TÄNA LEHES: • Vallavalitsus läheb maist üle mobiilidele. Lk 2 • Märjamaa gümnaasium Märjamaa võõrustas külalisi Poolast ja Lätist. Lk 4 • Kalendrilood: OÜ Luige Farmer. Lk 5 • Märjamaa valda tuleb kolm Raikküla valla küla. Nädalaleht Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 15 (1217) 19. aprill 2017 Hind 0,35 eurot Teine piirkondlik töömess toimus Märjamaal Töötukassa korraldas teist semalt arutada. Kuna pakuti korda piirkondliku töömessi. ka suviseid hooajatöid ja puh- Mullu oli see Kohilas, tänavu kuste asendamist, siis see oli 13. aprillil Märjamaal. Messi tõmbekohaks noortele. Cirkle avades tõi Töötukassa Rapla C ja Maxima esindajad rääki- osakonna tööandjate konsul- sid, et õpilased on suvel väga tant Andrei Mitt välja asutuse oodatud abilistena teenindus- seisukoha, et neil tuleb liikuda jaamas, kus nad juba eelmisel tõmbekeskuste suunas, see tä- suvel rakendust leidsid. hendab klientidele lähemale. Töötukassa konsultan- „Märjamaa piirkonnas on did pakkusid karjäärikiirabi, - kust sai vastuseid erinevatele liga ettevõtteid, aga ka palju karjäärialastele küsimustele inimesi,piisavalt paljukes otsivaderineva profiitööta- ning vajadusel abi kandideeri- misvõimalust just oma kodu misdokumentide koostamisel. läheduses. Töömessi üheks Veel jagasid külastajatele infot eesmärgiks on viia kokku töö- ja vastasid küsimustele Rapla- andjad ja tööotsijad maakonna maa Rajaleidja keskus, Rapla erinevates tõmbekeskustes,“ täiskasvanute gümnaasium, ütles Mitt. Töömess korraldati Kehtna kutsehariduskeskus koostöös Märjamaa vallaga. ja Märjamaa Ettevõtjate Piir- Messile tuli 20 tööandjat, kondlik Ühendus. kelle hulgas oli ka mitmeid Messil oli maksu- ja tol- piirkondlikke väikeettevõt- liametilt ettekanne palga- ja jaid. Tööd pakuti erinevates maksuteemadel, Saarioinen valdkondades, neist suurema- OÜ personalijuht rääkis, mil- tena võib nimetada teenindust, list töötajat ootab tööandja ja tootmist, põllumajandust. kolmas ettekanne oli tööta- Kokku vahendati messil ligi misvõimalustest Euroopas. 120 töökohta. Ligemale pooled Viimast teemat oli kuulamas ettevõtted pakuvad ka prak- rohkesti noori. tikavõimalust ja mitmed töö- Messilt astus läbi neidki, andjad on valmis tööd andma kellel ei olnud soovi uut töö- Messimelu. vähenenud töövõimega ini- kohta leida, aga kui selline mestele. üritus koju kätte tuuuakse, siis Kolm tundi kestnud messi tuldi lihtsalt uudistama, lisaks esimene pool oli eriti rahva- sai kaasa mitmeid infomater- rohke ja sagimist täis. Seinale jale, mida hea kodus edasi uu- pandud tööpakkumisi lugesid rida. pidevalt arvukad huvilised. Rahvamaja saalis sai tööpak- Reet Saar kujate juures juba konkreet- 21. aprillil on Märjamaa vallamaja suletud, kuna kõik töötajad osalevad Sõnum töötukassa esindajate särkidel. ühiselt koolitusel. Fotod: Reet Saar 2 Märjamaa Nädalaleht 19. aprill 2017 Õhulised ja massiivsed sepised Märjamaa raamatukogus epatöö on üks vane- Vitriininäitus Märjamaa matest käsitööliikidest ning väga pikka aega oli raamatukogus Ssepp ühiskonnas kõige tähtsam oskustööline, raske VENE töö ja elementide meisterli- ku kasutamise sümbol. Kuigi traDItsIOONI- tänapäeval ei põhine sepatöö LISED enam praktilisel vajadusel, on ameti esindajaid jäänud saat- NUKUD ma müstiline, et mitte öelda suursugune aura, mis tõmbab Autor ligi nagu magnet. Loovus, osavus ning pü- Marina Datsovskaja hendumine on vaid üksikud (MTÜ Töökoda-huviklubi sõnad iseloomustamaks seda Stiil) iidset kunsti ning selle esinda- jaid. Just tänu pühendumisele Märjamaa raamatukogus on 26. aprillini tore näitus - pani skulptor Raimo Kuusk Vana-Vigalas sepatööd õppinute loomingust. jamaa valla raamatukogus 26. 2001.aastal aluse sepatöö õpe- Foto: Reet Saar aprillini,töödest. Näitus pärast on seda avatud liigutak Mär- tamisele Vana-Vigala tehnika- se edasi Kuressaare piiskop- võttis 2005.aastal üle Saare- dab hoopis algust – see on iga ja teeninduskoolis. Aastate linnusesse. maa päritolu meister Gunnar sepa sepaks kujunemise algus. jooksul on erialal olnud mitu Vares. Sellest inspireerituna sai kok- nägu. Esialgu sündis liiteriala Vana-Vigala tehnika- ja tee- Muutustest hoolimata on ku pandud näitus „Vigala raud kiviraiumine ja sepatöö, mil- ninduskooli käsitööerialade põhiväärtused siiski jäänud VIII“, mis koosneb sepatöö lele hiljem lisandus kaasaegse osakonna juhtivõpetaja samaks: panna alus hingega eriala õpilaste lõpu- ja tunni- asja juures olevate käsitöö- Kai Hermann kiviraiumine kui ka sepatöö liste arengule, kes kannaksid onarvutigraafika läbi ajaloo olnudõpetamine. vajalikud Nii kunsti edasi ka järgnevatele oskused, kuid ametitena eri- Keskajal lehma põlvedele. Hetkel kasvavad tu- nevad, seega õpetatakse täna levased sepad meister Joonas mõlemat ametit eraldi. Ka õpe- piimaloomana ei tuntud Kiri käe all, kes on ka ise Vana- tajaskond on läbi teinud muu- Vigala ametikooli samal erialal Keskajal oli lehma ülesandeks täiteks. Jahukördi keetmiseks tuse. Esimeseks sepatöö eriala lõpetanud. anda väetist (sõnnikut) ja vasi- võeti toobi vee kohta vaid paar õpetajaks oli Raplamaa sepp Kooli lõpetamine tähen- kaid. Vasikatest olid eriti hin- peotäit jahu. Segati jahtunult Toomas Tõnisson, kelle ameti natud pullvasikad, sest neid hapupiima hulka. Hapupiima ja sai rakendada ükskõik mille kördi segu lasti veel paar päe- ette. Iseäranis Eesti mereäär- va hapneda. Eelistati rukkija- Vallavalitsus läheb üle setel aladel kasutati põllutöö- hukörti odrajahukördile, sest loomana just härgi. odrajahukört tõmmanud seis- mobiiltelefonidele Kui lehm vanaks sai, söödi tes kibedaks ning rukkijahu- ta ära, sest piimaloomana teda körti peeti ka rammusamaks. Alates 1. maist saab vallama- 5620 5403 Villu Karu suurt ei tuntud. Tuhat aastat - ja töötajatele helistada vaid 5384 6554 Kaja Kirs tagasi lüpsis lehm peaaegu pupiimajooki (appan rokk) joo- mobiiltelefoni numbril. Ai- 5661 4893 Marje Laube sama vähe kui kits. 19. sajandi vadNiisugust tänaseni liivlased.rukkijahu- 10 ja liitri ha nus kasutusele jääv lauate- 5344 6824 Lea Laurits algul oli keskmine piimatoo- vee kohta võetakse peotäis lefon 489 8851 on sekretär 5860 3272 Janika Liländer dang lehma kohta aastas alla rukkijahu ja keedetakse. Sel- Marje Laube kabinetis. Telia 5918 2644 Lembe Lindsalu 1000 kilo. lele päris vedelale rokale pan- sõnul on hinnad lauatelefo- 5349 7599 Maigi Linna 19. sajandil oli taludes ül- nakse juurde 1 liiter hapupii- nilt mobiilile helistades sa- 5623 7269 Triin Matsalu diselt lehmi vähe ja nad olid ma ja pool liitrit rõõska piima. mad, mis lauatelefonilt laua- 5302 1768 Kirsti Mau kaua kinni, sestap ei olnud pii- Segu seisab päeva ja ongi hapu, telefonile. 5305 7735 Tõnu Mesila ma jätkuvalt. Eriti talvel tuli võib juua kolm-neli päeva. 5855 8513 Merle Mets piimata läbi ajada. Kõige tava- Vallavalitsuse töötajate 5331 3568 Enna Ots lisem ja kehvem piimajätk oli Kasutatud kirjandus: mobiilinumbrid 5199 0266 Tiiu Pippar vesi, mida lisati vahel hädaga „Õhtuleht“ 10. 04. 2010. a. 5305 1085 Sirje Praks kirnu hapupiima hulka. Moora, A. „Eesti talurahva 5326 8175 Katrin Aasamaa 5305 6895 Evi Rooda Tavaliseks piima asenda- vanem toit“. Ilmamaa, 2007 . 5860 2209 Mirjam Aasma 5306 5805 Reet Saar jaks oli vedel jahukört, mida 5855 0764 Reet Averin 5305 2423 Helgi Tammaru hapendati koos hapupiimaga ja 5306 3415 Mati Erik 5199 5657 Lea Tiigisoon Sillaotsa muuseumi rüübati külmalt toidu kõrvale, 5621 4608 Tiina Gill 5622 0009 Margus Vaher pedagoog Liivi Miil joodi janu pärast või ka kõhu- 5147 664 Paul Helliste 56214 609 Marge Viska 19. aprill 2017 Märjamaa Nädalaleht 3 Laulukarusell hakkas veerema elmisel nädalal selgita- 2017. a tublimad laululapsed ti Märjamaa rahvama- jas välja parimaid valla Kuni 4aastased: laululapsi. Võrreldes E - Thea Paluoja, Rapla Laulustuu- eelmiste aastatega oli osavõt jaid veidi vähem – 40, kuid lau- Maarjadio). Niinemäe (õpetaja lusti ja -rõõmu vähem ei olnud. 5–7aastased Päeva lõpuks selgusid need, 1. Loore Lynn Kivisikk kes esindavad koduvalda sel (õpetaja Marju Plamus, Muu- reedel Raplas Laulukarusellil. sikamaias), eripreemia ka Kõigepealt tulid lavale kui tulevikulootuse laulja, 2. kõige väiksemad. Kuni nelja- Tevon Tampõld (õp Eliisa El- aastaste seas oli vaid üks väike fenbein, Varbola LA-Kool), 3. laulja. 5–7aastastest astus üles Isandra Marrandi (õp Marju juba 13 last. See vanuserühm Plamus, Muusikamaias). Selles oligi kõige arvukam. 7–9aas- vanuseklassis sai eripreemia tastest võtsid üksteiselt mõõ- siira esituse eest ka õp Plamu- tu kaheksa, 10–12aastasest se laululaps Karola Toomistu. üksteist, 13–15aastastest neli 7–9aastased ning grupis 16aastased ja va- 1. Eliis Kantsik (õp Monica nemad oli kolm lauljat. Arme, Vesiroosi Muusikastuu- Parimaid oli välja selgita- dio), lisaks ka särava esituse mas viieliikmeline zürii, kuhu eripreemia, 2. Georg Lauri (õp kuulusid Märjamaa muusika- Kulla Aavik, Märjamaa G) 3. ja kunstikooli direktor Maiu Leen Burmeister (õp Kulla Aa- Linnamägi, endine märjamaa- vik, Märjamaa G). Eripreemia 7–9aastaste vanuserühmas 3. koha saanud Leen Burmeister lane ja muusikaõpetaja Eve lavalise vabaduse eest sai õp esitas laulu „Mere pidu”, saates end lõõtspillil. Olgo, lauljad Mick Pedaja ja Plamuse laulupoiss Sten Mart- Foto Piret Linnamägi Angeelia Maasik ning andekas ti Merjel. Ojavee ja Riia Orgmets. muusik, Rapla Ühisgümnaa- 10–12aastased Taas valis oma lemmiku Laulukarusselli toetajad : siumi õpilane Patrik Sebastian 1. Anette Ella (õp Thea Pa- välja naiskoor Paula, nende Unt. luoja, Rapla Laulustuudio) 2. lemmikuks osutus Birgit Pool. SA Kultuurileht Hinnati kõike, mis laulmise Agnes Pool (õp Monica Arme, Lapsi valmistasid võist- AS Äripäev