Meie Valla Kõige Ohtlikum Teelõik Sai Kauaoodatud Põrkepiirde

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Meie Valla Kõige Ohtlikum Teelõik Sai Kauaoodatud Põrkepiirde NR. 201 MÄRTS 2014 Jõelähtme tankla ümberehitusega jäävad bensiinijaam ja söögikoht alles Euroopalik ühisvee- Foto ja tekst Merike Metstak värk ja kanalisatsioon on jõudnud Jõelähtme Meie valla kõige ohtlikum teelõik valda Auväärt vabatahtlikud päästjad ja abi- sai kauaoodatud põrkepiirde politseinikud ootavad uusi tulijaid Põhja-Eesti klindilt Ülga se vahe on 6-9 meetrit. Täis nurk- kune metallist põrkepiire on va suus on seda nime seos- Rebala muistsed elanikud siia pangalt laskuv tee lõik amet- ses kur vis on juhtunud ras- valmis. Tööde maksumus oli tatud hõbedalaevaga, mis tähtsaid asju arutama ja ot- liku nimetusega Mäealuse tee keid ava riisid, õnneks ei ole 6090 eurot. enne muistsel ajal põrganud sustama kogunesid. Paekalda Ülgase mägi, on olnud liik- mäe küljelt autoga allakukku- tormiga vastu paekallast ja alumises osas on säilinud lejate hirm, eriti talvisel ajal. mised lõp penud inimohvri- Ülgase paekallas ja nahk- mille kallis last praegugi maa- Eesti esimese fosfo riidi kae- Parasmäe rabas lasti Paejärsakul kulgevalt teelt tega. Ke vade alguse puhul sai hiirte elupaigad võeti loodus- põues peidus olevat. Arvatakse vanduse (1920–1938) käigud, väl ja sõites võib õhulend aga suur liiklusoht likvi dee- kaitse alla 1960. aastal. Ülgase ka, et see klindi osa sai oma mille suudmeid varjab panga- hunt maha lõppeda väga kurvalt, sest tee ritud ja AS Teede REV-2 poolt panga kõrgeim osa Hõbemägi nime hõbeda ohverdamise mets. Koobastes elavad nahk- ning klindialuse kõrguste paigaldatud 150 meetri pik- on iidne ohverdamispaik. Rah- rituaalist, mil lähedalasuva hiired. Kohaliku elu korraldamine omal vabal tahtel Kohaliku elu luma mõne organi satsiooni Päästeliit on Eesti vaba- erinevatel põhjustel, paljusid Maleva sünni päevaks loetakse edendamine, vabatahtlik tiiva alla, head ja abivalmid tahtlike maa- ja merepääste innustab soov midagi ise ära 25. septembrit 1917, kui maa- inimesed on igas kogukonnas vabaühenduste esindusor ga- teha, mõjutada ja muuta pare- konnanõukogu võttis vastu päästetegevus maal ja olemas ja teada, kes aitavad nisatsioon ning oma liikmete maks oma elukeskkonda, en- otsuse, millega tehti valla- merel, keskkonna- ning kaaskondlasi tasu ja omakasu avalike huvide ühiseks teos- nast teostada ja proovile valitsustele ülesandeks orga- korrakaitse on meie vallas saamata. Ennevanasti ei tamiseks ja kaitseks asutatud panna. Paljusid köidavad või- niseerida öiseid vahisalku olnud vabatahtliku töö mõis- mittetulundusühing. Päästeliit malused omandada uusi kaits maks elanikkonda ja enamlevinumad tet, sest üksteise abistamine ühendab ja esindab kõiki teadmisi ja oskusi ning või- nende vara marodööritsevate priitahtliku tegevuse liigid. oli külaelu loomulik osa nagu Eestis tegutsevaid vaba taht- malus tutvuda erinevate ini- jõukude eest. suuremate tööde talgukorras likult päästealal tegutsevaid ja mestega. Mõni soovib olla Tänasel päeval osalevad tegemine. tegutseda tahtvaid ühinguid, kasulik ja aidata teisi, sisus- maleva kaitseliitlased abipolit- Lapsed Laulukarusellis Käesolevas lehenumbris tut- Kõiki ühekordseid talgu ja sõltumata nende erialast ning tada oma vaba aega või lihtsalt seinikena korra tagamisel vus tavad omi töid ja tegemisi hoogtöid ning heategevus- asukohast. teha vahelduseks midagi uut kõikjal. mitmed vabatahtliku töö tegi- aktsioone ei jõua üles lugeda, Päästeliidu hulgas on ja erilist. Kaitseliidu tegev- või toe- jad. Vabal tahtel koduküla või igakevadised koristustalgud ühinguid, kes tegelevad tule- tajaliikmeks saab astuda iga- aleviku elu edendamine on on muutunud kogukondade tõrjega, merepäästega, koe ra- üks ja selleks ei pea olema Kostivere Koolis kandnud märkimisväärseid ühiselu osaks. Teme Ära toi- päästega, veepäästega, nööri- Tervelt kolmandik sõjandusalast väljaõpet ega vilju. Külavanemate töö on mub tänavu 3. mail. päästega, inimeste otsin- varasemat kogemust või tead- tehakse head tööd vabatahtlik, kuid võimetele ja gutega, ennetustööga ja pal- Eesti elanikkonnast misi militaarvaldkonnast. Kait- võimalustele vastavalt on Vabatahtlikke päästjaid jude teiste päästevald konda- pühendab osa se liit ei ole pelgalt sõjaline tehtud külaraamatuid, alga- ühendab Päästeliit dega. organisatsioon, vaid laiemalt tatud kultuuritraditsioone ja Rait Killandi – Päästeliidu Merepääste statistika aas- oma vabast ajast vabatahtlikke koondav jõud, ühisüritusi, ehitatud bussi- nõukogu esimehe ja MTÜ tal 2013. on kõnekas: alused vabatahtlikule mida saab iga inimene toe- Linnuvabrikut paviljone, rajatud küla- ja Kaber neeme Klubi pealiku on valves olnud 83 000 tundi tada. Kaitseliidu suhte kor- spordiplatse ning püsti pan- sõnul on tänase seisuga Pääs- ja inimesed 171 000 tundi. tegevusele raldajate sõnul on viimasel meenutatakse suure dud esimene külamaja – Iru teliidul 78 liiget, 87 maapääs- ajal huvi liitumise vastu suure- Ämma maja. tekomandot ja 21 merepääste- Meie inimestel on Suveräänse riigi rahval on nenud, mis kinnitab, et meie retropeoga Vabatahtlikkuse ilmuta- meeskonda. Kokku on pääste- kaitsetahe olemas loomupärane soov end hoida inimestel on kaitsetahe ole- miseks ei pea tingimata kuu- liitlasi üle 1200. Vabatahtlikuks hakatakse ja kaitsta. Kaitseliidu Harju mas. NR. 201 2 VALD MÄRTS 2014 Volikogu veerg Kust kohast on meie Veebruarikuine volikogu istung toimus 26.02. Päevakorras oli mitu põnevat teemat, sealhulgas sai Jõelähtme vald endale 2014. aasta eelarve, mis on konser va- perekonnanimed pärit? tiivses võtmes koostatud, kuid annab vallale piisavalt arengu- võimalusi ega unusta täht sa- Kuni 19. sajandini elanud samas talus, võis nimi võisid sama perekonnanime ral. Seega ei ole kõik sama- maid avalikke teenuseid, nagu puudusid eesti talurahval olla pikem – Rätsepa Juhani võtta vaid sugulased. Juhtus nimelised omavahel sugu- koolid, lasteaiad teede korras- Mart. Mõnikord võeti appi ka küll ka, et sulanegi sai pere- lased. Aga on ka kordumatuid hoid jms., mida oma vallalt pere konnanimed. vanaisa nimi – Rätsepa Jüri mehe nime. Mõnikord oli nimesid, mille kandjad võivad ootame. Pärisorjusest vabastamise Juhani Mart. Tema naist kut- jälle nii, et sama pere pojad end kindlalt sugulasteks pi- Eelarvest ei tahaks ma siin järel võeti kasutusele suti Rätsepa Mardi Liisuks. Ku- võtsid endale erinevad pere- dada. Selliseid nimesid pandi pikemalt kirjutada, vaid pigem na talurahvas sel ajal väga pal- konna nimed. Talurahvale anti ainult ühes kohas. sellest, mis möödunud istungi esimesed perekonnanimed, ju ühest kohast teise ei liiku- nõu, milliseid nimesid valida. väga ebaharilikuks muutis. Ni- millest aga paljud on nud, siis sellest inimestel vahe- Äksi koguduse pastor Otto Nimede eestistamine melt oli volikogu saali lisaks voli- tegemiseks piisas. Wilhelm Masing andis talu- Üldise perekonnanimede kogu liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele tulnud istungit aegade jooksul oluliselt rahvale õpe tust perekonna- panemise käigus aastatel kuulama veel mitmed vallakodanikud Haapse külast. Põhjus muutunud. Üldine nimedepanemine nimede võt miseks ühes 1822. 1823-1835 said paljud eestla- on esmapilgul täiesti uskumatu: volikogu arutas Haapse küla Olukord muutus, kui Vene- aasta Maa rahva Nädalalehe sed endale võõrapärase või elanike pöördumist seoses nende sooviga nihutada Jõelähtme Jaan Tagaväli, maa valitseja Aleksander I numbris ja soovitas muu- halvasti kõlava nime. Üksi- ja Kuusalu valla piiri nii, et nende küla jääks tulevikus mitte Eesti Genealoogia Selts vabastas aastatel 1816-1819 hulgas lähisugulastel valida kutel juhtudel oli selliseid või- enam meie, vaid Kuusalu valla koosseisu. Jah, selline pöör- Eestimaa ja Liivimaa kuber- üks ja sama nimi. Nimesid malik kohe muutma hakata. dumine tõepoolest esitati, kuid allakirjutanutest oli rah vas- Arvatavasti on paljud ini me- mangude talupojad päris or ju- pandi mõisate kaupa. Talu- Massiline nimede muutmise tikuregistri andmetel Haapse küla elanikud vaid kaks inimest. sed mõnel surnuaial ringi jalu- sest ning talurahvas sai suure- pojad kutsuti mõisa här ras- kampaania toimus 1930ndatel Seega ei saa rääkida Haapse küla elanike soovist Jõelähtme valla tades ja hauatähiseid silmit- ma liikumisvabaduse. Aastatel temaja või valitsejamaja juur- aastatel. Selle käigus sai uue koosseisust lahkuda, vaid pigem on tegu väikese huvigrupi sedes tähele pannud, kui palju 1823-1835 järgnes sellele ni- de, kus neid võttis vastu eestipärase nime umbes seisukohaga. Positiivne oli, et nad tõid oma pöördumises välja on meil erinevaid pere konna- me de reform, mille käigus nimedepanemise komisjon. 200 000 inimest. Eestistamise kitsaskohad, millele vallavalitsus tulevikus kindlasti rohkem nimesid. Suur osa neist on said kõik eestlased endale Selle eesotsas oli sageli mõisa- tulemusena paljud varasemad tähelepanu pöörab. Nende probleemide lahenduseks pole aga eestipärased ja kindla tähen- amet likud perekonnanimed. härra ise ning komisjoni kuu- perekonnanimed hääbusid vallapiiri nihutamine. See mõte sai sõnastatud ka vallavolikogu dusega. Teised on ilma tähen- Lisaks eesti keelest võetud lusid mõisa ametimehed ja ning hulgaliselt tekkis uusi seisukohas, mille regionaalministrile ja Kuusalu vallavalitsusele duseta, kuid samuti justkui nimedele oli perekonna ni me- kirikuõpetaja. Enamasti said nimesed. Perekonnanime jär- saatsime. Konsulteerisin antud küsimuses Kuusalu vallavolikogu eesti keelele omased. Ning de hulgas palju võõrapäraseid talumehed perekonnanimesid gi sugulust eeldada muutus esimehega ja temagi ei näinud vajadust vallapiiride muutmiseks. kolmandad on üsna selgelt (näit. germaani, slaavi). Sageli ise valida, aga kui see liiga ras- keerulisemaks ja eksimis
Recommended publications
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Märts 2018
    Pärdi keskus sügisel valmis: lk 3 | Vald saab sümbolid: lk 3 | Kaitsevägi meie kandis: lk 4 | Haridus algas Ristilt:Ristilt: lk 6 Eesti 100: lk 4 “Plaan on liita kõik varasema nelja oma- valitsuse LÄÄNE-HARJU vee-ettevõtted.” Külli Tammur VALLA LEHT lk 2 NR 3 (03) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD MÄRTS 2018 Raamatukogu Ühendvald sai esimese eelarve pälvis aasta teo tunnustuse ~ Lääne-Harju vallavolikogu Teed ja tänavad võttis 20. veebruari istungil vas- Riiklike toetuste abil saab teoks ~ Kultuuriministeerium koos tu ühendvalla esimese eelarve. ulatuslik tänavavalgustuse re- Eesti Raamatukoguhoidjate Selle tuludeks on planeeritud li- konstrueerimine Paldiski linnas Ühinguga tunnustas 28. veeb- gi 17,5 miljonit ning põhitege- ning endise Keila valla asulates ruaril parimaid. Tiitli Aasta te- vuse kuludeks 16,4 miljonit eu- (vastavalt 854 000 ja 431 500 gu linnaraamatukogus 2017 päl- rot. Valla tulubaasist moodus- eurot). Üks suuremaid tee-ehi- vis Paldiski Linnaraamatukogu tavad maksutulud veidi üle 63 tusprojekte on tänavu valmiv direktor Reet Altma. Tunnustus protsendi. Üksikisiku tulumak- Keila-Lehola kergliiklustee. tuli panuse eest Paldiski Linna- su laekumises prognoositakse Padise piirkonna teedesse in- raamatukogu arendamisel uute tõusu 4,3 protsenti. Riigi tasan- vesteeritakse 100 000 eurot ning näitusepindade ja aktiivse ka- dus- ja toetusfond katab valla Vasalemma piirkonna tänavate sutajaskonnaga lugejasõbrali- põhitegevuse tuludest 30 prot- rekonstrueerimiseks kulub 52 kuks ning tänapäevaseks kul- senti. 000 eurot, millele lisanduvad tuuriasutuseks. Omavalitsuse väljamineku- jooksvad teehoiu- ja remondi “Ühtekokku jagati tunnustu- test moodustab silmapaistavalt summad. Kohalike teede reno- si kümnes erinevas kategoorias. suure osa haridusteenuste ku- veerimiseks on eelarves ka paar Meie olime nomineeritud kate- lu, millele läheb üle poole valla sellist projekti, milles kaasra- goorias “Aasta tegu Linnaraa- rahast.
    [Show full text]
  • Üldkoosoleku Protokoll 22.10.2015 Nr 3 Kell 19.15 Hatu Mõis, Padise Osavõtjate Nimekiri Lisatud Protokollile. Koosoleku
    Üldkoosoleku protokoll 22.10.2015 nr 3 Kell 19.15 Hatu Mõis, Padise Osavõtjate nimekiri lisatud protokollile. Koosoleku juhatajaks kinnitati Rafael Milerman ja protokollijaks Annika Jõks. 19.30 lisandus üks liige 19.38 lisandusid kaks liiget Kinnitati päevakord: 1. LHKK 2014+ strateegia ja tegevmeeskonna struktuuri kinnitamine 2. 2015 ja 2016 LHKK tegevuskava, eelarve ja rakenduskava kinnitamine ning LHKK juhatusele volituste andmine rakenduskava muutmiseks ja taotlusvoorude avamiseks 3. LHKK juhatuse valimine 4. LHKK revisjonikomisjoni aruande esitamine 5. LHKK põhikirja muutmine 1. LHKK 2014+ strateegia ja tegevmeeskonna struktuuri kinnitamine Strateegia töörühma juht Kadri Tillemann tutvustas strateegia olulisemaid muudatusi ja võimalikku uut struktuuri ning andis ülevaate strateegia ettevalmistamise ja rakendamise tegevustest. Muudatusettepanekute projekt, LHKK üldkoosolek 22. oktoober 2015 lisatud protokollile. Ettepanek: Kuna liitusmisläbirääkimised ei ole veel lõppenud, siis Punkt 14 Peatükk 11.4 sõnastatada strateegiadokumendis osaliselt. (Teine lõik kuni sulgudeni, välja jätta tekst “sh käimasolevad ühinemisläbirääkimised Kernu, Nissi ja Saue valla ning Saue linna vahel või muud vabatahtlikud ühinemised 2017. aasta oktoobris ja võimalikud sundliitmised peale 2017. aasta oktoobrit” 1.1 Ettepanek kiita heaks strateegia täiendamine punktides 1-15 (P 14 osaliselt) Ettepanek pandi hääletusele. Hääletamine: poolt 24, vastuhääli ei olenud, 3 erapooletut, üks liige ei hääletanud 1.1 Otsus: kiita heaks strateegia täiendamine punktides
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
    Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Uus Vaatenurk Padise Kloostri Asutamisele
    KÄSITLUSED Uus vaatenurk Padise kloostri asutamisele Kersti Markus adise klooster on saanud Eesti ajaloo- jäänud. Tegemist on regestiga Padise kloostri Pkirjutuses teatava müütilise aura. Ühelt asutamise ürikust.5 poolt seostub see Jüriöö ülestõusu sünd- mustega, teisalt Eesti keskaegse ehituskunsti Kaks uusaegset dokumenti Padise kultusobjekti staatusega. Jüriööd on vaetud kloostri asutamisest erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuid Padise kloostri nimeline esiletõstmine Johann Ren- Kopenhaageni ülikooli professor ja Taani neri kroonikas1 ülestõusu alguse puhul ning kuninglik antikvaar Thomas Bartholin noorem toimunu fataalsus nii kloostri elanikele kui ka (1659–1690) päästis koos oma kaastöölistega ehitistele on viljakaks pinnaseks igasugu spe- järeltulevatele põlvedele suure osa Taani ja kulatsioonidele. Kuni selleni välja, et Padise Norra reformatsioonieelsetest allikatest. Tema klooster olnuks nagu üks ülestõusu juhti- initsiatiivil andis kuningas korralduse kõigile jaid.2 Kunstiajaloolased on aga keskendunud piiskoppidele otsida oma piiskopkondades Padise kabeli otsingutele – ainsale tõestusele vanu ürikuid, raamatuid ja kroonikaid ning kloostri-eelsest perioodist. 1281. aastal alli- saata need siis antikvaarile. Bartholinil oli kates mainitud pühakoda jagasid vennad ligipääs ka Kopenhaageni kuningliku raama- ümberkaudsete elanikega. Ehkki kabel kuu- tukogu ja ülikooli raamatukogu käsikirjadele, lus Dünamünde (läti k. Daugavgrīva) tsis- samuti oli tal võimalus tellida dokumente eri- tertslaste majanduskeskuse juurde Pae külas nevatest
    [Show full text]
  • LHV Arengukava 2013-2030 Lisa 1 Hetkeolukorra Analüüs Ja Vajadused
    Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 lisa 1 Lisa 1. Lääne-Harju valla hetkeolukorra analüüs ja vajadused tegevusvaldkondade lõikes 1. Elukeskkond ja avalik ruum Loodus- ja kultuuripärand Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul Harjumaa lääneosas. Omavalitsuse pindala on 644 km². Naaberomavalitsused on Keila linn ja Harku vald idas, Saue vald lõunas ning Lääne-Nigula vald läänes. Vallal on ligi 100 km pikkune merega piirnev rannajoon. Tuntumad on Keila-Joa, Meremõisa, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna, Leetse, Keibu ja Alliklepa liivarannad. Valla mereäärsetele aladele annavad erilise väärtuse metsad. Rannikumeres asuvad kaks suurt saart - Suur-Pakri ja Väike Pakri ning nende vahel kuus väikest laidu. Valla kolm suuremat jõge on Keila, Vasalemma ja Vihterpalu. Klooga alevikust lõunas asub kalarikas ja ujumiseks sobiv Klooga järv, Rummu külas seiklusturismiobjektina tuntud Rummu järv ja Hatu külas keset raba paiknev liivakallastega Tänavjärv. Valla territooriumile jäävad Türisalu, Laulasmaa, Nõva, Pakri ning Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Kaitstavatest loodusobjektidest on märkimisväärsed Keila juga ja Treppoja joastik ning Keila-Joa, Vasalemma ja Ohtu mõisapargid. Puisniitudest on leidnud märkimist Korevi puisniit Keila − Haapsalu maantee ääres ja Jõute puisniit Metslõugu külas, Hatu Hunnikumägi Vihterpalu jõe vasakul kaldal Hatu külas, Liisküla − Suurküla puisniit ning Kasepere, Likekõrve ja Riidika niidud, mis osaliselt ulatuvad ka Saue valla territooriumile. Valla territooriumil asuvad Harju maakonna rohevõrgustiku teemaplaneeringu
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Padise Piirkonna Kooliringid 01. Septembril 2018
    Padise piirkonna kooliringid 01. septembril 2018 Väljumise Väljumise Peatus Peatus kellaaeg kellaaeg Pae pood 08:55 Padise bussipeatus 10:04 Padise kool 09:02 Otimäe bussipeatus 10:05 Kobru teeots 09:08 Kinksi teeots 10:06 Metslõugu (Urgeti) 09:15 Audevälja 09:23 Metslõugu (Miilimetsa teeots 10:14 Audevälja vana tee 09:22 Audevälja 10:19 Padise 09:31 Rummu 09:34 Kõmmaste (Koogi teeots) 10:24 Ämari 09:39 Risti kool 10:27 Rummu 09:44 Väljumise Suurküla Veti teeots 09:48 Peatus Madise 09:54 kellaaeg Karilepa 10:00 Risti kool 10:27 Padise kool 10:04 Vilivalla 10:33 Hatu (Klaasi teeots) 10:39 Hatu (Tamburi teeots) 10:42 Pae pood 10:45 Kõmmaste (Alttoa teeots) 10:47 Kõmmaste (Koogi teeots) 10:48 Risti kool 10:50 Väljumise Väljumise Peatus Peatus kellaaeg kellaaeg Risti kool 13:00 Risti kool 14:00 Kõmmaste Kõmmaste (Alttoa teeots) 14:02 Pae pood Pae pood 14:04 Audevälja vana teeots 13:12 Hatu ( Tamburi ja Kaasi teeots) 14:09 Metslõugu (Miilimetsa teeots) 13:14 Vilivalla 14:15 Padise kool 13:25 Risti kool 14:24 Väljumise Peatus kellaaeg Peatus Padise kool 14:40 Väljumise Rummu 14:43 kellaaeg Ämari 14:47 Padise kool 14:54 Rummu 14:51 Kinksi teeots 15:01 *Kurkse Audevälja bussipeatus 15:04 *Risti kool Metslõugu (Urgerti) 15:07 Padise kool 14:54 Kobru teeots 15:09 Vasalemma piirkonna kooliringid 01. septembril 2018 Vasalemma raudteejaam 09:05 Vasalemma kool 12:00 Vasalemma kauplus 09:06 Ämari bussipeatus 12:05 Rummu (Sireli 14) 09:15 Rummu aleviku piir Rummu aleviku piir 09:17 Rummu (Sireli 14) 12:10 Ämari bussipeatus 09:22 Vasalemma kool 12:15 Vasalemma
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]