Kõpu Poolsaare NATURA 2000 Elupaikade Kaitse Korraldamine

Kõpu poolsaare NATURA 2000 elupaikade kaitse korraldamine Management of Natura 2000 habitats of Kõpu peninsula Mis projekt? What is it about? LIFE-Nature „Kõpu poolsaare „Management of Natura 2000 habitats Natura 2000 elupaikade kaitse kor- of Kõpu peninsula” was a LIFE-Nature raldamine” oli 2004-2007 Riikliku project conducted from 2004-2007 by Looduskaitsekeskuse Hiiumaa tali- Estonian State Nature Conservation tuse poolt läbiviidav projekt. Projekti Centre (SNCC). Total budget of the project eelarveks oli 6,9 miljonit krooni, was 441 thousand Euros, of which 40% millest 40% rahastas Euroopa liidu was funded by European Commission’s LIFE-Nature programm. Ülejäänud LIFE-Nature programme. Rest of it panuse andsid Eestipoolsed part- was contributed by local partners: State nerid: Riigimetsa Majandamise Kes Forest Management Centre (SFMC), kus, Kõrgessaare vald, Keskkonna Kõrgessaare Municipality, Estonian investeeringute keskus, Keskkonna Environmental Investment Centre, NGO ministeerium, MTÜ Arhipelaag, MTÜ Arhipelaag, NGO Educational Society haridusselts EDU, MTÜ Hiiumaa EDU, NGO Hiiumaa Forest Society and Metsaselts ja Kõpu internaatkool. Kõpu Boarding School.

Projekti eesmärgiks oli Natura Objective of the project was preserv- 2000 alade säilitamine läbi teadlik- ing of Natura 2000 habitats. For that the kuse tõstmise, külastuse suunamise, aim was: Improvement of public environ- kaitse teadvustatud planeerimise ning mental awareness, directing the visitor pärandkultuurmaastike taastamise ja flow, planning and implementation of hooldamise. management activities, restoration and management of seminatural habitats.

1 Ristna 8 Ligude 2 Põhjaranna 9 Niidametsa 3 Hirmuste 10 Suureranna 4 Väikesoode 11 Rattagu 5 Kaleste 12 Kõriku 6 Kõpu 13 Roogoja 7 Tiharu 14 Paope

Projektialad Project areas Miks seda vaja oli? Why was this necessary? Tänapäeva looduskaitse suundumuseks Purpose of modern nature conserva- on liikide kaitsmine läbi nende elu- või tion is to protect species through pre- kasvukohtade säilitamise. See tähendab, serving their habitats. That means that et ei kaitsta mitte teatud liigi iga üksikut instead of protecting each specimen, isendit või elupaigatüübi kõiki esinemis- a whole environment, necessary for alasid, vaid isendite eluks ja kasvamiseks their growth or habitat, is protected for sobivat keskkonda, kus nad säiliksid the species to preserve with the same samas rikkalikkuses ja mitmekesisuses diversity in the future. Habitats direc- ka tulevikus. Selleks on Loodusdirektiivis tive has provided an action plan for esitatud konkreetne tegevuskava, nimelt that kind of conservation: creating a üleeuroopalise loodushoiualade võrgus- network of nature conservation areas tiku – Natura 2000 – loomine. Nii on all over Europe called Natura 2000. ka Kõpu poolsaarel ja Paope piirkonnas Conservation areas of Kõpu and Paope välja valitud elustikurikkad alad selle are also part of this network. To ensure suure võrgustiku üheks osaks. Tagamaks the preservation of these habitats in nende alade paremat säilimist viidi läbi Kõpu-Paope area a 3-year project was kolmeaastane projekt, mille tulemusi carried out. The results of the project käesolev trükis lähemalt tutvustab. are presented here. Kõpu poolsaar

KÕPU POOLSAAR asub Hiiu maa- KÕPU PENINSULA lies in Hiiu County, konnas Kõrgessaare valla lääne in the western part of Kõrgessaare munici- osas. Alal on 29 küla ligi 300 elani- pality. There are 29 villages with approxi- kuga. Tegemist on Hiiumaa kõige mately 300 inhabitants. Kõpu is the oldest vanema osaga - 10–12 tuhande aasta part of Hiiumaa – dunes which rose from vanuste luidetega. Kõpu poolsaarel the sea about 10 000 years ago. Kõpu is rich on ligi 50 kilomeetrit üpris laugeid of landscape types – the area has nearly 50 luiterandu mõne üksiku kliburan- km of coastline, and the extensive forested naga Ristnas ning Kalanas. Kõpu on areas alternate with village landscapes. oma loo-, nõmme- ja palumetsadega Kõpu coastline is relatively flat. The penin- Hiiumaa kõige metsasem piirkond. sula’s northern coast has dune beaches. Viimaste vahel esineb väikesepinna Some gravel beaches can also be found in the lisi, erinevates arengujärkudes, soid. vicinity of Ristna and Kalana. Kõpu is the Kultuurmaastiku osakaal on Kõpu most densely forested part of Hiiumaa. The poolsaarel ülejäänud Hiiumaaga võr- most common are alvar, boreal heath and reldes väike. Maastik avaneb vaid boreal forests. There are small bogs in many vahetult külade läheduses, kus paik phases of development. The proportion of nesid põllulapid ja mõni lagedam cultivated landscapes on Kõpu Peninsula is niidutükk. Kaitstava ala moodusta- small compared with the rest of Hiiumaa. vad Kõpu looduskaitseala, Hirmuste, The landscape is more open only in the Kõpu-Vaessoo ning Suureranna direct vicinity of villages. Conservation hoiualad pindalaga 3 531 hektarit, areas cover 3 531 ha of peninsula, which is mis jääb enamuses riigimaale. mostly in State ownership. Paope

PAOPE esindab Hiiumaa üht oma THE PAOPE AREA is one of the pärasemat piirkonda – hilisel ajal merest most distinctive regions in Hiiumaa kerkinud looderannikut, mida ise – a nort-west facing coast that has loomustavad hulgalised neemed ja järvi- only recent risen above sea. There are kud. Paope looduskaitsealale jääb mitu also several small islands in the area, väikesaart, millest suurimad on Külalaid the largest of which are Külalaid and ja Ninalaid. Ainulaadne on madal, Ninalaid. A shallow area of up to tuhandete kividega kaetud Paope ja 4 square kilometers, strewed with Luidja vaheline ala, mis võib paguveega thousands of rocks between Paope paljanduda kuni nelja ruutkilomeetri and Luidja bays can become exposed ulatuses. Paopele omased on suhteliselt at low tide. Coastal meadows of suurepinnalised rannaniidud, mis on olu- Paope are important resting areas liseks valgepõsk-laglede peatuskohaks. for Barnacle geese. In Armioja zone Armioja vööndis on uue elupaiga endale has found it’s new home European leidnud Euroopa naarits. mink. Mida tehti? What was done? Teadlik kaitse korraldamine Planning of management Kaitse teadlikuks ja läbimõeldud pla For planning the management in the neerimiseks koostati kaitsekorraldus conservation areas of Kõpu-Paope kava perioodiks 2008-2016. Kaitsekorral area a Management Plan was com- duskavaga määratletakse ala loodus- ja piled for the period of 2008-2016. kultuuriloolised väärtused, sõnastatakse The task of the management plan is kaitse-eesmärgid ning tuuakse välja või- to regulate the protection of ecologi- malikud ohud. Soovitud eesmärkide cal assets through sustainable nature saavutamiseks ning ohtude vältimiseks use. For that purpose, the objects and planeeritakse tegevused, mis on jaotatud sites of natural and cultural heritage tähtsuse järgi klassidesse. Et kaitse kavan- value in the area will be determined, damiseks on tarvis tunda ala põhjalikult, the objectives of the management will siis sai selle tegevuse raames esmalt uuri- be formulated, and activities (which tud ka Kõpu poolsaare maismaatigusid, will be divided into classes based on putukaid, kahepaikseid ja roomajaid, lin- their importance) will be planned for nustikku, pisiimetajaid ning ka kõplast the achievement of the desired objec- ennast. Kaitsekorralduskava ei ole täht- tives. The management plan is not a tähelt ellurakendatav juriidiline dokument, legal document that is to be imple- vaid pigem tegevusjuhis, sest nii ühiskond mented word-for word, but instead kui loodus on pidevas muutumises ja neid a guideline, because both society and protsesse pole võimalik ette ennustada. nature are in a constant state of flux Kaitsekorralduskavast on valminud ka and these processes cannot be pre- kokkuvõte eraldi trükisena. dicted with precision. Niitude ja karjamaade taastamine ja hooldamine Kõpu poolsaare puhul on teada seal sed ulatuslikud metsaalad. Siiski on keset metsi ka väikesed inimkäest mõjutatud laigud, mida nimetatakse pärand- või siis poollooduslikeks koos lusteks. Tekkinud on nad pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel ja on olulised oma liigirikkuse poolest, mitmesuguste lindude elupaigana, aga samas pakuvad vaheldust maasti- kus ka inimsilmale. Projekti raames soetati poolloodus like koosluste hooldamiseks ja taasta- miseks kolm niidukit, lisaks saed ja võsalõikurid, mis leidsid aktiivset kasutust. Puisniitudel, puiskarja maadel ning aruniitudel raiuti Keskkonnaministeeriumi loodushoiu toetuste ergutusel 24 hektarit võsa ning 21-l hektaril hõrendati niitude-karjamaade puurinnet pare- mate valgusolude saavutamiseks. Karjatamiseks vajalikke karjaaedu tehti erinevatest materjalidest kokku Management and restoration 6 370 meetrit. Iga-aastast karjatamist of meadows and pastures toetati erinevate toetustega 270-l Besides well-known vast forest areas of hektaril. Kõpu, there are also small patches which are influenced by human, which are called seminatural or heritage habitats. They are formed in long time process of mow- ing and grazing and are important for their biodiversity and habitat for variety of birds as well as offer alternation for human eye. In frameworks of the project 3 mowers, saws and brush cutters were procured which found active use in habitat restoration and management. 24 ha of brush cutting and 21 ha of thinning of tree cover was done in wooden meadows and pastures with the supports of Ministry of Environment. 6 370 meters of fences necessary for grazing were built and annually 270 hectares were mowed and grazed with the help of different subsides. Turism „torusse” Directing the tourism Turismi suunamisel lähtuti piirkonna For directing tourism a plan was com- looduslikest eeldustest, koosluste piled which considered the natural koormustaluvusest, looduskaitselistest resources, the tolerance of habitats väärtustest, senisest maakasutusest ja and their conservation value and also külastatavusest, millele vastavalt koos the frequency of visiting. The recrea- tati turismi suunamise kava ja rajati tion sites were built in accordance with puhkekohad. forementioned plan. LIFE-projekti raames valmisid koos In frameworks of LIFE-project 5 töös RMK puhkemajandusosakonna ja recreation sites were built in close coop- Kõrgessaare vallaga Hirmuste, Kaleste, eration with State Forest Management Mägipe, Palli ja Ninaotsa puhkekohad Centre and Kõrgessaare Municipality, paikadesse, kus senine koormus oli to the locations where the visiting kõige suurem. Puhkekohad on varus- activity was most intensive. The recre- tatud parkimisplatsi, katusealuse, 5-7 ation sites are all equipped with park- lõkkekoha, kuivkäimla, prügikontei ing lot, shelter for camping, few camp- nerite ning infotulbaga. Parandati ka ing sites, DC, waste collection and juurdepääsuteid ning lautrikohti. Kõigi information board. All sites are acces- puhkekohtade juures (va Ninaotsa) sible with car. Near all recreation sites valmis elupaigatüüpe tutvustav õppe a nature track has been built to intro- rada, mis annab aimu puhkajaid duce the surrounding nature and habi- ümbritsevatest loodusväärtustest. Palli tats. Palli recreation site is completed puhkekohta täiendab taastatud piiri with old border guard tower that has valvetorn. Puhkekohti (ja õpperadu) been renovated. All recreation sites are ühendavaks lüliks on 40-kilomeetrine connected to each other and to Ristna jalgrattarada, mis algab ja lõpeb Ristna Nature Centre with a 40-kilometer looduskeskuse juurest. bicycle track. Teavitus Environmental awareness Ristna looduskeskusel on oluline Ristna Nature Centre has an important roll nii kohalike kui kaugemalt tulnud role in raising public environmental inimeste teavitamisel ning suunamisel. awareness of both local community and Looduskeskus rajati projekti raames tourists. Nature Centre was founded in ja seda haldab RMK. Looduskeskuses frames of the project and it is managed on ette valmistatud programmid eri by SFMC. Educational programmes teemade põhjalikumaks tutvustamiseks have been prepared for learning differ- ning hooajal töötab seal infopunkt. ent themes and throughout the season Loodusõpet on võimalik läbi viia päris an information point is distributing looduskeskuse sees, kus valmis Eestis information to visitors. Nature stud- ainulaadne elupaigatüüpe tutvustav eks- ies can begin from inside the Nature positsioon. Väljas on nii programmides Centre, where unique exposition intro- kui ka omal käel kasutamiseks mõeldud ducing habitats was created. Outside õppeväljak ning looduskeskuse taga there is a study field which can be used metsas vonkleb õpperada, tutvustades in programmes and studying on your metsaelupaiku ning seal kihavat elu. own. And behind the Nature Centre Elupaigatüüpide õpet koolidesse koha there is a nature trail concentrating on peale viia aitab projekti käigus valminud forest habitats and it’s biodiversity. To rändnäitus, mis võtab ekspositsiooni bring the habitat study to the schools teema lühidamalt ja väiksemas formaadis additionally a traveling exhibition was kokku. created. Ekspositsiooni ning loodusradu Exposition and nature trails are täiendavad projekti raames välja antud supplemented by project publications. trükised. Üks neist on mõeldud põhja- One of them is meant for deeper habi- likumaks tutvumiseks elupaigatüüpide tat study and also introducing the pro- ning kaitsealuste liikidega Kõpu pool- tected species, second one is directing saarel. Teine trükis suunab külastajat the visitor to the prepared recreation talle Kõpu poolsaarel ette valmistatud sites and nature trails. Third one is a kohtades ning viimane on juba mainitud popular version of already mentioned kaitsekorralduskava lihtsam ja lühem väl- management plan. All publications are jaanne. Nimetatud trükiseid saab Riikliku available in office of SNCC Hiiumaa Looduskaitsekeskuse Hiiumaa kontorist. department. Projekti jooksul viidi läbi mitmesugu- tutvustati traditsiooniliste aedade seid kursuseid ja õppepäevi: tüüpe ning katsuti kätt ühe õige Maalikursus täiskasvanutele, kus korendusaia tegemisel algusest ehk õpiti akrüülmaalitehnikat. Seejärel siis materjali ettevalmistusest kuni toimus kolmepäevane maalilaager lõpuni. Kõpu poolsaarel, maalides Kõpu Projekti, selle piirkonna, ees erinevaid elupaigatüüpe. Töödest märkide ja tulemuste tutvustamiseks koostati näitus. loodi projekti kodulehekülg www. Fotokool noortele Kõpu pool- poolsaar.ee. Et lehekülg oleks sisu- saarel. Toimus kahes osas – suvine ja kam ja kasulikum, otsustati sinna talvine sessioon. Eesmärgiks samuti koondada kogu võimalik info pool- õppida tundma elupaigatüüpe ning saare kohta: vaatamisväärsused, telki anda seda edasi teistele näituse kujul. mise ja matkamise võimalused, info Lilleseade kursused noortele, majutuse ja toitlustuse kohta. Projekti mis lisaks käelisele tegevusele hõl- tulemuste tutvustamiseks on välja masid retki loodusesse, kus mater- antud ka käesolev trükis. jali kogumise käigus õpiti tundma Kõpu elanike arvamuse uurimiseks, ümbritsevat. aga ühtlasi ka projekti eesmärkide Laastu- ja vitsakorvide õppepäe- tutvustamiseks viidi läbi sotsioloogi- vad Kõpu Internaatkoolis, kus õpiti line küsitlus 96 kohaliku elaniku ning traditsioonilisi võtteid ning ühtlasi maaomaniku hulgas. Küsitluse tule- tehti vaatlusretki Kõpu loodusesse mustega on võimalik tutvuda projekti Korendusaedade õppepäev, kus koduleheküljel. Several courses and study days were carried out within the project: Painting course for grown-ups. The learning of painting techniques was followed by 3-day painting camp on Kõpu peninsula, where different habitats were painted. An exhibition was compiled of the works of the camp. Photo school for youngsters, which consisted of summer and winter ses- sion. Aim was to learn about the habitat types and through photograph- ing and exhibiting it introduce it to others. Floral design courses, which also consisted of nature trips for gather- ing herbal material and studying the environment. Wooden chip and branch basket study days in Kõpu Boarding school, where traditional men’s handicraft was learned from the few who stil know it and also observation trips were made to the wilderness. Study day of traditional fences, where different types of traditional fences were introduced and a workshop was carried out to make a real traditional wooden fence from preparing the material to the end. To introduce the project area, objectives and result a project website www .poolsaar.ee was created. For it being more interesting than just a project website, information necessary for a visitor was added about the sights of Kõpu peninsula, camping, accomodation and catering. For same purpose was the very same publication compiled. To find out the attitudes towards conservation and Natura 2000 a spe- cial sociological quesionnaire was carried out amont 96 local people and landowner. The results of the question- naire in Estonian are available on the project website. Riiklik Looduskaitsekeskus Hiiumaa talitus State Nature Conservation Centre Hiiumaa department Vabrikuväljak 1, 92411 Kärdla Tel +372 462 2101 [email protected] www.poolsaar.ee Käesolev trükis on koostatud LIFE-Nature projekti “Kõpu poolsaare Natura 2000 elupaikade kaitse korraldamine” raames. The publication is made in frames of project “Management of Natura 2000 habitats of Kõpu peninsula Tekst / Text Tuuli Tammla Kujundus / Layout Mart Mõniste Fotod / Photos Valdek Alber, Hanno Luukas, Mari-Liis Lutsar, Eike Meresmaa, Mart Mõniste, Tuuli Tammla, Lia Toom