Kernu valla Laitse piirkonna külade Kaasiku, Kibuna, Laitse, Hingu ja Vansi arengukava 2005-2015 Haiba 2004 Sissejuhatus Austatud lugeja, Teie ees seisab Laitse piirkonna - Kaasiku, Kibuna, Laitse, Hingu ja Vansi külade arengukava, milles on valitud piirkonna arengusuund ning kirjeldatud esimesed sammud valitud rajal 2005-2015. Arengukava on dokumendiks, mis sisaldab vallasisest kokkulepet, milline peaks olema elu Laitses 2015 ning tegevuskava selle saavutamiseks. Arengukava projekt peab saama piirkonna elanike koosoleku heakskiidu, ametlikult kinnitab kava Kernu Vallavolikogu. Kava koostamises osalesid paljud Laitse piirkonna elanikud, aiandusühistute esimehed, vallavalitsuse liikmed ning ametnikud. Alusmaterjalid kogusid ja ettepanekud, arvamused ning argumendid vormistasid dokumendiks TÜ Geograafia Instituudi üliõpilased Demis Voss ja Pille Rossi. Käesolev dokument annab tervikliku ülevaate piirkonna arenguvajadustest ja prioriteetidest; fikseerib põhieesmärgid lähitulevikus; tagab Laitse arengu stabiilsuse ja järjepidevuse; on aluseks valla tööplaanide koostamisel ning investeeringute taotlemisel struktuurfondidest ja riiklikest programmidest. Arengukava kuulub iga-aastasele ülevaatamisele ühistuesindajate koosolekul jooksva aasta esimesel poolel.Vallavolikogu informeerib aegsasti piirkonna elanikke arengukava muutmisest ning seejärel on kõigil elanikel võimalus teha muudatusettepanekuid ja parandusi, saates need Laitse Seltsimajja või vallakantseleisse. Dokument jaguneb tinglikult kaheks osaks: esmalt arengukavaks, mis koosneb arengustsenaariumitest, visioonist, strateegiast ja konkreetsest tegevuskavast ning teiseks hetkeolukorra kirjelduseks ja analüüsiks, millele arengukava tugineb. 2 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 2 Harjumaa arengutrendid ................................................................................................. 4 Võimalikud arengustenaariumid Laitse piirkonna tulevikus ....................................... 5 Visioon Laitse 2015 ........................................................................................................... 6 Strateegiad ja tegevused ................................................................................................... 7 Tegevuskava .................................................................................................................... 10 Hetkeolukorra analüüs ja arengu eeldused .................................................................. 12 Laitse geograafiline asend ja ajalugu .................................................................... 12 Rahvastik ................................................................................................................. 12 Looduskeskkond ..................................................................................................... 13 Ehitustegevus ........................................................................................................... 13 Sotsiaalne infrastruktuur ....................................................................................... 13 Tehniline Infrastruktuur ........................................................................................ 15 Majandus ................................................................................................................. 17 Kasutatud allikad ............................................................................................................ 18 3 Harjumaa arengutrendid Käesolevas peatükis on välja toodud tulevikus Harjumaa sotsiaal-majanduslikku keskkonda enim mõjutavad arengujooned. Kindlasti avaldab see mõju kõikidele suvilapiirkondadele Harjumaal, sealhulgas Laitsele. Rahvastik Tõenäoliselt jätkub suburbaniseerumisprotsess, inimesed otsivad rahulikumaid elupaiku linnast eemal. Aastaks 2025 on prognoositud, et Tallinna lähi- ja kaugtagamaale asub elama 40 000 kuni 50 000 elanikku. On oodata sündimuse kasvu - keskmiselt 1,5 last ühe naise kohta. Samuti kasvab tõenäoliselt inimeste eluiga, meeste ja naiste erisused vähenevad. Suvilapiirkondadesse asuvad elama eelkõige lastega pered ja pensioniealised inimesed. Seda argumenti toetab asjaolu, et Tallinna tagamaal kasvab kuni 15-aastaste noorte osakaal, keskealiste osakaal ja oluliselt suureneb pensioniealiste arv (Tammaru, 2001). Kinnisvaraturg ja elamuehitus Ehitustrendid jätkuvad nii ida-lääne suunas, kus hõivatakse kaunid mere-äärsed alad kui ka põhja-lõuna suunas, kus ehitatakse põhimagistraalide lähedusse. Tallinna tagamaal on üle 26 000 elamukrundi. On prognoositud, et kaugtagamaa suvilatest (~10 000) 30% ehitatakse ümber aastaringseks kasutamiseks (Harju Maavalitsus, 2002). Valdav osa Tallinna magalate elanikest unistab oma majast. Inimeste eelistuste, maaga seotud arendustegevuse hoogustumise, keskklassi jõukuse kasvu, soodsate laenutingimuste jätkumise ning magalarajoonide kõrge hinnatase viitab võimalikule uuselamuehituse perspektiivile Tallinna tagamaal (Tammaru, 2001). Hendrikson & Ko uurimuse kohaselt on Kernu valda planeeritud elamispindu (eramud ja eramuks ehitatavad suvilad) 724, mis tähendaks tulevikus Kernu vallas potentsiaalsete elanike arvu juurdekasvu 2172 inimese võrra, kui keskmise leibkonna suuruseks on kolm inimest (Hendrikson & Ko, 2004). Majandus Seoses inimeste väljarändega Tallinnast, liigub ka majandustegevus linnapiiridest välja. Uued tootmishooned paigutatakse valdadesse, kus maahind on odavam ning mis jäävad logistiliselt sobivamatesse paikadesse, näiteks põhimagistraalide lähedusse. Tööstus paikneb Tallinnast kuni 50 km kaugusel, mis toob Laitse elanikele töökohad lähemale. Tallinn on tõmbekeskus tervele Harjumaale, väikelinnades areneva teenindussektori mõju ümberkaudsetele väiksematele keskustele laieneb. Haridus Elukoha valikul muutub oluliseks haridusasutuste olemasolu, hariduse kvaliteet ja selle kättesaadavus. Harjumaa Koolivõrgu Arengukavas 2004-2010 on hinnatud Harjumaa omavalitsuste haridusasutuste seisukorda ja prognoositud kooliõpilaste arvu muutumist. Eesmärgiks on jätkusuutmatute koolide-lasteaedade väljaselgitamine Harjumaa Omavalisuste Liidu poolt ette antud kriteeriumite alusel (Harjumaa Koolivõrgu Arengukava 2004-2010). Võimalikud arengustenaariumid Laitse piirkonna tulevikus Stsenaariumid ei ennusta tulevikku ja neid ei saa täita kui plaani, kuid trendide põhjal on võimalik ette näha nende realiseerumist või mitterealiseerumist tulevikus. Pessimistlik stsenaarium Elukallidus linnas ja sotsiaal-majanduslikud probleemid sunnivad inimesi maapiirkondadesse kolima. Tööle käiakse linna või otsitakse võimalusi kohalikus tööhõives osalemises. Tööta oleku korral püütakse ära elatada abirahadest ja oma majapidamisest. Suureneva töötuse korral napib vallal raha investeeringuteks. Piirkond jääb endiselt suvilarajooniks, kus suviti tegeldakse potipõllundusega. Kujuneb tiheasustusala, kus probleemiks on liiklus ja elukeskkonna kvaliteedi langus. Suvekuudel suureneb kuritegevus ja noorte vandaalitsemised. Uute ideede ja muudatuste suhtes ollakse skeptilised. Inimeste juurdevool jätkub samas tempos, kuid uued elanikud ei segune põlisasukatega. Eestlaste-venelaste integratsioon ei toimi, piirkonnas säilib sovjetlik mõttemall. Võimaluste avanedes hakatakse uut elupaika otsima. Optimistlik stsenaarium Kujuneb hea mainega aedlinn, mis täidab eeskätt elamurajooni funktsiooni. Tööl käiakse linna, linna lähedastesse tööstusparkidesse või töötatakse kodus (kaugtöö). Üldises plaanis on tööliste palgad suurenenud ning inimestel on rohkem aega enda ja kodu jaoks. Vald on suutnud täita tegevuskava ja parandada nii füüsilist kui ka sotsiaalset infrastruktuuri. Transpordiühendus linnaga on hea nii raudteed kui ka maanteed mööda. Inimesed on muutunud keskkonnateadlikumaks. Integratsioon toimib. Tõenäoline stsenaarium Inimesed hakkavad kaaluma linna ja maa häid ning halbu külgi (asukoht linnast, infrastruktuur, kool, lasteaed, vabaaja võimalused, soodustused jne). Isiklikku kodurahu otsides kolitakse maapiirkondadesse. Laitsesse tulevad eeskätt noored pered lastega ja keskealised pered (suuremad lapsed jäävad linna), kuid piirkonda võivad elama asuda ka eakamad inimesed, kes jätavad linnakorteri noortele. Jõudumööda areneb tehniline kui ka sotsiaalne infrastruktuur. Samas võivad tekkida konfliktid noorema ja vanema generatsiooni vahel. Vanemad inimesed pole huvitatud väga kiiretest uuendustest. Noored nõuavad hästi funktsioneerivat keskkonda (elamistingimused, internet jpm), mille eest on nad nõus rohkem investeerima. 5 Visioon Laitse 2015 Aastal 2015 on Laitse piirkond on hea mainega elamurajoon, milles on ühendatud maa ja linna tugevad küljed. Elukoht pakub privaatsust ja puhast elukeskkonda võrreldes linnaga, mistõttu on kasvanud püsielanike arv. Tagatud on esmased teenused ning soodsa asukoha ja heade transpordiühenduste kaudu pääseb ligi töökohtadele ja teenustele väljaspool elurajooni. Piirkonda iseloomustab tugev kogukonnaidentiteet ja koostöövaim ning vabaaja veetmise võimaluste kasv kohapeal. Hea asukoht, liigipääsetavus, kvaliteetsed teenused ning puhas elukeskkond kokku tagavad elanikele parima võimaliku elamise viisi. Selle saavutamiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki: • Arendada välja tehnilise infrastruktuuri võrgud • Hoida loodus-ja elukeskkond puhtana • Toetada kohalikku huviharidust ja kohalike elanike omaalgatust 6 Strateegiad ja tegevused Lähiaastatel Laitse piirkonnas elanikkond kasvab. Rahvastiku kasvu ning inimeste mõttemalli muutustest tingituna tuleb varakult mõelda kuidas