DOCSLIB.ORG

Veerand Eestit Allkirjastas Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 Koostöölepingu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Veerand Eestit Allkirjastas Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 Koostöölepingu Peiptesaitaäjaäre Nr 2(35) veebruar 2021 Veerand Eestit allkirjastas Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 koostöölepingu 19 Lõuna-Eesti oma- valitsust allkirjasta- sid jaanuarikuu vii- masel nädalal koos- töölepingu Euroopa kultuuripealinna et- tevalmistamiseks ja elluviimiseks. Nelja päeva jooksul sõitis Tartu 2024 esindus läbi 1000 kilomeetrit ja külastas 19 Lõuna-Eesti omavalitsust. Tartu 2024 juht Priit Mikk, SA Tartu 2024 nõukogu esimees ja Tartu linnapea Urmas Klaas ning iga omava- litsuse juht allkirjasta- sid koostöölepingu. Selle alusel valmistatakse ette ja viiakse ellu Euroopa suursündmus – leping Foto: Mana Kaasik sõnastab kultuuripealinna allkirjastajateni kelgukoe- Euroopa kultuuripealinna kus 19 Lõuna-Eesti oma- regionaalse programmi rarakendiga. Peipsiääre programmi üheskoos lau- valitsust ühise eesmärgi Peipsiääre vald allkirjastas Euroopa loomise, turundamise ja vallas õitsesid Alatskivi sa veerand Eestit.” – Euroopa kultuuripea- kultuuripealinn Tartu 2024 koostöö- rahastamise põhimõtted. lossi ees lumes nartsissid, Mikk lisab: „Tunnustan linna valmistumise nimel lepingu Alatskivi lossi kõrgeima torni all Tartu 2024 regionaalne Otepääl kirjutati koostöö- iga koostööpartnerit eraldi koostööd teevad.“ koordinaator ja ringreisi leping alla kõrgustes ehk ja kõiki ühiselt koos, kes SA Tartu 2024 ja Foto: Reet Kruup korraldaja Annela Laane- ajaloolises Pühajärve Spa on panustanud koostööle- omavalitsuste koostöö- 27. jaanuaril toimus Alatskivi lossi esiväljakul lossi ots toonitab: „Meie omava- ja puhkekeskuse tornis. pingu ettevalmistamisse.“ leping kirjutati alla igas nelinurkse torni all SA Tartu 2024 ja Peipsiääre valla litsuste suur teotahe või- Rõuge vallas tervitati „Euroopa kultuuripea- omavalitsuses kohapeal. koostöölepingu sõlmimine aastateks 2021–2025. maldab luua silmapaistvat Tartu 2024 tiimi lummava linn on Tartu ja Lõuna- Koostöölepingute sõlmi- Lepingu allkirjastamise koht selgus rahvahääletuse Euroopa kultuuripealin- lõõtsamängu ja Luunja Eesti suurim valdkon- misega astub Euroopa kul- tulemusena. 15 Peipsiääre valla looduskauni ja sümboli- na, mis tõstab aukohale vallas mürtsuvate trum- dadeülene koostöö. Olen tuuripealinn Tartu 2024 väärtusega paiga hulgast valiti just Alatskivi loss kõige Lõuna-Eesti eripära. See midega. Tartu vald ja uhke, et oleme kokku ettevalmistustes suure sobivamaks lepingu allkirjastamise kohaks. tähendab programmi, mis Kambja vald esitlesid oma leppinud tees, mis meid sammu edasi, sest algab Lumivalge loss oma tornikestega on Alatskivi südames on atraktiivne publikule, vastvalminud kooli- ja rahvusvahelise suursünd- Euroopa kultuuripealinna pilke püüdnud 1885. aastast. Balmorali lossi eeskujul ehi- kannab meie väärtusi ja lasteaiahooneid ja Elvas museni viib,” kommen- põhjalik planeerimine ja tatud mõisa peahoone projekteeris kohalik mõisaomanik mida luues teeme kogu kirjutati koostööleping teerib Tartu linnapea ja elluviimine Lõuna-Ees- Arved Georg von Nolcken ise. Maastikuarhitekt Heiki regiooniga kultuurist kan- alla keskväljakul lumest SA Tartu 2024 nõukogu tis. Lisaks suursündmu- Kalberg lisab raamatus „Alatskivi loss ja park“ lossi tud võimsa edusammu.“ valmistatud välimööblil. esimees Urmas Klaas. se õnnestumisele toetab sünniloole romantikat: „Kõik saab alguse armastusest. Ringreisi vältel allkir- Kanepi vallas allkirjastati Ta lisab: „Koostööleping koostööleping pikaajaliste Armastusest kodu vastu, armastusest oma naise vastu, jastati koostöölepingud lepe iidses koolihoones annab meile tugeva aluse, positiivsete mõjude saavu- armastusest iseenda vastu. Kes keelab meil uskuda, et ka Tartu, Võru, Põlva ja Val- tsaariperekonna silme all et korraldada ühiselt Eesti tamist Lõuna-Eesti kul- Alatskivi mõisaomaniku parun Arved von Nolckeni pani ga maakonnas ning Vil- ja Vastseliina linnuses tuuris ja majanduselus. tegutsema armastus oma väljavalitu, Kuigatsi mõisast 2024. aasta tippsündmus, pärit Josephine`i vastu ning tulemuseks oli Maarjamaal jandi linnas. Selline ühis- Võru vallas austasid lepin- 2021. aasta suurim ees- mille edukast ja silma- ainulaadne loss.“ lepingu formaat on Eestis gute hanesulgedega all- paistvast teostumisest märk on ette valmistada ainulaadne ja on suurim Alatskivi uue maja nurgakivi koos parun Nolckeni kirjastamist raudrüütlid. võidab nii meie regioon kui 2022. aasta alul toimuv lähisugulaste allkirjastatud ürikuga asetati lossi neli- valdkondadeülene koostöö Võru linnas ja Nõo vallas terve riik.“ regionaalne projektitaot- Lõuna-Eestis. nurkse torni keskele 1880. aasta kevadel. 140 aastat ta- elas kaasa sündmusele Peipsiääre vallavanem lusvoor kultuuripealinna gasi toimunud ajalooline hetk ajendas ka tänast Euroopa Ringsõidu käigus toi- Lõuna-Eesti tulevik. All- Aleksandr Širokov kin- programmi väärt sünd- kultuuripealinna koostöölepingut allkirjastama lossi mus erinevaid kontser- kirjastamise ankrumees nitab: „Peipsiääre vallale muste leidmiseks – sel- kõrgeima torni all. te, etendusi ja kohalikku oli Põlva vald, kus eelmise on leping ilmtingimata leks toimuvad sel aastal Hea vallarahvas, alustame koos Euroopa kultuuripea- omapära esiletoovaid te- Eesti Euroopa kultuuri- suureks edusammuks val- omavalitsustes infopäevad linna teekonda läbi viie aasta! Hoidkem meeled avali ja gevusi. Esimesel päeval pealinna, Tallinn 2011 la kultuurielu ja turismi ja koolitused. Samuti mes- löögem kaasa! Reet Kruup „ toimus Viljandis loo Uhti, raames loodud Estonian arengus. Sarnaselt teiste- tivad omavalitsused juba Peipsiääre valla kultuuritööspetsialist uhti uhkesti“ uusversiooni Voicesi kontsert andis le omavalitsustele on ka kultuuripealinna prog- maailma esiettekanne järje üle Eesti järgmisele meie soov arendada kul- rammi arendusprotsessi Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 viib ellu Tartu linn koos kõigi Tubli Brothers ft Lee Tauli kultuuripealinnale, Tartu tuuri mitte üksnes regioo- kuuluvate projektidega, tiitlile kandideerinud 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega, kelleks on esitluses. Valgas kiiguti 2024’le Tartus ja Lõuna- nis, vaid saada tunnustust et leida ja kokku leppida Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja üle piiri Valgast Valka, Eestis. ka rahvusvaheliselt. Le- ka nende raames ühiseid vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpinas sõideti lepingut SA Tartu 2024 juht pingu allkirjastamisega tegevusi. Jätkub kultuu- Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald. allkirjastama saaniga Sil- Priit Mikk rõhutab regio- kinnitame, et Peipsiääre rikorraldajate võimes- lapää lossi trepile ja Tõr- Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist koordineerib naalset koostööd: „Meie vald on omalt poolt valmis tusprogramm Kultuuri- sihtasutus Tartu 2024. Sihtasutuse töö kultuuripealinna ametliku vas talisuplesid kaunid jaoks on väga oluline, et igakülgselt panustama ja kompass, mis võimaldab programmi, turunduse jm elluviimiseks lähtub Tartu 2024 kan- Lõuna-Eesti näkid. Ants- Tartu linnaga koos kan- pingutama Euroopa kul- kohalikel kultuurikorral- didatuuriraamatust ja loovkontseptsioonist Ellujäämise Kunstid. la vald ja Setomaa vald dideerisid Euroopa kul- tuuripealinn Tartu 2024 dajatel end kultuuripea- kutsusid Tartu 2024 tiimi tuuripealinna tiitlile ja toimimise ja toimumise linna aastaks olulistel www.tartu2024.ee liikmed ehedatesse talve- võitsid tiitli ka Lõuna- nimel. Meil on hea meel teemadel ette valmistada www.facebook.com/Tartu2024/ muinasjuttudesse, Kastre ja täiendada. Eesti omavalitsused, sest olla osa niivõrd olulisest ja www.instagram.com/tartu2024/ vallas jõudis koostööleping niiviisi loob meeldejääva ajaloolisest sündmusest, PEIPSIÄÄRE TEATAJA•nr 2• Veebruar 2021 2 VALLAVOLIKOGUS VALLAVALITSUSES Vallavalitsuse istung 26.01.2021 • Anti välja määrus nr 1 „Peipsiääre valla 2021. aasta Käesoleva aasta esimene volikogu istung toimus 27. jaa- huvitegevuse ja huvihariduse kava“. nuaril elektroonilises keskkonnas VOLIS. Päevakorras • Nõustuti Pilpakülas asuva Vana-Kase katastriüksuse ja- • Anti välja korraldused nr 37–39 „Hoolduse seadmine oli kümmekond teemat, milliste osas langetas volikogu gamisega kolmeks katastriüksuseks ning määrati nende ja hooldajatoetuse määramine“. koha-aadressid ja sihtotstarbed. • Ühel juhul otsustati koduteenuste lõpetamine ja ühel otsused alljärgnevalt. • Nõustuti Sipelga külas asuva Nugise katastriüksuse juhul tugiteenuste määramine. jagamisega kaheks katastriüksuseks ning määrati nende • Anda välja määrus „Peipsiääre valla 2020. a 2. lisaeelarve“. koha-aadressid ja sihtotstarbed. Vallavalitsuse istung 09.02.2021 Määrusega suurendati 2020. aasta põhitegevuse tulusid • Kinnitati Andrei katastriüksuse maa maksustamishinna 29 657 eurot ja põhitegevuse kulusid 8545 eurot ning vähen- määramise akt ning määrati Peipsiääre vallas Põldmaa • Anti välja korraldus nr 42 „Alatskivi alevikus Puiestee dati 2020. a investeeringu tulusid 30 767 eurot ja investee- külas asuva Andrei katastriüksuse maa maksustamis- tn 18 kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteüles- ringu kulusid 58 111 eurot. hind. ande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise • Anda välja määrus „Peipsiääre Vallavolikogu 28.03.2018 • Määrati Sudemäe külas Kungla kinnistule juurde eras- hindamise algatamata jätmine“. määruse nr 16 „Peipsiääre valla jäätmevaldajate registri tatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtotstarve ning • Väljastati kasutusluba Metsanurga külas Maio- põhimäärus“ muutmine“. Seni kehtinud jäätmevaldajate nõustuti selle erastamisega. ru kinnistul katastritunnusega 57602:002:0038 registri põhimääruses oli volitatud
Load more

Recommended publications
  • Kala- Ja Sibulalaat 2018 1
    NR 8 (8) SEPTEMBER 2018 TASUTA Kala- ja sibulalaat 2018 1. septembril tunnustas Päästeamet Rääkides sellest, kuidas möö- vaid naeratades kandsid oma päästeteenistuse aumärkide ja tänu- dus tänavu Kallaste traditsioo- suurepärased rahvatantsud ette kirjadega rekordiliselt 108 inimest, niline sibulalaat, tuleb alustada ka daamid Alatskivilt ja Varalt. kes on silma paistnud hoolivuse, mis- Tartu tantsukooli Friends esine- Ka pealtvaatajad ei vandunud sioonitunde ja vaprusega inimeste elu jate sõnadest:„Vihm pole vihm, alla – nad seisid tihedas ringis ja vara päästmisel või on osutanud kui on nii palav!“. ümber lava ning kuulasid meie märkimisväärseid teeneid päästevald- 25. augusti ilm vedas meid alt, lauljaid Kereketkinite perest konna arendamisel. vihm püüdis rikkuda nii üritust ja elasid kaasa libedal postil Tunnustuse saajate hulgas oli ka Lõuna Pääste- kui ka tuju, kuid ... KÕIK LÄKS tantsivatele tüdrukutele. Samal keskuse Alatskivi päästekomando komandopealik KORDA!“ ajal jooksid märjal staadionil Varmo Laumets, kellele omistati hõbedaste tamme- Laat oli kõrgetasemeline – hoogsalt edasi-tagasi sama mär- suur hulk müügitelke, palju jad jalgpallurid. Vihm vihmaks, lehtedega Päästeameti teenetemedal. maitsvat ja sooja toitu, erinevad kuid turniir viidi läbi! maiustused, kala mitmel erine- Sel aastal rõõmustasid ka loo- val moel ja loomulikult sibul! mingulised töötoad. Külastajate Suurem osa külastajaid oli tagasiside oli väga positiivne, laadaks valmistunud vastavalt Peipsiääre valla elanike kingituse Sibulapats 100 üleand- isegi vaimustusest pakatav! olukorrale – neil olid värvilised mine Eesti Rahva Muuseumi esindajale Anu Järsile. Koos Amelinite pere daamidega vihmavarjud, jalas kummikud, FOTO Viktoria Arro õppisid soovijad punuma sibu- seljas jakid ja vihmakeebid, lavanikut, magusasõber Ailiga mis andsid vihmasele päevale saarekesed, justkui ujudes laa- pidamata. Üks, mis oli üllatav keedeti vanausuliste suhkrut, pidulikud värvid.
    [Show full text]
  • Pala Vallavolikogu 27
    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Peipsiveere Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse kolme olemasoleva kaitstava loodusobjekti – Piirissaare zooloogilis- botaanilise kaitseala, Emajõe suudmeala hoiuala ning Emajõe-Suursoo sookaitseala baasil Peipsiveere looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala, et tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluva Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning Emajõe-Suursoo loodusala siseriiklik kaitse ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Peipsiveere looduskaitseala paikneb Tartu maakonna idaosas Luunja vallas Kargaja, Kavastu ja Pajukurmu külas, Meeksi vallas Meerapalu ja Parapalu külas, Mäksa vallas Aruaia, Kastre ja Võõpste külas, Vara vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Võnnu vallas Ahunapalu, Kõnnu ja Lääniste külas ning Piirissaare vallas Piiri, Saare ja Tooni külas. Piirissaare zooloogilis-botaaniline kaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Tartu Maakonnavalitsus moodustas 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” looduskaitseobjekti haruldaste taimede ja loomade säilitamiseks. Emajõe-Suursoo sookaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustas 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” sookaitsealad ning Emajõe suudmeala hoiuala
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • III Kaitsekategooria Liigi Sookure (Grus Grus) Kaitse Tegevuskava (Jätkukava) Aastateks 2009–2013
    Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Foto Aivar Veide III kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013 Koostajad: Aivar Leito ja Ivar Ojaste Tartu-Tallinn 2008 1 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. LEVIK; ARVUKUS JA BIOLOOGIA.......................................................................................5 1.1. Sookure arvukus ja levik Euroopas ning maailmas.............................................................5 1.2. Sookure arvukus ja levik Eestis...........................................................................................8 1.3. Sookure bioloogia..............................................................................................................14 1.3.1. Toitumine...................................................................................................................14 1.3.2. Fenoloogia ja pesitsusbioloogia.................................................................................15 1.3.3. Pesitsustulemused ......................................................................................................17 1.3.4. Ränne Eestis...............................................................................................................18 1.3.4.1. Kevadränne ........................................................................................................19 1.3.4.2. Suviränne............................................................................................................19
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa,
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-15 Peipsiääre, JAH1000089 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiühing Mäger 1.2. Registrikood 80073042 1.3. Aadress Koosa, Vara vald, 60420 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Nikolai Kisseljov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5154831 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Nikolai Kisseljov Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Alatskivi maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 21.07.2006 määrus nr 169 § 4 lg 3 ja 6 ning § 11 lg 3 „Alatskivi nimetus/ maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas piirangu kirjeldus on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • "Luuletus Peipsist" 1
    Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1.
    [Show full text]
  • Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro
    Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro TARTUMAA Tartu TurIsmIINFOKesKus Raekoja plats 14, TArtU )+372 744 2111, www.visittartu.com ELva TurIsmIINFOPUNKT Pikk 2, ELVA )+372 745 6141, www.elva.ee KaLLaste TurIsmIINFOPUNKT Keskväljak 1, KALLASte )+372 745 2705, [email protected] General information | Information | Yleisinfo Useful information | Gut zu wissen | Hyvä tietää INFOrmatION | INFOrmatIONSHILFE | YLEINEN INFOPUHELIN . )1188, 1182, 199, +372 740 4020 EmergeNCY | NOTDIENst | HÄTÄPUHELIN . )112 POLICE | POLIZEI | POLIIsi . )110 ROADSIDE assIstaNCE | PaNNENHILFE | TIEPALveLU . )1888 Free WIFI area | WIFI-AreaL (schnurloser Internet-Anschluss) | WIFI-verKKO . www.wifi.ee WeatHer INFOrmatION | WetterausKUNFT | SÄÄINFO . www.weather.ee CuLturaL INFOrmatION | KuLturINFOrmatION | KuLttuurI-INFO www.einst.ee, www.estonica.org Bus INFOrmatION | Bus-INFOrmatION | BussI-INFO . www.bussireisid.ee RAILROAD INFOrmatION | BAHNINFOrmatION | RautatIEINFO . www.edel.ee CurreNCY | WÄHruNG | RAHAYKSIKKÖ . 1 EEK = 15, 6466 EUR BANKS OPEN | ÖFFNUNgsZEIteN Der BANKEN | PaNKKIEN auKIOLOAJat . 9 .00-16 .00 National holidays | Staatliche Feiertage | Valtakunnalliset juhlapäivät 01.01 4.06 New Year’s Day | Neujahr | Uusivuosi Midsummer’s Day | Johannistag | Juhannuspäivä 4.0 0.08 Independence Day | Tag der staatlichen Unabhängig- Re-Independence Day | Wiederherstellungstag der keit | Itsenäisyyspäivä Unabhängigkeit | Uudelleenitsenäistymisen päivä 14.04 (06.04.2007) 4.1 Good Friday | Karfreitag | Pitkäperjantai Christmas Eve | Der Heiligabend
    [Show full text]
  • Kodavere Küla
    PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2 MAAMÄRKIDE JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE VALIK NING ARENDUSSOOVITUSED 2.1 Kodavere kirikuküla Kodavere küla asub Jõgevamaal, Pala vallas, kahel pool Aovere- Kallaste –Omedu maanteed Ranna, Sassukvere, Punikvere, Torila ja Päriskivi külade vahelisel alal Peipsi järve ääres (vt ASEND JA skeem). Kuigi küla piirneb ida poolt järvega, on kirikuküla ÜLDANDMED keskus, kus elatakse, koondunud järvest sisemaa poole, maanteest läände. Maanteest järve pool paikneb Kodavere kirik koos kalmistuga (4,5 ha). Kodavere külas on 55 elanikku (Rahvastikuregister, 2004). Esimesed teated Kodavere kihelkonna ajaloost pärinevad 1443. a. Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a, samast ajast KUJUNEMINE pärineb ka kalmistu. Külakeskuse hoonestus on pärit valdavalt 20. sajandi algusest. Maastikupildis domineerib avatus – taluõuesid, kirikut ja kalmis - tut ümbritsevad lagedad põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Avatud maastikku liigendab põlistest pärnadest allee, mis MAASTIKUPILT ühendab omavahel külakeskust, kirikut ja kalmistut. Allee on raja tud ka küla läbiva tee äärde. Peipsi rand Kodavere all on kivine, rannal paikneb madal laugelt laskuv mattunud astang. Hoolimata kirikuküla järveäärsest asendist on läbi aegade kala- püügiga tegeldud vähem. Rohkem on tegeldud põllumajan- TÖÖTRADITSIOON dusega. Põliselanikke on külas vähe, pigem on hooned kasutuses maakodudena. 8 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD Asustuse kujunemine. Väljavõte Vene üheverstast kaarti 1895-1917 ja Eesti topograafilisest kaardist 1935-1939 9 PEIPSI LOODERANNIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 2.1.1 Maamärgid A Kodavere Mihkli kirik* RAJAMISE AEG Enne Kodavere Mihkli kiriku ehitamist, on Kodaveres olnud kolm kirikut, mis aga üksteise järel on sõdades hävinud. Praegune - arvult neljas - Kodavere Mihkli kirik ehitati 1775-1777 a. ASEND, VISUAALNE DOMINEERIVUS Kodavere Mihkli kirik asub külakeskuse ja kalmistu vahel Aovere-Kallaste –Omedu maantee ääres, avatud rohumaade keskel.
    [Show full text]