Kõpu Poolsaare NATURA 2000 Elupaikade Kaitse Korraldamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Kõpu poolsaare NATURA 2000 elupaikade kaitse korraldamine Management of Natura 2000 habitats of Kõpu peninsula Mis projekt? What is it about? LIFE-Nature „Kõpu poolsaare „Management of Natura 2000 habitats Natura 2000 elupaikade kaitse kor- of Kõpu peninsula” was a LIFE-Nature raldamine” oli 2004-2007 Riikliku project conducted from 2004-2007 by Loodus kaitsekeskuse Hiiumaa tali- Estonian State Nature Conservation tuse poolt läbiviidav projekt. Projekti Centre (SNCC). Total budget of the project eelarveks oli 6,9 miljonit krooni, was 441 thousand Euros, of which 40% millest 40% rahastas Euroopa liidu was funded by European Commission’s LIFE-Nature programm. Ülejäänud LIFE-Nature programme. Rest of it panuse andsid Eestipoolsed part- was contributed by local partners: State nerid: Riigimetsa Majandamise Kes- Forest Management Centre (SFMC), kus, Kõrgessaare vald, Keskkonna- Kõrgessaare Municipality, Estonian investeeringute kes kus, Keskkonna- Environmental Investment Centre, NGO ministeerium, MTÜ Arhipelaag, MTÜ Arhipelaag, NGO Educational Society haridusselts EDU, MTÜ Hiiumaa EDU, NGO Hiiumaa Forest Society and Metsaselts ja Kõpu internaatkool. Kõpu Boarding School. Projekti eesmärgiks oli Natura Objective of the project was preserv- 2000 alade säilitamine läbi teadlik- ing of Natura 2000 habitats. For that the kuse tõstmise, külastuse suunamise, aim was: Improvement of public environ- kaitse teadvustatud planeerimise ning mental awareness, directing the visitor pärandkultuurmaastike taastamise ja flow, planning and implementation of hooldamise. management activities, restoration and management of seminatural habitats. 1 Ristna 8 Ligude 2 Põhjaranna 9 Niidametsa 3 Hirmuste 10 Suureranna 4 Väikesoode 11 Rattagu 5 Kaleste 12 Kõriku 6 Kõpu 13 Roogoja 7 Tiharu 14 Paope Projektialad Project areas Miks seda vaja oli? Why was this necessary? Tänapäeva looduskaitse suundumu seks Purpose of modern nature conserva- on liikide kaitsmine läbi nende elu- või tion is to protect species through pre- kasvukohtade säilitamise. See tähendab, serving their habitats. That means that et ei kaitsta mitte teatud liigi iga üksikut instead of protecting each specimen, isendit või elupaigatüübi kõiki esinemis- a whole environment, necessary for alasid, vaid isendite eluks ja kasvamiseks their growth or habitat, is protected for sobivat keskkonda, kus nad säiliksid the species to preserve with the same samas rikkalikkuses ja mitmekesisuses diversity in the future. Habitats direc- ka tulevikus. Selleks on Loodusdirektiivis tive has provided an action plan for esitatud konkreetne tegevuskava, nimelt that kind of conservation: creating a üleeuroopalise loodus hoiualade võrgus- network of nature conservation areas tiku – Natura 2000 – loomine. Nii on all over Europe called Natura 2000. ka Kõpu poolsaarel ja Paope piirkonnas Conservation areas of Kõpu and Paope välja valitud elustiku rikkad alad selle are also part of this network. To ensure suure võrgus tiku üheks osaks. Tagamaks the preservation of these habitats in nende alade paremat säilimist viidi läbi Kõpu-Paope area a 3-year project was kolmeaastane projekt, mille tulemusi carried out. The results of the project käesolev trükis lähemalt tutvustab. are presented here. Kõpu poolsaar KÕPU POOLSAAR asub Hiiu maa- KÕPU PENINSULA lies in Hiiu County, konnas Kõrgessaare valla lääne- in the western part of Kõrgessaare munici- osas. Alal on 29 küla ligi 300 elani- pality. There are 29 villages with approxi- kuga. Tegemist on Hiiumaa kõige mately 300 inhabitants. Kõpu is the oldest vanema osaga - 10–12 tuhande aasta part of Hiiumaa – dunes which rose from vanuste luidetega. Kõpu poolsaarel the sea about 10 000 years ago. Kõpu is rich on ligi 50 kilomeetrit üpris laugeid of landscape types – the area has nearly 50 luiterandu mõne üksiku kliburan- km of coastline, and the extensive forested naga Ristnas ning Kalanas. Kõpu on areas alternate with village landscapes. oma loo-, nõmme- ja palumetsadega Kõpu coastline is relatively flat. The penin- Hiiumaa kõige metsasem piirkond. sula’s northern coast has dune beaches. Viimaste vahel esineb väikese pinna- Some gravel beaches can also be found in the lisi, erinevates arengujärkudes, soid. vicinity of Ristna and Kalana. Kõpu is the Kultuurmaastiku osakaal on Kõpu most densely forested part of Hiiumaa. The pool saarel ülejäänud Hiiumaaga võr- most common are alvar, boreal heath and reldes väike. Maastik avaneb vaid boreal forests. There are small bogs in many vahetult külade läheduses, kus paik- phases of development. The proportion of nesid põllulapid ja mõni lagedam cultivated landscapes on Kõpu Peninsula is niidutükk. Kaitstava ala moodusta- small compared with the rest of Hiiumaa. vad Kõpu looduskaitseala, Hirmuste, The landscape is more open only in the Kõpu-Vaessoo ning Suureranna direct vicinity of villages. Conservation hoiu alad pindalaga 3 531 hektarit, areas cover 3 531 ha of peninsula, which is mis jääb enamuses riigimaale. mostly in State ownership. Paope PAOPE esindab Hiiumaa üht oma- THE PAOPE AREA is one of the pärasemat piirkonda – hilisel ajal merest most distinctive regions in Hiiumaa kerkinud looderannikut, mida ise- – a nort-west facing coast that has loomus tavad hulgalised neemed ja järvi- only recent risen above sea. There are kud. Paope looduskaitsealale jääb mitu also several small islands in the area, väikesaart, millest suurimad on Külalaid the largest of which are Külalaid and ja Ninalaid. Ainulaadne on madal, Ninalaid. A shallow area of up to tuhandete kividega kaetud Paope ja 4 square kilometers, strewed with Luidja vaheline ala, mis võib paguveega thousands of rocks between Paope paljanduda kuni nelja ruutkilomeetri and Luidja bays can become exposed ulatuses. Paopele oma sed on suhteliselt at low tide. Coastal meadows of suurepinnalised rannaniidud, mis on olu- Paope are important resting areas liseks valgepõsk-laglede peatus kohaks. for Barnacle geese. In Armioja zone Armioja vööndis on uue elupaiga endale has found it’s new home European leidnud Euroopa naarits. mink. Mida tehti? What was done? Teadlik kaitse korraldamine Planning of management Kaitse teadlikuks ja läbimõeldud pla- For planning the management in the neerimiseks koostati kaitsekorraldus- conservation areas of Kõpu-Paope kava perioodiks 2008-2016. Kaitse korral- area a Management Plan was com- duskavaga määratletakse ala loodus- ja piled for the period of 2008-2016. kultuuriloolised väärtused, sõnas tatakse The task of the management plan is kaitse-eesmärgid ning tuuakse välja või- to regulate the protection of ecologi- malikud ohud. Soovitud eesmärkide cal assets through sustainable nature saavutamiseks ning ohtude vältimiseks use. For that purpose, the objects and planeeritakse tegevused, mis on jaotatud sites of natural and cultural heritage tähtsuse järgi klassidesse. Et kaitse kavan- value in the area will be determined, damiseks on tarvis tunda ala põhjalikult, the objectives of the management will siis sai selle tegevuse raames esmalt uuri- be formulated, and activities (which tud ka Kõpu pool saare maismaatigusid, will be divided into classes based on putukaid, kahepaikseid ja roomajaid, lin- their importance) will be planned for nustikku, pisiimetajaid ning ka kõplast the achievement of the desired objec- ennast. Kaitsekorralduskava ei ole täht- tives. The management plan is not a tähelt ellurakendatav juriidiline dokument, legal document that is to be imple- vaid pigem tegevusjuhis, sest nii ühiskond mented word-for word, but instead kui loodus on pidevas muutumises ja neid a guideline, because both society and protsesse pole võimalik ette ennustada. nature are in a constant state of flux Kaitsekorralduskavast on valminud ka and these processes cannot be pre- kokkuvõte eraldi trükisena. dicted with precision. Niitude ja karjamaade taastamine ja hooldamine Kõpu poolsaare puhul on teada seal- sed ulatuslikud metsaalad. Siiski on keset metsi ka väikesed inimkäest mõju tatud laigud, mida nimetatakse pärand- või siis poollooduslikeks koos- lusteks. Tekkinud on nad pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel ja on olulised oma liigirikkuse poolest, mitme suguste lindude elupaigana, aga samas pakuvad vaheldust maasti- kus ka inimsilmale. Projekti raames soetati poolloodus- like koosluste hooldamiseks ja taasta- miseks kolm niidukit, lisaks saed ja võsalõikurid, mis leidsid aktiivset kasutust. Puisniitudel, puiskarja- maadel ning aruniitudel raiuti Keskkonnaministeeriumi loodushoiu- toetuste ergutusel 24 hektarit võsa ning 21-l hektaril hõrendati nii- tude-karjamaade puurinnet pare- mate valgus olude saavutamiseks. Karjata miseks vajalikke karjaaedu tehti erineva test materjalidest kokku Management and restoration 6 370 meetrit. Iga-aastast karjatamist of meadows and pastures toetati erinevate toetustega 270-l Besides well-known vast forest areas of hektaril. Kõpu, there are also small patches which are influenced by human, which are called seminatural or heritage habitats. They are formed in long time process of mow- ing and grazing and are important for their biodiversity and habitat for variety of birds as well as offer alternation for human eye. In frameworks of the project 3 mowers, saws and brush cutters were procured which found active use in habi- tat restoration and management. 24 ha of brush cutting and 21 ha of thinning of tree cover was done in wooden mead- ows and pastures with the supports of Ministry of Environment. 6 370 meters of fences necessary for grazing were built and annually 270 hectares were mowed and grazed with the help of different