Roosna-Alliku Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2014- 2026

Roosna-Alliku Vallavolikogu 24. aprilli 2014 määruse nr 7 LISA

ROOSNA-ALLIKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2014- 2026

TELLIJA: ROOSNA-ALLIKU VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

Tartu 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 5 1.1 ÜLDANDMED ...... 5 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus...... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive ...... 10 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 12 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 13 1.3.2 Ehitusgeoloogia ...... 19 1.3.3 Pinnavesi ...... 20 1.3.4 Muud loodusvarad ...... 20 1.4 VEE -ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 20 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 21 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 22 2.1 ROOSNA -ALLIKU ALEVIK ...... 22 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 22 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 26 2.1.3 Joogivee kvaliteet ...... 26 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 29 2.1.5 Roosna-Alliku aleviku reovee reostuskoormus ...... 30 2.1.6 Roosna-Alliku aleviku reoveepumplad ...... 31 2.1.7 Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti ...... 31 2.2 VIISU KÜLA ...... 36 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 36 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 38 2.2.3 Joogivee kvaliteet ...... 38 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 40 2.2.5 Viisu küla reovee reostuskoormus ...... 42 2.2.6 Viisu küla reoveepumplad ...... 43 2.2.7 Viisu küla reoveepuhasti ...... 43 3. SEADUSANDLIK TAUST ...... 47 4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 49 4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 51 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE - JA ALUSMATERJALID ...... 51 5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ...... 53 6. ROOSNA-ALLIKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 54 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ...... 55 6.2 ROOSNA -ALLIKU ALEVIK ...... 55 6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 55 2

6.2.2 Perspektiivne veetarve Roosna-Alliku alevikus ...... 55 6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 56 6.2.4 Veevarustuse edasine areng ...... 56 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 57 6.2.6 Roosna-Alliku aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 58 6.2.7 Pärnu maantee äärsete perspektiivsete tarbijate reovee puhastamise alternatiivid ...... 58 6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 61 6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 63 6.3 VIISU KÜLA ...... 64 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 64 6.3.2 Perspektiivne veetarve Viisu külas ...... 64 6.3.3 Veevarustuse edasine areng ...... 65 6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 67 6.3.5 Viisu küla perspektiivne reostuskoormus ...... 67 6.3.6 Reovee puhastamise alternatiivid...... 68 6.3.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 68 6.3.8 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 71 7. FINANTSANALÜÜS ...... 72 7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED , PRIORITEEDID NING VÕIMALUSED ...... 72 7.2 VEE - JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF ...... 75 7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted ...... 75 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 80 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus ... 80 LISA 1. SEADUSANDLIK TAUST ...... 81

JOONISED: Joonis 1 Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 2 Viisu küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Roosna-Alliku Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 21-08-13-ÜVK alusel. Töö eesmärk on koostada Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Varasem ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud AS Maves poolt 2008. aastal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Roosna-Alliku valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel konsultandid (Meelis Mark ja Kristjan Karabelnik).

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Roosna-Alliku vald asub Järva maakonna keskosas. Põhjas piirneb vald Albu vallaga, läänes ja lõunas omab ühist piiri Paide vallaga ning idas piirneb vald Järva-Jaani ja Kareda vallaga (joonis 1 ). Vabariigi kui terviku suhtes on valla asend soodne, sest valda läbib vabariikliku tähtsusega Pärnu – Rakvere - Sõmeru maantee. Kõrvalmaanteena läbivad valda Roosna - Alliku – Järva-Jaani ja Anna - Peetri - Huuksi maanteed. Vallakeskusest 12 km kaugusele jääb vabariiklik magistraal Tallinn – Tartu - Võru - Luhamaa maantee. 35 km kaugusele jääb raudteede sõlmjaam Tapa linnas. Tamsalu raudteejaamani on 26 km. 10 km kaugusele jääb Piibe maantee. Paide linn jääb vallakeskusest ca 18 km kaugusele, kuhu jõudmiseks kulub 15-20 minutit autosõitu. Oma territooriumilt on vald üsna kompaktne. Ulatus põhjast lõunasse on 17 km ja idast läände 10 km. Kaugus Tallinnast on 105 km ning Tartust 125 km (Andmed: Roosna-Alliku valla arengukava 2012-2020 ). Valla territooriumi suuruseks on 133,0 km 2 ning see moodustab 5 % maakonna territooriumist. Valla koosseisus on üks alevik ja 12 küla. Valla keskuseks on 504 elanikuga Roosna-Alliku alevik. Roosna-Alliku valla asustustihedus 2013. aasta seisuga on 8,7 inimest/km 2. Ligi 50 % Roosna-Alliku valla territooriumist on põllumajanduses kasutatav maa ning metsaga kaetus on 24 % piires, laialt on levinud rabamassiivid. Roosna-Alliku aleviku ja Kodasema küla ümbrused on allikarohked. Roosna-Alliku allikatest saab alguse Pärnu jõgi. Roosna-Alliku vallas on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga varustatud kaks asulat: Roosna-Alliku alevik ja Viisu küla. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatisi hooldab AS Paide Vesi (Andmed: Roosna-Alliku valla ÜVK arendamise kava 2008-2020 ).

Joonis 1. Roosna-Alliku valla asukoht, ümbritsetud kollase joonega. Allikas: Maa- ameti geoportaal. www.maaamet.ee. Roosna-Alliku vallas tegutseb üks üldhariduskool, milleks on Roosna-Alliku põhikool. Lisaks asub vallas Vodja Kool, kus individuaalõpet saavad 29 õpilast. Vallas töötab eelkoolihariduse andmiseks Roosna-Alliku lasteaed “Hellik” ning Viisu Lasteaed. Roosna-Alliku põhikoolis õpib 2013 aasta seisuga 70 õpilast. Vallas on ka kaks raamatukogu ja kaks rahvamaja, mis asuvad Roosna-Alliku alevikus ja Viisu külas.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Roosna-Alliku Vallavalitsuse andmetel elas 2013. aasta 1. jaanuari seisuga Roosna- Alliku vallas 1153 elanikku (vt tabel 1 ). Tabel 1. Roosna-Alliku valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2013

Pindala (km 2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km 2) 133 1153 8,7 Andmed: Roosna-Alliku Vallavalitsus Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Keskmiselt on rahvaarvu vähenemine olnud ligikaudu 1,6% aastas. Alates 2008. aastast on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 186 inimese võrra (tabel 2 ).

Tabel 2. Roosna-Alliku valla rahvastiku dünaamika aastatel 2008-2013 Näitaja 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Elanike arv 1339 1266 1219 1221 1184 1153 Muutus eelmise perioodiga (%) - -5,77 -3,86 0,16 -3,13 -2,69 Sündis 17 12 12 14 10 7 Suri 18 21 14 21 12 17 Saabus 38 20 40 34 25 33 Lahkus 40 36 68 67 45 83 Andmed: Roosna-Alliku Vallavalitsus Roosna-Alliku valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Roosna-Alliku vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu. Roosna-Alliku valda saabujaid on olnud viimastel aastatel vähem kui vallast lahkujaid, mistõttu on valla rändesaldo olnud negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv. Selge tendents on vallarahvastiku vähenemise suunas. Kõige suurem vähenemine ajavahemikul 1998 – 2011 on toimunud 7-15 aastaste elanikerühmas, mis iseloomustab ka vallarahvastiku vananemist. Aastatel 1989 – 1995 on Roosna-Alliku alevikus rahvaarvu vähenemine olnud märgatav, kui lahkus 58 elanikku. See on seotud kindlasti põllumajandusliku tegevuse vähenemisega piirkonnas. Peale 1995 aastat suurt rahva väljarännet märgata pole. Elanikkond on vähenenud väljaspool vallakeskust 117 inimese võrra. Kokku on valla rahvaarv vähenenud 198 inimese võrra (keskmiselt 13,2 inimest aastas). Seejuures negatiivse loomuliku iibe osa sellest on 53 inimest. (Roosna-Alliku valla arengukava 2012-2020). Joonis 2 kirjeldab Roosna-Alliku valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2008-2013.

Joonis 2. Rahvastiku dünaamika Roosna-Alliku vallas aastatel 2008-2013, Roosna-Alliku Vallavalitsus. Jooniselt 2 on näha, et aastatel 2008-2013 on toimunud Roosna-Alliku vallas pidev rahvastiku vähenemine. Roosna-Alliku vallas elas 01.01.2013. a seisuga elas 1153 inimest. Võrreldes aastaga 2012 on Roosna-Alliku valla elanike arv kahanenud 31 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 63,4%, tööeast nooremad 15,4% ja pensioniealised 21,2%. Roosna-Alliku vallas on üks alevik ja 12 küla ( tabel 3 ). Valla ainus alevik on Roosna- Alliku. Elanike arvu poolest suuremad külad on Viisu, Kaaruka ning Valasti. Tabelis 3 on toodud elanike arvu muutus Roosna-Alliku valla asulates aastatel 2009- 2013.

Tabel 3. Roosna-Alliku valla asulate elanike arv aastatel 2009-2013. Asum 2009 2010 2011 2012 2013 Roosna -Alliku alevik 534 535 532 526 504 Viisu küla 271 248 258 237 232 Allikjärve küla 60 60 60 58 60 Esna küla 16 14 14 10 10 Oeti küla 47 44 44 42 43 Kaaruka küla 83 79 78 76 76 Kihme küla 18 18 16 17 16 Kirisaare küla 48 44 43 41 41 Kodasema küla 38 38 38 36 35 Koordi küla 27 27 27 30 30 Tännapere küla 7 7 7 9 9 Valasti küla 82 73 73 75 72 Vedruka küla 35 31 31 27 25 Kokku vallas 1266 1219 1221 1184 1153 Andmed: Roosna-Alliku Vallavalitsus Roosna-Alliku alevik on vallas suurim asula, kus 01.01.2013. a seisuga elas 504 inimest. Võrreldes aastaga 2012 on Roosna-Alliku aleviku elanike arv kahanenud 22 inimese võrra. Seega valla keskuse elanikkond moodustab 2013. aasta alguse seisuga ligikaudu 44% kogu valla elanike arvust. Rahvaarvu poolest on Viisu 232 elanikuga vallas teine asula. Võrreldes aastaga 2012 on elanike arv Viisu külas kahanenud 5 inimese võrra. Roosna-Alliku valla elanike hulgas on naisi rohkem kui mehi ning vanuseliselt on suurim 55-59 aastaste elanike grupp. Arendamise kava koostajad prognoosivad Roosna-Alliku valla elanike arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas, aastatel 2016-2017 keskmiselt 1,5% aastas, aastatel 2018-2021 keskmiselt 1,0% aastas ning aastatel 2022-2026 keskmiselt 0,5% aastas. Seega aastaks 2026 on Roosna-Alliku valla elanike arv ligikaudu 1006 inimest. Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Roosna-Alliku valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkondades vee- ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Kuna Roosna-Alliku Vallavalitsusel puudusid täpsed 9 andmed valla elanike leibkonnaliikme netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Järva maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Järva maakonnas 2011. aastal ligikaudu 355,4 eurot (vt tabel 4). 2011. aasta näitaja on ligi 14,3% võrra väiksem Eesti keskmisest (414,48 eurot). 2002-2011. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 9%. Tabel 4. Leibkonnaliikme sissetulek Järva maakonnas aastatel 2002-2011. Netosissetulek kuus Aasta Muutus, % (eur) 2002 142,57 7,61% 2003 161,20 11,56% 2004 174,29 7,51% 2005 214,49 18,74% 2006 257,38 16,66% 2007 325,26 20,87% 2008 364,57 10,78% 2009 361,39 -0,88% 2010 333,25 -8,45% 2011 355,41 6,24% Keskmine - 9,06% Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Majandus ja tööhõive Roosna-Alliku vallas oli 2012.a. seisuga registreeritud 3 aktsiaseltsi, 43 osaühingut, 1 tulundusühistu, 36 mittetulundusühingut, 35 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 8 kohaliku omavalitsuse üksust. Roosna-Alliku valla asend on soodne. Suhteliselt väike kaugus Tallinnast ja Tartust ning hea teedevõrk mõjutab majanduslikku potentsiaali positiivselt. Vallas on piisavalt palju korralikke ruume ettevõtluse arendamiseks, vaba aja sisustamiseks ning hobidega tegelemiseks. Ettevõtlus jaotub geograafiliselt samamoodi nagu rahvastikki ehk suuremates külades on ka rohkem ettevõtjaid. Roosna-Alliku alevikus asuvad erinevad avalikud ja erateenused, kus on ka tööstuse arendamiseks suurimad arengueeldused. Perspektiivsed suunad on jätkuvalt autoremont, põllumajandus, aga tulevikus kindlasti ka turism. Roosna-Allikule on reserveeritud perspektiivsed elamu-, äri- ja tootmismaad. Turism põhineb praegu suurel määral MTÜ Roosna-Alliku Mõisal, ettevõtlusharuna see piirkonnas veel praktiliselt ei toimi. Lisaks Roosna-Alliku mõisale annab turismiga siduda Pärnu jõe alguse allikate ala ning teisi loodusja kultuuriressursse.

Põhiosa elanikkonnast käib tööl väljaspool valda ja piirkonda. Enimlevinud töökohad paiknevad Paide linnas või ka alljärgnevalt esitatud ettevõtetes. Allikjärve külas paiknev OÜ Rebruk Farm on traditsioonilist ettevõtlusharu - karjakasvatust viljelev ettevõte. Ettevõtlusaktiivsust võib lugeda Eesti keskmisega võrreldes keskmiseks (Roosna-Alliku valla arengukava 2012-2020) . Roosna-Alliku vallas paiknevad suuremad ettevõtted: – AS StiK - sõiduautode hooldus ja remont; – AS Stik Elekter - elektrimontaaži- ja installatsioonitööd; – AS Nõlvak & KO - sõiduautode tehnohooldus ja remont, varuosad; – Vesi & Õhk OÜ - hoone siseste ja kinnistusiseste küttesüsteemide ja soojussõlmede ehitamine; katlasüsteemide ehitamine (v.a. elektri- ja gaasivarustuse osa); hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; ventilatsiooni-, jahutus-, kütte- ja kliimaseadmete paigaldus ja remont; – Maasturid OÜ - mootorite remont ja varuosad; – OÜ E-Mesilane - Mesindus, mee ja vaha tootmine; – R.A. Metallitööd OÜ - metallitööd, – OÜ Niine TKV - töökeskkonnaalane nõustamine; töökaitsevahendite müük; – OÜ Forkala – kalakasvatus; – OÜ Rebruk Farm - loomakasvatus, piima tootmine; – OÜ Veoki Pealisehituse - Veokite pealisehituse valmistamine, remonditeenused, veokite ümberehitus ja veokite erivarustuse müük; – TÜ Talukartul - Kartuli ja köögivilja pakendamine, hulgimüük; seemnekartuli müük; – OÜ Käigukastid - Käigukastide remont; – OÜ Järvamaa Ratsaspordi Klubi – Ratsasport. Roosna-Alliku valla 13 225 ha suurusel territooriumil on sihtotstarbeliselt kõige rohkem maatulundusmaad, elamumaad on ca 108 ha, tootmismaad 34 ha, ärimaad 4 ha, mäetööstusmaad (Viisu turbaraba) 317 ha, transpordimaad 98 ha ja sotsiaalmaad 34 ha. Sotsiaalmaa jaguneb üldmaaks, mis on avalikus kasutuses ja ühiskondlike ehitiste maaks (Roosna-Alliku valla arengukava 2012-2020) . 2012. a. 1. jaanuari seisuga oli Roosna-Alliku vallas registreeritud töötuid 30 ning töötute osakaal moodustas 2,5% valla elanike arvust. Viimastel aastatel on registreeritud töötute arv mõnevõrra vähenenud. Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad, kuid viimastel aastatel on mõnevõrra vähenenud. Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord ajavahemikus 2010-2012 on mõnevõrra paranenud. Alljärgnevalt on toodud tabelis 5 ülevaade aastatel 2008-2012 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest.

Tabel 5. Roosna-Alliku vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2008-2012.

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 Toimetulekuks makstav summa valla eelarvest (eurot) 16 190,0 18 334,8 20 770,1 20 656,7 19 643,4 Andmed: Statistikaamet Kehtivaid vee erikasutuslubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise, on Roosna-Alliku vallas 13.01.2014 seisuga neli (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed): - AS Paide Vesi - Põhjavee võtmine puurkaevudest üle 5 m³ ööpäevas, reovee puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine. Vee-erikasutusluba nr L.VV/321979; - HTB Investeeringute AS - Põhjaveevõtt rohkem kui 5 m 3 ööpäevas, reovee puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine.. Vee-erikasutusluba nr L.VV/321658; - OÜ Tännapere - Põhjaveevõtt üle 5 m³ ööpäevas. Vee-erikasutusluba nr L.VV/318233; - Erki Martinson - Põhjaveevõtt üle 5 m³ ööpäevas. Vee-erikasutusluba nr L.VV/300716. Lisaks käsitlevad põhjaveevõttu ning heitvee suublasse juhtimist ka järgnevad keskkonnakompleksload: - Rebruk Farm OÜ – Piimakarjakasvatus. Farmis peetakse 552 lüpsilehma ning 300 noorlooma ja 286 vasikat. Vett tegevuse tarbeks võetakse Allikjärve farmi puurkaevust (katastri nr. 10076). Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.JÄ-205068.

1.3 Keskkonnaülevaade Roosna-Alliku vald paikneb maastikuliselt Pandivere kõrgustiku edelanõlval, lääneosa Kõrvemaa maastikurajoonis. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70...95 m, absoluutkõrgused suurenevad läänest ida suunas. Suure ala piirkonna territooriumist hõlmab lainjas moreentasandik, kohati esineb ka künkaid, mõhnu ning õhukese pinnakattega looalasid. Moreentasandikud on ühed Eesti viljakaima mullastikuga piirkonnad. Kuna vald asub Pandivere serval, põhjavee väljakiildumisalal, siis on siin suhteliselt rohkelt allikaid, tuntumad Kiigumõisa, Roosna-Alliku (Pärnu jõe läte) ja Esna (Roosna-Alliku valla ÜVK arendamise kava 2008-2020 ). Pandivere kõrgustikule jäävad alad paiknevad suuremas osas Pandivere ja Adavere - Põltsamaa nitraaditundlikul alal, mis seab teatud piirangud ja sätted maakasutajatele. Enam kultuuristatud on Pandivere kõrgustikule jääv valla osa (Valasti, Kodasema, Esna, Vedruka, Koordi ja Viisu küla).

Pandivere kõrgustikul domineerivad karbonaatsel moreenil kujunenud parasniisked leostunud ja leetjad kõrge huumusesisaldusega kamarmullad, mis kuuluvad Eesti viljakamate muldade hulka. Mullad on põllunduseks sobiva niiskuserežiimiga, seetõttu ei kannata mullad ei liigse niiskuse ega ka põua all. Kõrvemaa äärealale jäävad suures osas Oeti, Allikjärve ja Kirisaare külade maad. Siin paiknevad suured soo- ja metsaalad. Valla territooriumi metsamaadel kasvavad enamuses kuusikud ja segamets. Märgaladena on Roosna-Alliku vallas arvel 5 sood: Tondisaare soo, Tännapere soo, Kodasema soo (2 tükis) ning Esna soo (2 tükis). Esna ümbrusesse on moodustatud Esna Maastikukaitseala, mille piiridesse jäävad ka Esna soo, Esna park ja Esna pargi allikad. Roosna-Alliku valla territooriumil on looduskaitse alla võetud 15,5 % valla pindalast, kokku 2044,4 ha maad. Kõrvemaa maastikukaitsealal majandustegevust ei lubata, sest seal asub terves ulatuses Killingi sihtkaitsevöönd, ka Esna maastikukaitsealale jääb osaliselt sihtkaitsevöönd. Valla territooriumil asuvad maastikukaitsealad on ka rahvusvahelise tähtsusega Natura linnu- või loodusalad. Siin asuvad järgmised riiklikud kaitsealad: • Roosna-Alliku maastikukaitseala ( 42,8 ha); • Esna maastikukaitseala ( 213 ha); • Kiigumõisa maastikukaitseala (158,6 ha); • Kõrvemaa maastikukaitseala (863,6 ha); • Koordi mõisa park (5,4 ha); • Roosna-Alliku mõisa park (5,4 ha); • Vodja mõisa park (5,0 ha); • Kabeli suurkivi. Kavandatavad riiklikud kaitstavad alad on: • Kiigumõisa kivi; • Lelukivi. Kohaliku kaitse alla on võetud Koordi raba (750,6 ha), ( Roosna-Alliku valla arengukava 2012-2020 ).

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Roosna-Alliku valla territoorium jääb nii Pandivere kõrgustiku, kui ka selle nõlvaalale. Maastikuliselt paikneb vald Pandivere kõrgustiku äärealal ja ulatub osaliselt ka lääneosas Kõrvemaa äärealale.

Pinnakatte all asetseva aluspõhja pindmise osa moodustavad alamsiluri raikküla ja juuru lademete karbonaatsed kivimid. Ülemine põhjaveekiht on seotud alamsiluri raikküla lademega. Nimetatud veekiht asub vahetult pinnakatte all, kihi paksus on 10-15 meetrit, valla põhjaosas ka õhem või puudub hoopis. Seda vett saab kasutada madalate salv- ja puurkaevude kaudu, kuid peab meeles pidama, et see vesi on väga reostustundlik ja ühisveevarustuseks ei sobi. Sügavuselt järgmine, 20-25 m paksune juuru lademe alumise osaga seotud veekiht algab kümnekonna (valla põhjaosa) kuni paarikümne (valla lõunaosa) meetri sügavuselt. See kiht on võrreldes eelmisega mõnevõrra paremini reostuse eest kaitstud. Samas eeldab see juba sügavamate, vähemalt 20 meetriste ja lõunaosas 30 meetriste kaevude kasutamist. Vett saab ka nimetatud veekihtide vahepealsest osast, kuid arvestama peab seejuures väiksema veeanniga. Vähese veeandvusega tuleb arvestada ka allpool juuru ladet kihte avades. Veerikkuselt sobivamad kihid algavad 70-80 meetrist. Sellised kaevud on mõeldavad ühisveevarustuse tarbeks. Reostuse eest on need kihid looduslikult hästi kaitstud. Küll peab aga arvestama, et ka sügavatest kihtidest võime saada ebakvaliteetset vett. Näiteks sügavas anaeroobses keskkonnas võivad põhjavees olla kõrgenenud H 2S ja raua sisaldused. Veekvaliteeti parandab vastavate filtrite ja veetöötluse rakendamine (Roosna-Alliku valla ÜVK arendamise kava 2008-2020 ).

1.3.1.1 Pinnakate Pinnakate koosneb valdavalt saviliivmoreenist, sooaladel esineb ka paari meetri paksune turbakiht. Keskmiselt on pinnakatet 2-4 meetrit (nõrgalt kaitstud põhjaveega alad), kuid viiendik territooriumist asub kaitsmata põhjaveega alal, s.t, et pinnakatte paksus on siin alla 2 meetri. Enim on kaitsmata alasi valla põhjaosas, Roosna-Alliku alevikust põhja ja kirde pool. Paljud loopealsed on karstunud. Enim esineb karsti Kaaruka-Kodasema ja Valasti. Ka suuremates asulates, Roosna-Allikul ja Viisus, on pinnakatet kohati vähem kui 2 meetrit.

1.3.1.2 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia Piirkonna aluspõhja moodustavad ülevalt allapoole liikudes alam-siluri Raikküla lademe savikad ja dolomiidistunud lubjakivid, millele järgnevad alam-siluri Juuru lademe dolomiidistunud kavernoossed ja 1õhelised lubjakivid. Edasi järgnevad ülem- ordoviitsiumi Porkuni lademe (O 3pr ) dolomiidistunud 1õhelised ja kavernoossed lubjakivid. Siis kuni 45 m paksused Pirgu lademe (O3pg ) lubjakivid, mille all lamavad savikad Vormsi lademe (O 3vr ) lubjakivid. Ordoviitsiumi ja siluri vanusega lubjakivide, mergli ja dolomiitide kogupaksus on 100-170 m. Lubjakivide all levivad alamordoviitsiumi ja kambriumi liivakivid ja savid, mille all on omakorda kristalne aluskord. Roosna-Alliku piirkonnas võib eraldada kolm põhilist põhjaveekompleksi:

1. ordoviitsiumisiluri lubjakivides leviv veekompleks; 2. ordoviitsium-kambriumi liivakivides leviv põhjaveekompleks; 3. kambrium-vendi liivakivides leviv põhjaveekompleks. Kaks viimast on Pandivere kõrgustiku võlvil suhteliselt veevaesed. Kvaternaarisetetes kohati leiduv põhjavesi on seostatav põhiliselt sporaadiliselt leviva moreenisiseste liivaläätsede veekihiga (gQIII), mille paksus sõ1tub pinnakatte paksusest ja veerikkus pinnakatte lõimisest ja litoloogilisest koostisest. See veekiht on maapinnalt lahtuva reostuse suhtes kaitsmata. Pinnakatte all lamavates lubjakivides levivas siluri- ordoviitsiumi veekompleksis eraldatakse kaks veekihti - alamsiluri veekiht ja ülemordoviitsiumi veekiht. Alamsiluri veekiht on seotud eelkõige Raikküla ja Juuru lademe lõheliste ja kavernoossete lubjakividega, kus esineb karstinähtusi. Veejuhtivus selles veekihis kõigub suurtes piirides, Roosna-Alliku piirkonnas võib see olla 1000-2000 m 2/d. Veekiht toitub kvaternaarisetetest infiltreerunud sademetest ja on valdavalt surveta. Põhjavee voolusuund on läände. Maapinnalt lähtuva võimaliku reostuse suhtes on see veekiht enamasti nõrgalt kaitstud. Ülemordoviitsiumi veekihi moodustavad ülemordoviitsiumi Pirgu lademe savikad lubjakivid, mis on tihti lõhelised ja kavernoossed. Ülallasuvast alamsiluri veekihist eraldab seda suhteliselt vettpidav 6-7 m paksune Porkuni lademe dolomiidistunud lubjakivi kiht. Hüdrauliliselt on veekiht ülalpool lasuva alamsiluri veekihiga seotud tektooniliste rikete, lõhede ja karstiõõnsuste kaudu. Ülemordoviitsiumi veekihi põhjavesi on surveline ja veekiht veerikas. Veekiht toitub kvaternaari ja alamsiluri veekihist infiltreerunud veest. Selle kihi p6hjavett kasutatakse piirkonnas laialdaselt nii eramajapidamistes kui ka asulate keskveevarustuses. Ordoviitsium-kambriumi veekompleks lasub u. 200 m sügavusel maapinnast ning selle moodustavad alamordoviitsiumi Pakerordi lademe ja alamkambriumi Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid kogupaksusega 30 m. Ülallasuvast siluri-ordoviitsiumi veekompleksist eraldab seda 125 m paksune ordoviitsiumi vettpidavate ja suhteliselt vettpidavate lubjakivi ja savika lubjakivi kiht (O 3vr - 01pk ). Veekompleks on hästi kaitstud, kuid suhteliselt veevaene. Seet6ttu on selle põhjaveevaru piiratud. Roosna-Alliku vald jääb nitraaditundlikule alale, kus esineb hulgaliselt ka kaitsmata põhjaveega alasid, mis ulatuvad välja Roosna-Alliku aleviku ja Viisu küla aladele. Eelnimetatud nitraaditundlik ala Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri (RT I 2003, 10, 49). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (kogupindalaga 3250 km 2) jaguneb Pandivere (2382 km 2) ja Adavere-Põltsamaa (667 km 2) nitraaditundlikuks piirkonnaks. Nende vahele jääb Endla soostiku ala (201 km 2).

Pandivere nitraaditundlik piirkond asub Pandivere kõrgustikul hõlmates Põhja-Eesti lavamaa kõige kõrgema osa. Pandivere nitraaditundlik piirkonda jääb osa Lääne- Virumaast ja Järvamaast, kokku 21 omavalitsuse territooriumid (linnadest Rakvere, Tapa ja Tamsalu, suurematest asulatest Koeru, Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja). Pandivere kõrgustiku keskosas, 1375 km 2 suurusel maa-alal puuduvad alalised veekogud. Tegemist on Eesti suurima infiltratsioonialaga. Põhjavesi väljub rohkete allikatena kõrgustiku nõlval ja jalamil, andes alguse paljudele jõgedele ja põhjustades soostumist. Neist allikaist saavad alguse Eesti suuremad jõed: Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Jägala, Loobu, Kunda, Valgejõgi jt. Roosna-Alliku vald jääb Pandivere nitraaditundlikule alale ning piirkonnast saab alguse Pärnu jõgi (Roosna-Alliku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ).

1.3.1.3 Veeandvus Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile ( 1:400000, EGK 1998 ) jääb Roosna-Alliku vald peamiselt siluri ja ordoviitsiumi (S-O) lõheliste ja karstunud kivimitekihtide piirkonda. Siluri ja ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimikihtides paiknevad veerikkad puurkaevud, mille erideebit jääb valdavalt vahemikku 0,5-5,0 l/s*m. Vähesel määral jääb Roosna-Alliku valla ida- ja põhjaossa ka üle 5 l/s*m erideebitiga puurkaevusid. Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse puurkaevude arvestuskaartide alusel on Roosna- Alliku aleviku puurkaevu erideebit 0,228 l/s*m ning Viisu küla puurkaevu erideebit 7,667 l/s*m.

1.3.1.4 Põhjavee kaitstus Põhjavee looduslik kaitstus sõltub aeratsioonivööndi paksusest ja selle koostisest, vettkandvate kivimite omadustest, vettpidava kattekihi paksusest ja levikust. Aeratsioonivöönd, mis koosneb savikatest kivimitest, võib juba poolemeetrilise paksuse korral välistada radioaktiivse ja bakteriaalse reostuse. Samal ajal keemiline reostus võib tungida läbi küllaltki paksu savikivimite kihi. Kui aeratsioonivöönd on esindatud kruusade, lõheliste ja karstunud kivimitega, tungib igasugune põhjavee reostus kaugele ja sügavale. Piirkonna geoloogilistest tingimustest, võib järeldada, et Roosna-Alliku piirkonnas moodustavad põhjavett kaitsva kihi peamiselt liivsavi- ja saviliivmoreen. Pinnakate on õhuke, alla viie meetri ja põhjavesi on reostuse eest valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suuremad loopealsed levivad Aravete, Järva-Madise, Järva-Jaani ja Viru-Jaagupi vahelisel alal. Põhjavesi on aluspõhjakivimeis 4...5 meetri sügavusel, olenevalt reljeefist ka kuni 20 meetri sügavusel maapinnast.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Roosna-Alliku vald peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Üksikutes kohtades (sh Roosna-Alliku alevikus) on põhjavesi kaitsmata. Joonisel 3 on toodud Roosna-Alliku valla põhjavee kaitstuse kaart. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alade on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Valla lääneosas Pärnu ja Jägala jõgede metsastel ja soistel aladel on põhjavesi keskmiselt kaitstud –pinnakatte paksus üle 3 meetri, pinnas savikas ja põhjaveetase maapinna lähedal, mistõttu on reoainete liikumine pinnases piisavalt aeglane, et tekiks hapnikubarjäär ja algaks denitrifikatsioon.

Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

1.3.1.5 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele maakondade kaupa pole vastavalt Keskkonnaministri 6. Aprilli 2006 a. käskkirjale nr 407 “Järva maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Roosna-Alliku vallas põhjaveevarusid kinnitatud.

1.3.2 Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogiliselt jääb Roosna-Alliku vald osaliselt (eelkõige valla põhja-, kirde ja idaosa) Pandivere kõrgustiku keskossa, mis kujutab endast nõrgalt lainjat tasandikku. Kohati esineb 10...20 meetri kõrguseid oose. Aluspõhi koosneb ordoviitsiumi-siluri lubjakividest, mis on kaetud 3...4 meetri paksuse moreenkihiga. Esineb üksikuid väiksemaid soid ning kohati levib ka fluvioglatsiaalseid liivu. Küllaltki suurtel aladel ei esine ei soid ega ka pinnaveekogusid. Sademeteveed, mis valguvad maa sisse, tungivad läbi moreenkihi karstunud aluspõhja, kus veepind asub 10...20 meetri sügavusel. Kohati võib moreenis siiski esineda ülavee tüüpi veeläätsi, kust vesi võib tungida isegi keldritesse. Kõrgendiku äärealadel põhjavesi väljub karstiallikatena, andes alguse mitmetele jõgedele. Tugevate pinnaste, tasase reljeefi ja sügava põhjavee tõttu on piirkond ehitusotstarbeks peaaegu parim Eestis. Siin esinev karst pole seni ehitusele hädaohtlik olnud, ehkki suuremate ehituste puhul peab karsti silmas pidama. Ülavee tõttu võib kohati teedel esineda ka nõrgemaid külmakahjustusi. Roosna-Alliku valla lõuna- ja edelaosa jääb Pandivere kõrgustiku lõunanõlva lainjalt tasase reljeefiga aladele. Nii pinnamoelt kui ka geoloogilise ehituse poolest on piirkond sarnade eelpool kirjeldatuga. Peale selle esineb siin madalaid, kuni 4...5 meetri sügavusi jõeorge. Põhiline erinevus on aga pinnavetes, mis lasuvad vaid 2...3 meetri sügavusel. Need esinevad enamasti aluspõhjas, kusjuures pinnasevee vaba pinna ja aluspõhja katva moreeni vahel võib olla teatud vahe. Kui see vahe puudub, võib vesi olla ka nõrga surve all. Ehitustingimused on siin piirkonnas tugevate pinnaste tõttu üldiselt head. Kohati võib ette tulla, et ehitussüvendeid tuleb rajada kaljupinnasesse. Sellisel juhul võib esineda ka tugev vee sissevool. Samuti esineb Roosna-Alliku valla lääne- ja loodeosas suuri soomassiive. Aluspõhi, mis lasub harilikult 5...10 meetri sügavusel on esindatud ordoviitsiumi-siluri lubjakividega. Pinnakattes on kõige tähtsamal kohal turvas. Turba paksus on keskmiselt 2...3 meetrit. Turba all levivad peaaegu kõikjal jääjärvelised savid, kohati ka liivad. Nende all lasub enamasti moreen. Pandivere läänejalami sood toituvad põhjavetest. Ehituse seisukohalt on need alad kahtlemata kõige raskemad. Laugaste ja soojärvede esinemise tõttu on need alad suures osas isegi raskesti juurdepääsetavad (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965 ). Roosna-Alliku valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Roosna-Alliku valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval nad paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Roosna-Alliku valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud: Roosna-Alliku aleviku puurkaev (puurkaevu katastri nr. 10098)

0-1,0 m – liivsavi veerise ja rahaga; 1,0-19,0 m – savikas lubjakivi; 19,0-27,0 m – dolomiidistunud lubjakivi; 27,0-76,0 m – dolomiidistunud lubjakivi mergli vahekihtidega; 76,0-92,0 m – savikas lubjakivi; 92,0-98,5 m – lubjakivi; 98,5-109,5 m – savikas lubjakivi; 109,5-120,0 m – lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega. Viisu küla puurkaev (puurkaevu katastri nr. 51630) - 0,2-40,0 m – lubjakivi, allosas lõheline.

1.3.3 Pinnavesi Pandivere kõrgustikul alalised vooluveed puuduvad ning sademete- ja lumesulamisveed valguvad siin esinevate karstinähtuste tõttu maapinda. Kõrgustikul maapinda valgunud veed tulevad taas nähtavale suurte allikatena kõrgustiku äärealadel ning jalamil. Valla piirides on suurimad allikad Roosna-Allikul, kus asub ka ca 1,6 ha suurune Allikajärv. Allikatest saavad oma vee ka Roosna-Alliku Veskijärv (3,5 ha) ja Tehisjärv (2 ha), allikad on ka Kiigumõisa maastikukaitsealal, Vodjal ja Esnas. Roosna-Allikult saab alguse Pärnu jõgi. Esna pargi allikatest saab alguse Esna jõgi ning Tondisaare turbaraba servast Allikjärve külast Vodja jõgi. Mõlemad jõed suubuvad Pärnu jõkke. Kihme küla allikatest saab alguse Kihme oja, mis suubub Jägala jõkke. Jägala jõgi saab suure veelisa Kiigumõisa allikatest. Valla territooriumil paiknevad allikad on võetud riikliku kaitse alla (Roosna-Alliku valla arengukava 2012-2020 ).

1.3.4 Muud loodusvarad Valla territooriumile jääb Koordi raba, Viisu turbaraba ning Roosna-Alliku soo. Üleriigilise tähtsusega maardlatest (vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrusele nr 131) paikneb Roosna-Alliku vallas Epu-Kakerdi turbamaardla. Kohaliku tähtsusega maardlatest asuvad Roosna-Alliku vallas Tondissaare ja Mäo turbamaardlad ning osaliselt ka Ällimäe kruusakarjäär.

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku alevikus ja Viisu külas tegeleb vee-ettevõtlusega alates 1. aprillist 2006. a. AS Paide Vesi. AS-ile Paide Vesi kuuluvad ka ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga seotud varad Roosna-Alliku alevikus ning Viisu külas. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Roosna-Alliku vallas on kooskõlastatud Roosna- Alliku Vallavolikogu 18. detsembri 2013. aasta otsusega nr. 68 „Veeteenuse hinna kooskõlastamine“. Tabel 6 kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda AS Paide Vesi tegevuspiirkonnas.

Tabel 6. Roosna-Alliku Vallavolikogu 18. detsembri 2013. a. otsusega nr. 68 kooskõlastatud veevarustuse ning reoveevee ärajuhtimise ja puhastamine teenuse hinnad Roosna-Alliku vallas (ilma käibemaksuta) Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse tarbija 1 m3 maksumus (eurot) AS Paide Vesi teeninduspiirkonnas Veevarustus müük 1,29 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine Juriidilised isikud 2,24 Kodutarbijad 1,90 Andmed: Roosna-Alliku Vallavalitsus

1.5 Kohalik omavalitsus Roosna-Alliku valla eelarve maht oli 2013. aastal ligikaudu 1,24 miljonit eurot. 2012. aasta eelarve maht oli ligikaudu 1,21 miljonit eurot. Võrreldes 2012. aasta eelarvega on suurenemine ligikaudu 2,5%. Erinevus on peamiselt tingitud suuremast tulumaksu laekumisest ning sihtotstarbelistest toetustest. Roosna-Alliku valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 7. Tabel 7. Roosna-Alliku valla eelarve tulud aastatel 2009-2013 (eurot). Puhastatud Võlakohustused Võlakoormus Laenureserv Aasta eelarve kokku (eurot) (%) (eurot) (eurot) (aasta lõpul) 2009 1066873 168636 15,8 471558 2010 940950 134095 13,9 433777 2011 913491 169930 13,7 439860 2012 959670 204196 19,0 393221 2013 995034 344221 34,6 252799 Andmed: Roosna-Alliku Vallavalitsus Alates 2011. aastast on üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta mõnevõrra suurenenud (vt tabel 8), mis näitab elanike sissetulekute mõningast suurenemist ning elanike sotsiaal- majandusliku olukorra paranemist. Võrreldes 2012. aastaga on 2013 a. eelarves üksikisiku tulumaksu laekumine paranenud ligikaudu 5,6%. Tabel 8. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurodes). Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 Elanike arv 1266 1219 1221 1184 1153 Laekunud tulumaks (eurot/in) 363,0 361,8 340,4 385,1 417,6 Andmed: Roosna-Alliku valla eelarved

2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Roosna-Alliku alevik Roosna-Alliku alevikus elab 01.01.2013. aasta seisuga 504 elanikku. Alevik paikneb valla põhjaosas ja on ühtlasi valla keskuseks. Roosna-Alliku alevikus on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 82% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 98% kogu aleviku elanikest. Roosna-Alliku alevikus on ühisveevarustuses kasutusel üks puurkaev-pumpla, mis asub asula idaosas. Roosna-Alliku alevikus on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi peamiselt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus). Roosna-Alliku aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 550 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 14 ie/ha. Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m 3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi). Roosna-Alliku alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Paide Vesi, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Roosna-Alliku alevikus.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Roosna-Alliku alevikus on üks veevõrk, mis baseerub aleviku idaosas asuval puurkaevul (katastri nr. 10098). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 411 Roosna-Alliku aleviku elanikku ehk ligikaudu 82% aleviku elanikest. Ühisveevärgiga on liitunud peamiselt aleviku keskuse korrusmajade ja osade eramajade elanikud ning asutused ja ettevõtted. Roosna-Alliku aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2621 meetrit, millest ligikaudu 1119 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud veetorustikud. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...63 mm. Vanemad torustikud on rajatud aastatel 1975 - 1980 malm- ja terastorudest

läbimõõduga DN50...DN100 mm. Viimase ca 10 aasta jooksul on vanemaid veetorustikke osaliselt rekonstrueeritud vanasse malmtorusse väiksema läbimõõduga plasttoru sissetõmbamise teel. Torustike seisukord on valdavalt hea. Käesoleval ajal tarbitakse Roosna-Alliku alevikus ühe puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on puurkaev- pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid. Roosna-Alliku aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Roosna-Alliku aleviku asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Roosna-Alliku põhikool, lasteaed ning Vallavalitsus. Ettevõtted, mis kasutavad ühisveevärgi vett on Roosna-Alliku alevikus AS Stik, OÜ Metallitööd, OÜ Veoki Pealisehituse ja AS Prelvex. Kokku oli 2012. a. ühisveevarustusega ühendatud asutuste ja ettevõtete veetarve 1477 m3/a ehk ligikaudu 4 m3/d. Roosna-Alliku aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: • Roosna-Alliku puurkaev (katastri nr 10098); Roosna-Alliku puurkaev on puuritud 1988. aastal ja asub aleviku idaosas (joonis 4). Puurkaevu sügavus on 120 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri- ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaev-pumplasse on paigaldatud 0,3 m3 suurune hüdrofoor ja veemõõtjad. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning pumpla territoorium on aiaga piiratud. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2013. aastal. Rekonstrueerimise käigus rajati uus puurkaev-pumpla hoone, kuhu paigaldati toruarmatuur, veemõõtjad, 0,3 m 3 suurune membraanhüdrofoor. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid.

Joonis 4. Roosna-Alliku puurkaev-pumpla (katastri nr 10098) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 14.10.2013. Tabelis 9 on toodud AS-ile Paide Vesi väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321979) lubatud puurkaevude veevõtud Roosna-Alliku aleviku ja Viisu küla ühisveevarustuse puurkaevudest. Tabel 9. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse puurkaevudest. Lubatud veevõtt Roosna-Alliku aleviku pk Viisu küla pk Katastri nr. 10098 51630 m3/a 30 000 24 000 m3/kv 7 500 6 000 m3/d 82 66 Andmed: AS Paide Vesi vee erikasutusluba (nr L.VV/321979).

Roosna-Alliku valla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Tabel 10. Roosna-Alliku valla ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev- pumplate tehnilised andmed. Roosna -Alliku Viisu küla uus pk Puurkaevu nimetus/asukoht aleviku pk Katastri nr. 10098 51630 Passi nr. 5962 Kood:PRK0051630 Kasutatav põhjavee kiht S-O S-O Puurimise aasta 1988 2012 Pumba tootlikkus, m 3/h - 7 Puurkaevu tootlikkus, m 3/h 23 41 Lubatud veevõtt, m 3/d 82 30

Tegelik toodetud vee kogus, m 3/d 28 11 Tarbitud vee kogus m 3/d 24,5 9,5 Reguleerimisseade Hüdrofoor 0,3 m 3 Hüdrofoor 0,3 m 3 Puurkaevu sügavus, m 120 40 Staatiline veetase, m 10 0,2 Deebit (l/s) 6,4 11,5 Veemõõtja olemasolu on on Rekonstrueer itud Puurkaevu hoone seisukord uusehitis 2012/2013 aastal Omanik AS Paide Vesi AS Paide Vesi Haldaja AS Paide Vesi AS Paide Vesi Andmed: AS Paide Vesi;

Alljärgnevalt on tabelis 11 toodud Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2012. aastal. Tabel 11. Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustussüsteemi puurkaevudest väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2012. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 20 12. aastal Roosna -Alliku puurkaevust m3/a väljapumbatud vesi 10 112 201 2. aastal tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 8 944 sh. elanike veetarve m3/a 7 467 3 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m /a 1 477 3 Ööpäevane keskmine veetarve m /d 24,5 Andmed: AS Paide Vesi. Veekaod Roosna-Alliku alevikus on torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2012. aastal oli Roosna-Alliku puurkaev-pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 13,1% ehk ca 3,2 m3/d. Tabeli 11 andmetes on näha, et Roosna-Alliku aleviku ühisveevärgiga varustatud

tarbijate ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 24,5 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 411, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 50 liitrit ööpäevas.

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Roosna-Alliku alevikus saab tuletõrjevett võtta kahest veevõtumahutist. Üks mahuti asub aleviku keskuse lõunaosas lasteaia läheduses ning on rekonstrueeritud 2012/2013 aastal. Mahuti asub muldes ning on 220 m 3 suurune. Teine tuletõrje veevõtumahuti asub aleviku idapoolsemas osas ning on rajatud 2012/2013 aastal. Mahuti asub Mängumaa kinnistul (katastri nr 68401:003:0151) ning on mahuga 165 m3. Veevõtukohad on tähistatud ning veevõtukohtadele on hea juurdepääs. Roosna-Alliku valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12. Tabel 12. Roosna-Alliku valla olemasolevad tuletõrjevee veevõtukohad.

Asula Asukoht X Y Viit Vvk nimetus Maht m 3 Roosna-Alliku Nooruse tn 3 kinnistul, alevik lasteaia läheduses 6544500 598101 Jah Veevõtumahuti 220 Roosna-Alliku alevik Mängumaa kinnistu 6544658 598257 Jah Veevõtumahuti 165 Viisu küla Pargi tee 10 juures 6535272 596018 Jah Veevõtumahuti 100

2.1.3 Joogivee kvaliteet Roosna-Alliku aleviku veevarustussüsteemis kasutatakse käesoleval ajal asula idaosas asuva puurkaevu (katastri nr 10098) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 13. Tabelis 13 on näha, et käesoleval ajal Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 10098) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldus. Sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ põhjal jääb Roosna-Alliku puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu II kvaliteediklassi.

Tabel 13. Roosna-Alliku aleviku puurkaevudest võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Roosna -Alliku Roosna -Alliku Lubatud Roosna-Alliku aleviku veevärgivesi aleviku veevärgivesi piirnorm aleviku PK (puurkaev-pumpla) (Vallamaja) * Ühik 04.09.12 06.10.09 29.05.13 Puurkaevu kat astri nr 10098 - - Värvus mg/l Pt 4 - <2 Lõhn palli 2 - 1 Maitse - palli - - 1 Hägusus NHÜ 26 - <1,0 pH 6,5-9,5 7,7 7,7 7,6 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 582 553 585 Ammooniumioon

NH 4-N 0,5 mg/l 0,18 0,2 0,14 Nitritioon

NO 2-N 0,5 mg/l 0,013 - - Nitraatioon

NO 3-N 50 mg/l <0,45 <0,45 -

Oksüdeeritavus 5 mgO 2/l 1,4 1,1 - Üldraud 200 µg/l 580 255 23 Mangaan 50 µg/l 19 - - Kloriidid 250 mg/l 14 13 - Fluoriidid 1,5 mg/l 1 - - Boor 1 mg/l 0,54 - - Sulfaadid 250 mg/l 25 - - Naatrium 200 mg/l 14,7 - - Üldkaredus mg-ekv/l 5,8 - - Coli -laadsed PMÜ/100 bakterid 0 ml 0 0 0 PMÜ/100 Escherichia coli 0 ml 0 0 0 PMÜ/100 Enterokokid 0 ml 0 - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi. Tabelis 13 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Roosna-Alliku aleviku ühisveevõrgust. Viimase joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud piirnormidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

Amortiseerunud ühisveevarustuse ja kinnistu torustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Roosna-Alliku aleviku veevarustussüsteemide seisukord: • Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuse süsteemidega on käesoleval ajal ühendatud kokku ligikaudu 411 inimest ehk 82% Roosna-Alliku aleviku elanikest. Ühisveevärgiga on liitunud peamiselt aleviku keskuse korrusmajade ja osade eramajade elanikud ning asutused ja ettevõtted; • Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal asula idaosas asuvast puurkaevust (katastri nr 10098); • Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2621 meetrit, millest ligikaudu 1119 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud veetorustikud. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...63 mm. Vanemad torustikud on rajatud aastatel 1975 - 1980 malm- ja terastorudest läbimõõduga DN50...DN100 mm. Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuse torustikud on suures osas rekonstrueeritud ning valdavalt heas seisukorras; • Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuses on käesoleval ajal kasutusel asula idaosas asuv 2013. aastal rekonstrueeritud puurkaev-pumpla. Rekonstrueerimise käigus rajati uus puurkaev-pumpla hoone, kuhu paigaldati toruarmatuur, veemõõtjad, 0,3 m 3 suurune membraanhüdrofoor. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid; • Roosna-Alliku aleviku puurkaevu (katastri nr. 10098) abil tarbitakse siluri- ordoviitsiumi põhjaveekompleksi põhjavett. Puurkaevu põhjavees on üle lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldus. Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab uuritud näitajate osas kehtestatud kvaliteedinõuetele; • Tulenevalt vanemate ühisveevärgi ja kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Veekaod on Roosna-Alliku alevikus torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2012. aastal oli Roosna-Alliku puurkaev-pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 13,1% ehk ca 3,2 m3/d; • Roosna-Alliku alevikus saab tuletõrjevett võtta kahest veevõtumahutist, millest üks asub lasteaia läheduses ning teine aleviku idapoolsemas osas Mängumaa kinnistul (katastri nr 68401:003:0151). Mahutid on rekonstrueeritud ja rajatud 2012/2013 aastal ning on vastavalt 220 ja 165 m3 suurused. Veevõtukohad on tähistatud ning veevõtukohtadele on hea juurdepääs.

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 498 inimest ehk ligikaudu 98% aleviku elanikest. Roosna-Alliku alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Roosna-Alliku aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid mitmel pool on reovee suunamiseks reoveepuhastile kasutusel reoveepumplad. Roosna-Alliku alevikus on kokku ca 4335 m isevoolseid ning ca 1146 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 3058 meetrit isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm, mis on rajatud 2013. aastal. Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel, kogupikkusega ca 929 meetrit, on kasutatud plasttorusid De63 ja De110 mm. Lisaks on aleviku kanalisatsioonisüsteemi laiendamisel 1999. ja 2000. aastal ehitatud kaks uut kanalisatsioonisüsteemi, üks paremale poole ja teine vasakule poole Pärnu- Rakvere mnt-d. Vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud malm- ja asbesttorusid läbimõõduga DN150 ja DN200 mm. Vanemad survetorustikud on ehitatud plasttorudest läbimõõduga De90 mm. Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsiooni torustike seisukord on valdavalt hea. Tulenevalt vanemate ühiskanalisatsiooni ning kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Roosna-Alliku alevikus puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Roosna-Alliku aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1 (Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Roosna-Alliku alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Roosna-Alliku alevikus on olulisemaks ühiskanalisatsiooniga ühendatud ettevõtteks, kus moodustub reovett AS Nõlvak & KO. Roosna-Alliku aleviku asutustest on ühiskanalisatsiooniga ühendatud Roosna-Alliku Vallavalitsus, põhikool, lasteaed, rahvamaja ja raamatukogu. Kokku oli Roosna-Alliku alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2012. aastal ligikaudu 1347 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Roosna-Alliku aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Tabelis 14 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2012.

Tabel 14. Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2012. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 20 12. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 10 860 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 9 513 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 1 347 Ööpäevane keskmine veetarve /reoveeteke m3/d 29,8 Andmed: AS Paide Vesi. Roosna-Alliku alevikus tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Infiltratsiooni ja sademevee osakaalu kohta andmed puuduvad. Hinnanguliselt moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 30% reoveepuhastile suunatavast (müüdud) reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad ühiskanalisatsiooni ja kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.1.5 Roosna-Alliku aleviku reovee reostuskoormus Roosna-Alliku alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 498 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs ( tabel 15 ). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 52,3 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 14). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT 7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Roosna-Alliku aleviku elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 29,8 m3 (vt tabel 15 ). Elanike poolt tekib arvestuslikult ööpäevas ca 26,1 m3 reovett, mis on ligikaudu 88% kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 32,1 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 15. Roosna-Alliku aleviku reoveekogused ja reostuskoormus. Elanikud, Erireostus - Vee Reostus - Voolu -

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT 7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Roosna-Alliku alevikus 498 1 52,3 498 26,1 29,9 AS Nõlvak & KO 0,3 30 7,6 0,8 0,5 Valla as utused 0,3 30 29,3 2,9 1,8 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 36,9 3,7 2,2 Roosna-Alliku reovesi kokku 498 - - 534,9 29,8 32,1 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 535 29,8 32,1 Infiltratsioon - - 30% - 8,9 - REOVE SI KOKKU 535 38,7 32,1

2.1.6 Roosna-Alliku aleviku reoveepumplad Suurem enamus Roosna-Alliku aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on rajatud kokku 5 reoveepumplat. Kaaruka pumplasse toimus varasemalt ka reovee purgimine. Reovesi suunatakse reoveepuhasti puhastusprotsessi Järve teel asuva peapumpla abil. Reoveepumplad on valdavalt heas seisukorras. Roosna-Alliku alevikus kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 16. Tabel 16. Roosna-Alliku aleviku reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava pumba Tootlikkus Rajamise Objekti nimi Üldhinnang tähis mark m3/h aasta R-Alliku Prelvex SLV.65.65.09.2.50B 5,7 2012 R-Alliku Pargi SLV.65.65.11.2.50B 5,5 2012 R-Alliku Järve SLV.65.65.30.2.50D 19,1 2012 R-Alliku Saare UAK 10/2 5,6 1999 R-Alliku Kaaruka UAK 10/2 9,8 2000 Andmed: AS Paide Vesi.

2.1.7 Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti asub aleviku edelaosas ( joonis 5). Reovee puhastamine toimub 2012. aastal rekonstrueeritud Raita PA 70 Multi tüüpi annuspuhastis. Olemasolev OXYD-180 tüüpi reoveepuhasti likvideeriti. Puhasti 3 jõudlus reostuskoormuse järgi on 46 kg BHT 7/d ja hüdrauliline jõudlus 76,6 m /d. Reovesi suunatakse reoveepuhastisse Järve teel asuva reovee peapumpla abil. Reovesi pumbatakse tehnohoones asuvasse treppvõre voolurahustuskasti. Treppvõre ette survetorule paigaldatakse magnetinduktiivne reoveevooluhulga mõõtja (DN100). Võrelt juhitakse vesi edasi kompaktpuhasti aereeritavasse eelkäitlusmahutisse. Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. Mehaaniline puhastus, eelkäitlus:

• Treppvõre (võre avadega 3 mm) • eelkäitlusmahuti (30 m 3) aeratsiooniga 2. Bioloogiline puhastus: • Bioprotsess (60 m 3) • setete eraldamine ja kogumine (30 m 3) 3. Keemiline puhastamine (P-ärastus) 4. Järelpuhastus biotiikides üldpinnaga ca 3350m 2 5. Jääkaktiivmuda vedamine töötlemiseks Paide linna reoveepuhastisse. Reovee bioloogiline puhastus toimub Raita PA 70 Multi aktiivmudatehnoloogial põhinevas annuspuhastis. PA puhastites kasutatakse orgaanilise aine eemaldamiseks bioloogilist aktiivmuda protsessi, bioloogilist nitrifikatsiooni/denitrifikatsiooni protsessi lämmastiku eemaldamiseks ning bioloogilist puhastust ja keemilist sadestamist fosfori eemaldamiseks. Reovee puhastamine annuspuhastis toimub etappidena. Piisava koguse reovee kogunemisel puhvermahutisse, pumbatakse see protsessimahutisse. Esimese etapina toimub reovee aereerimine. Vajalik õhukogus antakse läbi mahuti põhjas olevate aeraatorite tehnohoones olevate õhupuhurite abil. Aeratsioon kestab 6 tundi, selle vältel toimub bioloogiline puhastamine. Bioloogilise protsessi käigus toimub orgaanilise aine (BHT) ja lämmastiku oksüdeerimine. Mudas elavad mikroobid kasutavad reoveeannust toiduna. Keemilise puhastusprotsessina kasutatakse kemikaali PIX fosfori keemiliseks eemaldamiseks. Aeratsiooni lõppedes (6 h 30 min) algab 1 h 45 min kestev setituse tsükkel. Setituse ajal vajub sete protsessimahuti põhjale ja puhastatud vesi kerkib selle peale. Setitustsükli lõppedes (8 h 15 min) algab pumpamine, mille käigus biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse puhastist välja. Puhastusprotsess tekitab jääkmuda. Muda eemaldatakse settepumbaga protsessi lõpuetapis (8 h 25 min). Muda kogutakse mudamahutisse, kust see veetakse paakautoga Paide reoveepuhasti settekäitluskompleksi. Puhastusprotsessi viimaseks osaks on pinnasfilter pindalaga ca 34 m 2. Pinnasfiltrit on võimalik protsessist välja lülitada möödavoolu kaevu kaudu. Selleks suletakse pinnasfiltrisse juurdevool plaatsiibriga ja avatakse möödavool kas biotiiki või otse väljavoolu. Peale pinnasfiltrit on võimalik puhastatud vesi juhtida ka otse väljavoolu, sulgedes biotiigi poolse väljavoolu plaatsulgsiibriga. Järelpuhastuseks on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga ca 3350 m 3. Heitvesi biotiikidest juhitakse kraavi abil Pärnu jõkke. Puhasti territoorium on aiaga ümbritsetud. Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid

sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Roosna-Alliku puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Paide Vesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321979) on Pärnu jõgi (suubla kood 11325). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Pärnu jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321979) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2011. ja 2012. aastal on toodud tabelis 17 . Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 5. Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 14.10.2013.

Tabel 17. Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

2011 aasta 2012 aasta Vee- Kuupäev erikasutusloaga I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal lubatud suurim konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT 7 25 8,0 5,5 16,0 9,0 5,8 22,0 23,0 6,5 KHT 125 110,0 60,0 89,0 51,0 51,0 - 30,0 30,0 Heljum 35 10,0 10,0 29,0 9,0 6,0 9,0 6,0 4,0 Üld - 25,0 16,0 5,4 10,0 22,0 19,0 22,0 23,0 lämmastik - Üldfosfor 2 2,4 2,2 1,2 1,9 2,0 2,3 2,0 2,4 pH 6-9 ------Andmed: AS Paide Vesi Tabeli 17 andmetest selgub, et 2011. ja 2012. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldiselt vee erikasutusloa nõuetele. Mõningal määral on üle piirnormi olnud üldfosfori sisaldus. Roosna-Alliku aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsiooniga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 498 inimest ehk ligikaudu 98% aleviku elanikest. Roosna-Alliku alevikus on moodustatud reoveekogumisala; Roosna-Alliku alevikus on kokku ca 4335 m isevoolseid ning ca 1146 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 3058 meetrit isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm, mis on rajatud 2013. aastal. Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel, kogupikkusega ca 929 meetrit, on kasutatud plasttorusid De63 ja De110 mm. Vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud malm- ja asbesttorusid läbimõõduga DN150 ja DN200 mm. Vanemad survetorustikud on ehitatud plasttorudest läbimõõduga De90 mm. Roosna- Alliku aleviku ühiskanalisatsiooni torustike seisukord on valdavalt hea. Vanemate ühiskanalisatsiooni ja kinnistusiseste torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; Roosna-Alliku aleviku reovesi puhastatakse aleviku loodeosas asuvas 2012. aastal rekonstrueeritud Raita PA 70 Multi aktiivmudatehnoloogial põhinevas annuspuhastis. Reoveepuhastis toimub reovee mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine. Heitvee järelpuhastuseks on kasutusel pinnasfilter (ca 34 m 2) ja kaks biotiiki pindalaga ca 3350 m2. Puhasti tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse.

2.2 Viisu küla Viisu külas elab 01.01.2013. aasta seisuga 232 elanikku. Viisu külas on käesoleval ajal ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 203 inimest ehk ca 88% küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 82% kogu küla elanikest. Viisu külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Viisu küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla reostuskoormus 300 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 11,1 ie/ha. Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m 3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi). Viisu külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Paide Vesi, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Viisu külas.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Viisu küla veevõrk baseerub käesoleval ajal küla keskuse põhjaosas asuval uuel puurkaevul (katastri nr 51630). Varasemalt kasutusel olnud puurkaev likvideeriti 2012 aastal. Ühisveevarustuse kaudu saavad vett käesoleval ajal ligikaudu 203 Viisu küla elanikku. Peamiselt on ühisveevarustusega liitunud küla keskuse korrusmajade ja eramajade elanikud. Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Viisu külas ligikaudu 1922 meetrit, millest ligikaudu 946 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud veetorustikud. Uuemate ühisveevarustuse torustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...63 mm. Vanemad torustikud on rajatud aastatel 1975 - 1980 malmtorudest läbimõõduga DN65 ja DN100 mm. Viimase ca 10 aasta jooksul on vanemaid veetorustikke osaliselt rekonstrueeritud vanasse malmtorusse väiksema läbimõõduga plasttoru sissetõmbamise teel. Torustike seisukord on valdavalt hea. Viisu küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 2 (Viisu küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Kokku on Viisu külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 88% elanikest ehk ligikaudu 203 elanikku. Asutustest kasutavad ühisveevärgi vett Viisu külas lasteaed ning Viisu Raamatukogu ja Rahvamaja. Viisu küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: • Viisu küla uus puurkaev (katastri nr. 51630); Viisu asula puurkaev on puuritud 2012. aastal ja asub Viisu küla keskuse põhjapoolses osas. Puurkaevu sügavus on 40 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri-ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaev asub pumplahoonest ca 25 meetri kaugusel kirdesuunas (joonis 6). Puurkaev-pumpla hoone on 2012. aastal rekonstrueeritud, mille käigus paigaldati uude pumplahoonesse uus toruarmatuur, veemõõtjad, 0,3 m 3 suurune membraanhüdrofoor. Veetöötlusseadmena on puurkaev- pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitseala, kuid ala pole piiratud aiaga.

Joonis 6. Viisu küla asula puurkaev-pumpla (katastri number 51630). Fotod: OÜ Alkranel 14.10.2013. Tabelis 9 on toodud AS-ile Paide Vesi väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321979) lubatud puurkaevude veevõtud Roosna-Alliku aleviku ja Viisu küla ühisveevarustuse puurkaevudest.

Viisu küla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 18 toodud Viisu küla elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2012. aastal. Tabel 18. Viisu küla ühisveevarustuse puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2012. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 201 2. aastal Viisu puurkaevust väljapumbatud vesi m3/a 3 911 201 2. aastal tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 3 358 sh. elanike veetarve m3/a 3 168 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 190 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 9,2

Andmed: AS Paide Vesi. Veekaod Viisu külas on torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2012. aastal oli Viisu küla puurkaev-pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 16,5% ehk ca 1,5 m3/d. Tabeli 18 andmetes on näha, et Viisu küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 9,2 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 203, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 43 liitrit ööpäevas.

2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Viisu külas saab tuletõrjevett võtta Pargi teel asuvast veevõtumahutist. Mahuti asub Pargi tn 10 läheduses ning on rekonstrueeritud 2012/2013 aastal. Mahuti on maa- alune ning 100 m 3 suurune. Veevõtukoht on nõuetekohaselt tähistatud ning veevõtukohale on hea juurdepääs. Roosna-Alliku valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.2.3 Joogivee kvaliteet Viisu küla veevarustuseks kasutatakse käesoleva ajal uue puurkaevu (katastri nr-id 51630) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatava Viisu küla uue puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 19 . Tabelis 19 on näha, et Viisu küla ühisveevarustuses kasutatava uue puurkaevu (katastri nr 51630) põhjavesi joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ põhjal jääb Viisu küla ühisveevarustuses kasutatava uue puurkaevu vesi I kvaliteediklassi.

Tabel 19. Viisu küla puurkaevust võetava põhjavee ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Viisu küla Lubatud Viisu küla PK veevärgivesi piirnorm* Ühik 17.12.12 (lasteaed) 29.05.13 Puurkaevu katastri nr 51630 - Värvus mg/l Pt 3 2 Lõhn palli 1 1 Maitse - palli 1 1 Hägusus NHÜ 1,1 <1,0 pH 6,5-9,5 7,4 7,4 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 537 619

Ammooniumioon NH 4-N 0,5 mg/l 0,19 0,13

Nitritioon NO 2-N 0,5 mg/l <0,003 -

Nitraatioon NO 3-N 50 mg/l <0,45 -

Oksüdeeritavus 5 mgO 2/l 0,8 - Üldraud 200 µg/l 170 45 Mangaan 50 µg/l <5 - Kloriidid 250 mg/l 9 - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,71 - Boor 1 mg/l 0,07 - Sulfaadid 250 mg/l 46 - Naatrium 200 mg/l 3,8 - Üldkaredus mg-ekv/l 7,1 - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi Tabelis 19 on toodud ka viimane joogivee kontrolli analüüsi tulemus, mis on võetud Viisu küla veevõrgust. Viimase joogivee proovi analüüsitulemuse põhjal vastab Viisu asula veevõrgust võetav joogivesi kehtestatud normidele. Amortiseerunud ühisveevarustuse ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Viisu küla veevarustussüsteemide seisukord: • Viisu küla ühisveevarustuse süsteemide kaudu on käesoleval ajal veega varustatud kokku ligikaudu 203 inimest ehk ca 88% küla elanikest; • Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal küla keskuse põhjaosas asuvast uuest puurkaevust (katastri nr 51630). Varasemalt kasutusel olnud puurkaev likvideeriti 2012 aastal;

• Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1922 meetrit, millest ligikaudu 946 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud veetorustikud. Uuemate ühisveevarustuse torustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...63 mm. Vanemad torustikud on rajatud aastatel 1975 - 1980 malmtorudest läbimõõduga DN65 ja DN100 mm. Viisu küla ühisveevarustuse torustikud on suures osas rekonstrueeritud ning valdavalt heas seisukorras; • Viisu küla ühisveevarustuses on käesoleval ajal kasutusel asula põhjaosas asuv 2012. aastal rekonstrueeritud puurkaev-pumpla. Rekonstrueerimise käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, kuhu paigaldati toruarmatuur, veemõõtjad, 0,3 m 3 suurune membraanhüdrofoor. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid; • Viisu küla ühisveevarustuses kasutatava uue puurkaevu abil tarbitakse siluri- ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Puurkaevu põhjavesi vastab 2012. aastal võetud proovi põhjal joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Viimase joogivee proovi analüüsitulemuse põhjal vastab Viisu asula veevõrgust võetav joogivesi samuti kehtestatud normidele. Amortiseerunud ühisveevarustuse ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures; • Tulenevalt vanemate ühisveevärgi ja kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Veekaod on Viisu küla ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2012. aastal oli Viisu küla puurkaev-pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 16,5% ehk ca 1,5 m3/d; • Viisu külas saab tuletõrjevett võtta Pargi teel asuvast veevõtumahutist. Mahuti asub Pargi tn 10 läheduses ning on rekonstrueeritud 2012/2013 aastal. Mahuti on maa-alune ning 100 m 3 suurune. Veevõtukoht on nõuetekohaselt tähistatud ning veevõtukohale on hea juurdepääs.

2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Viisu külas on käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 82% küla elanikest ehk ca 190 inimest. Viisu külas on moodustatud reoveekogumisala. Majapidamised, millel puudub liitumine ühiskanalisatsiooniga, kasutavad reovee kogumiskaeve. Viisu küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid mitmel pool on reovee suunamiseks reoveepuhastile kasutusel reoveepumplad. Viisu külas on kokku ca 1213 m isevoolseid ning ca 408 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 676 meetrit isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160 mm, mis on rajatud 2013. aastal. Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel, kogupikkusega ca 76 meetrit, on kasutatud plasttorusid De63 ja De110 mm. Lisaks on valla tellimusel 2003. a. osaliselt küla kanalisatsioonivõrku renoveeritud. Tööde

käigus uuendati kanalisatsioonitorustikku 344 m ulatuses küla reoveepuhastist kuni kaupluseni ning olemasolevad reoveepumplad asendati kaasaegsete plastkerega reoveepumplate vastu. Vanemad küla kanalisatsioonitorustikud on rajatud aastatel 1974 – 1985 kasutades asbesttsement ja keraamilisi torusid. Viisu küla ühiskanalisatsiooni torustike seisukord on valdavalt hea. Tulenevalt vanemate torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Viisu külas formeeruv reovesi suunatakse küla lääneosas paiknevasse reoveepuhastisse. Viisu külas puudub sademeveekanalisatsioon. Sademetevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Viisu küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 2 (Viisu küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Viisu küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja osad eramajade elanikest ning asutustest. Viisu külas on asutustest ühiskanalisatsiooniga ühendatud Viisu Lasteaed, rahvamaja ja raamatukogu. Kokku oli Viisu küla ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2012. aastal ligikaudu 190 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Viisu küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Tabelis 20 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2012.

Tabel 20. Viisu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused 2012. aastal. Näitaja Ühik Veekogused Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a 3 019 asutused) sh. elanike veetarve m3/a 2 829 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 190 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 8,3 Andmed: AS Paide Vesi. Viisu külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Infiltratsiooni ja sademevee osakaalu kohta andmed puuduvad. Hinnanguliselt moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 30% reoveepuhastile suunatavast (müüdud) reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad ühiskanalisatsiooni ja kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.2.5 Viisu küla reovee reostuskoormus Viisu külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 190 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs ( tabel 21 ). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 40,8 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 20 ). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Viisu küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT 7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Viisu küla elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 8,3 m3 (vt tabel 21 ). Elanike poolt tekib arvestuslikult ööpäevas ca 7,8 m3 reovett, mis on ligikaudu 94% kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Viisu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 11,7 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 21. Viisu küla reoveekogused ja reostuskoormus. Elanikud, Erireostus - Vee Reostus - Voolu -

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT 7 Reostuskoormuse tekitaja kokk u ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Viisu külas 190 1 40,8 190 7,8 11,4 Valla asutused 0,3 30 5 0,52 0,3 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 5,2 0,5 0,3 Viisu reovesi kokku 190 - - 195 8,3 11,7 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 195 8,3 11,7 Infiltratsioon - - 30% - 2,5 - REOVESI KOKKU 195 10,8 11,7

2.2.6 Viisu küla reoveepumplad Suurem enamus Viisu küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on rajatud kokku 4 reoveepumplat. Reovesi suunatakse reoveepuhasti puhastusprotsessi puhasti territooriumil asuva 2012. Aastal rekonstrueeritud reoveepumpla abil. Reoveepumplad on valdavalt heas seisukorras. Viisu külas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 22 . Tabel 22. Viisu küla reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava pumba Tootlikkus Rajamise Objekti nimi Üldhinnang tähis mark m3/h aasta Viisu Õnne Lowara Domo 7/VX 6,2 2003 Rek.2012 Viisu Sirtsu SLV.65.65.09.2.50B 7,8 2012 Viisu Puhasti AS 0630.186 -s13/4 11,6 2003 Rek.2012 Viisu Rahvamaja - - 2008 Andmed: AS Paide Vesi.

2.2.7 Viisu küla reoveepuhasti Viisu küla reoveepuhasti asub küla keskuse lääneosas (joonis 7). Reovee puhastamine toimub 2012. aastal rekonstrueeritud Raita PA 25 Multi tüüpi annuspuhastis. Olemasolev BIO-100 tüüpi reoveepuhasti likvideeriti. Puhasti jõudlus 3 reostuskoormuse järgi on 13,4 kg BHT 7/d ja hüdrauliline jõudlus 22,4 m /d. Reovesi suunatakse puhastusprotsessi puhasti territooriumil asuva peapumpla abil. Reovesi pumbatakse tehnohoones asuvasse treppvõre voolurahustuskasti. Treppvõre ette survetorule paigaldatakse magnetinduktiivne reoveevooluhulga mõõtja (DN100). Võrelt juhitakse vesi edasi kompaktpuhasti aereeritavasse eelkäitlusmahutisse. Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. Mehaaniline puhastus, eelkäitlus: • Treppvõre (võre avadega 3 mm)

• eelkäitlusmahuti (12 m3) aeratsiooniga 2. Bioloogiline puhastus: • Bioprotsess (25 m3) • setete eraldamine ja kogumine (10,75 m3) 3. Keemiline puhastamine (P-ärastus) 4. Järelpuhastus pinnasfiltris (24 m 2) 5. Jääkaktiivmuda vedamine töötlemiseks Paide linna reoveepuhastisse. Reovee bioloogiline puhastus toimub Raita PA 25 Multi aktiivmudatehnoloogial põhinevas annuspuhastis. PA puhastites kasutatakse orgaanilise aine eemaldamiseks bioloogilist aktiivmuda protsessi, bioloogilist nitrifikatsiooni/denitrifikatsiooni protsessi lämmastiku eemaldamiseks ning bioloogilist puhastust ja keemilist sadestamist fosfori eemaldamiseks. Reovee puhastamine annuspuhastis toimub etappidena. Piisava koguse reovee kogunemisel puhvermahutisse, pumbatakse see protsessimahutisse. Esimese etapina toimub reovee aereerimine. Vajalik õhukogus antakse läbi mahuti põhjas olevate aeraatorite tehnohoones olevate õhupuhurite abil. Aeratsioon kestab 6 tundi, selle vältel toimub bioloogiline puhastamine. Bioloogilise protsessi käigus toimub orgaanilise aine (BHT) ja lämmastiku oksüdeerimine. Mudas elavad mikroobid kasutavad reoveeannust toiduna. Keemilise puhastusprotsessina kasutatakse kemikaali PIX fosfori keemiliseks eemaldamiseks. Aeratsiooni lõppedes (6 h 30 min) algab 1 h 45 min kestev setituse tsükkel. Setituse ajal vajub sete protsessimahuti põhjale ja puhastatud vesi kerkib selle peale. Setitustsükli lõppedes (8 h 15 min) algab pumpamine, mille käigus biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse puhastist välja. Puhastusprotsess tekitab jääkmuda. Muda eemaldatakse settepumbaga protsessi lõpuetapis (8 h 25 min). Muda kogutakse mudamahutisse, kust see veetakse paakautoga Paide reoveepuhasti settekäitluskompleksi. Puhastusprotsessi viimaseks osaks on pinnasfilter pindalaga ca 24 m 2. Pinnasfiltrit on võimalik protsessist välja lülitada möödavoolu kaevu kaudu. Selleks suletakse pinnasfiltrisse juurdevool plaatsiibriga ja avatakse möödavool otse väljavoolu. Puhasti territoorium on aiaga ümbritsetud ning rekonstrueeritud on ka juurdepääsutee. Viisu küla reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Viisu puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Paide Vesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321979) on Vodja jõgi (suubla kood 11238). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Vodja jõgi) reostustundlikud heitveesuublad.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321979) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Viisu küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2011. ja 2012. aastal on toodud tabelis 23 . Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja üldfosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 7. Viisu küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 14.10.2013.

Tabel 23. Viisu küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

BHT 7 25 6,0 21,0 6,0 3,0 6,5 4,0 8,5 8,3 KHT 125 40,0 50,0 30,0 30,0 35,0 - 30,0 30,0 Heljum 35 5,0 6,0 6,0 4,0 7,0 7,0 10,0 6,0 Üld - 3,1 7,4 8,0 3,1 3,2 5,1 9,3 3,0 lämmastik - Üldfosfor - 2,7 4,8 2,0 2,3 1,5 1,4 2,4 1,7 pH 6-9 ------Andmed: AS Paide Vesi Tabeli 23 andmetest selgub, et 2011. ja 2012. aastal võetud heitvee proovid vastavad vee erikasutusloa nõuetele. Viisu küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: Viisu küla ühiskanalisatsiooniga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 190 inimest ehk ligikaudu 82% küla elanikest. Viisu külas on moodustatud reoveekogumisala; Viisu külas on kokku ca 1213 m isevoolseid ning ca 408 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 676 meetrit isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160 mm, mis on rajatud 2013. aastal. Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel, kogupikkusega ca 76 meetrit, on kasutatud plasttorusid De63 ja De110 mm. Lisaks on valla tellimusel 2003. a. osaliselt küla kanalisatsioonivõrku renoveeritud. Tööde käigus uuendati kanalisatsioonitorustikku 344 m ulatuses küla reoveepuhastist kuni kaupluseni ning olemasolevad reoveepumplad asendati kaasaegsete plastkerega reoveepumplate vastu. Vanemad küla kanalisatsioonitorustikud on rajatud aastatel 1974 – 1985 kasutades asbesttsement ja keraamilisi torusid. Viisu küla ühiskanalisatsiooni torustike seisukord on valdavalt hea. Vanemate ühiskanalisatsiooni ja kinnistusiseste torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; Viisu küla reovesi puhastatakse küla keskuse lääneosas asuvas 2012. aastal rekonstrueeritud Raita PA 25 Multi aktiivmudatehnoloogial põhinevas annuspuhastis. Reoveepuhastis toimub reovee mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine. Heitvee järelpuhastuseks on kasutusel pinnasfilter (ca 24 m 2). Puhasti tagab reovee nõuetekohase puhastuse.

3. Seadusandlik taust Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest ning Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Olulisemad nendest on: • Roosna-Alliku valla arengukava aastateks 2012-2020 (kinnitatud Roosna- Alliku Vallavolikogu 29. detsembri 2011. a. määrusega nr. 13); • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr. 118); • Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid (EL-i veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ, joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ning asulareovee direktiivi 91/271/EMÜ nõuetest tuleneva vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks); • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2013. a. seadusega, RT I 05.07.2013, 1); • Veeseadus (muudetud ja täiendatud 05.12.2013. a. seadusega, RT I 22.12.2013, 1); • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (muudetud ja täiendatud 07.11.2013. a. seadusega, RT I 22.11.2013, 1); • Asjaõigusseadus (muudetud ja täiendatud 17.04.2012. a. seadusega, RT I 23.04.2012, 1); • Planeerimisseadus (muudetud ja täiendatud 23.01.2013. a. seadusega, RT I 14.02.2013, 2); • Ehitusseadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2013. a. seadusega, RT I 04.07.2013, 3); • Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (vastu võetud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr. 82, muudetud 04.01.2013. a. määrusega nr. 4, RT I 11.01.2013, 1); • Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (vastu võetud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 1, muudetud 14.12.2009. a. määrusega nr. 97, RTL 2009, 99, 1482); • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a. määrusega nr. 76, RTL 2005, 123, 1949); • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171, muudetud 15.04.2010 a. määrusega nr. 51, RT I 2010, 16, 88); • Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61, muudetud 06.04.2011. a. määrusega nr. 23, RT I 12.04.2011, 6); 47

• Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrusega nr. 99, muudetud 06.06.2013. a. määrusega nr. 87, RT I 13.06.2013, 1). Ülevaade olulisematest seadusandlikest nõuetest on toodud Lisas 1.

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud Roosna-Alliku Vallavalitsuse, AS Paide Vesi ning töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks Roosna-Alliku vallas; • Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtete majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtte laenukoormust ning aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud jooniseid 1 ja 2). • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Roosna-Alliku Vallavalitsus või Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõte; • Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Roosna-Alliku Vallavalitsuse poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme; • Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega; • Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; • Vastavalt Veeseaduse § 24 1 lõige 6 järgi ei ole reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ühiskanalisatsiooni väljaehitamine

kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett; • Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Vastavalt 2003. aasta Euroopa Liiduga ühinemise lepingu lisa VI artiklile 9C ei kohaldata Eestis värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. Vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kuni 01. jaanuarini 2014 lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest; • Vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001. aasta määruse nr 82 § 9 lõige 1 järgi peab joogivee käitleja koostama ja käitlemise asukohajärgse Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks. • SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV või vee-ettevõtte) omafinantseering vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 20%. Investeeringute elluviimine eeldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna järk-järgulist tõstmist 2...3%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. • Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud; • SA-st KIK saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku aleviku ning Viisu küla torustikud ja rajatised aastatel 2014-2026, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh kõigile reoveekogumisala elanikele); • Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

4.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 24 esitatud hindadest. Tabel 24. Vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad Maksumus VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt (eur) Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine veetorustiku rajamine m De32-De110 170 majaühendus tk 767 KANALISATSIOON Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine m De160-De315 200 survekanalisatsioonitoru rajamine m De90-110 150 majaühendus tk 767 vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ühises kaevikus m 270 vee- ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ühises kaevikus m 235

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Roosna-Alliku vallas; • kaasa aidata Roosna-Alliku valla vee-ettevõtluse jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; • perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine; • veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid • Eesti Põhikaart M 1:20 000; • Roosna-Alliku valla arengukava aastateks 2012-2020 (kinnitatud Roosna- Alliku Vallavolikogu 29. detsembri 2011. a. määrusega nr. 13);

• Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2008- 2020. AS Maves, 2008; • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr. 118); • Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965; • Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998; • Roosna-Alliku aleviku reoveekogumisala VK torustike ja pumplate tööprojekt, Projekt O2 OÜ, 2012; • Roosna-Alliku aleviku kanali- ja veetrasside rekonstrueerimise teostusjoonis, OÜ Georam, 2013; • Viisu küla reoveekogumisala VK torustike ja pumplate tööprojekt, Projekt O2 OÜ, 2012; • Viisu küla kanali- ja veetrasside rekonstrueerimise teostusjoonis, OÜ Georam, 2013; • Roosna-Alliku reoveepuhasti tööprojekt, Arco Ehitus OÜ Saaremaa osakond, 2012; • Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti Raita PA 70 Multi hoone ja trasside teostusjoonis, Saare Geoprojekt OÜ, 2013; • Viisu reoveepuhasti tööprojekt, Arco Ehitus OÜ Saaremaa osakond, 2012; • Viisu küla reoveepuhasti Raita PA 25 Multi hoone ja trasside teostusjoonis, Saare Geoprojekt OÜ, 2013; • Viisu küla isevoolse kanalisatsiooni ja survekanalisatsiooni teostusjoonis, OÜ Geodeesia SAR, 2008; • Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

5. Vee-ettevõtluse areng Roosna-Alliku vallas haldab Roosna-Alliku alevikus ning Viisu külas ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme AS Paide Vesi, kellele kuuluvad ka ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Roosna-Alliku Vallavolikogu poolt raamdokumendiks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks. Kuna AS Paide Vesi tegevuspiirkond Roosna-Alliku vallas hõlmab üksnes alla 2000 ie reoveekogumisalasid, siis liitumistasu ja veeteenuse hinna kooskõlastamiseks tuleb vastavalt ÜVK seadusele esitada vastav taotlus koos ettepanekuga Roosna-Alliku Vallavalitsusele. Vallavalitsus kontrollib seejuures, kas liitumistasu ja teenuse hinna arvestamisel on lähtutud ÜVK seaduses kehtestatud põhimõtetest. Vee-ettevõtluse arendamisel (tugevdamisel) on soovitav kaaluda alljärgnevate põhimõtete järgimist: • vee-ettevõtte põhitegevuseks peaks olema veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine; • Roosna-Alliku Vallavolikogu kooskõlastab valla haldusterritooriumil ühtse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude-tulude põhise hinna, mida üldjuhul valla eelarvest ei doteerita. Kulude-tulude põhiline hind peab muuhulgas sisaldama uute rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsioonikulu, mis loob eelduse jätkusuutlikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Roosna-Alliku vallas.

6. Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Roosna-Alliku vallas on tarbijad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud kahes asumis: Roosna-Alliku alevikus ning Viisu külas. Reoveekogumisalad on moodustatud samuti Roosna-Alliku alevikus ning Viisu külas. Arendamise kava koostajate ning Roosna-Alliku Vallavalitsuse ja AS-i Paide Vesi esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla majanduslike võimalustega. Alljärgnevalt on lähtuvalt ptk 4 esitatud põhimõtetest prioriteetide järjekorras üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud asulates aastatel 2014-2026: o 2014-2018 (lühiajaline perspektiiv) – Roosna-Alliku aleviku põhja- ja kirdeosas Vahe, Pärna, Nooruse ja Pargi tänava ning Järva-Jaani maantee ääres ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike rajamine. Roosna-Alliku aleviku läänepoolses osas Müüri, Kooli ja Saare tänava ning Järve tee ja Pärnu maantee piirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike rajamine. Ühiskanalisatsiooni laiendamine Roosna-Alliku alevikus Pärnu mnt äärsete tarbijate (sh kalatööstuse) reovee käitlemiseks. Viisu külas Pargi ja Aasa tänaval ning Sirtsu tee ja Viisu maantee ääres ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine. o 2019-2026 (pikaajaline perspektiiv) – Viisu külas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni laiendamine Vodja-Viisu maantee ääres asuva perspektiivse elamuala tarbeks. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: • tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.); • keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodusja veekaitse nõuetest; • majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil; • sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

6.1 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest Möödunud perioodil (2008-2013) on Roosna-Alliku vallas tehtud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks järgnevad tööd: • Torustike rajamine ja rekonstrueerimine Roosna-Alliku alevikus, sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 1 120 m - Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 3 060 m - Survekanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 930 m • Torustike rajamine ja rekonstrueerimine Viisu külas, sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 945 m - Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 675 m - Survekanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 75 m • Roosna-Alliku aleviku ja Viisu küla ühisveevarustuse puurkaev-pumplate ja veetöötlusjaama rekonstrueerimine; • Roosna-Alliku alevikus reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine (3 tk); • Viisu külas reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine (2 tk); • Roosna-Alliku aleviku ja Viisu küla reoveepuhasti rekonstrueerimine.

6.2 Roosna-Alliku alevik

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Roosna-Alliku alevikus on üks veevõrk, mis on viimastel aastatel suures osas rekonstrueeritud. Käesoleval ajal tarbitakse ühe puurkaevu (katastri nr 10098) vett. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid. Veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

6.2.2 Perspektiivne veetarve Roosna-Alliku alevikus Roosna-Alliku aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 411 Roosna-Alliku aleviku elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Roosna-Alliku aleviku ettevõtteid ja asutusi. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Roosna-Alliku põhikool, lasteaed ning Vallavalitsus. 2012. aastal tarbiti Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuse puurkaevust ligikaudu 8944 m3 vett, ehk ligikaudu 24,5 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 25 on toodud Roosna-Alliku aleviku perspektiivne veetarve.

Tabel 25. Roosna-Alliku aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 201 4 201 6 201 8 20 20 202 2 202 4 202 6 Elanike arv 494 477 465 455 448 444 440 ÜV -ga ühendatud elanike arv 403 439 465 455 448 444 440 Liitunute osakaal % 82 92 100 100 100 100 100 Ühiktarbimine l/d*in 52 57 62 67 72 77 80 Elanike veetarve m3/d 21,0 25,0 28,8 30,5 32,3 34,2 35,2 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 Veetarve kokku m3/d 25,0 29,1 32,9 34,5 36,3 38,2 39,2 Veekaod m3/d 3,8 4,4 4,9 5,2 5,4 5,7 5,9 Veetootmine kokku m3/d 28,8 33,4 37,8 39,7 41,7 44,0 45,1 Elanike veetarve m3/a 7 649 9 133 10 523 11 127 11 773 12 479 12 848 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 1 477 1 477 1 477 1 477 1 477 1 477 1 477 Veetarve kokku m3/a 9 126 10 610 12 000 12 604 13 250 13 956 14 325 Veekaod m3/a 1 369 1 592 1 800 1 891 1 988 2 093 2 149 Veetootmine kokku m3/a 10 495 12 202 13 800 14 495 15 238 16 049 16 474

Perspektiivne veetarve Roosna-Alliku alevikus on aastal 2026 ligikaudu 39,2 m3 ööpäevas ( tabel 25 ). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et aastaks 2018 on suurem enamus Roosna-Alliku aleviku elanikest liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2012. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaaluna on arvestatud 15 % tarbitud vee kogusest.

6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Ühisveevärk on suures osas rekonstrueeritud ning on valdavalt heas seisukorras. Samuti on heas seisukorras ühisveevärgi puurkaev-pumpla. Vajalik on laiendada olemasolevat ühisveevärgi tagamaks ühisveevärgiga liitumise võimalus ka aleviku põhja-, lääne- ja lõunaosas asuvatele tarbijatele.

6.2.4 Veevarustuse edasine areng Kuna käesoleval ajal on Roosna-Alliku alevikus ühisveevärk välja arendatud eelkõige aleviku keskuse korrusmajade piirkonnas, kuid kvaliteetse joogivee kättesaadavusest on huvitatud ka ülejäänud aleviku elanikud, siis on ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel arvestatud ühisveevärgi laiendamise vajadusega. Perspektiivis (aastal 2026) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Roosna- Alliku aleviku elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) on planeeritud rajada ühisveevarustuse torustikke nii aleviku põhja-, lääne- kui ka lõunaosas.

Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Roosna-Alliku alevikus. Roosna-Alliku aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 1. Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018 Arendamise kava raames on planeeritud rajada ühisveevarustuse torustikke aleviku põhjaosas Pärna, Vahe ja Nooruse tänaval ning Järva-Jaani maantee ääres. Samuti on planeeritud laiendada ühisveevärki Müüri, Kooli ja Saare tänava ning Järve tee ja Pärnu maantee piirkonnas. Rajatavate ühisveevarustuse torustike kogupikkus on ligikaudu 3427 meetrit. Ühisveevärgi laiendamine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018: • Ühisveevärgi torustike rajamine aleviku põhja-, lääne- ja lõunaosas kogupikkusega ca 3427 meetrit; Ühisveevärgi arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Roosna-Alliku alevikus on toodud tabelis 26 . Tabel 26. Roosna-Alliku aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Roosna -Alliku aleviku Roosna -All iku aleviku põhja -, lääne - ja ühisveevärgi lõunaosas ühisveevärgi torustike rajamine m 3427 543 130 rajamine 2014-2018 sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 1636 278 035 sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 1792 229 045 sh majaühenduste rajamine tk 47 36 045 Uuringud, projekteerimine 10% 54 313 Ettenägematud kulud 10% 54 313 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 27 156 KOKKU: 678 906 Roosna -Alliku aleviku ühisveevärgi arendamine KOKKU: 678 906

6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Vanemate eelkõige kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike ja –kaevude amortisatsioonist tulenevalt toimub kanalisatsioonisüsteemi sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Kuna aleviku põhjaosas reoveekogumisalal puudub elanikel käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus ning samuti vajab lahendust

aleviku lõunaosas Pärnu maantee ääres elavate elanike ning ettevõtete reovee käitlemine, siis on perspektiivis vajalik ühiskanalisatsiooni laiendada.

6.2.6 Roosna-Alliku aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Roosna-Alliku aleviku reostuskoormus on ligikaudu 627 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga liituvad kõik ühisveevarustusega liitunud Roosna-Alliku aleviku elanikud. Lisaks on arvestatud aleviku lõunaosas asuva kalatööstuse reovee puhastamise vajadusega. Roosna-Alliku aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 27 ). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et olemasolevate asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 27. Roosna-Alliku aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 ÜK -ga ühendatud elanike arv 488 477 465 455 448 444 440 Liitunute osakaal % 99 100 100 100 100 100 100 Ühiktarbimine l/d*in 52 57 62 67 72 77 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 25,4 27,2 28,8 30,5 32,3 34,2 35,2 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 3,7 5,7 5,7 5,7 5,7 5,7 5,7 Kanalisatsioon kokku m3/d 29,1 32,9 34,5 36,1 37,9 39,9 40,9 Infiltratsioon m3/d 8,7 9,9 10,3 10,8 11,4 12,0 12,3 Reovesi kokku m3/d 37,8 42,7 44,8 47,0 49,3 51,8 53,1 Elanike kanalisatsioon m3/a 9 262 9 924 10 523 11 127 11 773 12 479 12 848 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 1 347 2 067 2 067 2 067 2 067 2 067 2 067 Kanalisatsioon kokku m3/a 10 609 11 991 12 590 13 194 13 840 14 546 14 915 Infiltratsioon m3/a 3 183 3 597 3 777 3 958 4 152 4 364 4 475 Reovesi kokku m3/a 13 792 15 588 16 367 17 152 17 993 18 909 19 390

Roosna-Alliku aleviku elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 40,9 m3 (vt tabel 27 ). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 35,2 m3 reovett, mis moodustab ligikaudu 86 % kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 37,6 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.2.7 Pärnu maantee äärsete perspektiivsete tarbijate reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava lühiajalises perspektiivis tuleb leida lahendus aleviku lõunaosas Pärnu maantee ääres asuvate elanike ning kalakasvatuse reovee puhastamiseks. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja

tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus piirkonna reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt moodustuva olmereoveega ning hinnangulise kalakasvatuse reovee reostuskoormuse ja reovee vooluhulgaga. Alternatiivide hulka ei kuulu pinnasfiltersüsteemi või põhipuhastina kasutatavate biotiikide rajamine, kuna selleks puudub piisav maa-ala. Seega on Pärnu maantee äärsete tarbijate reovee puhastamiseks kaalutud järgnevaid alternatiive: Alternatiiv A – Uue biokile tehnoloogial põhineva kompaktpuhasti (tehase valmidusega) rajamine; Alternatiiv B – Reovee kogumismahuti rajamine ja selle tühjendamine lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile; Alternatiiv C – Reovee pumpamine Roosna-Alliku olemasolevasse ühiskanalisatsiooni-süsteemi.

6.2.7.1 Alternatiiv A – Uue biokile tehnoloogial põhineva kompaktpuhasti (tehase valmidusega) rajamine Pärnu maantee äärsete elamute ning kalakasvatuse reovee puhastamiseks rajatakse uus biokiletehnoloogial põhinev tehasevalmidusega reovee kompaktpuhasti, mille koosseisu kuuluvad järgmise sõlmed: võrekaev, mitmeastmeline septik, biokilekandjatega bioreaktor-aerotank, järelsetiti ning jääksettemahuti. Reovee õhustamiseks ettenähtud puhur paikneb selleks ettenähtud mahutis. Reoveepuhasti rajatakse vaba maa olemasolul kalakasvatuse lähedusse. Rajatava reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Samuti on vajalik elektriliitumise rajamine. Alternatiiv A hinnanguline maksumus on 116 200 eurot.

6.2.7.2 Alternatiiv B – Reovee kogumismahuti rajamine ning reovee äravedu lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile Pärnu maantee äärsete elamute ning kalakasvatuse reovee kogumiseks on planeeritud rajada reovee kogumismahuti. Reovee kogumismahuti rajatakse kalakasvatuse ning läheduses asuvate eramute juurde. Rajatava reovee kogumismahuti maht peaks olema ca 50 m 3, mis võimaldab mahutada kahe nädala jooksul moodustuva reovee. Kogumismahuti tühjendamine toimub selleks ettenähtud paakautoga ning tekkiv reovesi purgitakse lähedalasuva suurema reoveepuhasti (nt Paide reoveepuhasti) purgimissõlme. Rajatava kogumismahuti ümber rajatakse piirdeaed ning mahutini rajatakse juurdepääsutee. Alternatiiv B hinnanguline maksumus on 21 500 eurot.

6.2.7.3 Alternatiiv C – Reovee pumpamine Roosna-Alliku olemasolevasse ühiskanalisatsioonisüsteemi Reovee pumpamiseks Roosna-Alliku aleviku olemasolevasse ühiskanalisatsiooni süsteemi on vajalik rajada reoveepumpla ning ligikaudu 710 meetrit survekanalisatsiooni torustikku. Torustiku rajamisel on arvestatud, et see kulgeb Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ääres (tee nr 5). Reovesi suunatakse Roosna-Alliku olemasolevasse ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse Roosna-Alliku reoveepuhastis. Reoveepumpla on planeeritud rajada kalakasvatuse sissesõidutee äärde. Lisaks on vajalik pumpla tarbeks elektriliitumise rajamine. Pärnu mnt 14 ja Pärnu mnt 16 kinnistute liitumine planeeritud ühiskanalisatsiooni survetorustikuga toimub kinnistupumplate abil. Alternatiiv C hinnanguline maksumus on 142 300 eurot.

Pärnu maantee ääres asuvate elanike ning kalakasvatuse reovee puhastuse alternatiivsete lahenduste hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud on toodud tabelis 28.

Tabel 28. Erinevate alternatiivide aastased ekspluatatsioonikulud (ilma käibemaksuta) Alternatiivne lahendus Ühik Ekspluatatsioon kokku Biokiletehnoloogial põhinev 3 800 kompaktpuhasti eurot/a Reovee kogumine ja äravedu eurot/a 20 210 Reovee pumpamine Roosna- Alliku ühiskanalisatsiooni eurot/a 2 950

6.2.7.4 Sobivaima alternatiivi valik ja põhjendamine

Tabelis 29 on võrdlevalt toodud kolme alternatiivse reoveepuhastuse lahenduse maksumuste ja ekspluatatsioonikulude hinnang pikema ajaperioodi lõikes. Alternatiivsete lahenduste korral on arvestatud 30 aastase kasutusaja jooksul tehtavates investeeringutes seadmete ühekordse väljavahetamise vajadusega (eluiga 15 aastat). Samuti on arvestatud, et puhasti konstruktsioonide ja rajatiste eluiga on 40 aastat ning seetõttu omavad puhastid peale 30 aasta kasutusaja möödumist teatavat jääkväärtust. Ekspluatatsioonikulud on arvutatud pikema ajaperioodi (30 aastat) kohta. Tabeli viimases veerus on toodud 30 aasta investeeringute ja ekspluatatsioonikulude summaarne maksumus.

Tabel 29. Alternatiivide maksumuste ja ekspluatatsioonikulude võrdlev hinnang pikema ajaperioodi lõikes (ilma käibemaksuta) Maksumus (eurot)* Alternatiiv Ehitus - Seadmete Investeeringu Investeering Ekspluatatsioon Kokku maksumus asendamiskulutus jääkväärtus 30 a 30 a Alternatiiv A - Biokile kompaktpuhasti 116 196 23 239 23 239 116 196 114 018 230 214 Alternatiiv B – Reovee kogumine 21 458 - 5 364 16 093 606 265 622 359 Alternatiiv C – Reovee pumpamine 142 307 5 752 34 139 113 921 88 475 202 396 *Investeeringu hetkeväärtus Vastavalt alternatiivide analüüsile on rajamismaksumuse põhjal odavaimaks lahenduseks kogumismahuti rajamine ning reovee äravedu suurema puhasti juurde (Alternatiiv B) ning kallimaks lahenduseks reoveepumpla ja survetorustiku rajamine (Alternatiiv C). Ekspluatatsioonikulude ning 30 aasta investeeringute ja ekspluatatsioonikulude summaarne maksumus poolest on võrreldavateks lahendusteks biokile kompaktpuhasti rajamine (Alternatiiv A) ja Pärnu maantee äärsete elanike poolt ning kalakasvatuses moodustuva reovee pumpamine Roosna- Alliku kanalisatsioonisüsteemi (Alternatiiv C). Samas on biokile kompaktpuhastil mõningaid puudusi. Kuna piirkonnas moodustuva reovee reostuskoormus ning vooluhulk võib olla üsna varieeruv ning sõltub ka suuresti kalakasvatuse tegevusest, siis on sellise väikse reoveepuhasti seadistamine ja opereerimine keerukas. Samuti võib osutuda probleemiks sobiva maa-ala leidmine reoveepuhasti rajamiseks. Lisaks pole Alternatiiv A korral Pärnu mnt 14 ja Pärnu mnt 16 eramutel ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalust. Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Pärnu maantee elanike poolt ning kalakasvatuses moodustuva reovee puhastamiseks reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ning reovee pumpamine Roosna-Alliku olemasolevasse ühiskanalisatsiooni .

6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2026) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Roosna-Alliku aleviku perspektiivsel reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsioon on suures osas rekonstrueeritud ning on võrdlemisi heas seisukorras. Kuna aleviku põhjaosas reoveekogumisalal puudub elanikel käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus ning samuti vajab lahendust aleviku lõunaosas Pärnu maantee ääres elavate elanike ning ettevõtete reovee käitlemine, siis on perspektiivis vajalik ühiskanalisatsiooni laiendada. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud ühises kaevikus. Roosna-Alliku aleviku

ühiskanalisatsiooni laiendamine reoveekogumisala piires on planeeritud arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018). Ühiskanalisatsiooni arendamine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Roosna-Alliku alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018. Ühiskanalisatsiooni arendamise kava raames laiendatakse olemasolevat ühiskanalisatsiooni-süsteemi aleviku põhjaosas Roosna-Alliku - Järva-Jaani tee (tee nr 15120) ääres. Samuti rajatakse ühiskanalisatsioon Kooli tn 8 elamu ning Järve tee ääres olevate tarbijate jaoks. Pärnu maantee äärsete elanike poolt ning kalakasvatuses moodustuva reovee käitlemiseks on vastavalt alternatiivide analüüsile sobilikuks alternatiiviks reoveepumpla ja ligikaudu 710 meetri pikkuse survekanalisatsiooni torustiku rajamine ning reovee pumpamine Roosna-Alliku aleviku olemasolevasse ühiskanalisatsiooni-süsteemi. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud osaliselt ühises kaevikus. Rajatavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 1226 meetrit. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018: • Roosna-Alliku aleviku põhjaosas isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine kogupikkusega ca 719 meetrit; • Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine Kooli tänaval ning Järve tee ääres kogupikkusega ca 355 meetrit; • Reoveepumpla, ca 152 meetri pikkuse isevoolse kanalisatsioonitorustiku ning ca 710 meetri pikkuse survekanalisatsiooni torustiku rajamine Pärnu maantee äärsete tarbijate reovee kanaliseerimiseks. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Roosna-Alliku alevikus on toodud tabelis 30 .

Tabel 30. Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Roosna -Alliku aleviku Roosna -Alliku aleviku ühiskanalisatsiooni ühiskanalisatsiooni torustike rajamine m 1226 304 825 arendamine 2014- sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine 2018 eraldi kaevikus m 148 29 680 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 1077 145 450 sh majaühenduste rajamine tk 23 17 640 sh survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 710 83 295 sh reoveepumpla rajamine kmpl 1 28 760 Uuringud, projekteerimine 10% 30 483 Ettenägematud kulud 10% 30 483 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 15 241 KOKKU: 381 031 Roosna -Alliku aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine KOKKU: 381 031

6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2014-2026. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Roosna-Alliku alevikus puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.3 Viisu küla

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Viisu külas on üks veevõrk, mis on viimastel aastatel suures osas rekonstrueeritud. Käesoleval ajal tarbitakse ühe puurkaevu (katastri nr 51630) vett. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid. Veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

6.3.2 Perspektiivne veetarve Viisu külas Viisu küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 203 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Viisu küla asutusi. 2012. aastal tarbiti Viisu küla ühisveevarustuse puurkaevudest ligikaudu 3358 m3 vett, ehk ligikaudu 9,2 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 31 on toodud Viisu küla perspektiivne veetarve. Tabel 31. Viisu küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Elanike arv 227 219 214 210 207 205 203 ÜV -ga ühendatud elanike arv 199 192 187 183 180 178 176 Liitunute osakaal % 88 88 87 87 87 87 87 Ühiktarbimine l/d*in 48 52 58 64 70 74 80 Elanike veetarve m3/d 9,6 10,0 10,8 11,7 12,6 13,2 14,1 Asutuste ja Ettevõtete veetarve m3/d 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Veetarve kokku m3/d 10,1 10,5 11,4 12,2 13,1 13,7 14,6 Veekaod m3/d 1,5 1,6 1,7 1,8 2,0 2,1 2,2 Veetootmine kokku m3/d 11,6 12,1 13,1 14,1 15,1 15,7 16,8 Elanike veetarve m3/a 3 486 3 644 3 959 4 275 4 599 4 808 5 139 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 190 190 190 190 190 190 190 Veetarve kokku m3/a 3 676 3 834 4 149 4 465 4 789 4 998 5 329 Veekaod m3/a 551 575 622 670 718 750 799 Veetootmine kokku m3/a 4 228 4 409 4 771 5 135 5 507 5 747 6 129

Perspektiivne veetarve Viisu külas on aastal 2026 ligikaudu 14,6 m3 ööpäevas ( tabel 31 ). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Viisu küla reoveekogumisala elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Veekadude osakaaluna on arvestatud 15 % tarbitud vee kogusest.

6.3.3 Veevarustuse edasine areng Kuna Viisu külas on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud suuremale osale küla keskuse tarbijatele, siis pole ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel arvestatud täiendavate tarbijate lisandumisega lähiaastatel. Küll aga on arvestatud ühisveevärgi laiendamise vajadusega Vodja-Viisu tee (tee nr 15158) ääres. Perspektiivis (aastal 2026) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik olemasolevad Viisu küla keskuse elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada asutuste ja ettevõtete veetarbega. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) on planeeritud rekonstrueerida ühisveevarustuse torustikud Aasa tänava ning Aia tee 14 tarbijate kvaliteetse veega varustamiseks. Lisaks on planeeritud rajada ühisveevärgiga liitumise võimalus ka Viisu mnt 2 kinnistu tarbeks. Arendamise kava pikemas perspektiivis (2019-2026) on ette nähtud ühisveevärgi laiendamine Vodja- Viisu tee (tee nr 15158) äärde perspektiivse elamuarenduse tarbeks. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Viisu külas. Viisu küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 2. Ühisveevärgi arendamise ja rekonstrueerimise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018 Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Viisu külas ligikaudu 1922 meetrit, millest ligikaudu 946 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud veetorustikud. Uuemate ühisveevarustuse torustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...63 mm. Vanemad torustikud on rajatud aastatel 1975 - 1980 malmtorudest läbimõõduga DN65 ja DN100 mm. Viimase ca 10 aasta jooksul on vanemaid veetorustikke osaliselt rekonstrueeritud vanasse malmtorusse väiksema läbimõõduga plasttoru sissetõmbamise teel. Torustike seisukord on valdavalt hea. Rekonstrueerimist vajab Aia tee 14 kinnistut veega varustav ühisveevärgi torustik, mille pikkus on ligikaudu 45 meetrit. Kuna Aasa tänava elanike veevarustuse torustikud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu tuleb need rekonstrueerimise käigus paigaldada teede äärde. Torustike rekonstrueerimine toimub Pargi ja Aasa tänaval ühises kaevikus rajatavate kanalisatsioonitorustikega. Lisaks on planeeritud rajada ühisveevärgi (ja – kanalisatsiooni) liitumise võimalus ka Viisu mnt 2 kinnistu tarbeks. Kokku on rekonstrueeritavate ja rajatavate veetorustike kogupikkus ca 361 meetrit. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018:

• Viisu küla ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine ja rajamine Pargi ja Aasa tänava piirkonnas ning Aia tee 14 ja Viisu mnt 2 juures kogupikkusega hinnanguliselt 361 meetrit; Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2019-2026 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on planeeritud rajada ühisveevarustuse torustik Vodja-Viisu tee (tee nr 15158) äärde perspektiivse elamuarenduse tarbeks. Rajatavate torustike kogupikkus on ligikaudu 418 meetrit. Ühisveevärgi laiendamine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2019-2026: • Ühisveevärgi laiendamine Vodja-Viisu tee äärde planeeritava perspektiivse elamuarenduse tarbeks torustiku kogupikkusega ligikaudu 418 meetrit. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Viisu külas on toodud tabelis 32 .

Tabel 32. Viisu küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Viisu küla Olemasolevate amortiseerunud ühisveevärgi veetorustike rekonstrueerimine ning uute rekonstrueerimine ja torustike rajamine Viisu külas m 361 53 390 arendamine 2014- sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi 2018 kaevikus m 45 7 650 sh veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine ühises kaevikus m 316 41 905 sh majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 6 4 600 Uuringud, projekteerimine 10% 5 416 Ettenägematud kulud 10% 5 416 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2 708 KOKKU: 67 694 Viisu küla Ühisveevärgi laiendamine Vodja -Viisu mnt ühisveevärgi äärde planeeritava perspektiivse arendamine 2019- elamuarenduse tarbeks m 418 52 950 2026 sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 60 10 115 sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 359 42 070 sh majaühenduste rajamine tk 1 765 Uuringud, projekteerimine 10% 5 295 Ettenägematud kulud 10% 5 295 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2 648 KOKKU: 66 188 Viisu küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 133 881

6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Vanemate eelkõige kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike ja –kaevude amortisatsioonist tulenevalt toimub kanalisatsioonisüsteemi sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Kuna Viisu küla reoveekogumisalal puudub osadel tarbijatel käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, siis on perspektiivis planeeritud ühiskanalisatsiooni küla keskuses laiendada.

6.3.5 Viisu küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Viisu küla reostuskoormus on ligikaudu 181 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud suurem enamus Viisu küla reoveekogumisala elanikest, sh kõik ühisveevärgiga liitunud elanikud. Viisu küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 33 ). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et olemasolevate küla keskuses asuvate asutuste ja ettevõtete reovee kogused perspektiivis ei suurene ning jäävad samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

Kuna pole täpselt teada Vodja-Viisu tee äärde planeeritava perspektiivse elamuarenduse realiseerumise aega, pole käesolevas ÜVK arendamise kavas sealse reovee vooluhulga ja reostuskoormusega arvestatud. Tabel 33. Viisu küla perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 ÜK -ga ühendatud elanike arv 186 186 187 183 180 178 176 Liitunute osakaal % 82 85 87 87 87 87 87 Ühiktarbimine l/d*in 48 52 58 64 70 74 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 8,9 9,7 10,8 11,7 12,6 13,2 14,1 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Kanalisatsioon kokku m3/d 9,4 10,2 11,4 12,2 13,1 13,7 14,6 Infiltratsioon m3/d 2,8 3,1 3,4 3,7 3,9 4,1 4,4 Reovesi kokku m3/d 12,3 13,3 14,8 15,9 17,1 17,8 19,0 Elanike kanalisatsioon m3/a 3 259 3 530 3 959 4 275 4 599 4 808 5 139 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 190 190 190 190 190 190 190 Kanalisatsioon kokku m3/a 3 449 3 720 4 149 4 465 4 789 4 998 5 329 Infiltratsioon m3/a 1 035 1 116 1 245 1 339 1 437 1 499 1 599 Reovesi kokku m3/a 4 483 4 836 5 393 5 804 6 226 6 497 6 928 Viisu küla elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 14,6 m3 (vt tabel 33 ). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 14,1 m3 reovett, mis on ligikaudu 96 % kogu tekkivast vooluhulgast. Viisu küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 10,9 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.3.6 Reovee puhastamise alternatiivid Viisu küla reoveepuhasti on 2012. aastal rekonstrueeritud ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Nõuetekohase reoveepuhastuse tagamiseks on vajalik olemasolevat Viisu reoveepuhastit ning kanalisatsioonisüsteeme regulaarselt hooldada. Sellest lähtuvalt reovee puhastamise alternatiivid puuduvad. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on planeeritud rekonstrueerida olemasolevaid ühiskanalisatsioonisüsteeme ning laiendada ühiskanalisatsiooni esmases järjekorras reoveekogumisala piires.

6.3.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2026) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Viisu küla reoveekogumisalal elavatest elanikest, sh kõik ühisveevärgiga liitunud tarbijad. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Viisu küla ühiskanalisatsioon on suures osas 2013. aastal rekonstrueeritud ning on heas seisukorras. Vanemad kanalisatsioonitorustikud on vanusest tingituna osaliselt

amortiseerunud, mistõttu on vajalik need rekonstrueerida. Ühiskanalisatsiooni arendamine toimub koos veetorustike rekonstrueerimise ja rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud ühises kaevikus. Viisu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine reoveekogumisala piires on planeeritud arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018). Arendamise kava pikemas perspektiivis (2019-2026) on ette nähtud ühiskanalisatsiooni laiendamine Vodja-Viisu tee (tee nr 15158) äärde perspektiivse elamuarenduse tarbeks. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Viisu külas. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja rajamise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018. Tulenevalt vanusest on osad olemasolevad ühiskanalisatsiooni ning kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud amortiseerunud. Amortiseerunud torustike ja – kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna Viisu küla ümbruses on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Rekonstrueerimist vajab eelkõige Aia tee 14 kinnistu tarbeks rajatud ühiskanalisatsiooni torustik. Lisaks on arendamise kava lühiajalises perspektiivis planeeritud rajada ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus Sirtsu tee 8, Viisu mnt 1...3 ning Aasa tänava elamute tarbeks. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub osaliselt koos veetorustike rajamise ja rekonstrueerimisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud ühises kaevikus. Aasa tänava elanike reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni on vajalik lisaks reoveepumpla rajamine. Rekonstrueeritavate ja rajatavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 472 meetrit ning survekanalisatsiooni torustiku pikkus ligikaudu 51 meetrit. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018: • Viisu küla isevoolsete ühiskanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine kogupikkusega ca 472 meetrit; • Survekanalisatsiooni torustiku rajamine pikkusega ca 51 meetrit; • Reoveepumpla rajamine Pargi teele.

Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2019-2026. Ühiskanalisatsiooni arendamise kava pikaajalises perspektiivis on planeeritud olemasolevat ühiskanalisatsiooni-süsteemi laiendada. Selleks on planeeritud rajada ühiskanalisatsiooni torustik Vodja-Viisu tee (tee nr 15158) äärde planeeritava perspektiivse elamupiirkonna tarbeks. Reovee suunamiseks Viisu küla olemasolevasse ühiskanalisatsiooni-süsteemi on vajalik rajada reoveepumpla ning ca 368 meetrit survekanalisatsiooni torustikku. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud osaliselt ühises kaevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2019-2026: • Viisu külas survekanalisatsiooni torustike rajamine kogupikkusega ca 368 meetrit; • Reoveepumpla rajamine Vodja-Viisu tee äärde planeeritava perspektiivse elamupiirkonna tarbeks. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Viisu külas on toodud tabelis 34 .

Tabel 34. Viisu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Viisu küla Isevoolsete k analisatsioonitorustike ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine Viisu külas m 472 83 595 arendamine ja sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine ja rajamine eraldi kaevikus m 200 40 040 2014-2018 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine ühises kaevikus m 272 36 655 sh majaühenduste rekonstrueerimine ja rajamine tk 9 6 900 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 51 6 030 Reoveepumpla rajamine Pargi teele kmpl 1 28 760 Uuringud, projekteerimine 10% 11 839 Ettenägematud kulud 10% 11 839 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 5 919 KOKKU : 147 981 Viisu küla Survekanalisatsiooni torustiku rajamine Vodja - ühiskanalisatsiooni Viisu tee äärde planeeritava perspektiivse arendamine 2019- elamupiirkonna reovee suunamiseks Viisu küla 2026 ühiskanalisatsiooni m 368 43 140 Reoveepumpla rajamin e kmpl 1 28 760 Uuringud, projekteerimine 10% 7 190 Ettenägematud kulud 10% 7 190 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 3 595 KOKKU: 89 875 Viisu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 237 856

6.3.8 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2014-2026. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Viisu külas puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

7. Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused, prioriteedid ning võimalused Tabelis 35 on kokkuvõtlikult välja toodud investeeringute maht, mis on vajalik Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning rajamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks on suurusjärgus 1,43 miljonit eurot (investeering ei sisalda käibemaksu). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt tabelis 24 toodud hindadele, mis võivad käesoleval ajal kuni 20% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada ka rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse planeeritavate tegevuste tarbeks siseriiklikest allikatest (KIK). Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti maksumusest. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV ja vee-ettevõtte omafinantseering vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 20%. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Viisu külas Vodja-Viisu tee (tee nr 15158) äärde planeeritava perspektiivse elamupiirkonna tarbeks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine toimub liitumistasude arvelt, mistõttu neid investeeringuid veetariifi prognoosis pole arvestatud. Alljärgnevas tabelis on antud investeeringute rahastajaks seetõttu märgitud arendaja/elanikud. Tabelis 35 on välja toodud ka Roosna-Alliku vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla (või vee-ettevõtte) omafinantseeringu suurus.

Tabel 35. Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Roosna-Alliku aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 678 906 135 781 OV, KIK Roosna-Alliku aleviku veetorustike rajamine kmpl 3427 678 913 135 783 sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 1636 347 544 69 509 sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 1792 286 306 57 261 sh majaühenduste rajamine tk 47 45 056 9 011 Roosna-Alliku aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 381 031 76 206 OV, KIK Roosna-Alliku alevikus isevoolsete ühiskanalisatsiooni torustike rajamine m 1226 381 031 76 206 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikus m 148 37 100 7 420 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 1077 181 813 36 363 sh majaühenduste rajamine tk 23 22 050 4 410 sh uue survekanalisatsioonitorustiku rajamine m 710 104 119 20 824 sh reoveepumpla rajamine kmpl 1 35 950 7 190 Viisu küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 67 694 13 539 OV, KIK Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine ning uute torustike rajamine Viisu külas m 361 67 694 13 539 sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 45 9 563 1 913 sh veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine ühises kaevikus m 316 52 381 10 476 sh majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 6 5 750 1 150 Viisu küla ühisveevõrgu arendamine 2019-2026 66 188 0 Arendajad/elanikud Ühisveevärgi laiendamine Vodja-Viisu mnt äärde planeeritava perspektiivse elamuarenduse tarbeks m 418 66 188 0 sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 60 12 644 0 sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 359 52 588 0 sh majaühenduste rajamine tk 1 956 0 Viisu küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 147 981 29 596 OV, KIK

Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine Viisu külas m 472 104 494 20 899 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine eraldi kaevikus m 200 50 050 10 010 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine ühises kaevikus m 272 45 819 9 164 sh majaühenduste rekonstrueerimine ja rajamine tk 9 8 625 1 725 Viisu küla keskuses survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 51 7 538 1 508 Viisu küla keskuses Pargi teele reoveepumpla rajamine kmpl 1 35 950 7 190 Viisu küla ühiskanalisatsiooni arendamine 2019-2026 89 875 0 Arendajad/elanikud Viisu küla lõunaosas Vodja-Viisu tee ääres survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 368 53 925 0 Viisu küla lõunaosas reoveepumpla rajamine kmpl 1 35 950 0 Investeeringud kokku 2014-2018 1 275 613 255 123 Investeeringud kokku 2019-2026 156 063 0 Kõik kokku 1 431 675 255 123 * Hinnad sisaldavad projekteerimise, projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad koos ettenägematute kuludega projekti maksumusest kuni 25% ** Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse kohaliku omavalitsuse (või vee-ettevõtte) poolt raha KIK-ist. Omaosaluseks ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel ning arendamisel on KIK-ist taotlemisel arvestatud 20%.

Tabelis 35 toodud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes (2014. a.) hindades. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2014- 2026 ligikaudu 2,5-4,5 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja vee-ettevõte ning kooskõlastab Roosna-Alliku Vallavalitsus.

7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2-3% leibkonna netosissetulekutest. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 355,4 eurot (2011. aasta Statistikaameti andmed Järvamaa kohta). Käesoleval ajal kehtivad Roosna-Alliku vallas erinevad reovee ärajuhtimise ja puhastamise tariifid kodutarbijatele ja juriidilistele isikutele. Arvutuste lihtsustamiseks on käesolevas prognoosis lähtutud kaalutud keskmisest kanalisatsioonitariifist kodutarbijatele ja juriidilistele isikutele. Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse teostatavate investeeringute omaosalusest (20%) ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 36 on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Tabelis toodud vee- ja kanalisatsioonitariifide korral on arvestatud olemasolevate ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni objektide amortisatsioonikulusid üksnes omafinantseeringu osas, mis Roosna-Alliku alevikus ja Viisu külas aastatel 2012-2013 teostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise projektide korral oli ligikaudu 25,8 % projekti abikõlbulikest kuludest.

Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (http://www.struktuurifondid.ee/file.php?10147208 ), võiks 2026. aastal Järvamaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 874,1 eurot. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2-3 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 17,5- 26,2 eurot inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m 3 vett inimese kohta kuus. Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m 3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2026 ilma käibemaksuta 7,3-10,9 eurot. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Roosna-Alliku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsiooni skeem on esitatud järgnevalt. Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – põhjendatud tulukus; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 20%- liselt. I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaev-pumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi veele on 2014. aastast 8,07 senti/m 3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 5,8-6,7%); 5. remondikuludena on arvestatud keskmiselt ligikaudu 0,25 eurot/m 3 tarbitud vee kohta. Lisaks on arvestatud remondikulude suurenemist tarbijahinnaindeksi prognoosi põhjal.

II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Roosna-Alliku aleviku ja Viisu küla reovee puhastamise ja pumpamise elektrikulud. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. töötasud inimestele, kes haldavad kanalisatsioonisüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 5,8-6,7%); 4. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele. 5. remondikuludena on arvestatud keskmiselt ligikaudu 0,25 eurot/m 3 müüdud reovee kohta. Lisaks on arvestatud remondikulude suurenemist tarbijahinnaindeksi prognoosi põhjal. Seega võiks Roosna-Alliku vallas arenguperioodi jooksul kujuneda kaalutud keskmiseks vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 5,29 eur/m 3. Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski aktsepteeritav (kuni 1,6% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 36 , kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et allpool toodud tabelit ei saa ega tohi kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Roosna-Alliku vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Roosna-Alliku valla ÜVK süsteemide aladel kujundada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb vajadusel kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Käesolevas arendamise kavas toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositavad tariifid ( tabel 36 ) iseloomustavad üksnes Roosna-Alliku valla veetootmise ja reovee puhastamise omahinda ning sellele lisanduvat plaanilist kasumit. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi prognoos on koostatud kogu Roosna-Alliku valla (Roosna-Alliku aleviku ning Viisu küla) kohta lähtuvalt perspektiivsetest vee ja – kanalisatsiooniteenuse mahtudest ning veetootmise ja reovee puhastamise kuludest. Perspektiivne vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Roosna-Alliku vallas kehtestatakse

vee-ettevõtte tegevuspiirkonna põhiselt ning selle kooskõlastab Roosna-Alliku Vallavalitsus. Alljärgnevas tabelis kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb järk-järgult tõsta, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Kuigi perspektiivse ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni tariifi prognoosimisel on arvestatud amortisatsioonikulusid üksnes teostatavate investeeringute omaosaluse põhjal, on vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks Roosna-Alliku vallas vajalik pikemas perspektiivis jõuda etalontariifiga tähistatud vee- ja kanalisatsioonitariifini, mis arvestab teostatavate investeeringute amortisatsioonikulu 100 %-lisena (vt. tabelis 36 esitatud etalontariif). Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

Tabel 36. Roosna-Alliku valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind (käibemaksuga) Aasta Ühik 2013* 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Ühisveevärgiga liitunute arv - 614 602 615 631 646 652 645 638 631 628 625 622 619 616 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv - 688 674 666 663 657 652 645 638 631 628 625 622 619 616 Veeteenuse maht m3/a 12 502 12 802 13 657 14 445 15 469 16 149 16 700 17 069 17 591 18 039 18 580 18 953 19 548 19 654 Kanalisatsiooniteenuse maht m3/a 13 746 14 058 15 289 15 711 16 304 16 739 17 290 17 659 18 181 18 629 19 170 19 543 20 138 20 244 Veeteenuse hind eur/m 3 1,55 1,72 1,79 1,86 1,91 2,00 2,00 2,02 2,03 2,05 2,06 2,09 2,10 2,15 Kanalisatsiooniteenuse hind eur/m 3 2,33 2,39 2,43 2,53 2,61 2,72 2,75 2,81 2,85 2,90 2,94 3,00 3,05 3,14 Komplekshind** eur/m 3 3,88 4,11 4,22 4,39 4,53 4,71 4,75 4,83 4,88 4,95 5,00 5,09 5,15 5,29 Hinnatõus % 48,1 6,0 2,6 4,0 3,1 4,1 0,8 1,6 1,1 1,4 1,1 1,7 1,2 2,7 Etalontariif (kogukulu, kasum, KM) eur/m 3 5,07 7,98 8,41 9,02 9,52 10,13 10,00 9,96 9,86 9,81 9,72 9,72 9,64 9,76 Leibkonnaliikme netosissetulek eur/kuu 398,3 422,9 449,6 478,8 509,9 544,1 580,3 617,3 655,8 695,8 737,5 781 827 874 Leibkonnaliikme kulutus VK teenusele eur/kuu 5,63 6,25 6,76 7,30 7,95 8,61 9,10 9,58 10,12 10,60 11,13 11,62 12,22 12,69 VK teenuse kulu osakaal sissetulekust % 1,4 1,5 1,5 1,5 1,6 1,6 1,6 1,6 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 *Käesoleval ajal Roosna-Alliku vallas AS Paide Vesi teeninduspiirkonnas kehtiv kaalutud keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif. **Komplekshinna prognoosimisel on võetud arvesse vee-ettevõtluse kulusid 2012. aastal ning olemasolevate varade ning planeeritavate investeeringute amortisatsioonikulusid üksnes omaosaluse põhjal.

7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Roosna-Alliku valla üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja olemasolevast ning perspektiivis laiendatavast reoveekogumisalast, peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m 3 ööpäevas. Samuti võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aledel pinnasesse immutada 10-50 m 3 heitvett pärast reovee süvapuhastust, mille korral heitvesi vastab üle 100 000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladele kehtestatud nõuetele. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m 3 mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi) ööpäevas. Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on olemas Paide linna reoveepuhasti juures.

Lisa 1. Seadusandlik taust

Roosna-Alliku valla arengukava aastateks 2012-2020 Roosna-Alliku valla arengukava toob välja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seisukorra ning probleemid Roosna-Alliku valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud asulates. Kirjeldatud on ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud tarbijate arvu ning veetorustike pikkust ja materjale. Ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemi opereerimisega vallas tegeleb vee-ettevõte AS Paide Vesi. Lisaks kirjeldatakse investeeringuid Ühtekuuluvusfondi projekti raames rekonstrueeritavaid ja rajatavaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning projekti maksumust. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arengusuundadena on välja toodud: - olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste renoveerimine, eesmärgiga parandada tarbitava vee kvaliteet ja loodusesse juhitava heitvee puhtusaste; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulates ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni laiendamine.

Veemajandusprojektid Järgnevalt on välja toodud vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas. • EL Veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on sätestatud põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiviga kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mille elluviimiseks näeb direktiiv ette valgalapõhise veemajanduse korraldamise. Direktiivi alusel kehtestatavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse igale vesikonnale meetmete programm, mille rakendamist alustatakse 2009. aastal iga vesikonna veemajanduskava raames. Direktiivi alusel kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise esimene tähtaeg on 2015. Aastaks 2010 peavad liikmesriigid tagama, et veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. • Joogivee direktiivi (98/83/EÜ) eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga (lisa VI artikkel 9C) anti Eestile direktiivi rakendamiseks järgmised üleminekuajad: o Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: Kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest;

Kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. o Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: Kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulates; Kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asula suhtes. • Asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula- ja tööstusreovee kahjuliku mõju eest, kehtestades nõuded asulareovee ja tööstusreovee kogumisele, puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning puhastada. Vastavalt EL Ühinemiselepingule anti Eestile asulareovee puhastamise direktiivi rakendamiseks pikemad tähtajad, kui on sätestatud direktiivis. Eesti üleminekuaegadeks on :

o Üle 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2009; o 2000 – 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2010. Direktiivist lähtuvalt tuleb reovesi koguda läbi ühiskanalisatsiooni, äärmuslikel juhtudel, näiteks kui reovee kokkukogumine läbi ühiskanalisatsiooni on majanduslikult põhjendamata, võib kogumist korraldada ka muul viisil, nt individuaalsete kogumissüsteemide kaudu. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas on põhjavee osas üldeesmärgiks säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis ja režiim. See tähendab, et põhjaveekogumitena määratud põhjavesi peab kuuluma “heasse” veeklassi. Veeseadus püstitab eesmärgi põhjavee hea seisundi hoidmiseks, reostamise ning liigvähendamise vältimiseks. Põhjavee hea seisundi hoidmine ja tagamine 2015 aasta lõpuks tähendab seda, et põhjaveekogumi keemiline seisund vastab põhjavee keemilise seisundi näitajate, põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ja saasteainesisalduse läviväärtuste alusel heale seisundiklassile ning koguseline seisund vastab koguselise seisundi näitajate tingimuste alusel heale seisundiklassile. Põhjaveele seatud eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada alljärgnevat: • Tuleb tagada kinnitatud põhjavee varudega põhjavee leiukohtade kaitse põhjavee reostumise ja liigvähendamise eest. • Maapinnalähedase veekihi kaitse on vajalik eelkõige aladel, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. • Põllumajanduslik maakasutus peab toitealal toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega.

• Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs. • Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, potentsiaalselt keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida, tuleb tagada reostunud pinnase ja põhjaveega alade järelevalve ja korrastamine. • Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjaveevaru võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride korrastamisel. Põhjaveekogumite tervikuna hea seisundi hoidmiseks tähtaegu pikendada vaja ei ole. Kõik põhjaveekogumid Lääne-Eesti vesikonnas on heas seisundis. Samuti on vajalik kogu elanikkonnale tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele. Pinnavee hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitkogust veekogusse. See on eriti oluline järvede hea seisundi hoidmiseks. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Lähtudes kombineeritud lähenemisviisist, tuleb heitvee suublasse juhtimise piirmäärasid vajadusel veeloaga karmistada.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 05.07.2013, 1. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. § 2 lõige 1 : Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee- ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. § 3 lõige 1 : Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. § 3 1 lõige 1 : Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks.

§ 6 lõige 1 : Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. § 6 lõige 2 : Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. § 6 lõige 6 : Liitumistasuga tagatakse: 1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel

konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punktis 6 nimetatud piirkonna arendamine; 2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga. § 14 lõige 2 punkt 6 : Teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT I 1994, 40, 655), viimati muudetud RT I 22.12.2013, 1. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. § 8 lõige 1 : Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maa kasutamiseks, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse riigi omandis olevaks vastavalt maareformi seaduse § 31 lõikele 2. § 13 2 lõige 1 : Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

§ 23 lõige 1 : Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist. § 24 1 lõige 4 : Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. § 24 1 lõige 5 : Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. § 24 1 lõige 7 : Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

§ 24 1 lõige 8 : Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. § 24 1 lõige 9 : Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. § 28 lõige 2 : Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–51 sätestatud juhud, on: 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; § 28 lõige 3 : Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Seadus võeti vastu 02.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 22.11.2013, 1). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 6 lõige 1 : Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 35 lõige 1 : Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. § 37 lõige 3 ja 4 : Valla ja linna võivad koostada täiendava arengukava mõne tegevusvaldkonna arendamiseks. Täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas valla või linna arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla ja linna üldplaneeringut.

Asjaõigusseadus Seadus võeti vastu 09.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 23.04.2012, 1). Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 158 lõige 1 : Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või

kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. § 158 lõige 2 : Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

Planeerimisseadus Seadus võeti vastu 13.11.2002. a. (viimati muudetud RT I 14.02.2013, 2). § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 2. Planeering § 2 lõige 1. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. § 2 lõige 2. Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused.

Ehitusseadus Seadus võeti vastu 15.05.2002. a. (viimati muudetud RT I, 04.07.2013, 3). §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Vastavalt määrusele peab ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagama joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab

kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivesi loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa määruses esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa määruses esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Vastavalt määrusele klassifitseeritakse joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinna- ja põhjavesi määruse lisades toodud keemiliste, mikrobioloogiliste ja radioloogiliste näitajate piirväärtuste järgi. Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 (RT I 2001, 47, 261) kehtestatakse veekaitsenõuded reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustikule, reoveepuhastile, pumplale või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoonele või rajatisele. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile. § 3 1 lõige 1. Kanalisatsiooniehitisest lähtuva reostuse mõju, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, sh põhjustades kahju varale või raskendades või takistades keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul õiguspärasel viisil, ei tohi ulatuda kujast kaugemale. § 15. Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. § 17 lõige 2. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. § 17 lõige 3. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades käesolevas määruses sätestatut. § 17 lõige 5. Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks" (viimati muudetud RT I 12.04.2011, 6), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 500 m3 ööpäevas, määratakse sanitaarkaitseala piirid vastavalt «Veeseaduse» §-le 28 ja sanitaarkaitsealal kehtivaid «Veeseadusest» või «Looduskaitseseadusest» tulenevaid majandustegevuse kitsendusi kirjeldatakse ühisveevärgi põhjaveehaarde projektis. Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3 ööpäevas, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringu aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1 Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a. määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1”

(avaldatud RT I, 04.12.2012, 1) kehtestab nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed ning reostusnäitajate piirmäärad. I Üldsätted. § 2 lõige 2 Reostusnäitajate piirväärtus on käesolevas määruses sätestatud maksimaalne lubatud reoaine sisaldus vees, mille ületamise korral loetakse vesi üle kahjutuspiiri rikutuks. § 3 lõige 1 : Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie ) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel.

§ 3 lõige 2 : Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. II Nõuded heit- ja sademevee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kohta. § 4 lõige 1 : Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama määruse lisas 1 (vt alljärgnev tabel) esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. § 4 lõige 3 : Loaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed sõltuvad reovee liigist, reoveekogumisala reostuskoormusest ja suubla seisundist. § 5 lõige 3 : Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa määruse lisas 1 (vt alljärgnev tabel) sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. § 5 lõige 4 : Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta lõikes 3 nimetatud reostusnäitajate ning muude reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. § 6 lõige 1 : Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine on käesoleva määruse tähenduses heit- ja sademevee hajutatult pinnasesse immutamine. § 6 lõige 2 : Sademevee reostusnäitajad ei tohi pinnasesse juhtimisel ületada lisas 1 (vt alljärgnev tabel) esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. § 6 lõige 4 : Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. § 6 lõige 5 : Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett juhtida pinnasesse, arvestades veeseaduse § 24 1 lõigetes 8 ja 9 sätestatud erisusi, järgmistes kogustes:

1) kuni 50 m 3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 5 m 3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist; 3) kuni 5 m 3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi; 4) kuni 10 m 3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; 5) 10–50 m 3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab nõuetele, mis on lisas 1 esitatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus ületab 100 000 ie. § 7 lõige 1: Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

Tabel 1. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed. Reostusnäitaja Reoveekogumisala reostuskoormus Alla 300 ie 300–1999 ie 2000–9999 ie 10 000–99 999 ie 100 000 ja enam ie Reostus- Reovee Reostus- Reovee Reostus- Reovee Reostus- Reovee Reostus- Reovee näitaja puhastus- näitaja puhastus- näitaja puhastus- näitaja puhastus- näitaja puhastus- piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Biokeemiline 40 Ei 25 80 15 80 15 80 15 80 hapnikutarve kohaldata (BHT 7) Keemiline 150 Ei 125 75 125 75 125 75 125 75 hapnikutarve kohaldata (KHT) Üldfosfor Ei kohaldata Ei 2 70 1 80 0,5 90 0,5 90 kohaldata Üldlämmastik Ei kohaldata Ei 60 30 45 30 15 80 10 80 kohaldata Heljuvaine 35 70 35 70 25 80 15 90 15 90 Reostusnäitaja Reostusnäitaja Reovee puhastusaste, piirväärtus, mg/l % Ühealuselised fenoolid 0,1 75 Kahealuselised fenoolid 15 70 Naftasaadused 1 75 Reostusnäitaja pH ühik pH peab jääma vahemikku 6–9