Ingliskeelne Eesti Luule Ja Glokaalsuse Keskenduvad Keerud

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ingliskeelne Eesti Luule Ja Glokaalsuse Keskenduvad Keerud Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:00 Page 81 Keel ja 2/2010 Kirjandus LIII AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI INGLISKEELNE EESTI LUULE JA GLOKAALSUSE KESKENDUVAD KEERUD LAURI PILTER äesolev artikkel püüab otsida sügavuti pärisomast ja samas ülemaailm- selt kõnekat eesti luules, mida on vaadeldud esmajoones klassika K tähenduses ning selle sujuva jätkuna. Esimene osa käsitleb inglise kee- le rolli eesti luuleteadvuses üldisemalt. Teine osa keskendub väärtustele, mida nii eesti kui ka välislugejale võib pakkuda esimene inglise keeles ilmu- nud eesti luuletaja valikkogu, Bernard Kangro „Earthbound” (1951). Kolmas osa esitab võimalusi, milliste intertekstuaalsete ja interkulturaalsete järeldus- teni võiks viia metafooride võrdlev uurimine eesti ja inglise luules. Ingliskeelne eesti luule, tähendusrikas glokaalsusekilluke Oma artiklikogumikus „Tõrjumatu äär” leiduvas essees „Rahvus, „glokaalsus” ja Eesti kirjandusdiskursus aastatuhandevahetusel” mainib Jüri Talvet mõnede eesti õpetlaste arvamust, „kas eesti keelel „tõsises teaduses” akt- septeeritava ja avaldamiskõlbliku keelena üldse saab olla mingit väärtust, kui vastavaid sihte võib märksa „efektiivsemalt” saavutada inglise keeles – meie aastatuhandevahetuse ainsas tõelises universaalkeeles” (Talvet 2005: 41–42). Samas viitab ta lokaalsuse-/globaalsuse-mõiste sulanemisele glokaal- suseks „Joensuu konverentsi vaimukas peatähises”,1 nentides, et maailma- 1 Soomes Joensuus 2000. aasta 14.–16. septembrini toimunud konverents kultuuriiden- 81 Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:01 Page 82 kirjanduses ei leidu õieti ühtki tähtteost, mida „glokaalsuse” võtmes ei saaks käsitleda (Talvet 2005: 42). Teadus ja kirjandus, luule oma kirkamais ja puh- tamais avaldustes on ajast aega samalaadseid keelelise valgustumise pürgi- musi teeninud. Päevil, kui eesti kirjaniku edu väliseks tõendiks näivad endi- selt terendavat kauged menupärjad globaalsesse ringlusse vahendatud loo- mingu eest, tundub õigustatud heita pilk eesti lüürika ingliskeelsete tõlgete ajaloole. Esimesi ingliskeelseid allikaid eestikeelsest lüürikast, „Popular Poetry of the Esthonians”, ilmus Londonis 1795. aastal ja sisaldab kaksteist tõenäoli- selt saksa keelest tõlgitud rahvalaulu. Asjaolu, et anonüümne koostaja eest- lasi „slaavlaste” (Sclavonians) hulka paigutab (Kirby 1895: 302), iseloomus- tab hästi seda pikka teekonda, mille ingliskeelne lugejaskond eesti keele ainupärase sõnakunsti poole on ette pidanud võtma, ehk tsiteerides inglase Ernest Howard Harrise (1876–1961) antoloogias „Eesti luule” 1950. aastal ilmunud Juhan Liivi tõlget „Estonia”: You are a little land, Little is your speech, You have an indrawn heart They cannot reach.2 (Harris 1950: 18) Sajandeid ühena Venemaa „Saksa provintsidest” tuntud Eesti varjatud süda on tiheda baltisaksa puhvri tagant paistnud kättesaamatuna. Kui Johann Gottfried Herderi (1744–1803) algatusel innustus XVIII sajandi Eu- roopa väikerahvaste luuleloomingust („Väljavõte kirjavahetusest Ossiani ja vanade rahvaste laulude üle”, 1773), siis oli Herder talle algtõuke andnud James Macphersoni (1736–1796) „Ossiani laule” (1765) lugenud üksnes saksakeelses tõlkes (Herder 1999: 141). Samal ajal tähendasid ingliskeelsed laulud tema jaoks praktilises mõttes ilmselt esmast algkuju. Ometi pidi teos autori väitel kujutama endast ju üksnes tõlget iidsest gaelikeelsest lüroeepikast. Võib öelda, et umbes sama kaugel nagu too poolhüpoteetiline šoti-gaeli alglauliku kõne ja hääletoon Herderile, on olnud eesti luule omakõla ingliskeelsele lugejale, ehkki küll teistpidises järjekorras ning eraldatud teist- suguste summutavate vahenduskihtidega. Harrise Juhan Liivi tõlge jätkub ja lõpeb: Eesti, you have no voice, Others, they call; You go alone on your way Not asked at all.3 (Harris 1950: 18) titeedist ja selle glokaalsetest ilmingutest: „Conference on Cultural Identity and its Glocal Manifestations”. 2 Sa oled väike maa, / väike on su keel, / sul on endassesulgunud süda, / milleni nad ei ulatu. 3 Eesti, sul pole häält, / teised hõikavad, / sa käid oma teed üksi / kellegi palveta. 82 Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:01 Page 83 Esimene autoriteetne ingliskeelne teos eesti lüürika (rahvaluule) andme- te ja näidetega on Robert Gordon Lathami (1812–1888) „Euroopa rahvused”, mis ilmus kahes köites 1863. aastal Londonis. Esimesse köitesse kuulub neli- teist tõlget Alexander Heinrich Neusi (1795–1876) „Eesti rahvalauludest” (1850–1852), vahendatud muidugi saksa keelest; tõlkenäiteid leidub ka liivi ja vadja rahvaluulest. William Forsell Kirby proosaümberjutustus „Kalevi- pojast” („The Hero of Esthonia”) – avaldatud kahes köites 1895. aastal Lon- donis – esitab peale Kreutzwaldi eepose sisu ja laialdase valiku eesti rahva- juttude (Kreutzwaldi, Jannseni ning anonüümsete allikate põhjal) meeldejää- valt sisendusrikkas tõlkes ka neli eesti ballaadi: „Sõjakuulutaja” („The Herald of War”), kahes variandis „Siuru” („The Blue Bird” I, „The Blue Bird” II) ja „Loits maohammustuse vastu” („Charm against Snake-Bite”). Ingliskeelses tõlkes eesti ilukirjandus sai tõsisema alguse 1950. aastatel, mil Suurbritannias ja USA-s ilmusid kaks esimest eesti luule antoloogiat (Harris 1950; Matthews 1953) ning Matthewsi tõlkevalimikud Bernard Kangro (1951), Gustav Suitsu (1953) ja Marie Underi (1955) lüürikast. Juba 1939. aasta veebruari Loomingus avaldas Ants Oras lühiartikli Riia ülikoolis dotsendina töötava William Kleesmann Matthewsi (1901–1958) käsiloleva antoloogia kohta, mille tõlgetest pool olevat juba valmis. Vaimustatud toonil kiidab Oras antoloogia autorit ja tõendab Marie Underi sonetinäitega tema mitmekülgset tõlkijavõimekust (Oras 1939: 227–228). Lõpuks 1952. aastal Floridas ilmunud antoloogia eessõnas mainib Matthews, et „see raamat põhi- neb enamjaolt käsikirjal, mis 1939. aastal pealkirja all „Taassündinud Eesti luuletajad” („Poets of Renascent Estonia”) valmis sai ja oleks ilmunud järg- nenud aastal Tallinnas väljapaistva eesti kunstniku illustratsioonidega luk- susväljaandes, kui Nõukogude Liit poleks Eestit okupeerinud” (Matthews 1953: v). E. H. Harrise antoloogiasse kuuluvad kaks rahvalaulu, kolm katket „Kalevipojast”, viis luuletust Lydia Koidulalt, kaheksa tuntumat Juhan Lii- vilt, üks Karl Eduard Söödilt, Anna Haavalt, Ernst Ennolt, Bernard Kangrolt, August Sangalt, kaks Arved Viirlaiult ning Gustav Suitsu, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku ja Betti Alveri väikesed valikud. Matthews on püüdnud olla hõlmavam, ta alustab hilisemast ajast ja jõuab kaugemale: valimikku alustavale kaheksale Juhan Liivi luuletusele järgnevad üksiknäi- ted Anna Haavalt, Jaan Lõolt ja Ernst Ennolt, edasine valik koosneb Marie Underi, Gustav Suitsu, Jaan Oksa, Villem Ridala, Artur Adsoni, Henrik Vis- napuu, Pedro Krusteni, Juhan Sütiste, Heiti Talviku, Betti Alveri ja Uku Masingu loomingust ning lõpuosa autorite hulka kuuluvad Hilda Esko, Ber- nard Kangro, Karl Ristikivi, Kersti Merilaas, August Sang, Kalju Lepik, Kal- ju Ahven, Arved Viirlaid, Ivar Grünthal, Raimond Kolk ja Reet Veer. Kindlas- ti väärivad võrdlevat uurimist tõlked, millest kummalgi tõlkijal on oma variant, nagu näiteks E. Enno „Kojuigatsus” („Home-sickness”). Harris oli oma 1930. aastatel Inglismaal ilmunud eesti kirjandust puudu- tavates pisitrükistes loetlenud õige mitmeid eesti proosakirjanikke Vildest Ris- tikivini, kes inglise lugejale huvi võiksid pakkuda, tegelikult ei teostunud ükski tema lootustest ja eesti proosa vääriline jõudmine inglise publikuni osutus üksiku asjatundja soovunelmaks. Ikkagi oli just eesti lüürika see, mis valitud alusmaterjali ja tõlke kvaliteedi õnnestunud koosmõjul esimesena tagasihoidliku, kuid lugupeetava koha inglise keeleväljas leidis. Harrise 83 Lauri Pilter, algus_Layout 1 01.02.10 12:01 Page 84 masinkirjas rotaprintväljaanne on õbluke, kuid klassikaliselt kaunis, klaaris inglise keeles antoloogia, mille rahvalaulude, Koidula, Söödi, Liivi ja Enno tõl- ked võivad kõnetada inglise keelt rääkivat inimest samasuguse südamliku vahetusega nagu nende algupärandid eesti inimest. Kohati inglise süntaksi- reegleid ületav inversioon ei ole midagi, mida briti luuletaja ise luules teha ei võiks. Tõlked on head, sest taotletud on lihtsalt tõsimeelset väljendus- siirust. Niisuguste inglise rahvaeetosesse sulandunud ja inglise rahvalüürika iidseid tähenduskihte meenutavate eesti luule riimtõlgetega on tegelikult loo- dud vaimne sild kahe keelevälja vahel, et jääda (kahjuks küll märkamatu) klassikana püsima, ning hilisemad tõlkijad pole seda samal määral enam saavutanud. W. K. Matthewsile näib parimini sobinuvat Marie Underi tõlki- mine. Võib olla nõus Orasega, et see tõlkija tunneb nüanssideni inglise keele rikkusi ja „oskab omaenda keelest esile tuua uusi, värskeid ja värvikaid var- jundeid” (Oras 1939: 228), nagu ta ka eesti keelt peensusteni on vallanud (tema isa oli Narvas inglise tekstiilitööstur, ema eestlane). Matthewsi Unde- ri tõlkeid iseloomustab inglise renessanssluuletajaid meenutav kammerlik, vabaõhuline, sundimatu, voolas värss. „Otse üllatav on kergus ja loomulikkus, millega tõlkija on üle saand inglise keele seisukohalt eriti suurtest prosoodi- listest raskustest, näiteks feminiinsetest riimidest ja daktüülsetest ja anapes- tilistest värssidest. Oma eriti rikkaliku sõnavaraga ta on osand tabada mood- sa luule virvendavat nüansirikkust sama hästi nagu lihtsat ja jõulist stiili” (Oras 1939: 227). Riimide leidlikkust võiks ilmestada siinkohalgi Orase too- dud näide Underi luuletusest „Suine mälestus” („A Summer Memory”): The door ajar, I stood at point of day, Tiptoe
Recommended publications
  • Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe
    TRAMES, 2013, 17(67/62), 1, 3–34 INTELLECTUAL OCCUPATION AND COLLABORATIONISM IN THE CULTURAL LIFE OF ESTONIA: REFLECTED IN THE EPISTOLARY COMMUNICATION BETWEEN TUUDUR VETTIK AND ROLAND LAASMÄE Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article analyses the concepts and phenomena of collaborationism and conformism in Estonia during the Soviet annexation. The focus is on cultural personalities and events connected to choir music and the Song Celebration Movement in 1940–1985. An important source for studying this subject is the correspondence between two creative figures: Tuudur Vettik and Roland Laasmäe. This period in the Estonian Song Celebration history was marked by an ideological pressure from the Communist Party, and creative figures – poets, composers, choirmasters and bodies organising the Song Celebrations – largely depended on the attitude of party leaders and on cooperation with them to ensure their stable and calm day-to-day existence. Rebels could expect a whole range of repressions: imprisonment, deportation to Siberia, or local persecution and boycott. The article briefly delves into the history of the concept of collaborationism by describing its various nuances and periods; manifestations of the phenomenon are analysed in other fields beside the music. Comparison is made with the history of other West European states (incl. former socialist countries), and the experiences of the Baltic states during the period in question are also analysed. Keywords: collaborationism, conformism, annexation, repressions, deportation, imprison- ment, creative intelligentsia, formalism, intellectual fight for freedom, national culture, Estonia, Soviet Union DOI: 10.3176/tr.2013.1.01 1. Introduction This article analyses a complicated and delicate issue which researchers often prefer to bypass.
    [Show full text]
  • Rebenenud Linn. II Maailmasõja Linnamaastikud Bernard Kangro Tartu-Tsükli Kolmes Viimases Romaanis 1 Ene-Reet Soovik
    Methis. Studia humaniora Estonica 2019, nr 24 Rebenenud linn. II maailmasõja linnamaastikud Bernard Kangro Tartu-tsükli kolmes viimases romaanis 1 Ene-Reet Soovik Teesid: Artiklis käsitletakse linnaruumi kujutamist Bernard Kangro romaanides „Kivisild“ (1963), „Must raamat“ (1965) ja „Keeristuli“ (1969), lähtudes kultuurigeograafia valdkonnast pärinevast rebenenud maastiku mõistest. Vaadeldakse, kuidas Kangro kirjeldab muutusi Tartu linnapildis II maailmasõja ajal, keskendudes nii tehislikule kui ka looduskeskkonnale. Kirjaniku poolt paguluses loodud Tartu-kujutustes esile tõusvaid maastiku- ja miljööelemente kõrvuta- takse uurimustega, mida pärast 1941. aasta sõjapurustusi viis läbi Tartu Linnauurimise Toim- kond geograaf Edgar Kandi juhtimisel, ning leitakse paralleele muutusi vahetult kirjeldanud loodusteadusliku ja retrospektiivse kirjandusliku lähenemise vahel. DOI: 10.7592/methis.v19i24.16198 Märksõnad: linnakirjandus, rebenenud maastik, II maailmasõda, Tartu, Bernard Kangro, Edgar Kant Kolm-neli kõmisevat pauku, siis taamal variseb üks müür. Kuum terav tuha lõhn lööb ninna. Ja põlend kirik vangub alusel. Kuuveerand tõukab sarvi üle linna. Käib mustaks kõrbend pargipuul ta arglik kiir. Bernard Kangro „Varemetes“ (Kangro 1945, 60) Sissejuhatus. Maastiku rebenemine Artikkel tõukub rebenenud maastiku mõistest, mis on keskseks kontseptiks Jonathan Miles-Watsoni, Hugo Reinerti ja Helen Sooväli-Seppingu koostatud artiklikogumikus „Rebenenud maastikud: maastik, identiteet ja sotsiaalne muutus“ („Ruptured Landscapes: Landscape, Identity and
    [Show full text]
  • Time Models for Interlitteraria.Rtf
    Interlitteraria , No. 4. World Poetry in the Postmodern Age . Tartu: University of Tartu Press, pp. 264–280 SOME TIME MODELS IN ESTONIAN TRADITIONAL, MODERN AND POSTMODERN POETRY Arne Merilai 1. Poems and time What is a poem? Any poem, be it either lyrical like the sonnets or epical like the ballads, is always a narrative of some kind. It tells us about an occurred event, internal or external, dramatical or whatever. It claims that things in some situation were so-and-so, that they had certain preconditions and corresponding consequences. Whatever the story is about, its defining metaphysical theme is always time. I would like to emphasize that I consider the appearance of time as the metaphysical base of the narration, i.e. in a very general sense of the word, and thus overlook the narratological problems of depicting it. The plot of the story can contain pro- or analepsises (looking forward or backward), it can be elliptic or resuming (accelerative), scenic or descriptive in style (one-to-one or retarding). The presentation of the story can be singulative, repetative or iterative (single, repeating or concentrating presentation of an event). What I bear in mind is that a poem, whatever its narratological structure, always expresses time by presenting an event with its prologue and epilogue. But what kind of time? It may present the mythological circular or cyclic time as it probably was by our ancient folklore. It may present the feeling of unbounded eternity, which is characteristic of religions – we should mention Christian mysticists Ernst Enno and Uku Masing here as Estonian modern symbolists.
    [Show full text]
  • Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957
    Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa.
    [Show full text]
  • Estonian Art 2•2010.Indd
    ESTONIAN ART22010 1 1 1980s as the absolute top of Estonian art? Eha Komissarov interviewed by Eero Epner 6 Simple things in an ultimate system Tõnis Saadoja decoding Urmas Ploomipuu’s paintings. Interview by Eero Epner 10 The well-known unknown photographer Jaan Klõšeiko Ellu Maar 13 Art is only function Marco Scotini and Andris Brinkmanis interviewed by Eero Epner 17 On Critical Art and Art Criticism in Tartu, Sept 2010 Jaak Tomberg 20 New generation in Estonian animation Mari-Liis Rebane 24 ‘The Word Was Sung, The Word Was Bound’ Lester Capon 27 When disruption was taboo Tiit Hennoste 30 Exhibition of photography from the Estonian diaspora Ellu Maar 32 Faces of the East Priit Vesilind 34 Reflections on the exhibition: Photography From The Estonian Diaspora Peeter Langovits 36 From town to heritage conservation area Lilian Hansar 40 Establishing Orthodox churches in Estonia and their architecture Jaanus Plaat 45 A European in the Soviet era: architectural historian Villem Raam Interview with Kaur Alttoa and Juhan Kilumets by Eero Epner 50 Exhibitions 52 New books Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Rein Välme (1936–2010). From the photo series October Revolution Parade in Võidu Square, Tallinn, 1973. Art Museum of Estonia Back cover: Manuscript by architectural historian Villem Raam (1910–1996) Estonian Art 2/2010 (27). Published by the Estonian Institute 2011. ISSN 1406-3549 (online version ISSN 1406-5711) Editorial board: Tiina Abel, Andres Kurg, Piret Lindpere, Mart Meri, Johannes Saar Editors: Liina Siib, Eero Epner Those wishing to obtain a copy of Estonian Art, Graphic design: Angelika Schneider please send the Estonian Translator: Tiina Randviir Institute an International Language editor: Richard Adang Reply Coupon to cover the We thank: Cultural Endowment of Estonia; The Art Museum of Estonia; Tartu Art Museum; Herder Institute, Marburg; Center for postal expenses.
    [Show full text]
  • Kuidas Kultuuritegelased Lahkuvad
    Kuidas kultuuritegelased lahkuvad ANDRES PULVER Toimetanud Madli Lippur Kujundanud Villu Koskaru Fotod Tauno Vahter, kui ei ole märgitud teisiti Kaardid Alari Paluots © Andres Pulver ja Tänapäev, 2019 ISBN 978-9949-85-632-9 Trükitud OÜ Greif trükikojas Kultuuri kalmistu 1624. aastal kirjutas inglise kirikumees ja luuletaja John Donne: „Iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja sellepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule”. Inimkond kasvab, aga meid, eestlasi, jääb tasapisi üha vähemaks. Üksteise järel kolime kalmistuvaikusesse, kus on ees ootamas sajad tuhanded kaasmaalased. Igaühel neist on meile midagi öelda – kel rohkem, kel vähem. See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke. Surmale pole vaja kogu aeg mõelda ja surma pole vaja karta. „Kes kardab surma, sureb iga kord, kui ta sellele mõtleb,” on kirju- tanud kunagine Poola kuningas Stanislaw Leszczynski. Kui aeg on käes, tuleb ta niikuinii. Parem hiljem kui varem. Aga millal see aeg on, ei tea meist keegi ning küllap nii ongi parem. Aga kui ta tuleb, on ju hea teada, milline kuramuse uhke selts- kond meid ees on ootamas. Andres Pulver 5 Sisukord Ervin Abel 9 Kaarel Ird 71 Amandus Adamson 13 Epp Kaidu 71 Adamson-Eric 17 Carl Robert Jakobson 75 Mari Adamson 17 Jaak Joala 79 Mait Agu 21 Heldur Karmo 83 Urmas
    [Show full text]
  • Table of Contents.Pdf
    Contents Foreword and Acknowledgments ................................................................... xvii Introduction ............................................................................................................. 1 The Oral Tradition ................................................................................................ 15 When I Escape the Manor ............................................................................. 17 A Dull Life Is a Sorry Thing ������������������������������������������������������������������������� 17 Brother’s War Song (extract) .......................................................................... 18 Reiner Brocmann ................................................................................................... 19 How Blessed Is the Man ............................................................................... 21 Käsu Hans .............................................................................................................. 23 Ah Me! Poor Tartu Town! ............................................................................. 24 Kulli Jüri ................................................................................................................. 29 Song 64. What Did Jesu’s Little Tom Tit Do? ............................................... 31 Song 81. God Invites All the People ............................................................. 31 Song 83. Towns and Lands Will Grow and Stand .................................... 32 Joachim Gottlieb Schwabe
    [Show full text]
  • ON the LITERARY LIFE in the SOVIET ESTONIA SOVIET INTHE LIFE LITERARY on the Tutions
    COLLOQUIA | SIRJE OLESK | On the Literary Life ISSN 1822-3737 in the Soviet Estonia Abstract: The paper deals with the literature of the Soviet Estonia that was a very ambivalent phenomenon. It suffered considerably in the forties and fifties by the direct assault repressions. Banning the publishing of the exile authors destroyed the continuity of the literature and spoiled the best crea- tive years of many writers who had stayed homeland. In the early sixties a new generation came into the Estonian literature, by today they have become the living classics (Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Juhan Viiding etc.). The doctrine of “the flourishing culture” was included in the Soviet doctrine, so the authori- ties had to bear the writers, though they tried to control and direct them permanently. Though the pressure of the regime eased in the sixties, the censorship and the party’s guidance still endured. This was the reason why there were no memoirists or essayists, why many authors have some confus- ing texts among their early works, why the tradition of the Estonian litera- ture is fragmentary. In the last decades of the occupation the creative unions were in opposition rather than in collaboration with the establishment. Key words: Estonian literature, Soviet literature, literary life, censorship. Specifics of the Soviet literary life The forties were the watershed decade in the history of all the Baltic States including Estonia. In the period the Estonian society was divided into two – those who did not leave their home country stayed under the Soviet despotism, and those who escaped from Estonia in 1943–1944 formed the Estonian exile society with its main centres in Sweden, Canada and the USA.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVII (44) 2011 TALLINN 2012 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 21 Academy Events . 41 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 52 Publications of the Academy . 55 International Scientific Relations. 57 National Awards to Members of the Academy . 61 Anniversaries . 64 Members of the Academy. 85 Estonian Academy Publishers . 97 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 101 Financial Activities. 107 Associated Institutions . 110 Associated Organisations . 139 In Memoriam . 182 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 184 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 186 Directory . 187 3 FOREWORD The eleventh year of this century was very instructive and successful for the Academy in the true sense of the word. For the second consecutive year we used the possibility granted by the new law adopted in 2010 to update the Academy’s competence and to reduce the average age of Members of Academy. We elected 7 new Members of Academy, among them also a Member of Academy in the domain of music (A.Pärt), the first in the history of the Estonian Academy of Sciences. Estonia was replenished by five new Centres of Excellence in Re- search, with participation of Members of Academy. Funded by Mi- nistry of Education and Research, the Academy composed a com- prehensive and forward-looking collection of scientific articles “Re- search in Estonia”.
    [Show full text]
  • VAREMED JA AIAD Barokk-Kirjanduse Esteetika Bernard Kangro Tartu-Romaanides
    Keel ja 11/2014 Kirjandus LVII aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI VAREMED JA AIAD Barokk-kirjanduse esteetika Bernard Kangro Tartu-romaanides MAARJA HOLLO Maailm, oo masendav teaatrilogu, su sammastik on ammu vajund längu! Betti Alver „Vana teaater” (1938) ernard Kangro romaane on paigutatud vanamoodsa sümbolismi alla (Krull 1991), samal ajal on teda peetud sõjajärgse eesti proosa üheks pea- Bmiseks uuendajaks (Kruus 2008: 82), seda eeskätt kuueosalisele Tartu- romaanide tsüklile tuginedes. Epp Annuse sõnul on Kangro Tartu-romaanide ülesehituslikuks printsiibiks „suurte tõdede, ühtse maailma ja järelikult ka narratiivi ühtsuse puudumine” (Annus 1997: 34), mis näib osutavat nende vaieldamatule kuulumisele modernistlikku ja ühtlasi ka postmodernistlikku kirjandusvoolu. Käesoleva artikli taotluseks on täiendada ja nüansseerida Kangro Tartu-romaanide seniseid, n-ö kanoniseeritud ehk vooluloolisi kä- sitlusi. Annuse käsitluse järgi näiteks on Tartu-romaanide esimese triloogia („Jäälätted” 1958, „Emajõgi” 1961, „Tartu” 1962) puhul tegemist valdavalt post- modernistliku proosaga, teise („Kivisild” 1963, „Must raamat” 1965, „Keeris- tuli” 1969) puhul aga kergelt modernismihõngulise, postmodernistlikke vahe- lehüppeid sisaldava realismiga (Annus 2001: 509). Vooluloolisele lähenemisele vastukaaluks vaatlen lähemalt Kangro viie Tartu-romaani (v.a „Jäälätted”) poeetika mõningaid eripärasid, eeskätt allegooriat – barokk-kirjandusele eri- omast troopi –, lähtudes Walter Benjamini uurimuses „Saksa kurbmängu 809 873 avaart, Maarja Hollo.indd 809 31.10.14 11:34 algupära” (1928) leiduvast allegooriakäsitlusest. Allegooria on kujund, mida võib kohata ka Kangro luules, kuid luuletused jäävad välja siinse artikli foo- kusest, kuhu asetan barokk-kirjanduse esteetikaga kõige silmatorkavamat ühisosa omavad Tartu-romaanid. Järgnevalt toon välja barokk-kirjanduse ja Tartu-romaanide olulisemad ühisjooned, seejärel peatun Benjamini allegooria- käsitlusel ning lõpuks analüüsin selle valguses Tartu-romaanides esinevaid allegoorilisi stseene.
    [Show full text]
  • On the Relevance of Research to Translation
    Studia Metrica et Poetica 2.2, 2015, 58–72 On the Relevance of Research to Translation Anne Lange* 1 Abstract: The paper examines the interrelation of the critical, academic, and transla- tional heritage of Ants Oras. As his abundant translations, critical interpretations, and statistical analysis of versification were done in socially and politically highly different contexts, the paper asks for the possibility of integrity in all those endeavors. This can be assumed from the cognitive needs of his multiple roles as a critic, a researcher, and a translator. Keywords: Ants Oras, pause patterns, statistical analysis, rhythm as a discourse, Henri Meschonnic, translation Oras the Critic While writing an intellectual biography of Ants Oras (1900–1982), whose texts on Estonian culture and poetry establish an age and a tradition of their own in Estonian literary history, one of my tasks was to bring together all of his work, including translations and academic research produced in Estonia as well as in exile where he spent about half of his life. Although recognised as “one of the most distinguished Estonian scholars and writers of the [20th] century” (Seymour-Smith 1985: 202), the scope of Oras’s heritage was only partially known in Estonia due to the artificial split of Estonian culture into its exile and Soviet branches on opposite sides of the Iron Curtain. Restrictive measures in his native land – publications kept in depositories that were closed to the public, librarians prohibited from ordering his books – were cardinal and unyielding, for he had not left Estonia as a refugee: his departure in 1943 was organised by the Estonian diplomats who had not returned to Estonia after the 1940 Soviet coup and who wanted him to work for the government in exile that was attempting to regain independence in Estonia.
    [Show full text]
  • Networks of Resistance and Opposition During the Cold War Era
    Department of History and Civilization Bridging the Baltic Sea: Networks of Resistance and Opposition during the Cold War era Lars Fredrik Stöcker Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, July 2012 EUROPEAN UNIVERSITY INSTITUTE Department of History and Civilization Bridging the Baltic Sea: Networks of Resistance and Opposition during the Cold War era Lars Fredrik Stöcker Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board: Prof. Philipp Ther, University of Vienna (Supervisor) Dr. Juhana Aunesluoma, University of Helsinki Prof. Karsten Brüggemann, University of Tallinn Prof. Federico Romero, EUI © 2012, Lars Fredrik Stöcker No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Abstract .................................................................................................................................................. iii Acknowledgements ................................................................................................................................. v List of abbreviations .............................................................................................................................. vii I. Introduction: The Baltic Sea Region and the Cold War ....................................................................... 1 II. Entangling
    [Show full text]