SAARDE KIHELKONNA HÄÄLEKANDJA

Nr.2 (60) Reede, 23. detsember 2005 Hind 5 kr.

Vallavanema veerg

Käes on jälle jõuluootuse aeg. Ootel ei ole mitte ainult lapsed, vaid igaühel meist on hinges pisike lootus – kohe- kohe juhtub midagi ilusat. Olgu see siis säravvalge lumevaip maas või küünlatuledes kuuse- puu. Usun, et täiskasvanute kõige suurem soov on, et valit- seks rahu maa peal ja südameis. Küllap on nii mõnelgi meie kodukandi inimesel veel hinges kripeldus – kuidas edasi, kas elu läheb paremaks või äkki hullemaks? Tegu on tehtud – oleme tänaseks ühe suurema valla – Saarde valla – kodani- kud, tuleb aga edasi rühkida. Ühinemise pärast ei tohi halve- Kohaliku omavalitsuse volikogu maks minna kusagil ega kellel- gi. Nii on maha pandud ühine- mislepingus ja 16. oktoobril valisite volikogusse naised-mehed selle valimised eest hea seisma. Tänaseks on paigas volikogu ja vallavalitsus, peagi tuleb esimesele lugemisele 2006 aasta vallaeelarve. Küllap on elu vars- Vabariigi Valimiskomisjoni sek- õiguslikest kodanikest, 1999. aastal ressil www.vvk.ee. ti uutes rööbastes. retariaadi andmetel käis kohaliku 57,4 protsenti. Saarde Vallavolikogu koosseis Luban, et vallavalitsus teeb kõik selleks, et ühinemist ei tuleks ka- omavalitsuse volikogu valimistel Uue Saarde valla valijaid oli ni- on hetkel järgnev: Väino Lill hetseda. Esimene tõestus on Teil praegu näpu vahel – üle üsna pika hääletamas 498 630 valijat, mis moo- mekirjades kokku 4087. Hääletamas stali˚ vallavolikogu esimees, Erli vaheaja ilmus uuesti meie oma ajaleht. Loodan, et järgmise lehe valla- dustab 47,4 protsenti nende üldar- käis 2124 inimest, mis on 52 % valla Aasamets stali˚ vallavolikogu vanema veerus saan Teile rääkida juba millestki konkreetsemalt. vust. Kõige kõrgem oli osalusprot- valijaskonnast. aseesimees, Ago Jürgenson, Kalju Täna aga soovin Teile kõigile kauneid rahulikke jõule ja lõbusat sent Jõgevamaal, kõige väiksem Tar- Kõige rohkem hääli sai Valimis- Jürisoo, Peep Kaljuste, Erki Kangur, vanaaasta ärasaatmist! Küllap tõstab meeleolu pisut ka vanaaastaõhtu tu linnas. liit Saarde stali˚ 760 ehk 36%, Olev Koltðin, Evi Lapp, Agu Leivits, ilutulestik nii Talil, Tihemetsas kui Kilingi-Nõmmes. 2002. a. kohaliku omavalitsuse volikogu mandaate 7. Eesti Keskera- Aleksander Lind, Aarne Link, Peep Häid pühi kõigile! volikogu valimistest võttis osa 52,5 konna nimekiri sai 721 häält ehk 34,1 Paimre, Karl Ruukel, Elvi Sikk, Ind- Lugupidamisega vallavanem protsenti valijaist, 1999. aastal 49,8 %, mandaate 6. Erakond Res Publica rek Talts, Hugo Tomson, Avo Tursk, Kalle SONG protsenti, 1996. aastal 52,5 protsen- nimekiri kogus 631 häält ehk 29,9 %, Aleksander Vilinurm, Rein Volt. ti ja 1993. aastal 52,6 protsenti. mandaate 6. Volikogu tööd puudutava info 2003. a. Riigikogu valimistel käis Täpsema info leiab Vabariigi Va- leiab Saarde valla uuelt kodulehelt hääletamas 58,2 protsenti hääle- limiskomisjoni koduleheküljelt aad- www.saarde.ee. Haigekassaga asjaajamine SS inimesele lähemale Oma tuba, oma luba . . . Alates 1. detsembrist 2005. a on haigekassa loonud kindlustatud inimestele täiendava võimaluse saada meie teenust mugavamalt ja kii- . . . nüüd ka Sigaste remini. külas ja avati kadripäeval, Kui lähete ootamatult reisile Euroopa Liidu liikmesriikidesse, ent 25. novembril. olete unustanud endale muretseda Euroopa ravikindlustuskaardi, siis Avamisel olid ka abi- saate telefoni teel tellida ka Euroopa ravikindlustuskaardi asendus- vallavanem hr. Andres sertifikaadi. See annab teile sarnaselt Euroopa ravikindlustuskaardiga Kukk, sotsiaalnõunik pr. õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu riikides ja Euroopa Ma- Mare Kurri ja ammused jandusühenduse piirkonnas viibimise ajal. Asendussertifikaadi saami- sõbrad Uue-Kariste Nais- seks peate vaid helistama haigekassa kliendiinfo telefonile 16363 ja seltsist Mulgimaalt, muidu- me paneme sertifikaadi teile posti veel samal päeval. gi seltsiliikmed ja külaela- Teine uuendus puudutab inimesi, kes vajavad meditsiinilise abiva- nikud. Eelnevalt oli külatu- hendi kaarti glükomeetri testribade, vahemahutite, ühekordsete põie- ba uudistamas käinud ka kateetrite, ravikontaktläätsede või stoomihooldusvahendite ostmiseks. vastne vallavanem hr. Kal- Kui te ei saa pöörduda lähimasse klienditeeninduse büroosse meditsii- le Song. nilise abivahendi kaardi saamiseks, siis võite raviarsti välja antud ori- Pärast avasõnu saime ginaalsaatekirja saata haigekassasse ka posti teel (Lai 14, Pärnu 80010). külalistelt kuulda julgusta- Postiga saabunud nõuetekohaselt vormistatud saatekirja alusel saa- vaid ja häid soove edaspi- dab haigekassa meditsiinilise abivahendi kaardi 7 päeva jooksul teie diseks. Näitus, mis oli küll soovitud aadressil. ainult naiste käsitöödest, Meditsiinilise abivahendi kaardi kadumisel esitage haigekassale kattis pea kõik toa vabad neb dokumente, fotosid ja muud vara, di ja ostsime küttekolde. dublikaadi avaldus. Ka selle avalduse võite saata posti teel või tuua pinnad. Kellel ei olnud käsitöid ette ka kooskäimiseks on kindel koht va- Esialgu külatoas haigekassa klienditeenindusbüroosse. näidata, aitas lauakatmisele kaasa. jalik. Internetiühendust ei ole, kuid levi Avely RAID-LELOV Suupistelaual olid enamuses endi Kui meile valla ja metskonna paranedes võib seegi võimalikuks Eesti Haigekassa Pärnu osakond valmistatud hõrgutised: koduleib ja poolt enam lootust ei antud ja Lodja saada. klienditeeninduse büroo juhataja sai, liha- ja seenepirukad, sõir, ma- gusad koogid ja sünnipäevatort. külla tehti teine seltsing - Lodja Kü- Tänan kõiki, kes külatoa saami- Nimelt täitus külaseltsil 26. no- laselts, siis leidsime lahenduse oma sele ja remontimisele kaasa aitasid! vembril viis aastat tegevuse algusest. külas. Majas, mis asub Sigaste küla Soovin külaseltsile ja külaelani- Ilusaid jõulupühi, Esialgu sai seltsing nimeks Sigaste südames, oli üks ruum, mida kasuta- kele uut indu, et jätkuks senine te- ja Lodja Külaselts. Kõik need aas- ti panipaigana, kunagi ammu oli see gevus ega tuleks puudust uutest idee- head vana aasta lõppu tad oleme aga puudust tundnud oma külasepa talviseks töötoaks olnud. dest ja üritustel kaasalööjatest. ruumidest. Kaks talve olime Lodja Ruum renditi, esialgu viieks aastaks, Suur tänu ka praegusele valla- ja veel paremat uut metskonna tiiva all, kuid siis oli neil külaseltsile tasuta. Remondi teosta- valitsusele, kellega loodame eelole- aastat! endil jälle ruume vaja, seetõttu käi- miseks tegime projekti maakondliku vatel aastatel head koostööd! sime kaks aastat külakorda oma liik- kohaliku omaalgatuse programmile Saarde Vallavolikogu mete kodudes. Mõttes oli aga ikkagi ja saime toetust 15 100 ja vallalt 1000 Sigaste Külaseltsi nimel Saarde Vallavalitsus saada oma tubagi. Aastatega kogu- krooni, mille abil tegime toas remon- Tiiu OLDE SAARDE SÕNUMID Lk. 2, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping Kinnitatud Kilingi-Nõmme 3.1. Lepingu osapoolte ühi- litsusüksuse ulatuses elukvali- vähemalt üks esindaja. kõigi kolme omavalitsuse vo- suuri investeeringuid Tihemet- Linnavolikogu 13. aprill 2005. nemise ja uue omavalitsusük- teedi parandamine, infrastruk- 7. Ametiasutuste ja nen- likogud varalisi kohustusi, mis sa vana spordikeskuse remon- a. otsusega nr. 67, Saarde Val- suse moodustamise ajaks on tuuri säilitamine ja arendami- de hallatavate asutuste ei ole kaetud jooksva aasta eel- diks, v.a. ujula osa kordatege- lavolikogu 13. aprill 2005. a. 2005. a. kohaliku omavalitsu- ne ning kõigile uue omavalit- struktuur ja töötajatega arvega, võtta ainult vastastiku- miseks. otsusega nr. 113, Tali Vallavo- se volikogude valimiste aeg. susüksuse elanikele avalike tee- seotud küsimused. se konsensuse korras. 9.8. Ühinemistoetusest kae- likogu 13. aprill 2005. a. otsu- 3.2. Uue omavalitsusüksu- nuste optimaalse kättesaadavu- 7.1. SAARDE vallavalitsus 8.2. Kõik lepingu osapool- takse haldusterritoriaalse kor- sega nr. 25. se kui avalik-õigusliku juriidi- se ja kõrge kvaliteedi tagami- (asutusena) on kohaliku oma- tele kuuluvad varad ja varade- ralduse muutmisega kaasneva- Seoses algatatud halduster- lise isiku õigusvõime tekib ne. valitsuse ametiasutus. ga seotud ning eelarvelised ja te toimingute kulud vastavalt ritoriaalse korralduse muutmi- 2005. a. kohaliku omavalitsu- 5.3. SAARDE valla tegevu- 7.2. SAARDE valla ameti- muud õigused ja kohustused lä- KOÜSS § 6 lg 2 loetelule ning sega, juhindudes Eesti territoo- se volikogu valimistulemuste se põhisuundade elluviimine asutuse struktuur ja koosseis hevad üle ühinemisel moodus- ühinevate omavalitsuste laenu- riumi haldusjaotuse seaduse väljakuulutamise päevast ala- toimub arengukavade ja käes- töötatakse välja põhimõttel, et tuvale uuele omavalitsusele lepingutest tulenevad rahalised (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, tes. Nimetatud hetkest omab oleva lepingu alusel. üheski ühinevas vallas ei hal- SAARDE vallale kui ühinenud kohustused ulatuses, mida või- 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, uus omavalitsusüksus kõiki le- 6. Haldusterritoriaalse veneks avaliku teenuse kvali- omavalitsuste õigusjärglasele. maldab toetussumma suurus. 207; 2004, 56, 399) § 9¹, läh- pingu osapoolte õigusi ja kan- korralduse muutmisega teet ja kättesaadavus elanikele. 8.3. Lepingu osapooled SAARDE Vallavalitsuse tudes Tali Vallavolikogu 21. 06. nab osapoolte kohustusi ning kaasnevate põhimääruste ja 7.3. Tali teeninduspunktis koostavad varade, varaliste, (ametiasutuse) teenistujate 2004. a. otsusest nr. 27, Saarde lähtub käesolevas lepingus teiste õigusaktide muutmine rakendatakse tööle 2 töötajat, eelarveliste ning muude õigus- koosseis Vallavolikogu 17. 08. 2004. a. kokkulepitust. ja kehtivus. seal osutatakse peamisi avalik- te ja kohustuste loetelu seisu- Ametnikud otsusest nr. 73 ja Kilingi-Nõm- 4. Omavalitsusüksuse 6.1. Ühinenud omavalitsus- ke teenuseid, sh. tagatakse sot- ga 01. jaanuar 2005.a. Juhid: Vallavanem - 1, me Linnavolikogu 16. 08. nimi, staatus ja sümboolika. üksuste õigusaktid kehtivad siaalhoolekande toimingud, 8.4. Kõik lepingu osapool- abivallavanem (humanitaar- 2004. a. otsusest nr. 43, sõlmi- 4.1. Haldusterritoriaalse SAARDE valla õigusaktide haldustoiminguteks dokumen- te poolt sõlmitud lepingud ja alad) - 1, abivallavanem (ma- sid KILINGI-NÕMME LINN, korralduse muutmisega ühine- kehtestamiseni edasi selle en- tide vastuvõtmine ja väljasta- lepingutega võetud õigused ja jandus ja arendus) - 1, vallasek- linnavolikogu esimehe Kalle vad senised omavalitsusüksu- dise omavalitsusüksuse terri- mine ning korraldatakse teenin- kohustused lähevad üle moo- retär - 1. Kiipus´e isikus, SAARDE sed Kilingi-Nõmme linn, Saar- tooriumil, kus nad olid kehtes- duspiirkonna igapäevaseid ma- dustuvale SAARDE vallale kui Nõunikud: sotsiaalnõunik - VALD, vallavolikogu esimehe de vald ja Tali vald. Ühinemi- tatud. jandusküsimusi. ühinenud omavalitsuste õigus- 1, ehitusnõunik - 1. Väino Lill´e isikus ja TALI sega lõpetatakse ühinevad 6.2. Moodustatava SAAR- 7.4. SAARDE valla ameti- järglasele. Vanemametnikud: peamaa- VALD, vallavolikogu esimehe omavalitsusüksused kui avalik- DE valla põhimääruse eelnõu asutuse struktuur ja koosseis on 8.5. Lepingu osapooled korraldaja - 1, vanemmaakor- Ago Jürgenson´i isikus (edas- õiguslikud juriidilised isikud. töötab välja lepingu osapoolte välja töötatud ühiskomisjoni koostavad lepingute nimekirja raldaja - 1, keskkonnaspetsia- pidi koos nimetatud lepingu 4.2. Ühinemisega moodus- poolt moodustatud ajutine juhtimisel ning on alljärgnev ning lepingutega võetud kohus- list - 1, sotsiaalametnik - 3, osapooled) käesoleva ÜHINE- tub uus haldusüksus, mis oma ühiskomisjon ning esitab selle (vt. joon 1 ja joon. 2). Kinnita- tuste loetelu seisuga 01. jaanuar spetsialist - 1, pearaamatupida- MISLEPINGU (edaspidi le- staatuselt on vald, kus teosta- menetlemiseks SAARDE Val- tud struktuuri ja koosseisu keh- 2005. a. ja - 1, vanemraamatupidaja - 2, ping). takse omavalitsuslikku halda- lavolikogule. tivusaeg on 1 aasta. 8.6. Ühinemise käigus raamatupidaja - 1, IT- ja info- 1. Lepingu dokumendid. mist ning mis on avalik-õigus- 6.3. Ühinenud omavalitsus- 7.5. Kilingi-Nõmme linna- moodustunud omavalitsusük- spetsialist - 1. 1.1. Lepingu dokumendid lik juriidiline isik. üksuste senised põhimäärused valitsuse, Saarde ja Tali valla- suse volikogu valimiste tule- Nooremametnikud: sekre- koosnevad lepingust ja lepingu 4.3. Uue valla halduspiirid kehtivad SAARDE valla põhi- valitsuse ametiasutuste töötajad muste väljakuulutamise päe- tär-asjaajaja - 1, sekretär-asja- lisadest. ühtivad senise Saarde valla ja määruse kehtestamiseni edasi lähevad üle SAARDE Vallava- vast alates kuni eelarveaasta ajaja Tali TP - 1, registripidaja- 1.2. Lepingu lisad on lepin- Tali valla välispiiridega, v.a. selle endise omavalitsusüksuse litsuse ametiasutuse töötaja- lõpuni jäävaks perioodiks ei arhivaar - 1. gu lahutamatud osad. nende omavahelise piiri lõik. territooriumil, kus nad enne teks, jätkates tööd sisuliselt sa- võeta vastu ühinemise käigus Abiteenistujad 1.3. Lepingu lisad on: 4.4. Ühinemise tulemusel ühinemist kehtisid, ulatuses, made ülesannete täitmisel, kui moodustunud kohaliku omava- Koristaja - 1, katlakütja - 1, 1.3.1. Seletuskiri halduster- moodustuva uue valla nimi on mis pole vastuolus ühinemisle- uue omavalitsusüksuse ameti- litsuse üksuse jaoks uut eelar- hooldustöötaja - 6. ritoriaalse korralduse muutmi- SAARDE vald. pinguga ja juba kehtima haka- asutuse struktuurist ei tulene vet. Ühinenud omavalitsusük- KOKKU 29. se vajaduse põhjenduse, terri- 4.5. SAARDE vald on ühi- nud muudatustega. Senised põ- teisiti. Ametiasutuste tegevuse sused jätkavad eraldiseisvalt 10. Ühinemislepingu E tooriumi suuruse ja alaliste ela- nevate omavalitsusüksuste himäärused tunnistatakse keh- ümberkorraldamisel ja uute vastuvõetud eelarvete täitmist, kehtivuse tähtaeg. nike arvu kohta; õigusjärglane. tetuks SAARDE valla põhi- ametnike teenistusse võtmisel kusjuures lepingu poolte oma- 10.1. Käesolev leping loe- 1.3.2. Kilingi-Nõmme lin- 4.6. Kilingi-Nõmme kui määruse kinnitamisega. leitakse personal eelkõige sise- vahelised arveldused lõpetatak- takse sõlmituks, kui selle on na, Saarde valla ja Tali valla asula liigiks jääb vallasisene 6.4. Pärast lahkumispalve konkursi teel, et tagada info, se. kinnitanud lepingu osapoolte 2004. a. auditeeritud majandus- linn. esitamist SAARDE Vallavoli- teadmiste ja oskuste kvaliteet 8.7. Ühinemise aasta lõpu- volikogud oma otsusega ja le- aasta aruanded; 4.7. SAARDE vald jaguneb kogule täidavad Kilingi-Nõm- ning selle säilimine ja haldus- ni jätkatakse jooksva aruandlu- pingule on alla kirjutanud vo- 1.3.3. Ühineva omavalit- asulateks, milleks on vallasise- me Linnavalitsus, Saarde Val- protsesside tõrgeteta jätkumine. se esitamist ühinenud omava- likogude esimehed. susüksuse kaart mõõtkavas ne linn Kilingi-Nõmme, Tihe- lavalitsus ja Tali Vallavalitsus Kui ametiasutuste tegevuse re- litsusüksuste lõikes eraldi. 10.2. Ühinemisleping jõus- 1:50 000; metsa alevik ja 22 küla: Jäärja, oma ülesandeid ja nende voli- organiseerimisega kaasneb 8.8. Ühinemise aasta ma- tub 2005. a. volikogude vali- 2. Üldsätted. Kalita, Kamali, Kanaküla, tused kehtivad kuni uue valit- koondamine, toimub teenistu- jandusaasta aruanne koostatak- mistulemuste väljakuulutamise 2.1. Käesoleva ühinemisle- Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, suse ametisse kinnitamiseni. sest vabastamine ATS § 116 ja se ühinemise käigus moodus- päevast alates. pinguga sätestavad lepingu Leipste, Lodja, Marana, Mari- 6.5. Kuni SAARDE valla- töölepinguseaduse kohaselt. tunud omavalitsusüksuse koh- 10.3. Ühinemisleping keh- osapooled kolme omavalitsus- na, Mustla, Pihke, Reinu, Saar- valitsuse ametisse kinnitamise- Kompensatsioonide maksmisel ta. tib 2 aastat. üksuse - Kilingi-Nõmme linna, de, Sigaste, Tali, Tuuliku, Tõl- ni täidavad kolm senist omava- lähtutakse seadustes sätestatust. 9. Valla majandus, inves- 11. Muud tingimused. Saarde valla ja Tali valla – baa- la, Veelikse, Viisireiu, Väljakü- litsust oma endisel territooriu- 7.6. Kilingi-Nõmme linna, teeringud ja muud küsimu- 11.1. Lepinguga seonduvad sil uue omavalitsusüksuse la. mil ülesandeid edasi piiratud Saarde valla ja Tali valla ame- sed. vaidlused lahendatakse läbirää- 2.1.1. moodustamise aja ja 4.8. SAARDE valla süm- ulatuses ning ei tohi ilma välti- tiasutuse hallatavad asutused ja 9.1. Kesksete administra- kimiste teel ja seadusega ette- eesmärgid, boolikana kasutatakse vappi ja matu vajaduseta teha põhimõt- töötajad lähevad üle SAARDE tiivfunktsioonide täitmine toi- nähtud korras. 2.1.2. nime, staatuse ja lippu. telisi otsuseid. valla alluvusse. Töölepingu tin- mub valla keskuses – Kilingi- 11.2. Leping kehtestab osa- sümboolika, 4.9. SAARDE valla süm- 6.6. SAARDE vald võtab gimused, mis üleminevatel töö- Nõmme linnas. pooltele kehtivad ja täielikult 2.1.3. tegevuse põhisuu- boolika küsimused otsustab arengukava väljatöötamisel tajatel on kehtinud eelmise või 9.2. Tali teeninduspunktis siduvad kohustused, mis taga- nad, SAARDE valla volikogu. aluseks kõigi kolme valla seni- tegevuse lõpetanud tööandja võimaldatakse peamisi avalik- vad lepingu tingimusteta täit- 2.1.4. ühinenud omavalit- 4.10. SAARDE valla jurii- sed arengukavad. juures, on siduvad uuele oma- ke teenuseid vastavalt kujune- mise. Kui ühinenud omavalit- susüksuste õigusaktide kehti- diliseks aadressiks, postiaad- 6.7. SAARDE valla aren- valitsusüksusele vastavalt töö- vale vajadusele. susüksuste õigusaktid on vas- vuse, ressiks ja vallavolikogu ning gukava vastuvõtmiseni kehti- lepinguseaduse sätetele. 9.3. Lepingu jõusoleku ajal tuolus käesolevas lepingus sä- 2.1.5. töötajate ja teenistu- vallavalitsuse asukohaks on vad ühinenud omavalitsusük- 7.7. Kilingi-Nõmme linna, säilitatakse ning kindlustatak- testatud põhimõtetega, loetak- jatega seotud küsimuste lahen- Nõmme tn 22, Kilingi-Nõmme suste arengukavad endisel ku- Saarde valla ja Tali valla ame- se toimimiseks vajaliku finant- se käesolev leping ülimuslikuks damise, linn, SAARDE vald, Pärnumaa jul ja mahus nendel territooriu- tiasutuse hallatavate asutuste seerimisega enne lepingu jõus- ning tegevustes lähtutakse 2.1.6. haldusterritoriaalse 86304. midel, kus nad enne ühinemist juhtidega sõlmitud töölepingud tumist poolte poolt finantsee- käesolevas lepingus sätestatust. korralduse muutmisega seon- 4.11. Tali teeninduspunk- kehtestati, ning SAARDE vald võetakse üle. Töölepingu tingi- ritud sotsiaal-, kultuuri- ning 11.3. Leping on koostatud duvate organisatsiooniliste, eel- ti asukohaks on senise Tali lähtub otsustamisel ühinemis- mused, mis üleminevatel töö- haridusobjektid. kolmes identses eestikeelses arveliste ja teiste varaliste ko- vallavalitsuse asukoht, posti- lepingus sätestatut arvesse võt- tajatel on kehtinud eelmise töö- 9.4. Säilitatakse meditsiini- originaaleksemplaris, millest hustuste ning õigustega seotud aadressiks Tali küla, SAAR- tes neist kõigist. andja juures, on siduvad uuele töötajatele soodsad renditingi- iga lepingu osapool saab ühe küsimuste lahendamise põhi- DE vald, Pärnumaa 86101. 6.8. Kuni SAARDE valla omavalitsusüksusele kui uuele mused. originaali. Leping edastatakse mõtted, 5. SAARDE valla tege- üldplaneeringu kehtestamiseni tööandjale vastavalt töölepin- 9.5. Laiendatakse valla õpi- Pärnu maavanemale ning ava- 2.1.7. muude vajalikuks vuse põhisuunad. kehtivad osapoolte üldplanee- guseaduse sätetele. lasveo bussiliinide tööd. likustatakse osapoolte ametli- peetavate küsimuste lahenda- 5.1. SAARDE valla tegevu- ringud endisel kujul ja mahus, 8. Haldusterritoriaalse 9.6. Jätkatakse koostööd kel veebilehtedel ja Riigi Tea- mise. se põhisuunad lähtuvad omava- kus ei ole vastuolus käesoleva korralduse muutmisega sõpruslinnade ja -küladega jm. tajas. 2.2. Moodustatava uue litsusüksusele Eesti Vabariigi lepingu või SAARDE Vallavo- kaasnevate võimalike orga- koostööpartneritega. omavalitsusüksuse eesmärkide seaduste, nende alustel antud likogu õigusaktidega. nisatsiooniliste ning eelarve- 9.7. Toetudes Kilingi-Nõm- KALLE KIIPUS kavandamisel ja elluviimisel, õigusaktide ja rahvusvaheliste 6.9. SAARDE valla allu- liste ja muude varalisi ko- me linna ja Saarde valla vara- Kilingi-Nõmme kohalikule omavalitsusüksuse- lepingutega pandud kohustus- vusse läinud hallatavad asutu- hustusi ja õigusi käsitlevate semale kokkuleppele spordi- Linnavolikogu esimees le pandud kohustuste täitmisel test ning elanike õigustatud va- sed tegutsevad kuni uute põhi- küsimuste lahendamine. kompleksi ehitamise kohta Ki- ja teenuste korraldamisel ning lingi-Nõmme linna (Kilingi- jadustest ja on suunatud käes- määruste kehtestamiseni seni 8.1. Haldusterritoriaalse VÄINO LILL rahaliste vahendite suunamisel Nõmme Linnavalitsuse kiri olevas lepingus sätestatud ühi- kehtinud põhimääruste järgi. korralduse muutmise kohta Va- Saarde Vallavolikogu esimees lähtub uue omavalitsusüksuse 06.04.2004 nr. 22-1/138, Saar- nemise eesmärkide elluviimise- 6.10. SAARDE Vallavoli- bariigi Valitsuse antud määru- volikogu lepingu kehtivuse ajal de Vallavolikogu otsus le. kogu alatiste komisjonide se jõustumise päevast alates AGO JÜRGENSON käesolevas lepingus sätestatust. 01.07.2004 nr. 74) ei peeta ots- 5.2. SAARDE valla tegevu- koosseisu tuleb valida igast kuni valimistulemuste välja Tali Vallavolikogu esimees 3. Ühinemise aeg. tarbekaks teha alates 2006. a. se põhisuunad on kogu omava- ühinenud omavalitsusüksusest kuulutamise päevani võivad Lk. 3, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 SAARDE SÕNUMID Seletuskiri Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemislepingule

Ülevaade omavalitsus- Oma nüüdisaegse suuruse sai • Kilingi-Nõmme linna ra. Seetõttu väärib kaalumist Ühinemisega kaasneda na vallasiseseks linnaks, ei üksuste kujunemisest. Tali vald 1954. a., kui liideti kui hästi funktsioneeriva piir- Tali valla Laiksaare küla edas- võivatest ohtudest laiene temale enam õigused, Pindala. Elanike arv. Tali ja Veelikse külanõuko- kondliku tõmbekeskuse või- pidine liitumine Häädemees- ülesaamine mis olid seotud omavalitsus- Eelarve maht. gud. Tali vald sai taas eluõigu- maluste ärakasutamine valla- te vallaga, mis on selle küla liku staatusega. Linna lipp, se 1991. a. keskusena; jaoks suurem tõmbekeskus. vapp, aupäev, auraamat, auko- Tali valla suurus on 194,4 Talil hakkab tööle teenindus- • Ühinevate valdade kau- danikud jmt. juba kenasti juur- • Kilingi-Nõmme oli aas- • Olemasolevate ressurs- km², millest 18 % moodustab punkt. gemate kantide võimalik ääre- dunud traditsioonidel on kat- tatel 1919-1938 aleviõigustes. side (inimesed, varad, raha) maastumine, omavalitsuse ja haritav maa ja 61 % mets. • Toimiv koostöö ja ühis- kemise oht, see vaesustaks Linnaõigused sai 1938. a. 19. efektiivsem kasutamine; avaliku teenuse kaugenemine Suurimaks rikkuseks on puu- tegevus ühinevate omavalit- aga kultuurielu. Tuleb leida aprillil. Aastatel 1950-1955 • Investeeringute parem elanikest. tumatu loodus ja looduskait- suste vahel. võimalusi nende traditsiooni- oli Kilingi-Nõmme samani- suunamine. Suurem eelarve See oht on Tali valla küla- sealad. Töökohti on võrdselt Erinevad koostöövormid de jätkamiseks ning uue valla melise rajooni keskus. Pärast võimaldab suurendada inves- del, mille tõmbekeskus on põllumajanduses, metsa-pui- kolme valla vahel on toiminud traditsioonide väljakujunda- rajooni likvideerimist läks teeringuid ning koondada Häädemeeste poole. Kuigi dutöötlemise ettevõtetes ja juba pikka aega. Senise koos- miseks. Kilingi-Nõmme linn linn Abja rajooni koosseisu neid objektide kordategemi- praegu otsustas Tali vald ter- eelarvelistes asutustes. töö aluseks on olnud erinevaid peab säilitama oma ajalooli- ning alates 1962. a. Pärnu ra- seks, mis väikesele omavalit- vikuna ühineda Kilingi-Nõm- Vallas oli 01.01.2005. a. eluvaldkondi puudutavad mit- selt väljakujunenud identitee- jooni administratiivkoosseisu. susele oma eelarve piires ei me linna ja Saarde vallaga, seisuga 773 elanikku. Vallas med kokkulepped. Piirkonna di ning sotsiaal-, kultuuri- Omavalitsuslik staatus taastati oleks jõukohane; eeldab see protsessi algata- on kokku 9 küla (Tali, omavalitsused on arutanud ning hariduskeskuse rolli Ede- 6. detsembril 1990. a. Linna • Eelarve koostamise lä- mist 2006. a. haldusüksuste Veelikse, Laiksaare, Marina, ühise piirkondliku arenguka- la-Eestis. üldpindala on 425,9 ha, sel- piiride muutmiseks, et liita Lanksaare, Viisireiu, Reinu, bipaistvus omavaheliste arv- va ning vee- ja kanalisatsioo- • Demograafiline situat- lest on antud omandisse 299,2 Laiksaare küla Häädemeeste Tuuliku, Pihke). lemiste kadumise tõttu; ni arengukava koostamist, sioon ühinemisega ei parane. ha ning 126,7 ha on seni riigi vallaga. Juba 1938. a. refor- Vallaeelarve maht 2004. • Edukate projektitaotlus- spordikompleksi ehitust, Pärnu maakonna statisti- reservis. Linnas on 51 tänavat mi käigus liideti osa tolleaeg- a.: tulud ja kulud võrdselt 6 te koostamise suutlikkuse kommunaalteenust osutavate liste andmete alusel on üldpikkusega 25,2 km. se Laiksaare valla külasid 456 201 kr. tõus, eeldused raha saamiseks osaühingute ühendamist. Ühi- 01.01.2003. a. seisuga rahvas- Elanike arv 2276 (01. 01. Häädemeestega. erinevatest fondidest; selt finantseeritakse mitmeid tiku tihedus ühineva kolme 2005. a.). Suurimad tööand- Seadusega on ette nähtud Haldusterritoriaalse • Juhtimise kvaliteedi pa- asutusi ja ettevõtmisi (güm- valla piirkonnas 7,5 el/km² . jad on eelarvelised asutused, teeninduspunkti rajamine korralduse muutmise randamine ja halduskulude naasium, klubi, piirkondlik Vanusekoosseisu näitajad on: kaubandus-toitlustus- ning asustusüksusesse, kus enne kokkuhoid. ajaleht “Saarde Sõnumid”), eakaid (65 ja vanemad) Kilin- metsa-puidutöötlemisettevõt- vajaduse põhjendus. ühinemist paiknes vallavalit- viiakse ellu rahvusvahelisi gi-Nõmmes 23,0 %, Saarde ted. Ühinemise eesmärgid sus. Selle alusel hakkab Tali projekte (Põhja-Liivimaa, vallas 16,9 %, Tali vallas 18,3 Linnaeelarve maht 2004. Ühinemise eeldused asula senises vallamajas paik- Euroopa Kultuuriküla), kor- %; noori (0-14) vastavalt 16,9 a.: tulud ja kulud võrdselt 23 Kolme omavalitsusüksuse nema teeninduspunkt, mis ta- raldatakse spordi- ja kultuu- %, 18,7 %, 21,4 %. Kõiki kol- 968 042 kr. ühinemise eesmärgiks on nen- • Ühine väljakujunenud gab kohaliku omavalitsuse riüritusi. Taidluskollektiivides me valda iseloomustab töö- • Saarde vald moodusta- de kogukondade elanike elu- majandusruum ja omavahel üksuse pakutava avaliku tee- ja spordivõistkondades osale- ealiste väiksem osatähtsus tingimuste parandamine ja seotud infrastruktuur. nuse osutamise kohaliku oma- ti 1938. a. 1945. a. loodi val- vad nii linna kui valdade ini- võrreldes Eesti ja Pärnumaa omavalitsusüksuse haldus- Kilingi-Nõmme linna ja valitsuse üksuse territooriumil dade allüksustena külanõuko- mesed. keskmisega. Selle võrra on suutlikkuse tõstmine. Moo- ümbritseva tagamaa sotsiaal- väljaspool asustusüksust, kus gud. 1950. a. külanõukogud suurem nii laste kui pensioni- dustuva suurema omavalitsus- sfäär on tihedalt läbi põimu- • Territoriaalne ühtekuulu- paikneb ühinemisjärgne valla- iseseisvusid, moodustati ra- ealiste osatähtsus. Prognoosi üksuse tulubaas on stabiilsem nud. Suur osa kogu piirkonda vus ja kultuuriloolis-ajalooli- valitsus. Seal teenindaks ela- joonid ning likvideeriti maa- kohaselt väheneb aastail ja olemasolevate ressursside teenindavast infrastruktuurist ne taust. nikke kaks töötajat, kes taga- konnad ja vallad. 1954. a. al- 2000-2015 piirkonna elanike kasutamine efektiivsem. Saar- on koondunud Kilingi-Nõm- Kilingi-Nõmme linna ja vad avalduste vastuvõtmise gas väikeste külanõukogude arv 15 %, seda noorte ja töö- de valla ja Kilingi-Nõmme me linna. Siin asuvad güm- Saarde valla puhul võib rää- (sh. sotsiaaltoetused) ja häda- ühendamine. Saarde vald oma ealiste arvelt. Elanikkonna linna ühinemine on igati naasium, tervishoiuasutused, kida territoriaalsest ühtekuu- vajalikud registritoimingud. praegustes piirides kujunes vananemise tendents süveneb ootuspärane, sest tegu on rõn- perearstikeskus, politsei, luvusest, sest tegu on väike- Et avaliku teenuse kättesaada- välja 1969. a., kui Saarde kü- kogu Eestis ja üksnes valda- gasvalla ja selle sees asuva päästeteenistus, muusikakool, linna ja rõngasvallaga. Kõigil vus vallakeskuse üleviimise- lanõukogule liideti viimasena de ühinemisega ei saa seda väikelinnaga. Elanike arvult lasteaed, klubi, laululava, kolmel vallal on ühine ga linna ei halveneks, tuleb Tihemetsa külanõukogu. muuta, kuid ühinemine aitab väikseim Tali vald võiks oma postkontor, autobussijaam. kultuurilis-ajalooline taust. arendada vallasisest ühis- Saarde valla omavalitsuslik paremini lahendada sellega asendi tõttu liituda kas Saar- Linnas pole ühtegi sellist asu- Ühinevad omavalitsusüksu- transpordisüsteemi ja rekonst- staatus ennistati 10. oktoobril seotud probleeme, nagu pere- de valla ja Kilingi-Nõmmega tust, mis teenindaks ainult lin- sed moodustavad endise Saar- rueerida ning hoida korras 1991. a. de ja laste toetamine, haridu- või Häädemeeste vallaga, na. Samuti asub Kilingi-Nõm- de kihelkonna tuumaala. Tali - Kilingi-Nõmme vaheli- Saarde valla pindala on se võimaldamine, koolikohus- kuid kaalutletud ettepanek mes suur osa piirkonna kau- Kogu selle piirkonna keskus ne teelõik nagu muudki teed 508,3 km², maabilansist 14 % tuse täitmine, sotsiaalhoole- moodustab haritav maa, 3 % tehti Saardele ning Kilingi- bandus- ja teenindusettevõte- erinevate haldusjaotuse aega- vallas. Nõmmele. Kõik kolm omava- del on olnud Kilingi-Nõmme. kande korraldamine, hoolde- looduslik rohumaa, 68 % met- test. Päevakeskused ja hool- • Bürokraatia suurenemi- litsusüksust on paigutatud Paljud piirkonnas elavatest asutuste ja avahoolduse aren- samaa, 1 % õuemaa, 14 % dusasutused asuvad kõigis ne. ühte gruppi ka Vabariigi Va- inimestest on kiriku järgi damine. Samas aitab turvali- muu maa. Tähtsamatest tee- valdades. Saarde valla terri- Iga omavalitsuse funktsio- litsuse poolt kehtestatud ühi- Saarde koguduse liikmed. ne ja eluterve keskkond ela- dest läbib valda Uulu-Valga tooriumil, vahetult Kilingi- neerimine ja korrektse asja- nemispiirkondade loetelus. Saarde kirik ja kalmistu asu- nikkonna vanuselisel struk- maantee. Saarde valla põhili- Nõmme linna piiril ja ühises ajamise korraldamine eeldab vad Kilingi-Nõmme linna pii- tuuril tasakaalustuda. ne rikkus on mets. Suurimad • Moodustatava uue oma- kasutuses on Saarde kirik, kal- paratamatult teatud reeglite ril. Kilingi-Nõmme linn läheb • Peale ühinemist ei teki tööandjad on metsa-puidu- valitsusüksuse elanike arvu ja mistu, prügila. Enamus piir- olemasolu ja nendest kinnipi- sujuvalt üle Saarde valla kü- tugevat kogukondlikku iden- töötlemisega seonduvad ette- majandusliku potentsiaali konna turismiettevõtetest ja - damist. Siiski ei muutu suure- lade tiheasustuseks, piiri nen- titeeti. võtted ja eelarvelised asutu- suurendamine. Valla elanike objektidest asuvad valdades. ma valla haldusaparaat nii de vahel tegelikkuses ei eksis- Kardetakse, et suuremas sed. arv saab olema ca 5300, pind- Piirkonnas on välja kujunenud palju, et see peaks kaasa too- teeri. Endise Nõmme sovhoo- vallas kaob ära nn. omainime- Elanike arv on 2259 (01. ala 707 km², eelarve maht töö- ja omandialased side- ma bürokraatia tuntava suure- si elamud asuvad Kilingi- setunne. Selle vältimiseks tu- 01. 2005. a.). Asustus on 46,4 milj. kr.; med. Toimub igapäevane pen- nemise. Bürokraatia väheneb Nõmme linnas. leb korraldada rohkem ühis- koondunud peamiselt valla • Paremate võimaluste delränne: valdadest linna töö- aga tugevasti selles osas, mis Piirkonna ajalugu, geo- üritusi, kaasata kõigi valdade lõunaossa. Põhjaosa on asus- loomine piirkonna tasakaalus- le ja kooli ning vastupidi. puudutab vastastikust arvel- graafia, rahvastik, infrastruk- elanikke ühisprojektide läbi- tatud hõredalt. Vallas on 1 ale- tatud arenguks; • Tugeva piirkondliku damist ühisürituste läbiviimi- tuuri paiknemine ja praegu viimisesse, piirkondliku ajale- vik (Tihemetsa) ja 13 küla • Piirkonna territoriaalse tõmbekeskuse olemasolu. sel ja teenuste osutamisel, toimivad suhted omavalitsus- he ja interneti-side arendamis- (Jäärja, Kalita, Kamali, Kana- Ühinemisega saavutatakse seda eriti hariduse, kultuuri ja ja sotsiaalmajandusliku ter- üksuste vahel muudavad ühi- se. Kasuks tuleb volikogu liik- küla, Kärsu, Leipste, Lodja, küllaltki optimaalse suuruse- kommunaalteenuste osas. viklikkuse saavutamine ja säi- nemise lihtsamaks. mete regulaarne aruandmine Marana, Mustla, Saarde, litamine; ga vald, mille keskel asuv Ki- • Suur laenukoormuste • Arengukavad on kõigil rahvakoosolekutel, osalusde- Sigaste, Tõlla, Väljaküla). • Ühiste probleemide lingi-Nõmme linn on vaielda- erinevus omavalitsuste lõikes. kolmel vallal koostatud (Ki- mokraatia aktiviseerimine Saarde külas asuvad Saarde matult tõmbekeskuseks Saar- Kilingi-Nõmme linn ja nagu tööpuudus ja ettevõtlu- lingi-Nõmme linnal 2004. a. piirkonna elanike kaasamise- kihelkonna kirik ja kalmistu. de vallale ja osale Tali valla Tali vald on võtnud laenu mit- se nõrk tase terviklikum la- - 2010. a., Saarde vallal 2004. ga oluliste küsimuste arutellu Vallaeelarve maht 2004. küladest. Oma asendilt ja suu- me olulise infrastruktuuriob- hendamine. Ühinevad kolm - 2006. a., Tali vallal 2003. a. enne otsuste langetamist vo- a.: tulud ja kulud võrdselt 16 ruselt on Kilingi-Nõmme igati jekti rajamiseks või kordate- omavalitsust koos moodus- - 2011. a.), samuti paika pan- likogus. 014 780 kr. sobiv tulevase suure omava- gemiseks (veepuhasti, güm- taksid tugeva metsandusliku dud investeeringute prioritee- • Tali vald asub Pärnumaa litsusüksuse keskuseks. Kuna naasium, lasteaed, klubi, lau- potentsiaaliga piirkonna, see did. Need saavad aluseks uue KALLE KIIPUS lõunapoolses osas vastu Läti ka senise Saarde valla ameti- lulava ehitus). Seega pole uuel majandusharu on siin ka suu- omavalitsusüksuse arenguka- Kilingi-Nõmme piiri. Tali valla tuumikule pan- asutus - vallamaja asub Kilin- omavalitsusüksusel vaja neid rim tööandja eelarveliste asu- va koostamisel, mis võimal- Linnavolikogu esimees di alus 1862. a. Talli karjamõi- tuste kõrval; gi-Nõmmes, oleks muutus as- töid enam teha, liituvad val- jaajamises Saarde valla elani- dab peale ühinemist piirkon- sa ostuga. 1938. a. sai Talli • Avalike teenuste opti- lad osalevad vaid laenujääki- VÄINO LILL kele minimaalne. Vallavalitsu- da arendada kõigi kogukonda- vald rahvapärasema nime Tali maalse kättesaadavuse ja kõr- de tagasimaksmisel. Saarde Vallavolikogu esimees se asukoha muutus peale ühi- de huve maksimaalselt arves- vald ning laienes mitme lähe- ge kvaliteedi tagamine kõigi- • Kilingi-Nõmme linna- nemist võib olla probleemiks tades ja ühiseid ressursse suu- AGO JÜRGENSON dase küla arvel. Nõukogude le uue omavalitsusüksuse ela- staatuse muutumine. Tali valla elanikele, kuna val- nates. Tali Vallavolikogu esimees ajal toimusid siingi mitmed nikele; Kuna Kilingi-Nõmme administratiivsed muutused. lakeskus kaugeneb 17 km võr- muutub ühinemise tulemuse- SAARDE SÕNUMID Lk. 4, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 Saarde vallavolikogu istungitel

2. novembril toimunud is- sid osa kõik volikogu ja vali- mine. tungi avas ja juhatas kahe esi- miskomisjoni liikmed. Valimis- Kuulati volikogu esimehe TALV SUVI SÜGIS KEVAD mese päevakorrapunkti osas komisjoni liikmetest puudusid Väino Lille ja vallavanema valla valimiskomisjoni esimees Priit Kullamaa ja Marju Kalle Songa ettekandeid valla- Maie Tuuksam. Istungist võtsid Antson. Istungit protokollis vanemale ja palgalistele valit- osa kõik volikogu liikmed ja vallasekretär Ismene Pähn. susliikmetele töötasu määrami- Ilmast ja põllust valla valimiskomisjoni liikmed. Päevakorrapunkt 1. Valla- se kohta. Puudus komisjoni liige Marju vanema valimine. Volikogu esimees Väino Antson. Kuulati volikogu esimehe Lill tegi ettepaneku siduda pal- Tormituultes rabelev aastaring on täis saamas. Päevakorrapunkt 1. Saarde Väino Lille ettekannet vallava- gad Eesti 2004. a. keskmise Meenub, et 70-ndatel ennustasid klimatoloogid sajandi lõpus tugevaid tuuli ja suuri Vallavolikogu liikmete Mare nema valimise kohta. palgaga, mis on 7287.- krooni sadusid. See on ka tõeks osutunud. Aastatega järjest rahutumaks muutuv Päike käivitab Kurri ja Mae Annasti volitus- Volikogu aseesimees Erli kuus. muutuste ahelad, mis lõpuks tekitavad looduskatastroofe määratutel maa-aladel. te ennetähtaegne lõpetamine Aasamets esitas vallavanema Volikogu aseesimees Erli Saame meiegi sellest oma osa. Alles jaanuaris Atlandil jõu üles võtnud torm kihutas ja asendusliikmete määrami- kandidaadiks Kalle Songa. Ot- Aasamets tegi ettepaneku mää- mõne päevaga üle Rootsi ja Baltimaade Valgevenemaale välja. Jääkatteta Läänemerel ener- ne. sustati vallavanem valida nel- rata palk üheks aastaks ja muut- giat juurde kogunud, laienes see põhjas Lõuna-Soomeni, lõunas Leedumaale. Laastamis- Kuulati valla valimiskomis- jaks aastaks. mine võiks toimuda üks kord töö oli tohutu – üleujutused, elektrikatkestused, räsitud metsad – Rootsis koguni aastase joni esimehe Maie Tuuksami Rohkem kandidaate ei esi- aastas 01. juuli seisuga. puidutoodangu mahus. Lisaks tormis kannatanute üleelamised, majanduslik kahju. Ja mui- sõnavõttu volikogu liikmeteks tatud. Nimekiri suleti. 14 poolthäälega võeti vas- dugi tormi suva järgi ümberkujundatud rannamaastikud. registreeritud saadikute (valla- Valiti häältelugemisko-mis- tu otsus nr. 5 „Vallavanemale Orkaanide/tormide teket tõukab tagant Atlandi ookeani soojem vesi, temperatuurimuu- ametnike) Mare Kurri ja Mae jon ühe erapooletu häälega. ja palgalistele valitsusliikmete- tused olevat tsüklilised. 1920. kuni umbes 1960. aastani oli soojenemine ja esines ka roh- Annasti volituste ennetähtaeg- Rein Volt – komisjoni esimees, le töötasu määramine”. se lõpetamise ning nende ase- Elvi Sikk – komisjoni sekretär, Vallavanema töötasuks kin- kesti orkaane. Sealt alates vesi jahenes (ilmselt liustike sulamisveest) 1995. aastani, samuti mele asendusliikmete Indrek Peep Paimre – komisjoni liige. nitati 3 Eesti keskmist palka vähenes orkaanide sagedus. 1995. aastast seniajani on ekspertide sõnul rekordiliselt tormi- Taltsi (Valimisliit Saarde) ja Viidi läbi salajane hääleta- kuus, abivallavanema tööta- ne ja nii võib kesta veel kümme aastat. Atlandi ookeanis on vesi praegu ebatavaliselt soe. Peep Paimre (Erakond Res mine. suks 1,8 Eesti keskmist palka Aastad pole vennad, siiski on tänavuse sügistalve käik ligilähedaselt 2004. aasta sarna- Publica) määramise kohta. Saarde Vallavolikogu otsu- kuus, palgalise valitsusliikme ne. Novembris käis korraks talv üle, Tihemetsa mõõtmiste järgi ulatus lume paksus 16 Saarde Vallavolikogu kin- sega nr. 2 „Vallavanema vali- töötasuks 0,5 Eesti keskmist sentimeetrini. Detsember seevastu on olnud sügisene, isegi õunu võib puudelt veel korjata. nitas asendusliikmed valla va- mine” kinnitati uueks vallava- palka kuus. Palka muudetakse Kuu algul kummitas Põhja-Skandinaaviat -30-kraadine pakane ja küttis üles karmi talve limiskomisjoni otsusega nr. 1. nemaks KALLE SONG. Otsus üks kord aastas 1.juuli seisuga. ootuse. Tasapisi saavutas ülekaalu (ikka sooja merevee tõttu) soojem õhumass koos tormi- Päevakorrapunkt 2. Valla- jõustus teatavakstegemisest. Otsus jõustus teatavakstegemi- võimalustega. Viimased on piirdunud, õnneks, kohaliku ehmatusega. volikogu esimehe valimine. Päevakorrapunkt 2. Valit- sest. Muidugi on vara rõõmustada – tõsine talvekülmale üleminek on alles ees ja ei saa Kuulati valla valimiskomis- suse arvu ja valitsuse struk- Päevakorrapunkt 6. Saarde välistada detsembri- või jaanuaritormi etendust. Sõltub valitsevast tuulesuunast (seni pu- joni esimehe Maie Tuuksami tuuri kinnitamine. Vallavolikogu esimehele, ase- hub päeva jooksul peaaegu igast ilmakaarest), kas ilmad tulevad lume ja pakasega või sula ettekannet valla volikogu esi- Kuulati vallavanema Kalle esimehele, liikmetele ja alatis- ja vihma-lörtsised. mehe valimise kohta. Volikogu Songa ettekannet valitsuse liik- te komisjonide esimeestele Üldiselt on märgata aastaaegade nihkumist ebasobival viisil – sügis on kaua soe ja liige Karl Ruukel esitas voliko- mete arvu ja valitsuse struktuuri tasu maksmise korra kinnita- sajune, taimestik ei jää puhkeseisu. Talv tuleb hilja ja järsku – külm kahjustab veel nõrgas gu esimehe kandidaadiks Väi- kinnitamise kohta. mine. elutegevuses puid-põõsaid. Kevad samuti hilineb, päike käib juba kõrgelt, aga taimekasvu no Lille. Rohkem ettepanekuid Kalle Song tegi ettepaneku Kuulati volikogu esimehe pärsivad külmad ööd. Suveaeg jääb lühikeseks – kuum ja kuivus vaheldumisi paduvihma- ei olnud. Nimekiri suleti ja vii- kinnitada Saarde Vallavalitsus Väino Lille ettekannet vallavo- dest üleujutustega lühendavad taimekasvuks soodsat ajavahemikku. Põllupidaja peab ole- di läbi salajane hääletus. neljaliikmelisena, kuhu kuu- likogu esimehele, aseesimehe- ma hiromant, et oma töödega toime tulla. Saarde Vallavolikogu kin- luks vallavanem, abivallava- le, liikmetele ja alaliste komis- nitas valla valimiskomisjoni nem ja kaks valitsuse liiget. jonide esimeestele tasu maks- Lohutuseks võib öelda, et mujal Euroopa Liidus pole elu kergem – pikaajalised põuad, otsusega nr. 2 19 poolthäält saa- 18 poolthäälega võeti vas- mise korra kinnitamise kohta. paduvihmad, vahetpida- nud VÄINO LILLE vallavo- tu otsus nr. 3 „Valitsuse liikme- Volikogu esimehele tasu mata tormituuled toovad likogu esimeheks. te arvu ja valitsuse struktuuri maksmise otsustamise juures palju muret ka sealsetele Järgnes Väino Lille sisseju- kinnitamine”. taandas Väino Lill ennast hää- põllumeestele. Meil tuleb hatav sõnavõtt. Päevakorrapunkt 3. Valit- letamisest. tulevikunägemusena ar- Istungi juhatamise võttis suse liikmete kinnitamine Hääletamise viis läbi voli- vestada – vaid mõneküm- üle volikogu esimees Väino ning palgaliste valitsusliikme- kogu aseesimees Erli Aasamets. ne aasta pärast oleme põh- Lill. te ametisse nimetamine. Volikogu liige Karl Ruukel japoolsetel laiuskraadidel Päevakorrapunkt 3. Valla- Kuulati vallavanema Kalle tegi ettepaneku määrata voliko- maailma elanikkonna vil- volikogu aseesimehe/aseesi- Songa ettekannet valitsuse liik- gu esimehe palga suuruseks jaaidaks. Peame siis vas- meeste valimine. mete kinnitamise ning palgalis- 1,25 keskmist palka kuus. tu! Kuulati vallavolikogu esi- te valitsuse liikmete ametisse Volikogu aseesimees Erli Rahu ja küünlasära mehe Väino Lille ettekannet nimetamise kohta. Ta tegi ette- Aasamets taandas ennast ase- kõikide kodudesse! vallavolikogu aseesimehe/ase- paneku moodustada vallavalit- esimehe tasu hääletamisest. esimeeste valimise kohta. sus neljaliikmeline, kuhu kuu- Hääletamise viis läbi voli- Järgneb. Viidi läbi hääletus. Kaks luks vallavanem, abivallava- kogu esimees Väino Lill. Foto: Väino Lill Svea RANDMAA erapooletut ja üks ei hääleta- nem ja kaks palgalist valitsuse Volikogu liige Karl Ruukel nud, seega 16 poolthäälega ot- liiget. tegi ettepaneku tasu määrata sustati valida üks aseesimees. Ühehäälselt võeti vastu ot- volikogu aseesimehele 0,5 Ees- Volikogu liige Evi Lapp sus nr. 4 „Valitsuse liikmete ti keskmist palka kuus ja voli- leb vallasekretäril esitada raa- Saarde valla esindajateks tamine. esitas volikogu aseesimehe kinnitamine ning palgaliste va- kogu liikmetele 500.- krooni matupidamisele andmed eelmi- Pärnumaa Omavalitsuste Liidu Kuulati valla valimiskomis- kandidaadiks Erli Aasametsa. litsusliikmete ametisse nimeta- istungil osalemise eest ning se kuu hüvituste suuruste koh- koosseisu nimetati volikogu joni esimehe Maie Tuuksami Rohkem ettepanekuid ei mine”. komisjoni esimeestele 500.- ta. Määrus rakendatakse taga- esimees Väino Lill, vallavanem ettekannet vallavanema Kalle olnud. Nimekiri suleti ja otsus- Saarde Vallavalitsuse liik- krooni, kui komisjoni istung on siulatuvalt 02. novembrist Kalle Song. Asendusliikmeteks Songa, vallavalitsuse palgalise tati moodustada häältelugemi- meteks kinnitati: abivallava- protokollitud. 2005. a. ja jõustus 15. novemb- volikogu liige Ago Jürgenson liikme Tarmo Kulu ja volitused se komisjon. Komisjoni esime- nem Andres Kukk, valitsuse lii- Otsus jõustuks tagasiulatu- ril 2005. a. ja abivallavanem Andres Kukk. peatanud abivallavanema Tiiu heks valiti Rein Volt, sekretä- ge Anne Saar, palgaliseks va- valt 02.11.2005.a. Päevakorrapunkt 7. Pärnu- Jooksvate küsimustena aru- Karu asemele uute liikmete kin- riks Elvi Sikk ja liikmeks Peep litsuse liikmeks Tarmo Kulu. Enamuse poolthäältega maa Omavalitsuste Liitu tati: nitamise ja asendusliikmete Paimre. Viidi läbi salajane hää- Otsus jõustus teatavakste- kinnitati määrus nr. 1 „Saarde esindajate ja esindajate asen- 1. Kuidas uus vallavalitsus määramise kohta. letus. gemisest. Vallavolikogu esimehele, ase- dusliikmete nimetamine. tööle hakkab? Uuteks volikogu liikmeteks 18 poolthääle ja 1 erapoo- Päevakorrapunkt 4. Valla- esimehele, liikmetele ja alatis- Kuulati volikogu esimehe 2. Järgmisel istungil komis- määrati Saarde valla valimisko- letu häälega valiti vallavoliko- vanema Kalle Songa ja voli- te komisjonide esimeestele tasu ettekannet Pärnumaa Omavalit- jonide moodustamist. misjoni otsuse nr. 11 alusel Va- gu aseesimeheks Erli Aasamets. kogu liikme Tarmo Kulu ta- ja hüvitise maksmise kord”. suste Liitu esindajate ja esinda- 3. Istungi kutseid võiks saa- limisliidust Saarde Agu Leivits, Päevakorrapunkt 4. Kilin- gasiastumise ning volikogu Saarde Vallavolikogu esi- jate asendusliikmete nimetami- ta volikogu liikmetele elektroo- Eesti Keskerakonnast Aleksan- gi-Nõmme Linnavalitsuse, liikme Tiiu Karu volituste mehe, aseesimehe, liikmete ja se kohta. niliselt. der Vilinurm ja Erakonnast Res Saarde Vallavalitsuse ja Tali peatamise kohta. alatiste komisjonide esimeeste Volikogu aseesimees Erli 4. Tutvuda võiks ühinemis- Publica Erki Kangur. Vallavalitsuse tagasiastumis- Kuulati valla valimiskomis- tasud kinnitati alljärgnevalt: Aasamets tutvustas Pärnumaa lepinguga. Päevakorrapunkt 2. Saarde palve ärakuulamine. joni esimehe Maie Tuuksami 1. Vallavolikogu esimees Omavalitsuse Liidu tööd ja 5. Vaja on välja töötada uus valla põhimääruse eelnõu esi- Kuulati volikogu esimehe ettekannet volikogu liikmete 1,25 Eesti keskmist palka kuus soovitas sinna kuulumist. põhimäärus. mene lugemine. Väino Lille ettekannet Kilingi- Kalle Songa ja Tarmo Kulu iga aasta 1. juuli seisuga. Volikogu liige Peep Kaljus- 16. novembri istungit juha- Kuulati vandeadvokaat Nõmme Linnavalitsuse, Saarde volituste lõpetamise kohta ning 2. Vallavolikogu aseesi- te tegi ettepaneku nimetada tas volikogu esimees Väino Ulvi Reimetsalt Saarde valla ja Tali Vallavalitsuste tagasias- Tiiu Karu volituse peatamise mees 0,5 Eesti keskmist palka Pärnumaa Omavalitsuste Liitu Lill. Istungilt puudus volikogu uue põhimääruse esimest ette- tumispalvete kohta. kohta kolmeks kuuks. kuus iga aasta 1. juuli seisuga. esindajateks volikogu esimehe liige Agu Leivits. Istungit pro- lugemist. Kilingi-Nõmme linnapea 16 poolthäälega otsustati 3. Vallavolikogu liige 500 ja vallavanema ning nende tokollisid Maie Tuuksam ja Ühehäälselt otsustati: Kalle Song, Saarde vallavanem lõpetada volikogu liikmete Kal- krooni istungil osalemise eest. asendusliikmeteks abivallava- Ismene Pähn. 1. Ettelugemine lõpetada. Tarmo Kulu ja Tali vallavanem le Songa ja Tarmo Kulu volitu- 4. Vallavolikogu alatise ko- nema ja volikogu aseesimehe. Päevakorrapunkt 1. Valla- 2. Parandusettepanekud Indrek Talts lugesid ette valit- sed ning peatada Tiiu Karu vo- misjoni esimehele 500 krooni Kahe erapooletu häälega vanema Kalle Songa, vallava- esitada kirjalikult kolmapäe- suste tagasiastumispalved. litus kolmeks kuuks. volikogu komisjoni töö juhti- võeti vastu otsus nr. 6 „Pärnu- litsuse palgalise liikme Tarmo vaks, 23. novembriks kella 9. novembri vallavolikogu Päevakorrapunkt 5. Valla- mise eest esitatud komisjoni maa Omavalitsuste Liitu esin- Kulu ja volitused peatanud 17.00-ks Saarde Vallavalitsuse- istungit juhatas volikogu esi- vanemale ja palgalistele valit- koosoleku protokolli alusel. dajate ja esindajate asendusliik- abivallavanema Tiiu Karu le. mees Väino Lill. Istungist võt- susliikmetele töötasu määra- Iga kuu 1. kuupäevaks tu- mete nimetamine”. asemele uute liikmete kinni- Järgneb lk 5. Lk. 5, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 SAARDE SÕNUMID Saarde vallavolikogu istungitel

Algus lk 4. lingi-Nõmme linnapeal Kalle sel valiti alatiste komisjonide 1. Kehtestada maamaksu nuarist 2006. a. tung. Päevakorrapunkt 3. Ameti- Songal anda Saarde Vallavalit- esimehed järgmiselt: sotsiaal- üldmaksumääraks Saarde val- Päevakorrapunkt nr 6. Toi- Kohtusin eile Tali tee ehi- asutuste Kilingi-Nõmme Lin- suse, Tali Vallavalitsuse ja Ki- komisjoni esimeheks Evi Lapp, las 2006. a. 1,9 %. metulekutoetuse arvestamisel tuse küsimuses hr Raadiku ja navalitsus, Saarde Vallavalit- lingi-Nõmme Linnavalitsuse eelarvekomisjoni esimeheks 2. Rakendada põllumajan- arvesse võetavate alalise elu- hr Kasega. Detsembris on rii- sus ja Tali Vallavalitsus tege- asjaajamine ja vara üle uuele Peep Kaljuste. dussaaduste tootmiseks kasutu- ruumi alaliste kulude piir- gihangete pakkumiste avamine. vuse lõpetamine ja ametiasu- Saarde vallavanemale Kalle 5-liikmeline eelarvekomis- sel oleva haritava maa ja loo- määrade kehtestamine. 2006. a. ehitatakse kuni tuse Saarde Vallavalitsus Songale. jon kinnitati järgmises koossei- dusliku rohumaa maamaksu Ettekanne sotsiaalnõunik Kalitani, edasi 2007. a. Kui aga moodustamine. 2. Üleandmiseks- vastuvõt- sus: esimees Peep Kaljuste; määramisel Saarde vallas Mare Kurrilt. raha jätkub, võib-olla tehakse Kuulati volikogu esimehe miseks moodustada komisjon liikmed: Eve Vaikmaa, Erki 2006.a. maamaksu määraks 1,0 Ühehäälselt võeti vastu kõik valmis 2006. a. Väino Lille ettekannet ameti- järgmises koosseisus: Tarmo Kangur, Karl Ruukel, Signe %. Saarde Vallavolikogu määrus Vallamajas on kehtestatud asutuste Kilingi-Nõmme Lin- Kulu, Indrek Talts, Kalle Song, Post. 3. Maksuvabastust maa- nr 6 „Toimetulekutoetuse mää- kord, et kõik ametnikud, kes navalitsus, Saarde Vallavalitsus Lea Ilus, Lehti Meerents, Maie Päevakorrapunkt 9. Kin- maksust riikliku pensionikind- ramisel arvesse võetavate ala- lahkuvad majast, peavad sellest ja Tali Vallavalitsus tegevuse Tohv. nistu jagamisel saadud uute lustuse seaduse alusel ei raken- lise eluruumi alaliste kulude teatama vallasekretärile. Ka lõpetamise ja ametiasutuse 3. Üleandmine-vastuvõtmi- moodustatavate katastriük- data piirmäärade kehtestamine”, vallavanem ei saa olla kogu aeg Saarde Vallavalitsus moodusta- ne teostada ja koostada vastavad suste sihtotstarbe määrami- 4. Määrus jõustub 01. jaa- millega otsustati: kohal, sest vald on suur ja va- mise kohta. aktid 23. novembriks 2005. a. ne. nuarist 2006. 1. Kinnitada „Toimetuleku- jalik on viia ennast kurssi kogu Ühehäälselt võeti vastu ot- 4. Üleandmise perioodiks Kuulati valla peamaakor- Päevakorrapunkt nr 3. Tali toetuse määramisel arvesse vallaga. sus nr. 7 „Ametiasutuste Kilin- kuni 23. november 2005. a. raldaja Toivo Roseni ettekannet Vallavolikogu otsuse nr 38 võetavate alalise eluruumi ala- Liisitud valla autode hin- gi-Nõmme Linnavalitsus, Saar- Tarmo Kulul ja Indrek Taltsil kinnistute jagamisel saadud 06.06.2005 „Vaba põlluma- liste kulude piirmäärade keh- nad on 66 tuhat ja 69 tuhat, de Vallavalitsus ja Tali Vallava- säilitada endine töötasu. uute moodustatavate katastri- jandusmaa kasutusvaldusse testamine”. peale 15. detsembrit saame väl- litsus tegevuse lõpetamine ja Otsus jõustus teatavakste- üksuste sihtotstarbe määrami- saajate nimekirja kinnitami- 2. Tunnistada kehtetuks: ja osta. ametiasutuse Saarde Vallavalit- gemisest. se kohta. ne” muutmine. 2.1. Kilingi-Nõmme Linna- Volikogu liige Aleksander sus moodustamine”. Päevakorrapunkt 6. Saarde Saarde Vallavolikogu võttis Ettekanne maakorralduse volikogu määruse nr 36 Lind. Otsustati lõpetada ameti- Vallavolikogu komisjonide vastu otsuse nr.23 „Kinnistu töötajalt Tiiu Karult. 16.01.2002 p 3 „Toimetuleku- Linna jõulukaunistused on asutuste Kilingi-Nõmme Lin- moodustamine. jagamisel saadud uute moodus- Tali Vallavolikogu otsuses toetuse määramisel arvesse ilusad, kuidas on ilutulestiku- navalitsus, Saarde Vallavalitsus Kuulati volikogu esimehe tatavate katastriüksuste sihtots- olid ekslikult põllumajandus- võetavate eluasemekulude piir- ga? ja Tali Vallavalitsus tegevus 31. Väino Lille ettekannet Saarde tarbe määramine” 5 erapooletu maa numbrid valed. määrad”; Vallavanem Kalle Song. detsembril 2005. a. ning moo- Vallavolikogu komisjonide ja 13 poolthäälega ning otsuse Ühehäälselt võeti vastu 2.2. Saarde Vallavolikogu Raketid oleme juba mit- dustada ametiasutus Saarde moodustamise kohta. nr. 24 „Kinnistu jagamisel saa- Saarde Vallavolikogu otsus nr määrus nr 3 23.01.2002 „Toi- meid aastaid saanud RUF-ilt. Vallavalitsus 01. jaanuarist Ühehäälselt võeti vastu ot- dud uute moodustatavate ka- 16 „Tali Vallavolikogu otsuse metulekutoetuse määramisel Oleme plaaninud osta Kilingi- 2006. a. sus nr. 10 „Saarde Vallavoliko- tastriüksuste sihtotstarbe mää- nr 38 06.06.2005 „Vaba põllu- arvesse võetavate eluasemeku- Nõmme, Talile ja Tihemetsa. Päevakorrapunkt 4. Saarde gu komisjonide moodustamine”. ramine” 4 vastu 2 erapooletu ja majandusmaa kasutusvaldusse lude piirmäärad normpinnale”; Talil on kuusk olemas, organi- Vallavalitsuse teenistujate Otsustati moodustada järg- 12 poolthäälega. saajate nimekirja kinnitamine” 2.3. Tali Vallavolikogu seeritakse ka Tihemetsa. koosseisu ja palgamäärade mised alatised komisjonid: re- Päevakorrapunkt 10. Kin- muutmine”. määrus nr 1 24.01.2005 „Toi- Siiani said Kilingi-Nõmme kinnitamine. visjonikomisjon, eelarvekomis- nisasja omandamise loa taot- Päevakorrapunkt nr 4. Sot- metulekutoetuse määramisel üle 70 aastased pensionärid Kuulati vallavanema Kalle jon, sotsiaalkomisjon. lus. siaaltoetuste maksmise kord arvesse võetavate eluasemeku- jõulupakid, kuid nii Saarde kui Songa ettekannet Saarde Valla- Päevakorrapunt 7. Revisjo- Kuulati valla peamaakor- Saarde vallas. lude piirmäärade kinnitamine”. Tali ei ole seda teinud, siis jääb valitsuse teenistujate koosseisu nikomisjoni esimehe ja liik- raldaja ettekannet kinnisasja Ettekanne sotsiaalnõunik 3. Määrus jõustub 01. jaa- see ka Kilingi-Nõmmes ära. ja palgamäärade kohta. mete valimine. omandamise loa taotluse koh- Mare Kurrilt. nuarist 2006 .a. Volikogu liige Avo Tursk. Ühehäälselt võeti vastu ot- Kuulati volikogu esimehe ta. Volikogu liige Indrek Talts: Päevakorrapunkt nr 7. Val- Tihemetsa spordikomplek- sus nr. 8 „Saarde Vallavalitsu- Väino Lille ettekannet revisjo- Ühehäälselt võeti vastu ot- Kuidas toetatakse neid lapseva- lavolikogu alatise sotsiaalko- sile küsisime raha Pärnu Kut- se (ametiasutus) teenistujate nikomisjoni esimehe ja liikme- sus nr. 15 „Kinnisasja omanda- nemaid, kes ise lapsi isikliku misjoni liikmete kinnitamine. sehariduskeskuselt 60 tuhat. koosseisu ja palgamäärade kin- te valimise kohta. mise loa taotlemise kohta”. sõiduautoga kooli toovad? Ettepanek sotsiaalkomisjo- Tulemust veel ei tea. 40 % üld- nitamine”. Ühehäälselt otsustati vasta- 30. novembri istungit juha- Mare Kurri - lisame korra ni esimehelt Evi Lapp‘ilt. kuludest peaks saama kutseha- Saarde Vallavalitsuse (ame- valt seadusele moodustada kol- tas volikogu esimees Väino punkti 6.2. avalduse alusel koo- Ühehäälselt võeti vastu riduskeskuselt ja 60 % jääb val- tiasutus) teenistujate koosseis meliikmeline häältelugemis- Lill. Protokollija oli vallasek- lis oldud päevade eest. Saarde Vallavolikogu otsus nr la katta. 8. detsembriks tuleb ja palgamäärad kinnitati järg- komisjon koosseisus Rein Volt, retär Maie Tuuksam. Volikogu Ühehäälselt võeti vastu 17 „Saarde Vallavolikogu ala- kokku kooli nõukogu, kes kin- miselt: Elvi Sikk ja Peep Paimre. Rein istungist võttis osa 18 voliko- Saarde Vallavolikogu määrus tise sotsiaalkomisjoni koossei- nitab eelarve. Ametnikud: Volt esitati revisjonikomisjoni gu liiget. Istungist võtsid osa nr 4 „Sotsiaaltoetuste maksmi- su kinnitamine”. Käigushoidmise 1 kuu Juhid: vallavanem 1-3 Eesti liikme kandidaadiks, Rein Volt vallavanem Kalle Song, maa- se kord Saarde vallas”, millega Vallavolikogu alatine sot- maksab 170 000. Möödunud keskmist palka, abivallavanem tagandas ennast häältelugemis- korraldaja Tiiu Karu ja sotsiaal- otsustati: siaalkomisjon kinnitati 5-liik- aastal kasutasid ujulat õhtul (humanitaaralad) 1 – 9000- komisjoni esimehe kohalt ja nõunik Mare Kurri. 1. Kinnitada „Sotsiaaltoe- melisena järgmises koosseisus: umbes 30 inimest. Päeval käi- 15000, abivallavanem (majan- tema asemele esitati Aleksan- Päevakorrapunkt nr 1. tuste maksmise kord Saarde esimees Evi Lapp; liikmed Tiiu sid koolid, lasteaiad. dus ja arendus) 1 – 9000- der Lind. Saarde valla põhimääruse vallas”. Olde, Tiiu Tammiste, Kalju Volikogu liige Agu Leivits. 15000, vallasekretär 1 – 11000- Viidi läbi salajane hääleta- kinnitamine. 2. Tunnistada kehtetuks: Jürisoo, Maire Saar. Linna huvi oli ujula käigus 13000. mine. Volikogu aseesimees Erli 2.1. Kilingi-Nõmme Linna- Otsus jõustus teatavakste- hoida, seda arutati ühinemisle- Nõunikud: sotsiaalnõunik 1 17 poolthääle ja ühe erapoo- Aasamets kandis ette enda volikogu määrus nr 36 gemisest. pingu koostamise käigus. – 8000-12000, nõunik 1 – letu häälega võeti vastu otsus nr. poolt tehtud parandusettepane- 16.01.2002. a. „Toimetuleku- Päevakorrapunkt nr 8. 18 poolt häälega otsustati 8000-12000. 11 „Revisjonikomisjoni esime- kud. toetuse maksmise kord Kilingi- Saarde valla eeskirjade (ava- ujula panna tööle. Vanemametnikud: peamaa- he ja liikmete valimine”. Vandeadvokaat Ulvi Nõmme linnas; liku korra, heakorra, koerte Volikogu esimees Väino korraldaja 1 – 8000-10000, va- Otsustati: Reimetsa kandis ette oma pa- 2.2. Kilingi-Nõmme Linna- ja kasside pidamise ning kae- Lill. nemmaakorraldaja 1 – 6000- 1. Moodustada revisjoniko- randusettepanekud. volikogu määrus nr 25 vetööde) kehtestamine ning Küsimus on kooli sisemises 10000, keskkonnaspetsialist 1 misjon 3- liikmeline. Parandusettepanekud hää- 13.04.2005 „Hooldajatoetuse koormiste määramine – esi- asjaajamises. On olemas voli- – 6000-10000, sotsiaalametnik 2. Kinnitada salajase hääle- letati läbi ja 17 poolt ja 1 vastu määramise ja maksmise kord mene lugemine. kogu otsus, et anda kinnistu 3 – 6000-10000, spetsialist 1 – tuse tulemusel valitud revisjo- häälega otsustati viia põhimää- Kilingi-Nõmme linnas”; Sõna võtsid volikogu liik- vallale üle. 6000-10000, pearaamatupidaja nikomisjon järgmises koossei- rusesse sisse esitatud parandus- 2.3. Saarde Vallavolikogu med Ago Jürgenson, Indrek Bussiliiklus tuleb ümber 1 – 12000-15000, vanemraa- sus: esimees Rein Volt, liikmed ettepanekud. määrus nr 23 24.04.2003 „Saar- Talts, Avo Tursk, Kalju Jürisoo. vaadata (vallasisesed bussilii- matupidaja 2 – 6000-10000, Avo Tursk ja Aleksander Lind. Ühehäälselt võeti vastu de valla eelarvest makstavate Otsustati lugeda esimene nid). raamatupidaja 1 – 6000-10000, Päevakorrapunkt 8. Saarde Saarde Vallavolikogu määrus sots toetuste maksmise kord”; lugemine lõppenuks. Ettepane- Vallavanem Kalle Song. IT- ja infospetsialist 1 – 6000- Vallavolikogu alatiste komis- nr 2 „Saarde valla põhimääru- 2.4. Saarde Vallavolikogu kud ja parandused tuli esitada Abivallavanem Andres 10000. jonide esimeeste valimine ja se kinnitamine”. otsus nr 112 „Hooldajatoetuse kirjalikult 7. detsembriks kella Kukk teeb analüüsi, kuidas olu- Nooremametnikud: sekre- eelarvekomisjoni liikmete Päevakorrapunkt nr 2. Maa maksmise kord Saarde vallas”; 17.00-ks vallamajja. kord tegelikult on, kui palju tär-asjaajaja 1 – 5000-7000, kinnitamine. maksustamise määra kehtes- 2.5. Tali Vallavolikogu Päevakorrapunkt nr 9. In- kuskilt peatusest peale tuleb. sekretär-asjaajaja Tali TP 1 – Kuulati volikogu esimehe tamine Saarde vallas 2006. a. määrus nr 2 28.02.2005 „Tali formatsioon ja küsimustele Kommertsliinide üle meil või- 5000-7000, registripidaja-arhi- Väino Lille ettekannet alatiste Maakorralduse töötaja Tiiu valla eelarvest täiendavate sot- vastamine. mu ei ole. Liiniloa neile annab vaar 1 – 5000-7000. komisjonide esimeeste valimi- Karu kandis ette projekti maa siaaltoetuste määramise ja Informatsiooni andsid: Tallinn. Abiteenistujad: koristaja 1 se ja eelarvekomisjoni liikme- maksustamise määrade kehtes- maksmise korra kehtestamine”; Volikogu esimees Väino Vallale on vaja uusi busse – 3000-4500, katlakütja 1 – te kinnitamise kohta. tamise kohta 2006. a. Ühtlus- 2.6. Tali Vallavolikogu Lill. osta. 3000-4500, hooldustöötaja 6 – Salajase hääletuse tulemusel tatud on maamaksu üldmäär määrus nr 3 13.04.2005 „Hool- Toimub volikogu liikmete Volikogu liige Agu Leivits. 3000-4500. valiti komisjonide esimehed ja 1,9 % ( 2005. a. Tali 2,0, Kilin- dajatoetuse maksmise korra koolitus Halinga vallas. Uuele vallale on kiiresti Kokku 29 teenistujat. eelarvekomisjoni esimeheks va- gi-Nõmme 2,0 ja Saarde 1,8). kehtestamine”. Vallavanem Kalle Song. vaja arengukava. Päevakorrapunkt 5. Asja- lituna tegi Peep Kaljuste ettepa- Maamaksust lausvabastust ei 3. Määrus jõustub 01. jaa- Internetis ei ole praegu uue Otsustati: järgmisel voliko- ajamise ja vara üleandmine. neku kinnitada eelarvekomisjon rakendata. Eelmisel aastal ei nuarist 2006 .a. volikogu materjale üleval, kuid gu istungil kinnitada arenguko- Kuulati volikogu esimehe viieliikmelisena ja esitas komis- rakendatud Kilingi-Nõmmes ja Päevakorrapunkt nr 5. Sot- õige pea on need Amphoras misjon, kes hakkaks selle küsi- Väino Lille ettekannet asjaaja- joni liikmed nimeliselt. Talil. Inimesele, kes on makse- siaalteenuste osutamise tingi- kättesaadavad. Uue valla musega tegelema. mise ja vara üleandmise kohta. Nimekiri suleti. raskustes, antakse avalduse alu- mused ja kord Saarde vallas. veebilehekülg valmib järgmi- Esitatud informatsioon Ühehäälselt võeti vastu ot- 17 poolthääle ja ühe era- sel sotsiaalkomisjoni otsusel Ettekanne sotsiaalnõunik seks kolmapäevaks. Ajalehe võeti teadmiseks. sus nr.9 „Asjaajamise ja vara pooletu häälega võeti vastu ot- ühekordset toetust. Mare Kurrilt. uus number ilmub arvatavasti üleandmine”. sus nr. 12 „Saarde Vallavoliko- Ühehäälselt võeti vastu Ühehäälselt võeti vastu jõuluks, toimetab Ahti Seller. Vallavolikogu protokollide Otsustati: gu alatiste komisjonide esi- Saarde Vallavolikogu määrus Saarde Vallavolikogu määrus Eile arutasime 2006. a. eel- ja vastu võetud dokumentide- 1. Endistel Saarde vallava- meeste ja eelarvekomisjoni nr 3 „Maa maksustamise mää- nr 5 „Sotsiaalteenuste osutami- arvet koos kolme pearaamatu- ga saab tutvuda vallavalitsuses nemal Tarmo Kulul, Tali valla- liikmete kinnitamine”. ra kehtestamine Saarde vallas se tingimused ja kord Saarde pidajaga. Järgmine nädal on ja uuel koduleheküljel vanemal Indrek, Taltsil ja Ki- Salajase hääletuse tulemu- 2006. a.”, millega otsustati vallas”. Määrus jõustub 01. jaa- eelarvekomisjoni esimene is- www.saarde.ee. SAARDE SÕNUMID Lk. 6, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 Euroopa Kultuuriküla 2005 – Kilingi-Nõmme

Ajal, mil mitu suurt Eesti lin- 8. Palkonya – 370 elaniku- musta leiba, kalja jm. na konkureerivad “Euroopa kul- ga Ungari küla, kus on 53 veini- Ühingu liikmed ja oma- tuuripealinn 2011” tiitlile, on keldrit, saab 2007. a.; valitsusjuhid on osalenud meil see juba reaalsuseks saanud. 9. Porrua – 450 elanikuga üle 10 korra kultuurikü- Olime ju tänavu Euroopa kultuu- karjakasvatusega tegelev küla lades konverentsidel ja riküla ja n.ö. 11 maa kultuuri Hispaania põhjaosas, saab 2008. esinenud seal teemako- maaletoojaks. Talve ja kevade a.; haste ettekannetega. Meie pingsale ettevalmistustööle järg- 10. Tommerup – 8000 elani- noorte grupp (5-6) ini- nes suvi täis möllu. Igaüks meist kuga Taani omavalitsus, oli 1996. mest on osalenud pea igal võis sellest osa saada. Kes kõr- ja taas 2009. a.; aastal noortelaagrites, vale jäi, on ise süüdi, et nurgas 11. Kirchheim – 650 elani- eestvedajaks Madis Rääs- tukkus, kui Euroopa meil külas kuga 900-aastane küla Austrias, tas. Kultuurikülade esin- käis. Linnas meenutavad seda saab 2010.a.; dajad on külastanud Ki- nüüd veel vaid mõned kenad pla- 12. Kilingi-Nõmme – lülitus lingi-Nõmmet ka n.ö. väl- katid. Lipud on kokku keritud, liikumisse 1999.a. Meid iseloo- jaspool graafikut (Hollan- kultuurikülade sildid tallele pan- mustatakse infolehes kui küla, di ja Tðehhi), toimub dud edasitoimetamiseks järgmis- kus inimesed saavad kasutada suhtlus perede vahel, se kultuurikülla Ströbecki. Mis tasuta Internetti. Kilingi-Nõmme käiakse üksteisel külas. jäi filmilindile või fotodele, mis oli vastuvõttev kultuuriküla “Euroopa Kultuuriküla” niisama meelde. Usutavasti oli 2005. a. on pikaajaline projekt, huvitavat igale maitsele. Kuigi Igal aastal kordamööda kan- see jätkub veel vähemalt eestvedajaks oli MTÜ AIK nab üks neist kultuuriküla tiitlit. 5 aastat, kuni kõik osale- Livonia, poleks nii suurest rah- Seal toimuvad siis kõik selle aas- vad külad on kandnud vusvahelisest projektist ühingu ta üritused. Kevadel ja sügisel kultuuriküla tiitlit. Foto: Andrus Noorhani jõud üksi üle käinud. Suurim toimuvad konverentsid, kus aru- Tänavu oli niisiis mure – kust leida raha – murti tatakse liikumisega seotud küsi- vastuvõtvaks külaks Ki- Hollandlased omanäolise etteastega Suveaia laval. koostöös omavalitsuste ja pro- musi ja piirkonna muresid ning lingi-Nõmme. Seetõttu jektikirjutajatega. Ühisel jõul sai perspektiive. Iga konverents on toimus siin rida suurejoo- teoks esialgu võimatuna tundu- seotud mingi kindla teemaga. nelisi rahvusvahelisi kultuuriüri- inimest. Samal ajal peatus Kilin- tikuus peatuski suur karavan ve, raamatupidamine; Tarmo nud ettevõtmine. Siiras tänu en- Suvel võõrustab kultuuriküla tusi, mis olid avatud kõigile ja gi-Nõmmes ka Eurotuuri kara- kolm päeva siin ning oli telklaag- Kulu ja Saarde Vallavalitsus – disele Kilingi-Nõmme Linnava- kõikide teiste külade suuri dele- rahvarohked. MTÜ AIK Livonia van, osaliste arv teadmata. ris. Kohtuti kohalike noortega, rahaline toetus; Peet Mardu – litsusele ja linna allasutustele abi gatsioone. Toimuvad taidlejate juhatus pani paika ajakava, tööle Noortelaager toimus 25. - 31. toimus workshop. Tuurist oli või- majutusküsimused, öömajade ning koostöö eest! Tänud ka kõi- esinemised, käsitöölaadad, näitu- komisjonid, suhtles osalevate juuli. Osales 36 noort teistest malik ka meie inimestel osa võt- leidmine; Raimo Simson – trans- gile abistajatele ning pidulistele! sed, ringsõidud, arutelud, rahvus- maadega, koostas eelarved ja aja- maadest ning meiepoolsed abili- ta, kuid soovijaid ei olnud. port, busside tellimine, külaliste Kultuurikülade liikumisest likku kultuuri tutvustavad üritu- kavad, valmistas ette ja viis läbi sed. Toimusid õpitoad, kus val- Kultuuriküla 2005 ürituste „kokkuajamine” lennujaamas jm; on varem ajalehtedes küllalt jut- sed ja suured sõpruspeod. Suvel kõik tänavu siin toimunud üritu- mistati looduslikust materjalist positiivseks küljeks tuleb lugeda Tiiu Tähepõld, Jaan Tähepõld, tu olnud, kuid väike kokkuvõtlik korraldatakse nädalane laager sed – kevadkonverentsi maikuus, seadeid, õpiti klaasimaali, rahva- laia rahvahulga kaasamist ning Tiiu Olde, Maie Laigna, Elvi meeldetuletus oleks ehk vajalik osalevate maade noortele. Antak- 3 suurt festivali juunis, juulis ja tantse. Käidi Pärnu leivatehases osalusvõimaluse pakkumist kõi- Sikk, Maie ja Margus Toompe- neile, kelleni pole see info veel se välja infotrükiseid. Ürituste augustis ning noortelaagri juuli- musta leiva saamislugu vaata- gile ürituste korraldamisel, küla- re – toitlustus; Agu Leivits, Karl jõudnud. Projekti “Euroopa ajal elatakse peredes, nii tekivad kuus. Majutus ja toitlustamine mas. Peeti lõkkeõhtuid, suheldi liste majutamisel, kohaliku elu Ruukel, Heli Pärnpuu, Andrus Kultuuriküla” tegevus algatati pikaajalised sõprussidemed ja toimus kohalike inimeste kulul, kohalike noortega. Laagrit juhti- huvitavamaks muutmisel, linna Teemant – ekskursioonid; Maie 1998. a. Hollandi küla Wijk aan saadakse parim kogemus sealse vastuvõtvaid peresid, kelle kodus sid oma linna noored eesotsas kaunistamisel ja koristamisel. Oli Kiipus – suveniirid, kingid; Peep Zee eestvõtmisel. Liikumise idee maa ja rahva eluolust. Infovahe- külalistele majutust pakuti, oli Madis Räästasega. võimalus kuulata-vaadata välis- Paimre, Õnnela Teearu, Mari ajendiks oli sündmus, kui 1996.a. tuseks ja liikumise propageerimi- üle 60. Kuid kuna osa gruppe Kokku külastas 2005. a. kul- külaliste ning omamaiste kollek- Karon, Maret Räästas, Hille Taani küla Tommerup nimetas seks antakse välja trükiseid ja ööbis ühiselamutes, siis oli hoo- tuurikülade projekti raames Ki- tiivide (Pärnu Kaitseväe Puhkpil- Tuuling, Tiia Hermann, Esta ennast Euroopa kultuurikülaks, valmistatakse 12-keelset Interneti litsejaid palju rohkem – kokku lingi-Nõmmet 440 väliskülalist liorkester, ansambel Lustipill jt) Kivisild, Margit Schmidt, Eha vastukaaluks Kopenhaageni ni- kodulehekülge (www.cultural- osales majutusteenuse pakkumi- 11 Euroopa riigist. Grupid pea- heatasemelist esinemist ning Smolina, Evi Lapp ja lasteaia- metamisele Euroopa kultuuripea- village.com). Projekti juhtimine sel ja külaliste eest hoolitsemisel tusid siin enamasti 3-4 päeva. tantsida koos kreeka, hispaania tädid, Margus Toompere, Siim linnaks. Muuseas, Euroopa kul- on pidev töö suhtlemine osa- ligi 200 inimest, sealhulgas pal- Sellele tuleks lisada veel karava- või prantsuse ringtantsu. Kind- Kolla, Vladimir Ruzitð –peod, tuuripealinnade traditsioon sai poolte vahel, materjalide tõlkimi- ju koolilapsi. Internaadis peatu- ni rahvas. Kõigile gruppidele teh- lasti arendas suhtlemine keeleos- esinemised; Ants Laigna, Tiit alguse 1985. aastal. Vastavalt ne ja info vahendamine, vate gruppide teenindamisel juh- ti päevane ringsõit Kilingi-Nõm- kust, võimaldas tundma õppida Toompere – film, video; Reet kultuuripealinnade rotatsioonile Internetilehekülje täiendamine, tisid vägesid Anne Aasamets, Eve mes ja Pärnumaal, näidati meie üksteise kultuuri, lõi kontakte Sinik, Külli Kelu, Kadri-Ann saab 2011. a. Euroopa kultuuri- valmistumine erinevateks üritus- Sinijärv, Age Link, Margit linna vaatamisväärsusi, külastati perede vahel ning avardas reisi- Matson, Kätlin Laur, Marin pealinnaks üks linn Eestist ja üks teks. Eestis on see töö MTÜ AIK Schmidt, Evald Tamsalu. Pere- veepuhastusjaama, metsataimlat, misvõimalusi tulevikus. Sellest, Mitt, Laslo Banyasz – tõlge; Evi Soomest. Taotluse esitasid teiste Livonia juhatuse kanda. sid, kus iga ürituse ajal said kü- jahinäitust, Raja talu miniloomi, et suvi mõne pere eelarvesse augu Lapp, Mall Kuningas, Ada seas ka Pärnu ja Rakvere, kuid Kuue aasta jooksul on meie lalised öömaja või kus majutati Tolkuse raba, Rannametsa lui- sõi, me lihtsalt vaikime ja elame Kaugija, Maia Tomson – laat ja teise vooru jõudsid Tallinn ja grupid külastanud Hollandi, kokku vähemalt 6 piduvõõrast, teid, mereranda, Lodja metskon- üle. Asi oli seda väärt. käsitöö; Tiiu Tammiste, Tanel Tartu, lõplik valik tehakse mai- Prantsusmaa, Tðehhi, Itaalia, Ing- oli 26. Enne külaliste saabumist na metsi, kopratammi, kohalik- Kõigist kultuuriküla projek- Ðubin, Avo Sinik, Hugo kuus. Kilingi-Nõmme osaleb lismaa ja Kreeka kultuurikülasid tulid kokku ühingud, omavalit- ke farme, Pärnu linna jm. Iga ko- tiga seotud reisidest ja üritustest Tomson, Andres Kukk – kujun- kultuurikülade liikumises ning (1999.–2004. a.), nii festivale kui sustöötajad, kommunaalteenistu- gunemise ajal oli üks päev pla- on ühingu liikmete Ants Laigna dus, heakord; Maire ja Aivar selle eesmärgiks on üha urbani- konverentse ja noortelaagreid. se mehed, Lodja metskond jt va- neeritud suureks kontserdiks lau- ja Tiit Toompere kaamera läbi Vint, Maie ja Ants Laigna, Vir- seeruvale ühiskonnale teadvusta- 2004. a. käidi lisaks Hollandis, batahtlikud, et aidata koristada lulaval. Tervituseks esinesid oma valminud filmid, neid on näida- gi Visnapuu ja Raimo Simson – da, et ka külades ja väikelinna- Euroopa Liidu laienemist tähis- linna sissesõidu teeääri ja tormi- linna taidlejad, nagu ühendlaulu- tud filmiõhtutel klubis ja muudel suurmajutajad; Evald Tamsalu, des elavatel inimestel on omad taval üritusel “Euroopa Öö”. murdu Rahu järve ääres. Kõigi koor, akordionistide ansambel, üritustel. Enne külaliste saabu- Anne ja Erli Aasamets, Margit püüdlused ja oma maailmanäge- Kokku on reisinimekirjadesse teenistuste ning elanike ühisel rahvatantsijad, võimlemisklubi mist valmis Ants Laignal film Ki- Schmidt ja Heiki Lehemets, Eve mine, et ka külaelul on oma võlu. kantud 370 nime. Mõned aktiiv- jõul sai linn kenaks ja puhtaks, “Githa”, lasteaialapsed jt. Iga lingi-Nõmmest, seda jagati kin- Sinijärv, Age ja Aarne Link Et sugugi mitte kõik ei ole nii, semad on olnud kaasas kõikidel nii et polnud piinlik võõraid vas- maa näitas erinevat kava, kes oli gituseks külalisdelegatsioonide- koos kõigi abilistega ja toidura- nagu seda suurlinnades ja viimas- reisidel. Vähemalt viiel reisil on tu võtta. Ja kuuldavasti jõuti lavastanud muistendi või mui- le. Klubis oli üles seatud foto- ha andjatega – ühismajutuse kor- tes resideerivates võimuorganites osalenud Kalle Kiipus, Eesi ja mõnes korteris ära teha ka häda- nasjutu, kes näitas kõrtsitoame- stend Kilingi-Nõmme ajaloost raldamine; Maidur Lapp jt – nähakse või tahetakse näha. Et Siim Kolla, Maie ja Ants Laigna, vajalik ammu plaanis olnud sa- lu, kes esitas rahvatantse ja -lau- (Olev Pauksoni valik) ja kultuu- korrakaitse; Madis Räästas abi- elu Euroopa riikides on tänapäe- Peep Paimre, Reet Sinik, Evi nitaarremont. le. Rahvariided ja dekoratsioonid riküla ettevõtmistest, samuti eks- listega – noortelaager; Peep vaselt ühesugune, kuid siiski igal Lapp, Leelo ja Vello Allik, 20.-24. mail toimus konve- köitsid tähelepanu. Kõik olid poneeriti Hollandist saabunud Saar, Ilmar Pommer, Tarmo maal erinev ja omanäoline. Osa- Õnnela Teearu. Osalisi on olnud rents teemal “Riik ja kohalikud kaasa toonud ka omi sööke-joo- fotonäitust. Ühingu liige Ahti Matsi, Väino Lill, Esta Allik – levad 12 küla ja väikelinna kõige rohkem Kilingi-Nõmmest omavalitsused”. Osalejaid 36. ke, mida siis kohaletulnuile lah- Seller on koostanud ja täienda- jahinäitus; Resto, Kilingi Villa, Euroopa eri maadest: (130), kuid palju ka Pärnumaa Ettekanded olid kõigilt 12 maalt, kelt pakuti. Küpsetati prantsuse nud Internetilehekülge. Samuti Hallopi kaunandus OÜ (güm- 1. Wijk aan Zee – 2500 ela- teistest valdadest (end. Saardest igaüks omas keeles. Tõlke ning pannkooke, valati hispaania ja korraldas ta kultuuriküla tutvus- naasiumi söökla), Allikukivi nikuga Hollandi küla Põhjamere 30, Surjust 5, Tahkurannast 4, vajaliku arvuti- ja videotehnika ungari veine jne. Iga kontserdi tavad eesti- ja ingliskeelsed vol- baar – toitlustus; Martad, kooli kaldal, oli kultuuriküla 1999. a.; Pärnust 10, Sindist, Talilt ja korraldas ühing koostöös güm- ajal toimus Suveaias ka käsitöö- dikud „Tere tulemast Kilingi- arvutiabi ja kõik teised suured 2. Mellionnec – 470 elani- Vändrast 1) ja mujalt Eestist naasiumiga. Toimus kultuurikü- laat, kus pakkusid oma tooteid nii Nõmme” kujundamise ning nen- ja väikesed ühingud, tegijad, kuga bretooni küla Prantsusmaal, (Mõisakülast, Abjast, Raplast, la aasta pidulik avamine, kontser- meie kandi kui kaugemalt koha- de trükkimise. Valmis kultuuri- abilised. oli kultuuriküla 2000. a.; Järvakandist, Tartust, Tallinnast, did, ringsõit, piknik, linnapea le tulnud käsitöömeistrid. Õhtul küla logoga T-särk, mida sai iga- ISE TEHTUD – HÄSTI 3. Bystre – 2000 elanikuga Rakverest, Narvast jm). Gruppi- vastuvõtt. toimus järvepidu Lavil, mida si- üks osta endale või kingiks küla- TEHTUD! puuviljakasvatusega tegelev de koosseisus on olnud ligi 100 I festival – 22.-25. juuni, osa- sustasid rahvatantsijad Kilingi- listele. Eesi KOLLA Tðehhi küla, oli 2001. a.; kooliõpilast, põhiliselt esinejad. lesid Taani, Hispaania ja Kreeka Nõmmest, Surjust ja Pärnust. Iga Ahti SELLER 4. Pergine-Valdarno – 320 Festivalidel on esinenud meie kultuurikülad, kokku 81 inimest. kogunemise ajal käidi piknikul MTÜ AIK Livonia Kalle KIIPUS elanikuga oliiviõli tootmisest ela- rahvatantsijad, võimlejad, laul- II festival – 8.-11. juuli, osa- Rahu järve ääres Peebu parvsau- tuv Itaalia küla, oli 2002. a.; jad, nii kooliõpilased kui täiskas- lesid Saksamaa, Prantsusmaa, nas ja lõunatati Võiste küla talu- juhatus tänab MTÜ AIK Livonia juhatus, 5. Aldeburgh – 2500 elani- vanute kollektiivid, juhendaja- Itaalia ja Tðehhi grupid, kokku õuel Maie ja Margus Toompere komisjonide peo peakomisjon kuga linnaõigustega küla Inglis- teks õpetajad Õnnela Teearu, 165 külalist, lisaks elas 5-liikme- juures. Valmistati ja söödi rah- maa idarannikul, oli 2003. a.; Margit Schmidt, Eha Smolina, line prantslaste pere kaks näda- vustoite. liikmeid ja 6. Paxos – 2500 elanikuga Eve Sinijärv, Mari Karon. Samuti lat vanas mahajäetud metsatalus 2005. a. korraldati Hollandi saartel asuv Kreeka küla, kus ela- on alati kaasas tutvustamiseks ja ürgset loodust nautides, Prantsu- küla eestvedamisel suur 4 kuud toimkondades tutakse turismist, oli 2004. a.; laadal müümiseks käsitööese- se televisiooni grupp väntas fil- kestev üle-euroopaline ringreis aktiivselt kaasa 7. Ströbeck – 1400 elaniku- meid, selle lõigu eest vastutavad mi meie loodusest ja kultuurikü- Eurotuur, kus võisid osaleda kõi- ga kuulsate maletraditsioonidega Evi Lapp, Mall Kuningas, Tiiu la üritustest. gi maade esindajad ja mille käi- löönud abilisi! Saksa küla Harzi mägedes, saab Tammiste. Vastuvõtjatele tutvus- III festival – 5.-8. august, gus külastati kõiki projektis osa- Kalle Song ja kogu selleaeg- vastuvõtvaks kultuurikülaks tatakse meie rahvustoite, on pa- osalesid Austria, Hollandi, Unga- levaid külasid ja väikelinnu, seal- ne Kilingi-Nõmme Linnavalit- 2006. a.; kutud hernesuppi, kama, kilu, ri ja Inglismaa grupid, kokku 113 hulgas Kilingi-Nõmmet. Augus- sus – korraldus, projektid, eelar- Lk. 7, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 SAARDE SÕNUMID Metsapealinn 2005 – Kilingi-Nõmme

Metsapealinna mõttele tuli Tedre elutööst “Elu läbi met- Eesti Metsaselts. Eelmisel sa”. Kontsertosas laulis met- Avapäev oli aastal kandis Metsapealinna sameeste koor Forestalia. Au- tiitlit Räpina. Idee eesmärgiks tasustati fotokonkursi “Metsa- huvitav, kuid mis on säästva metsanduse põhi- pealinn Kilingi-Nõmme” võit- edasi? mõtete, puidu kui taastuva jaid ja anti teada ka luule- ja loodusressursi kasutamise laulukonkursi “Kaunim met- Aasta jooksul, mil kanna- võimaluste ja tänapäevaste salaul” võitjatele mõeldud me seda austavat tiitlit, püüa- metsavarumismeetodite tut- autasust, milleks oli osalemi- me korraldada linnarahvale vustamine ja propageerimine, ne looduslaagris. mitmesuguseid üritusi, et neis samal ajal ka tähelepanu juh- Vanade metsatööriistade, saaks osaleda igas vanuses ja timine väikelinnadele, nende jahitrofeede, linnu- ja looma- erinevate huvidega inimesed. kuulsusrikkale varasemale ja topiste ning parimate loodus- Kuna looduse õpperada, praegusele metsandusalasele fotode näitus avati Kauban- mis praegu on küll pooleli, tegevusele. Projekti eestveda- duskeskuse II korrusel, selle saab edaspidi pikendatud ja jaks on Vaike Pommer. seadsid üles kohalikud jahi- hea tähistuse ning tasemel kir- Metsanädala avaüritused mehed, eestvedajateks Ilmar jelduse H. Relve poolt, on sel- korraldas Eesti Metsaselts ja Pommer, Peep Saar, Väino lele rajale kindlasti asja nii RMK puhkemajanduse osa- Lill jt. Näitus jäi avatuks lastel kui täiskasvanuil täna- kond, aastaringne tegevus on augustini. Juunis lisandus sin- vu ja edaspidi. linna enda kavandada ja läbi na “Hundinäitus” Sagadi met- Metsamajas saab vaadata viia. Selleks on plaanid teh- samuuseumi poolt. näitust metsanduslikust kutse- õppest ja õppematerjale. tud koostöös eelnimetatud Endise metsamajandi juu- Foto: Erli Aasamets instantside, linnajuhtide, kooli res toimus looduse õpperaja Plaanime kaasata looduse- jt. asutustega. Koolis ja laste- pidulik avamine, mille val- tundjaid, kes viiksid läbi hom- mikusi linnulaulukuulamisi ja Metsapealinna avaüritustest võttis osa ka Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. aias viidi juba enne tiitli üle- mistas ette RMK puhkealade Vasakul tollane Kilingi-Nõmme linnapea ja nüüdne Saarde Vallavanem Kalle Song. andmist läbi temaatiline foto- osakond eesotsas Marge muidki metsaretki. konkurss, luule- ja laulukon- Rammoga Lodja metskonna Huvisõite tahaks teha met- salankidele, saetööstustesse, kurss ning valmistati lindude- kaasabil. Huvipunktid kirjel- 20. aprillil toimus metsa- Tänavu võõrustasime 430 kopratamm, Rae järve puhke- sest mets on ju meie peamine le pesakaste. das Hendrik Relve, välja pan- nädala orienteerumismäng. väliskülalist 11 Euroopa rii- ala, Laiksaare metsatööstus- tööandja. Arvult juba 13-nda metsa- di infostend, õpitoas juhenda- Üle-eestilisel metsanäda- gist. Kõigiga käisime matka- keskuse paik, Laiksaare ja Mõne konkursi oleme jät- nädala avamisel 18. aprillil sid ja näitasid metsahooldu- lal aset leidnud Tihemetsa rajal Tolkuse rabas, mereran- Orajõe metskond, Kabli lin- nud edaspidiseks. 2005. a. anti meie linnale seks vajalikke vahendeid orienteerumismäng toimus tä- nikul, linnuvaatlusjaamas, nujaam ja linnupäevad, Võib-olla tuleks meil kõi- ametlikult üle Metsapealinna Lodja metskonna töötajad. navu juba kuuendat korda. kopratammi juures, linnaümb- Tolkuse raba, Häädemeeste gil meelde tuletada ka oma tiitel ja lipp. Sel päeval saa- Rajale olid oodatud nii minis- Algatajateks olid toonase Ti- ruse ja Lodja metskonna met- luited ja luitemetsad, metsandusliku tegevusega bus siia hulgaliselt külalisi - ter kui linnakodanikud. Rajal hemetsa Põllumajandustehni- sades, Marana taimlas, Rae Timmkanal, Lodja jahimaja, seotud huvitavaid seiku ja metsandustegelasi igast Ees- oli palju erinevaid tegevusvõi- kumi metsanduse eriala õpe- järve ääres, veepuhastusjaa- Raja talu miniloomad ja pik- need meenutustena kirja pan- timaa nurgast, sh. metsaseltsi malusi. Kogu päeva põles tajad ja õpilased. Eesmärgiks mas, Raja talu miniloomade nik. Osalejaid 38. na. On ju meie linnal seljata- president Kaupo Ilmet. Tsere- lõke ja ühiskatlast jagati kõi- on olnud vastupidavuse proo- juures, kohalikes farmides 30. oktoobril toimunud ga pikk ja auväärne metsan- moonial osales Eesti Vabarii- gile rajalistele metsamehe vilepanek, looduse ja erialas- (kokku 5 korral, 8 grupiga), sh metsaomnibussi reisi objektid duslugu, selle hiilgeaegadele gi president Arnold Rüütel suppi. Linnarahval oli võima- te teadmiste näitamine ning elas prantsuse kolme lapsega olid Sauga saeveski, Sindi mõeldes võib veel vaid oha- ning keskkonnaminister Villu lik rada läbida Hendrik Relve võimalus kevadisel ajal ühes- pere 2 nädalat ürgse looduse pais ja kalapüügikoht, Tori ta. Olid ajad, elu kees metsa- Reiljan. Pärnu Maavalitsust juhendamisel. koos meeldivalt aega veeta. keskel vanas talus Puujala muuseum, kirik, monument, majandis, Maranal, metskon- esindas Heiki Mägi. Kohal oli Sealsamas seene juures Selleaastasele orienteeru- külas. põrgu, Soomaa keskus, Kõpu dades! ka endine kauaaegne metsa- valmistasid kunstsaagijad mismängule olid lisaks oma Prantsuse televisiooni kalmistu, Kanaküla jaanalin- Nüüd on muidugi teised majanduse minister Heino puuskulptuure, millest osa kooli õpilastele kutsutud Luua jaoks vändati filmi siinsest nutalu. Osalejaid 32. suunad, pööratakse rohkem Teder. jäid metsapealinnale kingitu- Metsanduskooli ja ümber- elust ja loodusest. 23. novembril toimus Pär- tähelepanu puidule ja metsa- Päev algas liputseremoo- seks ja on praegugi kõigile kaudsete üldhariduskoolide Kõigi kogunemiste ajal numaa Kutsehariduskeskuse varumise uuele tehnikale ning niaga, mida kaunistas kaitse- silitada Keskpargis ja mitmel õpilased. toimusid ka käsitöölaadad. Tihemetsa osakonnas, endises meetoditele, ka erametsadele. väe Pärnu maleva puhkpilli- pool mujal linnas. 7. mai heakorratalgutel Juulis toimus nädalane Voltveti mõisas konverents Kuid egas mets ole kuhu- orkester, peeti kõnesid ning Metsamaja juures viidi puhastati Rahu järve kaldaid rahvusvaheline noortelaager „80 aastat metsanduslikku gi kadunud. Linn asub ju en- järgnes metsapealinna puu is- läbi õuesõppimise ja loodus- tormimurrust. 36 väliskülalise ja oma linna kutseharidust”. diselt metsa keskel ja kutsub tutamine Kesklinna pargis. rajaga seotud programm Ki- 12. mail istutasid metsa- noortega, kus töötubades val- meid, linlasi, igal aastaajal osa Männiistik sai mulla juurte lingi-Nõmme Gümnaasiumi pealinlased metsa Lodja mets- mistati looduslikest materjali- Eelseisvaist üritustest tea- saama metsa rahust ja rikku- alla ja peale mitmelt promi- õpilasperele ning lasteaialas- konnas. dest seadeid, õpiti klaasimaa- vitame teid õigeaegselt linna sest. nentselt kätepaarilt. Kilingi- tele. Metsamajas oli väljas Maikuus käis RMK met- li ja rahvatantsu ning käidi teadetetahvlil. Olge siis aga- Nõmme Gümnaasiumis toi- fotomaterjal koolimetskonna saomnibuss külas lasteaias matkarajal. rad osalema ja oma abi pak- mus esinduslik konverents tegevusest ja metsanduslikust Toimunud „Krõll” ja Tihemetsas. Heakorrakonkursi käigus kuma, kui leiate mõne hea “Ühisel jõul - viribus unitis”, kutseõppest Kilingi-Nõmmes üritused Metsapealinn tutvustas hinnati Kilingi-Nõmme linna idee, mida ja kuidas veel võiks kus võtsid sõna minister, met- läbi paari aastakümne. end külalistele. kaunimaid koduümbrusi, pöö- teha, et kõigil oleks huvitav. sateadlased, tootjate ja minis- Toimus lahtiste uste päev 13. aprilli heakorratalgu- Kilingi-Nõmme sai end rati tähelepanu just haljastu- Kohtumisteni meie tore- teeriumi esindajad Villu Marana metsataimlas. Sisuti- tel koristati linna sissesõidu eksponeerida metsapealinna- sele. datel üritustel! Reiljan, Kaupo Ilmet, Ivar he päev lõppes metsaseltsi teeääri, osalesid linna- ja val- na maist augustini toimunud 25. septembril toimunud Etverk, Andres Talijärv, Kal- presidendi piduliku vastuvõ- laametnikud, MTÜ Livonia rahvusvahelise projekti metsaomnibussi retke objek- Eesi KOLLA le Karoles, Ülo Viilup, Lem- tuga ja koosviibimisega endis- liikmed, Lodja metskond ja Euroopa Kultuuriküla raames tid olid Lodja mk metsatüü- Ahti SELLER bit Laks. Näidati filmi Heino tele metsamajandi töötajatele. linnarahvas. toimunud kokkutulekutel. bid, metsakvartalite võrk, Metsas valitseb On jällegi see õhtu

On jällegi see õhtu, mil unub vaen ja viha ning valitseb Kuid kellad helisevad mahedalt… paluvalt: „…ja rahu jõulurahu rahu. On jällegi jõuluõhtu… valitsegu maa peal!”… Ning tasasel helinal voolab südame 16. detsembril kuulutas Eesti Jahimeeste Selts Koerus Sel õhtul kustutab taevas väike inglike oma valge tiiva soojus, mis hävitab kõik vihajää. välja metsa jõulurahu. pehmete sulgiga nii mõnegi süü meie paturaamatust. Ka ini- Nii palju on sära, valgust ja soojust sel õhtul, õnnestaval „Traditsioon kuulutada välja metsas jõulurahu on meie mene andestab oma ligimesele ta komistused, jätab nii mõ- jõuluõhtul… Elly EVI põhjanaabrite soomlaste eeskujul Eestis ellu kutsutud ala- negi eksituse tähelepanemata. Kodu, 1927 tes 1993. aastast. Jõuluaeg on rahuaeg ja ka aeg veeta Sel õhtul helisevad kirikkellad mahedalt, andeksandvalt, pere keskel mõned päevad. Vaadata tagasi möödunud aas- rahustavalt… tale ja jahiretkedele. Sel ajal viiakse metsa loomadele eri- Ja võlutuna kellade helinat kuuldes unustab inimene mu- liselt häid ja maitsvaid toidupalasid ning isad näitavad las- red ja valud. Kuulatab hinge pidades, kuis sammub suur nä- tele ulukite jälgi ja elupaiku," selgitas jõulurahu tähtsust gematu Rahuingel mööda maailma ja puistab rahu inimlaste metsas Eesti Jahimeeste Seltsi direktor Andres Lillemäe. narmastatud südame. Pärast tseremooniat toimus Eesti Jahimeeste Seltsi ja Usud kui laps, et olemas jõuluvana, kes toob kingitusena tema koostööorganisatsioonide jõuluõhtu Koeru kultuuri- terve karavaan rõõmu, rahuldades nii mõnegi soovi… majas. Kavas oli kultuuriprogramm ja külas käis jõuluva- Ja küünlad… need säravad kui tähed. Säravad heledalt, na. säravad kaua; see sära ulatub isegi valust loperguseks mul- Keskkonnaministeeriumi pressiteade jutud hinge ja toob sinnagi pühade valgust. SAARDE SÕNUMID Lk. 8, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 Kooliuudised

Teine veerand Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis Novembri teisel nädalava- Peale maastikumängu toi- toonud, siis teevad seda kad- hetusel tähistatakse isadepäe- mus kaarhallis korvpallivõist- rid. Lisaks lumele tõid kadrid va. Kilingi-Nõmme Gümnaa- lus isade ja poegade meeskon- jõuluootusegi lähemale. Nõn- sium tegi seda samuti. 12. no- dade vahel. Mäng oli tasavä- da liikusidki 28. novembril vembril toimus isadepäeva gine. Kuid peale pinevat män- mööda koolimaja päkapikud tähistamine maastikumänguga gu oli lõppseis 42:44 isade ringi ning levitasid jõulukirja. linna peal ning korvpallivõist- meeskonna kasuks. Jõulukiri kutsus üles olema lusega isade ja poegade mees- Novembris toimus ka tra- jõuluajal tähelepanelikumad kondade vahel. ditsiooniline rebaste ristimine. üksteise suhtes ja hoolivamad. Maastikumängust osavõt- Kümnendikud said rebaste Teise advendi järgsel es- miseks pidi võistkonnas ole- staatusesse, enne seda oli neil maspäeval oli võimalik koo-

ma isa ja vähemalt üks laps. vaja aga mitmed katsumused limajas palju erisuguseid sus- Foto: Erli Aasamets Osa võis võtta ka terve pere- läbida. se näha. Kolmandal vahetun- ga, mida mitmed võistkonnad Samuti toimus novembris nil valmis saalis klasside ar- MAASTIKUMÄNG: Päästeametnik Haivar Kielas tulekustutamist õpetamas. tegid. Maastikumängu jook- 1.-5. klassidel kadrikarneval. vestuses pikim sussirida. sul tuli läbida seitse kontroll- Kadrikarneval oli tehtud va- Pikima sussirea moodustas punkti, milles olid võistleja- nade kommete võtmes. Ni- 8.b klass. Välja anti tiitlid tele erinevad ülesanded – kä- melt oli juttu Kadridest Eesti järgmistele sussidele: armsa- Krõllide krõllimised bivise kasti, patside punumi- kultuuriloos ning mängitud mad sussid, suurimad sussid ne, lipsusõlme tegemine, mängud ja tegevused olid pä- ning fotogeenilisemad sussid. Vaatamata sellele, et Päikese rühma matk taime- va joonistusvõistluse parimad tekstülesande lahendamine, rit rahvamängude varasalvest. Detsembrikuus on veel vahepeal pole kohalikku aeda, kus vaadeldi puuhaka- tööd said sinna üles riputatud. saapa loopimine. Raja läbimi- Osalised said katsuda jõudu ees ootamas päkapikkude ajalehte ilmunud, on meie tisi, mis on aluseks ühe kor- Lõvi Leo tuli ise vaatama, kes sel korjasid võistlejad erine- kaikaveos, näidata kiirust re- päev ning jõulupeod. Viima- Krõllid juba õppeaasta al- raliku metsapealinna tekkimi- nii toredaid pilte politseist vaid esemeid ja materjali, mil- baseurust läbipugemisel, osa- sel päeval on kavas traditsioo- gusest mõnuga krõllinud. sele. joonistab. Ühtlasi kontrollis ta lest valmistasid lõpp-punktis vust patside punumisel ning niline veerandilõpuviktoriin, Suurte Krõllide jaoks algas Kasutamata ei saanud jät- ka laste teadmisi liiklusest. oma võistkonna maskoti ning katsetada looga alt läbironi- milles sellel korral vaadatak- õppeaasta täienduskoolitu- ta head õuna-aastat. Koostöös Arvata võib, et ta rahule jäi, selgitasid seost võistkonna mist. Iga klass näitas oma se aastale 2005 tagasi. sega, et olla kursis haridus- Krõllide ja nende vanemate- sest jagati komme ja kingitu- ning maskoti vahel. Osales teadmisi kadripäevast kadri- maastikul toimuvaga. Siin- ga saabus õunapäev. Emad - si. Lastele oli kõige suure- kaksteist võistkonda ning kok- viktoriinis – võitjaks sai 3.a Laine ÜLEMAANTE kohal täname lapsevane- isad küpsetasid lastega kodus maks preemiaks võimalus end ku tuli maastikumängu umbes klass. Kilingi-Nõmme maid, kes leidsid aega ja maitsvad õunakoogid. Kooki- politseiautos tõelise korraval- 40 inimest. Kui mardid pole lund ühes Gümnaasiumi huvijuht tahtmist seni rühmas laste- dest sai toreda näituse. Pärast vurina tunda. ga mängida, kuni õpetajad koguneti saali suurele õuna- Seljataha on jäänud ka tra- tarkust taga ajasid. peole. Lastel oli nalja nabani, ditsiooniline luuletuste luge- Teadmisi ja tarkusi täis, kui hiidõunaussid nende koo- mise võistlus, mis juhatas sis- Töövarjupäev hakkasime siis suure tere- ke ära tahtsid süüa. Nad hoid- se jõuluaja. Kõik julged esi- Võimalus Pärnu Raadios käia oli suurepärane kogemus! peoga 1. septembril pihta. sid usse õnneks piisavalt te- nejad said vapruse medali. Vaatasime üle kõik Päike- gevuses nii laulude, mängude Vapraid oli aga nii palju, et sed, Sipsikud, Tipid-Täpid, kui ka tantsudega ja koogid medaleid tuli vahepeal juurde Sain näha, millised ini- remetsal tema eetriaeg (12- Enne lahkumist andsin V. Lepatriinud, Mõmmikud ja said päästetud. Küll oli hea toomas käia. mesed seal töötavad, mida 17). Stuudio, kus nad käivad Saaremetsale karbi ðokolaadi ütlesime tere tulemast Jän- koos sõpradega pärast maius- Lastele endile meeldis nad teevad ja kuidas nad rääkimas, on eraldi ruum kon- ning lehvitasin. kudele- meie kõige pise- tada! väga see teatri tegemine. See- oma tööd teevad. torist. Väike, aga armas. Nä- See päev pani kohe mõt- matele Krõllidele. Huvitav on see, et iga aas- tõttu valmis kogu maja ja las- Mina olin varjuks Vik- gin ära, kuidas nad puldi taha lema, et miks mitte minna Tegelikult on meie taga muutuvad lapsed julge- tevanemate koostööna projekt tor Saaremetsale, Pärnu istuvad ja räägivad. Mulle anti stuudiosse tööle, kui võima- maja kõige pisemad Krõl- maks, neile meeldib ja nad “Lumekuninganna”. Tänu Raadio tegevjuht või boss, ka selline võimalus ehk siis lus tuleb, aga eks näis. lid hoopis beebikooli lap- tahavad esineda. Vaadates kostüümikunstnikele said väi- kuidas-kellele. Kui ma Pär- minuga tehti väike intervjuu, Seda päeva soovitan ma sed, aga nendel veel nime Tipi-Täpi rühma etendust “Ti- kesed näitlejad ilusad kostüü- nu Raadio uksest sisse as- millest ma loodan, et keegi va- koolis jätkata, sest selline või- ei ole. Rõõm on tõdeda, et buke” , Päikese rühma eten- mid. Juurde laste hea tuju ja tusin, vaatasid mulle vastu lesti aru ei saanud. Teemaks malus näha ja kogeda mida- beebikoolist osavõtjate arv dust “Punamütsike” või Sip- tegemise soov, natuke aitamist kaks kena naist ning nende oli see sama töövarjupäev. gi, mida tavaliselt ei saa, on järjest kasvab. Tore on see- sikute rühma etendust “Kaku- ja näidend saigi valmis. Üks taga seisis härra, keda ma See kogemus oli küll lühike (u ainukordne ja suurepärane. gi, et beebikooli juhendab ke”, tekkis kindlasti nii mõnel- etenduses osalev väike poiss varjutasin. Kutsusid mu 2-3 min), kuid väga huvitav ja Lahe oli, kui võimalus te- õpetaja, kes jätkab lastega gi mõte, et teatrikooli on tule- ütles täna: „Tead, enne taht- sisse, pakkusid istet ja nii põnev. Sain istuda samas too- kiks, läheks uuesti. ka siis, kui neist saavad las- vikus minemas paljud Krõlli sin ma saada suure auto ju- me siis rääkisime seal mõn- lis, kus istuvad kõik need teaia lapsed. Lapsel on siis lapsed. Kuigi lavastus “Puna- hiks, aga nüüd tahan saada da aega. onud-tädid, keda me kuuleme Jaanika TÕIGAST juba tuttav tädi ees. mütsike” oli mõeldud vanava- näitlejaks!” On ammu teada, Kell 12 hakkas V. Saa- iga päev stuudios rääkimas. Pärast terepidu oli vaja nematele esitamiseks, tahtsid et tegemise ja kinkimise rõõm vaadata, kes kui palju su- lapsevanemad seda näidata ka on kõige suurem rõõm. Nii Käisin töövarju-päeval Pärnu Postimehe toimetuses vega kasvanud ja rammu teistele - nii kutsusid nad eten- tegi meilegi rõõmu kinkida kogunud on. Selleks sobis dust kaema ka koolilapsed nii kodulinnale jõuludeks eten- Kõigepealt sain võimalu- sime esimesse sihtpunkti – oli, kui räägiti, kuidas üks ini- väga hästi spordipäev, kus meilt kui mujalt. dus “Lumekuninganna”. Ko- se viibida igahommikusel Pärnu linnavalitsuse majan- mene avastas, et tema turult joosti, visati palli ja hüpati Iga Krõll peab teadma, dusoojust ja ilusaid jõule soo- koosolekul, kus toimus arut- dusosakonda. Seal räägiti ostetud “firmakellale” on kaugushüppeid. Diplomit kuidas liigelda tänaval. Kui vivad väikesed ja suured lus värskeima ajalehenumbri umbes pool tundi. Peale ma- seierid külge liimitud. ja medalit vääris igaüks - teie veel ei tea, minge vaada- Krõllid! kohta. Kommenteeriti artik- jandusosakonnas käimist läk- Veel oli võimalus kaasa nagu meistrite liigas ikka. ke Kilingi-Nõmme konstaab- Evi LAPP leid ja oldi üldiselt rahul. Siis sime hoopis huvitavamasse minna Evald Okase 90nda Nii suured kui väikesed lijaoskonda, sest politseipäe- hakati paika panema järgmi- kohta- Lääne Politseiprefek- juubeli puhul avatavale näitu- Krõllid võtavad igal aastal seid ülesandeid. Tegelikult tuuri. Seal tehti intervjuu, mil- sele, kus mu reporter tegi lõi- ette sügismatka looduses- olid enamikel juba kindlad le teemaks oli kaubamärkide gu „Aktuaalse kaamera” se. Vaadatakse nii seeni, tööülesanded olemas, aga väärkasutamine. Sain teada nii jaoks, aga sinna ma ei läinud, marju, putukaid kui ka roo- mõned teemad olid veel välja mõndagi huvitavat võlts-fir- sest aeg oli juba üpriski hili- majaid ning muudki, mis jagamata ning peagi said mariietest, kottidest jne. Ärist ne. Tegelikult päris kahju on metsas silma hakkab. Tüh- needki jagatud. ning sellest, mis siis saab, kui sellest: see oleks võinud väga ja kõhuga ei jõua kohe kui- Peale koosolekut pandi nende müümisega vahele jää- huvitav olla. dagi lasteaeda tagasi min- mind töövarjuks reporter Es- dakse. Nägime üht jopet ning Kokkuvõtteks oli väga na, seepärast käib iga mat- ter Vilgatsile, kes teeb aeg- pusa, mis nägid päris korrali- huvitav päev: sain juurde uusi ka juurde kohe kindlasti ajalt ka „Aktuaalse kaamera” kud välja, aga lähemal uuri- teadmisi ning kogemusi aja- piknikukorv. jaoks saatelõike. Alguses oli- misel tulid esile nii mõnedki kirjanikutööst. Matka teemad andsid me toimetuses, aga peagi läk- suured vead. Kõige naljakam Gerli KÖÖSEL lastele palju arutlemisainet ja selle põhjal viidi läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasium Internetis: mängupeod “Langeb leh- ti”, “Sügis annab suvele http://kool.kng.edu.ee käe” jne. Väga huvitav oli Lk. 9, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 SAARDE SÕNUMID SAARDE LÄBI AJALOO PRISMA 78

1925. aasta. talutöö ära oma pere liikmetega, siis aja möödudes obli- 19. aprillil peeti Nõmmes laata. Kilingis ja Jäärjas tarvitati palgalist gatsioonide võlg ta- 24. aprillil avati Ristikülas pos- tööjõudu. sutud tunnistatakse tiagentuur ja samal ajal ka Uue-Ka- Märgatavat tulu andis talupida- ja Jaak Sapasel on ristes, kus liht- ja tähtkirjade operat- mise juures piimakarja pidamine. luba võlg ilma obli- sioone toimetati. Asutati piimaühinguid. 1925. aastal gatsioonide ettepa- 25. aprillil asutati-kinnitati Kilin- loodi Talli II (asutajaliikmeid 17), nekuta krepostiraa- gi-Väljaküla Hariduse selts. Voltveti (asutajaliikmeid 90), Kalita matust maha kustu- Ilmusid kitsarööpalise raudtee jaa- (asutajaliikmeid 22) ja Kikepera tada. madevahelised tariifkaugused. Nii sai (asutajaliikmeid 20) piimaühingud. Ilmus Pärnumaa sõita Nõmme alevist Viljandi, kuhu oli Piimaühingutesse tõid oma piima ka postijaamade nime- 59 km, Õissu – 38 km, Abjasse – 26 need, kes sinna ei kuulunud – um- kiri, kus oli ära too- km, Ristikülla – 18 km, Laiksaarde – bes 100 talupidajat 600 lehmaga. 1/ dud 20. novembril 31 km, Orajõele 56 km jne. 3 võist, mis kodus valmistati, turus- 1922. a. avatud Määrati kindlaks eramaaomani- tati ülesostjatele peamiselt Nõmme Voltveti postijaam. kele kuuluvad raudtee teetasud. Mei- turul, teine osa läbi Saarde Majan- 10. septembril Allikukivi le kõige ligem oli Punapargi 1 km duse Ühisuse ja kolmas osa realisee- peeti Nõmmes laata. pikkune raudteeharu, mis kuulus Vil- riti kohapeal kodu ümbruses ja tar- Septembris ajas Pärnus paiknev Kilingi-Nõmme. Kiriku tn 13.” andmeid kohalikkudelt elanikkudelt. jandi puutööstuse aktsiaseltsile ja vitati ise. 6. jalaväepolk Riigi Teataja kaudu 10. oktoobrist alustas tööd Riis- Nende andmete põhjal vangistati Jo- mida tarvitati materjali metsast väl- Piima 1 kg eest maksti sentides taga Voltvetist pärit Pada Martinit, selja kitsarööpmelisel raudteel han, Willem ja Hans Pikkurid ja Tõ- javeoks Mõisaküla ja Voltveti vahel Jäärjas 4,3, Laiksaares 3,2, Talli I kes olevat polgule 12 295 marka Timmkanali peatus, mis jäi Riissel- nis Paltmann, kes kuulunud „ühises- (Mõisakülast 11 ja Voltvetist 2 km). Piimaühingus 4,4, Talli II 3,9, Kalital võlgu. ja ja Laiksaare jaama vahele. se väerinda” ja juba varemalt osa võt- 20. mail asutati-kinnitati 4,1, Voltvetis 4,9, Kikeperas 4,9 ja Kikepera Noorsoo karskusorgani- 13. oktoobril toimus Pärnus nud kommunistli-sest tegevusest. Voltveti-Metsaküla Masinatarvitaja- Ristikülas 4,0 senti. satsiooni liikmete arv oli aastaga lan- Kodanikude Klubi ruumes metsa- Nende juurest leiti mõned laskeriistad te Ühisus. Juuli alguses tehti teatavaks Sak- genud 71-lt 49 liikmeni ja Voltveti 6kl oksjon, kus enampakkumisele läks ja laskemoona. Asi tuli sõjaringkonnakohtus aru- 1925. aastal valiti Kilingi-Nõm- sa rahvuse Kultuurnõukogu valimis- algkoolis 58lt liikmelt 31 liikmeni. Jäärja mk 68,74 tiinu metsa, mis 61 tusele. Kaebealused olid kõik vahepeal me Tuletõrje Seltsi etteotsa Karl jaoskonnad ja VI valimisringkonna Kui tänapäeva ajalehed-ajakirjad tükis oli ja maksis algselt 3 609 634 vabastatud vahi alt ja elukoha järele Leilop ja 14. augustist kandis selts (Pärnu maakond ja Pärnu linn) 5. jaos- on täis meeste-naiste otsimiskuulu- marka. politsei valve alla antud. Nendest olid uut nime Kilingi-Nõmme Vabataht- konda jäid Kilingi-Nõmme alev, Ki- tusi, siis ega see probleem pole uus. Pärnu-Tallinn kitsaroopalise kohtusse ilmunud ainult kolm, kuna lik Tuletõrje Ühing. lingi, Voltveti, Talli, Jäärja ja Pati vald. Ka 80 aastat tagasi olid lehes selle- raudtee valitsus korraldas oksjoni, et Johan Pikkur vabadust kasutades Nõu- Saarde Ühispangal oli 545 liiget, 9. augustil pidas Apostliku Õige- sisulised otsimiskuulutused ja all- saada kätte raudteejaamade metsa- kogude Venemaale põgenenud. Üle- omakapitali 1 222 772 marka, hoiu- usu kirik tuletõrje suveaias oma su- pool paar sellist: materjali laoplatside rendiraha, mida jäänud kolm kaebealust ennast milles- summasid 10 670 694 marga eest, vepidu-laata, palgates pritsimeeste * „Mees, kui vihkad naisi, tule, materjalide omanikud maksmata jät- ki süüdi ei tunnistanud, keegi neist ei võlgu oldi pangale 6 830 272 mar- orkestri 5000 marga eest tantsuks ma tahan sind lepitada. Kirjad soo- nud. Nii pakuti Riisselja jaamas haa- ütle ennast kommunisti olevat. ka, äriseis 19 851 380 marka. Pank mängima. vitavalt pildiga Kilingi-Nõmme vapakku ja kuusepalki, Laiksaare Tunnistajate ülekuulamisel selgub, töötas 3 päeva nädalas ja tööle võeti 10. augustil avati Kanakülas pos- Lilienblatti kauplus märgusõna „Val- jaamast segapuid, -pakku ja kuuse- et 1. detsembri ööl Kilingi-Nõmme palgaline arvepidaja. Pank maksis tiagentuur. ge Liilia” all. palki, Sigaste jaamast kuusepalki. alevis kohalikud kommunistlised te- hoiusummalt 7,5-12 % ja laenudelt 21. augustil peeti laata Laiksaares. * „Miks vaevu julgen teha nõrga 14. oktoobril toimus Nõmmes gelased tõesti salakoosolekut pidanud, võeti 6-15 %. 23. augustil õnnistati ja pühitseti viipe kaugusesse… Väike lootus sügislaat. millest isegi osa võtnud mõned väl- Kuni 1925. aastani töötas panga sisse uus laiendatud Saarde surnu- siiski leida kedagi, kes alalõpmata 28. oktoobril toimus Voltveti- jastpoolt sissesõitnud kahtlased isikud. eesotsas 1913. aastal valitud juhatus: aia osa. liigub mu unelmate maailmas. Hin- Keremal laat. Esiti arvatud, et see koosolek ära pee- M. Nõmmik, J. Schmidt ja J. Talts. Sügisel alustas tööd Saarde Ko- geline mees, aus, julge, tugev – ula- 31. oktoobril asutati-registreeri- ti kaebealuse Paltmanni juures, kuid Viimane küll võeti 1917. a. sõjaväk- dumajandustäienduskool, rahva kee- ta käsi mulle – tulen kaasa siis, kui ti Talli muusika-lauluselts. pärast on selgunud, et koosolekut kor- ke ja tema asemele tuli J. Tomberg. les „Supikool”. Maja oli algselt ehi- leian sind, mu kauge unistus.” Va- 26. novembril toimus Pati-Nur- raldanud põgenenud Johan Pikkur, kes juba 1918. a. saadik tuntud 1925. aastal kutsuti kokku erakorra- tatud vene õigeusu kirikukooliks nus 25-35. Kirjad Kilingi-Nõmme meotsal laat. kommunistline tegelane koha peal ol- line peakoosolek ja valiti uus juha- (praegu eravalduses ja selles asub Lilienblatti kauplusesse. Märgusõna 28. novembril toimus suur sügis- nud. tus, nõukogu ja revisjonikomisjon. ööklubi Gia ). Kool oli algselt ühe- „Tütarlaps üksi tormides.” laat Allikukivil. Kaitsepolitsei ülema abi, kes tun- Juhatusse valiti P. Gerberson, J. Tam- aastase õppekavaga. Majapidamist Ilmusid ka sellised kuulutused: 2. detsembri „Päevaleht” kirjutas: nistajana kohtus viibib, ei tea tõenda- mist ja H. Tallo. ja aiandust õpetas Ella Kalm, kes oli „Rahvaste poolt tunnustatud tõe- „Kilingi-Nõmme mehed õigeks. da, et süüpingil istuvad kolm kaebe- Suurele hulgale Saarde rahvast ka juhataja. Kangakudumist õpetas prohvet psühho-astroloog L. J. Ei leitud süüdtõendavaid andmeid. alust osa oleks võtnud 1. detsembri ööl andis talupidamine tööd. Saarde ta- Elfriide Sardis, käsitööd Anny Pool. Berns. Detsembris läinud aastal 1. det- ärapeetud salakoosolekust. Kaebe- ludes oli kokku üle 8000 inimese ja Viljandi-Pärnu rahukogu tsiviil- Ennustan igale tema saatuse sün- sembri sündmuste kohta juurdlust toi- aluste poolt kaasatoodud tunnistajad rikkamad vallad olid Kilingi, Laik- osakond kutsus Jaak Sapase palvel nist surmani. Arvutan teaduslikult metades sai kaitsepolitsei Pärnu osa- tõendavad aga selle vastu, et kahtlu- saare ja Voltveti, kus igaühes üle üles kõiki isikuid, kelle käes oli ob- viimistletuid horoskoope. Õpilaste- kond teateid, et Kilingi-Nõmme ale- sealused ööl vastu 1. detsembrit ko- 1400 inimese. Suuremad talud olid ligatsioone Pärnumaal Voltveti val- le määran õiged vaimuanded. Kui ei vis, mis asub Pärnust umbes 35 kil. dus maganud. Sõjariistade hoidmise Jäärjas ja Tallil, kus talus töötas 6 las oleva Suitsu-Pärna (Suitso-perna) ütle õigesti – loobun tasust. kaugusel, kohalikud kommunistid olid pärast on diviisi ülem neid karistanud. inimest. Kõige tihedamini oli põllu- nr 1012 talu peale 27. mail 1887. a. P.S. on minu juures müügil 1. detsembril kavatsuselolevast mäs- Kohus ei leia neid süüdi olevat ja majanduslik maa rahvaga asustatud O. von Stryki kasuks ingrosseeritud moodsat teaduslikku kirjandust, sust teadnud ja sel ööl mingisugust mõistab kõik kolm õigeks.” Laiksaares, kõige hõredamalt 4. oktoobrini a 1100 rubla suuruses, nagu „Närvilisus”, „Edu kõikjal”, koosolekut pidanud. Jääb pooleli. Jäärjas. Kui Laiksaares ja Patis tehti neid 6 kuu jooksul teadma, et antud „Armastus ja abielu õnn” jne. Kaitsepolitsei ametnik, kes koha- peale asja uurima saadeti, sai lähemaid Olev PAUKSON Eesti Rahva Muuseum kutsub võistlema

mikloom”, oodatud on ka vabatee- posti teel. Vastuste väärtust tõstavad need kirjutised osalevad vabateema- ümbrikus Teie kontaktandmeid, mis malised kaastööd. fotod ja dokumendid. liste tööde rühmas. Nendelgi teema- ei kuulu avaldamisele. Teemaga „Inimene ja võim. Teema “Lemmikloom” annab del kirjutamine on lihtsam abistava Laekunud tööd vaatab läbi hin- Eesti Rahva Muuseumi korres- Kokkupuuted võimuesindajate ja osalejale palju võimalusi. Kirjutada küsimustiku abil, suunavaid küsimu- damistoimkond, kes teeb kokkuvõt- pondentide võrk tähistab algaval aas- ametiasutustega” soovime saada võib oma lemmiku(te)st või tuttava- si saab kas meie koduleheküljel lei- teid iga teema kohta eraldi. Paremaid tal oma 75. aastapäeva. Aastaküm- konkreetseid kirjeldusi kõikvõima- te omadest. Vastuste abil soovime duvatest küsimuslehtedest või muu- töid auhinnatakse rahaliste preemiate nete jooksul on muuseumi käsikir- likest kokkupuudetest ametiisikute- uurida, miks inimene lemmiklooma seumist. ning muuseumi väljaannetega. Kok- jalisse arhiivi laekunud kirjasaatjate ga ja asjaajamistest asutustes nii oma vajab ja kuidas kulgeb looma ja tema Võistlustööde esitamise tähtaeg kuvõtete tegemine ja auhindade kät- abiga arvukalt kaastöid nii etnograa- igapäevases elus kui ka muu argielu peremehe igapäevane elu. Kirjutada on 1. august 2006. a. aadressil: Ees- teandmine toimub XIV kirjasaatjate filistel, kultuuriloolistel kui igapäe- korraldamisel. Seekord keskendume võib nii vabas vormis kui toetudes ti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 päeval 29. septembril 2006. vaelu kajastavatel teemadel. Kirja- põhiliselt nõukogude perioodile ja küsimuskavale, mille leiab samuti Tartu või [email protected]. Samast saab Saadud materjal ei kuulu tagas- saatjate töö seisneb muuseumi poolt sellele eelnenud Eesti Vabariigi aja- koduleheküljelt. Ei teeks paha, kui ka abistavaid küsimuskavasid ja täp- tamisele, on mõeldud kasutamiseks koostatud küsimuslehtedele vastami- le. Oma vaatenurgast võib kirjutada Te oma sõpra tutvustaksite fotode semaid tööjuhiseid. teaduslikul otstarbel ja säilitatakse ses, ent 48 aasta eest seadsime tra- tavainimene, võimuesindaja või näol. Lubatud on töid esitada nii A4 Eesti Rahva Muuseumi arhiivis. ditsiooniks korraldada iga-aastasi ametiisik. Kellel on välja kujunenud oma formaadis paberile vormistatult (ma- Head pealehakkamist ja edu teatmematerjali kogumise võistlusi, Teemat aitab lahti kirjutada kü- meelisteema (nt. kodukoha või -talu sinkirjas, käsitsikirjutatult) kui digi- meie argielu tööde ja toimetuste ning mil keskendume ühele-kahele muu- simuskava, mida on võimalik saada ajaloo ja eluolu uurimine, Venemaa taalselt. Kellel on arvuti kasutamise pidupäeva tavade jäädvustamisel! seumi uurimisteemale. Algava võist- muuseumi koduleheküljelt http:// eestlaste elu ja represseerimiste ka- võimalus, siis nendelt eelistaksime luse peateemadeks on „Inimene ja www.erm.ee lingi Koostöö alalingi jastamine, nõukogude-aegse elu kä- saada kirjutatut CD-l või e-kirjaga. Tiina TAEL võim. Kokkupuuted võimuesindaja- Küsimuslehed alt, samas võib küsi- sitlemine, käsitöötehnikate ja töö- Töid võib esitada anonüümselt, ERMi korrespondentide võrgu te ja ametiasutustega” ning „Lem- muslehte nõutada ka muuseumist protsesside tutvustamine vm), siis ent sel puhul sooviksime kinnises juhendaja SAARDE SÕNUMID Lk. 10, nr.2 (60), reede, 23. detsember 2005 Jõuluhuumor ÕNNITLEME! SPORDIUUDISED HOIATUS! Vaid täiskasvanutele! detsembrikuu juubilare EMSL “Jõud” noorte MV • Mitte ükski tuntud põhjapõdra liik ei oska lennata. KUID vähemalt 300 000 elusorganismi on veel klassifitseerimata ja kuigi enamuse moo- 90. sünnipäeval kiirmales dustavad neist putukad ja muud sellised, ei välista see TÄIESTI kindlalt, Elfriede Mõttus et leidub lendava põhjapõdra liik, mida vaid Jõuluvana ise on näinud. 80. sünnipäeval EMSL “Jõud” noorte MV kiirmales toimusid 19. no- • Maailmas on 2 miljardit last (alla 18 aastased isikud). KUID kui- Jelena Kasela vembril 2005. a Viljandis. võrd Jõuluvana ei tegele moslemite, hindude, juutide ja budausuliste las- Linda Puusepp Edukalt esinesid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpi- tega, vähendab see tema töömahtu 15 % koguarvust – 378 miljonini vas- Erna Savi lased. Kuni 13 a tüdrukute seas võitis 1. koha Mary-Heleen tavalt Rahvastiku Loenduse Ametile. Keskmiselt teeb see 3,5 last majapi- 75. sünnipäeval Lillemäe, poistest võitis Silver Kiviselg ning 3. koha saa- damise kohta, s.t. 91,8 miljonit kodu. Eeldame vähemalt üht head last Hilja Kaldma vutas Timo Tamm. Kuni 16 a poistest võitis Sten Kasela. peres. Karl Kask • Jõuluõhtul on Jõuluvanal aega töötada 31 tundi, tänu erinevatele Esta Pärnpuu ajavöönditele ja Maa pöörlemisele. Eeldame, et ta liigub idast läände (see Asta Ruukel EMSL “Jõud” noorte MV näib loogilisena tänu samale põhjendusele). See tähendab 822,6 visiiti Hilja Saar sekundis. See tähendab ümmarguselt 1/1000 sekundit ühe kodu kohta – Herdi Sutt lauamängude mitmevõistlusel peatuda, hüpata saanist välja, jagada kingid puu alla, süüa, mida talle on 70. sünnipäeval EMSL “Jõud” noorte MV lauamängude mitmevõist- jäetud, hüpata saani ja liikuda järgmise majani. Eeldame, et kõik need Anna Ennusaar luses toimusid Saugas 22. oktoobril 2005. a. 91,8 miljonit peatust on üle Maa ühtlaselt jaotunud (mis on loomulikult Heino Ilves Kuni 12 a poiste seas võitis 1. koha Aare Kartau ja vale, kuid lihtsustab märgatavalt meie arvutusi). Niisiis, nüüd võime rää- Laine Kulviku tüdrukutest Mary-Heleen Lillemäe. kida 125 kilomeetrist majapidamise kohta, kogu tee on 114,5 x 100 mil- Jaan Lindov Kuni 15 a poistest sai Sten Kasela 3.koha ja tüdruku- jonit kilomeetrit, arvestamata peatusi, mida ta peaks tegema (nagu igaüks Lembit Nõmm test Annika Ojasild ka 3. koha. meist vähemalt mitu korda 31 tunni jooksul), arvestamata söötmist jne. Heljo Tamson Maakondade võistkondliku karika võitis Pärnumaa See tähendab, et Jõuluvana saan liigub kiirusega 1040 km/s, 3000 kordse Vello Varilepp esindus, kus eelpool nimetatud võistlejad aitasid karikat hääle leviku kiirusega. Võrdluseks – kiireim inimese poolt tehtud liiku- 65. sünnipäeval võita. misvahend – kosmoseaparaat Ulysses liigub maksimaalselt 43,8 km/s, Ülo Ennusaar tavaline põhjapõder aga maksimaalselt 24 km/h. Otto Iloste Heini Kalvist • Saani kasulik võimsus lisab teise huvitava elemendi. Eeldame, et Jaan Leppik Pärnumaa noorte MV ükski laps ei saa rohkem kui keskmise Lego komplekti (1 kg), siis peaks Helmut Pahk lauamängude mitmevõistlusel saan kandma 321 000 tonni, arvestamata jõuluvana, keda on tavaliselt Indrek Piiroja ikka ülekaalulisena kujutatud. Maapinnal ei suuda tavaline põhjapõder Endel Roosna Pärnumaa noorte MV lauamängude mitmevõistluses eriti üle 150 kg paigast liigutada. Isegi oletades, et „lendav põhjapõder” Maia-Maret Saar toimusid Saugas 7. oktoobril. (vt punkt 1) suudab nihutada paigast KÜMME KORDA ROHKEM, kui Reet Sinik Kuni 12 a poiste seas võitis 1. koha Aare Kartau ja 2. tavaline, ei suuda seda tööd teha ei 8 ega isegi 9 põhjapõtra. Meil läheb Virve Sündema koha Mikk Meeras (Tihemetsa PK) ning Timo Tamm sai vaja 214 300 põhjapõtra. See suurendab kogu massi 353 430 tonnini. 60. sünnipäeval 3. koha (Kilingi-Nõmme Gümnaasium). Jälle, võrdluseks – see on 4 korda rohkem kui laeva „Queen Elizabeth” Astrid Aasav Samaealistest tüdrukutest võitis Mary-Heleen Lille- mass. Malle Härm mäe (Kilingi-Nõmme Gümnaasium), 2. koha sai Pille-Riin • Kiirusega 1040 km/s liikuv 353 000 tonnine mass tekitab kohuta- Helve Rallmann Saarpere ja 3. koha Mari-Liis Talts (Tihemetsa PK). valt suure õhutakistuse – see aurustab põhjapõdra analoogiliselt Maa Liina Saks Kuni 15 a poiste hulgas oli parim Sten Kasela (Kilin- atmosfääri siseneva kosmoselaevaga. Põhjapõtrade juhtpaar absorbee- Valdimir Smirnow gi-Nõmme Gümnaasium) ja tüdrukute seas Annika Oja- rib 14,3 kvintiljonit (1018) dþauli energiat. Sekundis. Igas. Lühidalt, nad Pille Talts sild (Tihemetsa PK). aurustuvad peaaegu silmapilkselt, siis nende taga asuvad põdrad ja kok- Jaan Telve Võistkondlikult võitis Pärnumaa koolide karika Tihe- kuvõttes tekitavad nad kohutava lööklaine. Kogu põhjapõtrade rakend Maidu Tohv metsa PK koosseisus Aare Kartau, Mikk Meeras, Pille- aurustub 0,000426 sekundiga. Jõuluvanale aga mõjub tsentrifugaaljõud, Riin Saarpere, Mari-Liis Talts, Annika Ojasild, Sven Saar- Saarde Vallavalitsus mis on 17 500,6 korda suuremad kui gravitatsioonijõud. 125-kilogram- pere. 2. koha sai Kilingi-Nõmme Gümnaasium koossei- mine Jõuluvana (see tundub veel kuidagi kõhnuke olevat) surutakse vas- sus Mary-Heleen Lillemäe, Timo Tamm, Janar Oks, Sten tu saani seljatuge 2157507,5 kilogrammise jõuga. (N-des saamiseks kor- Kasela, Kalmer Suigusaar, Silver Kiviselg. ruta g-ga). KUHU MINNA Eiki LEHEMETS Kokkuvõttes – kui Jõuluvana kunagi üritas Jõuluõhtul kinke jagada, siis nüüd on ta surnud. MEIE LINNAS Canonical List Of Holiday Humor

29.12. kell 2000 KILINGI-NÕMME KLUBIS Häid jõulupühi, Aastavahetuse PIDU. head vana aasta - võimlemisklubi GITHA SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus - varieteeprogramm lõppu ja - tantsuks KIHNU POISID õnnerikast tervitab - ilutulestik uut aastat! Pääse 50.- endiseid ja praeguseid Kaetud laud 100.- MTÜ AIK Livonia 01.01. kell 0030 KILINGI-NÕMME KLUBIS töötajaid! Tantsuga uude aastasse. Joel STEINFELDT Soovime rahulikku jõuluaega Tasuta. ja head uut aastat kõigile! 31.12. kell 0000 TALI SELTSIMAJAS Aastavahetuse pidu. Disco. Ilutulestik. u Soovime kõigile meie suure valla elanikele „Vanatur rahulikku jõuluaega! Kiida end, näita end! Äri” Uuel, 2006. aastal – Reklaami ennast! soovib töiseid mõtlemisi, Väljaandja: Saarde Vallavalitsus linna- ja vallarahvale taibukaid ütlemisi, Tel.: 449 2444 häid jõule! Toimetas: Ahti Seller vähem pettumusi, Tel.: 56 455 426 “Vana aasta võtmed vööl E-mail: [email protected] ametis on sellel ööl asjalikke ettevõtmisi, Korrektuur: Ille Varner Ta vanad silmad säravad kui avab uue väravad.” meeldivaid kordaminekuid Trükk: kaks & pool Tel.: 044 33 703 ja head tervist! www.kakspool.ee Kuulutuste vastuvõtt: „Vanaturu Äris” Sigaste Külaselts T–L kl. 10.00 – 14.00