valla piirkonna külade Kaasiku, , Laitse, ja arengukava 2005-2015

Haiba 2004 Sissejuhatus

Austatud lugeja, Teie ees seisab Laitse piirkonna - Kaasiku, Kibuna, Laitse, Hingu ja Vansi külade arengukava, milles on valitud piirkonna arengusuund ning kirjeldatud esimesed sammud valitud rajal 2005-2015. Arengukava on dokumendiks, mis sisaldab vallasisest kokkulepet, milline peaks olema elu Laitses 2015 ning tegevuskava selle saavutamiseks.

Arengukava projekt peab saama piirkonna elanike koosoleku heakskiidu, ametlikult kinnitab kava Kernu Vallavolikogu. Kava koostamises osalesid paljud Laitse piirkonna elanikud, aiandusühistute esimehed, vallavalitsuse liikmed ning ametnikud. Alusmaterjalid kogusid ja ettepanekud, arvamused ning argumendid vormistasid dokumendiks TÜ Geograafia Instituudi üliõpilased Demis Voss ja Pille Rossi.

Käesolev dokument annab tervikliku ülevaate piirkonna arenguvajadustest ja prioriteetidest; fikseerib põhieesmärgid lähitulevikus; tagab Laitse arengu stabiilsuse ja järjepidevuse; on aluseks valla tööplaanide koostamisel ning investeeringute taotlemisel struktuurfondidest ja riiklikest programmidest.

Arengukava kuulub iga-aastasele ülevaatamisele ühistuesindajate koosolekul jooksva aasta esimesel poolel.Vallavolikogu informeerib aegsasti piirkonna elanikke arengukava muutmisest ning seejärel on kõigil elanikel võimalus teha muudatusettepanekuid ja parandusi, saates need Laitse Seltsimajja või vallakantseleisse.

Dokument jaguneb tinglikult kaheks osaks: esmalt arengukavaks, mis koosneb arengustsenaariumitest, visioonist, strateegiast ja konkreetsest tegevuskavast ning teiseks hetkeolukorra kirjelduseks ja analüüsiks, millele arengukava tugineb.

2

Sisukord

Sissejuhatus ...... 2

Harjumaa arengutrendid ...... 4

Võimalikud arengustenaariumid Laitse piirkonna tulevikus ...... 5

Visioon Laitse 2015 ...... 6

Strateegiad ja tegevused ...... 7

Tegevuskava ...... 10

Hetkeolukorra analüüs ja arengu eeldused ...... 12

Laitse geograafiline asend ja ajalugu ...... 12 Rahvastik ...... 12 Looduskeskkond ...... 13 Ehitustegevus ...... 13 Sotsiaalne infrastruktuur ...... 13 Tehniline Infrastruktuur ...... 15 Majandus ...... 17

Kasutatud allikad ...... 18

3 Harjumaa arengutrendid

Käesolevas peatükis on välja toodud tulevikus Harjumaa sotsiaal-majanduslikku keskkonda enim mõjutavad arengujooned. Kindlasti avaldab see mõju kõikidele suvilapiirkondadele Harjumaal, sealhulgas Laitsele.

Rahvastik Tõenäoliselt jätkub suburbaniseerumisprotsess, inimesed otsivad rahulikumaid elupaiku linnast eemal. Aastaks 2025 on prognoositud, et Tallinna lähi- ja kaugtagamaale asub elama 40 000 kuni 50 000 elanikku. On oodata sündimuse kasvu - keskmiselt 1,5 last ühe naise kohta. Samuti kasvab tõenäoliselt inimeste eluiga, meeste ja naiste erisused vähenevad. Suvilapiirkondadesse asuvad elama eelkõige lastega pered ja pensioniealised inimesed. Seda argumenti toetab asjaolu, et Tallinna tagamaal kasvab kuni 15-aastaste noorte osakaal, keskealiste osakaal ja oluliselt suureneb pensioniealiste arv (Tammaru, 2001).

Kinnisvaraturg ja elamuehitus Ehitustrendid jätkuvad nii ida-lääne suunas, kus hõivatakse kaunid mere-äärsed alad kui ka põhja-lõuna suunas, kus ehitatakse põhimagistraalide lähedusse. Tallinna tagamaal on üle 26 000 elamukrundi. On prognoositud, et kaugtagamaa suvilatest (~10 000) 30% ehitatakse ümber aastaringseks kasutamiseks (Harju Maavalitsus, 2002). Valdav osa Tallinna magalate elanikest unistab oma majast. Inimeste eelistuste, maaga seotud arendustegevuse hoogustumise, keskklassi jõukuse kasvu, soodsate laenutingimuste jätkumise ning magalarajoonide kõrge hinnatase viitab võimalikule uuselamuehituse perspektiivile Tallinna tagamaal (Tammaru, 2001). Hendrikson & Ko uurimuse kohaselt on Kernu valda planeeritud elamispindu (eramud ja eramuks ehitatavad suvilad) 724, mis tähendaks tulevikus Kernu vallas potentsiaalsete elanike arvu juurdekasvu 2172 inimese võrra, kui keskmise leibkonna suuruseks on kolm inimest (Hendrikson & Ko, 2004).

Majandus Seoses inimeste väljarändega Tallinnast, liigub ka majandustegevus linnapiiridest välja. Uued tootmishooned paigutatakse valdadesse, kus maahind on odavam ning mis jäävad logistiliselt sobivamatesse paikadesse, näiteks põhimagistraalide lähedusse. Tööstus paikneb Tallinnast kuni 50 km kaugusel, mis toob Laitse elanikele töökohad lähemale. on tõmbekeskus tervele Harjumaale, väikelinnades areneva teenindussektori mõju ümberkaudsetele väiksematele keskustele laieneb.

Haridus Elukoha valikul muutub oluliseks haridusasutuste olemasolu, hariduse kvaliteet ja selle kättesaadavus. Harjumaa Koolivõrgu Arengukavas 2004-2010 on hinnatud Harjumaa omavalitsuste haridusasutuste seisukorda ja prognoositud kooliõpilaste arvu muutumist. Eesmärgiks on jätkusuutmatute koolide-lasteaedade väljaselgitamine Harjumaa Omavalisuste Liidu poolt ette antud kriteeriumite alusel (Harjumaa Koolivõrgu Arengukava 2004-2010).

Võimalikud arengustenaariumid Laitse piirkonna tulevikus

Stsenaariumid ei ennusta tulevikku ja neid ei saa täita kui plaani, kuid trendide põhjal on võimalik ette näha nende realiseerumist või mitterealiseerumist tulevikus.

Pessimistlik stsenaarium

Elukallidus linnas ja sotsiaal-majanduslikud probleemid sunnivad inimesi maapiirkondadesse kolima. Tööle käiakse linna või otsitakse võimalusi kohalikus tööhõives osalemises. Tööta oleku korral püütakse ära elatada abirahadest ja oma majapidamisest. Suureneva töötuse korral napib vallal raha investeeringuteks. Piirkond jääb endiselt suvilarajooniks, kus suviti tegeldakse potipõllundusega. Kujuneb tiheasustusala, kus probleemiks on liiklus ja elukeskkonna kvaliteedi langus. Suvekuudel suureneb kuritegevus ja noorte vandaalitsemised. Uute ideede ja muudatuste suhtes ollakse skeptilised. Inimeste juurdevool jätkub samas tempos, kuid uued elanikud ei segune põlisasukatega. Eestlaste-venelaste integratsioon ei toimi, piirkonnas säilib sovjetlik mõttemall. Võimaluste avanedes hakatakse uut elupaika otsima.

Optimistlik stsenaarium

Kujuneb hea mainega aedlinn, mis täidab eeskätt elamurajooni funktsiooni. Tööl käiakse linna, linna lähedastesse tööstusparkidesse või töötatakse kodus (kaugtöö). Üldises plaanis on tööliste palgad suurenenud ning inimestel on rohkem aega enda ja kodu jaoks. Vald on suutnud täita tegevuskava ja parandada nii füüsilist kui ka sotsiaalset infrastruktuuri. Transpordiühendus linnaga on hea nii raudteed kui ka maanteed mööda. Inimesed on muutunud keskkonnateadlikumaks. Integratsioon toimib.

Tõenäoline stsenaarium

Inimesed hakkavad kaaluma linna ja maa häid ning halbu külgi (asukoht linnast, infrastruktuur, kool, lasteaed, vabaaja võimalused, soodustused jne). Isiklikku kodurahu otsides kolitakse maapiirkondadesse. Laitsesse tulevad eeskätt noored pered lastega ja keskealised pered (suuremad lapsed jäävad linna), kuid piirkonda võivad elama asuda ka eakamad inimesed, kes jätavad linnakorteri noortele. Jõudumööda areneb tehniline kui ka sotsiaalne infrastruktuur. Samas võivad tekkida konfliktid noorema ja vanema generatsiooni vahel. Vanemad inimesed pole huvitatud väga kiiretest uuendustest. Noored nõuavad hästi funktsioneerivat keskkonda (elamistingimused, internet jpm), mille eest on nad nõus rohkem investeerima.

5

Visioon Laitse 2015

Aastal 2015 on Laitse piirkond on hea mainega elamurajoon, milles on ühendatud maa ja linna tugevad küljed.

Elukoht pakub privaatsust ja puhast elukeskkonda võrreldes linnaga, mistõttu on kasvanud püsielanike arv. Tagatud on esmased teenused ning soodsa asukoha ja heade transpordiühenduste kaudu pääseb ligi töökohtadele ja teenustele väljaspool elurajooni.

Piirkonda iseloomustab tugev kogukonnaidentiteet ja koostöövaim ning vabaaja veetmise võimaluste kasv kohapeal.

Hea asukoht, liigipääsetavus, kvaliteetsed teenused ning puhas elukeskkond kokku tagavad elanikele parima võimaliku elamise viisi.

Selle saavutamiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki:

• Arendada välja tehnilise infrastruktuuri võrgud • Hoida loodus-ja elukeskkond puhtana • Toetada kohalikku huviharidust ja kohalike elanike omaalgatust

6 Strateegiad ja tegevused

Lähiaastatel Laitse piirkonnas elanikkond kasvab. Rahvastiku kasvu ning inimeste mõttemalli muutustest tingituna tuleb varakult mõelda kuidas , hoida ja säilitada elukeskkond atraktiivsena nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele. Küsimus on, kuidas piiratud ressurssidega saavutada tulevikus parim tulemus. Tuleb teha strateegilised valikud ehk paika panna, mis on tähtis, kuhu investeerida ja millist valdkonda arendada. Kõige selle aluseks on ühine arusaam tähtsamatest probleemidest ning võimalikult sarnastest huvidest ja vajadustest.

RAJADA OPTIMAALNE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Elukoha valikul on esmatähtis asukoht. Asukoht seisneb paljuski juurdepääsetavuses, seetõttu tuleb tagada teedevõrgu korrashoid lähtuvalt elanike vajadustest ja teeninduse nõuetest. Samuti tuleb tagada transpordiühendused ja kommunikatsioonid. Eraldiseisev oluline küsimus on tuletõrjeveevõtukohtade olemasolu.

Eesmärgiks on olulisemate teede korrastamine ja tolmuvabaks muutmine, teede korrapärane hooldus ja lumetõrje ning ohutu liikluse tagamine. Intensiivsemaks muutuva elamuehituse tõttu tuleb suurendada ehitusjärelvalvet, et vältida reguleerimata ehitustegevust ja soovimatuid protsesse.

Selle saavutamiseks tuleb:

‹ vallal koostada teehoiukava, kuidas kasutada optimaalsemalt aastani 2015 ette nähtud 11 miljonit krooni valla teede korrastamiseks. Teehoiukavas peab olema välja toodud renoveeritavate teede nimekiri prioriteetsusest lähtuvalt. Teehoiukava peab hõlmama Laitse piirkonna vajadusi – inimeste liikumine, raske transport (jäätmevedu, reovesi); ‹ tagada parim teave olemasoleva bussi- ja rongiliikluse kohta – paigaldada infotahvlid; ‹ ohutuse tagamiseks piirata liikluskiirust Laitse seltsimaja ümbruses ning rajada ülekäigurada Laitse poe ja Seltsimaja juurde; ‹ alustada piirkonna tänavavalgustuse kava koostamist; ‹ tagada teeäärsete alade heakord. Nendel aladel on erinevad omanikud: riik, vald ja eraomanikud. Tuleb parandada omanikevahelist koostööd; ‹ elamuehituse intensiivistumise tõttu suurendada ehitusjärelvalvega tegelemise osakaalu vallavalitsuse töös, kas läbi ülesannete ümberjaotamise või uue ametikoha, kes tegeleks ehitusjärelvalvega; ‹ lahendada piirkonnas elektrivõrguga seonduvad probleemid (ühistute elektrivõrkude üleandmine Eesti Energiale) sealhulgas Lootuse küla elektrifitseerimine;

7 ‹ uuendada valla infotehnoloogilist süsteemi, muuta interneti kodulehekülg operatiivsemaks ning tagada vallalehe parem kättesaadavus. See aitab kaasa õigeaegse info jõudmisel piirkonna elanikeni; ‹ piirkonna elanikele bussitranspordi organiseerimine sõltuvalt rongiliikluse kasutajate nõudlusest; ‹ rajada kergliiklustee Laitse raudteejaamast Laitse lossi juurde; ‹ vajalik on otsida lahendusi stabiilseks internetiühenduseks; ‹ tagada tuletõrje veevõtukohtade olemasolu ja ligipääs.

HOIDA LOODUS-JA ELUKESKKOND PUHTANA

Inimesed väärtustavad privaatset ja puhast elukeskkonda. Valla poolt on oluline keskkonnaalane juhtimine - reguleerida jäätmemajandust, kasvatada elanikes loodussõbralikkust ning suunata neid hoidma oma piirkonna puhtust. Tulevikus on möödapääsmatu ühisvee- ja eriti kanalisatsioonivõrgu (ÜVK) rajamine, mis on inimsõbraliku keskkonna eelduseks.

Selle saavutamiseks tuleb:

‹ täita keskkonnanõuniku ametikoht, kelle ülesandeks on jäätmemajanduse korraldamine, keskkonnaseire ja keskkonnaalaste projektide elluviimine; ‹ peale ÜVK arengukava valmimist teavitada eraldi kohalike elanikke ÜVK vajadusest, selle mõjudest ja maksumusest; ‹ organiseerida tee-äärsete alade puhastamise talgud; ‹ korraldada heakorrakampaaniad metsaaluste prügilate likvideerimiseks; ‹ korraldada kampaania kauneima kodu ja ühistu valimiseks; ‹ rajada Kaasiku, Laitse-Vansi ja Kibuna küladesse ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk.

TÕSTA KOHALIKE ELANIKE AKTIIVSUST

Hea elu eelduseks on selge teadmine, kus elatakse ja kuhu kuulutakse. See saavutatakse läbi ühise tegevuse ja aktiivse elu. Üha enam hakatakse väärtustama aktiivseid tervislikke eluviise. Hoolitseda tuleb nii noorte kui vanade soovide eest. Võimla, spordi-ja mänguväljakute rajamine aitavad kaasa kohalike elanike aktiviseerumisele. Nendest paikadest saavad kogukonna loomulikud keskused ja ühistegevuse alused. Uute elanike juurdevoolus muutub oluliseks hariduse ja huvihariduse pakkumine. Hea elukoht eeldab hea kooli ja lasteaia olemasolu. Oluline on teha koostööd elukeskkonna üldisel hoidmisel.

Selle saavutamiseks tuleb:

8 ‹ pakkuda lisaks õpilastele ka täiskasvanutele kaasaja nõuetele vastavaid sporditingimusi - põhikoolile võimla ehitamine; ‹ arendada kohaliku kodanikualgatuse (muuhulgas MTÜ Ladise Arendusühing) ja valla koostöös elanikele rekreatsioonivõimalusi (spordirajatiste ja mänguväljakud); ‹ tagada lasteaiakohtade olemasolu – vajalik on uue Lasteaia rajamine; ‹ toetada noorte tegevusetuse vähendamiseks (eriti suvekuudel) töö- ja puhkelaagrite korraldamist; ‹ korrastada Allika tiik meelepäraseks supluskohaks; ‹ korraldada nö Laitse päev "Laitses on hea elada!" ‹ toetada kooritegevuse taaselustamise projekti Laitse seltsimajas. ‹ korraldada kohtumisi ühistuesindajatega, kaasates erinevate institutsioonide ametnikke.

9 Tegevuskava

Alljärgnevalt on lähtuvalt strateegiatest välja toodud konkreetsed tegevused lähiaastatel ja investeeringud kuni 2015. aastani vastavalt võimalustele Laitse piirkonnas. Tegevused oleme koondanud infrastruktuuri, loodus- ja elukeskkonna ning hariduse ja huvihariduse teemade alla.

Tegevus Aeg Maksumus Teostaja Finants- allikas INFRASTRUKTUUR Teehoiukava koostamine 2005 - vallavanem eelarve Bussiinfo tahvlite paigaldamine 2005- 5000 abivallavanem eelarve Laitsesse 2006 Liiklusmärkide paigaldamine Laitse 2005 5000 vallavanem eelarve seltsimaja ümbrusse (ülekäigutee rajamine seltsimaja ja Laitse poe juurde) Laitse piirkonna ühisvee 2006- 200 000 000 keskkonna- eelarve, ja - kanalisatsioonivõrgu rajamine 2015 nõunik KIK, EL fondid Valla teede remont * 2005- 250 000 vallavanem eelarve 2015 Kibuna raudteepeatuse 2005 Eesti Raudtee Eesti korrastamine ** Raudtee

Tuletõrje veevõtukohtade rajamine 2005- - AÜ elanikud 2010 Laitse seltsimajast Laitse lossini - - Maanteeamet eelarve, kergliiklustee rajamine projekt LOODUS-JA ELUKESKKOND Keskkonnanõuniku ametikoha 2005 150 000 vallavalitsus eelarve loomine * Laitse piirkonna elanike teavitamine 2005 20 000 vallavalitsus eelarve ÜVK vajadusest, selle mõjudest ja maksumusest Jäätmete sorteerimispunktide 2005- - keskkonna- eelarve, paigaldamine Laitse ja Kaasiku külla 2006 nõunik korraldatud jäätmevedu Tee-äärsete puhastamise 2005 - 20 000 keskkonna- eelarve heakorrakampaania * 2015 nõunik Kauneima ühistu kampaania 2005 - 10 000 MTÜ Ladise eelarve,

10 korraldamine * 2015 Arendusühing projekt Allika tiigi korrastamine * 2005- 7000 keskkonna- eelarve, 2015 nõunik projekt HARIDUS JA HUVIHARIDUS Laitse seltsimaja detailplaneeringu 2005 25 000 vallavanem eelarve elluviimiseks ehitusprojektide koostamine Laitse päeva organiseerimine 2005 10 000 MTÜ Ladise eelarve Arendus ühing Noortele töölaagri korraldamine 2005 15 000 MTÜ Ladise eelarve, Arendus projekt ühing ja Ruila kool Laitse seltsimaja juurde 2005 300 000 MTÜ Ladise eelarve, spordiväljakute rajamine Arendus projekt ühing Laitse laulu-ja tantsuplats 2005- 100 000 MTÜ Ladise eelarve, 2006 Arendus projekt ühing Ruila kooli kapit aalremont sh võimla, 2005- 10 000 000 vallavalitsus eelarve, kanalisatsioon ja 2007 KOIT, tööõpetusklassid projekt

Laitse Maja ehitamine 2006- 10 000 000 vallavalitsus eelarve, (lasteaed, raamatukogu, 2007 KOIT, arstipunkt, side , ametnike projekt vastuvõturuumid)

* pidev rahastamine kogu perioodi jooksul ** elluviimisele eelneb täpsemate projektide koostamine

11

Hetkeolukorra analüüs ja arengu eeldused

Laitse geograafiline asend ja ajalugu

Laitse küla asub Harjumaal Kernu valla lääne- ja loodeosas. Laitse keskuse mõjupiirkonda kuuluvad Laitse, Hingu, Kaasiku, Kibuna, Pohla ja Vansi küla. Vanim küla vallas on Hendriku Liivimaa kroonikas 1219. a mainitud Laitse küla.

1970. a hakati rajama Kaasiku küla maale Laitse puhkeala. Puhkeala kavandati nelja aedlinnana, kuhu planeeriti kokku 3500 aiandus- ja suvilakrunti, maksimaalselt kuni 10 000 inimesele. Aedlinnad olid ette nähtud peamiselt Tallinna linna töötajatele. Krundid eraldati aianduskoperatiividele tähtajatuks kasutamiseks ning jagati koperatiivide liikmetele. Inimestel oli võimalus ehitada endale suvila, kuid omanikuks jäi riik. Pärast Eesti taasiseseisvumist anti suvilad ühistu liikmete omandusse, hoonete ümberoleva krundi sai erastada kehtiva maahinna alusel. Enamus kruntidest on praeguseks erastatud. 12. juuni 2004. aasta seisuga on Laitse piirkonnas 119 ühistut (2995 krunti), millest ametlikult on registreerituid umbes 80%.

Rahvastik 2004. a mai seisuga elab Laitse piirkonnas 719 elanikku, neist 368 meest ja 351 naist. 2004. aastal on kõige suurem rahvastiku juurdekasv toimunud Kaasiku külas. Küla rahvaarv on kasvanud 114 inimese võrra. Väike rahvastiku muutus on toimunud ka Kibunas, Laitses ja Vansis (Tabel 1). Piirkonna elanikud on valdavalt noored ja tööealised . Tulevikus võib oodata pensioniealiste osatähtsuse kasvu. Registreeritud suvila elanikke 2004. a jaanuari seisuga on 235.

Tabel 1. Rahvaarv külade lõikes aastatel 1995-2000, 2002 ja 2004

KÜLA 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 31.05. 1995 1996 1997 1998 * 1999* 2000** 2002 2004 Kaasiku 109 115 102/114 104/113 108/114 115/232 158 272 Kibuna 38 33 26/32 25/31 29/35 35/73 44 62 Laitse 232 253 260/257 264/261 241/238 241/241 273 285 Vansi - - - - 30/32 35/35 48 62 Hingu 35 31 33/33 33/39 34/40 41/43 44 38 Märkus: * alalised elanikud/kohalolevad elanikud ** teine arv rahvaloenduse andmetel

12

Looduskeskkond

Looduslikult asub Laitse Põhja-Eesti lavamaa lääneosas, Kernu valla administratiiv- keskusest - Haibast, Mõnuste külast ja Ruila maastikukaitsealast loodes. Maastikku iseloomustab tasane pinnamood ja õhuke pinnakate. Aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivid ja dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel. Aiandusühistute suvilate ümbrus on valdavalt võsane, esineb palju loopealseid ja karstialasid (Näkiauk ). Loopealsete vahel esineb mitmeid väikeseid soolappe ja ajutisi vooluveekogusid (Hundikurk). Maavaradest leidub Laitse piirkonnas lubjakivi, Magaski ja Kibuna karjääris kruusa ja liiva. Väärtuslikke põllumaid on Magaski karjääri ümbruses ning Magaski-Laitse ja Laitse keskuse tee vahelisel alal.

Õhukese pinnakatte ning sademe-ja pinnasevee kiire infiltreerumise tõttu on Laitse piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud. Inim- ja majandustegevuse tagajärjel püsib suur põhjavee reostuse oht. Vee tarbimiseks on enam kasutatav ordoviitsiumi veekiht. Karsti tõttu järvi eriti ei esine. Kibuna küla põhjaosas voolab jõgi, mis suubub Paldiski lahte. Üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustiku Natura alade hulka on Laitse piirkonnas arvatud Sooniidu hoiuala, kus majandustegevus on ajutiselt piiratud.

Ehitustegevus

Ehitustegevus Laitse piirkonnas on viimastel aastatel hoogustunud, seda tänu looduskeskkonnale, mida linnainimene on hakanud üha enam väärtustama. Vald on seadnud eesmärgiks aiandusühistute kujundamist elamurajooniks ning soosib suvilate ümberehitamist elamuteks. Alates 2001. aastast on suurenenud aiamajade rekonstrueerimise ning väikeelamu püstitamise taotluste arv. Laitse puhkeala 119 aiandusühistu pindala on umbes 361,1 ha, mis teeb keskmise krundi suuruseks 1200 m². Enamike kruntide suurused jäävad vahemikku 800-1400 m². Pindalalt suuremad krundid, võrreldes teiste küladega, on Kibuna külas. Keskmisest väiksemad krundid (600-1000 m²) on Kaasiku ja Laitse külades. Kinnisvaraarendus Laitses on vähene. Tulevikus võib oodata suvilate ostu- müügitehingute kasvu. 2001. aasta korralise maa hindamise tulemusena on Kernu vallas elamuehituse otstarbelise maa hinnaks 14 kr/m². Maamaksumääraks kehtestas vald 2,3 protsenti maa maksustamishinnast aastas (Vallavolikogu otsus nr. 22,18.12. 2003).

Sotsiaalne infrastruktuur

Lasteaed Valla ainuke tegutsev lasteaed asub Haibas. Lasteaias on 45 last, mis on peaaegu maksimaalne laste arv antud hoone tingimustes. Laste arv on viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena, 42-47 ringis. Pooled lastest on pärit Laitse piirkonnast. Jätkuv

13 rahvastiku sissevool Laitse piirkonda tingib nõudluse lasteaiakohtade järele. Valla üldises arengukavas on planeeritud Laitse maja ehitus, kus muu hulgas tegutseb ka lasteaed.

Kool Laitse piirkond jääb Ruila põhikooli teenindussfääri. Keskharidust omandatakse väljaspool valda: Keilas, Sauel või Tallinnas. Lapsi viib kooli kaks koolibussi kaks korda päevas. 2004. aasta seisuga õpib Ruila Põhikoolis 125 õpilast (Tabel 2). Maksimaalse koormuse juures suudaks kool vastu võtta kuni 160 õpilast. Ruila põhikooli 10.01.2004.a andmete järgi õpib koolis 69 Laitse piirkonna õpilast. Laitse piirkonna vene keelt kõnelevad lapsed käivad kas Keilas või Tallinnas venekeelse õppekallakuga koolides.

Tabel 2. Ruila Põhikooli õpilaste arvu dünaamika 2000-2010.

Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Õpilaste * * * * * * arv klassides 1.klass 11 11 15 11 13 13 13 9 9 9 8 2.klass 11 12 12 15 11 13 13 13 9 9 9 3.klass 10 10 11 10 15 11 13 13 13 9 9 4.klass 14 11 11 11 10 15 11 13 13 13 9 5.klass 16 16 10 13 12 10 15 11 13 13 13 6.klass 16 14 16 12 13 12 10 15 11 13 13 7.klass 13 17 22 13 13 13 12 10 15 11 13 8.klass 17 12 16 22 14 13 13 12 10 15 11 9.klass 3 14 11 14 20 14 13 13 12 10 15 Kokku 111 117 124 121 131 114 113 109 105 102 100 Allikas: Harjumaa Koolivõrgu Arengukava 2004-2010 * prognoos ainult sünde arvestades

Koolis tegutseb mitmeid huvi-ja spordiringe, mis on kõigile õpilastele tasuta. Vallas on sporditegevus väga kõrgel tasemel, kuid Laitse piirkonnas pärsib arengut võimla puudumine Ruila põhikoolis. Planeeringu kohaselt on 2005. aastaks ette nähtud spordi- ja mänguväljakute rajamine Laitse seltsimaja juurde.

Kultuur Laitse seltsimaja (valmis1998.a.) on piirkonna kultuurielu keskuseks. Seal toimuvad mitmed huvialaringid - naiste käsitöötuba, laste mängutoad; pühapäeviti viiakse läbi jumalateenistus jms. Laitse külas on üks raamatukogu, lisaks tegutseb raamatukogu kord nädalas seltsimaja ruumides. Laitse külas asub postkontor ning Kaasiku külas Ladise arendusühing.

Tervishoid

14 Vallas tööle rakendunud perearstide süsteem võimaldab elanikele esmast arstiabi. Tervishoiuasutustest on vallas perearsti vastuvõtupunktid Laitses ja Haibas. Lähim teise astme meditsiiniline teenindus asub linnas, kus on haigla ja kiirabi.

Turvalisus Valda teenindab Harju Politseiprefektuuri konstaablijaoskond. Jaoskonna keskus asub Keilas. Vallas töötab üks konstaabel. Päästeteenust pakub Harjumaa Päästeteenistuse Keila komando, kus on ööpäevane valve. Vastavalt Harju maakonna üldplaneeringule rajatakse Kernu valla territooriumile Tallinn–Pärnu suunal päästeteenistuse komando, mille ülesandeks on toetada ümbruskonna päästeasutusi suurõnnetuste või eriti spetsiifiliste õnnetuste korral.

Tiheasustusega kaasneb inimeste liikuvuse suurenemine, mis üheltpoolt tingib kuritegude kasvu ning raskendab nende avastamist. Teiselt poolt aitab turvalisuse tõstmisele kaasa inimeste omavaheline koostöö. Turvalisuse edu aluseks on naabrivalve - koostöö ja infovahetus majaelanike, majaomanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel.

Tehniline Infrastruktuur

Teed Laitse piirkonna teed on vastavalt teeseaduse määrustele neljanda (autode liikumissagedus ööpäevas üle 200) või viienda klassi teed (autode liikumissagedus ööpäevas kuni 200). Pikemas perspektiivis on tähtis kohalike teeolude parandamine, olulisemate teede muutmine tolmuvabaks ning tee-äärsete korrastamine. Kõva- ja kruuskattega riigiteid on piirkonnas ligikaudu 20 km, sõidetavamaid vallateid umbes 25 km ulatuses (allikas: Kernu valla suvilapiirkonna kaart). Aiandusühistute vahelised teed kuuluvad kas vallale, on erastatud ühistute poolt või on nö omanikuta.

Marsruudil Tallinn - Laitse tee ning Laitse tee - Tallinn sõidab iga päev 10 bussiliini, millele lisandub üks vallasisene liin. Laitse piirkonda läbib Tallinn- elektriraudtee. Rongide sõidusagedus on kaheksa korda päevas, nädalavahetusel lisandub veel üks liin.

Kernu valla üldplaneeringus (kehtestatud 12.04.2001) on tehtud ettepanekuid Magaski- Laitse (3,3 km), Hingu-Laitse (4,1 km), Hingu-Kaasiku (3 km) ja Pohla-Tuuliku (3 km) teede muutumiseks riigiteedeks, mida kasutatakse üldiseks liiklemiseks tiheasustatud alade vahel ning on ühenduses tugi-ja põhimaanteedega.

Elektrivõrk Valla elektrivarustuse kõrgepinge alajaam (110/10 kV) paikneb Vasalemmas, keskpinge alajaamad (35/10 kV) asuvad Haibas ja Laitses. Kandevõrgu moodustavad 110 kV ja 35 kV liinid, jaotusvõrgu 10kV liinid ning madalpinge õhuliinid 0,4 kV. Elektrisüsteem kuulub Eesti Energia AS Jaotusvõrgud Tallinn-Harju piirkonda, liine teenindab

15 meistripiirkond. Toitealajaamad on ehitatud vastavalt nõudmistele, kui majapidamiste elektritarbimiskoormused olid võrreldes praegusega tunduvalt väiksemad. Uute tarbijate lisandumine sõltub alajaama võimsusest, inimeste elektritarbimise nõudlusest ja klientide maksejõulisusest. Viimasel ajal on toimunud tarbimise kasv taludes ja väikeettevõttetes, eriti aga endistes suvilates, mida aastaringseks elamuks ümber ehitatakse. Koormuse suurenemine põhjustab voolukõikumisi ja pingelangusi. Tulevikus on vajalik alajaamade ümberehitamine või ühistute siseselt väiksemate alajaamade rajamine.

Telekommunikatsioonid Üldkasutatavat telefonside võrku haldab AS Elion Põhja Telefonivõrk keskusega Keilas. Kõikidele abonomentidele on tagatud automaatne väljumine kaugsidevõrku. Side võimalusi on laiendatud RAS-1000 baasil kõikjal Laitses. Mobiilsides toimivad EMT GSM, osaliselt Radiolinja GSM ja TELE2 võrgud. Rahvusvaheline sidekaabel kulgeb mööda Ääsmäe-Haapsalu maanteed.

Laitse piirkonnas pakub raadiointerneti ühendust Estonian Wireless Network AS, mis kasutab interneti püsiühenduseks traadita andmesidevõrku. Püsiühendus on ebastabiilne, sest raadiolevi kvaliteet sõltub ilmastikust, maastiku iseärasustest, kõrghaljastusest ja kasutajate arvust. Laitse seltsimajas asub avalik internetipunkt, mille kasutuses on kolm arvutit.

Valla kahest sidejaoskonnast asub üks Laitses. 52-l ühistul on organiseeritud koostöös Eesti Postiga grupipostkastid.

Vesi- ja kanalisatsioon Vähestes suvilakooperatiivides on ühisvesi olemas, kuid ühiskanalisatsioon puudub kõikjal. Ühistutes on valdavalt puurkaevud, paljud neist on rajatud omavoliliselt. Tulenevalt ala aluspõhjast ja pinnasest (lubjane, paene, savine, soine) on vee kvaliteet väga varieeruv. Vee kvaliteeti iseloomustab suur karedus, palju kaltsiumi ja nitraatühendeid, soistel aladel on vees palju humiinaineid.

Aastaks 2013 peab külas, kus elab vähemalt 50 inimest, olema joogivee kvaliteet vastavuses Euroopa Liidu direktiividega. 1. novembriks 2004.a valmib OÜ H Kaks O poolt Laitse-Vansi, Kaasiku ja Kibuna külade ühisvee-ja kanalisatsiooni arengukava (ÜVK). Kava eesmärk on vastavalt võimalustele piirkonna kanaliseerimine, valida välja tuletõrje veevarustuskohad, reoveekogumiskohad ja parandada kuivenduskraavid.

Jäätmemajandus AS Tallmac`i poolt on koostamisel täiendatud Kernu valla jäätmehoolduskava. 2005. aastaks peab Kernu vallal olema läbiviidud konkurss jäätmekorraldusega tegeleva ettevõtte leidmiseks Kernu vallas. Laitse piirkonnas on mitu prügiveoga tegelevat ettevõtet (Ragn-Sells AS, Cleanway Eesti AS). Jäätmete vedu toimub Jõelähtme prügilasse. Kohalike prügilate sulgemisel on tekkinud „metsaluste prügilate” teke. Tulevikus on oodata elanike juurdevoolu ning ehitustegevuse hoogustumist, mistõttu suureneb ka prügitoodang.

16

Majandus

Ettevõtlusele avaldab suurt mõju Tallinna linn ja naabruses asuvate tööstusparkide lähedus. Kohapealne tööhõive on suhteliselt väikese tähtsusega. Tööealine elanikkond Laitse piirkonnas on 451 inimest, mis moodustab antud ala kogu elanikkonnast 61,4 %. Enamus hõivatud inimestest käivad tööle Tallinnasse ja Keilasse. Piirkonna suuremad ettevõtted Laitse külas on OÜ Laitse Loss, Ruila Kaupluse OÜ-le kuuluv Laitsemäe kauplus, Laitse sidejaoskond ja Palkehituse AS. Kaasiku külas asub Keila TÜ kauplus, Ruila Kaupluse OÜ-le kuuluv raudteejaama kauplus. Mitmed talupidajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena, kes on orienteeritud peamiselt põllumajanduslikule toodangule.

Tulevikus nähakse suvilapiirkonda eeskätt elamurajoonina, mistõttu suurte tootmisettevõtete rajamine sellesse piirkonda on vähetõenäoline. Üldplaneeringu kohaselt on reserveeritud tootmismaana alad Kibuna külas Tallinn-Haapsalu raudtee ja Laitse- Kibuna maantee vahel. Äri-ja teenindusettevõtlusega seotud ehitiste tarbeks on reserveeritud maa-alad Hingu külas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla ja Hingu-Kaasiku maanteeristist lõuna pool, Kibuna külas Tallinn-Haapsalu raudtee ja Laitse-Kibuna maantee vahel ning Laitse külas.

17

Kasutatud allikad

Kernu valla arengukava 2003-2015 Kernu valla üldplaneering 2001.a Tammaru, T. 2001.Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu. Harju Maavalitsus. 2002. Piirkonnad Tallinna regioonis. Tallinn. Harjumaa Omavalitsuste Liit. 2004. Harjumaa Koolivõrgu arengukava 2004-2010. Tallinn Hendrikson & Ko. 2004. Uuselamuehitusest tulenevate rahvaarvu muutuste ja teeninduskeskuste analüüs.

18