Ingliskeelne Eesti Luule Ja Glokaalsuse Keskenduvad Keerud
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:00 Page 81 Keel ja 2/2010 Kirjandus LIII AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI INGLISKEELNE EESTI LUULE JA GLOKAALSUSE KESKENDUVAD KEERUD LAURI PILTER äesolev artikkel püüab otsida sügavuti pärisomast ja samas ülemaailm- selt kõnekat eesti luules, mida on vaadeldud esmajoones klassika K tähenduses ning selle sujuva jätkuna. Esimene osa käsitleb inglise kee- le rolli eesti luuleteadvuses üldisemalt. Teine osa keskendub väärtustele, mida nii eesti kui ka välislugejale võib pakkuda esimene inglise keeles ilmu- nud eesti luuletaja valikkogu, Bernard Kangro „Earthbound” (1951). Kolmas osa esitab võimalusi, milliste intertekstuaalsete ja interkulturaalsete järeldus- teni võiks viia metafooride võrdlev uurimine eesti ja inglise luules. Ingliskeelne eesti luule, tähendusrikas glokaalsusekilluke Oma artiklikogumikus „Tõrjumatu äär” leiduvas essees „Rahvus, „glokaalsus” ja Eesti kirjandusdiskursus aastatuhandevahetusel” mainib Jüri Talvet mõnede eesti õpetlaste arvamust, „kas eesti keelel „tõsises teaduses” akt- septeeritava ja avaldamiskõlbliku keelena üldse saab olla mingit väärtust, kui vastavaid sihte võib märksa „efektiivsemalt” saavutada inglise keeles – meie aastatuhandevahetuse ainsas tõelises universaalkeeles” (Talvet 2005: 41–42). Samas viitab ta lokaalsuse-/globaalsuse-mõiste sulanemisele glokaal- suseks „Joensuu konverentsi vaimukas peatähises”,1 nentides, et maailma- 1 Soomes Joensuus 2000. aasta 14.–16. septembrini toimunud konverents kultuuriiden- 81 Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:01 Page 82 kirjanduses ei leidu õieti ühtki tähtteost, mida „glokaalsuse” võtmes ei saaks käsitleda (Talvet 2005: 42). Teadus ja kirjandus, luule oma kirkamais ja puh- tamais avaldustes on ajast aega samalaadseid keelelise valgustumise pürgi- musi teeninud. Päevil, kui eesti kirjaniku edu väliseks tõendiks näivad endi- selt terendavat kauged menupärjad globaalsesse ringlusse vahendatud loo- mingu eest, tundub õigustatud heita pilk eesti lüürika ingliskeelsete tõlgete ajaloole. Esimesi ingliskeelseid allikaid eestikeelsest lüürikast, „Popular Poetry of the Esthonians”, ilmus Londonis 1795. aastal ja sisaldab kaksteist tõenäoli- selt saksa keelest tõlgitud rahvalaulu. Asjaolu, et anonüümne koostaja eest- lasi „slaavlaste” (Sclavonians) hulka paigutab (Kirby 1895: 302), iseloomus- tab hästi seda pikka teekonda, mille ingliskeelne lugejaskond eesti keele ainupärase sõnakunsti poole on ette pidanud võtma, ehk tsiteerides inglase Ernest Howard Harrise (1876–1961) antoloogias „Eesti luule” 1950. aastal ilmunud Juhan Liivi tõlget „Estonia”: You are a little land, Little is your speech, You have an indrawn heart They cannot reach.2 (Harris 1950: 18) Sajandeid ühena Venemaa „Saksa provintsidest” tuntud Eesti varjatud süda on tiheda baltisaksa puhvri tagant paistnud kättesaamatuna. Kui Johann Gottfried Herderi (1744–1803) algatusel innustus XVIII sajandi Eu- roopa väikerahvaste luuleloomingust („Väljavõte kirjavahetusest Ossiani ja vanade rahvaste laulude üle”, 1773), siis oli Herder talle algtõuke andnud James Macphersoni (1736–1796) „Ossiani laule” (1765) lugenud üksnes saksakeelses tõlkes (Herder 1999: 141). Samal ajal tähendasid ingliskeelsed laulud tema jaoks praktilises mõttes ilmselt esmast algkuju. Ometi pidi teos autori väitel kujutama endast ju üksnes tõlget iidsest gaelikeelsest lüroeepikast. Võib öelda, et umbes sama kaugel nagu too poolhüpoteetiline šoti-gaeli alglauliku kõne ja hääletoon Herderile, on olnud eesti luule omakõla ingliskeelsele lugejale, ehkki küll teistpidises järjekorras ning eraldatud teist- suguste summutavate vahenduskihtidega. Harrise Juhan Liivi tõlge jätkub ja lõpeb: Eesti, you have no voice, Others, they call; You go alone on your way Not asked at all.3 (Harris 1950: 18) titeedist ja selle glokaalsetest ilmingutest: „Conference on Cultural Identity and its Glocal Manifestations”. 2 Sa oled väike maa, / väike on su keel, / sul on endassesulgunud süda, / milleni nad ei ulatu. 3 Eesti, sul pole häält, / teised hõikavad, / sa käid oma teed üksi / kellegi palveta. 82 Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:01 Page 83 Esimene autoriteetne ingliskeelne teos eesti lüürika (rahvaluule) andme- te ja näidetega on Robert Gordon Lathami (1812–1888) „Euroopa rahvused”, mis ilmus kahes köites 1863. aastal Londonis. Esimesse köitesse kuulub neli- teist tõlget Alexander Heinrich Neusi (1795–1876) „Eesti rahvalauludest” (1850–1852), vahendatud muidugi saksa keelest; tõlkenäiteid leidub ka liivi ja vadja rahvaluulest. William Forsell Kirby proosaümberjutustus „Kalevi- pojast” („The Hero of Esthonia”) – avaldatud kahes köites 1895. aastal Lon- donis – esitab peale Kreutzwaldi eepose sisu ja laialdase valiku eesti rahva- juttude (Kreutzwaldi, Jannseni ning anonüümsete allikate põhjal) meeldejää- valt sisendusrikkas tõlkes ka neli eesti ballaadi: „Sõjakuulutaja” („The Herald of War”), kahes variandis „Siuru” („The Blue Bird” I, „The Blue Bird” II) ja „Loits maohammustuse vastu” („Charm against Snake-Bite”). Ingliskeelses tõlkes eesti ilukirjandus sai tõsisema alguse 1950. aastatel, mil Suurbritannias ja USA-s ilmusid kaks esimest eesti luule antoloogiat (Harris 1950; Matthews 1953) ning Matthewsi tõlkevalimikud Bernard Kangro (1951), Gustav Suitsu (1953) ja Marie Underi (1955) lüürikast. Juba 1939. aasta veebruari Loomingus avaldas Ants Oras lühiartikli Riia ülikoolis dotsendina töötava William Kleesmann Matthewsi (1901–1958) käsiloleva antoloogia kohta, mille tõlgetest pool olevat juba valmis. Vaimustatud toonil kiidab Oras antoloogia autorit ja tõendab Marie Underi sonetinäitega tema mitmekülgset tõlkijavõimekust (Oras 1939: 227–228). Lõpuks 1952. aastal Floridas ilmunud antoloogia eessõnas mainib Matthews, et „see raamat põhi- neb enamjaolt käsikirjal, mis 1939. aastal pealkirja all „Taassündinud Eesti luuletajad” („Poets of Renascent Estonia”) valmis sai ja oleks ilmunud järg- nenud aastal Tallinnas väljapaistva eesti kunstniku illustratsioonidega luk- susväljaandes, kui Nõukogude Liit poleks Eestit okupeerinud” (Matthews 1953: v). E. H. Harrise antoloogiasse kuuluvad kaks rahvalaulu, kolm katket „Kalevipojast”, viis luuletust Lydia Koidulalt, kaheksa tuntumat Juhan Lii- vilt, üks Karl Eduard Söödilt, Anna Haavalt, Ernst Ennolt, Bernard Kangrolt, August Sangalt, kaks Arved Viirlaiult ning Gustav Suitsu, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku ja Betti Alveri väikesed valikud. Matthews on püüdnud olla hõlmavam, ta alustab hilisemast ajast ja jõuab kaugemale: valimikku alustavale kaheksale Juhan Liivi luuletusele järgnevad üksiknäi- ted Anna Haavalt, Jaan Lõolt ja Ernst Ennolt, edasine valik koosneb Marie Underi, Gustav Suitsu, Jaan Oksa, Villem Ridala, Artur Adsoni, Henrik Vis- napuu, Pedro Krusteni, Juhan Sütiste, Heiti Talviku, Betti Alveri ja Uku Masingu loomingust ning lõpuosa autorite hulka kuuluvad Hilda Esko, Ber- nard Kangro, Karl Ristikivi, Kersti Merilaas, August Sang, Kalju Lepik, Kal- ju Ahven, Arved Viirlaid, Ivar Grünthal, Raimond Kolk ja Reet Veer. Kindlas- ti väärivad võrdlevat uurimist tõlked, millest kummalgi tõlkijal on oma variant, nagu näiteks E. Enno „Kojuigatsus” („Home-sickness”). Harris oli oma 1930. aastatel Inglismaal ilmunud eesti kirjandust puudu- tavates pisitrükistes loetlenud õige mitmeid eesti proosakirjanikke Vildest Ris- tikivini, kes inglise lugejale huvi võiksid pakkuda, tegelikult ei teostunud ükski tema lootustest ja eesti proosa vääriline jõudmine inglise publikuni osutus üksiku asjatundja soovunelmaks. Ikkagi oli just eesti lüürika see, mis valitud alusmaterjali ja tõlke kvaliteedi õnnestunud koosmõjul esimesena tagasihoidliku, kuid lugupeetava koha inglise keeleväljas leidis. Harrise 83 Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:01 Page 84 masinkirjas rotaprintväljaanne on õbluke, kuid klassikaliselt kaunis, klaaris inglise keeles antoloogia, mille rahvalaulude, Koidula, Söödi, Liivi ja Enno tõl- ked võivad kõnetada inglise keelt rääkivat inimest samasuguse südamliku vahetusega nagu nende algupärandid eesti inimest. Kohati inglise süntaksi- reegleid ületav inversioon ei ole midagi, mida briti luuletaja ise luules teha ei võiks. Tõlked on head, sest taotletud on lihtsalt tõsimeelset väljendus- siirust. Niisuguste inglise rahvaeetosesse sulandunud ja inglise rahvalüürika iidseid tähenduskihte meenutavate eesti luule riimtõlgetega on tegelikult loo- dud vaimne sild kahe keelevälja vahel, et jääda (kahjuks küll märkamatu) klassikana püsima, ning hilisemad tõlkijad pole seda samal määral enam saavutanud. W. K. Matthewsile näib parimini sobinuvat Marie Underi tõlki- mine. Võib olla nõus Orasega, et see tõlkija tunneb nüanssideni inglise keele rikkusi ja „oskab omaenda keelest esile tuua uusi, värskeid ja värvikaid var- jundeid” (Oras 1939: 228), nagu ta ka eesti keelt peensusteni on vallanud (tema isa oli Narvas inglise tekstiilitööstur, ema eestlane). Matthewsi Unde- ri tõlkeid iseloomustab inglise renessanssluuletajaid meenutav kammerlik, vabaõhuline, sundimatu, voolas värss. „Otse üllatav on kergus ja loomulikkus, millega tõlkija on üle saand inglise keele seisukohalt eriti suurtest prosoodi- listest raskustest, näiteks feminiinsetest riimidest ja daktüülsetest ja anapes- tilistest värssidest. Oma eriti rikkaliku sõnavaraga ta on osand tabada mood- sa luule virvendavat nüansirikkust sama hästi nagu lihtsat ja jõulist stiili” (Oras 1939: 227). Riimide leidlikkust võiks ilmestada siinkohalgi Orase too- dud näide Underi luuletusest „Suine mälestus” („A Summer Memory”): The door ajar, I stood at point of day, Tiptoe