DOCSLIB.ORG

Märjamaa Nädalaleht 19

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Märjamaa Nädalaleht 19 TÄNA LEHES: • Vallavalitsus läheb maist üle mobiilidele. Lk 2 • Märjamaa gümnaasium Märjamaa võõrustas külalisi Poolast ja Lätist. Lk 4 • Kalendrilood: OÜ Luige Farmer. Lk 5 • Märjamaa valda tuleb kolm Raikküla valla küla. Nädalaleht Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 15 (1217) 19. aprill 2017 Hind 0,35 eurot Teine piirkondlik töömess toimus Märjamaal Töötukassa korraldas teist semalt arutada. Kuna pakuti korda piirkondliku töömessi. ka suviseid hooajatöid ja puh- Mullu oli see Kohilas, tänavu kuste asendamist, siis see oli 13. aprillil Märjamaal. Messi tõmbekohaks noortele. Cirkle avades tõi Töötukassa Rapla C ja Maxima esindajad rääki- osakonna tööandjate konsul- sid, et õpilased on suvel väga tant Andrei Mitt välja asutuse oodatud abilistena teenindus- seisukoha, et neil tuleb liikuda jaamas, kus nad juba eelmisel tõmbekeskuste suunas, see tä- suvel rakendust leidsid. hendab klientidele lähemale. Töötukassa konsultan- „Märjamaa piirkonnas on did pakkusid karjäärikiirabi, - kust sai vastuseid erinevatele liga ettevõtteid, aga ka palju karjäärialastele küsimustele inimesi,piisavalt paljukes otsivaderineva profiitööta- ning vajadusel abi kandideeri- misvõimalust just oma kodu misdokumentide koostamisel. läheduses. Töömessi üheks Veel jagasid külastajatele infot eesmärgiks on viia kokku töö- ja vastasid küsimustele Rapla- andjad ja tööotsijad maakonna maa Rajaleidja keskus, Rapla erinevates tõmbekeskustes,“ täiskasvanute gümnaasium, ütles Mitt. Töömess korraldati Kehtna kutsehariduskeskus koostöös Märjamaa vallaga. ja Märjamaa Ettevõtjate Piir- Messile tuli 20 tööandjat, kondlik Ühendus. kelle hulgas oli ka mitmeid Messil oli maksu- ja tol- piirkondlikke väikeettevõt- liametilt ettekanne palga- ja jaid. Tööd pakuti erinevates maksuteemadel, Saarioinen valdkondades, neist suurema- OÜ personalijuht rääkis, mil- tena võib nimetada teenindust, list töötajat ootab tööandja ja tootmist, põllumajandust. kolmas ettekanne oli tööta- Kokku vahendati messil ligi misvõimalustest Euroopas. 120 töökohta. Ligemale pooled Viimast teemat oli kuulamas ettevõtted pakuvad ka prak- rohkesti noori. tikavõimalust ja mitmed töö- Messilt astus läbi neidki, andjad on valmis tööd andma kellel ei olnud soovi uut töö- Messimelu. vähenenud töövõimega ini- kohta leida, aga kui selline mestele. üritus koju kätte tuuuakse, siis Kolm tundi kestnud messi tuldi lihtsalt uudistama, lisaks esimene pool oli eriti rahva- sai kaasa mitmeid infomater- rohke ja sagimist täis. Seinale jale, mida hea kodus edasi uu- pandud tööpakkumisi lugesid rida. pidevalt arvukad huvilised. Rahvamaja saalis sai tööpak- Reet Saar kujate juures juba konkreet- 21. aprillil on Märjamaa vallamaja suletud, kuna kõik töötajad osalevad Sõnum töötukassa esindajate särkidel. ühiselt koolitusel. Fotod: Reet Saar 2 Märjamaa Nädalaleht 19. aprill 2017 Õhulised ja massiivsed sepised Märjamaa raamatukogus epatöö on üks vane- Vitriininäitus Märjamaa matest käsitööliikidest ning väga pikka aega oli raamatukogus Ssepp ühiskonnas kõige tähtsam oskustööline, raske VENE töö ja elementide meisterli- ku kasutamise sümbol. Kuigi traDItsIOONI- tänapäeval ei põhine sepatöö LISED enam praktilisel vajadusel, on ameti esindajaid jäänud saat- NUKUD ma müstiline, et mitte öelda suursugune aura, mis tõmbab Autor ligi nagu magnet. Loovus, osavus ning pü- Marina Datsovskaja hendumine on vaid üksikud (MTÜ Töökoda-huviklubi sõnad iseloomustamaks seda Stiil) iidset kunsti ning selle esinda- jaid. Just tänu pühendumisele Märjamaa raamatukogus on 26. aprillini tore näitus - pani skulptor Raimo Kuusk Vana-Vigalas sepatööd õppinute loomingust. jamaa valla raamatukogus 26. 2001.aastal aluse sepatöö õpe- Foto: Reet Saar aprillini,töödest. Näitus pärast on seda avatud liigutak Mär- tamisele Vana-Vigala tehnika- se edasi Kuressaare piiskop- võttis 2005.aastal üle Saare- dab hoopis algust – see on iga ja teeninduskoolis. Aastate linnusesse. maa päritolu meister Gunnar sepa sepaks kujunemise algus. jooksul on erialal olnud mitu Vares. Sellest inspireerituna sai kok- nägu. Esialgu sündis liiteriala Vana-Vigala tehnika- ja tee- Muutustest hoolimata on ku pandud näitus „Vigala raud kiviraiumine ja sepatöö, mil- ninduskooli käsitööerialade põhiväärtused siiski jäänud VIII“, mis koosneb sepatöö lele hiljem lisandus kaasaegse osakonna juhtivõpetaja samaks: panna alus hingega eriala õpilaste lõpu- ja tunni- asja juures olevate käsitöö- Kai Hermann kiviraiumine kui ka sepatöö liste arengule, kes kannaksid onarvutigraafika läbi ajaloo olnudõpetamine. vajalikud Nii kunsti edasi ka järgnevatele oskused, kuid ametitena eri- Keskajal lehma põlvedele. Hetkel kasvavad tu- nevad, seega õpetatakse täna levased sepad meister Joonas mõlemat ametit eraldi. Ka õpe- piimaloomana ei tuntud Kiri käe all, kes on ka ise Vana- tajaskond on läbi teinud muu- Vigala ametikooli samal erialal Keskajal oli lehma ülesandeks täiteks. Jahukördi keetmiseks tuse. Esimeseks sepatöö eriala lõpetanud. anda väetist (sõnnikut) ja vasi- võeti toobi vee kohta vaid paar õpetajaks oli Raplamaa sepp Kooli lõpetamine tähen- kaid. Vasikatest olid eriti hin- peotäit jahu. Segati jahtunult Toomas Tõnisson, kelle ameti natud pullvasikad, sest neid hapupiima hulka. Hapupiima ja sai rakendada ükskõik mille kördi segu lasti veel paar päe- ette. Iseäranis Eesti mereäär- va hapneda. Eelistati rukkija- Vallavalitsus läheb üle setel aladel kasutati põllutöö- hukörti odrajahukördile, sest loomana just härgi. odrajahukört tõmmanud seis- mobiiltelefonidele Kui lehm vanaks sai, söödi tes kibedaks ning rukkijahu- ta ära, sest piimaloomana teda körti peeti ka rammusamaks. Alates 1. maist saab vallama- 5620 5403 Villu Karu suurt ei tuntud. Tuhat aastat - ja töötajatele helistada vaid 5384 6554 Kaja Kirs tagasi lüpsis lehm peaaegu pupiimajooki (appan rokk) joo- mobiiltelefoni numbril. Ai- 5661 4893 Marje Laube sama vähe kui kits. 19. sajandi vadNiisugust tänaseni liivlased.rukkijahu- 10 ja liitri ha nus kasutusele jääv lauate- 5344 6824 Lea Laurits algul oli keskmine piimatoo- vee kohta võetakse peotäis lefon 489 8851 on sekretär 5860 3272 Janika Liländer dang lehma kohta aastas alla rukkijahu ja keedetakse. Sel- Marje Laube kabinetis. Telia 5918 2644 Lembe Lindsalu 1000 kilo. lele päris vedelale rokale pan- sõnul on hinnad lauatelefo- 5349 7599 Maigi Linna 19. sajandil oli taludes ül- nakse juurde 1 liiter hapupii- nilt mobiilile helistades sa- 5623 7269 Triin Matsalu diselt lehmi vähe ja nad olid ma ja pool liitrit rõõska piima. mad, mis lauatelefonilt laua- 5302 1768 Kirsti Mau kaua kinni, sestap ei olnud pii- Segu seisab päeva ja ongi hapu, telefonile. 5305 7735 Tõnu Mesila ma jätkuvalt. Eriti talvel tuli võib juua kolm-neli päeva. 5855 8513 Merle Mets piimata läbi ajada. Kõige tava- Vallavalitsuse töötajate 5331 3568 Enna Ots lisem ja kehvem piimajätk oli Kasutatud kirjandus: mobiilinumbrid 5199 0266 Tiiu Pippar vesi, mida lisati vahel hädaga „Õhtuleht“ 10. 04. 2010. a. 5305 1085 Sirje Praks kirnu hapupiima hulka. Moora, A. „Eesti talurahva 5326 8175 Katrin Aasamaa 5305 6895 Evi Rooda Tavaliseks piima asenda- vanem toit“. Ilmamaa, 2007 . 5860 2209 Mirjam Aasma 5306 5805 Reet Saar jaks oli vedel jahukört, mida 5855 0764 Reet Averin 5305 2423 Helgi Tammaru hapendati koos hapupiimaga ja 5306 3415 Mati Erik 5199 5657 Lea Tiigisoon Sillaotsa muuseumi rüübati külmalt toidu kõrvale, 5621 4608 Tiina Gill 5622 0009 Margus Vaher pedagoog Liivi Miil joodi janu pärast või ka kõhu- 5147 664 Paul Helliste 56214 609 Marge Viska 19. aprill 2017 Märjamaa Nädalaleht 3 Laulukarusell hakkas veerema elmisel nädalal selgita- 2017. a tublimad laululapsed ti Märjamaa rahvama- jas välja parimaid valla Kuni 4aastased: laululapsi. Võrreldes E - Thea Paluoja, Rapla Laulustuu- eelmiste aastatega oli osavõt jaid veidi vähem – 40, kuid lau- Maarjadio). Niinemäe (õpetaja lusti ja -rõõmu vähem ei olnud. 5–7aastased Päeva lõpuks selgusid need, 1. Loore Lynn Kivisikk kes esindavad koduvalda sel (õpetaja Marju Plamus, Muu- reedel Raplas Laulukarusellil. sikamaias), eripreemia ka Kõigepealt tulid lavale kui tulevikulootuse laulja, 2. kõige väiksemad. Kuni nelja- Tevon Tampõld (õp Eliisa El- aastaste seas oli vaid üks väike fenbein, Varbola LA-Kool), 3. laulja. 5–7aastastest astus üles Isandra Marrandi (õp Marju juba 13 last. See vanuserühm Plamus, Muusikamaias). Selles oligi kõige arvukam. 7–9aas- vanuseklassis sai eripreemia tastest võtsid üksteiselt mõõ- siira esituse eest ka õp Plamu- tu kaheksa, 10–12aastasest se laululaps Karola Toomistu. üksteist, 13–15aastastest neli 7–9aastased ning grupis 16aastased ja va- 1. Eliis Kantsik (õp Monica nemad oli kolm lauljat. Arme, Vesiroosi Muusikastuu- Parimaid oli välja selgita- dio), lisaks ka särava esituse mas viieliikmeline zürii, kuhu eripreemia, 2. Georg Lauri (õp kuulusid Märjamaa muusika- Kulla Aavik, Märjamaa G) 3. ja kunstikooli direktor Maiu Leen Burmeister (õp Kulla Aa- Linnamägi, endine märjamaa- vik, Märjamaa G). Eripreemia 7–9aastaste vanuserühmas 3. koha saanud Leen Burmeister lane ja muusikaõpetaja Eve lavalise vabaduse eest sai õp esitas laulu „Mere pidu”, saates end lõõtspillil. Olgo, lauljad Mick Pedaja ja Plamuse laulupoiss Sten Mart- Foto Piret Linnamägi Angeelia Maasik ning andekas ti Merjel. Ojavee ja Riia Orgmets. muusik, Rapla Ühisgümnaa- 10–12aastased Taas valis oma lemmiku Laulukarusselli toetajad : siumi õpilane Patrik Sebastian 1. Anette Ella (õp Thea Pa- välja naiskoor Paula, nende Unt. luoja, Rapla Laulustuudio) 2. lemmikuks osutus Birgit Pool. SA Kultuurileht Hinnati kõike, mis laulmise Agnes Pool (õp Monica Arme, Lapsi valmistasid võist- AS Äripäev
Load more

Recommended publications
  • Märjamaa Nädalaleht 18
    TÄNA LEHES: • Perepäeva ajakava. Lk 2 • Järvakandis tuleb tervise- Märjamaa mess. Lk 4 • Projekt pakub hooldajale leevendust ja hoolealusele tegevust. Lk 3 • Vana foto: Varbola või Vardi? Lk 5 • Ohtlike jäätmete kogumis- Nädalaleht ringi graafik. Lk 8 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 20 (936) 18. mai 2011 Hind 0,32 eurot Rapla Rotary klubi kinkis Märjamaa muusikakoolile uusi pille “See on alanud sajandi suursündmus Märja- liikumise algataja Paul Harris Fellow` teene- maal. Lõpetame heategevusprojekti, millega temedaliga. Selle sai ka Rein Unga, Märja- meie kool sai annetusena 20 uut pilli ja mit- maa muusika- ja kunstikooli mõtte asutaja. meid tarvikuid,” alustas Märjamaa muusi- Tänamisel oli abiliseks Rotary klubi kaudu ka- ja kunstikooli direktor Maiu Linnamägi Rapla ühisgümnaasiumis vahetusõpilaseks tänuõhtut kohalikus rahvamajas saalitäie olev Marina F. Eagen. Huvialakool omalt publiku ees. poolt palus saali ette kõik kohal olnud rota- 2009. aasta lõpul tegi Rapla Rotary klubi riaanid ja kinkis igaühele kooli märgi. tollane juht, Märjamaa mees Viktor Sartakov “Rotary klubide missioon on panna ettepaneku uuendada siinse muusikakooli õlg alla kogkonna tegemistele, sestap kaa- pilliparki. Kooliperega räägiti nende soovid rdistame valupunkte. Liikumise eesmärk ja vajadused läbi ja tänaseks on üle antud on toetada ühiskonna nõrgemaid liikmeid annetus kogumaksumusega 22 712 eurot. – lapsi ja vanureid, samuti kauneid kunste, Saadud instrumentide hulgas on pianiino, õpilasvahetust ja noorte õppimist kõrgkooli- akordion, flööte, saksofone jt puhkpille. Sa- des,” valgustas klubi juht Avo Kull liikumise muti saadi viiulipoognaid, huulikuid, troste, põhimõtteid. kokkupandavaid noodipulte, metronoom ja 2007. aastal ostis rapla Rotary klubi uued häälestaja. muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, Rotary Rapla klubi president Avo Kull tä- 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulas- nas, et pilliprojekti panustasid ka Märjamaa se.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Aastani 2020
    Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Märts 2018
    Pärdi keskus sügisel valmis: lk 3 | Vald saab sümbolid: lk 3 | Kaitsevägi meie kandis: lk 4 | Haridus algas Ristilt:Ristilt: lk 6 Eesti 100: lk 4 “Plaan on liita kõik varasema nelja oma- valitsuse LÄÄNE-HARJU vee-ettevõtted.” Külli Tammur VALLA LEHT lk 2 NR 3 (03) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD MÄRTS 2018 Raamatukogu Ühendvald sai esimese eelarve pälvis aasta teo tunnustuse ~ Lääne-Harju vallavolikogu Teed ja tänavad võttis 20. veebruari istungil vas- Riiklike toetuste abil saab teoks ~ Kultuuriministeerium koos tu ühendvalla esimese eelarve. ulatuslik tänavavalgustuse re- Eesti Raamatukoguhoidjate Selle tuludeks on planeeritud li- konstrueerimine Paldiski linnas Ühinguga tunnustas 28. veeb- gi 17,5 miljonit ning põhitege- ning endise Keila valla asulates ruaril parimaid. Tiitli Aasta te- vuse kuludeks 16,4 miljonit eu- (vastavalt 854 000 ja 431 500 gu linnaraamatukogus 2017 päl- rot. Valla tulubaasist moodus- eurot). Üks suuremaid tee-ehi- vis Paldiski Linnaraamatukogu tavad maksutulud veidi üle 63 tusprojekte on tänavu valmiv direktor Reet Altma. Tunnustus protsendi. Üksikisiku tulumak- Keila-Lehola kergliiklustee. tuli panuse eest Paldiski Linna- su laekumises prognoositakse Padise piirkonna teedesse in- raamatukogu arendamisel uute tõusu 4,3 protsenti. Riigi tasan- vesteeritakse 100 000 eurot ning näitusepindade ja aktiivse ka- dus- ja toetusfond katab valla Vasalemma piirkonna tänavate sutajaskonnaga lugejasõbrali- põhitegevuse tuludest 30 prot- rekonstrueerimiseks kulub 52 kuks ning tänapäevaseks kul- senti. 000 eurot, millele lisanduvad tuuriasutuseks. Omavalitsuse väljamineku- jooksvad teehoiu- ja remondi “Ühtekokku jagati tunnustu- test moodustab silmapaistavalt summad. Kohalike teede reno- si kümnes erinevas kategoorias. suure osa haridusteenuste ku- veerimiseks on eelarves ka paar Meie olime nomineeritud kate- lu, millele läheb üle poole valla sellist projekti, milles kaasra- goorias “Aasta tegu Linnaraa- rahast.
    [Show full text]
  • Raikküla Valla Kohalike Maanteede Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Raikküla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 72, 893 Raikküla valla kohalike maanteede nimekirja kinnitamine Vastu võetud 17.11.2004 nr 41 Lähtudes Teeseaduse § 5 lg 4 ja 5, Raikküla valla teeregistrist ning läbi arutanud valla majandusnõunik U.Markson´i poolt ette kantud vallavalitsuse ettepanekud Raikküla Vallavolikogu MÄÄRAB: 1. Kinnitada Raikküla valla kohalike maanteede (kogupikkusega 64,847 km) nimekiri, mis on lisatud käesolevale määrusele. 2. Lugeda kehtetuks Raikküla Vallavolikogu 28.01.1998 määrus nr 16 ja 29.09.1999 määrus nr 57. 3. Käesolev määrus jõustub 22.novembril 2004. Volikogu esimees Urmas UUSTALLO LISA Raikküla Vallavolikogu 17.novembri 2004 määrusele nr 41 RAIKKÜLA VALLA KOHALIKE MAANTEEDE N I M E K I R I Tee number Tee nimi Pikkus Tee liik Omand Omanik Märkus 6540136 Pitseri tee 518 maantee kohalik Raikküla vald 6540137 Lipa- 7935 maantee kohalik Raikküla vald Lipametsa- Raikküla 6540138 Raela- 5396 maantee kohalik Raikküla vald Kaigepere 6540139 Raikküla 2516 maantee kohalik Raikküla vald keskuse tee 6540140 Lipametsa- 1025 maantee kohalik Raikküla vald Loigu 6540141 Lipa-Põlma 4529 maantee kohalik Raikküla vald 6540144 Loe küla tee 1227 maantee kohalik Raikküla vald 6540145 Valli-Põlma 3472 maantee kohalik Raikküla vald 6540146 Purku-Valli 1047 maantee kohalik Raikküla vald Põlma teeni 6540147 Purku tee 615 maantee kohalik Raikküla vald 6540148 Valli-Purku 1753 maantee kohalik Raikküla vald 6540149 Valli- 2099 maantee kohalik Raikküla vald Mõisataguse 6540152
    [Show full text]
  • Üldkoosoleku Protokoll 22.10.2015 Nr 3 Kell 19.15 Hatu Mõis, Padise Osavõtjate Nimekiri Lisatud Protokollile. Koosoleku
    Üldkoosoleku protokoll 22.10.2015 nr 3 Kell 19.15 Hatu Mõis, Padise Osavõtjate nimekiri lisatud protokollile. Koosoleku juhatajaks kinnitati Rafael Milerman ja protokollijaks Annika Jõks. 19.30 lisandus üks liige 19.38 lisandusid kaks liiget Kinnitati päevakord: 1. LHKK 2014+ strateegia ja tegevmeeskonna struktuuri kinnitamine 2. 2015 ja 2016 LHKK tegevuskava, eelarve ja rakenduskava kinnitamine ning LHKK juhatusele volituste andmine rakenduskava muutmiseks ja taotlusvoorude avamiseks 3. LHKK juhatuse valimine 4. LHKK revisjonikomisjoni aruande esitamine 5. LHKK põhikirja muutmine 1. LHKK 2014+ strateegia ja tegevmeeskonna struktuuri kinnitamine Strateegia töörühma juht Kadri Tillemann tutvustas strateegia olulisemaid muudatusi ja võimalikku uut struktuuri ning andis ülevaate strateegia ettevalmistamise ja rakendamise tegevustest. Muudatusettepanekute projekt, LHKK üldkoosolek 22. oktoober 2015 lisatud protokollile. Ettepanek: Kuna liitusmisläbirääkimised ei ole veel lõppenud, siis Punkt 14 Peatükk 11.4 sõnastatada strateegiadokumendis osaliselt. (Teine lõik kuni sulgudeni, välja jätta tekst “sh käimasolevad ühinemisläbirääkimised Kernu, Nissi ja Saue valla ning Saue linna vahel või muud vabatahtlikud ühinemised 2017. aasta oktoobris ja võimalikud sundliitmised peale 2017. aasta oktoobrit” 1.1 Ettepanek kiita heaks strateegia täiendamine punktides 1-15 (P 14 osaliselt) Ettepanek pandi hääletusele. Hääletamine: poolt 24, vastuhääli ei olenud, 3 erapooletut, üks liige ei hääletanud 1.1 Otsus: kiita heaks strateegia täiendamine punktides
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
    Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Uus Vaatenurk Padise Kloostri Asutamisele
    KÄSITLUSED Uus vaatenurk Padise kloostri asutamisele Kersti Markus adise klooster on saanud Eesti ajaloo- jäänud. Tegemist on regestiga Padise kloostri Pkirjutuses teatava müütilise aura. Ühelt asutamise ürikust.5 poolt seostub see Jüriöö ülestõusu sünd- mustega, teisalt Eesti keskaegse ehituskunsti Kaks uusaegset dokumenti Padise kultusobjekti staatusega. Jüriööd on vaetud kloostri asutamisest erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuid Padise kloostri nimeline esiletõstmine Johann Ren- Kopenhaageni ülikooli professor ja Taani neri kroonikas1 ülestõusu alguse puhul ning kuninglik antikvaar Thomas Bartholin noorem toimunu fataalsus nii kloostri elanikele kui ka (1659–1690) päästis koos oma kaastöölistega ehitistele on viljakaks pinnaseks igasugu spe- järeltulevatele põlvedele suure osa Taani ja kulatsioonidele. Kuni selleni välja, et Padise Norra reformatsioonieelsetest allikatest. Tema klooster olnuks nagu üks ülestõusu juhti- initsiatiivil andis kuningas korralduse kõigile jaid.2 Kunstiajaloolased on aga keskendunud piiskoppidele otsida oma piiskopkondades Padise kabeli otsingutele – ainsale tõestusele vanu ürikuid, raamatuid ja kroonikaid ning kloostri-eelsest perioodist. 1281. aastal alli- saata need siis antikvaarile. Bartholinil oli kates mainitud pühakoda jagasid vennad ligipääs ka Kopenhaageni kuningliku raama- ümberkaudsete elanikega. Ehkki kabel kuu- tukogu ja ülikooli raamatukogu käsikirjadele, lus Dünamünde (läti k. Daugavgrīva) tsis- samuti oli tal võimalus tellida dokumente eri- tertslaste majanduskeskuse juurde Pae külas nevatest
    [Show full text]
  • Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu Ja Vigala Jahipiirkonna Moodustamine [RTL 2009, 11, 131- Jõust
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 10 Eidapere, Haimre, Järvakandi, Kehtna, Käru, Päärdu, Raikküla, Vahastu, Valgu ja Vigala jahipiirkonna moodustamine [RTL 2009, 11, 131- jõust. 01.02.2009] Vastu võetud 13.04.2004 nr 15 RTL 2004, 46, 786 jõustumine 30.04.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. Eidapere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Eidapere jahipiirkonna pindala on 11 680 hektarit. (2) Eidapere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Eidapere jahipiirkonna piir läheb Lelle–Eidapere maantee ja Puismaa tee ristumiskohast mööda Puismaa teed Puismaa kraavini, jätkudes mööda Puismaa kraavi Massu jõeni ning mööda Massu jõge Saunaoja teeni; sealt mööda Saunaoja teed Imsi ojani ning mööda Imsi oja Käru metskonna kvartali 224 edelasihini; edasi mööda Käru metskonna kvartali 224 edelasihti vana raudteetammini ning mööda vana raudteetammi Käru metskonna kvartali 292 lõunasihini; siitpeale mööda kvartalite 292, 293 ja 294 lõunasihti Kaasiku teeni ning mööda Kaasiku teed Koogiste–Jõeküla maanteeni; teeristist mööda Koogiste–Jõeküla maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Endla kraavini; sealt mööda Endla kraavi Kõrbja–Mukri teeni ning mööda Kõrbja– Mukri teed Laane kinnistu
    [Show full text]