Festivali Eri 2013

tartu ja maailma kultuurileht KAHEkümne KAHEKSAS number : FESTIVALI ERI 2013

#28 2 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013 Esikaane foto: Renee Altov

Jim Ashilevi töötab Von Krahli teatris. Kirjutab, lavastab ja näitleb. Agnes Neier on Tartu Ülikooli kirjandustudeng, kes viibis vahe- Räägib eesti keelt puhtalt. Heade kommetega meeldiv inimene. Loe tusüliõpilasena Torontos. Aasta kaugel maal möödus Toronto Jimi arvamusartiklit sotsiaaliarubriigist („Visand minu Eestist”, lk 5). Ülikoolis võrdlevat kirjandusteadust õppides, „Rocky Horrorist” erakordset kinoelamust saades ja üldiselt sealset kultuuriküllust nautides. Agnes tutvustab „Kinotripi” rubriigis (lk 29) „The Rocky Horror Picture Show” elamusterikkaid kinoseansse.

Silvia Urgas ütleb enda kohta, et kaks aastat tagasi Tartusse koli- Karin Bachmann võtab kõike südamesse. Tööd (maastikuarhi- des tahtis ta vist kultuuriinimeseks saada. Üheks neist salapäras- tekt, OÜ Kino), teiste sõnu (välieluruumi ajakiri Õu, kolleegiumi- test vabadest hingedest, kes Karlovas ahju kütavad ja luuleõhtutel liige; ajakiri Eramu & Korter, kolleegiumiliige), iseseisvaid sõnu maailma alustalade ja eksistentsi põhiprobleemide üle mõtteid (teistele), loomi (neid kõiki). Karin arutleb linnaruumirubriigis ERMi vahetavad. Tänasel päeval tahab ta aga hoopis popmuusikat kuu- uue maja ehituse ja „Mälumeetrite” projekti üle (lk 31). KAASAUTORID lata, teleka ja keskküttega korteris elada ning paragrahvipärdikuid paljaste kätega kinni püüda. Silvia plaadiarvustus asub leheküljel 12. S

IMETU Priit Põldma lõpetas kevadel Vanalinna Hariduskolleegiumi ja asub Ivan Lavrentjev õpib Tallinna Ülikoolis ajalugu ning tegutseb sügisest Tartu Ülikoolis semiootikat tudeerima. Müürilehe tarvis mitme vabaühenduse juures kommunikatsioonijuhi rollis. Lisaks T O tutvus Priit Sarah Kane’i ja Eesti teatri suhetega, tutvuse resultaati sellele kirjutab, toimetab ja tõlgib – eesti, vene ja inglise keele saab lugeda leheküljelt 21. kombinatsioonides on ta pannud ühest keelest teise kõike käsiraa- matutest koomiksiteni välja. Vabal ajal harrastab triatloni ja jookseb maratone. Ivan tutvustab käesolevas numbris Tallinna asumiseltside algatust Linnaidee (lk 34).

Silver Õun (snd 1996) veedab siiani pikka ja väsitavat lapsepõl- Krista Ojasaar on luuletaja ning kirjanduse ja kultuuriteaduste ve Nõmme mändide lohutavas võpsikus. Astunud 2003. aastal doktorant. Tartus. Uurib elu ja kirjanduslikku konteksti, vahepeal Tallinna Muusikakeskkooli esimesse klassi viiuli erialale, jätkab proovib jäädvustada eesti luuletajaid rongiakendel ja helikonser- ta õppetööd sügisel juba 11. klassis. Lisaks muusikale peab Silver vina. On andnud välja kolm luulekogu: „Hommikused unenäod” sügavalt lugu ka teistest kunstidest, näiteks filmist. Lootes hoiduda (2006), „Unemuusika” (2008), „Tumedad linnad” (2010). Krista psühhiaatriahaiglast ning vaeveldes kroonilise laiskuse käes, mee- vaatleb Lauri Leeti debüütluulekogu „Zen, vihmapuu ja punane nutab ta isa öeldut: „Kõik teod ja vihmaussid ootavad juba!” Silver ämber” (lk 37). arvustab lühidalt Sofia Coppola filmi „The Bling Ring” (lk 26).

Allan Päll on riigiteaduste taustaga põline tallinlane. Viimase kuue Roomet Jakapi põhitööks on filosoofia ajaloo uurimine. Ta on aasta jooksul on ta juhtinud erinevaid üliõpilasorganisatsioone. Tartu Ülikooli õppejõud ja ajakirja Studia Philosophica Estonica Sealjuures elas Allan kolm aastat Brüsselis, saades osa tukslevast peatoimetaja. Tegeleb vokaalimprovisatsiooniga, esinedes nii üksi kultuuri- ning poliitikaelust Euroopa südames. Hetkel on ta Eesti kui koostöös teistega. Laulab ja häälitseb ansamblis Kreatiivmootor. Üliõpilaskondade Liidu tegevjuht, tegeledes muu hulgas üliõpilas- Luuletusi kirjutab harva. Roometi luuletekstid leiad leheküljelt 38. kaardi ISIC arendamisega. Allan heidab leheküljel 26 pilgu sarjale „VEEP”.

Hea lugeja, oled avanud Müürilehe Kõneldes etteruttavalt tulevikuplaanidest, võib mainida, et värske numbri. Alates südasuvest lisaks regulaarselt ilmuvatele arvustustele loodame arenda- on mulle usaldatud meie leheveer- da edaspidi koostööd Tartu Ülikooli kirjanduse õppetooli gudel ilmuvate kirjanduskriitiliste ja seminarirühmadega. Eesmärgiks on võimaldada noorte kir- -teoreetiliste tekstide toimetamine. jandusteadlaste uurimisteemadel ja -tulemustel laiema audi- Sel puhul lühike ülevaade käesole- tooriumini jõuda. Täiendust on oodata ka meie esseistika- va numbri kirjanduskülgedest ning rubriigile. Müürilehe veebiväljaande kirjandusosa hakkavad ühtlasi ka põgus pilguheit tulevikku. aga lähiajal täiendama lühiarvustused, kus tutvustatakse nii Seekordsest kirjanduskriitika rub- uusi ja põnevaid värskelt ilmunud teoseid kui ka võib-olla riigist leiad kahe veel aimatavalt trü- veidike unustusehõlma vajunud antikvariaadi-, riiuli-, või kisooja teose arvustuse. Fookuses pööninguleide. on Eesti Kirjanduse Seltsi ajakirja Vihik värske tulevikunostalgia-tee- maline number (arvustajaks Indrek Järgmiste lugemiselamusteni! Ojam) ning sel kevadel Müürilehes Evelin Arust ilmunud luulevaliku eest Esimese Sammu kirjandusauhinnaga pärjatud luuletaja Lauri Leeti väiksetiraažiline debüütkogu „Zen, vihmapuu ja punane äm- P.S. Meie kriitikarubriigi jaoks võib saata või tuua teoseid Müürile- ber” (millele heidab pilgu Krista Ojasaar). Kirjanduskülgede he Tartu toimetusse aadressil Magasini 5, 51005 Tartu (Genia- ilukirjanduslikus osas jätkub luulerubriik, kus saab tutvuda listide Klubi); postisaadetise korral lisada märksõna „Müürileht”. Martiini tekstidega. Lehekülgedel 38 ja 39 debüteerivad Roo- Kaastööpakkumised on oodatud aadressile [email protected].

Kiri toimetajalt Kiri met Jakapi ning Rauno Kivi.

Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Evelin Arust kirjanduskriitika toimetaja [email protected] Maarja Pärtna tegev- ja kirjandustoimetaja [email protected] Helena Läks veebitoimetaja [email protected] Keiu Virro teatritoimetaja [email protected] Mariliis Mõttus muusikareporter [email protected] Joonas Sildre koomiksitoimetaja [email protected] Triin Loosaar moereporter [email protected] Anna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja [email protected] Madis Katz kujundaja/fototoimetaja Triin Tulgiste kunstitoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja Emilie Toomela filmitoimetaja [email protected] Renee Altrov fotograaf Henri Kõiv sotsiaaliatoimetaja [email protected] Patrik Tamm fotograaf

Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Margus Kiis, Kristina Paju, Berk Vaher, AHTO KÜLVET, MART ZIRNASK, MARTIN OJA ∙ Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas ∙ Toetajad: Tartu Linn, Jälgi Müürilehe tegemisi Reklaam – tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital ∙ Trükk: Printall ∙ Tiraaž: 4000 ∙ Tasuta! ka twitteris ja facebookis! [email protected] LUULE Martiini Illustratsioon: Helmi Arrak Illustratsioon: Helmi T ikukann lõhkus alati juba S LITIIBADE G IN ä__ikk tänav, mil seintemüüre ei lõika ükski N – TUTATUD S äiteks seistakse kuhugi seina äärde majõe jääl: koprad ümber jääaugu, nagu meie istume vahel lõkke ine võta kinni? itte põrmugi. uusikast: link oli ära murtud ja juhtmed rippusid nagu mikukanni soolokad. M is meil siis praeguseks on: on tänav, millel 2 suunda – mõlemad lõpmatusse, ja kui taju ei peta ja pole a olen mutanteerunud – see pole tõsi, tahaks loota. üüd panete tähele – see tänav hingab nagu magav inimene. see Või on teie enda hääl või ( ) kes hingab tlemata(gi) selge on see, et hästi tähtis hetk meil O ukud – ulud läbisegi lähvad aja rindele. aja lähvad läbisegi ulud – ukud as siis selle olendi – inimese – olemus ei või tõusta nõnda, et tules suplus kui saunaskäik? as keegi peaks mööduma ajast või ei – see ei puuduta teda (Pasunat) ena soerd mu põues tuksub või põues tuksub soerd, mu tore loom. oer ajas.oer oera kõlab (h)auk(h) ikka läbi aja ja eriti veel läbi ruumi ta kosmiline ulg,_ulg. einekord ta ärritub, jääb kitsaks mu sooni puur, pureb – raevust, valust kas või ulu. ausa valgust neelavalt must inimkuju väljub keskpool seda jampsi, mida ka seinaks nimetada võib – te ah, roimar oodanud on sääl meid päeva, pool tundi lisaks. H a ühtäkki a mitte ta ei saabu. ristuv promenaad, pole poodi, kuhu muuseas sisse põigata, ei ka kedagi, keda appi hõigata. Vaata kas ette või taha – kaugel silmapiiril kohtuvad majademüürid vaid hägusas joones. L näete teda ja tema on samuti just te pärast sääl. M petnud – puuduvad, on senimaani puudunud ristuvad tänavad. Pealegi ei mäleta te, kaua olete seda tänavat pidi marssinud, kõndinud, jooksnud, koperdanud, roomanud, vedelenud, seega tagasi pööramisel isegi tänava ületusel poleks mõtet, sest siin on ainult 2 olendit: teie ja too, kes taamal – selge on see. N nagu terve tänav. M · KU mõtteterad kenad päris on Energiamuuseumis J armastusluulest mõnda: Ära juhtu – mu arm juhtu Är’sa ning Su piste mu rinnus J otsekui pole, ei kuule mingeid sa · või sarnane poeetiline kujund, nähtud E ääres, ainult selle vahega, et me ei hüppa tulle – koprad muidugi ammugi mitte, aga vette küll, ja siis tulevad jälle välja ning istuvad ümber jääaugu, nagu me istume mõnikord ümber lõkke. K · M esimesel soolol 2 ülemist soolokeelt, nõnda siis ülejäänud kontsert kõlaski vaid madalas helistikus, kaasa arvatud soolod, mis kõlasid kui linnamüra kuulatuna vaiksemast linnaosast. · K K A K põrmugi. M · Vastavalt vajadusele mateeria muutmine. N mõtisklema ja kui on vajadus, tekib ka aken vastava vaatega. Samas võib tekkida ka huvide põrkumist, toon näite oma elust: ulgumine; Windoosi K T M · Ü

i ------rkki NN ga oi a jula A M õttöelda he Onioni iibeti mun asutakvali iley Cyruse inu poolest poolest inu MA Perfor T rtley seletus wardsigalal – üürilehes välja A .com-i tegevtoi .com-i esti piires”, põh esti piires”, he Onion C is oleks, kui lööks orning”. T usic NN he ajalehe hind jääb jääb hind ajalehe he M aul Veede kirjutas hil esti klikiiharas online klikiiharas esti eredith A his M iley Cyrus’ V .com on üks vaadatumaid üks vaadatumaid on .com egendaarne tartlane E he Onioni liialdus, aga üldi L uid kurb on tõdeda, et era tõdeda, et kurb on uid NN V VideoV ga samas võiks praeguste keh polekski nagu väga palju sellist ui aus olla, oli selle loo esilehele e püüdsime panna teid klikkima MT iley Cyrus ningmillega ta hakkama op Story T xplain Why M esti juhatuse liige R e E arcol kammis ära, mees sukeldus šamanis kammis ära, sukeldus mees arcol .com, et saaksime veebikülas et suurendada .com, meerika satiiriväljaandest T M hel päeval oli selleks väidetavalt M i uudisteportaalis i ilmunud artiklis „ NN et M silehe fookusuudis: „ ps, andke andeks, viimase pommuudise on por L lu24 meielu24 eest juba ära napsanud. ERR

utikamad meediakontsernid ongi sünnitanud selleks uidas võiks selline tegutsemismuster selline uidas võiks M unnivõi mis tahes muu skandaalse nimega staarikese aine24, millest viimane on minu arvates oma infantiilse üva tegutseb taas – vaata lustakat galeriid!” või näiteks:

ühidalt kirjastLühidalt endast. C N K Wikimedia E ugesin A Helen Tammemäe Helen peatoimetaja ma nüüd ei tea, kust algab T selt on see üsna tavaline nähtus, et igas suuremas online meedias kuskil Süüria kodusõja ja põlenud T ga vahel mõni tissipaljastamine ette juhtub. T satiirilises seletuskirjas põhjendab C jendades sedakohaliku lugejaskonna väiksusega. gen öelda, et probleem ei ole mitte väikeses rahvaarvus, väärtushinnangutes. üldistes Ü vaid kuskiletavaliselt ühe-kahe hinnavahemikku, õlle viinapu deli eest saaks lehte lugeda juba sõltuvalt lehe ilmumis sagedusest kuni kuu aega ja kui loobuda kaheks aastaks ühest viinapudelist kuus, saaks lisaks digilehe lugemis õigusele ilmselt ka juba iPadi osta. M annaks kakskvaliteetsele – kärbest ajakir hoobiga ühe jandusele võimaluse ja jooks poole vähem ühekorraga? analüüse, olemuslugusid, kokkuvõtteid ja ülevaateid pi ülevaateid ja kokkuvõtteid olemuslugusid, analüüse, uudisteportaale maailmas, kust miljonid inimesed saa meedias, ja olgugi et nimetatud seletuskirja näol on te gemist naljaga, teeb mind kurvaks asjaolu, et midagi nii tõepärast pole ma kaasaegse meedia toimimismehhanis mide kohta ammu lugenud. vad igal hommikul teada, mis on päeva kõige olulisem uudis.Ü šokeerivülesastumine küsimu sellele metaja järgmiselt: otsust sellist „Vastus sele on üsna lihtne. M lehel C „aeglast ajakirjandust et teetajakirjandus – võimalik”, on kematest protsessidest – saab küllkogukonna toel ra hastada”. Samas nentis ta, et „tõenäoliselt ei töötaks uuriv ajakirjanduskogukonnapõhine E kuidas see tõi meile külastusi!” Siit jätkub tekst jätkub külastusi!” meile Siit erineva tõi see kuidas lu24 ja ja Elu24 nagu nähtuseid, puhuks värdajakirjanduslikke N sisu poolest lisaks ka avalik solvang kogu endast lugupi ma ei tea, kes on M on saanud, aga ma aiman, et see on võrdsustatav Olivia M E tegemistega ebaoluliste täiesti tuste arvu, mille läbi saame omakorda kasvatada oma reklaamitulusid. Sellel ei olnud mitte midagi pistmist kü simusega, kas tegu on olulise päevauudisega, inimkonna märkimisväärsekirjutamisega ajaraamatusse saavutuse või sellega, et ajakirjandus ise võiks olla positiivne jõud maailma muutmisel. K (..) panemine pigem karuteene kogu avalikkusele.” Seletus kiri jätkub juba eufoorilisemate emotsioonidega: „ (ja täiestite võtete muide praktiseeritavate) laialdaselt kirjeldamisega, rakendatakse, ajakirjanduses veel mida et meelitada lugejat veebilehele kauemaks jääma. taal E davale naissugupoolele. A tivatesüsteemide alusel arvata, et selliseid portaale on justkuivaja kvaliteetse ja mitmekülgse, n-ö päris ajakir janduse ülalhoidmiseks. vähemalt Või tahaksin ma tõesti loota,et inimesed suurte meediakontsernide eesotsas on selliseid portaale sünnitades nii mõelnud ja sellisel äkkijuhul pühitsebki abinõu eesmärki?! M uudisteportaale idiootseid juurde siis laskem tehkem ja massidel klikkidele hagu anda, kuiselle arvelt saavad nu süvitsitikad ajakirjanikud ja tegeleda tõsiselt võimaluse uuriva ajakirjandusega, vähemalt seni kuni need kaks asja üksteisest hoitakse. lahus K juhtkondades, meediate suures plaanis mõtlemist säilinud – kasumiahnuses jääb kvaliteetset ajakirjandust vähemaks, hoopis milleks sest kulutada kasumit millelegi, mis raha sisse ei too, kui seda saab aasta lõpus hoopis dividendidena välja võtta? juti mance Our Was T H „Strippar- U mi”. näha? E veebiväljaande tegevtoimetaja M kirja „ L

E tartlane egendaarne L i Hüva tegutseb taas – vaata lusta vaata – taas tegutseb Hüva i kk r at galeriid! at k

SOTSIAALIA

- Tragel Toom Illustratsioon: ------aa, mil- õmmelt ittekuuluvus us vohavad met a sügis, mil loodus äägi seda mõnele urba ’i?! Või vajame hoopis kerget ’i?! hoopis kerget vajame Või alve pilkaselt pime tunnel, „Visand minu Eestist” minu „Visand us neli aastaaega muudavad a satuba segadusse ja ei saa T iik, mille ühest otsast teise võib estit peos silitab, olles valmis kar ui sa ei kuulu ei siia ega sinna, oled esti on riik, mille ühest otsast teise estist, kus pendeldatakse äärmusest Müürilehe arvamuslugude sari arvamuslugude Müürilehe ui teiste rahvaste hääl käib majanduses ja esti on maa, kus inimene tunneb end kord ’i ja laulupidu refresh ’i laulupidu ja estist, kus inimene tunneb end osana loodu Müürileht annab Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul puhul sünnipäeva 95. Vabariigi Eesti annab Müürileht nägemusi vältel aasta käesoleva avaldab noortele ja sõna revolut laulva tahavad Kus Eestist. kaasaegsest mõtteid ja siooni lapsed oma vabaduse laulu laulda või mida peavad reivikultuurist võrsunud noored iseenesestmõistetavaks tehnoloogiliseks uuenduseks? Mida arvavad praegused need, kodumaast mõtlevad mida ja eestlusest elluastujad vajaks valitsus Kas taga? mere ja maa seitsme on kes reset värskendust ja pisut uuendusi? käesoleva ootame mõtteid uusi ja arvamusi Värskeid meiliaadressile ka raames rubriigi [email protected]. estist, mida visandab Ghanast pärit isa ja N evad, mille päike äratab mind ellu nagu ema oma sur us käiakse marjul ja seenel. R uumiorule. e ju teate, millest ma räägin? ma millest teate, ju e esti,kus alaväärsuskompleksi ja depressiooni ei tule kau esti on inimmõõtmetes riik. Sa leiad siin üles inimesed, kes rr M asvav pimedus, mis läheneb kindlalt ja paratamatult nagu ui paranoia, pessimism ja hädaldamine ajavad juba oksele, · T Visand minu E E See on riik, kus inimesed oskavad endale ise toitu kasva · Visand E E nud lapse; kevad, mil süda avaneb pungana. Suvi, mille kiire leitsak nuumab mind kuuma valgusega ja lahkub just siis, kui lasta jõudnud ära armas end hellitada; nagu lahkub juba olen inimene, kes elab teisel pool maakera. J sureb kirevates värvides; sügis, mil lootus sureb kirevates vär vides. Päike põletab üha kaugemale loojudes vihmapilvi, mis tuuled. hullud lükkavad mida mandrid. Pilvi, kui suured on K U Selline on visand minu E äärmusesse, kuigi pealtnäha võime jätta tuima ja emotsioo nitu rahva mulje. E klii õudsele alla vannub jälle siis ja osana loomuliku looduse male. See on ebatavalise ja ähvardava looduse maa. M lel on püha ja õudne lõhn. tada. K niseerunudlääneeurooplasele. aru, mida sa seenelkäigu all silmas pead. sest ja oskab seda austada ning usaldada. K sad ja mühisevad karged rannad. K selle koha neljaks eri maailmaks. T kus võib lumme uppuda; talv, mis on nii pikk, et unustan oma nime. K gama kõrri kõigile, kes koopasuust sisse söandavad kiigata. mõtlevad sinuga sarnaselt, ja te saate koos suuri asju ära teha. Suuri üle-eestilisi asju. E jõuab autoga nii 3,5 tunniga. R ka jalgsi matkata. Selles mõttes inimmõõtmetes riik. gelt otsida. K eest stereotüüpe taastoota vaja Pole eestlane. ilmselt oled lastest kui ajaloo ohvritest, kelle tigedus ja kitsarinnalisus suretab noortes varakult lootuse ja tahtejõu ning peletab ee maalida eest pilti vaja abikäed. Pole heasoovlikud kõik male pimedas ihuüksi kes Gollumist, kahvatunahksest kui lasest koopas kükitades tillukest E pärit ema laps, kes ei oskaks ennast isegi eestlaseks pidada, M kõndima. vastu tänaval endale ta juhtuks kui tunne on eestlaslik tunne. K ilmselt eestlane. K eestlane. ilmselt oled globaalpoliitikas omast üle, sinu ------o esti E ui ma oma witterismõt us presidendil presidendil us T ondonis peaaegu et namik filme, mida vaata esti on riik, kus võib juh sest ta on looline olend.” sest ta looline on meerika president on neeger. äbid,kes käistalvel suuskadel namjaolt on nad venelased. Vi etworki multifilmidele, mis selle ändja K ui keegi võõras satub õuele, pritsitakse õuele, satub võõras keegi ui lejäänud maailm ei näita muud kui halba K estist, kus mu 76-aastane vanaisa värvatiestist, 76-aastane vanaisa mu kus esti, kus võid juhuslikult sattudateatris pre estist, kus on olnud kokku ainult kolm presi estist, kus „maa tuleb täita olgugi lastega”, et estist, mida hirmutatakse gigantse naaberriigi estist, kus hullust ei tule kaugelt otsida. estist,kus mu 72-aastane vanaema sõidab viiel skumatu jõuga vanaema. jõuga skumatu E reeklased kulutasid ära rohkem raha, kui neil üldse das elavad turbanitegahullud, L estist, mis on surnud juba mitut surma. estist, mis on alati olnud visand. I esti,kus praeguse presidendiga saab E estist, kus vene-eestlastest „muulased” tunnevad end end tunnevad „muulased” vene-eestlastest kus estist, alzaci kogutud teoseid. Vanaisa, kes pani hiljem kok ilderbergide, vabamüürlaste sur reptiilide, juutide ja ähis- estion riik, kus väga paljud oskavad inglise keelt hästi. ormas tööl ja kes saadab nüüd päevi mööda vaikselt dii ga jah, ma ju mõtlengi juba väiksest peale suures osas ing · mitte-eestlastega. On jagavad eestlased maast, mida Visand Visand E · · Visand eesti keelest, mis on pidevas väljasuremisohus. väljasuremisohus. pidevas on kes eestlastest, Visand Visand E E Visand minu E minu Visand · estist estisse ega Venemaale. Visand kodumaast, mis pole kodu. mava haardemava eest. tuda,et inimene ei kannata seda hirmu välja, surub südame mustaks rusikaks kokku ja kasvatab endale okkad, et kaitsta B end talle sappi näkku. Ü eeskuju. K oli, L polegi enam ühtegi inglast ja A Visand minu E Visand minu E maailm on ülerahvastatud ning uuringud näitavad puust ja punaselt, et puhas õhk saab otsa, joogivesi saab otsa, nafta saab otsa. justkui sunnitud jagama, sest muulased, raisad, ei taha minna tagasi sinna, kust nad tulid. E E sand siinkodus, sest nende kodu ongi siin, kuid ei kuulu siiski ei E Visand riigist, mida „võõras” ei tohi nimetada koduks. Visand minu E äkilise ja ettearvamatu loomuga, suurkorporatsioonide mee lise keeles tänu Cartoon N varakultmulle selgeks õpetasid. levalla ja suurkeelte pealetungiga. E on riik, kus pole mõtet doktoritööd eesti keeles kirjutada, sest „siis ei loe seda mitte E keegi”. me, ja bände, mida kuulame, on ingliskeelsed. K lühiromaaniesimese käsikirjaga kirjastusse läksin, ütles toi metaja, et ma mõtlen inglise keeles. See tuli mulle üllatusena. A teid vahetada. E kõrvale presidendiproua istuma. ja K sidendi on hea muusikamaitse ja suurepärane inglise keel. Visandminu päevalnädalas varahommikul trolliga teise linna otsatööle ja hoolitseb haigete eest. Vanaema, kelle pere kisti juba vara jases lapsepõlves lõhki ja pillutati laiali. Vanaema, kes hoolit seb seitsmel päeval nädalas oma laste ja lastelaste eest ning kasvatab nüüd kolmandat järeltulijate põlvkonda, oma lap selapselast. U sõjaväkkeVene ja viidi saladuskatte all kaheks aastaks N N vaja Zemlja saarestikule, kus ta osales tuumapommikatse telja mängis õhtuti kuttidega klubis džässi. Vanaisa, kes käis tee lugedes elektromehaanikatehases Volta, tööl rongiga peal B ku rahvatantsutrupi K vaninurgal, lugedes raamatuid ja ajalehti, vaadates telekat ja otsides endiselt taga elu mõtet. Visand minu E denti. ------es esti E E estit. gal ini- inu ugumäärab L eie vanavane eie es pakuks välja iks elu surus neid õusen jälle jalule, vää jälle õusen , on peamine eesmärk eida endale murulapike või või murulapike endale eida eed,kes ellu jäid, tulid ta „Me õpime elama lugude kaudu. On ääretult oluline, millise loo inimene omale kirjutab, omale inimene loo millise kaudu. On ääretult lugude oluline, elama „Me õpime e õpime elama lugude kaudu. I ülmast sädelev sinine taevas. M eie vanaemad ja vanaisad kasvasid üles aunissaare. ui sünnid maal, kus inimestel lõigatakse gal riigil on ajalugu. Pole olemas lugu, mida jalugu ei pea olema „ühenda täpid” tüüpi mõis- estist, sinimustvalge, on lipp sini mille sama urt Vonnegut. aur K estist, kus noored on reipad ja optimistlikud. estist, kus püütakse vabaneda ohvripositsioo gaüks peaks. asvata last kuudis ja temast olgugi saab koer, et

isand minu E eadmata, miks elu andis neile nii palju armastust, mida

e sünnime etteantud lugudesse, etteantud rollidesse ja ii kirjutas K ii kirjutas L ii kirjutas fs. ugumäärab selle,kelleks me end peame. e ei tea isegi maailma tekkelugu. Õigupoolest teame küll, us noored käivad õppimas välismaa ülikoolides ja rändavad L · M are whatWe we pretend to be, so we must be careful about what we pretend to be. Me olemegi need, teeskleme keda end olevat, seega peame teesklema ettevaatlikult. N On ääretult oluline, millise loo inimene kirjutab, omale loo ääretult On millise oluline, sest Maailm on jutt, ta räägib, millest?aga N · kes need eestlased yldse on? yldse eestlased need kes see on rahvas väike kirglikud nagu itaallased aga sissepoole paista ei see väljast tuleleegid nagu tunded põletavad sisikonda N · eiannina järgi kodutee, poen oma urgu ja avanmustade

Jim Ashilevi V meie eesmärgid.K päid otsast, sest jumal on vihane, aga õiglane, kus kasvad orvuna,üles agu näljast relvaga nõrkenult mööda joostes litänavaid ringi, korrutades sõna jihād söösta leinamõtteid kõrvale heites pühas raevus oma vihase ja õiglase jumala rüppe, tehes tee peal maatasa täissöönud moraalivärdjatest vaenlaste kantsid. Siis võib juhtuda, et olu line on muuta oma keha jumala relvaks ja lasta see metroos või võõra linna keskväljakul õhku. laseme lugudel end ettekirjutatud ellu kanda, püüdes rebida tee peal eest pähe surutud rollimaski ja võtta üle ajaloo oh jasid, et jutustada oma lugu enda häälega. Seda on nii kuradi raske teha. K inimesena.ta sündis nist, sest see ei tohi muutuda kinnisideeks või rahvuslikuks eesõiguseks. A tatus, kus iga täpp on sõda, mille vahele pliiatsiga jooni tõm mates moodustub kolp. Samamoodi ei pea ka lugu eestlu sest põhinema ainult leinal ja kannatustel. K parema loo? I ta on looline olend. M mesel on elulugu. I Pole mitte teisiti. ja kuidagi jutustada saab ühtemoodi ainult olemas ainuõigeteestlaste lugu. Pole olemas ainuõiget E M aga meil kõigil on sellest asjast oma arvamus, mis põhineb lool, mida isiklikult usume, ja lugudest juba puudust ei tule. Pühakojad on pühakirjadest pungil, laborid on maetud tea raksuvad alla, Saksamaadustööde ülikooliraamatukogude riiulid oigavad miljoniaastast oiet, kandes enda õlul filosoofia kultuurisfäär ja mõttehiidude hiidmõtteid, surev nagu paisub varud. kunsti lõppematud toore täht, katlas põlevad mille gasi mustaks rusikaks kokku surutud südamega ja otsusega vaatamata L elada. edasi kõigele korterikarp, kuhu istutada uus ja sitkem elu. juua Või end mitte kumbagi. mõlemat. Või surnuks. Või Visand minu E noore südames põleb tuli, aga süda on ümbert on süda sest aga jäätunud, tuli, põleb südames noore me pärineme jäisest ajast. Optimism on otsus, mitte kodust kaasa antud jõud. M M all. tiiva riigijuhtide verise psühhopaatidest mad sõidutati loomavagunites külmale maale, kus nad mat sid oma emasid, isasid ja lapsi, teadmata, mille jaoks see hea on. T musta taeva all musta mulda sängitada. M juba alguses ninapidi põrmu? N K kaugetelsaartel, otsides paremat palka ja armastust. ti, kus suvi kestab kolm nädalat ja just siis, kui nohu ära läheb, pimedus porilompi mu pikali. T lööb nan sääred ja käised räästa all kuivaks, nuuskan varrukasse. L kaantega luulekogu: Visand minu E Visand minu E minu Visand mustvalge nagu talvine vaade autoaknast, kus lumevaibaga laiub musta metsamüürini, ulatuvad kohal põllud mille kaetud piiritu sinine taevas. K 6 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

Piraadilaev ekslemas poliitkaride vahel

Henri Kõiv SOTSIAALIA

Interneti subkultuurist välja arenenud piraadipartei sisenes poliitikasse lubadusega teha seda teisiti. See lubadus tõi neile soovitud tähelepanu, kuid nüüdseks on esimene eufooria möödas ja mõnel pool on jõutud piraadid juba surnuks kuulutada.

Kui Rick Falkvinge avaldas 2006. aasta esimesel päeval Pi- hetele: „Eelkõige ei saada aru sellest, et radikaalselt on muu- Täpselt nii on Loho sõnutsi juhtunud kohalike piraatidega, raadipartei veebilehe koos viiest sammust koosneva mani- tumas viis, kuidas ühiskonnas toimub nõusoleku tootmine. kelle tegevust seostatakse veel ilmselt pikka aega avalikku- festiga, ei osanud ta oodata, et seitsme aasta pärast kasvab Jutt käib ühiskonna tundest, et temast ja tema individualisee- ses Meelis Kaldalu nimega. Vahepeal politsei poolt tagaot- tema algatusest välja ligi 80 000 liiget ühendav ülemaailmne ritud vajadustest saadakse aru. Ajastul, mil ühiskondlik-po- sitavaks kuulutatud Kaldalu vembud, mis algasid presidendi organisatsioon. Rootsist alguse saanud liikumine levis peagi liitiline debatt käib online’is minutiste ja sekundiliste inter- vastuvõtul ja lõppesid Riigikogust arvuti varastamisega, on üle Euroopa ning nüüdseks on piraadiparteid registreeritud vallidega, on parteiprogrammid ja nelja-aastased mandaadid päädinud sellega, et ta arvati viimase üldkoosoleku järel era- ametlikult ka Kanadas, Austraalias, Jaapanis ja Marokos. pärit teiselt ja üha kaugenevalt planeedilt.” konna ridadest välja. E-riikluse lipulaev Eesti liitus rahvusvahelise piraatide klubiga Märt Põder respekteerib küll partei otsust, aga tema ole- aastal 2009. Neli aastat hiljem unistavad kohalikud piraadid Justkui ulmeromaan kust võib lugeda välja kahjutunnet värvika kaasvõitleja kaota- staarkandidaadist, kes nad europarlamenti viiks. Kui Brüsse- mise pärast. „Kodanikuallumatus käib piraadiparteiga põhi- li ambitsioonid välja jätta, meenutab Eesti Piraadipartei aga Liikumist saatev sci-fi aura peibutas ka Põtra, kes võrdleb mõtteliselt kaasas, sest seistakse selle 93% õiguste eest, mis üksnes nime poolest traditsioonilist erakonda. alles tärkavat ideoloogiat ulmeromaaniga: „Üles on ehita- järjepidevalt seadust rikub. Piraadipartei ei saa ise seadust Et tegu on igas mõttes ebakonventsionaalse seltskonnaga, tud teistsugune ühiskond, mingisugustel teistsugustel alus- rikkuda, kuid liikmed saavad oma aktsioonides, mis kodani- saan aru juba kellaajast – 13.37 –, mis sai Eesti Piraadipartei tel, mingi ajaloolise muutuse tõttu, milleks on antud juhul kuallumatuse kaudu infovabadust levitavad, parteilt pigem juhatuse liikme Märt Põdraga kohtumiseks kokku lepitud. internet.” Filosoofiadoktorandina huvitubki Põder pigem kaitset ja tuge,” võtab Põder kokku piraatide üldise hoiaku Just nimelt sel kellaajal algas Saksamaa piraatide käesoleva piraadiliikumise mõistelisest, kultuurilisest ja filosoofilisest neis küsimustes. aasta üldkogu, vihjates poolmuigega piraatidele kui poliiti- taustast, jättes poliitilise kemplemise teiste internetiaktivis- Ta toetab aktsioone, millel on selge põhjendus, mis on piisa- lisele eliidile (netižargoonis tähistab 1337 spetsiaalset kirja- tide pärusmaaks. valt läbimõeldud ja mida on osatud hästi edastada. Kui pre- süsteemi, aga viitab ka inimestele, kes mängivad mingit ar- Lisaks piraadiparteile on infoühiskonna teemadel olnud pil- sidendiproua kätlemata jätmine sinna alla veel kuulus, siis ar- vutimängu teistest paremini). Poliitilisel mänguväljakul pole dis Eesti Interneti Kogukond (EIK), mis käitub Põdra sõnutsi vutivarguse puhul leiab ka Põder, et otsest põhjendust sel piraatidel põhjust veel leetspeak’i praktiseerida, kuid üha piraadiparteina rohkem kui Eesti Piraadipartei ise, sõimates polnud või see tuli Kaldalul tagantjärele. rohkem on neid valdkondi, milles tuntakse ennast vanade meedia vahendusel Savisaart, kuigi avalikult deklareeritakse Kas Falkvinge oleks Kaldalu tegevuse heaks kiitnud? Kü- erakondadega võrreldes kodusemalt. oma apoliitilisust. simus on õigustatud, sest Kaldalu esindas oma äärmuslikul Pirate Bay protsessist alguse saanud liikumine on kujunda- EIKi juhatuse liige Elver Loho kahe organisatsiooni erista- moel Falkvinge arusaama poliitilisest aktivismist kui millest- nud autoriõiguste kõrval väga selged seisukohad ka sõnava- misel, mille liikmeskonnad paljuski kattuvad (eelmise piraadi- ki, mis peab olema oma olemuselt fun. Põhimõte on lihtne: baduse ja privaatsusega seotud küsimustes. „Piraadiideo- partei juhatuse liikmetest kuulusid näiteks kõik EIKi), mingeid organisatsiooni hoiavad koos inimeste huvid, mida tuleb jul- loogia tuumikust saab tuletada nii palju alusteese ülejäänud probleeme ei näe: „EIK tegeleb jooksvalt ja pidevalt poliiti- gustada. „Liikmeid ei tohi takistada, vaid tuleb luua ise pa- teemade jaoks. Näiteks koopiaõiguste monopoli problee- lise lobitööga. Partei peab aga oma poliitika teostamiseks rem algatus,” annab Põder nõu kõigile Kaldalu kriitikutele mist on tuletatav valitsusasutuste transparentsuse nõue,” võimule saama.” Seni on kaks organisatsiooni kenasti poliit- erakonna sees. kirjeldab Põder liikumise filosoofiat, mis jaguneb plokkideks. maastikule ära mahtunud, kui mõned isikutevahelised hõõ- Samas näitas viis, kuidas Kaldalu lõpuks erakonnast välja hei- Viimasel kohalike piraatide üldkoosolekul võeti vastu Põd- rumised välja jätta. Küll aga tekitab imestust, et rahvusvahe- deti, et kui piraadiparteide propageeritav täielik läbipaistvus ra ettepanek nimetada Eesti Piraadipartei alusteesideks (1) lise taustaga liikumisse kuulub praegu poole vähem liikmeid on tõepoolest poliitika tulevik, siis võib see olla olevikust kopimi1 ja inimväärikus, (2) avatus ja läbipaistvus ning (3) kui EIKi. palju räpasem. Libapressiteadetest verbaalsete kähmlusteni hajutatus ja usaldusväärsus – need oleksid kolm alusplokki, Ei saa öelda, et Põder piraadipartei 44 inimeseni küündiva sotsiaalmeedias – Kaldalu lahkus ka omade hulgast show’ga. millest saab tuletada ülejäänud seisukohti. liikmeskonna koguarvu üle just ülemäära uhke oleks, kuid Sama saatus tabas piraate Saksamaal, kus massilise avalikusta- tõele au andes pole siinsed piraadid mehaanilise liikmete arvu mise tulemusena muutus erakonnasisene arveteklaarimine Meie oleme 93% kasvatamisega ka tegelenud. Hetkel näeb Põder turul tehtud moodsaks meediaspektaakliks. Vihahoos kirjutatud säutsud värbamiskampaaniaid pigem segava faktorina, mis toovad lii- Twitteris ja privaatsõnumite avalikustamine meedias lan- Kui tavaliselt käib poliitikas keskustelu selle ümber, kas tulu- kumise juurde kasutut inimballasti, keda läheks teoreetiliselt getasid erakonna reitingut järsult ning vigade kordamise hir- maksumäär peab olema 20 või 21 protsenti, siis piraadid on tarvis üksnes parlamendivalimistel, et Eesti Piraadiparteid mus on nüüdseks pööratud selg ka oma esialgsetele põhi- sunnitud esitama palju abstraktsemaid küsimusi teemadel, parteina legitimeerida. väärtustele. Säärased arengud sunnivad paratamatult kü- mis on paljude meelest juba ammu selgeks räägitud. Polii- Kvantiteedile panustamise asemel on Eesti teenekaima pi- sima, kas innovaatilistele ideedele vaatamata on poliitikas tikaanalüütik Ahto Lobjakas näeb seda ühiskonna transfor- raadi staatuses Põder, kes on valitud juba teise juhatusse kohta suuresti häkkeritest koosnevale grupile, mis tegutseb matsiooni ühe sümptomina: „Avatus, hierarhiavaenulikkus, järjest, keskendunud organisatsiooni tegevussuutlikkuse pa- katse ja eksituse meetodile tuginedes? indiviidikesksus, arutelu, selle vahetus, kommunikatsiooni too- randamisele. Eelkõige on see tähendanud sarnaste ideede- mine üha rohkem reaalaega, uued tehnoloogiad vahendaja- ga inimeste kokkuviimist, krüptopidude korraldamist, arva- Ühiskond kui arvutiprogramm te ja eneseväljendusvahenditena ei ole kitsalt poliitilised rõ- musartiklite kirjutamist, sotsiaalmeediakanalite haldamist huasetused, vaid suuresti alateadvuslik katse tuua paremini ning piraadifilmide näitamist. Tartus võib suvalisel õhtul pi- „Kogu piraadipartei poliitikas on hästi palju insenerimõtle- nähtavale aluskihte ühiskondlikest väärtustest, mida tänane raatide vibe’i juhuslikult mõnes lokaalis tajuda, sest harilikult mist – milline süsteem on, mis on vead, kuidas saab seda poliitiline süsteem koos erakondadega pole pahatihti võime- ligi kümne kohalviibijaga koosolekud toimuvad ebaformaal- ümber programmeerida. Kohati tehakse ka rumalaid otsu- line nägemagi.” ses õhkkonnas ja on kõigile huvilistele avatud. seid, sest vaadatakse ühiskonda kui arvutiprogrammi, kuid Oma tegevuse kaudu on piraadipartei aktualiseerinud nn Kuid piraadid võivad endale tüüpiliselt ka hoopis abstrakt- samas on selline lähenemine kainestav, sest see elimineerib digilõhe, st käärid moodsa virtuaalruumi ja seda juriidiliselt semal kujul kohal olla, näiteks intervjuupaigaks valitud Uuel suuremad lollused,” kirjeldab Põder piraatide tegutsemispõ- raamiva õigusruumi vahel on järjest kasvanud. Pirate Bay koh- Õuel levib Põdra paigaldatud piraadi-WiFi. himõtet, millega kohati valusalt näppu on lõigatud. tusaaga ja ACTA on seejuures ainult üksikud momendid pi- Näiteks läbipaistvus, mis on tuletatav avatud lähtekoodi kast protsessist. Kaldalu kodanikuallumatus ideoloogiast, ei pruugi olla igas situatsioonis ihaldatav väär- „Seadused on kuidagi valesti tehtud, kui enamik inimesi tus. Suurim väljakutse piraatidele üle maailma on digitaalruu- neid rikub,” nendib Põder, kes ise tegeleb piraatlusega mini- Eelmisel aastal toimunud ACTA meeleavaldused tõid täna- mist pärit väärtuste tõlkimine teistesse valdkondadesse, mis maalselt, kuid viitab uuringule, mille kohaselt 93% siinsetest vatele küll ligi 3000 inimest, kuid sellise inimmassi kaasamine käib laiapõhjalise programmi koostamisega paratamatult noortest on interneti failivahetusprogramme aktiivselt ka- organisatsiooni töösse pole õnnestunud ei EIKil ega piraadi- kaasas. Seni on sellega hakkama saadud vähestes riikides sutanud. Samas oleks väär pidada piraate ühe teema era- parteil. Loho hinnangul tuleb otsida aktiivseid inimesi tiku- (Saksamaa, Austraalia, Tšehhi), kuid töö selles suunas käib konnaks. Nii Põder kui ka Lobjakas leiavad, et autoriõiguste tulega, kusjuures avalikud protestid võivad parima osa liik- mitmel pool. küsimuses on pinge avaldunud lihtsalt kõige kiiremini. metest hoopiski röövida, sest meeleavaldustel on kombeks Põder toob väärtuste tõlkimise näitena alusmõiste hajuta- Lobjakas juhib tähelepanu sootuks fundamentaalsematele ni- tõmmata ligi ettevõtmist kaaperdada püüdvaid radikaale. tus: „Ei saa olla ühte tsentraalset saiti, kuhu infot üles laadi- : 7 SO T S IAALIA

irdumist. Aga võib-olla läheb sootuks vastupidi ja mitte piraate ei suruta olemasolevatesse raamidesse, vaid nemad hakkavad raame laiendama. „Tagatubades otsuste tegemise asemel sooviksid piraadid esindusorganites diskussioonikul- tuuri arendama hakata,” kirjeldab Põder ühte võimalikku stsenaariumi.

Esinumbri otsingud

Eestis avaneks piraatidel esimene võimalus selleks juba sü- gisestel kohalikel valimistel, kuid oma nimekirjaga väljatule- mine pole veel kindel. Piraadipartei osalemine KOV voliko- Märt ei soovi pilti teha sülearvutiga, sest anakronistlik kirjutusmasin sümboliseerivat piraatide tegevust paremini. Protestiks sülearvutite keelustamise vastu gu valimistel tuleks Põdra hinnangul kui välk selgest taevast, parlamendis ilmusid saksa piraadid tööle justnimelt kirjutusmasinaga. Foto: Madis Katz sest kohalikes küsimustes pole piraadid seni aktiivselt kaasa rääkinud. Ühise nimekirja asemel üritavad mitmed piraadid valimisliitude ridades kohalikesse esinduskogudesse pääse- da. Nii leiab Põdra nime hoopis Tartu Vabakunna liikmete takse, vaid failid peavad olema hajutatud – sellest tuletatakse „Swarmwise: The Tactical Manual to Changing the World”, hulgast. üldine hajutatuse printsiip, mida saab rakendada rahanduses, mida on võimalik internetis täismahus lugeda3. Teiste riikide Kohalike valimiste asemel on piraadid keskendunud Euroo- tervishoius, transpordis jne.” Suurte süsteemide hajutatuse piraadid võivad eelistada rootslaste juhtimiskultuuri sakslas- pa Parlamenti pääsemisele, kuid selleks tuleb eelnevalt leida tulemusena muutuvad need lollikindlamaks ning nende taas- te valgdemokraatiale või vastupidi, kasutada hübriidvariante mõni staarkandidaat: „Soomes kandideerib Peter Sunde, kes tumisvõime paraneb. neist kahest või mõnda sootuks teistsugust meetodit, näi- on rahvusvaheline staar. Eestil võiks olla ka oma staar väl- Kui palun Märdil võtta ühe sõnaga kokku liikumise essent- teks OWSi konsensusmudelit. ja pakkuda. Kui pole staari, siis pole mõtet eurovalimistele si, kasutab ta ingliskeelset mõistet resilience, mis ongi tule- Pikas perspektiivis soovivad piraadid parlamentide ja omava- punnitama minna.” tatav süsteemide hajutatusest ja avatusest. Paraku on hüpe litsuste juhtimissüsteemi uuendada, kuid nii valgdemokraa- Meelis Kaldalu näol lahkus erakonnast ainus staarpiraat, aga autoriõiguste juurest taastumisvõime juurde väga suur. Veel tia kui ka sülemid peavad ennast esmalt praktikas rohkem potentsiaalsete esinumbrite nimekiri, kuhu kuuluvad Eesti keerulisem on selgitada seda laiemale üldsusele, mis seostab tõestama. Kas piraatidel on olemas tööriistad 21. sajandi riigi mastaabis lekitajad ja tuntumad häkkerid, on piraadipar- neid hoolimata piraatide pingutustest endiselt ühe konkreet- juhtimiseks, on veel vara öelda. Ideaalses maailmas peaksid teil juba olemas. Mida pole, see on selge jah-sõna. „Enamik se probleemikimbuga. Lobjaka arvates ka tänased erakonnad „piraadistuma”, mis kahtlevad, sest puudub struktuur ega soovita ise organisat- Piraadiparteide kasvuraskustele vaatamata on Falkvinge tähendaks esimese asjana võimuvertikaali lõhkumist. „Sel- siooni vedada,” loetleb Põder põhjuseid. Kui pakun välja, et võrrelnud liikumise arengutrajektoori varasemate poliitiliste leta poleks aga tänased poliitilised parteid toimimisvõimeli- ta võiks ise see nn staar olla, siis Põder pigem kahtleb oma liikumiste, nagu töölisliikumine ja roheliste liikumine, omaga. sed,” lisab Lobjakas annuse realismi. võimetes. Kas olen piisavalt parlamentaarseks tööks võime- Mis algselt oli pluraalsete vaadetega nišipartei, muutus aja Kui uurida praeguse võimuerakonna esindajalt, kas neil on line? Kas saan seal hakkama? Need on küsimused, mis on jooksul üha konservatiivsemaks, suutes säilitada samas vaja- mõtet mingites punktides piraadipartei tegevust kopeerida, saanud tema peas eitava vastuse, sest nagu Põder enda koh- minevat ideoloogilist teravikku. kiidetakse küll Falkvinge algatust, kuid jäljendama seda veel ta ütleb, ei ole ta seda tüüpi inimene, kes teisi barrikaadidele Tuumaks oleva osa väljasõelumisega tegeletakse hetkel ei kiputa. Reformierakondlane Andrei Korobeinik juhib tä- ajaks või ise seal meeleldi seisaks. Euroopa tasandil, et panna paika järgmise aasta europarla- helepanu hoopis tõigale, et Rootsis on piraadid valmis koos- Sügisel toimuvad Saksamaa Bundestagi valimised on liiku- mendi valimiste ühine platvorm. Siiski ei maksa karta, nagu tööks kõikide erakondadega, sest neil puudub päevapoliiti- mise elujõu esimeseks tõsiseks tuleprooviks. Hetkel ähvar- dikteeriksid Euroopa piraadid, milline tuleb siinne valimis- line agenda. dab piraate oht üks kants kaotada. Veel olulisemad on aga programm. „Loodavasse Euroopa Piraatide Liidu program- „Võimalik, et ka Eestis on ruumi sellise erakonna jaoks, kuid europarlamendi valimised, mis ilmselt määravad, kas piraa- mi saab sisse üksnes ühisosa erinevate maade piraatide ka ilma eraldi erakonnata saavad IT-valdkonna poliitika ku- tide näol oli tegu pelgalt pinnavirvendusega või suudetakse ideedest,” kiidab Põder piraate fundamentaaldemokraatia jundamisel rääkida kaasa vabaühendused,” möönab Koro- areneda tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks à la rohelised. viljelemise eest. beinik, tunnustades sellega EIKi tegevust, kellega koostöös Eesti Piraadipartei on saanud mõnda aega rahvusvahelise töötati välja möödunud aasta parimaks seaduseks nimeta- tuntuse kiiluvees sõuda, kuid ilmselt on ka neil viimane aeg Erisused piraadiliikumise sees tud avatud andmete seadus. intellektuaalsest mõtteharjutusest reaalsete tegudeni jõuda. Ka Elver Loho distantseerib end parteipoliitikast, andes Hiljutine NSA skandaal näitas igatahes, et piraatide leib – Vaidlused, mis internetiaktivistide seas programmi koosta- mõista, et osava lobitöö tulemusena on võimalik ka MTÜdel infoühiskonnaga kaasnevad probleemid – ei kao kuhugi. misel ette tulevad, on ilmselt tulised, sest homogeensest pi- seadusloomesse panustada. „Mulle tundub vahel, et suvaline raatide grupist pole juttugi. Piraatide kaks suurimat keskust – kodanike eest võitlev apoliitiline MTÜ suudaks riigi poliitikat Rootsi ja Saksamaa – kasutavad erakonna töös erinevaid rohkem mõjutada kui suvaline Toompeal istuv opositsiooni- meetodeid. Saksamaa piraadid on kogunud tuntust nn valg- erakond. Lihtsalt natuke elementaarseid oskusi ja teadmisi demokraatia (liquid democracy)2 mudeli rakendamisega. Põ- on tarvis,” tuleb Loho lagedale üllatava avaldusega. 1 Kopimi (ingliskeelsest väljendist „copy me”) on tänapäeva dra sõnutsi ei pea rootslased valgdemokraatiat aga üldsegi Ilmselt tulebki piraatidel üle maailma leida esmajärjekorras infovabastajate lipukiri või kreedo, mis sisaldab endas Pirate Bay nii ägedaks. vastus küsimusele, kas mõistlik on jätkata erakonnana või vaimus moraalset hoiakut ja laiemalt elustiili / maailma mõistmise Sealse organisatsiooni juhtimiskultuuri töötas välja Falkvin- saab poliitilist diskursust mõjutada ka väljastpoolt? Rick Falk- viisi, mida on väljendatud nii kopimistlikus „pühakirjas” [kopimi.ee/ ge, kes pidi temaga protestivaimus liitunud inimhulga mõist- vinge tüüpi IT-taustaga inimesi, kes evivad ühtlasi väga tuge- scripture.html] kui üldises netipärimuses, mis käsitleb häkkerite jm likult vastloodud organisatsiooni töösse kaasama. Selleks vaid poliitikuvõimeid, ei ole piraatide seas just palju. Mar- nohikukultuuri vormide edendajate, kodanikuvabaduse aktivistide, utsitas ta inimesi ideede ümber koonduma, millest kasvasid ginaalse opositsioonierakonnana on suudetud küll furoori võrguadminnide, piraatide, moodsate skeptikute, anonüümikute, hiljem välja suuremad töögrupid ehk sülemid, kes esitasid tekitada, kuid piraatide võimekust valitsuses olles oma nägu krüptoanarhistide, lekitajate jt uuenduslike sotsiaalsete praktikate oma ettepanekuid partei üldkogule. „Mingis mõttes sarna- ja senist mainet säilitada pole veel proovile pandud. juurutajate vägitegusid. neb see sellele, mis toimub praegu parteides, kuid organi- Ka Põder ei tea vastust küsimusele, mis juhtuks piraadipar- 2 en.wikipedia.org/wiki/Delegative_democracy seerumine on hästi avatud ja vaba,” täpsustab Põder. tei juhtimisstiiliga, kui satutaks koalitsiooni. Ilmselt eeldaks 3 falkvinge.net/files/2013/04/Swarmwise-2013-by-Rick-Falkvinge- Falkvinge on tutvustanud oma meetodit lähemalt raamatus see suuremat distsipliini ning kodanikuallumatuse printsiibist v1-Final-2013Jul18.pdf 8 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

Uksed avas rõivapood honeyblue.ee Draama toob Tartu kesklinna lavastus- Uus rõivasait Honey Blue koondab samanimelisse interne- kunstnike kobarnäituse „27” Jätkame Müürilehe ja ühisrahastusplatvormi Hooandja koos- tikeskkonda taskukohaste hindadega vintage ja second hand töörubriiki, milles tutvustame lähemalt huvitavaid käimasolevaid rõivaid. Tegemist on poega, mille valik on suunatud klassika- projekte ning tegemisi, mille teostumisele ka Müürilehe lugejatel list, kuid samas ka veidi isikupärasemat ja julgemat stiili eelis- 2.–8. septembrini Tartus toimuv teatrifestival Draama, mille on võimalik kaasa aidata. tavale naisele, kes hindab mugavust ja pooldab taaskasutuse programm on koondunud sel aastal märksõna „ruumimaa- ideed, kuid ise võib-olla esmajoones turule või kaltsukatesse gia” ümber, toob Tartu kesklinna konteineritest galeriisse 27 tuulama ei kipu. Esialgu vaid naistele orienteeritud ning pi- lavastuskunstniku isikunäitused. Maret Kukkuri kureeritud „KAAMOS” – ülevaatenäi- devalt uuenevas sortimendis on lisaks rõivastele saadaval ka pop-up-näitus „27” koosneb kahest osast: TÄNA tegevatest jalanõud ning mitmesugused aksessuaarid. Kuigi tegemist on ja oma loometöö juba EILE lõpetanud kunstnikest. Näitu- tus ja raamat Eesti kaas- veebipoega, on Tallinna vanalinnas (Müürivahe tn) võimalik seosas „TÄNA” astuvad üles Maret Kukkur, Liisi Eelmaa, tellitud rõivast ka soovi korral eelnevalt proovida. Kõigi os- Inga Vares, Tuulikki Tolli, Liina Unt, Marge Martin, Kristi aegsest moedisainist tude kohaletoimetamine on Eesti piires tasuta. Honey Blue Leppik, Arthur Arula, Anna Sui, Nele Sooväli, Jaanus Laagri- on loodud Hanna Triin Si- küll, Epp Kubu, Kristiina Põllu, Silver Vahtre, Maret Tamme, Projekt „KAAMOS”, mille eesmärgiks on peegeldada eesti pose, Magnus Kallase ja An- Illimar Vihmar, Iir Hermeliin, Rosita Raud, Liina Tepand, Reili moe tänast seisu, koosneb kahest osast: näitusest ja raama- na-Mai Männiku ühistööna. Evart ja Liina Keevallik. „EILE” ehk vanameistritest osalejate tust. Näituse puhul on esmakordselt võimalus nautida kor- Inspiratsiooni oma visiooni valik on tehtud kuraatori tahte ja hr Kustav-Agu Püümani raga üheskoos enam kui 30 moelooja südamega loodud loo- arendamiseks ammutatakse suuniste alusel. Valik vanameistrite töödest ei tulene nende mingut. Kõik spetsiaalselt näituse jaoks sündivad komplektid Anne Valérie Hashi, Max lavastuste publikumenust ega ka teatriajaloolisest tähtsu- on saanud tõuke ideest mõtestada kaamoslikku – salapärast, Mara, Maison Martin Mar- sest, vaid on intuitiivne, lähtudes puhtast visuaalsest mõjust. hämarat ja ehteestilikku. Paralleelselt on koostamisel ka raa- giela, Christian Diori ja Jil Vaadata on võimalik Georg Sanderi, Meeri Säre, Eldor Ren- ANDJA mat, enam kui 200-leheküljeline fotoalbum, mis koondab Sanderi loomingust. teri, Voldemar Haasi, Natalie Mei, Peet Areni, Aleksander OO oma kaante vahele lisaks näitusel osalevatele disaineritele Honey Blue asub aadressil Tuurandi ja Roman Nymani töid. Näitus on avatud festivali H ka ehte- ja aksessuaaridisainerite loomingut – kokku enam www.honeyblue.ee. ajal ehitussoojakutes ning merekonteinerites Küüni tänaval kui 60 tegijat. Näituse kuraatori ja trükise toimetaja Tanel ja Raekoja platsil. Näitusega tähistatakse ka Eesti Lavastus- Veenre sõnul on Eestis palju andekaid moeloojaid, kuid kõik kunstnike Liidu 20. juubelit.

S toimetavad pigem oma nurgas ning seega on ühendav pro- Rohkem teavet kobarnäituse „27” ja seal üles astuvate jekt äärmiselt vajalik. Sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU kunstnike kohta leiab Draama 2013 koduleheküljelt aadres-

UUDI Näitus „KAAMOS” toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disaini- ootab kandideerijaid sil www.draama.ee. muuseumis (Lai 17) 27. septembrist kuni 24. novembrini 2013. Näitusel osalevad järgmised moekunstnikud: Anu Lensment, Anu Samarüütel, Aldo Järvsoo, Britt Samoson, Eve Hanson, Eesti esimene sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU ootab Hanna Korsar, Juta Piirlaid, Kai Saar, Karolin Kuusik, Katrin septembri lõpuni kandideerima maailmamuutjaid, kes soovi- Kuldma, Ketlin Bachmann, Kirill Safonov, Kristel Kuslapuu, vad lahendada ühiskondlikke probleeme läbi ettevõtluse. Tallinna arhitektuuribiennaal uurib nõuko- Kristina Viirpalu, Kätlin Kaljuvee, Liisi Eesmaa, Liivia Leškin, SEIKU näol on tegu tänavu märtsis Tartus tegutseva Tea- gude ruumipärandi taaskasutust Lilli Jahilo, Marit Ilison, Marin Sild, Laivi Suurväli, Liina-Mai duse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ellu kut- Püüa, Oksana Tandit, Piret Ilves, Piret Puppart, Riina Põld- sutud Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatoriga. roos, Zoja Järg, Taavi Turk, Tiina Talumees, Triinu Pungits, Sotsiaalne ettevõtlus on nii Eestis kui ka maailmas tõusev et- Tallinna arhitektuuribiennaal ehk TAB on Balti- ja Põhja- Ülle Pohjanheimo, Vassilissa ning Xenia Joost. tevõtlustrend, mille peamiseks eesmärgiks on luua läbi ette- maade üks olulisemaid arhitektuurisündmusi aastal 2013. Trükise tegemisel lööb kaasa kohaliku moefoto paremik, võtlusmeetodite rakendamise ühiskonnas positiivset mõju. Biennaali teema – taaskasutades nõukogude ruumipärandit sh Toomas Volkmann, Mark Raidpere, Herkki Merila, Mai- Eestis on sotsiaalne ettevõtlus eksisteerinud ligi kaheksa ehk „Recycling Socialism” – ken Staak, Madis Palm, Olga Makina ja Kalle Veesaar. aastat ning selle aja jooksul on üksikutest sotsiaalsetest ette- avastab ja uurib sotsialistlikke võtmistest kasvanud peaaegu eraldi sektori mõõtu kogukond ja modernistlikke ruume ning „KAAMOSE” teostumisele saab anda hoogu 17. septembrini erineva mastaabiga ettevõtetest. Vahest tuntuim sotsiaalne arhitektuurilisi ideid. Kesk- aadressil www.hooandja.ee või QR-koodi vahendusel. ettevõte Eestis on Uuskasutuskeskus, mille eesmärgiks on seks küsimuseks on, mida propageerida asjade uuskasutust ja vähendada seeläbi tarbi- nendest minevikuideedest, mist ning laiendada keskkonnasõbralikku mõtteviisi. -projektidest, -struktuuridest Kui traditsioonilisi ettevõtjaid motiveerib sageli vaid mõni ja -materjalidest taasleida? turutühimik, mille täitmisest kasumit teenida, siis sotsiaal- Mida taaskasutada tulevikuu- se ettevõtja jaoks on eelkõige oluline just mõne konkreetse toopiate tarbeks? Arhitektuu- ühiskondliku probleemi lahendamine – olgu selleks siis koo- ribiennaali ajal taasavatakse livägivald põhikooliealiste seas, väikelastega emade tööpuu- linlastele seni suletud olnud dus, ülikiire HIV levik Eestis või midagi muud. ruumid ja antakse võimalus SEIKU juhi Kadi-Ingrid Lillese sõnul saigi sotsiaalse ette- nõukogude modernismi aeg- võtluse inkubaator loodud mõttega aidata headel sotsiaal- seid legendaarseid hooneid se ettevõtluse ideedel realiseeruda, pakkudes kvaliteetseid taasavastada. TAB 2013 prog- tugiteenuseid läbi eelinkubatsiooni- ning inkubatsiooniprog- rammi kuuluvad kahepäevane Tanel Veerne Kaamose projekti videokaadrist Hooandjas. rammi. „Oktoobris enda esimese lennuga alustav inkubaator sümpoosion kinos Kosmos, töötab sarnaselt mitmetele teistele ettevõtlusinkubaatori- galaõhtu teatris NO99, kuraa- tele, sarnanedes oma programmilt enim siiski Tartu Loo- torinäitus välisministeeriumi Dokumentaalika harivad memajanduskeskuse omale. Oktoobris käivituv kolmekuine kilukarbisaalis, arhitektuurikoolide näitus Tallinna Linnahal- eelinkubatsioon tugineb eelkõige koolitusprogrammile, mis lis, temaatilised ekskursioonid, filmiõhtud, TAB klubi ja palju kinoõhtud liiguvad aitab kõik ettevõtlusega alustamise küljed läbi kaaluda ning muud. TAB 2013 kureerivad b210 arhitektid Aet Ader, Kadri oma ettevõtte käivitamise igakülgselt läbi mõelda. Lisaks Klementi, Karin Tõugu, Kaidi Õis ja Mari Hunt. Tartust välja saab iga osaleja individuaalset tagasisidet ettevõtlusnõusta- TAB algab 4. septembril, kuraatorinäitus välisministeeriu- jalt ning toimuvad mitmed olulised üritused koos juba tegut- mis ja koolide näitus linnahallis jäävad avatuks septembri Dokumentaalika on kolme ettevõtliku Tartu Ülikooli tudengi sevate sotsiaalsete ettevõtjate ning teiste Tartu inkubaato- lõpuni. Väike-Õismäe visioonivõistluse töid, mida saabus projekt, mille ideeks on luua tasuta platvorm kvaliteetdoku- ritega. Eelinkubatsioonile järgneb aga juba üsna intensiivne rohkem kui 30 riigist, on võimalik näha pärast Väike-Õismäe mentaalfilmide näitamiseks ning ühiskondlikult olulistel teema- seitsmekuine inkubatsiooniprogramm, mille jooksul töötavad päeva 7. septembril Eesti Arhitektuurimuuseumis. del arutlemiseks. MTÜ Dokumentaalika filmiõhtute juurde värskete sotsiaalsete ettevõtetega Eesti parimad erialaspet- TAB 2013 pass maksab kuni 1. septembrini 50 ja alates 1. kuuluvad sissejuhatavad loengud, üritused on alati tasuta ning sialistidest mentorid ja ettevõtjad ning ettevõtlusnõustaja – septembrist 60 eurot. Galaõhtu pileti hinnaks on 30 eurot avatud kõigile huvilistele. kõik see kokku moodustab ühe tõeliselt intensiivse ettevõt- ning kahepäevase sümpoosioni eest küsitakse 24 eurot. Praegu näitab Dokumentaalika tasuta dokumentaalfilme lusseikluse,” rääkis Kadi-Ingrid. Vaata programmi aadressil www.tab.ee. Tartus Genialistide Klubis ning lisaks mitmetel festivalidel, sh Kõiki sotsiaalsete äriideedega ettevõtlushuvilisi ootab SEIKU korraldab MTÜ Dokumentaalika kaks korda aastas ka kol- meeskond huviga kandideerima nende eelinkubatsiooniprog- mepäevaseid filmifestivale. Kui Hooandja projekt on edukas, rammi. Inkubaatori juht Kadi-Ingrid Lilles lisab lõpetuseks, on korraldajatel võimalik viia filmiõhtud Genialistide Klubist et kõik, kes kahtlevad, kas see ikka välja erinevatesse Eesti linnadesse ja väiksematesse kohta- võiks midagi neile olla, võiksid SEI- desse, et kõik huvilised saaksid tasuta osa harivatest kinoõh- KUga samuti julgelt ühendust võtta ja tutest. Dokumentaalikat korraldavad Liina Ilves, Margus Vait leppida kokku kohtumise tasuta kon- ja Villem Varik. sultatsiooniks. Eelinkubatsiooni kan- dideerimise ning konsultatsioonivõi- Anna Dokumentaalikale hoogu kuni 12. septembrini aadressil maluse kohta leiab täiendavat info www.hooandja.ee või skanni QR-koodi. SEIKU kodulehelt www.seiku.ee. Muusikaline jalutuskäik Viljandi Music : 9 Walkil

21. septembril toimub Viljandis esmakordselt väikefestival Viljandi Music Walk. Korraldajate soov on tuua kopitanud kontsert-disko peoformaadile vaheldust ja külalisi oodatakse terve päeva vältavale jalutuskäigule, mis on palistatud kont- sertide, kohvikute ja ebatavaliste vaatamisväärsustega. Fes- tivalipäev algab juba kell 14.00 Fellini kohviku hoovis Marten Kuninga soolokontserdiga ja lõppeb hilisööl Lennukitehases. Sinna vahele mahuvad sel aastal plaadi üllitanud Wolfredti „Suur-Sõjamäe” – dokumentaalfilm tasuta kontsert Viljandi Linnaraamatukogus ja Kondase Kes- aiamaadest, aga mitte ainult UUDI kuse hoovis toimuv indie-piknik, kus esinevad Imandra Lake

ja Galaktlan. Samasse kohta pannakse püsti ka plaadifirma S Seksound pop-up-vegankohvik. Hilisõhtusel Lennukitehases Nõukogude Liit lagunes juba üle 20 aasta tagasi, kuid poliitili- toimuval üritusel astuvad üles Galvanic Elephants, Kurjam ja se süsteemi vahetumine ei ole mõjutanud Eestis kõigi inimes- Wrupk Urei. Tantsulise plaadimuusika eest kannavad hoolt te elu ühtmoodi. Moodne elu Tallinnas on drastiliselt muu- legendaarse indie-diskot viljeleva bändi Popidiot liikmed. tunud, ent on kohti, kuhu need muudatused ei ole jõudnud. Lennukitehas saab üheks õhtuks ka spetsiaalse sisekujun- Aljona Suržikova täispikk dokumentaalfilm „Suur-Sõjamäe” duse ja nii sise- kui välisseintele projitseeritakse kunstniku („Not My Land”) jutustab selle kogukonna loo, kes harib Tal- Martin Rästa visuaalne programm. Vaadata saab ka vanu linna Lennujaama taga Soodevahe pilpakülas ehk Suur-Sõ- dokkfilme ja avatud on Fellini suupistekohvik ja baar. jamäe endise aiandus- Suvel sündinud uus Eesti plaadifirma Festivalikavaga saab tutvuda aadressil www.facebook. kooperatiivi maadel oma Frotee com/viljandimusicwalk või otsida selleks puhuks trükitud maalappe. Filmi keskmes „reisijuhti”, mis aitab vaatamisväärsusi leida ja walk’ijaid on aiamaade „ajutised” ühelt kontserdilt järgmisele juhatada. kasutajad, äärmiselt eri- Kohalikud melomaanid Snafu (Tõnis Kreinin), Errki (Erki Piiratud koguses festivalipasse ja üksikpileteid saab osta Pi- neva sotsiaalse tausta Pruul) ning Melodija entusiast ja Jaan Kumani fänniklubi pre- letilevist. Päeva kaks esimest kontserti on küll tasuta, aga kui ja kodakondsusega ini- sident Martin Jõela on loonud üheskoos plaadifirma, mille kõik pealtvaatajad ära ei mahu, eelistatakse eelmüügist pileti mesed, valdavalt endise eesmärgiks on panna plaadile seni avaldamata popmuusikat ostnud külastajaid. Dvigateli töötajad, kellel Eesti lähiajaloost. Baltikumi baleaariliste rütmide otsinguil palutakse kõnealuselt huvitub Frotee-nimeline leibel muu hulgas diskost, soulist, maatükilt lahkuda. Piir- fusion’ist, yacht rock’ist, džässist, ideal pop’ist, reggae’st ja kond, mille riik kuulutas Tallinna Lennujaama omandiks, on psych-pop’ist. võttepaigaks tõsielufilmile, mis avab end siinmail võõrke- Kommunistliku režiimi ikkes olnud Ida-Euroopa riikides Aktsioon „Linnatänava 1:1 makett hana tundvate ja siiski tegutsemisvabadust ihkavate elanike jäid nii mõnedki Läänest mõjutatud muusikud riigistatud Mere puiestee näitel” ning neid kohaliku ühiskonna raamidesse suruva süsteemi plaadifirmade poolt avaldamata ning suurest osast idablokis kokkupuutest tekkinud konflikte. Arutletakse valulike vas- valminud muusikast on saanud seni osa vaid vähesed valitud. tuolude üle, mis tekivad pooluste – looduse ning tehnilise Frotee parandab selle vea ning esimese väljalaskena esitle- Eesti Arhitektide Liidu noortekogu korraldab Tallinnas 30. progressi, riigi ja kodaniku – omavahelistes suhetes. Aren- takse Tallinna popansambli Tornaado instrumentaaltsüklit augustist kuni 1. septembrini aktsiooni „Linnatänava 1:1 dustööd, mis lükkavad kõrvale maad seni kasutanud inime- „Regatt”. 1979. aastal kuus instrumentaalpala lindistanud Tor- makett Mere puiestee näitel”, mille käigus tutvustatakse sed, on probleem, mis on mujal maailmas üha enam levinud naado nimetas lood Moskva olümpiamängude purjeregati nägemust ideaalsest linnakeskkonnast. Mere puiestee In- ning puudutab ka väikese rahvastikutihedusega Eestit, kus järgi, mis toimus 1980. aastal Tallinnas. Lugusid mängiti tihti seneri ja Kanuti tänava vaheline lõik muudetakse kolmeks on seni tundunud, et maapinda on piisavalt kõigile. nii televisioonis kui raadios, kuid plaadil need sellegipoolest päevaks ümber jalgratturi- ja jalakäijasõbralikuks tänapäe- „Suur-Sõjamäe” (Eesti, 2011, Diafilm OÜ). Režissöör Al- siis veel oma kohta ei leidnud. Tornaado instrumentaal- vaseks linnatänavaks. Sekkumise üks olulisemaid eesmärke jona Suržikova, produtsent ja operaator Sergei Trofimov, tsükkel „Regatt” ilmus Frotee alt esimest korda helikandjal on taaskehtestada tänav loomuliku osana linnaelaniku elu- muusika PanSonic. 10-tollises vinüülformaadis, tiraažiks 500 eksemplari. Ühtla- keskkonnast. Linnaruumi asemele, mida domineerivad au- Film esilinastub Tallinnas kinos Artis 5. septembril, alates si on Frotee jõudnud välja anda aastatel 1977–1985 tegutse- tod, püütakse luua kõigi liiklejate jaoks hästi toimiv, huvitav 6. septembrist linastused kinodes Artis ja Coca-Cola Plaza. nud Pärnu ansambli Keeris singli „Öö ja päev”. Kui Keerise ja sidus tänavaruum. Tänavale tuuakse uusi tegevusi, atrakt- omaloomingulise repertuaari paremikku kuuluv „Kontsert” sioone ja võimalusi. ilmus õnneks ka Melodija vinüülil, on nende parim lugu „Öö Mere puiesteel kui peamisel Tallinna kesklinna merega ja päev” jäänud seni kättesaamatuks mis tahes formaadis. ühendaval tänaval on kõik eeldused selleks, et kujuneda Nüüd on see olemas limiteeritud 300-eksemplarise tiraaži- esinduslikuks Tallinna peatänavaks – elavaks ja na 7-tollisel vinüülsinglil. Kuigi Läänes võiks seda koguni võimalusterikkaks ühenduslüliks kesklinna ja yacht-rock’i tüüpi looks nimetada, on tegu Eesti maheda mere vahel, kus leidub ruumi ja tegevusi nii tal- levimuusika näitega. Singli teiselt poolelt leiab süntpopiliku linlastele kui Tallinna külastajatele. Kavandatav instrumentaali „Kujutlus”. sekkumine on eksperimentaalne tööriist täna- Frotee tegemistega hoia end kursis läbi lehe www.face- varuumi kujundamiseks, mille abil on võimalik book.com/froteerecords. hinnata tänavaruumi planeeringu muutmise plus- se ja miinuseid reaalses ruumis. Rohkem infot on saadaval aadressil www.facebook.com/Makett11.

SAAJA

TASUB Tellija: nimi: POSTIKULU aadress: Luba nr 1826 MÜÜRILEHT AASTA e-post: LÕPUNI POSTKASTI MAKSTUD VASTUS Jah, EESTI Soovin tellida Müürilehe 2013. aasta lõpuni TASUTA tasuta oma postkasti (2 lehenumbrit)*

Saada kõrvalolev tellimissedel meile postiga. (P.S. – lipiku pöördele võid Müürileht kleepida postkaardi) Tatari 64 10134 Tallinn

*Järgmise lehenumbri kätte saamiseks peab tellimus jõudma Müürilehe toimetusse hiljemalt 4. oktoobriks. 10 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

Sander Möldri muusikutee on kulgenud kõike muud kui sir- gjoonelist rada pidi. Alates tšelloõpingutest ja raske roki kultushitte kaverdanud bändis trummide peksmisest kuni ILUSAD HELID JA selleni, et praegu võib teda pea igal nädalavahetusel oma elektroonilist muusikat kummardava sooloprojektiga, DJ-na või hoopiski State of Zoe, OYTi või Leslie Da Bassi live-bän- di ridades lavalaudadelt leida. Muusikavabadust Sandril ena- NATUKE EBAKÕLA masti polegi – kui tal ükskord prooviruumidest või rahvast pungil lokaalidest eemale õnnestub saada, viivad kõik teed ikka muusikani, sest vahel vajab Usheri vokaal oma lugudes Küsis Mariliis Mõttus

MUUSIKA kasutamise tarbeks naisvokaaliks ümberkruttimist, kokku ostetud vinüülid ülekuulamist ja uus muusika avastamist. Lasi- me Sander Möldril oma heligravitatsiooni järgi kulgevast elust lähemalt rääkida ja saime muuseas teada, miks temast enda arvates kunagi Eesti oma James Blake’i ei saa ning miks Red „Minu arust kaob muusikast liigse puhtuse korral elu ära. Praegu on muusika Bull Music Academys osalemine kohati sõjaväge meenutas. produtseerimise selgekssaamine äärmiselt lihtsaks tehtud, aga tõeliselt heal lool Muusikaga tegelemine sai sinu jaoks alguse tšelloõpin- peab olema isikupära, mingi väike knihv või nõks.” gutest. Kuidas sa lõpuks üldse elektroonilise muusikani jõudsid? Lugesin, et kuidagi oli sellega seotud Saaremaa plaadifirma Tiskotown. sioon tuleb siis, kui on hea olla ja seda on ka mu muusikast kõla hästi ja peaks selle ümber tegema või kuidas midagi ikka Seotus Tiskotowniga tekkis hiljem. Seitsmendas klassis rokk- kuulda. Ma olen kurvemaid palu ka kirjutanud, aga need on täpselt live’is esitada. Kõrvalt vaadates tundub, et see pole bändis trumme mängides tekkis tunne, et 20 aastat vanade pigem mu enda jaoks ning emotsiooni väljaelamiseks. üldse mahukas, aga tegelikult nõuab see väga palju tööd. lugude esitamise asemel pakub rohkem pinget ise uut muusikat luua. Tšelloga oli ju ka lugude mängimise puhul kesksel Kui tihti sa praegu üldse oma loomingus tšellot kasutad? Kas sa kannatad ka selle muusikutele omase perfekt- kohal interpretatsioonioskus. Ja et ma veel klaverit mängida Muusikaakadeemias koos professionaalidega õppides kadus sionismihaiguse all, et kõik peab peensusteni lihvitud ei osanud ning mitmed sõbrad tegelesid produtseerimise- tšello mu loomingust vahepeal kuidagi ära. Mingil hetkel tek- olema? ga, alustasin samuti muusika loomist arvutis. Tiskotowni vibe kis tunne, et oot-oot, ma ei oska ju tegelikult üldse tšellot Kui ma alustasin, oli ülim muusikaline perfektsionism oluli- oli Saaremaal muidugi tugev. Hästi palju eksperimenteeriti mängida; las seda teevad need inimesed, kes oskavad, ja mina sem. Varem oli nii, et ma ei lasknud enne üldse mingit muu- house’iga. teen siis seda, mida mina oskan. sikat välja, kui ma sellega sada protsenti rahul polnud. Nüüd, Muusika kirjutamisel tekib ikka neid kohti, kuhu sa kinni jääd. olles aru saanud, et täiuslikkus ei ole alati esmane, olen sel- Sa oled juba alates 7. klassist nii-öelda bändivagunis ol- Vähemalt minul on nii, et värskete ideede tekkimiseks tuleb les osas järeleandlikumaks muutunud. nud. Kas sa kunagi mõnda muud suunda ei ole plaani- muuta ka konstrueerimismeetodeid. nud võtta peale muusika? Eelmisel aastal võtsin tšello kätte, nii et puudusid igasugu- Sa oled üks neist õnnelikest eestlastest, keda võib ni- Pärast põhikooli lõppu tulin Tallinna Inglise Kolledžisse õp- sed biidid ja sämplid. Hakkasin lihtsalt tšelloga pihta ja vaata- metada Red Bull Music Academy vilistlaseks. Räägi na- pima. Ilmselt kaalusin ka traditsioonilisemaid ameteid, kuid sin, mis sellest välja tuleb. See materjal ei ole muidugi kunagi tuke sellest kogemusest. keskkooli lõppedes soovisin siiski muusikaga jätkata, kuna see avalikkuse ette jõudnud ja ilmselt ei jõua ka, sest seal oli väga Minu jaoks oli seal kaks eesmärki: esiteks võimalikult palju oli põhimõtteliselt kogu aeg mu kõrval. imelikku kraami, aga see oli huvitav eksperiment. Järgmiste muusikat teha ja üle maailma ideid vahetada ning teiseks kon- asjade juures on mul tšello tegelikult praktiliselt igas loos. takte luua. Põhimõtteliselt tulin ma sealt tagasi kolmekümne Kas kogu selle muusikatarkvaras orienteerumise oled sa uue parima sõbraga. Nagu sõjavägi. See oli ikka megainten- endale ise selgeks teinud? Uus kauamängiv on sul siis juba töös? siivne. Ma magasin selle kahe nädala peale kokku umbes viis- Pärast keskkooli läksin ma Brightonisse elektroonilist muu- Ma ei tahaks midagi lubada, sest selle juures on nii palju osa- teist tundi. Hommikul ärkasime pool kümme üles ja sõitsime sikat õppima, aga enne seda katsetasin iseseisvalt. Kuna see pooli. Ühelt poolt mu enda pingutus ja motivatsioon. Teisalt bussiga stuudiomajja. Seejärel hommikusöök, siis üks loeng, skeene oli Kuressaares populaarne, siis leidus ka palju teisi küsimus, kes ja millal selle välja annab. Hetkel kirjutan ma lõunasöök, siis veel üks loeng, siis kella üheksani õhtul stuu- muusikuid, kellega koostööd teha. Näiteks Erko Niiduga, EPd, mis ilmub oktoobri või novembri jooksul ühe Portugali dioaega, siis peod ja siis kuskil kella nelja-viie ajal tulid peolt kes on siiamaani üks mu parimaid sõpru, veetsime palju aega plaadifirma alt. Sealt edasi võib-olla jaanuaris või veebruaris koju ja oligi nii, et kas tegid veel muusikat või läksid magama. koos minu ema kohvikus öösiti musitseerides. ka album. Ja niimoodi iga päev.

Kuidas Brightoni akadeemiline õhkkond võrreldes Eesti- Oma eelmisel aastal ilmunud EPd „Matches” kirjeldasid Millal see juhtus, et Sander Möldri nimi ühel hetkel blo- ga oli? Kas enda asja lasti rohkem ajada? sa tantsulise ja sämplikesksena. Mis suunas sa tulevas- gosfäärist üha tihedamini läbi hakkas käima ja seda pea See oli vaba ja lihtne. Toimus umbes kolm loengut nädalas ja tel albumitel liikuda kavatsed? igal nädalavahetusel mõne ürituse line-up’ist leida võis? selleks, et oma hinded kätte saada, ei pidanud just eriti pal- Praegu olen ma niimoodi teinud, et see EP, mis nüüd peaks (Mõtleb pikalt) See on juhtunud kuidagi väga sujuvalt. Kui ma ju tegema. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppekavasid ilmuma, on loodud sama tehnikaga kui „Matches”. Jälle häs- 2008. aastal Eestisse tagasi tulin, sain ma tuttavaks Clazzi vaadates olid need oma filosoofia ja muude alusainetega pal- ti palju sämpleid. Kauamängiv tuleb ilmselt pisut uinutavam. tolleaegse programmijuhi Riin Urbanikuga. Ta kutsus mind ju laiapõhjalisemad. Brightonis ei olnud sellist asja absoluut- Rohkem on päris pille. Jazzkaare järelpeole plaate mängima. Ma ei olnud selleks selt ja koolivahetuse tingiski osalt minu soov üldhariduslikke hetkeks üle nelja aasta seda teinud. Põhimõtteliselt Clazzist aineid õppida. Sa kipud oma lugudes vist enamasti soulist pärinevaid asi algaski. Esimesel korral mängisin seal niisama ja ühtäkki sämpleid kasutama? hakkasin seda sujuvalt iga nädal tegema. Clazzis tutvusin ka EMTAs oled sa nüüd juba magistrisse jõudnud. Ma ei saa- Mul oli „Matchesi” puhul kuidagi väga raske sellest eemal- Janno ehk DJ Questiga, kes on mind palju aidanud. nudki täpselt aru, mida sa seal õpid, kas kompositsioo- duda, sest soul on muusika, mida ma igapäevaselt kuulan. ni või elektroonilist muusikat? Tahes-tahtmata ammutan sellest ka inspiratsiooni. Sämplite Kui palju sa oma esinemistega välismaale satud? Ma ei ole selles isegi päris veendunud. Kui ma sinna õppima loend on sellel plaadil üllatavalt pikk – ühe pala puhul kesk- Sel aastal olin OYTiga Positivusel. Siis mängisin veel Satta läksin, oli selle eriala nimi elektronmuusika kompositsiooni miselt kümme erinevat lugu, kust midagi võetud oli. Põhili- Outside’il, mis on üks Leedu suurimaid festivale. Sügiseks on suunal. See nimetus on nüüd mõned korrad muutunud, nii selt olid kõik nendest 70ndate ja 80ndate disko- ja souliartis- kinnitatud esinemised Norras, Soomes ja Portugalis. et ma päris täpselt ei teagi, mida ma õpin (naerab). Sisuliselt tid. Mõni kaasaegsem asi ka vahepeale. on see komponeerimine elektrooniliste vahendite abil. Festivalidel esinemine hõlmab endas ka üsna suure pub- Peale tšello mängid sa ka trumme ja oled üsna vilunud liku ees ülesastumist. Kuidas sul lavanärviga lood on? On su õpingud sulle loominguliselt kasuks tulnud või ki- klaverimängija. Kust sa need oskused omandanud oled? See täiesti oleneb kusjuures. On mingeid hetki, mil ma avas- puvad need pigem kammitsema? Trumme hakkasin ma õppima pärast seda, kui tolle põhikoo- tan, et olen enne esinemist täiesti närvis. Selline väike närv Arvan, et oskan öelda seda paremini ehk viie aasta pärast, liaegse rokkbändi kitarrist mu pillimänguoskuse kohta küsis. on alati, aga see on iseenesest hea. Sõltub sellest, mis kont- kuid hetkel tundub, et kaasaegne klassikaline ja tugevalt to- Mängisin küll tšellot, aga selle bändi kontekstis ei olnud sel- serdiga tegu on. Mõnikord ka sellest, kes saalis on, kuigi see naalsest muusikast eemale hoidev suund arendab ja avardab lest kasu. ei peaks tähtsust omama. Mu tark tšelloõpetaja ütles jällegi, mõtteid. Enne EMTAt kuulasin ebakõladeta ilusat muusikat. et sa pead isegi siis kindlalt mängima, kui president uksest Viimased viis aastat olen oluliselt rohkem keerulise muusika Sa oled praegu tegev ka State of Zoe ja OYTi ridades. sisse astub. maailmas ekselnud ja mingil määral aitab see ilusate helide Kuidas sul üldse enda loominguks aega jääb? loomisele kaasa. Enda loomingu jaoks võiks tõesti rohkem aega olla. Hetkel President ju oligi Positivusel. on iga paari nädala tagant State of Zoe või OYTi esinemi- Jah, ma mängisin Tallinn Music Weeki telgis plaate ja presi- Sa oled öelnud, et muusika tegemise juures on sinu jaoks sed ning suurem osa ajast kulub nende ettevalmistamisele. dent seisis mu kõrval ning otsis mingisugust juhet, sest ta tah- oluline püsivus ja positiivne meelestatus. Negatiivsetest Mu tšelloõpetaja ütles ikka, et sa oled nagu Hunt Kriimsilm – tis ka plaate mängida. emotsioonidest sa siis, erinevalt paljudest teistest, ins- üheksa ametit ja kümnes on nälg. Mind on alati koostööd hu- piratsiooni ei ammuta? vitanud, aga arukam on neid projektivormis teha ja rohkem Paljud ütlevad, et kodupubliku ees on ikka õudsem üles Kusjuures minu jaoks on täiesti üllatav, et inimesed üldse EP või albumi kirjutamisele keskenduda. Kuna see muusika, astuda. melanhooliaga midagi teha suudavad. Kurvana või stressiroh- mida ma State of Zoe ja OYTiga teen, on praktiliselt kõik mi- Ma mäletan, kui ma eelmise aasta talvel Norras Tromsų filmi- kel perioodil ma luua ei suuda. Pigem on just nii, et inspirat- nuga seotud, siis tuleb päris tihti sellist mõtet ette, et miski ei festivali aftekal mängisin ja avastasin, et mul pole üldse mitte : 11

Red Bull Music Academyst oled sa nüüd juba osa võtnud ja palju välismaiseid kontakte saanud. Üsna tüüpilise küsimusena pean ikka uurima, et kas ka sulle tundub piiri taga rohi rohelisem ja taevas sinisem? See ei ole nüüd selles mõttes eraldi eesmärk, et kindlasti peab kuhugi välismaale saama. Vaikselt nagu tiksub peas. Kuna Eesti turg on lihtsalt nii väike, siis tegelikult võiks ju. Kui ma oma MUUSIKA Soundcloudi vaatan, siis on kuulajate seltskond pigem väga rahvusvaheline. USAs kuulatakse palju. Lõuna-Ameerikas, Inglismaal, Prantsusmaal ja Venemaal ka. Kusjuures Leedus on rohkem jälgijaid kui Eestis. Sellele toetudes võiks ju arendada seda välismaa asja.

Mainisid enne, et järgmine EP ilmub sul ühe Portugali plaadifirma alt ja lisaks on varasemalt kõlama jäänud ka võimalik koostööprojekt ühe tuntud UK leibeliga. Mul on nende mõlemaga praegu väga tihe suhtlus, aga pean lihtsalt muusikat looma. Ma vahepeal uimerdan selle koha pealt. Portugali plaadifirmaga on hästi läinud – nad lasevadki nüüd järjest mitu minu plaati välja. Praegu on lisaks veel üks Saksa ja Itaalia leibel, nii et huvi on, aga lihtsalt pole praegu väga materjali, mida neile saata. Ma olen natuke laisk olnud. Ongi täpselt see, et olen nende teiste projektidega liiga seotud ja oma aega on vähe.

Mis puhul sa Royal Albert Hallis esineda said? Ma õppisin keskkooli ajal Šotimaal ja mängisin seal ühes kam- meransamblis. Oli mingi võistlus, mille võitjad said Royal Al- bert Halli esinema. Lava ei asunud seal, kus see tavaliselt on, vaid rahva keskel ning kõrgemal. Ma olin seal šoti seelikuga ja no ma ei ole tüdruk (naerab). Ma ei ole harjunud seelikut kandma, pluss ma mängisin tšellot!

Millega sa üldse muusikaväliselt tegeled? Palju sinu jaoks sellist aega eksisteerib, kus sa muusika sees pole? Ma pean ausalt tunnistama, et ega väga palju aega muusikast üle ei jäägi. Tihtipeale on nii, et lähed ühest proovist teise ja kuulad muusikat või lähed õhtul koju ning otsid uusi lugusid. Kuulad mingeid vinüüle, mida pole jõudnud läbi kuulata, või siis raadiosaateid järgi, nii et see kõik on ikkagi väga muusikaga seotud. Pean tunnistama, et mingit muud suurt hobi nagu ei olegi. Võib-olla peaks tekitama. (Irooniliselt) Kardisõit näiteks või langevarjuhüpped.

Ametlikke videoid ei leia sinult Youtube’ist ühtegi. Kas sa ei ole mõelnud midagi sellega seoses ette võtta? (Ohkab) Ma ei ole selle peale isegi ausalt öeldes mõelnud. Tean, et tänapäeval on see võib-olla eriti oluline, kuna You- Foto: Renee Altrov tube annab nagu mingi lisaväärtuse. Ma arvan, et ma ei ole ise kunagi oma muusikasse nii tõsiselt suhtunud. Olen teinud seda lihtsalt seepärast, et see meeldib mulle, ja ma ei ole kunagi mõelnud, et peaksin oma muusikat kuidagi hirmsasti tu- mingit närvi. Ja samas tuled siia, vaatad publiku hulgast kõiki keeran. Näiteks „In Your Eyesi” puhul võtsin appi Usheri vo- rustama. Kui see inimestele meeldib, siis jõuab see ise nende neid tuttavaid nägusid ja mõtled, et issand jumal. Positivusel kaali. Pöörasin tagurpidi ja tegin kiiremaks. kuulajateni, kes seda kuulata tahavad, ja kui ei meeldi, siis ma on samamoodi pigem raskem mängida, sest seal näed juba ei hakka ka pükstest välja hüppama. kaugelt, et teda ma tean ja teda ka. Sa oled teinud koostööd Faye Houstoniga, kes Jazzkaare raames ka Eestis esinemas on käinud. Kuidas sa temaga Nii et mingit väga hullu visuaalse kontseptsiooni plaani Kuidas sulle Eesti house’i-skeene hetkeolukord tundub? tuttavaks said? sa hetkel välja ei tööta? Kask on hea ning Firejosé ja Robert Niko on viimasel ajal Temaga sain ma kogemata tuttavaks enne, kui ma Brighto- Ma olen selle koha pealt võib-olla natuke vanamoeline või ägedaid asju teinud. Ajukaja vanast ajast loomulikult ka. Neid nisse otsustasin minna. Ma olin millegipärast nii julge, et kir- igav. Võib-olla on see oluline, aga mina seda oluliseks ei pea. suuremaid ja väiksemaid asju on veel terve hunnik. Viimasel jutasin Myspace’is erinevatele inimestele, et sul on äge hääl Ma ei ole selline, et lähen iga kord mingi hullu riietusega esi- ajal on märgata selle žanri elavnemist ja populaarseks muu- ja äkki teeks koostööd. Faye, teiste seas, vastas ja ta elas nema, et kogu see visuaalne külg tervikut toetaks. Vaatasin tumist laia kuulajaskonna hulgas. Brightonis. Läksin sinna kooli ja ta pakkus ühel päeval välja, sel aastal New Yorgis toimunud Red Bull Music Academy et võiks kell kuus kuskil kellatorni juures kokku saada. Tege- pildigaleriid ja sealt jäi meelde peamiselt ainult üks tüdruk, Oled sa viimasel ajal mingeid lahedaid muusikalisi avas- mist oli suure mustanahalise naisega ja ma veel mõtlesin, et kellel olid pikad mustad juuksed, lühike miniseelik, punased tusi teinud, mis sinus erilist vaimustust on tekitanud? mis siit nüüd tuleb. Faye on aga ülilahe inimene ja me saime huuled ja iga pildi peal põhimõtteliselt üks ja sama naera- Ma olen viimasel ajal muusikas natuke pettunud. Kuna män- kohe hästi läbi. Jõime mõlemad ühe õlle, hakkasime rääkima tus. Seda arvesse võttes tekib küll korraks selline tunne, gin iga nädal plaate, pean ma väga palju erinevat muusikat ja tegime juba järgmisel päeval koos muusikat. Kui tulin Brigh- et peaksin võib-olla ikkagi oma isikuvisuaalidega tõsisemalt kuulama ja läbi kammima. Paratamatult on selle hulgas roh- tonist koolist ära, möödus võib-olla paar kuud, kuni tekkis tegelema. kem materjali, mis ei meeldi ning mõjub väsitavana. võimalus ta Eestisse esinema kutsuda. Nüüd on ta siin oma viisteist korda käinud. Juba täitsa estofiil. Kuidas sul muidu laulmisega suhted on? Kas tulevastel plaatidel võib ka su enda vokaaldebüüti kuulda? Sa oled öelnud, et su muusikas kipub midagi ikka alati Sander Mölder Kui ma rohkem tšellot üritasin mängida, siis mõtlesin, et proo- logisema. Kas see on sinu puhul taotluslik? viks laulu ka, aga ma ei ole ikka eriti vokaali tüüp (naerab). Minu arust kaob muusikast liigse puhtuse korral elu ära. Kui- Žanr: elektroonika, soul, džäss Võin kuskil tausta laulda ja olen kunagi hästi pikalt ka pois- gi tänapäeval, mitte ainult mainstreami’i, aga ka populaarse- tekooris osalenud, aga mingit James Blake’i minust ikkagi ei maid house’i, tekno ja dnb asju kuulates, on produktsioon Diskograafia: „Matches” EP (Emerald City) tule. Isegi kui väga tahaks. Kõige rohkem mõjutas mind vahe- kõla mõttes viimse piirini viimistletud. Mõnikord vürtsitavad peal see... (Jääb mõtlema ja sukeldub lõpuks kotti oma läpaka ägedamad produtsendid oma muusikat näiteks mõne saundi Bändid: State of Zoe järele, et laulja nime järele vaadata.) Jai Paul! Tema lihtsakoeli- üleliia valjuks keeramisega. OYT ne vokaalikasutus kõlas ahvatlevalt. Mõtlesin, et niimoodi Praegu on muusika produtseerimise selgekssaamine äär- Leslie Da Bassi live-koosseis oskan ma laulda küll. Proovisin. Ei tulnud välja. Gonjasufi oli miselt lihtsaks tehtud, aga tõeliselt heal lool peab olema isi- Varasemalt ka Cosmoskva ka üks, kes minus sellise tunde tekitas. Kusjuures ma kasutan kupära, mingi väike knihv või nõks. oma lugudes hästi palju meeshääli, mille ma naisvokaalideks @: soundcloud.com/sander 12 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013 Muusikarubriigile keerab volüümi juurde: Fuck Buttons – Slow Focus (ATP, 2013) DJ-ANkeet Kuulas: Mariliis Mõttus Earl Sweatshirt – Doris (Tan Cressida, 2013) Kuulas: Silvia Urgas

Andrew Hungi ja Benjamin Poweri ideedesulamist tekkinud bändi Fuck Buttons eelmiseid kauamängivaid „Street Horrrsing” ja „Tarot Sport” on nimetatud helisid väänava Kui kunagi on üldse olnud räpipunte, millesse kuulumine va- tumeda vundamendi ning sinna peale ehitatud helgemate nematele head meelt valmistab, siis kindlasti ei ole selleks meloodiakildude poolest ideaalseteks maailmalõpu eelpeo Odd Future. Eriti kui su ema on õigusteaduse professor ja soundtrack’ideks.

MUUSIKA isa luuletaja ning su 15-aastaselt tehtud esimene mixtape si- Albumiga „Slow Focus” jõuab Fuck Buttons tolle peo agoo- saldab laulu nimega „epaR”. Earl Sweatshirti vanemad rea- nia- ja ekstaasisegusesse lõppfaasi: enamik varasematelt geerisid sellele kõigele nii nagu muretsevad pered muiste: plaatidelt läbi käinud heledatest laikudest on maha lihvitud saatsid Earli kõigist pahedest eemale Samoasse poiste eri- ning müravalangud kõlavad jõulisemalt ja süngemalt kui ku- kooli ümber kasvama. nagi varem. „Brainfreeze” avab plaadi agressiivsete trummi- Foto: Hanna Samoson Eelmise aasta alguses anti 18-aastaseks saanud Earlile lah- dega, mis segunevad tasaste paranoiavilksatustega, sulavad ke luba USA pinnale naasta ja räpisõbrad hakkasid ootama kriiskavatesse sündikäikudesse ning plahvatavad lõpuks ra- Madis Aesma pingsalt Odd Future’i imelapse debüütalbumit. Esimesed hutuks müratormiks, käivitades peas eelmistele albumitele märgid olid lootustandvad: Odd Future’i „Oldie” ja Frank omaselt filmilikke stsenaariume. „Prince’s Prize’iga” annab Madise jutu saatel ärkab iga endast lugupidav Raadio 2 kuu- Oceani „Super Rich Kidsi” peal oli Earl veelgi kavalam, lai- duo plaadile kõige tantsitavama obaduse, tuues mängu selge laja – lisaks argipäevade hommikuprogrammist tuttavale sem ja parem kui varem. vibaleva sündigruuvi ning sööstes seejärel „Stalkeriga” täis- häälele mängib Madis pilli Ans. Anduris, Eliidis, Röövel Ööbi- Seega pole ime, et Earlilt verinoorena otseteed hiphopi käigul eesootava apokalüpsise poole. Epiloog „Hidden Xs” kus ja Köögis ning aeg-ajalt võib teda tabada ka plaadimängija klassikavaramusse lendavat plaati oodati – midagi sarnast, kasvab oma 10-minutilise kestuse jooksul eepiliseks helieks- tagant. nagu Nas kunagi „Illmaticuga” korda saatis. „Doris” on aga plosiooniks, millest ehedamat ekvivalenti valgusele tunneli DJ-debüüt: Esimest korda mängisin muusikat teistele plaadi plaat nagu plaat ikka: mõned lood jäävad, mõned hajuvad lõpus otsida ei oskakski. Ainus fraas, mis selle loo tipphet- pealt ette enda mingil sünnal, äkki sain 8 või nii. Plaadiks oli üsna pea suure kapuutsiga unustusehõlma, aga millegi suu- keks ühte punkti naelutatud pilgu saateks üle mu huulte suu- Modern Foxi vinüül. Aga nii, et plakatil on kirjas nimi ja te- rema ja läbimõelduma ootus säilib. Tähelepanuväärne on dab tulla, on „täitsa lõpp”. Üsnagi eufooriliste tunnete seas gemist on korraliku peoga, mängisin vist kunagi Tartus min- aga see, kui aeglane album „Doris” on. Earlil pole mitte ku- leidub albumil „Slow Focus” ka hetki, kus üksteise otsa lao- gil indiesh*t.ee üritusel Maailmas. Võis olla äkki 2006. aasta hugi kiiret. Ta kogub kuulajad hoopis enda ümber istuma ja tud kihid end väsitavalt kordama hakkavad – seda lugudes lõpp? Tegin seda koos Neeme Lopi, Lauri Järvlepa ja kellega- jutustab neile lugusid, mis on kohati pigem spoken word kui „Sentients” ja „The Red Wing”. Viimane hakkab kõrva küll gi veel. See pidi olema üks esimesi kordi. noore vihase mehe räpp. Samas pole Earl olnud kunagi klan- värske saundiga, aga mingil hetkel unustab bänd hiphopimai- Samas ma ei pea ennast tegelikult üldse DJ-ks – kui paar nikaaslase Tyler, The Creatori stiilis agressiivne, pigem on ta gulise biidi lihtsalt loop’ima ning jääb seda mitmeks üksluiseks korda ämbritäie veega lõket kustutad, siis sa ei ole ju veel introspektiivne kõrvaltvaataja. minutiks mürakurikaga materdama. tuletõrjuja. DJ-ks olemine eeldab minu meelest kolme asja: Senikaua kuni Earl veel suuremaks ja küpsemaks kasvab „Slow Focuse” kuulamisel jooksevad peas pildid, mis muu- seda, et sul on ilgelt palju plaate (peamiselt vinüüle muidugi), ning lugudele rohkem liha ümber kasvatab, tuleks panna al- tuvad kohati hektiliseks nagu pidu keset „Matrix III” lõpust- jube hea ja mõõtmatult lai muusikamaitse ja ka tehniline skill bumilt „Doris” kõrva taha näiteks pähe pesa rajava klaveriga seene, kus plahvatused ja metallirahe toimuva hoomamise mängida ja miksida veenvalt kõikvõimalikku muusikat. Kaht- „Chum” ja „Sunday”, mille Earl koos Frank Oceaniga nii tül- võimatuks muudavad. Sellest hoolimata kõrguvad paljude lustan, et kui nende asjade eest näiteks kümne palli süstee- pinult kurvaks muudab, et Frank Oceani mullune plaat tun- helide kohal jõud, ilu ja progress, mis tahavad viia adrenaliini mis mingeid punkte anda ja seejärel skoorid kokku lüüa, siis dub vaat et entusiastlik. Free Earl! kõrgemale, kui see tõusta jõuab. Sellise muusika saatel võ- meie igakuise peo Kalamari Uniooni djuudide seas jääksin taks maailmalõpu vastu küll. ma küll viimaseks, kuigi igas valdkonnas toimub teatav ede- nemine kogu aeg. Võib-olla saab minust kunagi DJ, võib-olla Pond – Hobo Rocket John Sand – Crude ka mitte. (Modular, 2013) (2013) Muusikas oluline: Peomuusikas ikka see, et oleks funk sees! Kuulas: Ants Siim Aga jube raske on kirjeldada, mida ma selle all mõtlen. Kind- Kuulas: Martiini lasti mitte ainult George Clintonit, vaid mingit spetsiifilist võnget. Ja mingis mõttes meeldivad mulle ebatavalised lood, vead muusikas on ka sageli sümpaatsed. Muusikas ebaoluline: Ei oskagi öelda, viiulid vanakooli dis- 70ndate psühhedeelse spacerock’i ning Tame Impala austajad komussis käivad sageli närvidele. võivad rõõmustada: Pond, Austraalia bänd, mille koosseisu Antud antropoloogilise albumi võib jagada kaheks osaks: Mida mängin: Mulle meeldib muusika, mis on sooja saundi- kuulub kolm Impala praegust või endist liiget, on andnud väl- esimene on raua isa ja teine on raud ise, milles raua isana ga – jällegi ei oska seletada, mida ma silmas pean. Aga jäise ja oma viienda albumi. Hoolimata oma tagasivaatlikkusest esinevad elemendid ja aimdused meenuvad meile varase- heliga tantsumuusikat on väga palju. Stiililiselt ilmselt igasu- on plaadil palju veidraid helikombinatsioone, mis panevad mast kultuuriloost. Mulle viskas esiteks helimälust ette Ber- gused hausist lähtuvad asjad ja mingid vanemad üllitised ka – selle kõlama väga kaasaegselt. liini Raadio juubelialbumil välja toodud helinäiteid üle maa- need peamiselt 80ndate algusest. Aastaarvud samas suurt Meeldejäävaid kitarrikäike ja viiteid minevikusaurustele ilma alates vaharullisalvestistest (nt lugu „Be-Be Mad”) kuni tähtsust ei oma. leidub erinevatele maitsetele. Bo Diddley biidiga stoner’lik Ameerika folgikogumikeni enne II maailmasõda („I’m Hea- Mida ei mängi: Ma ei ole vist ühtegi lugu mänginud, mis mulle avalöök „Whatever Happened to the Million Head Colli- ding Home”, kus voc gruuvib vana bluusi võtmes, refräänis endale sel hetkel ei meeldiks. de?” võib tavalise muusikasõbra jaoks alustuseks petlikult kohtub ka kantriga, seda muidugi selle heas mõõtmes). „I Eredamad mängumälestused: No viimane Kalamari Unioon eksperimentaalne ja rõhuv olla. Samas albumi teine ja viies Do Meat You” on spirituaal või ka algsoul. „Cool&Calmis” Kultuurikatla Aias ja Kanala kohvikus oli täiesti fantastiline. lugu, varem singlitena ilmunud „Xanman” ja „Giant Tortoi- oleks juba tahtnud kaugelt kostvat bandžot või mandoliini Meil oli külaliseks Kris Luigend Haigla Peo ürraritelt. Väga se”, lasevad temalgi kergemalt hingata – kuulda saab White kuulda, samas sobis ka aknast kostuv kitsede määgimine, tore oli, vaib ja muusika ja kõik. Veebruarikuine on ka ere- Stripesi laadset kiiresti meeldejäävat ühe massiivse kitarririfi mis asus kokku kõlama ülimalt just loos vallanud mitmehääl- dalt meeles. juhitud garaažirokki. susega. Ning kui sest juba küllalt sai, tuligi toekas käsipuu Tehnilist: Pioneeri asjadega olen rohkem sina peal kui muu- Hingetõmbeaega annab Pond vähe. Nick Allbrooki moe- rütmi ja tempo muutuse näol, mis omakorda vaikselt vajus. dega. Läpakast mängivad mussi ainult mingid douche-DJ-d, kalt iniseva vokaali kantud „O Dharmale” järgneb Black Aga „By the Washing Machine” on hoopis teise meeleolu- nagu ma olen aru saanud. Nii et seda ma ei tee. Peamiselt Sabbathi stiilis raiuv „Aloneaflameaflower”. Nimilugu on ga lugu, meenutab midagi „Eesti ballaadide” tumedusest. on ikka igal peol kasutusel mõningad uued CD-R-id ja erinev ülejäänud kompotist eristuv: hoogsale raadiosõbralikule „Sunny Side’i” tugevaim element on basso ostinato ehk jon- selektsioon hõredast vinüülikogust. kitarritaustale laulab vokaali bändi kodulinna Perthi oma naka bassi dialoog koeraga, sama koer hoolitseb väga hästi Nõuanne: Üks olulisemaid asju on see, et volüümidega ei Erkki Hüva ehk Cowboy John, keda huvitab, mis uimasteid mitte ainult ülemineku eest järgmisesse loosse, vaid ka digi- oleks mingit jantimist – ehk kui mängid erinevaid lugusid näi- bändimehed pruugivad („What kind of drugs you guys on?”). mürarikka lainemühaga jalutskäigurütmi eest. Muidugi mõis- teks erinevate seadmete pealt ja eri ajastutest, siis on ikka Lühikese, 34 minutit kestva albumi lõpetab plaadi pikim pala ta tekib igal kuulajal oma lokaatorinaks, ega ilma selleta raua vaja kogu aeg jälgida, et lõppvolüüm oleks sama, mitte ei kõi- „Midnight Mass”, kus bänd on vabastanud end spacerock endani pruugi jõudagi (visandlike teostega juba on nõnda, guks. Rhythm Doctor vist mainis samuti seda siinsamas rub- jam’i käigus otsekui neist vähestestki raamidest, mis ülejää- jätavad palju tõlgendamisruumi, kuid on nõudlikud, st tuima riigis. Ma ise oskan oma lühikesest kogemusest lisada seda, nud lugude puhul täheldatavad olid. lokaatoriga ära mine). et ei ole hea mõte panna DJ-laua alla terve kast õlut või siis Ansambli püsimatus ja truudusetus kindlale stiilile tuleb Põhiline raud on mõistagi vokaal, mis veab kõik eelneva kas lasta kellelgi teisel see sinna paigutada. Veits puine on, kui DJ „Hobo Rocketil” ehk isegi paremini välja kui nende mullu- või tagantjärele käima. See toimub ilmekalt esimeses loos on rohkem täis kui enim purjakil peoline. sel läbilöögialbumil „Beard, Wives, Denim”, mis ei olnud nii „White Man”. Alahinnata ei saa ka üldist kompositsiooni, Viis klassikut: Ohio Players „Love Rollercoaster”; Common „tagasivaatavalt edasiruttav”, vaid pigem lähedasem Tame mis on nimelt toores, aga kompaktne, moodustades isegi Sense „Voices Inside My Head”; Codek „Demo”; Eddie Floyd Impala loomingule. Tuleb märkida, et Impala värskeim al- ringi, mida lõhub võib-olla ainult lugu „My Baby” (veidi üle „Bring It On Home to Me”; Laid Back „White Horse” bum „Lonerism” on „Hobo Rocketi” kõrval ehk rafineeri- pandud). Parajal määral kostavad plaadil efektid, põhiliselt Viis hetkekummitajat: Lindstrøm „No Release” tum, Pondi üllitis samas jõulisem ja julgem. Igatahes laseb kaja ja tempod, ning läbiv teema „rand”. Palm särgilt ja lained Dwaalicht „Bird in the House”; Richard Rossa „The Day You album aimata vägevat kontsertbändi – tõenäoliselt teeks voodilinalt kohtuvad kõik loos „Inconnu”, moodustub pilves Learn the Balance Is the Day You Die”; Arto Mwambe „Om- Pond oma uusima albumi arsenaliga festivalilavadel Impalale unistaja äraspidine surfimuss, lugu sobib plaadi lipulaevaks, bala Mbembo”; Scotty Coats „Double Fisted” silmad ette. ehk siis esilauaks, ideaalselt. : 13

Odd Hugo – Odd Hugo The Strokes – Comedown Machine Uus Eesti biit (Odd Hugo Music, 2013) (RCA, 2013) Kuulas: Berk Vaher Kuulas: Raul Ojamaa

Kõik on paigas, kui lasta neil lihtsalt olla. Suvelõunal „sangast” The Strokesi moodustavad neli meest New Yorgist, kes MUUSIKA tiksuda, grillipeol kuumarabanduse soundtrack’i esitada. Ja 2001. aastal oma debüütalbumiga „Is This It” kohe suurele eriti viimasel juhul – nagu Tartu Muusikanädala avaõhtul ko- areenile murdsid – seejuures nimetati neid kitarrimuusika getud – on võimalik neid ka huvi ja naudinguga kuulatama päästjateks. „Comedown Machine” tuli välja ilma suurema jääda, sest päris võluv on see kontrast lugude nukruse ja kärata – see aga ei tähenda, et tegu on igava plaadiga. Pi- juhttandemi kavalalt välkuvate mustlasesilmade vahel. Nagu gem jääb just mulje, et bändil on üle pika aja stuudios lõbus Odd Hugo oleks kutsutud kellegi matusele, mis aga viimasel olnud. Kui varem kirjutas laulja Julian Casablancas peaaegu hetkel ära jäi, ja bänd on muigamisi ikkagi otsustanud oma kogu materjali ise (isegi bassipartiid), siis seekord on jäetud kava ette mängida. ruumi kõigi ideedele. Tulemus on üpris kirju. Kellele meel- Aga niipea kui ma Odd Hugo muusikale mõtlema hakkan, dib varajane The Strokes, leiab sarnast kõla loost „50/50”. on „aususe ja autentsuse” teema mul nõngelt tee peal ees See on ka albumi kõige pungim lugu, mille jaoks Casablancas Foto: Tallinn Music Week kui šerifi hobune. Ja seda ei juhtu kuigi sageli, kuna olen lep- riiulist isegi megafoni stuudiosse kaasa võttis. Kuid see pole pinud tõdemusega, et enamasti lähevad mäng, hübriidsus ja kõik – lood nagu „Welcome to Japan” („what kind of asshole elegantne vale mulle (heliliselt) rohkem korda kui ausus ja drives a Lotus”), „Tap Out” ja „Happy Ending” on ühed gruu- Marten Limbach autentsus – niivõrd kui ma viimaste täispuhtusse üldse usun. vikamad palad, mis bänd iial teinud. The Strokes särab jät- Nii ka Americana vallas: mul on Harry Smithi folgiantoloogia, kuvalt oma geniaalsete riffide ja kaasakiskuvate rütmidega. Sämplides kaasaegset folki ning lisades sinna moodsaid juke’i kuid ma kuulan ikka jahirokki. Torkab kõrva, et Casablancas on avastanud enda jaoks fal- ja tekno kõlasid, loob Marten sügavaid ja minimalistlikke he- Ja sealt nood kõhklused – ma tajun, et Odd Hugo püüd- seti ja seega on paljud lood lauldud varasemast pehmema limaailmu, moodustades korduvatest motiividest ja üllatus- leb ausa ja autentse kõla poole, aga ma kuulen neis kindlasti maneeriga. „One Way Trigger” sarnaneb rohkem Casab- likest vahepõigetest hüpnootilise ja meditatiivse keskkonna. pigem jahirokki kui Metsikut Läänt või Apalatše (kõik nood lancase sooloprojektile, liigitudes olemuslikult 80ndate new Vürtsitades seda vihjetega sellistele kodumaistele artistidele tempovahetused, džässi- ja progevihjed, mitu lugu ühes...). wave meenutuste žanrisse. Seda lugu on kritiseeritud suisa nagu Orelipoiss, Mari Kalkun ja Mari Pokinen, saamegi vaik- Kui ma mõtlen, et nad mängivad, siis tunnen, et väärtõlgendan liigse sarnasuse tõttu A-ha hitiga „Take On Me”. Sellised selt, kuid aina kindlama leegiga põleva uue nähtuse Eesti neid enda kasuks. Kui ma mõtlen, et nad võtavad oma asja lood nagu „80’s Comedown Machine”, „Call it Fate, Call it muusikapildis. Marten Limbach õpib hetkel Eesti Kunstiaka- täiesti tõsiselt, siis naudin seda plaati vähem, kui too väärib. Karma” ja „Slow Animals” näitavad täiesti uut suunda bän- deemias graafilist disaini ja 29. juunil andis plaadifirma Eesti Ma võin ju mõelda ka hoopis muust. Mõelda „David Axelro- di loomingus. On hakatud katsetama atmosfäärilisusega ja Pops välja tema debüüt-EP „Lained”, mis sisaldab nelja pala dist!”, kui kõlab „Do I Offend You”, või Jandeki ja Nick Cave’i Casablancas laulab malbemalt kui iialgi varem. „Call it Fate, jagu trippivat ja mõtteid kohendavat ambient-haussi. arrennbii-duetist Kusturica filmis, kui kõlab „A Song For As- Call it Karma” on albumi kõige nostalgilisem lugu, kõlades hes”, või üldse tollest pasunate balkanlikkusest, mis justkui oma džässilike kitarride ja sumeda helipildiga kui teemalugu Kes on Marten Limbach? tunnistaks, et see kõik on ikkagi mäng, hübriidsus ja elegant- mõnest 60ndate filmist.K uigi The Strokes on püüdnud taas- Poolenisti pärit Võrumaa metsade ja järvede vahelt, üles kas- ne vale. Või ma ei pruugi üldse tähtsustada seda, mis mind saavutada „Is This Iti” edu, pole see õnnestunud. Samas on vanud Tallinnas. Peale muusika on veel kindlasti tähtsal kohal minu kui egoistliku kuulaja maailmas liigutab, vaid aktseptee- kuulda, et ambitsioon on ikkagi olemas, võetakse ette uusi hea toit ja maailmas ringirändamine. rin Odd Hugot niisugusena, nagu see on. Ehk siis lasen neil helimaastikke ja üritatakse edasi liikuda. Bänd gruuvib sama lihtsalt olla. hästi nagu alati, tegu on väga mitmekihilise albumiga, kuigi Millise loo peale sa ütlesid, et vot nüüd aitab, tahan ise Aga mu ulakam pool igatseb siiski mingit häiret selles idül- teist poolt sellest iseloomustab liigne downtempo. Kindlasti muusikat teha? lis. Sulgeda nad ööpäevaks Barthol Lo Mejoriga Müürilehe tasub kuulata mitu korda, sest mõned lood avanevad alles See juhtus täpselt Mari Kalkuni „Hommikuvalge” ja DJ Screw toimetusse – kui loidab koit, kas on siis sündinud ehk mõni pärast mõningast kuulamist. mixtape’i vahel. süüdimatu, maitselage ja tantsupõrandaid vallutav hi-nrg- bluegrass-oopus? Üllitasid suvel plaadifirma Eesti Pops alt digitaalse EP, mida jagasite tasuta. Kuidas suhtud tasuta muusikasse? Kas kergelt kätte saadud materjal saab vähem tähele- panu? Arvan, et üldiselt saab see kindlasti vähem tähelepanu, aga mina suhtun sellesse igati positiivselt TOP 10 Tudeerid EKA graafilise disaini erialal ja oled ilmselt kursis plaadikujundustega, mida on läbi aegade tehtud. HYPNOSAURUS Kas sul on mõni absoluutne lemmik, kes väärib esile- toomist? Ja mida arvad inimestest, kes panevad plaadikaanele lihtsalt oma näo? Absoluutset lemmikut ei ole. Viimaste endale soetatud plaa- tide hulgast paistab silma kõige sümpaatsema kujundusega Romare’i EP „Love Songs: Part One”. Osad sellistest inimes- Rohkem kui 20 aastat tagasi loodud Hypnosaurus ja test, kes plaadikaanele lihtsalt oma näo panevad, oleks või- nende muusika on tänu plaadifirma Porridge Bullet nud kindlasti valida alternatiivsema kujunduse ja lõpptulemus augusti alguses välja antud vinüülile kogumas fänne nii oleks olnud parem. kodumaal kui ka mujal maailmas. Tükike Eesti elektroonilise muusika ajaloost, mis lindistati Ääsmäe mõisas Tüdrukutele meeldib, kui mees oskab mingit pilli män- 1992. aastal kraut’iliku palana kassetile ja mille 20 gida. Kas oma nurgas valmis keevitatud elektroonika eksemplari jagati tol ajal laiali vaid „omadele”, on nüüd võib ka olla chick magnet? saadaval ka 12-tollisena. Mis olid aga võtmesõnad neile Miks mitte? deep-house’i ja tekno pioneeridele, kes Eestis esimestena Tallinna pimedates keldrites sellist kummalist rütmimuu- Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu? sikat esitasid? Sämpler.

Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise 1. Üheksas korrus vaatega üle Tallinna muusikuga maailmast, siis kes see oleks? 2. Maailma atlas, reisimine suletud piiride taha Lee „Scratch” Perry. 3. 50ndatest pärit lampraadio Sakta 4. Virumaa loodus ja linnad oma kontrastidega Kuidas hindad hetkeseisu Eesti elektroonilise muusika 5. Rataskaevu tänava lindistusmaja maastikul? 6. Arthur Conan Doyle „Kadunud maailm”, taustaks Asi liigub jätkuvalt mööda tõusvat joont. Kraftwerki album „Computer World” 7. John Peel ja BBC Radio 1 Nimeta mõned oma praegused lemmikartistid? 8. Railo, Ott, Vambola ja Tiit Teklife’i kutid. 9. Süntesaator Polivox 10. Röövelööbikute seltskond ja eriti Raul Saaremets Küsis Madis Nestor Pane kõrv peale: soundcloud.com/marten-limbach KUKU NUNNU kuraatorikooli kasvandikud Marie Vellevoog, Triin Vellevoog, Tamm. Patrik Foto: Marie Tulgiste Agu. kasvandikud Marika ja kuraatorikooli KUKU NUNNU

KUNST 14 : k Marie Vellevoog: Marie Millinegima. on teie sellele lähenemine sõnapaarile? män kaasa teid kutsusime ja õhku palli selle Viskasime omavahelist seost ühe peale kirjapildis. täheerinevuse mingit PRAVDA”, pealtnäha pole „PRADA millel paariga sõna mängime Tänavu mänginud. aastal igal sees tivali ja mini tähemäng, õige sõnamäng, anagrammiline on UT NU KUKU IST ART Küsis Artel Rael ART IST K 2013 ERI :FESTIVALI NUMBER KAHEKSAS KAHEKÜMNE gepealt teatud mõttes sümbolite tähenduse: „P kommertslikkus ja moemaailm ning ja „P moemaailm kommertslikkus Triin Tulgiste: M Triin Tulgiste: mehhanismid. nähtused, mida iseloomustavad sarnased konstrueerimis tekkinud tulemusel protsessi sotsiaalse on reaalsuseks, ma pida harjunud oleme mida see, ka kui kommertsmaailm nii sulama. kokku hel omava mõisted need hakkasid rohkem seda mõtlesin, peale nende ma enam mida aga poolused, vastandlikud justkui nid A reaalsus. või „tõde” ma juba alguses I alguses juba ma paratamatusi. „P suurvõime, mille suhtessuurvõime, I ajaloolisi erinevaid lääne ja ida tähistada mõisted need vad kallis. N naeruväärselt elanike sissetulekut arvestades piirkonna siinse aga on mis ilule, ja luksusele ihaldusväärsele „P nostalgia. ja elatustaseme „inimväärse” ka samas surve, ideoloogilise ja perioodi nõukogude juva Marika Agu: mõttes. laiemas ka üleminekusituatsioonidele ja piiri- edasi sealt mõte liikus teemasse, käsitletud palju ki A roll. vastutusrikas kuid väike, minu käsitluses ainuüksi viide moemaailmale ja kommunist ja moemaailmale viide ainuüksi käsitluses minu ool eneseanalüüsis ool N äituse pealkiri „P pealkiri äituse RA inu jaoks hakkasid need kaks sõna tähista sõna kaks need hakkasid jaoks inu da- N L

selliseid väikesi mängukesi oleme fes V õpuks kujuneski minu lähenemiseks, et et lähenemiseks, minu kujuneski õpuks eed sõnad omandasid minu jaoks kõi jaoks minu omandasid sõnad eed E DA uroopa põhimõttelisi valikuid, aga ka ka aga valikuid, põhimõttelisi uroopa kontseptsioo- need tundusid lguses ” toob meelde ebamugavana mõ da- E uroopal on täita sidekriipsu uroopal sidekriipsu on täita ga et mitte jääda kinni küllalt kinni jääda mitte et ga P RADA RA U V RADA DA RA ” kui nii-öelda ” kui nii-öelda K V ” viib mõtte mõtte ” viib DA RADA ” ei ole ole ” ei UTU NU ii või ” kui Katsejänesed ja näituse „PRADA PRAVDA” olid kuraatorid festivali ja korraldajate Eiche Kaisa Arteli Rael kõrval ------vormi kooskõla M nihestatusele. „P ning köitvat ihaldusväärset, luksuslikku, „P kunstidiskursuses. probleemipüstitusi jõu/sümboli vahel, mis toidab lugematul dilemmana hulgal kahe suhet tähistavad sõnad need vaid minevikule, likule oma rõhuasetuses ühele või teisele poole kallutab. poole teisele või ühele rõhuasetuses oma suhet kunstnik vat mille omavahelist printsiipi, sõltuvuslikku konstitueeri kunstipraktikat kaks on ilmne tegelik, paljastav, T.T.: koostööd teete. sees tähemängu omaKirjeldage tööprotsessi ja kunstnikke, kellega selle ning valulävest. individuaalne ja oleneb kasvatusest, kehtivatest seadustest sioon nauding”, „paheline mille kogemine on väga tegelikult kontsept minu ka tuleneb Sealt süütunnet. teatud tekitada võib nautimine mille reaalsust, karmi traagilist, all enda dab on K on NU kollektiiv, kelle superilusas videos „ videos superilusas kelle kollektiiv, A tegevust. mõistlikku sõjaväelast, kes ei leia oludes endale muutunud kuidagi nud nõukogudeaegses sõjaväebaasis sihitult kaht hulkumas N pärandiga ja sellega seonduvate probleemidega tänapäeval. selt valminud tööd videomeediumis tegelevad nõukogude D nime: kaks sõelale jaoks minu kunstnikust neljakümnest bes DA „P sõnamänguga arvates nende võiksid kes kunstnikke, hulga teatud meile soovitas igaüks kellest ritega, K ominik R ominik äitusel on video „ video on äitusel aldusin oma kontseptsiooni sõnastades mõtlema sisu ja ja sisu mõtlema sõnastades kontseptsiooni oma aldusin ” kuidagi seostuda. K seostuda. ” kuidagi kuraatorikoolist. M kuraatorikoolist. T rakówis resideeruv noor poola kunstnik, kelle peami kelle kunstnik, poola noor resideeruv rakówis NUN KUKU sõltuvuses otseses olnud on ööprotsess 5. septembril avatav ART kuraatoriformaadiga. KUKU IST festival UTi NU eksperimenteeris sel aastal itszel ja A ja itszel M uto I uto atkajad” (2012), lagune näeme atkajad” milles uto I uto äng algas suhtlemisest väliskuraato äng suhtlemisest algas i k okkuvõttes jäi nende pakutud um pakutud nende jäi okkuvõttes talia South E South talia talia South E South talia eelitav, köitev pealispind pei uraatori-

M u nahk sõdib andme sõdib u nahk ast. D ast. ast on aga kunstnike kunstnike aga on ast RADA RA V P RADA ominik R ominik DA ” kui midagi ” kui tõde tõde ” kui RA itszel itszel V ------ART I K ka E D rumeenlane ongi tuntud jaautor. väljakujunenud tuntuim Selle ploki kunstnik üld mõni ka valikusse kaasata kui kunstnikega olevate guses mõjuinimese identiteedile. kaasaegse suaalkultuuri vi ja andmevahetuse kiire (2013)maailmaga” teemaks on nistustele, vaid hoopis 1993. aastal toimunud toimunud 1993. hoopis aastal vaid nistustele, gemist on ilmselt ka ühe tuntuima kunstniku tööga –D tööga kunstniku tuntuima ühe ka ilmselt on gemist M.V.: koosmõjul paheliselt ka nauditav. tingimuste teatud olla võib mis õõva, lausa või kõhedust das teerides kehtivatteerides süsteemi ainuvõimalikuna. presen väärtushinnanguid, kaasaja ka kui mälu kollektiivset nii suunab ideoloogia rahvuslik kuidas selle, välja toob video on tegelikult N alati sotsiaalselt konstrueeritud. junud pidama iseenesestmõistetavate kogumiks, väärtuste har oleme me mida See, toimemehhanismid. protsesside te ratud, ei kuidagi muutu seotud monumentidega ideoloogilis pöö sündmuse on ideoloogiline sellega vastupidiseks taust rahvahulganagu kuju rõõmuhõisete püstitataks saatel. K paistab, videos ja tagurpidi pööratud on see kuid alguses, L materjali dokumentaalset kasutatud on videos Selles käigus. koosoleku esimese kohe meil tekkis idee kaasamise mille N tas põhjal loodud tantsulist performance põhjal loodud tantsulist selle ja treeningut sõjaväelaste paralleelselt näeb tus”, milles K Chelsea niga enini monumendi mahavõtmisest Vilniuses 1990. aastate M Väliskuraatorite soovitustest haakus minu kontseptsioo umu näitusel „ näitusel umu inu jaoks oli oluline teha koostööd nii alles karjääri al karjääri alles nii koostööd teha oluline oli jaoks inu estis esinenud ning on esindatud praegu joonistustega M arkevičiuse video „Once in the XX Century” (2004), (2004), Century” XX the in „Once video arkevičiuse S da oma käsivarrele sõna „ sõna käsivarrele oma da „ movi fotod kui L kui fotod movi D kud ne muutub kannatamatult keeruliseks või keeruliseks ne võimatuks. kannatamatult muutub teostumi idee nende kui tähelepanu, ja energiat aega, millele oled nii pühendanud tidest, enda kui kunstnike – peab varuvariante oskamakindlasti loobuda projek joonelistele P „P üleüldist või naudingu pahelise kas mingus loo oma käsitlevad kes kunstnikke, sekataloogidest otsisin näitu märkmeid, lugesinkäinud, kirjapandud tosid nendest vähestest suurnäitustest, kus ma olen fo läbi Vaatasin tuuseldamist. mälusahvris protsess sundmõtetesse. T jms. vaatenurki uusi lisada vajakajäämisi, välja nendes tuua püüavad rohujuuretasandil, mõtetesse sinu vad süvene kunstieksperti neli kui luksuseks, suureks da A tagasisidet. kaaskuraatorite M.A.: joonistusmeediumit. juba selleks kasutades kommenteerida, taas olukorda muutunud kunstnik võiks hiljem, aastat kümme legi läbiratletud oma päritolu. M mää olla mitte soovi kunstnike piirkonna siinse ning nihkumist nüüd omakorda tagaplaanile rahvustunde kommenteerides tätoveeringu eemaldada, kunstnik lasi aastal 2003. tööjõud. odav „häbimärgistatud” misele silmis, lääne oli kuna idaeurooplastest saanud riikide rahvuslusele, aga ka paralleelsele kaubastu I taastekkinud värskelt kommentaarina UT NU T KUKU inu kontseptsioonis on üheks keskseks teoseks –te teoseks keskseks üheks on kontseptsioonis inu R agasiside on väga oluline, sest on oht jääda kinni n-ö n-ö kinni jääda oht on sest oluline, väga on agasiside RA L T K Marika Agu, TriinMarika Tulgiste ja Marie Vellevoog. omania” tõttu, mille käigus lasi kunstnik tätoveeri kunstnik lasi käigus mille tõttu, omania” õppkokkuvõttes valisin koostööks eesti kunstni- ööprotsessi käigus tuli välja, et vaatamata suure vaatamata et välja, tuli käigus ööprotsessi ui kontseptsioon oli paigas, meenutas järgnev töö järgnev meenutas paigas, oli kontseptsioon ui V K DA mitri Gerasimovi ja K ja Gerasimovi mitri ontseptsiooni loomise juures hindasin väga väga hindasin juures loomise ontseptsiooni nighti ja M ja nighti ” temaatikat. K riitika ja kriisid”. I kriisid”. ja riitika A an Perjovschi, kes on juba korduvalt korduvalt juba on kes Perjovschi, an -plaanidele, peab tagataskus olema peab tagataskus -plaanidele, emsalu installatsioonid peidavad en peidavad installatsioonid emsalu ile ei tekkinud aga tänu tema joo tema tänu aga tekkinud ei ile ark T ark ribe’i video „Posse Comita „Posse video ribe’i R omania”. T ris L ris ulle tundus, et nüüd, jäl dee kutsuda Perjovschi Perjovschi kutsuda dee rvan, et seda võib pida võib seda et rvan, ’it. Sõjaväeline tegevus tegevus Sõjaväeline ’it. emsalu. N emsalu. eos oli loodud loodud oli eos performance da- arkevičiuse ii Gerasi ii E uroopa eiman RADA uigi ’i ’i ------: 15

paistab selles kontekstis samasuguse koreograafilise eten- dusena. Ülejäänud kunstnikud, kelle looming minu kontseptsiooniga haakub, otsisin ise välja – see oli vaieldamatult kõige aja- ja energiakulukam ülesanne näituse kokkupanekul, sest GALERIID TARTU enne kui sobivad teosed leidsin, tuli läbi vaadata tohutu hulk 2 materjali. 6 5 KUNST Oleme nüüd üle kolme kuu koos töötanud. Milliseks on 3 7 kujunenud KUKU NUNNU kuraatorikooli kogemus? Mis on olnud kõige suurem töövõit seni ja kõige keerulisem probleem, millega olete kokku puutunud? 1 M.V.: Kogemus, mille ma kuraatorikoolist kaasa saan, on kindlasti väga väärtuslik, sest põhimõtteliselt õnnestus puutu- da tööprotsessi jooksul kokku kõikvõimalike võitude ja prob- FESTIVALI leemidega. Suurimateks saavutusteks olid muidugi kunst- ERI 2013 nikelt saadud jah-sõnad ja see, kui mitmepäevase kataloogi- 4 des ja internetiavarustes sobramise tagajärjel õnnestus leida suurepäraselt minu kontseptsiooniga haakuv teos. Muidugi ilmnes ka tagasilööke – näiteks ühe tuntud kunstniku teose tulekuga olin juba täielikult arvestanud, aga viimasel hetkel otsustas tema galerist ümber... M.A.: Seni kõige suurem töövõit on olnud kataloogiteksti- de valmis saamine ning kõige suurem probleem ongi olnud nende kirjutamine. Olukorras, kus peab toetuma kunstniku märksõnadele sealjuures tööd ennast nägemata, on väga keeruline selle kohta midagi vettpidavat öelda, mis aitaks vaa- tajal teost paremini mõista. Sellegipoolest arvan, et suurim töövõit on alles tulemas – siis kui näitus reaalselt vaatami- 1 3 seks valmis on. 2 maalid.

kaubamärgi Kursi koolkonna suurnäitus XXV. ajaloo kaardistus. kureeritud Eesti fotokunsti ühenduse Foku egiidi all Anneli Porri poolt T–L 11–18 www.artcol.ee/avaleht/tkk–galerii–noorus/ Janno Bergmann SUURES SAALIS Hans-Gunter Lock, Taavi Suisalu, Kilian Ochs ja K–E 12–18 kunstimaja.ee Uurimusi E–P 9–18 www.tamperemaja.ee Avamine 5.09. PRAVDA 2013 esitleb: PRADA Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT autori meediakunsti põhine ühisprojekt. Kursi koolkondKursi Kus lõped sina, algan mina Treumund, Ulrich Vogl. Sachsalber, Jaanus Samma, Što Delat?, Anna-Stina Perjovschi, Tanel Rander, Dominik Ritszel, Sven Deimantas Narkevicˇius , Franciszek Orlowski, Dan Laura Kuusk, Oliver Laric, Kris Lemsalu, Erkki Luuk, Alevtina Kakhidze, Chelsea Knight ja Mark Tribe, Dmitri Gutov ja Radek Grupp, Sanja Ivekovic´, Wojtek Doroszuk, Kadi Estland, Dmitri Gerasimov, Marie Vellevoog. Kunstnikud: Auto Italia South East, Marika Agu, Rael Artel, Kaisa Eiche, Triin Tulgiste, Ise tehtud elu GALERII NOORUS TARTU KUNSTIMAJA Kohati on tekkinud probleeme kunstnikega suheldes – see TAMPERE MAJA Riia 11, 51010 Tartu nõuab suhtepsühholoogilisi oskusi ning delikaatset meelt, et Vanemuise 26, 51003 Tartu Jaani 4, 51007 Tartu saada kunstnike entusiasmi mitte jahutades kätte informat- Mia Saharla (Tampere Kunstnike Liit) Soome moodne naivistlik kunst. sioon, mis on vajalik suurnäituse koordineerimiseks. Tartu kunstivälja ühe olulisema T.T.: Kuna ma ei ole varem kuraatori rollis olnud, on koge- Nelja väga erineva taustaga must raske millegagi võrrelda. Võin öelda, et kahtlemata andis

see mulle väga palju uusi teadmisi nii kunstnike kohta kui ka Eesti fotokunstnike

väga praktiliste küsimuste osas. Suurim töövõit on huvitava- Kuraatorid: te kunstnike nõusolek festivalil osaleda, aga ka teiste kuraa- 28.09.–20.10. 23.10–17.11. 02.09–22.09. 12.09.–6.10. 6.09.–27.10. torite kaasamõtlemine juba alates projekti algstaadiumist, 5.10.–3.11. nagu Marika ka varem mainis. Kõige keerulisem on olnud festivali ettevalmistuse haldamine ja detailideni läbimõtlemine. Kuna varasemalt olen tegelenud vaid haridusprogrammide 4 kaubamärgi Kursi koolkonna suurnäitus XXV. kureeritud Eesti fotokunsti ajaloo kaardistus. kureeritud Eesti fotokunsti ühenduse Foku egiidi all Anneli Porri poolt K–P 11–18 www.tartmus.ee maalikunstis Metsa ja mere vahel. Loodus Eesti koolkondKursi 28.09.–20.10. Margus Meinart MONUMENTAALGALERIIS 23.10.–17.11. koolkondKursi Avamine 28.09. ”helemust/süsivalge” Tõnu Tunnel 27.08.–22.09. Avamine 28.06 kl 17 kunstniku maalinäitus. VÄIKESES SAALIS Edith Karlson “Draama on sinu peas III” Kus lõped sina, algan mina Peeter Allik, Eda Lõhmus jpt. Aili Vint, Peeter Mudist, Kristiina Kaasik, Jüri Palm, Suuman, Henn Roode, Valdur Ohakas, Toomas ja Võerahansu, Elmar Kits, Olga Terri, Aleksander Konstantin Süvalo, Villem Ormisson, Johannes kunsti paremik, sh Konrad Mägi, Paul Burman, trump? Eksponeeritud on loodust kujutava Eesti kohaliku loodusega meie kunsti tähelepanuta jäänud traditsiooniliselt isiklik ja emotsionaalne suhe Noore Fotokunstniku Stipendiumi võitja isikunäitus. kaubamärgi Kursi koolkonna suurnäitus XXV. koordineerimisega, siis töö kogu festivali programmi, trükis- autori intrigeeriv ja humoorikas iskunäitus. ka palju saavutanud, põlvkonna paremikku kuuluva skulptuuri noore- ja mitte ainullt palju lubava, vaid te ja haridusprogrammiga on oluliselt keerulisem. Asjaolu, TARTU KUNSTIMUUSEUM Raekoja plats 18, 51004 Tartu et meid on sel aastal kokku viis, teeb selle ühelt poolt ker-

gemaks, kuna võimaldab kohustusi omavahel jagada. Teisalt Võib-olla on just Eesti kunstnike Tartu kunstivälja ühe olulisema muudab see mõned asjad ka keerulisemaks, näiteks kas või Tartu kunstivälja ühe olulisema Belgias resideeruva Tartu fooniga logistiliselt. Tartu noore kunsti oksjon Tartu noore kunsti oksjoni näitus TARTU NOORE KUNSTI OKSJONI ÜRITUSED Mida peate kõige olulisemaks asjaks, mida olete seni Eesti fotokunstnike teada saanud ja õppinud, või kogemuseks, mille olete 25.09.– 20.10. ArtPrinti 28.06.–01.12. 29.08.–22.09. omandanud? 23.10–17.11. T.T.: Olulisim on ilmselt teadmine, et festivali väiksus või asu- Eesti mine suurtest keskustest eemal ei tähenda, et hetkel tähtsad kunstnikud poleks huvitatud siia tulemisest. Festival andis aimu, mida on võimalik tegelikult väga tagasihoidlike vahen- Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17). 5 protsesside isiklikud tõlgendused. väljenduvad autori sümpaatiad, antipaatiad ning aasta möödumisest Juri Gagarini stardist. Maalidel romantiseerimisest autori noorusajal ning 50 koduplaneedile, mis lähtub kosmonautika nimetanud sputnikuperspektiivis pilguheitmiseks monumentaalgaleriis. Teedemaa on oma näitust esmaesitlus toimus 2011. aastal Tartu Kunstimaja 2013 esitleb: PRADA PRAVDA 2013 esitleb: PRADA Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT www.teaduspark.ee/uudised E–R 8–16 www.kunstilaenutus.ee/toimub/blogi Ago Teedema “Maa võitlev planeet” Avamine 02.10 kl 17. Metsa ja mere vahel. Eesti loodusfoto Avamine 28.08 kl 17. Tungraud. Eesti ehe KUNSTIKABINET Avamine 5.09. metallsem pool. vaatab Eesti loodust läbi kaameraobjektiivi. kunstile keskenduva suurnäituse satellitprojekt Treumund, Ulrich Vogl. Sachsalber, Jaanus Samma, Što Delat?, Anna-Stina Perjovschi, Tanel Rander, Dominik Ritszel, Sven Deimantas Narkevicˇius , Franciszek Orlowski, Dan Laura Kuusk, Oliver Laric, Kris Lemsalu, Erkki Luuk, Alevtina Kakhidze, Chelsea Knight ja Mark Tribe, Dmitri Gutov ja Radek Grupp, Sanja Ivekovic´, Wojtek Doroszuk, Kadi Estland, Dmitri Gerasimov, Marie Vellevoog. Kunstnikud: Auto Italia South East, Marika Agu, Rael Artel, Kaisa Eiche, Triin Tulgiste, ditega (rahvusvahelises kontekstis) ära teha. Aga ka seda, GALERII TARTU TEADUSPARGI kui suur töö on ühe näituse kokkupanek, tööde tellimine, Riia 181a, 51014 Tartu tekstide kirjutamine, kunstnikega jooksvalt suhtlemine ja lõ- Tartu Loomemajanduskeskuse Trepigaleriis ja kohvikus Spargel (Kalevi 13). puks selle kõige näituseks vormistamine. M.V.: Nõustun Triinuga, et väga oluliseks teadmiseks, mis selle protsessi käigus sai omandatud, on just see, kui palju Ehtekunsti jõulisem ja tööd sellise näituse koostamine nõuab. Oluliseks kogemuseks on kindlasti aktiivne suhtlemine rahvusvaheliste kunstnike ja galeristidega ning pidev arvestamine näituse kui tervi- Kuraatorid: 02.10.–10.11. 28.08.–29.09. 17.09.–30.11. 6.09.–27.10. kuga – kuna näitus on viie erineva nägemuse kooslus, oli iga Näituse Maali- teose puhul oluline arvestada ka sellega, et ei kaoks terviklik kooskõla. M.A.: Üheks olulisemaks asjaks pean üleüldise tööeetika tund- maõppimist – mis on need dos and don’ts, mida peab silmas 7 6 Itaalia ja joonistuspaberi järele. maastiku- ja pargivaated ajavad isutama igavikulise Pelgalt värvipliiatsi ja tušiga valminud hõrgud Mare Vindi esimene personaalnäitus Tartus! Uskumatu, aga tõsi – see on tunnus tatud kunstniku K–R 12–19, L–P 12–17 ygalerii.blogspot.com E–R 11–18 kunstimuuseum.ut.ee Avamine 5.09. PRAVDA 2013 esitleb: PRADA Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT 17.10–17.05. Avamine 17.10 kl 16.15. Mare Vint. Joonistused läbi viie aastakümne Muusade tempel Treumund, Ulrich Vogl. Sachsalber, Jaanus Samma, Što Delat?, Anna-Stina Perjovschi, Tanel Rander, Dominik Ritszel, Sven Deimantas Narkevicˇius , Franciszek Orlowski, Dan Laura Kuusk, Oliver Laric, Kris Lemsalu, Erkki Luuk, Alevtina Kakhidze, Chelsea Knight ja Mark Tribe, Dmitri Gutov ja Radek Grupp, Sanja Ivekovic´, Wojtek Doroszuk, Kadi Estland, Dmitri Gerasimov, Marie Vellevoog. Kunstnikud: Auto Italia South East, Marika Agu, Rael Artel, Kaisa Eiche, Triin Tulgiste, ruumid – muusade tempel koos kogutud kunstiga. vältel kunstimuuseumisse ning kuidas on muutunud mida, kuidas ja miks on kogutud kahe sajandi uurib Tartu ülikooli kunstimuuseum oma naba - pidama galeristide ja kunstnikega suheldes ning kuidas tiimina Y-GALERII TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM toimida, et kõik liikmed saaksid sinu oskustest ja teadmistest Küütri 2, 51007 Tartu Ülikooli 18, 50090 Tartu PRADA maksimumi. See tähendab, et vaja on erksalt kaasa mõelda PRAVDA alates kõigi kaaskuraatorite kontseptsioonide sõnastustest ning lõpetades tööde paigutusega ruumis, sest kunagi ei või 210. aastapäeva tähistamiseks teada, kuhu üks väljahõigatud niidiots välja võib viia.

Ühtlasi on minu jaoks väga põnev, kui kunstniku töö eks- 10.10.2013 kell 18.00.

poneerimine nõuab süvenemist millessegi täiesti enda eriala Kuraatorid: välisesse. Näiteks Oliver Laricu töö „Doritaenopsis Aung 6.09.–27.10. 12.09.–5.10. San Suu Kyi” puhul vaatasin paralleelselt Youtube’is orhidee- Kuni 15.09. de kasvatamise õppevideoid ning dokumentaalfilme Myan- mari poliitilisest ajaloost. Kummalisel kombel õnnestus mul kohtuda saksa orhideearetajatega, kes olid juhuslikult Eestis artistkukunuut.org puhkusereisil, ning küsida neilt nende ameti kohta. 16 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

Artishoki veerg

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koos- töös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord otsime lahendust küsimusele, mis on cool? T S

KUN Liiga cool’idest (naistest)

Maarin Mürk ED S Seekord ajendas mind kirjutama Triin Tasuja veerg ZA/ repressiivsust, eeldades paindumist teatavate normatiivide UMis („Sellest, kuidas cool ei tähenda mitte alati külma”, järgi, võimalikult konsensuslikku käitumist jne. See ongi mil- UUDI 07.07.2013), milles ta räägib, kuidas üks sõber ütles talle, et legi „liiga” olemine, märkamatud lisandused, mis kuhjuvad ja ta on too cool ja poisid ei julge talle seetõttu läheneda. Ma ei hakkavad üldpilti mõjutama. tunne Tasujat ning järgnev ei puuduta niivõrd teda, vaid mind Teine huvitav aspekt Tasuja veeru puhul on see, keda antud pani mõtlema ühe aspektina cool ise kui selline. Üldiselt tun- probleem puudutab. Järele mõeldes ei kujuta ma hästi ette, dub see kategooriana väljaspool head ja halba, üks nendest et mingi cool mees peaks vajalikuks maailmaga jagada, et „te- ägedatest asjadest, millest ei saakski nagu küllastust tekkida. gelikult olen ma häbelik ja sõbralik” (võib-olla ainult Justin Postlomograafia Klubi alustab tegevust Seega, millal on inimene niivõrd cool, et see võiks talle suhtluses maailmaga prob- Sellest sügisest alustab Genialistide Klubis tegevust Postlo- leemiks muutuda? mograafia Klubi, mis on nii virtuaalne kui füüsiline kooskäi- Cool on laialt levinud, iseenesestmõis- miskoht neile, kelle jaoks on fotograafia pigem emotsioonid, tetav ja eneseküllane tähistaja, seepärast katsetamine, juhuslikkus ja mängulisus kui korrektne tera- tundub selle osadeks harutamine nagu vustamine, kadreerimine, kompositsioon ning värvihaldus. tarbetu ettevõtmine. Siiski, riskides lahti- Kaks korda kuus toimuvatel klubiõhtutel saab kuulata ette- sest uksest sissemurdmisega, on cool minu kandeid nii spetsiaalselt kutsutud lektoritelt kui ka liikmetelt jaoks hoiak, mida võiks iseloomustada si- endilt. Toimuvad ühised projektid, näitused ja muud klu- semine tasakaal, eneseteadlikkus, tähe- biüritused. Täpsem info esinejate ja toimumisaegade koh- lepanelikkus, reageerimisvõime, valvsus; ta on saadaval klubi Facebooki lehel www.facebook.com/ teatav distantseeritus, mis annab rahu ja postlomograafia. aitab säilitada väärikuse ka turbulentsetes olukordades. Ühtlasi on see loobumine eeldamisest, et ihad saaksid kuidagi väl- jastpoolt rahuldatud, nõudlikkusest enda tujudele vastutulemise suhtes. Cool on Noore kunsti oksjon, sügis 2013: aristokraatlik ning sellega kaasnev mitte- fookuses on foto hoolimine toob (parimal juhul) kaasa ka suuremeelsuse ja -joonelisuse. See on ideaalpilt cool’ist. Ma arvan, et Sügisel kaheksandat korda toimuv Tartu noore kunsti oksjon selliseks cool’iks saab mingi sisemise val- on liikunud kevadisest visuaalse identiteedi selgemast kujun- gustumise teel. Inimene teab, mida ta en- damisest edasi oksjoni sisuliste muudatuste juurde. Uuen- dast kujutab, ei tõmble ringi ning on see- dusena tõstetakse igal järgneval noore kunsti oksjonil esile tõttu lahe kaaslane. mõni teema, mida tutvustada lähemalt nii kunstihuvilistele ja Ja siis on veel teine cool, mainstream ver- -kogujatele kui ka noortele kunstnikele. sion. Outkasti Andre 3000 laulab koos Sügisene oksjon keskendub koostöös Tartu Kõrgema Kuns- Norah Jonesiga: „Take off your cool, I wan- tikooli fotoosakonna ja Tallinna fotokuuga fotokunstile. Oks- na see you.” Lahedus on mask, mitte lä- joni raames tutvustatakse bitunnetatud koodeks. Ning selline cool nii noorte silmapaistvate oma laiatarbelises ihaldusväärsuses kor- fotokunstnike kui ka nende jab endale külge muu hulgas ka ringihõl- õpetajate töid ning enne juvat prügi. Ehk see, mis laheduse juures oksjonit on kavas mitmed häirida võib, on haakinud sinna külge n-ö fotokunstiteemalised üri- nähtamatud osised, mis peidavad end põ- tused. himõiste taha osavalt ära. Cool’i kui poosi- Viimastel aastatel tavapä- ga on lihtne hoogu minna ja üle kütta ning raseks muutunud kunsti- tulemuseks ongi too cool for school tüüpi professionaalidest ja -sõp- inimesed, kes on ühel hetkel tüütult pre- radest koosneva komisjo- tensioonikad ja patroneerivad ning teisalt Autor: Maarin Mürk ni tehtava valimiku kõrval jälle täiesti ükskõiksed. Lahe ei tähenda näeb seekordsel oksjonil arvamust, et sa oled paljudest lahedam, spetsiaalselt kureeritud fo- sinu antud hinnangud on kuidagi pädeva- tovalikut ning ülevaadet mad või peaksid üldse kedagi huvitama või ootamatu külm Petrone oma Anne & Stiili veergudes). Ehk siis miks naised, Eesti nooremast maalist ja suhtumine on midagi muud kui lihtsalt ebaviisakus. Tõeliselt kes arvavad ka ise, et nad on päris lahedad tegelased, tunne- skulptuurist. Oksjonil tu- cool’il puudub vajadus kedagi paika panna, midagi iga hinna vad siiski ühel hetkel vajadust teha selline avalik statement? levad esitamisele mitmete eest selgeks teha. Jättes siinkohal kõrvale võimaliku asjaolu, et nimetatud isik viimastel aastatel tähelepa- Seega seisnebki probleem liiasuses, st see „liiga” cool’i ees lihtsalt jagabki enda probleeme maailmaga lahtisema käega nu ja tunnustust pälvinud peidabki endas märkamatult kogunenud hoiakuid, mille eral- kui mõni teine, ning laialt levinud eelarvamuse, et mehed on kunstnike tööd. damisel saavad kõik aru, et need ei ole eriti lahedad, aga kinnisemad, tundub mulle pigem, et isegi cool’i puhul, mis Kaheksas Tartu noore kompotti segatuna ei panda neid tähele. Analoogne prob- näib esmapilgul nagu soorolliülene kategooria, tunnevad seda kunsti oksjon toimub Tartu leem tekib minul isiklikult näiteks liiga viisakate olukordade- lõksuna pigem naised kui mehed. Kui me ütleme, et keegi on Loomemajanduskeskuses ga. Peentes restoranides, vastuvõttudel, renoveeritud mõi- „liiga lahe”, siis me nendime tegelikult lihtsalt seda, et he’s out 10. oktoobril kell 18.00 sates ja maitsekalt uut ja vana miksivates talumajades tabab of our league. Hapud viinamarjad! Ning sellele viinamarjale Foto: Lilian Lukka ning Tartu noore kunsti mind alati teatud tõmblus, tahtmine varastada natuke laua- endale ei peaks üldse korda minema, kui ta kellelegi hapu näitus avatakse Tartu Loo- hõbedat või vehkida vähemalt sisse rull WC-paberit ning tundub. Kui ei hammusta läbi, siis võib-olla pole vajagi? Kuid memajanduskeskuses 12. septembril kell 17.00. Oksjonitöid lüüa külge kelnerile (kellega ma tunnen teatud solidaarsust tundub, et isegi nii cool’i asja suhtes nagu cool ise tuleb tähe- ja osalevaid kunstnikke tutvustatakse enne oksjonit ilmuvas ja kellele ma tahaks kinnitada, et „tead, ma ei ole tegelikult lepanelik olla. On huvitav jälgida, millised võimalikud soorol- kataloogis. Rohkem infot oksjoni, näituse ja ürituste kohta, üks nendest”). Samas ei pruugi mugavas, elegantses ja kenas lid, VÕIMALIKKUSED selle taustal välja joonistuvad – kes alates 13. septembrist ka veebikataloogi, leiab veebilehelt olukorras ISEENESEST midagi halba olla, välja arvatud asja- tajub probleemina ennast ning kelle jaoks on too cool kellegi www.lmk.ee/oksjonid. olu, et need märksõnad tõmbavad magnetiga ligi ka näiteks teise mure. artistkukunuut.org M K elu ja looming Soomes R loodusmaal M K A E K Ü K underground 70ndate psühhedeelne N näitus KUNST uroopas alates 1945 alates uroopas õndides mööda salateid õrvalnähud epin. Vene suurmeistri Vene suurmeistri epin. uidas punast? kanda riitika ja kriisid. K kriisid. ja riitika edade järelelu ks ja mitu maailma mitu ja ks ees ja naine ja ees õukogude lillelapsed: etsa ja mere vahel. E vahel. mere ja etsa 18 : sele. N sele. esmalt mõtted naistele ning punase riietuse (välja)kandmi tänapäeva E siooni, ja töötava töölisliikumise, töölisklassi vabrikud, naise emantsipat naiste temaatika, le kokku näitusele feministliku le maailmavaatega E sel lood olid ja on kuidas sellest, ning „kandmisest” vormide teise punase,ühe nimelt vasakpoolse maailmavaate erinevate N ainult. mitte kuid õigustega, ja olukorra de M KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013 ERI :FESTIVALI NUMBER KAHEKSAS KAHEKÜMNE Punane K Punane nimega sokivabrikust midagi teada põlvkond noorem pruugi asetab teosed annab perspektiivi, taustateadmisi (näiteks ei See taga. loomingu tõukejõude ning punkte olulisi selle tab juu liigubmööda kronoloogiliselt M intervjueerib kunstnikku näituse kuraator R kuraator näituse kunstnikku intervjueerib M mille teemad, vajavad arutelu enam seda isegi või hoolimata lised, ebamugavad, natuke nagu piinlikuvõitu, kuid sellest tasseisust) ning tutvustab kunstniku töömeetodeid. kunstniku tasseisust) ning tutvustab õed”, kus K Punane K Punane R nime ajal vabariigi esimese kandis mis ditsioonidega sukavabriku nõukogudeaegne nimi. Vabrik, tra pikkade kuidas siiani taasluuakse alles olevale karkassile oska muud tahtagi. Sealt ka suhtumine feministidesse kui su kui feministidesse suhtumine ka Sealt tahtagi. muud oska ega bioloogilistega segamini need ajavad et võtnud, omaks ühiskondlikudnaised oma rollid traditsioonilised sel määral mineerivatest meestest lahtiütlemisse. K usust vabadusse, sisemisse välimise asemel ilusse ning do N vaimustatud nii sugugi pole naised teised kuna vaidlus, tuline aga puhkeb hoiatama, eest sulgemise vabriku naisi N läinud tööle vabrikusse ja hüljanud elu klassi kõrgema J friede dafotode taustaks on loetud sisse stseen austria kirjaniku kirjaniku austria stseen sisse loetud on taustaks dafotode annab tunnistust fotofilmi leidlik kasutamine teoses „ teoses kasutamine leidlik fotofilmi tunnistust annab uutes kooslustes ja kombinatsioonides katsetada. Sellest ning hoida värskena –pidevalt videot ja –fotot vahendeid tab selle kerkimist koidueelse selle T tab kerkimist kuju mis video, ka nagu poeetiline, isegi aga rejoonelisuses suu totras oma on nimi endine Sukavabriku suundub. peale A tööstusharu järjekordne ning sulgeb uksed vabrik suurem mõni kui töötuks, esimestena jäävad ometi kes kuid puudus, tihti on tõttu töölemineku välismaale kellest töötajatega, koos ära alt silma avalikkuse viidud on See asulatesse. väiksematesse või linnaserva linud E seda kui vähe või palju nii tootmine, tuslik T näe. ei enam silte rikkuvaid” „vaadet suuri vabrikute pole tänapäevani, muutunud kuid valitsushoonete akendest olukord See naised. endiselt vabrikutes taolistes töötasid võrdõiguslikkusest eksisteerivast retoorikatasandil režiimi hoolimata kuid ideoloogiast, punasest nõretab lausa nimi ne endi vabriku teemad: olulisemad näituse kõik endasse dab N N M onko sisukalt kokku viib. N viib. kokku sisukalt onko arge M arge ii feminism kui vasakpoolsus on E on vasakpoolsus kui feminism ii äituse avab teos „Punane K „Punane teos avab äituse onko võime loomingut iseloomustab oma peamisi töö äitusel selgub, et teosed tegelevad küll naiste, nen naiste, küll tegelevad teosed et selgub, äitusel elineki näidendist. N näidendist. elineki onko näituse „ näituse onko unst unst oit, ammugi mitte pruunseelikute ja T ja pruunseelikute mitte ammugi oit, oit, tegutseb praegu Suva nime all. Video koon Video all. nime Suva praegu tegutseb oit, reenholmi vabriku nõukogudeaegsete vabriku reenholmi propagan estis, sotsialismiestis, ning kommunismi pärandi. esti esti kuraator M kuraator M kuraator M L kuraatorid kuraatorid R kuraatorid M kuraator E kuraator kuraatorid M kuraatorid R L kuraatorid J I M kuraatorid T kuraatorid kunstnik/kuraator ohn Peter N Peter ohn rving Penn /A Penn rving estis. „ estis. iou änniste eyric H eyric arge M arge K uidas kanda punast?” pealkiri viib viib pealkiri punast?” kanda uidas K onko /R onko uidas kanda punast?” toob ühe uidas punast?” kanda ughes ja U ja ughes äidendis tuleb vabaduse nimel nimel vabaduse tuleb äidendis ha K ha äitust saadab kataloog, milles milles kataloog, saadab äitust ark Soosaar ark Sädeargit L oit”. T asia riikidesse odava orjatöö orjatöö odava riikidesse asia allinna siluetile. 5 - klassika / 4 - vaatamist väärt / 3 - keskpärane / 2 - väheütlev / 1 - ajaraisk / - pole külastanud / ei soovi hinnata soovi /ei külastanud / -pole /1-ajaraisk / 2-väheütlev /3-keskpärane väärt /4-vaatamist 5 -klassika inda L inda aura K aura erje T erje eeli K eeli ilsson onika Flacke, H Flacke, onika omissarov omissarov ndreas N ndreas onko loometeed, valgus egu on videoga sellest, sellest, videoga on egu ael A ael õiv ja T ja õiv oomistu ja KI ja oomistu esti kontekstis keeru kontekstis esti ainvoo ja K ja ainvoo uusk ja Pascale Pascale ja uusk lrike Schmiegelt lrike a praegu on paljud auaniit ning hiljem hiljem ning auaniit ehni rtel ael A ael estis on, on ko on on, estis ilsson ja ja ilsson õnis T õnis äitus räägib ka ka räägib äitus õnissoni vas õnissoni enry enry rtel. I rtel. erttu erttu atar W A nterv N öös ora ora ora ora ora E 12.06.–01.09. 10.05.–08.09. 09.02.–18.08. 806. 03.11. .– 6 28.0 31.01.2014 28.06.2013– 10.05.–08.09. 23.06.–28.07. 14.06.–06.10. 04.07.–25.08. 15.03.–25.08. toimumisaeg l ------Kadri Rood p Punase ja ülejäänud I ülejäänud ja esindaja nõukogude idealiseeris korda, samal ajal kui E selle mõnigi nii ning vasakpoolne pigem traditsiooniliselt nud E teema „kandmise” Siit tegelikkust. teistsugust hargneb ka punase ideoloogia N nägid ses N olla võinud justkui oleks kord vavõrdki ei T parandanud. kuid olukorda pakkus, tegelikku probleemile lahendust kar ebavõrdsuse küll sõnades mis riigikorrast, aga pärinevad T roll. määratud mehe on naisel milles ning nägu mehe on millel süsteemist, väljuda püüet J kohtas täpselt samade vastamisi mida praegu vastuoludega, takse seis tehes Seda on. rahul ise „vabastatav” millega korrast, olu kedagi „vabastama” minna asi feministide ka ilmselt pole K lööki. hulgas meeste ole ei lihtsalt kellel guõdedesse, inetumat palet. Vabanedes võttis E võttis Vabanedes palet. inetumat ajal pööravad paljud L paljud pööravad ajal sakpoolsuse, sotsiaaldemokraatia ja heaoluriigi poole. Samal on siingi näha paljude intellektuaalide pöördumist enam va ajal viimasel kuid öelda, lahti täielikult korrast rõhuvast et le, servatiivselt meelestatud J meelestatud servatiivselt mainekatetest naistest, gümnaasiumite lõpetajatest. tänapäevamunud noor vabanemispüüdeid portreedega paiku sotsialistlike koolis põi ideedega tüdrukute käinud probleemidele. (kui otsast üldse)skaala praegustele on lahendus tulemas J alla. kahtluse nud oluriigi kestmine muutuvates majandustingimustes on sattu lit. T lit. M lilli” näitab midagi muuta? maailmas valmidus ja soov ka kadunud pole koos sellega kas kuid võitlesid, gümnasistid toonased eest mille gused, koolilõpetajatele paljud kuuluvad õi Praegustele pärast. suti) vene ja läbikäimise sotsialistidega kõlvatu käitumise kut õpilasi (keda „pruunseelikuteks” tõttu vormiriietuse gümnaasiumi tütarlaste Puškini-nimelise ajaleheartiklis J T K elineki näidend kritiseerib kapitalismi ning kujutab naise ning kujutab kapitalismi kritiseerib näidend elineki eos pealkirjaga „Vaba armastus” kõrvutab 1905. aasta 1905. aasta kõrvutab „Vaba armastus” pealkirjaga eos unstniku plakatiks vormistatud autoportreel „ autoportreel vormistatud plakatiks unstniku öö viitab naistepäevale ja sellega kaasnevale lillede kin lillede kaasnevale sellega ja naistepäevale viitab öö elineki N elineki orat ja tema kaaslasi kujutavad naised ilmselt ilmselt naised kujutavad kaaslasi tema ja orat onko propagandafotodele poosis omases musk Pärnu U Pärnu K K K M Kumu K tu Tar Kumu K E Kumu K tu Tar M E toimumiskoht da- esti K esti esti R esti umu hoov unstimuuseum unstimuuseum unsti M unsti unstimuuseum adrioru adrioru uuseum uuseum E ora. uroopas nähti vägagi vahetult selle korra korra selle vahetult vägagi nähti uroopas ääb tuleviku näidata, kummast poliitilise poliitilise kummast näidata, tuleviku ääb ahva ahva aasaegse aasaegse estis ja L ja estis ue K ue äänes pilgu hoopis paremale, sest hea sest paremale, hoopis pilgu äänes uuseum unsti unsti öölisi au sisse tõstev nõukogude aan T aan äänes. L äänes. ora ideaal, kuid M kuid ideaal, ora eksti saatma pandud fotod fotod pandud saatma eksti õnisson kritiseeris toona toona kritiseeris õnisson möliseb” toimetaja esti selge suuna parema suuna selge esti „Kunstiministee riumi” ja „Tartu ja riumi” Indrek Grigor – Grigor Indrek ääne intelligents on ol on intelligents ääne aine 3 3 3 3 3 3 4 4 4 5 M onko teo onko a ei söö söö a ei - K estis estis on uid uid Estonian Arti Arti Estonian peatoimetaja ------Liina Siib – Siib Liina ka koju kaasa võtta. kaasa koju ka neid saavad külastajad ning ports suurem trükitud tarbeks näituse on Plakateid kõlba. ei ju need –süüa keeldub lilledest kes töölisnaist, pragmaatiliselt kittelkleidis Plakat kujutabki asju. ilusaid ja lilli pelgalt vaid õigusi, poliitilisi mitte vaja ei kes olevus, kui –naine rolli traditsioonilisse tagasi surumisega kuidprobleemidele, teisalt võib see seostuda hoopis nende nende tähelepanu juhtida ning väärtustada naisi püüd tiivne kimise traditsioonile. N traditsioonile. kimise fotosid liste õigustega. See kombineerib esimese vabariigi aegseid abstraktsem „vabadus”.abstraktsem või õigused poliitilised konkreetsed siis selleks olgu tavad, varju vaid lilled mida taga, selle muud midagi või lilled) ja (leib elu ilusamat kas tahetakse: õigupoolest siis mida selles, soovi. ei lilli töölisnaine kus teosega, eelneva vastuolu ka”, roose ja huvitava loob leiba tahame Ü nõuti. taga õigusi algusaegadel mise deni. Videos „Foorum I „Foorum Videos deni. töölisliikumise ajaloo ning jõuab tänapäeva E se tõttu kõrvale ei lükataks. ei kõrvale tõttu se tööturule tegelikult palju kui anda, neid vaid vanu enneaegu ja ühiskonnale oleks kaugel, veel pensionipõlv kuid suured, juba on lapsed kelle põlvkonnal, mõtte: olulise välja toovad N hääled. eneste T levatele keskealistele, madalama naistele. haridustasemega kõne emakeelena keelt –vene vähem kõige tavaliselt seda on kellel ühiskonnagrupile, sellele just kuuluvad hääl ja võim kus olukord, läbi mängitud siiski on ajal samal kuid daks, pool ei ilmselt ise nad paljusid millest sõnad, ametnike ja endised vabrikutöölised. N vestlussaade vene keeles, külalisteks vene rahvusest naised, kuid arutelu väärivad näitusekuid väärivad teemad arutelu siiski. eriarvamusele, jääda ning poleemilised muidugi olla võivad poliitilise seisukohavõtuna kunstniku ideestiku tõlgendajad Väljapakutava süveneda. rahulikult tuleks niku vaatenurka kunst ja videotesse maksa, ei jalutada läbi sealt otsides must K kogum. uurimuste või uurimus tegelev 4 4 4 4 5 4 - - - - T N „ öös „Foorum II „Foorum öös Tartu Kunstimuuseumis 4. juulist kuni 25. augustini. 25. kuni Tartu 4. juulist Kunstimuuseumis K öö pealkirjaga „8 tundi” tegeleb samuti vabrikute ja töö ja vabrikute samuti tegeleb tundi” „8 pealkirjaga öö äituse viimaste töödega jätab M jätab töödega viimaste äituse uidas kanda punast?” on konkreetse probleemideringiga on probleemideringiga konkreetse uidas punast?” kanda R auaniidi vabrikust loosungitega, millega töölisliiku millega loosungitega, auaniidi vabrikust kunstitoimetaja Reet Varblane – Varblane Reet Marge Monko „Kuidas kanda punast?” Marge Monko punast?” „Kuidas kanda ” on antud samadele naistele tagasi nende nende tagasi naistele samadele antud ” on ad räägivad töö leidmise raskustest ning ning raskustest leidmise töö räägivad ad Sirbi Sirbi 3 3 4 2 4 3 4 4 4 - aistepäev on ühest küljest küll posi küll küljest ühest on aistepäev ” on lavastatud ET lavastatud ” on ende suhu on pandud poliitikute

Marie Vellevoog – Marie NU UTi trükise trükise UTi NU ART IST KUKU KUKU IST ART onko seljataha nais- ja ja nais- seljataha onko K toimetaja üsimus paistab olevat olevat paistab üsimus ks loosungitest, „ loosungitest, ks iiret visuaalset ela visuaalset iiret 3 4 4 2 4 5 4 5 - - V samanimeline V samanimeline esti probleemi esti

2,33 3,33 3,25 4,25 4,25 3,75 3,75 M 4,5 3 4 e ------

kokku : 19

ning projitseerima selle minevikule. Nii tehes on võimalik Muuseum pole stabiilne, mineviku tähendust muuta, püsida voolus ja töötada kol- lektsiooniga, mitte lihtsalt koguda, hoida ja eksponeerida. Uute perspektiivide loomine on aga võimalik vaid rahvusvahelise kunstivälja kaasamisel. See on see, mida inimesed vaid voolav ja elav suht- ootavad. Nad ei soovi näha asju nii, nagu need juhtusid või kuidas nad on neid juba kogenud, vaid et neid esitataks läbi

uute perspektiivide, mis on seotud nende enda igapäevaste KUNST lemiseks avatud paik kogemustega. Selles peitub muuseumi elujõud või ka kunsti kui sellise.

Küsis Triin Tulgiste Rääkigem auhinnast Henkel Art.Award. (HAA). Viimases Eesti visuaalkunstiajakirjas Kunst.ee ilmus artikkel Vik- 4.–5. juulil viibis Tartus seoses Marge Monko näituse „Kuidas kanda punast” avamisega tor Misianolt, kes väitis, et kunstiauhindade suur roll pe- rifeersetes maades on märk väljaarenemata infrastruk- Viini moodsa kunsti muuseumi mumok (Museum Moderner Kunst) kuraator ja auhinna tuurist. Mis on teie hinnangul kunstiauhindade roll? Ning Henkel Art.Award. žürii esimees Rainer Fuchs. Kasutasime juhust, et küsida Euroopa ühe konkreetsemalt, mis on HAA eesmärk? olulisema kunstiinstitutsiooni esindajalt mõned küsimused. Kunstiauhinnad, kui nende loojaks on mõni selline kompanii nagu Henkel, sõltuvad suuresti sellest, kui professionaal- Olete olnud seotud Viini moodsa kunsti muuseumi mu- kuna see on eelduseks, et muuseumil on nii kohalikule kui selt nendega kaasnevat korraldatakse. Seni kuni kaasatakse moki töö korraldamisega juba alates 1991. aastast. Mil- välisele kunstiväljale midagi pakkuda. Selleks on vaja näidata eksperte, on see hea võimalus uusi kunstnikke kunstiväljale lised on teie arvates väikeste muuseumite, nagu Tartu kõige edumeelsemat, kõige lubavamat kunsti. Inimesed ei tõmmata. Sellised auhinnad motiveerivad kunstivälja ning see- Kunstimuuseum, võimalused ja perspektiivid? oota muuseumilt, et see üritaks kõigile meeldida, vaid et sel tõttu on neid ka mõttekas välja anda. Erakapitalil põhinevate Muuseum on endiselt väga oluline institutsioon, millel on oleks oma äratuntav nägu. See omakorda nõuab programmi auhindade puhul on oluline, et sponsorid püsiksid tagaplaa- traditsioonist pärinev ajalooline autoriteet. Avalikkus jälgib koostades teadlike valikute tegemist. Milliste täpselt, oleneb nil. Minu kogemus on, et sponsorid ei otsi kunstiauhindadest muuseumi tööd ning selle toimimist ja nii on muuseum oma- jällegi kohast, kus muuseum asub. Mõnikord on vajalik pro- niivõrd otsest tulu firmade reklaamimise näol, vaid lõikavad laadne kultuuriline märklaud. Muuseum pole stabiilne, vaid fiili täielik muutmine. Kui see on näiteks liiga ühte kohta tar- kaudset kasu – prestiiži, mis kunstiga kaasas käib. Samas hoopis voolav ja elav suhtlemiseks avatud paik. Loomulikult dunud või traditsiooniline, siis on oluline seda kaasajastada. sõltub mingi auhinna mõjukus ikkagi kunstnike kvaliteedist. on palju probleeme, näiteks majanduslikke, aga põhimõt- Me peame olema teadlikud, et ka kunstiauhinnad mõjutavad teliselt on suurtes linnades ja väiksemates kohtades asuvad Mis on mumokis praegu olulist toimumas? kunstivälja ning noored kunstnikud lähtuvad teatud määral muuseumid võrreldavad, kuna mingil kombel on struktuu- Viin on olnud alates 1980ndatest väga rahvusvaheline linn. selliste auhindade profiilist ja valikukriteeriumitest. On hea, rid ja ülesanded sarnased. Ka takistused pole niivõrd eri- mumoki programm sõltub väga paljuski meie kollektsioonist kui žürii on sellest teadlik, kuna sellised hindamisalused ku- nevad: väiksemates kohtades võib kujuneda probleemiks ja traditsioonidest. Me näeme kunsti valgustuslikuna, filosoo- jundavad ka kaasaegset ajalugu. Kunstiauhinna kui formaadi eest on raske põgeneda ja seda polegi vaja teha, arvestades riikliku rahastamise järsku vähenemist viimastel aastatel. Seega on kunstiauhindade näol (eeldusel, et rahastajad ise hoiavad tagaplaanile) tegemist juba tuntud ja töötavate traditsioonidega. Lisaks jäävad aastate jooksul välja valitud kunstnikud meie huviorbiiti.

HAA on orienteeritud Ida-Euroopale. Kas need kümme aastat, mil HAA on väljal tegutsenud, on toonud kaasa ka mingeid muutusi? Mõningates aspektides jah, mõned kunstnikud muutusid näh- tavamaks, mõned institutsioonid said rohkem tähelepanu. Ma arvan, et koostöö mumokiga oli küllaltki hea mõte. Sa- mas peame endale aru andma, et see ei ole piirkondliku kunsti jaoks lahendus, vaid ainult tilk suures meres, aga vä- hemalt on see tilk olemas. Kunstimaailm on väga mitmeke- sine ja sellel on palju tahke, mida tuleb arendada – peavad olema galeriid, kunstikirjandus, samuti kogu see diskursiivse välja osa, mis on seotud ülikoolide ja akadeemiatega. Selles mängus on palju mängijaid ja minu arvates töötab see vaid siis, kui on ka palju aktiivseid osapooli, kes on omavahel seotud. Ja oma roll on kindlasti ka kunstiauhindadel ja kompa- niidel, kes neid spondeerivad. Seda tuleb vaadata kriitiliselt nagu ka välja teisi osi.

Rääkigem lõpetuseks ka Marge Monkost, HAA möödu- nudaastasest võitjast. Te olete tema näituse kuraator mumokis. Mida arvate tema Tartu näitusest ja kuidas te Monko töid kirjeldaksite? Möödunudaastast võitjat valides märkasime, et mitmed kunstnikud tegelevad mingil viisil oma maa ajalooga. Nad jälgivad käimasolevaid arenguid, vaatavad tagasi ajalukku, tegelevad Marge Monko „Punane Koit” Tartu Kunstimuuseumis. Foto: Anu Vahtra. isikliku ja rahvusliku identiteediga ning kritiseerivad ka selle skemaatilist käsitlust. Selles liinis oli Marge üks tugevamaid puuduv infrastruktuur, kuid kui vaadata näiteks mumokit ja filise tööriistana visuaalse kultuuri väljal. Oluline osa meie mitte ainult poliitilise teadlikkuse osas, vaid ka esteetiliselt. Tartu Kunstimuuseumi, siis neid ühendab asjaolu, et mõle- kollektsioonist on 1960ndate kontseptuaalne kunst, mis on Ta oli oma uurimuses ning sellest tulenenud materjali kuns- mad peavad toimima sillana oma konkreetse asukoha kunsti seotud igapäevaeluga, arengutega kunstiväljal, enesereflek- titeoseks muutmises veenvalt järjepidev. Tema töödes võib ja kultuuri ning rahvusvahelise kunsti ja kultuuri vahel. Iga siooniga. Töötame selle traditsiooniga. Meil on väga tugev näha süvitsi minevat huvi. Mulle meeldib Tartu näitus väga, muuseum peab tagama, et see on seotud kohaga, kus see videokunstikogu ja hiljuti avati uus kino. Püüame tõsta esi- sest see rõhutab siinset arhitektuuri. Kunst on alati mingil vii- asub, et tegemist on kohtumispaigaga kultuurist ja kunstist le kunsti erinevaid tahke. Kunstimuuseumi eelis on, et see sil arhitektuuriga seotud, kas või kõige laiemas mõttes iden- huvitatud avalikkuse jaoks. Oluline on, et muuseumil on ole- on omamoodi pusle, mis koosneb erinevatest huvidest ja titeedi konstrueerimise kaudu. Milline on tehaste roll iden- mas oma võrgustik, nõukogu või selle sõbrad – inimesed, ideedest, ulatudes modernismist kaasaega. Oleme tundli- titeedi loomisel jne. Samuti „Punase Koidu” ekraan, mis on kes elavad samas linnas, kes tunnevad muuseumi töö vastu kud ka muutuste suhtes, mis on tingitud sotsiaalmajandus- väga teadlikult arhitektuurseid suhteid puudutav. Lisaks mui- huvi. Neid on tarvis töösse kaasata, mis aga ei tähenda, et likest põhjustest ning mida käsitletakse noorel kunstiväljal. dugi näitusesaali enda arhitektuur. See kõik juhib tähelepanu nad peaksid programmi koostama, vaid nende tuge on vaja Sinna kuulub ka Marge Monko, kes tegeleb enda loomingus asjaolule, et arhitektuur ei ole neutraalne, vaid tegemist on pigem vaimselt ja majanduslikult. Muuseum peab hoolima oma päritolumaa liikumisega kommunismist kapitalismi. Sa- ideoloogilise ruumiga. Veel meeldib mulle, et näitus on kont- kohalikust kunstiväljast. See on see, mida kunstnikud oota- mal ajal peame aga tegelema ka klassikalise modernismiga, sentreeritud ning paistab silma tõsise kuraatoritöö poo- vad, sest tegemist on ka nende muuseumiga. Nad soovivad, otsima selle näitamiseks uusi perspektiive. Kronoloogilise lest. Tööde eraldi ruumidesse paigutamine rõhutab põhi- et muuseum hoolitseks nende eest. See aga omakorda ei lähenemise asemel proovime luua näitusi mingite muude teemasid väga loogilises järjekorras. Oluline roll on ka tähenda, et muuseum on suunatud vaid kohalikule kunstiväl- printsiipide alusel. Näiteks viisime ellu näitusteseeria, kus kunstniku kvaliteedil, kuna Marge Monko ise on väga teadlik jale. Tähtis on ka avatus väljapoole. Korraga on vaja mõel- ühendasime kunstiteoseid mingite konkreetsete märksõna- ruumi eelistest ja lõksudest. Seetõttu töötab ta ka noorte da väga paljudele erinevatele tahkudele. Kuid kõige esime- de alla, nagu keel, teema jms. Muuseum peab toimima lah- arhitektidega, mis annab omakorda aimu tema professio- sena tuleb muidugi tagada muuseumitöö kõrge kvaliteet, tise aknana, mis toob kokku oma kaasaja ja noore kunsti, naalsusest. draama.ee

Eesti teatri festival 2013 draama.ee Ruumimaagia 2.–8. septembrini Tartus Kuraator Iir Hermeliin

Esmaspäev, 2.09 Kolmapäev, 4.09 Reede, 6.09

15:00 17:00 – 18:30 17:00 – 18:50 Festivali avamine linnaruumis Faust VAT Teater Suur õgimine Teater NO99 RUUMIMAAGIA Tartu Uues Teatris RUUMIMAAGIA Sadamateatris 18:00 – 19:30 Metsik urisev õnn NUKU Teater 19:00 – 21:30 19:30 – 21:45 SÄRTS! Sadamateatris Maria Stuarda Teater Vanemuine Hamlet Anderson Endla Teater RUUMIMAAGIA Vanemuise väikeses majas RUUMIMAAGIA Vanemuise väikeses majas 20:00 – 22:30 Hea, Paha ja Inetu VAT Teater 20:00 – 21:30 20:00 – 21:00 SÄRTS! Tartu Uues Teatris Tühermaa R.A.A.A.M Pung Kompanii Nii RUUMIMAAGIA Roosi tn lennuangaaris SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus

22:00 – 23:15 22:00 – 23:30 Bistro Beyond Piip ja Tuut Teater Mutantants ehk Tuhat tantsu, RUUMIMAAGIA Genialistide Klubis mida tantsida enne kui sured 22:00 Cabaret Rhizome Ansambli Kriminaalne Elevant SÄRTS! Tartu Uues Teatris kontsert 22:00 Festivali Klubis Teatribändide festival Festivali Klubis

Teisipäev, 3.09 Neljapäev, 5.09 Laupäev, 7.09

11:00 – 17:00 18:00 – 19:00 14:00 – 14:45 Eesti Lavastuskunstnike Liidu Pung Kompanii Nii Suur maalritöö Teater Ugala sügiskool SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus LISAPROGRAMM Teatri Kodus

Tartu Loomemajanduskeskuses 19:00 – 21:45 16:00 – 18:30

18.00 – 19.00 Boyband Endla Teater Koera süda Vene Teater Nox Twisted Dance Company SÄRTS! Vanemuise suures majas RUUMIMAAGIA Vanemuise väikeses majas SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus 20:00 – 21:30 19:00 – 22:40

18:00 – 21:05 Tühermaa R.A.A.A.M Sajand Teater Ugala Kolm õde Eesti Draamateater RUUMIMAAGIA Roosi tn lennuangaaris LISAPROGRAMM Vanemuise suures majas RUUMIMAAGIA Vanemuise suures majas 22:00 – 23:15 22:00

19:00 – 20:30 Bistro Beyond Piip ja Tuut Teater Teatribändide festival Faust VAT Teater RUUMIMAAGIA Genialistide Klubis Festivali Klubis RUUMIMAAGIA Tartu Uues Teatris 22:00 – 23:30

21:30 – 01:00 Mutantants ehk Tuhat tantsu, Hamlet Tallinna Linnateater mida tantsida enne kui sured LISAPROGRAMM Sadamateatris Cabaret Rhizome SÄRTS! Tartu Uues Teatris 21:00 – 22:00 Tornimuusika Draama eri – 22:00 Mari Pokinen Teatribändide festival Pühapäev, 8.09 Jaani kiriku tornis Festivali Klubis

12:00 – 12:50 22:00 – 23:00 Armunud kastis Teater Vanemuine Twisted Dance Company Nox LISAPROGRAMM Teatri Kodus SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus 16:00 – 17:10 Simulaakrum Von Krahli Teater SÄRTS! Genialistide Klubis

18:00 – 18:50 Piletid eelmüügis Piletilevi Täispilet 15 € Läbipõletajad Erik Alalooga, müügipunktides ja piletilevi.ee, Sooduspilet 11 € Andreas W, Tanel V. Kulla, vabade kohtade olemasolul tund Lastelavastused 7 € Taavi Suisalu enne etenduse algust kohapeal. Sooduspilet kehtib ISIC- või ITIC-kaardi esitamisel, SÄRTS! Tartu Uues Teatris SEBE kliendikaardi omanikele, pensionäridele ning Teatriliidu NB! Etenduste algusajad ja toimumispaigad võivad muutuda. 19:00 – 20:10 liikmetele soodustust tõendava dokumendi alusel. Lähem info draama.ee või telefonil Simulaakrum Von Krahli Teater SÄRTS! Genialistide Klubis RUUMIMAAGIA Festivali põhiprogramm, kuraator Iir Hermeliin Tõlge inglise keelde SÄRTS! Festivali kõrvalprogramm Vene keeles LISAPROGRAMM Festivali lisaprogramm

draama.ee draama.ee draama.ee : 21 mängiva näitleja jaoks suremise vaste? Kui palju peab Eesti teatri festival 2013 sellise materjali ja teemaga tegeledes iseennast piirsi- draama.ee Ruumimaagia Otsides tuatsiooni mõtlema? 2.–8. septembrini Tartus J.U.: Jah, see tekst ei ole mingi totakas surmaloits, vaid te- Kuraator Iir Hermeliin geleb eriti intensiivselt ellujäämisvõimaluste otsimisega. Ma võin lubada, et meie laval tegeleb juurdlusega asjatundja. Seda ellujäämisvõimalusi teksti saan ma lavastada ainult tänu sellele, et meil on teatris Taavi Eelmaa. Piirsituatsioonid jäägu köögipoolele. K.K.: „4.48 psühhoosi” tegime koos Kiwaga. Ta oli kohe al- Priit Põldma gusest peale tekstist vaimustatud. Abstraktsusest, numbri-

Esmaspäev, 2.09 Kolmapäev, 4.09 Reede, 6.09 TEATER test tekstis ja selle esteetikast, poeetilisusest. Need proovid

15:00 17:00 – 18:30 17:00 – 18:50 kujunesid väga loomingulisteks. Me filmisime iga proovi, iga Festivali avamine linnaruumis Faust VAT Teater Suur õgimine Teater NO99 stseeni eraldi ja analüüsisime hiljem ka liikumisjuhiga koos. ja nad kõik olid kohal Liikumist seadis Ruben Roos. Filmist saime aru, et Sarah Kane RUUMIMAAGIA Tartu Uues Teatris RUUMIMAAGIA Sadamateatris 18:00 – 19:30 iga viimane kui üks üritas enne suitsiidi väga täpselt edasi anda neid meeleolu- Metsik urisev õnn NUKU Teater 19:00 – 21:30 19:30 – 21:45 ja nad teadsid mu nime sid, mis tal olid, ja kirjutas/puhastas selle teksti võimalikult SÄRTS! Sadamateatris Maria Stuarda Teater Vanemuine Hamlet Anderson Endla Teater ja mina ukerdasin nagu põrnikas nende toolide seljatugedel minimalistlikuks. Läksime Sarah Kane’i maailmaga kohe kaa- RUUMIMAAGIA Vanemuise väikeses majas RUUMIMAAGIA Vanemuise väikeses majas sa. Ja algusest peale nõudsin näitlejailt pühendumist ja detai- 20:00 – 22:30 (Sarah Kane „4.48 psühhoos”, tõlkinud Laur Kaunissaare) litäpsust, ma olin lausa noriv. „4.48 psühhoos” on surmami- 20:00 – 21:30 20:00 – 21:00 Hea, Paha ja Inetu VAT Teater neja lugu, tema vaated olnule, tema alateadvuse ilmingud ja SÄRTS! Tartu Uues Teatris Tühermaa R.A.A.A.M Pung Kompanii Nii Žanr: katkendid kirjavahetustest Juhan Ulfsaki, Heigo Tederi seks piisavalt anakronistlik, et sunnib leidma 2013. aastasse tema usk paremasse maailma. Lõpus on suur rahu, budistlik RUUMIMAAGIA Roosi tn lennuangaaris SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus ja Kalev Kuduga, kes on toonud Eestis lavale Sarah Kane’i sobivaid kontseptuaalseid lahendusi ja metatasandeid. Tühjus. Tegin kolme näitlejaga: arst ja Sarah Kane ise, aga

22:00 – 23:15 22:00 – 23:30 teoseid. (Marion Undusk, kes lavastas Von Krahlis 2009. Kalev Kudu („Puhastatud” lavastaja, Tartu Üliõpilasteater kahestununa, teine pool rohkem alateadvus. Tekst on ju liht- Bistro Beyond Piip ja Tuut Teater Mutantants ehk Tuhat tantsu, aastal „Crave’i”, vaikib targu. Sestap ainult mehed.) 2005 ja „4.48 psühhoosi” lavastaja, Tartu Üliõpilasteater salt tekst, see tuleb jagada näitlejate vahel. Ajend: 14. septembril esietenduvad Von Krahlis Sarah Kane’i 2008): Esimesena tutvustas mulle Sarah Kane’i näidendit RUUMIMAAGIA Genialistide Klubis mida tantsida enne kui sured näidendid „Puhastatud” ja „4.48 psühhoos”. Kaht erinevat la- „Cleansed”/„Puhastatud” Rait Avestik. Ta ütles umbes nii, Kuidas mõjutab inimteadvuse pimesoppides tuhlamine 22:00 Cabaret Rhizome vastust soovitatakse vaadata ühel õhtul. et Kudu, see on sinu tükk, peale sinu keegi Eestis seda teha näitleja ja lavastaja elu? Ansambli Kriminaalne Elevant SÄRTS! Tartu Uues Teatris Taust: Sarah Kane, inglise näitekirjanik, sündis 3. veebruaril ei võta. Maadlesin selle tekstiga tükk aega, üritasin sest aru J.U.: Esiteks tegime me selle töö puhul üle pika aja n-ö laua- 1971. Kirjutas viis näidendit, ühe filmistsenaariumi. Vaimus- saada ja võtit leida. Avestiku tõlge oli saksa keelest ja kül- taguse perioodi, mida isekeskis heatahtliku huumoriga „lin- kontsert 22:00 Festivali Klubis tas ja ehmatas. Pälvis sõimu kriitikuilt ja fännikirja Harold laltki „tahumatu” ning otsene, naturalistlik isegi. Mind hak- nateatri perioodiks” kutsusime. Tegime research’i, kutsusime Teatribändide festival Pinterilt. Viljeles jõuliselt in-yer-face-teatrit, mis on Oxfordi kas huvitama, et miks ma sest näidendist Festivali Klubis sõnaraamatu koostajate arvates „jultunult agressiivne ja pro- aru ei saa, kuigi see tekst lummab ja kisub vokatiivne teater, mida on võimatu vältida või ignoreerida”. kaasa. Aasta või paar hiljem avastasin Laur Suri omal tahtel 20. veebruaril 1999. Kaunissaare tõlke ja juba inglise keelest, Teisipäev, 3.09 Neljapäev, 5.09 Laupäev, 7.09 mõnes mõttes teine tõlge, poeetilisem lä- Miks on Sarah Kane’i näidendid Eestis suhteliselt pikka- henemine tekstile. Siis hakkasin asjale pih- 11:00 – 17:00 18:00 – 19:00 14:00 – 14:45 misi lavale tulnud? Väikekodanlikust hirmust? ta saama. Kutsusin kokku näiteseltskonna. Eesti Lavastuskunstnike Liidu Pung Kompanii Nii Suur maalritöö Teater Ugala Juhan Ulfsak („Puhastatud” ja „4.48 psühhoosi” lavastaja, Pärast esimest lugemist olin pisarais. Selli- sügiskool SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus LISAPROGRAMM Teatri Kodus Von Krahl 2013): Ei usu, pigem on tegemist hetkel mõnes ne asi siis! Ja noored lugesid ausalt, siiralt.

Tartu Loomemajanduskeskuses 19:00 – 21:45 16:00 – 18:30 mõttes „ebamoodsa” materjaliga, kindlasti ei haaku see uus- Alustasime proovidega. Aga teisel nädalal siiruse ja uue harmoonia otsingutega, esmapilgul ebamood- katkestasime – algne idee, armastuse tee- 18.00 – 19.00 Boyband Endla Teater Koera süda Vene Teater salt räige ja pretensioonikas materjal. Kerge libastuda. ma, hägustus, määrdus. Tegime nädalase SÄRTS! Vanemuise suures majas RUUMIMAAGIA Vanemuise väikeses majas Nox Twisted Dance Company Heigo Teder („Neetud” lavastaja, Rakvere Teater 2012): pausi. Oli vaja settida lasta. Grace’i män- SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus 20:00 – 21:30 19:00 – 22:40 Ei ole vast kõige soft’imad lood Kane’il? Paljud ei suuda neid gis Kertu Moppel. Kutsusin ta kohvikusse 18:00 – 21:05 Tühermaa R.A.A.A.M Sajand Teater Ugala tekste lugedagi ja seal toimuvaid tegevusi vaimusilmaski ette ja rääkisime... armastusest, sõltuvustest, Kolm õde Eesti Draamateater RUUMIMAAGIA Roosi tn lennuangaaris LISAPROGRAMM Vanemuise suures majas kujutada, rääkimata siis laval korduvalt esitamisest. Pealegi, valust... Proovid jätkusid ja etendus tuli väl- maailmas on nii palju head dramaturgiat ja Kane’i looming on ja. Kunstnik oli Silver Vahtre. Etendus oli RUUMIMAAGIA Vanemuise suures majas 22:00 – 23:15 22:00 üsna ahtake. On normaalne, et sellist väikest loomepagasit visuaalselt huvitav ja mulle endale meeldis 19:00 – 20:30 Bistro Beyond Piip ja Tuut Teater Teatribändide festival satutakse harva ühes kultuuriruumis lavastama. Tore, et see budistlik lõpp – tühjast taevast sajab lund Faust VAT Teater RUUMIMAAGIA Genialistide Klubis Festivali Klubis pole muutunud lihtsalt efekti pärast tegemiseks, et vaadake, (Jaan-Jürgen Klausi film). RUUMIMAAGIA me oleme nii julged, et teeme Kane’i, vaid see võetakse ette Doris Kareva nuttis ühel etendusel kogu Tartu Uues Teatris 22:00 – 23:30 siis, kui tegijatele läheb tõesti korda mõni tema lugu. aja. Sellel etendusel, mil matsin päeval oma 21:30 – 01:00 Mutantants ehk Tuhat tantsu, venna ja mil Kertu ütles, et ta ei saa enam „Ühel ööl ilmutati mulle kõik. Kuidas ma suudaksin enam rääkida?” Eelvaade Juhan Ulfsaki lavastusele. Foto: Emer Värk. Hamlet Tallinna Linnateater mida tantsida enne kui sured Milline oli teie esimene kokkupuude Kane’i loominguga – Grace’i mängida, sest tal katus sõidab, ta LISAPROGRAMM Sadamateatris Cabaret Rhizome lugeja või teatrivaatajana? ei saa enam aru, kes ta ise on, ta on liiga SÄRTS! Tartu Uues Teatris H.T.: Lugejana. Puhta lehena. Ma ei osanud midagi oodata. palju juba Grace. Hiljem, kui etendus oli juba maas, nägin inimesi rääkima, käisime näitustel ja vaatasime filme. Laual 21:00 – 22:00 Puudus background. Mis oli väga mõnus. See paremsirge nii- sakslaste varianti Berliini Schaubühne teatris. Oli väga täpne lebasid 90ndate ajakirjad – ajast, mil Damon Albarni põsed 22:00 Tornimuusika Draama eri – tis seda eredamalt. Mõjus naelutavalt. Haaras enda maailma ja kliiniline, meie oma poeetilisem. veel õhetasid ja briljantidega surnupealuu tundus maailma pa- Mari Pokinen Teatribändide festival Pühapäev, 8.09 ja lahti enam ei lasknud. Esimene laine, mis tekkis kujutlus- rim mõte. Rääkisime omavahel. Keegi ei võtnud paljaks ja ei Jaani kiriku tornis Festivali Klubis piltidest. Teine laine, mis tekkis mõtlemisest, et miks see Milles seisneb Sarah Kane’i poeesia? karjunud koleda häälega. Siis hakkasime rahulikult tegema. 12:00 – 12:50 värk nüüd niimoodi läks. Kolmas laine, mis tekkis mõttelõn- H.T.: Selles self-destruction’is, mis peitub nii ta isiklikus elus H.T.: Isiklikult arvan, et kolm kuud, mil toimus aktiivne proo- 22:00 – 23:00 Armunud kastis Teater Vanemuine gast: aga kui ma ise oleksin samas olukorras, kas ma oleksin kui tegelaskujude mõttemaailmades, on peidus kirjeldamatu viperiood koos trupiga, oli mu viimase kümne eluaasta kõige Twisted Dance Company Nox LISAPROGRAMM Teatri Kodus samasugune... nukrus. Ja igavene lootus, et äkki kellelgi on elu ilus. keerulisem aeg. Professionaalses mõttes ei tohiks ju mater- SÄRTS! Tartu Ülikooli kirikus jal hakata kontrollima inimese eraelu. Kuid tagantjärele saan 16:00 – 17:10 Mis on Sarah Kane’is vaimustavat? Ta huumor? küll öelda, et kurjuse telje sisemine kompimine muutis mind Simulaakrum Von Krahli Teater H.T.: Tabude puudumine. Et nii ei tohi mõelda. Või et see H.T.: Võimes iseenda abituse üle kibedalt naerda. See on isiklikult väga palju. Loodan, et paremaks inimeseks. Tasa- SÄRTS! Genialistide Klubis pole võimalik. See on kole. Ja see on ebainimlik. Vastupidi, võib-olla ainuke lunastus, mis aitab järjekordset päeva õh- kaalustada suudavad aga kõiki meeleheiteid ja aju kokku- minu meelest on Kane ära tabanud, et pole olemas hirmsa- tusse elada. Et korraks siis uinuda ja hommikul ärgata ja taas jooksmisi head inimesed, kes on meie kõigi ümber. Avagem 18:00 – 18:50 mat olendit kui inimene ise (no see vana hea, et inimene on oma kivi mäest üles veeretama asuda. Kestaks see vahepeal- silmad ja nautigem elu. Meil pole ikka midagi kurta. Käed-ja- Piletid eelmüügis Piletilevi Täispilet 15 € Läbipõletajad Erik Alalooga, inimesele hunt). Ja piirsituatsioonides loomastume me kõik. ne uni ainult kauem... lad on otsas, süüa-juua jätkub, toad on soojad ja tilga viina müügipunktides ja piletilevi.ee, Sooduspilet 11 € Andreas W, Tanel V. Kulla, Ta ei kartnud mängida selliste mõtetega paberil (puhaku ta J.U.: Väga palju huumorit pole ja see on üsna peidetud, mõ- jõuame ka osta. vabade kohtade olemasolul tund Lastelavastused 7 € Taavi Suisalu rahus). ned kohad leidsime üles, paljusid kindlasti ei leidnud ja mõ- enne etenduse algust kohapeal. Sooduspilet kehtib ISIC- või ITIC-kaardi esitamisel, SÄRTS! Tartu Uues Teatris ned äkki mõtlesime ise välja. Sarah Kane’i huumor ei lee- Mida võib oodata liginevast kogupaugust Krahlis? SEBE kliendikaardi omanikele, pensionäridele ning Teatriliidu Nad armastavad mind selle eest, mis mind hävitab venda midagi, see on seal pigem asja täpsuse huvides. Need J.U.: Mingil moel on tegemist 90ndate vaimu elluäratamise- NB! Etenduste algusajad ja toimumispaigad võivad muutuda. 19:00 – 20:10 liikmetele soodustust tõendava dokumendi alusel. mõõk mu unedes Lähem info draama.ee või telefonil kaks teksti, mida meie teeme, ongi peamiselt poeesia, väga ga, laibauurimisega, kerge nekrofiilia ja loodetavasti väärika Simulaakrum Von Krahli Teater mu mõtete tolm läbimõeldud ja -tunnetatud tekstid, palju sõnailu, eriti origi- hüvastijätuga. Mingil metatasandil jookseb läbi ka teatrisisene SÄRTS! Genialistide Klubis haigus, mis sigib mu vaimu kurdudes naalkeeles. põlvkondade temaatika, in-yer-face-põlvkonna mehed kut- Iga kompliment võtab tüki mu hingest RUUMIMAAGIA Festivali põhiprogramm, kuraator Iir Hermeliin Tõlge inglise keelde suvad Kalamaja rahvast tantsule. Vene keeles („4.48 psühhoos”) SÄRTS! Festivali kõrvalprogramm Hüüumärkide sadu kuulutab saabuvat närvide varingut K.K.: Noh, mida Juhanile ja näiteseltskonnale öelda enne LISAPROGRAMM Festivali lisaprogramm Vaid üks sõna leheküljel ja ongi draama teeleminekut? Julgust ennekõike! Siis ausust, sorige julgelt J.U.: Kane’i näidendid hüppasid siin nagu kuumad kartulid Ma kirjutan surnutele ka oma alateadvuse mustades soppides, püüdke iseendid 90ndate lõpus käest kätte, tollal tundus nende tegemine kui- neile, kes veel sündimata kartmatult vaadelda. Ärge andke alla! Minge ise hästi julgelt („4.48 psühhoos”) dagi liiga... iseenesestmõistetav. Tagantjärele vaadates on hea, Sarah Kane’i maailma sisse. Ja uskuge mind: ka huumor, must et ei teinud, sest puudusid elukogemus ja ajaline distants, et briti huumor siis, on Sarah Kane’i tekstides sees. nende tekstide poeetilisust rahulikult mõista. Ilmselt oleksi- Kas ühe lavastuse teema saab olla surm („4.48 psüh- me langenud kas räiguse või iroonia mädasohu. Esteetiline hoos”)? Või hakkab teater surma käsitledes tegelikult Palun tehke eesriie lahti draama.ee draama.ee kood, mida näiteks „Puhastatud” esmapilgul pakub, on täna- veel intensiivsemalt eluga tegelema? Mis on suremist („4.48 psühhoos”) 22 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

Eelmisel aastal rääkis toonane kuraator Anu Lamp, et kuraatori rolli vastuvõtmisega seoses tekkis tal päris Töömeetod: puhas rõõm palju kõhklusi. Kuidas see teie jaoks oli? See oli väga ootamatu pakkumine. Ma ei usu, et mulle kunagi veel sarnast pakkumist võiks tulla. Niisiis üks-kord-elus-tüü- Küsis Keiu Virro pi ettepanek. Esimene tunne oli ilmselt ehmatus või segadus. Kuraatorid on ju pigem kuldsed klassikud, sellised väärikad inimesed. Teine emotsioon oli rõõmus üllatus – keegi väär- tustab ja usaldab minu arvamust, huvitub kunstniku pilgust Sel sügisel näitab teatrifestival Draama teatrit lavastuskunstniku silmade läbi. Need teatrile. Kolmandaks oli aga juba uue tundmatu mängu võlu silmad kuuluvad Iir Hermeliinile ja tema loomenõukogule. Lisaks etendustele TEATER eelaimdus või erutus. See on sarnane uue lavastuse tegema juhatatakse publik ka lavatagusesse maailma. hakkamise hetkega. Algul ei tea sa veel midagi, mis olema hakkab, aga sind erutab see väljakutse või läbipaistmatu tund- matus. Mõtlesin, kas mul on piisavalt julgust ja kuraasi, et maailmale oma seisukohti ja erialaseid eelistusi näidata. Kas mul on julgust seda kõike sirge seljaga lõpuni välja kanda. Kas mul on piisavalt aega aasta jooksul etendusi vaadata, kas mul tekib maikuuks piisavalt lai pilt Eesti teatrist, et selle põhjal festivali jaoks valikuid teha. See vastutus on ju päris suur. Vaa- gisin siis nädala jagu. Tänaseks arvan, et sellisele kord elus pakkumisele oleks olnud rumal ära öelda. See on olnud era- kordselt äge aasta, mille veetsime koos suurepärase loome- nõukoguga teatrit vaadates ja nähtu teemal arutades.

Loomenõukogusse kuuluvad Aare Toikka, Kristel Maa- mägi, Siret Paju, Ott Karulin ja Kristiina Garancis. Mille järgi te just nemad valisite? Mõtlesin, kes on need inspireerivad teatripraktikud, kellega ma tahaksin kord paari nädala tagant kokku saada ja erialaseid teemasid arutada. Kellega mul on alati huvitav rääki- da ja kellega on äge vaielda. Ühtlasi oli minu jaoks oluline, et nõukogus oleksid esindatud kõik lavastust loovate alade esindajad, nii nagu teatris. Kokku sai isehingav autonoomne loominguline meeskond. Esimesel kokkusaamisel otsustasi- me, et meie töömeetodiks on puhas rõõm. Nii toimisimegi.

Kuidas lõplikud valikud sündisid? Lõpliku valiku tegin mina kuraatorina. Aga ma usun sellesse, Vene Teatris on esietendunud just viima- et kaks pead ei võrdu kaks pead, vaid neli, kuus või kaksteist sel ajal ägedaid lavastusi. See teater jul- pead. Me vaagisime iga lavastuse puhul poolt- ja vastuargu- geb riskida ja kõndida julgelt traditsioo- mente ning minu jaoks oli väga huvitav jälgida, kuidas erineva- nide piiril. Suur teatrirahvas ikkagi. Me te teatrierialade inimesed mõtlevad, mida nad oluliseks pea- püüdsime mõelda festivali kokku pannes vad. Ent, Aare sõnadega väljendudes, seisus kohustab, nii et võimalikult laialt ja otsida üles ka kõik väi- mina pakkusin lõpuks välja lavastuste nimekirjad ja lõplikud kesed erinäolised trupid. Võib-olla ei ole märksõnad, aga nõukogu jagas soovitusi ja nõuandeid, toe- nende lood inimesele, kes tuleb teatri- tas kontseptsiooni väljatöötamisel ja kirjapanemisel. binoklikesega traditsioonilist ja turvalist teatrit otsima. Need lavastused riskivad, Sellist olukorda ei tekkinud, et midagi on tarvis läbi eksperimenteerivad. suruda? Ei-ei. Nõrgemaid lavastusi pidasime kõik ebaõnnestunuteks „Bistro Beyond” teatrist Piip ja Tuut? ja sädemega lavastusi headeks. Pigem erines see, mille pä- Minu soov on näidata sel festivalil n-ö rast keegi meist üht või teist lavastust eriliseks pidas. Siin tuligi kunstnikupilku teatrile. Seda, et puuduta- mängu erialast tulenev mõtlemine. Ma arvan, et me rikasta- vat lavastust on võimalik teha ilma sõna- sime või õigemini teritasime selle töö käigus teineteise pilku le toetumata, ilma klassikalist alusteksti teatrile. See aasta oli hull teatrimaraton, neli-viis korda nä- omamata. Parim näide sellest ongi „Bist- dalas vaatasime teatrit, lisaks etenduste videoid. ro Beyond”. Olin kohe alguses kindel, et see peab põhiprogrammis olema. See Teatritüdimuse ohtu ei olnud? on muide lavastus, mille loo autor Kris- Minu jaoks mitte, käin jätkuvalt rõõmuga teatris. Tüdimus? tel Maamägi on erialalt lavastuskunstnik. Paralleeli võiks tõmmata äkki jahimehe mustriga. Tal ei teki metsas mõtet, et äh, jälle põder või kits. Pigem tekib adrena- Mille alusel on pandud kokku kõr- liin, et järjest enam otsida ja vaadata ja analüüsida. Sotsiaalne valprogramm? Kas mõni lavastus jäi elu võib muidugi pikemas plaanis sellise elustiili puhul ära ka- napilt valikust välja? Draama festivali kuraator Iir Hermeliin. Foto: Renee Altrov. duda – pidevalt esietendub põnevaid lavastusi, paljud neist Olid mõned lavastused, mille järel tulime on parajalt pikad ja kui sa ikka viiel päeval nädalas kella ühe- saalist välja, suud kõrvuni, peas mõte, et teistkümne paiku teatrist tuled, siis sõbrad on juba kodus, ossaaa kui äge! Neist toniseerivatest ja energeetiliselt lae- lis, kui hakkasime nädalapikkust tervikut kokku panema. Kõik kõik söögikohad kinni, linn tühi ja ainult trammid kolistavad tud teatriõhtutest saigi kokku kõrvalprogramm „Särts!”. nimed olid laual. Panime paika põhiprogrammi ja „Särtsu!” vihmas ringi. Selline lõunaeuroopalik teatrikultuur, kus peale Särts igas mõttes – pikkuselt, intensiivsuselt, toimelt. Minu ning siis hakkasime otsima neid detaile, üritusi, mis selle pildi etendust lähed sõpradega sööma ja veini jooma, siin sageli ei meelest ei jäänud keegi kõrvale ei põhiprogrammist ega kõr- ära vormistaksid, mõeldes sellele, mida teeb festivalikülaline toimi. Sellest on kahju. valprogrammist. Põhiprogrammist ei saanud vist tulla ainult Tartus päeval, kui etendused pole veel alanud. Võtsime en- Estonia „Faust”. Sellest on muidugi kahju, sest kindlasti oleks dale lisaülesandeks tuua „Ruumimaagia” teatrisaalidest välja Olete teatris kunagi magama jäänud? tekkinud huvitav dialoog VAT Teatri „Faustiga”. Selline suhe ja mähkida kogu Tartu nädalaks sellesse. Kuna sel aastal on Kui on elav inimene laval, siis mitte. Ükskord käisin Prahas on praeguses programmis jällegi Endla „Hamlet Andersoni” n-ö kunstnikufestival, siis on oluline avada ja näidata publiku- Jan Fabre lavastust vaatamas. Fabre on teadupärast väga vi- ja Tallinna Linnateatri „Hamleti” vahel. Ma ei saa ega taha le kunstniku rolli lavastuse loomise juures. Sageli ju inimesed suaalne ja kiidetud lavastaja, nii et olin väga elevil. Etendus öelda, et meil on peaprogramm ja kõrvalprogramm, sest väljastpoolt ei teagi, mida kunstnik õigupoolest teatris teeb. algas. Oli lumivalge kõrgläikeline lava, keskel istus tooli peal üks oleks siis justkui tähtsam. Ma ei arva, et kunstis on Siit edasi jõudsingi kahe suure näituse mõtteni. Avame festi- naine, kellel oli pika mulineeniidikese otsas elus tarantel. Näit- sellised liigitused õiged. Pigem on „Särtsu!” näol tegemist vali ajaks ERMi ruumides suure maketi- ja kostüüminäituse, leja rääkis tarantliga viis tundi ja see kõik toimus prantsuse teemaprogrammiga, mis avab ja süvendab põhiprogrammi. mida kureerib lavastuskunstnik Maarja Meeru. Lavamaketid keeles. Ma ei jäänud magama, sest mõtlesin intensiivselt, kui- Põhiprogrammi lavastused on ehk lihtsalt mastaapsemad on mikromaailmade vähendatud mudelid, mida kunstnikud das saalist ära hiilida. Aga seda võimalust ei tulnudki. Ikkagi või viimistletumad ja „Särtsu!” omad oma olemuselt visand- lavastuse jaoks loovad. Minu käest küsitakse sageli, mis on Fabre... likumad. teatrikunstniku töö. Et kas sa värvid midagi? Õmbled? Ei, ma ei maali, õmble, värvi ega ehita midagi. Ma ei oskagi seda Festivali lõplikust valikust torkab silma teatreid, keda Millised üritused veel põhiprogrammi laiendavad? kõike hästi. See, mida ma teen, on tervikmaailma loomine Draamal ehk nii palju nähtud ei ole. Näiteks Vene Teater. Kõige põnevam ja erutavam hetk seda festivali tehes oli april- ühes kõigi detailide, värvide, valguste ja vormidega. Me ela- : 23

me disainerite loodud maailmas. See lamp siin on disaineri palju selles, et kunstnikuks saada, eriti nüüd, mil EKA on jää- välja töötatud, samamoodi laud ja ka lihtne veepudel. See on nud nii kõhnaks ja õhukeseks. Inimene peab ise väga tahtma Mariliis Vaks uuris põhiprogrammi kunstnikelt Kaspar Janci- meie reaalsus, mida sageli ei märgatagi. Kunstnik loob lavale ja kogu aeg oma suunda hoidma, kool on vaid vundamen- selt, Ervin Õunapuult, Kristel Maamägilt ja Laura Kõivult, kui- fiktiivse maailma, kus eksisteerivad ka reeglid, aga...K unst- diks. Olen tähele pannud, et kooli lõpetanud noortel on eri- das lavastus maailma muuta võib. nik mõtleb välja sealsed füüsikareeglid, valguskunstnik lisab alased praktilised oskused suhteliselt nadid. Tuleb väga palju päikese ja lavastaja asetab näitleja sinna toimetama. Välja- iseseisvat tööd teha, enne kui lavastuskunstnikuks saad. La- mõeldud maailmade loomine ongi lavastuskunstniku töö. vastuskunstniku töö on keeruline, sest see sisaldab paljude Lavastuse „Faust” kunstnik Kaspar Jancis Teise näituse, mis festivali ajal Tartu tänavatel lahti rullub valdkondade päris põhjalikku valdamist. Keeruline on leida TEATER ning lavastuskunstnike hämaramaid mõtteid päevavalgele ka sama veregrupiga lavastajat. Suhe temaga on lavastuse Mis te arvate, mis on lavastuse „Faust” kujunduses eri- toob, moodustavad 27 lavastuskunstniku isikunäitused aju- tööprotsessis vaat et kõige olulisem, koostööpartnerlus list, et see valiti Eesti teatri festivali Draama 2013 põ- tistes POP-UP-galeriides Tartu vanalinnas. Selle hiigelettevõt- peab põhinema enam-vähem ühtsel maailmavaatel, aga ka hiprogrammi? mise kuraatoriks on lavastuskunstnik Maret huumoril. Lavastuse kujunduse teeb eriliseks see, et lavastuses loovad Kukkur. näitlejad kujunduse vaatajate peas. Kujundus justkui puu- Näitused on festivali satelliitprogrammiks ja Kas hea lavastus on võimalik ilma hea kunstnikutööta? duks, kuigi tegelikult on just sellist kujundust kõige raskem minu jaoks ei ole need lavastustest vähem Minu jaoks enamasti ei ole, nagu ka vastupidi. Renessansilik- teha. Tuli käia pikk maa, enne kui jõudsime kõige lihtsama tähtsad. Näitused avavad publiku jaoks neid ke multitalente, kes suudaksid nii lavastada, kujundada kui ka lahenduseni. Jällegi, lihtsus on tinglik, sest väiksemgi muutus lavataguseid hämaralasid, mida publik kunagi lavastust helindada, ei ole kuigi palju. Reeglina sünnib puudu- tervikus lõhub vaatajas illusiooni, et ta vaatab kostüümide, muidu ei näe. tav lavastus mitmete loojate koostöös. dekoratsioonide ja rekvisiitideta etendust. Veel üks põnev, kõigile festivalikülalistele Kas ja kuidas muudab lavastus „Faust” maailma? avatud üritus, mida ei saa mainimata jätta, on Mais ilmus Eesti Päevalehes artikkel, kus ütlesite Eesti „Fausti” maailmast eraldi käsitlemine ei mahu minu maail- legendaarne lavastuskunstnike sügiskool 3. teatri hetkeolukorra kohta üsna krõbedalt, muu hulgas manägemusse. „Faust” on osa maailmast. „Faust” muudab septembril Tartu Loomemajanduskeskuses. seda, et Eesti teatris ei ole praegu eriti põnev aeg ning maailma täpselt nii palju, kui maailm selleks valmis on. Tei- See on välkloengute päev teemal „Maagiline erilist ja inspireerivat, ootamatut ja lummavat teatrit nekord võib väike kivike midagi suurt veerema panna. Kuid ruum”, kus räägivad professionaalid Ene-Liis on üsna vähe. Milline on olnud tagasiside? suur ja väike on suhtelised mõisted. Semper, Aare Toikka, Meelis Oidsalu ja Tar- Selle artikli aluseks olid küll minu öeldud mõtted, ent need mo Jüristo. Rohkem infot selle kohta on saa- olid kohati ajakirjaniku poolt lihtsalt groteskini võimendatud daval aadressil www.draama.ee. või lausa pahupidi keeratud. Artikli pealkiri, mis teatas tsi- Lavastuse „Kolm õde” kunstnik Ervin Õunapuu taadi vormis umbes seda, et Eesti teater on igav ning seda Draamal toimuvad ka vestlusringid. Kes igavat teatrit näebki festivalil, oli ajakirjaniku kuri fantaasia. Mis te arvate, mis on lavastuse „Kolm õde” kujunduses seal osalevad ja mis nende raames toimub? See eksitav pealkiri andis kahjuks inetu värvingu ka ülejää- erilist, et see valiti Eesti teatri festivali Draama 2013 Festivalinädala jooksul tulevad Tartu Uue Tea- nud artiklile. Valdavale osale sellest julgen siiski alla kirjutada. põhiprogrammi? tri proovisaali kokku teatripraktikud meilt ja Minu suureks üllatuseks tagasiside puudus. Eks siin on kaks Mul pole õrna aimugi. mujalt, et arutleda kolmel korral põhiprog- võimalust: kas ma astusin suure hooga poriloiku või tabasin Mida peate ise nimetatud lavastuse kujunduse peami- rammi lavastuste üle. Avalikud vestlus-arut- ehk veidi konnasilma pihta. Ma ei tea, kumb vastus õige on. seks tugevuseks? elud välisekspertide ja lavastusmeeskonna Ma ei arva, et Eesti teater on mõttetu või igav. Aga valikut Kujunduses peab iga nael olema õiges kohas ja kindlalt kinni, liikmete vahel toimuvad järgmiselt: 5. sep- oli küll üllatavalt vähe. Palju on korralikult tehtud, kuid mitte muidu lavastus koos ei püsi. tembril kõneldakse lavastustest „Maria Stuar- sinu maailma muutvaid lavastusi. Mulle teeb muret see, et Kas ja kuidas muudab lavastus „Kolm õde” maailma? da” ja „Faust”, 6. septembril on jutuks „Bistro teatrist räägitakse ajakirjanduses järjest enam majanduster- On juba muutnud. Huvitavamaks. Beyond” ja „Tühermaa” ning 7. septembril va- minitega. Loomise ja inspireerimise sõnavara asendub toot- hetatakse mõtteid „Koera südame” ja „Suure mise ja teenimise omaga. Ei räägita mitte lavastusest, vaid õgimise” teemal. Usun, et need vestlused on projektist. Mitte publikust, vaid kliendist. Kui põhirõhk on Lavastuse „Bistro Beyond” kunstnik Kristel Maamägi inspireerivad ja pilku avardavad. sõnal „omafinantseering”, siis tulebki toota rahateenimise Väliseksperdid, kelle oleme loomenõukogu- eesmärgil lõputult kogu perele mõeldud jõulu- ja jaanipäeva- Mis te arvate, mis on lavastuse „Bistro Beyond” kujun- ga Eesti teatrit vaatama kutsunud, on kõik lavastusi. Selles mõttes on alati rõõm näha Von Krahli loosun- duses erilist, et see valiti Eesti teatri festivali Draama visuaalse teatri praktikud ja inimestena põ- git „Puhta kunsti nimel”. 2013 põhiprogrammi? nevad isiksused. Tuleb Christian Römer, la- Arvan, et „Bistro Beyondi” kujundus loob erilise ja lummava vastaja Berliinist, kes on ühtlasi Heinrich Bölli Millised projektid on teil parasjagu käimas või peale lõhna, maitse ja värviga maailma. Fondi kultuurivahetuse tegelinski. Tema VAT- Draamat tulemas? Kas ja kuidas muudab lavastus „Bistro Beyond” maailma? is lavastatud „The Black Rider” on minu üks Olen väga põnevil, sest mind ootab ees mu erialase elu üks Ma ei tea, kas lavastus „Bistro Beyond” maailma muudab, eelmise hooaja lemmiklavastusi. Siis Giorgio kõige põnevam ja tihedam hooaeg. Nimelt on mul käsil neli aga üks vaataja ütles järgmist: „„Bistro Beyond” annab põh- Madia, La Scala taustaga koreograaf-lavas- suurt muusikalavastust ning teravavormilise tekstiga draa- just edasi elada...” taja Viinist, visuaalselt väga erilise käekirjaga malavastus. Pean muusikalavastusi, eriti hästi tehtud oope- looja. Tulemas on ka Patrik Lancaric, põle- rit, žanrina kõige mõjusamaks ja võimsamaks teatrivormiks. vate silmadega teatri- ja filmilavastaja Slo- Selles segunevad mosaiigina kõik kunstiliigid, mille koosmõ- Lavastuse „Suur õgimine” kunstnik Laura Kõiv vakkiast, kes tegeleb multimeediaga laval. ju võib tõsta publiku teise reaalsusse, nii emotsionaalses kui New Yorgist sõidab kohale lavastuskunstnik vaimses plaanis. Ruumimaagia. Mis te arvate, mis on lavastuse „Suur õgimine” kujun- ja õppejõud Narelle Sissons, kes toimetab Kohe peale Draama lõppu liitun algupärase ooperi „Rehe- duses erilist, et see valiti Eesti teatri festivali Draama igapäevaselt Broadway teatrites. Ja osaleb papp” proovidega Vanemuises, mis esietendub 18. oktoobril. 2013 põhiprogrammi? ka Yulia Kleyman, teatriekspert Peterburi Muusika on kirjutanud Tauno Aints ja lavastajaks on Marko Miks etendus programmi valiti? Kuna see paneb mõtlema. teatriakadeemiast. Matvere. Seejärel alustame Christian Römeriga tööd VAT Mis see on, kas ma ikka saan sellest aru? Oot, kas ongi nii, Minu jaoks on teatri puhul oluline füüsiliste Teatris, tegeledes Roman Sikora näidendiga „Masohhisti pih- et ma pean ise mõtlema? Mida ma teen? Lihtsalt ootan ja siis piiride, ka riigipiiride avamine ja avardamine. timus”. Juba esimesel lugemisel armusin sellesse pöörases- tuleb surm ning rohkem väärtusi elus ei ole? Oot, kas ma Tore, kui sellelt festivalilt saaksid alguse uued se, teravasse, musta huumoriga täidetud näitemängu. Ka üldse tean, mis on väärtused, väärtused minu jaoks? loomingulised plaanid või kooslused. koostöö saksa lavastajaga on esmakordne ja põnev. See lugu Mida peate ise nimetatud lavastuse kujunduse peami- peaks esietenduma jaanuari lõpus. Jaanuaris alustame proo- seks tugevuseks? Eesti teatrielus on tulemas väliskülaliste poolest hu- ve Tubina ooperiga „Reigi õpetaja”, mis esietendub 4. aprillil Etenduse kujunduse tugevuseks on näitlejate kvartett ja la- vitav aasta. Linnateatril õnnestus näiteks pärast aas- Vanemuises. Juba mais on mul järgmine esietendus – koreo- vastaja, kes mõtleb kujundusele juba enne proove. Kindlasti tatepikkust läbirääkimist kutsuda siia maailmakuulus graafiline muusikal T„ he Cats”. Vanemuine ja Webberi kom- on imelik, et pean näitlejaid kujunduse elementideks, aga Kanada lavastaja Robert Lepage. panii on sõlminud uuslavastuse lepingu, mille alusel oleme nemad ju on näha. Kui materjalidest veel rääkida, siis kind- Võin siinkohal veel üht saladuskatet pisut kergitada. Unista- vabad Broadway emalavastuse kopeerimisest ja saame luua lasti on etenduses oluline koht ka plastist kardinal, sest plast sime Aare Toikkaga sügisel, et sel aastal võiks kutsuda fes- oma värsket lavalugu. Väljakutse missugune! Ning samasu- ümbritseb meid ja õhku, mida hingata, justkui ei olekski. tivalile workshop’i tegema Robert Wilsoni. Minu tohutuks gune uuslavastuse leping sõlmiti „Ooperifantoomi” loomi- Kas ja kuidas muudab lavastus „Suur õgimine” maailma? hämminguks vastas hr Wilson mu kirjale, et tal on küll selle seks, mille lavakunstnik ma samuti olen. „Ooperifantoom” See muudab maailma igal moel. Kui vaadatu jääb arusaama- aasta graafik täis, aga järgmisel aastal võiks ta ühe augu meie esietendub 4. oktoobril 2014. Vanemuine on üldse kolmas tuks, siis püüab inimene loomu poolest sellele seletust leida. jaoks oma kalendrisse tekitada... Juhhuuuuuuuuu! Niisiis on teater maailmas, kes sai õiguse tuua lavale uusversiooni Ja kui sa ei saa aru, mida sa nägid, siis ongi juba suur muutus Robert Wilsoniga sõlmitud leping 2015. aasta festivaliks ja ta „Ooperifantoomist”. Loodetavasti üllatame Webberi agen- toimunud. Need, kes said aru, et oli lihtsalt etendus või ko- tuleb siia visuaalteatri töötuba andma. See on hämmastav – tuuri oma üsnagi radikaalse kontseptsiooniga positiivselt, möödia, võivad ise suurt õgimist edasi mängida. Wilson Eestis töötuba korraldamas! Tasub suurelt unistada. tunnen suurt vastutust selle hiiglasliku materjali ees. Hiiglas- liku sõna otseses mõttes – see materjal, millega tegeleme, Kust tulevad Eesti lavastuskunstnikud? Kas Eesti kõrg- on megamahukas. Olen alates juunist iga päev oma stuudios koolidest (EKAs õpetatakse näiteks stsenograafiat, Vil- kujundusega tegelenud, augusti teises pooles on kavandite jandis jällegi pigem käsitööoskustele keskenduvaid bu- üleandmise tähtaeg. Hetkelgi on lavastaja Georg Malvius mu Loe ka teiste kunstnike vastuseid artikli veebiversioonist Müürilehe tafoore)? stuudios, et kujundust testida ja lavastust maketis läbi män- kodulehel. Lavastuskunstnikud tulevad vaid EKAst. Siiski ei aita kool kuigi gida. Peale seda maratonhooaega võtan puhkuse! Filmi „Free Range” võtted. Pildil Lauri Lagle (Fred). Rorgemoen. Jarand Foto: Lagle Lauri Pildil Range” „Free Filmi võtted.

FILM 24 : piiridest ja ennekõike tema värskest filmist „Free „Free filmist värskest tema ennekõike ja piiridest J Õunpuuga. Veiko filmilavastaja saares M Küsis Emilie Toomela I 2013 ERI :FESTIVALI NUMBER KAHEKSAS KAHEKÜMNE U kätkeb. pildikehasse vibreerivasse elusalt tähendused need žiimiga kaasajooksjast ja pealkiri oli K iroonilisena. mõeldud ja pealkiri žiimiga kaasajooksjast re fašistliku mina-vormis See oliluuletus. luuletus kirjutatud B üks tegelikult on heakskiitmisest” maailma J raamatud. su on müüd, sa mida kaubaks, et vusega, selle lihtsalt edasi mängu erine mängid sama kapitalistlikku sa kui diktaadist, selle ja turumajandusest vabadus ole ei See ka mõne kasuks. variandi vahepealse otsustada võinud ta oleks asemel lähenemise mustvalge Taolise valis? ameti tõstukijuhi siis peategelane Miks diselt on. suuremaid tähendab vabadusi,kirjanikustaatus kui teistel ül et arvab, ja saavutatav, on vabadus romantiline et usub, ter ei paku. T paku. ei vahepealsete asjadega on samamoodi. Fredile see rahuldust M ainult irooniliselt või kergelt rääkida parodeerides. arvates R saata. korda elus oma saame me mida piirang, on sellel ka ja ajalimiidid on meil tu, Ü küsimus. vastutuse isikliku piirde ümber tema moodustab puhul Fredi Peategelase tara. K kana. peetav balt nagu va tegelaseks toimetavaks kagi piiratud territooriumil ik osutud aga vaba, oled et Võid mõelda, vabadust. olekski ei nagu filmitegelastel kus irooniat, olukorra selle ka kui het R „Free tõlkida. hästi saagi ei Seda olevat paarisuhet? kohal kesksel filmis tähistab väljend see Kas tõlgitud. gi ole ei seda ja ingliskeelne on pealkiri Range” „Free Filmi mängumaa. ja ateljee fantaasiate tegemine mide Fred üritab maailma heaks kiita. Filmi teine pealkiri „ pealkiri teine Filmi kiita. heaks maailma üritab Fred ilm teda? maa- või maailma Fred Kas kiidab? heaks filmis keda Kes kohta. loomingu sinu midagi arvab inimene iga kus keskel, hinnangute igasuguste ja kemplemise väikluse, olla on Vastik ära. seest hinge sööb see et tundub, mulle sest teha, enam filme neid viitsi ei ma et mõelnud, ise ka –olen isiklik väga jaoks minu on lähenemine Selline mitte. või töö niisugune meeldib tegelikult talle kas sellest, mata olene lahendus, parem hingele on tõstukijuhtimine Äkki ja. nistamine onnistamine nähtavasti maailma parandav tegevus ning fil inu film algab sellise lapsiku käsitlusega, kus keskne karak keskne kus käsitlusega, lapsiku sellise algab film inu üürileht käis kohtumas üle mandripiiri Saaremaal käis kohtumasüürileht Saaremaal üle mandripiiri ntervjuu: V a mõtleb, et astub sellest süsteemist siis täiesti väl täiesti siis süsteemist sellest astub et a mõtleb, ana mõtleb ka, et ta on prii, aga kuskil on on kuskil aga prii, on ta et ka, mõtleb ana omantilisest vabadusest saab minu minu saab vabadusest omantilisest kski indiviid ei saa olla lõpma olla saa ei indiviid kski su- seda nii tähistab ange” Varasema filmograafiaga nii välismaal kui Eestis festivalidel tuntust kogunudrežissöör Veiko Õunpuuga tema vestles linastuva peatselt uttu tuli vabadusest, vabadusest, tuli uttu ertolt B ertolt R ange”, mis a paljude a paljude B K rechti rechti allaad allaad ures ei a ------„ ma heakskiitmisega? maail side eriline viljelejatel kirjanduse või on nimest oleminekirjanikuks sümboliseerib mis kultuurii tahes tema Kas raamatud. kõikjal peategelast saadavad Filmis duse ideest. vaba romantilise loobub ning eest tegude tehtud vastutuse võtab ta samamoodi, on puhul Fredi kiita. heaks elu malik või on argises salapära, märgates oma elu vähenõudlikult, suhteid. sotsiaalmajanduslikke väljaspool teistmoodi, ka avaldub elu ja sekundaarne olema siiski peab majandus et J võimalikseda oleks kiita. kuidagi heaks kas et mõtteid, mõlgutasin ma ja väikevend fašismi otsekui kõikehõlmavuses oma on turumajandus globaalne praegune kastisüsteemi osa. uue mingi nagu seega ja kõrval „majandusinimese” ja mese” jällegi teisalt nagu mingiddi välja, muidusööjad tiitlit „tavaini aristokraa ka seetõttu kanna ei ja võimu reaalset oma ei kes Ü J hoolsed mõtted on? melan nii sul kui saad, elada endaga sa kuidas et list, tao midagi ütles elukaaslane Fredi kohta mille ja loeti ette filmis mis sina, kirjutasid raamatukatkendi selle Kas positiivset ideed selles filmis. N loobuda. tasapisi võimalik on unistamisest et sellest, mõte ka kui fantaseerimine mantiline M unistamine. kui lähemal märksa eksisteerivale reaalselt on ning irdumises verbaalsest ja ses olemise moodus, lihtsu misline seisneb ääretus maailmas T unelmates. oma asemel nürimeelsuse argise elab ja palju fantaseerib kes unistaja, on Fred unistamist. lihtsalt väljendavad matud üha halvenev. K L sivus. sistlikud ning sisaldavad peamiselt kirjanikuks olemise prob ningsistlikud sisaldavad kirjanikuks peamiselt lihtsalt elus – jooksed kõigest jõust selleks, et paigal püsida. püsida. paigal et selleks, jõust kõigest –jooksed elus lihtsalt püsid sa ehk toit ja peavari on sul tegutsemist, jätkata dad suu sa et see, on tagajärg tegutsemise paanilise pideva sinu ja rakkes mingitpidi aeg kogu olema pead toimida, siaalselt sot üldse et Selleks valikuid. kaubanduslikke ainult ajal vabal tööst ka teha võimalik on sul piires, kaubanduse ainult enam üha aga toimib, Otsustusvabadus kaubanduslikud. on suhted inim ja elualad kõik Peaaegu haaranud. valdusesse enda selt k ah. Fantaasiad ei pruugi olla helged. Fredi omad on nartsis on omad Fredi helged. olla pruugi ei Fantaasiad ah. K Filmis pole tegemist ka kirjanduse fetišeerimisega, vaid raa vaid fetišeerimisega, kirjanduse ka tegemist pole Filmis hest küljest oleks see nagu mingi isehakanud aadelkond, aadelkond, isehakanud mingi nagu see oleks küljest hest ultuuriinimene” on eemaletõukav väljend. minu jaoks eriti o Õ isaks sellele on üsna selge, et ka olukord maailmas on on maailmas olukord ka et selge, üsna on sellele isaks lemaatikat. T lemaatikat. selle ei osanud ka mina muud teksti kirjutada. K kirjutada. teksti muud mina ka osanud ei selle kult sellele tegevusele pühendadagi jõudnud. Peale täieli end on kui enne, juba viljatust tegevuse oma K mõttetu. üsna on kõik et ikka, K vangis. tegevuse verbaalse pidevalt on ta et seetõttu, juba kannatab K enam. seda siis masendav, on kirjutatu kui – romantiline väga on See teksti. hinnaga vere oma J tahad. mida kõike, teha võid et uskuda, badust kodanliku ühiskonna ahistusest ja võimalust kohta kohta B rahuldust. lõplikku kujul täit, ühelgi meile paku ei elu et tõsiasjas, seisneb See seisneb?semalt täp iseloom frustreeriv eksistentsi see Milles ei ole välja ka jõudnud. transtsendentsusse aga saanud, selgeks on iseloom frustreeriv tentsi kuikuidas eksis edasi elada masenduda, ja mitte tea, ei et Seda, niimoodi. millalgi mõtlesin ise ma kuna jutu, selle mina kirjutasin Samamoodi pähe. midagi tulnud ei tal et selles, seisneb on, vait täiesti U mari „Cala tüübid miks põhjus, et kunagi, ütles rismäki eiseks, ma väga loodan vähemalt, on olemas sel olemas on vähemalt, loodan väga ma eiseks, apital on inimtegevuse sajaprotsendili täiesti dukkha nionis” nii vähe räägivad ja mõnes stseenis stseenis mõnes ja räägivad vähe nii nionis” un ema käsitlus kirjanikust tähendab va tähendab kirjanikust käsitlus ema – kannatused, rahuldamatus, ebapü kannatused, rahuldamatus, ui väga pikalt mõtlema jääd, leiad leiad jääd, mõtlema pikalt väga ui eed on minu meelest kaks kaks meelest minu on eed ulle meeldib nii selline ro selline nii meeldib ulle p uu udistid ütlevad selle õudsin järelduseni, arakterina adub ta ta adub arakterina a siis lood lood a siis E irjanik irjanik lades au ------J likult, et luua elutruud tunnetust filmis toimuvast? nende vormiliste objektide ongi eesmärk mõjuda juhus Kas ese. igapäevane väljas fookusest „suvaline” mõni silma torkab kaadrites mitmetes väga Range’i” „Free surnud. nälga alati on poeedid –mõned eksin ma olla võib Samas guse. sõnaõi vähemalt saanud on tundlikkus erilisem ja peenem M elule. vaadet M taluda. võimatu peaaegu seda on Fred nagu kunstnikel sellistel aga raske, äärmiselt kõigile kahtlemata on viibime, me milles situatsioon, perversne See lismi ma ei otsi. M otsi. ei ma lismi K M vaid filmiga. ikkagi tegemist ei ole juhuslikult reaalsusega, organiseerunud et seda, rõhutab just aga dialoog napp Ebaloomulikult R „Free on juhul Sellisel on. praegu üldiselt kino skemaatiline J inimesi. nevaid eri kõnetada võiks see vaid tunnetus, isiklik minu ole ei see T minema. jutust sellest põgeneb elu et kohe, tundub mulle siis hakata, K vormi. ja M mõtlemata. läbi ja huslikud tuke ei Samas ole juhuslikult. kompositsioonid tegelikult ju na mõjuks ja eluline võimalikult oleks film et seatud, moodi divad väga A väga divad M hipirokk. on 70ndate muusikast filmi osa Suur muusikavalik? filmi onMillest inspireeritud enam kanna ei film ja müra palju liiga on loogis K panna. filmi plärts ja võtta saa valimatult ei olemasolevat kõike tehtud, olema peavad ikka valikud ja gud M valesti. on midagi et aru, kohe sain aga sutada, M Milline olla see võiks? taotlus argipäev. banaalne üks kui huvitavam palju jaoks minu on T maailmast. jupp ole ei L rimisega. kopee maailma mitte maailm, on koopia mille sellega, lema tege pigem peaks kunst ja transtsendentne, on mis koopia, „ E „Five näiteks 70ndatest, filmid uusplatonistide käsitlusel. käsitlusel. uusplatonistide M täpselt. liiga se kujutatak reaalsust palju, liiga on piksleid ja tihe ülemäära D pilti, rahuldaks. mis minddigitaalset esteetiliselt sellist näinud veel ole ei ma aga palju, väga asjust neist tea T värk. M lisakulusid. kõvasti tähendanud oleks kaamera 35 mm tada. kasu odavam on mida ning kergem ja väiksem on mis mas, ole kaamera vastav oli meil kuna 16 kasuks, mm langes Valik de ja tudengifilmidetalletamiseks. Tavaliselt seda ju dokumentaalide, seriaali kasutatakse Millistel otsustasid 16 kaalutlustel mm filmilindikasuks? vaja läheb. tarbeks filmi parasjagu mul mis seda, ainult kretiin: kui seda kuulan M muusikas. ka Peategelase püüdlused leida vabadust peaksid väljenduma universumist. samasugusest mulje jätta kultiveerida, mina ka vähe.kitades L test, väikestest inimestest, kasutades lihtsaid vahendeid ja- tri proletaarse kergelt enamasti räägivad ja argised on Filmid mulje. sügava väga mulle jättis vabadusetunne olev nendes ja neid nägin teismeeas televisioonist Soome kunagi aga mi, ah! Silmas on peetud mitut aspekti. K aspekti. mitut peetud on Silmas ah! K obava teksti põhjal ei saa head filmi teha ja taolist natura taolist ja teha filmi head saa ei põhjal teksti obava ange” oma vormiuuenduses värskendav ja virgutav. ja värskendav vormiuuenduses oma ange” a ei taha seda nimetada, see viitab millelegi, mis on inimese inimese on mis millelegi, viitab see nimetada, seda taha a ei ulle ei meeldi argipäevase kõnepruugi kasutamine filmis. filmis. kasutamine kõnepruugi argipäevase meeldi ei ulle ulle täitsa meeldis 16 mm pilt seekord, selline natuke lo-fi natuke selline 16 seekord, pilt mm meeldis täitsa ulle ing of M of ing änapäeval vist tehakse üldse kõike digitaalselt. M digitaalselt. kõike üldse tehakse vist änapäeval unnetus selles filmis on mõeldud universaalsena, universaalsena, mõeldud on filmis selles unnetus oome puhul on oluline võimalus aru saada, et see see et saada, aru võimalus oluline on puhul oome arvin Gardens”. N arvin ui elust väga kunstlikult sätitud piltidega rääkima rääkima piltidega sätitud kunstlikult väga elust ui filmi„Free Range” teemal Emilie Toomela. meerika sõltumatu stuudio BB stuudio sõltumatu meerika inateosed mõjusid autentsena ning sedatahtsin ulle näib, et on olnud aegu, kus vaim on olnud olnud on vaim kus aegu, olnud on et näib, ulle a ise tegelikult kodus eriti muusikat ei kuula, kuula, ei muusikat eriti kodus tegelikult a ise a paljud on küllap ka küllastunud sellest, kui kui sellest, küllastunud ka küllap on a paljud ul on kunsti suhtes seisukoht, mis põhineb põhineb mis seisukoht, suhtes kunsti on ul a natuke isegi proovisin igapäevakõnet ka igapäevakõnet proovisin isegi a natuke eosel on alati oma taotlus juures, mis mis juures, taotlus oma alati on eosel M aailm, mis eksisteerib, on millegi millegi on eksisteerib, mis aailm, ad tegid üldse kümmekond fil kümmekond üldse tegid ad a ei erista oma loomingus sisu sisu loomingus oma erista a ei asy Pieces”, „ asy eie aeg ei soosi erisugust erisugust soosi ei aeg eie aadrisse jääv sai seda sai jääv aadrisse õnekeelses dia õnekeelses S Productionsi S Productionsi E asy R asy ingid piiran ingid ulle meel ulle igipilt on ider” ja ja ider” a ei a ei ------jaoks saladus. Kui sa sellele nime annad, siis see liigub kont- ke – nii on see kõige nauditavam. Bürokraa- septuaalsesse universumisse ja muutub jällegi ainult nimeks. tidele ei tee sellist asja selgeks. Ma loobuk- Las ta olla nimetamata. Heade kunstiteoste puhul on võima- sin hea meelega kogu projektist, aga kardan lik selle miskiga suhestuda – kui sellega üldse ei suhestuta, siis nälga. Inimene on nõrk, skelett ei ole püsti vähemalt minu jaoks muutub asi igavaks. Mõned inimesed kõndimiseks korralikult mugandunud, mo- tajuvad selle ära ja mulle sobib, et minu tegevus ongi mingil raalsest selgroost rääkimata. Ja nii võib juh- määral neile mõeldud. Ja kui mitte, siis mingu rahus. Mul ei tuda, et võtad mingist tööotsast elatise han- ole vajadust kõigiga kõnelda. Peale selle tahan ma luua alati kimise nimel kinni. Aga ma kardan paanili- selge vahe ülejäänud visuaalse kultuuri ja enda filmide vahe- selt, et omakasupüüdlikud ajendid surma- le. Mulle meeldiks minna visuaalses plaanis isegi veel kauge- vad võime loominguliselt tõhus olla. male sellest, kuhu kõik ülejäänud suunduvad. Mis on sinu jaoks filmitegemise juures Kuidas sa oma filmide jaoks mõtteid kogud? kõige olulisem aspekt? Enamasti annab tõuke filmiks mingi küsimus, mis minu enda Põhiliselt töötan filme tehes pildiga, see köi- jaoks parasjagu oluline on. Hakkan selle kallal tööd tegema, dab mind kõige enam ja ma ei oskagi eriti mil- loen, mõtisklen, vaatan maailma ja selle pinnalt leian tee eda- legi muuga tegeleda. Viimasel ajal olen lask- siste järeldusteni. See protsess kestab kuni filmi viimase mon- nud teistel osalistel üha rohkem sõna sekka taažirea lukkupanekuni. Tihti jõuan peaaegu vastupidisele öelda. Draama mind ei kütkesta, tegevusti- veendumusele kui alguses ja siis on loll lugu, sest filmis peaks ju ku nükked ja lugu on teisejärgulised. Ma küll säilima idee oma algsel kujul. Kui ma filmi lõpetan, siis olen ta- pingutan selles suunas ja olen paari viimase valiselt lõpetanud täielikult ka selle ideega, läbi mille ma seda filmiga proovinud, kuidas jutustada lugu nii, filmi tegin. Siis ma saan selle mõtte enda jaoks kõrvale panna. et see mulle endale tüütu ei oleks. Aga huvitavam on ikka filmi ideeline tasand ja at- Mati Unt kirjutas „Tühirannas” (1972): „Kogu suvi on mosfäärid. Film peaks jätma elusa mulje, nii meie laiuskraadil efemeerne, tema algus tähendab üht- et see ei mattuks dramaturgiliste skeemide lasi tema lõppu.” Kui pikk on sinu jaoks ühe filmi elu- alla. Vaataja jaoks on loomulikult oluline, et iga? Esilinastuse ajal lased ta lendu või käivad aastaid eksisteeriks mingi lugu, et film veaks teda tagasi tehtud filmid sinuga endiselt kaasas? edasi. Sündmused ei peaks aga andma liiga Ma ei tea, kuidas filmi elueaga ühiskonnas on. Eks see sõl- lihtsalt vastuseid, et saaks mugavalt toimu- tub sellest, kas ta tabab mingit zeitgeist’i või mitte. Mul endal va sisse jääda. Kuidas seda saavutada, et film on nii, et juba enne päris lõppu, kui olen saanud filmi kokku kannaks, aga ei oleks etteaimatav, on see, monteeritud, ei tahaks ma sellega enam üldse tegeleda. Ma mis mind praegu kinotegemise juures kõige ei taha filmi siis enam näha või sellega mingit pistmist teha. rohkem huvitab. See on tehtud asi. Ma ei vaata reeglina ka oma vanu filme. Märkan igasuguseid vigu, enda käpardlikkust ja rumalust, kuid Mil määral sa näitlejatele vabadust annad? enam midagi teha ei saa. See on kurnav ja tarbetu sorkimine Käesoleva filmi puhul andsin palju, kuna taht- milleski, millest võiks juba ammu lahti lasta. sin seda kätte saada, et inimesed on elusad. Kui inimest juhib teadvustatud meel ning ta Kui ei ole häbi oma esimeste teoste peale vaadata, siis teab oma ülesannet sajaprotsendiliselt, siis järelikult ei ole toimunud arengut. näitleja miimika muutub puiseks, ta kaotab (Naerab) See on päris adekvaatne. elu ära. Ainult siis, kui ta on kogu aeg värs- ke, saab püüda elususe ka filmilindile. Seda Pildil Veiko Õunpuu. Foto: Pilleli Läets. Kõrge vaimsus ja populaarsus on sinu filmide puhul kä- on võimalik saavutada mitmel moel: kas sikäes käinud. Kas see on olnud sinu eesmärk või sekun- improviseerid või manipuleerid. Improviseerides läheb sa- kuid, keda jälgin, aga mul on filmitegijad, kelle filme ma alati daarne nähe? Oled olnud vastuvoolu ujuja ja ometi on geli kohutavalt palju linti ja raha, et niimoodi värskust kätte vaatan. Mul on mõned lemmikud, kes meeldivad paljudele, need filmid meeldinud väga paljudele. saada. Manipuleerida on jällegi raske, kuna pead olema ise näiteks Buñuel, Tarkovski ja Pasolini. Eelmisel aastal avasta- Vähemalt teadvustatult taotluslik ei ole populaarsus olnud. väga teadlik, milleni sa püüad jõuda ja millised meetodid sind sin enda jaoks Melville’i. Omamoodi tipud on Ozu ja Bres- Minu vastuvoolu ujumine toimub esteetilises universumis. selles aitavad. Väikestes lõikudes saab niimoodi teha. Minu son. Kaasaegsetest on huvitav Bruno Dumont. Jarmuschist Mõttes sõdin paljude asjadega, vahel sellega, et võib-olla ei jaoks on see küllaltki keeruline, sest ma ei ole kuigi sotsiaalne ma ei räägigi, Kaurismäki on imetlusväärselt sirgjooneline. teeks üldse enam filme. Audiovisuaalne kupatus, milles me inimene. Eriti kui on võõrad näitlejad, kellega ma pole va- Iraanlased Abbas Kiarostami ja Jafar Panahi on väga head. elame, sealhulgas televisioonist nähtav, järgib esteetilises rem koos töötanud, nagu seekord „Free Range’is” oli. Minu Häid filme on ka vendadel Dardenne’idel. Tavaliselt vaatan plaanis oma aja vaimu. Ta on pealiskaudne, keskendub kau- meelest läks lõpuks hästi, näitlejad jätavad inimese, mitte ka- ühe tüübi kõik asjad ära ja proovin aru saada, kuidas ta on bandusele ja uusimate tehnoloogiliste vahendite ekspluatee- rakteri mulje. arenenud ja mil viisil ta mõtleb. Vahel vaatan filme žanriti, rimisele, mis on üks kaubanduse mootoritest. Ma ei soovi aga vahel ka juhuslikult nähtud treileri loodud mulje põhjal. üldiste suunitlustega kaasa liikuda, sest mul on tunne, et ta- Kui palju sa filmikriitikute tagasisidet loed? Ja üldiselt pigem vanu filme. Kui aus olla, siis mind ei köida haksin olla puhtam ja teha omamoodi. Olla sisulisem. Aga et Ma loen selle kõik läbi. Kas ma seda ka arvesse võtan, sõl- kaasaegne kino eriti intensiivselt. Raske on terasid välja sõe- see liiga pretensioonikaks ei läheks, jään ma siinkohal vait. tub sellest, kas sellel inimesel on ka midagi tarka öelda või ta luda ja tekib tunne, et sisulises plaanis oleks inimkonnal nagu Mis puutub populaarsusesse, siis selle üle on mul siiralt väga lihtsalt ajab mingit jampsi suust välja. Kui keegi väga halvasti kompass peost ära kukkunud. Kui armastad vanu filme, siis hea meel. Mulle oleks eriti meeldinud, kui ka „Püha Tõnu” ütleb, nagu „Püha Tõnu” puhul mõnikord juhtus, siis ma võt- on seda kahjuks eriti tugevalt just kinos märgata. Tehniliste oleks menukaks osutunud, sest minu meelest on see parem sin seda südamesse küll. Võib-olla ka seetõttu, et ma olin nii oskuste poolest on kindlasti suur areng toimunud, aga idee- film kui „Sügisball”. Aga noh, see on minu arvamus. ära hellitatud, kuna „Sügisballi” puhul ei kobisenud keegi mi- tasandil ei ole ma näinud aastaid ühegi kaasaegse režissööri dagi. Kui ma praegu sellele tagantjärele vaatan, siis ma olen filmi, mis oleks mind kuidagiviisi täiesti vapustanud. Sisulises Kas sul on ka mõne järgmise filmi plaan olemas? solvumisest üle saanud ja arvan, et parem ongi, kui ainult ei plaanis oleks inimkonnal nagu kompass peost ära kukkunud. On, aga see on rohkem sundus. Majanduslik olukord sunnib poputata. Tuleb meelde fraas „Daodejingist”: „Karda kiitust kogu aeg mingit filmiprojekti käigus hoidma. Sooviksin hoo- nagu laitust. Kiitus teeb ju tühiseks.” Laitus teeb kahtlema- Ütlesid, et kuigi varasemal ajal on olnud vaim peenem, pis järele mõelda natuke. Mulle näib, et eksisteerib ainult ta ka vihaseks. Mõlemad on halvad asjad, aga kui kriitika on on mõned poeedid alati nälga surnud. On inimesi, kes üks ja väga kitsas rada, mida mööda minnes ma saan filmi- konstruktiivne, siis võib sellest abi olla. Kiituse peale ei toon suisa öelnud, et kui luuletajal kõht täis sööta, siis de tegemist jätkata ja samal ajal endast hästi mõelda, aga hiks väga mängida või vähemalt tuleb ennast jälgida, et sel- sealt ei tulegi enam midagi. see tee kipub käest kaduma. Praegu tulin siia Saaremaale lest mitte liiga kõrvust tõstetud olla. Muidugi meeldivad ka Ma ei tea, kes need sedasi ütlejad on, aga need on kahtle- stsenaariumit ümber kirjutama – film leiab aset Lapimaal ja mulle komplimendid ja ma lähen neist liimile nagu inimesed mata ühed väga vastikud inimesed (naerab). Mulle tundub, Soome Filmi Sihtasutuse uuele eksperdile eelmine versioon ikka, aga siis tekib oht, et muutud äkki ka enda silmis häs- et asjad on halvad, kuigi seda on kuidagi nõme rääkida siin ei istunud. Nüüd tuleb mul võidelda nii oma keskpäraste kir- ti erakordseks isiksuseks. Siis on asi perses, kui sa niimoodi ilusal suvepäeval kuurortlinnas. Saab hakkama, kui mängu janduslike oskuste kui sisemise trotsiga. Kissa [Katrin Kissa, mõtlema hakkad. kaasa mängida. Siis on võimalik elada küll. Kui lähed näiteks produtsent – toim] viitas ka sellele, et ma ei ole kunagi ühtki Käesoleva filmiga on lood nii, et olen väljendatud ideeta- Soome filmi tegema. Piiride aktsepteerimisest tekib uut sor- filmi stsenaariumi järgi teinud. Kui mul on aimdus, et teksti sandiga sedavõrd rahul, et mind huvitab ennekõike, kuidas ti vabadus. põhjal juba enam-vähem saab midagi, siis ma julgen võttele ja mida inimesed filmi üldisest teemast aru saavad ja kuidas minna ja selle käigus mõtlen edasi. nad selle dramaturgilise ülesehituse vastu võtavad. Kui inimestele meeldib, olen ma õnnelik, aga kui leitakse vigu, siis Nüüd oleks tarvis põhjalikumalt läbi kirjutatud stsenaa- jään rahulikuks. Ma ise tean väga hästi, mis see film on ja mida „Free Range ehk Ballaad maailma heakskiitmisest” (2013) riumit. ta pole. Režissöör Veiko Õunpuu, stsenaristid Veiko Õunpuu ja Robert Just. Stsenaarium on ainult kondikava. Kui ma tean täiesti lõ- Kurvitz, produtsent Katrin Kissa, operaator Mart Taniel, osades puni, kuidas lugu areneb, siis mul kaob igasugune huvi ära, fil- Kas sa loed teiste filmide arvustusi või kuidas sa otsus- Lauri Lagle, Jaanika Arum, Peeter Volkonski, Laura Peterson, mitegemine on minu jaoks lõppenud. Tahaksin läheneda asjale tad, millist filmi vaadata? Roman Baskin jt. 100 min. justkui algaja või idioodina, et protsess oleks kogu aeg värs- Ma ei tee valikuid arvustuste põhjal ja mul ei ole filmikriiti- Esilinastub 19. septembril. FILM 26 : poetama. J poetama. piiblile kätt oma hetkel igal valmis olla aga on roll tegelik na D toolil M Selina asepresidendi end keerutab kabinetis ametikoha mõjukama „V R vi „V I üllitanud HB vastu. Washingtoni glämmima suud ropud rõvedalt ( selle tõstab lausa uuele kõrgusele.arvates kriitikute mitmete et tundub, siis lugeda, arvustusi ja nanguid hin kui ning taset seriaalide tugevat uskumatult senist flixi I „Orange debüteerinud kuus kõigile tuntud „ tuntud kõigile N videolaenutus Virtuaalne list „ M vulgaarne ja kas sioonis tugevalt juurde. K A I A Vaatas: jt. Tony Cole Gary Louis-Dreyfus, Julia Hale, „VEEP” (2012–, osades Iannucci, HBO). Armando Looja USA, „ Piper K põhineb Sari kihlatu. armastav ning seebiäri alustav ökoelu, M toob. kaasa karistuse lis elatud ohtlik jõuab elu järele vangla ning viieteistkuulise Vaatas: Grete-Stina H jt. Prepon Laura Taylor Biggs, osades Kohan, Jason Schilling, (2013–, Jenji Netflix). Black” Looja New the Is USA, „Orange revolutsioonOranž Õun Silver Vaatas: min. 90 jt. Julien Claire Chang, Katie Watson, Emma osades Reitzell, Brian muusika originaal Barroso, Emilio Diez produtsent Sales, Jo Nancy ja Coppola Sofia stsenaristid Films).Coppola, Sofia Režissöör „The (2013, NALA Ring” Bling Zoetrope, American USA, R 2013 ERI :FESTIVALI NUMBER KAHEKSAS KAHEKÜMNE myde jagamisel on üks favoriite nende „ nende favoriite üks on jagamisel myde E ristelevisioonile tugevalt Selleaastasel hingamas. kuklasse teismeliste salgast T salgast teismeliste loolFilm H põhinebtõestisündinud hulgaliselt tõsielusarju ning kuulas B kuulas ning tõsielusarju hulgaliselt ta vaatas arendamiseks karakteri oma et öeldut, Watsoni 21.kui fatale femme sajandi N näitlejana väljaarenenud end Watson peategelastega. „intervjuusid” ja uudistest kaadreid põimides vormis, omases elusaadetele päris esitatud on linateosest osa Suur haritustaset. noorte mõjutavad kõmu ja tõsielusarjad kuidas sellele, ka kaudselt tilise pilgu seekord A kuulsusi. sealmitmeid Coppola resideeruvaid suunab krii nternetis levinudnternetis tõttu võib meemide et tunduda, menu T VEE M K „Orange’i” keskmes on varakolmekümnene Piper Chapman Chapman Piper varakolmekümnene on keskmes „Orange’i” Siiski ei ole tegu traagilise ja surmtõsise looga, mida võiks võiks mida looga, surmtõsise ja traagilise tegu ole ei Siiski L adapt- punuti intriige et märkinud, intervjuudes aga on ohan ecreation” liiga kohaliku probleemikäsitlusena tundub, siis siis tundub, probleemikäsitlusena kohaliku liiga ecreation” rmando I rmando reyfus, kes sisendab endale iga päev, et ta on võitja. Seli võitja. on päev, ta et iga endale sisendab kes reyfus, o aylor Schilling), narkokartel eest kellele dekaadi peaaegu EE P” ( EEP” askudes piinliku täpsuseni üksikasjadesse, näitab E näitab üksikasjadesse, täpsuseni piinliku askudes ui ühe kodulinna poliitikat andekalt ironiseeriv „Parks and and „Parks ironiseeriv andekalt poliitikat kodulinna ühe ui k eedias kõikvõimsana kajastatud U kõikvõimsana kajastatud eedias T k P” on maailmavallutajatele. A maailmavallutajatele. on P” er he F o ermani samanimelisel autobiograafial, sarja looja sarja J autobiograafial, samanimelisel ermani P” on maailmavallutajatele on P” ILMID ingl VP ingl T k k llan Päll llan annucci eestvedamisel juba kahe hooaja jagu sarja sarja jagu hooaja kahe juba eestvedamisel annucci hick of ah, õigupoolest ta ju ei võitnud valimisi. valimisi. võitnud ei ju ta õigupoolest ah, oo ja k annucci on vahetanud briti küünilise satiiri ning ning satiiri küünilise briti vahetanud on annucci aar eyeri osatäitjana „Seinfeldist” tuttav J tuttav eyeri „Seinfeldist” osatäitjana JA Vice President Vice ehk A S rrested D rrested I t” ongi reaalne inglise poliitik. Sarja loojat” inglise Sarja ongi poliitik. reaalne ERIAALID alcolm T alcolm he B aaristo meerika Ü meerika a aha jääb moodsalt keskkonnateadlik keskkonnateadlik moodsalt jääb aha ling R p . Primadonnalik etteaste kinnitab kinnitab etteaste . Primadonnalik ucker ka ET ka ucker italistli evelopment”. U evelopment”. etflix on omaprogrammiga pä omaprogrammiga on etflix s the N s the ing, kes jooksul röövis aasta ). hendriikide meediale ning meediale hendriikide ritney Spearsi albumeid. albumeid. Spearsi ritney meerika peaaegu kõige kõige peaaegu meerika ollywoodis tegutsenud tegutsenud ollywoodis ew B ew S A icki rollis, kes mõjub mõjub kes rollis, icki Vs jooksnud seriaa Vs jooksnud H poliitilisele kuvan k ouse of Cards” ja ja Cards” of ouse lack”, hoiab N hoiab lack”, usim sari, juuli sari, usim ulia L O on O on mma mma ouis- enji enji m et ------demokraat või vabariiklane. K vabariiklane. või demokraat on suudetud tabada. õnnestunult kellelesedki, külla sõidab Selina ning kelle stoilist huumorit T sekretär. pühendunud ning juht liitikud, kelle on ellu „V eesmärk jääda. „V on dile M palganud. ise loomulikult on ta kelle riigiametnikke, ve hulk ter (mitte-)abistab Selinat äpardunud. üdini olevat näib gi, The Unites States de ET de jaduse korral ka turgutamiseks, täites seejuures ühtlasi elava elava ühtlasi seejuures täites turgutamiseks, ka korral jaduse ja va rahustamiseks asepresidendi sisaldab „esmaabitarbeid” mis kott, on varaks kallimaiks kelle Gary, kehastatud ment”) PO tegelaskuju presidendi kaadritagune „V aga kaadrisse, kaadrist küll irdub Seksismi poliitikas. naistest ainult sari räägi ei naised, tõsielust. versioon on üks N tõrjumine. Weinergate säutsuvate ning kuvand avalik on teemaks saks ei loe täht ja ainsaks kus keegiPealiskaudne e-kirju poliitika, sümpaatseks ning raske on neile mitte kaasa tunda. kaasa mitte neile on raske ning sümpaatseks M petta. kõiki meid esmamulje võib lihtsalt kui näitavad, vaid lugemiseks, moraali aga dud I traagikaga. ja loo oma koos pärisinimese aga tagant tüüpnatuuri iga leiame usuhullu ja paljude teistega), venelanna, hipi, kirgliku hiljem transseksuaali, nunna, narkomaani, endise (kohtume tüüpe A polekski. justkui lõpuks kõrvalrolle et lähedale, niivõrd neist kõigile vaataja viib ning tegelaskuju ühe veel fookusesse loole üle pingutatud. pole vanglaelust karmist piltidega ning tõepärased ja ravad komöödiast. ja draamast segu lustatud tasakaa „Orange” on Pigem oodata. naistevanglas elult ehk N on. ka ise seda kes näitleja, mängima naist transseksuaalset valitud on ometi Viimaks mitmekesisemaid. üks seksuaalselt N ja rassismiga. transfoobia homofoobia, näiteks saada hakkama tuleb Sealgi poolgi. väljas vanglamüüridest mis kõik eksisteerib kus namudel, ral enda õiguste eest seisma. eest õiguste enda ral kui vanglaametnike korsunnitud ees mitmel nii kaasvangide vastab uhkusega usutlustele pärast N uhkusega pärast usutlustele vastab ning juraga ajakirjandusliku päid nende täidab harida, dus L T „Somewhere” (2010) „ ja „Somewhere” peensustest. antud edasi tabavalt linateose üks veel on mis harrastamist”, „religiooni amatöörlikku majarahva ka jätta saa ei nimata rev kraam teeb silme eest kirjuks, lisaks uimastab vaatajat ka ka vaatajat uimastab lisaks kirjuks, eest silme teeb kraam rev K peenelt valitud tapeedid moodustavad hurmavaid mustreid. ja pärlid, kalliskivid riidekapid, värvikirevad tud kingariiulid, lummavas miljöös ja L muljetavaldavalt laias värvipaletis. sotsiaalvõrgustikes. vedeledes rannas, tarbides uimasteid ning jagades toimuvat dud seltskond veedab lõputult ööklubides, prassides aega, janingdest maalide R lõpetades kontskinga moodi nänni, alustades kokku kõikvõimalikku sama tegelasedteoses. kraabivad Värske ekraniseeringu M huvi lavastaja ka selgelt illustreeris mida õukonnaga, Versailles’ ja kooajastu T hakata. peale midagi rahaga ja aja oma pole kellel inimesed, rikkad ma: ühikese aruga ema, kes on otsustanud oma tütreid ise ko ise tütreid oma otsustanud on kes ema, aruga ühikese erve N erve I K Seriaal demonstreerib ilmekalt, et vangla on kui ühiskon kui on vangla et ilmekalt, demonstreerib Seriaal I Coppola kolme viimast filmi „ filmi viimast kolme Coppola Coppola tõeline geenius ei peitu aga sotsiaalkriitikas, vaid vaid sotsiaalkriitikas, aga peitu ei geenius tõeline Coppola ogu see kapitalistliku maailma vikerkaarevärvides kallis ja ki ja kallis vikerkaarevärvides maailma ogu see kapitalistliku lguses näevad nii Chapman kui stereo tuttavaid vaataja ii kehastab L kehastab ii ärkimist väärivad Selina flegmaatikust kommunikatsiooni flegmaatikust Selina väärivad ärkimist gakülgset toetust pakub T ga osa võtab lisaks protagonisti vaikselt lahti hargnevale hargnevale lahti vaikselt protagonisti lisaks võtab osa ga uigi peategelane Selina ja tema kabinetiülem on mõlemad mõlemad on kabinetiülem tema ja Selina peategelane uigi V seriaali „ V seriaali icki pere kumab ameerikalikust stereotüüpsusest. stereotüüpsusest. ameerikalikust kumab pere icki EE P” hea vaheldus. Sarjas polegi oluline, kes on on kes oluline, polegi Sarjas vaheldus. hea P” ii mõndagi sünnib poliitikas hetke ajel ja „V ja ajel hetke poliitikas sünnib mõndagi ii lmekad lood tegelaste minevikust ei ole mõel ole ei minevikust tegelaste lood lmekad averne Cox transseksuaalset Sophiat, kes on on kes Sophiat, transseksuaalset Cox averne aoline elustiil seostub kõige elavamalt roko elavamalt kõige seostub elustiil aoline ), kelle identiteeti seriaali käigus ei avaldata ei käigus seriaali identiteeti ), kelle R iigimehed” absurdsust, aga teisel areenil. areenil. teisel aga absurdsust, iigimehed” arie A arie T ntoinette’i vastu tema varasemas varasemas tema vastu ntoinette’i he B he ony äitlejate kooslus ja on rassiliselt EE õik on ühtmoodi jaburad po jaburad ühtmoodi on õik ling R ling olexi käekelladega. käekelladega. olexi itmed karakterid muutuvad muutuvad karakterid itmed P” ei halasta kellelegi – isegi – isegi kellelegi halasta ei P” H M eiste seas ei pääse soomla pääse ei seas eiste ale’i („ arie A arie ing” läbib sarnane tee sarnane läbib ing” icki arreteerimist. M icki arreteerimist. TU P” tuletab meel tuletab EEP” L A ntoinette” (2006), (2006), ntoinette” ood on kaasahaa on ood rrested S ( ingl President of President ingl D Ü evelop leslöö EE õpu ’ide ’ide ai P” P” ------edastada? pilt keldrist meediasse otsus: millinetähtsusega poliitiliselt suure järgneb ees millele istudes, rite kambakesi keldris kuva A ma. terroristide käest pääst pantvange millal minnakse määravad, tulemused te labaselt pugema. ja võitlema eest soosingu ministrid omavahel tema isegi ajab mõjuvõim kelle gallupimeister,hastatav ke Cole’i Gary lisandub mälu rolli. T võib ainult loota, et see areneb ajapikku üha mahlakamaks. üha ajapikku areneb see et loota, ainult võib „V muutunud humoorikamaks T rohkus. seriaalide kajastavate dalt tegemisi vahe poliitikute ka mida kinnitab illustreerimiseks, totruste elu subjekt ideaalne on Poliitika vorm. kujunenud N I „Orange peenelt. väga ridega mängitakse pii komöödia ja draama ning ohtralt on detaile ni: joo- sarnaseid lemata sarja vahel leiab kaht K kui E nii „Weeds” pärjati tuntust pälvinud sari T edu. varasemaltki K autorit Seriaali tust. esilinas avalikku enne juba hooajaks teiseks ti uuenda- lepingut seriaali aga märksa sügavama sisuga. aga märksa mepalgeliste tegelastega gem ja omanäolisem ning väärib kindlasti vaatamist. gem ja kindlasti omanäolisem ning väärib I „Orange on juurde, pidevalt tõekspidamisi. tõekspidamisi. filmitegelaste ülejäänud ka hästi iseloomustab me?”, mis afford you „Can H Paris seas teiste plakatid, ning jaburate kuulsuste kubisev kõnepruuk gidest davad ja slän maneerlik iroonilisust täien tamise liuglev kaameratöö. L tähelepanu unest. tähelepanu publiku ka teatudditooriumi äratades hetkedel ehmatada, au roidunud film oskab Õnneks väsitavana. mõjub lemus R kolamisele. majades te ja kuulsus pidutsemisele klubides ajast osa rema keskendudesseks, suu võrdlemisi staatili juks merakäsitlusega, kuid vajaka jääb sisutihedusest. merakäsitlusega, N Palju kogunud kiidusõnu K Filmi süžee jääb aga kah aga jääb süžee Filmi Sofia Coppola värske satiiriline linateos võlub miljöö ja kaa ja miljöö võlub linateos satiiriline värske Coppola Sofia ohani on saatnud juba juba saatnud on ohani ežissööri taotluste tu iltoni poster lausega lausega iltoni poster ew B ew uigi erinevaid vanglasarju on palju ja ilmselt tuleb neid ka ka neid tuleb ilmselt ja palju on vanglasarju erinevaid uigi agu heal poplaulul on oma retsept, siis on ka naljal välja naljal ka on siis retsept, oma on poplaulul heal agu uldgloobusega. K uldgloobusega. ktsiooni jälgitakse jälgitakse ktsiooni lack” on oma mit oma on lack” eises hooajas K üsitlus s the s the mmy mmy aris- ema ema J ahe ahe enji enji ------

s the N s the EEPi” suhtudes heatahtlikult eise hooaja lõpuks järjest järjest lõpuks hooaja eise ew B ew lack” teistest jul teistest lack” - - - - - KOOMIKS ANIMATSIOON Vaata animatsiooni:

------a ui kas või artinus D a ise olen vaadanud oon teeb. M reamssoovivad Vanamehele D -d teevad. Välismaalt võiks välja tuua J F Visualsi projektiga. Peeter tahab ha as” I irds of Paradise’is, kus teen reklaam nimated A eilly. nimatsioon on ka kindlasti paremaks ja su R k Unenäod saavad ilmsiks koostöös: avid O’ ina töötan B a arvan, et kui vaadata varasemaid osasid ja nüüd üürilehtja ulle meeldib, mida Sander J e oleme paar korda mõelnud, et meganaljakas oleks ahaks kümme episoodi ära teha, siis võib hakata uue eil on päris palju ideid ja Vanamehe-nalju veel. M isaks tegelen G u siis maailmas on lihtsalt nii palju inimesi nagu Peeter. lemetil tuleb varsti uus asi välja. M M M Vanameeskõigub justkui väga halva ja geniaalsusepiiri M T M M itäh! „Vanamehe” multika autorid Ritso Peeter „Vanamehe” ja Mikk Mägi. Foto: Hanna Samoson. ane K kata seriaali järgmiseks põhinevat tegema. koolinaljadel Mis teile veel Eestis toimuvast silma on jäänud? M.M.: rohkem, mida siinsed V näiteks D oleksite? ise vanamehedMillised te M.M.: Peetriga kokku saada, kui me oleme mõlemad 80-aastased – kas me teeks ka siis Vanamehe-nalju või millise häälega me räägiksime?siis A M.M.: peal. J Kas midagi on nende osade jooksul ka edasi arenenud, muutunud? M.M.: viimast episoodi, siis võib tõesti näha arengut. K rekvisiite võrrelda, siis Peeter on uue osa maja maketi väga detailse teinud. A juvamaks läinud. Kaua te veel „Vanamehe multikat” mõtlete teha ja mis ootab? ees P.R.: töid. L pikka iga. M.M.: projekti peale mõtlema. Vanamutt jääb kindlasti edaspidi fi gureerima ning uusi tegelasi tuleb ka. nii Võin palju veel öel da, et tegevus jõuab varsti ka Saaremaale. Mida te väljaspool seda projekti eraldi teete? M.M.: ------rik

- - - - - ikk etsalu jaE unsti- e multi ingi tüüp elekt esti K esti h ndile meeldis aagup M lunurme ja teiste filmi filmi teiste lunurme ja idagimuud peale iho U M uheles igatahes simese seriaali puhul puhul seriaali simese F VisualsF ning töötab I a R lähenemisega, kasutades ma kasutades lähenemisega, äiteks A irds of Paradise. of irds ega oli vähe, mõtlesime, aks tüüpi otsustasid haka esti animatsioon: animatsioon: esti äeri tegi nukud, J -duosG J on olnud põhiline tegevuspaik. Selles mõt ägi. Peeter on ka varem oma flash ina hakkasin kursust lõpetama ja koo reeta K ah, animatsiooni osakond, ühika G9 omad on ’ijaid ja inimesed tõesti jälgivad Vanamehe te set ancis nuttis ühe pisara. M ooli ajal suitsupausidel hakkas külge, kui J K animatsiooni asemel enda lõbuks ehedat nimesed teavad praeguseks multikat” „Vanamehe ikk M aname lo Pikkov oli ka sillas. J galt poolt kuuled erinevaid lugusid. M õik on loodud väga DIY a arvan, et see on teistmoodi. See ei ole üldse see, aspar J us E õige lahedam on, kui inimesed teevad Vanamehe häält ubscribe See oli humoorikas, kui saime esimese osa valmis ja Ü K M ja M.M.: K . V art house ine murul” ine R lunurm on olnud abiks ning mitmed teised veel. itso ja M E roonikapoes oli näiteks pannud selle kõikides ekraanides mängima. I janeed, kellele see varem üldse ei meeldinud, teevad nüüd Vanamehe-nalju. ise ka P.R.: gemisi. I ja saadavad meile oma salvestusi. seisneb? fenomen Vanamehe arvate, milles ise te Mis meeldib? paljudele nii see Miks P.R.: teson EKA animatsiooni osakond super koht, kuna sinna koguneb sellist tööpahna, mida saab erineval otstarbel ära kasutada. Vanamehel on hästi läinud – saite Hooandjast toetust ja Vanamees on olnud juba ka keeduvorsti reklaamnä gu.Isegi agentuurid pöörduvad teie poole, et te nende klientidele reklaami teeksite. M.M.: seda vaatas 2000 inimest. Pani imestama küll, et kogunes nii s palju mida on varem tehtud. litöönaoli vaja nukufilm esitada. oleks viitsinud ei teha. küll multika” „Vanamehe meeldis? õppejõududele lõputöö Kuidas P.R.: Priit Pärnale meeldis. M vist kaasa. M.M.: terjale, mis on kõige lihtsamini kättesaadavad. Palju oleme nuku teiste taaskasutanud vedelevaid animaosakonnas ka N ülejääke. kujunduse filmide „ Kas teil on olnud filmimisprotsessi juures ka abikäsi? P. A Kuidas need nukud ja see maailm loodud on? Milliseid inspiratsiooni? saite millest ja kasutasite materjale M.M.: Peeter Vanamehe häält tegi. E tegi. häält Vanamehe Peeter hakkasimelihtsalt animeerima, põhimõt kestis võte teliselt ainult paar päeva. A et ah, teeme multika”. „Vanamehe Ritso: Peeter eriti. K palju aidanud. K animatsioonidega Youtube’is kuulsust kogunud, M kuulsust kogunud, Youtube’is animatsioonidega tegutsebsamal ajal V B animaproduktsioonifirmas alguse sai? Vanamehe-seeria Kuidas Mikk Mägi: akadeemia animatsiooni osakonnas tutvunud Peeter R U „ Rebane Mari-Liis Küsis ta meelelahutustlooma ja on kogunud vaid ühe aasta jooksul- tohutu vaatajaskonna, Vana hoolsalt kes mehe tegemisi jälgib. Ootamatu populaarsusega üle E seisavad taga multikakarakteri külvatud „Vanamehe multika” menu põhjuseks on arvatavas põhjusekson menu multika” „Vanamehe ti eestlaslik süldihuumor, mis kõnetab oma lihtsuses lausa masse. Vanamees on sedasorti kuju, keda kas armastatakse või vihatakse,kuid kes kindlasti ühtki vaatajat külmaks ei jäta. K

------es E esti fil atmani” gar lat B meerika filmila ournalis avalda eaalsusekoopia p ahtlemata ei saa R esti ajakirjanduses väga vähe umist nergiamärgisega sarnase tähise eil ei ole filmis näritud vahaõun amme kostüüme „ märk režissööri moraalsest märk režissööri vastu . T tag ’iga. E ultuuritekitab areng prügi samamoodi esti on pisike ja meid filmitootmisprot hk K tag uigi SSF leidis Street Wall J aivo E ollywoodi filmitootjate suhtumine „pärast suhtumine ollywoodi filmitootjate Sustainable Style Foundation eelistabSustainable Style Foundation inateoseid, mille juures on tehtud silmnäh tehtud on juures mille inateoseid, egevusega hõlmatakse moodi, disaini, kino ’iga või ilma, filmitegemine olgu ilus ka pärast uigi sellest on E Tag egan Griffithsi egan lisandus filmograafia täispikk värske ökoloogiliselt vastutustundlikku filmitegemist. Kaader SSF-tag’i pälvinud filmist Megan Griffiths, (rež. „Eden” 2013). ’iandmisega samale režissöörile, kelle film pälvis ka

tag

agu kaubanduses ei ole Fairtrade või ökosertifikaadidko- änavu 10-aastaseks saanud ettevõtmine tähistab dekaadi den” (2013), mis käsitlebden” (2013), inimkaubandust ja prostitutsioo Võime mõelda, et E Olles kirglik filmiarmastaja, ei oskaks ma eales soovida, et N T SSF on teinud edukalt koostööd erinevate produktsiooni E sessist tekkiv prügiprobleem ei puuduta. K „Seenelkäiku” ja R deroobigavõrrelda. Ometigitoodavad filmivõtted ka tis kordades enam jääke kui tavaline elutegevus ning leidub mitmeidkokkuhoidlikumaid kunstisfääre. puudutas SSFi nägemus minus midagi märkimisväärselt olu tud uuringule toetudes, et üha enam inimesi langetab otsu langetab inimesi enam üha uuringule et tud toetudes, seid, juhindudes ka säästlikust tootmisest, on mahefilmindus lapsekingades. veel likus elus kasutada ei saa. M neljanda puuduva ning hakata peale midagi argipäeval tega seinaga korteris elada ei saa. filme tehtaks väiksemaltvõi et nende valmistamine kuuluta ebarentaabliks.taks keskkondlikult üleüldse Sellegipoolest tohiks sellest ei tulenevaltlist. loomine naudingu ja Filmi SSFi on Siinkohal koormavaks. mõttetult muutuda loodusele initsiatiiv enam kui mingi tüütu ökojutt või roheline hädalda mine, vaid reaalne teematõstatus, mis puudutabka E mimaailma. lahkumist.võtteplatsilt kinolindile kätkemiseks materjale, omajagu kulub tege mida hustuslikud, on ka SSF- ni, on film, mis on nii sisult kuivormilt eetikatundlik. tustundlikkusest. K väljaandmisel on SSFi peamised eesmärgid kinovaldkonnas suunatud jäätmete vähendamisele iga filmi puhul ning sääst kõige esimese SSFi ökomärgi kinomaailmas. A SSF- „ tavaid jõupingutusi filmi ökoloogilise jalajälje jalajälje vähendamiseks, ökoloogilise jõupingutusi filmi tavaid SSF- tunnustatakse arendamisele. loomevõimaluste like vastaja M Sustainable Style Foundation (SSF) on rahvusvaheline orga nisatsioon, mis vihmutab nii teadmiste, võrgustike hõlbus võrgustike teadmiste, vihmutab nii mis nisatsioon, tamise rahaliste kui vahenditega jätkusuutlikku kasvu erine vatel elualadel. T muudki, saabja säästvate mille elustiilivalikute alla mõiste koondada. K H jätab kõneldud, meid tulgu või veeuputus!” tegelikult endast järele võttekoh tade tühermaad või terved Potjomkini linnakud, kostüümila bürindid, kuhu keegi enam ei eksi, ning minotauroslikud rek prahimäed. visiitide firmadega, nõustades tootjateotsuseid kõigi filmitegemise L vältel. etappide Emilie Toomela Pär ast võtte silt la silt nagu majandusprogress, tahame me seda endale tunnistada tunnistada endale seda tahame me majandusprogress, nagu mitte. või FILM 28 : 28 metsade horisonti. metsade ja mägede lõputut ja põhjapõtru jäneseid, pakatavaid sest L südantsoojendav ja hekseldamist vahel päevade ja ööde valgete kino, päeva viis On lusprogrammi. ega võist esilinastusi mingeid vaipu, punaseid glamuurseid on austusavaldus filmikunstile, -tegijatele ja publikule. Pole lä igaveses päevavalguses toimuv filmifestival M nädalalõpuks tõeliseks kinoparadiisiks. A kinoparadiisiks. tõeliseks nädalalõpuks teiseks juuni järjest aastat 28. juba moondub mis paik, ne eriskummali üks asub edasi 120 põhjapolaarjoonest km Lõhmus Johannes U 2013 ERI :FESTIVALI NUMBER KAHEKSAS KAHEKÜMNE ris 1985, kui filmirežissöör A 1985, filmirežissöör kui ris suvi on suurepärane aeg võteteks. N võteteks. aeg suurepärane on suvi ning otsa kunagi teadupärast töö saa ei filmimaailmas sest K öelnud. ära kutsest J kui Chabrol Coppola, nii Wim Wenders kui M B von linn T võimalikuks. festival see saigi mas Peter von B von Peter T võtaksid. kaasa saarele üksikule nad mille film, ainus ja üks see oleks milline või mus oma milline truudele fännidele, oli nende esimene filmiela rääkida et „põrgusse”, Soome päratusse sõites suurkujud, filmimaailma aastal igal külastavad mida festivalitraditsioone, kodusemaid ja ilusamaid kõige üks algatatud saigi rääkides heline filmifestival.” Sellest ideest vendadele K kasesse pimedusse vaadates: „ vaadates: pimedusse kasesse Suni üks külaline Philip K Philip külaline üks Suni lejad” („ („ kallaletung” aga tulla sai ta alles tänavu, 21 aastat hiljem. 21 aastat tänavu, alles ta sai tulla aga R nendest paraku väiksema osa, ent küllap ongi kohapeal ela kohapeal ongi küllap ent osa, väiksema paraku nendest K külastajat. 27 000 Põhjalasse tasid meeli filmi 80 kui rohkem näidatud ekraanil neljal jooksul päeva Viie festivali. päevavalguse igavese klassikahõngulist ja traditsiooni- valmistama ette taaskord hakata et kond, töötajatest ja vabatahtlikest koosnevtist) mees 400-pealine (valdavalt valgub kaugusele km 1000 kui teotahet, ja melu elu, täis Sodankylä on Sodankyläs filmifestivali korraldamise idee tekkis novemb idee filmifestivali tekkis korraldamise Sodankyläs Sodankyläs on käinud nii A nii käinud on Sodankyläs 12.–16. juunini – ja tegelikult juba kaks nädalat enne seda – seda enne nädalat kaks juba tegelikult –ja 12.–16. juunini ight Stuff”, 1983)) sai kutse juba aastal 1992 San Franciscos, Franciscos, San 1992 aastal Stuff”, juba ight 1983))kutse sai netus S T aghile ka oma tänava. oma ka aghile he Wanderers”, aghi erudeeritusele ning sidemetele filmimaail sidemetele ning erudeeritusele aghi im J im I nvasion of the B the of nvasion armusch. Senini pole ükski režissöör veel veel režissöör ükski pole Senini armusch. õik tulevad siis, kui neil võimalus on, on, võimalus neil kui siis, tulevad õik aufman (vaata filme „ filme (vaata aufman änu änu

bbas K bbas 1979) „ või nssi M nssi K M Snatchers”, ody aurismäkidele ja festivali juhi juhi festivali ja aurismäkidele iks mitte teha siia rahvusva siia teha mitte iks iarostami kui Francis Ford Ford Francis kui iarostami änttäri küsis sealsesse pil sealsesse küsis änttäri äiteks tänavuse M tänavuse äiteks iloš nii Forman, Claude änavu kinkis Sodankylä Sodankylä kinkis änavu ohalikud moodustavad moodustavad ohalikud H elsingist, kuid ka ka kuid elsingist, E liitlendurid” („ liitlendurid” apimaa täis tervi täis apimaa jutiselt Sodanky H aurismäkidele aurismäkidele K 1978), „Seik 1978), elsingist pea pea elsingist ehakrattide ehakrattide idnight Sun Pilguheit juunis Sodankyläs toimunud filmifestivalile Midnight Sun. toimunud filmifestivalile Midnight juunis Sodankyläs Pilguheit odank idnight idnight E T es he he ------

K minna? sinna miks ja teeb õdusaks meeldivalt nii laarpäeva läst väljaspool L väljaspool läst (piletisabad on pikad) ning kui ööbida Sodanky onnikestes viisakalt järjekordades publik trügib tasapisi, gad kiirustavad pikal teekonnal valmistuda. filmiväljakutseteks tulevasteks K ümber lülitada. nii kiiresti filmimellu päriselust või valgusesse pimedusest end raske des korralik tantsupidu. korralik L keset väljasõite raid veid äärmiselt ning muusikaga elava koos tummfilmiseansse laulavad), kaasa peast laule „Grease’i” kõiki soomlast kond tuhat kuidas vaadata, oli võimas (väga ettekandeid sikali karaokemuu kogeda võimalust pakutakse ja projektoritega mm 35 võimalik kuni seni filme näidatakse Festivalil sioone. L märksõnad. Sodankylä ongi lahkus siis, kui külalised viimased K on kinnitatud. alles otsa oma leiab ning lõppu festivali pärast kohe algab pretensioonitut filmivalikut. taks ohus ja kodususe festivali hävitaks see et kardetakse, sest ning traditsioonidele millel polepeaasjalikult kasvada, huvi toetub mis festival, on See põhjapõtradega. kohtumist tida sed ehedamalt. se, sest pidevas valgustatuse olekus kirgastuvad filmielamu südames rohkem lähevad ja eriliselt pagana nii nad mõjuvad kinosaalis) pimedas aegadelmatutel päädib miniuinakutega filme hüpnotiseeritult vaadates tuse ekstaasis (misküll vali K on. vajalik kuidagi üleüldse magamine et ne, auväärsete külaliste retrospektiividele. auväärsete ja klassikale siiski pandud oli pearõhk kuid maailmast, mujalt mad soome pisike filmid, lisaks linateostest valik uuematest uue kõik vaadata sai Ära süsteem. koht” mugavam sel ees, tunde järjekordades, oodatakse kuna siinrast toimib „kes reid Claire D Claire reid naisauto spirituaalsemaid üks moodsa kinokunsti Prantsuse J rootslane puudutav julgelt probleeme teravamaid M produktiivne tohutult Philip nud M Polaarpäikese igavikus ja festivalimelus kaob peatselt tun peatselt kaob festivalimelus ja igavikus Polaarpäikese on mis kokkupanek kui veeremine, lumepalli Filmivalimiku Sodankyläs on tõelisteks V tõelisteks on Sodankyläs Anno ogu festivali ümbritseb mingisugune rahuloluaura. A mingisugune rahuloluaura. ogu ümbritseb festivali is siis Sodankylä või M või Sodankylä siis is 2013 I Sodankylä külastasid K aufman, itaalia filmikunsti üks haruldasi pärleid ja pärleid haruldasi üks filmikunsti itaalia aufman, enis (vaata kindlasti filmi „35 pitsi rummi” („35 rummi” pitsi „35 filmi kindlasti (vaata enis uosto loodusradadel, siis saab koduteel nau koduteel saab siis loodusradadel, uosto apimaa metsa, et pidada seal maha üks üks maha seal pidada et metsa, apimaa arco B idnight Suni või L või Suni idnight ohale saavad sõitnud külastajad yläs I P-ideks filmid, sest nende pä nende sest filmid, P-ideks ellocchio, ajaloo Skandinaavia ndiana J isaks hoitakse alal tradit alal hoitakse isaks onesi välja mõel ülalised ja külalis apimaa või po või apimaa ahtlases une ahtlases an T an sjapul roell, roell, ------Aleksi Salmenperä road- nagu igas mehes peituva poisikese salaunistus. K sõita. Soome tagasi sellega siis ning muuta koduks enda ja teha korda see minna, järele sinna sellele osta, veoki H habemikust soome tunne end ei soomlaste ega rootslastena. I rootslastena. ega soomlaste ei end tunne film identiteedikriisis vaevlevatest soomerootslastest, kes ei R veri, „Soome jõudmine. leolukas sõit juurde oma ja juurte teineteisemõistmiseni giu filmograafiaga. Philip K tutvuda tarbeks süüdi. vägistamises tema ise oleksin nagu tunde, tekitasid K sest ma, tund külmavärinaid mind pani mis stseen, meisterlik niivõrd üks on filmis Selles peletab. minema kodust sohilapsega n-ö ta mees ta kui vägistajale, oma kätte maksta otsustab kes naisest, noorest lugu toimuv vahel mägede ja metsade nia kogunud rumeenlane Cristian M Cristian rumeenlane kogunud rhums”, 2008)), Cannes’ist E hoõõva „ J des), filmipoeet („ gesid” 2012) Strickland. Peter režissöör kui see tunne tekkis, tõid M tõid tekkis, tunne see kui N vaatamiseks. nende aega vähe liiga ja filme palju liiga on maailmas pead: alati olles festivalil tõstab mis ne, Vaata www.msfilmfestival.fi ka metsade jäi. vahele kilkama mis sinna L soojast soomlaslikult huumorist, puudust tunda ja vaatavad, nemad filme milliseid ja kuidas gijatega, filmite vestlusi hommikusi neid läbi taaskord unes kedrata K oled. jõudnud tagasi koju juba sa kui siis, alles leb tu uni ja tähenduse uue aeg saab Sodankyläs minna. tundma ja vaatama ise filmiarmastaja suurem natukenegi iga võiks toimub, juunikuus põhjas kaugel seal mis Seda, panna. desse tegemises. valikute õigete seisnebki võlu Filmifestivalide jõuab. vaadata neid kui vaatamata, filme rohkem jättes armuda, filmidesse H D vaadata ja know. you time, have „ tagasi: peale maa jälle hommikul kolm kell „ muusikadokumentaalist M „Katalin Varga” „Katalin draama Stricklandi Peter N N M ardy tumma situatsioonikomöödiat ning uuesti ja uuesti uuesti ja uuesti ning situatsioonikomöödiat tumma ardy endele lisaks soovitan algavas sügises vaadata või PÖFFi PÖFFi või vaadata sügises algavas soovitan lisaks endele ika R ika ende autorite loomingu paremikku vaadates tekkis tun tekkis vaadates paremikku loomingu autorite ende idnight Suni ja juunikuist Sodankylät on väga raske sõna raske väga on Sodankylät juunikuist ja Suni idnight onkaineni dokumentaal „ dokumentaal onkaineni D B atalin Varga monoloog, operaatoritöö ja muusika muusika ja operaatoritöö monoloog, Varga atalin upa dealuri”, 2012) jooksis veebruaris E 2012) dealuri”, veebruaris upa jooksis erberiani helistuudio”erberiani („ ario A ario ootsi süda”, mis on tõsiselt hea huumoriga huumoriga hea süda”, tõsiselt on ootsi mis em Cohen ja H ja Cohen em rgento „Suspiriat” (1977) L või „Suspiriat” rgento ” Pärast seda sai taas rahulikult võtta võtta rahulikult taas sai seda ” Pärast esest, kes otsustab endale A endale otsustab kes esest, aufmani, J dokumentaal B eware of M of eware Mõned filmisoovitusedMõned r. B estini oma filmidega kuulsust akeri sõnad väga-väga heast heast väga-väga sõnad akeri ÕFFil linastunud foley linastunud ÕFFil ungiu (tema „ (tema ungiu Laulu koti-ikävästä”Laulu an T B erberian Sound Studio”,erberian roelli M ja Cristian r. B „Alaska Highway”„Alaska Foto: Mikk-Mait Kivi Mikk-Mait Foto: aker” (2012)aker” sind ehk T sa ja poja mee poja ja sa Only geniuses geniuses Only T eispool mä eispool odus saab saab odus ransilvaa esti kino esti ing kohe, kohe, ing aureli ja ja aureli apimaa apimaa -psüh laskalt laskalt õlab õlab ehk ehk un ------

: 29

„Kinotripp” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda kaugete paikade filmielust. Ilmuvad kino võtmes reisikirjad, milles rändurid jutustavad, mis tunne on uues kultuuriruumis kinosaali maha istuda. Agnes Neier jagab muljeid Torontos tegutseva kinomaja ekstsentrilisest külas- tusest, mille käigus ta koges seal ikka ja jälle publiku aktiivsel osavõtul linastuvat „The Rocky Horror Picture Show’d”, ja räägib, miks on tarvis sinna ajaleht ja röstsai kaasa võtta.

KINOTRIPP: TORONTO FILM AGNES NEIER

takse publik ämbritega läbimärjaks, kui filmis sajab vihma. Torontos etendab shadow cast’i Excited Mental State’i nimeline grupp, kes ei Noor ole võtnud eesmärgiks filmi iga kord täpselt taasesitada, vaid lähtuvad pigem sellest, et osatäitjatel endil ning eelkõige pealtvaatajatel oleks huvitav neid vaadata. Seetõttu püüa- vad nad tuua iga kord sisse midagi uut, kuid & filmi vahele hüütavad laused jäävad enamasti ilus samaks. Etendused leiavad aset iga kuu viimasel reedel ning halloweeni ajal toimub kaks FRANÇOIS OZONi lisaetendust. Niisiis seisime Torontos kinojärjekorras. Kuigi FILM sõber polnud „Rocky Horrorist” varem midagi kuulnud, suutsid minu varasemalt ette sööde- tud lõigud filmist ta igatahes kaasa meelitada. Ja miks polekski pidanud tekitama huvi film, The Rocky Horror Picture Show plakat. Allikas: teadmata. kus Tim Curry tegelaskuju Frank-N-Furter (kelle teener näeb välja nagu Roxy Musicu KULDSE PALMIOKSA Ükskord ammu, kui jäin öösel kauemaks telekat vaatama, aegne Brian Eno) kuulutab laulus, et ta on Sweet Transvestite NOMINENT CANNES FILMIFESTIVAL ilmusid järsku ekraanile suured punased huuled, mis laulsid: from Transsexual, Transylvania, ning noor Susan Sarandon lau- 2013 „Science fiction (ooh ooh ooh) double feature / Doctor X (ooh lab: „Touch-a, touch-a, touch-a, touch me / I wanna be dirty.” ooh ooh) will build a creature...” Selle juhuse tõttu seisin 13 Taoliste seikade kirjeldamise, et kui filmis kõlab näiteks aastat hiljem natuke enne südaööd ühe Toronto kino järje- hüüatus „A toast!”, siis viskavad inimesed õhku röstsaia, ja et korras, kotis ajaleht, ning seletasin endaga kaasa veetud sõb- kaasalaulmine on vaat et kohustuslik, jätsin muidugi sujuvalt rale võib-olla natuke isegi liiga entusiastlikult, mis asi see täp- selleks hetkeks, kui piletid olid juba ostetud ning olime kino- selt on, mida me vaatame lähme, ja miks me oleks pidanud saali maha istunud. Võtsin välja ajalehe ja jäin ootama. Enne ka röstsaia kaasa tooma. Sõber piidles mind umbusklikult. linastuse algust tutvustati uustulijaile reegleid (selgus, et saia „The Rocky Horror Picture Show” on 1975. aasta muu- ei tohigi seal kinos loopida) ning kui virgin’ite südamlik hä- sikaline õuduskomöödia, mis põhineb aasta varem eten- bistamine oli läbi saanud, ilmusid ekraanile suured punased dunud muusikalil ja ilmunud raamatul. Pärast esialgset läbi- laulvad huuled... kukkumist kinodes hakati „Rocky Horrorit” näitama New Üldiselt on igaühe oma valik, kui palju ta sellest interak- Yorgis nädalavahetustel kesköiste linastuste raames. Sellest tiivsest kogemusest osa võtab, aga päris vältida seda ei saa. sai kiiresti üleriigiline sensatsioon, mis tõi endaga kaasa kul- Kui kinoekraanil jooksevad kaks tegelast paduvihma käes, tusliku järgijaskonna. Kuigi sotsiaalne aspekt on olnud ka siis on ikkagi õige hetk võtta kasutusse kaasatoodud ajaleht, teiste filmide kesköiste linastuste juures alati oluline, siis sest esimestes ridades olevad inimesed tõusevad järsku püs- „Rocky Horrori” puhul muutsid fännid filmi vaatamise inter- ti ning lasevad käiku veepüstolid, samal ajal kui teised kata- aktiivseks kogemuseks, mis kujunes peaaegu sama tähtsaks vad oma päid ajalehtedega nagu Janet filmistseenis. Muidugi kui ekraniseering ise. võib valida ka märjakssaamise või kaitsta end muude vabade Ühed ja samad inimesed käisid linateost korduvalt vaatamas kehaosadega. Shadow cast’i liikmed etendavad samaaegselt ning peagi kujunesid välja kindlad fraasid, mida filmi teatud enda versiooni filmilinal toimuvast ning ärgitavad publikut hetkedel publiku hulgast hõi- rohkem osa võtma ja häält gati. Üheks esimeseks neist tegema. peetakse tegelaskujule nime- Ühel hetkel tundus aga isegi ga Janet hüütavat lauset, kui ta shadow cast üleliigne. Kui saa- astub autost vihma kätte, kat- bus filmi kõige kuulsam tant- tes oma pead ajalehega: „Buy sukoht, haarasin oma sõbral an umbrella, you cheap bitch!” käest ning vedasin ta vahekäi- Ühtlasi hakkasid mõned vaa- ku, mis oli ühtäkki rahvast tul- tajate seast ilmuma linastus- vil, kes hakkasid kõik tantsima tele tegelaste kostüümides Time Warp’i tantsu: „It’s just ning hüüdlauseid sigines üha a jump to the left / And then juurde. Lõpuks tekkis seanssi- a step to the right / With your dele ka oma shadow cast ehk hands on your hips / You bring grupp inimesi, kes etendavad your knees in tight / But it’s the ekraani ees filmilinal toimu- pelvic thrust / That really drives vat. Ning sellega, kuidas kü- you insane / Let’s do the Time lastajad lisasid järjest repliike, Warp again! Yeah.” Kinosaali mida auditooriumist karjuda, vahekäik oli täitunud end pi- alates või esemeid, mida eeslava- kali visanud inimestega, kes le visata, lisandus lõpuks ka The Rocky Horror Picture Show publik. Autor: teadmata. pidid jõudma nüüd kiiresti ta- 30.08 õhtujuht, kes kõike seda kontrolli all hoidis ning uustulnu- gasi oma kohale, sest järgmises stseenis tuli ekraanil tegut- 2013 kaid ehk virgin’eid kogenenud osalejate ees piisaval määral sevatele tegelastele juba midagi uut hüüda. naeruvääristas. Praegu linastub „The Rocky Horror Picture Show” koos Igas kinos on „Rocky Horrori” vaatamiskogemus koos shadow cast’iga kahesajas kinos üle maailma ning iga seanss shadow cast’iga erinev. Mõnes kohas tehakse suurejoonelisi on omanäoline. Kindlasti tasuks võtta endaga kaasa ajaleht etendusi, kus kinosaali tuuakse ka mootorratas, teises vala- ja tantsukingad, kui juhtute ühele neist sattuma. www.kinosoprus.ee

Mälumeetritest sentimeeterhaaval : 31

Karin Bachmann

„Raadi on oma tegevuste paljususega võib-olla parim näide multifunktsionaalsest keskkonnast, kus toimingute erilisus ja mõtete paljusus sünergiat toodavad, mitte osapooli ei lahuta.”

Kui oli selge, et Raadile tuleb ERMi uus maja, hakkasid sealsed osast. Kuigi kuvand näib olevat vastupidine, toimub piirkon- peaks oma aega vähemalt paar tundi ette planeerima, mis LINNARUUM asjaosalised süvitsi ja terasemalt ringi vaatama. Mitte ainult nas üsnagi palju. Kuna aktiivsuspunktide vahel on ka ohtralt spontaansuse nagunii välistab. Erinevaid projekte, mudeleid, muuseumi ja mõisapargi ümbrust, vaid laiemalt – nii linnaosa emotsionaalselt söötis maad ning üldine tihedus on pigem katseid, uuringuid ja statistikat uurides ei saagi kindlalt öelda, kui kesklinna kontekstis. Üks asi on arvestada algusest peale madal, jäävadki kõlama ennekõike tegelikkuses katteta märk- kas suurem on õnnestumise või ebaõnnestumise protsent. optimistlikult, et muuseumihoone on magnet ja inimesed tu- sõnad „tühermaa, garaažid, mõrvarkoerad, koledaatšad”. Kuna käin tööasjus muuseumi ehituse juures pigem tihti, siis levad sinna niikuinii, teine on aga seda tõmmet tegelikkuses Eelmisel suvel ERMi ja Tartu Uue Teatri koostöös toimunud olen läinud nii rattaga kui autoga, korra ka jalgsi, et teaksin, tekitada ja soodustada, tee muuseumini pöördumatult sisse suveetendus „Naised valitsevad maailma” oli üks esimesi millest räägin. Kõige kaugemal tundus sihtkoht autoga min- tallata. Aga mis saab siis, kui Tartu/Raadi polegi Bilbao ja ERM otseseid liigutusi selles suunas, et tühemikku laiemalt ko- nes, sest Narva maantee on juba nime tõttu kaugeleviiv. Rat- Guggenheim, või kas see ongi ülepea parim mudel? Või kui dustada, näidata seda viibitava ja nauditavana. Selleaastase taga on natuke raske vahepealne tõus, tänava lõppu jõudes külastajaid on prognoositust kordi vähem? Mis saab siis, kui Draama raames etendub Roosi tänava lennuangaaris MTÜ vaatad ringi ja otsid kohvikut (see surnuaiamajake...). Seega ollakse toimetanud vaid kõhutundest kantuna ja lõpuks sel- R.A.A.A.M.-i „Tühermaa”, luues siiakanti sattumiseks jälle nii ja naa. Aga arvan praegu jätkuvalt, et kui on filmipaviljon, gub, et kõigil õnnetuse-huikajatel on seekord õigus? uue ja hea – ning ka kultuurse – põhjuse. muuseum, vanatehnika muuseum, kohvik, äkki isegi hobu- Mis on see kõige suurem ohupunkt? Kas selleks on distants, Päris suur osa Roosi tänava kontaktivööndist kuulub sõ- sed, kultuuritehas ja miks mitte ka noortekeskus, siis... millest tulenevalt ei satu inimesed muuseumi möödaminnes, javäelastele, kellel on mi- vaid peavad selle käigu spetsiaalselt ette võtma? Ennekõike litaristlikult sirgjoonelised süüdistatakse Raadit ju ületamatus kauguses Tartu kesklin- plaanid: alale kerkivad kuni nast, seda ka autoga liiklemise puhul. Tegelikult asub Raadi seitsmekorruselised hoo- Roosi tänava lõpus, mis on vähem kui kaks kilomeetrit pikk – ned sõjakooli tarvis. Kuigi oluliselt lühem Riia tänavast ja lähemal kui Lõunakeskus. Kesk- esimese ehmatusega võib linnast sõidab Raadile autoga 8 minutit, Lõunakasse mitte vä- tunduda, et kultuur ja kait- hem kui 13; jalgsi on vastavad ajad 25 ja 60 minutit. Seega sejõud ei sobi kokku, võib on liigpikk vahemaa kinni inimeste peades, sest ajalooliselt tulemus olla hoopis vas- muust linnast äralõigatud Raadi ei ole saanud veel piisavalt tupidine. Esiteks on ka aega, et tagasi kasvada. Roosi tänava ümbermõtestamiseks sõjaväelane kultuuritarbi- ja -programmeerimiseks on sõnastatud tegevuskava „Mä- ja ning majadesse mahub lumeetrid”1, mille eesmärgiks on üldisemalt linnasüdame ja neid palju elama. Teiseks Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi täna- on sõjaväelased väga head va aktiveerimise kaudu. Vahemaa näilisel kokkutõmbumisel peremehed, kes nii enda nihkub muuseum linnale lähemale ja muutub kergemini juur- territooriumil kui ümbrus- depääsetavaks, seda eriti kergliiklejate jaoks. Roosi täna- konnas korda hoiavad. Kol- vast saab tänav-väljak, mis pakub soovijaile lisaks huvitavale mandaks aitab riigikaitsjate teekonnale ajaveetmiskohti, tegevusi, vaatamist. Plaanis on sedavõrd suur kontsentrat- lihtsad ja tavalised, kuid tõhusad programmid, näiteks põ- sioon ning ööpäevaringne nevate objektide markeerimine, teabekandjad (mälutulbad), kohalolu muuta Raadi ül- taskupark, pop-up-sündmused, tänavaruumi korrastamine ja dist ohtliku geto kuvandit – ümberjagamine. isegi kui sõdur pidevalt tä- Roosi tänav oma kirevate ajalookihistustega on muuseumile naval ei kola, on ta lähedal igati sobivaks sissejuhatuseks. Rosenstrasse on Tartu kaar- ja lisaks on sellel küljes ka tidel jälgitav alates 17. sajandist ning kuulub väljaspool süda- järjepidevuse maiku. Raa- linna vanimate tuvastatud tänavate hulka. Seega leidub seal di on oma tegevuste pal- paljudest perioodidest pärinevaid elamuid, sõjaväeehitisi, jususega ehk parim näide kaitsealuseid loodusobjekte ja koguni kaks kalmistut – vana- multifunktsionaalsest kesk- usuliste ja Vana-Juudi. Mõlemad on hauahuvilistele ammu konnast, kus toimingute tuntud kui põnevad jalutuspaigad, kuid neisse sissepääsemi- erilisus ja mõtete paljusus ne nõuab praegu keskmisest enam tahtmist. Surnuaedadest sünergiat toodavad, mitte kui kultuuriobjektidest kõneldakse järjest tihedamini, seega osapooli ei lahuta. Nii et oleks paras aeg noid aedu avalikult veidi rohkem paotada. mida kirjum, seda parem. Koostöös kalmistute valdajatega saakski soodustada huvilis- Roosi tänava kvartalisse te pääsu kalmuaedadesse ja on kuulda, et valdajad on sellise ratsutajate kõrvale plaa- plaaniga vähemalt osaliselt ka päri. Kogu salapära ei tasu mui- nitav filmipaviljon on klass dugi lagedale tõmmata, sest siis kuhtub põnev määramatus omaette. Tsiteerides eest- argiseks tavapärasuseks. Müstika hoidmiseks võiks toimuda vedajat Raul Oreškinit: mõnel kuuvalgel ööl pop-up-stiilis surnuaia-kultuurikohvik „Eesmärgiks on välja aren- koos temaatiliste ettekannetega – sobiv majake kalmistuvä- dada filmistuudio ning käi- Raadi minutid ja kilomeetrid. Skeem: Kino maastikuarhitektid. ravas on täitsa olemas. vitada filmifond, mis meeli- „Mälumeetrite” pall on hetkel Tartu linnavalitsuse käes. Järg- taks kohale rahvusvahelised filmitegijad. See omakorda toob Peale talvist Raadile suunduvat küünlamarssi kommentaa- mine samm peaks olema tänava projekteerimiseks tingimuste linna välisraha ning turgutab ettevõtlussektorit laiemalt (de- riumis hulkudes hakkas silma päris palju pahuraid, kes kohe- paikapanemine ja projekteerija leidmiseks pakkumiste võt- koratsioonid, transport, majutus, toitlustus jne). Lisaks kaa- selt koristamata küünalde üle kaebasid ja tänavaruumis ele- mine. Eelnevalt-paralleelselt tuleks parima lahenduse saami- satakse tavaliselt ka kohalikke filmitegijaid, mis annab võima- vuse tekitamist ka laiemas plaanis laitsid. Praeguseks tundub, seks mõistagi kujunduskonkurss korraldada, kuid mingite as- luse sellel valdkonnal teha oluline arenguhüpe. Skandinaavia et kultuuri Raadile siirdamise mõte on vähemalt mõnedesse jadega saaks algust teha juba nüüdki. Tarvis on vältimatuid ja Saksamaa filmiturul liigub 485 miljonit eurot aastas. Eesti huvigruppidesse infiltreerunud – Roosi tänaval müüdavat sekkumisi, mis hõlbustaksid liiklemist; prioriteedid tuleks filmituru maht on 5,5 miljonit, mida on võimalik vähemalt maja reklaamiti kui „kodu tulevasel kultuuritänaval”. Tões- tänaval ümber jagada: teede laiused peavad tekkima kerg- kolmekordistada, kui siin tekib selleks vajalik taristu.” Pavil- ti, sildi kleepimine ja lootmine, et vaid see on sündmuste liiklejast, mitte autost lähtuvalt, äärekivid tuleks lasta alla joni kõrvale luuakse lisaks ka avalik ala, kus parasjagu kasutu- käivitaja, oleks lihtsameelne. Kui aga piirkonda hakkavad ko- või teha muudmoodi ratastel liiklejatele sõidetavaks („mees seta seisvad filmidekoratsioonid elamuse pakkumiseks välja gunema vaikselt need, kes on just taolistest arengutest hu- relaka ja betoonipangega”), luua kergliikleja eelisõigusega tä- pannakse. Seega on tegemist mängulise pargi-väljaku-kohvi- vitatud, siis sellise gentrifikatsiooni baasil võib kujuneda elav, navalõigud jne. Tänavamööbel ei pea olema ülikallis ja edev, kukooslusega, mis on pidevalt uuenev ja muutuv. loominguline ja motiveeritud kogukond. Selline vanade olija- kuid tegemist võiks olla siiski originaalloominguga Raadi Kuidas „Mälumeetritel” ja Raadil minema hakkab, selgub te ja uute tulijate sulam on arenduste puhul sõbralikuks pin- jaoks. Peab vältima disniländistamist, kitši ja ülepakkumist. ilmselt paari aasta jooksul. Võib-olla on õigus Urmo Met- naks ja omavalitsusele heaks kaaslaseks. Kogukonna-kodu- Need on muidugi üldised tingimused, mis peaksid kehtima sal, kes arvas Raadi psühhogeograafilisest kaugusest rääki- kandi-tänavaseltsid võivad olla tülikad, pealetükkivad ja põik- mis tahes välisruumi puhul, kuid mille vastu Raadil just eriti des, et „Mälumeetrite” kava võib seda maad küll vähendada, päised, kuid partnerina kohelduna asendamatud – isiklik hoo- eksida ei tohi – teekond, mis päädib maailmatasemel tippar- aga põhiolemuslikult ei ole võimalik inimeste psühholoogiat limine koob vajaliku kaitsevõrgu. Nii et jääme lootma klassi-, hitektuuriga, peab ise vähemalt samal kõrgusel seisma. Just muuta, sest spontaanselt ette võetava distantsi alla ei mahu erakonna-, kogukonna-, piirkonna-, sisikonna- ja rohukonna- keskkonnatundlikkus ja selle tundlikkuse säilitamise vajadus Raadi kuidagi. Nii võib olla, aga ka mitte olla, sest kas just ülesele koostööle. nõuaksidki professionaalset sekkumist, et odavsehkendajad spontaansed sattumised on peamine, mida muuseum püüda hoobilt kõrvale jääksid. Seega tuleks viia ellu tänava/piirkon- tahab? ERM ei ole enam ainult muuseum (ja üldse on muu- na kujundus/arhitektuurikonkursid! seumi kontseptsioon terves maailmas laienenud), vaid pigem Rääkides Roosi tänavast räägime mõistagi tervest linna- kogum kõikvõimalikest programmidest. Neist osasaamiseks 1 www.kinoline.ee/#tood 32 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

Siinsamas Müürilehes oli hiljuti juttu sellest, kuidas Tartu kul- tuurikorraldajast on kujunenud kultuuripoliitiku õudusune- Kartaago tuleb hävitada nägu. Mingi aktivist, kes ei lase rahus olla ja tahab pidevalt midagi teha, korraldada, sebida. Olen nõus ja lisan omalt poolt: Carthago delenda est! Tartu vajab kultuuritehast! Lemmit Kaplinski Kultuuritehas ongi just see koht, kus luupainaja-sekeldaja saab rahulikult kontserte korraldada, teatriproove teha, festivale ellu viia ja sekka oma lõbuks ka mõne poollegaalse laopeo organiseerida. Aga kui mõtleks veel suuremalt ja rää- giks mitte enam tehasest, vaid tervest kultuurikvartalist või Eesti Rahva Muuseum Tartus Raadil võiks olla võimas magnet, mis pisemad loomelinnakust, kus sellised sekeldajad kohe elaksid ja töö- algatused enda ümber kogub. Ruumi on. Tartu Trükimuuseumi juhataja LINNARUUM taksid? Selgitan... Lemmit Kaplinski tutvustab ühte võimalikku süsteemi.

Maja põllu piiril

Tegelikult algab kõik sellest, et põllule ehitatakse klaasist lõpp-punktiga ERMis, siis on Annelinn ja Kivilinn korraga kuidagi seotud põllupealsete tarbimistemplite kerkimisega? maja. Sellega seoses on hakanud idanema vaikselt eba- mõlemad kiviga visata ning tagatud on piisav publik avalikele Ja tõesti on ka Puiestee loomelinnakule olemas alternatiiv – määrane arusaam, et põld on tsivilisatsioonist kaugel ja tee üritustele ning kliendid kohvikutele ja söögikohtadele. Minu ehitame sinna linnahalli! Ilmselgelt on meil vaja veel ühte sinna täis ohtusid1. Lahendus paistab olevat kantud muidu meelest võiks ka noortekeskus leida endale krundi loome- suuremahulist arendust linnaservas. Milleks see vajalik on, Eestis liikluskorraldust juhtivast maagilisest mõtlemisest: kui linnakus. jääb minu jaoks hetkel arusaamatuks. Müstiline on ka see me paneme sildi, siis nii on. Sõelaga vehkimine aga vihma ei Filmistuudiod omakorda looksid kindlasti enda ümber väi- imeloom, kes ajas asju nii, et Tartus on tänaseks täpselt üks too, maailm töötab siiski füüsikaseaduste järgi ning nimetus keste pre- ja post-teenuseid pakkuvate firmakeste võrgustiku multifunktsionaalse saaliga klubi, kus korraldada kontserte, „kultuurikilomeeter” ei tee Roosi tänavat mitte kummastki otsast kultuurseks, sorry. Aga kui tee peale jääksid kultuuritehas, vanatehnika muuseum, filmistuudio ja meediaklaster, siis oleks juba millestki rääkida. Kui vaadata kaarti, siis jääb ERMi tulevase hoone ning tä- nase trükimuuseumi laohoone – tuntud tegelikult ennekõike taaskasutuskeskuse hoovina aadressil Puiestee 114 – vahele hea tükk tühja maad. Maa kuulub suuresti linnale ning en- diste ratsarügemendi kasarmute lammutamisega vabastatud krundid ootavad uusarendusi. Enne kui kerkib järjekordne arendaja unelmate maja – ilmetu kuup –, võiks natuke aru pidada ja mõelda, mis seal piirkonnas täna on ja kas need asjad annaksid kokku mingit sorti terviku? Toon mõned näited sellest, mis on olemas või plaanis. 1. Territooriumi loodenurgas on endised lennukiangaa- rid, mis kuuluvad linnale, aga mida majandab Estiko. Kohtusin kevadel ettevõtte esindaja Ain Tammverega Teguri tänava vanas kammivabrikus kultuuritehase teemal juttu ajades, mille käigus ta kinnitas, et sinna tuleb tingimata vanatehnika muuseum. 2. Angaaridest linna poole jääb, muide, minule teadaole- valt ainus ratsabaas Tartu linnas. Parandage, kui eksin ainsuse osas, igatahes kannab see endas edasi ratsarü- gemendi ajalugu. 3. ratsudest lõunasse, vanasse rügemendi kabelisse, plaa- nib end seada arvatavasti Waldorfi kool. Kultuur seegi. 4. Nüüd läheb põnevaks. Raul Oreškin of LMK fame on väga huvitatud järgmistest ELi rahastamisvoorudest Tartusse filmistuudio rajamiseks toetussummade saa- misest. Peetri tänava ääres, enam-vähem territooriumi keskel, on selleks ruumi küllaga. 5. Plats, kus laupäeviti taaskasutuskeskuse täikal Žiguli kapotilt naelu ja rihmapandlaid müüakse, sobib enam kui hästi välikontsertideks. See ei tähenda, et täika peaks kaduma, aga roostes naelte asemel võiks sorti- ment areneda. 6. Sinnasamasse jääb vana sõjaväe katlamaja. Kuigi kõi- Skeemi joonistas: Anna-Liisa Unt gist nimetatud punktidest on see ainsana eraomandis, ei keela keegi planeerida sinna kontserdisaali ja black kuni dekoratsioonirendini välja. Kõigi nende ettevõtete töö- filmifestivale, väitlusõhtuid või kas või joogalaagrit. Ilmselt on box’i. tajad tahavad samuti süüa ja juua ning vajavad muud teenin- lood ikkagi sedasi, nagu siit kultuurikorralduse jooksukraavi- 7 ja last but not least – territooriumi päris kagupoolses- davat infrastruktuuri enda ümber. dest aeg-ajalt paistab: meil Tartus on üks teater, üks kontser- se nurka, sealsamas taaskasutuskeskuse kompleksis, Meelelahutus ja väikeettevõtlus ei ole ega tohi olla ainsad disaal ja üks muuseum; on üks kultuur ja rohkem polegi vaja. võikski võrsuda tulevane kultuurikasarm/-tehas/-hoov, linnaosas toimuvad tegevused. Loovaid tegevusi täis kvartal kus leiaks kodu filmiklastrist väiksemad, aga kollektiiv- meelitaks kindlasti elanikke, kes hindavad võimalust loivata Julge unistada selt mitte vähem tähtsad tegijad oma kunstilise isetege- hommikul, kohvitops näpus, enne tööle minemist läbi ka ko- vusega. halikust galeriist. Ma ei räägi ju mitte tööstuslinnakust, vaid Tegelikult ei ole asi müstikas, vaid müstika vastandis – os- „päris” linnaosast, kus on nii töökohad, teenindusasutused kamatuses ja soovimatuses unistada. Mina, teate, ei soo- Õhulosside planeerimine kui ka eluhooned neile, kes peavad parkimiskohtade asemel vi, et mu kodulinna käkiksid edasi üdini asjalikud ja argised lugu pehmetest väärtustest! koduvanad. Ma parem poen puitvillakorvi ja unistan edasi Sellest nimekirjast mõned asjad tulevad kindlasti, mõned on ratastel linnaaedadest, pop-up-kohvikutest, (illegaalsetest) ülimalt tõenäolised ja mõned on ainult õhulossid. Siiski võib Aga, aga, aga laopidudest, tänavakunsti laboratooriumitest, veel uuemast juba täna öelda, et ainult õhkõrna täiendava tagantlükka- Urust, mustadest kastidest, filmiklastritest, rularampidest, misega ongi selle ala pidepunktid seotud spordi, kultuuri ja Ilmselgelt on lugejad nüüdseks kahte leeri jagunenud. Mõni merekonteineritest (lihtsalt niisama), rattateedest ja veel tu- loomemajandusega. Sellest tõdemusest tuleb teha nüüd üks kujutab end juba vaimusilmas galerii poole lonkimas. Teine handest sellisest asjast, mis ei ole põrmugi kasulikud, argised samm edasi ja küsida, kas seda teemat ei võiks siis võtta juba koostab aga juba pealkirjaga tutvumisest alates agaralt pikka või asised. algusest peale täiesti teadlikuks eesmärgiks ning luua seeläbi nimekirja põhjustest, miks see idee läbinisti utoopiline on. Argistel ja asistel inimestel on Tartus tegemist küllaga. Ma Tartusse üks täiesti uus ja omanäoline linnaosa? Võib-olla on tõesti lootusetu unistada Tartus läbimõeldud arvan, et oleks aeg Tartusse ka unistajatele oma linnaosa luua Põhiline tugev argument sellise arenduse ettevõtmise poolt multifunktsionaalsest linnaosast, mis rõhub loomemajan- ning Puiestee kant paistab selleks hetkel sobivat. Tuleb julge- on juba eelnevalt välja toodud pidepunktide, mis on niikuinii dusele ja kogukonnakultuurile. Miks peaks keegi tegelema da ainult kaasa unistada! juba täna töös, olemasolu. Järgmiseks tuleks mõelda sellele, Tartus üldse linna kui terviku planeerimisega, kui võib liht- et kohe territooriumist idas elab sisuliselt kolmandik Tartu salt alati Lõunakeskusele järgmise osa juurde ehitada. See, elanikest. Kui luua läbi loomelinnaku korralik kergliiklustee et kesklinn on mandunud sisuliselt Rüütli strip’iks, ei ole ju 1 500% külastajatest jääb lihtsalt kadunuks. : 33

tlikke plaane ümber Tartu võõra raha eest hoonete ehita- Julge unistada – aga ära mise osas, aga miks ei taheta panustada end juba tõestanud kultuuriobjektidesse? Igaüks, kes on Tartus kultuurivaldkonnas töötanud ja läi- nud linnavalitsusse jutuga, et „kuulge, mul on äge idee” või usalda! (Tartu uus-sõna) „tahaks asutuses remonti teha, kas linn saaks toetada?”, on saanud väga sooja ja inimliku vastuvõtu osaliseks. Ent lõpuks LINNARUUM Markus Toompere, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees tuleb siiski vastus, et kuigi teie asutus on vajalik ja teie mõt- ted on ägedad, siis eelarve on väga pingeline ja ka jääb sel- Ahto Külvet, Genialistide Klubi programmijuht liseks. Kui me teid toetame, siis kellelt me raha ära peame võtma? Nii edasi mõeldes võib tekkida ka küsimus, et kellelt võetakse ära raha, et teostada „kultuurikvartalit”?

„On vahva teha entusiastlikke plaane ümber Tartu võõra raha eest Kesklinn vs. Raadi hoonete ehitamise kohta, aga miks ei taheta panustada end juba tõestanud kultuuriobjektidesse?” Tsiteerime siinkohal arhitekt Urmo Metsa, kes räägib oma Facebooki seinal Raadit vaadates psühhogeograafilisest pii- rist ja sellest, millist distantsi on linnakodanik valmis spon- Kultuuritehast on sel suvel nagu spunki mööda Tartut taga Fantaseerida on ikka tore, aga ehk peaks vaatama hetkeks, taanselt ette võtma. Urmo kirjutab: „„Mälumeetrid” või- otsitud. Käesolevas lehenumbris kirjeldatakse Raadit kui üht milline on Tartu kultuuri praegune seis ja millised on olnud maldavad seda vahemaad kindlasti veidi vähendada, aga me võimalikku asukohta tööstuspargile, mille külge võiksid poo- varasemad lubadused. Palju investeeringuid siin linnas on teh- ei saa põhiolemuses inimeste psühholoogiat muuta. Vaa- kida end tulevikus mõned rohkem või vähem kultuursed tud eelkõige tänu sellele, et on olemas vastavad eurorahad dates linnauuringuid ja distantse, mida enamik inimesi on asutused, et sedagi kultuuri- eesliitega ilustada. või toetused, mitte aga arusaamisest, et neid asju, mida pa- nõus SPONTAANSELT ette võtma, siis jääb üle kahjutun- rasjagu tehakse, on ka tegelikult vaja. Lu- dega pealt vaadata, millised hüved jäävad kesklinnal Raadilt batakse ehitada seda, milleks keegi teine – saamata. Selle asemel et näiteks kesklinnas jõe ääres oleks tavaliselt otse või kaudselt Euroopa Liit – aktiivsust ja melu, millest igapäevasaginas spontaanselt osa raha annab. Millised on aga Tartu kul- võtta, turgutada kohalikke ärisid jne, kulutame nii endi kui tuuriasutuste tegelikud vajadused? Tartu külaliste tähelepanu ja raha millele? Teede korrashoiule ja Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuu- transpordile. Nukker, kui turist peab SINNA saamiseks bus- seumi ühise hoone ehitamist on juba üle sis loksuma.” päris mitme valimise pea muutmatu lau- Raadil peab omajagu vaeva nägema, et kultuurilinnakut na- sena läbi koalitsioonilepingute/lubadus- tuke kultuursemaks saada – hädapärast kõlbavad selleks ka te veetud. hobusetallid ja väljamõeldud vajadused. Tartu kesklinnas Eelkõige jääb mõistmatuks uue „kultuu- ei pea samas väga pingutama, et nimetada kultuuriasutu- rikvartali” loomine olukorras, kus Tartus si, mis juba praegu, hoolimata alafinantseeritusest, ennast pole kultuuriasutust, millel poleks prob- tõestanud on. Võtame näiteks 200-meetrise raadiusega kul- leeme oma kinnisvara ülalpidamisega. tuurikvartali Laia ja Magasini tänava piirkonnas: Tartu Uus Selle asemel et põllule lubadusi külvata, Teater, Elektriteater, Genialistide Klubi, Uus Õu, Botaanika- võiks alustada olemasoleva toetamise ja aed, Emajõe kool, Tartu Linnaraamatukogu, Tartu Kunsti- renoveerimisega. Kesklinnas olevad kul- muuseum, Mänguasjamuuseum, Antoniuse Õu, Treffneri tuuriasutused on hädavajalikud ja nende gümnaasium, Tartu Jazzklubi, Jaani kirik, Y-galerii, ülikooli mis tahes ettekäändel hulganisti linna äär- hooned (peahoone, Paabel jne). de planeerimine ei tundu mõistlik, kuna nii võib Tartusse joonistuda varsti telg, Lubadused ja olemasolevad vajadused kus ostlemas käiakse Lõunakeskuses, joo- mas kesklinnas ja kultuuriga tutvumas Linna tuleks vaadata tervikuna. Põhimõtteliselt võiks olla Raadil. Ohumärke sellest näitavad suure- kallis (kuigi perspektiivikas) ettevõtmine ehitada Raadile ma osa ajast kasutult seisev raudteejaam rahvusvaheline kosmoserakettide stardiplatvorm. Ja see ning nüüdseks vist juba lõplikult kultuu- võib olla pikemas plaanis rahaliselt tulus (kosmosefond ka rist vabanenud Athena keskus. juurde ja raha tuleb 20 aasta jooksul 50-kordselt tagasi). Tegelikult on juba teada, kus inimesed Kuid kuniks ei ole lahendatud pakilisemaid probleeme, mis käivad kultuuri nautimas – ja kus on juba eksisteerivad kultuurivaldkonnas nüüd ja praegu, ei saa sel- ammu lubatud ehitustöid ette võtta. Tar- liseid rohkem või vähem utoopilisi unistusi käesolevast olu- tu Linnaraamatukogu keskkogul oli 2012. lisemaks pidada. aastal napilt alla miljoni laenutuse ja üle Tasub küsida, kui palju läheb uue linnaosa ehitamine maks- neljasaja tuhande külastuse. Linnaraama- ma ning millised on otsesed ja kaudsed kulud linnale. See- tukogu juurdeehituse ja rekonstrueeri- järel tasub küsida, kui palju läheb maksma olemasolevate mise plaane on seesama erakond, kes akuutsete probleemide lahendamine. Kui vastuseks on, et praegu Raadist räägib, üle kümne aasta uus läheb maksma rohkem kui vanade probleemidega te- veeretanud. Sama kehtib ka Tartu Kunsti- gelemine, tekib omakorda järgmine küsimus: kelle jaoks ja muuseumi ja Anne Noortekeskuse koh- miks seda tehakse? Kindel on see, et meil on vaja linnaraa- ta, mille järgi on samuti ilmne vajadus. matukogu ja linnamuuseumi. Aga kas tingimata ka filmipavil- Noortekeskuse ehitamise lubadus on ol- joni või vanatehnika muuseumi? nud aastaid koalitsioonileppes sees, selle Põhiküsimuseks jääb seega, millisest momendist muutusid jaoks on tehtud kõik vajalikud eeltööd ja Raadi kultuurikvartal ja filmipaviljon suuremateks prioritee- projekteerimised ning tagatipuks saadud tideks kui raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone või ka ports „euroraha”... aga see on ikka ehi- Anne Noortekeskus? tamata jäetud. Pelgast ühe paiga kultuurikvartaliks või -linnakuks nimetami- See ei tähenda, et filmipaviljoni püsti- sest ei piisa. Kas plaanitaval kohal ka tegelikult kultuuriga mingit tamine Raadile või mujale pikemas pers- pistmist saab olema, selgub ajapikku. Nii on imekaunist (Eu- pektiivis ennast ära ei tasu. Küsimus on roopa Liidu rahade toel renoveeritud) Athena keskusest saa- hoopis selles, mis meil juba praegu ole- nud toitlustusasutus, millel on kultuuriga üpris vähe pistmist. mas on ja kelle jaoks seda kõike tehakse? Kultuurikvartali nimeline tööstuspark pole ehk halb fantaasia, aga enne lubaduste andmist (või nende uskumist) tasub Raha mõelda, milline on antavate lubaduste kaal. Vaadata, mis on juba tehtud, mida on plaanis teha ning mis kõige olulisem, Ei saa üle ega ümber rahast. Mantra, kui- milliseid lubadusi on suudetud täita. Kui lubaja pole suutnud võrd pingeline on Tartu eelarve – ja seda oma plaane ellu viia ja näidata, et ta hoolib juba olemasole- eriti kultuurivaldkonnas –, ei ole kellelegi vast kultuurist Tartu linnas, tasub suhtuda ka uutesse fan- uudiseks. Seda kummastavam on, et oo- taasiatesse skepsisega, kuna tegemist võib olla lihtsalt ühe tele on pandud Tartu linnale nii olulised fantoomlubadusega, millega juhitakse tähelepanu kõrvale kultuuriasutused. On vahva teha entusias- olulisematelt teemadelt.

Ülevalt alla: Uus Õu. Foto Patrik Tamm; Uue Teatri saaliehitus. Foto: Henry Griin; Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi arhitektuurivõistluse võidutöö. 34 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

RIIDEKAPP Mis on sel linnal valesti?

ELINA TÄHT Ivan Lavrentjev

14 Tallinna asumiseltsi on käivitanud projekti, mille eesmärgiks on linnavõimu ja asumiseltside omavahelise koostöö tõhustamine. Kuidas Linnaideeks ristitud algatus erineb senisest praktikast, seda tutvustab Ivan Lavrentjev. LINNARUUM Paar nädalat tagasi vaatasin lapsepõlvekodus üle 25 aastat oma elukesest ja likvideerisin riidekapist kõva südamega suure hunniku ajalugu, mis kolimiste käigus sinna seisma oli jää- PP nud. Inventuuri lõpetuseks võib öelda, et minu allesjäänud Ma armastan Tallinna. Miks? Ilmselt seepärast, et vaatamata võeti linnavolikogus vastu (menetleti on selle jaoks liiga kõva garderoob on küllaltki väike. Olen harjunud „kaasaskanta- oma suhtelisele väiksusele suudab linn pakkuda väga erine- sõna – paari tunni sees toimus ju suisa kaks lugemist) Tallin- vat riidekappi” mõne aja tagant üle vaatama ja kui leian asju, vat: keskaegsest müürist mõneminutilise jalutuskäigu kaugu- na arengukava aastateks 2014–2020, mis on aluseks linna-

RIIDEKA mida ise enam ei kasuta, siis üritan need maha müüa, ära sel on kultuurivabrik, rand ja sadam; teises suunas liikudes eelarve koostamisele. anda või väikseid detaile lisades ümber disainida. Olles eri- Pirita promenaad või Nõmme metsad, miks mitte ka Lasna- Aprillis linnavalitsusele saadetud seltside ühispöördumise nevaid materjale tundma õppinud ja jätkusuutlikku moodi mäe tühermaad. Tallinnal on mitu nägu ja piirkondlikult tegut- peale saime vastuse stiilis „kaasame kõiki, esitage ettepane- uurinud, olen mõneti kriitiline uute asjade ostmise suhtes. sevad vabaühendused aitavad neid esile tuua. kuid ja olge tublid”. Paraku välistatakse sisulist koostööd ka Vaatan alati võimalusel üle õmblused ja rõiva materjali ning siis, kui aktiivsete kodanike eesmärgiks pole võimu kukuta- üritan välja mõelda selle eseme umbkaudse kestvusaja. Püüan Asumiselts – kohaliku demokraatia parim näide mine, vaid kõigest arupärimine meid kõiki puudutava doku- hoida oma riidekappi ühtse tervikuna, et ei tekiks olukorda, mendi kohta2. kus asju on palju, aga On olemas terve rida küsimusi, milles asumiseltsid soovivad Linnavalitsuse taoline käitumine on andnud Linnalaborile midagi pole selga panna. kaasa rääkida – linnaplaneeringutest kuni linnaeelarve vahen- ajendi uue fookuse otsimiseks – praegu töötame koos teiste Mul tekib kindel visi- dite jaotamiseni välja. Paraku jätab linnajuhtide valmidus va- vabaühendustega Tallinna kaasamise hea tava väljaarenda- oon asjast, mida soovin, baühendustega koostööd teha kõvasti soovida. Linnaeelar- mise kallal. Uus dokument saaks uueks aluseks linnavõimu ning impulsiivoste tava- vest toetatakse pidevalt Keskerakonnale lojaalseid ühendusi ja kolmanda sektori organisatsioonide koostööle, mis loob liselt ei tee. Pole päris ning igas kodanikuaktiivsuse ilmingus nähakse ohtu endale. võrdseid tingimusi kõigile, mitte ei soosi üksnes linnapea naisele omane käitumi- Sellest tingituna tekkis vajadus üle 14 Tallinnas tegutseva erakonnakaaslaste juhitud mittetulundusühinguid. Riiklik kaa- ne, eks. Samas on mul- asumiseltsi koostöö tõhustamise järele, mida viimegi nüüd samise hea tava on 2005. aastal vastu võetud dokument, mis le alati mood ja riiete Linnaidee ühisalgatuse näol Linnalabori eestvedamisel ellu. kehtib riigi tasandil ning paneb paika esimese ja kolmanda kombineerimine meel- Algatuse raames tõstame linlaste pädevust kohaliku elu sektori vahelise koostöö põhimõtteid. dinud, seega ei saa öel- küsimustes ja seltside suutlikkust piirkondade arendamisel Samas on Eestis selles vallas ka positiivseid arenguid märga- da, et kiirmood käiks ning üritame leppida linnavõimuga kokku uue koostöö põhi- ta. Mitmes omavalitsuses, sh Tartus, alustatakse osaluseel- minust kaarega möö- mõtetes. arve printsiibi rakendamisega, s.o mittetulundusühingute da. Paljud riided jäävad Piirkonnaselts ei ole Eesti oma leiutis. Kohalikul tasandil tei- vahel vahendite jaotamisega teatud summa ulatuses nende siiski kvaliteedi puudu- neteise abistamine seevastu on eksisteerinud Eestis sajan- endi osalusel. Paljud MTÜd tegutsevad ka avalike teenuste likkuse tõttu ostmata. deid ja juurdunud nüüdseks meie mentaliteeti. Viimaste aas- pakkujatena, kui linn teenust sisse ostab3. Inspiratsiooni kindlaks tate selge trend on ka vabatahtlikus korras kodukandi pa- Uus aeg toob kaasa uusi vabaühenduste toimimispõhimõt- visiooniks ammutan remaks muutmine. Vahet pole, teid ning eeldab kohalikult oma- blogidest ja teistelt ini- kas hooldatakse koos naabrite- valitsuselt uudset lähenemist. mestelt. Riideid meel- ga elamutevahelist teelõiku või Usume, et valmivat valdkonna- dib soetada välismaalt, koristatakse kesklinna lähedal ülest kokkulepet saab rakenda- kuid üsna tihti leian end paiknevast isetekkelisest ran- da edukalt ka väljaspool Tallinna. ka internetiavarustest nast prügi. Kui olete selle loo lõppu jõud- uusi poode avastamas Selles, et soovime rohkem ot- nud ning küsite, mida saab teha Foto: erakogu ning katsetamas, kas sustusõigust kohalikule tasandi- kodanik, kelle kodupaigas polegi kohalejõudnud ese is- le taandada, pole samuti midagi seltsi, siis vastus on lihtne: asu- tub mulle ikka selga. Eesti riidevalik jääb tavaliselt kahjuks uut – kohalike nõukogude (local tage oma selts! Kui teil on aga liiga napiks. council) traditsioon Londonis on endiselt küsimusi, kuidas see Minu riidekapp on suhteliselt värviline ja musta värvi ese- kehtinud aastakümneid ja elani- kõik käib, siis tasub tulla end meid sealt just väga palju ei leia, kuigi stiil on üha konser- kud paistavad olevat väga rahul septembris-oktoobris Linnaidee vatiivsemaks muutunud. Isegi sombusel ajal on raske end isegi sellega, et kahes kõrvuti õueüritustele kurssi viima. musta riietada, mis sest, et see oleks palju praktilisem. Eesti paiknevas linnaosas (borough) ilmale omaselt leidub kapis palju kampsuneid ja pikki pükse. võib korjata erinevaid makse. Olen alati rõhku pannud mugavusele. Poodi mustade püks- Tallinnas on kasutusel haldusko- te järele minnes olen tulnud aga tagasi näiteks punastega. gude süsteem, mis püüaks just- Kapist paistavad vastu ka napid suveriided, erinevad lihtsad kui Londonis toimivat mudelit T-särgid, kleidid ja paar õmmelda lastud asja. Kuna enam- kopeerida, kuid on oma olemu- jaolt emotsiooni ajel oste ei tee, siis on esemed leidnud tee selt mõttetu, kuna elanikud ei saa oma esindajaid valida ning minuni kindlal eesmärgil ja seetõttu püsivad need mu kapis kõiki olulisemaid otsuseid langetab niikuinii linnapea üksi. Fakte päris kaua. Piirkonnaseltside tüüpi ühendused võivad olla tõhusaks Minu riidekapis pesitsev kõige kallim ese on kirju pusa, mis tööriistaks vähem kindlustatud rühmade ühiskonda integ- • Linnaidee algatus keskendub Tallinna asumiseltside ja lin- sai viis aastat tagasi Madridi kolides pea esimese asjana soe- reerimisel, mille heaks näiteks on Berliini „Lõimunud linna” navalitsuse koostöö parandamisele, tehes seda avalike lin- tatud. Ja sellest ajast peale on see reisinud koos minuga pal- (Soziale Stadt) programm. Ka see arusaam, justkui oleks selt- naeluseminaride, asumiseltsidele mõeldud töötubade ning judes Euroopa riikides. Käiste otsad on küll juba auklikuks sikultuur omane üksnes miljööpiirkondadele, ei pea paika, uue koostöömudeli loomise kaudu. kulunud, kuid ma kannan seda kindlasti veel viis aastat, kas kuna naaberpealinnas Helsingis täheldati seltside arvu kasvu • Algatust veab Linnalabor ja selles osaleb üle kümne aktiiv- või kodus. See pusa on täis avastamist, uute inimestega tut- just 1950.–1970. aastatel, mil linn jõuliselt laienes. Neid ja se Tallinna asumiseltsi. vumist ja armastust Hispaania ning reisimise vastu. teisi mõtteid jagasid Tallinna linnaaktivistidega külalised ka- • Linnaideed rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond hest mainitud pealinnast Linnaidee seminari raames1. Avatud Eesti Fondi vahendusel. • Vaata lähemalt aadressil www.linnaidee.ee või www.face- Koostöö linnaga – täna ja homme book.com/linnaidee.

Müürilehe ja Trash to Trendi koostöös sündinud rubriik „Riide- Muidugi on selline olukord, nagu eespool mainitud linnades, kapp” räägib lugusid riidekappide sisust ja sisukusest. Miks ini- võimalik ainult juhul, kui linnavõim on sellest ise huvitatud. mesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Meil aga üritatakse tõrjuda elanikke isegi oluliste stratee- 1 Uuri lähemalt Sirbist, 06.06.2013. Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Kuidas asjad giliste dokumentide kavandamisest. Näiteks kevadel alus- 2 Loe lähemalt Teele Pehki ja Peeter Vihma artiklist „Tallinna kapis aja jooksul oma nägu ja tegu muudavad? Ning mis teeb tas Tallinn positiivse programmi laialdase reklaamiga, mille positiivne programm – suitsukate ülelinnalisele arengukavale?”, mõne kapiisendi vahel nii eriliseks, et kui kõik teised lahkuvad, siis raames paluti elanikel oma arvamusi suurtesse kastidesse ERRi uudised, 13.06.2013. tema jääb? Riidekapi ust paotas Elina Täht. panna. Kahjuks sinna need valdavalt jäidki, kuna samal ajal 3 Ajakiri Hea Kodanik, 3/2011, ngo.ee/heakodanik Lugemiku raamatupood Avatud neljapäev–pühapäev 13.00–19.00 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoovil Põhja pst 35 Tallinn www.lugemik.ee 36 : KAHEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : FESTIVALI ERI 2013

Sel kevadel kirjandusauhinnaga Esimene Samm tunnustatud Lauri Leet on jõudnud esimese luulekoguni. Tema esikkogu Luuletrummil mängija, „Zen, vihmapuu ja punane ämber” täidab enam või vähem lootusi, mida seniavaldatud üksikute luuletuste tõttu helli- tasin. Kummati ei anna see luulekogu end kergesti kätte – märgata võib mitut mõtteliini ja meeleolu. Tervik küll on, mitmesuguste nootidega kuid suhteliselt haraline. Üldiselt ei maksa seda etteheitena võtta, eriti esimese raamatu puhul. Küllap on suuremad pa- Krista Ojasaar langud ees ning seniloetu lubab autori loomelaadi kohta juba mõningaid tähelepanekuid teha. Avaluuletus „See peab soe olema” (lk 6) jääb hajusaks, gradatsioon on, kuid autor jätab KIRJANDUS kõige olulisema, „selle”, lugejale mõistatada. Märgatav osa luuletustest tegeleb nimetamise raske kunstiga. Tähendusi luuakse ja tühistatakse, mäng mina ümber Sissejuhatus Lauri Leeti debüütkogu luulekõminatesse. keerleb üsna hoogsalt, kuigi vinti päriselt peale ei saagi. „Kes ma olen?” (lk 7) pakub enesemääratluseks mitmeid võimalu- si, kehtestades need kõik lõpuks omnipotentsena. Sedavõrd Lauri Leet ehedam tundub „Mina tahan nii vähe, et seda...” (lk 13), mil- Zen, vihmapuu ja punane ämber les luulemina ütleb, et „võin luuletada / ning leiutada, võin laulda”, ega kipu seda ümber lükkama. Mitmed luuletused Elusamus, 2013. („Abstraktsioonid” lk 10, „Ma olen...” lk 11) küsivad mõtes- tatud olemise kohta, kuid ühest valemit välja ei paku, jättes sõnastuslikku kohmakust ja noore autori ürgamist („Pea all paksemate värvidega, tõlgendusruumi küllaltki vabaks. Samasse ritta paigutub to- joogipudel või telliskivi” lk 24, „Käsist jalust” lk 55, „Võtukas” pöörast keelelist uper- reda kõmiseva kujundiga „Suur trumm ja zen” (lk 21), parim, lk 56, „Jõle hale” lk 57), kuid sellel pikemalt ei peatuks. palli ei kasuta, kavalust mille sellest kogust leidsin: „Ma olen suur trumm ja / minu Selgelt on tuntav autori sümpaatia Idamaade vastu. Üks ehe- ei näita. Tema luuletu- pulgad on / minu luuletused.” Ja nagu avara elutunnetuse pu- damaid luuletusi on „Jaapani keiser. 1945” (lk 23), kus küsi- sed on siirad ja vahel hul ikka, on piiriks ainult universum ise, „minu universum” takse traditsiooni muutmise, allutamise ja invasiooni kohta veidi naiivsedki. Näiteks („Mina tahan nii vähe, et seda...”). valusaid küsimusi. Rida „keisri ülemteener nutab uksel” jääb „Kõik mahub madalaks” Autorit näikse vaevavat mingi tõekuulutamise vajadus kauaks kummitama. Oriendiihalusega meenutab Lauri Leet (lk 34) – sedalaadi vahe- („Neeger koputab ja räägib” lk 25), kuid võib-olla on seegi Mathurat, toonilt ja teemadeltki veidi, kuid on rahutum, ra- tus ei ole kunagi negatiiv- üks enesekehtestamise vorme või viis, kuidas teha vägite- belevam, ei ole veel mathuralikku kirgastumist ja intensiivse märgiga, lahtise sü- gusid. Olgu see siis Gordioni sõlme raiumine („Sond aeti sust saavutanud. Ääripidi meenub veel üks erakkondlane – damega kirjutatud luule makku” lk 32) või leso tegemine („Leso” lk 68). Veidi on ka Kalju Kruusa. Leet moraliseerib siiski tunduvalt rohkem ja teeb ilmselt küünikugi

Alustagem välisest määratlusest. Apollo kodulehekülg tutvustab Vihikut kui avangardsete esseede ja eksperimentaalse tekstikultuuri ajakirja. Sellega peaks hakkama paistma juba Tuleviku ehk parema esimene lootuskiir – tänapäeval enam avangardist eesti kir- janduses eriti ei räägita. Jah, Vihik on teatavasti see cool sa- lapärane ajakiri, mida Konsumist ega Selverist osta ei saa. oleviku nostalgia Väljaandjaks on Eesti Kirjanduse Selts, kes kaanel oleva klausli järgi sisu eest ei vastuta. Lahedat välimust võiks mainida see- Indrek Ojam tõttu, et – midagi pole teha – imago ehk kaaned on reaalsuse ja sisukuse lahutamatu osa ja Vihiku mustvalge näoilme ühil- dub üsna loomulikult kaaluka sisuga. Niisiis, mida loeme Vihiku uusimast, nostalgiale keskendu- vast numbrist? Kireva paljususe n-tähemärgiline kokkuvõt- mine on muidugi tänamatu ülesanne, mida täites võib samas- Sissevaade ajakirja Vihik viimati ilmunud numbrisse, mis kannab alapeal- tuda tahtmatult Silver Rattasepa essees kirjeldatud filosoofi- kirja „Nostalgia asjade vastu, mis seisavad veel ees”. lise inimdubletiga, kes viskab hingerahu saavutamiseks kogu eluslooduse peale ühe laia, sõnaga „loom” märgitud lina. Seekordne Vihik on mahukam kui eales varem – tehkem siis kokkuvõtteid-üldistusi, tõstkem esile kõige paremat. Vihik Meeldiv on tõdeda, et Vihiku ilmumist pole seganud igasu- Nostalgia asjade vastu, mis seisavad veel ees gused paik- ja koolkondlikud jagelused. Analüütikud, prag- Eesti Kirjanduse Selts, 2013 maatikud ja poeesiameistrid on keskväljakul kokku saanud, et koos kahurit laadida ja suunata see ühiste nähtamatute vaenlaste – tardumuse, jõuetuse, harjumuse? – vastu. Las- er’i tüüpi inimenegi midagi tehtud. Midagi pole parata, kogu sellest sumbuvast muga- kemoon on tõesti kirev. tehtav töö (või rabelemine) peab kuidagi tähenduslikku ter- vustsoonist välja aitaks. Kõigepealt analüütilisemast osast ehk mille kallal pure- vikusse asetuma ja just selle tarvis hädavajalik lisaaeg lipsab Nostalgiliselt jätkab ka takse? Ühest küljest kirjeldaks ja analüüsiks seekordne Vi- meil käest. Janar Ala kompileeritud hik justkui eelkõige seda võõristavat kultuurisituatsiooni, kus Selle Vihiku teine (kaante vahel järjekorras esimene) olu- fragmentaarne „Arhiivi- inimesel on peale looduslike ja omavahelistest suhetest tuline tipphetk on Robert Kurvitza poeetiline essee „Eesti Va- palavik”, mis seob tä- lenevate probleemide ning korralageduse hakanud üle pea bariik, paralleelsed väljakaevamised”. See on parim näide hestikulises järjekorras kasvama ka tema enese loodud osa maailmast. Meie aine- segavate žanripiiride viljakast ignoreerimisest-ületamisest, märksõnu autori erine- lis-tehnoloogiline „pikendus”. Lisaks mainitud Silver Ratta- olles tõeline lahtiste silmadega unistamine. Vihik on saanud vatest mälestustest. Agnes Neieri kirjutis avab juba tõsisema sepa humanistiliku subjekti kriitikale osutab sellele ka Eik pealkirja aga Anti Saare essee järgi ja see tekst näibki moo- ja ebamugavama teema, mis puudutab surma jäädvustamist Hermanni suurepärane analüüs meie (kõrg?post?hilis?meta?) dustavat ajakirja temaatilise keskme. Ford Sierra ja uus põr- fotodel. Üldiselt surma läheduses enam ilust ei räägita, aga modernsuse ühest kõige epideemilisemast nähtest – aja- nikas – kaks vastandlikku vaadet korraga minevikule ja tule- ehk on meie hoiakutes selle teema suhtes ka liigset automa- puudusest. Tuleb välja, et kui seda nähtust lähemalt vaada- vikule. Saar, kes, nagu teada, saab ilukirjanduslikes tekstides tismi ja aukartust? Vihiku jutuotsad tõmbab kokku Kaja Pae. ta, koorub sellest välja nii mõndagi, mida lihtsa osutamisega kummaliselt hästi läbi erinevate olmeliste esemetega, on See, mida nimetatakse modernistlikeks vabaplaneeringulis- osavamale planeerimisele ja ajakulu paratamatusele ei lahen- analüüsinud seekord tehnoloogilise innovatsiooni emotsio- teks elamuasumiteks, on paljude jaoks ilmselt tuntud kui hall da. Ajapuudust on niisiis võimalik näha millenagi, mis tekib naalset külge. Selle tulemus peaks olema meie jaoks nukker betoonist visiitkaart, mis vähemalt mõnda aega tagasi (kui teatud tüüpi tegutsemisstruktuurides iseenesest ja ajab nagu ja mõtlemapanev, sest tehnoloogia kiire areng on kinkinud mitte praegugi) tutvustas ja võttis lühidalt kokku kogu en- paha haigus oma võrsed agara, kuid pimeda rabelemise kujul meile praegustes tingimustes vaid petliku kõikjal viibimise dist „teise maailma” või idabloki olemust. Pae artikkel tuletab igasse elusfääri. Lõpuks ei saa kõige pühendunum multitask- tunde. See röövib tiivad meie tõeliselt fantaasiavõimelt, mis meelde ununevat tõika, mille järgi on hiiglaslike paneelmaja- : 37

relvituks. Veidi ettevaatlikuks muudab see, kui autor räägib roiskumisest ja eksistentsiaalse verega elu lätetelt puhta õhu ammutamisest („Pinnakoomas” lk 47). Sellist radikaalsust oo- taks pigem kahekümnekolmeselt, mitte kolmekümnekahe- selt. Aga võib-olla on Leeti moraalne närv korraks üle võlli käinud ning ta lihtsalt ei saa ütlemata jätta, mida ta maailmast

sel hetkel arvab. Niinimetatud moraaliluuletustest tõstaksin KIRJANDUS esile „Hõljuvad humanitaarid” (lk 51), mis võtab tabavalt kokku kaasaja meeleolud, minemata jõhkraks või ülevoolavaks. Sõnastus on täpne ja jahe: „Hõljuvad humanitaarid / aetak- se katlasse, / pressitakse mahlaks. // Arvamusliidrid karda- vad / olla tugevast terasest. /---/ Puhas betoon. // Valatud kellegi / teise poolt.” Vaheldumisi mõtiskluste ja näpuviibutustega kohtab õnnes- tunud impressioone, nagu „Märjad märkmed” (lk 22), „Iga- vene august” (lk 69), „Juba ma hakkan alla jääma” (lk 39), „Puudutame äärt” (lk 64), „Hukkunud alpinisti hotell” (lk 62), „Hingevalvur” (lk 33). Viimast tsiteeriksin kui üht paremini õnnestunud luuletust: „Õhtul istume, / vaimunahk vastu / vaimunahka, ning sakutame / väsimusel turjast. Vii- mased / sõnad laua ümber nagu mõranev / klaas. Hinged välja väänatud ning / laiali laotatud hämaras taluköögis.” Katkendis kujutatu on Leetile iseloomulik „vaimunaha siku- tamine”, kuigi selles konkreetses luuletuses on tegu hoopiski argise ülendamisega, mitte imperialismi kujutamise/nahuta- mise või elu mõtte järele küsimisega. Sellist ülendamist on veelgi, näiteks luuletustes „Päris jõgi” (lk 65), „Punane äm- ber” (lk 67), „Kõvasti ajab jooma” (lk 50), „Teine tekk” (lk 53), ning see tuleb Leetil hästi välja. Kokkuvõtteks pakub Lauri Leet värsket, kohati üllatavat ja üsnagi huvitavat lugemist ning paneb ootama järgmisi kõmi- naid tema luuletrummist.

de ülim ökonoomne funktsionaalsus ja elutus seotud otse- selt ka nende majade sees ja ümber tekkivate sotsiaalsete probleemidega. Raske pähkel esteetikat alahindavale talu- pojamõistusele. Esiletõstmist väärib ka Vihikut lõpetav foto- seeria, mille on üles võtnud Kaja Pae ja Paco Ulman. Need meeldivalt kontekstitundlikult paigutatud pildid on tehtud enamasti linna ja nn metsiku looduse piirilt ning haakuvad üsna nõtkelt numbri sisuga. On ju läbi asfaldi kasvanud takja- ne võsa meie rahvuslik utoopiline salapaik, kus võib sündida nii mõndagi maagilist. Ilukirjanduslikust osast võiks rääkida täiesti eraldi. Oota- matult tervitab meid keset moodsaid problemaatikaid ja noori eesti autoreid esimese pikema tekstina Nikolai Gogoli koomiline väikeametniku elu kujutav „Hullumeelse märk- med”. Sven Vabari aeglase jutustamisega kulgevad maagili- sed novellid, Barthol Lo Mejori nipsakas-küüniline „Tööle!” ja Kiwa nägemuslik eksperimentaalnäidend „Roosa semi- koolon” – võiks küsida, mis neid omavahel ühendab või mis ühendab neid Gogoliga? Puhuti võib tekkida tunne, et kokku on üritatud panna liiga palju ja erinevat korraga. Uusima Vi- hiku saavutus on mingisugune esmapilgul raskesti määratle- tav temaatiline kese, mis hoiab neid elemente siiski koos. Ja ühendab seejuures esseistikaga. Võime siinkohal pakkuda märksõnu loom ja inimene, tehismaailma üle pea kasvav auto- noomia, nostalgia. Kuid ehk veel esmasemana näib unistamine ise – nostalgia lähedane sõber ja kirjanduse salajane ning mahavaikitud põhiülesanne – olevat selle numbri teine oluline peateema. Pealegi võib ilukirjandus mõjuda seesu- guses väljaandes esseežanrile komplementaarsena. Kus ühe vahendid ammenduvad, seal võib teine sama energiaga jätkata. Kokkuvõtvalt öeldes tuleks hinnata Vihikut tema raske rolli puhul olla pea ainuke Eesti avangardne kirjandusaja- kiri. Avangard peaks esindama eesliini ja näitama suunda tulevikku. Uues numbris näemegi ühelt poolt, kuidas areneb eestikeelne kriitiline mõte ning millised on moodsama Euroopa filosoofia mõjud sellele (nt Agamben ja Dama- sio). Teisalt hoiab Vihik ilukirjanduse poolelt avatuna hä- davajalikku eksperimenteerimispinda kirjutistele, mis ehk eriti hästi teiste väljaannete formaati ei sobituks. Sellisel kujul on Vihik ainulaadne ja väga vajalik. Meile kõigile. Edasi tulevikku! LUULE Roomet Jakapi maitsta kehi teisi kehi maitsta ammugi siis nõnda reisi käsi oma tunda saandki ma ei ilmsi lihavaisse tõmbetuulde ihukaarte iha kiharaisse ma armusin huulde viimaks unehõikeis hääl hais või põletus kui on meeles on maailm et seejärel armusin ideesse kokkupõrkeis ometi ta ilmnes tülgastavais keha pole mul et ideesse ma armusin kõigepealt SEGADUSES mõnuoigeid kostab seina teistpoolt ööbi ei ka mujal kus ela ei ka ma kus sest lähedust lehekülgede ja mõista haista aimata vahel siin riiulite rahus magadatahan koridoris kohvikuskabiinis jalugemissaalis trepil mõnikord hilise õhtuni ilu ja naeru lehtede tähtede hellust ja sosinat teoste puudutusi kohmakate ja nõtkete matsakate kepsakate lõhnavate lehkavate ohkavate raamatukogusid kogenud olen oi aastaiks eluks individuaalkabiini keha kiheleva oma sulged vestlus väike ohutu ja hariv kohvipaus mõttetalg suitsupaus tellid kaaslasi saali leiad end kataloogist vahele köidete end peidad lugemislaudade soojust punetust silmades koopiamasina undamist kujutlusmänge krabinaid köhatusi klõpse mida teab kurat S otsima vahele ja alla ära suunatud mis pilketuhandeid kogesin raamatukogusid KOGESIN EDA RAAMATU KOGUSID see kõik?” see „ Ja mina... endamisi: järelhõik. tema oli See „ otsevaates.lennuk poolik nägu: K niiske juba saates. postkaart, karva Sinist N hingevärinate varjupaik. K maik. säärane – puhunuks J soojus. roosakas Imelik L keelt... keerutas pitsitas, Pitsitas, neid. pitsitas ta J ära. väsis Suu Varane naine ja hiline poiss. see õppetund uus. T I M minu suus. käis ringi keel Pirakas taMiks mind ahmis? must tahtis? M LU läind igaveseks olimegi me avanenuna tol gerberana viivul jälg tume haihtus õhku kui peast sa võpatasid vabanenuna enese elu selle üle küüniks mis ja elusolemisel pole tähendust olemisele sinu sisu annab mis sa viimaks koged seda lähedust ajunärv hääbuv kuuleb vaevu veel huugamist suude ekslevate me ja valgud laiali kui akvarellivärv sa tunned külma kõdi kuumusest ja mõistus murdub nagu taburetijalg su meelest kustub kestev minevik palg nagu täpiline on õhk kus lagendik ere puhkeb ümber su AVANEJAD alad jäid kangeks – kangeks jäid alad kka veel ja veel. ja veel kka ustkui pasunatustkui like you very much!” very you I like M endas ära see beib. see ära endas ojusõit. U äitsa oimetuks võttis oimetuks äitsa aardil ädal-paar kulus. ädal-paar itu tundi. Pool sõidu teest. naine saksa blond see ida is milleks) on (ja FT H VIGURID ANSA ni – kaob viisakalt raputab ta kuni kellegi kätele suule end sätin vahel siiski liim kuivab külge kleepida julgen kui enne puuleheks liimiseks ootan juhust moondun kohvikuis luuran aastaid nahas kõnelevas oma longin kaon viisakalt aeglaselt raputan võikäele seljale suule hüppavad ja juhust ootavad sadu külge mu kleebib keskpäevaseidvaraseid puulehti kortsus rahutuid hea arutu see kesta las ja on mõtlemine loobumine onnautimine raiskamine ühtlasi kumbki me paista ei läbi sina pisut minu oma mängin sinu kaasa mängu kannatlikkus voorus üksainus hea tahad meeldib mis onpõhimõtteliselt kõik keelatud vaid jaoks teineteise kunagi pole me fookus läheb kaduma üksainus puudus hea tahad meeldib mis onpõhimõtteliselt kõik lubatud VÄI K E H P SUUR JA EDONIST ESSIMIST

Illustratsioon: Liisi Grünberg LUULE Rauno Kivi see tumenoor vein a kartsin ükspäev

al olid punased põsed

· M et naeran liiga vähe et mu elupäevad on kurvad ja lapsed veelgi kurvemad kartsin et elu läheb mööda või jätab mind millegi vahele et pole ühte ega teist ja et lõpp ka ei paista kartsin et kardan liiga palju et olen noor ja loll ning minu mõtted söövad mu ära pimedust sedasama sülitades välja mis mu aknataga Kameeleon-neid T paistis päike kui varakevadel igal ja vahetasid ta juuksed värvi ma kutsusin teda kameeleon-neiuks sest mu vanaema oli öelnud et tüdrukuid selliseid on päriselt olemas ma pole siiani kindel kas tema oli iga kevad tuleb ta aga taas aastalsel sügavpunasena nagu mida jõime rääkides maadest mida pole tundmata mis tunnetest kõigest mis kadunud ja mina uskusin mina kõiki ta värve Fotod: Lauri Kulpsoo Lauri Fotod: ouvre’i ouvre’i agu ikka alustan ma päevadest nendest ico N sellest teadmatusega suure mis tuleb ei tea teistmoodi teil võib-olla on kõik päevad on eesmärke täis mina aga ärkan olen segaduses ja tunnen et mind on jälle visatud uude jäneseurgu nendel päevadel hoian kinni vähestest asjadest mida peanendale omaseks näiteks see igaveneigatsus L läbi joosta elumõttega ülima ja tobedalt ümbritsetud olen nendel päevadel monoloogidestoma Wittgensteiniga monoloog raamatukogus puukuuris pimedusega ja kodus oma kassiga (sest teda ei huvita ammugi elu niimoodi nagu mina seda näen) kodus on sõbra kampsun mis paneb mind tundma vana ja väsinuna kui kannan seda käin ringi küür seljas ja samm on aeglane hall peast olengi et usun tuld teen pliita alla vahin seda kui otakas ütlen et on zen ja teen suitsu on ka nendel päevadel on armastus väga lähedal armun iga päev vähemalt ühte tüdrukusse kogun naeratusi ja pilte lindudest turvameesrahvusraamatukogu otsib iga kord mu seljakoti läbi nii et tunnen ennast spioonina üritangi edaspidi ja hästi tunduda kahtlasena iga päev on itk suvele sest mul oled sina kes jalutab öid mööda räägibja rabajärvedest mulle jäätund on kuuri taba ja kõik moosid mille konkusse talveks unustasin (vanaema lööb mind maha) olen esimest korda elus külmavares kes kraaksub öösiti vähemalt kolme teki all nendel päevadel kirjutan enda muusikat ise miks mõistatades tunde veedan ja vahel tuleb vahe sisse mustadelklaveri klahvidel täna aga sain rahulikult hommikust süüa sest Sander mängis mulle kitarril N mil tema ei rääkinud paljust nendel päevadel olen iga hommikuga sammu võrra lähemal sõjaväele lõbusad tunduvad voodirallideni nii mis ning karistused need on seal kuigi tundub et padjasõda on neil rohkem käpas kui päris sõda ja selle üle tuleb vaid uhke olla nendel päevadel käsivad õppejõud mul teha altari oma kassile ning laulu öökullile mis saadaks meid kümneminutilisel tseremoonial botaanikaaias tõrvikuid öökullikäpikuidkesk roosasid ja ei ma ei tee nalja või kui siis ainult kuue eap eest nendel päevadel on armastus tõesti lähedal sest kui ei taha ega oskagi suur olla suuremana muu kõik tundub ja nii ma kergusega mõtlengi teist vaadates seda tuld ja tehes suitsust õhtute udu aga ainult nendel päevadel