DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Järva-3 Alliku, JAH1000120 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Järvamaa Jahindusklubi 1.2. Registrikood 80103855 1.3. Aadress Parkali 28a 72717 Paide Järvamaa 1.4. Esindaja nimi Silva Milder 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56635812 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Silva Milder Ametinimetus Direktori kt 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuv piirang: nimetus/ 1.Ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Oeti väike-konnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 3 ja lg 5 ning § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: nimetus/ 1.Väike-konnakotka pesapuu ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2.Inimeste viibimine ja jahipidamine on piirangu kirjeldus lubatud 01.septembrist kuni 14.märtsini. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Kõrvemaa MKA Kõrvemaa MKA kaitse-eeskirja § 4 lg 5 ja lähtuvad piirangud: 1. Linnujaht on lubatud Kilingi nimetus/ sihtkaitsevööndis 20.septembrist kuni 30.oktoobrini. piirangu kirjeldus 4.4. Objekti Kaaruka väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4, § 30 lg 4 p 4, § 14 lg 1 p nimetus/ 10 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1.Väike-konnakotka pesapuu ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. piirangu kirjeldus 2.Jahipidamine on väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. 3.Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Alliku jahipiirkonna piir läheb Rakvere–Paide ja Kihme–Valasti maantee ristumiskohast mööda Kihme–Valasti maanteed piirikirjeldus Mesila teeni, jätkudes mööda Mesila teed Järva-Jaani valla piirini; sealt mööda Järva-Jaani valla piiri Reinu Nurga taluni ning mööda taluteed ida suunas Järva-Jaani–Kodasema maanteeni; edasi mööda Järva-Jaani–Kodasema maanteed Väätsa metskonna kvartali 143 põhjanurgani; Väätsa metskonna kvartali 143 põhjanurgast mööda kvartali 143 kirdesihti endise Paide–Tamsalu raudteetammini ning mööda raudteetammi Rakvere–Paide maanteeni; seejärel mööda Rakvere–Paide maanteed Väätsa metskonna kvartali 165 lõunasihini, jätkudes mööda kvartalite 165 ja 164 lõunasihti Lasputre peakraavini ning mööda peakraavi Väätsa metskonna kvartali 156 lõunasihini; sealt mööda kvartali 156 lõunasihti Pärnu jõeni, jätkudes mööda Pärnu jõge Väätsa metskonna kvartali 154 põhjasihini ning mööda sama metskonna kvartali 154 põhjasihti ning kvartalite 120, 118, 104 idasihti ja kvartali 104 kirdesihti Pärnu jõeni; seejärel mööda Pärnu jõge Rava metskonna kvartali 94 idasihini, jätkudes mööda Rava metskonna kvartali 94 idasihti Jägala jõeni ning mööda Jägala jõge Rakvere–Paide maanteeni; sealt edasi mööda Rakvere–Paide maanteed Kihme–Valasti maanteeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000120&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Karst Ja Allikad Pandiveres
    KARST JA ALLIKAD PANDIVERES AS MAVES 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne Rahastaja: SA KIK Tallinn 2002 SISUKORD 1. ÜLEVAADE PANDIVERE VEEKAITSEALA KARSTIST JA ALLIKATEST 5 2. KARST JA ALLIKAD VALDADES....................................................................8 2.1 JÄRVAMAA..................................................................................................8 2.2 LÄÄNE-VIRUMAA....................................................................................10 3. SUUREMATE KARSTINÄHTUSTE KATALOOG..........................................14 3.1 KARSTINÄHTUSED JÄRVAMAAL ........................................................14 3.2 KARSTINÄHTUSED LÄÄNE-VIRUMAAL ............................................27 4. ALLIKATE KATALOOG...................................................................................39 4.1 ALLIKAD JÄRVAMAAL ..........................................................................39 4.2 ALLIKAD LÄÄNE-VIRUMAAL...............................................................42 5. VEESÄILITUSALADE (OLULISTE ALLIKATE JA KARSTILEHTRITE RÜHMADE NING KARSTIJÄRVEDE) NIMEKIRI JA PIIRIKIRJELDUSED.......48 2 SAATEKS Käesolev trükis on sisult 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne. Toona juhendas töid Ülo Heinsalu ja kataloogi koostamisest võtsid osa E. Lust, K. Jõeleht, I. Tamm, M. Metsur ja H. Kink. Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku omapära on arenev pindmine ja maa- alune
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2014
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2014 Paide 2015 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2014 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 18 Paide linn ........................................................................................................................................ 22 Albu vald ........................................................................................................................................ 32 Ambla vald ..................................................................................................................................... 36 Imavere vald ................................................................................................................................... 46 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 51 Kareda vald .................................................................................................................................... 56 Koeru vald .....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ühinemisleht Sügis 2016
    ÜHINEMISLEHT Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemisleht 31. oktoober 2016 Hoiad käes Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemist kajastavat infolehte. Kolme omavalitsuse ühinemisläbirääkimised on jõudnud punkti, kus ühinemisleping on valmis, küsimused saanud vastuse ning erimeelsused selgeks räägitud. Lepingut on täienda- tud ettepanekutega, mida said esitada kõik. Lehes on kogu ühinemist puudutav informatsioon, samuti leiab siit nii omavalitsusjuhtide kommentaarid kui ka riigi ja mitme ettevõtja seisukohad. Anna ka oma arvamusest teada ja osale rahvaküsitlusel! Ühinemise eel. Pildil: vasakult Paide linnapea Siret Pihelgas, Paide linnavolikogu esimees ja Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre, Paide vallavanem Veljo Tammik, Paide vallavolikogu esimees Raivo Raja ning Roosna-Alliku vallavolikogu esimees Aivar Tubli. Foto: Maarit Nõmm RAHVAKÜSITLUSED Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise küsitlused viiakse läbi Roosna-Alliku vallas, Paide vallas ning Paide linnas. PAIDE LINNA haldusterritooriumil toimub küsitlus 06.novembril 2016 kella 10.00 kuni 18.00 ja 07.novembril 2016 kella 11.00 kuni 19.00. Küsitluspunkt on asukohaga Paide Kultuurikeskus, aadressiga Pärnu 18, Paide. Hääletussedeli tellimine koju toimub telefonil 383 8633 või 516 9959. PAIDE VALLAS toimub küsitlus 6.novembril 2016 kella 10.00 kuni ROOSNA-ALLIKU VALLAS toimub küsitlus 6. novembril 20.00 ja 7.novembril 2016 kella 10.00 kuni 20.00. 2016 kella 10.00 kuni 18.00 ja 7. novembril 2016 kella 10.00 kuni 18.00. Paide vallas on moodustatud neli küsitluspiirkonda: 1. Paide piirkond, küsitluspunkt asub Paide Vallavalitsuses, Pärnu tn 3, Roosna-Alliku vallas on moodustatud kaks küsitluspiirkonda: Paides. Piirkonna moodustavad Sillaotsa, Mäo, Prääma, Viraksaare, Krii- 1. Roosna-Alliku piirkond, mille moodustavad Roosna-Alliku levälja, Kirila, Mündi ja Seinapalu külad; alevik, Allikjärve, Esna, Kaaruka, Kihme, Kodasema, Oeti, Tänna- 2.
    [Show full text]
  • PAIDE LINNA TEEHOIUKAVA Aastateks 2018-2022
    Lisa Paide Linnavolikogu 15. novembri 2018 määrusele nr 61 PAIDE LINNA TEEHOIUKAVA aastateks 2018-2022 Paide 2018 Paide linna teehoiukava aastateks 2018–2022 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 1 1. Mõisted ja seadusandlus ........................................................................................................... 4 2. Teede, tänavate inventeerimise ja seisukorra hindamise metoodika ja põhimõtted ................ 7 2.1 Teede ja tänavate inventeerimine ......................................................................................... 8 2.2 Visuaalne hindamine ............................................................................................................ 8 2.3 Teekatte tasasus .................................................................................................................. 10 2.4 Roopa sügavus .................................................................................................................... 11 2.5 Teekonstruktsiooni kandevõime ......................................................................................... 12 3. Paide linna teedevõrk ............................................................................................................. 14 3.1 Üldosa ................................................................................................................................. 14 3.2 Teede üldandmed ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Roosna-Alliku Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2015 - 2018
    Roosna-Alliku Vallavolikogu 24. septembri 2015 määruse nr 11 LISA Roosna-Alliku valla terviseprofiil ja tegevuskava 2015 - 2018 Roosna-Alliku 2015 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 2 2 Terviseprofiili eesmärk ja väärtused .................................................................................. 4 2.1 Terviseprofiili eesmärk................................................................................................ 4 2.2 Terviseprofiili väärtused.............................................................................................. 4 3 I OSA.................................................................................................................................. 5 3.1 Hetkeolukord ............................................................................................................... 5 3.1.1 Üldandmed ........................................................................................................... 5 3.2 Valla eelarve.............................................................................................................. 10 3.3 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused................................................................. 13 3.3.1 Tööturu situatsioon............................................................................................. 13 3.3.2 Toimetulek ......................................................................................................... 17 3.3.3
    [Show full text]
  • MTÜ JAP Tegevuspiirkonna Arengustrateegia 2015-2020
    www - Kinnitatud JAP TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2015–2020 LEADER TEGEVUSGRUPI MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2015–2020 Vastu võetud MTÜ JAP ÜLDKOGU otsusega 3/26.10.2015 ALBU AMBLA J-JAANI KAREDA KOERU KOIGI PAIDE R-ALLIKU 1 www - Kinnitatud JAP TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2015–2020 Hea lugeja Valminud on MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) tegevuspiirkonna arengustrateegia aastateks 2015–2020, mis on aluseks maaelu arengukava (MAK) Leader–meetme raames maapiirkondade arendamiseks suunatud tegevuste toetamisel. Leader–lähenemine on Euroopa Liidu algatusprogramm, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas, mida rakendatakse piirkonna arengustrateegia kaudu ning mis on koostatud kohalike inimeste algatusel ja erinevaid huvigruppe (omavalitsused, kodanikuühendused, äriühingud) kaasates. Olemasolevaid võimalusi paremini kasutades ja saadud kogemustest õppides oleme uuendanud piirkonna ühist nägemust. Meil on kogemus maaelu arengukava 2007–2013 raames tehtud investeeringute toetamisel. Koostöös oleme õppinud ja arenenud. Oleme lähenenud uuenduslikult piirkonna vajadustele ja probleemidele lahenduste leidmisel. Uuenduslikkus maapiirkonnas tähendab väljaspool piirkonda ellu viidud uuenduste edasiandmist ja kohandamist, oskusteabe traditsiooniliste vormide ajakohastamist või uute lahenduste leidmist sellistele püsivatele maaelu probleemidele, mida muude poliitiliste sekkumistega pole olnud võimalik rahuldavalt ja piisavalt lahendada. Strateegias on integreeritud erinevate taotlejagruppide kaasatus
    [Show full text]
  • Roosna-Alliku Valla Arengukava Aastateks 2012 – 2020
    Roosna-Alliku Vallavolikogu 24. septembri 2015 määruse nr 9 LISA ROOSNA-ALLIKU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012 – 2020 SISSEJUHATUS Arengukava on sihte seadev, elav, pidevalt uuenev ning kaasajastuv dokument, mille täitmist järgitakse igapäevaselt ja tema muutmine ning uuendamine kinnitatakse iga-aastaselt. Roosna-Alliku valla arengukava eesmärk ajavahemikus 2012-2020.a. on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi valla elanike ees. Need põhimõtted Roosna-Alliku vallas on järgmised: • Programmilisus - valla visiooni ja missiooni jälgimine, tegevuse eesmärgipärasus ja tulemuslikkus. • Planeerimise terviklikkus - kõigi valla eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis jälgib Roosna-Alliku valla kõigi külade huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd kohaliku elu võtmeküsimuste lahendamisel. • Identiteet - elanike ja erinevate sektorite kokkukuuluvustunde ergutamine ja sidumine kohalike kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega. • Uuenduslikkus - algatusvõime, uute ideede ja tegevuste toetamine eesmärgiga arendada piirkonna ja selle elanike iseseisvat, püsivat ja jätkusuutlikku toimetulekut ning kasvatada konkurentsivõimet. • Koosmeel – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistöö arengukava elluviimiseks, sünergia tekitamine kohaliku eripära võimendamiseks ning paindliku, tasakaalustatud arengu ja rahvusvahelise arendustegevuse tagamiseks.
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2010
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2010 Paide 2011 Sisukord Eessõna.................................................................................................................................................4 Järvamaa...............................................................................................................................................5 Valik sündmusi Järvamaal 2010 ......................................................................................................7 Järvamaa Omavalitsuste Liit ..............................................................................................................17 Paide linn........................................................................................................................................19 Albu vald........................................................................................................................................20 Ambla vald .....................................................................................................................................23 Imavere vald...................................................................................................................................25 Järva-Jaani vald..............................................................................................................................28 Kareda vald ....................................................................................................................................30 Koeru vald......................................................................................................................................31
    [Show full text]
  • Eesti Mõisakalmistud
    Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Ketlin Sirge Eesti mõisakalmistud Magistritöö Teaduslikud juhendajad: Tarmo Kulmar, dr theol, professor Taavi Pae, PhD Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kalmistud Eestis 18.-20. sajandil 13 2. Mõisakalmistute rajamise põhjused 19 2.1 Mõisakultuur 19 2.2 Matmiskombestik 22 2.3 Seadusandlus 23 2.4 Kalmistu tähendus 25 2.5 Järeldused 27 3. Mõisakalmistute iseloomustus 29 3.1 Hulk 29 3.2 Paiknemine 32 3.3 Rajamise aeg 34 3.4 Asukoht 36 3.5 Juurdepääs 38 3.6 Üldiseloomustus 40 3.7 Mõisakalmistutele maetud 43 3.8 Kombestik 45 3.9 Kokkuvõte 46 4. Mõisakalmistud 20.-21. sajandil 48 4.1 Muutused 20. sajandil 48 4.2 Mõisakalmistud taasiseseisvunud Eestis 52 4.3 Mõisakalmistute tulevikust 54 4.4 Kokkuvõte 55 5. Mõisakalmistute andmebaas 56 Kokkuvõte 83 Kasutatud allikad ja kirjandus 86 Summary: The manor cemeteries of Estonia 103 Lisad 106 2 Sissejuhatus Teema valiku põhjendamine Käesolev magistritöö käsitleb Eesti mõisakalmistuid. Mõisakalmistu on väike mõisa maa-alal paiknev erakalmistu, kuhu on maetud mõisniku perekonnaliikmed ja lähisugulased. Seda fenomeni on Eesti kultuuri- ja kirikuloos uuritud väga vähe. Eesti mõisate perekonnakalmistute juurde jõudsin huvist Eesti ajaloo, kalmistute ja mõisaturismi vastu. Turismivaldkonnas jäävad mõisnike perekonnakalmistud oma vähese atraktiivsuse või halva ligipääsetavuse tõttu sageli tähelepanuta. Mõisa või piirkonda tutvustavates raamatutes ja infobrošüürides peatutakse neil pikemalt harva, tavaliselt neid ei mainitagi. Mõisakompleksi juurde püstitatud infotahvlitel mõnikord küll kirjeldatakse erilise kalmistu olemasolu, kuid kuna puuduvad asupaika näitavad kaardid on neid väga keeruline üles leida. Mõisasüdamest enamasti mõnesaja meetri kaugusel asuvate endiste mõisnike kalmistute juurde viitavad harva teeviidad ning sageli on halbade teeolude tõttu juurdepääs neile raskendatud.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]