DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Järva-21 Alliku, JAH1000120 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Alliku jahiselts 1.2. Registrikood 80414520 1.3. Aadress Vaske talu, Oeti küla, Paide linn, Järva maakond, 73208 1.4. Esindaja nimi Heino Vaske 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5540511 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 5149565 Faksi number Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2018 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Aimar Rakko Ametinimetus jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Heino Vaske Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2028 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Oeti ja Kaaruka väike-konnakotka püsileupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja 10, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5, ning § nimetus/ 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta lubada ehitada piirangu ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või kirjeldus paadisilda. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Väike- konnakotka pesapuu ümber on 100 m raadiusega sihtkaitsevöönd, kus inimeste viibimine ja jahipidamine on keelatud 15.märtsist 31.augustini. • Väike-konnakotka täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 4.2. Objekti Esna maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 17.03.2006 määruse nr 80 „Esna maastikukaitseala kaitse-eeskiri” § 4 lg nimetus/ 4 ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja 10 lähtuvad piirangud: • Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja piirangu kaitseala veekogudel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Lubatud on maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid kirjeldus jahipidamise käigus kütitud ulukite väljaveoks tingimusel, et selle käigus ei kahjustata pinnast. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda. 1/2 4.3. Objekti Roosna-Alliku maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 11.08.2005 määruse nr 214 „Roosna-Alliku maastikukaitseala nimetus/ kaitse-eeskiri” § 4 lg 6 ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja 10 lähtuvad piirangud: • Kaitseala teedel on lubatud piirangu sõidukiga sõitmine ja kaitseala veekogudel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Lubatud on maastikusõidukiga kirjeldus sõitmine väljaspool teid jahipidamise käigus kütitud ulukite väljaveoks tingimusel, et selle käigus ei kahjustata pinnast. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.4. Objekti Kiigumõisa maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 määruse nr 294 „Kiigumõisa maastikukaitseala kaitse- nimetus/ eeskiri” § 4 lg 6 ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja 10 lähtuvad piirangud: • Kaitseala teedel on lubatud piirangu sõidukiga sõitmine ja kaitseala veekogudel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Lubatud on maastikusõidukiga kirjeldus sõitmine väljaspool teid jahipidamise käigus kütitud ulukite väljaveoks tingimusel, et selle käigus ei kahjustata pinnast. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.5. Objekti Kõrvemaa maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 05.05.2004 määruse nr 183 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse- nimetus/ eeskiri” § 4 lg 5 ja § 5 lg 2 ning looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja 10 lähtuvad piirangud: • Linnujaht on lubatud piirangu Seli, Kautla, Aegviidu, Jaaniveski, Kakerdaja, Tarvasjõe, Põhjaku, Jänijõe, Kodru, Jäneda ja Kilingi sihtkaitsevööndis kirjeldus on 20. septembrist 30. oktoobrini. • Kaitsealal on keelatud mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud ja tähistatud teid ning parklaid, välja arvatud maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid jahipidamise käigus kütitud ulukite väljaveoks tingimusel, et selle käigus ei kahjustata pinnast. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda. • Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 - 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Alliku rendijahipiirkonna piir läheb Rakvere–Paide ja Kihme–Valasti maantee ristumiskohast mööda Kihme–Valasti Jahipiirkonna maanteed Mesila teeni, jätkudes mööda Mesila teed Järva-Jaani valla piirini; sealt mööda Järva-Jaani valla piiri piirikirjeldus Reinu Nurga taluni ning mööda taluteed ida suunas Järva-Jaani–Kodasema maanteeni; edasi mööda Järva-Jaani– Kodasema maanteed Väätsa metskonna kvartali 143 põhjanurgani; Väätsa metskonna kvartali 143 põhjanurgast mööda kvartali 143 kirdesihti endise Paide–Tamsalu raudteetammini ning mööda raudteetammi Rakvere–Paide maanteeni; seejärel mööda Rakvere–Paide maanteed Väätsa metskonna kvartali 165 lõunasihini, jätkudes mööda kvartalite 165 ja 164 lõunasihti Lasputre peakraavini ning mööda peakraavi Väätsa metskonna kvartali 156 lõunasihini; sealt mööda kvartali 156 lõunasihti Pärnu jõeni, jätkudes mööda Pärnu jõge Väätsa metskonna kvartali 154 põhjasihini ning mööda sama metskonna kvartali 154 põhjasihti ning kvartalite 120, 118, 104 idasihti ja kvartali 104 kirdesihti Pärnu jõeni; seejärel mööda Pärnu jõge Rava metskonna kvartali 94 idasihini, jätkudes mööda Rava metskonna kvartali 94 idasihti Jägala jõeni ning mööda Jägala jõge Rakvere–Paide maanteeni; sealt edasi mööda Rakvere–Paide maanteed Kihme–Valasti maanteeni. 6.2. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000120&mount=view Jahipiirkonna kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2014
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2014 Paide 2015 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2014 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 18 Paide linn ........................................................................................................................................ 22 Albu vald ........................................................................................................................................ 32 Ambla vald ..................................................................................................................................... 36 Imavere vald ................................................................................................................................... 46 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 51 Kareda vald .................................................................................................................................... 56 Koeru vald .....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 39A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    39A buss sõiduplaan & liini kaart 39A Paide - Aravete - Tapa Vaata Veebilehe Režiimis 39A buss liinil (Paide - Aravete - Tapa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Paide Bussijaam: 8:10 - 13:30 (2) Tapa: 6:20 - 10:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 39A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 39A buss saabub. Suund: Paide Bussijaam 39A buss sõiduplaan 37 peatust Paide Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:10 - 13:30 teisipäev 8:10 - 13:30 Tapa 1 Sauna Tänav, Tapa kolmapäev 8:10 - 13:30 Tapa Mõis neljapäev 8:10 - 13:30 96/2 Paide mnt, Tapa reede 8:10 - 13:30 Tapa Küla laupäev 8:10 - 13:30 Jootme pühapäev 13:30 Koeru Tee Räsna 39A buss info Ambla Suund: Paide Bussijaam 15126, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 82 min Sipelga Tee Liini kokkuvõte: Tapa, Tapa Mõis, Tapa Küla, Jootme, Koeru Tee, Räsna, Ambla, Sipelga Tee, Mõisa Mõisa, Käravete, Tindi, Aravete, Maarjamõisa Tee, 24 Ambla Tee, Estonia Ahula, Seidla, Kaalepi, Tasi, Kihme, Mäe, Sooru, Ale, Roosna-Alliku, Kalakasvandus, Miili, Koordi Mõis, Käravete Kirisaare, Olli, Viisu Tee, Viisu, Vodja Mõis, Vodja Tee, Mäo 3 (Paide Suund), Vet.Labor, Sillaotsa, Paide Tindi Kutsekool, Kesklinn, Paide Bussijaam Aravete Maarjamõisa Tee Ahula Seidla Kaalepi Tasi Kihme Mäe Sooru Ale Roosna-Alliku 18 Pärnu mnt, Estonia Kalakasvandus Miili Koordi Mõis Kirisaare Olli Viisu Tee Viisu Vodja Mõis Vodja Tee Mäo 3 (Paide Suund) Vet.Labor Sillaotsa Paide Kutsekool 44 Tallinna Tänav, Paide Kesklinn 12 Pärnu, Paide Paide Bussijaam 15 Jaama Tänav, Paide
    [Show full text]
  • Roosna-Alliku Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2015 - 2018
    Roosna-Alliku Vallavolikogu 24. septembri 2015 määruse nr 11 LISA Roosna-Alliku valla terviseprofiil ja tegevuskava 2015 - 2018 Roosna-Alliku 2015 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 2 2 Terviseprofiili eesmärk ja väärtused .................................................................................. 4 2.1 Terviseprofiili eesmärk................................................................................................ 4 2.2 Terviseprofiili väärtused.............................................................................................. 4 3 I OSA.................................................................................................................................. 5 3.1 Hetkeolukord ............................................................................................................... 5 3.1.1 Üldandmed ........................................................................................................... 5 3.2 Valla eelarve.............................................................................................................. 10 3.3 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused................................................................. 13 3.3.1 Tööturu situatsioon............................................................................................. 13 3.3.2 Toimetulek ......................................................................................................... 17 3.3.3
    [Show full text]
  • MTÜ JAP Tegevuspiirkonna Arengustrateegia 2015-2020
    www - Kinnitatud JAP TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2015–2020 LEADER TEGEVUSGRUPI MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2015–2020 Vastu võetud MTÜ JAP ÜLDKOGU otsusega 3/26.10.2015 ALBU AMBLA J-JAANI KAREDA KOERU KOIGI PAIDE R-ALLIKU 1 www - Kinnitatud JAP TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2015–2020 Hea lugeja Valminud on MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) tegevuspiirkonna arengustrateegia aastateks 2015–2020, mis on aluseks maaelu arengukava (MAK) Leader–meetme raames maapiirkondade arendamiseks suunatud tegevuste toetamisel. Leader–lähenemine on Euroopa Liidu algatusprogramm, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas, mida rakendatakse piirkonna arengustrateegia kaudu ning mis on koostatud kohalike inimeste algatusel ja erinevaid huvigruppe (omavalitsused, kodanikuühendused, äriühingud) kaasates. Olemasolevaid võimalusi paremini kasutades ja saadud kogemustest õppides oleme uuendanud piirkonna ühist nägemust. Meil on kogemus maaelu arengukava 2007–2013 raames tehtud investeeringute toetamisel. Koostöös oleme õppinud ja arenenud. Oleme lähenenud uuenduslikult piirkonna vajadustele ja probleemidele lahenduste leidmisel. Uuenduslikkus maapiirkonnas tähendab väljaspool piirkonda ellu viidud uuenduste edasiandmist ja kohandamist, oskusteabe traditsiooniliste vormide ajakohastamist või uute lahenduste leidmist sellistele püsivatele maaelu probleemidele, mida muude poliitiliste sekkumistega pole olnud võimalik rahuldavalt ja piisavalt lahendada. Strateegias on integreeritud erinevate taotlejagruppide kaasatus
    [Show full text]
  • Roosna-Alliku Valla Arengukava Aastateks 2012 – 2020
    Roosna-Alliku Vallavolikogu 24. septembri 2015 määruse nr 9 LISA ROOSNA-ALLIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012 – 2020 SISSEJUHATUS Arengukava on sihte seadev, elav, pidevalt uuenev ning kaasajastuv dokument, mille täitmist järgitakse igapäevaselt ja tema muutmine ning uuendamine kinnitatakse iga-aastaselt. Roosna-Alliku valla arengukava eesmärk ajavahemikus 2012-2020.a. on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi valla elanike ees. Need põhimõtted Roosna-Alliku vallas on järgmised: • Programmilisus - valla visiooni ja missiooni jälgimine, tegevuse eesmärgipärasus ja tulemuslikkus. • Planeerimise terviklikkus - kõigi valla eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis jälgib Roosna-Alliku valla kõigi külade huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd kohaliku elu võtmeküsimuste lahendamisel. • Identiteet - elanike ja erinevate sektorite kokkukuuluvustunde ergutamine ja sidumine kohalike kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega. • Uuenduslikkus - algatusvõime, uute ideede ja tegevuste toetamine eesmärgiga arendada piirkonna ja selle elanike iseseisvat, püsivat ja jätkusuutlikku toimetulekut ning kasvatada konkurentsivõimet. • Koosmeel – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistöö arengukava elluviimiseks, sünergia tekitamine kohaliku eripära võimendamiseks ning paindliku, tasakaalustatud arengu ja rahvusvahelise arendustegevuse tagamiseks.
    [Show full text]
  • Eesti Mõisakalmistud
    Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Ketlin Sirge Eesti mõisakalmistud Magistritöö Teaduslikud juhendajad: Tarmo Kulmar, dr theol, professor Taavi Pae, PhD Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kalmistud Eestis 18.-20. sajandil 13 2. Mõisakalmistute rajamise põhjused 19 2.1 Mõisakultuur 19 2.2 Matmiskombestik 22 2.3 Seadusandlus 23 2.4 Kalmistu tähendus 25 2.5 Järeldused 27 3. Mõisakalmistute iseloomustus 29 3.1 Hulk 29 3.2 Paiknemine 32 3.3 Rajamise aeg 34 3.4 Asukoht 36 3.5 Juurdepääs 38 3.6 Üldiseloomustus 40 3.7 Mõisakalmistutele maetud 43 3.8 Kombestik 45 3.9 Kokkuvõte 46 4. Mõisakalmistud 20.-21. sajandil 48 4.1 Muutused 20. sajandil 48 4.2 Mõisakalmistud taasiseseisvunud Eestis 52 4.3 Mõisakalmistute tulevikust 54 4.4 Kokkuvõte 55 5. Mõisakalmistute andmebaas 56 Kokkuvõte 83 Kasutatud allikad ja kirjandus 86 Summary: The manor cemeteries of Estonia 103 Lisad 106 2 Sissejuhatus Teema valiku põhjendamine Käesolev magistritöö käsitleb Eesti mõisakalmistuid. Mõisakalmistu on väike mõisa maa-alal paiknev erakalmistu, kuhu on maetud mõisniku perekonnaliikmed ja lähisugulased. Seda fenomeni on Eesti kultuuri- ja kirikuloos uuritud väga vähe. Eesti mõisate perekonnakalmistute juurde jõudsin huvist Eesti ajaloo, kalmistute ja mõisaturismi vastu. Turismivaldkonnas jäävad mõisnike perekonnakalmistud oma vähese atraktiivsuse või halva ligipääsetavuse tõttu sageli tähelepanuta. Mõisa või piirkonda tutvustavates raamatutes ja infobrošüürides peatutakse neil pikemalt harva, tavaliselt neid ei mainitagi. Mõisakompleksi juurde püstitatud infotahvlitel mõnikord küll kirjeldatakse erilise kalmistu olemasolu, kuid kuna puuduvad asupaika näitavad kaardid on neid väga keeruline üles leida. Mõisasüdamest enamasti mõnesaja meetri kaugusel asuvate endiste mõisnike kalmistute juurde viitavad harva teeviidad ning sageli on halbade teeolude tõttu juurdepääs neile raskendatud.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Roosna-Alliku Valla Üldplaneering Aastani 2018
    JÄRVA MAAKOND ROOSNA-ALLIKU VALD ROOSNA-ALLIKU VALLA ÜLDPLANEERING AASTANI 2018 Tellija: Roosna-Alliku Vallavalitsus Koostaja: Aarens Projekt OÜ Paide, Roosna-Alliku 2008 Roosna-Alliku valla üldplaneering Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 4 Olulisemad andmed valla kohta ..................................................................................................................... 5 Visioon 2020 .................................................................................................................................................. 6 Valla arengu lähteülesanded........................................................................................................................... 7 Valla arengu suundumused............................................................................................................................. 8 Roosna-Alliku piirkond.............................................................................................................................. 9 Viisu piirkond........................................................................................................................................... 10 Maakasutus ja funktsionaalne tsoneerimine ................................................................................................. 11 Olulisemad muudatused maakasutuses....................................................................................................
    [Show full text]
  • Roosna-Alliku Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2010-2012
    Roosna-Alliku valla terviseprofiil ja tegevuskava 2010-2012 2010 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1 Terviseprofiili eesmärk ja väärtused .................................................................................. 3 2 Hetkeolukord...................................................................................................................... 3 3 Üldandmed ......................................................................................................................... 4 4 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused........................................................................ 10 4.1 Maksumaksjad.......................................................................................................... 10 4.2 Tööturu situatsioon................................................................................................... 11 4.3 Toimetulek ............................................................................................................... 14 4.4 Sotsiaaltoetused........................................................................................................ 15 4.5 Sotsiaalteenused ....................................................................................................... 16 4.6 Tervishoiuteenused ja nende kättesaadavus............................................................. 17 4.7 Kaasatus kogukonna tegevustesse...........................................................................
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]