Üldplaneeringute Arutelukoosolekud Mai 2021 KOKKUVÕTE 25.05.2021
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Üldplaneeringute arutelukoosolekud mai 2021 KOKKUVÕTE 25.05.2021 kl 17: Sargvere, Suurpalu, Mäeküla, Kriilevälja, Valgma, Mündi, Kirila, Nurmsi, Veskiaru, Seinapalu piirkond. Osalesid planeerijad (Kobras AS), Paide linnavalitsuse töötajad ja kodanikud, kokku 12 inimest. Sargvere elanikult ettepanek pikendada kergliiklusteed Suurpalu külani (mitte maantee äärest, vaid otse läbi küla). Samuti tunti muret, kas Sargvere mõisapark säilib, kui eraomandisse läheb. Linnavaltisus kinnitas, et park on kaitse all ja peab jääma avalikku kasutusse päikesetõusust päikeseloojanguni vastavalt müügitingimustele. Jalg- ja jalgrattatee lisatakse üldplaneeringu joonisele. Nurmsi küla elanik tõi välja, et maantee ääres kõndimine on ohtlik, teel on suur liikluskoormus. Linnavalitsus selgitas, et uue neljarajalise tee ehitamine riigil kavas aastal 2025+, sh kavas Mäeküla ja Nurmsi vahel kergliiklustee. Elanike arust peaks seda pikendama, et viia kokku vana maanteega, praegu ainult kuni suure kurvini (kitsas koht). Seinapalu elanikud tundsid huvi, kas kergliiklusteed saaks pikendada kuni Mündi külani. Külas puudub valgustus ja mahajäetud majad rikuvad õhustikku. Linnavalitsus on probleemist teadlik, aga need kuuluvad välisomanikele. Samuti soovitakse valguskaablit Valgma ja Seinapalu külla, sest kiire internetita kodus töötamine suhteliselt võimatu. Abilinnapea teada pole praegu meedet või projekti avatud, kust saaks abiraha taotleda. Viimati sai kaabel Purdi külla, kus oli tingimuseks minimaalselt 50 kasusaajat, aga Seinapalus ja Valgmas ilmselt niipalju kokku ei tule, Nurmsi võib kvalifitseeruda. Jalg- ja jalgrattatee lisatakse üldplaneeringu joonisele. 25.05.2021 kl 18: Mäo, Sillaotsa, Prääma, Viraksaare, Tarbja, Pikaküla, Korba, Purdi, Otiku, Eivere, Ojaküla, Anna, Sõmeru, Nurme, Puiatu, Võõbu, Mustla, Mustla-Nõmme piirkond. Osalesid planeerijad (Kobras AS), Paide linnavalitsuse töötajad ja kodanikud, kokku 11 inimest. Moodustatud seitsme küla selts ja seega peaks külaplatsi ümber nimetama: Anna piirkonna külade platsiks. Koht on inimestele väga oluline ühistegevusteks ja puhkeaja veetmiseks, sh vajalik ümbritsev mets, aga seal puudub elekter. Abilinnapea selgitas, et pärast seltsi või seltsingu loomist saab taotleda rahalist abi. Tarbja elanik tõi välja, et aiamaa on märgitud ühes kohas elamumaaks ja teisal kaitsehaljastusena. Samuti aktiivselt kasutuses külaplats praegu kaardil ühiskondlik maa. Linnavalitsus lubas aiamaa osas joonist korrigeerida, planeerijad soovitavad kaaluda külaseltsil, kas määrata külaplats puhke- ja virgestusmaaks. Lisaks võiks kergliiklustee minna Sillaotsani otse, sest keegi ei lähe ringiga läbi Mäo. Linnavalisus selgitas, et see on juba projekteerimisfaasis ja seega joonistele kantud. Võõbu Matsimäe Pühajärv on populaarne puhkekoht, sinna viib osaliselt asfalteeritud riigitee ja tunti huvi, kas on plaanis see munitsipaalomandisse võtta. Linnavalitsus selgitas, et teed pole plaanis avalikku kasutusse võtta, seda hooldab riik ja RMK ning kõik kaebused peaks esitama tee omanikule. 26.05.2021 kl 17: Roosna-Alliku alevik, Allikjärve, Kaaruka, Kodasema, Tänapere, Esna, Vedruka, Koordi, Viisu, Kirisaare, Oeti, Valasti, Kihme piirkond. Osalesid planeerijad (Kobras AS), Paide linnavalitsuse töötajad ja kodanikud, kokku 6 inimest. Roosna-Alliku inimesed sooviksid kergliiklusteed Valasti poole, seda kasutavad nii lapsevanaemad, eakad kui ka koolilapsed iseseisvaks kooliteeks. Tulevikus võiks üldse olla Paidest igas suunas kergliiklusteede võrgustik, nagu nt Saksamaal. Kortermajadel on huvi kaugküttega liituda, samuti võiks kaugküttele üle minna koolimaja kõrval olev käsitöömaja. Tehisjärve ääres olemas atraktsioonid, aga need vajaksid hoolt. Kaitsehaljastus joonisel näidatuna piisav ega ole vaja laiendada, metsapark keskel on vajalik tulekaitseks ja sellega peaks arvestama. RMK jaoks oluline info KAH alade määramiseks: matkaradade ümbrus, samuti Oeti küla juures Kiigumõisa allikad ja Jägala jõe algus oluline koht. Jalg- ja jalgrattatee lisatakse üldplaneeringu joonisele. Planeerijad selgitasid, et kaugküttepiirkonna sees on nii kortermajad kui koolihoone ehk võimalus ühinemiseks olemas. Kaitsehaljastust saab näidata tuulekaitseks ka eraomandis põllumaal (nt kuusehekk), üldplaneeringu joonist täiendatakse vastavalt ja vaadatakse üle definitsioon (kas vaja eristada olemasolev ja perspektiivne kaitsehaljastus). Kiigumõisa allikad jäävad Kõrvemaa maastikukaitsealale ega vaja lisakaitset, ka matkarajad osaliselt Roosna-Alliku loodusalal. 31.05.2021 kl 17: Paide linn. Osalesid planeerijad (Kobras AS), Paide linnavalitsuse töötajad ja kodanikud, kokku 11 inimest. Tunti huvi, kus on avalikku kasutusse minevad teed ja parklad linna sees ning kas Tallinna tn 1 kinnistul avaliku tee ja parkla näitamine on eksitav. Planeerijad selgitasid, et tegu on üldplaneeringu täpsusastmega, aga võib teed rohkem krundipiirist eemale nihutada, lisaks pole tegu avalikku kasutussse mineva teega, vaid üldise tänavavõrgu näitamisega ehk teede klassifitseerimisega. Segahoonestusalade osas selgitasid planeerijad, et peamine on paindlikkus ja kõik kombinatsioonid on võimalikud, st osakaaludele piiranguid pole (elamu, äri, tootmine). Ettepanek muuta Pärnu 52a elamumaaks, sest tootmist ei toimu, üldplaneeringut korrigeeritakse. Samuti muuta Pärnu 56 elamumaaks, kuid siin arvasid planeerijad, et näidatud segakasutusala seda juba lubab ning joonist muuta pole vaja. Keskväljakul Järva Tarbijate Ühistule kuuluvad krundid (Pärnu tn 2, Keskväljak 15, Pikk tn 1) ei pruugi tulla 100% ärimaad, ettepanek muuta segakasutusalaks, üldplaneeringut korrigeeritakse. Samuti avaldati kahtlust, et kavandatav parkla Väike-Aia ja Tallinna tn vahel ei lahenda parkimisprobleeme, eriti suurürituste ajal. Linnavalitsus on seisukohal, et 60 sõiduauto ja 2 bussikohta on piisav. Ettepanek võtta Paide vanalinn kohaliku kaitse alla, sest siis saaksid kohalikud ise otsustada ja kohalikl tasandil tingimused kokku leppida. Planeerijad selgitasid, et ajalooliste väärtuste, pärandi ja miljöö kaitse on praegu vanalinna põhimäärusega tagatud ja riiklik kaitse jääb alati kehtima kohalikust n-ö kõrgemal. Sisend, mis on need kohaliku tähtsusega väärtused, mida kaitsta, peab tulema kohalikelt endalt, mitte muinsuskaitseametilt. Kodanik lubas täpsema sõnastuse ja kaitstavad väärtused (mis erineksid praegustest muinsuskaitseala omadest) saata linnavalitsusele ja planeerijale e-kirjaga. Rattateede kohta tuli ettepanek kujundada katkususteta võrgustik ehk lisada suund Lembitu pargist Tallinna tänavale ja Tiigi tn lõpp. Samuti tekkis küsimus, kas Puuvilja tn pikendust ei võiks ehitada esmajärjekorras jalg- ja jalgrattateena, siis saaks olulise otsetee kiiremini kasutusse võtta. Linnavalitsus selgitas, et Tiigi tn lõpp ehitatakse 2021. aasta lõpus, Laia tn oma kitsuse tõttu pudelikael, kuid jalg- ja jalgrattatee näidatakse ka sinna. Puuvilja läbimurde ettepanek on hea ja väärib kaalumist (odavam ja kiirem), üldplaneeringut korrigeeritakse. Elanikelt tuli ka tähelepanek, et Pärnu tänavalt ja Ruubassaare teelt noortekeskusesse minek võiks olla samal pool teed ehk uus tee ei oleks teisel pool sõiduteed kui olemasolev. Planeerijad selgitasid, et kuigi üldplaneeringu mõõtkavas ei näidata täpset projektlahendust ehk kummal pool teed see on ette nähtud, korrigeeritakse joonist, sest ettepanek on hea. .