TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2018 – 31.12.2018
Tiit Maran Tallinna Loomaaia direktor 30. aprill 2019
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS
2. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS
2.1 Teadustegevus 2.2 Arendustegevus 3. LOOMKOND, SELLE ARENDAMINE JA HALDAMINE
4. KÜLASTATAVUS JA MÜÜGITEGEVUS
5. HARIDUSTEGEVUS
6. MEIE INIMESED
7. TÄNAME OMA TOETAJAID JA VABATAHTLIKKE
8. PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD
8.1 Omatulud 8.2 Tegevuskulud 8.3 Ülevaade investeeringutest 8.4 Välisprojektid
9. OLULISEMAD TEGEVUSED 2019. AASTAL
1. SISSEJUHATUS
Loomaaia tegevusvaldkonnaks on loodusharidusliku tegevuse kaudu loodus- ja keskkonnateadmiste populariseerimine, liigikaitse ja teaduslik uurimistöö, täienduskoolituse võimaldamine ning inimestele looduslähedases keskkonnas puhkevõimaluste pakkumine.
2018. aasta lõpu seisuga oli Tallinna Loomaaia kollektsioonis ligi 12 000 isendit 518 liigist/ alamliigist vt loomade aruanne. Aasta jooksul saatis Tallinna Loomaaed loomi 7 riiki Euroopa Liidus, Venemaale ja Iisraeli.
2018. aastal külastas Tallinna Loomaaeda 431 209 külastajat, mis on pea 24 000 külastajat enam kui 2017. aastal. Selle peamiseks põhjuseks oli Tallinna Loomaaia polaariumi jääkarude ekspositsiooni avamine 2017. aasta lõpul. Keskkonnahariduskeskuse ruume ja piknikuplatse kasutati firmaürituste, konverentside ja koolituste läbiviimiseks 99 korral, kokku oli neil üritustel ca 6700 osalejat. Loomaaialt telliti loenguid, ekskursioone ja töötubasid. Sügishooajal alustati taas loomade kommenteeritud söötmisega, tutvustamaks külastajatele loomade liigiomast käitumist. Koolivaheaegadel korraldati loomaaias loodushariduslikke linnalaagreid, milles osales kokku 208 last. 2018. aastal viidi läbi 328 eesti- ja venekeelset õppeprogrammi koolidele ja lasteaedadele ning 171 laste sünnipäevaprogrammi. Keskkonnahariduskeskuses toimus 10 näitust. Looduskoolis tegutses 22 huviringi 249 õpilasega. Looduskooli õpilased osalesid Aegna õppelaagris ja Läänemaa ekskursioonil.
Tallinna Loomaaia eestvedamisel toimus loomaaias 23. – 25. maini 2018 rahvusvaheline Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsiooni (EAZA) Liigikaitse Foorum, mida korraldatakse iga kahe aasta järel.
Foto 1. Konverentsi toimumiskoht Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses.
Foto 2. Esineb Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran Konverentsil osales üle 150 loomaaedade ja akvaariumide, liigikaitseorganisatsioonide ja in situ liigikaitseprojektide esindaja. Kolme päeva jooksul peeti eriteemalisi ettekandeid ja töötubasid, jagamaks informatsiooni ja nõuandeid üle maailma toimuvate liigikaitseprojektide kohta. Loomaaedade ja akvaariumide ühendusena peab organisatsioon looduskaitse edendamist üheks oma peamiseks eesmärgiks ning näeb oma rolli palju laiemana, kui ainult ohustatud liikide säilitamine tehistingimustes.
Foto 3. Konverentsil osalejate ühisfoto
Loomaaias peeti ka 2 loodusteaduslikku konverentsi: „Loodushoiu sõnumid“ koostöös Tartu Ülikooliga ning „Liigikaitse Eesti ajateljel“ mitmete asutuste ja MTÜde koostöös. Viimasele järgnesid Tallinna Loomaaia poolt korraldatud ja teadlaste juhitud 11 loodusretke “Eesti loodus loomaaias”, mida rahastas Keskkonnaamet. Lõppes rahvusvaheline projekt Smart Zoos – Nutikad Loomaaiad ja avati Veskimetsa püsinäitus/õpperada loomaaias SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamise toel. Jätkati loomapäevade ja loodushariduspäevadega.
2018 sai Tallinna Loomaaed õppepraktikabaasiks Tallinna Kopli Ametikooli aianduse eriala õpilastele. Tallinna Kopli Ametikooli aianduse eriala ja Räpina Aianduskooli aianduse eriala 3 õpilasele võimaldati ettevõttepraktika läbiviimine loomaaias. Aianduse ja heakorra osakonnas jätkati mesilaste pidamise ja ekspositsiooni arendusega seotud tegevusi.
Augustis külastasid loomaaeda EAZA (Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni) kontrollid, kes hindasid meie loomaaia praeguse olukorra ja tulevikuväljavaadete vastavust rahvusvahelistele normidele. Kontrollkäigu tulemusena otsustatakse tuleva aasta kevadeks, kas Tallinna loomaaed säilitab EAZA täisliikme staatuse või mitte.
Looduskaitsekuu avamisel omistati Tallinna loomaaia direktorile, euroopa naaritsa uurijale ja kaitsjale Tiit Maranile Eesti looduskaitse hõbemärk.
2. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS
2.1 Teadustegevus
2.1.1 Jätkus euroopa naaritsa paljundusprogrammide edukas koostöö. Loomaaia liigikaitselaboris valmis LIFE Lutreola Spain projekti raames ja koostöös sihtasutusega Lutreola euroopa naaritsa ida ja lääne populatsioonide tehisasurkondade geneetiline uuring, mille käigus saadi ülevaade neis asurkondades elavate naaritsate geneetilise mitmekesisuse seisust. Euroopa naaritsa üleeuroopalise paljundusprogrammi EEP (European Endangered Species Program) üheks tulevikueesmärgiks on ühendada kaks hetkel eraldi hallatavat tehisasurkonda, naaritsa ida ja lääne populatsioonid, sest isendite vähese arvukuse tõttu on lääne populatsiooni hääbumise oht suur.
2.1.2 DNA uuringute laboris tegeldi teadustööga: valmis lendorava ja naaritsa uuring, teostati keskkonnaekspertiise, avaldati teadustöid ja artikleid. 2.1.3 Tallinna Loomaaias tehtud uuringute põhjal publitseeriti üks artikkel eelretsenseeritavas ajakirjas: Kneidinger, Nadja; Nagl, Astrid; Kiik, Kairi; Schwarzenberger, Franz; Maran, Tiit (2018). The individual courtship behaviour of male European mink (Mustela lutreola) is a good indicator for their breeding success. Applied Animal Behaviour Science, 205, 98−106.10.1016/j.applanim.2018.05.007. 2.1.5 Avaldati peatükk õpikus: Maran, T, Randveer, T ja Tummeleht, L: Metsloomade heaolu. „Loomade heaolu“ Eesti Maaülikool, Tartu 2018., lk. 190 - 218 ISBN 978-9949-629- 28-2. Peatükis käsitletakse eksootiliste loomade heaolu tehistingimustes. 2.1.6 Loomaaia liigikaitselaboris kogutud andmete põhjal kaitses noor teadur Kairi Kiik Tartu Ülikoolis edukalt oma doktoritöö „Ohustatud Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) sigimine ja käitumine tehiskeskkonnas“. 2.1.7 Ilmuma hakkas euroopa naaritsa liigikaitselise tegevuse ingliskeelne uudiskiri, mis annab lühiülevaate, mida selle äärmiselt ohustatud pisikiskja kaitseks erinevates Euroopa riikides tehakse. Esimene väljaanne tutvustas lisaks 2017. aastal toimunu kajastamisele ka euroopa naaritsa ja tema kaitse hetkeseisu. Esimene uudiskiri on kättesaadav siit: European mink Newsletter 2017 2.2 Arendustegevus
2.2.1 Valmis Tallinna Loomaaia strateegiline arengukava (2018 – 2038) vt https://tallinnzoo.ee/wp-content/uploads/2019/03/ZOO_Arengukava_A5.pdf 2.2.2 Valmis troopilise vihmametsa (Pilvemets) ehitusprojekt. 2.2.3 Alustati tiigrioru kontseptsiooni koostamisega. 2.2.4 Algas uue naaritsakompleksi ehitus. 2.2.5 Renoveeriti veterinaarosakond, et viia ta kooskõlla tänapäevaste veterinaarnõuetega.
3. LOOMKOND, SELLE ARENDAMINE JA HALDAMINE
Kollektsioon püsis stabiilne ja erilisi muutusi ei toimunud. Zoo-osakondades peeti ligi 65 rahvusvahelistesse programmidesse (EEP, ESB) kuuluvat liiki. Nende liikide kohta anti päringute laekumisel informatsiooni vastavate programmide koordinaatoritele ja suguregistri pidajatele.
2018 talvel alustati esmakordselt kollektsiooni planeerimise töörühmaga ning koostati kollektsiooni plaan imetajate rühma kohta. Järgmine aasta jätkub teiste loomarühmade kollektsiooni planeerimine.
2018 sügisel alustati loomade treenimise pilootprojektiga ja tänu sellele õnnestus loomaaednikel teravmokk-ninasarvik Kigoma kõrvast verd analüüsideks võtta ilma narkoosita. Tallinna loomaaias nagu ka mujal maailmas treenitakse loomaaialoomi selleks, et muuta talitamis- ja veterinaarprotseduurid lihtsamaks ja loomadele stressivabamaks.
2018. aasta detsembris sisustati elevandimajas 18 terraariumi koos 3D taustaga. Elevandimajas toimus töötajate ruumide renoveerimine. 2018. aastal toimus ka ilveste aediku ümberehitus ja sisustamine.
Maikuus uinutati koostöös maaülikooli veterinaaridega jääkaru Nord, et teda uude polaariumi üle viia. Elu jooksul mitmeid kordi kolinuna keeldus ta vabatahtlikult transpordikasti minemast.
Foto 4. Jääkaru Nord uues polaariumis. Juulikuus toimus isaelevant Carli operatsioon koostöös Eesti Maaülikooli loomaarstidega, kes olid esindatud viieliikmelise kirurgide meeskonnaga. Tegevusi juhtis Eesti Maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli kliiniline juht Aleksandr Semjonov. Lisaks osales dr. Cobus Raath, kes on töötanud 15 aastat Lõuna-Aafrika Vabariigi Krügeri Rahvuspargis ja on väga suurte kogemustega spetsialist elevantide ravi alal.
Kuna suurem ravi vajav koht asus elevandi parema küünarliigese juures, oli oht, et täieliku anesteesia ajal jääb elevant lebama valele küljele, mistõttu oli valitud anesteesia seisvas asendis. Oli ka risk, et Carl kukub ja tema püsti aitamiseks oli kohal 41 Vahipataljoni ajateenijat, et kuus tonni kaaluvat elevanti vajadusel liigutada. Kõik läks siiski plaanipäraselt – elevant jäi unne õiges asendis ja ajateenijate abi loomaaial vaja ei läinud.
Foto 5. Carl õiges asendis. Augustis võeti loomaaia kolme ninasarviku ninast DNA-proov Inglismaale saatmiseks: Manchesteri ülikoolil ja Chesteri loomaaial on käsil ühisprojekt, mille käigus tehakse kindlaks kõigi teravmokk-ninasarvikute genotüüp, kes kuuluvad Ohustatud Liikide Euroopa Programmi (EEP).
2018. aastal toimus esimest korda loomade vahetamine. Vahetusse läksid Tallinna Loomaaia ja Toledos asuva euroopa naaritsa paljunduskeskuse (FIEB – Foundation for the Investigation in Ethology and Biodiversity) emased euroopa naaritsad. Vahetamise eesmärk oli emaseid loomi paaritada kohalike isasloomadega ja välja selgitada, kas kahe erineva populatsiooni isendid on võimelised omavahel järglasi saama. Suvel sündisid Tallinna loomaaias viis euroopa naaritsa poega, kellest kaks saadeti Toledos asuvasse euroopa naaritsa paljunduskeskusesse.
Foto 6. Pildil oleva Leitzarani pesakonna 10-päevastel poegadel on silmad veel suletud ja seljas hall titekarv. Aeg-ajalt päästetakse loomaaias loodusest leitud ja loomaaeda toodud loomi. Juulikuus kolisid loomaaeda Raplamaal maantee äärest leitud kaks saarmapoega. Siin püüti nad üles kasvatada nii, et nad inimesesse ei kiinduks ja sirgununa loodusesse tagasi saaksid minna.
Foto 7. Saarmad 2018. aastal tuli amuuri tiigrite ja amuuri leopardide EEP koordinaatorilt Jo Cookilt ettepanek laenata amuuri tiiger Pootsman (Panthera tigris altaica) ajutiselt Tšehhi Vabariiki Zlín-Lešná loomaaeda paljunemiseks. Muskusveis (Ovibos moschatus) saadeti Soome Vabariiki Korkeasaari loomaaeda.
Foto 8. Amuuri tiiger Pootsman uues kodus Zlín-Lešná loomaaias. Tabel 1. Selgroogsete ja selgrootute liikide arv Tallinna loomaaia kollektsioonis 2018 alguses ning 2019 alguses
AAST IMETAJA LINNU ROOMAJA KAHEPAIKSE KALA SELGROOTU KOKK A D D D D D D U
2018 90 113 40 17 144 96 500
2019 88 105 40 17 90 95 435
Tabel 2. Selgroogsete ja selgrootute isendite arvukus Tallinna loomaaia kollektsioonis 2018 alguses ning 2019 alguses
AAST IMETAJA LINNU ROOMAJA KAHEPAIKSE KALA SELGROOTU KOKK A D D D D D D U
2018 865 623 148 259 1 999 7 063 10 957
2019 823 578 128 274 716 6 612 9 131
Traditsiooniliselt edukas oli sõraliste ja kabjaliste sigimine. Saadi järglasi paljudelt haruldastelt ja EEP/ESB liikidelt. Erilist tähelepanu väärib Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimistu järgi klassifitseeritud eriti ohustatud liigi kubani tuuri (Capra caucasica caucasica) ja äärmiselt ohustatud liigi tadžiki keerdsarvkitse (Capra falconeri) paljunemine. Edukalt paljundati äärmiselt ohustatud euroopa naaritsat (Mustela lutreola). Järglasi andsid ka kaksküürkaamelid (Camelus bactrianus), miilud (Elaphurus davidianus), ameerika piisonid (Bison bison), euroopa piisonid (Bison bonasus), lakklambad (Ammotragus lervia), keskaasia kilpkonnad (Testudo horsfieldii). Lindudest munesid mitmed haruldased liigid nagu habekotkad (Gypaetus barbatus), kuukabarrad (Dacelo novaeguineae), valgekured (Leucogeranus leucogeranus), jaapani kured (Grus japonensis), lumekakud (Bubo scandiacus). Osakonnas kasvatatud söödaloomadest kasutati söötmiseks oma osakonnas ja anti teistesse osakondadesse 94160 selgrootut ja 17423 närilist.
Kollektsioonist läksid välja järgnevad linnud: kalju-kivikana (Alectoris graeca), nenelagle (Branta sandvicensis), vaaraohani (Alopochen aegyptiaca), soopart e. pahlsaba (Anas acuta), läänesõtkas (Bucephala islandica), väike nösuhani (Chloephaga rubidiceps), viupart (Mareca penelope), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), suurmaina (Gracula religiosa), ohakalind (Carduelis carduelis).
Kollektsiooni lisandusid järgnevad liigid: saarmas (Lutra lutra), puna-rosellapapagoi (Platycercus elegans), harilik hulginisa-rott (Mastomys natalensis), tiigerbootsia (Chromobotia macracanthus), vöödiline jänkukala (Leporinus fasciatus), pirapatinga (Piaractus brachypomus), perekond - haipangaasius (Pangasianodon), punauim lamepeasäga (Phractocephalus hemioliopterus), spaatel-lamepeasäga (Sorubim lima), lüüra-kilpsäga (Panaque bathyphilus), teravnina-kirevkala (Poecilia sphenops), midas-kraatrikala (Amphilophus citrinellus), surinami pärlmutterkala (Geophagus surinamensis), uaru (Uaru amphiacanthoides), kaguaasia ronikala ehk guraami (Osphronemus goramy).
4. KÜLASTATAVUS JA MÜÜGITEGEVUS
Loomaaeda külastas 2018. aastal 431 209 külastajat, mis on pea 24 000 külastajat rohkem kui 2017. aastal (vt tabel). Keskkonnahariduskeskuse ruume ja piknikuplatse kasutasid ärikliendid ja MTÜd oma firmaürituste, konverentside ja koolituste läbiviimiseks 99 korral, kus osales ca 6700 inimest. Loomaaialt telliti juurde loenguid, ekskursioone ja töötubasid. Sügishooajal alustati taas loomade kommenteeritud söötmist, eesmärgiga tutvustada külastajatele loomade liigiomast käitumist.
Tabel 3. Loomaaia teenuse kasutamine 2016–2018
Muutus % 2016 2017 2018 2018/2017
Külastajate arv 406 322 407 173 431 209 24 036 5,9%
Korraldatud ekskursioonide arv 413 285 348 63 22,1%
Loomaaia juures tegutsenud õpperingide arv 26 22 22 0 0,0%
Korraldatud ürituste arv 180 122 99 -23 -18,9%
Õppeprogrammid 305 264 328 64 24,2% 5. HARIDUSTEGEVUS
Kokku telliti 348 loomaaia ekskursiooni. Koolivaheaegadel oli 4 linnalaagrit. Linnalaagrites osales kokku 208 last. 2018. aastal viidi läbi 171 laste sünnipäevaprogrammi, neist 129 eesti ja 41 vene keeles. Keskkonnahariduskeskuses toimus 10 näitust. Kokku viidi läbi 328 õppeprogrammi koolidele ja lasteaedadele, neist 112 vene keeles. Looduskoolis tegutses 22 huviringi 249 õpilasega. Looduskooli õpilased osalesid Aegna õppelaagris ja Läänemaa ekskursioonil.
Lõppes rahvusvaheline projekt Smart Zoos – Nutikad Loomaaiad ja avati Veskimetsa püsinäitus/õpperada loomaaias SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamise toel. Jätkati loomapäevade ja loodushariduspäevadega, osaleti Eesti looduse päeval 18. augustil ja Teadlaste Öö Festivalil 27. septembril.
Toimusid loodusteaduslikud konverentsid: 22.-23.03 „Loodushoiu sõnumid“ koostöös Tartu Ülikooliga, eesmärgiga käsitleda kultuuri ja looduse läbipõimumise küsimusi ja 14.-15.08 „Liigikaitse Eesti ajateljel“ mitmete asutuste ja MTÜde koostöös. Viimasele järgnesid loomaaia poolt korraldatud ja teadlaste juhitud 11 loodusretke “Eesti loodus loomaaias”, mida rahastas keskkonnaamet.
Keskkonnaameti ja Haridusameti toel istutasid Tallinna lasteaedade lapsed aprillis 2018 koos abilistega loomaaeda 100 toredat puud: rumeelia mände, serbia kuuski, palsaminulge, kaljumände, lehiseid, kuuski ja robiiniaid. Oma puu paremaks kasvamiseks valmistas iga lasteaed ette loitsu. Sündmus toimus projekti „Tallinna alusharidus 100“ raames.
Loomaaed alustas vanade mobiilide kogumist, sest üle 80% nendes kasutatavatest materjalidest on taaskasutatavad. Kogumiskastist viiakse telefonid jäätmekäitleja juurde, kus need lammutatakse erinevateks osadeks. Tuues oma vana mobiili loomaaeda, aitad kaitsta loomade looduslikke elupaiku.
Aprillis 2018 naaritsapäeva vääriliseks tähistamiseks kuulutas loomaaed välja joonistusvõistluse „Eesti 100 naaritsat“. Osaleda võisid nii mudilased kui täiskasvanud, töid hinnati viies vanusevahemikus.
25. augustil 2018 tähistas loomaaed oma 79. sünnipäeva loodushariduspäevaga. Loomaaia looduskool alustas registreerimist algava õppeaasta huviringidesse. Keskkonnahariduskeskuses oli avatud infopunkt, kus sai vastuseid kõigile huviringe puudutavatele küsimustele ning soovi korral ka ringi registreeruda. Loomaaias oli avatud 7 erinevat hariduslikku infokioski, kus sai infot erinevate loomade ja loomarühmade kohta: ninasarvikud, šimpansid, naaritsad, kotkad, jääkarud, tiiger, eluslooduse klass. 6. MEIE INIMESED
Tallinna loomaaias oli 2018. aastal 213,25 koosseisulist töökohta. Töötajaid oli kokku 219, sealhulgas 5 peatatud töölepingut, mis on 1 töötaja rohkem kui 2017. aastal samal ajal. Kinnitatud palgamäär kuus oli 182 670 eurot. Suuremad struktuurimuudatused 2018. a toimusid veebruaris, mil loodi mitmed uued töökohad (koostöösuhete koordinaator, geenitehnoloog, loomaarst jne) ja uus osakond (müügi- ja turundusosakond). Ümber nimetati loodushariduse ja avalike suhete osakond ja zooteenistus, vastavalt loodushariduse osakonnaks ja veterinaarosakonnaks. Töökohtade täitmiseks kuulutati avalikke konkursse 2018. aastal 6 (müügi- ja turundusosakonna juht, loomade kollektsioonijuht, loomaarst ja loomaarsti abiline, kommunikatsiooni spetsialist, hooldusosakonna juhataja ja zoo-osakonna juhataja) ja 2017. aastal 3 (majandusjuht, kommunikatsiooni spetsialist, juhiabi-asjaajaja). Samas on tööle võetud 2018. aasta jooksul 39 töötajat ja lahkunud on 38. Kõige rohkem on uusi töötajaid tööle vormistatud spetsialisti töökohale. Loomaaia töötajate keskmine vanus oli 2018. aasta lõpus 50 aastat. Talitajate professionaalsusest sõltub loomaaia kollektsiooni areng ja tervis ning loomajärglaste saamine, mistõttu korraldati talitajatele spetsiaalne koolitus. Koolitus algas septembris 2018 kahe uue kursusega: „Loomaaiatalitaja lühikursus I“ ning jätkukursus „Loomaaiatalitaja lühikursus II“. Mõlema kursuse kogumaht oli 80 akadeemilist tundi ning koolitusele oodati osalema eelkõige zoo-osakondade juhatajaid ja ulukihooldajaid. Kursusel käsitleti loomaaianduse põhiprintsiipe ja põhialuseid, räägiti loomaaedade tähtsusest tänapäeva ühiskonnas ja rahvusvahelisel tasandil. Õpetati nägema loomade vajadusi ja kasutama praktilisi teadmisi loomade heaolu mitmekülgseks parendamiseks. Kursuse läbinu oskab hinnata ka külastajate huvi ja mõista nende soove, tunneb loomaaia kollektsiooni planeerimise põhialuseid nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil ning teab Tallinna loomaaia olulisemaid arengusuundi. Juunis 2018 viidi keskkonnahariduskeskuses läbi kolmepäevane loomaaedade, akvaariumide ja muude loomi tehistingimustes pidavate asutuste zooloogilise info haldamise süsteemi (ZIMS) seminar, millest võtsid osa Tallinna, Kaunase ja Riia loomaaedade töötajad ning Eesti maaülikooli esindaja. 2018. aastal lõpetas loodushariduse osakonna vanemmetoodik Helina Maanso edukalt 2- aastase Sparsholt College Hampshire kursuse, esitas kõik oma loomaaias tehtud uurimistööd ja sai esimesena Eestis Diploma in the Management of Zoo and Aquarium Animals.
7. TÄNAME OMA TOETAJAID JA VABATAHTLIKKE
Tallinna Loomaaia Sõprade Selts MTÜ (TLSS) asutati 16. märtsil 1996. aastal loodushuviliste ja Tallinna loomaaia aktiivsete vabatahtlike poolt. TLSSi eesmärk on ühendada loomaaiast ja selle edendamisest huvitatud isikuid, kelle ühistegevus aitab toetada Tallinna loomaaia arengut, ning harib inimesi loodushoiu ja ökoloogia alal. Tallinna Loomaaed ja Tallinna Loomaaia Sõprade Selts plaanivad tiigritele uue ekspositsiooni rajamist. Tiigrioru valmimist asus toetama Eesti üks suurimaid tanklakette Olerex, annetades igalt müüdud lasteeinelt 50 senti. Mai algusest augusti lõpuni kestvas kampaanias lõid kaasa Olerexi noored kliendid, kelle toetus läheb tiiger Pootsmani superkodu ehitamiseks. Tänu kampaanias aktiivselt kaasa löönud Olerexi klientidele koguti 12 807 eurot.
Foto 9. AS Olerex turundus- ja kommunikatsioonijuht Erki Tammleht ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse esimees Alar Lõhmus. Saue kooli õpilased kogusid Tiigrioru jaoks 2 645 eurot.
Koos varasemalt toimunud Bootcampidega on idufirma Piperdrive Tiigroru valmimist toetanud 2018. aasta lõpuks 5 102 euroga. Merko Ehitus kogus loomaaias toimunud ürituse raames projekti toetuseks 705 eurot. Kristiine Keskuse Tiigrioru toetamise kampaania käigus annetati 1 125 eurot. Toimus heategevuslik perepäev Tiigrioru toetuseks, kus Elisa Eesti müügitiim ja Loomaaia Sõprade Selts võistlesid küpsisemüügis – kokku annetati 730 eurot. AS Kunda Nordic Tsement kinkis loomaaialoomadele ühe suure autokoormatäie (ca 24 tonni) sinisavi. Maikuus külastasid loomaaeda Merihundi Sukeldumisklubi üheksa sukeldujat ja üks snorgeldaja, et jääkarumaailma basseinide suured vaateklaasid taas vetikatest puhtaks lükata.
Foto 10. Sukeldujad pesevad jääkaru basseini klaase. Tallinna loomaaia ja SA Lutreola juures tegutsevad vabatahtlikud liigikaitse projektide eestvedajad tegelevad heategevusmüügiga ja koguvad liigikaitseprojektidele sihtotstarbelisi rahalisi annetusi. Kõik need, kes on ostnud heategevusmüügi tooteid, on toetanud erinevaid liigikaitse projekte.
2018. aastal kogunes annetustest ja heategevuslike toodete müügist liigikaitseprojektide toetuseks rekordilised 23 tuhat eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui 2017. aastal.
8. PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD
8.1 Omatulud
Tallinna Loomaaed teenis 2018. aastal müügitulu 1 868 tuhat (2017. aastal 1 838 tuhat) eurot. Valdava osa käibest moodustas piletite müük 1 479 tuhande (2017. aastal 1 366 tuhande) euro suuruses summas. Käibe suurenemine võrreldes varasema aastaga oli tingitud suuremast külastajate arvust. Kokku külastas 2017. aastal Tallinna loomaaeda 431 tuhat (2017. aastal 407 tuhat) inimest. Loomade elutingimusi parandanud jääkarude uue ekspositsiooniala avamine 2017. aasta sügisel kujunes samaaegselt tõmbenumbriks külastajate jaoks ja mõjutas positiivselt ka 2018. aasta külastatavust.
Loomaaia 2018. aasta eelarve põhitegevuse tulude täitmiseks kujunes 1 868 tuhat eurot, so 103% kavandatust. Toetuseid ja annetusi saadi kokku 110 tuhat eurot.
Tabel 4. Loomaaia omatulud
Tallinna Loomaaia omatulud kokku: 1 868 247
Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest Piletitulu 1 479 270 teenused (ekskursioonid, loengud, õppeprogrammid, looduskool) 71 474 kultuuriasutuse muu teenus (üritused, linnalaagrid) 49 369 kultuuriasutuse ruumide kasutamine üritusteks 24 753 Õiguste müük tulu parkimisest 42 846 Üür ja rent tulu kommunaalteenuste müügist 8 006 muu vara üür ja rent 79 536 Muu toodete ja teenuste müük Reklaamitulu 4 207 muud eelpool nimetamata tulud majandustegevusest 25 422 müügi eesmärgil soetatud suveniiride müük 83 364
2019. aasta lisaeelarvega on esitatud lisataotlus loomaaia investeeringute katteks summas 53 tuhat eurot 2018. aasta omatulude täitmise ületamise arvelt. Investeeringud on kavandatud E-piletisüsteemi ja läbipääsusüsteemi arenduseks ja soetamiseks.
8.2 Tegevuskulud
Tallinna Loomaaia 2018. aasta tegevuskulud kokku olid summas 5 183 tuhat eurot ehk 99% planeeritud eelarvest. Tegevuskulude kasutamata jääk oli 47 tuhat eurot ja investeeringute kasutamata jääk 136 tuhat eurot, millest kanti 2019. eelarveaastasse üle 136 tuhat eurot. Ülejäänud osas jäid kulud katmata täitmata jäänud töökohtade töötasuvahenditest. Soetused põhivarasse jäid alatäidetuks seoses loomaaia haldus- ja hooldusmeeskonnas toimunud personali muudatusega ning haldusmeeskond pööras suuremat tähelepanu EAZA akrediteerimiskomisjoni poolt esitatud ettekirjutuste kõrvaldamisele. Kavandatud remont söödaköögis ostus tehniliselt töömahukamaks kui esialgselt planeeritud, mille tarbeks tuleb tellida hoone rekonstrueerimise projekt. Söödaköögi remondi hange on kavandatud välja kuulutada 2019. aasta III kvartalis. Hankelepingu eeldatav maksumus on 80-100 tuhat eurot finantseerimine on planeeritud Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt. Uue laohoone (viilhalli) projekteerimise ja ehituse hange on kavandatud välja kuulutada 2019. aasta I kvartalis ja hankelepingu eeldatav täitmise aeg on II-III kvartal. Ülekantavad vahendid on kavas kasutada 2019. aastal uue laohoone projekteerimise ja ehituse hankes. Hankelepingu eeldatav maksumus kokku on 230 - 250 tuhat eurot.
Tabel 5. Loomaaia tegevuskulud
2017 2018 Liikmemaksud 13 790 16 916 Tõõjõukulud Töötajate töötasu 2 257 347 2 374 204 Erisoodustused 6 613 9 639 Tööjõukuludega kaasnevad maksud 765 543 807 477 3 029 503 3 191 319
Majandamiskulud Administreerimiskulud 56 925 49 279 Uurimis- ja arendustegevus 8 690 2 828 Lähetuskulud (va koolituslähetus) 23 436 20 006 Koolituskulud (sh koolituslähetus) 7 067 12 398 Kinnistute, hoonete ja ruumide maj.kulud 722 565 770 892 Küte ja soojusenergia 154 621 156 206 Elekter 239 858 276 589 Vesi ja kanalisatsioon 62 408 73 523 Korrashoiu- ja remondimaterjalid 115 752 112 856 Korrashoiuteenused 67 839 55 030 Valveteenused 9 502 13 189 Hoonete remont, restaureerimine jm 61 674 76 024 Edasimüüdud kommunaal kulud 10 911 7 475 Sõidukite majandamiskulud 90 173 92 123 Info ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 37 315 34 531 Inventari ja seadmete majandamiskulud 90 715 152 188 Toiduained 50 362 0 Meditsiini- ja hügieenikulud 16 834 45 958 Meditsiini ja hügieenitarbed ( s.h ravimid) 5 711 33 004 Tervishoiuteenused, hüvitised 11 123 12 954 Õppevahendite kulud 4 984 3 310 Kommunikatsiooni-, kultuuri-, hariduse ja vaba aja sisustamise 45 952 106 793 kulud Ürituste ja näituste korraldamisekulud 18 059 68 476 Reklaamikulud 27 894 38 317 Eri- ja vormiriietus 59 229 33 870 Loomasööt 474 524 459 856 Muud erivahendid ja kaubad 54 539 54 992 Majandamiskulud kokku 1 692 949 1 839 025 Muud tegevuskulud (käibemaks, lõivud, loodusressursside 128 940 135 867 kasutus) Tegevuskulud kokku 4 915 544 5 183 127
8.3 Ülevaade investeeringutest
Investeeringuid põhivarade soetamiseks ja parendamiseks kasutati 2018. aastal 517 tuhat (2017. aastal 2 284 tuhat) eurot, millest 194 tuhat (2017. aastal 53 tuhat) eurot oli seotud liigikaitse labori naaritsaaedikute ehitusega, 156 tuhat pilvemetsa projekteerimistöödega, 7 tuhat tiigrioru kavandamise ja 130 tuhat paksunahaliste maja rekonstrueerimisega.
Osa investeeringutest olid kaetud sihtfinantseeringutega (KIK, EAS, RE) kokku summas 263 tuhat eurot (2017. aastal 132 tuhat eurot).
Jätkus troopilise vihmametsa (Pilvemets) ekspositsiooni projekteerimine, valmis ekspositsioonihoone ekspertiisijärgne põhiprojekt.
Paksunahaliste hoone osaline rekonstrueerimine (personali, teenindus- ja tehnilised ruumid) Rekonstrueerimise eesmärgiks oli tagada loomaaia eri soost töötajatele (10 inimest) kaasaegsed olmeruumid (garderoobid, pesemisruumid, WC-d, puhkeruum) ja parandada nende töötingimusi ning lisaks korrastada tehnilised ruumid ja osaliselt kaasajastada neis paiknevad tehnosüsteemid. 19.09.2018 sõlmiti ehitusleping Danville OÜ-ga.
Tallinna Loomaaia liigikaitse labori naaritsaaedikute kompleksi ehitushange viidi läbi 2017 juuni-juuli. Tallinna Kultuuriameti käskkirjaga lükati tagasi kõik pakkumused, kuna maksumused ületasid hankija finantseerimisvõimalusi. 2018. aasta kevadel viidi läbi uus naaritsaaedikute ehituse riigihange. 23.10.2018 sõlmiti naaritsaaedikute ehitustööde leping ühispakkujatega Eviko AS ja Eviko Ehitus OÜ. 04.12.2018 sõlmiti naaritsaaedikute ehitustööde omanikujärelevalve leping Ehitusagentuur OÜ-ga.
8.4 Välisprojektid
Nutikad loomaaiad. Projekt „Nutikad loomaaiad - Smart Zoos“ on Euroopa Liidu Kesk- Läänemere programmi projekt Kesk-Läänemere piirkonna ühiste ressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks, kus kolm loomaaeda - Tallinna loomaaed, Korkeasaari loomaaed Helsingis ja Skanseni loomaaed Stocholmis - on koos Södertörni Ülikooli ja juhtpartneri Tallinna Ülikooliga loonud mobiilsetele seadmetele mõeldud mängulisi ja harivaid õpperadasid. Loomaia WiFi levialas saavad oma teadmisi kontrollida kõik huvilised. Õpperadasid luuakse juurde, muudetakse ja täiendatakse. Projekt kestis 1.09.2015-31.08.2018 (36 kuud). Projekti kogukulu 75 251,21 eurot. Välistoetus 85 % - 63 963,52 eurot, omaosalus 15 % - 11 287,69 eurot.
Välisosalusega projekt „Loomaaia liigikaitse labori naaritsaaedikute ehitus ja DNA labori sisustus“. Projekti eesmärgiks on ehitada sajale ex situ tingimustes peetavale naaritsale uus aedikute kompleks, vanad amortiseerunud aedikud lammutatakse. DNA uuringute tarbeks sisustatakse labor mööbli ja põhitehnikaga. Projekti kestus on 1.01.2016 – 1.04.2020. Projekti eelarve on 1 006 865 eurot, millest 855 835,25 eurot (85%) moodustab ühtekuuluvusfondi toetus ja 151 029,75 eurot omafinantseeringu katteks toetus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammist.
Projekt koosneb kahest osast: 1. Liigikaitse labori DNA-uuringute ruumi varustamise mööbli ja uuringuteks vajaliku tehnika ja materjalidega. DNA-uuringute labor on nüüdseks sisustatud ja seal töötab alates 2017. aastast DNA analüüside spetsialist. 2. Kõikide vanade aedikumoodulite (v.a projekti 2.20301.11.0101 käigus loodud uus moodul) asendamise uue, ühtse paljunduskompleksiga. Selles kompleksis on ruumi 100 naaritsale. Kõik aedikud on varustatud basseiniga ning vee ringlust võimaldava pumpade ja filtrite süsteemiga. Lisaks on kompleksi lülitatud ka viis suurt loomade lahtilaskmiseks vajalikku aedikut. Kõikides aedikutes on valmisolek video jälgimiseks. Projekti käigus soetatakse 10 videokaamerat loomade jälgimiseks. Lisaks sisaldab kompleks kogu loomade hooldamiseks vajalikku tehnikat (tsentraalne survepesur jm).
OLULISEMAD TEGEVUSED 2019. AASTAL
Tallinna loomaaed tähistab oma 80. juubelit. Loomaaia 80. sünnipäeval jagame avalikkusega seda, mis meil on ja mida me teame. Juubeliaasta ürituste kava annab võimaluse igaühele loomaaias midagi huvitavat näha, mõnes põnevas ettevõtmises osaleda ja meid ümbritsevast elurikkusest rohkem teada saada. Keda õpid tundma, selle olemasolu hakkad looduses märkama, seda oskad hinnata ja hoida. https://tallinnzoo.ee/80-juubel/ Juhindudes loomaaia vajadustest, on peamised 2019. eelarveaasta eesmärgid ja tegevused järgmised: pakkuda looduslähedast puhkevõimalust ja tutvustada loomaaia kollektsiooni vähemalt 400 000 külastajale; korraldada vähemalt 300 ekskursiooni; korraldada vähemalt 350 aktiivõppeprogrammi; tagada vähemalt 20 õpperingi tegevus; korraldada kuni 120 üritust.