi foto pidada juba laiendatud ja remonditud ruumides, selleks on meile lootust andnud vallavalitsus. Koigi raamatukogu Järvamaa Keskraamatukogu pilgu läbi. Malle Kull: Mare Nurmsalu töötab Koigi raamatukogus alates 1965. aastast. Ta teeb väga head koostööd kohaliku lasteaia ja kooliga – nii õpetajate kui ka õpilastega. Koos tehakse raamatuüritusi, olgu need siis instseneeringud kirjandusteoste põhjal või kirjanike tähtpäevade tähistamised. Nende aastate RAHVARAAMATUKOGU jooksul on Koigis lugejatega kohtumas käinud suur hulk meie kirjarahvast. Meie arvates on eriti hea see, 8 et raamatukogu ürituste vastu tunnevad huvi nii õpilased kui ka täiskasvanud lugejad ja üritused on osavõturohked. Laste seas on populaarsed võlulaeka muinasjututunnid. Koigis tegutses omal ajal ka raamatusõprade ühing, mille liikmetest on saanud tugev aktiiv, kes alati on nõus Maret abistama ürituste ette- valmistamisel. Kõrvuti Koeru raamatukoguga on Koigi maakonna üks aktiivsemaid kirjanduselu keskusi. Ja seda just tänu Mare Nurmsalule, kohaliku kultuurielu eestvedajale. 2005. aastal omistati talle aasta maaraamatukogu- hoidja aunimetus. Oleme väga rahul, et nii tubli inimene on Koigi raamatukogu juhtimas. Täname nii Mare Nurmsalu kui ka Pille-Riin Kranichit tehtud Hubane lugemisnurk. Teet Malsroosi foto töö eest. Jõudu edaspidiseks! kättesaadavaks tegemiseni. Praegu kõik raamatu- kogud suhtlevad omavahel, koostöö laieneb ja areneb kogu aeg. Koeru raamatukogu asub Järvamaal Koeru vallas. Koeru ja tema ümbruse on kuulsaks kirjutanud eksiilis elanud Kalju Lepik, kooliteed käis siin ja kraapis oma nimegi kirikutorni ukse sisse kunstnik Eduard Wiiralt. Koeru raamatukogu on populaarne Koeru vallas ja maakonnas ning kolleegide seas kogu Eestis. Vallas on praegu neli raamatukogu: Koeru raamatukogu Ly Vihtol alates 1909, kooliraamatukogu 1945, Vao raamatu- Koeru raamatukogu juhataja kogu 1927 ja Ervita raamatukogu alates 1944. aastast. Elanikke on 2369, neist Koeru raamatukogu teenindada 1456. Koeru raamatukogul on ka laenutuspunkt Salutaguse külas. Koeru raamatukogu käsikirjalisi materjale ja pildikogu korrastades tekkis mõte koondada need raamatukogu 100. aastapäeva puhul ühte kogumikku, et tutvustada ja jäädvustada raamatukogu tegemisi nooremale põlvkonnale. “Koeru raamatukogu 100” annab juubeliks välja OÜ Saarakiri. Enamik materjali on varem avaldatud raamatuklubi Vaimuvalgus liikmete koostatud bukletites ja raamatutes, valla aja- lehes Koeru Kaja ja ajalehes Järva Teataja. Koerus on ikka olnud vaim ja võim heas läbisaamises. Valla- valitsus on toetanud ekskursioonide ja kirjandus- õhtute läbiviimist, kultuurilooliste raamatute ilmumist. Meenutusi ajaloost ÕIE HAAS (Sõster) Adelaide’is, 9. juulil 2004. Katkend kirjast: “1908. a. asutatud Koeru Eesti Rahvaharidusseltsi kool vajas eesti koolile edumeelset juhatajat. Selleks valiti Johannes Sõster (1876–1953), hea kõnemees, Koeru kandis on äge Jaan Tõnissoni pooldaja, vastu kohalike mõisnike tahtmist. Temaga tuli kaasa abikaasa ja ka kooliõpeta- jana Väike-Maarja tütarlastekooli õpetaja Vilhelmine tugev kultuuripõhi Falkenberg, kellest said minu vanemad. Algul oli kool väike. Järgmisel aastal tuli sinna õpetajaks ka Hendrik Visnapuu, tuues kaasa esimese nooreestlase- na uued tuuled kirjandusalal, olles väga populaarne Koeru raamatukogu Järvamaal tähistas noorte seas. Sõstarde poolt kaasatoodud kirjandus- 23. oktoobril oma 100. aastapäeva. huvi koos rahvuskultuurilise tegevusega leidis soodsat pinda kooli ja haridusseltsi ettevõtmistele. Kooli- majas korraldatud peod ja üritused sisustati laulu, RAHVARAAMATUKOGU deklamatsioonide ja lühinäidenditega, milledest suur osa mängis minu ema luulearmastus. Ta lemmikuteks 9 LY VIHTOL: Töötasin aastatel 1972– 2008 Vao raamatu- olid Koidula, Juhan Liiv ja teised samasugused. kogu juhatajana Koeru vallas Järvamaal. (Minu tööst Kirjandushuvilisena jälgis ta hoolega “Noor-Eesti” sel perioodil on kirjutatud Järva Teataja artiklites rühmituse toodangut ning muud eesti keeles ilmuvat, 21. oktoobril 1997 “Armastavad mahviat ja loevad mis ka koolile hangiti. Sellest sai Koeru raamatukogu Luupi” ja 6. märtsil 2008 “Vaolane eelistab eesti aluspõhi. Seda pean ma oma vanemate ühiseks kirjanikke”.) Minu ema Ilse Tammekänd töötas saavutuseks.” aastakümneid raamatukogu juhatajana Koeru ja Türi Johannes Sõsteri tütar Õie Haas (Sõster) sündis vallas. Raamatukogutöö pisiku olengi saanud temalt. 1912. a kooliõpetajate peres, lõpetas Tartu ülikooli 1994. aastast olen liige raamatuklubis Vaimuvalgus, fi losoofi ateaduskonna 1940 ja töötas gümnaasiumi kuulun ERÜ-sse. Koeru raamatukogu juhatajana töötan eesti keele ja kirjanduse õpetajana Tartus, Valgas ja oktoobrist 2008. Õpin ka Viljandi Kultuuriakadeemias. pagulaslaagris Saksamaal. Siirdus 1949 Austraaliasse, kus asutas eesti lastele täienduskooli. Töötas 1951– Eellugu 1978 Adelaide’is ingliskeelse algkooli õpetajana. Meie raamatukogud on läbinud pika tee kogude pea- Oli tugev eesti organisatsioonides kultuuri alal aegu täielikust suletusest kuni lugejale võimalikult (kirjandus, muusika, teater ), ka koorijuht ja kuukirja 1940. aastaks oli raamatukogus üle 2000 köite ning laenutas õpetaja Anna Juur. 1939/1940. a raamatukogu aruandest on lugeda, et Koerus olid loetavamad raamatud tol ajal: Enn Kippeli “Kui raudpea tuli”, August Jakobsoni “Metsalise rada”, Karl-August Hindrey “Sündmusteta suvi”, August Mälgu “Avatud värav” ja Emil Ludwigi “Napoleon”. Teada on, et 1939. a sügisel korraldati Koerus raamatu- nädal, mille avakõne pidas vabariigi välisminister August Jürimaa. Punase võimu aeg Rosilda Grauen juhatas raamatukogu 1946–1947 ja Kaljo Pagland 1951–1954. Vahepealsetel keerulistel aegadel oli vahetunud riigi- Koeru raamatukogu. Parandatud on hoone katus, paigaldatud uued kord, raamatukogul tuli mitu korda kolida, vahetusid aknad ja aknakatted. Teet Malsroosi foto majad ja juhatajad. Raamatukogu on asunud mõisa- hoones, köstrimajas, vanas vallamajas. 1955–1965 oli Koeru raamatukogu juhataja Laine Lindermann. 1958. a kevadel koliti Koeru kultuurimaja uue hoone toimetaja. Mitmete väljaannete autor, koostaja või teisele korrusele, kus raamatukogu töötab ka praegu. keeletoimetaja. Raamatus “Narvast Austraaliasse” Need ruumid olid ehitatud spetsiaalselt raamatu- (Tallinn 1993) on meenutusi eesti kooliõpetajate elust kogule, kokku 112 ruutmeetrit. Tollane raamatukogu perekonnaloo taustal ja raamatus “Kodumaa võõrsil” juhataja on rääkinud, et kolimine oli vaevarikas ja (Tallinn 2002) kajastab põgenike-pagulaste elu, oma raamatuid veeti hobusega. Algul olid raamatud koha otsinguid ja leidmist võõrsil. kappides, hiljem paigutati kogu avariiulitele. Mõlemad raamatud on olemas Koeru raamatu- 1965–1974 oli juhatajaks Anne Pihlakas, kes kogus. hiljem jätkas töötamist Jõgeva Keskraamatukogu lasteosakonnas ja komplekteerimisosakonna juhatajana. Koeru Haridusseltsi raamatukogu taasavamine 1919. aasta sügisel Viivi Kallasaru aeg JAAK ILOMETS. Lühiülevaade Koeru kihelkonna Viivi Kallasaru võeti tööle 1971. aastal Koeru haru- kultuuriloost. Katkend käsikirjast: raamatukogu juhatajana. 1974. a oktoobrist, kui lahkus “Alles 1919. a. sügisel Koeru õpetajate P. Lengi, juhataja Anne Pihlakas, määrati ta Koeru raamatu- J. Aani, J. Jürgensoni-Ilometsa, K. Lengi, J. Johansoni- kogu juhatajaks ja oli sellel ametikohal kuni 2005. a Elango ja talupidajate R. Kalmu ja J. Niigovi algatusel märtsini. alustas selts uuesti tööd. Tänini oli haridusselts Viivi Kallasaru on korduvalt tunnustatud väga töötanud Eestimaa Rahvahariduse Seltsi Koeru osa- hea töö eest. Tema hoolikalt koostatud käsikirjalistest konna põhikirja alusel. Nüüd koostati aga uus aja- kroonikaraamatust saame teada, et veebruaris 1975 kohane põhikiri, mis 1920. a. alul kinnitati ja mille loodi tollase raamatukogu juhataja Viivi Kallasaru alusel selts tegutsema hakkas Koeru Haridusseltsi juhendamisel Koeru raamatukogu juurde raamatu- nime all. Kooli asutamine ja ülalpidamine olid klubi Vaimuvalgus. nüüd äralangenud ja seltsi ülesandeks jäi rahva- Need olid 21 kirjandushuvilist, kes asutasid Eesti haridustöö organiseerimine ja tegemine väljaspool raamatusõprade ühingu kohaliku organisatsiooni, kooli. enamikus õpetajad ja aktiivsed lugejad. Keskmiselt RAHVARAAMATUKOGU Peale uue põhikirja alusel tööleasumist koguti toimus aastas kümme korralikult ettevalmistatud kokku ja korraldati varem asutatud seltsi raamatu- üritust. Käidi tutvumas kultuurilooliste paikadega, 10 kogu, milles oli umbes 300 köidet ja alustati raamatute kohtuti üle poolesaja kirjanikuga, tutvustati uut laenutamist. Lugemishuvilisi leidus rohkesti, kuid kirjandust, korraldati luuleõhtuid, tähtpäevade kohta oli ka tõusnud vajadus raamatu järele. Lugejate arv tehti ettekandeid materjalidest, mis olid raskesti kasvas aastate jooksul umbes 200-ni. 1940. aastaks oli kättesaadavad. Tuleval aastal tähistab 31-liikmeline kogu kasvanud üle 2000-köiteliseks. Fondi täienda- raamatuklubi oma 35. tegevusaastat. mine oli seotud raskustega, sest raha selleks sai selts Tänu Viivi Kallasarule on traditsiooniks kuju- hankida ainult pidudest. Alles kodanliku vabariigi nenud valla raamatukogude endiste ja praeguste viimastel aastatel saadi mõningat toetust haridus- töötajate kokkutulekud igal aastal eri raamatukogus. ministeeriumilt ca 100 krooni aastas. Raamatukogu Alguse sai see Koerust. Neist üritustest on alati osa juhatajaks oli aastatel 1919–1938 J. Jürgenson- võtnud ka valla esindajad. Käime naabervaldade Ilomets. Peamiseks raamatute laenutamisepäevaks raamatukogudel külas, et olla kursis nende tööde ja oli pühapäev, sest sellel päeval korraldati harjutusi tegemistega. Pikaajalised vastastikused suhted olid ja koosolekuid, millest võttis osa hulga inimesi. Rakke raamatukoguga ja tollase juhataja Aime Kogu asus Koeru alg- ja täienduskooli ruumes. Kinnepiga. Tähistame oma raamatukogude aasta- Hiljem asutati ka lugemislaud, kuid see leidis vähest päevi koos lugejate ja kolleegidega. Viivi Kallasarult kasutamist.” on alguse saanud kaunis traditsioon tähistada ta Mustamäe haiglasse ja kokkulepitud ajal teda enam ei olnud. Mälestust temast hoiab 2003. aastast algatatud Lepiku luulevõistlus. Osavõtjad loevad oma loomingut, kusjuures komisjon hindab ka esitust, sest Lepik oli oma luule väga hea esitaja. Koeru raamatukogust Järvamaa Keskraamatukogu pilgu läbi MALLE KULL: Maakonna raamatukogude seas on Koeru raamatu- kogul olnud väga oluline roll. Koeru raamatukogu võlgneb oma hea nime suures osas tänu pikaaegsele Viivi Kallasaru juhatas Koeru raamatukogu juhatajale Viivi Kallasarule, kes alustas oma raamatu- 30 aastat. kogujuhataja karjääri meie maakonnas 1971. aastal. Viivi on olnud kultuuriministeeriumi rahvaraamatu- kogude nõukogu liige ja kuulub Eesti Raamatukogu- raamatu ja roosi päeva ja viia sellel päeval lilled hoidjate Ühingusse. Koeru raamatusõbrad on alati kodukoha luuletaja Kalju Lepiku mälestuskivi silma paistnud suure kultuurihuvi poolest, millest juurde. kasvas välja raamatuklubi Vaimuvalgus. Viivi Kallas- Endine kirjandusõpetaja Herbert Last on aru on klubi asutaja ja juhatuse liige. Talle on kahel olnud aastakümneid raamatuklubi Vaimuvalgus korral annetatud rinnamärk “Eesti NSV Kultuuritöö tegevuse oluliseks vaimuergastajaks. Koeru vaimuelu eesrindlane”, ta oli 2001. a maakonna parim maa- ja tuntus muutusid Lasti meelest hoopis teiseks kui raamatukoguhoidja ja sai Koeru valla vapimärgi Rootsist hakkas 1990. aastast koju ema juurde käima omanikuks. luuletaja Kalju Lepik abikaasa Astaga. Last meenutab, Sealsed kirjandusüritused on alati olnud huvitavad et Lepik pühendas igal aastal ühe päeva Vaimu- ja hästi organiseeritud. Mitte iga raamatukogu ei saa valgusele ja Koeru inimestele ja tema 75. sünnipäev uhkusega öelda, et neil on külas käinud üle poolesaja kujunes kodumaal pidulikuks ja rahvarohkeks. kirjaniku. Neil oli ka oma n-ö kodukirjanik, unusta- 1999. a mais helistas Kalju Lepik Stockholmist matu Kalju Lepik. Tänu temale on raamatukogus Lastile, et tuleb kuu lõpul Koeru, sest tahab leina- märkimisväärne hulk Kalju Lepiku Eestis üsna metsas ära käia. “See on üks loopealne telemasti ja haruldasi luulekogusid. Nende korraldatud kirjandus- vana surnuaia vahel, kus kasvab palju leinakaski,” likud ekskursioonid onn alati olnud väga hästi ette selgitab Last. Lepik tuligi, aga Koeru asemel sattus valmistatud ning seetõttu osavõturohked.

Mugavasse raamatukokku leiavad lugejad tee heal meelel. Teet Malsroosi foto RAHVARAAMATUKOGU

11 Eriti tuleb hinnata raamatukogu ja kohaliku kooli Raamatukogutööle sattumine oli tegelikult juhus. vahelist head koostööd, sest lapsed on ju meie tule- Raamatuid lugeda on meeldinud kogu elu. Raamatu- vased lugejad. Lastega tegeles aktiivselt Malle Last, kogutööst oli mingi ettekujutus, kuid ega töö spetsii- kes tollal töötas vanemraamatukoguhoidjana lastetöö fi kast teadnud suurt midagi, ka arvutioskus oli üsna alal ja organiseeris lastele raamaturingi. vähene. Tegin ära arvutikursused Tallinnas ja Paides, Loodame, et uus juhataja Ly Vihtol jätkab häid muus osas tuli õppida igapäevatöö kogemuste najal. traditsioone ja lugejad leiavad endiselt heal meelel Läbisin Rahvusraamatukogus raamatukoguhoidjate tee raamatukokku. III astme kutsekoolituse, kust sain palju vajalikke 2005. aasta märtsist kuni 2008. aasta oktoobrini teadmisi ja motivatsiooni erialaseks tööks. oli Koeru raamatukogu juhataja Liivi Puhk. Sel Algusaasta esitas suuri nõudmisi töös lastega. perioodil olid kirjandusõhtute külalisteks Wimberg, Projektipõhised üritused olid väga töömahukad. Eva Park, Aarne Biin, Rein Põder, Elme Väljaste, Alustasime raamatukogusõprade ringiga, kus aasta Heiki Vilep, Jüri Henno ning näitleja Merle Jääger. jooksul osales 12 last. Koos käisime iga nädal tund Kohtuti Kalju Lepiku luulevõistluse laureaatidega. aega. Esinesime luulekavaga jõulupeol ja isegi Külastati Kumu, käidi Haapsalu kultuurilooga näidendiga valla teatripäeval. Novembris tähistasime tutvumas ja kuulati Valdo Prausti loengut eesti Astrid Lindgreni 100. sünniaastapäeva Pipide ja mõisatest. Tehti raamatukogu töökeskkonna riski- Karlssonite peoga, kus rääkisime kirjaniku elust ja analüüs. loomingust, oli viktoriin. 2008. a veebruaris tähistasime Eesti Vabariigi Praegune raamatukoguhoidja EDA KUPP: 90. aastapäeva kodu- ja kodumaateemaliste Raamatukogus töötan 2007. aasta augustist. Erialalt luuletuste esitamise võistlusega “Eesti on minu olen lasteaiakasvataja, töötanud lastega üle 30 aasta. kodu”, kus esines 12 last. Sama aasta novembris kohtusime lastekirjanik Kerttu Soansiga, kes rääkis värvikalt ja kaasahaaravalt oma elust ja tegemistest. 2008. a oktoobrist on seoses juhataja vahetumi- sega muutunud töö rõhuasetus tavapärasemaks ja pingevabamaks. Raamatukogus on tunda head koostöö vaimu kõiges…

Koeru vallavanem JAAGO KURIKS: Koeru raamatukogu hea käekäigu ja suurepärase klienditeeninduse on taganud ajast aega meie valla tublid raamatukogutöötajad. Endine Vao raamatu- kogu kauaaegne juhataja Ly Vihtol asus asjade loomuliku käiguna Koeru raamatukogu juhtima 2008. a sügisel. Tal olid vajalikud kogemused ja tahtmine töötada sellel ametikohal. Vanemraamatu- koguhoidja Eda Kupiga koostöö laabub. Oluline töö on kogu korrastamine. Väga tähtis on ka koostöö Koeru kultuurimajaga, kellega on korraldatud Eda Kupp peab oma raamatukogutööle sattumist õnnelikuks palju õnnestunud ettevõtmisi, näiteks suuremad juhuseks. kirjanduslikud kohtumised Kerttu Soansi, Hando Runneli ja Kai-Mai Olbriga. Koeru vald eraldab 50 krooni elaniku kohta aastas RAHVARAAMATUKOGU raamatute soetamiseks. Parandatud on hoone katus, paigaldatud uued aknad ja aknakatted. Kavas on 12 välja vahetada osa riiuleid ja kappe ning paigaldada uus valgustus.

Rõõmu toob arvukas lugejaskond Raamatukogu statistika näitab, et aastatega on lugejate, laenutuste ja raamatute arv pidevalt kasvanud. Tahame, et raamat jõuaks igasse paika iga lugejani. Raamat teeb vaimsed väärtused kõigile kättesaadavaks. Vahel tundub, et inimesed on äri- ja arvutimaailmast tüdinenud ja huvi raamatu, vestluse ja muljete vahetuse vastu on suur. Oleme rõõmsad, et Koeru raamatukogu 100. juubeliaastal on meil nii arvukas lugejaskond, et on võimalik väärtuslikku kirjandust juurde osta ja raamatuklubi Vaimuvalgus Paljud külaelanikud on aktiivsed lugejad. Teet Malsroosi fotod tegutseb edasi. kokku 161 bussi. Eestist sõitsid raamatukogubussiga Katarina Jee kogemusi vahetama Tallinna Keskraamatu- kogu teenindusdirektor Triinu Seppam, bussi raamatu- koguhoidja Kairi Kolk ja bussijuht Anti Varik. Katarina Jee külastas sünnimaad soomlaste toetusel Tallinna raamatukogubussi käekäiku on jälginud mitte ainult eestlased, vaid ka meie Soome naabrid. Sealse raamatukoguühingu raamatukogubussi-töörühma esimees ja Turu raamatukogubussi osakonnajuhataja Kalle Varila on kirjutanud meie bussist artikli ajakirja Kirjastolehti ning kutsus meid bussi tutvustama ja oma kogemustest rääkima ka raamatukogubussipäe- vadele. Kalle abiga saime sõiduks toetust nii Kiito- korilt (kes ehitas meie bussi), Volvolt (kes ehitas bussi alusraami) kui ka Soome Raamatukoguühingult.

Triinu Seppam Kolm töist päeva Tallinna Keskraamatukogu Raamatukogubussipäevad kestsid kolm päeva. Hommikust õhtuni oli võimalus kuulata ettekandeid teenindusdirektor ja külastada teisi raamatukogubusse. Loomulikult ei puudunud ka pidulik osa: ühel õhtul toimus Hamina raekojas vastuvõtt ning teisel õhtul Hamina bastionis pidulik õhtusöök, millele järgnes lõbus karaokeõhtu. Kuna sealset sõbralikku ja huumoririkast meeleolu on raske edasi anda, lähen hoopis tõsisemate teemade Katarina Jee käis juurde. Esimesel päeval tutvustati Hamina raamatukogu ja raamatukogubussi tegevust, sõna anti kirjanikele, Soomes raamatu- räägiti Soome Raamatukoguühingust. Ühingu puhul tõstatati küsimus, miks tasub kuuluda raamatukogu- ühingusse. Soome Raamatukoguühingusse kuulub kogubussipäevadel ligi 2000 liiget. Hoolimata sellest, et juba aastaid ei ole liikmemaksu tõstetud, peetakse seda endiselt liiga kõrgeks. Arutleti, mida saab raamatukoguhoidja liikmemaksu eest. Kas raamatukoguhoidja tajub seda, Iga kahe aasta tagant toimuvad et ühing seisab nii eriala arengu kui ka oma liikmete Soomes raamatukogubussipäevad. eest? Kas ühing suudab reageerida päevakajalistele Tänavu 13.–15. augustini Haminas peetud teemadele ja nende suhtes oma seisukoha kujundada? raamatukogubussipäevadel oli osalejaid 156. Need on küsimused, millega peaks tegelema ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Ei ole ju saladus, et Kohal oli ka Tallinna Keskraamatukogu mida rohkem on ühingus liikmeid, seda tugevam raamatukogubuss Katarina Jee. on ühing ning seda suurem on tõenäosus, et ühingu häält võetakse kuulda. Kas raamatukogundust õppi- vad tudengid teavad, mis on ERÜ eesmärk ja roll RAHVARAAMATUKOGU tänapäeva Eestis? Kui hästi on kursis sellega juba töötavad raamatukoguhoidjad? Missugune on 13 Iga kahe aasta tagant toimuvad Soomes raamatukogu- ERÜ liikmete osa ERÜ-s? bussipäevad, kus bussirahvas saab kokku, osaleb Teise päeva esimese poole teemad keskendusid koolitustel ja veedab lihtsalt mõnusalt aega. Raamatu- teenindusele ja selle parandamisele. Räägiti testostu- kogubusside kokkutulekuid on Soomes korraldatud dest (mystery shopping) ja personali olulisusest raamatu- juba aastaid. Esimesed raamatukogubussipäevad koguteenuse pakkumisel, kõige selle juurde kuulus toimusid Soomes 1971. aastal Suomussalmil. Tänavu ka teenindusteater. Esimene ettekanne keskendus toimusid need 13.–15. augustini Haminas. Hamina on uuringule, kus paluti nelja raamatukogu nõusolekut 356-aastane militaarse ajalooga linn, mis asub Soome viia läbi raamatukogudes testostud. Neljast raamatu- lõunarannikul, 150 kilomeetri kaugusel Helsingist. kogust kaks keeldusid, sest uuring pidi aset leidma Aastatel 1743–1812 kuulus linn Venemaale, praegu jääb suvel, kui raamatukogudes töötavad ajutised töötajad. Soome ja Venemaa piir Haminast 40 kilomeetri kau- Äraütlemisega anti uurijale signaal, et need raamatu- gusele. Sel aastal tähistatakse Haminas ka 200 aasta kogud pakuvad kvaliteetset raamatukoguteenust möödumist Soome sõjast, Hamina rahu aastapäeva. vaid sügisest kevadeni, st suvel ei tasu neid külastada. Osalejaid oli raamatukogubussipäevadel 156. Ettekanne pani mõtlema, kas meie suudame pakkuda Praegu pakub ratastel raamatukoguteenust Soomes kvaliteetset raamatukoguteenust aasta ringi. Arvan, Praegu pakub ratastel raamatukoguteenust Soomes kokku 161 bussi. Pildile on neist jäänud vaid väike osa, nende hulgas ka Tallinna KRK buss Katariina Jee.

et ka meil on puhkusteperioodil teeninduskvaliteedis tegutsevat noortele suunatud bussi KesäDösä, kus tugevaid kõikumisi. noored saavad lihtsalt raamatuid sirvida, huvitavaid Teine ettekanne keskendus kompetentse personali mänge mängida ja niisama hängida. KesäDösa ees- küsimusele teenindusteatri kaudu. Publikule etendati märk on uurida, mis pakub huvi rahvaraamatu- viis situatsiooni, kus teenindaja käitus valesti. Tuli kogude kõige raskemale sihtgrupile ehk noortele, leida vead, anti võimalus kedagi tegelastest ka inter- mis toob noored raamatukokku. vjueerida ning seejärel asjaosalisi juhendada, kuidas Artikli autor tutvustas Katarina Jeed ja bussi saaks olukorra teistmoodi lahendada. Nende teenin- saamislugu, personali otsimist, peatuskohtade dussituatsioonide eesmärk oli juhtida tähelepanu otsimist ja sellega seotud bürokraatlikku poolt vajadusele osata ennast vaadata kõrvalseisja pilguga. (peatuskohtade otsimine ja kooskõlastamine võttis Samuti pandi proovile publiku juhendamisoskused – aega kaheksa kuud!). kas me ikka oskame küllaldaselt selgitada, mis Ühes ettekandes räägiti ka rohkem kui 30 aastat on meie ootused töötajale. Teenindusteater on tegutsenud Paraiste raamatukogulaeva tegevusest. kahtlemata hea koolitusvahend. Tegemist on minu teada Soome ainsa raamatukogu- Kolmandal päeval keskendusid ettekanded laevaga. Igal suvel rendib raamatukogu Soome raamatukogubusside tegevusele. Tutvustati suvel merepäästeklubilt laeva koos juhiga ning seilab RAHVARAAMATUKOGU

14

Järgmised raamatukogubussipäevad toimuvad 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnas Turus. Pildil Turu raamatukogubuss mööda saari, et elanikele ja suvitajatele raamatuid laenutada. Rent ei pidavat olema suur, kuna paljud soovivad raamatukogulaeva tegevuse toetamisele oma õla alla panna. Laeva võetakse kaasa 500–600 raamatut. Väikesi saari külastab laev mõned korrad aastas. Raamatukogubusside kümme nägu Traditsiooniliseks raamatukogubussipäevade osaks on saanud ka parima raamatukogubussi valimine. Hindamisel arvestatakse bussi välimust, tehnilisi lahendusi jms. Sel aastal valiti 23 raamatukogubussist, millest 22 olid Soome bussid, parimaks 2008. aasta alguses kasutusele võetud Hämeenkyrö raamatukogu- buss Frans Emil, mille on ehitanud Lahden Autokori OY. Ära märgiti avar ruumilahendus, valgusküllasus, laenutustegevuse sujuvus ja ka bussi kujundus. Teiseks parimaks bussiks valiti Kotka raamatukogubuss Ilona. Võistlusel osales ka Katarina Jee, kes jäi Kangasala bussiga jagama 3.–4. kohta. Raamatukogubusside hindamine oli väga keeruline, sest igas bussis oli midagi huvitavat ja meie bussist erinevat. Erinevad olid nii ruumilahendused kui teeninduspõhimõtted, kujundusest rääkimata. Ühes bussis hakkas silma nt suur ekraan bussi tagaosas, kus sai nii esitlusgraafi kat vaadata kui ka lihtsalt infot üles panna. Märkamata ei jäänud meil kaamerad bussis toimuva jälgimiseks, ruupor bussi tulekust teavitamiseks, kardinad bussi katuseakendel, istumis- pinkide rohkus, ekraanid seintel, mitmetasandilised põrandad, vaheuksed, erikujulised aknad, mitme- sugused trepilahendused ja palju muud huvitavat. Sõltuvalt piirkonnast erinesid ka busside teenindus- Erinevad olid busside ruumilahendused ja kujundused. põhimõtted. Kui Katarina Jee teenindab lugejaid ühes Enim torkasid silma kaamerad bussis toimuva jälgimiseks, linnas, siis nt Jasso Toenperä on kolme valla (kunta) ruupor bussi tulekust teavitamiseks, kardinad bussi katuse- ühine raamatukogubuss, mis teenindab alates akendel, istumispinkide rohkus, ekraanid seintel, mitmetasandilised 2005. aastast. Buss sõidab oma marsruuti viiel päeval põrandad, vaheuksed, erikujulised aknad ja mitmesugused nädalas iga päev kahes vahetuses. Selline lahendus trepilahendused. on mõistlik mitte ainult peatuskohtade rohkuse tõttu, vaid ka seepärast, et nii saab bussi maksimaalselt kasutada. Peatuskohti on marsruudil kokku 175, millest paaris nädalatel läbitakse (esmaspäevast nelja- päevani) 81 ja paaritutel (esmaspäevast reedeni) 94. Üle nädala reedeti käib buss hoolduses. Peatusaeg varieerub sõltuvalt peatuskohast (nt kas peatutakse kooli või vanadekodu juures) kümnest neljakümne RAHVARAAMATUKOGU viie minutini. Kahjuks ei jõudnud uurida personali alluvussuhteid, halduskulusid ja muud sellist. 15 Küsimuste korral võib ise bussi personaliga ühendust võtta. Kontaktandmed leiate aadressil http://www.joroinen.fi /sivistys/kirjasto/henkilokunta 2011 Turus Järgmised raamatukogubussipäevad toimuvad 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnas Turus. Just Turus hakkas 50 aastat tagasi liikuma Soome esimene raa- matukogubuss. Loodame, et Katarina Jee saab linnalt toetust ka nendel raamatukogubussipäevadel osale- Parimaks 2008. aasta alguses kasutusele võetud Soome miseks, et tugevdada kaaskultuuripealinnaga sõprus- raamatukogubussiks valiti Frans Emil. Ära märgiti avar ruumi- suhteid ning tähistada koos raamatukogubussirahva lahendus, valgusküllasus, laenutustegevuse sujuvus ja ka bussi ja linnaelanikega niisuguse teenuse algust Soomes. kujundus. Raamatukogunduse juhtimine on Eestist mõne- võrra erinev. Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutseb rahva- ja teadusraamatukogusid nõustav ja administreeriv Taani rahvuslik raamatukoguamet (Biblioteksstyrelsen). Ametil on ülesandeid, mida Eestis täidab Rahvusraamatukogu – raamatukogustatistika kogumine, raamatukogustrateegiate ja -standardite koostamine. Amet tegeleb ka valdkondlike seaduste koostamise, laenutushüvitiste määramise ja projektidele uurimistoetuste jagamisega. Lisaks tegutseb Taanis erialaseid ühinguid ja ühendusi, mis on ülesandeks seadnud kas eriala arendamise või palga- ja kutseküsimustega tegelemise. Olulisteks institutsioonideks on Taani Raamatu- Tiina Kriisa kogukeskus (DBC), kes tegeleb jooksva bibliograafi a Lääne-Virumaa Keskraamatukogu koostamisega (sh rahvusbibliograafi a) elektron- arendusspetsialist kataloogi DanBib, bibliograafi ate kirjastamise ja raamatukogutarvikute müügiga, rahvaraamatu- kogude RVL-i keskuseks olev Århusi Riiklik ja Ülikooliraamatukogu, Hoiuraamatukogu (rahva- raamatukogudele) ja Taani Raamatukoguköitmis- keskus. Erialast haridust saab omandada Taani Kuninglikus Raamatukogu- ja Infoteaduste Koolis (Kopenhaagen ja Aalborg). Haldusreformi mõju raamatukogudele 2007. aastal viidi Taanis läbi haldusreform, mille tulemusena jäi 275 vallast järele 98. Seoses reformiga suleti 131 raamatukogu fi liaali. Raamatukoguteenuse Mida meil vähenemist ja töökohtade kadumist, nagu kardeti, see siiski kaasa ei toonud. Toimus ümberstrukturee- rimine, paljude raamatukogude juures pandi tööle on Taanilt õppida raamatukogubussid. Kuna haldusreform on Eestiski kuum teema, oleks omavalitsustel Taani kogemusest palju õppida. Aprillis avanes Lääne-Virumaa raamatukogu- Reisilugu hoidjatel võimalus – tänu Lääne-Viru Reisimarsruudi koostasime nii, et saaksime tutvuda Omavalitsuste Liidule, kes toetas rahaliselt, võimalikult erinevate raamatukogutüüpidega. ning Taani Instituudile, kes aitas reisi kokku Programmis olid Kopenhaageni linnaraamatukogu, Kuninglik Raamatukogu, Taani Raamatukogu- panna ja korraldada –, sõita Taani ja näha oma keskus, Rahvusvahelise Ärikolledži (IBC) raamatu- silmaga sealseid edumeelseid raamatukogusid. kogu, Egtvedi haruraamatukogu ja Hjørringi raamatu- kogu. Kuna raamatukoguhoidja teatavasti huvitub RAHVARAAMATUKOGU muustki kui raamatukogundusest, sai reisi jooksul külastatud ka muud paeluvat – H. C. Anderseni 16 muuseumi, Roskilde toomkirikut ja teisi kohti. Et reisist maksimumi võtta, viidi eelnevalt läbi Kuna kõige reisil nähtu ja kogetu kirjeldamine sõitjate koolitus, kus Taanit ja taanlasi tutvustas läheks liiga mahukaks, teen valiku enam huvi Silvi Teesalu Taani Instituudist, sissejuhatuse Taani pakkunust. raamatukogundusse tegi Tiiu Valm ning kasulikke näpunäiteid jagas giid-reisijuht Anneli Pärlin. Taani Raamatukogukeskus Reisieelne koolitus hõlbustas tunduvalt Taanis DBC on aktsiaselts, millest 59% kuulub omavalit- kuuldut-nähtut mõista ja mällu talletada. susele, 29% riigile ning 14% erafi rmale The Gyldenal Publishers. Oma missiooniks peab DBC Taani Taani raamatukogundusest raamatukogude edu digitaalses keskkonnas. Taani rahvaraamatukogude võrgustikus on Keskuse tähtsaim ülesanne on arendada ja hallata 247 pearaamatukogu, 447 haruraamatukogu, DanBib-i, elektroonilist raamatukogusüsteemi profes- 48 raamatubussi ja 16 maakonnaraamatukogu. sionaalsele kasutajale. Taani raamatukogud saavad Taanis on ka 44 suurt ja 114 väiksemat teadus- sealt kirjeid alla ja üles laadida ning täiendada. raamatukogu, 180 ülikooliraamatukogu ja Taani Samuti haldab keskus avalikku portaali Bibliotek.dk, Kuninglik Raamatukogu. mis võimaldab juurdepääsu Taani rahvus- bibliograafi ale ja raamatukogude kogudele ning automatiseeritud RVL-teenust. Omavalitsused maksavad portaali kasutamise eest maksu vastavalt piirkonna elanike arvule. Bibliograafi liste andmete loomisega tegeleb DBC bibliograafi a divisjon (meie mõistes kataloogi- misosakond), kes koostab Taani rahvusbibliograafi at ja tegutseb ISBN-i keskusena. Divisjon saab teavikud enne levisse jõudmist (kaks sundeksemplari). Lisaks bibliografeerimisele otsitakse meediast arvustusi ja tellitakse neid ka raamatukoguhoidjatelt. Arvustused ühendatakse teaviku kirjega. DBC vahendab raamatu- kogudele igal nädalal infot, mida raamatukogud sissekäigu juures olevatel teavitusekraanidel luge- Vaade sillakeselt Mustas Teemandis jatele eksponeerivad (SIRPA). Samalaadse infoteenuse vastu oleks kindlasti huvi ka Eesti raamatukogudel. multifunktsionaalse raamatu- Käeulatusse jääb ka lapsevanemale Tähelepanu väärib ka koostöös koguga. See asub kaubandus- vajalik temaatiline kirjandus. Taani Filmi Instituudiga loodud keskuse teisel korrusel – säärane Lastele on tegevusvõimalusi andmebaas, kust saab õppe-ees- kooslus on olnud taotluslik. rohkesti – “mänguväljak- märgil fi lme tasuta alla laadida Kirjeldus uue raamatukogu raamatukogu” kirjeldaks ehk kaheksaks päevaks. rajamisprotsessist on värvikas ja nähtut kõige paremini. Lapse inspireeriv. Uue raamatukogu juhatamiseks raamatuni on välja Kuninglik Raamatukogu püstitamiseks pakuti tavapäratuid mõeldud palju kavalaid nippe Kuninglik Raamatukogu on ühtlasi visioone. Raamatukogu pidi olema ja loomingulisuse puudumises Taani rahvusraamatukogu ja üli- nn kolmas koht töö ja kodu kõrval. sealseid raamatukoguhoidjaid kooliraamatukogu. Oma ainu- Koht, kuhu tullakse teisi vaatama, kindlasti süüdistada ei saa. laadselt arhitektuurilt, kus uus ja ennast näitama, õppima, mängima modernne (1999) on oskuslikult või lihtsalt olema. Koht, mis pakub ühendatud vana ja väärikaga elamusi, kus ruum on vaid tööriist, (1906), on hoone tõeline vaatamis- mis aitab isiksusel areneda. väärsus. Tegemist on Põhjamaade Nägime seal täiesti uut suurima raamatukoguga. Lisaks vaatenurka raamatukogule, seda raamatukogule on siin ka kontserdi- nii disaini kui ka teenuste osas. saalid, kunstigaleriid, kohvikud See on koht, mida vaadates koges ja raamatupoed. Raamatukogu kindlasti igaüks meist mingis RAHVARAAMATUKOGU uus hoone – Must Teemant on annuses kadedust (positiivses oma nime saanud kattematerjalina mõttes). Disainielemendina 17 kasutatud mustalt marmorilt ja tõstaksin esile ruume läbivaid tumedalt klaasilt, mis päikese erepunaseid haarmeid, mis käes läigib ja merest vastu muutuvad lihtsast joonest kas peegeldub. Musta Teemanti läbib riiuliks, väravaks, teeninduslauaks kaheksakorruseline sillakestega vms. Iga nurk selles raamatukogus ühendatud aatrium. Kõrguse- on läbi mõeldud ja tehtud nii, et kartjail võib silla ületamine olla külastajal oleks põnev, inspireeriv, tõsine probleem. Ülalt avanev mugav. vapustav vaade on siiski väärt Eriliselt atraktiivne on eneseületust. raamatukogu lasteala, mille juurde kuulub ka VIP-nurk (very Hjørringi raamatukogu important parent’s nurk), kus Hjørringi raamatukogu avati lapsevanemad saavad diivanil Kopenhaageni linnaraamatukogu peahoone 2008. aastal. Tegemist on mõnusalt kohvi juua, omavahel paikneb endises kaubanduskeskuses. Sellest kahtlemata Taani moodsaima suhelda ja ajakirju lehitseda. ka vastav interjöör. Mis me Taanis teada saime Taani raamatukogudes peetakse väga oluliseks turundust. Kasutaja köitmiseks pakutakse uusi teenuseid, mis enamasti seisnevad uute veebivõi- maluste kasutuselevõtus. Nii jõutakse tunduvalt paremini sihtgruppideni (teismelised, tudengid). Raamatukogu üritustele ja teenustele tehakse reklaami eri kanalite kaudu. Sellises mahus trüki- reklaam (bukletid, postkaardid jm) käiks Eesti raamatukogudele kindlasti üle jõu, kuid taanlaste kogemusest on õppida nii mõndagi. Mida arvate endale kindlaks ajaks raamatukoguhoidja broneeri- misest? Kopenhaageni linnaraamatukogus on see võimalik! Loomulikult korraldavad ka Taani raamatukogud Lasteala Hjørringi raamatukogus. Ükski riiul ei ole siin lihtsalt riiul. üritusi, näiteks kutsutakse esinema kirjanikke. Külla- Miks ei võiks riiul olla samal ajal ka liumägi? kutsumisega seoses on ehk huvitav teada, et kirjanikule makstakse raamatukogus esinemise eest 5000 Taani krooni (10 000 Eesti krooni). Kirjandusõhtule tulijad lunastavad 50-kroonise pileti. Ja uskuge või mitte – kuulajaid on. Taani raamatukogudel on väga head koostöö- suhted omavalitsustega. Raamatukogu on väärtustatud ning ta ei pea oma tähtsust alatasa tõestama. Koostöö on märksõna, mis iseloomustab Taani raamatukogusid mitmeski mõttes. Kõik institutsioonid, kelle töös on kattuvaid alasid, oskavad oma võimalusi hästi ära kasutada. Nii on pea igas raamatukogus infonurk, kuhu koondatakse kogu piirkonna kohta oluline info nii kohalikule elanikule kui ka turistile. Paljude raamatukogude juures tegutseb kommuuni teeninduspunkt. Koostööd tehakse koolide, kultuuri- ja noorsootöö asutustega. Tihe side omavalitsustega aitab parandada teenuste kvaliteeti ning teada saada piirkonna vajadusi. Hea näide siin on koduteenin- Hjørringi raamatukogu kodune lugemisala. Raamatukogu on duse korraldamine neile, kel raamatukogu külasta- nn kolmas koht töö ja kodu kõrval. mine tervislikel põhjustel pole võimalik. Meist tunduvalt jõukamal järjel olevad Taani raamatukogud avaldasid loomulikult muljet oma tehniliste võimalustega. Unistame ju meiegi Prillid mitte ainult vaeg- laenutus- ja tagastusautomaatidest. Automaatide nägijaile kasutamisel on eelised nii raamatukogu kasutaja kui ka töötaja jaoks. Kasutajale annab automaat ise toimetamise võimaluse ning suurema privaatsuse, töötajale väärtuslikku aega tegelda RAHVARAAMATUKOGU muu olulisega. Taani raamatukogudes toimub järjepidev kasu- 18 tajate koolitamine, eraldi sihtgrupiks on näiteks immigrandid. Töötajaskond on valdavalt erialase kõrghari- dusega (magistrikraad). Tehakse selget vahet kõrg- haridusega spetsialisti ja madalama haridusega töötaja tööülesannetes ja töötasus. Nõutud on iga töötaja pidev enesetäiendamine vastavalt oma tööülesannetele. Keskmise raamatukoguhoidja palgatase on Taanis kõrgem kui keskmisel õpetajal. Silma hakkas ka Taani raamatukoguhoidjate rõõmus meel ja vaba olek. Ühiskonna peegel, võib vist öelda. Taani raamatukogud on ka tunduvalt maskuliinsemad kui Eestis, kus meessoost raamatu- Teavikute tagastus- ja sorteerimisautomaat Kopenhaageni koguhoidja on suur haruldus. On see siis tänu linnaraamatukogus oli paljude jaoks uus nähtus. heale palgale või millelegi muule, võib vaid oletada. Seinäjoe ametikõrgkool pakub ka kuut magistri- tasemel koolitusprogrammi, kuid raamatukogundus veel kahjuks nende hulka ei kuulu. Kui otsida analooge Eestist, vastab meie kooli- tusele kõige paremini Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala, nendega oleme juba paar aastat ka koostööd teinud. Kutsekoolides raamatukogunduse eriala omanda- nud saavad merkonomi nimetuse ja raamatukogu- hoidja kutse. Ene Rieti intervjuu Tradenomi’d on kõrgharidusega raamatukogu- Tiina Rinta-Jouppiga töötajad, merkonomi’d keskeriharidusega, igapäeva- elus peegeldub vahe nii palgas kui ka tööülesannetes. Koolituse pikkusest rääkides tuleb tänapäeval mainida eelkõige seda, mitu ainepunkti peab mingi diplomi saamiseks sooritama. Keskeriharidust taot- levad merkonomi’d peavad läbima 120 ainepunkti hõlmava programmi, kuid siia kuulub ka üldhari- duse osa. Gümnaasiumi lõpetanutele on õpingud lühemad. Täisprogrammi sooritamise soovituslik aeg on kolm aastat. Bakalaureuse kraadiõppesse saab astuda kas Soomes ollakse gümnaasiumi või vastava eriala ametikoolis lõpeta- nud inimene. Koolitusprogramm hõlmab 210 aine- rohkem uutele punkti ja soovituslik sooritamise aeg on 3,5 aastat. Kas ametikõrgkooli lõpetanu võib minna tööle ükskõik millist tüüpi raamatukokku? Kas õppetöö tuultele valla ajal toimub mingi spetsialiseerumine? Jah, meie vilistlasi töötab nii teaduslikes kui ka rahva- raamatukogudes. Eesti mõistes kooliraamatukogusid Soomes ei ole. Oma huvi mingi konkreetse ala vastu Soomes elav eestlane Tiina Rinta-Jouppi saab süvendada vabalt valitavate erialaainete kaudu. õpib kolmandat aastat Seinäjoe ametikõrg- koolis (Seinäjoen ammattikorkeakoulu, Miks valisid õppimiseks just ametikõrgkooli? Seinäjoki Universty of Applied Sciences) Esiteks meeldib mulle ametikõrgkooli elulähedane hoiak, teine ja määrav põhjus on geograafi line – elan raamatukogundust ja infoteenuseid. Seinäjoel. Ma ei arva, et ametikõrgkoolis pakutav Sel suvel oli ta mitu kuud praktikal Pärnu erineks kvalitatiivselt ülikoolis pakutavast. Keskraamatukogus. Tiina on Soomes elanud Kuidas on Seinäjoe ametikõrgkoolis korraldatud kuus aastat, enne õppima asumist oli ta õppetöö? Kuidas valitakse läbitavad ained? tegev reklaami alal ja kalendreid kirjastava Ametikõrgkoolides on üliõpilase vabadus ise aineid väikefi rma tegevjuhina. valida siiski piiratud. Kohustuslik programm on ligi 70% ulatuses paigas. Nende ainete üleslugemine siin läheks väga pikaks. Valida saab õpitavaid keeli, PERSOON umbes 10% ulatuses erialaaineid ja 10% muud huvitavat kõikide teaduskondade pakutavast. 19 Palun anna väike ülevaade, millistes õppe- Loengutel on päris suur osakaal. Väga palju asutustes ja mis tasemel on Soomes võimalik tähelepanu pööratakse üliõpilaste koostööoskuste raamatukogundust õppida. arendamisele, seminarid on asendatud rühma- Raamatukogundust saab Soomes õppida kolmel töödega. tasemel: kutseharidusena, ametikõrgkoolis ja ülikoolis. Kuna tegemist on kõrgkooliga, siis lisaks Raamatukogundust ja infoteadusi saab ülikooli- loengutele töötatakse iseseisvalt läbi erialakirjandust, dest õppida Turu, Tampere ja Oulu ülikoolis. mida tavaliselt hiljem ka eksamineeritakse. Minu eriala – raamatukogundus ja infoteenused – saab õppida ametikõrgkoolides Turus, Seinäjoel Milline aine sulle eriti meeldib? Miks? ja Oulus. Ametikõrgkoolis raamatukogunduse ja Ma vastaksin sellele küsimusele veidi teisest infoteaduste eriala lõpetajad saavad bakalaureuse vaatevinklist: mida pakutavast pean eriti oluliseks. kraadi, mida Soome sisemaises kõnepruugis kutsu- Eelkõige hindan seda, et meie tegemised on väga takse tradenomi’ks. Inglise keeles kõlab meie kõrg- realistlikud. koolist saadav raamatukogunduse kraad bachelor Lisaks olen päris õnnelik, et meie õppeprogram- of business administration (BBA). midesse on leidnud koha ka näiteks juriidika (mitte ainult autoriõigus) ja avalik haldus. Viimane neist on Mis sulle siin meeldib? Kas on ka midagi vastu- eriti oluline, on ju rahvaraamatukogud osa kohaliku meelset, harjumatut? omavalitsuse struktuurist, milles navigeerimine võib Eestis on alati armas ja kodune. Pärnu raamatukogus olla vägagi komplitseeritud. veedetud kahe kuu jooksul sain ülevaatliku pildi hetkeseisust Eesti raamatukogudes, kirjanduselus Millised on üliõpilaste ja õppejõudude suhted? ja raamatuturul. Üliõpilaste omavahelised suhted? Kui rääkida negatiivsest poolest, peaksin täpsus- Põhjamaades on teatavasti suhtlemine vähem ametlik tama, et “vastumeelne” on minu jaoks liiga karm kui Eestis. Sina-vormi kasutatakse üldiselt ja ka sõna. Meie maades on süsteemid ja areng olnud erinev. kõrgkoolid pole erand. Loodan, et ei liialda, öeldes, Eestis on loomulikult mõned asjad teistmoodi organi- et õppejõud ja üliõpilased toimivad küll eri tasan- seeritud kui Soomes. Mõlemal variandil on omad ditel, kuid on siiski eelkõige töökaaslased. head ja vead. Üliõpilaselu on kahjuks minule võõram teema. Mis täpselt Eestis teistmoodi on? Kahjuks piirdub Elasin oma üliõpilaselu ära juba 80-ndate lõpul minu töökogemus Eestis ainult ühe raamatukoguga, Eestis, kus õppisin sama eriala (raamatukogundus seetõttu on ka üldistada väga raske. Tundub, et Eesti ja bibliograafi a) tollases pedagoogilises instituudis, raamatukogudes on piirid eri osakondade vahel tuge- kus aga diplomini ei jõudnud. Ise tunnen end vamad kui Soomes ja siin ollakse ehk enam raamatu- eelkõige osana töökollektiivist, oleme ju õpingute kogu konservatiivse rolli pooldajad. Soomes pole ajal seotud ühiste rühmatööde ja projektidega. samuti Euroopa kõige uuendusmeelsem raamatu- kogustruktuur, aga siiski tundub, et ollakse enam Oled Eestis praktikal. Kas praktika on kohustuslik? uutele tuultele avatud. Kuidas valitakse praktikakoht? Praktika on kohustuslik. Praktikakoha valib igaüks Mida soovid ametialaselt saavutada? Kas praktika ise, meie erialal peaks see olema kas raamatukogu Eestis aitab sellele lähemale? või raamatupood. On oldud ka suuremate ettevõtete Olen realistlik inimene ja elan eelkõige tänases infoosakonnas. päevas. Isiklikus plaanis on praktika Eestis täitnud Samadest paikadest võib leida ka meie vilistlasi. eesmärgi – tutvusin Eesti raamatukogundusega. Oleme praktikal õpingute ajal ühe korra ja viis Loodan, et saan neid teadmisi ka kasutada, kuud. Mina jagasin selle kahte ossa: olen/olin kaks aga mingit käegakatsutavat tulu sellest ei looda. kuud Pärnu raamatukogus ja ees ootab kolm kuud Seinäjoe linnaraamatukogus. Loomulikult võib Kas lööd kaasa mõne erialaühingu või mõne muu praktika sooritada ka ühes asutuses. ühingu tegevuses? Pärnu raamatukogu on võimaldanud mulle Praegusel momendil veel erialaühingutesse ei kuulu. tutvuda kogu majaga. Vastan ajakirja Raamatukogu Olen tegev Lõuna-Pohjanmaal elavate välismaalaste küsimustele Pärnu-perioodi eelviimasel päeval ja probleemide lahendamisel, kuulun neid esindava nüüdseks olen saanud tutvuda kõikide osakonda- mittetulundusühingu juhatusse. dega ja osaleda nende töös. Millisena kujutad ette raamatukogunduse tulevikku? Raamatukogud pole saared arenevas infoühiskonnas. Me peame kasvama ja arenema koos ümbritsevaga ja leppima sellega, et lisaks tavapärastele lisandub meile uusi rolle ja malle, mis võivad algul tunduda isegi ehmatavad.

PERSOON Kas loed eesti ilukirjandust? Millised autorid sind huvitavad? 20 Loen eesti kirjandust võimaluse piires. Kuna raamatu- kogust seda meie kandis ei leia (Seinäjoe linnaraamatu- kogus on väike eestikeelne kogu, aga uut pole pikka aega juurde tulnud), on alati Eestit külastades ka ühte ja teist kaasa ostetud. Kirjanduslikult olen kõigesööja. Aga olude (ruum ja kandejõud) sunnil proovin siiski osta kirjandust, millel on väärtust ka aastate pärast. Külastan Eestis olles antikvariaate, et raamaturiiulist oleks võtta ka Kas kohanesid Eesti raamatukogus kiiresti? vanu lemmikuid. Seda peaks töökaaslastelt küsima (naeratab kavalalt – E. R.). Aga ise arvan, et erilisi kohanemisraskusi ei olnud. Pärnu–Tallinn, september 2009 suur kaal kokkulepetel. Kokku lepitakse aga eeskätt ikkagi selleks, et ümbritsevat võimalikult ühtviisi tõlgendada. Sama mõiste erinevad määratlused ning tähistusviis tekitavad kasu asemel vaid vääritimõist- mist ning segadust. Ad hoc terminitöö on tänapäeval suisa möödapääsmatu vajadus, sest tõlketekstide rohkus sunnib omakeelseid termineid käigu pealt välja mõtlema ja terminikomisjonide töö tulemus jõuab kasutajani märksa pikema ajalõtkuga. Ometi on viimane variant usaldusväärsem. Kogu eelnev jutt tundub kulunud käibetõdede korrutamisena, kuid probleem ei ole tekkinud tühjale kohale. Miks ei tehta tänini vahet traditsioonilistel raamatu- koguterminitel “laenama” ja “laenutama”, miks näiteks Siiri Lauk eri juhendmaterjalides on “laudimeetri” seletustes pakutud maht erinev? Miks siis, kui juba aastaid on Eesti Rahvusraamatukogu üllitatud tõsiste asjatundjate koostatud terminiallikaid teadus- ja arendusekeskuse juhtiv spetsialist nagu “Arvutikasutaja sõnastik” (neli täiendatud trükki) või arvutitermineid seletavat “E-teatmikku” (http://vallaste.ee) leidub ikka veel keegi, kes leiutab jalgratast ja asub meedias targutama selle üle, mis on (tema arvates) näiteks “veebisait”, muudest IT-termi- nitest rääkimata. Jutu mõte on selles, et jäägu iga valdkond oma liistude juurde, ja kui on vaja kasutada teise valdkonna termineid, on igati arukam leida asjakohane sõnaraamat ning sealt järele vaadata. Siin- kohal ka mõned vihjed terminiallikatele: Kirjanduse ja Keele ajaveebi (http://kirjandusjakeel.blogspot. com/) oskuskeelerubriigis on välja pandud rida linke veebis leitavatele terminisõnastikele; Rahvusraamatu- kogu veebisaidi ürituste arhiivist (http://www.nlib.ee) leiate oskuskeeleseminaride ettekanded, mida lehitse- des võib samuti üht-teist kasulikku meelde tuletada. Ja üks eriti huvitav veebikoht on http://www. imprimaatur.ee/artiklid/kirjaosk.html, kus Vello Hanson mõlgutab mõtteid kirjaoskuse ja termini- kasutuse üle. Sama veebisaidi artiklite rubriik sisaldab Õige terminikasutus veel mitu huvitavat kirjutist arvutiterminitest, autoriteks Vello Hanson ja Arvi Tavast. Eelmainitud kirjatükid on küll autoritele omaselt pisut terav- – loomusund või keelsed, kuid ajendatud soovist abiks ning toeks olla. Nii mõnigi arvutitermin võib ju pentsikult kõlada, aga ju siis pole paremat olnud välja pakkuda ning tüütu norm? tuleb olemasolevaga harjuda. Nii ka raamatukoguterminoloogia puhul. Kindlasti on ka selle valdkonna terminite hulgas selliseid, mis ERIALAKEEL ei meeldi, aga leppida tuleb, sest vastasel juhul jõuaks sõnavalikuvabadus tõsise kaoseni. Oluline on meeles 21 Seekordne kirjatükk on ajendatud paarist juhuvestlusest pidada, et korrektne terminikasutus on vajalik enne- ning on arutlevamat laadi kui tavapärane termini- kõike ametlikes dokumentides, juhendmaterjalides nõuanne. jm ametlikus keelekasutuses. ERÜ terminoloogia- Ikka ja jälle lahvatavad vaidlused selle ümber, mis toimkonna täiendatud ja parandatud ning käesoleva on terminoloogia, kes seda peaks looma, kes kasutama, aasta juunikuu koosolekul kinnitatud tööpõhimõtete ning tagatipuks sekka ka kõhklusi korrastatud termi- punkt 6 ütleb: “Toimkonna otsusega kinnitatud nite vajalikkusest üldse. Teisalt on aga ootused terminid ja muud oskuskeelenõuanded loetakse vald- n-ö valmislahendustele üsna kõrged. Vaja on uut konna termininormiks.” Sellega peaks olema kõik terminit ja ...kohe! Ka see on mõistetav, sest termini- öeldud. Eelmainitud dokumendi täistekst on leitav loome ja -korrastuse köögipool on valdkonnaga mitte- ERÜ veebisaidilt, rubriigist struktuur > toimkonnad. seotuile sageli teadmata ning kõrvalseisjaile võibki Sõna on sageli käsitatud võimu tööriistana. Või- tunduda arusaamatuna, milleks on vaja kulutada malik, et ka termininorm tekitab samalaadseid tund- pikki tunde terminite (ehk siis sõnade) ümber targu- musi, kuigi loogika ütleb teist – selleks et sõna abil tades. Ometigi on vaja. Nii nagu keeleloomes üldse, võimu saavutada, on mõistete ähmasus märksa kasu- on ka terminoloogia väljatöötamisel ning korrastamisel likum, kas mitte? Terminikorrastajad püüavad aga, just vastupidi, asju võimalikult selgelt ja ühetimõis- tetavalt seletada. Kes nad siis on – kas sõnavõimu nautlejad või hoopis abikäe ulatajad? Mõelgem selle üle! Raamatukoguterminite sõnastiku uus veebiver- sioon on kasutuses olnud pea aasta ning selle kasutus- sageduse üle kurta ei saa, veebisõnastiku statistika- moodul toob lisaks välja ka selle, milliseid sõnu otsitakse. Selline tagasiside on terminikorrastajaile igati abiks. Küll aga ootame endiselt küsimusi ja kommentaare, ka terminipakkumisi. Aasta tagasi Tiiu Reimo vaat et pooljuhuslikult välgatanud termin “digitaal- tekkeline”, mis asendab lohisevat terminifraasi “digi- Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi taalsena sündinud”, levis hämmastava kiirusega välja- direktor poole valdkonna piire. Uusi termineid on teisigi, kuid nendest juba meie ajakirja järgmises numbris. Seniks sirvigem eespool nimetatud allikaid ning mõtisklegem sõnade ja nende tähenduse üle. Ning mis peamine – usaldagem nii oma kui ka teiste erialade asjatundjaid!

Kasulikku lugemist Raamatukoguvaim

Information science in transition / edited by Alan Gilchrist. - London : Facet Publishing, 2009. – 410 lk. Põhja- ja - Sisaldab bibliogr., reg.

Kogumikus otsitakse Baltimaades vastust küsimustele digitaalse informatsiooni tuleviku kohta. Interneti enneolematu levik on Library Spirit in the Nordic and Baltic Countries: siiani sundinud otsi- Historical Perspectives / edited by Martin süsteeme skaneerima Dyrbye, Ilkka Mäkinen, Tiiu Reimo and Magnus nii palju infot, kui või- malik. Nüüd on otsi- Torstensson. Tampere : Hibolire, 2009. 188 lk. : süsteemid hakanud ill. Bibliograafi a artiklite lõpus katsetama ka põhjali- UUSI RAAMATUID kuma veebiotsinguga, rakendades üha enam 22 semantilise veebi Selle aasta augusti lõpus sai valmis ingliskeelne artikli- võimalusi. kogumik rahvaraamatukogude ajaloolisest arengust Põhjamaades ja Balti riikides pealkirjaga “Library Spirit Kõik see sunnib info loojaid ja infohaldajaid in the Nordic and Baltic Countries. Historical Perspec- koostööle, et luua arvutipõhine infosüsteem tives” (Raamatukoguvaim Põhja- ja Baltimaades: ajaloo- veel efektiivsema infootsinguga. Infoteaduse ja line ülevaade). Tänu Tallinna Keskraamatukogu lahkele infotehnoloogia lähenemine tõstatab omakorda nõusolekule tutvustati septembri algul vastilmunud küsimuse, kas infoteadusest saab arvutiteaduse osa. teost raamatukogu rõdusaalis. Eesmärk oli juhtida raa- Infoteaduse arengusuundi käsitleva esseekogu matukoguavalikkuse tähelepanu uuele teosele, mis pakub autoriteks on oma ala kaalukamad asjatundajad: huvitavat ja võrdlusi võimaldavat materjali rahvaraa- Jack Meadows, David Bawden, Stella G. Dextre Clarke, matukogude kohta, kuid mis Eestis müügile ei tule. Stephen Robertson, Tom Wilson, Blaise Cronin, Kogumiku 15 artiklit annavad ülevaate rahvaraa- Peter Willet, Peter A. Bath, Elisabeth Davenport, matukogude loomisest ja tegevusest ulatuslikul alal Peter Enser, Elizabeth Orna, Barry Mahon, Charles Gröönimaast Leeduni. Eessõna on kirjutanud Põhja- Oppenheim, Wendy A. Warr, Mike Thelwall ja maade Nõukogu esimees Sinikka Bohlin. Keele- Eugene Garfi eld. barjääride ületamiseks on kogumik ingliskeelne ning populaarteaduslik käsitlusviis peaks võimaldama raamatu erialainimestest laiematki levikut. Raamatu koostamise idee sündis 2008. a Boråsis Rootsi Raamatukogu- ja Infoteaduse Koolis toimunud Põhja-, Baltimaade ja Venemaa raamatu-, raamatukogude ja lugemise ajaloo uurijate võrgustiku HIBOLIRE semi- naril, mille teemaks oli rahvaraamatukogude ajalooline areng, selle ühised jooned ja eripära. Raamatu koostajaid – Martin Dyrbye Taanist, Ilkka Mäkinen Soomest, Tiiu Reimo Eestist ja Magnus Torstensson Rootsist kandsid hoolt selle eest, et raamatusse saaksid artiklid kõigist piirkonna riikidest, lisaks ka autonoomiat oma- vatelt aladelt nagu Gröönimaa, Fääri saared, Ahvena- maa ja saamide asuala. Artiklite autoreiks on ülikoolides raamatukogun- dust ja infoteadust õpetavad õppejõud ning praegused ja endised raamatukogutöötajad. Sisult võib artiklid ja- gada ülevaateartikliteks – need käsitlevad Gröönimaa, Islandi, Fääri saarte, Norra, Taani, Rootsi, saamide, Ahvenamaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu raamatukogusid – ja konkreetsemaid teemasid käsitlevateks artikliteks. Viimati nimetatud on valminud kas juba kaitstud (Nan Dahlkild, Laura Skouvig) või valmimisel olevate dissertatsioonide põhjal (Asko Tamme). Eesti ülevaate- artikli autoriteks on Aile Möldre ja Tiiu Reimo. kui õpetajast ja koolitajast tõi esile vajaduse erialaste Ülevaateartiklite puhul soovitati autoreil järgida teadmiste järele ning muutis raamatukogutöö iseloomu. ühtset skeemi, et raamatukogude arengut saaks hiljem Pikka aega toimis kõigis Põhjamaades kontroll piirkonniti võrrelda. Kõigis artiklites on antud riigi rahvaraamatukogude raamatuvaliku üle. Sellega püüti või piirkonna lühike sotsiaalpoliitiliste olude ülevaade, hoiduda väheväärtuslike ja sündmatute raamatute mis näitab raamatukogude osa riiklikus haridus- ja sattumist rahva lugemislauale. Raamatukogu nähti kultuuripoliitikas. Näidatud on esimeste avalike eeskätt kui iseseisvalt hariduse täiendamist võimaldavat raamatukogude loomise aeg ja pööratud tähelepanu institutsiooni ning riiklikku toetust raamatukogude 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses toimunud anglo- kogude täiendamiseks tuli kasutada soovitusnimesti- ameerika raamatukoguideedest kantud muutustele kest tehtud valikule. Nüüdseks on selline kontrolli- – nn tänapäeva raamatukogu sünnile. Põhjamaade mehhanism kaotatud ning näiteks Norras saavad rahva- ja Balti riikide rahvaraamatukogude areng, mis raamatukogud kõik Norra ilu- ja lastekirjanduse teosed 20. sajandi esimesel poolel toimus üsna ühtemoodi, tasuta. Kokkuleppel kirjastajatega ostetakse riiklikest muutus kardinaalselt pärast Teist maailmasõda, vahenditest ka osa tõlke- ja teadmisraamatutest ning kui Eesti, Läti ja Leedu raamatukogud muutusid Nõu- perioodikast. Eesti rahvaraamatukogudele määratud kogude ideoloogia propageerimise vahendiks. raamatuvaliku nimekirju 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi Raamatukogude ja raamatukoguhoidjate eriala- algusest käsitleb oma artiklis Asko Tamme. ühingute tegevus ning erialaajakirjade loomine sai Põhjamaade rahvaraamatukogude korraldust on enamikus riikides alguse 20. sajandi esimesel veerandil. hinnatud kogu Euroopas. Raamatukogu kui ruumi Avalike (rahva)raamatukogude seadus võeti esmalt käsitleb oma artiklis Nan Dahlkild Taanist, kes vastu 1920. a Taanis, seejärel 1924. a Eestis (hakkas Nyborgi raamatukogu arhitektuurilist lahendust kehtima 1925. aastast) ning 1928. a Soomes. Norra analüüsides püüab leida vastust küsimusele, kas ka ja Leedu jõudsid raamatukoguseaduseni 1935. a, raamatukoguarhitektuuris avaldub “Skandinaavia stiil”. UUSI RAAMATUID Island 1955. a. Seadusi on hiljem muutuvatele tingi- Kogumiku lõpetab võrdlev kronoloogiline tabel, mustele kohandatud ning täiendatud. Küll on samaks mille on koostanud Soome raamatukogude ajaloo 23 jäänud põhiidee, mida Magnus Torstensson oma artik- uurija Ilkka Mäkinen. Tabel toob artiklites antud lis Rootsi raamatukogudest väljendab järgmiselt: “the andmete põhjal välja olulisemad sündmused raamatu- public library is to reach everybody” (rahvaraamatuko- kogude arengus. Kuna tegemist on riikidega, kellest gu peab jõudma igaüheni). paljud saavutasid iseseisvuse või autonoomia alles Raamatukogundusliku õppe algus jääb enamikus 20. sajandil, on võrdlevalt välja toodud ka riikliku riikides 1920. aastate teise poolde, esimesena alustas iseolemise või autonoomia algust tähistavad daatumid. taas Taani 1918. aastal. Raamatukoguhoidjad on kõigis Peale rahvusvahelise autorkonna esindab kogumik maades alustanud enam-vähem ühtemoodi – töötasid rahvusvahelist koostööd ka kirjastamisprotsessi silmas vabatahtlikud ja palka selle töö eest ei makstud. Entu- pidades. Raamatu on kujundanud kunstnik Tiia siasm ning omainitsiatiiv olid need tegurid, mis tõid Eikholm, keelelise korrektsuse tagas toimetaja Richard vabatahtlikud tööle väikestesse omavalitsustes asuva- Adang. Raamatu trükikulud kattis Tampere Ülikooli tesse raamatukogudesse. Raamatukoguhoidja kutse infoteaduste ja interaktiivse meedia osakond. Trükitöö professionaliseerumist Taanis käsitleb Laura Skouvigi teostas OÜ VALI PRESS Põltsamaal. Raamat on artikkel. Mitte ainult raamatukogutöö korralduse büro- müügil Tampere Ülikooli võrgukaupluses Granum kratiseerumine, vaid ka arusaam raamatukoguhoidjast (http://granum.uta.fi /english/index.php). iseloomustatiisi ajastu eluloolise teatmekirjanduse trende,tr kusjuures käsitlused põhinesid trükitud materjalidel.m 1970. ja 1980. aastatel oli mõlemal uurijaluu hea võimalus kasutada Richard Kleisi, EestiEe teatmekirjanduse grand old man’i, isiklikke meenutusi,m sest nii Endel Pillau kui ka Aldo Kals olidol koondunud Richard Kleisi ümber. Nõukogude perioodil oli biograafi lise teatme- kirjanduseki uurimine ning uurimistulemuste avaldamineav seotud raskustega, mistõttu on ka üksikuteükü elulooliste teatmeteoste valmimise uurimine jäänudjäj tagaplaanile. Seega ei ole universaalse sisuga Margit Parts leksikonile “Eesti avalikud tegelased” (EAT) 2., ilmumatailm jäänud trükk ja erialase biograafi lise teatme- Eesti Rahvusraamatukogu teosenatet kavandatud, kuid mitteilmunud “Eestis Euroopa Liidu infokeskuse infospetsialist töötavatetö arstide biograafi line leksikon” (ETABL) olnudol iseseisvate teostena uurijate huviobjektiks. AllakirjutanuA magistritöö eesmärk oli iseloomustada säilinudsä arhiivimaterjalide põhjal nimetatud teatme- teostete koostamise põhimõtteid ning käiku 1930. aastatel ningni selgitada, mil määral kajastub neis rahvusliku identiteediid aspekt.

SäilinudSäS allikmaterjalide iseloomustus PeamisteksPe allikateks töö tegemisel olid teatmeteoste koostajateko fondid: EAT ja Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS)(E( fondid Kirjandusmuusemi Eesti Kultuuri- loolisesloo Arhiivis (KM EKLA) ning Herbert Normanni isikuarhiivis Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade Avaldamata jaja haruldaste raamatute osakonnas (TÜR KHO). TeatmeteosteTeT koostamisega seotud materjalid nendes fondidesfo on kahjuks lünklikult säilinud, seades teatmeteoseid uurimuseleuu oma piirangud. Kui EAT 2. trüki puhul kirjutabki EAT toimetuse viimane juht Daniel Palgi omaom mälestusteraamatus, et teose nähtavad jäljed hävitati,hä siis ETABL-i koostamise materjalide Kuidas ja millistel põhimõtetel koostati fragmeteeritusefr põhjusi võib leksikoni koostaja Eestis 1930. aastail eluloolisi teatmeteoseid? drd Herbert Normanni enda eluloo taustal vaid Vaatluse all on ilmumata jäänud ja seni oletada.ol uurimata väljaanded “Eesti avalikud tegelased” EAT 2. trüki valmimist käsitlevatest materjalidest joonistusidjo välja teemad, mille alusel on võimalik (2. trükk) ja “Eestis töötavate arstide teosete koostamise kulgu rekonstrueerida. Analüüsi biograafi line leksikon”. käiguskäk kerkisid esile järgmised teemad:

RAAMATULUGU • teose koostamise kavatsused, • andmekogumisviisid, 24 • toimetuse töökorraldus, • ressursiarvestus (aeg ja raha), Eluloolised teatmeteosed annavad selles esitatud • käsikirja valmimisele kulunud aeg ning isikute kaudu ülevaate ühiskonna majanduslikust, • teose trükkimine. poliitilisest ja kultuurilisest arengust. Mitmesugused biograafi lised teatmikud moodustavad teatme- EAT 2. trüki valmimisega seotud asjaolud oli kirjanduse mahukaima osa, kuuludes samal ajal enam-vähem rahuldavalt võimalik välja selgitada professionaalse elulookirjanduse hulka. EKLA-s säilitatavate allikmaterjalide alusel, Eestis aastatel 1918–1940 ilmunud eluloolise kuid ETABL-i koostamise kavatsusi ja käiku teatmekirjanduse uurimisega tegeleti peamiselt ei ole enam võimalik rekonstrueerida. TÜR KHO-s 1970. ja 1980. aastatel: raamatukogunduse eriala säilitatavad leksikoni koostamise materjalid esindaja Endel Pillau uuris teemat teatmekirjanduse moodustuvad dr Herbert Normannile tagastatud vaatevinklist, ajaloolase Aldo Kalsi uurimistöös ankeetidest ning fotodest, paljudel juhtudel on domineerib elulookirjanduse aspekt. Endel Pillau säilinud ka vastusümbrik. Säilinud ankeedid ja Aldo Kalsi uurimishuvi puudutas peamiselt Eesti on väärtuslik allikas meditsiiniajaloo seisukohalt, Biograafi lise Leksikoni kirjastamise ajalugu, samuti kuid leksikoni koostamise kulu kohta ankeedid kahjuks informatsiooni ei anna. Seetõttu tuli doku- Toimetuse valitud koostamispõhimõtted andnuks mentaalset alust laiendada teiseste allikate välja- korraliku läbilõike Eesti ühiskonnast 1930. aastate selgitamisega. Ankeedile lisatud kaaskirjast ilmnes, teisel poolel, ankeedi alusel kogutud andmed võimal- et ETABL-i koostati ajakirja Eesti Arst egiidi all. danuks hoida isikuartiklite taseme ühtlasena. Teose Seepärast vaatasin esmajoones läbi ajakirja Eesti Arst mahust ülevaate saamiseks võib märkida, et seisuga kõik numbrid aastatest 1929–1932 ja 1935–1939 1.12.1939 oli toimetusse saabunud 3097 elulugu ja lootuses leida viiteid teose valmimise kohta arstide eitavalt oli vastanud 1386 isikut. seltside materjalide hulgast, selgitasin, mil määral Eitavaid vastuseid on alles vaid 41, mistõttu on on Eesti organiseeritud arstkonna tegevust kajasta- põhjusi raske analüüsida. Õnneks on säilinud kahe vaid allikmaterjale säilinud teistes arhiivides; suurkuju, Uku Masingu ja A. H. Tammsaare eitavad lisaks konsulteerisin Eesti Tervishoiumuuseumi vastused. Kirjamehed ei soovinud oma isikuartiklit peavarahoidjaga ning viisin läbi kolm vabas vormis EAT 2. trükis põhjusel, et ei tundnud end avaliku telefoniintervjuud. elu tegelasena. A. Hansen Koidula tänavast teavitab Nimetatud tegevused ei andnud teose valmimise oma 29. augusti 1938. aasta kirjas EKS-i, et on “… seisukohast teavet ning seetõttu jäi ainsaks võima- juba ammugi veendunud, et asjatundjad on minuga luseks kavandatud teose iseloomu väljaselgitamisel kui avaliku elu tegelasega palju lähemalt tuttavad TÜR KHO säilitatavate allikmaterjalide analüüsimine kui mina ise…”. Kirjal resolutsioon “Rahule jätta” kvantitatiivsete meetoditega. Leksikoni koostamise (KM EKLA, f. 193, m.153: 4, 6). Oma loobumiskirjas ajavahemiku kohta sain teavet, analüüsides vastus- 6. septembrist 1938 palus Uku Masing EAT toimetust, ümbrike postitempli kuupäevi. Raamatu iseloomu et tal lastaks pääseda “…sellest kurvast nuhtlusest”. väljaselgitamiseks tuli koostada 338 arstist koosnev Lõpetuseks loodab Masing: “Ma ei ole vist veel valim, mille süstematiseerisin arstide tegevus- teinud maailmas niipalju kurja, et peaksin sattuma geograafi a ning statistiliste näitajate, näiteks sugu säärase karistuse kandmisele.” (KM EKLA, f. 193, ja rahvus, järgi. m.153: 4, 106). EAT 2. trüki toimetaja oli Richard Kleis, toimetuse töökorralduse eest vastutas algul Jüri Rebane, hiljem Teatmeteoste koostamine ja valmimine Daniel Palgi. Üldse töötas toimetuses kuus inimest, Leksikoni “Eesti avalikud tegelased” (2. trükk) hakati kelle tööülesanneteks olid teose isikuartiklite kirju- EKS-i ajalootoimkonnas kavandama 1937. aasta tamine, kartoteegi pidamine, dokumendihaldus ja septembris. Arutati sisulisi ja vormilisi küsimusi, meediamonitooring. EAT toimetuse kulude üle millest olulisemad olid Richard Kleisi koostatud peeti jooksvat arvestust inimressursi, tööprotsesside ankeetlehe struktuur ning teose koostamispõhimõtete ja töövahendite lõikes. Kirjastamisega seotud kulude sõnastamine. Sisuline töö algas 1938. aasta alguses. kalkulatsiooni tegi EKS.

Uku Masing ei soovinud oma isikuartiklit EAT 2. trükis põhjusel, et ei tundnud end avaliku elu tegelasena. RAAMATULUGU

25 Raamatu ilmumine kavandati 1938. aasta “Eestis töötavate arstide biograafi lise leksikoni” jõuludeks, kuid tegelikult sai teos trükivalmis koostamiseks tehti kaks katset, esimene 1930. aastal 1940. aasta alguses. Peamisteks takistusteks olid ja teine 1936. aastal. Kahjuks ei ole võimalik välja isikute loidus ankeedi tagastamisel, toimetuse hilisem selgitada, mitu arsti dr Normanni üleskutsele vastas, otsus lisada teosesse pildid, mis vajas omaette korral- mis aastani leksikoni koostamisega jätkati ning millistel damist, ning toimetuseruumide puudumine. Teose põhjustel kogutud elulood kunagi käsikirjaks ei trükkimist alustati 1940. aasta veebruaris, kuid trüki- vormunud. 1936. aastal 934-st Eestis tegutsenud koja rahulolematus käsikirja kvaliteediga (palju autori- arstist on valimi näol esindatud ca 36,2%. Kõrvale parandusi) pikendas omakorda teose valmimist. on jäänud eelkõige arstkonna need segmendid, mis EAT fondis on säilinud üksikud EAT 2. trüki korrek- iseseisvusperioodil jõudsalt kasvasid – eestlastest tuuripoognad (Aabel, Roland kuni Aur, Alexander). arstid ja naisarstid. Tegutsemisgeograafi a aspektist Säilinud trükipoognad räägivad teose vormilisest on kõige paremini esindatud Läänemaa, sh Haapsalu, kvaliteedist – raamat trükiti heale paberile. arstid. Suurematest linnadest on aktiivselt vastanud Tartus tegutsevad doktorid. Silmapaistvalt alaesin- datud on Tallinna ja Nõmme ning Harju maakonnas tegutsenud arstid. Eesti suurimas linnas ning selle lähiümbruses tegutsenud ja rahvuseliselt arstkonna suurima osa moodustanud arstide elulugude vähese osakaalu ning säilinud materjalide fragmenteerituse (mõnel elulugu, teisel foto) alusel võib järeldada, et säilinud ei ole kõik Herbert Normannile saadetud materjalid.

Eluloolised teatmeteosed rahvusliku identiteedi kandjana Mõlema teose puhul on selgelt tuvastatav biograa- fi liste teatmeteoste koostamise seos intelligentsi eri rühmadega. Rahvusliku identiteedi ilmingutena saab teoste puhul esile tõsta kaht põhimõtet – silmapaist- vus ja rahvus. Mõlema leksikoni koostajad lähtusid isiku oma erialal silmapaistmise põhimõttest. Isiku silmapaistvuse hindamine kujunes EAT puhul üheks raskemini määratavaks kriteeriumiks, sest teatmiku koostamisel said koostajad tagasisidet isikutelt, kes ei soovinud, et nende isik oleks teoses kajastatud, tuues põhjuseks, et nende tegevus ei ole piisavalt silmapaistev. Samuti leiab Herbert Normanni materjalide hulgast viiteid sellele, et dr Normann vähemalt kavatses teosesse lisada isikuid, kes andmete kogumise ajal enam Eestis ei elanud, kuid kelle tegevus Eestis oli olnud silmapaistev. Näiteks dr Hans Horst Meyer, kes tegutses Eestis aastatel 1882–1884 ning kelle lühikese tegevusaja jooksul Tartu ülikoolis avaldati trükis seitse uurimust. RAAMATULUGU Rahvuse põhimõttest loobumist näitab EAT toimetuse otsus teosesse lülitada kohalikest vähemus- 26 rahvustest ja Eestis töötanud välismaalastest ainult A. Hansen /Tammsaare/ Koidula tänavast teavitab oma 29. augusti need, “kes oma tegevusega olnud kontaktis Eesti 1938. aasta kirjas EKS-i, et on “…juba ammugi veendunud, avaliku eluga”. ETABL-i säilinud materjalidest et asjatundjad on minuga kui avaliku elu tegelasega palju lähemalt on 45,3% n-ö kohalike vähemusrahvuste esindajad. tuttavad kui mina ise…“. Kirjal resolutsioon “Rahule jätta“. Kokkuvõtvalt võib märkida, et EAT oleks olnud kvalitatiivseks hüppeks eestikeelse eluloolise teatme- kirjanduse ajaloos, sest illustreeritud, ca 3000 isiku EAT 2. trükile sai saatuslikuks 1940. aasta elulooga teatmeteos oli koostatud kogu Eestit hõlma- juunipööre. 25. juunil 1940. aastal andis Daniel Palgi valt nii geograafi lisest kui ka ühiskonna läbilõike- korralduse, et “EAT trükkimine ja ladumine tuleb lisest aspektist. panna esialgu seisma”. Sama aasta augustis palus Kui universaalse sisuga biograafi ateatmike puhul Richard Kleis ühel toimetuse töötajal EAT 2. trüki on olemas järjepidevus, siis teadusliku sisuga eesti- materjalid “korraldada ja pakkida”. Richard Kleis keelne meditsiinibiograafi a on jäänud teenimatult teatas 19. augusti 1940. aasta kirjas EKS-le, et “Põh- elulooliste teatmeteoste koostajate huviorbiidist jalikult muutunud olukorra tõttu jääb teos “Eesti kõrvale. ETABL oleks olnud esimene sellelaadne avalikud tegelased” senisel kujul välja andmata…”. eestikeelne teos. Vaike Kurel Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi raamatukoguhoidja

Arengu eeldus on huvi

Kooliraamatukoguhoidjate suveseminar toimus Raplas 12.–14. augustini 2009 teemal “Kooliraamatukogu õpilase õpioskuste arengu toetajana”.

Selle aasta kooliraamatukoguhoidjate suveseminari esinejad olid kõik oma eriala tipud. Nii juhtuski, et mõni osaleja sõitis seminarile oma raha eest – tulla taheti vaatamata sellele, et masu tõttu oli kooli koolitusraha otsas. Seminari loengute osa (ehk tähtede paraad, nagu kirjutas kohalik ajaleht Nädaline) toimus Rapla Vesiroosi gümnaasiumi raamatukogus, mille juhataja Ene Saldu oli ka üks seminari korraldajatest. Emeriit- Ühtegi teist lektorit ei tsiteeritud seminari jooksul rohkem kui Jüri Ennetit. professor Ülo Vooglaid rääkis avaettekandes, et inimese arengu eeldus on huvi. Raamatukogu- hoidja ülesanne on lastes huvi äratada, aga seda saab ta teha ainult ise huvitatud olles. Huvi kaudu on võimalik osata ja aru saada, sest arusaamine kujuneb mõteldes. Kui raamatukoguhoidja huvi on kadunud, siis ta enam ametisse ei sobi. Ka TLÜ õppejõud Helle-Mall Kadajas lähenes õppimisele isiksuse seisukohalt. Inimene õpib selle sõna tõelises tähenduses alles pärast küpsemist, küpsemine aga tuleb seestpoolt ja tähendab muutumist. Õppimise juures sõltubki kõige rohkem (55,3%) just õppijast endast, seepärast on õppima õppimise oskus väga vajalik, aga õnneks ka omandatav oskus. Sellest, kuidas õpioskuste aine Rapla Vesiroosi gümnaasiumi tunniplaani jõudis, rääkis sama kooli psühholoog Mare Tuisk. Huvi kaudu on võimalik osata ja aru saada, teadis emeriitprofessor Psühhiaater Jüri Ennet käsitles inimest tervikuna, Ülo Vooglaid, ja tekitas raamatukoguhoidjas huvitatuse. aga andis ka näpunäiteid selle kohta, millega tuleb arvestada, et õppimise protsess oleks edukas. Tema märgisüsteemide ja naljadega pikitud loeng andis Priidik, kes tutvustas kolleegidele sotsiaalseid teoreetiliste teadmiste kõrval praktilise näite sellest, järjehoidjaid. ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE kuidas emotsioon toetab omandamist. Ühtegi teist Nagu ikka, oli seminari kavas ka kultuuriline lektorit ei tsiteeritud seminari jooksul rohkem kui pool. Kuulati Kristiina Ehinit, tehti õppekäik Kohila 27 Ennetit. ja Juuru gümnaasiumi raamatukokku, Rapla Kesk- Äsja Ameerikast erialaselt täienduselt naasnud raamatukokku ja Hagudi külaraamatukokku. TÜ Avatud Ülikooli lektori Einike Pilli tõstatas Väga toreda programmiga üllatas osalejaid Mahtra küsimuse, kuidas õpetada last sellise maailma jaoks, talurahvamuuseumi rahvas, kes korraldas Atla-Eeru mida me veel ei tunne. Ja lisas: inimene pole mälu kõrtsis rollimängudel põhineva etenduse: toimus treenimise masin, kõige sügavam õppimine on siis, vanaaegne eesti keele tund, osaleti perekonnanimede kui hakatakse midagi teistmoodi nägema. Ainult panemisel ja loeti maha üks õpetliku sisuga näidend. niisugusel puhul on tulemuseks tarkus ja/või Selle aasta kooliraamatukoguhoidjate suveseminari küpsus. jääb eelkõige meenutama kõrge ettekannete tase. Suveseminaril ei saanud üle ega ümber ka Kümnendikule kooliraamatukoguhoidjatest on juba traditsioonilisest elektroonilise ja paberkandjal seminar ja suvi juba sünonüümiks saanud. Ja mitte asuva raamatu vastandamisest. TLÜ informaatika asjata – mõlemal on oma võlu, mõlemata jääb aastast instituudi teaduri Mart Laanpere kui tulihingelise oluline osa puudu. Jätkugu vaid korraldajatel jaksu internetiajastu võimaluste propageerija ettekannet ja koolidel koolitusraha, siis kujunevad järgmised täiendas kooliraamatukoguhoidjana töötav Ele suveseminarid sama sisukaks ja osavõtjaterohkeks. Ülle Rüütel ka lihtsamat paigutussüsteemi (kas tegemist on ERÜ lasteteeninduse toimkonna esinaine raamatukogudepoolse vähese lugejakoolitusega?), kohustusliku kirjanduse nimekirjade olemasolu raamatukogudes ja asjalikke raamatusoovitusi. Lasteraamatukoguhoidjad Aasta lasteraamatukoguhoidja Esimest korda valis Eesti Raamatukoguhoidjate arutasid omi asju Ühing välja aasta lasteraamatukoguhoidja – seekord Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse konsultandi lugejateeninduse alal Anne Kõrge. Anne on pälvinud tähelepanu viljaka lastekirjanduse 16. septembril peeti Haapsalus lasteraamatukogu- lektorina ja eduka lugejateeninduse käivitajana hoidjate päeva. Esimest korda valis ERÜ välja aasta Eesti Lastekirjanduse Keskuse uues kodus. Tema lasteraamatukoguhoidja, kelleks on nüüd Eesti eestvedamisel on välja töötatud püsilugejate Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse konsultant tunnustamiseks hea lugeja märk, mis antakse kätte lugejateeninduse alal Anne Kõrge. kord aastas hea lugeja päeval. Imetlusväärne on Anne Kõrge oskus töötada eri vanuses inimestega: ta oskab köitvalt rääkida raamatutest nii mudilastele kui ka iseteadvatele teismelistele, tema ülevaateloengud üliõpilastele, pedagoogidele ja lastevanematele on väga sisukad. ERÜ tänukirja pälvisid ka silmapaistvad laste- raamatukoguhoidjad Krista Kumberg, Tiina Lutter, Margit Lättemägi ja Sirve Valdmaa. Muusikalise tervituse tõi Haapsalu helilooja ja muusikaõpetaja Sirje Kaasik oma laululastega.

Raamatukogus on raamatul hoidja, kes alati teab, kust raamatut leida…

Need Aidi Valliku lasteraamatukoguhoidjate päevale pühendatud luuleread võib leida ajalehest Lääne Elu. Aidi ja Ott Valliku pingevaba esinemine andis kokkutulnutele rõõmsa tuju ja naeruse suu. Päeva lõpetas külaskäik Iloni Imedemaale. Aasta lasteraamatukoguhoidjaks sai Täname päeva põhikorraldajaid Lääne Maakonna aastal 2009 Anne Kõrge. Keskraamatukogu ja Haapsalu lasteraamatukogu ning ERÜ bürood, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali. Kohale oli tulnud üle 50 lastega töötava raamatu- Järgmine lasteraamatukoguhoidjate päev toimub koguhoidja. Imetlesime Haapsalu värskelt renovee- Pärnus 15. septembril 2010. ritud lasteraamatukogu ruume ja kuulasime Krista Kumbergi ülevaadet maja värvikast ajaloost. Kokku- saanuid oli tulnud tervitama Haapsalu aselinnapea Talis Vare. EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE Möödunud hooaja lasteteeninduse toimkonna tegevusest andis ülevaate Ülle Rüütel. Lasteteenin- 28 duse toimkonna koosistumistel käsitleti laste raamatu- kogutundide teemat, töötati välja parima lasteraamatu- koguhoidja tunnustamise kord, arutati lasteteenin- duse toimkonna struktuuri ümberkorraldamist ja lasteraamatukogunduse kajastamist ERÜ veebilehel. Juunis toimus Viljandis 3. lasteraamatukogu- hoidjate suveakadeemia. Kahasse kooliraamatukogu- hoidjate sektsiooniga korraldati ühine teabepäev. Anne Rande tutvustas ELTK tegevusplaane. Lasteosakondadest 2008. aastal kõneles Liilia Virves Saare Maakonna Keskraamatukogust. Lisaks arvulistele näitajatele ja ülevaatele toimunud üritustest toodi välja ka muret tekitavad probleemid. Suurimaiks probleemideks on teismeliste vähene huvi raamatukogu tegemiste vastu, nõrk side Esireas kaks päeva korraldajat – toimkonna esinaine Ülle Rüütel õpetajatega ja raamatuvõlglased. Lugejad sooviksid ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu direktor Ilme Sepp Ene Riet

Tulevik lähtub kultuuripärandist

IFLA 75. aastakonverents „Raamatukogud loovad kultuuripärandist lähtuvalt alternatiivset tulevikku” peeti 23.–27. augustini Itaalias Milanos.

IFLA-st ja Itaaliast 75. konverentsi toimumispaigaks oli valitud Itaalia, sest 1927. aastal Edinburghis asutatud IFLA eelkäija International Library and Bibliographical Committee Hoolimata suveleitsakust tutvusime Milano arhi- vormistati ametlikult rahvusvaheliseks organisat- tektuurimälestistega. Ene Riet toomkiriku ees. siooniks IFLA 1928. aastal Itaalias ja seal peeti ka esimene IFLA konverents 1929. aastal. Konverents Milanos oli tähtpäeva vääriline Lisaks kahele ettekandekoosolekule peeti ka õppe- nii suure osalejate arvu kui ka pakutud ürituste sessioon väikeste ühingute juhtimisest, liikmeskonna suurejoonelisuse poolest – näiteks korraldati suurendamisest ja kommunikatsioonist, sealhulgas meile toomkirikus kontsert. See itaalia marmorist ajakirjadest. Seal jagasid oma kogemusi Slovaki erakordselt kaunis ehitis aitas särada harfi l ja raamatukoguühingu esimees Silvia Stasselova ja Stradivariuse viiulil mängitud Euroopa muusika Taani raamatukoguühingu esimees Hellen Niegaard. klassikal. Eestlaste uhkuseks mängiti ka ühte (Kahjuks peeti see kogemuste vahetamise koosolek Arvo Pärdi pala. enne IFLA ametlikku algust ja mul ei õnnestunud Milano ei olnud siiski kõige osavõturohkem seal osaleda.) IFLA – konverentsil osales seekord vaid 3931 delegaati. Raamatukoguühingute poole pealt oli kõne- Eestist olid kohal kultuuriministeeriumi, suuremate aineks ühingu osa suurendamine raamatukogude raamatukogude ja ülikoolide töötajad, lisaks mõned arendamises. Kreekas näiteks ühendab organisat- Tallinna Ülikooli Euroopa Liidu Erasmus Munduse sioon nii rahva-, kooli- kui ka teadusraamatukogusid, magistriõppeprogrammi magistrandid: Esther Adu, tegeldes raamatukogunduse probleemide lahenda- Janne Andresoo, Alice Bamingbola, Olga Einasto, misega, teooria ja praktika arendamisega ning Malle Ermel, Martin Hallik, Mare-Nelli Ilus, raamatukoguhoidjate elukutse küsimustega, Tiina Kallas, Kadri Kesküla, Florence Mirembe, pakkudes vajaduse korral ka täienduskoolitust. Sirje Nilbe, Mai Põldaas, Ene Riet, Katre Riisalu, USA-s tegutseb samamoodi Milanos tutvustatud Ülle Talihärm, Kalju Tammaru ja Meeli Veskus. Bostoni raamatukogukonsortsium, kes tegeleb lisaks Siinkohal võiks meenutada, et Eestist kuuluvad sisulisele poolele ka raamatukogude tehnoloogilise IFLA-sse ERÜ, RR, TLÜAR, TÜR ja Eesti Hoiu- arendamisega. raamatukogu, keda sektsioonides esindavad Sirje Nilbe Rahvusraamatukogust, kes on ERÜ Rahvaraamatukogude sektsioonis kuulis esindaja liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni vapustavaid uudiseid IFLA ITAALIAS alalises komitees (Standing Committee of the Classifi cation Mida rahvaraamatukogudes kõik tehakse ja and Indexing Section) ja Mai Põldaas TÜ Viljandi mida kõike raamatukoguhoidjad peavad oskama! 29 Kultuuriakadeemiast, kes on hariduse ja koolituse Piirkonna elanikud ei saa raamatukogust mööda sektsiooni (Section of Education and Training) nõukogu vaadata, sest raamatukogu on nende igapäevaelu liige (2009–2013). keskpunkt – nii võib julgelt öelda Queensi raamatu- Milano IFLA aastakonverentsi ajal lõpetas oma kogu kohta New Yorgis, Manhattanist lõunasse presidendiaastad sakslane Claudia Lux (Berliini jäävas Jamaica linnaosas, millest rääkis raamatukogu Liidumaa Keskraamatukogu peadirektor) ja alustas direktor Thomas Galante. Ajakiri Library Journal Ellen Tise (Lõuna-Aafrika Vabariigi Stellenboschi nimetas raamatukogu 2009. aasta USA parimaks ülikooliraamatukogu direktor), kes on IFLA raamatukoguks. Linnaosas elab 190 rahvust, kes president aastail 2009–2011. räägivad 160 keelt – 48% elanikest räägib muid keeli ja vaid 25% neist oskab ka inglise keelt väga hästi. Raamatukoguühinguile rohkem voli otsustada Linnaosa raamatukogusüsteem koosneb kesk- Täienduskoolitajad ja raamatukogude arendus- raamatukogust ja 61 harukogust. Raamatukogusid programmide juhid ning raamatukoguajakirjade külastab päevas ligi 5000 inimest. Seal on kirjandust toimetajad pidasid seekord mitu ühisistungit 26 keeles, suuremaid rahvusgruppe teenindatakse raamatukoguühingute juhtimise sektsiooniga. nende emakeeles, ka raamatukogu veebisait on paralleelselt inglise, korea, hiina, vene, hispaania Enne ühtse Itaalia riigi moodustamist 1870. aastal ja prantsuse keeles. Kuna raamatukogu teenindus- olid sellel territooriumil tugevad linnriigid, eriti piirkonnas elab palju hilisimmigrante, kes ei räägi Põhja-Itaalias, mis kujundasid igaüks ise oma inglise keelt ega oska ka oma igapäevaelu korraldada, kultuurielu ja sealhulgas ka raamatukogude arengut. aitavad raamatukogutöötajad neid nii palju kui Põhja-Itaalias asub ka praegu üle poole riigi suudavad. Võib väita, et raamatukogu on kujundatud 12 400 rahvaraamatukogust, viis raamatukogu iga kohanemiskeskuseks oma uue kodumaaga. 10 000 elaniku kohta. Kõik rahvaraamatukogud ning Esmalt õpetatakse uutele elanikele inglise keelt lisaks kogu raamatukogusüsteem, mis oli olemas alates algtasemel rääkimisest, lugemisest ja kirjuta- enne ühinemist, kuulub nüüd kultuuriministeeriumi misest kuni töö leidmiseks ja töötamiseks vajaliku raamatu-, kultuuriinstitutsioonide- ja autoriõiguse tasemeni. Algtasemel koolituse läbib igal aastal peadirektoraadi haldusalasse. Raamatukogud umbes 10 000 inimest. Peale selle õpetatakse uustul- jagunevad seal: kohalikele omavalitsustele kuuluvad nukaile, kuidas üürida korterit, aidatakse vormistada rahvaraamatukogud, ülikooliraamatukogud ja tervisekindlustust ning elamis- ja töötamisluba. kirikuraamatukogud. Neist raamatukogudest on Ja mis kõige tähtsam – raamatukogu juures töötab 46 riikliku tähtsusega rahvaraamatukogu, kellest ka töövahendusbüroo. Raamatukoguhoidjad kaks (Roomas ja Firenzes) täidavad ka rahvus- õpetavad lugejaid arvutit kasutama ja autot juhtima, raamatukogu funktsiooni. Rahvusraamatukoguna raamatukogu juures saab teha ka autojuhieksami. toimivad ka üheksa ülikooliraamatukogu (asutatud Eraldi tegeldakse tervislike eluviiside propa- enne 1861. aastat) ning üheksa rahvusraamatukogu geerimisega – toimuvad võimlemistunnid ja nõu piirkondades, mis olid enne ühinemist eraldi riigid. saab küsida toitumisspetsialistilt. Peale selle teevad Pärast 1861. aastat asutatud ülikooliraamatukogud raamatukoguhoidjad ka lapsehoidjatööd. USA alluvad haridusministeeriumile. Muidugi on olemas seadused ei luba alla 12-aastastel lastel olla kodus ka mitmesuguseid erialaraamatukogusid. täiskasvanu valveta, seepärast saatsid vaesemad Peadirektoraadi initsiatiivil käivitati 1980. aastatel lapsevanemad oma võsukesed pärast koolitundide rahvusliku raamatukoguteenuse projekt, mille raames lõppu raamatukokku, kus raamatukoguhoidjad neil alustasid 2001. aastal tööd ka Itaalia digitaalraamatu- tasuta silma peal hoidsid ja järgmise päeva tunde kogu (biblioteca digitale italiana – BDI) ja kultuuri- ette valmistada aitasid. Varateismelised ummistasid interneti portaal. raamatukogu nii, et teised lugejad enam sisse Peadirektoraadile alluvad otse Rooma ja ei pääsenud. Siis ostis omavalitsus raamatukogule Firenze rahvusraamatukogu ja kolm instituuti: vana spordihalli, kuhu seati sisse noorteosakond instituut audio-video materjalide kogumiseks, (teen library). See 350 ruutmeetri suurune hoone instituut, mis tegeleb raamatute ja lugemisega ning jagati kaheks – ühes ruumis on vaid lauad, teises ka rahvusbibliograafi at ja ühisandmebaasi koostav internetiühendusega arvutid. Ruumid on avatud Itaalia raamatukogude ja bibliograafi ainformatsiooni vaid pärast koolitundide lõppu. Õppetööks vajalikud ühiskataloogi keskinstituut. Keskinstituudis raamatud peab igaüks ise kaasa võtma. Pärast tegeldakse ka vastavateemaliste riiklike reeglite ja koolitööde tegemist võib arvutimänge mängida, standardite väljatöötamisega ning kataloogimise, korraldatakse ka üritusi. Ametis on noortenõustaja, digiteerimise ja pikaajalise säilitamise ning uute netinõustajad ja tuutorid. tehnoloogiate kasutuselevõtmise riiklike projektide Queensi raamatukogud tervikuna töötavad juhtimisega. usalduse põhimõttel – turvaväravad on vaid kesk- kogus ja ühes harukogus. Nagu väitis juhataja, Robot otsib vajaliku raamatu on kõigi teenuste rahastamine raamatute turvamisest Itaalia raamatukogundus tundub olevat heal järjel. hoopis olulisem. Keskraamatukogu on avatud seitse Kuigi suurema osa rahvaraamatukogude kogu on tundi päevas, siis on võimalik ka selle raamatukogu alla 5000 teaviku, on paljud raamatukogud rikkad IFLA ITAALIAS kahelt raamatukoguhoidjalt abi küsida. haruldaste käsikirjade ja raamatute poolest, mida Muidu töötab raamatukogu täieliku iseteeninduse meile raamatukogude külastamise käigus uhkusega 30 põhimõttel, mis tähendab raamatute kättesaadavust näidati. Itaalia IT-spetsialistid on välja mõelnud ka ööpäev läbi. Ajal, mil raamatukogu on suletud, saab oma automatiseeritud raamatukogusüsteemi, kus lugeja raamatukogukaardi abil sisse ja ise laenata. raamatud paigutatakse plastkastidesse ning kastid Tagastada saab ka raamatukokku sisenemata. liikuvatesse riiulitesse. Kasti sisu skaneeritakse. Selle Queensi raamatukogusüsteemil on oma järgi leiab robot üles vajaliku raamatukasti ning küberkeskus ja, oh imet!, raamatupaadi asemel ka toimetab selle raamatukoguhoidjale, kes võtab kastist helikopter, millega teenindatakse Long Islandi saare õige raamatu ja ulatab lugejale. Seda tutvustati IFLA lugejaid. näitusel ja soovijad viidi selle tööd vaatama Brescia linna ülikooliraamatukokku. Itaalia raamatukogunduse keeruline kujunemislugu IFLA konverentsi ajal paistis Milanos kuum päike. Itaalia raamatukogusüsteem on keeruline ja kuulub See ja rõõmsad kohtumised kolleegidega andsid mitme ministeeriumi haldusalasse. Riigi raamatu- energiat ja uusi ideid oma töö jätkamiseks siin kogude tegelikku arvu ei oska keegi kindlalt öelda, külmas ja tuulises Eestis. sest riiklikku statistikat hakati tegema alles 2001. aasta kohta ja kõik raamatukogud polegi sellega ühinenud. Itaalia-sõitu toetas Eesti Kultuurkapital. Külli Solo laiemad kui ainult helistamine. Mida vähem RR-i parlamendiinfo keskuse juhtiv spetsialist raamatukogudes on igasuguseid keelumärke, seda [email protected] parem ja positiivsem õhkkond. Kõik algab väga lihtsatest asjadest. Samuti peaksid raamatukogud juba praegu süsteemselt analüüsima ja laiendama Maailm muutub nagunii – oma tegevust sotsiaalses ja semantilises veebis. Ettekande lõpuslaidil oli mõte, et maailm muutub olge valmis! nagunii, kas siis meiega või ilma meieta – olge valmis! Huvitav oli Hamburgi raamatukogu uue põlv- konna e-kataloogi tutvustus. E-kataloogi arendus- 19.–20. augustil toimus Itaalias Firenzes IFLA 2009 projektiga Beluga ja selle testversiooniga saab eelkonverents “Emerging trends in technology: tutvuda aadressil http://beluga.sub.uni-hamburg.de/ libraries between Web 2.0, semantic web and Huvitav oli tuua paralleele meie oma e-kataloogiga search technology” ehk kuidas raamatukogud ESTER. Samuti väga huvipakkuv oli Šotimaa portaali lähevad kaasa uute trendidega, mis on seotud Slainte http://www.slainte.org.uk tutvustus. Portaal nii sotsiaalse kui semantilise veebi ja uute ühendab informatsiooni Šotimaa raamatukogude otsitehnoloogiatega. ja infoasutuste, digikogude, vastavate koolituste, ühenduste jm kohta. Portaal on jaotatud nii Kõigepealt natuke Itaaliast. Ilm oli konverentsi temaatiliselt kui ka raamatukogu tüüpide järgi. ajal väga kuum, esimesel päeval tõusis temperatuur Veeb 2.0 kontekstis on huvitav võte tuua portaali +42 kraadini ja inimestel soovitati viibida sise- otselingid raamatukogus kasutatavatesse ruumides, mis konverentsil osalejatele väga sobis. sotsiaalsetesse keskkondadesse. Konverents toimus Firenze ülikooli esinduslikus Aula Magnas Galileo Galilei ja teiste suurkujude valvsa pilgu all. Infotehnoloogia ja interneti kasutamine Itaalias tundub olevat mitte nii lihtne, kui meil siin. Näiteks WiFi kasutamiseks paluti esitada isikutunnistus WiFi kasutajaks registreeri- miseks ning igale soovijale anti sisselogimiseks isiklik kasutajanimi ja parool. Nii palju kui ma itaaliakeelsest selgitusest välja lugesin, on see seotud terrorismivastase seaduse täitmisega. Kuid juba sisseloginuna ei olnud interneti kasutamisega probleeme. Konverentsi jooksul lülitus projektor mitu korda välja, oli muidki infotehnoloogilisi apse ja seepärast palusid esinejad kuulajatel kasutada fantaasiat. Kuid need pisiasjad ei rikkunud meie töist ja rõõmsat õhkkonda. Stephen Abram rõhutas oma avaettekandes, et suurt tähelepanu tuleb pöörata infokirjaoskuse õpetamisele kooliraamatukogus. Muidu uus n-ö formaadivaba põlvkond ei oskagi raamatukogu Eestlased konverentsil (vasakult): Kadri Thalström (Rootsi kogusid ja teenuseid kasutada ja loobub sellest juba parlamendiraamatukogu eesti päritolu raamatukoguhoidja), IFLA ITAALIAS eos internetis olevate otsimootorite ja sotsiaalsete Külli Solo, Aira Lepik, Ruth Pääsuke ja Sirje Nilbe keskkondade kasuks. Seega peab kooliraamatukogu kasutama kõiki sotsiaalse tarkvara võimalusi, 31 et olla seal, kus on tema kasutaja. Raamatukogu- hoidja ja infospetsialist ei tohiks olla anonüümne. Nagu ikka konverentside puhul, on alati väga Oluline on luua side raamatukogu kasutajaga, seda oluline töö kuluaarides ehk suhtlemine kolleegidega ka veebi vahendusel. Kindlasti on oluline see nii teistest raamatukogudest. Üks asi, mis vestlustest kooli- kui ka ülikooliraamatukogudes, samuti rahva- läbi käis, oli see, et üle kogu Euroopa tegelevad raamatukogudes. Ka meil on Rahvusraamatukogu raamatukogudes elektroonilise ja digitaalse lugemissaalis tunda, et tudengitel puudub vajaliku raamatukogu arendusega ikka ühed ja samad info leidmiseks elementaarne infokirjaoskus. inimesed. Sama tendents on ka Eestis. Väga oleks Abram väitis ka, et veeb 2.0 ehk sotsiaalne vaja, et üha rohkem ja rohkem traditsioonilise veeb on eilne päev, veeb 3.0 ehk semantiline veeb raamatukogu taustaga inimesi ühineks selle on juba kohal. Ning seda peavad aduma ka raamatu- seltskonnaga ja oleks kursis uute suundumistega kogud. Kõik algab lihtsatest asjadest, näiteks kui infotehnoloogias ja veebis, et neid siis raamatukogu raamatukogus on märk, et mobiiltelefonid on huvides ära kasutada. keelatud, näitab see Abrami arvates stagnatsiooni, sest mobiiltelefoni kasutusvõimalused on palju Olgem innovaatilised ja särasilmsed ☺ Marja Kivihall J. K. Rowlingi, Dan Browni jt teo- Eesti Pimedate Raamatukogu infotöötaja seid. Eriliseks ettevõtmiseks on kuninglike puute-heliraamatute kirjastamine. “Miffy” oli esimene omataoline punktkirjas ja puute- Missuguseid teenuseid pakutakse piltidega raamat, millele on lisatud CD-plaat Hollandi printsessi Lau- maailmas vaegnäijaile rentieni loetud lugudega. Toredaks traditsiooniks on tänavu viiendat aastat kirjastuse korraldatav üle- riigiline heliraamatute nädal. 17.–20. augustini pidas IFLA tavakirjas teksti lugemist takistava Eelmainitud ettevõtmised on puudega inimestele teenust pakkuvate raamatukogude sektsioon sündinud kirjastuste algatusel ja (Libraries Serving Persons with Print Disabilities Section) konverentsi ilmunud väljaanded on leidnud “Inimesed, rahvaraamatukogud, kirjastajad” (“People, Public Libraries, kindlalt sihtrühmalt sooja vastu- Publishers”). võtu. Rõõm on tõdeda, et erivaja- dustega inimestele mõeldud teenu- Mechelen, üks kaunis Flandria linn väljaandmisel alles esimesi samme. sed on alguse saanud raamatukogude Belgias võõrustas konverentsi, mille Neil tuleb tundma õppida puudega ja kirjastuste vahelisest koostööst. eesmärk oli jagada infot selle kohta, inimeste vajadusi ja võtta kasutu- Saksa pimedate keskraamatu- kuidas riigiti pakutakse raamatu- sele uusi tehnoloogiaid. Kirjastuste kogu Leipzigis on käivitanud pro- koguteenuseid neile, kes ei saa tava- väljaantavad elektroonilised PDF- jekti DaCapo, mida toetab sotsiaal- kirjas teksti lugeda. Rõhutati eri- vormingus raamatud ja ajakirjad ja tööministeerium. Muusika- raamatukogude koostöö tähtsust pole nägemispuudega inimestele kirjastajad (nt Breitkopf & Härtel) rahvaraamatukogude ja kirjastus- ligipääsetavad, kuna kõneprog- varustavad raamatukogu digi- tega, et tõhustada teenuste ja info ramm Jaws ei suuda neid lugeda. taalsete nootidega, mis pannakse kättesaadavust. Põhiliselt ilmuvad CDA ja MP3- spetsiaalse tarkvara abil ümber Konverentsi ettekannete ja formaadis heliraamatuid, vähesed punktkirja. Nägemispuudega arutelude üks põhiteema oli ka kirjastused annavad välja DAISY- muusikutele on noodid kätte- erivajadustega inimestele vajalikus raamatuid (Digital Accessible Infor- saadavad interneti vahendusel vormis väljaannete kirjastamine ja mation SYstem). veebilehel www.dzb.de/dacapo sellega seotud probleemid. Väga tänuväärne on Saksa Austraalia organisatsioon Maailma Pimedate Liidu and- kirjastuse Argon tegevus DAISY- Vision Australia pakub tavakirjas metel on vaid 20% veebilehtedest raamatute kirjastamisel, millega teksti lugemist takistava puudega ja 5% maailmas trükitud kirjandu- alustati 2008. aasta oktoobris. Siiani kasutajatele teenust, mis võimaldab sest nägemispuudega inimestele on ilmunud 150 nimetust, mida on ajalehe- ja ajakirjatekste alla laadida kättesaadavad. 57 riigis kehtib kaubandusvõrgu kaudu müüdud ja spetsiaalse aparaadi abil kuulata. autoriõiguse erand, mis tähendab peaaegu 10 000 eksemplari nii Selline teenus toimib tänu meedia- seda, et erivajadustega inimestele nägijatele kui puudega inimestele. väljaandjatele, kes varustavad raa- suunatud raamatute väljaandmisel Norras tegutseb alates 2002. aas- matukogu tekstifailidega. Praegu ei pea autorilt luba küsima. Loo- tast organisatsioon Raamatud saavad lugejad valida rohkem kui mulikult ei lepi kasutajad sellega, Kõikidele, mille põhitegevuseks on 100 nimetuse vahel ning iga kuu et ligipääs infole on tõkestatud. kohandatud raamatute väljaand- on teenusel 10 000 laenutust. Kirjastuste suhtumine olukorda mine. Kehtib nõue, et keel ei tohi Taanis on NOTA (Taani riiklik on kasutajate omast erinev. Üheks olla sisu mõistmisel takistuseks. raamatukogu tavakirjas teksti luge- IFLA ITAALIAS põhjuseks on asjaolu, et heliraama- Nii kirjutavadki Norra tuntuimad mist takistava puudega inimestele) tute väljaandmine autoriõiguse autorid aastas 15–20 lihtsas keeles koos rahvaraamatukogude ja kir- 32 erandi alusel jätab kirjastused osa- teost. Peamiseks sihtrühmaks on jastajatega loonud virtuaalse luge- liselt tulust ilma. Heli-, punkt- ja düslektikud, lisaks need, kel on mistoa (www.e17.dk/avislaesesal), suures kirjas väljaandeid valmista- dementsus, afaasia, vaimu-, või kus on tagatud mugav ligipääs takse elektrooniliste masterfailide nägemispuue. Raamatute kirjasta- eri formaadis ajalehtedele ja põhjal, mille jagamiseks üle maail- mise kõrval annab organisatsioon -kirjadele. Virtuaalses keskkonnas ma on vaja turvalist levitamis- teistele kirjastustele kohandatud tehakse väljaanded kättesaada- kanalit. Failide jagamine suurendaks kirjanduse väljaandmisel nõu. vaks samaaegselt trükivälja- omakorda juurdepääsu väljaanne- Seni ilmunud raamatuid (100 nime- annetega. tele. Oluline on ka hinna küsimus, tust) on müüdud peamiselt inter- Tihe koostöö kirjastajate ja raa- sest kohandatud raamatu hind ei neti teel ja neid on tasuta saadetud matukogude vahel on hädavajalik tohiks erineda trükiväljaande hinnast. 172 Norra raamatukogusse. selleks, et teostuks ülemaailmse Hollandis on Rubinstein üks raamatukogu idee. IFLA tavakirjas Raamatukirjastamine suurimaid heliraamatute kirjasta- teksti lugemist takistava puudega erivajadustega lugejaile jaid, andes välja tuntud autorite – inimestele teenust pakkuvate raa- Kirjastused teevad erivajadustega Astrid Lindgreni, Paulo Coelho, matukogude sektsiooni kuuluvad inimestele kohandatud kirjanduse Roald Dahli, Sándor Márai, raamatukogud on algatanud laia- haardelise projekti, mille sisuks on sektsiooni raamatukogude digi- taalsetele kogudele juurdepääsu võimaldamine ööpäev läbi ükskõik millisest maailma paigast. Eri- ja rahvaraamatukogude koostöö Teise olulise teemana tõusis konve- rentsil esile eri- ja rahvaraamatu- kogude koostöö, mille eesmärgiks on suurema sihtrühmani jõudmine ja erivajadustega inimesi kaasavate teenuste osutamine. Rahvaraamatukogud on üha enam üle võtmas eriraamatu- kogude rolli, teenindades erivaja- dustega inimesi. Ka kasutajaskond on mitmekesistunud – nägemis- puudega inimestele on lisandunud teisedki rühmad – düslektikud, füüsilise ja vaimupuudega inime- sed, kirjaoskamatud, need, kellel on afaasia, dementsus. Ülemaa- Mecheleni linnas on endisest pruulikojast saanud tänapäevane konverentsikeskus. ilmne düslektikute ja eakate arvu kiire kasv suurendab lähitulevikus veelgi seda raamatukoguteenuste sihtrühma. Flaami heli- ja punktkirjaraama- Ka Aafrika rahvaraamatukogud Hollandis korraldati raamatu- tute raamatukogu alustas 2007. aas- arvestavad puudega inimeste vaja- kogusüsteem 2007. aastast alates tal koostööd rahvaraamatukogude dustega. Kenya riikliku raamatu- ümber. Selle tulemusel jäi pimedate ja omavalitsustega. Eriraamatu- kogu 35 harukogus on punktkirja- raamatukogudele kirjanduse välja- kogu varustab rahvaraamatukogu- raamatute üksused, mis sisaldavad andmise funktsioon, lugejate tee- sid tasuta heliraamatutega ja heli-, punkt- ja suures kirjas raa- nindamine muutus aga rahvaraa- korraldab raamatukoguhoidjate matuid. Raamatukogudes toimub matukogude ülesandeks. Reformi koolitusi, omavalitsused ostavad põhjuseks oli soov lahutada kirjas- DAISY-mängijad ning rahvaraa- tamine lugejateenindusest ja teha matukogud laenutavad kohanda- teenused kiirelt kasvavale kasutaja- tud kirjandust ja DAISY-mängijaid rühmale kättesaadavaks. Erivaja- lugejatele. 2009. a sügisel on koos- dustega inimeste raamatukogu- tööprojekti kaasatud 80% Flandria teenuste toimimise eest vastutab rahvaraamatukogudest. ja kohandatud kirjanduse välja- Jaapani Hirakata linnaraamatu- andjaid rahastab Hollandi Rahva- kogu osutab alates 1973. aastast raamatukogude Assotsiatsioon. teenuseid nägemis- ja kuulmispuu- Ümberkorralduse käigus ühendati dega lugejatele. Kogusse kuuluvad Märgistus Maastrichti linna- pimedate raamatukogude laenu- tavakirjas väljaannete kõrval heli-, raamatukogu põrandal, mis IFLA ITAALIAS tusosakonnad üheks kohandatud punktkirja- ja suures kirjas raama- juhatab nägemispuudega lugejad kohandatud lugemis- lugemise keskuseks, mis pakub tud ning visuaalsed materjalid (vi- 33 punkti. kasutajatele vajalikus vormis kir- deod ja DVD-d). Nägemispuudega jandust. Keskuses tehakse valik lugejad saavad keskraamatukogus kirjastamisele minevatest väljaanne- ja selle kümnes teeninduspunktis test ja juhendatakse kohandatud tellida ettelugemisteenust, mida kirjanduse tootjaid. Rahvaraamatu- pakutakse kohapeal korraga kuni kogudele annavad erivajadustega kaks tundi. Sellist personaalset tee- inimeste teenindamisel nõu piir- nust kasutatakse peaaegu 600 korda kondlikud tugikeskused, mille aastas. Kuulmispuudega lastele ja kaudu toimub ka töötajate koolita- täiskasvanutele toimuvad raamatu- mine. Kolmandik Hollandi rahva- kogus viipekeelsed jututunnid. raamatukogudest on alustanud Puuetega inimestele teenuste välja- teenuse pakkumist tavakirjas teksti töötamisel ja kättesaadavaks tegemi- lugemist takistava puudega inimes- sel on oluline osa kurdil ja pimedal tele. Ülejäänud raamatukogudel raamatukoguhoidjal, kes töötavad on see kavas lähitulevikus. Hirakata linnaraamatukogus. Juhtkoer punktkirja õpetamine ja nägemispuudeliste nõusta- kokku 10 000 lugemisringi, millest 500 koondab näge- mine, koostööd tehakse pimedate koolidega. Lõuna- mispuudega inimesi. Raamatusõprade kooskäimistel Aafrika pimedate raamatukogu eestvedamisel alustati on lisaks meelelahutuslikule küljele ka jõustav ja 2007. a digitaalsete miniraamatukogude projektiga. kogukonda kaasav roll. Kahe aasta jooksul on ligi 80 rahvaraamatukogus Austraalias on raamatukogud ajaveetmise mõttes loodud digitaalne miniraamatukogu, mis sisaldab töö ja kodu järel kolmandal kohal. Erivajadustega DAISY-raamatuid ja nende kuulamiseks vajalikke inimeste jaoks aga teisel kohal, kuna 63% sellest vahendeid. Idealistlik tulevikuplaan näeb ette kõikide kogukonnast ei tööta. Raamatukogude külastatavus Aafrika rahvaraamatukogude varustamist digitaalsete on suur ja side kogukonnaga on tugev. Sellele teadmi- heliraamatutega. sele toetudes alustas organisatsioon Vision Australia Horvaatia Koprivnica rahvaraamatukogus 2006. a 2008. a juunis koostööd Victoria osariigi nelja raamatu- Euroopa Liidu projekti raames käivitatud teenused koguga, mille teeninduspiirkonnas elab veidi üle nägemispuudega inimestele on hea näide sellest, miljoni inimese. Vision Australia ülesandeks on kuidas julgest ettevõtmisest kasvab välja jätkusuutlik raamatukogude varustamine heliraamatute ja tegevusvaldkond. Rahvaraamatukogu peamisteks DAISY-mängijatega ning raamatukogutöötajate koostööpartneriteks on maakonna pimedate ühing koolitamine. Rahvaraamatukogud on loonud lugemis- ning Horvaatia pimedate raamatukogu. See varustab ringid, tutvustavad heliraamatute laenutusvõimalusi rahvaraamatukogu vajaliku kirjandusega. Koos pime- ja annavad nõu, kuidas kasutada DAISY-mängijaid. date ühinguga viiakse läbi hariduslikke ja vaba aja Paljud erivajadustega inimesed saavad tänu lugemis- veetmisega seotud üritusi, mis annavad igas eas ini- ringidele taas kirjandusest osa ning nad on kaasatud mestele võimaluse teha kunsti, tutvuda spetsiaalsete ühiskonna ellu. lugemismaterjalidega, saada infotehnoloogiat puudu- tavaid teadmisi, arendada suhtlemisoskust igapäeva- Mida arvavad nägemispuudega lugejad? elus. Koprivnica raamatukogu korraldab kohtumisi Kuna konverents “People, Public Libraries, Publishers” pimedate näitlejate ja kirjanikega, punktkirja- ja pööras tähelepanu kasutajate vajadustele, siis said arvutikursusi, juhtkoerte tähtsust tutvustavad üritusi. konverentsil sõna ka nägemispuudega lugejate esin- Sellise laiaulatusliku tegevuse käigushoidmiseks on dajad. Alates 2008. a novembrist tegutseb Flaami väga oluline haritud ja uuele avatud töötajaskonna heli- ja punktkirjaraamatute raamatukogu juures olemasolu ning tihe koostöö partneritega kohalikul 16-liikmeline kasutajate nõukogu, kuhu kuuluvad ja riiklikul tasandil. eri eas, mitmesuguste erivajaduste ja erinevate lugemis- eelistustega inimesed. Nõukogu loodi raamatukogus selleks, et olla kursis kasutajate vajadustega. Nõu- kogu analüüsib raamatukoguteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, jagab ideid uute teenuste käivita- miseks, vahendab raamatukogule lugejate soove ja ettepanekuid. Samasugune kasutajate huve esindav nõukogu on loodud ka Hollandis kohandatud lugemise keskuse juurde.

Konverentsil tutvustati Suurbritannias loodud ja tänavu juulis kättesaadavaks tehtud veebilehte www.readingsight.org.uk, mis on suunatud eelkõige raamatukoguhoidjatele, õpetajatele ja vabatahtlikele. Veebisaidil on heli-, puute-, punktkirjas, suures kirjas Suures kirjas raamatud on märgistatud "suure ja elektrooniliste raamatute kirjeldused, info kohan- IFLA ITAALIAS silmaga" või tähisega XL. Fotod: Marja Kivihall datud kirjandust sisaldavate elektronkataloogide kohta, teave lugejate arendamise võimalustest 34 (kohtumised kirjanikega, kirjandusfestivalid, lugemis- ringid). Veebisaidilt saab teavet raamatukoguhoidjate Hea meel on selle üle, et raamatukogud pole koolituste ja selle kohta, kuidas muuta raamatukogu- unustanud kirjanduse tutvustamist lugemisringide hoone erivajadustega inimestele ligipääsetavaks. kaudu. Suurbritannias loodi esimene nägemispuudega Lehe vahendusel on võimalik osaleda foorumis, inimeste lugemisring kümme aastat tagasi Winches- et saada ja jagada infot. teris Hampshire raamatukogu eestvõttel. Kasutatakse Väga informatiivne konverents andis ettekannetest tuntud mudelit – igaks kohtumiseks valitakse välja osasaamise kõrval võimaluse jälgida heliraamatute raamat, mille üle arutleda. Kokku on lugemisringis valmistamise protsessi Hollandi fi rmas Dedicon ja osalejad lugenud pea 60 populaarset ja kirjandus- külastada Mecheleni ja Maastrichti linnaraamatu- auhindu saanud teost, millest on tehtud lühendamata kogusid ning nendes asuvaid kohandatud kirjanduse audioversioonid. Lugejate hinnangute põhjal koosta- lugemispunkte, kus avariiulitel on laenutamiseks tud edetabelit juhib hetkel Tracy Chevalieri romaan heli- ja suures kirjas raamatud. “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga”. Hampshire raamatu- kogu algatusel on nüüdseks loodud 14 nägemispuu- Sõitu IFLA eelkonverentsile toetasid Eesti Kultuurkapital dega inimeste lugemisringi. Suurbritannias on üldse ja kultuuriministeerium. Rita Enna RR-i avalike suhete osakonna turundusspetsialist

Vaateid IFLA 2009 konverentsi näitusealalt ja suvekuumast Milanost

Esmakordne IFLA-kogemus ja töö konverentsi näitusealas oli seotud Rahvusraamatukogu osalemisega digiteerimisteenuse projektis EOD.

Maailma raamatukogude võtme- jaotatud asjade üle ja mõnikord ena- isikuid koondav üritus on hea paik mat ei soovitudki. Tõsisem huvi kontaktide loomiseks ja oma tööde teenusevõrgustikuga liitumise vastu esitlemiseks. Nii olid näitusealas tekkis mitmel raamatukogul: Läti oma teenuste, väljaannete ja tehnika ülikooli raamatukogul, Armeenia tutvustamiseks väljas 115 ekspo- teaduste akadeemia teaduslikul nenti. Suured riigid olid esindatud raamatukogul, Tampere ülikooli rahvusraamatukogudega: Suurbri- raamatukogul ja üsna põhjalikult tannia (Briti Raamatukogu), Prant- uuris liitumisvõimalust ka kolleeg susmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik Taiwanist. Näitusepinda jagasime ja Hiina. Aga näiteks väikeriikide teise Euroopa Komisjoni toetusel raamatukogud jäävad paremini töötava raamatukogude ja kirjatuste silma üheskoos ning esitledes mingit ühisprojektiga ARROW (Accessible kindlat teemat. Just digiteerimistee- Registries of Rights Information and nust selgitades jõudsime ka Eesti- Orphan Works). Projektide ühisosa teemani, Rahvusraamatukoguni ja on autoriõigused – ARROW tegeleb meie ESTER-i kataloogini. Nähes autoriandmete ühisotsingu loomise rinnasildil riigi nime Estonia leidsid ja orbraamatute väljaselgitamisega. paljud Venemaa, Läti ja Leedu Projekti töös osaleb ka EOD koordi- Töine päev ARROW/EOD boksis. Fotod: Tiina Kallas ja Rita Enna inimesed põhjuse RR-i käekäigu naator Innsbrucki ülikooli raamatu- ja uudiste kohta küsida. Meeldiva kogu. suhtlemislaadiga olid Aafrika Müügiorganisatsioonidest kolleegid, üllatasid nende teadmised olid IFLA näitusel kohal suuremad visiit Bergamo väikelinna ja Eestist. Projekti EOD osalemise kirjastused, ka e-kirjastajad ja raama- sealse raamatukogu Biblioteca eesmärk oli näidata toimivat lugeja- tute hulgimüüjad. Alati oli rohkelt Angelo Mai külastus. teenust ja leida uusi võrgustikuga külastajad uudistamas tehnoloogia Toimumispaigana lisas kunsti- liitumisest huvitatud raamatu- ja töövahendite (skannerid, raamatu- linn Milano konverentsile erilise kogusid. Kolme aasta jooksul on kogurobotid jm) tootjate-müüjate mõõtme – lisaks töistele päevadele välja arendatud töötav mudel juures. Näiteks pakuti nn skanee- oli võimalus hinge kosutada, (toimib tellimuste haldamise süs- rimiskioskeid (www.i2s-digibook. külastades maailmakuulsat La Scala teem, e-raamatu koostamine, teksti- com, www.book2net.net), kus lugeja ooperiteatrit, imetledes Leonardo tuvastus, raamatupidamine), on saab ise endale raamatu skaneerida da Vinci kunsti ja inseneritöid hulgaliselt kogemusi ja tagasisidet (alternatiiv tavakopeerimisele). temanimelises teaduse ja tehnika IFLA ITAALIAS tellijatelt. Selle põhjal on kerge tee- Ebaselgeks jäi kvaliteetse värvilise muuseumis. Ülev meeleolu tekkis nuse eelistest (lugeja ise valib, mida e-koopia saamisel autoriõiguse toomkirikus, kus ifl alased nautisid 35 e-raamatuna lugeda, kergeltkasu- jälgimine, mis pole küll tehnoloogia- üheskoos viiuli- ja harfi kontserti. tatav formaat jne) rääkida ja uutel tootja probleem. Ilmselt kehtestab Tuntud klassikateoste seas kõlas liitujatel lihtne alustada. iga seadet kasutav raamatukogu nüüdismuusika näitena ka Arvo Vahetuses töötasime boksis oma reeglid. Pärdi “Siegel im Spiegel”. kolme-nelja inimesega ja suhtlemist Ühe osa näitusealast hõivasid Lähemalt saab lugeda IFLA jätkus kõigile. Kontakti loomiseks posterettekanded, kus mäluasutu- aastakonverentsil toimunust ja kasutasime projekti logoga kotte ja sed esitlesid oma kogusid, teenu- paljude osalejate pilte vaadata pastapliiatseid, mida jagasime koos seid ja tehnilisi lahendusi. Pilt oli aadressidel http://www.ifl a.org/ voldikutega. Seetõttu osutusime õpetlik ja paremaid näiteid saab en/annual-conference/ifl a75/ifl a- menukaks – esimese neljatunnise kasutada endagi töös. community-in-milan, http://www. päeva lõpuks olime vestelnud kokku Väikese sissevaate traditsioo- ifl a.org/annual-conference/ifl a75/ ligi 700 külastajaga. Idee vastas nilisse vanasse Euroopasse andis exhibition-en.htm ootustele ja kontaktid tekkisid kiiresti, teiselt poolt nägime, kuidas http://www.ifl a.org/en/annual-conference/ifl a75/ifl a-community-in-milan ka täiskasvanud rõõmustavad tasuta Vaiko Sepper raamatukogude töötajatest peaks olema raamatu- Eesti Hoiuraamatukogu direktor kogunduslik haridus. Raamatukoguteenuste arendamise seisukohalt on aga määrava tähtsusega hea ettevalmistusega spetsialistide töötamine raamatukogudes. Uued muljed aitavad Lisaks haridust puudutavale sättele soovivad soome kolleegid oma raamatukoguseadust täiendada siinset teise pilguga vaadata veel mõningate oluliste punktidega: seaduse sisse- juhatavasse ossa kodaniku- ja kultuuriliste õiguste lisamine; multikulturalismi ja keeleliste õiguste tähtsustamine; kvaliteedistandardite täpsem määrat- 13.-16. maini 2009 toimus Helsingis ja Turus lemine; koostöö tegemise kohustuse suurendamine Soome–Šoti–Eesti ühiskonverents “Uuenduste rahvuslikul tasandil; raamatukoguteenuste hindade ellurakendamine – uued teenuse osutamise ühtlustamine; keskraamatukogude ja kohalike kontseptsioonid” (Twin Cities: Innovation into raamatukogude ülesannete täpsem määratlemine Practice – New Service Concepts). tänapäeva vajadusi arvestades. Soome raamatukogude arenguprogramm kehtib Soome Haridusministeeriumi, Lääne-Soome maa- aastaiks 2006–2010, praegu töötatakse välja uut stra- valitsuse, Soome Raamatukoguhoidjate Ühingu teegiat aastani 2015. Nii nagu mujalgi, on ka Soome ja Helsingi Linnaraamatukogu korraldatud ühiskonnas vahepeal aset leidnud suured muutused: Soome–Šoti–Eesti ühiskonverentsil osales Eestist rahvastiku vanuselise struktuuri kiire muutumine, kümneliikmeline grupp, kuhu kuulusid Kultuuri- immigratsiooni kasv, omavalitsuste arvu vähenemine, ministeeriumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Viljandi homogeense kultuuri puudumine ja uute subkultuu- Linnaraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu ja ride teke, kommunikatsioonitehnoloogia mõjust Eesti Pimedate Raamatukogu, Eesti Lastekirjanduse tingitud muutused teenuste kasutamise harjumustele Keskuse, Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu ja informatsiooni otsimise viisidele. ja Jüri raamatukogu esindajad. Rahvaraamatukogud on Soomes olnud seni väga Esimene, 2007. aastal Helsingis ja Tallinnas edukad, kuid peavad oma edaspidises tegevuses veelgi peetud Eesti–Soome–Šotimaa ühiskonverents osutus enam arvestama kõiki nimetatud muutusi ja kesken- nii edukaks, et see otsustati muuta traditsiooniks. duma veelgi enam teenustele, mida on võimalik Järgmise konverentsi “Innustumine ja muutmine: osutada ainult raamatukogudel või mida nad teistest uued teenused” (Inspire and Transform: Regenerating institutsioonidest paremini suudavad teha. Soome services) 2008. aastal Peeblesis Šotimaal korraldas omavalitsused on iseseisvad, samal ajal on nad ka Suurbritannia Raamatukoguühing (Chartered väga erinevad ja mõned neist üsna väikesed, nii et kui Institute of Library and Information Professionals – tahetakse kõigile kodanikele kindlustada võrdseid CILIP) ja sellega tähistati ühingu sajandat aastapäeva. raamatukoguteenuseid, on üleriikliku raamatukogu- Ürituse erilisest pidulikkusest, šotlaste paljukiidetud arengustrateegia väljatöötamine hädavajalik. kõnepidamise oskusest ning vaimukusest konverentsi Soome rahvaraamatukogude hindamise kritee- kõnepuldis ja õhtustel koosviibimistel said osa ka riumid pandi paika 2001.–2004. aasta arenguplaanis. külalised Eestist ja Soomest, kellele konverentsi eel Põhiliselt hõlmavad need teenuste kättesaadavust, korraldati raamatukogude külastusi Edinburghis ja IT-võimalusi, töötajaid, kogusid, andmebaase, Glasgow’s. raamatukogu keskkonda, teenuste kasutamist ja rahastamist ning kasutajakoolitust. Haridusminis- teerium on otsustanud hindamise indikaatoreid Soome raamatukogundusest selle aasta ajakohastada ja loonud töörühma, kelle ülesandeks KONVERENTSID / SEMINARID KONVERENTSID konverentsil on sõnastada Soome rahvaraamatukogude hindamise Soome raamatukogunduse hetkeseisust ja eesolevast põhimõtted standardina. Töörühm peab välja tulema 36 andis oma ettekandes ülevaate Soome Haridusminis- ettepanekutega, kuidas riiklikul tasandil mõõta raa- teeriumi nõunik Hannu Sulin. 1998. a vastu võetud matukoguteenuste ühiskondlikku mõju. Ka on nende Soome raamatukogude tegevust määratlev seadus pädevuses ettepanekute tegemine indikaatorite töötab hästi ka praegu. Päris uut seadust tegema muutmiseks Soome rahvaraamatukogude statistika hakata ei oleks otstarbekas, kuid tahetakse sisse andmebaasis. Kvaliteedistandard peab olema välja viia täiendusi, mille ettevalmistamisega praegu ka töötatud nii, et seda on võimalik rakendada kohalikul, Haridusministeeriumi eestvedamisel tegeletakse. regionaalsel ja riigi tasandil. Kõigepealt puudutavad need täiendused raamatu- koguhoidjate kompetentsuse nõudeid. Uue ettepaneku kohaselt peaks olema 45%-l rahvaraamatukogude Šotimaa raamatukogude prioriteedid töötajatest kõrgharidus (hõlmab ka raamatukogun- Ettekannetest jäid kõlama järgmised Šotimaa duslikku eriharidust). Ülejäänud töötajatel võib raamatukogude prioriteedid ja trendid: olla muu haridus, kuid nad peavad olema läbinud • jätkuv raamatukogude automatiseerimine; raamatukogundusliku õppe. Praegu kehtiv seadus • digitaalse sisu loomine ja kättesaadavaks sätestab nõuded ainult raamatukogude direktoritele tegemine; ja üldise määratluse selle kohta, et kahel kolmandikul • digitekkeliste materjalide hulga suurenemine; • kasutajatelt tagasiside saamise tähtsustamine; kuhu kuuluvad maakonna raamatukogude esin- • kasutajasõbralike otsinguvõimaluste loomine dajad. Tõsist tähelepanu hakati pöörama kogude raamatukogudes; puhastamisele ning raamatute paigutusele ja • teenuste mitmekülgne tutvustamine (ajaveebid, tutvustamisele. Siinjuures järgitakse rangelt põhi- Facebook, Wikis,fl ickr, etc.); mõtet, et pigem olgu kogus vähem teavikuid, • informatsiooni kättesaadavaks tegemine kuid need peavad olema kasutajale hästi nähtavad. kõigile elanikkonna kihtidele; Uuendusena viidi sisse rotatsioonisüsteem • Šotimaa kultuuripärandi igakülgne – uued raamatud liiguvad iga kolme kuu tagant tutvustamine; järgmisesse raamatukogusse. Rotatsiooni eesmärk • raamatukogude rolli suurendamine kogukonna on ära hoida samade raamatute soetamist maakonna ürituste/tegevuste korraldamisel; eri raamatukogudesse ainult seepärast, et need on • töötajaid teatud ülesannetest vabastava tehno- parajasti populaarsed. Nüüd ostetakse maakonda loogia rakendamine (laenutus- ja tagastus- igast raamatust ainult kaks-kolm eksemplari. automaadid, maksekioskid, raamatute reservee- rimine, e-raamatud); • lahtiolekuaegade pikendamine nii tööpäevadel Ettekanded Eesti raamatukogundusest kui nädalalõppudel; Eesti raamatukogutöötajaist tegid ettekande Anneli • piisava arvu arvutikohtade olemasolu tagamine; Kuiv RR-ist, Marge Liivakivi Viljandi Linnaraamatu- • CD- ja DVD-plaatide kasutamise võimaluste kogust, Kristina Rallmann Kaitsejõudude Peastaabi pakkumine; raamatukogust, Anne Rande ELTK-st (Anne Rande • ruumide olemasolu kogukonna üritusteks, haigestumise tõttu luges ettekande ette Anu Kehman) koosolekuteks, rühmatööks; ja Marja Kivihall Eesti Pimedate Raamatukogust. • mitmekülgsete programmide pakkumine Kõigi nende ettekannetega võib tutvuda veebi- täiskasvanutele ja lastele; lehel www.slideshare.net • teenuste arendamine erivajadustega inimestele. Mõni kommentaar vaid Marja Kivihalli esinemise kohta. Seda oli kuulama tulnud ka Soome nägemis- Huvitava näite Šotimaa rahvaraamatukogude puudega inimeste CELIA raamatukogu direktor tööpraktikast tõi Robert Ruthven, kes töötab hõreda Marketta Ryömä, kes ettekandejärgses sõnavõtus asustusega Stirlingi piirkonnas, mille elanikkonna väljendas siirast üllatust ja heameelt Eesti Pimedate suurus on 88 000 ja rahvast teenindab 16 raamatukogu Raamatukogus viimastel aastatel toimunud uuenduste ja kaks raamatukogubussi. Neis raamatukogudes üle. Sellist tunnustust oli väga meeldiv kuulda, täheldati viimastel aastatel pidevat laenutuste eriti raamatukogult, kust Eesti Pimedate Raamatu- arvu vähenemist. See sundis töötajaid otsustavalt kogu on kõige rohkem abi ja nõu saanud. Ka Šotimaa tegutsema. Kõigepealt loodi soetatavate raamatute Raamatukoguühingu (CILIP) president Margaret valiku parandamiseks komplekteerimise töörühm, Forrest märkis CILIP-i ajakirja Information Scotland

Turu raamatukogu on ruumikas, valgusküllane ja mugav. KONVERENTSID / SEMINARID KONVERENTSID

37 juunikuu numbri presidendiveerus, et talle pakkus kohalike organisatsioonide üritus, laval esinesid konverentsil erilist huvi Eesti Pimedate Raamatu- tantsurühmad – sellist sagimist ja melu ei olegi kogus tellimisel valmistatavate audioraamatute ma raamatukogus varem kusagil näinud. tegemine ja samas oli ka ära märgitud, et selle süsteemi Raamatukogus on umbes 30 töötajat. Esimest kasutuselevõtmine tõi raamatukogule 2008. aastal korda nägin ka, et raamatukoguhoidja ei istu oma ERÜ tunnustuse “Erialaraamatukogude aasta tegu”. töölaua taga ega oota, millal tema poole küsimusega http://www.slainte.org.uk/publications/serials/ pöördutakse, vaid ta liigub raamatukogus ringi, infoscot/vol7(3)/vol7(3)article1.htm sülearvuti käe peal ja suhtleb pidevalt lugejatega. Raamatukogu kasutab kõiki tänapäeva sotsiaal- meedia keskkondi, nagu Facebook, Flickr, Twitter ja Mida nägime Soome raamatukogudes video portaali YouTube ning tal on ka oma ajaveeb. Konverentsi ajal oli võimalus külastada raamatu- Helsingi, Espoo, Kauniaineni ja Vantaa linna- kogusid Helsingis, Espoos, Turus, Salos ja Põhja- raamatukogud moodustavad raamatukoguvõrgu Haagas. Mõni sõna vaid neist, mis jätsid eredama HelMet (Helsinki Metropolitan Area Libraries). HelMet-i mulje. raamatukogudel on kasutusel ühine võrguteenus, Espoos külastasime 1. aprillil 2009. a avatud ühised kasutusreeglid ja ühised maksud. uut, väga moodsat ning värvirikast raamatukogu Ühe raamatukogu kaardiga võib laenata kõigist Entresse kaubanduskeskuses. Osturetkele minnes HelMet-raamatukogudest. Interneti kaudu näeb, on hõlpus raamatukogustki läbi astuda, seda enam millistes raamatukogudes leidub soovitud raamat. et raamatukogu on ka samadel aegadel lahti. Kui raamat reserveerida, siis tuuakse see lugejale Espoo, suuruselt teine linn Soomes (elanikke lähimasse raamatukokku. HelMet-raamatukogusid 241 000), on ääretult multikultuurne – siin räägitakse on kokku üle 60, raamatukogubusse on kuus. emakeelena üle 100 keele, enim kasutatavad on vene, HelMet-raamatukogudes on raamatuid rohkem somaali, eesti, inglise ja hiina keel. Espoo pakub kui 70 keeles ja ajalehti-ajakirju 26 keeles. Teenuseid oma eri rahvusrühmadest koosnevale elanikkonnale võib raamatukogudes saada isegi 20 keeles. mitmekülgseid teenuseid sageli ka nende emakeeles. Põgusalt veel Helsingi südames peapostkontori See kehtib loomulikult raamatukogude kohta – hoones asuvast Kirjasto 10-st, mis oma üle 40 000 plaadi Entresse raamatukogu töötajad võivad jagada infor- ja suurepärase muusika-alase raamatute ja perioodika matsiooni nt somaali, albaania, araabia, vene ja koguga on kõigi muusikasõprade ja noorte paradiis. eesti keeles. Kohtusime ka seal töötava eestlasest Kirjasto 10-t külastab päevas keskmiselt 2000 kasutajat. raamatukoguhoidjaga. Raamatukogutöötajad on siin enamikus mehed Raamatukogus peetakse kõige tähtsamaks võima- vanuses alla 35 aasta, valmis kasutajatele andma likult pikka lahtiolekuaega (esmapäevast reedeni igakülgset abi, eriti aga muusika ja IT-valdkonna 11 tundi, nädalavahetustel 6 tundi), immigrantidele küsimustes. Kõige rohkem kasutatakse selle raamatu- ja lastele ning noortele mõeldud teenuste pakkumist, kogu fuajeed, mis on lahti hommikul kella 8-st õhtul lugejate igakülgset tutvustamist võrguteenustega kella 22-ni ja kus asuvad laenutus- ja tagastusauto- ja kogukonnale mõeldud ürituste korraldamist. maadid. Siit saab kätte interneti teel Kirjasto 10-st Raamatukogu ligi 3000 ruutmeetrisest pindalast tellitud CD-plaadid või HelMet-raamatukogudest hõlmab poole laste ja noorte ning muusikaosakond, tellitud raamatud. Tööle või kooli minnes on neid teise poole aga täiskasvanute kirjandus. Avara ruumi siit hõlpus kaasa võtta või tagastada. keskel asub lava, raamatukogus on ohtralt pinda Raamatukogus on olemas stuudiod, kus saab näitustele ning õppuste ja loengute korraldamiseks. harjutada. Võib ka teha oma esinemisest salvestise, Pilku püüdis eraldi ruum vaikseks lugemiseks, mis pannakse üles raamatukogu nn demotorni, sest tuleb tõdeda, et raamatukogus oli (vähemalt kus korraga on välja pandud kuni kümme raamatu- meie külastuse ajal) üsna kärarikas. Parajasti toimus kogus toodetud CD-plaati. Iga nädal valivad raamatu- KONVERENTSID / SEMINARID KONVERENTSID kogu kasutajad hääletuse teel parima esineja. Muusika- instrumente on võimalik ka laenata, esineda saab 38 vajaliku tehnika ja valgustusega varustatud laval. Raamatukogus on 30 arvutit, kuid siia võib tulla ka oma sülearvutiga. Nende jaoks on raamatukogus TELLIMISEL toimetusest : väikesed kokkupandavad lauad, mida võib asetada endale sobivasse kohta. • raamatukogudele Meile raamatukogus ringkäiku teinud direktori Üksiknumber 80 krooni sõnul on seal vahel nii palju rahvast, et töötajad Aastatellimus 480 krooni peavad ühest kohast teise liikumiseks hüppama üle põrandatel istuvatest ja muusikat kuulavatest või ajakirjanduslevist : lugevatest noortest. Ka siin on raamatukoguhoidjate käsutuses ainult üks töölaud ja töötajad on pidevas Üksiknumber 80 krooni liikumises. Aastatellimus 480 krooni Teisi raamatukogusid külastades ja raamatukogu- 2010 Poolaasta tellimus 240 krooni hoidjatega kohtudes kuuled ja näed asju, millele varem pole ehk mõelnudki. Ja leiad, et nii mõndagi on võimalik teha teisiti, kui oleme kodus harjunud. Krista Talvi hinnangu andmisel raamatukogu kvaliteedile”. Raamatu- RR-i teadus- ja arenduskeskuse kogudel on täita palju tähtsaid rolle (kogumine, hoid- koolituse peaspetsialist mine, säilitamine, taastamine, uurimine, teabe vahen- damine jne). Heli Toomani loengu sõnum oli, et raa- matukogu kvaliteedi määrab ka teeninduskultuur. Koht linnaruumis See on selline organisatsioonikultuuri osa, milles tun- nustatakse head teenindamist ja kus nii sise- kui välis- 21. sajandil klientidele maksimaalset head teenindamist peetakse loomulikuks eluviisiks, igaühe tähtsamaks väärtuseks. Kohtumisel kirjanik Kivisildnikuga oli juttu rohkem kirjastamisest. 4.–6.augustini 2009 toimus Pärnus rahvaraamatu- Lisaks loengutele külastatakse seminarlaagrites kogude suveseminar. meelsasti raamatukogusid, kohtutakse kolleegide ja omavalitsusjuhtidega. Pärnumaal külastati Torit, “Rahvaraamatukogunduse arengut määrab pigem Vändrat ja Kurgjat, saatjaks kauaaegne õpetaja, kodu- tehnoloogia, uus mõtlemine, uued arusaamad ja nende uurija Virve Andrekson. Räägiti selle kandi tuntud elluviimine, mitte raamatukogundus,” ütles oma loengus kultuuritegelaste C. R. Jakobsoni, L. Koidula, M. Lüdigi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder. elust ja tegevusest. Positiivset üllatust pakkusid raa- Pärnu valimine selle suve rahvaraamatukogude matukogud. Vändra vallas Vihtras oli mai lõpus avatud suveseminari paigaks ei olnud juhuslik. Sai ju Pärnu külakeskus, kus sai uued ruumid ka raamatukogu, Keskraamatukogu hoone 100. sünnipäevaks jaanuaris mida tutvustas juhataja Katrin Ilbi. Teine elamus oli täiesti uue näo, valmis ka juurdeehitis konverentsisaa- Vändra, kus selle aasta lõpuks valmib Vändra raamatu- liga. Raamatukogu on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kogu uus hoone (projekti saab toetust Euroopa Liidu arhitektuuri aastapreemia. tõukefondist). Alevivanem Toomas Sonts tutvustas Üle Eesti kokkutulnud raamatukoguhoidjaid teistki uusehitist – alevis peatselt avatavat tervisekeskust. tervitas Pärnu abilinnapea Simmo Saar. Raamatukogu- Kolm päeva lehvis rahvaraamatukogude laagri- nõunik Meeli Veskus kõneles rahvaraamatukogude lipp Pärnu Keskraamatukogu ees ja linnas oli tunda olukorrast, nagu see praegu tõepoolest on, rahaproblee- uhkust üleriigilise ürituse üle. Laagripäevad olid töö- midest käesoleval ja järgmisel aastal. Kuidas rasketel ja muljerohked ning päikselised. Niisugustel kokku- majandusaastatel ellu jääda, mida raamatukogundu- saamistel näitavad end selle maakonna, selle paikkonna ses saaks ära teha ja mis sõltub raamatukoguhoidjast, tublid ja säravad raamatukoguhoidjad – nad on töö- kõneles loengus “Rahvaraamatukogu identiteedist ja kad ja pühendunud inimesed. Pärnumaal on neiks perspektiivist infotehnoloogilise uuenemise ajajärgul kindlasti Aita Puust (Tori raamatukogu juhataja) ehk mis sõltub raamatukoguhoidjast” TÜ Viljandi ja Hiie Piirsalu (Vändra raamatukogu juhataja). Kultuuriakadeemia õppejõud Vallo Kelder. Ta tõi näi- Suvelaagri korraldamise eest tahan tänada teid Soome ja Taani raamatukogudest. Tema arvates Saima Andlat, Heinike Sinijärve, Lenna Elistet, ei määra raamatukogu tulevikku mitte kogud, vaid Krista Visast – oli tunda head meeskonnatööd. kasutajad. Kuidas aga teha raamatukogud ühiskonna- On suur väärtus, kui kokku saavad kolleegid! le vajalikuks institutsiooniks? Siin tõi lektor eeskujuks Rahvaraamatukogude suvelaagrite traditsioon on pikk jällegi Põhjamaad, kus rahvaraamatukogudel on oma ning järgmisel aastal on plaanis korraldada 30. Rapla- arengukava ja tegevuskavad ning rahvaraamatukogude maal. Laagrilipp sai sümboolselt kolleegidele üle antud. seaduses (Soomes näiteks) on kirjas raamatukogu ja kohaliku omavalitsuse põhimõtteline ja siduv kohus- Suviseid laagripilte saab vaadata: tussuhe. Eestis see praegu puudub, kuid kindlasti http://galerii.pkr.ee/main.php tuleks tihendada koostööd vastavate ministeeriumide ja kutseühingu vahel. Rahvaraamatukogude laager toimus Pärnu Kesk- TÜ Pärnu Kolledži dotsent Heli Tooman esines raamatukogu, Rahvusraamatukogu ja Kultuuriministeeriumi / SEMINARID KONVERENTSID teemal “Teeninduskultuuri ja -kvaliteedi tähtsus koostöös. Laagrit toetas Kultuurkapital. 39 Ene Riet Viimastel aastatel on konsort- sium algatanud ka arendustege- vuse digitaalse raamatukogu üles- ehitamiseks, digitaalse informat- siooni kogumise, säilitamise ja ELNET Konsortsiumi esimeheks valiti juurdepääsu loomise ühiseks kor- raldamiseks või vähemalt ühiste TÜ Raamatukogu direktor Martin Hallik reeglite järgi korraldamiseks. Näi- teks ühistegevus andmebaasi DEA sisutootmisel ja projekti “Eesti trü- kiste punane raamat” käivitamine. 2. septembril valis MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi Arendustegevuse põhiline töö- ELNET juhatus koosolekul uueks juhatuse esimeheks Tartu Ülikooli vorm konsortsiumis on projekti- raamatukogu direktori Martin Halliku. põhine. Väga edukad on olnud viimase aasta jooksul teostatud Need läbirääkimised peavad juba projektid andmebaasi ISE üle- oktoobris jõudma eduka lõpuni. viimiseks MILLENNIUM-i kesk- Raskused sellega aga konsortsiumi konda ja Eesti Märksõnastiku jaoks ei lõpe, sest järgmise aasta uue ühise veebiversiooni loomine. riigieelarve kava näeb ette vähe- Sellel aastal on majandus- nemist, võrreldes käesoleva aasta surutis tekitanud seni edukalt eelarvega, vähemalt 9,1%. See tegutsenud konsortsiumi ette uue tähendab vajadust leida lisaraha probleemi – rahaliste ressursside ESTER-i ülalpidamiseks. Ilmselt on defi tsiidi. Löögi alla on sattunud olemas lahendus ka sellele murele. elektroonilise teadusinformat- Kõige selle juures on vajalik, siooni hankimise jätkusuutlik et konsortsiumi arendusprojektid korraldamine. Probleem on tõsine liiguks edasi võimalikult jõudsas eriti ülikoolide raamatukogudele, tempos. Konsortsiumis on kiired kus nõudlus selle teenuse järele ja pingelised päevad, mis nõuavad on väga suur. Haridus- ja Teadus- meelekindlust seismaks konsort- ministeerium on välja pakkunud siumi huvide eest! variandi katta puudujääv summa Euroopa Liidu tõukefondide Konsortsiumi juhatuse tööd rahast. See nõuab aga suurt korraldas asutamisest saadik ümberkorraldust kogu teadus- Martin Hallik Eesti Rahvusraamatukogu informatsiooni ühishanke korral- tehnoloogiadirektor Mihkel Reial damise protseduurides. On täiesti – seega juba 13 aastat. Palusime ootuspärane, et konsortsiumi Mis on ELNET Konsortsiumi töös Mihkel Reialil teha lühiüle- juhatuse esimeheks valiti Tartu olulisim? vaate konsortsiumi senisest Ülikooli raamatukogu direktor, Vastne juhatuse esimees Martin tegevusest. kes on selle teenuse suurima Hallik: kasutajaskonnaga asutuse esindaja, Ühelt poolt on konsortsiumi pea- seega ka enim huvitatud probleemi ELNET Konsortsiumi juhatuse eesmärk raamatukogude infosüs- kiirest ja mõistlikust lahendamisest. eesmärk on läbi rääkida Haridus- teemide lõppkasutajate (kliendid, Ilmselt kujuneb järgnevate aas- SÕNUMID ja Teadusministeeriumiga, lugejad) vajaduste operatiivne ja tate kõige olulisemaks väljakutseks et konsortsiumi osalistele säiliks kvaliteetne rahuldamine, teiselt konsortsiumile ühishangete korral- 40 varustatus teadusandmebaaside poolt peab konsortsium jätkusuut- damiseks vajaminevate vahendite litsentsidega vähemalt senises liku ja tasakaalustatud arengu mahtude ja rahastamise mudelite ulatuses. Riigi plaan vähendada tagamiseks korraldama liikmes- kooskõlastamine riigi esindajatega. eraldisi konsortsiumile teadusandme- raamatukogude ühistegevust Soovin Martin Hallikule palju baaside litsentside ostmiseks pea ressursside kokkuhoiu ja sünergia jaksu, kannatlikkust, leidlikkust 14 miljoni krooni ulatuses oleks saavutamise kaudu. ja edu. Juhatuse liikmena aitan katastroofi liste tagajärgedega. Praeguseks on välja arendatud igati kaasa konsortsiumi eduka Euroopa Liidu raha kiire raken- kaks konsortsiumi põhitegevuse toimimise jätkumisele. damise korral oleks võimalik seda suunda – integreeritud raamatu- ELNET-i tegemistest võib probleemi lahendada. Väga oluline kogude infosüsteemi ja sellel lugeda veebisaidilt. on seejuures, millistel tingimustel põhineva elektronkataloogi ESTER Euroopa Liidu raha rakendamine arendus-haldus ning elektroonilise aset leiab. Iga detail nendes teadusinformatsiooni ühishangete www.elnet.ee läbirääkimistes on väga oluline. korraldamine. Mare-Nelli Ilus elukestev õpe, raamatukogunduse- ja infospetsialis- ELNET Konsortsiumi tegevdirektor tide haridus, kultuur ja infoühiskond. Informatsiooni on-line-edastamine on toonud kaasa vajaduse uute õiguslike-, fi nants-, tehniliste ja organisatsiooniliste lahenduste järele. Samuti on vaja kujundada uued Eesti raamatukogud ärimudelid, et raamatukogud suudaksid toime tulla nii open access-põhimõtetega kui ka digitaalsete osalevad EBLIDA tegevuses repositooriumide loomisega oma kultuurivarade kättesaadavaks tegemiseks. Seoses digitaalse informatsiooniga on teravalt esile tõusnud autori- õiguste temaatika. Siin püüab EBLIDA tegutseda 1992. a moodustatud organisatsioon EBLIDA tasakaalukalt, arvestades ühelt poolt vajadust (www.eblida.org) on seadnud oma tegevuse ees- autoriõiguste kaitse järele, teiselt poolt õigustatud märgiks luua võimalikult hea poliitiline ja õiguslik ootusi raamatukogudele, tagada võimalikult kõigile raamistik Euroopa raamatukogude tegevusele. vaba juurdepääs informatsioonile. Organisatsioon püüab ühtviisi seista nii oma Kõik need väljakutsed ületavad riigipiire ning liikmete kui ka raamatukogude kasutajate eest. nendega toimetulek on tulemuslik ainult ühiselt Tegemist on sõltumatu valitsusvälise mitte- töötades. tulundusliku katusorganisatsiooniga Euroopa Loodame neis ka Eestile vajalikes ettevõtmistes raamatukogu-, informatsiooni-, dokumentatsiooni- kaasa lüüa, on ju ELNET Konsortsiumi liikmes- ja arhiiviassotsiatsioonidele ning institutsioonidele. raamatukogudes kvalifi tseeritud spetsialiste, Organisatsioonil on liikmeid 34 riigist, valdavalt kes võiksid osa võtta Euroopa raamatukogunduse Euroopast. Paljudest riikidest osaleb organisatsiooni ühistegevusest ning otsuste kujundamisest. töös mitu raamatukogu ja institutsiooni. Huvi Euroopa kultuuripärandi digiteerimine on eurooplaste tegevuse vastu on toonud EBLIDA-le olulisel kohal mõlemal suurimal üleeuroopalisel liikmeid ka kaugemalt, nt erialaraamatukogude raamatukogunduse organisatsioonil. Nii toimubki assotsiatsiooni Ameerika Ühendriikidest. 19.–21. oktoobrini Haagis 2. LIBER-i ja EBLIDA ühine Käesoleva aasta augustis astus EBLIDA liikmeks töötuba “Raamatukogumaterjalide digiteerimine ELNET Konsortsium, seni Eestist ainukesena. Euroopas”. Seekordsel üritusel osaleb ka Eesti EBLIDA olulisemad tegevussuunad on autori- esindaja, Rahvusraamatukogu tehnoloogiadirektor õigus, digiteerimine, on-line-juurdepääs teavikutele, Mihkel Reial.

ning teadusraamatukogude tege- vuse koordineerimisega seotud ettepanekute esitamine haridus- ja teadusministrile. Teadusraamatu- kogud nimetab Vabariigi Valitsus Andres Kollist teadusraamatukogude ja need on Eesti Kunstiakadeemia nõukogu esimeheks Raamatukogu, Eesti Maaülikooli Raamatukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatu- 8. septembril valis teadus- Andres Kollist keskendub kogu, Tallinna Ülikooli Akadee- SÕNUMID raamatukogude nõukogu oma nõukogu juhtides olemasoleva miline Raamatukogu ja Tartu uueks esimeheks Tallinna Ülikooli rahastamissüsteemi maksimaalsele Ülikooli Raamatukogu. Teadus- 41 Akadeemilise Raamatukogu säilitamisele ka käesoleva eelarve- raamatukogude nõukogusse direktori Andres Kollisti. aasta pingelises situatsioonis. kuuluvad veel Eesti Hoiuraamatu- Senine nõukogu esimees, Tartu “Meie kurss on Eesti Vabariigi kogu ja Eesti Rahvusraamatu- Ülikooli Raamatukogu direktor teadusraamatukogude taseme kogu. Martin Hallik astus kohalt tagasi. tõstmine, sest sellest sõltub kogu “Pean õigeks, et kahte asutust teaduse areng,” kommenteeris Lisainformatsioon: juhivad erinevad inimesed,” Andres Kollist ministeeriumi Andres Kollist, selgitas Martin Hallik oma otsust ettepanekut külmutada teadus- nõukogu esimees ning lisas, et pühendub edaspidi teavikute sisseostmine. teadusraamatukogude nõukogu ELNET Konsortsiumi juhatuse Teadusraamatukogu nõukogu esimehena raamatukogude avalike põhiülesandeks on lühi- ja pika- Tel +372 665 9401 huvide eest seismisele. ajaliste arengukavade koostamine E-post: [email protected] MÄLESTAME komitees osakonnajuhataja ja sekretärina. Aastatel 1961–1967 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keele- teaduskonnas raamatukogunduse ja bibliograafi a erialal. Lõpetanud ülikooli, asus ta alates 1. septembrist 1967 tööle Eesti NSV Teadusliku Raamatukogu teadus- sekretärina. 1974 määrati ta teadusala asedirektori ametikohale. 1984. aasta jaanuaris tegi tolleaegne raamatukogu direktor Felix Kauba ettepaneku kinni- tada Maive Dobkevitš raamatukogu direktoriks ja sellel ametikohal töötas ta kuni 1998. aasta jaanuarini. Oma töös oli ta kohusetundlik ja korrektne, osales järjepidevalt teadusraamatukogude nõupidamistel ja konverentsidel Eestis ja välismaal. Eesti taasiseseisvu- misel aitas ta kaasa raamatukogu kogude täiendamisele, külastades selleks raamatumesse ja väliseestlaste Maive Triipan organisatsioone. Suhtluses kolleegidega kuulas ta 4.01.1942 – 10.09.2009 nende nõuandeid ja arvestas nendega, oli sõbralik ja mõistev. Kuuludes estraadiansambli Kaja koosseisu osales ta paljudel isetegevusfestivalidel ja kontsertidel Pärast rasket haigust on lahkunud igavikuteele kaua- Moskvas, Leedus, Tšehhoslovakkias, Saksamaal jm. aegne Eesti Akadeemilise Raamatukogu (TA Raamatu- Isetegevuse korraldajana tegutses ta ka raamatukogus. kogu) direktor Maive Triipan (Dobkevitš). Saavutuste eest nii erialases kui ka organisatsioo- Maive Triipan sündis Lääne-Virumaal Simunas, nilises töös pälvis ta autasusid, sh tähelepanu ja tänu kus tema isa töötas koolidirektorina. ENSV Teaduste Akadeemia presiidiumilt. Kauaaegse 1960. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli ja asus viljaka töö eest raamatukogus autasustati Maive samal sügisel tööle Tallinna 18. keskkooli vanem- Triipanit 1996. aastal Eesti Teaduste Akadeemia medaliga. pioneerijuhina, hiljem pikapäevarühma kasvatajana. Aastatel 1963–1967 töötas ta ELKNÜ Tallinna linna- Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

earlier. Therefore this year also 102 years of activity will be marked. The article describes the past and present day of the library. Also, the viewpoint of the Järva County Central Library about the Koigi Library was included. Summary 9 The region of Koeru has a strong cultural back- ground Ly Vihtol The Koeru Library in Järva County celebrates its 100th anniversary on 23 October. The article gives FIRST COLUMN an overview of the library operation through the eyes 4 Somewhere there is a borderline beneath which it of both former and current librarians. Also, Head of will not be possible to function Tiina Talvet the Järva County Central Library and Mayor of rural About the problems of public libraries at the time municipality of Kouru express their views. of economic decline, and how to solve these problems. 13 Katariina Jee visited the Library Bus Days in The most troublesome issue is acquisition – support MÄLESTAME Finland Triinu Seppam from the state has been reduced, and many munici- The Library Bus Days take place in Finland every two 42 palities have allocated less money for libraries. years. This time the event was held in Hamina on 13-15 August with 156 participants, including the Tallinn PUBLIC LIBRARIES Central Library Bus Katariina Jee. The reader gets an 5 Library – the custodian of cultural traditions and overview of the problems treated in the presentations continuity Viktoria Saarsalu during three days and of the election of the best In October 2009, the Roosna-Alliku Community library bus. Katariina Jee also participated in the Library in Järva County celebrates its 125th birthday. competition and fi nally shared the 3rd and 4th place. The article gives an overview of the history and 16 What do we have to learn from Denmark traditions of the library. The author of the article, Tiina Kriisa who has directed the library since 1974, has been Thanks to the Association of Lääne-Viru Municipalities, the initiator of various traditions as well. that provided fi nancial support, and the Danish Institute, 7 It may also happen like this… The Koigi Library – 90 that assisted in putting together and organising the (or perhaps 102?) Mare Nurmsalu, Pille-Riin Kranich trip, an opportunity opened for librarians of Lääne- According to the current information the Koigi Library Viru County to travel to Denmark and see with their was established in 1919. When looking for additional own eyes progressive Danish libraries. The article material for anniversary celebrations in the Estonian provides a brief overview of Danish librarianship, State Archives the librarians found evidence that describes the most exciting libraries and emphasises the library had actually been founded twelve years aspects which are worth following.