Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi Aastaraamat 2017

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat

2017

Tartu 2018 Toimetajad: Indrek Ude, Peeter Vihalemm

Koostajad: Maarja Lõhmus, Indrek Ude, Sulev Uus, Peeter Vihalemm

Keeletoimetaja: Katrin Kern Makett ja küljendus: Artur Kuus Kaanekujundus: Andrus Peegel

EAAS-i aastaraamatu väljaandmist toetavad Äripäev AS, Eesti Meedia ja Ekspress Grupp

ISSN 2228-0316

Trükk: AS Pakett Trükiarv: 150 Sisukord

Peeter Vihalemm, Maarja Lõhmus. Saateks...... 9 Ajakirjanduse muutumise üldtendentsid Kas tõde ei ole ajakirjanduses enam väärtus? Ülevaade EAAS-i koosolekust 29. septembril 2017...... 12 Annika Kuusik. Uudis ja võltsuudis: uudise usaldusväärsuse hindamine internetikeskkonnas...... 20 Jan Richard Bærug. Lagunev müür. Hübridiseeruv ajakirjandus: kaheksas Euroopa riigis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade võrdlev uurimus...... 25 Ajakirjandus ja poliitika Ajakirjanikud poliitikas: ülevaade EAAS-i koosolekust 17. veebruaril 2017...... 30 Helle Tiikmaa. Tants ajakirjanduse sihtkapitali ümber...... 34 Ajakirjandus ja kultuur

Ajakirjandus on kultuuritegur: ülevaade EAAS-i koosolekust 19. mail 2017...... 46 Kohalik ajakirjandus Kohaliku ajakirjanduse olukord ja tulevik: ülevaade EAAS-i koosolekust 17. novembril 2017...... 54 Ringhääling Anna Põld, Maarja Lõhmus. Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid ja areng: ajakirjanike ja poliitikute arvamused ...... 66 Kristi Raidla. Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides ...... 73 Andrus Tins. Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga...... 81 Greta Külvet. Eesti Televisiooni kultuurisaade „OP“ enne ja pärast formaadimuutust...... 90 Sotsiaalmeedia Maria Murumaa-Mengel. Kujutletavate auditooriumide tajumine sotsiaalmeediapädevuste osana...... 98 Britta Sepp. Meedia ja suhtlusvorgustike roll randel ja kohanemisel: Soome rannanud ja tagasirannanud eestlaste naitel...... 104 Ajakirjanikutöö Otto Oliver Olgo. Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit?...... 114 Greete Palmiste. Teadmised, oskused ja pädevused Eesti veebiajakirjanduses ning nende tegelik rakendamisvõimalus...... 120 Kairi Janson. Maakonnalehtede ajakirjanike tunnetatavad tööülesanded...... 127 Heleri All. Kommunikatsioonivahendite mõju erineva kogemustasemega ajakirjanike ajakasutusele...... 133 Ajalugu Juhan Peegel. Hakatus enne päris algust...... 140 Varia Andres Põld. Mis iganes torgib …...... 148 Peeter Vihalemm. Lõpetajad ja lõputööd ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolis 2017. aastal...... 152 Barbi Pilvre. Tallinna Ülikoolis 2017. aastal kaitstud ajakirjandusalased magistritööd ...... 155 Sulev Uus. Preemiad, aunimetused, stipendiumid 2017–2018...... 157

9 Saateks

Käesolev Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi kirjandusse. Kuivõrd uutes suurtes omavalitsustes aastaraamat on järjekorras kaheksas. asutatavad väljaanded on üksnes infolehed, kui pal- Lisaks juba traditsioonilistele ülevaadetele 2017. ju on neis ajakirjandust? Kas kõik praegused väi- aasta jooksul kaitstud üliõpilastöödest nii bakalau- keste valdade lehed kaovad? Arutelu ajal oli selles reuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel aval- alles palju selgusetut, aastaraamatu ilmumise ajaks dame aastaraamatus ülevaateid meie seltsis toimu- on arvatavasti mõndagi selgemaks saanud. nud arutluskoosolekutest. Väga oluline on ülevaade ajakirjanduse sihtkapi- 17. veebruaril 2017 oli arutlusteemaks ajakirja- tali asutamisest ja tähendusest sõjaeelses Eestis Kul- nikud poliitikas: kuidas meie vilistlased, Riigiko- tuurkapitali osana ning võitlustest selle taastamise gu liikmed, läksid poliitikasse, kuidas nad näevad ümber viimastel aastakümnetel. Vastuseis omaette ajakirjandust oma uues rollis, mida nad arvavad sihtkapitalile on olnud tugev ja on praegugi. Helle ajakirjanduse ja poliitika vahekorrast tänases Eestis. Tiikmaa kirjeldab põhjalikult poolt- ja vastuargu- Juhan Peegli sünnipäeval 19. mail ehk Juhani- mente. Siiski pole asi riikliku toetuse sisseseadmisel päeval oli vaatluse all ajakirjandus kui kultuuri kvaliteetse ajakirjanduse arendamiseks lootusetu. tegur. Kuivõrd on ta seda tänaselgi päeval, milliseid Põlvkondade vahetus puudutab üha enam ka ajakirjanduse kultuurifunktsioone oleme kaotamas ajakirjanikke, sealhulgas meie vilistlasi. Varalah- või mis on teisenemas? kunud Andres Põllu intervjuu avaldamisega mee- 29. septembril oli arutlusteemaks „Kas tõde ei nutame ka teisi hiljuti meie hulgast lahkunud aja- ole ajakirjanduses enam väärtus?“. Millised pais- kirjanduseriala vilistlasi. tavad ajakirjanduse kui tõeotsingu perspektiivid Suur tänu Eesti Meediale, Ekspress Grupile ja teoreetiliselt ja ajakirjanduse igapäevapraktika vaa- Äripäevale, kelle toetus aastaraamatu väljaandmise tepunktist? võimalikuks tegi. 17. novembril oli vaatluse all kohaliku ajakirjanduse olukord ja tulevik. Haldusreform on toonud Peeter Vihalemm, Maarja Lõhmus ja toob veel edaspidi suuri muutusi kohalikku aja- 12. aprill 2018

AJAKIRJANDUSE MUUTUMISE ÜLDTENDENTSID 12 Kas tõde ei ole ajakirjanduses enam väärtus? Ülevaade EAAS-i koosolekust 29. septembril 2017

Ettekannetega esinesid Ülo Vooglaid, Mihkel Kärmas ja Ivan Makarov.

Ülo Vooglaid: Tõde on olemas. Aga praegu räägi- gi tekkinud just praegu. Valetamine ja petmine takse, et igaühel on oma tõde, iga asja kohta on oma ja susserdamine, mis kuulub nende asjade juurde, tõde, ilu on vaataja silmades. Mida ta siis tõeks peab toimub läbi aegade. Küsimus on pigem selles, kas ja mida ta ei pea. Selline arusaam on väga kahetsus- sellega lepitakse, kas seda kannatatakse, kas selle väärne, vaja on lausa rõhutada, et ajakirjandus peab üle naerdakse ja lastakse edasi minna, või võetakse olema tõepõhine. Kui on kõne all arvamused, tuleb meetmeid, mis tegelikult toimivad. sõnaselgelt lisada, et see on arvamus, ja argumen- Venelastel on tore ütlemine kass Vaskast, kes on did, miks me nii arvame, on järgmised. Kui see on sahvris ülemisel riiulil ja lakub koort. Perenaine fakt, ka siis tuleks lisada, kes selle fakti tuvastas, kus tuleb, vaatab ja ütleb, et Vaska, mis sa seal teed, lõ- ja kuidas. Kas see on empiiriline fakt, statistiline peta kohe ära ja tule alla. Sellepeale on ütlemine: No fakt või teaduslik fakt. Teaduslikuks faktiks muu- Vaska slušaet da jest. Ja ongi kõik. Me räägime, et tub mingi statistiline fakt või ka empiiriline fakt siis, valetamine ei sobi ajakirjandusse. Ei sobi. Ei sobi — kui seda interpreteeritakse vastava teooria raames. ja mis siis? Kuulatakse ja valetatakse edasi. Nii tekib konkreetteaduslik fakt ja üldteaduslik fakt Valmistudes tänaseks arutluseks vaatasin aja- — viimane juba konkreetteaduslike faktide üldistu- lehti ja veendusin, et seda, kus ajakirjanik täiesti sena, mis omakorda eeldab metateoreetilise tasandi tõemeeli ja teadlikult lausa valetab, seda esineb siis- kasutamist. ki suhteliselt vähe. Mul ei õnnestunud leida kuigi Miks on nii palju eksitavat teksti? Seda, et seda palju ka siis, kui vaatasin pikemat perioodi. Neid on, teame kõik. Seda ei saa muuta. Igasugu kahet- juhtumeid, kus ajakirjanik üritab vahendada, aga susväärseid protsesse ei saa hoobilt muuta. Võima- mingid asjaolud, mis temast sõltuvad üsna vähe, on lik on vähendada, mõnel juhul ka kõrvaldada seda kallutanud mõtte kõveraks ja tekitanud tegelikult kujundavaid tegureid — kausaalsete ja funktsio- eksitava teate, on tunduvalt rohkem. Seda, kui aja- naalsete seoste süsteemi. Need tegurid, mis soodus- kirjanik teab väga hästi ja püüab vahendada õigesti, tavad nii- või naasugust käitumist või takistavad aga mingitel asjaoludel pole see võimalik, on üsna seda, tuleb avastada, süsteemiks põimida, sõnasta- palju. Neid juhtumeid, kus ajakirjanik tegelikult ei da lühidalt, selgelt ja täpselt ning avalikustada. Kui saagi pihta, mis toimub, on veelgi rohkem. üks nendest kolmest sammust tundub liiga raske ja Arusaadavatel põhjustel ei olnud mul teadusliku jääb tegelikult tegemata, siis tegelikult ei juhtunud uuringu tegemiseks praegu ei aega ega muid eeldusi. midagi. Lihtsalt räägitakse natuke, et siin on natuke Kui kellelegi näib, et ma selgelt liialdan, on võimalik kehvasti — ja on ka! — ja ongi kõik. jääda oma arvamuse juurde. See teema on väga-väga raske. Pole see mida- Järgnevalt püüame vaadata veel tegureid, miks Ülevaade EAAS-i koosolekust 13

ajakirjandus on sageli eksitav. Tuleb üsna palju ette Võibolla oli selleks vaja mõõta, loendada, hinnata seda, et juhtub õnnetus — tahetakse ühte, aga välja — aga igatahes saime kujundi, mis iseloomustab sei- tuleb teisiti. Toon kaks näidet oma ajakirjaniku- su. Nüüd on vaja luua kujutlus sellest, milline selle praktikast. nähtuse seis peaks olema. Vastuolu vajaliku ja te- Kohe Edasi toimetusse tööle tulles olin kord see geliku olukorra vahel saab selliselt väga selgeks. See värske pea, kes poole päeva pealt lasti koju, et ta ongi probleem, kui meil ei ole ükskõikset suhtumist. magaks ja puhkaks, siis õhtul tuleks lugema, loeks Meil peab olema vähemalt kaks kujundit: kuidas ja märkaks kõike, korrigeeriks nii, et järgmise päeva asjad on ja kuidas need peaksid olema. Eesti Vaba- lehes poleks ühtegi viga. Juhtus nii, et tekstides ei riik aastal 2017 — peaks olema nii (viide tahvlile), olnud ühtegi viga, aga esimese lehekülje pildil olid aga on selline … Tuleb avastada, miks see vastuolu helikopteril rattad ülespoole ja tiivik allapoole, seda on tekkinud, mis selle süvenemist on põhjustanud, ei märganud keegi. miks see laieneb. Miks ei ole õnnestunud sellest Nii hull õnnetus on pigem erand, aga väikse- vastuolust vabaneda? Arutada saab seda küsimust maid õnnetusi juhtub iga päev. Teinekord saadeti alles siis, kui on ülevaade selle küsimuse kausaalsest mind Tartu lähedale kolhoosi, kus olid väga silma- ja funktsionaalsest süsteemist. Niikaua kui lihtsalt paistvad seatalitajad, kaks õde, kelle tööl olid juur- kirjeldatakse, probleemi ei ole. Kui täna räägime dekasvud ja muud suurepärased näitajad. Nüüd tõest, siis tuleb avastada need tegurid, mis on olu- õnnestus sel kolhoosil Inglismaalt saada valuuta korra tekitanud. Ja mis meetmeid saab võtta? Mitte eest mingi kallis viljastuskult, tõuarenduse värk, ja selle olukorra kohta, vaid olukorra põhjuste kohta. mind saadeti sündmust fikseerima. Tegin mingi Põhjused tuleb kõigepealt avastada ja nimetada. Kui foto, kus üks nendest õdedest oli koos kuldiga. Aga pole probleem sõnastatud vastuoluna, siis tegelikult õhtul pani keegi teine selle juurde pealkirja „Õed“, pole midagi teha. Staatikas on asi nii, dünaamikas see läks pildi kohale. Siis saadeti toimetusele küm- on erinevalt. Kui käsitleme ajalises järgnevuses ole- nete viisi ajalehest väljalõigatud pilte „Õed“. Niisu- vate sündmuste jada, peab meil olema peas kujut- gused äpardused teevad mõnikord nalja, õnnetusi lus, kuidas see protsess peaks kulgema, ja teadmine, tuleb ette üksjagu. kuidas see tegelikult kulgeb. Siis pole katki midagi, kui me neid märkame, Kui subjektil/ajakirjanikul on kujutlus, mida ta oleme edaspidi tähelepanelikumad. Tuleb avastada, tahab saavutada ja millistest etappidest koosneb miks niisugune vääratus juhtus, vääratust ennast protsess, mis viib rahuldava tulemuseni, siis on tal ei saa muuta, see on juba toimunud. Muuta saame ühtlasi arusaam sellest, mis sobib millisele protses- tegureid, mille tõttu vääratus on toimunud. sile sisendiks ja mida peab tegema soovitud tulemu- Lähen sisuliste küsimuste juurde. Eesti Raadios seni jõudmiseks. Tegevus on sel juhul edasisidesta- ja ETV-s on vähemalt kuus saadet, mille kohta siin- tud. Nüüd saab koguda andmeid, kuidas protsess seal öeldakse, et need on probleemsaated. Vaatasin tegelikult kulgeb, mis tegelikult õnnestus saavutada, neid saateid kavast ja arhiivist nüüd järele, üheski mis sai toimuda meie tegevuse tulemusel ja mis tõe- neist saadetest ei õnnestunud mul leida mitte ühtki näoliselt edaspidi õnnestub saavutada. Saab koguda probleemi. Mida see asjaolu näitab? Näitab seda, et andmeid, mitte infot. Täitsa tavaline on olukord, et probleemi mõiste on sassis. Sõna „probleem“ on ka- andmeid on, aga infot ei ole. Andmed on andmed, sutusel kogu aeg. Sageli mõnes saates kümme korda. need muutuvad infoks tänu interpretatsioonile. Kui Aga probleem on sõnastamata. tegevus on edasisidestamata, siis pole mõtet tagasi- Mida mõtlen probleemi all? Probleemi näita- sidestusest üldse rääkida. Tagasiside ei ole asi või ese, miseks on vaja kolme eeldust. Kui vaatame mingit mida saab anda. Protsessi edasisidestus ja tagasisi- nähtust, peame leidma selle kõik karakteristikud. destus on protsessi karakteristikud. Kui teooriat ei ole, siis kõiki karakteristikuid ei leia, Eesti ajakirjandus on üldjoontes edasisidesta- leiab mõne. Et probleemi käsitleda, siis on vaja lei- mata ja tagasisidestamata, nii nagu terve me riik. da kõik. Käsitleme igat karakteristikut kui skaalat, Eesti on nii vaene, nagu ta on, just seetõttu, et ta ei millel fikseerime, kuidas on seis. Ühendame skaala- ole juhitav. Aga juhtimise eelduseks on adekvaatne punktid, saame kujundi, mis iseloomustab nähtust. edasi- ja tagasisidestus. Arutame täpsemalt. Riik 14 Kas tõde ei ole...

on edasi- ja tagasisidestamata suures osas just see- võib seejuures lahendustee olla erinev. Mõnikord tõttu, et ajakirjandus ei ole rahuldav. Ajakirjandus ei ole ühte lahendusteed, vaid on mitmesuguseid on lasknud protsessidel toimuda. Seesama koer, kes lahendusteid. peaks valvel olema igasuguste pahede avastamiseks Mitut vaatepunkti oleks vaja selleks, et ennast ja avalikustamiseks, olema küllalt visa haukuma näha? Vähemalt kümmekonda erinevat vaatepunk- mitte ainult siis, kui neid avastab, vaid haukuma ti, igast vaatepunktist erinev pilt, kusjuures kõik on niikaua, kuni ükskord neist jagu saab — see koer õiged — mina kui isiksus, kui subjekt, kui kultuuri vaatab mööda. Võibolla näeb küll, aga ei tee välja, esindaja, kui õppejõud, kui tööjõud jne. Igast vaate mis on muidugi hirmus. punktist tulenevad erinevad küsimused, erinevad Lisan siia, et mingi selline meetod võiks meil olla, kriteeriumid, erinev hinnang, erinevad printsiibid mis võimaldab üksteisele toeks olla, üksteist täien- käsitlemiseks. Aga mulle näib, et meil on küllalt dades ja toetades selgust nõutada ja selgust saada. palju ajakirjanikke, kes ei pea vajalikuks inimest Kui me ei saa üksteisest aru, siis on selguse saavu- paljudest vaatepunktidest käsitleda, vaatepunkte on tamine rohkem kui raske. Tänu millele oleks või- vähe või ainult üks. Seega pole laiemat pilti, mida malik üksteisest aru saada? Me peame tegema kõik avada lugejale, kuulajale, vaatajale. võimaliku, et kultuuris fikseerunud põhisõnadel Ajakirjandus on täis juttu arendamisest. Võib- oleks see tähendus, mis neil on kultuuris tekkinud olla on see inglise keele mõju, development käib ja kujunenud. nii protsessi kui ka selle tulemuse kohta. Eesti kee- See viimane lause on triviaalne. Mainin, et olen les ei ole see sagedasti korrektne — arendamine ei pöördunud mitmekümne inimese poole, sh õigus- ole objektiivselt võimalik, võimalik on luua arengu kantsler ja Eesti Keele Instituudi direktor, palve- eeldusi. Funktsioneerimise, muutumise ja arengu ga kirjutada mulle paar rida, mida tähendab eesti suhted on keerulised, igal regulatsioonitasandil on keeles „ühetaolised valimised“. Mis see on? Mis sellel erinev sisu. Kui me seda lähemalt ei vaata, nad vastavad, et seda pole raske mõista — et meie sh kui me ei erista dünaamikat ja staatikat, on põhiseaduses on kirjas, et valimised peavad olema käsitlus bluff. salajased, ühetaolised, otsesed. Mis on ühetaoline? Kui tõde ei ole omaette väärtus, millele alterna- Vastus: „Igal valijal on üks hääl.“ Sellele küsimusele tiivi põhimõtteliselt ei ole, sel juhul riik hukkub. On on ette nähtud vastata nii. Mis see on, kui see ei ole ainult aja küsimus, millal. Aga vaeva peab nägema sigadus? kõige sellega, millest riik sõltub. Ajakirjanduses on Valimiste toimumise ajaga on samamoodi keh- seega oluline tekstide usaldusväärsus, ajakirjaniku vasti. Põhiseaduses on kirjas, et korralised Riigiko- ausus, toimetajate mõistlikkus ja ausus jne. Kunagi gu valimised peavad toimuma iga nelja aasta tagant nõukaajal Leo Metsar Edasis sõnastas, kes on toi- märtsikuu esimesel pühapäeval, olema ühetaolised metaja. Toimetaja on inimene, kes kolme minutiga ja toimuma ühel päeval. Kuigi tegelikult saab vali- leiab 100-realises loos viis rida, milles on mõte, ja mistel osaleda palju pikema aja jooksul. Kui need tõmbab need maha. Nali naljaks, tähtis on rõhuta- sätted on vananenud või muutunud kõlbmatuks, da, et üks asi on teema, mida käsitletakse; teine on tuleb põhiseadust muuta. Aga kui põhiseadus keh- eesmärk, mida püütakse saavutada mingiks ajaks; tib, tuleb seda täita. Ja ajakirjandus peab tagama, et kolmas on siht, millel olla kogu aeg; neljas on reema, meie riigis tehakse seda, mida põhiseadus ette näeb. mõttesisu, mis on tarvis öelda; viies on tekst, millel (Vooglaid joonistab tahvlile neli ristkülikut). on ka alltekst ja sageli ka ülatekst. Need on neli püramiidi. Kõik on püramiidid — üks Lugeja mõtestab, mis on alltekst ja ülatekst, ja on tipust vaadates, üks on põhja alt vaadates, üks oluline on mitte niivõrd see, et ta loeb, vaid et ta võ- on küljelt vaadates, üks on servalt vaadates. Kõik tab seda ka arvesse, mõtleb edasi, käitub nii, et seda joonised on õiged. Kool eksitab lapsi tihti sellega, võiks pidada mõistlikuks. Et see kõik oleks otstarbe- et üks vastus on õige ja kõik ülejäänud vastused on kas, et ta see ei kahjustaks ennast ja teisi, loodust ja valed. Ei ole nii, tihti võib olla õigeid vastuseid mitu. kultuuri — seda, mida peab hoidma. Põhiküsimus Mõnel puhul võib küll olla nii (nt matemaatikas), et kultuuris on hoidmine, mitte muutmine. Muutmise üks vastus on õige ja teised valed, aga mõnigi kord õigus tekib meil ühiskonnas alles siis ja ainult siis, Ülevaade EAAS-i koosolekust 15

kui oleme väga selgeks mõelnud, mida ei tohi muu- Postimehe portaalis tõmmati üles Katrin Lust.1 Kat ta, mida peame kindlustama. rin Lust tegi oma Facebookis postituse: „Ma olen „Pealtnägija“ pihtide vahel, vaadake homme.“ Kas Mihkel Kärmas: Paljud on minu nägu ekraanilt ta sai valesti aru või oli see spinn? Delfi korjas selle juba näinud, 20 aastat olen olnud seotud telesaate- üles: „„Pealtnägija“ versus „Kuu-uurija?““ Delfi tegi ga „Pealtnägija“. Räägingi selle tegemise praktikast. seda meelega, hoidis seda üleval kolm päeva. Küü- Alustasime 1999 koos legendaarse telemehe Vahur nik minus ütleb, see müüb hästi, raha eest ei saaks Kersnaga. Tema kutsus mind saatesse. sellist reklaami osta. Idealist minus tahaks, et oleks Mõned nutavad taga vanu saateid. Aga vaadake tegemist tõega. See oli täielik müra. vanu saateid — vaadake 20 aastat tagasi, 10 aastat Nüüd ma küsin — need inimesed, kes Delfi tagasi, isegi 5 aastat tagasi. Toona oli lugusid palju jaoks selle nupu tegid, pidid ju aru saama, et see rohkem, me istusime ja ei seisnud. Meelelahutu- on täielik jama? Aga see töötab. Seda hoitakse se osa oli algul palju suurem, põhinesime naljal ja kolm päeva üleval ja tuleb sadu kommentaare. lõõbil. See ei ole sisseostetud formaat. Sedalaadi Inimesed, kui te tahate, et meedia oleks parem formaadis on erinevaid saateid paljudes riikides. — ärge ostke seda! Me võime siin igasugu dia- Ühes saates on praegu 3–4 lugu, alustame tõsise- gramme joonistada — aga olukord on selline, et mast. Meil on alati ka lõbusamat ja kergemat kraa- paljud klikivad ja kommenteerivad müra iga päev. mi hulgas. Inimesed ei märka seda sageli, märkavad Me kõik oleme selle ratta peal ja me ei oska sellelt ainult kurjemaid lugusid, kuigi tahavad vaadata ka rattalt maha astuda. lõbusamaid lugusid. Lõbusaid kujusid ja naljamehi

on ka väga vaja. Oleme katsetanud — kui paneme 1 Mihkel Kärmase kronoloogiline kokkuvõtte sündmusest. 1. 20. loo kultuuritegelasest, läheb kohe 10 000 vaatajat septembril teeb „Pealtnägija“ (PN) loo linna kahtlaselt soodsatest üürilepingutest (https://www.err.ee/619678/pealtnagija-tallinn-ei-hal- ära. Nii on, ma ei kiida seda. Ma teen nii, et ühel da-vanalinna-kinnisvara-ariloogikast-lahtudes). 2. Kummalisel kombel nädalal on tõsisemad lood, järgmisel nädalal sensi- kajastatakse seda mujal meedias spordirubriigis, sest üks soodsa rendile- pingu saaja on kuulus korvpallur, teised põnevad tegelased ja loo üldisem tiivid ja muud kergemad lood. Kui on sensitiivid ja moraal jäävad mujal meedias tähelepanuta (http://sport.delfi.ee/news/ paljas keha, on tähelepanu garanteeritud. Ma ei ütle, korvpall/eesti/video-pealtnagija-aivar-kuusmaa-sattus-restoranipidaja- na-skandaali?id=79572438). 3. Kuna teema on mahukas ja palju mater- et see on hea, aga on nii. jali jäi üle, avaldab PN viis päeva hiljem, 25. septembril oma Faceboo- Mis mulle muret valmistab tänastes tendentsi- kis postituse, kuidas mitu kuulsat teletegijat on saanud sarnase soodsa lepingu. Viimasena selles reas mainitakse Katrin Lusti, kes selgitab, et des? Tõde ei ole enam nii oluline. Häda, mida mär- üüris korteri ühele elu hammasrataste vahele jäänud mehele, kellest lugu tegi (https://www.facebook.com/pealtnagija/posts/1450692428317750). kan oma töös — inimesed ei hooli tegelikust sisust. Konkreetne Lusti puudutav lõik on: „Ja teletegelaste rea lõpetab ülla- Elame ühiskonnas, kus täiesti ühe kaalukategooria meelse žestiga Katrin Lust, kelle firma OÜ Linda üürib 50 euro eest kuus ajutiselt Kadriorus pisikest äripinda, et majutada ühte oma saate tegelast, peal on see, et keegi lõi jalaga koera, ja see, et nä- kes sattus eluraskustesse. Lusti sõnul on tegemist heategevusliku pro- dala pärast lõpeb maailm ära — inimesed klikivad jektiga.“ 4. Järgmisena teeb Katrin Lust oma Facebooki seinal postituse, mis algab: „OLEN HOMSES PEALTNÄGIJAS  Juba mitu inimest ühepalju. Minu meelest on selle taga tehnoloogiline helistab ja annab mulle märku, et olen homme Pealtnägija pihtide vahel. evolutsioon ja interneti võidukäik. Kõik saavad kõik Ema isegi küsis suures hirmus, kas mul on advokaati vaja  Minu pärast pole küll vaja karta.“ See on jama, sest Lustiga suhtlemine toimus nii igal ajal kätte. Olulisemaks on muutunud mitte täp- kõnes kui ka kirjas (konkreetselt SMS-i teel), kus me selgelt ütlesime, et sus, tõde ja sisu, vaid kiirus. Ma täheldan, et tegijad mingit telelugu temast ei tule. Ometi pidas ta vajalikuks ja võimalikuks selline postitus teha. Ei hakka spekuleerima, mis motiividel. 5. Omakor- ise ka enam sisust ei hooli. Tegijad ise on läinud üle da haaras sellest kinni Delfi, kes tiražeeris uudise: „TELEKISMA: „Pealt- nägija“ võttis Katrin Lusti pihtide vahele: ema isegi küsis suures hirmus, piiri. Üks näide. Eelmisel nädalal oli lugu Tallinna kas mul on advokaati vaja.“ linna üürilepingutest, et Tallinn teeb kingitusi äri- (http://publik.delfi.ee/news/kino/telekisma-pealtnagija-vottis-katrin- lusti-pihtide-vahele-ema-isegi-kusis-suures-hirmus-kas-mul-on-advo- meestele. Ainus, mis sellest jõudis edasitiražeerimi- kaati-vaja?id=79634786) seni, oli see, et korvpallur Kuusmaal oli üürileping Selle loo sees on ära toodud nii „Pealtnägija“ postitus kui ka Lusti postitus. Kes neid loeb ja vähegi mõtleb, saab kohe aru, et artikli püstitus Raeplatsil. See avaldati spordirubriigis. Me paneme on pehmelt öelda vildakas. Näiteks on selge, et üürilepingutest jutustav ise oma lugusid Facebookis üles, eelmise nädala lõ- lugu oli juba eelmisel nädalal eetris. Ometi Delfi sellise loo avaldas ning hoidis seda esilehel ühe 48 tunni, sest seda klikiti ja kommenteeriti väga pus panime loo Katrin Lustist, kes üürib linnalt üht hästi. Resümee: see juhtum näitab ilmekalt täpselt seda, millest kollokvi- väikest pinda 50 € eest väga üllastel eesmärkidel, ta umil rääkisime — kahjuks on üha rohkem näiteid, kus tõde ei ole väl- jaannetele esmatähtis. Mingi küünilise mõõdupuu järgi saab ehk väita, pani sinna elama ühe inimese, kes elu hammasra- et Delfi lugu justkui ühtegi otsest valet ei sisaldanud, aga tegelikult on ta taste vahele jäänud. Puhas heategevus. Mis juhtus? müra. Paraku selline müra, mida rahvas ahnelt neelab. 16 Kas tõde ei ole...

Ivan Makarov: Olen ERR-ist, aga tegelikult mu olukord on Eestis selline, et mul ei ole võõraid, mind kutsuti siia kui Postimehe kolumnisti, ERR-is olen mõlemas keeles mõnele oma ja mõnele võõras. teen ma venekeelseid saateid. Väga raske on inimese olukord, kes räägib tõde nii eesti kui ka vene kee- Arutelu pärast ettekandeid les. Ta ei saa seda hästi teha ei eesti ega vene keeles. Meil on kaks paralleelmaailma. Võrreldes 2007. Ülo Vooglaid: Tahan rõhutada, et protsess läheb aasta äreva ajaga on olukord paranenud, sündmuste paremini edasi, kui sa kogud andmeid ja neid ka kajastamise kattumine eesti- ja venekeelses meedias arvestad tagasisidestamise käigus. Andmete kogu- on suurenenud. Kuid hoiakud on ikka erinevad. mine on eeldus, selle järel tuleks neid interpretee- Põhjuseid on mitu. Vene ajakirjaniku jaoks, kel on rida ja edaspidises tegevuses arvestada. Seda meil juured Venemaal, on Venemaa ilusa keele metropol, Toompeal arutatud ei ole, meie ühiskond on tagasi kultuurikants. Venekeelne ajakirjanik imetleb Vla- sidestamata. Keskkonna all mõeldakse peamiselt dimir Putinit. looduskeskkonda, seda kui keerulist süsteemi meil Jevgeni Krištafovitš käis Peterburis, kirjutas sel- ei käsitleta. Kui otsustamise asemel on asendami- lest oma blogis. Nüüd, kui Venemaalt tuleb kutse, ne, susserdamine, jaburdamine, mängimine — siis pannakse saatkonnas sellele keelav tempel. Soomes kaasnevad pinged, mis viivad valdkonna või ühis- elav vene ajakirjanik Tatjana nuttis, et ta ei käi enam konna hävingu poole. Selleks et inimesed saaksid Venemaal. Tal tekkisid suured lahkhelid, poleemika osaleda otsustamises, tuleb ajakirjandusele anda Facebookis läks väga tõsiseks. Ta tunneb, et teda ei ta reaalne jõud. Kui me tahame, et ajakirjandus oodata enam Venemaal, oma kodus. hakkaks ühiskonnas olema reaalne jõud, on vaja Toredad, targad inimesed väldivad seisukoha- süveneda mehhanismidesse, seostesse. Jõu allikaks võttu küsimustes, mis puudutavad Kremli polii- on alternatiivid. Kui alternatiive ei ole, siis ka jõu- tikat. Venekeelses meediaruumis on levinud suh- du ei ole. tumine, et natuke tunnustame ka Krimmi annek- Mihkel Kärmas: Eestlased on äravalitud rahvas, teerimist, natuke tunnustame ka Putinit — pole miljonile inimesele on uskumatu hulk väljaandeid ju viga, sõbralik inimene. Venekeelses meedias on ja kanaleid. Uskumatu, kui hästi on Eesti tarbija kompromissi hind teine, see on palju kahetsusväär- teenindatud, alternatiive on ju palju. Hüpoteetiliselt sem. Eesti venekeelsest meediaruumist on kadunud võiks ju kokku leppida, mida rahvas peab teadma, Artemi Troitski, Venemaalt Eestisse tulnud tuntud ja pakkuda talle tarku tekste, rahvast harida. Aga muusikakriitik ja ajakirjanik. Eestikeelses ruumis vabas ühiskonnas pole võimalik jõuga rahvale sööta esineb ta üsna sageli, aga venekeelses mitte. Paljude seda, mida ta ei taha süüa. Kuidas inimesed sööksid Venemaalt tulnud intelligentide jaoks on ta võõras, aurutatud juurvilju, mitte ainult burkse? nad ei taha teda. Ivan Makarov: Selleks on olemas selline meedia Kui vaatame Tallinna linnalehti Pealinn ja nagu Eesti Rahvusringhääling. Meie räägime selli- Столица, on need sageli nagu Põhja-Korea ja Lõu- seid asju, mida kommertsis ei räägita. na-Korea leht, üks tõde on ühes ja teine teises keeles. Ülo Vooglaid: Iga protsess toimub mingis si- 2007. aasta äreval ajal oli mõnikord nii, et ühel ja sa- tuatsioonis. Tõeline, ehe tegevus ja mänguline tege- mal päeval oli eestikeelses lehes Pronkssõdur alles vus erinevad nagu öö ja päev. Absurdisituatsioonis ja ühes tükis, venekeelses lehes oli koht tühi. Vastu- käituvad inimesed teisiti kui tõeses situatsioonis. propagandat ei tohi teha, aga vastuväiteid võiks olla. Otsustamine on võimalik ainult valikusituatsioonis. Suur probleem on see, et Eesti venekeelses meedias Hariduse probleem on selles, et õpilased on koolis trükitakse näiteks ära välisminister Lavrovi tekst põhiliselt sundsituatsioonis. Need on mehhanismid, ilma ühegi kommentaarita, sõna-sõnalt. Seal peaks mida peab teadma ja arvestama. juures olema väike kommentaar, miks see toimetu- Mihkel Kärmas: Kuidas saab ajakirjanduse tõe se arvates ei ole päris õige. poole liikuma? Minu mätta otsast vaadates tuleb Kuidas on minu elu selles keskkonnas, kas ma jääda truuks kaua kehtinud tavadele — konfliktiloo olen omadele võõras ja võõrastele oma? Aga kuna puhul rääkida igakülgselt inimestega, käia otsiva Ülevaade EAAS-i koosolekust 17

Ivan Makarov ja Ülo Vooglaid. Foto: Väino Koorberg pilguga ringi. Anda platvorm inimestele, kes seda paremaid saateid meie televisioonis. Seal ei valetata, platvormi vajavad. seal otsitakse tõde. Andekad inimesed teevad väär- Janek Luts: Kas Rahvusringhääling oma ees- tuspõhist tööd. märkides toimib? Kui vaadata „Kuu-uurijat“ ja teisi Mihkel Kärmas: Tänan, jõudsin ära oodata taolisi saateid? Kas eesmärgistamine on olnud õige? (naer saalis). Meil kõigil jalgealune jää sulab. See Ainuke tagasiside on vaatajanumber. Aga me näeme sulab kõigil, kõigil läheb areng samas suunas. Kui ainult absoluutset numbrit, ei näe, kes vaatajad on, ühel hetkel lähevad numbrid väga väikeseks, kerkib kas lapsed või noored või pensionärid. Ja isegi kui küsimus, kellele sa seda teed. Tegemiskulud ei ole eraldi uuringus näeme, ei suuda me seda enam mõ- väiksed. testada. See mudel, mis meil oli enne 2000-ndaid, Janek Luts: Kanal 2 ja TV3 vaadates näeme, et kus üldtendentsid oli püsivalt paigas, enam ei toimi. nad on sunnitud minema aasta-aastalt üha kalli- Sulev Valner: Ma tahan toetust avaldada ma programmi suunas. Tänu „Pealtnägijale“ on „Pealtnägijale“ — 20 aastat eetris olemine on suur nad sunnitud katsetama ka samasuguseid uurivaid väärtus. „Pealtnägija“ olemus on need 10–20 lugu saateid. Teie „Pealtnägijaga“ sunnite ka neid tõde aastas, millel on märgiline tähendus. Praegu ot- otsima, selles suunas saateid tegema, te parandate sitakse liiga palju meelelahutust, piisab, kui rää- sellega kogu televälja. Aga kommertskanalitel ei ole gitakse millestki toredast, ei peagi andma elulisi visiooni, nad panevad oma Exceli-tabelid ja majan- juhiseid. Aga kriitilisematel aegadel läheb see kii- dusmehed tegutsema. Hans H. Luik tunnistab ka resti üle. Noorem põlvkond ütleb: meil kodus pole ise, et temal ei ole visiooni, ta lihtsalt laseb teha. enam televiisorit. Otse eetrist vaadatakse vähem, Ülo Vooglaid: Kunagi tegime Edasis suure kiit- vaadatakse salvestusi. va loo aspiriinist. Enne seda leppisime kokku ap- Ülo Vooglaid: „Pealtnägija“ on läbi ajaloo üks teekritega, et nad küsivad aspiriini ostjatelt, miks 18 Kas tõde ei ole...

Ülo Vooglaid ja Mihkel Kärmas. Foto: Väino Koorberg nad seda ostavad. Kas jäite haigeks? Kas lugesite enam ei tunnista? Igaüks võitleb oma tõe eest, iga- ajalehest? Ostjaid oli tüüpiliselt umbes 200 päevas üks defineerib seda eri moodi, nagu meedias tihti kuni kolmandal päeval hakkas ostjate arv tõusma. on? Aga kuhu tõmbate piiri ajakirjanduse ja meedia Küsimusele, kas lugesite lehest, vastati enamasti ei- vahele? tavalt. Käitumises kutsus muutuse esile mitte aja- Ivan Makarov: Me oleme ülemaailmsel infoväl- lehest loetud tekst, vaid see, et inimesed hakkasid jal. Infoallikaid on palju, igaüks saab valida endale omavahel arutama, et aspiriin on kasulik. Kui teie sobiva. Kunagi varem pole olnud nii palju tehnilisi saade kutsub esile omavahelise arutamise, siis see võimalusi väänata tõde. Laulja salvestab laulu, hea ongi kõige tähtsam. režissöör teeb puhtaks mustad kohad ja muudab Väino Koorberg: Millisest tõest räägime? Kas tempot — samamoodi tehakse ka tõega. Päris vaba tõde on muutunud? Kas mõni püüab tõde, mis ei ajakirjandust Eestis ei eksisteeri. Aastaid tagasi, meeldi? 2008. aastal Vene-Gruusia sõja ajal tuli minu juur- Mihkel Kärmas: Ülo ütles, et tõde on üks, mina de peatoimetaja ja küsis, kas keegi üldse räägib, mis sellele alla ei kirjuta. Ma olen vahendaja, minu kom- selle sõja taga on. Sina pead oma saates sellest rää- petents pole vaielda tõe olemuse üle. kima. See ei olnud minu teema, aga rääkisin natu- Siim Pari: Miks Troitskit ei kutsuta venekeelses- ke taustadest. Mu jutt erines sellest, mis tuli muust se raadiosse? Kas ta tõde ei meeldi? venekeelsest meediaruumist. Paar nädalat hiljem Ivan Makarov: Temal on väga halb läbisaami- tuli peatoimetaja — kuule, sind ei sallita, sinu pea- ne kohaliku venekeelse elanikkonnaga. Kohalikud le kaevatakse. Teine lugu. Meile anti ultimaatum, venelased kardavad paaniliselt konkurentsi. Tuleb kui kahe nädala jooksul reiting ei tõuse, siis tuleb mingi mees, kel on parem vene keel ja laiem silma- koondamine. Kuidas on võimalik, et reiting tõuseb ring. Seda kardetakse. kahe nädalaga? Hääl saalist: Kas ajakirjanikud objektiivset tõde Maarja Lõhmus: Mis on viimase 30 aastaga Ülevaade EAAS-i koosolekust 19 meie tõeotsingulises ajakirjanduses muutunud? Hääl saalist: Kogu ühiskond nägi siis ühiseid valupunkte, silmad olid avatud suurtele probleemi- dele. Ajakirjandusväli oli siis rohkem kultuuriväli. Võibolla on praegune ajakirjandusväli nihkunud liiga poliitiliseks. Kes peaks sõnastama praeguse ühiskonna valupunktid? Kus? Mihkel Kärmas: Olud on 30 aastaga võrreldes muutunud. Ka praegu on samad teemad olemas, aga nad on müra sisse ära uppunud. Müra on liiga palju. Need teemad on olemas näiteks „Osoonis“. Aga tõde on, et uuringud ei näita, et seda väga palju vaadatakse. Samuti „Plekktrummi“. Tähtsad asjad ei kosta. Kuidas teha, et nad kostaksid? Kuidas panna kogu aeg vahtu või värvi juurde? Kuidas saaksi- me vabas maailmas müra kinni keerata? Me võime mitte märgata ka teadet, et homme kell seitse lõpeb maailm ära. Maarja Lõhmus: Lõpetuseks tsitaat Sulev Uu- silt: „Tõde on tõeotsing, see on ajakirjaniku esimene põhiomadus.“ Maarja Lõhmus. Foto: Väino Koorberg 20 Uudis ja võltsuudis: uudise usaldusväärsuse hindamine internetikeskkonnas

Annika Kuusik

Sissejuhatus seid jagati ainult 1,4 miljonit korda. Statistikaameti andmetel kasutas 2015. aasta Uudiseid tarbitakse traditsioonilise trükiajakirjan- jooksul üle 60% Eesti elanikest (noortest ligikaudu duse, televisiooni või raadio asemel järjest enam 80%) meedia jälgimiseks või/ja kultuuri tarbimiseks internetist, mille kiire ja laialdane tehnoloogiline internetti.3 Võib oletada, et nüüd on need numbrid areng on muutnud ka uudiste tootmise ja tarbimise kasvanud. Seetõttu pidasin oluliseks uurida usal- viise — igaüks võib olla internetis uudisteksti auto- dusväärsuse küsimust internetikeskkonnas: kuidas riks ja levitajaks. Aga sellised piiramatud loomise hindavad meediatarbijad uudiste usaldusväärsust, ja levitamise võimalused mõjutavad uudiseid nii, et millised näitajad seda mõjutavad ning kuidas uudis- neil võib sootuks puududa igasugune ajakirjanduslik tetarbija käitub, kui on hinnanud sisu või keskkonna kvaliteet ja tõepõhi. Omaette nähtuseks on tõusnud mitteusaldusväärseks. valeuudised. Infotarbija peab oskama hinnata nii in- Bakalaureusetöö teoreetilises osas käsitlesin nii formatsiooni kui ka allika usaldusväärsust. Toomas traditsiooniliste uudiste kui ka online-uudiste üldist Hendrik Ilves1 kirjutab oma demokraatiat ja vale- olemust, tutvustasin uue meedia auditooriumi ning uudiseid kõrvutavas artiklis, et mitte kunagi viimase tuginedes varasematele uurimustele, analüüsisin 75 aasta jooksul ei ole avalikkus olnud võltsuudistele uudiste usaldusväärsust mõjutavaid tegureid; eral- nii vastuvõtlik.Illustreerimaks valeuudiste problee- di peatükis vaatlesin Metzgeri ja Flanagini4 teooria mi tõsidust, tõi Ilves esile Buzzfeedi artikli,2 milles alusel veel uudise usaldusväärsuse hindamist mõju- teatati, et viimastele Ameerika Ühendriikide presi- tavaid kognitiivseid heuristikuid. dendivalimistele eelnenud kolme kuu jooksul jagati sotsiaalmeedia keskkonnas Facebook võltsuudiseid Uudis ja võltsuudis 8,7 miljonit korda, samas kui peavoolumeedia uudi- internetikeskkonnas

Artikli aluseks on 2017. a juunis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kaitstud bakalaureusetöö (juh Ragne Kõuts-Klemm). Vt Töö kontekstis on oluline silmas pidada, et veebi- http://hdl.handle.net/10062/56758 1 Toomas Hendrik Ilves. Democracies Face A Fake New World. — The 3 Peeter Vihalemm, Ragne Kõuts-Klemm. Meediakasutuse muutumine: Huffington Post, 19.12.2016. Internetiajastu saabumine. — Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Vero- http://www.huffingtonpost.com/entry/russia-election-hack_ nika Kalmus, Triin Vihalemm. (Toim) Eesti ühiskond kiirenevas ajas: us_5857ebb1e4b08debb789dae6. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused. Tartu: Tartu 2 Craig Silverman. This Analysis Shows How Viral Fake Election News Ülikooli Kirjastus, 2017, lk-d 257–258. Stories Outperformed Real News On Facebook. — BuzzFeed News, 4 Miriam J. Metzger, Andrew J. Flanagin. Credibility and Trust of Infor- 17.11.2016. https://www.buzzfeed.com/craigsilverman/viral-fake-elec- mation in Online Environments: The Use of Cognitive Heuristics. — tion-news-outperformed-real-news-on-facebook?utm_term=.beN- Journal of Pragmatics, 2013, Vol. 59, lk-d 210–220. https://pdfs.seman- RNgeDE#.etpD6BqXV. ticscholar.org/d61b/8f7869ebe18d35e35015066003948c364789.pdf Annika Kuusik 21 uudiseid võib avaldada, uuesti toimetada, muuta ja Usaldusväärsuse hindamist taas avaldada isegi korduvalt muudetuna.5 Interne- mõjutavad tegurid ti mitmekesisus ja paindlikkus võimaldab vormiga rohkem mängida. Lisaks sellele ei ilmu uudisinfor- Usaldusväärsuse hindamisel on oluline teada, milli- matsioon internetis ainult meediaväljaannete vee- sed on nõuded kvaliteetsele uudisele. Eelkõige peab bilehekülgedel, iga internetikasutaja võib olla selle uudis olema objektiivne, kontrollitud faktidega loojaks ja levitajaks, nt oma sotsiaalmeedia lehekül- ning tasakaalus. Kuid mitu uurimust on tõestanud, jel või blogis. Uudisteabe autor ja levitaja ei ole enam et sisu hindamisega jääb tavalugeja hätta. Näiteks ainult ajakirjanik, vaid igaüks meist.6 Metzger ja Flanagin11 möönavad, et informatsiooni Võltsuudiste leviku peamiseks kanaliks on analüüsides süvenevad inimesed uudise usaldus- Facebook, eelkõige räägib selle kasuks kiirus ja väärsuse kriteeriumidesse harva, selle asemel vaada- uudiste levitamise kontrollimatus. Ameerika aja- takse pinnapealseid tegureid, nagu nt veebilehekülje kirjanik Jonathan Capehart kirjutab The Wa disaini ja navigeeritavust. Fogg jt12 leidsid samuti, shington Postis,7 et tänapäeva meedia usaldusväär- et online-informatsiooni tarbijad hindavad veebile- sust mõjutavad just uued kanalid ja platvormid hekülje usaldusväärsust peamiselt selle visuaalsete (Facebook, Snapchat, Instagram jne). Margus Paas elementide alusel. märgib Postimehe arvamusartiklis,8 et iga veebi- Sundar13 oli esimene, kes esitas teooria, et usal- portaal, blogi või sotsiaalmeedia konto, mis on dusväärsuse ja usutavuse hindamine internetis ju- saanud piisavalt populaarseks, võib olla autori- hindub heuristilisest protsessist. Tema definitsiooni teetne sõnumiallikas. Sel juhul pole autoriteetsuse kohaselt on heuristikud teadvuses olevad hinnan- kriteeriumiks usaldusväärsus, vaid populaarsus, gureeglid. Metzger ja Flanagin14 on esitanud järg- levi ja tsiteeritavus. mised informatsiooni usaldusväärsuse hindamist Kaardistades ja uurides võltsuudiseid leidsid ka mõjutavad heuristikud. Rubin jt,9 et võltsuudised ning ajakirjanike ebakor- Reputatsiooni heuristiku (The reputation heu- rektsed teadaanded võivad olla väga eksitavad ning ristic) kohaselt mõjutab usaldusväärsust allika või isegi kahjulikud, ja seda eriti juhul, kui need on la- veebilehekülje maine ja teada-tuntud nimi. Tuntud hutatud oma originaalallikast ja -kontekstist. Kon- allikas hinnatakse usutavamaks kui tundmatu. tekstivälist levitamist soodustab oluliselt Faceboo- Heakskiidu heuristiku (endorsement heuristic) ki ja Twitteri populaarsus. Rubin jt märgivad,10 et järgi kalduvad inimesed uskuma informatsiooni ja sotsiaalmeedia võib olla küll tõhus kanal nt uudiste allikat siis, kui teisedki seda usuvad. edastamiseks kriisiolukordades, kuid samas on see Kooskõlalisuse heuristiku (consistency heuristic) ka kuulujuttude ja võltsuudiste pärusmaa. Seega on kohaselt on üks võimalus informatsiooni usutavust võltsuudised nüüd tõsisem probleem kui kunagi va- hinnata seda teistest allikatest üle kontrollides. rem, sest suure osa uudistest saavad inimesed täna- Enesekinnituse heuristiku (self-confirmation päeval just sotsiaalmeedia kaudu. Info tarbija peab heuristic) järgi on inimestel kalduvus hinnata in- olema valvas ja teadlik. formatsiooni usutavust, tuginedes olemasolevatele uskumustele. Informatsioon hinnatakse usaldus- 5 Robert Kautsky, Andreas Widholm. Online Methodology: Analysing väärseks, kui see kattub olemasolevate teadmiste ja News Flows of Online Journalism. — Westminster Papers on Commu- nication and Culture, 2008, Vol. 5, nr 2, lk-d 81–97. uskumustega. http://www.westminsterpapers.org/articles/10.16997/wpcc.69/gal- ley/68/download. 6 Ibid. 11 M. J. Metzger, A. J. Flanagin 2013. 7 Jonathan Capehart. A Free Press is all of Us Now. — The Washington 12 B. J. Fogg, Cathy Sohoo, David R. Danielson, Leslie Marable, Juliane Post, December 26, 2016. https://www.washingtonpost.com/blogs/ Stanford, Ellen R. Tauber. How Do Users Evaluate the Credibility of post-partisan/wp/2016/12/26/a-free-press-is-all-of-usnow/? Web Sites? A Study with Over 2,500 Participants. 8 Margus Paas. Ametlikud allikad valetavad, aga mina tean et… — Pos- https://pdfs.semanticscholar.org/4c8f/e677cddc84a058491f51701c2e- timees, 7.01.2017. dbbaa5aefa.pdf. 9 Victoria L. Rubin, Yimin Chen, Niall J. Conroy. Deception Detection 13 Shyam Sundar. The MAIN model: A Heuristic Approach to Un- for News: Three Types of Fakes. — Proceedings of the Association for derstanding Technology Effects on Credibility. Cambridge: The MIT Information Science and Technology Annual Meeting, 2015, St. Louis. Press, 2008. https://www.asist.org/files/meetings/am15/proceedings/submissions/ https://pdfs.semanticscholar.org/de80/aa094f380342a632eadb0ee- posters/194poster.pdf. 8d4221e8920ba.pdf. 10 Ibid. 14 M. J. Metzger, A. J. Flanagin 2013. 22 Uudis ja võltsuudis: ...

Ootustele mittevastavuse heuristiku (expec- dusel uudiseid tarbib.16 Valimisse kuulus kaksteist tancy violation heuristic) kohaselt hinnatakse veebi- inimest vanuses 30–50, neist seitse nais- ning viis lehekülg mitteusaldusväärseks, kui see mingil kujul meessoost. ei täida kasutaja ootusi, nt kui pealtnäha korraliku uudisteportaali leheküljele ilmuvad uudise juurde Usaldusväärsuse hindamisel kaaluvad pornograafilised reklaamid. isiklik hoiak ja varasemad teadmised Veenmiskavatsuse heuristiku (persuasive intent kõik muud tegurid üles heuristic) järgi tunnetavad inimesed, et informatsioon, mis püüab neid mõjutada, ei ole usaldusväär- Bakalaureusetöö tulemused kinnitavad suuresti sel- ne. Näiteks seostuvad reklaamid inimestel mõttega, les valdkonnas varem tehtud uuringute tulemusi. et nendega manipuleeritakse. See kutsub esile tea- Näiteks kinnitavad saadud andmed Sundari17 teoo- tava kaitsemehhanismi, mis viib selleni, et hinnang riat, et internetipõhise informatsiooni usaldusväär- kujundatakse sisusse süvenemata. suse ja usutavuse hindamine juhindub heuristilisest protsessist. Kinnitust saavad Metzgeri ja Flanagini18 Metoodika ja valim määratletud usaldusväärsuse hindamist mõjutavad heuristikud. Uuringu läbiviimiseks kasutasin kombineeritud Selgus, et uudisinformatsiooni hindamisel juhin- semistruktureeritud intervjuud. Intervjuu oli üles dusid küsitletavad peamiselt oma sisetundest ning ehitatud lähtuvalt uurimistöö eesmärkidest ja koos- varasematest teadmistest ja kogemustest. Uudise si- nes 24 küsimusest, mis puudutasid viit teemaplok- sulistesse elementidesse süvenetakse vähe ega osata ki: sissejuhatavad küsimused üldiste tarbimisharju- neid eriti hinnata. Leidsin kinnitust ka enesekinni- muste kohta, usaldusväärsuse hindamist mõjutavad tuse heuristikule — informatsioon hinnatakse usal- tegurid, usaldatavad allikad, käitumine kahtlase sisu dusväärseks, kui see kattub olemasolevate teadmiste avastamisel ning võltsuudised. ja uskumustega. Abistamaks intervjueeritavaid uudiste usaldus- Usaldusväärsuse hindamisel on tugevaks mõju väärsuse üle arutlemisel, näitasin neile eri inter- teguriks isiku üldine meelestatus loetava teema netilehekülgedelt nelja juhuslikult valitud uudist. suhtes ning selle koos- või ebakõla tema hoiaku- Näitasin uudiseid just nende algses veebikesk- te ja veendumustega. Uudis hinnatakse suurema konnas, sest soovisin teada, kuivõrd on uudiste tõenäosusega usutavaks, kui see kattub lugeja enda usaldusväärsuse hindamine seotud keskkonnaga. hoiakutega ning kinnitab tema veendumusi, ja seda Nende uudiste seas oli üks teadaolev võltsuudis isegi juhul, kui artikkel asub ebausaldusväärsel vee- ning ülejäänud sisaldasid mitut uudise kirjutami- bileheküljel. Siinkohal tugineti teema aktuaalsusele se konventsioonide vastast eksimust, mis võiksid ning oma teadmistele ja hoiakutele. Aga ilmnes ka lugejat panna usaldusväärsuses kahtlema, nt ühe- vastupidist hindamist — uudis, mis oli iseenesest poolne allikakasutus, üldistused, info päritolu eba- absurdne, hinnati veebilehekülje korrektse väljanä- selgus, kontrollimata faktide esitamine, meelevald- gemise tõttu usutavaks või siis pani selle usutavus sete seoste loomine ning kunstlik konflikti loomi- vaid kahtlema. Seega võiks öelda, et kontekst on küll ne. Analüüsiosas võrdlesin tulemusi Metzgeri ja oluline mõjutegur, kuid oma uskumused ja teadmi- Flanagini15 usaldusväärsuse hindamist mõjutavate sed kaaluvad mõnel juhul kõik muud tegurid üles, heuristikutega.Valimi moodustamisel lähtusin eel- isegi äärmuslikud, näiteks pornograafilise sisuga kõige eeldusest, et kõige rohkem loevad interne- reklaamid. tist uudiseid 30–50-aastased. Seda kinnitavad ka Näiteks kui lugeja oli tugevalt pagulastevasta- Statistikaameti 2015. aasta andmed, mille põhjal ne, jäi ta suurema tõenäosusega uskuma pagula- on 25–44-aastased internetis kõige aktiivsemad si mahategevaid uudiseid ja samuti võltsuudiseid. kultuuri- või meediateenuste kasutajad ning üht- Seega on lugejad manipuleeritavad eelkõige ühis- lasi vanusegrupp, kes kõige enam interneti vahen- 16 P. Vihalemm, R. Kõuts-Klemm 2017, lk 257. 17 S. Sundar 2008. 15 Ibid. 18 M. J. Metzger, A. J. Flanagin 2013. Annika Kuusik 23 konnas palju emotsioone tekitavate teemade puhul. Konteksti tasandil mõjutavad Mitu uuringus osalenut hindas usutavaks uudise lugejate hinnangut enim reklaamid moslemitest, kes peksid ja põletasid Guatemalas tüdrukut, hoolimata sellest, et lehekülg ise viitas ka Veebilehekülje tasandil mõjutavad lugejate hinnan- nende endi nimetatud märkide alusel kaheldavale gut enim reklaamide hulk ning sisu. Mida rohkem usaldusväärsusele. on reklaame, seda vähem usaldust tekitab veebile- Arvukad psühholoogilised uuringudki19 on näi- hekülg ning ühtlasi ka uudislugu sellel leheküljel. danud, et hinnangud, mida anname objektidele, Thorson, Vraga ja Ekdale leidsid,21 et uudisloo mõtetele või isikutele, sõltuvad hinnangu andmise usaldusväärsust mõjutab kontekst eriti juhul, kui hetkel teadvuses olevatest standarditest. see on äärmiselt silmatorkav. Näiteks uudise Põhja- Koreas toimuvate järgmiste taliolümpiamängude Tuntud ja tunnustatud nimi tagab kohta hindasid minu uurimuses mitu intervjueeri- usaldusväärsuse tavat usutavaks. Kuigi uudis oli tugevalt kaheldav, pani veebilehekülje visuaalselt korrektne ilme ja Kinnitust leidis asjaolu, et meediatarbijad usalda- reklaamide vähesus nad oma teadmistes kahtlema. vad internetikeskkonnas peamiselt teada-tuntud Reklaamide vähesus või puudumine mõjub usal- uudisteportaale. Tuntud meediaväljaannete puhul dust tekitavana. eeldatakse, et need tagavad professionaalse ajakir- Seega said kinnitust ka Metzgeri ja Flanagini22 janikutöö ja on seetõttu usaldusväärsed. Sama leidis veenmiskavatsuse ja ootustele mittevastavuse he- ka Kristel Härma oma magistritöös20 — uudiste lu- uristikud, mille kohaselt mõjub reklaamide rohkus gejad peavad usaldusväärsemateks tekste, mis päri- ning ootustele mittevastav sisu eemaletõukavalt. nevad tuntud portaalidest ja veebiväljaannetest, nt Tuntud meediaväljaannete puhul on hoiakud Postimehest. juba välja kujunenud. Seega võib öelda, et visuaal- Mõned küsitletavad olid üleüldiselt kogu meedia sete elementide alusel hinnatakse eelkõige vähem suhtles skeptilised ja väitsid, et ei usalda täielikult tuntud veebilehekülgi. ühtegi kanalit. Üks respondent ütles, et ei usalda just kohalikku Eesti ajakirjandust. Kõige usaldusväär- Infot kontrollitakse, kui sellest isikli- semaks uudisteportaaliks peeti Postimeest. Ilmnes, kul tasandil midagi sõltub et mitteusaldusväärsust seostatakse n-ö kollase ajakirjandusega. Kollasteks tituleeriti Delfi ja Õhtuleht Uurimistöö üks eesmärke oli saada teada, kuidas ja seega usaldatakse neid vähem.Samuti tuli välja uuritavad käituvad, kui on enda hinnangul sattu- asjaolu, et enamik intervjueeritavaid ei vaata uu- nud ebausaldusväärsele veebileheküljele või lugema disloo autorit, vaid viitab tihti hoopis väljaandele mõnd sellist uudist. Ilmnes, et kahtlase sisu avasta- — Postimehe uudis on Postimehe uudis, ükskõik misel jäetakse lugemine üldjuhul pooleli või loetak- kes selle on kirjutanud. se tekst küll lõpuni, kuid võetakse arvesse, et info, Üldiselt nähtub, et tundmatute uudislehekülgede mida loeti, ei pruugi olla tõsiseltvõetav. suhtes olid valimisse kuuluvad respondendid ette- Kui veebilehekülg äratab kahtlust, siis ei soovita vaatlikud ning skeptilised. Nendele eriti ei satuta, sellel viibida ja lahkutakse. Näiteks avaldus see ühe ning kui satutakse, siis pannakse need kinni juba näidisartikli hindamisel, kus olid pornograafilise esmaste kahtluste tekkides. Näidisartiklite hinda- värvinguga reklaamid — need tekitasid uuritavate misel selgus, et usaldust tekitavad veebileheküljed, sõnul vastumeelsust ja usaldamatust. kus on võimalikult vähe reklaami. Üks võimalus informatsiooni usutavust hinnata on seda teistest allikatest üle kontrollida. Ilmnes, et informatsioon kontrollitakse üle juhul, kui tegemist 19 Vt Kjerstin Thorson, Emily Vraga, Brian Ekdale. Credibility in Context: on huvitava või isiklikul tasandil puudutava teema- How Uncivil Online Commentary Affects News Credibility. — Mass Communication and Society, 2010, Vol. 13, nr 3, lk-d 289–313. ga. Näiteks tõdes üks uuritav, et kontrollib infot, mis 20 Kristel Härma. Uudiste lugemine internetis noorte ja nooremate keskealiste hulgas. Magistritöö. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste 21 K. Thorson, E. Vraga, B. Ekdale 2010. instituut, 2015. Vt http://hdl.handle.net/10062/46873. 22 M. J. Metzger, A. J. Flanagin 2013. 24 Uudis ja võltsuudis: ... on seotud tema tööga. Mitu märkis, et nad on oma Kokkuvõte meediakasutuse praktikas infot kontrollinud enne selle sotsiaalmeedias jagamist, kuna ei soovi teistele Nii-öelda kasutajapõhise ajakirjandusega uuringus endast ebaadekvaatse info jagamisega halba muljet osalejad olulisel määral kokku ei puutunud. Loeti jätta. vähesel määral blogisid, kuid nendesse suhtuti tea- Tegelikult tuleb välja, et igapäevaseid uudiseid tava ettevaatlikkusega. Hoopis suuremaks võlts- ja üldiselt ei kontrollita. Kuna uudiseid tarbitakse päe- valeuudiste sihtgrupiks võivad olla noorema vanu- vas mitu korda ja eri kanalitest, siis võib toimuda serühma esindajad. Eeldatavasti puutuvad noore- juhuslik kontroll — info saab kinnitust, kui loed või mad rohkem kokku blogide ja sotsiaalmeedia eri näed seda ka teisest allikast. vormidega. Samas võiks arvata, et noored teavad Sarnase järelduseni jõudis ka Härma23 — kui in- rohkem uudisväärtustest ning oskavad uudist pare- formatsioon pole kuigivõrd oluline ning selle usku- mini määratleda, seda seetõttu, et tänapäeva koolis misel või mitteuskumisel ei ole erilist mõju, siis ei on õppeainete seas meediaõpetus. Seega oleks sel- hakata selle tõele vastavust kontrollima. Flanagini ja lest aspektist huvitav uurida just nooremaid info- Metzgeri24 varasemad uuringudki on kinnitanud, et tarbijaid. kuigi internetikasutajad on seal leviva informatsioo- Nii uudiste tootmine kui ka tarbimine on muu- ni suhtes skeptilised, ei kipu nad infot kontrollima. tunud kiiremaks ja lihtsamaks, tänu internetile on Metzgeri ja Flanagini25 heakskiidu heuristiku ko- igasugune informatsioon inimestele kättesaadavam haselt kalduvad inimesed informatsiooni ja allikat kui kunagi varem, sh ka valeinformatsioon. Uues uskuma, kui teised seda usuvad. Käesoleva uuringu meediatarbimise keskkonnas ei ole kõige olulise- tulemustes see tegur oluliseks ei osutunud — pi- maks märksõnaks mitte korrektsus, vaid kiirus. gem lähtutakse ikkagi iseenda huvidest ja tunne- Infotarbija peab olema informatsiooni hindamisel test. Ainult üks intervjueeritav tunnistas, et peab kriitiline, kuid ennekõike pädev. Facebookis sõprade jagatud/soovitatud uudiseid Uuringust aga selgus, et intervjueeritavad, kes automaatselt usaldusväärseks. Ülejäänud interv- on iga päev aktiivsed internetikasutajad ja uudiste- jueeritavatele on soovitatud informatsiooni puhul lugejad, ei mõtle uudiseid tarbides nende usaldus- üldjuhul oluliseks mõjuteguriks soovitaja isik ning väärsuse peale. Nad tunnistasid, et ei olegi varem tema taust — olenemata sõbralisti kuulumisest. Ja mõelnud, milline peaks olema usaldusväärne uudis uudiseid vahendavate rakenduste asemel usaldatak- või veebilehekülg. Enamik neist ei osanud uudist se pigem algallikat ennast. määratleda. Infotarbijad vajavad koolitamist ja meediaained koolides muutuvad üha asjakohasemaks. Uudise usaldusväärsuse hindamise oskus ning valeuudiste laiaulatuslik levimine võiks leida ühiskonnas rohkem kõlapinda.

23 K. Härma 2015. 24 A. J. Flanagin, M. J. Metzger 2000. 25 M. J. Metzger, A. J. Flanagin 2013. 25 Lagunev müür. Hübridiseeruv ajakirjandus: kaheksas Euroopa riigis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade võrdlev uurimus

Jan Richard Bærug

Doktoritöö eesmärgiks on uurida reklaami ja ajakir- Töö lähtub normatiivsetest ajakirjandusteooria- jandusliku sisu sulandumist Põhja-Euroopa maade test, võttes arvesse ka meediamajanduslikku lähe- ajalehtedes ja nišiajakirjades. Keskseks küsimuseks nemist. Töö autori konstrueeritud „normatiivsed on reklaamina märgistamata ja märgistatud turun- sambad“ peaksid tagama ajakirjanduse autonoomia dustekst, nn advertorial. Nimetatud termin märgib ja avalikkuse huvi kaitse. Paraku on kommertsiali- Euroopa Liidus eksitavat turunduspraktikat. Kui seerimine viimasel kolmel aastakümnel hakanud la- ajakirjanduslikku teksti jäljendav turundusinfo on gundama kunagi nii põhimõttelist müüri toimetuse tähistusega „makstud tekst“, on tegemist ajakirjan- ja meediaorganisatsioonide reklaamiosakondade duse ja turunduse diskursuste tagasihoidliku hüb- vahel. Internet ja kommunikatsioonitehnoloogia on ridiseerumisega; kui vastavat märget auditooriumi kiirendanud nii informatsiooni ülekülluse kui ka jaoks ei ole, on tegemist diskursuste tugeva või täie- kommertsialiseerimise protsesse. Nende protsessi- liku hübridiseerumisega. de tulemusena on ajakirjandus sattunud väga haa- Käesoleva uurimistöö üks põhijäreldus on, et vatavasse ja pingelisse olukorda, kus ajakirjanduse aastatel 2006/2007 oli Põhja-Euroopa regioonis ja turundusliku sisu sulandumine toetab demokraa- nišiajakirjade ja ajalehtede hübridiseerumine laial- tia nõrgenemist. Vastukaalu saavad pakkuda tugev dane, kuivõrd vaid veerand uuritud väljaannetest vaba ajakirjanduse traditsioon ning ajakirjanduslik ei aktsepteerinud peidetud reklaami; samal ajal autonoomia. oli kolmveerand valimisse kuulunud väljaannetest Kuivõrd käesolevas uurimistöös on võrreldud nõus advertorial-tüüpi tekstide avaldamisega, näge- kaheksa riigi väljaandeid, on töös peatükk, mille mata ajakirjandusliku ja reklaamisisu sulandumises eesmärgiks on anda taustteavet, mis selgitab ajakir- probleemi. jandusliku autonoomia ja nn hübriidajakirjanduse kultuurilisi erinevusi. Doktoriväitekirja „The Collapsing Wall. Hybrid Journalism. A Com- parative Study of Newspapers and Magazines in Eight Countries in Dissertatsiooni empiirilises osas esitatakse nii Europe“ eestikeelne kokkuvõte. Väitekiri kaitsti 2017. a 19. mail Tartu andmekogumise meetodid kui ka töö tulemused: Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis (juh Halliki Harro-Loit). Vt http:// hdl.handle.net/10062/56481/. e-kirjavahetuse abil perioodil 1. veebruar 2006 26 Lagunev müür.

kuni 16. detsember 2007 kogutud materjali analüüs. nad on valmis avaldama reklaamiga seotud toime- Kokku uuris autor 2513 auto-, arhitektuuri- ja ehituse teksti, oli kaks korda nii palju kui analoogiliselt tus-, tervise- ja meditsiini- ning konverentsiajakirja vastanud ajakirju. (MICE) Taanis, Eestis, Soomes, Saksamaal, Leedus, Kui 16,7% auto-, arhitektuuri- ja ehitus- ning Venemaal, Rootsis ja Ühendkuningriigis (ÜK). Kü- meditsiini- ja terviseajakirjadest vastas, et toime- sitlusele vastamise protsent oli 33,7. tuse ja reklaamiosakonna vahel puudub kom- 66,4% vastanutest ehk 459 väljaannet 691-st ka- munikatsioon, siis ajalehtedest märkis puuduvat sutas praktikat, kus kommertsteksti alati ei eristatud kommunikatsiooni vaid 11,6%. Seega, hübridisee- ja seega on tegemist diskursuste tagasihoidliku hüb- rumise kujutletaval skaalal, kus 0 märgib tradit- ridiseerumisega. sioonilist ajakirjandusliku ja autonoomse teksti Väike osa väljaannetest — 9,6% ehk 66 väljaan- publitseerimist ning 2 reklaami ja ajakirjandusli- net 691-st ei märgistanud reklaamtekste ja kasutas ku sisu segunemist, said ajalehed punktisummaks seega ajakirjanduse ja reklaami diskursuste täieli- 1,01 ja ajakirjad 0,70. ku sulatamise praktikat; 18,5% ehk 128 väljaannet Riikide vaates oli hübridiseerumine väikseim 691-st Põhja-Euroopa riikide ajakirjast ja ajalehest Rootsis ja Taanis, tugevaim Leedus, Eestis ja Ve- soovis avaldada rohkem reklaamiga seotud toime- nemaal. Soome, Saksamaa ja ÜK positsioneerusid tuse materjali, samal ajal kui 57,2% keeldus sellise tagasihoidliku hübridiseerumisega maade rühma. seose loomisest. Diakrooniline perspektiiv näib olevat peamine, Sarnaselt oli 12,6% ajakirjadest ja ajalehtedest mille kaudu saab hübridiseerumise astet mõista, valmis loobuma kriitilise ja/või negatiivse sisuga kuivõrd riigi poliitilised, majanduslikud, institutsio- materjalide avaldamisest, vältimaks konflikti rek- naalsed, normatiivsed ja haridusega seotud faktorid, laamiandjaga, samal ajal kui 34,7% väljaannetest se- eriti tsensuuri puudumine ja hästitoimiv eneseregu- da garantiid ei andnud. Enam kui pool väljaannetest latsiooni süsteem, näivad vähendavat ka reklaami ja vältisid sellele küsimusele vastamist. Uurimus näitas, ajakirjandusliku sisu sulandumise kultuuri. et legendaarne müür ajakirjanduse ja reklaamiosa- Eelmainitud hübridiseerumise indeksi skaalal konna vahel on muutunud marginaalseks, kuivõrd sai Rootsi 0,42 ja Taani 0,44 punkti, samal ajal kui vaid 14,8% uuringule vastanud ajalehtedest ja aja- Leedu sai 1,69 punkti. Teiste riikide puhul näitas kirjadest vastas, et toimetuse ja reklaamiosakonna skaala pigem traditsioonilise ja hübridiseerunud vahel kommunikatsioon puudub; 26,9% kinnitas sisu avaldamise praktikate segu: Soome 0,61; ÜK sellise kommunikatsiooni olemasolu ja 57% ei vas- 0,89; Venemaa 1,22 ja Eesti 1,4. Kõige intensiivsem tanud küsimusele. oli hübriidajakirjanduse kultuur Eesti ja Vene aja- Käeoleva uurimistöö autor väidab, et eriti väikes- lehtedes, kus ligi pooled ajalehtedest aktsepteeri- te väljaannete puhul on võimatu vältida mõningast sid märgistamata reklaamteksti. Ühendkuningriigi kommunikatsiooni nende kahe poole vahel ja see- väljaanded erinesid teiste riikide omadest, kuna tõttu võib kommunikatsiooni olemasolu iseenesest ühelt poolt peaaegu ükski väljaanne ei keeldunud viidata vaid diskursuste tagasihoidlikule sulandu- advertorial’ide avaldamisest, sama ajal soovisid kõik misele. väljaanded turunduslikku sisu vastavalt märgistada. Erinevalt varasematest näitab käesolev uuring, et Seega esindab ÜK tüüpilist tagasihoidliku ajakirjan- hübridiseerumise mastaapsus on ajalehtedes suu- dusliku ja turundussisu hübridiseerumiskultuuriga rem kui nišiajakirjades. Tulemustest selgus, et kõi- riiki. kidest auto-, arhitektuuri- ja ehitus-, tervise- ja me- Autori argument on, et traditsiooniline ajakir- ditsiiniajakirjadest aktsepteeris advertorial-tüüpi jandusliku sisu publitseerimine tähendab lojaalsust tekste 56,4% (268 väljaannet 475-st), samal ajal kui lugejaskonnale, samal ajal tugevalt hübridiseerunud ajalehtedest aktsepteeris hübridiseerumist 88,4% sisu avaldamine tähendab lojaalsust eeskätt reklaa- uuringule vastanutest (191 väljaannet 216-st). Seega, miandjatele; tagasihoidliku hübridiseerumiskul- proportsionaalselt oli segadiskursuse aktsepteeri- tuuri puhul püüavad väljaanded olla lojaalsed nii jaid nišiajakirjade hulgas vähem, kui leidus selliseid lugejatele kui ka reklaamiandjatele. Selle uurimistöö toimetusi ajalehtede seas. Ajalehti, mis vastasid, et tulemusena võib väita, et veerand väljaannetest olid Jan Richard Bærug 27

lojaalsed lugejatele, üks kümnendik reklaamiandja- tat, ei ole hübridiseerumise probleem vähenenud. tele ja veidi enam kui pooled püüdsid olla lojaalsed Vastupidi, andmed Taani, Soome, Saksamaa ja Lee- nii lugejatele kui ka reklaamiandjatele — mida näi- du pressinõukogudest näitavad, et kaasuste arv, kus tab nende valmisolek avaldada vastavalt märgista- probleemiks on turundussisu ja ajakirjandusliku situd advertorial’e . su eristamatus, on suurenenud. Seega on käesoleva Kuigi 2006/2007. aastast on möödas kümme aas- võrdleva uurimistöö aktuaalsus pigem kasvanud.

AJAKIRJANDUS JA POLIITIKA 30 Ajakirjanikud poliitikas Ülevaade EAAS-i koosolekust 17. veebruaril 2017

Peeter Vihalemm: Mul on heameel tervitada siin naleht ei avaldanud Eesti Komitee teateid. 1990. a meie vilistlasi, keda on Riigikogus praegu üheksa.1 oli Lääne Elu esimene sõltumatu maakonnaleht. Meie tänasel koosolekul osaleb neist kolm: Andres Poliitilisest survelehest kasvas see 3–4 aastaga juh- Ammas, Viktoria Ladõnskaja ja Barbi Pilvre. Meie tivaks maakonnaleheks. vilistlasi on olnud mitmes valitsuses, mitmel korral Kas tol ajal oli lihtsam ajakirjandusse tulla? Oli Jüri Luik.2 Tänase koosoleku põhiteemaks on mi- küll lihtsam. Kõigepealt kandideerisin ma Ees- nek ajakirjandusest poliitikasse, modereerib Marju ti Kongressi. Ülemnõukokku kandideerisin ma Lauristin. selleks, et ellu viia Eesti Kongressi otsuseid. Kõik toimus väga loomulikult, praegu peab põhjalikult Marju Lauristin: Kahjuks pole täna siin meie prae- seletama, mis üldse toimus, mis oli Ülemnõukogu gusi tudengeid. See ei ole ka imekspandav — kui ja mis oli Eesti Kongress. loengus küsida, keda huvitab poliitika, tõuseb mit- Mõne aja pärast tundsin, et Lääne Elus on mind mekümnest osavõtjast vaid kümmekond kätt. rohkem vaja, oli küsimus, kas see jääb elama. Läk- Tahaks täna arutada kohalolevate riigikogulaste sin poliitikast tagasi ajakirjandusse. Ma ei mäleta, isiklikku otsust tulla poliitikasse. Te kõik olete olnud et keegi oleks kahtlustanud, et ma olen kaotanud edukad ajakirjanikud — Andres edukas toimetaja, sõltumatuse. Häirib, et praegu on poliitikast ajakir- Viktoria noor lootus ajakirjanduses, Barbi kvalitee- jandusse tagasiminek keeruline. Toimetus ei võta tajakirjanduses lipulaev. Noored tulevad selleks aja- omaks, kardetakse nagu mingit süütuse kaotust. kirjandusse, et elu paremaks teha. Kas ajakirjandus Oled justkui kaotanud neutraalsuse või objektiiv- ei pakkunud teile selleks piisavalt võimalusi või oli suse, mille poole oleme kõik püüelnud. mingi muu põhjus, et otsustasite minna poliitikasse? Viktoriale ütlesin päev enne otsust: „Viktoria, Barbi Pilvre: Ajakirjandusest poliitikasse minek on ära mine.“ Viktoria on ruumilise vaatega, näeb elu nagu vastaspoolele üleminek, ei ole tagasiteed. kahe silmaga. Ega neid ajakirjanike hulgas palju ei Olin Eesti Ekspressis 15 aastat, siis koondati ole — kui üks ära läheb, siis kipub auk järele jää- koos mitme teisega. Oleksin võinud jätkata Delfi ma. Andres õppis väga entusiastlikuna, jannsenliku arvamustoimetajana, aga sinna ma ei oleks läinud, tõsidusega — ja näete, nüüd on Riigikogus, mitte see on konveier. Tegin ka Ekspressis iga nädal se- ajakirjanduses. dasama, võiksin seda vabalt vasaku käega teha. Ei näinud mingit arengut enam. Tore, et Luigel lõppes Andres Ammas: Ma mäletan esimest loengut Juhan raha otsa. 2009 oli koondamine. 2000ndate alguses Peegliga. Olin kuus semestrit psühholoogiat õppi- õpetasin siin Tartus, lõpetasin oma kümme aastat nud ja pooleli jätnud. Peegel küsis: „Ja ajakirjanduse lohisenud doktoritöö. Teadlaseks ma ennast ei pea, jätate ka pooleli?“ Nii see siiski ei läinud, kuigi minu mul ei ole järjekindlust ja püsivust. Ajakirjanduses puhul on tegemist on kärsitu inimesega. ja poliitikas saab asju kiiremini ära teha. Teadlane 1980. aastate lõpul oli kõik omavahel seotud, aja- peab tõestama asju, mis on ilmselged. Ajakirjan- kirjandus tegi poliitikat. Lääne Elu, mille asutamises duses saab asjad välja öelda, ilma et peaks lõputult ma osalesin, sündis seepärast, et ametlik maakon- pusima tõestusmaterjalidega. Olen oma loomult opositsionäär. See sobis 1 Andres Ammas, Krista Aru, Maire Aunaste, Tiina Kangro, Liina Ekspressi, mis on ka oma loomult pigem õhkulask- Kersna, Viktoria Ladõnskaja, Marianne Mikko, Barbi Pilvre, Marika Tuus-Laul. ja. Ekspress pole koondav ja jõustav nähtus, vaid 2 Jüri Luik on alates 12. juunist 2017 kaitseminister. — Toim. pommipanija. Tunnen end oma sõiduvees, kui saan Ülevaade EAAS-i koosolekust 31 jääda eriarvamusele. Poliitikas on palju erinevaid Ajakirjandustagala aitab hästi. Jüri Adams ütles seisukohti võrreldes sellega, mida erakonna prog- ükskord: „Sinu kõned on ilusti kirjutatud.“ Mina ramm ütleb. võtan esinemist päristekstina, teen teksti nagu uu- Praegu on karusloomafarmide teema üleval, te- dist. gelen nende keelustamise eelnõuga,3 olen selles as- Kas ajakirjandusega saavutad rohkem või poliiti- jas dialoogis põllumeestega. Meil on vastandlikud kas saavutad rohkem? Kindlasti poliitikas saavutad arvamused ja me aktsepteerime üksteise arvamusi. rohkem, kui tead, mis on sinu eesmärk. Pean loomulikuks seda, et võib arvata teistmoodi, Viimase koalitsioonilepingu lõimumise osa on kõik ei pea olema sama meelt. minu kirjutatud.4 Ma loodan, et on võimalust ja Ajakirjanduses olen jätkanud Ekspressi-vormis jõudu vaadata, mis hakkab toimuma. Loodan, et lühikriitikaga. nelja aastaga on võimalik saavutada oma eesmärgid, Mul on keeruline kirjutada poliitilist teksti, mille samas valmib ka raamat. taga ma ise tegelikult ei ole. Aga kui saan sellise teema, mida ma ise toetan ja Marju Lauristin: Kas sa ministriks tahad saada? millega nõustun, siis kirjutan kiiresti, mõnikord tuleb hästi välja. Nende tekstide kirjutamine, millega Viktoria Ladõnskaja: Otseselt mitte, sellist visiooni kõik nõus oleksid, on küll üsnagi keeruline. ei ole. Meil on ikkagi parlamentaarne vabariik. Kõi- ge funktsionaalsemad inimesed on komisjoni esi- Viktoria Ladõnskaja: Kui oled poliitikasse läinud, mehed, kõik seadused peaksid käima nende kaudu. siis tagasiteed enam ei ole. Tõin teile oma poliitpäeviku, üks pool eestikeelne Juba kooli ajal otsustasin, et minust saab ajakirja- ja teine venekeelne. See on minu jaoks nagu osalus- nik. Olin idealistlik ja sinisilmne. eksperiment, kus oled pannud end sellisesse olukor- Olen vanamoodne, sest arvan, et hea ajakirjanik da, milles keskmine eestlane pole olnud, ning püüad peab olema hea ajakirjandusharidusega. Kohe on seda olukorda kirjeldada. Osaluseksperiment on ära tunda, kes pole professionaalne ajakirjanik — tal minu lemmikžanr, kirjeldasin oma emotsioone ei ole erialast skeemi. Riigikogus. Poliitikas olles ei oska ma enam ajakir- Aastal 2005 sain kolm preemiat venekeelses aja- janikega suhelda. Tunnen pidevalt, et lugeja võib kirjanduses ilmunud artiklite eest, kahtlustada mind IRLi vaadete propageerimises. 2006 parima olemusloo eest eesti ajakirjanduses, 2008 Euroopa Liidu komisjonilt auhind Eesti Eksp- Andres Ammas: Poliitikud kontrollivad ennast ressis ilmunud loo eest. Ajakirjanikuna töötasin ja jälgivad tasakaalustusest kinnipidamist. Näiteks eeskätt seepärast, et tundsin, et mitmeid asju saab Anvar Samost jälgib oma saadetes pedantselt neut- paremini teha, teistmoodi teha. Minu põhiteema oli raalsust. Seda ei ole, et lubaks IRL-i kohta ka mõne eesti-vene lõimumine, samuti sotsiaalteemad. hea sõna. Erakondlikult seotud inimesed kontrol- Siiski juhtus minuga juhtus selline asi, et läksin livad ennast palju rohkem kui tavakodanikud, kes poliitikasse. Otsus tuli seepärast, et tahtsin ise proo- end tagasi ei hoia. vida. Tõusis küsimus: mis erakonnaga ma lähen? Võtsin kõigepealt erakondade aluskaardid lahti ja Madis Kimmel: Oleneb sellest, mis metodoloogia- võrdlesin oma maailmavaatega, kas ei teki südame- ga me seda analüüsime. Kui raamistamisteooriaga tunnistusega vastuollu minevaid asju. IRL on eest- vaadata, siis kindlasti leiame ka Sinu saadetest mi- laste erakond ja mina läksin koos eestlastega. Aga dagi (naer). see on ka lõimumise osa, et oma auditooriumile näidata, et võib ka nii. Isegi kui kukun läbi ja midagi Barbi Pilvre: Kui teksti hakata põhjalikult uuri- ei saavuta, siis mu südametunnistus ütles, et see on ma, siis mingeid neutraalseid tekste ei olegi olemas, õige tegu. Ma tunnen, et tegelen päris asjadega, aga tasakaalustatud tekste pole olemas. Kirjutajal on tööd on üle pea. alati mingi positsioon.

3 Vt ka https://www.err.ee/594948/riigikogu-lukkas-karusloomafarmi- 4 Vt https://www.err.ee/577620/keskerakonna-irl-i-ja-sde-ko- de-sulgemise-ettepaneku-tagasi. — Toim. alitsioonilepe-taismahus. — Toim. 32 Ajakirjanikud poliitikas

Anvar Samosti ja Kalle Muuliga olin ükskord seda olema ka institutsionaalne ja personaalne teave. ühes saates. Ma olin juba erakonda astunud. Nad luurasid minu jutu ümber nagu kassid ümber pala- Barbi Pilvre: Kust võtta, et osa arvamuslugusid pole va pudru, otsisid erakondlikku kallutatust. Mõtlesin ärihuvidega? Kus on piir nende vahel? Võib-olla osa seepeale, et poisid, tegelikult tahate ka ise poliitikas- arvamuslugusid võivad ka ärilood olla? se tulla. Mis varsti juhtuski. Tore on olla ajakirjanik ja küsida, et miks ei tehta. Marju Lauristin: Ka ärimehed esitavad sisulisi Aga kui pead ise raskeid otsuseid vastu võtma, on turunduslugusid arvamuslugudena – vaata kasvõi asi teine. Vaadake, kui vaikseks on ajakirjanikud Äripäeva. Sisuturunduse ja ajakirjanduse vahekord poliitikas jäänud. Vaadake, kui vaikne Kalle Muuli on kuum teema. Nende eristamisel tekib hall ala, tegelikult poliitikas on. isegi ärimudelid on juba ehitatud sellele. Näiteks teeb seda Äripäev oma ajakirjanike rolli ja identitee- Marju Lauristin: Mõni on vaiksem, mõnel kaob diga, sunnib tegema sisuturunduslikke tekste. Osa sõnakus üldse ära, muutub nähtamatuks. ajakirjanikke teebki sisuturundustekste.

Barbi Pilvre: Mihkel Raud oli tõesti poliitikas nagu Andres Ammas: Mind hämmastab poliitikute vä- ära kohitsetud. Võib-olla oleks ta pidanud olema hene teadmine ajakirjandusest. Kahtlustus, para- mõnes teises komisjonis, mitte kultuurikomisjonis. noiad, suutmatus vahet teha žanride vahel, välja- Aga selles valdkonnas oli ta täiesti vaikne, korrektne annete omanike ja ajakirjanike rollide segiajamine. ja ära silutud. Näeme ka teiste endiste ajakirjanike Seda valgustustööd olen teinud kõigis erakondades, puhul, et nad ei saa enam ennast vabalt väljendada. kus olnud olen. On tohutu põld harida.

Marju Lauristin: Poliitikas on teatud reeglid ja Barbi Pilvre: Paljud poliitikud vajaksid ajakirjan- vaikimisi kokkulepped, mis on täiesti teistsugused duskoolitust. kui ajakirjanduses. Kuidas te tunnete, kas poliitik võib olla arvamusloo autor või see ei pruugiks nii Marju Lauristin: Paljud poliitikud vajaksid ka po- olla? Kaja Kallas kirjutab sageli, tal on isegi pildiga liitikukoolitust. kolumn. Kas see on hea? Kas on õige, et poliitikud oma arvamusi väljendavad? Maarja Lõhmus: Ajakirjanikel ja poliitikutel on teineteise suhtes erinevad positsioonid ja erinevad Barbi Pilvre: Arvamus on žanr, kus saab väljendada ootused. Millised on need põhilised ootused, mis on ka eriarvamusi. Poliitikud peaksid olema oma arva- teineteise suhtes vastastikku ebaadekvaatsed? mustega pildil. Poliitikud on harjunud nii rääkima, et keegi ei solvuks. Toimetaja peaks taotlema, et nad Barbi Pilvre: Poliitikud ootavad, et ajakirjanikud oma arvamuse välja ütleksid. neelaksid kõik tekstid alla, mis tulevad pressiteade- tena. Poliitiku ootus on kasutada ära ajakirjanikku Sulev Valner: On avaldatud kahetsust, et poliitikud oma vaadete levitamiseks. Ajakirjanikuna püüad ei ole praegu suutelised arvamuslugu kirjutama. See selgitada, et kõik teemad ja ideed ei pälvi kohe tä- näitab mõtlemise vähest korrastatust, et ei suuda helepanu. argumenteerida, saba ja sarvedega teksti kirjutada. Ajakirjaniku jaoks on poliitik huvitav materjal, infoallikas. Ajakirjanikel, kes poliitikaga tegelevad, Marju Lauristin: Mind väga häirib see, kui inimese on väga põnev elu. Imestan, et nii vähesed tunnevad pildi ja nimega ilmub lugu, mida ta tegelikult pole huvi parlamendiajakirjanduse vastu. Minu arvates ise kirjutanud. Ja see ilmub arvamuse küljel. Arva- on kõige põnevam töö just neil ajakirjanikel, kes mus on personaalne žanr. Mina olen siin puritaan, püüavad poliitikuid seal Riigikogu koridoris, han- mulle tundub, et ajakirjandus peaks selgesti erista- givad infot ja püüavad saada ka pihta sellele, mis ma persooni ja institutsioone. Nii nagu reklaam on poliitilistes koridorides tegelikult toimub. Minu ar- ajakirjanduslikust materjalist selgelt eristatud, peaks vates on see väga põnev, suur ja õilis töö. Ülevaade EAAS-i koosolekust 33

Marju Lauristin: Nüüd jõudsime tänase kõige tõ- nagu pikemalt. Aga kui ma hakkan millestki ise in- sisema teema juurde, mis ei ole ainult küsimus nustunult rääkima, siis nad jälle arvavad, et nüüd ajakirjanduse ja poliitika vahekorrast — kes keda ta ilmselt ilustab. usaldab või ei usalda —, vaid kuivõrd pädev, lä- binägev ja sisukas on ajakirjanduslava poliitikute Ammas Andres: Minu arvates ei ole meie poliiti- kritiseerijana. Ajakirjanduse ja poliitika vahekord: kaajakirjandus väärtuslik. Mind ennast köidab kul- kuidas see kummaltki tegijate poolelt tundub, mil- tuuri-, spordi- ja teadusajakirjandus palju rohkem, lisena poliitikute arvates see nende lava ajakirjan- leian sealt endale ja mõtetele rohkem tuge. Arvan, duses paistab? et raadios on poliitikasaated palju tugevamad, as- jatundlikumad. Televisioon on nõrk. Näiteks kui Barbi Pilvre: Vaatan iga päev meediakriitiku pil- minna „Foorumi“ saatesse, siis on seal kogu jutt guga, mis meil meediakünnise ületab — kahtlema- etteaimatav. ta on selles väga palju persoonikesksust ja emot- sioonikesksust. Suhteliselt vähe on keerulisemate Sulev Valner: Kui inimesed lähevad tagasi, kas nad asjade äraseletamist. Domineerivad uudismaailma siis vahetavad ka rolli või jäävad edasi endisesse iseärasused — teatav persoonikesksus, konfliktsus, rolli? Samas on isegi konkureerivatesse väljaan- mis uudiskriteeriumidesse on sissekirjutatud. Siin netesse minek tõelise rindejoone ületamine. Teise ongi ebakõla tegeliku poliitilise eluga, mis on pikk tööandja juurde minnes pead olema lojaalne ja ei protsess — eelnõudel on mitu lugemist, siis on pi- vii sinna teatud asju kaasa. Kui inimesed lähevad kalt parandusettepanekuid. Kas ajakirjanduse jaoks ajakirjandusest poliitikasse, siis on nad poliitikud. on see uudis või ei ole? Võib tunduda tühine ha- Aga Samost ja Raud olid ajakirjandusse tagasi tul- kata viiendat korda mingist parandusettepanekust les otsustanud deklareerida, et nad on nüüd uuesti uudist tegema. Aga samas võib see olla ühiskonna sõltumatud ajakirjanikud. Kuivõrd meil muud al- jaoks väga oluline. likat nende sõltumatuse kohta ei ole, peame neid uskuma. Marju Lauristin: Kas see, mis paistab ajakirjandusest, on adekvaatne selles suhtes, mida te reaalselt Barbi Pilvre: Ma olen tennisemängu õppinud ja teete ja tahate teha? kui nüüd vaatan mänge, mida kommenteerivad endised tennisistid, on see kohutavalt õpetlik. Sealt Madis Kimmel: Mis me Riigikogust põhiliselt näe- näeme, et professionaalselt ei saa kunagi kommen- me, on suletud ja avanevad uksed. Võib-olla oli teil teerida need, kes ei ole ise mänginud. uudishimu teada, mis seal suletud uste taga toimub, Ajakirjanduse ja poliitika mõistmisega on sama- seepärast läksite sinnapoole ust. Kas ajakirjanikud moodi, neid valdkondi saab sügavuti mõista ja neist suhtuvad teisse ka teistmoodi kui teistesse riigiko- kirjutada inimene, kes neid ka seestpoolt professio- gulastesse? naalselt tunneb ning on analüüsivõimeline. Nüans- se ei taba see, kes pole ise praktikas olnud. Ta räägib Viktoria Ladõnskaja: Tunnen küll, et ajakirjanikud lihtsalt kui huviline, aga ta ei ole professionaalne ega tahaksid minult nagu rohkem küsida, nad ootavad saa selleks. 34 Tants ajakirjanduse sihtkapitali ümber

Helle Tiikmaa

„Ajakirjanik,“ ütles suur Napoleon, „on iriseja, endas kandev ja oma töös kasutav. Ja mitte vähe- norija, nõuandja, valitsejate asetäitja, rahvuste tähtsana — kui palju aega on tal süveneda, järele õpetaja. Nelja vaenulikult meelestatud ajalehte mõelda, enesele teema selgeks teha, parim väljen- peab kartma rohkem kui sadat tuhandet tääki.“1 dusvorm leida. Ehk ajuti ka hinge tõmmata. Aeg on ajakirjanduses ja ajakirjanikule määravalt oluline, Eelmäng kuid ei saa unustada, et ajakirjaniku loomingust, ajakirjandusest, ei sünni ainult hetkekeskne uudis- Kuigi vildakast tõlkest tulenevalt, on ajakirjandust voog, vaid ka ajalugu. tihti nimetatud neljandaks võimuks2. Rõhk on seejuures alati sõnal „võim“ — ja seda on ajakirjan- Esimene tants: loomislugu dusel tõepoolest. Ajakirjandus võib kellegi karjääri luua või hävitada, mõne probleemi, üleilmsegi krii- Loomeinimeste toetussüsteemi üle hakati Eestis si tekitada või lahendada, panna lugejat/kuulajat/ arutlema samal ajal kui oma riiki üles ehitama — vaatajat mõtlema olulisest või ebaolulisest, koguni 1919. aastast. „Kui Eesti kultuuri ja kunstiloomingut mõtlemist välja lülitama. Ainult sõna ja pildi jõuga tahetakse elustada ning tõsta, siis ei saa läbi riikliku maailma muuta. Muide, seda sõltumata sellest, kas toetuseta. Meie kirjandus, kujutav kunst ja muusika tegemist on kvaliteetse ajakirjanduse, tabloidajakir- peab edasi känguma, kui ta saatuse hooleks jäetak- janduse või ajakirjanduslaadse meediaga. Muutuse se. Meie rahvas on selleks liiga pisike, et eraviisil ja mõju väärtus sõltub kvaliteedist. Nagu iga muu suurt andisid kasvatada ja ülal hoida. Ta võimaldab loovala, nii on ka ajakirjanduse kvaliteet sõltuvuses tulevikus ainult asjaarmastajaid, diletante,“ seisab inimesest, kes sellel alal loob — ajakirjanikust. Kui Postimehes näiteks 1920. aastal.3 Valmis kohesteks õpetatud, kui laia maailmamõistmisega, kui oskus- otsesteks toetusteks ei olnud ühiskondlik mõte sel lik ta on. Kui vaba oma valikutes. Millest ja kellest ajal veel mitte — ei riigi, majanduse ega tegelikult sõltuv. Millistele reeglitele alluv. Milliseid väärtusi ka loomeinimeste endi poolt. Kuid mõte arenes, arutelu andis aru ja loomeinimesed organiseerusid 1 „A journalist,“ said the great Napoleon, „is a grumbler, a censurer, a — muu hulgas sündis ka mitu seni säilinud loomelii- giver of advice, a regent of sovereigns, a tutor of nations. Four hostile tu: Ajakirjanikkude Ühing 1919. (1925. aastast Ees- newspapers are more to be feared than a hundred thousand bayonets.“ 4 David Randall. The Universal Journalist. CapeTown: University Cape ti Ajakirjanikkude Liit), Eesti Arhitektide Ühing Town Press, 2000. Autori tõlge. 2 Sellekohase väite algne sõnastus pärineb Thomas Carlyle’ilt, kes oma- 1921., Eesti Kirjanikkude Liit ja Eesti Kujutavate korda tsiteerib Briti poliitikut Edmund Burke’i: „Burke said there were Kunstnikkude Keskühing 1922., Eesti Akadeemili- Three Estates in Parliament; but, in the Reporters’ Gallery yonder, there sat a Fourth Estate more important far than they all.“ („Burke ütles, et ne Helikunstnike Selts 1924. aastal. Eesti Näitlejate parlamendis on kolm seisust; kuid taamal reporterite rõdul istus nel- Liit ehk Kutseliste Teatritegelaste Ühing eksisteeris jas seisus, olulisem kui ükski muu.“ Autori tõlge.) Thomas Carlyle (19 May 1840). „Lecture V: The Hero as Man of Letters. Johnson, Rousseau, juba aastast 1917. Burns“. — On Heroes, Hero-Worship, & the Heroic in History. Six Lec- tures. Reported with emendations and additions. London: James Fraser, 1908, lk 392. OCLC 2158602. „Fourth Estate“ tähendab neljas seisus 3 Kirjanikkude palgaküsimus. — Postimees, 1920, 14.(1.) jaanuar. (esimesed kolm on vaimulikud, aadlikud ja lihtkodanikud), kuid termi- 4 Eesti Ajakirjanike Liit on vanadest loomeliitudest ainuke, mida ei ole nit tõlgitakse tihti „neljas võim“, viidates võimude lahususe printsiibile, praeguses Eesti Vabariigis ametlikult loomeliiduna tunnustatud (vt. kus kolm esimest oleks seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim. http://www.kul.ee/et/loomeliidud). Helle Tiikmaa 35

Võttis siiski mitu aastat, et poliitikaveskid jahva- Ühelt poolt austas, teisalt ka kartis. taksid arusaamu ning teemat niikaugele, et reaalselt Kuna selle artikli teemaks pole vaid 1925. aas- toimiv kultuuritoetuste struktuur kokku leppida ta seadus, ei hakka siinkohal laskuma vaidluste ja ning seadusetähte kinnistada. Kultuurielu seaduste- põhjenduste detailidesse. Märgin, et peamiselt looga reguleerimise jaoks mitmeti murrangulise 1925. deti sihtkapitali toel ajakirjanduse taset tõsta, „et aasta alguses valmis ka Eesti Kultuurkapitali seadus. nad ei satuks nii kergesti mammona kitsaste huvide Milliseid alasid just nii väärtuslikuks, vajalikuks mõrda, vaid teaks: vaimline kapital on väärtus, mil- ja toetust vajavaks valida, oli ka seaduse esimese leta majanduslik kapital edasi ei saa“.9 tegemise ajal vaidlusteema. Lõpuks jäid seadusse oma sihtkapitaliga sisse nii sport kui ka ajakirjandus. Jüri Uljas tsiteerib oma Et kultuurkapitali seaduse algatajail algul mee- kaasaegseid kultuurkapitali esimesest eluperioodist les mõlkus vaid loov vaimline kultuur (mis meie nii: oludes end ära ei tasu, aga milleta rahvas kul- tuurrahvas olla ei saa [---].5 Võimalik isegi, et kultuurkapital just sellepärast viimaks eluõiguse omandas, et tema osanikuks Nelja ala valik osutus kergeks: kujutav kunst, kir- said niisugused kõigile arusaadavad ja tarvili- jandus, näitekunst, helikunst. Sport kui kultuuriala kud asjad nagu kehakultuur ja ajakirjandus.10 pääses sisse viiendana, kuigi mõnda aega arutati vaid male kui kultuurilise spordiala ümber. Jutuks oli ka karskustöö sihtkapital, kuid reaalselt preten- Teine tants: argipäevane deeris kuuenda sihtkapitali kohale toonase ajakir- perekonnavalss janike liidu ettepanekul ajakirjandus. Tõsi, mõnegi arutleja arvates võinuks ajakirjandus jagada ühist Kultuurkapitali seadus nägi esimese ülesandena potti kirjandusega. Kultuurkapitali seaduse aruta- ette luua, toetada ja üleval pidada asutusi, mis mise kohta on Juhan Luiga andnud karmisõnalise tegelesid kunstide või teaduse populariseerimise, ja paljastavagi hinnangu: edendamise ja tutvustamisega, ka kunstilise hariduse andmise, rahvahariduse tõstmise ja kehakul- Riigikogus valitses üldiselt peaaegu ükskõikne tuuri arendamisega. Järgmisele kohale paigutati et- meeleolu kultuurkapitali arutamisel. Pahempool- tevõtmiste ning isikute toetamine.11 Ajakirjanduse sed kaitsevad kunsti ja ilukirjandust. Rk. l. (Rii- sihtkapitali põhimääruses täpsustati ülesannet: a) gikogu liige — H.T.) Jonas sädistab kui ööpik ilu- edendada ja tõsta ajakirjanikkude kutseharidust, kirjanike auks, — aga Riigikogu enamust huvi- b) kirjastada albumeid ja publitsistliku iseloomuga tab enam sport ja ajakirjandus.6 perioodilisi väljaandeid, c) määrata reisistipendiu- me ande- ja teenerikkamatele ajakirjanikkudele, Mihkel Aitsami väitel hoidis Riigikogu huvi aja- d) toetada vanu ja töövõimetuid ajakirjanikke, e) kirjanduse juures ka toonane ajakirjanike liit, Rii- anda toetust vanemate ajakirjanikkude surma pu- gikogu tööd kajastavate ajakirjanike ja parlamenti hul nende puudustkannatavatele perekondadele, f) kuuluvate ajakirjanik-poliitikute kaudu.7 Teisalt jäädvustada tähtsamate ajakirjanikkude mälestust, väidab Rasmus Kangro-Pool 1927. aastal Päevalehes g) luua sidemeid Eesti ja väljamaa ajakirjanduse hoopis, et ajakirjandussihtkapital Riigikogu heldu- tegelaste vahel, h) määrata tööstipendiume suu- sest lisati ning selle alal inimestel endil mingit rolli remate publitsistlike teoste kirjutamiseks.12 Igal polnud.8 Riigikogu teadis, et ajakirjandus on jõud. kapitalil oli siis, nagu nüüdki, oma jagajate ring

5 Rasmus Kangro-Pool. Kultuurkapitali seadus muutmisel? — Päevaleht, 9 J. Luiga, 1925. 1927, 12. veebruar. 10 Jüri Uljas. Eesti Kultuurkapital 1921–1941. Tallinn: Eesti Kultuurka- 6 Juhan Luiga. Kultuurprobleemid: Kultuurkapital: Kirjandus ja ajakir- pital, 2005. jandus. — Vaba Maa, 1925, 27. veebruar. 11 Eesti Kultuurkapitali seadus SK VI 1938, 2, 6. RT 1925, 7 Mihkel Aitsam. Kümme aastat: Tagasivaade Eesti Ajakirjanike Liidu 27/28, 4. https://www.hm.ee/Haridusseadused-1918–1940/ tegevusele. — Õitsituled, 1929, nr 8, lk-d 121–125. hsscan/1925kultuurikapital1938.pdf. 8 R. Kangro-Pool, 1927. 12 Waba Maa, 1925, 21. märts. 36 Tants ajakirjanduse sihtkapitali ümber ehk toona siis valitsus. Ajakirjanike sihtkapitali kapital seisab kõigist teistest sihtkapitalidest mit- valitsus moodustati Ajakirjanike Liidu ja ajalehte- mekordselt taga nõnda, et sealt jätkub mõneküm- de toimetuste esindajatest, kes ajakirjanike huvisid nekrooniseid toetusi ainult haigetele ja õnnetu- kultuurinõukogus kaitsesid ning eelarvete koosta- sist tabatuile. [---] Meile seatakse küll suuri nõud- misel osalesid.13 misi, kuid üldkultuurilisi kohustusi meie vastu Ajakirjanduse sihtkapitalist jagati selle 16 eksis- ei tunne ükski enesel olevat kõige vähemalgi teerimisaasta jooksul esialgu raha pigem ajakirja- määral.17 nike kutseoskuste parandamiseks ning välismaal õppimiseks, aga ka eluoluga tutvumise reisideks. Talle sekundeeris samas Arno Raag: Jaan Lintrop selgitas 1926. aastal: Kultuurkapitali loomisest saadik teotseb ka Aja- Ajakirjaniku amet on õpitav nagu teisedki, aga kirjanduse sihtkapital, kuid see on ikka jäänud isegi kui pooldada arvamist, et seks peab sündi- vaeslapse ossa. Selle käsutada on alati olnud nii- ma, eeldab ta ometi paljude kogemuste tagavara. võrd väikesed summad, et sealt ei piisa isegi kor- Oskus omandatakse küll kõige paremini toime- ralikkude pensionide maksmiseks, kõnelemata tuse toas nagu käsitöölinegi õpib ameti töökojas, stipendiumidest ja toetustest töötavaile aga teadmisi ja kogemusi kogutakse väljaspool ajakirjanikele.18 [---] See oleks eeskätt teostatav kultuurkapitali ajakirjanduse sihtkapitali arvel.14 Koos nõukogude korra sissemarsiga tulid ka muutused ja jäädi lõpuks ilma sellestki piskust, Aasta hiljem seisab Päevalehes: kuigi nii mõnedki loomeinimesed lootsid seniseid struktuure uue juhtimise või uue nimetuse all säi- Aga ajakirjanduse välismaa õppereise on soovi- litada. Postimees kajastas juba 1940. aasta juulis tanud ja vägagi tarvilikuks pidanud koguni meie Riigivolikogu liikme Semperi seisukohta: praegune valitsus, mõnest teisest rääkimata. [-- -] Ajakirjaniku tähtsamaks õppimise vahendiks Meie teame ka, kuidas seda enam heategevuse ongi reisimine, võõraste oludega ja rahvastega maski kandis meie ametlik kultuurpoliitika. tutvunemine oma silma abil ja tuleb aina kahet- [---] Või võtke meie kultuurkapital, mis küll kaht- seda, et meil seni võimalused on puudunud se- lemata on ka head teinud, et ta meie kultuurite- da vahendit kasutada.15 gelasi pole lasknud päris nälga surra. Aga kogu selle asutise organisatsioon oli selline, et kõik Reisistipendiumid olid eriti tarvilikud sellegi tõt- need pikad aastad läbi kõik kirjanikud, kunst- tu, et Eesti lehtedel-ajakirjadel polnud toona välis- nikud, teatritegelased, heliloojad pidid end tund- korrespondentide võrku. Hiljem hakati maksma ka ma mingi tülika armualusena.19 muud sorti toetusi — haiguste, matuste ja pensionide tarbeks. Ajakirjanike organisatsioon ehk Ajakir- Niinimetatud klassikalised kaunid kunstid — janikkude Liit sai samuti kultuurkapitalist rahalist teatrid, muusikaorganisatsioonid, kirjanike ja tuge, muu hulgas näiteks liidu liikmetele mõeldud kunstnike liit ja muud ühingud — allutati Kuns- enesearendusfondi jaoks ning ka ajakirjanike kodu tide Valitsuse kaudu Eesti NSV Rahvakomissaride tarbeks.16 Priisata sihtkapitalil rahaga polnud, mis Nõukogule. Ajakirjanike Liit muudeti ametiühin- tekitas omajagu paksu verd. Oskar Mänd kurtis guks ning sulatati Ametiühingute Keskliitu. Kul- Õitsituledes: tuurkapital kui selles süsteemis tarbetu instrument likvideeriti ametlikult 24. aprillil 1941. Aga samal ajal kultuurkapitali ajakirjanduse siht-

17 Oskar Mänd. Ajakirjaniku kiri kahekümneaastasele Vabariigile. — 13 M. Aitsam, 1929. Õitsituled, 1937, nr 15, lk-d 14–16. 14 Jaan Lintrop. Avalikust arvamisest. — Õitsituled, 1926, nr 5. 18 Arno Raag. Eesti ajakirjandus ja ajakirjanik. — Õitsituled, 1937, nr 15, 15 Võitlus kultuurkapitali ümber. — Päevaleht, 1927, 25. oktoober. lk-d 52–55. 16 J. Uljas, 2005. 19 Läbirääkimised natsionaliseerimise üle. — Postimees, 1940, 24. juuli. Helle Tiikmaa 37

Kolmas tants: läve taha külma esialgsest eelnõust parem. [---] Kultuurkapital võitis ilmselt ka sihtkapitalides.23 Kultuurkapitali kodulehelt võib lugeda, et selle arengus eristuvad neli etappi. Kolm neist on pai- Uues seaduses ajakirjanduse sihtkapitalile kohta gutatud esimese eluperioodi sisse, neljas siis kaas- ei jagunud, sest tolle hetke poliitilistes võitlustes jäid aega ja kestab seni. Viimase etapi alguseks on ühelt peale need, kes toetasid selle mittetaastamist. poolt 1994. aasta, kui seadust uuesti läbi jahvatama Ukse taha ei visatud vaid ajakirjandust üksi, väl- hakati. Teisalt annab väide, et „analoogselt esimese, ja jäid ka kehakultuur ja vabaharidus. Veel aprillis 1925. aastal vastu võetud seadusega tuli ka uue sea- üheksa sihtkapitali tulekut lubanud24 kultuurimi- duse vastuvõtmiseks läbida pikk ja keeruline tee“,20 nister Paul-Eerik Rummo kinnitas mais seaduseel- mõista, et aastanumber on tinglik ning eellugu pikk, nõu teist korda Riigikogule esitledes: alates enne iseseisvuse taastamist. Teatriliidu konverentsil püüne pealt maha öeldud, läks arutelu laia Niisugune sihtkapitalide spetsifikatsioon on eel- ringi ja paljude ettepanekute avalikustamise plats nõu autoritele igati vastuvõetav. Me toetame se- oli taas kord ajakirjandus — esirinnas Sirp. Miks da lähenemist.25 seda teemat oluliseks peeti, selgitas Tõnis Rätsep: Seaduseelnõu teisel lugemisel pragas sportlase Kultuurkapitali seadus on kahekordne seadus: taustaga Riigikogu liige Ilmar Pärtelpoeg: kultuuriseadus ja majandusseadus. [---] Et kultuur on pinnas, millele kasvavad haridus, ma- Teatavasti on kultuuril väga palju definitsioone jandus ja poliitika — on tegemist riigi põhilise ja üks neist oli aluseks võetud esialgses Kultuur- alusseadusega.21 kapitali seaduse eelnõus. See ühtis sellega, mis ilmselt oli ka enne sõda Kultuurkapitali puhul 1991. aasta jaanuaris loodi kultuurkapitali taasta- kehtinud. Pärast töötlemist kultuurikomisjonis26 mise nõukogu, mis pidi ühte põimima seadusandli- tõmbus see väga kitsaks, praktiliselt ainult nn ke, täidesaatvate ja finantseerivate organite mõtted kaunite kunstide peale ja isegi kitsamaks, kui on ja teod: klassikaline kaunite kunstide mõiste. Kas ei oleks õigem, kui me ristiksime selle Kultuurkapitali, Et E. Kultuurkapitali seadus on viiskümmend kust on välja jäetud näiteks ajakiri Looming, rää- okupatsiooniaastat unustuses olnud, ei tähenda kimata kehakultuurist või rahvaharidusest või see seaduse juriidilise kehtivuse tühistamist ning nn vabaharidusest, Kunstikapitaliks?27 teda tuleb rakendada kooskõlas olemasolevate võimalustega. Seaduse taastamisele asumine eeldab poliitilist kokkulepet Eesti ühiskonnas.22 23 Kultuurkapitali ajalugu: http://www.kulka.ee/meist/kultuurkapitalis. 24 Kultuurikapitalist. — Vaba Eestlane, 1994, 12. aprill. 25 VII Riigikogu stenogramm, IV istungjärk. Kolmapäev, 11. mai 1994, Kui eelmisel korral võttis kokkuleppimine aega kell 14:00. Kultuurkapitali seaduse eelnõu teine lugemine. 26 Kultuurikomisjoni istungi protokoll 3. maist 1994. Sulev Alajõe: kuus aastat, siis seekord saadi mõnevõrra kiiremi- Mind häirib mõiste kultuur – asendada kunstiga. Paul-Eerik Rummo: ni toime. Seadusega sai Kultuurkapital taas elule Ajakirjandus, vabaharidus ja kehakultuur ei mahu kunsti alla. Sulev Alajõe: Mõned valdkonnad reguleeritud teiste seadustega ja ei peaks 1. juunil 1994. aastal ja reaalselt tööle 1995. aastal. selles olema. Olen teinud ettepaneku ajakirjandus, kehakultuur ja vabaharidus sihtkapitalide seast välja arvata. Rein Veidemann: Kultuuri Kultuurkapitali kodulehel väidetakse: asemel kunstikultuur – kaunid kunstid ja nende uurimine. Paul-Eerik Rummo: Vabahariduse ja kehakultuuri väljajätmist põhjendada ei saa. Ajakirjandus muutunud turunähtuseks – see tõesti ei mahu sellesse Kultuurkapitalile tuli pikk taastamisperiood ka- ritta. Arvo Vallikivi (Valton): Pooldan vabaharidust, ajakirjandus on suks. Seaduse vastuvõtmise ajaks olid mitmed kommertstegevus. Vardo Rumessen: Mida rohkem sihtkapitale, seda vähem raha. Kultuurkapital tippkultuuri toetamiseks. Ei poolda vaba- arusaamad edasi arenenud, seetõttu tuli seadus hariduse, kehakultuuri ja ajakirjanduse jätmist. Mati Hint: Ajakirjan- dus on küsimärgiga. On kommertslikku, aga on ka muud, mis vajab toetust – küsimus, kas just kultuurkapitalist. Ülo Vooglaid: Sihtkapita- 20 Vt Kultuurkapitali ajalugu: http://www.kulka.ee/meist/kultuurkapitalis lid võiksid jääda kaunite kunstide päralt. 21 Elle Anupõld. Kas taastame Eesti kultuurkapitali? - Sirp, 1991, 11. jaa- Hääletus: 6 komisjoni liiget ajakirjanduse väljajätmise poolt. nuar. 27 VII Riigikogu stenogramm, IV istungjärk. Kolmapäev, 11. mai 1994, 22 Üleminek Eesti Kultuurkapitalile. — Sirp, 1991, 1. veebruar. kell 14:00. Kultuurkapitali seaduse eelnõu teine lugemine 38 Tants ajakirjanduse sihtkapitali ümber

Kultuurikomisjoni liige Arvo Vallikivi (Valton) Ka ei olnud sisseseatud struktuur sugugi ühemõtte- esitas juba teisel lugemisel põhjenduse, mis on jää- liselt kõrgkultuuri toetav. Tegelikult kinnistati sea- nud lausa müütilise visadusega kehtima: dusega vastuoluline põhimõte: ühest küljest kaunid kunstid ja soov, et kultuurkapital taanduks kunsti Miks jäi välja ajakirjandus? Jäi välja sellepärast, raamidesse, teisest küljest aga rahva omaalgatusli- et ajakirjandus on valdavalt praegu ja üldse meil ku tegevuse toetamine ja sellega seoses regionaalse ja mujal äriline ettevõtmine. Kultuurkapitali kait- põhimõtte järgimine, mis ilmnes rahvakultuuri ja set vajaksid nimelt just kultuuriväljaanded, kehakultuuri sihtkapitali puhul.32 [---] ning need ajakirjad, ajakirjanduse tegijad peaksid saama oma toetusi sihtkapitalidelt juba Neljas tants: võitlus tuuleveskitega vastava kunstiala alt.28 Kultuurkapitali seadus ilma ajakirjanduse sihtkapi- Ajakirjanduse üle rohkem ei arutletud, küll aga talita võeti vastu 1994. aasta juunis ja hakkas keh- suudeti enne seaduse vastuvõtmist parandusette- tima juulikuust. Alles peaaegu aasta hiljem võttis panekuga üle läve pressida rahvakultuur, nii et lõ- Ajakirjanike Liit end kokku ja asus muutmisette- puks said eluõiguse seitse sihtkapitali. Ülesanded panekuid tegema. Algas nii-öelda palvekirjade pe- saab jagada kaheks: ühelt poolt toetada projekte, riood. uurimusi ja ala ennast ning teisalt isikuid.29 Pianist, Veel ametis olev esimees Märt Müür Ajakirjanike muusikateadlane ja poliitik Vardo Rumessen sõnas- Liidu X kongressil: tas seadusesse valatud arusaama nii, et tehtud otsus formierakonna/ muudatusettepaneku põhiargument on suuremate edasikaebamisele enam ei kuulu ja ajakirjandus, ka summade laekumine ja et sellega tegeleksid spordiala inimesed.“ Rii- gikogu kultuurikomisjoni istungi protokoll nr 53, 11. jaanuar 1996. tippajakirjandus, kultuuralana midagi väärt ei ole: Talvi Märja: „Mina pooldan kehakultuuri ja sporti.“ Avo Viiol: „Ei ole võimalik seaduses määratleda, mis on kehakultuur ja sport.“ Tõnis Lukas: „Kui me kirjutame seadusesse kehakultuur ja sport — milline Tihtipeale arvatakse, et Kultuurkapital peab toe- on siis tõenäosus, et tippsport ei hakka võimutsema?“ Riigikogu kul- tama erinevaid kultuurivaldkondi. Ometi on sea- tuurikomisjoni istungi protokoll nr 58, 17. jaanuar 1996. Talvi Märja: „Kõigepealt, mis puutub sellesse, et uus sihtkapital tuleb juurde ilma duses täpselt sätestatud, et mõeldud on erinevaid kaasavarata, ei vasta tõele. Tubaka- ja alkoholiaktsiis tuleb ju juurde.“ kunstivaldkondi (erandiks rahvakultuur), seega Paul-Eerik Rummo: „Ma ei nõustu sellega, et aktsiisi maht on nagunii tõusnud. See on ainult õnnelik juhus, et tänavu nii on. Mina arvan, on Kultuurkapitali otseseks ülesandeks toetada et kes tahab liituda, peab kaasa tooma oma tuluallika.“ Talvi Märja: eelkõige tippkultuuri. Seetõttu oleks mõeldama- „Keegi ei taha selle seaduse venitamist. Mina pooldan, et see homme vastu võetaks.“ (Eesti Riigikogu arhiiv 4.217. Toimik 2–13.)VIII Rii- tu lisada senistele veel mõni sihtkapital. Ei kuju- gikogu III istungjärgu täiskogu korralisel istungil (18.01.1996) ütles Jaak Allik: „Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise tingisid vajadus ta hästi ette, mõni sportlane või ajakirjanik hak- kehakultuuri ja spordi sihtkapitali järele ning vajadus lahendada Kul- kaks otsustama erinevatesse kunstivaldkonda- tuurkapitali tegevusega seotud probleeme [---] Kehakultuuri ja spordi 30 sihtkapitali loomise kaheksanda sihtkapitalina Kultuurkapitali raames, desse puutuvaid küsimusi. nagu see oli ka enne 1940. aastat kehtinud Eesti Kultuurkapitali seaduses, tõstatas terve hulk Eesti tuntud kultuuri- ja sporditegelasi oma kirjas Riigikogu esimehele, härra Toomas Savile ja Riigikogu kultuuri- Elu näitas, et kui on poliitiline tahe, siis luuakse komisjoni esimehele, härra Tõnis Lukasele eelmise aasta aprillis, tehes juurde sihtkapitale ning antakse neile koht otsusta- ettepaneku algatada seaduseelnõu kehakultuuri ja spordi lülitamiseks 31 Kultuurkapitali sihtkapitalide koosseisu.“ [---] Elmar Truu: „Ma arva laua taha — spordile praotati ust 1996. aastal. van, et möödunud nädalal te lugesite Eesti Päevalehest, kus avaldati, et Kultuurkapital jagas toetusi kultuurile, et jagati pensione, stipendiume. 28 Ibid. Kui te seda nimekirja vaatasite, siis te ei leidnud sealt eesti kultuuri 29 Eesti Kultuurkapitali seadus – Riigi Teataja, 1994, I, 46, 772 väga silmapaistvaid esindajaid, tänaseid pensionäre, te ei leidnud Jo- § 2. Kultuurkapitali ülesandeks on: 1) toetada kunstide edendamise, hannes Kotkase nime, te ei leidnud August Englase nime, ei leidnud tutvustamise ja populariseerimise projekte, kultuurialaseid teadusuu- Heino Lipu nime jne. See näitab, kui tähtis on viia Kultuurkapitali ringuid ning soodustada kunstide ja rahvakultuuri arengut; 2) toetada koosseisu kehakultuuri ja spordi sihtkapital, et hakataks mõistma, mingil kultuurialal silma paistnud kunstitegelasi, kunstitegelaste sur- kui suur väärtus on Eesti riigile olnud meie spordi suurkujud, kõige ma puhul nende perekondi; 3) toetada mingil kultuurialal andekaid paremad eesti kultuuri esindajad maailmas. [---] Ei saa olla suuremat ja arenguvõimelisi isikuid ning võimaldada neile enesetäiendust; 4) kultuurkapitali kui on tervis, terve inimene nii vaimselt kui füüsiliselt. toetada kunstitegelaste mälestuse jäädvustamist§ 10. Sihtkapitalid. (1) Seetõttu oleks väga tarvis, et kehakultuuri ja spordi sihtkapitali juures Kultuurkapitali koosseisu kuuluvad sihtkapitalid järgmistele kultuu- hinnataks nende inimeste tööd, õpetajate, treenerite, kasvatajate, spor- rialadele: 1) kirjandus; 2) helikunst; 3) kujutav ja rakenduskunst; 4) diteadlaste tööd, kes on loonud aluse, et oleks terve laps, oleks terve arhitektuur; 5) näitekunst; 6) audio-visuaalne kunst; 7) rahvakultuur. inimene.“ Seaduse vastuvõtmise poolt 63 liiget. http://stenogrammid. 30 Vardo Rumessen. Mis on kultuurkapital. — Kultuurileht, 1995, 13. ok- riigikogu.ee/et/199601181000#SND-890082842. toober. 32 Jüri Uljas. Eesti Kultuurkapital — eeskujud ja lahendused. Sirp, 2012, 31 Riigikogu kultuurikomisjoni istungi protokoll nr 51, 8. jaanuar 1996. 23. august. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-kultuur- Paul-Eerik Rummo: „Ma kordan veel kord, et meie fraktsiooni /Re- kapital-eeskujud-ja-lahendused/. Helle Tiikmaa 39

Kui täna tuleb otsuste vastuvõtmise aeg, siis siin päriskirjandus, ajakirjanikena alustas enamus on ka üks projektikene/seaduse parandusettepa- meie kirjanikke, aga ka riigimehi. [---] Vaatama- nek valmis. Ehk tänane kongress annab teada ta korduvatele taotlustele on praegusest Kultuur- valitsusele ja parlamendile, et me siiski oleme kapitalist ajakirjanduse sihtkapital välja jäänud. olemas ja selline valdkond vajaks ka suunitletud Seda on põhjendatud üsna veidra väitega: ajakir- finantseerimist teatud ürituste läbiviimiseks, mit- jandus on niigi rikas, sest seal liigub palju raha! te ülalpidamiseks.33 [---] Rikas võib olla mõne ajakirjandusväljaan- de omanik, rikas võib olla ka mõni üksik ajakir- Ettepaneku saata kiri Riigikogu kultuurikomis- janik. [---] Meie, allakirjutanud, palume tungi- jonile ning kultuuri- ja haridusministeeriumile, et valt muuta praegu kehtivat Kultuurkapitali sea- ajakirjandust kui olulist kultuurivaldkonda siiski dust ja viia sinna sisse järgmine parandus: luua oma sihtkapitaliga tunnustataks, kiitis kongress kultuurkapitalis ajakirjanduse sihtkapital.36 heaks küll.34 Kuid kuna samal ajal heideti senisele esimehele ja juhatusele ette liidu võlgadesse vajuda Kokku pani ettepanekule käe alla 280 inimest, laskmist ning liidu etteotsa valiti uued inimesed, jäi mis paberil allkirjade kogumise ajajärgul polnud otsuse teoks tegemine juba teiste teha. sugugi väike arv. Eriline edu seda katset ei saatnud — 27. juunil Seadusemuudatust rahvaalgatusega liikvele siiski 1995 soovitas kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lu- ei saanud, vaja läks poliitilist esitajat.37 Ambrasuuri- kas uuele Ajakirjanike Liidu esimehele, et ajakirja- le viskus Arengupartei fraktsioon. Nii jõudis ettepa- nikud üritaksid oma ettepaneku panna ühte potti nek Riigikogu lauale ja võeti arutleda. Kultuuriko- sportlastega, kelle huvides seaduse muutmist kul- misjon murdis pead, milleks ikkagi sihtkapitali vaja tuuri- ja haridusministeerium just ette valmistab: oleks — koolitusteks ehk, sest ajakirjanduse tase nõrgapoolne. Kas kultuuriajakirjandus kannataks, Komisjon saab muidugi käsitleda ka teie ettepa- kui ka muu ajakirjandus eraldi sihtkapitaliga mee- nekut, aga ikka alles siis, kui kultuurkapitali sea- potile ligi pääseks? Kas eraomanike äril tegelikult duse muutmise seadus on Riigikogu menetluses. ikka ongi mingit abi vaja? Kuivõrd tahab Ajakirja- Sõjaeelse kultuurkapitali sihtkapitalide loetelus nike Liit hoopis rahamaiust oma taskusse? Hääle- olid tõesti ka ajakirjandus ja sport, kui enesest- tamisele pani komisjoni esimees Tõnis Lukas kaks mõistetavail põhjustel puudus sealt audiovisuaal- varianti — menetlusest välja või Riigikogu saali. ne kunst. Selle sihtkapitali kaudu on kaudselt ka Nelja poolthäälega ühe vastu ja ühe erapooletu juu- ajakirjandus siiski esindatud.35 res lükati eelnõu komisjoni laualt maha.38 Teisiti ei

36 Eesti Ajakirjanike Liidu pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigi- Kaudset esindatust Ajakirjanike Liit siiski piisa- kogu poole, 26. juuni 1996. —EAL-i arhiiv. vaks ei pidanud ja järgmise sammuna püüti massiga 37 Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. läbi murda. 1996. aasta suvel võtsid liidu liikmed 38 Riigikogu kultuurikomisjoni istung nr 107, 8. oktoober 1996, Krista kokkutulekul vastu pöördumise teksti, millele see- Kilvet: „Ei tahaks nõustuda Jaak Alliku saadetud seisukohaga, mille kohaselt ajakirjanduse lisamisel Kultuurkapitalile väheneks kultuuri- järel üle Eesti kõigilt elualadelt allkirju koguti. ajakirjanduse toetamine. Ajakirjandus tervikuna on ju ikkagi kultuurivaldkond.“ Paul-Eerik Rummo: „On kindlasti kultuurivaldkond. Kuid ajakirjandus on samaaegselt ka äritegevuse liik ja selles osas võrreldav Eesti ajakirjandusel on meie kultuuris olnud olu- muu kirjastustegevusega. On suunatud kasumi teenimisele. Käsitleda samadel alustel teiste kunstidega ei ole siiski õige.“ Märt Kubo: „ [---] line osa. Ajakirjandus kandis vaimuvalgust igas- On sõnumi-, mitte analüüsikeskne see meie ajakirjandus praegu. See- se metsatallugi, ajakirjandus kasvatas rahvasti- tõttu võiks see kapital olla, ajakirjanikust pressitakse kõik välja, aga koolitamiseks talle raha ei anta. Puudub analüüs, käsitlus ja kontsep- ku eneseuhkust, aga tutvustas ka maailma kul- tuaalne seisukoht.“ Tõnis Lukas: „[---] koolituseks ei pea ilmtingimata tuurisaavutusi. Ajakirjandusest kasvas välja meie mööda Läänt ringi kolistama.“ Paul-Eerik Rummo: „Meediakolledž korraldas hiljuti kõrgel tasemel seminari Matkamajas, kõigile olid saadetud kutsed, kuid näiteks ETV ei tulnud üldse kohale, eramee- 33 Stenogramm, Eesti Ajakirjanike Liidu X kongress 19. mai 1995 lk. 9. diast siiski esindajad oli. Ei saa öelda, et ajakirjanikud kasutaksid kõi- EAL-i arhiiv. ki võimalusi.“ Talvi Märja: „Toetaksin eelnõu siis, kui näeksin otsest 34 Eesti Ajakirjanike Liidu X kongressi protokoll, 19. mai 1995 lk. 18. sidet ajakirjanduse sihtkapitali ja ajakirjanduse taseme tõusu vahel.“ EAL-i arhiiv. Paul-Eerik Rummo: „Eelnõu ei eelda lisalaekumisi Kultuurkapitalile, 35 Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Tõnis Lukase vastuskiri EAL-i seetõttu ei pea õigeks teiste kunstide arvelt ajakirjanduse toetamist.“ esimehele Toivo Tootsenile, 27. juuni 1995 nr 2–14. EAL-i arhiiv. Märt Kubo: „Aga kas Ajakirjanike Liit tahab sahtlit, kust raha võtta?“ 40 Tants ajakirjanduse sihtkapitali ümber arvanud ka üldkogu, kus hääled jagunesid 30–10.39 kirjanikke, rahastama olulisi teemasid, mida ei See ei jäänud küll Ajakirjanike Liidu viimaseks kiputa muidu tellima, toetama biograafiate jms katseks ajakirjanduse sihtkapitali või siis vähemalt väljaandmist, mida spordiajakirjanikud saavad selle teema arutamist taas elule ärgitada,40 kuid po- praegu endale lubada spordi sihtkapitali rahast. sitiivset tulemust ei järgnenud.41 2003. aastal soo- Samuti toetus erakorralise töö eest. Loomekrii- vitas kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles si ajal peaks toetama neid, kelle kadu oleks kul- kultuurkapitali muutmise ettepanekut tagasilükka- tuurilooliselt korvamatu. Samuti peaks toetama vas kirjas: „Ajakirjanikel on võimalus oma teemade sõltumatuid meediauuringuid.43 üle algatada avalikke sõnavõtte ja seeläbi valmistada ette põhjendus täiendava sihtkapitali loomiseks.“42 Kuid ka Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe Avalikku debatti siiski ei järgnenud. Peaaegu eduka sõnul peaks uus sihtkapital, kui seadust sel moel seadusemuutmise katseni läks üksteist aastat. muuta otsustatakse, katma kõik samad suunad, mis 2007. aasta jaanuaris lootis Ajakirjanike Liidu 1925. aasta seadus: selle perioodi esimees Marica Lillemets, et ettevõt- mine, mida juba mitu liidu esimeest on ajanud, te- [---] ajakirjanike kutsehariduse arendamine, vä- mal lõpuks õnnestub: liskomandeeringud ja rahvusvahelised suhted, albumite ja perioodiliste väljaannete toetamine, Sihtkapital peaks toetama eeskätt ajakirjanikke stipendiumid, preemiad jms.44 — sõltumatuid, vabakutselisi ja/või uurivaid aja- Paar päeva hiljem edastas Äripäeva peatoimetaja Paul-Eerik Rummo: „Paistab, et Ajakirjanike Liit ei taju end tugeva organisatsioonina. Aga Kultuurkapital elab siiski peost suhu.“ Meelis Mandel väljaandjate-peatoimetajate vaate- 39 VIII Riigikogu stenogramm, IV istungjärk, 14. oktoober 1996. Tõnis Lukas: „Kultuurikomisjoni nimel teen ettepaneku arvata menetlu- nurga: sest välja Arengupartei fraktsiooni algatatud Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse eesmärk oli luua Kultuurka- pitali raames ajakirjanduse sihtkapital. Uue sihtkapitali loomist ei Minu meelest on tegemist mitte ainult mõttetu toetanud Eesti Kultuurkapitali nõukogu ega ka Vabariigi Valitsus. maksumaksja raha kulutamisega, vaid suisa oht- Kultuurkapitali seadus võimaldab praegu ajakirjanduse toetamist nii audiovisuaalse sihtkapitali kui ka teiste sihtkapitalide eraldiste kaudu. liku ideega, mis kahjustab vaba ja sõltumatu aja- Kultuurkapital on toetanud kultuuriajakirjandust päris suurte summa- kirjanduse arengut. Rahastada olulisi teemasid, dega, sest kultuuriajakirjandus on ajakirjandussfääri kõige vaesem lüli. Praegu koolitatakse maksumaksjate kulul Tartu Ülikoolis ajakirjanik- mida ei kiputa muidu tellima. Maksta kinni iga- ke. Asjast huvitatud saavad pöörduda nii Kultuurkapitali kui Avatud vaid ja lugejatele huvi mittepakkuvaid lugusid? Eesti Fondi poole toetuste saamiseks. Pealegi taotlevad ajakirjandus- väljaanded siiski kasumit.“ Aseesimees: „Tänan! Ma panen selle ette- Milleks? Ajalehes töötava ajakirjaniku puhul on paneku hääletusele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 Riigikogu liiget, puudub 39. Tuginedes Riigikogu kodukorra seaduse § 55 lõikele 1 teeb kõrvalt raha võtmine suisa keelatud, vabakutse- kultuurikomisjon ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Aren- line saab tänapäeval iga hea asja maha müüa. gupartei fraktsiooni algatatud Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Selle poolt on 30 saadikut, vastu on 10, [---] Toetada sõltumatuid meediauuringuid. erapooletuid ei ole. Seega on eelnõu nr 381 menetlusest välja arvatud.“ Maksta kinni uuringuid, mis näitavad meediat 40 Nt EAL-i poolt kultuuriministeeriumile koostatud seadusemuudatu- se eelnõu seletuskiri, 15. märts 2000: „Ajakirjandus on tsiviliseeritud tellijale meeldivas suunas? [---] Toetada ajakir- ühiskonna peegel. Ajakirjandus on vaieldamatu osa kultuurist ja seda janike õpinguid, sh välismaal. Sellega on see tõestab juba see fakt, et ka ajakirjanike töö on loov ja nende töö tu- lemuseks on looming, nagu seda on kirjanike ja teiste loominguliste lugu, et iga väljaanne leiab hetkel ka ise või- inimeste töö tulemus. [---] Seaduse muutmise eesmärgiks on võrdõi- maluse oma ajakirjaniku motiveeritud õppi- gustada ajakirjanduse osatähtsust kultuuris.“ — EAL-i arhiiv. EAL-i ettepanekud Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile ja minis- misvõimaluse rahastamiseks välismaal. Lisara- ter Urmas Paedale aastal 2003: „Ajakirjanikud on läbi aegade olnud eesti kultuuriloo talletajad; sportlaste innustajad ning nende saavutus- ha on muidugi tore, kuid kardan, et seda hak- te tutvustajad; kirjanike, kunstnike, heliloojate loomingu propageeri- kavad kasutama Ajakirjanike Liidu liikmed. jad trükisõnas, pildis ja meedias. Seepärast on loogiline, et Kultuur- kapitali juurde luuakse ajakirjanduse ja kommunikatsiooni sihtkapital, [---] Kõik kaunid kunstid, neid võib rahastada mis võimaldab keskenduda töömahukamatele projektidele.“ — EAL-i keskvõimu poolt küll, midagi hullu ei juhtu. arhiiv. 41 2000. aastal järgnes ettepanekule kaks järelepärimist vastuse saami- [---] Ajakirjaniku sõltumatus on kõige alus, en- seks septembris ja novembris enne kultuuriminister Signe Kivi vastust 27. novembril 2000, et Kultuurkapital rahastab ajakirjandust piisavalt kultuuriajakirjanduse toetamise kaudu, mistõttu seadusemuudatuseks 43 Ants Juske. Palmaru: Ajakirjanduse sihtkapital saab tekkida ainult põhjus puudub. — EAL-i arhiiv. koos lisarahaga, mis toob endaga kaasa muudatusi seaduses. — Eesti 42 Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese vastus EAL-i ettepane- Päevaleht, 2007, 15. jaanuar. kule. 11. august 2003. — EAL-i arhiiv. 44 Ibid. Helle Tiikmaa 41

da sidumine mingi väljaandevälise rahaandja- Peeter Ernitsa taktikat iseloomustati stiilis „lobitöö ga kabelimats.45 kestab, lootus pole kadunud, meil on palju sõpru“.50 Kõigutada veendumust, et ajakirjandus ei vaja roh- Toonane kultuuriminister Raivo Palmaru toob kem tuge, kui talle juba antakse, ei õnnestunud ka vajaduste kõrvale välja rahakotimured: kaude.

Pean ajakirjanduse sihtkapitali loomist väga va- Viies tants: lootusekübemed tuules jalikuks. Aga kindlasti ei ole õige luua see teiste sihtkapitalide arvelt, nii et Kultuurkapitali ole- Siiski, siiski — kui ajakirjanduse sihtkapitali toetu- masolev eelarve jagatakse mitte enam seitsme, se jutud justkui vaibusid, tehti teistmoodi edusamm. vaid kaheksa sihtkapitali vahel. Ajakirjanduse Pärast mõnekuulist ideekandmise aega sündis 2009. sihtkapital saab tekkida ainult koos lisarahaga, aasta alguses Juhan Peegli stipendium, ämmaeman- mis tähendab muudatusi alkoholi- ja tubakaakt- daks Ajakirjanike Liidu juhatuse liige Barbi Pilvre. siisi ning hasartmängumaksu seadustes. Ühtla- Sünnile aitas kaasa ka Kultuurkapital, kustkaudu si tuleb muuta Kultuurkapitali seadust, kirjuta- raha saadigi. Sissepääsuna kasutati kirjanduse siht- des sinna sisse ajakirjanduse.46 kapitali, lõpuks oli ju osa nimetusest ühine. Samuti polnud vähetähtis, et selle sihtkapitali nõukogus lei- Palmaru katsed kultuuriministrina seadusemuu- dus toetajaid. Kaks aastat oli „kõigil, kes peavad end datusi parlamenti viia lõppesid koos tema ametist ajakirjanikuks“51 võimalik taotleda aastast stipen- lahkumisega aprillikuus. Nii polnud Ajakirjanike diumit „kvaliteetsele loomingulisele ajakirjandus- Liidu esimehel Lillemetsal võimalik 2008. aasta projektile, mida ei toeta ajakirjandusettevõtted ega kongressil liikmetele rõõmusõnumit teada anda, turg“. 52 Mitme taotleja seast valis ekspertžürii välja sest eelnõu oli küll valmis, kuid käiku päriselt ei kaks stipendiaati. Sündis dokumentaalne lähiajaloo läinud.47 uurimus ja majandusteabe portaal. Siis, aastal 2011, Ametist lahkuva juhatuse aruandes seisab: keerati kraanid kinni, soovitades esitada ettepanek luua ajakirjandusele oma sihtkapital.53 Sihtkapitali osas avanevad paremad võimalused Möödunud, 2017. aasta kevadel võttis esmakord- järgmisel juhatusel, sest mida suurem on majan- selt mingi muu organisatsioon kui Ajakirjanike Liit duslangus, seda mõistetavamaks saab sotsiaal- ette ajakirjanduse sihtkapitali ettepaneku tegemise ne dimensioon.48 kadalipu. Selleks oli Eesti Akadeemiline Ajakirjan- duse Selts, mis on aastal 1990 asutatud, 1996 var- Järgmine, tegelikult paar järgmist juhatust valis Ernits palvekirja kultuuriminister Laine Jänesele, kus selgitati nii liidu aga teistsuguse, kaudsema raja ettepanekute esi- rolli kui ka raske majandusseisu tagamaid ja paluti nii toetust liidu 90 tamise otserünnaku asemel49. Seekordse esimehe aasta juubeli tähistamiseks kui ka kultuurkapitali ning loovisikute-loomeliitude seadusesse ajakirjanduse lisamisele. Kultuuriministri vastuses 27. augustist 2008 seisab muu kõrval: „EAL-i liikmetel, niivõrd kui 45 Meelis Mandel. Riiklik toetus ajakirjanikule? — Äripäev, 2007, 18. jaanuar. nende professionaalne loominguline tegevus haakub Kultuurkapitali https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/17/riiklik-toetus-ajakirjanikule eesmärkidega, taotleda toetust vastavast sihtkapitalist. Kultuurkapital 46 A. Juske, 2007. toetab järjepidevalt ja jätkuvalt Eesti kultuuriajakirjanduse väljaand- 47 EAL-i 21. kongressi stenogramm, 15. veebruar 2008, lk 11. EAL-i esi- mist kui autorihonorare nii erinevate sihtkapitalide kui ka nõukogu mees Marica Lillemets: „Sihtkapitali eelnõu väljatöötamisega tegeles kaudu. Kultuurkapitali seadust paragrahv 10 osas (Kultuurkapitali asetäitja loome alal Karin Paulus ja eelnõu on olemas juba eelmise struktuur) ei ole kavas muuta.“ — EAL-i arhiiv. aasta lõpust. Ma võin öelda praegu kommentaariks, et see on profes- 6. augustil edastab Delfi kultuuriminister Jänese eitava seisukoha Kul- sionaalselt juristide poolt koostatud seaduseelnõu. Mina olen sellega tuurkapitali struktuuri ja rahastamise muutmisest värvikamalt: „Ma ei käinud ka kultuuriminister Laine Jänese juures, kuid kuna valitsus nõustu nendega, kes on hakanud rääkima Kultuurkapitali ülesehituse keeldub esitamast seadust sellisel kujul, nagu ma juba nimetasin, see ja selle rahastamisallikate muutmisest, püüdes paari tahtmatult vales- valitsuskoalitsioon ei taha näha ajakirjanikke loomeliitude hulgas, siis ti õmmeldud nööbi pärast hakata lahti harutama ja ümber lõikama sihtkapitali seaduseelnõu saame me esitada ainult läbi parlamendi- tervet pintsakut.“http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/janes- fraktsiooni või parlamendi kultuurikomisjoni.“ EAL-i juhatuse liige kultuurkapitali-pole-motet-lammutada?id=19502409 Karin Paulus: „See on pigem poliitiline otsus, ja kel on omalt poolt 50 Mari Peegel. Juhtkiri: Ajakirjanduse sihtkapital tulgu ometi. — Eesti vähegi võimu survestada kultuurikomisjoni liikmeid, palun tehke Päevaleht, 2011, 22. august. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri- seda.“ — EAL-i arhiiv. ajakirjanduse-sihtkapital-tulgu-ometi?id=56178526 48 EAL-i juhatuse aruanne. 21. kongressi materjalid, 15. veebruar 2008. 51 Asutati Juhan Peegli stipendium. — Postimees, 2009, 5. veebruar. — EAL-i arhiiv. https://www.postimees.ee/78770/asutati-juhan-peegli-stipendium 49 7. juunil 2008 kirjutas viimased kaks aastat kultuuriministeeriumilt 52 Ibid. tegevustoetust saanud Ajakirjanike Liidu uus juhatuse esimees Peeter 53 M. Peegel, 2011. 42 Tants ajakirjanduse sihtkapitali ümber jusurma langenud ja 2010 taastatud, Juhan Peegli juhataja Kertu Saks, kes andis teada toimunud vest- ettevõtmisel loodud ajakirjandusselts. Selts kutsus lusringist, kus Tartu ja Tallinna Ülikooli ajakirjan- kindlameelse algatuse juurde omakorda ka Eesti dushariduse jagajaid esindasid Halliki Harro-Loit ja Ajakirjanike Liidu. Eesti Ajakirjanduse Akadeemi- Priit Hõbemägi ning meediakanaleid Indrek Treu- line Selts vedas eest ja Ajakirjanike Liit lükkas takka feldt ja Väino Koorberg. Järeldus vestlusest oli, et järjekordset pöördumist. Ühispöördumises on muu meediakorporatsioonid ei ole huvitatud materjalist, hulgas kirjas: mida nemad ise ei ole tellinud, ja kõrgkoolid ei näe vajadust eraldi õppestipendiumiteks, sest nemad Ajakirjanduse Sihtkapitali taastamine on auvõlg on valmis ise koolitama.56 Kultuuriminister Indrek Eesti Vabariigis 1918–1940 töötanud ajakirjani- Saar ütles, et tema ei ole seni näinud konkreetset ke ees. [---] Selleks, et toetada Eesti ajakirjandu- sõnastust, mille jaoks sihtkapitali loodaks ja ka- se selget eristamist üldisest pealiskaudsusest ja sutataks. Vaja olevat paremini teada, kes tohiksid sagedast sisuvaesust pealesuruvast meediavoost, taotleda, milleks täpselt taotletakse, milliseid sum- peame toetama Ajakirjanduse Sihtkapitali taas- masid ja kus tehtud tööd lõpus avaldatakse. Ei piisa tamist kui ajakirjanduse väärtustamist. Ajakir- vaid üldsõnalisest murest ajakirjanduse kvaliteedi janduse Sihtkapitali taastamine tähendab tradit- pärast, vaid vaja on konkreetsemat selgitust.57 sioonist lugupidamist, traditsiooni taastamist ja Kuna kaasa rääkima ei olnud palutud ettepa- jätkamist.54 neku tegijaid, Akadeemilist Ajakirjanduse Seltsi ja Ajakirjanike Liitu, palusin liidu esimehena Kul- Kultuurkapitali nõukogu arutles teema üle tuurkapitali juhataja mõlema ühingu juhatuste- ning leidis, et ajakirjanduse sihtkapitali loomist ga kohtuma. Nii liit kui ka selts panid kirjalikult praegu päevakorda ei võeta, kuna ei olevat piisa- kokku ka oma konkreetsed vajaduste selgitused ja valt informatsiooni. Esmalt tulevat välja selgitada põhjendused ning sihtkapitali jagamise põhimõt- täpsed vajadused, misjärel on nõukogu valmis ted — sealhulgas stipendiumid välisõppereisideks, kaaluma hea/uuriva ajakirjanduse toetamist eral- toetused projektidele ja üritustele ning sõltumatud di stipendiumi(de) programmiga eeldusel, et koos- preemiad.58 Selgus aga, et Kultuurkapitali nõukogu tööd teevad Eesti meediaõpet andvad ülikoolid 56 Loomeliitude kohtumine kultuuriminister Indrek Saarega ja Kultuur- ning meediaorganisatsioonid. Nõukogu volitas kapitali juhi Kertu Saksaga 9.01.2018. — Autori märkmed. Kultuurkapitali juhatajat Kertu Saksa toetusvaja- 57 Loomeliitude kohtumine kultuuriminister Indrek Saarega ja Kultuur- kapitali juhi Kertu Saksaga 9.01.2018. — Autori märkmed. duste väljaselgitamiseks läbi rääkima ülikoolide ja 58 EAAS-i teesides seisis: „Viimaste aastakümnete arenguid nii kogu maa- 55 ilmas kui Eestis iseloomustab ajakirjanduslike tekstide osakaalu vähe- teiste meediavaldkonna partneritega. nemine meediatekstide koguvoolus, suurenev kommertsialiseerumine, Niisiis, sihtkapitali taasloomist Kultuurkapitali ja meelelahutuslikkus ja pealiskaudsus. Infotehnoloogia tormiline areng on plahvatuslikult suurendanud meedia kaudu levivate tekstide hulka Kultuuriministeeriumi poolt hetkel lauale ei võeta. ja levikiirust, mitmekesistanud väljendusvorme ja võimalusi. Ajakir- Uue sihtkapitali loomine nõuab seaduse avamist, janduslik tekstiloome hõlmab järjest vähenevat osa meediatekstidest. [---] Euroopas ei ole mõeldav, et mõnes selle liikmesriigis kaob kva- mis omakorda võiks avada ukse kogu struktuuri liteetne professionaalne ajakirjandussfäär, arutelu- ja otsustusväljana muutusteks. Seadust muutmata on võimalik luua asub toimima ajakirjanduslikest kvaliteedistandarditest mittelähtuv ja mitteratsionaalsel põhjal toimiv meediaväli. [---] Ehkki ajakirjandus eriprogramm, nagu neid mõni Kultuurkapitali süs- on tugevasti läbi põimunud nii majanduse kui poliitikaga, on Eesti teemis juba on. ajakirjanduse põhiolemus kultuuriline, kujundades ja väljendades ühiskonna põhiväärtusi, arendades eestikeelset avalikku ruumi ning 2017. aasta sügisel leppisid loomeliidud, teiste selle kaudu otseselt mõjutades eesti keele säilimist ja levikut põhilise kultuurimeediumina. [---] Põhilised tegevusvormid oleksid ajakirja- hulgas ka Ajakirjanike Liit, Kultuuriministeeriumi- nike enesetäienduse ja arengu toetamine, ajakirjandussfääri hoidvate ga kokku regulaarsetes kohtumistes oma teemade professionaalsete institutsioonide, erialasündmuste ja publikatsiooni- de toetamine (loomingulised projektid), loominguliste toetuste (sti- tõstatamiseks. Ajakirjanike Liit tõstatas esimesena pendiumide) jagamine ja silmapaistva ajakirjandusliku kvaliteediga sihtkapitali teema, sest pärast suvist vastust oli va- loomingu esiletõstmine (premeerimine).“ EAL-i koostatud sihtkapitali jaotuspõhimõtete kaaskirjas meenutati, litsenud vaikus. Loomeliitude kohtumine toimus et enne Teist maailmasõda oli ajakirjanduse sihtkapital Kultuurka- 9. jaanuaril 2018 ja sellel osales ka Kultuurkapitali pitalis olemas: „Ajakirjanikud kujundasid ju keskkonda ja kultuuri kõrvuti kunstnike, muusikute, kirjanikega. Tänapäeval tundub olevat unustatud, et ajakirjandus on samuti kultuurivälja osa, mitte vaid va- 54 EAAS-i ja EAL-i avaldus Kultuuriministeeriumile ja Kultuurkapitalile. hend kultuuri populariseerimiseks. [---] Hea ajakirjanduse kaudu ja — EAL-i arhiiv. abil pannakse võimukandjad vastust andma oma tegude eest, säilita- 55 Kultuurkapitali vastus 14.07.2017. — EAL-i arhiiv. takse liberaalsed ja humanistlikud väärtused, sel on kohusetunne oma Helle Tiikmaa 43 vajab projekti kaalumiseks mitte konkreetseid ja loovisik on unustatud. See mõtteviis tsementeeriti selgeid põhjendusi ning põhimõtteid, vaid konk- veel kord 2005. aastal loovisikute ja loomeliitude reetseid projekte, mille pealt otsustada, mis sobib seadusest taas kord ajakirjanduse väljajätmisega. rahastamiseks.59 Ehk siis Tootsi kombel õunte pealt Ajakirjanduse kultuuri uksest välja ja ärimaailma vaadatakse, kas üldse maksab toetussüsteemi ju- uksest sisse lükkamise tegi kergemaks heade eest- tuks võtta, mis ulatuses ning kui pidevalt. võitlejate puudus. Ajakirjanike Liit oli vajunud sü- Käesoleva artikli ilmumise ajaks on teada, kas gavasse sisekriisisohu ja enda juuksepatsi pidi välja- need õunad, mida Ajakirjanike Liidu, Akadeemi- sikutamisega hakkas tegelema alles 1995. aastal, kui lise Seltsi ja Noorte Ajakirjanike Seltsi liikmete kultuurkapitali seadus oli juba elujõuline. Piisavalt abiga kokku kanti ja Kultuurkapitali nõukogule maha raputada liit 1990. aastate alguse mainekahju esitati, leiti olevat ahvatlevad või nässakad vis- ei jõudnudki, enne kui sattus uutesse probleemides- sid. Kultuurkapitali nõukogu, kus ajakirjanduse se. Uus toibumine kestis liiga kaua. toetamise vajaduse või tarbetuse üle otsustatak- Lisaks sellele, kuna ajakirjanike endi organisat- se, juhib kultuuriminister ning sinna kuuluvad sioon ei suutnud selle ala loomeinimestes solidaar- olemasolevate sihtkapitalide esindajad. Ehk siis sust ega koostegemise vajadust piisavalt äratada, parafraseerides Vardo Rumesseni eespool esita- asusid mitut liidu rolli täitma väljaandjad, kellele on tud tsitaati,60 otsustavad muude kultuurialade eks- oma särk ja omad huvid siiski kõige tähtsamad ka perdid ajakirjandusse puutuvaid küsimusi. Kuid siis, kui hoolitsetakse oma töötajate eneseteostuse, ajakirjanduse professionaliseerumine, kvaliteedi hariduse või silmaringi laiendamise eest. Kui ka- taseme ja ka vastutustunde suurendamine on ju sum satub löögi alla, keeratakse võimaluste kraanid kogu ühiskonna huvides. lihtsalt kinni. Ajakirjanduse sihtkapitali eest välja- andjad võitlusse astuda ei mõistagi ei soovinud, sest Ainet mõtiskluseks nägid selles vaid konkurentsi, ohtu kaotada kasum ja kontroll töötajate tegevuse üle. 1925. aastal leidus poliitilist tahet ja ajakirjanike 2008. aasta augustis kirjutas mõned kuud varem ühist tegusust, et öelda: saagu sihtkapital, kust on ametist lahkunud EAL-i juhatuse liige Karin Pau- võimalik saada toetust, et õppida, maailma näha ja lus Eesti Ekspressis ajakirjanduse sihtkapitali vaja- ka oma tööd teha. Ja mitte ainult. Ajakirjandus ja dust selgitades: ajakirjanike ühendus Ajakirjanike Liit said sellest paremad jalad alla kui ilma selleta. Miks peaksime olema rahul, et ajakirjanduspõl- Seitsekümmend aastat hiljem, seaduse taastami- lu künnikangelased on lõpetamata kõrgharidu- se ajal puudus nii üks kui ka teine. Ülemaks kui sega poiskad või lihtsalt tütarlapsed, kelle pea- ajakirjanduse kultuurilist rolli pidasid poliitikud mine omadus on nägusus? Miks mitte paranda- siis ja peavad ka praegu majandusreegleid, turuma- da maailma? Teha Eesti ajakirjandus kultuurse- janduslikku võitlust kasumi nimel. Ajakirjanik kui maks? [---] Seega, kui ühiskonnal laiemalt ja poliitikutel on lahmivast nõmeajakirjandusest kõ- auditooriumi ees. Seda teeb ka vilets, nn kollane ajakirjandus, kuid rini ja tahaks rohkem sügavust naerusuiste ning milliste väärtuste alusel? Nii ongi ajakirjanduse professionaliseerumi- mõttelagedate hommikute asemel, siis tasuks sel- se, kvaliteedi taseme ja ka vastutustunde suurendamine kõigi huvides. [---] Sellel teel võib olulisena ära tuua järgmised vajadused. 1. Ajakir- lesse ka panustada. Alustuseks kas või ajakirjan- janike senisest parem õpe ja pidev ümberõpe, enesetäiendamine. Seal- 61 hulgas ka vajadus saata ajakirjanikke välismaale õppima ja laiendada duskapitali näol. ka meediaõppe võimalusi Eestis. 2. Ühiskonnas toimuva mõistmiseks vajaliku pideva meediaseire korraldamine, sealhulgas tegeldes ka ajakirjanike töötingimuste ja vajaduste, aga ka ajakirjandusele auditoo- Kolm aastat hiljem tõdes Mari Peegel: riumi poolt esitatavate ootuste uurimisega 3. Meedia autonoomia, sest ajakirjandus saab oma avalikke ülesandeid ja demokraatiafunktsiooni täita ainult siis, kui ta on iseseisev. See ei tähenda ainult täielikku rii- Kuid mis kõige tähtsam — sihtkapitali loomine gipoolset mittesekkumist, vaid ka väga mitmekülgseid võimalusi tööd teha ning seda avaldada. 4. Rahvusvaheliste sidemete arendamine ja kogemuste, mõtete ja projektide vahetamine. 61 Karin Paulus. Taastagem ajakirjanduskapital. — Eesti Ekspress, 2008, 59 EAL-i ja EAAS-i juhatuste kohtumine Kultuurkapitali juhataja Kertu 7. august. Saksaga 19.02.2018. — Autori märkmed. http://ekspress.delfi.ee/arvamus/taastagem-ajakirjanduskapital? 60 V. Rumessen, 1995. id=27680051. 44 Tants ajakirjanduse sihtkapitali ümber

oleks üks nendest majandusliku olukorra paran- Kultuurkapital pole siin erand. Eriti veel seetõttu, damisele suunatud muudatustest, mis aitaks aja- et just selle rahalaeka järele limpsavat keelt need, kirjanikel kehtestada end kui olulist loomejõu- kelle meelest ühtki kultuuriala üldse toetama ei du ja hoiaks ära muutumise meelelahutustöös- peaks, vaid see „muidusööjate“, kunstnike-kirjani- tuse mutrikesteks. Iseenesest mõista võidaks sel- ke-näitlejate ja muude loovisikute seltskond peaks lest kogu Eesti ühiskond.62 ise hakkama saama. Omast ettevõtlikkusest ära elama. Kas hirmul on suured silmad või on Eesti Tänaseks on veelgi enam rahulolematust meedia- poliitikamaastikul tõesti igasuguse kultuuriala hin- toodete vohamisega seal, kus kvaliteetajakirjandus damine niisuguses madalseisus? Ja kui, siis miks? peaks kasvama; nurinat, et teema asemel räägitakse Kuhu on kadunud Kultuurkapitali algsete loojate teema algataja persoonist; pahameelt, et võetakse arusaam, et väikese rahvana vajab meie kultuur tu- üles pigem pseudoteemad, mis klikke koguvad ja ge ega pruugi piisavalt mitmekülgse ja kvaliteetsena soovijail end välja vahutada lasevad, selle asemel et muidu ellu jääda? ühishuvides olulisega tegeleda. Sõnades väidetakse Viimane ring Kultuurkapitali ajakirjanduse siht- end olevat valmis ka kvaliteetajakirjanduse toeta- kapitali ümber pole siiski lõppenud ega viimased miseks. On aga kriitika tase nüüd piisavalt kõrge, sõnad öeldud. Kuni veel on veidigi alles ajakirjan- et sõnadelt tegudele üle minna? dust loovaid ajakirjanikke, on, mille pärast pingu- Hirm on suur, et seadusemuudatuseks ukseprao- tada ning mida nõuda. Sest ajakirjandus on ühis- tamisega sealt august ka selliseid ettepanekuid sisse konna peegel, seega peegeldab ajakirjanduse tervis lipsab, mida seadusandja, täitja ega ka tavainime- ka ühiskonna oma. Sest ajakirjanik on looja, ajakir- ne seadusesse ei taha. Nii on see iga seaduse puhul, jandus on kultuurinähtus, nagu ütles Juhan Peegel.

62 Mari Peegel. Juhtkiri: Ajakirjanduse sihtkapital tulgu ometi. — Eesti Päevaleht, 22. august 2011. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri- ajakirjanduse-sihtkapital-tulgu-ometi?id=56178526. AJAKIRJANDUS J A KULTUUR 46 Ajakirjandus on kultuuritegur Ülevaade EAAS-i koosolekust 19. mail 2017

Maarja Lõhmus: Aeg on keeruline, mitmed märgid vene filolooge ja semiootikuid, näeme huvitavat eri- ja tähendused muutuvad, inimesed tahavad roh- nevust. Juri Lotmanil oli suur teoreetiline küsimus: kem selle üle arutada. Siingi mõtleme koos tänasel mis on kultuur? Ta korjas definitsioone, mida on Juhanipäeval,1 mida me siis õppinud oleme ülikoo- tõesti palju, võrdles tähendusi, tähendusvälju ent- lis ja elus. Küsime: mida on vaja kultuurina saavu- süklopeediliselt ja sõnaraamatuliselt. Samal ajal tada ja mida on vaja praktiliselt teha? rääkis Juhan meid, ajakirjanikke, õpetades kogu Äsjasel Lennart Mere konverentsil2 rääkis presi- aeg kultuurist ning tegi ise ajakirjandusuuringuid, dent Sauli Niinistö oma kõnes sellest, et Soome riiki mis olid ühtlasi kultuuriuuringud. Esimesel no- on olnud sada aastat. Ükskõik kes on olnud Soome vembril möödunud aastal, kui tähistasime Põltsa- president, ta on alati seisnud Soome põhiväärtuste maal 250 aasta möödumist Lühikese Õpetuse ilmu- eest. Niinistölt küsiti: „Mida teete teie teistmoodi?“ misest, siis meie arutlustes ei küsinud ajakirjanikud Niinistö: „Mitte midagi ei tee teistmoodi. Kõige ega õpetajad, mis on kultuur, vaid rääkisid sellest. suurem eesmärk on Soome ühiskonna stabiilsus, Kui üldine anonüümsuse ja ametlikkuse, for- eesmärk on tagada Soome stabiilsus.“ Niinistö maalsuse osakaal on suur, mille vastu oli Juhan kordas seda mitu korda ja aeglaselt. Saalis tekkis omal ajal aktiivselt, rõhutades oma õpetuses inime- miskipärast nihelemine, mida võis märgata ka eba- se tasandi vajalikkust, inimkesksust, siis on küsi- mugavusena. Pikad pausid. Kui ta seda teist korda mus, kuidas meie ajakirjanikud pääseksid ligi info- ütles, siis vaatas ta ka teravalt saali — kas naerdakse, le, pääseksid ligi päris infoallikatele, konkreetsetele muiatakse. Ei naerdud, ei muiatud, väike spinnimi- otsustajatele, nii et nende käes oleksid tõesti kõik ne. Noogutati. See sõnadeta dialoog, pikk kandev esmased allikad, esmane refleksiivsus, esmane info. paus oli kui maailma riikide eksistentsi mõtte ot- Üks me vestlus Juhan Peegliga oli teemal võlg. Ta sing. Me teame, et Soome ühiskonna stabiilsust ai- armastas rahvaluulet, muu hulgas tsiteeris „Millal tab tagada üldisem süsteem, sh Soome ajakirjandus. maksan memme vaeva“; rääkis sageli võlast, mille Oleme teinud Eesti, Soome ja Vene 20. sajandi pea- mõte on üldisem, kultuuriline. Võlast suuremas pil- miste ajalehtede sisu uuringu.3 Soome on võrreldes dis, sellest, mis on inimühiskonna empaatiline alus. Venemaa ja Eestiga stabiilsem. Soome ajakirjandus- See võlg peaks olema üheks aluseks ka ajakirjaniku tekstides on rohkelt ühishuvi ja pika perspektiivi töös. Kuidas aidata ühiskonda edasi? Kuidas tugev- mõtteid. Milline on ajakirjandus tänapäeva Eestis, dada inimeste subjektsust, identiteeti ja ühishuvide mida teeb ajakirjandus ühiskonnas ja mida ajakir- eest tegutsemist? jandus võiks teha ühiskonnas? Mu sissejuhatuse küsimused on sellised. Mõeldes sellele, kuidas Juhan Peegel meid õpetas, - Kuidas hoida Eesti ajakirjandus subjektikeskne? ja võrreldes seda sellega, kuidas õpetas Juri Lotman - Kuidas tagada, et me ei teeks ajakirjanduses inimestest objekte, mille kohta Juhan ütles „tingini- 1 Juhan Peegli sünniaastapäeval. — Siin ja edaspidi toimetuse märkused. 2 12. Lennart Mere välispoliitika konverents „Pimedaim enne koitu? mene“, „osainimene“, vahel ka „kõlkapüks“? Sõda usalduse pärast ja kuidas seda võita“ Tallinnas, 12.5–14.5.2017. - Kuidas ajakirjandus seisaks inimeste eest? 3 Vt Andres Kõnno. Kommunikatsiooni modelleerimise võimalused ja rakendused kestvusuuringutes Eesti, Soome ja Vene ajakirjanduse näitel. — Indrek Ude, Peeter Vihalemm. (Toim) Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2016. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, Joonas Hellerma: Mõtlen rääkida saatest 2017, lk-d 80–91. „Plekktrumm“ ja intervjuu žanrist. 47

Akadeemilisus julgustab mind võtma ka abst- Siit ma lähen kultuuriküsimuse juurde. Küsimus, raktsemat joont. Tahan püüda kaasa mõelda küsi- mis on ühiskond ja mis on kultuur, on väga vana. muses, mis on kultuur. Olen püüdnud seda pide- Teen alustuseks sissevaate valgustusaegsesse kul- valt vaikselt teha ka oma töös, püüdnud kujundada tuurikäsitlusse, kus Rousseau arutleb selle üle, mis arusaama, mis kultuur on. Olen pidevalt mõelnud on kombed, mis on kultuur ning kas see edendab sellest. Ma olen saanud seda teha eelkõige humani- ka meie vaimu. Mäletatavasti Rousseau vastab, et taarsete, filosoofiliste vahenditega. Olen seda meelt, kultuur on see põhjus, miks inimene käib alla. Just et selleks tuleb lugeda autoriteete ja klassikuid, kel- kultuur on see, millest ühiskonnas tekib suur hulk lest mõnele täna viitan, kelle kaudu mõtisklen. moraalseid pahesid. Nendest olulisem on teeskle- Mõni aeg tagasi lugesin Juhan Peegli kõige kuul- mine ja maskid. Inimene kaotab end ühiskonnas, samat teost „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ — hakkab mängima kedagi teist, sest kultuur ja ühis- sealt õhkus südamlikkust ja inimlikkust. Tundsin, kond loovad võimusuhteid, loovad vastastikuse sur- et igatsen Peegli järele, tema inimliku südamliku ja ve, ja selleks et ühiskonnas kuidagi ellu jääda, peab natuke nukra vaimu järele. See nukrus, kurbus on inimene etendama kedagi teist. Kultuuris ei saa olla tema tekstides olemas. Enne siia tulekut lugesin taas loomulik ja ehe, ühiskond ise oma loomu poolest tema tekste, ka jutustust „Ja ongi kogu elu“ ülikooli nivelleerib inimest. Sellega heidab Rousseau kinda omaaegsetest telgitagustest. Seda jutustust lugedes kõigile valgustusaja mõtlejatele, kes siis püüavad mõtlesin, kui palju on selles reaalseid prototüüpe, vastu vaielda ning ühiskonda ja kultuuri õigustada. kellele Peegel viitab. Kes nendest võiks tema ise olla? Mis võiks olla kultuuri mõte ja tähendus, miks Seal on palju lohutut, ta arutleb väga palju keskpä- seda vaja on? Immanuel Kant arutleb selle üle, et rasuse üle, näeb palju keskpärasust enda ümber. ühiskond on tõepoolest puudulik, maailma kui sel- Peeglil on seal ka üks tegelane rahvaluulest, kel- list ei saa isegi adekvaatselt tajuda. Aga inimeses leks on Kratt. Ühe õpetlase või professori koju satub on moraalitunne, mis sisendab meile, et on olemas Kratt, kes ähvardab panna maja põlema, kui talle mingi kauge eesmärk, mingi teatud tüüpi utoopia tööd ei anta. Ja nii hakatakse Kratile tööd andma. või hüve, mille poole me peame liikuma, mida pea- Ta tassib koju uhket mööblit, kuni asi läheb selle- me oma tegevusi tehes arvesse võtma. Me peame ni, et olukord on väga kriitiline. Kratt aga irvitab uskuma seda ideed, seda moraalitunnet inimeses rõõmsalt näkku ja palub tööd. Tema ära ajamiseks endas. Seda utoopiat ei tule kunagi, see jääb pür- antakse talle võimatuid ülesandeid, nagu liivast gimuseks. Sellest Kanti maailmast kasvab välja kä- köie punumine või munast sõlme tegemine. Ta ir- sitlus, kus kultuuri nimetatakse objektiivseks vai- vitab näkku, et sellega temast ei pääse, sest teadus muks. See on 19. sajandi vaade kultuurireaalsusele. on niipalju edasi läinud, et liivast köit ja munasõl- Võibolla 20. sajandi kultuuriteooriates objektiivsest me on võimalik juba teha. Viimases hädas suunab vaimust ja vaimust üldse sellisel kujul ei räägita, aga professor Krati valmistuma ühiskonnateaduste ek- sotsioloogidest kasutab Georg Simmel seda objek- samiks. See on murdepunkt. Taibukas lugeja saab tiivse vaimu mõistet ja sealt on ka siirded kultuuri- aru ja Peegel ka ütleb seda, et seejärel Kratt enam filosoofiasse. tagasi ei tulnud. Tartu ülikooli raamatukogus nähti Mis see objektiivne vaim siis on? See on kõik li- veel mõnda aega väikest kitsa näoga meest suur- saks füüsisele ja loodusele — maailm, mis tuleb ini- te silmadega, suured raamatukuhjad ümberringi, mese käe alt, mida inimene loob. See on objektiivne valmistumas ühiskonnateaduste eksamiks, aga ta vaim, mida loodus üksi meile ei anna, vaid see tuleb ei suutnud neid teadmisi omandada. inimese kaudu. Rousseau on seda objektiivset vai- Siin on nüüd Peeglil mitu kohta, kus ta annab mu kritiseerinud, et see viib meid hukatusse, deg- huvitavalt mitmesuguseid signaale. Esiteks on see radeerib inimest. Hegel püüab arutleda selle üle, hoiak punase värgi vastu, millega ülikoolis pidi te- püüab näidata, et seda objektiivset vaimu on meile gelema, ja Kratt ei suutnud seda omandada, ta jäi al- vaja. Ent me ei tohi oma ideaale ja oma absoluute la nendele ühiskonnateadustele, mida inimesed pi- selle objektiivse vaimuga samastada. did bürokraatia tingimustes omandama. Aga Kratis Mida see tähendab? See tähendab, et kultuuri on veel märke, mille üle võib mitut pidi mõelda. läbistab ajalugu. Kõik, mida me siin teeme ja loome, 48

saab ka aja saagiks. Aga inimesel on vaja ajas toime- Mulle tundub, et akadeemilisel väljal on siin väga tamist. Hegel arvab, et see on teekond inimese enda rikkalik ja väljakutsuv tööpõld, kuidas võiks seda juurde — see on see ainus võimalus, kuidas inime- organisatsiooni kritiseerida, sellest rääkida. Mina ne saab endaga kohtuda ja oma vaimu vabastada. selle organisatsiooni töötajana saan seal vaid tegut- Ehkki see, mida me loome, mis meie käe alt tuleb, seda ja kanda mingeid printsiipe, millest lähtuvalt kaob paratamatult varem või hiljem ajalukku, on oma tööd teha. seda kogemust ja seda teekonda meile tarvis. Hegel Tulen printsiipide, aluse juurde, mis on minu juu- on arvamusel, et kultuur saab sündida siis, kui on res fooniks. Tõe punkt on see tegevus ise — kas meil mitu inimest. Kultuuri on vaja selleks, et inimesed õnnestub see, mida me tahame või mitte. Ma võin üksteist ära ei sööks. Selle primitiivsema või algeli- palju rääkida sellest, mida me mõtleme ja tahame, sema iha, tungilise elu ületamine toimub kultuu- et võiks olla. Aga kui see ei ilmuta ennast, siis see ris. See toimub vastastikuse tunnustamise kaudu. jutt ei maksa palju. Vastastikune tunnustamine on pikk protsess, kus Kultuuriintervjuu juurde tulles on meie eesmärk inimesed ühtegi ideaalset kultuuritüüpi ei avastagi. olnud pakkuda võimalust ausaks kommunikatsioo- Ei ole sellist ideaalset maailma, mida on võimalik niks. Mitte teeskluseks ja mitte ühiskonnas kinnis- kehtestada. Aga ometi on võimalik olla omavahel tunud identiteetide ja rollide kokkusaamise kohaks. aus, on võimalik üksteisele silma vaadata, ennast See on punkt, kus inimesed saavad kohtuda, teki- väljendada ning teise väljendust vastu võtta. tada sellist ruumi, kus neil oleks piisavalt turvaline Selleks on vaja julgust. Selleks on vaja riski. Kul- oma mõtteid ja ka ennast avada. tuuriruum võimaldab teekonda millegi suunas, Siin on intervjuu tegemise metodoloogias eri- millegi poole. Hegel on arvanud, et see on mingi nevad lähenemised. On inimesi, kes ei kohtu oma vaim inimese sees, inimeses. See on aga eraldi tee- intervjueeritavaga varem, nad teevad kodutöö ja ma. See on tunnetuslik ruum, mida olen avastanud siis nad kohtuvad omavahel stuudios, lootes kõige kultuuriliste õpingute käigus, miks on kultuuri- paremat. Meie kogemus näitab muud — et nii ei ruum oluline. saa head intervjuud, vähemalt mitte pikas vormis, Intervjuu on üks osa sellest objektiivsest vaimust, kus on vaja omavahel mõtteid vahetada. Selleks on sellest ajaloolisest kehast, mida inimene enda üm- tarvis inimesega varem kohtuda ja koos otsida seda, ber loob ja mis on pidevas liikumises. Kuna mina mis oleks üldse väärt selles kõneluses arendamist. olen Rahvusringhäälingu töötaja, siis olen sellele ka Selleks on tarvis enne luua tervikpilt selle kohta, lojaalne, ma ei saa istuda kahel toolil korraga, teha mida oleks võimalik selles konkreetses saates teha. ränka kriitilist sissevaadet sellesse organisatsiooni Selle hulgast saab siis valida, mida tuleks rõhuta- ja arutada teoreetiliselt, kuidas seal tegutseda. Minu da ja väljendada. Tegelikult jõuab ju eetrisse väga töö on praktika. Iga tõde ja filosoofia minu ümber väike protsent sellest, mida ajakirjanik teab, kogu võib murduda igal järgmisel hetkel, kui ma oma informatsioonist, mis on tema käsutuses. Konkreet- saadet teen. Võib tulla midagi, mis ei päde selles ne lähtealus intervjuu jaoks tuleb endale iga kord teoorias; praktika on alati tundmatuga vastakuti ehitada. minek. Missugune peaks olema toon, kuidas saada kätte Minu arvates ei ole meil praegu head sügavat sot- info, mis vestluskaaslases, teises inimeses on? Mulle sioloogilist kriitikat ERR-i kui organisatsiooni suh- tundub, et parim relv ajakirjanikule on tema enda tes. Mina ei ole seda kahjuks lugenud. Mismoodi isiksus. Kui vastaja hakkab vassima või sa ei saa see organisatsioon toimib? Miks ta on selline, nagu seda, mida tahad, siis oled jäänud millegi poolest ta on? Ma ise arvan, et see on väga suures sõltuvuses taha, oled millegi poolest juba kaotusseisus. sellest, kuidas on üks organisatsioon üles ehitatud, Tegelikult oleks ideaalne see, et inimene, kellega mismoodi need inimesed on sinna paigutatud, mil- sa kohtud, ei julge sinu juuresolekul hakata mingit line on kommunikatsioonikultuur selle organisat- häma ajama, et tal ei teki seda mõtetki. See on olu- siooni sees ja inimestel omavahel. See eeldab väga kord, kus me juba kommunikeerime täisgaasil. On head psühholoogilist sissevaadet ERR-i kui organi- halb seis, kui kohtud sellise inimesega, kes tegelikult satsiooni, mida ma ei ole lugenud. ei ava ennast, kes järelikult ei austa sind. Seda tuleb 49 vältida. On hea, kui saad teha selliseid intervjuusid, pisikeses Eestis palju. Nende maailmade rohkus tä- kus selliseid olukordi ei teki. Siis sa pead hakkama hendas mitmekesisust ja nende kadumine — andke inimest justkui avama. Ma ei usu inimese avamise andeks, kesisust. tehnikatesse. Loomulikult on need olemas, mingid Ma ei ole murrete alal mingi asjatundja, aga need trikid ju seal on, aga sa oled jäänud hiljaks. Sa pead on mind alati huvitanud. Ma olen sündinud ja üles hakkama nagu manipuleerima selle inimesega ja kasvanud Tartumaal Kavastu vallas Võnnu külas ma arvan, et selle tulemus on lühiajaline. — praegu on see Vara vald4 ja Varaotsa küla. Ja mis Tuleb saavutada olukord, et inimene on juba ava- murret minu kodukülas räägiti? Sii ol’ siis nisuke tud. Oleme saanud „Plekktrummis“ seda katsetada. kiil — ega see, kui ma teiega praega kõnelõn, oma Mõnikord see õnnestub paremini ja mõnikord hal- nuka inimesed on siinpool ka kõik ära surenud, vemini. Inimene võib avastada end mingist blokist oma vend sures kah, kellega siis kõnõlõd. Aga meilt või raamist, mida ta ei arvanudki, et tal need on, ainult kaheksa kilomeetrit põhja pool Alatskivil ning niisamuti võib olla, et mina ise avastan end räägiti juba Kodavere murret,5 mis kulges piki Peip mingist raamist. Vibratsioon sõltub sellest, kellega si kallast Virumaale välja. Alatskivilased rääkisid ma seal koos olen. Saade valmib alati toimetusega juba peaaegu nagu avinurmikud, et eile lõssin ... Kui koos, seega peab olema väga hea toimetus. Ideaalis ma 1943. aastal Pärnumaale metsavahiks õppima peaks olema toimetus suur. Aga minul on kasuta- läksin — siis oli mul võimalik õppida Mulgi ja Viru da ainult üks toimetaja ja see on väike ime, kuidas murdeid. Aga kõige paremini seltsisin ma võrokes- on võimalik kahekesi sellist saadet teha juba kol- tega, selle keele valdkonnas võin ma end koduselt mandat hooaega. Ilma toimetajata ei ole võimalik tunda. sellist saadet teha, sa ei saa üksi mängida kõiki neid Saare rahvaid, eriti saarlasi ja hiidlasi õppisin trumme — üks pea on üks pea, mitu pead on ikka tundma alles Torontos, kuhu ma saabusin aastal mitu pead! 1957. Aga ma õppisin tundma ka midagi muud, Need on minu fragmentaariumilaadsed mõtted. hoopis olulist. Nimelt seda, et murre ei tähenda mit- Kutsun üles teravaks ühiskonnaanalüüsiks! Kul- te ainult sõnade teistmoodi kasutamist ja mõtete tuuri mõiste õpetab meile midagi selle kultuuri suh- teistmoodi väljaütlemist, vaid igas murdes peitub tes — töötame ERR-is meie kõigi raha eest, seega ka maailmavaade, teatud piirkonna inimese ellu- peame üldsuse huve esindama, peame lähtuma vas- suhtumine. tutusest rahva ees. Juhan Peeglis on olnud suur hu- Oma 17 Eestis elatud eluaasta jooksul jõudsin manitaarne vaim, mis haarab kultuuri väga mitmel külastada vaid üht saart. See oli vist 1942. või 1943. tasandil, mis loob laiemat spektrit. Meie haridus on aastal, kui käisime paadiga Piirissaarel. Puhusin ju üsna formaalne ja tehniline, ise pead vaatama, pritsimeeste pasunakooris, vabandust, vabatahtliku kust endale tegeliku hariduse kokku saad. tuletõrje puhkpilliorkestris alti. Kutsuti surnuaia- pühale mängima. Ma jõudsin tähele panna, et saare Eerik Purje Skype’i teel Torontost (ajalehe Eesti poisid ilmutasid meiega kõneldes mingit kummalist Elu toimetaja): Olen tänulik, et saan viibida vir- uhkust ja iseteadvust, mida ma varem ma polnud tuaalselt mõtteid vahetamas teiega — tänu sellele kusagil kohanud. Umbes 15 aastat hiljem Torontos tänapäeva tehnoloogiale, mida olen sageli kirunud. saarlastega tutvudes märkasin neis täpselt hoiakut. Tunnen sügavat austust, et mind on valitud kõ- Täpselt saare hoiak, eraldatud kõigest mandrist, nelema südamelähedasel teemal, nagu Eesti kultuur, muust maailmast, see jürituuliklik merevapustus. žanrid ja eesti murdekeel. Alustan murdekeelest kui Nende kõne on seotud nende igapäevase eluga, valulapsest meie rikkalikus kultuuriloos. mis on sootuks teistsugune kui mandriinimesel. Murded on globaliseerumise tõttu kadumisel Kui saarlane tahab arutada, et kahe asja vahel po- olev nähtus. Murded kujunesid Eestis siis, kui ini- le mingit vahet, siis ta ütleb: „Võta siitpoolt paati mesed olid paiksed. Kui nad olid nii paiksed, et 4 Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla Kodavere memm võis uhkustada, et tema on ter- ühinemise teel moodustati 2017. aastal Peipsiääre vald. ve maailma läbi käinud, Mustveest Kallasteni. See 5 Tegelikult on see Kodavere murrak, üks Tartu murde neljast murra- kurühmast. Kodavere murdeala hõlmas Peipsi ranniku Omedu jõest oligi tema maailm. Ja selliseid maailmu oli meie Varani või veel enamgi lõuna poole, kus sai kokku Tartu murrakuga. 50 või sealtpoolt paati — üks soolane vesi kõik.“ Jüri Ma soovitaksin teil end selles valdkonnas testida, Tuuliku Abruka lugusid lugedes hakkavad silma oma võimed proovile panna. Te võite endas avas- omapärased tabavad võrdlused: mees jäi mõtlikuks tada ande, mida te ei teadnud endal olevat. Ja kui kui pilvealune ilm; meri oli tasane ja sile, nagu vaga avastate, et annet ei ole, siis jätke asi rahule. Mäle- inimese silm. tate, mida ütles nalja kohta Juhan Peegel: „Kui nalja Hiidlane armastab iga küsimust täht-tähelt võtta. ei ole, siis pole mõtet teda hakata ka karvupidi välja „Kuhu see tee läheb? — „Äi see lähe mitte kuskile, kiskuma.“ Nii et enne kui hakkate naljatama, siis see on alati siin paigal olnud.“ „Kuhu see tee viib? vaadake, et see on naljakas ja naljakalt serveeritud. — „Äi vii ta kuskile, ikka ise peab minema.“ „Kuhu Ja kui see on naljakas, siis võtke seda tõsiselt. Sama see tee lõpeb?“ — „Äi, kui ta pole seni lõpp, miks ta autoriteeti tsiteerides: „Nali pole nalja pärast ilma peaks siis nüüd lõppema.“ Ja sa võid oma küsimust loodud.“ Toon teile lõpetuseks enda näite. Ma olen täpsustada kuitahes palju kordi, ikka ta leiab või- Torontos ilmuvas ajalehes Eesti Elu 12 aastat Kargu maluse sulle nii vastata, et küsimust nagu polekski. Karla nime all vesteid kirjutanud. Toimetajal kippus Et murded hääbuvad, on kurb paratamatus. ruumi olema ja meie põlvkonna vanematel toimeta- Ajakirjanikena pidagem silmas, et meie tööriist on jatel on olnud arusaam, et kõik lood tuleb tingimata meie võrratult kaunis eesti keel. Ja olgu meie ko- ümber teha — muuta ka seda, mis muutmist ei vaja. huseks õppida tundma selle kõiki rikkusi ja var- Kui hiljem kaks lehte ühendati ja tuli uus toimetaja, jundeid, nende kaudu ka inimesi, kellele me kirju- siis ma võtsin julguse kokku, lõin Kargu Karla tüübi tame ja kes seda keelt kannavad. Talletagem oma ja pakkusin toimetajale välja. Ta suhtus positiivselt, kultuuripärandit, ärgem jäägem kesisteks, saagem kuid hoiatas, et regulaarsust ei garanteeri. Kuid lu- mitmekesisteks. gejate vastuvõtt oli sedavõrd hea, et varsti ei võinud Kõnelen nüüd žanridest. Žanre on palju, kuid numbreid vahele jätta. Olin kogemata vajutanud mina kõnelen vaid ühest, mis on ülekohtuselt una- õigele nupule. Karla on nüüd muldvana Eesti põllu- rule jäänud — nimelt veste. Vestet on kõige roh- mees, ta on juba Eesti Vabariigis talu pidanud — no, kem vääriti mõistetud. Millegipärast arvatakse, et ta peab muldvana, üle 100 aasta olema. Vähese koo- vestekirjanik on ainult mingi tühine lobamokk, lihariduse tõttu kirjutab väheke vigaselt ja kõnes keda ei maksa tõsiselt võtta, kellega pole võimalik- on tsaariaegseid väljendeid, moodsaid vahendeid ku asjalikku juttu rääkida. Kes tahab end sellisena kasutada ei oska ja elab põlise vana talupojatarkuse avalikkusele tutvustada? Tegelikkus on siiski tei- järgi. Ja selline tegelane meeldib lugejatele. ne. Vestet saab kirjutada mitut moodi. Veste võib Mis ühele on naljakas, paneb teise nõutult õlgu olla tõesti väike, mõni mõnus väike vahejuhtum, kehitama. Vestekirjanik peab elama oma lugejas- ja ka sellisena on tal oma väärtus. Kuid ei tarvit- konna keskel. Nad peavad hingama sama õhku, se ega tohi sellega piirduda. Tõeliselt hea veste on nende elupulsi löögid peavad olema samas rütmis. päevakajaline. Ja sellisena on tal hindamatu väärtus. Kui ta regulaarselt ilmub, siis kujuneb sellest teine Rein Veidemann: Kardan, et mu esinemine tu- maailmapilt — teine ja parem. Parem sellepärast, et leb pessimistlik, aga loodan, et siiski mitte lootusetu. keegi ei jäta seda lugemata. Küsimuses „Miks on ajakirjandus (Eesti) kultuuri Teiseks on see tähtis seepärast, et lugeja leiab nal- küsimus?“ varjub premissina aimdus kultuurilisuse jast tõetera paremini üles kui tõsisest jutust. Kui on enda küsitavaks muutumisest. Sest kõik, kes on aja- vaja tähelepanu juhtida ühiskondlikele väärnähtu- kirjanduse lugu uurinud ja õpetanud, samuti kõik, sele, siis õpetaja õpetab ja manitseb. Vestekirjanik kes on ajakirjanduse looga kokku puutunud, võivad ei õpeta ega manitse, ta pilkab ja naeruvääristab, ja kinnitada selle kultuurilisust. Seega — milleks sel- keegi ta peale ei pahanda. Inimene loeb ja naerab list küsimust üldse tõstatada? Väidan suuresti oma südamest sageli taipamata, et see tema enda kohta kogemuse põhjal, et põhjust siiski on. Ja mitte ai- käib. Ta loeb ja ütleb, et täpselt nagu naaber. Naaber nult ajakirjandust kui institutsiooni silmas pidades, loeb ka ja mõtleb — no täpselt nagu naaber. Veste vaid olukorras, kuhu oleme sattunud — kus aja- kirjutamine on omaette kunst, igaüks selliselt ei kirjandusest institutsiooni ja mõistena on saanud mõtle. teise institutsiooni mõiste, meedia allmõiste. Ot- 51

sides võrdlust ajaloost, on juhtumas midagi niisu- kahe teguri, eliidi ja massi dünaamiline ühtsus. Eliit gust, mida kirjeldatakse eesti ühiskeele kujunemise on eriliselt kvalifitseeritud üksikisikud või inim- protsessina 19. sajandil. Nimelt 19. sajandi keskpai- rühmad. Oluline on aga siinkohal näha kultuuri gani eksisteeris siin eestlaste aladel kaks kirjakeelt, rolli, mis ühelt poolt loob eneseteadvust ja indivi- võrdsete võimalustega saada eestlaste ühiseks kir- dualiseeritust, seda ka massi hulgas. Teiselt poolt jakeeleks. Aga Pärnu Postimees ja Jannseni tead- aga seob kultuur ühiskonda. likult põhjaeestilise valikuga Tartus ilmunud Eesti Eesti ajakirjandusloos on see olnud nähtaval ko- Postimees kinnistasid ühiskeelena ühe neist. Mis hal selle esimestel kümnenditel, ärkamisajal, kuid tähendas teise, antud juhul lõunaeesti keele taandu- paradoksaalsel kombel ka 1980-ndate lõpus, see- mist, mitte väljalülitamist, vaid positsiooni muutust. juures kõik tsensuuri tingimustes. Ma mäletan, et Meedia juures võime täheldada samasuguseid muu- 1990-ndate algul, kui hakati taastama Kultuurka- tusi. Tänaseks on meedia muutunud meie ühiseks pitali, siis kõlasid ka nõuded taastada ajakirjanduse keskkonnaks teatava ühise keelena, mis on enamat sihtkapital, mis oli olemas 1920. aastatel. Ajakirjan- kui verbaalsus; kus on põimitud liikuv pilt ja sõna duse kui institutsiooni eneseteadvuses oli siis veel ja kõik elemendid ühtsesse formaati surutud kuni selgelt olemas kultuurilisuse taju, ajakirjandust tun- tehnikani välja. Selle taustal paistab trükiajakirjan- ti siis osana kultuurist ja kultuuri kandjana. dus mulle üha enam meedia kui ühiskeele allkee- Kuid ilmselt olid 1990-ndate keskpaigaks juba lena. Ühise kirjakeele kujunemise võrdluse puhul maad võtnud meediale iseloomulikud jooned, mis- lõunaeesti keelena. tõttu kultuurilises mõttes algas ajakirjanduse kui Võib ju öelda, et meedia tõusis ajakirjanduse kõr- institutsiooni perifeeriaks kujundamine.8 vale 1950.–1960. aastatel, kui raadio kõrvale oli end Taasiseseisvumisejärgsesse aega jääb ka tohutu kehtestavalt sisse seadnud televisioon. Igatahes on põlvkonnavahetus. Informatsiooni tootmine ja murranguliseks peetud 1967. a ilmunud Marshall müük tõi ajakirjandusse tööle suure hulga ajakir- McLuhani teost „Medium is the message“,6 mille janduslikuks tööks ettevalmistamata noori inimesi, pealkiri polnud autori poolt sellisena kavandatud nii et käibele tuli lapsajakirjanduse nimetus. ning mis algselt oli kavandatud lõppema küsimär- McLuhani suure mõjuga raamatu ilmumisest giga ja sisaldama viidet massiinimesele. Masside on möödas 50 aastat. Meil on vaja toime tulla ju- ajastust ja meedia objektiks sageli olevast massiini- ba uue meediavormiga — sotsiaalmeediaga, mis mesest ehk objektinimesest on kirjutatud juba 1930. totaliseerib erisused, tekitab lakkamatult trombe, aastal ilmunud Ortega y Gasseti teoses „Masside kogukondlikke kõlakodasid, otsekui oleks tegemist mäss“ (eesti k 2002),7 et mass on eriliselt kvalifit- paralleeluniversumiga, kust purskuvad illusioonid, seerimata isikute kogum. Seega ei tule massi all kvaasi- ja pooltõed või lausvaled meie igapäevasesse mõista üksnes ega peamiselt töötavaid masse. Mass meediasse, milles omakorda eristatakse peavoolu on keskmine inimene. Niimoodi muutub mõiste, meediat ja alternatiive või peavoolu ümber kont- mida iseloomustas ainult kvantiteet, rahva hulk, sentriliselt kujunevaid meediaplatvorme. kvalitatiivselt määratletuks. See on tavalisus, see on Online-meedia ja sotsiaalmeedia puhul näeme, sotsiaalne kodutus, see on inimene, kes kuigivõrd kuidas keskkond dikteerib käitumise. Parim näi- ei erine teistest inimestest, vaid kordab liigiomast de on Twitter oma etteantud tähemärkide arvuga. tüüpi. Etteantud tähemärgid võõrandavad inimese dis- Massiinimene on manipuleeritav kui mistahes kursiivsusest. Ma pole kohanud sotsiaalmeedias ese. See ei tähenda mingil juhul massi ja eliidi vas- tõsiseid arutamisi. Selle asemel leiame säutsumise, tandumist, mida mõni kord on Gassetile omistatud. mis deformeerib me kõnevõimet. Kogu meie kõne- Ta on selgesõnaliselt öelnud, et ühiskond on alati lemisvõime atrofeerub. Lähen nüüd kultuurisemiootika juurde. Kultuu- 6 Originaali tiitel Marshall McLuhan, Quentin Fiore. The Medium is the risemiootika üks alusmõisteid on Juri Lotmani loo- Massage: An Inventory of Effects. London: Bantam Books, 1967. 7 José Ortega y Gasseti „Masside mäss“ (orig „La rebelión de las masas“) dud semiosfääri mõiste, mida iseloomustab piiride, ilmus eesti keeles esmakordselt ajakirja Akadeemia veergudel järjeju- tuna (1991, nr 8 – 1992, nr 2) Ruth Liase tõlkes, seejärel 2002. aastal 8 Vt Helle Tiikmaa artiklit võitlustest ajakirjanduse sihtkapitali ümber Vagabundi kirjastuse raamatuna. käesolevas aastaraamatus. 52

sh sisepiiride olemasolu ja teatav tähenduste korras- mõjub vaimselt vägagi rikastavalt. Aga see võib tu- tatus. Nüüd on meil tegemist uue virtuaalse tegelik- lenedagi sellest, et ajakirjandusest saab kaugemas kusega, blogosfääri ehk nn igameheajakirjandusega, ajas järelvaates kirjandus. kuhu ma liigitan Twitteri, Instagrami, Facebooki. Üks eristav asi veel. Nagu teame, pole püsivamat See seab küsitavaks semiosfääri mõiste. Nii nagu rubriiki ajakirjanduses kui surmakuulutused. Iga- meediaga seoses on kogu aeg küsitavas positsioo- vesti värske ja lõplikkust esindav ajakirjandusžanr. nis kultuur. Kultuur on informatsiooni vahetamise, Aga meedia infovoos on inimese surm märkamatu, loomise, salvestamise, vahendamise ja taasloomise samahästi võib see olemata olla. Siin näen meedia väli või keskkond, nagu on seda ka meedia. sarnasust teatriga — nii meedia kui ka teater on Mul on kiusatus väita, et kultuuriinformatsiooni kaduv kunst. ja meedia erisus seisneb selles, et meedia tendeerib Ärgu loetagu eelöeldust välja meedia ja ajakir- kaose ja erosiooni suunas, kultuuriinformatsioon janduse vastandumist. Seda ma ei taha. Minu ju- on aga seostava ja korrastava iseloomuga. See ise- tu mõte on selles, et ajakirjandus kui institutsioon, loom ilmneb juba Lotmani tõdemuses, et kultuuri mis on poolteist sajandit olnud ka Eestis kultuur ja ei pärita, vaid seda on vaja pidevalt taasluua ja mee- kultuurikandja, on nüüdseks allutatud või allunud nutada. Kultuur on ühtlasi haridus, see on valgustus meediale. ja selgitamine. Sedasi mõistab ka kultuuri ka Ortega Trükiajakirjandus on täna nišitoode. Meil on y Gasset. Kultuur on õpitav. Mõnikord väidetakse, Eesti Meedia, aga pole iseseisva ajakirjandusliku et meedias on info levitamine ja vahetamine väär- üksusena Postimeest. See on juba ära kustutatud, tusvaba, samal ajal kui kultuuriline informatsioon õhtule saadetud. See on suurima ajalehena veel ole- on küllastatud väärtussuhetest. Kuid teame, et see mas, aga seda pole iseseisva ajakirjandusliku insti- pole nii. Infovahetus meedias algab samuti vahete- tutsionaalse üksusena. See on nüüd tooteliik. gemisest olulise ja ebaolulise vahel, mis ongi juba Miks on ajakirjandus kultuuri küsimus? See tule- väärtustamine. Kusjuures see väärtustamine võib neb juba nimest: aja kirjandus. Aja kaaskirjutus, aja olla omakorda pöördvõrdelise iseloomuga. Turu jälg, aja läbikirjutus. Isegi ülekirjutus, ajakirjandus nõudel, klikkide ja kasumi eesmärgil muudetak- kui palimpsest. Ajakirjanduses on oluline autor, te- se oluliseks see, mis tegelikkuse enda tasandil on ma kirjutamissuutlikkus, sõnavalitsemisoskus, te- ebaloomulik — iga päev näeme kohutaval hulgal ma eetika ja esteetika, mille keskmes on stiil. Kir- dramatiseerimist, sh argielu dramatiseerimist vaid jutaja puhul on oluline loomingulisus. Ajakirjanik selleks, et seda müüa. jäädvustab aega, aga ka rekonstrueerib minevikku Vahe meediainfo ja kultuuriinfo vahel, lisaks sel- ja konstrueerib tulevikku. Seda näeme eriti ilmekalt lele, et ühel on tendents kaose ja teisel korrastatuse ajakirjanduse algusaegade puhul, ajakirjaniku ja poole, seisneb ka selles, et meedias leviv info esineb tema lugeja suhe oli usalduslik. pideva voona, samal ajal kui kultuuriinformatsioon Kuigi ülemmõisteks on saanud meedia ja ajakir- ärgitab pidevat tagasivõtmist, peatumist, mõtesta- jandus on allmõiste, on meil võimalik täita meedia mist ning fikseerib saatja ja vastuvõtja vahelise si- ajakirjandusega. Võimalik on meedia ajakirjandus- deme püsivamalt. Kunagi käibis isegi ajakirjanduse tamine. Täidame meedia ajakirjandusega. Selles kohta ütlus, et ei ole midagi aegunumat kui eilne ongi meie võimalus, et me täidame meedia subjek- ajaleht. Ma pean ütlema, et mu meelest teeb see tä- tidega — ajakirjanduslikkusega, nagu Maarja oma nase infovoo tingimustes lehtedele liiga. Mind on sissejuhatuses rõhutas. hämmastanud, et kokkupuude vanade ajalehtedega 53

KOHALIK AJAKIRJANDUS 54 Kohaliku ajakirjanduse olukord ja tulevik Ülevaade EAAS-i koosolekust 17. novembril 2017

Peeter Vihalemm. Sissejuhatus isegi oluliselt suurem kui paberväljaande loetavus ning näitab kasvutendentsi, eriti nutitelefonist uu- Taustaks tänasele arutelule toon tabeli ajalehtede diste lugemine.3 tiraažide muutumise kohta aastatel 1998–2017 (ta- Seega võib öelda, et hoolimata tiraažide vähene- bel 1). Oleme koos Roosmarii Kurvitsaga koosta- misest ei ole lugejaskond vähenenud. Ei saa rääkida, nud selle Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) kodulehel et inimesed ei tunne huvi. Paljud loevad ajalehe- avaldatud andmete põhjal. Tabelis on tühje lahtreid tekste teistmoodi, teisel kujul. — mõned lehed, nagu Sirp, on liidust välja astunud, Tänasest koosolekust. Haldusreform toob suuri mistõttu ei ole tabelis nende kohta andmeid toodud, muutusi kohalikku ajakirjandusse. Ilmselt asuta- EALL ei avalda neid enam. Tabel ei kajasta kõiki takse uutes suurtes omavalitsustes oma väljanded. viimase 20 aasta jooksul toimunud muutusi. Aja- Kuivõrd on need üksnes infolehed, kui palju on neis lehtedest, mis enam ei ilmu, on esitatud andmed ajakirjandust? Kas kõik praegused väikeste valda- ainult kõige suuremate kohta. Tasuta ajalehed on de lehed kaovad või säilib osa nendest, et säilitada tabelist välja jäetud. kohalikku identiteeti? Kuivõrd uutes suurvaldades Nagu tabelist näeme, on lehtede tiraažid peaaegu kujuneb uut kohalikku identiteeti? Nendele küsi- kõikjal tugevasti vähenenud, eriti majanduslanguse mustele ei oska me praegu veel isegi mitte oletamisi ajal ja järel aastatel 2008–2013. Suurematest lehte- vastata. Kindel on aga see, et elu väljaspool suure- dest on siinjuures erandiks ainult Maaleht ja МК- maid linnu ja seda kajastav kohalik ajakirjandus on Эстония. Maalehe tiraaž on paljude aastate jooksul lähiaastatel olulises murrangus. olnud jaanuaris veelgi suurem,1 mistõttu on selle Nils Niitra kirjutas aasta tagasi Postimehes4 maa- puhul tabelis toodud veebruari tiraaž. konnalehtede edasise arengu kolmest stsenaariu- Suhteliselt vähe on langenud Postimehe tiraaž, mist: lehed koonduvad suuremasse kontserni või 18% võrreldes 1998. aastaga, samas kui Eesti Päeva- saavad omanikeks kohalikud metseenlikud ärime- leht on kaotanud tiraažist veidi üle poole, Äripäev hed või kohalikud omavalitsused. Viimased kaks ja Eesti Ekspress veidi alla poole. Veidi alla või üle varianti toovad kaasa poliitilise kallutatuse prob- poole on vähenud ka maakonnalehtede tiraaž, kõi- leemi. Ragne Kõuts5 on seda juba praegu pidanud ge suurem on vähenemine Põhjarannikul, Võru- tõsiseks probleemiks. See on aga oluline teema, mis maa Teatajal ja Vooremaal. nõuab omaette arutelu. Tänane põhiteema on ko- Omaette küsimus on, kas ka lugejaskond on ka- halike väljaannete arenguperspektiivid, lehtede pü- hanenud, kui võtta arvesse veebiversioonide luge- sima jäämine ja muutumine. mist. Võib oletada, et mitte, vähemalt suuremate Veronika Kalmus, Triin Vihalemm. (Toim) Eesti ühiskond kiirenevas ajalehtede puhul. Täpsed ja täielikud andmed vee- ajas: Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused. Tartu: biväljaannete lugemise kohta puuduvad, aga mõne- Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017, lk-d 254–256; Jüri Järv. Elektrooniline Postimees aina kasvab. — Postimees, 6.01.2018. võrra on püütud selgitada Postimehe veebilehtede 3 Vt J. Järv, 2018. Eesti lugejauuringu 2017. a sügise andmetel loeb Posti- külastatavust.2 Uuringud on näidanud, et see on mehe paberväljaannet pidevalt 184 000 inimest ja veebiväljaannet 240 000. 4 Nils Niitra. Maakonnaajakirjandus elab valdavalt peost suhu. — Posti- 1 2018 jaanuaris isegi üle saja tuhande, 102 000. — Toim. mees, 22.10.2016. 2 Vt Peeter Vihalemm, Ragne Kõuts-Klemm. Meediakajastuse muutu- 5 Ragne Kõuts. Maakonnaleht ja omavalitsuse infoleht — „kõlvatu“ kon- mine: Internetiajastu saabumine. — Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, kurents? — Postimees, 26.10.2016. Ülevaade EAAS-i koosolekust 17. novembril 2017 55

Tabel 1. Ajalehtede tiraažid 1998–2017 (tuhandetes, jaanuari seisuga**)

2017 1998 2003 2008 2013 2014 2015 2016 2017 1998** Üleriigilised päevalehed Eesti Päevaleht 36,1 33,5 35,5 22,6 21,7 20,3 20,1 16,8 47% Эстония (2008 Вести дня) 9,2 6,1 9,1 - - - - - Молодёжь Эстонии 9,3 7,2 5,4 - - - - - Postimees 55,1 61,5 68,0 54,7 51,2 50,2 50,1 45,2 82% Õhtuleht, 23,4 65,6 61,5 50,8 49,5 49,3 48,8 48,2 73% alates 2003 SL Õhtuleht Äripäev 15,0 20,7 23,9 11,2 11,1 9,9 8,7 8,4 56% Maakondlikud lehed Elva Postipoiss - 1,6 1,8 1,4 1,4 1,5 1,4 1,4 88% Harju Elu 2,8 ? - 3,8 3,8 3,8 3,8 4,2 150% (1993–2007 Harjumaa) Hiiu Leht 1,3 2,1 2,8 2,9 2,8 2,8 2,8 2,8 215% Järva Teataja 6,6 5,8 5,8 4,0 4,0 4,0 4,0 4,0 61% Koit 5,4 4,2 4,4 ? ? ? ? ? Lääne Elu 5,8 4,9 4,4 3,5 3,5 3,3 3,2 3,1 53% Meie Maa 8,2 8,1 7,5 7,3 6,9 6,5 6,6 6,4 78% Nädaline / Raplamaa Sõnumid 4,2 3,7 3,5 3,0 3,0 3,0 2,8 2,8 67% Põhjarannik / Северное Побережье 13,8 8,0 7,9 6,4 6,3 6,2 6,1 6,0 43% Pärnu Postimees 17,2 15,2 15,6 12,6 12,3 12,1 11,8 11,6 67% Saarte Hääl - - - 4,6 4,7 4,7 4,8 5,6 122% Sakala 12,1 10,9 11,0 8,9 8,7 8,5 8,3 8,1 67% Sõnumitooja - 1,9 1,9 1,8 1,7 3,2 2,8 3,4 179% Valgamaalane 4,5 3,5 3,5 2,6 2,6 2,6 2,5 2,6 58% Vali Uudised 2,0 1,9 1,9 1,9 1,5 1,8 1,7 1,5 75% Virumaa Teataja 10,8 8,6 8,2 6,4 6,2 6,1 5,9 5,8 54% Vooremaa 4,5 3,8 3,3 2,6 2,4 2,2 2,1 2,1 47% Võrumaa Teataja 7,9 5,9 5,4 3,7 3,5 3,3 3,2 3,6 46% Üleriigilised nädalalehed Деловые Ведомости 5,4 5,0 6,3 3,9 3,4 4,3 3,0 3,1 57% День за Днём 15,7 18,6 15,0 10,4 10,2 13,1 11,9 - 76% Eesti Ekspress 47,7 44,7 43,8 30,4 30,7 28,6 30,1 28,3 59% Eesti Kirik 3,0 2,3 2,1 2,0 2,0 2,1 2,0 2,0 67% Комсомольская правда (Põhja-Euroopas) - - 10,6 10,0 10,0 10,0 10,0 10,1 95% Maaleht* 41,4 42,4 44,1 43,8 44,1 43,3 45,7 43,8 106% МК-Эстония - - 12,0 12,5 12,6 12,1 12,5 13,9 116% Sirp 3,3 3,6 4,9 ? ? ? ? ? Terviseleht 6,7 4,8 3,5 ? ? ? ? ? Вести Недели 19,5 20,9 ------Õpetajate Leht 3,7 4,3 3,7 2,8 2,5 2,9 3,0 2,5 68%

* Maalehe puhul on antud veebruari tiraaž. ** Hiljem kui 1998 alustanud lehe puhul on 2017. aastaga võrreldud kõige varasemat ilmumisaastat. ? EALL ei avalda tiraažide andmeid, kuna leht ei ole (enam) liidu liige. Allikas: Eesti Ajalehtede Liit - Ajaleht ei ilmunud. Koostanud Roosmarii Kurvits ja Peeter Vihalemm 56 Kohaliku ajakirjanduse olukord ja tulevik

Meil on täna neli ettekannet. Maakonnalehtede 60+ veedab üha rohkem aega arvutis. Ta loeb 3–5 olukorrast ja arenguvõimalustest räägib Eesti Mee- korda nädalas paberlehte ja on pidevalt arvutis, sest dia kontserni printmeedia arendusjuht Margus temal on selleks aega. Veebilehti loetakse, kui see on Mets, täiendavate ettekannetega esinevad haldus- tasuta, 91% küsitletutest ei ole nõus veebisisu eest reformi ekspert Sulev Valner, ajakirjandusõppejõud eraldi maksma. Ragne Kõuts-Klemm ja kauaaegne ajakirjanik Ur- Vajadus tasuliste veebitekstide järele on nende mas Glase. kvaliteedi huvides suur ja üha tõsisemalt tõuseb küsimus, kas veebiväljaannete kogu sisu peaks ole- Margus Mets. Maakonnalehtede ma tasuta kättesaadav. Kümme aastat tagasi arvati olukord ja arenguvõimalused Soomes, et ajalehe tulevikumudel on tasuta leht iga- ühele. Algul toimis see hästi, tehti isegi eraldi tasuta Maakonnalehtede tugevus sõltub eeskätt sellest, kui lehtede liit tasuliste kõrvale. Praeguseks on näha, tugev on kogukonna ajalooline lugemisharjumus ja et see siiski ei toimi hästi. Tasuta lehes ei avaldata kas ajaleht on kohaliku identiteedi kandja või mit- arvamust. See toob informatsiooni, ka kohalikke te. Identiteet sõltub tugevasti sellest, kui loomupä- praktilisi teateid ja infot selle kohta, kust poest mi- rane tervik on maakond. Nii on viimase 20 aasta dagi odavamalt saab. Kuid see ei toimi foorumi- jooksul hästi säilitanud oma lugejaskonna Pärnu na, ei kajasta kogukonna arvamust ega identiteeti. Postimees, Sakala, ka Saaremaa ja Hiiumaa lehed. Nüüd on üha laiemalt levimas tasuliste ja tasuta aja- Hoopis järsem on lugejate kaotus olnud Harjumaal, lehetekstide kombinatsioonid, hübriidväljaanded. Raplamaal, Virumaal ja ka Kagu-Eestis. Raplamaa Oleme Emori abiga küsitlenud oma lehtede tel- või Valgamaa või Jõgevamaa ei ole kunagi olnud lijaskonda kuues maakonnas (Tartu-, Pärnu-, Vil- omaette tervik, erinevalt saartest, Viljandi- või Tar- jandi-, Valga-, Lääne-Viru- ja Järvamaa). Paneb tumaast. Ida-Virumaal on mitu tugevat tõmbekes- mõtlema, et nende hulgas on vaid 6% vanuses alla kust, millega võrreldes maakondlik tõmbekeskus 35 aasta ja 13% vanuses 35–44 aastat. Noored on Jõhvi on suhteliselt nõrk, lisaks muidugi kultuurili- aktiivsed igapäevased veebikasutajad, saavad hak- selt kirju rahvastiku koosseis. Tiraažide vähenemise kama ka ilma paberleheta. Aga maakondades ei saa oluline põhjus on ka rahvastiku vähenemine palju- ka noored hästi hakkama ilma kohaliku infovoota, des maakondades. mida Tallinna-keskne peavoolumeedia ei hakka Tuleviku edu võtmeks saab toimetuste tahe ja os- kunagi pakkuma. Kohalik info on eriti tähtis ini- kus edastada erinevate kogukondade uudiseid, väl- mestele vanemas keskeas ja pensionieas. Kohaliku jendada nende hulgas levinud avalikku arvamust, lehe tellijatest moodustavad inimesed vanuses 45+ avaldada igapäevase eluga seonduvaid praktilisi tea- valdava enamiku, 81%. teid. Maakonnaleht ei pea olema ainuüksi huvitav, Nüüd loeb maakondlike veebilehtede lugejaist vaid ka vajalik. 77% neid arvutist, 17% telefonist ja 6% tahvelar- On viimane aeg teha investeeringuid veebiaja- vutist. Telefonist lugejate arv kasvab üha kiiremini. lehte. Siin on Eesti Meedia väljaanded kindlas Seetõttu oleme arendanud Eesti Meedias veebileh- eduseisus. Meie maakonnalehed Pärnu Postimees, tedele välja ka eraldi telefonivaate. Sakala, Lõuna-Eesti Postimees, Tartu Postimees, Maakonnalehtedele on kõige suurem oht koju- Virumaa Teataja ja Järva Teataja on seotud Posti- kanne. Eesti Postil on plaan tõsta kojukande hindu mehega ühtsesse veebilehtede kogumisse. 30% ühe aastaga. Nad ütlesid otse, et igapäevast ko- Mõned maakonnalehtede väljaandjad arvavad jukannet neile vaja ei ole. Kui pakkide vedamiseks ikka veel, et jäävad püsima ka ilma veebilehtede piisab ühest-kahest korrast nädalas, siis milleks arendamiseta, sest inimene vanuses üle 60 on iga- postiljone kuus korda nädalas ringile saata. Ülerii- vesti truu paberlehele. Aga meie lugejauuringud giliste lehtede tellijaid on maal vähe, maakonnaleh- näitavad, et 74% eakamatest lugejatest loeb vähe- tedel rohkem — nad peaksid suure osa kojukandest masti mõnikord ka meie maakonnalehti veebis, on kinni maksma. Väikesed lehed ei suuda seda teha. aktiveerinud veebivõtme (need tellijad, kes seda tee- Ja koju jõuab leht uudiste leviku mõttes hilinemise- vad, saavad lugeda veebilehte tasuta). Vanuserühm ga. Kui maakonnas midagi juhtub, saab infot selle Ülevaade EAAS-i koosolekust 17. novembril 2017 57

kohta lehest järgmisel päeval kell neli. See on üks ja saab aru, milline ajaleht on võimulolijate hääle- põhjustest, miks internetist lugemine kasvab. Vee- kandja ja milline vaba sõna sõltumatu levitaja. bis on uudis kohe üleval. Eesti Meedia alustas novembri alguses uue ajale- Sulev Valner. Haldusreformi võimalik hega, Lõuna-Eesti Postimehega. Miks? Märkasime mõju kohalikule ajakirjandusele juba ammu, et Lõuna-Eesti jagamine nagu nõuko- gude ajal Põlva, Võru ja Valga maakonnaks ei arves- Haldusreformi tegelikku mõju on veel pisut vara tanud inimeste tegelikke kogukonnasuhteid ega ka hinnata. Praegu alles hakkab uus pilt välja joonis- kunagisi kihelkonnapiire. Tänapäeval on tavaline, tuma. Me oleme enam-vähem teada saanud, kes et elatakse ühes, aga tööl või koolis käiakse naaber- saavad uuteks omavalitsusjuhtideks, aga veel ei tea, maakonnas. Otepäälased pole ennast kunagi päris millist poliitikat üks või teine uus omavalitsus või valgamaalasteks pidanud. nende liidud ühiselt tegelikkuses ajama hakkavad. Oleme veendunud, et tulevikus on Lõuna-Eesti Analoogsete reformide puhul teistes riikides, na- regionaalne tervik, mis koosneb omanäolistest etni- gu näiteks Taanis 2007 või Lätis 2009, on tõdetud, listest ja isemõtlevatest kogukondadest. Tänane jao- et reformi mõju saab korralikult hinnata ühe või tumine Põlva, Võru ja Valga maakonnaks minetab isegi kahe valimisperioodi ehk siis nelja või kaheksa senise tähenduse. Just selle teadmisega laiendasime aasta möödumisel. Aga mõju sõltub kindlasti väga senise Valgamaalase haaret naabermaakondadesse. palju ka tulevastest valikutest, mida uute omava- Väidan, et nii võimast meediumi pole Lõuna- litsuste volikogud ja juhid ise hakkavad langetama. Eestis varem kunagi olnud. Lõuna-Eesti Posti- Kuna tegu on omavalitsustega, siis on nad oma ot- mehest saab oma piirkonna kõige operatiivsem ja sustes küllalt vabad. Seetõttu saame praegu rääkida kaasaegsem uudistekanal nii paberil kui ka veebis. haldusreformi või riigireformi võimalikust prog- Esiknumbri tiraaž oli 20 000. Valgamaalase ning noositavast mõjust. Võru ja Põlva lehe tiraaž kokku jääb alla 10 000. Kõigepealt peab võimalikust mõjust rääkimiseks Lehte saavad endised Valgamaalase tellijad ja 500 kaardistama, mis muutub. Uusi omavalitsusi on se- uut tellijat, samuti Postimehe tellijad Valga-, Võru- nisest umbes kolm korda vähem ehk 213 asemel 79. ja Põlvamaal. Keskmine omavalitsus on elanike arvult senisest Paberil ilmub leht esmaspäeval, kolmapäeval ja oluliselt suurem, senise keskmiselt 1800–1900 ela- reedel. Veebis kajastame Lõuna-Eestis toimuvat pi- niku asemel elab keskmises uues Eesti omavalitsu- devalt ehk n-ö 24/7. Just tipptasemel tehnoloogiale ses mediaansuurusena üle 7000 inimese. See ei ole toetuv veebileht annab võimaluse edastada Lõuna- midagi enneolematut, lihtsalt kui seni olid sellised Eesti mistahes paigast ka videoid ja otseülekandeid. suhteliselt suured vallad nagu Türi, Märjamaa või Tahame või mitte, kuid haldusreform muudab Tapa erandid, siis nüüd on sellise suurusega kohalik enamikus maakondades seniste kohalike lehtede omavalitsus reegel. tähendust ja positsioone. Maavalitsused saadetakse Vastavalt suurenevad ka omavalitsuste eelarved 1. jaanuariks laiali. Seega muutuvad maakondlikud ehk rahalised võimalused. Kui seni oli paljude väi- piirid edaspidi vähem tähtsaks. Uute suurte valdade keste valdade aastaeelarve suurusjärgus 1–2 miljo- jaoks pole oluline, millise maakonna alla nad pabe- nit eurot, siis ühinemise järel on palju selliseid, kel ri peal kuuluvad. Nende oma ego ja identiteet on elanikke üle 10 000 ja aastaeelarve üle 10 miljoni. senisest oluliselt suurem. Vallad on suuremad ning Vallalehti jääb nüüd ilmselgelt vähemaks kui seni, suuremaks ja tugevamaks muutuvad ka vallalehed. võib arvata, et nendegi arv kahaneb koos omava- Kas me suudame rahumeelselt koos eksistee- litsuste arvuga umbes kolm korda. Küll aga muu- rida, kui üks saab raha omavalitsuste eelarvest ja tuvad nad tõenäoliselt oluliselt kopsakamaks, nii teine peab selle kokku korjama lugejatelt ja koha- trükiarvult kui ka teostuselt, sest nüüd tuleb katta likelt reklaamiandjatelt? Ma mõistan suurvaldade oluliselt suurem omavalitsus ja samas on ühiselt soovi omada oma häälekandjat, mis jõuaks igasse kindlasti ka rohkem ressursse, mida vallalehe te- postkasti, kuid ei pea õigeks nende konkureerimist gemisse panna, kui seni. Mõnigi uus vallaleht võib kohalikul reklaamiturul. Ja ma loodan, et ka luge- hakata trükiarvult ületama väiksemaid maakonna- 58 Kohaliku ajakirjanduse olukord ja tulevik

lehti. Kas see kujuneb nende väljaannete olemuse- otse sündiva suure omavalitsuse korraldada. le ja sisule heaks või halvaks, sõltub ilmselt vägagi Kolme omavalitsusega maakondadeks jäävad kohapealsetest oludest ja valikutest. Valgamaa, Läänemaa, Järvamaa, Jõgevamaa ja Põl- Ma siiski ei paneks vallalehtedele kohaliku ajakir- vamaa. Siit ringist tasub ehk eelkõige otsida neid jandusena väga suurt ootust, sest oma olemuselt on kohti, kus võidakse hakata rääkima, et maakond tegu paratamatult pseudo- või poolajakirjandusliku ei mängigi enam suurt rolli, seatakse kahtluse al- nähtusega. Omavalitsuse leht on enamasti selgelt la maakondliku koostöö vajalikkus ja koos sellega kohaliku võimu häälekandja ja oodata temalt näi- võib teatud küsimärk tõusta ka sealse maakonna- teks kohaliku võimu valusate teemade ausat käsit- lehe kohale. lust oleks ebareaalne. Enamik vallalehe toimetajaid Valgamaal ongi nüüd nii läinud, et maakonnaleht on sisuliselt vallavalitsuse töötajad ja nende käed ei lõpetas ja muutus Lõuna-Eesti Postimeheks ja see ole ega saagi olla vabad oma tööandja kritiseerimi- justkui langes ajaliselt kokku toimuva haldusrefor- seks. Sama hästi ei saa ju eeldada, et Selveri, Bauhofi, miga. Kuid siin haldusreformi selle otsuse põhjuseks LHV Panga või mõne muu firma kliendileht, mis pidada oleks vahest küll liiga vara. Küllap põhjused meile koju saadetakse, on erapooletu ajakirjandus. on rohkem muud, näiteks majanduslikud. Loomu- Küll tasub kindlasti võidelda selle eest, et ka oma- likult sobib haldusreform praegu paljude keeruliste valitsuste lehed oleks oma võimaluste piires ikkagi otsuste tegemisel üheks heaks põhjenduseks. võimalikult sisukad infokanalid. Siin võib teatud Raplamaal ja Viljandimaal jääb omavalitsusi 4, määral neile lehtedele abiks olla see, et ühinenud Võrumaal 5, Pärnumaal 7, Tartumaal, Lääne- ja omavalitsustes hakkab eeldatavalt senisest suure- Ida-Virumaal 8 ning Harjumaal 16. Nende maa- mat rolli mängima volikogu ja väheneb vallajuhtide kondade puhul ei tohiks enamasti tekkida küsimust kui ainuotsustajate osa, mis oli iseloomulik paljude- tulevase maakondliku koostöö vajaduse suhtes. le väikevaldadele. Kui volikogus õnnestub laiemal Mõnes kohas muutusid ühinemistega mõnevõrra pinnal sõnastada ja kokku leppida mängureeglid, maakondade piirid. Näiteks kaks Läänemaa valmis annavad omavalitsuse lehele teatud tegutseda on nüüd Pärnumaal ja Lihula kandi inimesed misvabaduse, siis väheneb otsene sõltuvus mõne peavad valima, kas nende tulevane kohalik leht on vallajuhi isikust. edasi Lääne Elu või nüüd uues olukorras Pärnu Nii et rääkides kohalikust pärisajakirjandusest, Postimees. Kaks senist Põlvamaa valda läksid üle keskenduks siiski maakonnalehtedele ja teistele Võrumaale ja Värska kandi inimesed peavad otsus- kohalikust võimust sõltumatul alusel väljaannete- tama, kas tellida Koitu või Võrumaa Teatajat, aga le, mis mõnel pool võivad olla mitme maakonna neil on muidugi ka oma Setomaa leht olemas. Käru ülesed, nagu Lõuna-Eesti Postimees või Lõunaleht, vald läks Raplamaalt Järvamaale, Pala ja Tabivere mõnel pool ka maakonnast pisut väiksema piirkon- Jõgevamaalt Tartumaale, Avinurme Ida-Virust Jõ- na omad, nagu Sõnumitooja Harjumaal või Elva gevamaale jne. Postipoiss Tartumaal. Siin on heaks abistavaks Samas võib suures pildis ikkagi öelda, et need näitajaks küllap ka see, kes neist kuulub Eesti Aja- muutused väga palju maakondlikku pilti ei muut- lehtede Liitu, olles seejuures lubanud austada Eesti nud ja ainult selle pärast ühegi maakonna ja kül- ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtteid. lap ka maakonnalehe tulevik küsimuse alla ei lähe. Hiiumaal on nüüd kogu saar ehk maakond üht- Läänemaa kaotas nende muutustega umbes 15% lasi ka üks omavalitsus. Saaremaal päris seesama senistest elanikest, Põlvamaa 9%, Jõgevamaa 4%, siiski ei juhtunud, sest Muhu ja Ruhnu jäid eraldi, Valgamaa 3%. Võitis kõige rohkem Võru maakond, aga muidugi sisuliselt on nad Saaremaa valla kõr- kes sai koos seto valdade ja Oravaga juurde umbes val nii väikesed, et peaaegu võib ka seal rääkida 9%, Pärnumaa 4,4% elanikest. See, mis oli elanike maakonnas ühest tegijast. Iseloomuliku näitena arvus väikese Läänemaa jaoks suhteliselt suur kao- võib siin välja tuua, et kui igal pool mujal Eestis tus, ei ole samas Pärnumaa jaoks kuigi suur lisa. hakkavad edaspidi maakondlikku ühistransporti Aga mis puutub väiksema trükiarvuga maakon- korraldama ühistranspordikeskused, siis Hiiu- nalehti, siis kindlasti on nende jaoks iga kaotatud maal ja Saaremaal erandina on see valdkond antud või võidetud lugeja oluline. Lääne Elu jaoks oli Ülevaade EAAS-i koosolekust 17. novembril 2017 59

Lihula piirkonna kaotus kindlasti oluline löök, sa- Virumaa Teataja (5800), kelle puhul haldusreform muti oma maakonna väiksemaks muutumine Põlva või ka maavalitsuste reform ilmselt väga palju ei Koidu ja Vooremaa jaoks, mis pole just suurimate muuda. Küll aga võib väiksematele maakonnaleh- tiraažidega lehed niigi. tedele, mille trükiarv napilt 3000 või mõnel alla Lisaks kohalike valimistega teostunud omava- sellegi, mingi isegi mitte väga suur muudatus osu- litsuste reformile seisab lähiajal ees ka teine suur tuda päris määravaks selles suhtes, kas jäädakse muutus ehk maavalitsuste reform. 1. jaanuarist lõ- majanduslikult nina vee peale või mitte. On olnud petavad tegevuse senised maavalitsused ja nende isegi imetlusväärne, et 15 maakonnas on kõik maa- ülesanded jagatakse ära omavalitsuste ning eri rii- konnalehed püsinud kuni praeguseni. Nüüd siis giasutuste vahel. See tähendab, et näiteks abielude Valgamaalasega tegi Eesti Meedia grupp otsa lahti sõlmimine ja muud rahvastikutoimingud antakse selles suunas, et võiks olla mõnel pool mitte enam otse maakonnakeskuse omavalitsustele, maakonna maakonnaleht, vaid mitme maakonna ülesed lehed. arendustegevus ja mõned teised sellega seotud asjad Saab näha, kas neil on selle avanguga edu ja mida antakse üle maakonna omavalitsuste poolt nimeta- see toob näiteks Võrumaa Teataja ja Põlva Koidu tud ühisele organisatsioonile, enamasti on see oma- jaoks. Lugeja otsustab nii tellijana kui ka näiteks valitsusliit, mõnel pool ka maakondlik arenduskes- selle valikuga, kuhu panna edaspidi surma- ja muid kus. Ning rea ülesandeid võtavad üle riigiasutused, kuulutusi. nagu Sotsiaalkindlustusamet või Maa-amet jne. Kokkuvõttes ei ole põhjust olukorda dramati- Ei hakkaks kogu seda pilti siin detailsemalt seerida. Arvan, et kohalike lehtede tulevik ei ole kirjeldama, aga kohaliku ajakirjanduse tuleviku kõikjal ühtmoodi ette määratud, vaid sõltub väga kontekstis on kindlasti kõige olulisem just see osa, palju ka nende lehtede tegijatest ning teiselt poolt mis puudutab omavalitsuste koostöös maakonna kohapealsetest inimestest endist, kui vajalikuks tasemel tulevikus täidetavaid ülesandeid. Ehk siis oma maakonna lehte peetakse ja kas seda siis ka küsimus, kui tugev saab olema tulevikus maakond- päriselt toetatakse. Et ei läheks nii, nagu paljude liku mõõtme kandmine ja selles osas kohapealsete väikeste maapoodidega, kus kohalikud inimesed tegijate koostöö — kes seda teeb ja eest veab, kui on küll valmis sadu allkirju koguma poe sulgemise maavanemat enam ei ole. Muide, juba praegu on vastu, aga ise teevad sageli oma igapäevased ostud suures osas maakondades olukord, kus maavane- linnas suures poes või lähevad Läti piirile odavamat mate asemel täidavad nende rolli kohusetäitjatena alkoholi otsima. maasekretärid, kuna mõnel maavanemal sai ameti- Lõpuks õiendaks seoses värskelt toimunud ko- aeg täis ja otsustati uut mitte enam määrata (Saare- halikest valimistest osavõtuga ära ühe faktivea, mis maa, Hiiumaa), osa aga osutus valituks kohalikesse levib visalt ühest esinemisest teise. Paljud seostavad volikogudesse ja kuna see pole ühitatav maavanema valimisaktiivsuse vähenemist neil valimistel (mis ametiga, tegid nad otsuse loobuda maavanema ko- iseenesest on tõsi) haldusreformiga (mis ilmselt ei hast (Lääne-, Põlva-, Võrumaa jne). Nii et juba aas- ole tõsi). Nimelt kui vaadata eraldi neid omavalit- tavahetust ära ootamata on meil paljudes maakon- susi, mis praegu ühinesid, siis nendest valdava ena- dades olukord, kus sisuliselt on maavalitsus senises miku ehk 2/3 (51st 36) puhul oli valimistest osavõtu rollis tegutsemise lõpetanud ja nüüd sõltub uutest määr kõrgem kui Eesti keskmine (53,3%)! Ilmselt omavalitsustest ja maakonna teistest aktiivsetest andis kõige suurema osa üle Eesti langenud valimis- inimestest, kas keegi teine võtab selle lipu üles või aktiivsuse statistikasse hoopiski Tallinna linn, kus ei võtagi. Loodetavasti see uus ühistegevuste iden- eelmistel kohalikel valimistel 2013. a oli valimisak- titeet ja eestvedaja tekib enamikus kohtades. Kui tiivsus üks Eesti kõrgemaid (üle 64%) ja seekord ai- kusagil maakondlik ühtekuuluvus põhines ainult nult 53,5%. Kõige madalam valimisaktiivsus maa- maavanema olemasolul, siis pidi see küll päris nõrk kondadest oli Ida-Viru maakonnas (47,4%) ja eriti ühtekuuluvus olema. madal seejuures just Kohtla-Järvel (40,7%), Narvas Väljaandeid vaadeldes saab eristada suuri maa- (44,4%) ja ka Sillamäel (51%), mis jäid haldusre- konnalehti, nagu Pärnu Postimees (tiraaž 12 000), formist puutumata. Nii et hirm, mis küllap kõigil Sakala (8000), Harju Elu (6100), Põhjarannik (6000), teatud määral oli, et äkki haldusreform muudab 60 Kohaliku ajakirjanduse olukord ja tulevik inimesed oma valitava kohaliku võimu suhtes pas- Samuti annavad kuni käesoleva aasta lõpuni lähi- siivsemaks, ei ole siiski õnneks kohtadel kinnitust piirkonna sündmustest teada kord kuni kaks korda leidnud. Loodetavasti see aktiivsus jätkub. kuus ilmuvad kuni 200 omavalitsuste infolehte. Saan aru, et teatud osa inimeste jaoks ei sobi Kogu sellest paketist on ajakirjandusena defi- haldusreformi õnnestumise tunnistamine nende neeritav vaid väga väike osa. Veel väiksem on osa, pikaaegselt kujundatud poliitilisse paradigmasse. mis püüab täita ja ka suudab täita ajakirjanduse kui Aga mis teha, esialgu tundub küll, et kokkuvõttes poliitilise ja majandusliku võimu monitoorija rol- on läinud seni päris hästi ja suhteliselt valutult. See li. Isegi paljude maakonnalehtede puhul näitavad annab lootust, et haldusreformil ei pruugi olla ka uuringud, et valvekoerana need eriti ei toimi, „ei edaspidi halba mõju, sealhulgas kohalikule ajakir- haugu ega hammusta“. Maakonnalehtede sisu ise- jandusele. loomustab inimkeskne ja kohalikku tasandit rõhu- tav käsitlusviis, kuid selles on vähe üldistusi ja vähe Ragne Kõuts-Klemm. Kas maakonna- kriitikat kohaliku elu suhtes (kui on kriitikat, siis lehe järele on enam vajadust? pigem riigi suhtes). Ka leidub sisus sagedamini kui üleriigilistes päevalehtedes pressiteadete esitamist Eesti meediaturg on väike, kuid sellest hoolimata ajakirjandusliku materjali pähe ning väga vähe on leidub meie meediamaastikul väga lai valik erine- arutelu ja probleemide tõstatamist.8 Ka teiste riikide vaid kanaleid. Oleme mitmekesiste valikuvõimalus- uuringud näitavad, et kohalik ajakirjandus ei ole tega riik, seda nii Euroopa kui ka maailma võrdlu- kõneaine seadja, vaid pigem hea naaber.9 Kohalik ses. Pakkumise mitmekesisus valitseb ka kohalikul ajakirjandus on lugejale kui naaber, kes räägib, mis tasandil ning maailma mõistes on neist paljude pu- on ümbruskonnas huvitavat juhtunud, aga ei nori hul tegemist pisi-pisikese kanaliga. Rahvusvahelises tüli ega süüdista kohalikke. statistikas langeksid ka meie üleriigilised ajalehed, Uuringud näitavad, et vajadus kohaliku info ka- mille tiraaž on alla 50 000, kohaliku meedia alla nalite järele on väga suur. „Mina. Maailm. Meedia“ (small-market newspapers).6 Seega siis ka Postimees, 2014. aasta küsitluse andmetel jälgivad just väike- Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress või Maaleht oleks linnade ja maapiirkondade elanikest kuni pooled selle kriteeriumi alusel kohalik meedia. regulaarselt maakonnalehti ja umbes kaks kolman- Meie liigitame oma meediastatistikas kohali- dikku kohalikke valla- või linnalehti (vt tabel 2). ku ajakirjanduse alla (kasutan selle kohta mõis- Maakonnalehtede kontakt auditooriumiga on tet hüperlokaalne meedia7) maakonnalehed, mis maakonniti väga erinev. Tiraažid on üldise paber- rahvusvahelises mõõtmes on väga väikesed niši- lehe lugemise harjumuse vähenemise taustal vähe- väljaanded. Lisaks maakonnalehtedele leidub meil nenud kõigil maakonnalehtedel (vt tabel 1). Samuti kohalikul tasandil veel kanaleid, mille fookuses on on vähenenud maakondade rahvastik. Aga teisalt kohalik elu — kohalik raadio (Kuma Raadio, Tre on ka näha, et ajalooliselt tugeva identiteediga maa- Raadio, Raadio Marta, Raadio Kadi, Nõmme Raa- kondades on kohaliku lehe lugemine kordi suurem dio jt), regionaalsed ja hüperlokaalsed kommert- kui maakondades, mille piirid ei kata ajalooliste salusel ilmuvad lehed (Lõunaleht, Vali Uudised, El- identiteedipiiride mustrit — näiteks Raplamaa, Jõ- va Postipoiss, Türi Rahvaleht jt), tasuta linnalehed gevamaa, Põlvamaa, Valgamaa.10 Samas saab siiski (Tartu Ekspress, Linnaleht Pärnu, Tartu, Tallinn, väita, et maakonna elanikkonna hõlmatus oma le- jt), mõned kohalikud telekanalid ja arvukalt ko- hega on langenud kõigis maakondades (vt tabel 3). haliku info portaale ning blogisid (poltsamaa.info,

laanlane.ee, kylauudis.ee, elva24.ee, hiiumaa.ee jpt). 8 Ave Schmidt. Eesti neliteist maakonnalehte aastal 2011. Magistritöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, 2011. Vt http://dspace.ut.ee/handle/10062/18165. Vt ka Ave Schmidt. Eesti ne- 6 Vt Christopher Ali, Damian Radcliffe. Life at Small-market Newspapers: liteist maakonnalehte aastal 2011. — Indrek Ude, Peeter Vihalemm. A Survey of over 400 Journalists. — TOW Center for Digital Journalism, (Toim) Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2010/2011. Columbia’s Graduate School for Journalism, 2017. Vt https://www.cjr. Tartu: Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts, 2012, lk-d 47–54. org/tow_center_reports/local-journalism-survey.php#technology. 9 Paula M. Poindexter, Don Heider, Maxwell McCombs. Watchdog or 7 Vt David Harte, Andy Williams, Jerome Turner, Jerome. Reciprocity Good Neighbor? The Public’s Expectations of Local News. — Press/Po- and the Hyperlocal Journalist. —Journalism Practice, 2017, Vol. 11, nr litics, 2006, Vol. 11, nr 1, lk-d 77–88. 2–3, lk-d 160–176. 10 Vt A. Schmidt 2011. Ülevaade EAAS-i koosolekust 17. novembril 2017 61

Tabel 2. Kohaliku lehe tähtsus elanike jaoks (% eestikeelsetest vastajatest).

Elukoht Milliseid loetletud lehtedest Kõik Te loete ja kui sageli? Tartu, Tallinna, (sh veebiväljaanded) (n=1208) Tallinn Tartu, Pärnu Väikelinn Maapiirkond Pärnu ümbrus Regulaarselt 30 6 18 20 49 45 Maakonnaleht Harva, juhuslikult 33 34 36 34 29 35 Üldse mitte 37 59 46 47 22 20 Regulaarselt 48 23 19 50 66 68 Valla- või linnaleht Harva, juhuslikult 27 37 34 25 18 22 Üldse mitte 25 40 46 24 16 10

Allikas: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitlus „Mina. Maailm. Meedia 2014“

Tabel 3. Maakonnalehtede loetavus nende kodumaakon- ne info, mille vahendamise keskkonnana toimib sa- dades 2006–2016 (% maakonna elanikkonnast vanuses geli infoportaal. Ostan-müün-vahetan kuulutused 15–74) infoportaalides teevad tasa sisuloome kulud ning 2006 2010 2016 mitu infoportaali toimib tänu sellele majandusli- 12 Sakala 78,2 65,8 57,9 kult mittekahjumlikult. Võrumaa Teataja 84,3 66,8 42,7 Senini on olnud maakonnalehe ülesanne panna Pärnu Postimees 61,8 43,1 47,8 uudistele peale „usaldusväärsuse pitser“ — kinnita- Järva Teataja 61,7 43,6 28,5 da, et tegemist on hoolikalt kontrollitud ja kindlasti Virumaa Teataja 52,9 44,2 32 tõese infoga. See ei ole aga kindlasti piisav, et muu- Tartu Postimees 51,4 38,9 33,5 tunud keskkonnas ellu jääda, „uudislindi tootmi- Valgamaalane 36,4 38,9 29,4 sele“ kulub palju ressurssi, kuid selle lisaväärtus on Koit 52,5 35,7 30,5 väike. Teisalt on üldteada asjaolu, et inimesed ei ole Raplamaa Sõnumid 42,9 29,0 39,6 heal meelel valmis maksma uudissisu eest. Küll aga 13 Vooremaa 45,8 30,1 19,5 hindab auditoorium sisu, mida mujalt ei saa. Kui maakonnaleht säilib, siis see on just see nišš, mida ta Meie Maa 37,1 24,8 ? saaks täita — näidata kohalike sündmuste omava- Lääne Elu 23,8 16,7 17,9 helisi seoseid ning analüüsida võimalikke tagajärgi. Северное побережье 11,4 9,4 23,9 Kindlasti vajab muutusi ka Eesti meediapoliitika Põhjarannik 11,8 11,1 7,3 selleks, et kohaliku elu sündmuste ajakirjanduslik Allikas: TNS Emor väärindamine jätkuks hüperlokaalse ajakirjanduse abil. See tähendab ajakirjanduse poolt vaa- Maakonnalehtede lugemine on kindlasti vä- dates väiksemat organisatsiooni, mittekasumliku henenud ka seetõttu, et kohaliku tasandi infot on eesmärgi seadmist, rahuldumist mudeliga „kulud võimalik kätte saada väga paljudest konkureeri- nulli“, tsentraalset mitmetasandilist tehnoloogilist vatest kanalitest: Facebooki loodud kogukondade infogruppidest, piirkonna elanike omaalgatuslikust Haaslava valla infoleht 2009. aasta valimiste ajal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, 2011. Vt infoportaalist, omavalitsuse infolehest, omavalit- http://dspace.ut.ee/handle/10062/18153; Mark Joa. Vallaajakirjanduse võimalused Nissi Valla Teataja näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli suste kodulehelt. Mitu uuringut on näidanud, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, 2012. Vt http://dspace. kohalikud elanikud tähtsustavad omavalitsuste in- ut.ee/handle/10062/25825; Merilin Reino. Rapla valla infolehe ja selle lugejate uuring. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste folehti just sellepärast, et need räägivad tuttavatest instituut, 2017. Vt http://dspace.ut.ee/handle/10062/56696. inimestest ja kohtadest ning annavad üksikasjalik- 12 Elina Allas. Kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse portaalid laanlane. ee, poltsamaa.info ja kylauudis.ee. Magistritöö. Tartu Ülikooli ühis- ku infot selle kohta, milliseid plaane ja otsuseid teeb konnateaduste instituut, 2015. omavalitsus.11 Teisalt on kohalikele oluline utilitaar- Vt http://dspace.ut.ee/handle/10062/48909. Vt ka Elina Allas. Koda- niku- ja kogukonnaajakirjandus ei ole uut tüüpi ajakirjandus. — Ind- rek Ude, Peeter Vihalemm. (Toim) Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse 11 Anu Bollverk. Türi Rahvalehe sisu ja vastavus tellija ootustele. Baka- Seltsi aastaraamat 2015. Tartu: Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts, laureusetöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni insti- 2016, lk-d 39–48. tuut, 2008. Vt http://dspace.ut.ee/handle/10062/15702; Ilona Vaagen. 13 C. Ali, D. Radcliffe 2017; M. Reino 2017. 62 Kohaliku ajakirjanduse olukord ja tulevik tuge ja kohaliku ajakirjanduse toetusmudeli välja- aga potentsiaal on olemas, võiks teha rohkemat. töötamist riigi poolt. Kui muud praktilised asjad saavad tehtud, palgad tõstetud ja kohad jagatud, siis hakkavad kujunema Urmas Glase. Arengutendentsid selgemad mõtted. Sagedust võiks tõsta, Türil kind- Järvamaal lasti. Eesti Post on probleem, kehv kojukanne sunnib mõtlema veebiväljaandele. Üks kord kuus pole Enne omavalitsusreformi oli Järvamaal 12 omava- tänapäeval piisav. Kokkuvõtteks tundub, et alged litsust, Paide linn ja 11 valda (sh Türi linn sama- on olemas, et reklaamiraha ära korjata, uudiseid nimelise valla koosseisus). Reformi järel on kolm väärindada ja operatiivsust tõsta. Eelarvest antakse omavalitsust: Paide vald (ühinesid Paide linn, Paide ka raha. vald ja Roosna-Alliku vald), Türi vald (ühinesid Tü- ri vald, Käru ja Väätsa vald) ja Järva vald (liitusid Arutelu pärast ettekandeid Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi vald, millega sundliideti Koeru vald). Sirje Veldi, Elva Postipoisi esindaja: Meil on era- Paide vallas jätkab kord kuus ilmumist Paide leht, kuulutuste ja reklaami raha voolab munitsi- Valla Teataja, mida annab välja vallavalitsus ja mil- paallehte, see on tasuta ja suurema levikuga, saab les on ajakirjanduslikku sisu üsna vähe. Türi vallas mängida ka hinnaga. Meil jääb tohutu raha saamata. jätkab kord kuus ilmuv Türi Rahvaleht, mida annab Kas uued vallalehed hakkavad müüma reklaami? välja Türi Arengu Sihtasutus põhiosas valla eral- Praegu on vallavolikogu seda meelt, et infolehes po- datud vahenditest. Toimetajale on lehe tegemisel le vaja reklaami müüa. Aga kui tahetakse meie era- vormiliselt antud vabadus. Lehel on pikaajalised lehte kui üsna teravat lehte välja suretada, ei saa seal traditsioonid, see ilmub juba 1989. aastast. reklaami keelata. Kuidas ERR-is on saadud reklaam Kõige tundmatum suurus on seitsme omava- kõrvaldada, seadusega keelata? Tuleks kirjutada ko- litsuse liitumise tulemusel kujunenud Järva vald, haliku omavalitsuse seadusse, et omavalitsustel on mille pikkus on 80 km. Seal on ajalooliselt tugevad võimalus omada häälekandjat, aga reklaam pole kihelkonnad, mis on kuulunud eri maakondadesse. seal lubatud. Puudub selge keskus nagu Paide ja Türi. Praeguseks Erik Gamzejev, Põhjaranniku / Северное ei ole veel päris selge, mis saab Järva lehest. Senine побережье peatoimetaja: Miks me arvame, et Koeru vallaleht oli huvitav, seda toimetas endine inimesed tahavad kvaliteetlehte? Inimesed taha- Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann. Leht vad tarbeinfot tanklate ja kitsefarmide rajamiseks. oli tasuline, nad suutsid Koeru Konsumis müüa 500 Inimesed tahavad arutada kõigepealt seda, mis ko- eksemplari (vallas oli 2000 elanikku). See tõestab, halikus elus toimub ja millised on tulevikuplaanid. et inimesed ostavad, kui leht on ajakirjanduslikult Kohaliku ajakirjanduse problem pole mitte see, et huvitav. Toimetajal oli kokkulepitud tegevusvaba- ei tahetaks lugeda, vaid et ei taheta selle eest maksta. dus. Neil oli suurel määral ajakirjanduslik sisu, nad On jõutud selleni, et vallalehte saab teha maksmata. pakkusid kohalikku reklaami. Aga see pole ajakirjandus. Kui suur hulk on neid Järva vallas tuli nüüd kokku Koeru lehe ümber lugejaid, kes tunnevad ära, kui tehakse kvaliteetset koondunud seltskond, kes kavatseb hakata välja ajakirjandust ja on nõus selle eest maksma? Väike. andma kogu Järva Valla Lehte.14 See saab olema Varje Sootak: Elan poole aastast ääremaal — tõsine leht. Harglas, endises Taheva vallas, Valgamaal. Seal on Küsisin kõigi kolme uue valla juhi käest, mida praegu 10–15 maja, elanikke vähe, suvel on rohkem. nad oma lehe tulevikust arvavad. Sain erinevaid Interneti kasutajaid on kolm, üks loeb ka veebist vastuseid. Paide ja Türi vastasid, et tiraaž kindlasti ajalehte, on kohaliku kultuuri kandja. Teised ei loe suureneb. Vestluse käigus hakati mõtlema, et mida- — vanemad soliidses eas naised. 30 aastat tagasi käis gi peaks teistmoodi tegema. Võiks teha veebivälja- igas peres ajaleht, praegu käib kogu küla peale üks anded. Hetkel ei ole ambitsiooni ja selgeid kavasid, kuni kaks lehte. Inimesed on vaesed ja loevad lehti kamba peale. Maalehte peetakse objektiivseks, see 14 Ilmub alates 2017. detsembrist kord kuus. Vt ka http://jarvavald.kovtp. ee/jarva-valla-leht. — Toim. on hinnas. Mis puutub Lõuna-Eesti Postimehes- Ülevaade EAAS-i koosolekust 17. novembril 2017 63

se, siis sellele vaadatakse viltu, sest selles pole meist tunneb tõmmet, siis on see ülespoole, Viljandimaa- mitte midagi — põhiliselt ettevõtjatest, kultuurile. sündmused. Suur Valga vald kirjutab oma veebile- Ragne Kõuts: Praeguse süsteemiga pole ajakir- hel vahel ka meist. See, mis paberlehes ilmub, pole jandusel võimalust turuloogika all ellu jääda — jää- meile huvitav. Oli Taheva vald, sellel oli oma info- vad ajakirjanduslikud tooted, aga ajakirjandust ei leht. Nüüd vallaleht kaob ära. Põhiline on lugejate ole. Peame leidma, mida teha selleks, et oleks aja- vähenemine — enne oli kohalikus koolis 150 last, kirjandus. nüüd on 40 last. Sulev Uus: Ajakirjanduslik olukord on väga Mirjam Nutov, ERR-i Lõuna-Eesti korrespon- keeruline, nii segaseid aegu ei mäletagi. Mõni dent: Suured uudised saame kätte peavoolumee- väike vald, kes viimse tilgani kaitses sõltumatust, diast ja see on kohal juba ka kohalikul tasandil. Pos- jääb nüüd suurte vahele virelema. Vallalehel on timees on esindatud kohalike väljaannete kaudu. nähtusena oma kindel koht olemas, kuivõrd vallad Kui on äge uudis, jõuab see murdosa sekundiga ka ise muutuvad tugevamaks. Eesmärgid, mis seatak- Postimehesse. Maakonnalehed on kogumina uu- se, peaksid olema realistlikud. Paksud värvilised disteagentuurid üldmeediale. Kõik olulised uudi- nädalalehed on utoopia, optimaalne oleks 8–10 sed on korduvalt avaldatud peavoolumeedias. Maa- lehekülge kaks korda kuus. Üks kord kuus on vä- konnalehele jääb vähe uudiseid, mida eksklusiivselt he, osa materjali läheb enne ajalooks, kui inimes- avaldada. teni jõuab. Kallutatuse ohu vähendamiseks oleks Urmas Paidre, Lõunalehe peatoimetaja: Lõuna- vaja lihtsat asja, mis on elus raskelt saavutatav lehe tiraaž oli 2000, kui me 2003 alustasime, nüüd — et omavalitsusjuhid oleksid arukad inimesed ja on 6000. Tõus 300%. Kõik need aastad on olnud komplekteeriksid vallalehed ajakirjanikest. Üks võimalik areneda. Aga nüüd juba kolmas aasta po- ülesandeid lähitulevikuks meie jaoks on tegelda le olnud tõusu — piir on tulnud ette, üle 6000 ei selle tasandi väljaannetega. Ma ei mõtle juhanpee- saa. Tuleb kiiremalt joosta. Ega rahva armastuse gellikku kuulsat eraülikooli, mis vältas viis kuud võitmine kerge ei ole — kaubamärk, usaldamine. paljude sessioonidega. Tuleks teha kiirküsitlus, kui Võrust ja Põlvast oleme saanud uusi tellijaid, aga uued tegijad jalad laua alla saavad, missugust õpe- Valgamaad ei võta. tust ja toetust nad vajavad, ja kutsuda tsükliõppe Sirje Veldi, Elva Postipoisi esindaja: Sellel, mil- põhimõttel seltskond kord või kaks kuus kokku liste kohtade uudiste vastu huvi tuntakse, on kind- niikaua, kui on huvi ja vajadust. Teine võimalus lad piirid. Tahetakse ainult kitsalt oma kodukoha on pakkuda pidevaid konsultatsioone ja analüüse, uudiseid. Kui esikaanel on teise valla uudis, siis el- võtta aluseks mõned vallalehed ning nende põhjal valane ei osta. Ollakse kiivalt omas kinni. Ma ei saa teha soovitusi. Asju saab ajada kirjaliku kommu- aru, miks inimeste silmaring väike on. nikatsiooni teel, see ei nõua nii palju tööjõudu ja Urmas Paidre: Ühise kohaliku ruumi tekitami- aega. See oleks tänuväärne ettevõtmine, kui taha- ne ei saa kerge olema. Meie ei ole suutnud 15 aas- me, et kohalik ajakirjandus oleks inimesesõbralik ta jooksul tekitada Valgamaal ühist ruumi. Valga, ja oleks kvaliteetajakirjandus, mitte infolehe tase- Otepää ja Tõrva on kõik eraldiseisvad. Kui tõrvakas mel lihtsalt teatamine.

Andres Kõnno 65

RINGHÄÄLING 66 Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid ja areng: ajakirjanike ja poliitikute arvamused

Anna Põld, Maarja Lõhmus

Millisena nähakse ERR-i eesmärke? sõnastatuga; missuguseid tulevikuvisioone nähak- se ERR-i arengutes ja milline on ERR-i funktsioon Me elame ajal, kus näeme ringhäälingute muu- meediamaastikul. tumist meediakeskkondadeks. Niisamuti on see 2007. aastal vastuvõetud Eesti Rahvusringhää- toimunud ka Eestis — Rahvusringhääling on teel lingu seaduse järgi on ERR-i eesmärgid järgmised: meediavälja osaks, võrgustuvas ühiskonnas tõuseb 1) toetada eesti keele ja kultuuri arengut; 2) väärtus- ERR-i portaalide kui avalike meediakanalite roll. tada Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning Meie eesmärgiks on anda ülevaade professionaal- osutada asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi sete ajakirjanike arvamustest avaliku ringhäälingu ja eesti rahvuse püsimist; 3) aidata kaasa Eesti ühis- kohta 2010. aastate keskel. konna sotsiaalse sidususe kasvule; 4) aidata kaasa Alustasime ERR-i käekäiguga kõige vahetumalt Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kokkupuutuvate inimeste küsitlemisest, esitasime kasvule; 5) aidata kaasa demokraatliku riigikorral- küsimused ERR-i kui organisatsiooni olulisemate duse edendamisele; 6) selgitada looduskeskkonna eesmärkide ja arengute kohta endistele ja praegus- säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise tele töötajatele. Võrdluseks kaasasime teiste väljaan- vajadust; 7) väärtustada perekonnal põhinevat ühis- nete/kanalite ajakirjanikke ning lõpuks ka poliitilis- konnamudelit; 8) aidata kaasa Eesti ajaloo ja kul- te otsustajate ringi.1 tuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; 9) tagada Uurisime, milliseid eesmärke peetakse olulis- igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informat- teks ERR-i töötajate, teiste ajakirjanike ja poliitika siooni saamine. 2 kujundajate seas; missuguseid erinevusi esineb nen- Lisaks tõid küsitlusele vastanud välja veel olulisi de kolme rühma arvamustes; missugune on ERR-i eesmärke: demokraatliku riigikorralduse ning eesti töötajate käsitlus eesmärkidest võrreldes seaduses keele ja kultuuri edendamise puhul on rõhutatud

Artikli aluseks on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kaits- ERR-i harivat funktsiooni, avaliku huvi teenimist tud Anna Põllu magistritöö (juh Maarja Lõhmus) „Avalik-õigusliku ja informeerimist. Keele ja kultuuri edendamise ringhäälingu eesmärgid ja tulevik Eestis: ERR-i töötajate, ajakirjanike ja ajakirjanduspoliitika kujundajate arvamused“. juures on eraldi välja toodud meelelahutus ja sport. Vt http://hdl.handle.net/10062/51960. Pooled vastanutest on välja toonud ERR-i kui teeju- 1 Küsitlus viidi läbi ETF-i grandi 9121 „Eesti Rahvusringhääling teel võr- hi rolli. Enamik loetles rohkem kui ühe ERR-i oluli- guühiskonda“ (grandihoidja Maarja Lõhmus) raames 2015. a detsembri lõpust 2016. a jaanuari alguseni. Küsimustikule vastas 102 ERR-i prae- se eesmärgi või funktsiooni. gust ja/või endist töötajat, 45 teiste väljaannete/kanalite ajakirjanikku ja 11 poliitikakujundajat, kes on osalenud ERR-i suundade otsustamisel 2 Eesti Rahvusringhäälingu seadus 2007, https://www.riigiteataja.ee/ kas Riigikogu kultuurikomisjonis või ringhäälingunõukogus. akt/12786086. Anna Põld, Maarja Lõhmus 67

Eesti Rahvusringhäälingu Tabel 1. Kõige olulisemaks peetud ERR-i eesmärgid ja funktsioonid 2016. a, sulgudes vastanute arv ERR-i töötajad (102) Teiste toimetuste ajakirjanikud (45) Poliitikud (11) Avaliku huvi teenimine (57) Avaliku huvi teenimine (25) Avaliku huvi teenimine (5) Teejuht (47) Kultuur (15) Kultuur (5) eesmärgid ja areng: Informeerimine (37) Informeerimine (9) Demokraatia (3) Kultuur (31) Demokraatia (8) Teejuht (3) Ajalugu ja kultuur (23) Teejuht (8) Keel (3) ajakirjanike ja poliitikute Demokraatia (15) Keel (7) Sotsiaalne sidusus (2) Sotsiaalne sidusus (14) Harimine (6) Informeerimine (2) Harimine (14) Ajalugu ja kultuur (6) Sport (1) arvamused Riik ja rahvus (11) Kriitika (5) Looduskeskkond (1) Meelelahutus (9) Sotsiaalne sidusus (4) Harimine (1) Keel (9) Meelelahutus (3) Ajalugu ja kultuur (1) Kriitika (8) Riik ja rahvus (2) Info kättesaadavus (1) Sport (2) Looduskeskkond (2) Majandus (0) Anna Põld, Maarja Lõhmus Perekond (2) Majandus (1) Perekond (0) Majandus (1) Perekond (0) Riik ja rahvus (0) Info kättesaadavus (1) Info kättesaadavus (0) Kriitika (0) Looduskeskkond (0) Sport (0) Meelelahutus (0)

ERR-i töötajatel paluti vastata küsimusele „Mil- kultuuri edendamist. Niisugune tulemus võib olla liseid Eesti Rahvusringhäälingu funktsioone ja seotud ajakirjanike töö spetsiifikaga: avaliku huvi eesmärke peate kõige olulisemateks?“. Analüüsist teenimine ning sellest lähtumine on eri ajakirjan- selgub, et 2007. aasta Rahvusringhäälingu seadu- dusvaldkondades — olgu selleks sport, kultuur või ses nimetatud üheksa eesmärki on vaid osa sellest, majandus — töötavate ajakirjanike jaoks prioriteet. mida vastajad ERR-is oluliseks peavad. Näiteks oli Kui teiste toimetuste ajakirjanikel oli teisel kohal üheksast ERR-i seaduses kirjeldatud eesmärkidest kultuuri edendamise eesmärk, siis ERR-i töötajate jäetud üldse nimetamata looduskeskkonna säästli- vastustes nimetati teisena teejuhi mitteformaalset ku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise selgita- rolli. Võib järeldada, et ERR-i töötajad peavad enda mine; Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõi- rolli ühiskondlike protsesside ja avalikkuse suuna- me kasvule kaasa aitamise tõi välja ainult üks vastaja jana tähtsamaks kui teiste toimetuste ajakirjanikud. ja sedagi mainis ta mitme eri eesmärgi loetelus. Teiste toimetuste ajakirjanikud on ERRi kui teejuhi rolli välja toonud neljanda-viiendana, samal tase- Kõige olulisemaks peetud eesmärgid mel demokraatliku riigikorra edendamise funkt- ja funktsioonid siooniga. Poliitikute vastustest võib välja lugeda, et ERRi nähakse avalikkuse ja ühiskonna suunaja rol- Kuna vastajate hulk oli rühmiti erinev (102 ERR-i lis, kuid sama tähtsaks peetakse ka demokraatliku töötajat, 45 teiste toimetuste ajakirjanikku ning 11 riigikorra ja eesti keele edendamise eesmärki, mis ajakirjanduspoliitika kujundajat), on küsitlustule- jagavad tabelis tähtsuselt 3.–5. kohta. muste võrdlemisel tabelis 1 välja toodud eesmär- Kui teiste toimetuste ajakirjanikud on välja too- kide ja funktsioonide järjestus eri pingeridadena. nud teejuhi rolli, informeerimise, harimise ja mee- Kompaktsuse huvides on need esitatud vaid märk- lelahutuse edastamise, siis poliitikutel on pingereas sõnadena. teejuhi roll, informeerimine, harimine ja spordi Kõige olulisemaks peetakse avaliku huvi tee- edastamine. Sellest võib järeldada, et teiste toime- nimise eesmärki, nii ERR-i töötajad kui ka teiste tuste ajakirjanikud peavad ERR-i programmis olu- toimetuste ajakirjanikud ja poliititikud märkisid liseks meelelahutust, kuid mitte sporti, mida funkt- seda kõige enam. Ajakirjanduspoliitika kujundajad sioonide loetelus ei maininud mitte ükski väljaspool pidasid avaliku huvi teenimisega sama oluliseks ka ERR-i töötav ajakirjanik. „Otsustajad“ peavad olu- 68 Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid ja areng: ajakirjanike ja poliitikute arvamused

liseks ERR-i spordiülekandeid, kuid mitte kordagi edastada kriitilisi tähelepanekuid ERR-i programmi, ei viidata (kvaliteetse) meelelahutuse edastamisele rahaliste võimaluste ja ajakirjanike professionaalsu- ERR-i kanalites. se kohta. Peamiselt ei oldud rahul olukorraga, kus Nii ERR-i kui ka teiste toimetuste ajakirjanikud ootused ERR-i programmi suhtes on kõrged, kuid mainivad sageduselt kolmandana informeerimise tegelikkus jääb ootustele alla. Kriitikat põhjendati eesmärki, aga ajakirjanduspoliitika kujundajad seda sotsiaalse sidususe funktsiooni, ühiskondlikult ak- nii tähtsaks ei pea — „otsustajate“ jaoks on olulise- tuaalsete ja tähtsate teemade kajastamise vajalik- mad ERR-i traditsioonilisemad eesmärgid, näiteks kusega: keele ja kultuuri arendamine. Ajakirjanduspoliitika kujundajate vastustes on Hoida Eesti rahvast koos kõige laiemas kõige sagedamini nimetatud neid ERRi eesmärke, mõttes — kaasates ka muulased. mis on kirjas rahvusringhäälingu seaduses, samal ajal kui ERR-i töötajate ja samuti teiste toimetus- Kritiseeriti uudiste sisu tausta vähest selgitamist, te ajakirjanike jaoks on olulisemad need, mida ei tehti ettepanek põhjalikuma taustainfo edastami- ole seaduses sõnaselgelt nimetatud. Seda kinnitab seks. asjaolu, et küsimusele, milles paluti kirjeldada olu- lisemaid ERR-i eesmärke ja funktsioone, esitasid Uudiste koostamise tase on pehmelt öeldes eba- paljud ajakirjanikud kriitilisi tähelepanekuid nii professionaalsemaks muutunud. Tihti öeldakse programmi, juhtkonna kui ka ERR-i eesmärkide kahe lausega midagi kusagil toimunu kohta, aga suhtes. See annab tunnistust vajadusest ERR-i ees- taust — kus, millal, millest tekkinud — jääb puu- märke ajakirjanduslikumalt defineerida. du ja siis paneb uudiskatke õlgu kehitama. Kuu- ERR-i sõnastatud eesmärkide spektris nimetasid lajal ei ole taustainfot, aga see peaks olema eel- ERR-i töötajad 16, teised ajakirjanikud 14 ja polii- duseks sõnumi koostamisel. tikud 12 funktsiooni. Mõtlemiskohaks on, et mitte keegi ERR-i töötajatest ei toonud välja looduskesk- Toodi välja, et ERR-i programmis peaks olema konna säästliku kasutamise või jätkusuutliku aren- vähem vulgaarset meelelahutust, oluline on Eesti damise vajaduse selgitamist — kas need on olnud kultuuri jäädvustamise pidevus. siis sedavõrd enesestmõistetavad? Teiste toimetuste ajakirjanikud ei pidanud ERR-i Arvan näiteks, et olulisem kui olümpiamängu- funktsioonidena kordagi oluliseks mainida pere- de pidev edastamine, mida saame ju vaadata ka konnal põhineva ühiskonnamudeli väärtustamist paljudelt teistelt TV (taeva)kanalitelt, on tippvor- ega vabaks eneseteostuseks vajaliku info saamise mis kunstnike, interpreetide, teatrite/näitlejate, tagamist ja spordi edastamist — jällegi, need või- arhitektide jt tööde salvestamine-arhiveerimine vad olla igapäevaelu ja siinse komberuumi märka- ERR-i vahenditega. matud kaasfunktsioonid. Ringhäälingunõukogu ja Riigikogu kultuurikomisjoni endised või praegused Kriitikat jagus ka ERR-i ajakirjanike ja eesmär- liikmed ei pidanud oluliseks mainida Eesti majan- kide kohta. dusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule kaasa- aitamist, ERR-i osutamist asjaoludele, mis võivad Sõltumatus, erapooletus, tasakaalustatus. Kah- ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; mai- juks on ajakirjanike professionaalsus kadumas, nimisväärt on, et nad ei teinud ERR-i funktsioonide ajakirjanikest on saanud arvamuse kujun ja eesmärkide kirjeldustes ühtki kriitilist tähelepa- dajad. nekut. Üks vastaja pidas oluliseks ERR-i sisupõhist Kriitilised tähelepanekud arendust, järelvaatamise võimalust, sest senine programmipõhine sisu pole atraktiivne. Vastuses küsimusele nimetada ERR-i olulisemad eesmärgid, pidas kaheksa ERR-i töötajat vajalikuks ERR võiks areneda koos vaatajatega ehk pakku- Anna Põld, Maarja Lõhmus 69

da vaadatavat sisu sellisel kujul ja platvormil, mi- Rahastamise stabiilsus ja sõltumatus da enamik vaatajaid tarbib. Küsitletud ERR-i töötajatest nägi üheksa vastajat Teiste toimetuste ajakirjanikud tegid viis kriiti- ERR-i arenguvõimalusi seoses muutustega rahasta- list tähelepanekut. Siinkohal võrreldi avaõiguslikku mises. Näiteks tuleks kasuks eelarve paika panemi- ringhäälingut erameediakanalitega, mõnevõrra ka- ne pikemaks ajaks kui üheks aastaks, mis suuren- heldes ERR-i eksistentsi vajalikkuses ja funktsioo- daks ERR-i sõltumatust ja ajakirjanike pühendu- nides. Kuigi erinevalt ajakirjanikest ei teinud ring- must. Peamised muudatusettepanekud on seotud häälingunõukogu ja Riigikogu kultuurikomisjoni suurema toetussummaga ERR-ile ning olemasoleva endised ega praegused liikmed nende arvates olu- raha ümberpaigutamisega (rohkem raha uudistesse liste ERR-i funktsioonide ja eesmärkide kirjeldustes ja kultuuri). konkreetseid kriitilisi tähelepanekuid, esitati siiski üks üldine ettepanek. ERR-i programmi arendus

Kõik ERR-i seaduses sätestatud eesmärgid ja nen- ERR-i programmiga seotud arenguvõimalusi toodi de saavutamiseks määratud ülesanded on rele- välja 29 korral. Tähtsaks peeti laiemat ja põhjaliku- vantsed. Samas tuleks teha üks põhjalik selle teemat teemade käsitlust, mis hõlmaks olulisi teemasid maga puutuvust omavate seaduste revisjon, et nii Eestist kui ka välismaalt. Sisus oodatakse märga- määratleda avaõigusliku meedia koht uute teh- tavalt rohkem avatust ja julgust, samuti ühiskonna- noloogiate poolt fundamentaalselt muudetud protsesside refleksiivset analüüsi. meediamaailmas. Rohkem võiks keskenduda ühiskonnas toimu- ERR-i tulevikuvisioonid ja võimalused vale, oluliste teemade käsitlemisele sügavamalt.

Tulevikuvisioonide kirjeldamiseks paluti küsimusti- Et kajastada senisest hoopis rohkem Eestimaa eri ku täitjatel vastata küsimusele „Millised on ootused paigus toimuvat, tehti ettepanek, et teatud kellaae- ja võimalused ERR-i arendamiseks?“. Analüüsitud gadel kuuldaks/nähtaks kanalilt just oma maakonda vastused on jagatud kolme kategooriasse: lisarahas- puudutavaid uudiseid. tamine, organisatsioonisisesed muudatused ning arendus ERR-i programmi ja kanalite sisus. ERR-i programmide sisu on seotud ajakirjanike Vastustest selgus, et ERR-i endiste ja praeguste professionaalsuse ja motivatsiooniga. Senisest mär- töötajate puhul on ootus organisatsioonisisesteks gatavalt rohkem oodatakse igapäevaelu peegeldusi, muudatusteks suurim, kuid vähetähtsad polnud ka reportaaže sündmuskohalt; ka uurivat, analüütilist arenguvõimalused ja ootused seoses ERR-i prog- ajakirjandust. rammisisu ning rahastamisega. 102-st küsimustiku- le vastanust pidasid peaaegu pooled (49) oluliseks Eetripildis võiks tagasi tuua raadiopärasuse ja kollektiivi nooruslikumaks muutmist, muudatusi reportaažlikkuse. Lisaks jutustuudiotele repor- juhtkonnas ning tööjaotuses. 28 vastajat pidasid teritööd, rohkem väljas ja kohal käimist, elus ja oluliseks muudatusi programmide sisus, nt uute hetkel toimuva reportaažlikku eetrissetoomist. saatekülaliste ning formaatide lisamist. Üheksa vastajat märkisid ära ootusi ja võimalusi seoses ERR-i Olulisena toodi välja saateformaatide uuendusi, lisarahastamisega. 20 ERR-is töötanud või töötavat mis panustaks kvaliteedile, ning ka noorte kaasa- inimest (ehk ligi iga viies küsimustikule vastanu) mist nii saatejuhtide ja toimetajate kui ka külalistena. jätsid ERR-i tulevikuvisioone ja arenguvõimalusi puudutavale küsimusele sisuliselt vastamata. See on Raadio küllusliku helitaustade arhiivi kasutamist märkimisväärne arv, mis näitab organisatsioonis ja miks mitte ka mõne saate raadiopärast kokku- töötanud inimeste suhtumist ERR-i tulevikku. mängimist. Uuriva ajakirjanduse uuestisünd, ju- tustuudiote kõrvale uurivat analüütilist, paljas- 70 Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid ja areng: ajakirjanike ja poliitikute arvamused

tavat ajakirjanikutööd ja probleemsaateid. Tulevikuvisioonina nähakse, et ERR-i internetikeskkonnas oleks järelvaadatavad kõik sarjad, ka Programmiuuendusena oodatakse arutlussaade- välismaised. Küsitakse, miks ei võiks avaõiguslik te ümberkorraldamist — analüütilisemat ja kriitili- telekava pakkuda lisaraha eest välismaiste sarjade semat suhtumist poliitikutesse, et nad ei kasutataks vaatamise võimalust. eetriaega oma agenda levitamiseks ja poliitreklaa- miks. Tähtsaks peetakse ka soolist tasakaalustatust. Organisatsioonisisesed arenguvõimalused ja Lisaks võiksid jutusaadetes saada suuremat kajas- ootused tust ka poliitikavälised teemad. Organisatsioonisiseseid arenguvõimalusi ja ootusi Praegu tehakse sageli saateid mingist inertsist. esitas 49 vastajat. Peamistena rõhutati muudatusi [---] Kui eelarvelistel kaalutlustel kärpeid sisse juhtkonnas ja kollektiivis. Lisaks oodatakse üha viiakse, siis ei lähtuta sellest, milline on mõju enam uusi ideid ja noori ajakirjanikke toimetus- ühiskonnale, ei valita saateid, mille kärpimisest tesse, suuremat avatust ja kriitikataluvust. Samuti oleks mõju väiksem (näiteks seetõttu, et neid ka- peaks juhtkond nägema ERR-i kui institutsiooni tavad ka erakanalid, nt meelelahutuse valdkon- pikemat perspektiivi, pikaajalist protsessi ning ei nas), vaid pigem mingitest töökorralduslikest või tohiks sekkuda erialatoimetuste töösse. täiesti arusaamatutest kriteeriumidest lähtuvalt. ERR peaks tegutsema hästi pika sügavutivaate- ga — kultuur ja haridus on nagu metsa kasvata- Tulevikuvisioonides tehti konkreetseid ettepa- mine, pikaajaline protsess. Juhatus ei tohiks sek- nekuid programmimuudatusteks: edastada kvali- kuda erialatoimetuste töösse (mis juhtus spordi- teetseid kultuuriuudiseid, panustada spordiuudiste toimetusega). Ravimit ei oska hoobilt pakkuda, kvaliteeti, täita Raadio 2 päevaprogramm veel enam aga vajab pikemat arutelu, kuidas saavutada olu- muusikaga. Enim kriitikat saigi Raadio 2 programm, kord, kus erialatoimetustes toimuks uuenemine kuna on mitme vastaja arvates liiga kommertslik. seesmiselt, erialainimeste konsensuse kaudu. Peamiste programmiuuendustena oodatakse uusi Kultuurivaldkondades ebapädev juhatus ei tohi suveprojekte, julgust muuta saadete formaati. Li- omada võimalust sisusse sekkuda. saks oodatakse rahvaspordiürituste kajastamist. ERR-i telekanalitelt oodatakse dokumentaalfil- Ringhäälingunõukogult oodatakse rohkem sime, populaarteaduslikke saateid ning rohkem oluli- sulisemat väljundit, rohkem ettepanekuid ERR-i si nädalateemasid kokkuvõtvaid analüütilisi saateid, strateegiliste tulevikuvisioonide kohta. ERR-i töö- vähem hinnaguid loopivat eelarvamuskujundust ja tajad ootavad juhtkonnalt pikemat ja põhjalikumat sildistamise suunda. Suurem peaks olema välisuu- selgitust, mis põhimõtetel täpsemalt mingeid konk- diste osakaal. Arenguvõimalustena nimetati droo- reetseid otsuseid vastu võetakse. nide kasutamist ning koostööd looduskaamerate Kuigi ei soovita, et juhtkond sekkuks konkreet- haldajatega, ülevaateid Eesti loodusest ja loodus- selt toimetuste töösse, oodatakse juhtkonnalt töö- keskkonna probleemidest. tajate arvamuste suhtes huvi ülesnäitamist ja nende ERR-i oluliseks osaks on lisaks televisiooni- ja ärakuulamist. See aitaks ära hoida organisatsioo- raadioprogrammile err.ee veebiportaal; kaasajal on nisisesid konflikte, mis meedias on laia kõlapinda vaja arendada ERR Newsi. saanud (nt Marko Kaljuveeri lahkumine ERR-i sporditoimetusest). ERR Newsil puudub omapoolne nähtav lisaväär- tuspanus, puudub oma „komm“, mis tõmbaks ERR-i töötajate väärtustamine, mitte-eestlased kanalit tarbima. Sihtrühmaga ei motiveerimine ja arendamine arvestata, kopeeritakse mehaaniliselt eestikeelset uudisteveebi. Eestikeelne uudistevoog on kee- ERR-i arengusuundi just töötajate väärtustamise, leliselt vigane ja pealiskaudne. arendamise ja motiveerimise aspektist pidas oluli- Anna Põld, Maarja Lõhmus

seks üheksa vastajat. Oodatakse rohkem organisat- le ja läbipaistvusele, mis loob töötajatele suurema sioonisisest positiivsust, uusi algatusi, suhtluskul- turvatunde. tuuri arendamist, koolitusi, töötajate motiveerimist, koostöö suurendamist ning investeerimist inimes- Kokkuvõtteks ja arutluseks tesse. Lühidalt öeldes nähakse ühe tulevikueesmär- gina personalipoliitika arendamist. • Teejuhiks olemine seadusesse ERR-ile nii organisatsiooni seest kui ka väljast- Talentide kasvatamine peab olema süsteemne, poolt seatavaid eesmärke ja ootusi on aastatega s.o personaliarenduse küsimus, mille vajalikkust üha enam lisandumas. Kui 1994. a vastu võetud peab juhtkond teadvustama. Suletus, pidev ava- ringhäälinguseadus sätestas märkimisväärsel hul- lik kaitseseisund ei vii sihile. gal tehnilisi aspekte (saatjad, programm, reklaam jms), siis 2007. a Eesti Rahvusringhäälingu seadus Organisatsioonisisene ressursside kätkeb enam sisulist poolt: programmi eesmärkide, ümberjaotamine ülesannete ja tegevuspõhimõtete kirjeldusi. Teisi- sõnu on üha rohkem tähelepanu pööratud ERR-i Organisatsioonisise ressursside ümberjaotamise eesmärkidele. Ka siin välja toodud mitu ERR-i sea- kirjeldustes eristati materiaalset ja inimressurssi. duses puuduvat eesmärki viitavad vajadusele teha Näiteks sooviti saatejuhtide veelgi suuremat rotat- Rahvusringhäälingu seaduses täiendusi. Ametlikes siooni, ühistoimetusi ning ETV stuudiote otstarbe- eesmärkides võiks olla täiendus ERR-i positsiooni kamat kasutamist. Eraldi on kirjeldatud ka töökoor- kohta meediamaastikul (teejuhi roll), samuti selge- muse ümberjaotamist, mitu vastajat tõi esile ERR-i malt defineeritud spordi ja meelelahutuse edasta- töötajate ülekoormuse. Olulise tulevikumuudatuse- mise funktsioon. Konkreetsus seaduslikul tasemel na sooviti näha veelgi suuremat eri toimetuste koos- võimaldaks ära hoida nii mõnegi konflikti ja arusaa- tööd, sest praegune struktuur on oma aja ära elanud. matuse. Seda enam, et praegune ERR-i programm sisaldab üha rohkem meelelahutust (sellele viitab Organisatsiooni struktuur on tänapäeva meedi- näiteks ERR-i meelelahutusportaali menu.ee loomi- aruumis ebaloogiline relikt — toimetused on ne) ning spordiülekandeid, mis tagavad ühenduse koostatud suuresti meediumi-, mitte valdkon- suure auditooriumiga. napõhiselt. Loogiline oleks jaotus: uudistetoime- Kõik kolm vastajaterühma pidasid oluliseks tus, majandustoimetus, kultuuritoimetus, spor- ERR-i kui ühiskondlike protsesside kaudse suunaja ditoimetus, meelelahutustoimetus jne. Iga toi- rolli, mis väljendus eelkõige informeeriva ning ühis- metuse sees võiks jaotada ülesanded tele, raadio kondlikke protsesse selgitava programmi edastami- ja uue meedia peale laiali. Praegune olukord soo- ses, tagades võimaluse kujundada väärtusi, aidates sib selles osas isegi ebatervet konkurentsi. Ühis- kaasa sotsiaalse sidususe tagamisele ühiskonnas. toimetused annaks aga sünergiat kõvasti ERR-i töötajad mainisid oma vastustes teejuhi ak- juurde. tiveerivat rolli ühiskondlike protsesside suunami- sel. See väljenduks eelkõige vaatajate ja kuulajate Rohkem suhtlemist ja läbipaistvust kaasamises, ühise aruteluplatvormi pakkumises eri organisatsioonis ühiskonnagruppidele.

Sooviti rohkem suhtlust ja läbipaistvust, mis oma- • ERR-i kui institutsiooni võim kahaneb korda soodustaks ka paremat ressursside jaotamist ERR-i töötajad pidasid oluliseks eraldi märki- ja vähendaks ületöötamist. Suuremat koostööd ooda ERR-i kui suunanäitaja rolli kultuurimaastikul, datakse ka välisautorite ja loomeinimeste kaasami- kuid erinevalt teistest vastanutest ei rõhutatud nad sel ning tähtsaks peeti nende inimeste väärtustamist, ERR-i kui professionaalse ajakirjanduse edendaja kellel on auditooriumile midagi sisulist ja uut öelda rolli. Teejuhi ja eeskuju roll meediamaastikul tu- ning soov neil teemadel arutleda. Esile tõsteti tähe- li ERR-i töötajate vastustest välja kirjeldustes, kus lepanu pööramist organisatsioonisisesele suhtluse- vastandati ERR-i ja erameediakanalite funktsioo- 72 Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid ja areng: ajakirjanike ja poliitikute arvamused ne. Kusjuures mitte ükski ajakirjanduspoliitika ku- märke palju, samuti esineb kriitikat konkreetsete jundaja ei toonud ERR-i olulisimate funktsioonide tegemiste või tegemata jätmiste pärast. kirjelduses välja ERR-i vastandumist erakanalitele, vaid viidati üldisemalt ERR-i programmile kui pro- • Keeleline puhtus fessionaalse ajakirjanduse edendajale. Vastajad pidasid oluliseks grammatiliselt kor- Erinev nägemus ERR-ist kui teejuhist näitab, et rektset eesti keelt ja keelepuhtust, tuues võrdlusi seda enda ja oma organisatsiooni rollina on omane erameediakanalites kasutatava slängi ja inglise lae- kirjeldada just ERR-is töötanud inimestele. Kuigi ka nude kasutamisega. Kuid keegi ei pidanud oluliseks teiste toimetuste ajakirjanikud ja ajakirjanduspolii- avaldada oma seisukohti seoses nt seto keele või tika kujundajad märkavad ja kirjeldavad ERR-i kui Saare murraku kasutamisega ERR-i programmides. teejuhi rolli, ei pea nad seda olulisemaks nt kultuuri Siit võib järeldada, et seda peetaksegi loomulikuks. edendamisest või informeerimisest. Olukord, kus organisatsiooni kui suunaja rolli tunnetavad oma • Avaõiguslikuks meediaks? töötajad rohkem kui organisatsioonist väljaspool Avaõiguslik ringhääling täidab üha enam avaõi- tegutsejad, viitab sellele, et ERR-i ajakirjanduslik si- gusliku meedia funktsiooni. Seega on üks võimalik su ja kvaliteet on muutumas olulisemaks kui ERR-i diskussioonikoht, kuivõrd mõeldav on avaõigusliku eriline positsioon avaliku ringhäälinguna. ringhäälingu nimetamine avaõiguslikuks meediaks. Märkida saame seda, et osa vastajatest (peamiselt • Avaliku huvi teenimine kui prioriteet need, kes on töötanud veebiajakirjanduses) tõi esi- Avaliku huvi teenimist nimetasid ERR-i peami- le suurenenud ajapuuduse ja liigse töökoormuse, se eesmärgina kõige sagedamini kõik kolm vasta- mille on endaga kaasa toonud ERR-i suurem pa- jagruppi, mis viitab vajadusele defineerida seda sel- nustamine veebiportaalidesse. Erameedia kanalite gemalt. Pealegi eristus avaliku huvi teenimise funkt- ning veebiplatvormide üha suurem tähtsus on esi- siooni kirjeldustes kolm alakategooriat: informeeriv tanud ERR-ile väljakutse vastu seista huvi vähene- ja hariv funktsioon ning teejuhi roll. Nende kolme misele noorte hulgas — jõuda atraktiivset veebisisu mõiste rõhutamine avaliku ringhäälingu eesmärki- pakkudes rohkem noorteni. Praegused tendentsid dena on ERR-i eesmärkide selgemaks defineerimi- avaõigusliku ringhäälingu muutumisel avaõigusli- seks ning teadvustamiseks oluline. kuks meediaks vajavad ERR-i tuleviku seisukohalt analüüsi, ERR-i juhtkonna konkreetsemat markee- • Ootuste ja tegelike võimaluste erinevus rimist. Nii ERR-i töötajate kui ka teiste toimetuste ajakirjanike vastustest tulevad välja suured ootused Kokkuvõtvaks kommentaariks. On saabunud ERR-ile, samuti on laiapõhjalised eesmärgid ja üles- aeg, mil üha laienev infokanalite hulk ning struk- anded paika pandud ERR-i seadusega. Tegelikku- tuur tingib olukorra, kus tohutu infovoo tingimus- ses on ERR-i eesmärkide ja ülesannete rõhuasetus tes muutub korrastatud ja struktureeritud funktsio- aja jooksul nihkunud: kõiki ülesandeid ei saa täita naalne info veelgi olulisemaks. Inimeste orinteeru- juba üksnes piiratud eelarve pärast. On tekkinud misvajadus meediakeskkonnas kasvab. olukord, kus ootused ERR-ile on suured, olulisi ees- 73 Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides

Kristi Raidla

Seadsin oma bakalaureusetöö eesmärgiks uuri- limisse sattumise otsustas asjaolu, et ühte ja sama da, kuidas muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu sündmust kajastavas uudises oleks tehtud muuda- raadiouudiste tekste. Uudiste muutmise uurimine tusi. Seega jäid kontentanalüüsi valimist välja kõik aitab mõtestada, mida peetakse tähtsaks kuula- sellised uudised, mis olid sündmuse kohta eetris jale pakkuda. See on oluline, sest traditsioonilise ainult üks kord. Samuti jäid välja sõnasõnalised meedia loodavate uudiste kuulajaskond on vähe- kordusuudised, milles ei tehtud ühtegi muudatust. nenud ning online-meedia areng ja informatsiooni Veel on oluline, et valim oli moodustatud uu- üleküllus seavad traditsioonilise meedia küsimuse diste tekstide, aga mitte sündmuste põhjal, millest ette, missugust infot ja mil viisil nendes tingimustes uudistes räägiti. Näiteks kui sündmuseks oli uue kuulajatele pakkuda.1 peapiiskopi valimine ja sellest oli nädalas viis muu- Kui raadios on päeva jooksul eetris mitu pikemat detud raadiouudist, siis valimisse võetigi need viis ja lühemat uudistesaadet, kerkib küsimus uudiste- uudist. lugude uuendamisest — millal, kui palju ja kuidas Kontentanalüüsi valimi moodustasin seminari- võiks seda teha? Kui kõik uudised oleksid täiesti töö põhjal, milles analüüsisin 297 uudist. Analüüsi uued, siis saaksid need eetris käia vaid üks kord. jaoks salvestasin ühe nädala raadiouudised 2014. Millist materjali ja millal lisada juba eetris käinud aasta 24.–30. novembrini. Nädala valik oli juhuslik. uudisele, eeldades, et kuulajal on sündmusest juba Saated läksid eetrisse kell 07.00, 09.00, 12.00, 15.00, põhiteave olemas? 18.00 („Päevakaja“) ja 20.00. Igal päeval oli kuus uudistesaadet, nädalas kokku 42. Kontentanalüü- Meetod si analüüsiühikuks oli üks muudetud uudis ja igat uudist analüüsisin 28 kategooria aspektist. Uudiste- Oma töös analüüsisin raadiouudiste tekstide muut- saated salvestasin ja uudiste tekstid transkribeerisin. mise viise ja muudatuste sisu, samuti raadiouudiste Kontentanalüüsi kodeerimisjuhendi kategooriad toimetamise põhimõtteid. Uudiste tekstide muut- tuletasin uudistetekstide põhjal, seega lõin kategoo- mise selgitamiseks kasutasin kvantitatiivset kon- riad ja koodid induktiivselt. tentanalüüsi, mida täiendasin kvalitatiivanalüüsiga. Raadiouudiste toimetamispraktikate selgitamiseks Vaatlusaluste uudiste intervjueerisin ERR-i raadiouudiste juhi asetäitjat üldiseloomustus Indrek Kiislerit.Kontentanalüüsi valimisse kuulus 123 Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste teksti, Siseuudiste temaatikas domineerisid poliitika ja millest 59 olid Eesti uudised ja 64 välisuudised. Va- julgeolek. Kõige rohkem sündmusi oli erakondade ja Riigikogu kohta, kokku 16 muudetud uudist 1 Artikkel on osa ETF-i grandi 9121 „Eesti Rahvusringhääling teel võrguühiskonda“ (grandihoidja Maarja Lõhmus) uuringutest.Vt vaatlusalusest 59-st (vt tabel 1). Olulisel kohal olid http://hdl.handle.net/10062/51960. ka usuga seonduvad sündmused, kuna sellesse 74 Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides Tabel 1. Visuaalide mahu osakaal eri maade ajalehtedes

Tabel 1. Siseuudiste sündmuste loetelu ja muudetud uudiste arv ühe sündmuse kohta.

Muudetud uudiste arv ühe Teema Sündmused sündmuse kohta Riigikogu Valimiskampaania filmimine Ämaris 1 President kuulutas välja Riigikogu valimised 1 Mandaatide jaotus Riigikogu valimistel 5 Kirik/usuga seonduv EELK peapiiskopi valimine 5 Narva Aleksandri kiriku võlad 2 Algas advendiaeg 2 Majandus/tootmine Klaaspakenditehas Järvakandis 1 Toiduainesektor otsib uusi turge 2 Poliitika/erakonnad Eerik Niiles-Kross Reformierakonnas 2 Keskerakonna volikogu 2 Vabaerakonna kampaania seminar 2 Õiguskantsler 1 Kõrgharidus Õpetajakoolitus 1 Planeeritav nutilabor TTÜ-s 1 Tartu Ülikooli mälumäng 1 Kultuur Suitsusaun UNESCO nimekirja 1 Aasta kodaniku valimine 1 Meditsiin/tervishoid Arstide liidu üldkogu 2 Julgeolek Kaitsekoostöö Rootsiga 1 Koostöö USA-ga 3 Politsei/krimi/kohtuotsused Teabeameti töötajate kohtuotsus 1 Värnik ja kohus 1 Ehitus Uue superministeeriumi hanke võitja 2 Narva piiripunkti ehitus 1 Õigus/justiits Naistevastane vägivald ja seadusandlus 1 Õigusteadlaste arutelu 1 Kunst Ilon Wiklandi kunstikonkurss 1 Põllumajandus/loodus/keskkond Peretalud pole konkurentsivõimelised 2 Uued katlamajad 1 Operatiivteated/ilmastikuolud Kaitseliidu õppused 1 Pangandus Pangandusjärelevalve 1 Muudatused laenude võtmises (Bigbank) 1 Haridus Eesti koolid ja lapsevanemate harimine 1 Kinnisvara Haapsalus uued krundid 1 Film PÖFF 1 Euroopa Liit Kodanikuühiskonna foorum 1 Meedia/ajakirjandus Postimees internetis tasuliseks 2 Kirjandus Luulefestival 1 Muusika Norra rahvusooperis Eesti helilooja ooper 1 Kokku 59

nädalasse sattus EELK peapiiskopi valimine ja ad- kohta päevade kaupa, siis üks või kaks korda muu- vendiaja algus. Kultuuri ja haridusega seonduva detuna läksid need eetrisse alati samal päeval, välja puhul ei saanud ükski sündmus kajastust rohkem arvatud üks uudis (Eerik Niiles-Krossi Reformi- kui ühes muudetud uudises. erakonda kuulumise kohta), mis läks eetrisse kahel Kui jälgida muudetud uudiseid ühe sündmuse järjestikusel päeval. Ka ühest sündmusest kolmel Kristi Raidla 75

Tabel 2. Sündmused välisuudistes ja muudetud uudiste arv ühe sündmuse kohta.

Muudetud uudiste arv ühe Teema Sündmused sündmuse kohta Ukraina Tulevahetus Ida-Ukrainas 1 Petro Porošenko vestlus Vladimir Putiniga 1 Ukraina Ülemraada uus koosseis ja esimene istung 6 Euroopa Liit Paavvst Franciscuse kõne europarlamendis 2 EL-i investeerimisplaan majanduse kasvatamiseks 2 Jean-Claude Junckeri umbusaldamine 2 Euroala riikide eelarved 3 Sanktsioneeritute nimekirja lisatud isikud 2 USA USA kaitseminister astub tagasi 1 Mustanahalise teismelise tulistamine Fergusonis 8 Lähis-Ida Tuumarelva arendamine Iraanis 3 Talibani tegevus Afganistanis 3 Soome Sooneutraalne abieluseadus 5 Aasia Hongkongi protestijad 1 Taiwani peaminister astub tagasi 1 Venemaa Majandussanktsioonid 3 Moldova Parlamendivalimised 7 Aafrika Egiptuse endise presidendi Mubaraki kohtuotsus 3 Šveits Rahvahääletus sisserände piiramise üle 2 Prantsusmaa Mistrali üleandmine Venemaale 2 Suurbritannia Sisserände piiramine 2 Türgi Paavst Türgis 1 OPEC Nafta tootmine 2 Holland Linnugripp 1 Kokku 64

korral muudetud uudised (kaitsekoostöö USA-ga) uudiseid üsna palju, aga lähiriikidest, nt Leedust ja läksid eetrisse kõik samal päeval. Viiel korral muu- Rootsist üsnagi vähe. detud uudised jagunesid pikema perioodi peale — Kui siseuudistes domineerisid need, mida muu- peapiiskopi valimise uudiseid võis kuulata kahel deti üks kord ja maksimaalselt viis korda, siis vä- päeval ja Riigikogu mandaatide jaotuse uudised lisuudiste hulgas oli ka selliseid, mida muudeti 7–8 kolmel järjestikusel päeval. korda — Moldova parlamendivalimised ja musta- Välisuudistest muudeti veidi rohkem kui pooli nahalise teismelise tulistamine Fergusonis. kõikidel teemadel eetris olnud uudistest. Võrreldes Võrreldes siseuudistega oli välisuudiste hulgas siseuudistega oli välisuudistes vähem muudetud rohkem selliseid, mida muudeti rohkem kordi ja uudistega teemasid. Kõige rohkem oli neid Euroopa pikema aja vältel, näiteks USA mustanahalise teis- Liidu, seejärel USA, Ukraina, aga ka Moldova kohta. melise tulistamisest oli kokku kaheksa uudist, mis Moldovast oli vaadeldaval nädalal palju uudiseid läksid eetrisse 25.–30. novembrini. See oli ka sünd- parlamendivalimiste tõttu. Kui välja arvata Läti, mus, mille kohta oli muudetud uudiseid kõige roh- siis oli naaberriikide, s.t Soome ja Venemaa kohta kem ja kõige pikema perioodi jooksul. 76 Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides

Muudetud uudistest moodustasid suurema osa Üldiselt võib öelda, et rohkem sisulisi muudatusi kõvad uudised. Jagades uudiste tekstid vähe muu- tehti uue sõnastusega uudistes — peamiselt lisati/ detud ja uue sõnastusega uudisteks, selgus, et min- eemaldati analüüsi/filosoofilist arutelu, väärtus- gi sündmuse pikemaajalisel kajastamisel ei piisa teteemalist arutelu ja protsessi kirjeldusi. Peaaegu samale tekstile lihtsalt info lisamisest, vaid tekst sama sõnastusega uudistes tehti rohkem selgituste/ tuleb täiesti ümber teha. Üks kord muudetud uu- täpsustustega seotud muudatusi. diste puhul jäi enamikul juhtudel teksti sõnastus Kombineerides kontentanalüüsi ja uudiste kva- peaaegu samaks, rohkem kordi muudetud uudistes litatiivset analüüsi võib öelda, et „rohkem muutu- esines rohkem uue sõnastusega tekste.Võrdselt oli nuna“ tundus uudise tekst siis, kui see oli uue sõ- neid uudiseid, mis sisaldasid reporterilugu või mille nastusega või peaaegu sama sõnastusega uudis, mis luges ette ainult diktor. Siseuudiste seas oli rohkem sisaldas rohkem erinevaid muudatuste liike. Kui reporterilugu sisaldavaid uudiseid ja välisuudiste tehti vähem muudatusi, näiteks lühendati tsitaate seas ainult diktori loetavaid uudiseid. või peaaegu sama sõnastusega uudise teksti vahele lisati uus informatsioonilõik, siis jäi tekst üldpildis Mida ja kuidas uudistes muudeti? pigem „muutumatuks“. Sellest võib järeldada, et ka sisuline muudatus ei pruugi teksti üldjoontes olu- Kontentanalüüsi tulemusel ilmnes 11 uudiste muut- liselt muuta. mise viisi. Välisuudistes kasutati erinevaid muutmise viise vähem kui siseuudistes. ERR-i raadiouudiste toimetamise Sagedamini esines olemasoleva tsitaadi lisamist/ praktikad eemaldamist, esialgse uudise allikalt tsitaadi lisamist/eemaldamist, uute allikate lisamist. Veel kasu- Intervjuust raadiouudiste toimetuse juhi asetäitja tati diktori- ja reporteriteksti lisamist/eemaldamist, Indrek Kiisleriga selgus, et uudiste valikul ja ka nen- teksti ümbersõnastamist, ümbertõstmist, tsitaadi de muutmisel mängib keskset rolli uudistetoimeta- muutmist diktori- või reporteritekstiks ja vastupidi. ja kogemus ja professionaalsus.2 Uudistetoimetaja Kõige rohkem tehti ühe muutmise käigus lisamisi otsustab oma kogemust ja professionaalsust kasu- — igas muudetud uudises oli keskmiselt veidi enam tades, missugune uudis on konkreetsel ajahetkel kui üks lisamine. Eemaldamisi tehti peaaegu kaks kõige olulisem. Seega on uudiste valikul alati sees korda vähem kui lisamisi. subjektiivne aspekt. Seda saab vähendada, kui üks Sisulistest muutustest tehti selgitusi/täpsustusi, inimene teeb uudistetoimetuses eri päevadel erine- lisati või eemaldati hinnanguid, protsessi kirjeldusi vaid töid — kord on reporter, siis päevatoimetaja jne. ja sisulist analüüsi, täpsustati ajalisi ja numbrilisi Range vahetegemine kõvade ja pehmete uudiste fakte ja sündmuste põhjuseid, samuti lisati või ee- vahel on Kiisleri sõnul pigem vana mõttemall, mis maldati muusikalisi vahelõike. Kõige enam tehti on reaalsest praktikast visa kaduma. Intervjuust sel- selgituste/täpsustustega seotud muudatusi. Pooltes gus, et uudiste edastamisel tuleks üha enam lähtuda uudistes kasutati hinnangute ja protsessi kirjelduse põhimõttest „näoga inimese poole“ — ka keeruliste lisamist/eemaldamist. teemade kajastamisel kuulajale selgemalt näidata, Sisulisi lisamisi tehti peaaegu kaks korda rohkem kuidas see teda puudutab või mõjutab. kui eemaldamisi. Kõige rohkem lisati protsessi kir- Uudiste valikul ja järjestamisel lähtutakse uu- jeldusi, hinnanguid ja selgitusi/täpsustusi. Seega tä- disväärtustest. Intervjuust selgus, et kõige tähtsa- hendas uudiste muutmine pigem nende täiendamist. mateks peetakse mõju (eelistatakse seda, mis ini- Kui sündmus polnud vahepeal edasi arenenud, mest kõige enam puudutab), uudise aktuaalsust siis üldjuhul jäi uudise sõnastus samaks, aga seda (kas uudis on praegusel hetkel tähtis, oluline) ja ka võidi laiendada reporterilooga. Kui sündmus oli seda, kui huvipakkuv võiks uudis olla. Uudisväär- edasi arenenud, siis tavaliselt esitati järgmise uu- tuslikkust mõjutab kindlasti ka see, mida avaldavad dise tekst uues sõnastuses. Analüüs näitas, et muu- teised väljaanded — mis teemad ja sündmused on tes uudise ülesehitust ja sisu, võib muutuda uudise vaatenurk. 2 Vt intervjuud artikli lõpus. Kristi Raidla 77 nende jaoks kõige olulisemad. pakkuda, ja samal ajal soovib raadiotoimetus esita- Raadiouudiste pikkuse ja sisu muutmisel ilm- da uudiseid võimalikult huvitavalt, tõstes uudistes nesid intervjuust kaks eriti olulist tahku. Esiteks esile ka sündmuse mõju kuulajatele.4 Tasakaalu ot- muudetakse uudiste helipilti vaheldusrikkamaks, simine nende püüdluste vahel tundub olevat kestev mis on vajalik selleks, et kuulajale ei tunduks, et ta ja näib sõltuvat nii meedia enda kui ka kuulajaskon- kuuleb pidevalt samu uudiseid. Helilõigud aitavad na muutumisest. luua ka kohalolekutunnet, mida ei suuda pakkuda Niisuguse tasakaalu otsimise küsimus on seotud trüki- ega online-meedia, ja see on raadio suur ee- ka sellega, missugust infot peab meediaorganisat- lis. Hääle kui eelise kasutamist kinnitas ka uudiste sioon oluliseks kuulajale pakkuda olukorras, kus tekstide analüüs. Muutmiste käigus suurenes kõige informatsiooni pakkumine on suurem kui nõud- rohkem nende uudiste arv, mis sisaldasid interv- lus, meelelahutuslik sisu kättesaadavam kui kuna- juulõikudega reporterilugu. Lisamise viisidest do- gi varem ja traditsiooniliste uudiste kuulajaskond mineeris just uute allikate lisamine. väheneb.5 Sellistes tingimustes tundub tasakaalu Teiseks sõltub näiteks reporteriloo või ainult leidmine olevat isegi keskne küsimus. diktori loetava uudise muutmine samuti sellest, kui Üleüldises info ülekülluses ja võimaluses saada oluline see teema hetkel on. Kui uudis pole enam ka väära ja kallutatud informatsiooni tõstatuvad nii oluline ja olulisemaks on muutunud mõni teine küsimused: kuidas kajastada tõsisemaid, keerulise- sündmus, siis tehaksegi uudis lühemaks ja kajasta- maid teemasid kuulajale atraktiivselt, kuid samas takse pikemalt mõnda teist sündmust. Kui uudis säilitada usaldusväärsus, tõsiseltvõetavus? Kuidas pole vahepeal edasi arenenud, siis muudetakse uu- saavutada see tasakaal nii, et kuulajal endiselt säi- dist jällegi selleks, et poleks kordusuudiseid. See- liks huvi traditsioonilise meedia pakutava vastu? tõttu varieeritakse ka näiteks uudise vaatenurka, Siinkohal on oluline ka kuulajatele pakutavate muutes uudise sissejuhatust. Aga intervjuust selgus, uudiste valik. Teooriast on teada, et tasakaalu kuu- et üldjuhul ei ole need uudised, mille vaatenurka laja huvide ja avalikustatava materjali vahel aitab muudetakse, seotud pikalt arenevate ega ka kõige leida uudisväärtuslikkuse põhimõtete rakendami- olulisemate sündmustega. ne. Uudisväärtused on tegurid, mis peaksid iseloo- mustama sündmust, millest saaks uudis. Samas on Arutelu tulemuste üle uudisväärtusi aegade jooksul kohandatud ja täien- datud — muudatusi on kaasa toonud online-meedia Suurema osa muudetud uudistest moodustasid ja sotsiaalmeedia areng. Harcup ja O’Neill6 toovad kõvad teemad nii sise- kui ka välisuudiste puhul. eraldi uudisväärtustena välja näiteks audiovisuaal- Nagu Hennoste3 on välja toonud, on kõvad uudi- suse (kas sündmusega on kaasas audiovisuaalsest sed tähtsad paljudele ja nende mõju on suur, samas materjali) ja jagatavuse sotsiaalmeedia kanalites võivad pehmed uudised olla küll huvitavad, kuid (kas sündmus saab tõenäoliselt rohkem tähelepa- ei pruugi olla niivõrd tähtsad ega inimeste elu kas nu ja jagamisi). Samas on traditsiooniliselt olulised lühemas või pikemas perspektiivis mõjutada. In- võim, prominentsus, mõju, konfliktsus, aktuaalsus tervjuust selgus, et kõvade teemade esiletõstmine ja lähedus.7 ei pruugi olla väärtus omaette ja arvestades muu- Intervjuus nimetas Indrek Kiisler järgmisi olulisi tusi meediamaastikul, tuleb järjest enam mõelda, uudisväärtusi: mõju (mis inimest kõige enam puu- kuidas uudiseid edastada nii, et inimene saaks aru dutab), aktuaalsus (kas uudis uudis on hetkel tähtis, nende tähendusest ja et keerulised teemad oleksid oluline) ja üldine huvipakkuvus kuulajale. Samas ta esitletud huvitavana. Minu arvates näitab see tasakaalu saavutamise 4 Robert McLeish. Radio Production. Oxford: Focal Press, 2005; Guy Starkey, Andrew Crisell. Radio Journalism. London: Sage, 2009. otsimist selle vahel, et avalikkusel on õigus teada 5 Angela M. Lee, Iris Chyi Hsiang. When Newsworthy is not Newswor olulistest sündmustest ja ajakirjanikel on „võim“ thy: Examining the Value of News from the Audience Perspective. — Journalism Studies 2014, Vol. 15, nr 6, lk-d 807–820. otsustada nende sündmuste üle, mida kuulajatele 6 Tony Harcup, Deirdre O’Neill. What is News? News Values Revisited (again). — Journalism Studies, 2016, Vol. 18, nr 12, lk-d 1470–1488. 7 Johan Galtung, Mari Holmboe Ruge. The Structure of Foreign News. — 3 Tiit Hennoste. Uudise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. Journal of Peace Research, 1965, Vol. 2, nr 1, lk-d 64–91. 78 Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides

kinnitas, et lisaks uudisväärtustele on oluline, kes tud, ajakohastatud, värskendatud. Kui sündmust on ja kuidas teevad otsuseid. Selgus, et kuigi päeva põ- juba hakatud kajastama, tekib kuulajal õigustatud hiteemad otsustatakse hommikusel koosolekul, on ootus uuema info järele juhul, kui sündmus peaks uudiste valikul ja ka muutmisel uudistetoimetaja vahepeal edasi arenema. Aga kui sündmus edasi roll suur. Valiku tegemist ja toimetamist mõjutavad ei arene, kui kaua siis uudist eetris hoida? Millist toimetaja kogemus ja professionaalsus. materjali lisada või kuidas uudist muuta, kui uudis Toimetaja kogemuse olulisus tõusis intervjuus on juba eetris käinud? Millest lähtuvalt? samuti esile — toimetajatöö tegemiseks hakatakse Uudiste pikkuse ja sisu muutmine on toimetuse uut töötajat kohe praktikas koolitama selleks, et ta töövõte raadio eripäradest lähtuvalt. Mingit kindlat suudaks teha valikuid, mida saatesse sisse panna reeglistikku uudiste muutmiseks pole. Neid muu- ja mida välja jätta. See toetab Schultzi8 väljatoodut, detakse ka selleks, et uudise helipilt oleks vaheldus- et hea uudisloo aine tunneb kogenud ajakirjanik rikkam. Saated on eetris suhteliselt tihti ja uudiste kohe ära, samas ei pruugi see niimoodi tunduda muutmine on vajalik selleks, et kuulajale ei tunduks, teistele isikutele. Intervjuu näitas samuti, et profes- et eetris on kordusuudised. Oluline on tuua muu- sionaalsel ajakirjanikul on keeruline ühemõtteliselt datustega uudisesse uudsust ja värskust, sõltumata sõnastada seda, milles seisneb hea uudis; mis on see sellest, kas sündmus on või ei ole edasi arenenud. uudis, mis saab esiuudiseks ja mis on uudis, mil- Tehtud kontentanalüüs näitab, milliseid viise le toimetaja eetris lugemiseks kindlasti välja valib. uudiste tekstide muutmiseks kasutati, millised olid Ajakirjanikud lihtsalt teavad oma kogemusest ja sisulised muudatused ja kui palju neid tehti. Sa- professionaalsusest lähtudes, missugune on „õige“ mas ei näita kontentanalüüs seda, kas tuvastatud uudis.9 muudatusi üleüldiselt oli vähe või palju ja millega Toimetuse tööd mõjutavad ka olemasolevad res- võrreldes. Tulemused näitasid, et sündmuste pike- sursid, peamiselt rahast ja töötajate arvust tulene- mal kajastamisel on üldjuhul vaja kasutada roh- vad võimalused: töötajaid on pigem vähe, inimestel kem uue sõnastusega tekste. Sündmuste lühemal tuleb eri päevadel teha erinevaid asju, kuid teisest kajastamisel jäid uudised rohkem peaaegu sama küljest peaks see aitama vähendada subjektiivsust tekstiga uudisteks. Uuendatud sõnastusega teksti- uudiste kokkupanekul. desse lisati ka rohkem näiteks protsessi kirjeldusi, Intervjuust ilmnes veel, et Eesti ajakirjanduse sisulist analüüsi/filosoofilist arutelu ja väärtuste- üldine probleem on see, et teemadega ei minda teemalist arutelu. Siit võib järeldada, et uuendatud süvitsi — kogu aeg tulevad uued teemad peale ja sõnastusega uudiste tekstid olid üldiselt sisukamad neid ei uurita lõpuni. Üks mõjutaja on siin ressurs- ja mitmetahulisemad, tõenäolisemalt arenes ka neis side vähesus, kuid teisest küljest mõjutab seda on- kajastatud sündmus edasi. line-meedia, mis vahetab teemasid väga kiiresti ja Enamik tekstides tehtud muudatusi olid sisuli- mõjutab kindlasti teemade kiiremat vahetumist ka sed ja sisu lisati rohkem, kui eemaldati. Seega saab traditsioonilises meedias. öelda, et uudiste muutmine tähendas üldpildis pi- Kui arutleda uudiste muutmise viiside ja muu- gem nende täiendamist. Eraldi küsimus on, kas uu- datuste sisulise poole üle, siis teooriast lähtub, et ka diste täiendamine tähendab ka uudiste tekstide uue- järjepidevus/järelkaja10 on üks uudisväärtusi. Siin nemist. Kombineerides kontentanalüüsi ja uudiste mõeldakse uudiseid sündmuste kohta, mis on juba tekstide kvalitatiivse analüüsi tulemusi, saan uurija- eetris olnud. McLeish11 ütleb, et uus on see, mida na oletuslikult hinnata, et tekst muutus uuemaks ja kuulaja pole varem kuulnud. See tähendab, et uus värskemaks rohkem uue sõnastusega uudiste puhul on täiesti uus uudis, aga ka uudis, mida on uuenda- ja selliste üldiselt sama sõnastusega uudiste puhul, kuhu lisati vaid uut sisulist materjali, eri vaatenurki, 8 Ida Schultz. The Journalistic Gut Feeling: Journalistic Doxa, News Ha- bitus and Orthodox News Values. — Journalism Practice, 2007, Vol. 1, laiendati teemat ja seda kõike võimalikult paljude nr 2, lk-d 190–207. muudatusviiside toel. Üksikud muudatused üldi- 9 Tiziano Bonini, Giuseppe Morello. No News from Abroad: A Compa- rative Content Analysis of News Issues on Italian Radio. — European selt sama sõnastusega uudistes jätsid teksti pigem Journal of Communication, 2014, Vol. 29, nr 2, lk-d 218–229. „vanaks“. Samuti jäi tekst pigem „vanaks“ siis, kui 10 J. Galtung, M. H. Ruge 1965; T. Harcup, D. O’Neill 2016. 11 R. McLeish 2005. uudise algus ja lõpp olid sama sõnastusega, aga va- Kristi Raidla 79 hele oli lisatud üksik lõik uut sisulist materjali. Siit kaks, Washingtonis ja Brüsselis. Ideaalis võiksid tuleneb, et ka sisuline täiendus ei pruugi alati kaasa väliskorrespondendid olla veel Moskvas, Helsingis tuua uudise märgatavat uuenemist. ja Berliinis. Võttes arvesse eelmises lõigus nimetatut ja seda, Uudise sissejuhatuse muutmine võib muuta uu- et üldiselt sama sõnastusega uudiseid oli analüü- dise tähendust, see on toimetaja professionaalsuse situd uudistes kaks korda rohkem kui uuendatud küsimus, mida ta peab sel hetkel oluliseks. Kui uut sõnastusega uudiseid, tuleb kordusuudiste vältimi- informatsiooni pole juurde tulnud, aga toimetaja seks minu arvates pigem tähelepanu pöörata uuen- tahab siiski anda rohkem infot või jätta muljet, et on damata sõnastusega uudistele. lisandunud infot, siis püütakse olemasolevat infot Samas tuleb rõhutada, et uurijana ei saa ma teks- eri vaatenurkade alt näidata. Tavaliselt pole seda tianalüüsi põhjal teha järeldusi selle kohta, kui pal- tüüpi uudised kõige olulisemad. Nad on sellised b- jude ja missuguste muudatuste tagajärjel võiks raa- kategooria uudised, et midagi hullu ei juhtu, kui diokuulaja uudist kuulates seda ka tegelikult uuena inimene seda ei tea. Paratamatult on ka igas uudis- tajuda. Selle selgitamine oleks oluline uurimisteema. tesaates sellist täidet, mille puhul võib alati küsida, et kas seda üldse peab olema. Uudiste järjestamisel * lähtutakse n-ö keskmisest kuulajast. Õudne küll, kui kuskil Afganistanis saab 50 inimest pommi- Katkendid intervjuust ERR-i plahvatuses surma, aga see ei ole see asi, mis Tallin- raadiouudiste juhi Indrek Kiisleriga nas, Pärnus või Kihnus olevat koduperenaist väga palju igapäevaselt mõjutaks — või õigemini, mõju Töö teebki keeruliseks see, et just praegusel, eetrisse on null. Küll aga puudutab see, kui praamipileti mineku hetkel, et siis mis on uudistetoimetaja ar- hinnad lähevad Eestis kallimaks või odavamaks või vates sel hetkel kõige olulisem. Kui on mingi uudis, valitsus otsustab, et annab tervishoidu lisaraha. Sel- mida ta on juba varem lugenud, siis ta teeb näiteks lised inimest puudutavad asjad on esimesed. Suure- otsuse, et seda on juba olnud eetris piisavalt — see ma osa uudistest moodustavad kõvad sündmused, ei ole nii tähtis, et seda peaks nüüd sellel täistun- nagu poliitika, majandus, tootmine. See on visalt nil uuesti lugema. Või on jällegi uudis, millele on kaduv vana mõttemall, kuid see vajab muutmist. viimase tunni aja jooksul tulnud midagi uut juur- Uudiste valikul ja edastamisel mängib rolli ava- de — siis tuleb seda täiendada. Tegelikult algab see õiguslikkus. Samas on oluline, kuidas uudist esi- uudisteratas igal täistunnil uuesti. tatakse, kuidas keerulisi või igavaid teemasid ini- Kindlasti on uudiste valiku tegemisel ja ka mestele huvitavaks teha või selgitada nii, et inimene muutmisel sees uudistetoimetaja subjektiivsust ehk saaks aru, et uudis võib mõjutada ta elu. Rahvus- mis on selle toimetaja jaoks olulisemad teemad. See ringhäälingus peame tegema ka uudiseid, mis ei on paratamatu, inimlik. Aga sellele pole muidugi ole huvitavad. Kui meie riigieelarve läheb tasakaa- süsteem üles ehitatud. On ikkagi teatud kriteeriu- lust välja, siis see lõppkokkuvõttes mõjutab meid mid, millest professionaalne uudistetoimetaja saab kõiki — tulevikus maksame meie ja meie lapsed aru, aga neid ei ole otseselt kuskile kirja pandud. võlgasid või me satume mingisse majanduskriisi. See lähtub avalikust huvist ja siis sisetundest, seda Kordusuudiste hulk suureneb õhtu poole, eriti sise- on keeruline kirjeldada, reeglistikku või käsiraa- uudistes. Õhtuste uudistega võetakse päev kokku, matut uudistetoimetajal ei ole. Uudiste muutmisel põhimõtteliselt uuenevad ainult välisuudised. Kui võib ühe sündmuse kohta käiv uudis olla ühel het- midagi erakorralist ei juhtu, siis õhtused uudised kel reporterilugu, teisel aga diktori poolt loetav. See ongi päevaste kordused. tuleneb samuti põhimõtteliselt toimetaja otsusest ja Pikemalt kulgenud ja ka kajastatud sündmuste sellest, et helipilt oleks vaheldusrikkam, aga ka sel- puhul võib toimuda hilisemaid „järelvõnkeid“. Sel- lest, kas uudis on endiselt oluline või on mõni teine liste järelkajastuste tegemine või teemadesse süvitsi uudis muutunud vahepeal olulisemaks. Reporte- minemine on Eesti ajakirjanduse nõrk koht. Võe- rilugusid on rohkem siseuudiste kui välisuudiste takse üks teema ette, seda siis ühel päeval või kahel hulgas, sest välisuudiste korrespondente on ainult päeval kedratakse kohutavalt palju ja siis see vajub 80 Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides

lihtsalt ära, sest võetakse juba järgmine asi ette. metusele teadaolevalt valdavad ainult nemad, siis Ühesõnaga, neid teemasid ei uurita lõpuni. Selleks kaalutakse, kas tegemist on nii-öelda a- või b-kate- ei jätku ressurssi, aga ka see, et kuna me oleme nii gooria uudisega. õudselt muutunud online’ist sõltuvaks, siis seal on Selleks et raadio saaks oma kiiruse eelist pare- kogu aeg vaja uusi teemasid võtta ja sügavale ei jõua mini ära kasutada, oleks vaja eraldi raadiouudiste enam keegi minna. kanalit. Praegu on ERR-i raadiotes eetris ka teised Uudiste tegemisel rõhub raadio palju helilõikude saated, igal hetkel ei saa uuema infoga mõne sünd- kasutamisele, sest see loob kohalolekutunnet. Heli- muse kohta kohe eetrisse minna. Rootsis on olemas lõigud on kindlasti raadio suur eelis. Me anname eraldi esimene raadiouudiste programm. Seal on kuulajale võimaluse, sest üsna sageli on nii, et see, igal täistunnil uudised, ainult kolm minutit, aga mis on kirjutatud, ja see, millise häälega see ini- niipea, kui reporter tuleb majja või saabub mingi mene räägib, erineb täiesti. Inimene saab aru, et uus teade, siis on kohe uudiste kõll ja loetakse ette. see intervjueeritav valetab, puikleb kõrvale või ta See võib olla 14.02, see võib olla 14.44, see on tule- lihtsalt on loll. Või on väga tark või vastab selgelt. viku raadio, kui inimesel raadio mängib, ei saa ta Otsustamise koht on see, mida me üritame anda — oma uudiseid ainult täistunnil pakina, vaid kogu mida online ei suuda kunagi. aeg, kui mingi uus asi tuleb või mingile vanale as- Uudiste edastamisel seab raadiole piirid tunni- jale midagi lisatakse. ajane tsükkel. Kui on olemas mingi info, mida toi- 81 Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga

Andrus Tins

Oma uurimuse kontekstis käsitlen noortena - aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse 15–28-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- edendamisele; õppeasutuses ja ülikoolis õppivaid Eesti noori. Va- - aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovi- nusevahemik on küllaltki lai, kuna ülevaatlikkuse suaalsele jäädvustamisele; mõttes soovisin hõlmata vanusegruppe, mis ulatu- - tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajavad teismelistest, tärkavate huvidega noortest kuni liku informatsiooni saamise. noorte täisealisteni, kes ei ole veel oma haridusteed lõpetanud ning kelle infovajadus ja eluvalikud eri- Seega on noorte kaasamine ühiskondlikesse nevad täiskasvanute rühma omadest. protsessidesse ühiskonnas toimuvate protsesside ERR-ile keskendus uurimus põhjusel, et kui kom- reflekteerimise ja nende üle arutlemise kaudu üks mertskanalid sõltuvad oma tegevuses peamiselt või ERR-i ülesannetest. Selle ülesande täitmist analüü- ainuüksi vaatajareitingutest, siis ERR-i roll ühis- sides otsisin vastust kahele küsimusele. (1) Millised konnas on palju spetsiifilisem. Eesti Rahvusring- on noorte eelistused ERR-i saadete ja programmide häälingu seaduses on ära toodud rahvusringhäälin- hulgas? (2) Millised on noorte ootused ERR-i saade- gu tegevuse eesmärgid, mille hulgas on nimetatud tele ja programmidele? Esimese uurimisküsimuse ka järgmised printsiibid. eesmärk oli selgitada välja, milliseid saateid ja prog- Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata ramme noored ERR-i programmis jälgivad; kui Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi olulise osa noorte meediarepertuaarist moodusta- ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusring- vad ERR-i kanalid ja saated. Teine uurimisküsimus hääling programme, toodab ja vahendab saateid uurib, millest tunnevad noored ERR-i programmis ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või puudust; mida nad sooviksid, et ERR-i programm kogumis: veel sisaldaks.

- aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidu- Teoreetilised ja empiirilised suse kasvule; lähtekohad - aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule; Avaõigusliku ringhäälingu (AÕR) puhul on eri autorid olulise märksõnana välja toonud selle ava- Artikkel põhineb Andrus Tinsi 2017. aastal kaitstud bakalaureuse- likkuse huve teeniva rolli. Meediateoreetik Denis tööl „Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avalik-õigusliku ring- McQuail on esitanud avaõigusliku ringhäälingu häälinguga“ (juh Maarja Lõhmus ja Andu Rämmer). Vt http://hdl. handle.net/10062/56783. peamiste eesmärkidena järgmised tunnused: 82 Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga

uuringust ilmnevad levinumad põhjused, miks vas- • pakub mitmekesist programmi enamikule tajad 2004. aastal veebi kaudu televisiooni jälgisid: maitsetele, huvidele ja vajadustele, samas (1) et vaadata varem eetris olnud saateid arhiivist • kajastab ka täisspektris arvamusi ja tõekspi- (90% vastajatest), (2) et leida midagi põnevat (87% damisi; vastajatest), (3) et vaadata saateid/programme, mis • käsitleb vähemusrühmadele huvi pakkuvaid on televiisorist vaatamata jäänud (86%). Kokkuvõt- teemasid; likult märkis Suni, et üha paranev interneti kau- • aitab kaasa rahvusliku kultuuri, keele ja iden- du kättesaadav programmivalik oli 2004. aastaks titeedi säilimisele ja arengule; muutnud auditooriumi harjumusi eriti noorte hul- • on ühiskondlik-poliitilise diskussiooni kesk- gas. 35% IPTV kasutajatest vanuserühmas 30 aas- konnaks; tat ja nooremad ütlesid, et nad on hakanud vähem • pakub tasakaalustatud ja erapooletut infot tavalist televisiooni vaatama. probleemide ja konfliktide kohta; Teine uurimus, mis kujundas minu jaoks noorte • on suunatud kvaliteetse programmi tootmi- ja ERR-i suhestumise temaatika tausta, oli „Eesti sele; ühiskonna lõimumismonitooring 2015“.5 Nimeta- • asetab avalikkuse huvid esikohale.1 tud uuringust selgub, et 15–29-aastaste vanuserüh- ma esindajad eelistavad ERR-i uudisteportaalidele Nüüdisaegses meediaruumis on ülimalt oluline teisi online-meediakanaleid (postimees.ee, elu24.ee. arvestada uute lisandunud meediakanalite ja plat- ja delfi.ee). Viimaseid hindab vastav vanuserühm vormidega ning interaktiivsete kommunikatsioo- keskmiselt endale lähedasemaks (keskmine hin- nivõimalustega. Kuna noored on altid uusi tehno- nang 3,5) kui mõnda ERR-i uudisteportaali (kesk- loogiaid ja meediakanaleid kasutama, siis otsisin mine hinnang 2,4 viiepallisel skaalal, kus 1 = kõige uurimisküsimuste kontekstis selgitust ka sellele, kaugem, 5 = kõige lähedasem). kuidas on ERR reageerinud noorte laialdasele sot- Lisaks pakkus huvitavat empiirilist materjali siaalmeedia- ja veebikasutusele. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi uuring Rahvusringhäälingu nõukogu liikmena tööta- „Mina. Maailm. Meedia“, milles on esitatud ERR-i nud Andres Jõesaar on kinnitanud, et vana mu- kanalite tajutud lähedus auditooriumile (jagatud del, kus ringhääling edastas auditooriumile teavet väärtused, sisu sobivus auditooriumile).6 Uurimuse ühesuunaliselt, tänapäeval enam ei toimi.2 Jõesaare tulemustest nähtub, et võrreldes 2005. aastaga oli sõnul on ERR-i väljakutseks jätkuvalt noor auditoo- 2014. aastaks vähenenud eestikeelsete noorte hulk, rium vanuses 12–29 eluaastat ning ta on kinnita- kes hindasid ETV-d endale lähedasena (keskmi- nud arvamust, et noored ei ole niivõrd kinni min- ne hinnang viiepallisel skaalal oli 2005. a 4,01 ja gis kindlas meedia- või infokanalis, vaid hindavad 2014. a 3,78). kvaliteeti ja liiguvad oma tähelepanuga sinna, kus leiavad sobiva kvaliteedi ja sisuga saateid ja prog- Metoodika ramme.3 Uurimuse oluliseks empiiriliseks lähtekohaks oli Andmete kogumiseks kasutasin ankeetküsitlust Raivo Suni analüüs traditsioonilise voogedastusel ja fookusgrupi intervjuud. Anketeerimine toimus põhineva televisiooni kõrvale tekkinud veebipõhi- 2015. a kevadtalvel, fookusgrupp 2015. a suvel. se televisiooni (IPTV) auditooriumi kohta, mis oli Ankeetidele vastajate leidmisel lähtusin ees- tehtud 2004. aastal kogutud andmete põhjal.4 Tema märgist, et oleks esindatud mitmekesise profiiliga

1 Denis McQuail. McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tar- liikmed (üldharidus, kutse-, kõrgharidusasutu- tu Ülikooli Kirjastus, 2013. 2 Andres Jõesaar. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis. Magistritöö, Tartu Ülikooli ajakir- teractive Digital Television: Technologies and Applications. New York: janduse ja kommunikatsiooni osakond, 2005. IGI Publishing, 2008, lk-d 281–297. 3 Andres Jõesaar. Pole tõene, et raadiot ei ole mõtet enam teha, sest kõik 5 Külliki Seppel. Meedia ja infoväli. Eesti integratsiooni monitooring kuulavad Spotifyd. —Vikerraadio, 13. jaanuar 2016. 2015. Vt http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/09/7peatykk. 4 Raivo Suni. From „Flow“ to „Database“: A Comparative Study of the pdf. Uses of Traditional and Internet Television in Estonia. — George Le- 6 Maarja Lõhmus. Meediakanalite jälgimine. Tartu Ülikooli ühiskonna- kakos, Konstantinos Chorianopoulos, Georgios Doukidis. (Toim) In- teaduste instituut, käsikirjaline uurimiskokkuvõte, 2015. Andrus Tins 83

Tabel 1. ERR-i kanalite jälgitavus küsitletute hulgas (%)

Eesti noored Vene noored Jälgivad sageli+vahel Ei jälgi Jälgivad sageli+vahel Ei jälgi ETV 55 12 12 49 ETV2 31 25 8 59 Vikerraadio 17 64 0 92 Klassikaraadio 7 77 2 84 Raadio 4 4 74 10 56 Raadio 2 17 45 3 87 Raadio Tallinn 1 79 3 84

sed; linna- ja maanoored). Valimisse kuulus 344 levinud suundumusi, seisukohti ja hoiakuid. Ühes 15–28-aastast põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- fookusgrupis osales seitse vastajat, teises fookus- õppeasutustes ja ülikoolis õppivat noort, kes on grupis kolm. pärit valdavalt Lõuna-Eestist (Tartu ja Tartumaa, Ankeet sisaldas küsimust ERR-i kanalite vaata- Võrumaa, Põlvamaa). Tudengite hulgas oli ankee- mise ja kuulamise sageduse kohta, mida sai hinna- tidele vastajaid vähesel määral ka ülejäänud Eesti ta viieastmelisel järjestusskaalal. Parema üldistuse piirkondadest. Vastanute hulgas oli nii eesti kui huvides liitsin skaala väärtused „sageli“ ning „vahel“ ka vene õppekeelega koolide noori. Küsitlus toi- kokku üheks kategooriaks, mõistes uue liitkategoo- mus nii paber- kui ka veebivormis (257 paberan- ria all vastajaid, kes peavad kanali jälgimist enda keeti ja 87 veebiankeeti). Eesti noori oli ankeedile jaoks oluliseks. vastajate hulgas 272 ja vene noori 72 (vastavalt Teine osa ankeetküsitluse tulemustest koosneb 79% ja 21%). Kõik küsitletud vene noored olid avatud küsimustele antud vabavastustest ning nen- üldhariduskooli õpilased. Üldhariduskoolide õpi- de kvalitatiivsest analüüsist. lasi oli küsitletute hulgas 27%, üliõpilasi 28% ja kutsekoolide õppureid 45%. Õpilasi leidsin tutta- ERR-i kanalite jälgitavus vate üldhariduskooli ja kutseõppeasutuste õpeta- noorte hulgas jate abiga, üliõpilasi Tartu Ülikooli sissesaanute andmebaasi abil. Valim ei ole esinduslik, tegemist Tabelis 1 on toodud küsitlustulemused seitsme on mittetõenäosusliku valimiga.7 Kuigi uurimis- ERR-i tele- ja raadiokanali jälgitavuse kohta. tulemusi ei saa kohaldada kõigile selles vanuses Nagu näha, osutus kõige jälgitavamaks ERR-i ka- õppuritele, on neid siiski võimalik kasutada siht- naliks ETV, mida üle poole küsitletud eesti noortest rühma üldiste suundumuste kindlakstegemiseks. vähemasti vahel vaatab. Kuigi ETV vaatajate osa- Lisaks annavad vabavastused võimaluse täpsemalt kaal on noorte hulgas üldiselt väiksem kui vanema- kirjeldada noorte eelistusi ja ootusi tele- ja raa- tes vanuserühmades, võib järeldada, et ETV prog- diosaadete suhtes. ramm on noorte huvide ja väärtustega suuremas Fookusgrupi intervjuudes osalejate valim oli kooskõlas kui teised ERR-i programmid. Küllaltki mugavusvalim,8 sest leidsin intervjueeritavad tut- suure jälgitavusega oli ka ETV2, mille puhul jälgi- tavate kaudu. Ka selle valimi puhul ei saa teha ül- jaid oli rohkem kui neid, kes ei jälgi. Raadiokanalite distavaid järeldusi kogu sihtgrupi kohta, kuid on puhul märkis küllalt palju vastajaid, et nad kuula- võimalik mõnevõrra kaardistada sihtgrupi hulgas vad Raadio 2 ja Vikerraadiot. Vene noored on ERR-i eestikeelsetest kanalitest üsna vähe huvitatud. 7 Vt Andu Rämmer. Mittetõenäosuslik valim. — Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas SAMM, Tartu Ülikooli ühiskonnatea- duste instituut, 2014. Vt http://samm.ut.ee/valimid. Noorte üldised meediaeelistused 8 Vt Andu Rämmer. Mugavusvalim. — Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas SAMM, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, 2014. Vt http://samm.ut.ee/valimid. Taustaks eeltoodule võib välja tuua küsitletute 84 Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga vabavastustes ilmnenud üldised meediakasutushar- laiemat maailmatunnetuslikku infot vahendavad jumused. dokumentaalfilmid, mida pidasid enda jaoks olu- Vastajad nimetasid enim kasutatavateks sot- listeks nii mõnedki üliõpilased ja õpilased. Vene- siaalmeedia kanaleid Youtube ja Facebook. Palju keelsed noored mainisid sagedamini venekeelset eelistati ka online-uudisteportaale ja online-ajalehti „Aktuaalset kaamerat“ ja ilmateadet. (postimees.ee, delfi.ee, elu24.ee). Analoogilise tule- Oluline on märkida, et küsitluse läbiviimise pe- museni jõuti ka uurimuses „Eesti ühiskonna lõimu- rioodil (veebruar-märts 2015) oli ETV programmis mismonitooring 2015“, mille kohaselt 15–29-aastas- ainus otseselt noortele mõeldud ERR-i omasaade te vanuserühm eelistab ERR-i uudisteportaalidele „Rakett 69“, mida ka küllaltki palju mainiti. Võib online- meediakanaleid postimees.ee ja elu24.ee järeldada, et kuigi noored just eriti tihti ETV-d ei ning kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat.9 vaata, siis üldiselt nad seda kanalit väärtustavad ja Raadiokanalitest olid eelistatumad muusikat usaldavad. edastavad Power Hit Radio, Sky Plus ja Uuno Raa- dio. Eesti telekanalitest olid teistest rohkem mai- Noorte ootused ERR-ile nitud TV3, Kanal 2, TV6, Kanal 11. Venekeelsete õpilaste hulgas oli huvi selliste Vene telekanalite Noored hindasid ERR-i programmi selle objektiiv- nagu NTV, RTR ja PBK vastu. Sotsiaalmeediast suse ja usaldusväärsuse tõttu ning ootavad sarnaste kasutasid eestikeelsed noored valdavalt Faceboo- väärtuste edastamist ERR-ilt ka edaspidi. Tehti ette- ki ning venekeelsed noored Facebooki ja saiti panekuid, et ETV ja ETV2 saadetes peaks esinema ВКонтакте. Üliõpilaste hulgas oli suurem huvi BBC, rohkem noori, programmis peaks olema rohkem CNN-i, Discovery ja History vastu. Üldhariduskoo- huvitavaid noortesaateid, nagu näiteks telemänge, lide ja kutseõppeasutuste noored eelistasid kanaleid teadust ja haridust populariseerivaid saateid ning TV1000, TV6, TV3, Kanal 2 ja Kanal 11. teisi õpetlikke ja harivaid teemakäsitlusi. Samuti Valdav osa noortest oli orienteeritud meelalahu- arvasid paljud vastajad, et peaks tegema rohkem tuslikele programmidele ja saadetele. Eelistatud olid reisisaateid ja tutvustama teiste maade elu eelkõige infotainment’i ja edutainment’i programmid, kus noorte vaatenurgast (õppimisvõimalused, noorte pearõhk on meelalahutuslikul ja ajaviitelisel teema- elu teistes kultuurides jms) lähtuvalt. Nimetatud käsitlusel. saated võiksid olla ERR-i omatoodang. Paljude noorte meelest võiks ERR vahendada Noorte eelistused ERR-i rohkem infot maailma eri paikadest alaliselt vä- programmide ja saadete hulgast lismaal paiknevate reporteripunktide kaudu, mis aitaks maailma sündmusi kajastada eelkõige Ees- Ka vabavastustest selgus, et noored eelistasid ti konteksti ja käsitlusviise arvesse võttes. Leiti, et ERR-i kanalitest ETV-d ja ETV2. Huvipakkuvate võiks olla rohkem saateid, kus portreteeritakse saadetena mainiti järgmisi: (suurema vaadatavu- tuntud isikuid ja huvitavaid isiksusi (nt muusikuid se järjekorras) „Ringvaade“, „Aktuaalne kaamera“, ja teiste tegevusalade professionaale), kes oleksid „Pealtnägija“, „Osoon“, „Terevisioon“, „Rakett 69“, noortele eeskujuks. Sooviti, et ERR näitaks rohkem omatoodangu hulka kuuluvad seriaalid „ENSV“ ja uuemaid välismaa sarju ja filme. „Tuulepealne maa“. Ülejäänud saadetest tunnustati Samas oli ka vastuseid, milles arvati, et ERR-i ERR-i dokfilmide ja väärtfilmide valikut. programmis on kõik juba niigi olemas ja midagi Noored, kes jälgivad ERR-i programme rohkem, juurde soovitada ei osatud. Ühele osale vastajatest tõstsid sagedamini esile informatiivseid („Ringvaa- paistis küsimus ERR-ile esitatavate ootuste kohta de“, Aktuaalne kaamera“), hariduslikke („Rakett ootamatu ja kuigi vastuse alguses leiti, et ERR-i 69“) ja ühiskonnas laiemat kõlapinda leidvate tee- programmis on kõik olemas, kirjeldati vabavastu- made üle arutlevaid saateid, nagu näiteks „Pealt- se lõpu poole ikkagi oma ootusi. Selle põhjal võib nägija“ ja „Osoon“. Omaette grupi moodustavad öelda, et noored pole harjunud, et nad on kaasa- tud meedias pakutava üle arvamust avaldama. Osa 9 K. Seppel 2015. vastajatest rõhutaski, et peaks korraldama rohkem Andrus Tins 85

küsitlusi ja uuringuid, et selgitada välja, mis noori dialahendusi. Lisaks palju võimalusi pakkuvale huvitab. Youtube’ile toodi ühe huvipakkuva näitena Delfi TV, mille kaudu edastatakse sündmusi, mida tele- Fookusgrupi intervjuud kanalid harilikult üle ei kanna: teatud spordisünd- musi, konverentse jms. Couldry ja Markham11 on Järgnevalt toon välja fookusgrupi intervjuudes ilm- täheldanud auditooriumi fragmenteerumist ning nenud eelistused ja ootused ERR-i programmile, noorte vastustest ilmneb, et nad kasutavad aktiiv- mis kajastavad ka noorte huvisid ja nende poolt hin- selt uute meediakanalite pakutud võimalusi. natavaid väärtusi. Kõigepealt annan illustreeriva taustinfona ülevaate noorte eelistustest ja ootustest Näiteks Delfi TV olen mina enda jaoks avasta- meediale üldse, seejärel ERR-i kohta. nud. Väga huvitav, nad kajastavadki reaalajas Info usaldusväärsus. Meediakanalitelt oodatak- igasuguseid konverentse ja sündmusi. (Heli, 22) se usaldusväärsust, kuid selle tekitajaks on sageli tuttavad, kes saadavad sotsiaalmeedia vahendusel Individualiseerumine. Noored hindavad indi- uudiste ja sündmuste linke, omistades infole eel- viduaalseid väärtusi ja võimalust valida ise infot, selektsiooni kaudu lisaväärtuse. Nii nagu on tähel- mida soovitakse jälgida. Eeskujuks toodi Facebook, danud Apadurai10 seoses globaliseerumisega, ei ole sest seal on võimalik ise valida, milline infovoog ka- grupiidentiteedid (ethnoscapes) enam nii tihedalt sutajani jõuab. Televisiooni puhul nenditi, et sellel seotud mõne kindla geograafilise paikkonnaga. võiks sarnaselt Facebookiga olla paindlikumad või- Pigem on grupiidentiteet seotud ühiste huvidega malused selleks, et endale ise programm koostada. ning jagatud väärtustega. Indiviidid kasutavad oma Ilmneb, et noored eelistavad oma meediakasutuses grupikuuluvuse ja kontaktide alalhoidmiseks vee- teha individuaalsetest vajadustest lähtuvaid vali- birakenduste abi (nt Facebook, e-mail). kuid, nagu selgus ka Suni12 veebipõhise televisiooni kasutajate uuringust. Mina kasutasin Facebooki ikka sotsiaalsetel ees- märkidel. Huvitav on vaadata, mis artikleid osad [Facebooki kohta] Seal ei ole nii väga seda, mida sõbrad jagavad või siis üldse, mida ma jälgin. Seal sa ei taha teada. Võid need asjad elimineerida. on iidolid või sellised asjad, ja see on ikka hariv [---] Võibolla peaks televisioonil ka see olema, et ka. Muidu võibolla just ei satuks kogu uudiste- siis valid sellise televisiooni, mis sulle endale so- voost selle artikli peale, aga siis ta püüab tähele- biks [---] Jagada saab ka ainult neile, kellele ta- panu. [---] See on juba usaldusväärne allikas. had. Kõik läheb individuaalsemaks — ühest kül- (Heli, 22) jest globaalsemaks ja teisest küljest individuaalsemaks. (Maarja, 28) Meedialt oodatakse neutraalset infoedastust. Oluline info ja faktid ei tohiks meelelahutuslikus Eestikeelse meedia olulisus. Ehkki välismais- sisus kaduma minna ning esitusviis ei tohiks olla te meediakanalite valik on lai, mainisid noored, et liiga negatiivne. eestikeelne meedia on nende jaoks väga oluline, kuigi nad loevad ja vaatavad uudiseid ka välismais- Ma loen väga vähe uudiseid. Kui uudiste peale test allikatest. Eestikeelsetel omasaadetel nähakse juba minna, siis sealt tuleb väga palju segast ja ühiskondlikult olulist rolli. Oodatakse jätkuvalt, et stressirikast. (Tuuli, 20) Eesti meediakanalid ja ERR kajastaks uudiseid ta- sakaalustatult ning reflekteeriks Eesti ühiskonda Auditooriumi fragmenteeritus. Noored hin- Eesti inimestele. davad uusi paindlikke võimalusi pakkuvaid mee-

10 Arjun Appadurai. Global Ethnoscapes: Notes and Queries for a Trans- 11 Nick Couldry, Tim Markham. Celebrity Culture and Public Connec- national Anthropology. — Robert Fox. (Toim) Recapturing Anthropo- tion: Bridge or Chasm. Intemational Journal of Cultural Studies, 2007, logy: Working in the Present. Santa Fe: School of American Research Vol. 10, nr 4, lk-d 403–421. Press, 1991. 12 R. Suni 2008. 86 Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga

Kui ERR-i ja eestikeelseid omasaateid ja uudi- Huvitavaid saateid on kindlasti. [---] Viimati see seid poleks? Siis tekkiks mingid erafirmad, kes oli siis kolm kuud tagasi, kui vaatasin telekat. [-- selle oma äriks võtaksid. See mõjuks rahvale. -] Siis hiljem otsid selle sama saate üles, võibolla Rahva teadvus väheneks. See oleks kokkuvõttes sealt samalt kodulehelt järelvaatamisena, kui see väga negatiivne. (Heli, 22) on võimalik, aga võibolla siis kusagilt mujalt. (Triinu, 26) Primitiivseks läheb asi — kõik kuulevad seda, mis läbi inimeste nendeni jõuab.[---] Silmaring Fookusgrupis osalenud eelistavad ERR-i kanali- ... jääks väiksemaks kõigil, kindlasti! (Tuuli, 20) test selgelt ETV-d. Saadetest eelistatakse „Aktuaal- * * * set kaamerat“, ilmateadet, Eesti ja välismaa seriaale, ERR-i omasaateid „Osoon“, „Välisilm“, „Ringvaade“. Fookusgruppides ilmnes, et üldiselt jälgivad Lisaks hinnatakse häid välismaiseid dokumentaale, noored ERR-i kanaleid ja saateid vähe. Pigem jälgi- näiteks BBC dokfilme. takse vahel mõnda üksikut saadet. Suur osatähtsus on veebil, seda nii saadete kohta info levimisel kui Hästi palju BBC-d, need „Aegruumid“ on väga saadete kuulamisel/vaatamisel. Põhiliselt jälgitakse head. Ma ausalt öeldes ei olegi 13 aastat vaada- ERR-i saateid veebi kaudu järelvaatamise ja -kuula- nud Kanal 2 ja TV3. (Olev, 27) mise võimalusi kasutades. Põhjustena mainitakse, et pole piisavalt aega saateid reaalajas jälgida või ei ERR-i raadiokanalite puhul mainiti Raadio 2 ja ole need nii huvitavad, et reaalajas algusest lõpuni Vikerraadio saateid „Punkpolitsei“ ja „Rahva teen- jälgida. Samas mööndakse, et huvitavaid saateid rid“. Vähese raadiokuulamise põhjustena esitati as- justkui oleks, aga siiski vaadatakse neid harva. Selle jaolu, et ollakse liiga hõivatud teiste tegevustega, nii põhjustena võib näha sihtgrupi liikmete kohane- et raadiot kuulatakse peamiselt taustaks. mist avara ja mitmekesise meediaväljaga, mis kät- keb endas kiire elutempoga kaasnevaid, samal ajal Raadioga ongi nii, et raadiot sa kuulad siis, kui toimuvaid konkureerivaid sündmusi ja tähelepanu sa teed süüa või sul on mingi põhitegevus, mi- jagamist erinevate huvitavate tegevuste vahel, nagu da sa teed. Praegu inimesed ilmselt ongi juba on nüüdisühiskonda kirjeldanud Emma Palese,13 nii rahutud, et nad ei istu lihtsalt maha ja ei toetudes Zygmunt Baumani14 käsitlusele väärtuste, kuula raadiot. Pigem on see alati kõrvaltege- huvide ning identiteetide voolavusest/muutlikku- vus. (Heli, 22) sest (liquid modernity). Noortel on lai huvide spek- ter, nad otsivad pidevalt uut, põnevat ja moodsat. Vastustest ilmnes, et noored hindavad väga kõr- Valitseb arvamus, et alati on kusagil midagi põne- gelt ERR-i üldist kvaliteeti. Sealjuures rõhutati, et vat, nt teistes meediakanalites (ka sotsiaalmeedias). ERR-i eeliseks on reklaami puudumine ja program- Võib näha märke hirmust millestki ilma jääda.15 Li- mide tasuta kättesaadavus. ERR-i edastatav info on saks sellele määrab noorte meediakanalite eelistuse noorte meelest suhteliselt neutraalne ja on suude- paljuski kasutusmugavus ja veebipõhiste lahendus- tud hoiduda muutumast liiga meelelahutuslikuks. te eelistamine. Kuigi ka ERR kasutab meelelahutuslikku formaati („Ringvaade“, „Terevisioon“), nimetas üks vastaja Internetis, kui keegi jagab Facebookis midagi, positiivse näitena just „Ringvaadet“, kuna „ [---] siis siis vahest näen mõnd telesaadet. (Tuuli, 29) on kõik päevased asjad olemas“ (Heli, 22). Hinna- takse edastatava info faktilist adekvaatsust ja head ajakirjanduslikku tööd uudiste taustinfo avamisel, 13 Emma Palese. Zygmunt Bauman. Individual and Society in the Liquid Modernity.— SpringerPlus, Vol. 29, April 2013, 2: 191. Vt https:// tajutakse ERR-i kommertsmeediast erinevat rolli ja springerplus.springeropen.com/articles/10.1186/2193-1801-2-191/ spetsiifilisemaid ülesandeid. 14 Zygmunt Bauman. Liquid Modernity. Cambridge: Polity, 2000. 15 Vt Andrew K. Przybylski, Kou Murayama, Cody R. DeHaan, Valerie Gladwell. Motivational, Emotional, and Behavioral Correlates of Fear Mina saan sellest nii aru, et selle eesmärgiks on of Missing out. — Computers in Human Behavior, 2013, Vol. 29, nr 4, lk-d 1841–1848. teenida ühiskonda — ühiskonna huvides, demo- Andrus Tins 87

kraatia arendamine, arutelude tekitamine. Ta ei tust, mille näitena toodi libauudiste stiilis saated. teeni erahuve, vaid ühiskonda kui tervikut. (He- Samas eristasid noored kvaliteetsemast meelelahu- li, 22) tusest „kollast“ meelelahutust, mida nad eriti kõr- gelt ei hinnanud. Vastajate hulgas oli rahulolu ERR-i arhiivide ja Ootused ajakirjanduslikule sisule. Oodatakse portaalidega madal. Noored eelistavad info saa- avarat ja mitmekesist teemakäsitlust. Harjumus miseks sageli teisi veebikülgi, sest ERR-i veebi on osaleda avaral meediaväljal tingib auditooriumi ebamugav kasutada. ERR-i portaalide ja järelvaata- vajaduse teatud kvaliteedi järele. Tahetakse olla mise/arhiivide kasutajamugavusele toodi eeskujuks kursis eri poolte seisukohtadega. ERR-i puhul ta- Youtube. Rõhutati ERR-i veebi kohmakat otsingu- juti tasakaalustatumat infoedastusstiili ja sooviti süsteemi ning saadete arhiivis säilitamise perioodi selle jätkumist. Mainiti ka alternatiivmeediat kui ja tingimuste ebaselgust. Youtube’i kasutajasõbra- kanalit, kus esitatakse teemaarendusi ja mõttekäike, likkust ja olulisust noortele kinnitab näide, et keegi mis rikastavad maailmapilti. Soovitakse, et ajakir- vaatas ühte ERR-i saadet just Youtube’ist. Pakuti janikud ja toimetajad avaksid kajastatavate teemade välja ka idee, et muu hulgas võikski ERR oma saa- laiemaid taustu nii, et esitatav info oleks sidusam ja teid edastada ka Youtube’i kanalite kaudu. Seega selle kaudu auditooriumile väärtuslikum. Noored pakub ERR noortele sisuliselt huvi, aga ei jõua nen- ootavad, et nendeni jõudev info ei nõuaks aja- ja deni nii ulatuslikult, kui võiks. töömahukat taustinfo otsimist.

Noorte ootused ERR-i Alternatiivmeedias on tuldud väga huvitavate as- programmidele ja saadetele jade peale. [---] Ta rääkis ka majanduskriisist teise nurga alt. [---] seal olid teised vaatenurgad väl- Ootused noortesaadetele. Noored ootavad ERR-i ja toodud, aga see Sirbi asi oli ka hea ... (Vilja, 27) programmilt kvaliteetset ja harivat sisu — teadust ja kultuuri kajastavaid saateid võiks rohkem olla. Ootused ERR-i veebile. Olulise aspektina peatu- Rõhutati, et nimetatud teemasid käsitlevaid saateid sid vastajad noorte sihtgrupini jõudmise võimalus- võiks teha ka spetsiaalselt noortele. Ootustena mai- tel — kritiseeriti ERR-i kättesaadavust veebi kaudu niti, et ERR-is võiks olla populariseerivaid saateid ja toodi eeskujuks Youtube’i-sarnasel moel toimi- eripalgelistes formaatides, tutvustamaks erinevaid vaid veebiportaale, mida on mugavam kasutada. elu- ja tegevusvaldkondi. Positiivse näitena toodi Vastajad tõid esile vajaduse, et ERR-i peaks olema välja noorte teadusteemaline telemäng „Rakett 69“. võimalik paremini ühitada nende üldise infovooga, Vastustes ilmneb noorte soov sotsialiseerumist toe- et ei peaks ERR-i saadete kohta eraldi infot otsima. tava ja sotsiaalset sidusust suurendava programmi järele. Ma mõtlen ka, et miks mitte [ei võiks] ETV saated sellises sarnases [Youtube] formaadis [olla] „Rakett 69“. [---] Ta on mäng ja ta on hariv, aga internetis kättesaadavad? [---] Kui see asi saada võiks olla ... teadus ja kultuur, sellist asja võiks Youtube’i, siis võiks olla playlist’id, kuhu lisatak- küll olla rohkem. (Vilja, 27) se teemade kaupa asju, see oleks väga hea variant. [---] ERR-i kodulehele näiteks … inimesed ei viit- Selle kohta, millised need soovitud saated olla si minna. (Triinu, 26) võiksid ja kuidas seda välja selgitada, vastati, et peaks rohkem uurima, mis noori huvitab ning mi- Ühe ettepanekuna toodi välja, et ERR võiks avar- da nad näha ja kuulata tahavad. Et kõnetada noori, dada oma saateformaatide valikut ja sarnaselt teiste peab saadete ja programmide sisu ja vorm olema veebiportaalidega (Youtube ja Delfi TV) kajastada noortepäraselt ajakohane. avalikke loenguid, teha otseülekandeid sündmus- test ehk näidata vähem toimetatud ja produtseeri- Ootused meelelahutuslikule sisule. Tunnustati tud materjale. See aitaks ERR-il kohaneda mitme- tabavat ja maitsekat ühiskonnakriitilist meelelahu- kesise valikuga harjunud sihtgrupiga. 88 Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga

Huvitav, kas ei saa rahvusringhäälingus ülikoo- Kui Eestis on madal iive ja see ka tõenäoliselt li loal mõnda loengut näidata? [---] ... nagu need tõusma ei hakka, siis peaks just suunama, et see TED-talks’id. (Olev, 27) vähene peale kasvav rahvas saaks asjalikuma hariduse kui rullnokk, kes on Soomes ehitaja. (Toivo, Raivo Suni 2004. aastal läbiviidud uuring16 näi- 27) tas noorte vanusegrupi meediakasutuse harjumus- te olulisi muutusi seoses veebipõhise televisiooni Teistmoodi propaganda, ütleme nii. Sa ei tu- (IPTV) suurema kasutajamugavuse ja paindliku- le selle pealegi, et olla rullnokk, kui igal pool mate võimalustega (nt järelvaatamine). Sama trend on teadus ja kultuur. (Vilja, 27) ilmneb fookusgruppide vastustest. Lisaks eristavad vastajad teleprogrammi vaatamist televiisorist või Ootused ERR-ile kui kultuurimälule. Noored veebist ning leiavad, et kui televiisori kaudu vaada- peavad ERR-i arhiivi oluliseks kultuuripärandi säi- tav programm ära kaoks, siis noored sellest suurt litajaks. ERR-is talletatud ja veebis kättesaadavaks ei kaotaks, sest nad ongi juba veebile orienteeritud. tehtud materjalid on noorte identiteediloomeks tähtsad. Arhiivimaterjalid aitavad noortel kohane- Mingi päris suur osa elanikkonnast ikka vaatab, da eelmiste põlvkondade elu- ja maailmatunnetuse- ma arvan, kodus telekat. Noortele inimestele see ga, luua põlvkondadevahelist sidusust ja stabiilseid väga suurt muutust sisse ei tooks. (Toivo, 27) sotsiaalseid struktuure.

Ootused sotsiaalsele sidususele kaasaaitamise- Need mingid asjad, mis on ETV arhiivis, min- le ERR-is. Noored tajuvad ühiskondlikul infoväljal gid hästi vanad filmid, [---] on hea, et on olemas, meedia kajastatava olulisust. ERR-i rolli tajutakse aga kui kuhugi ära kaovad, siis on jama! (Tuuli, eri huvigruppide tegevuse ja huvide reflekteerimi- 20) ses ning soovitakse ka vastavasisulisi saateid. Ooda- takse, et ERR toetaks oma saadete ja programmide- [---] inimesed võiksid saada neid asju ka alla laa- ga kodanikuaktiivsust, kogukondlikku koostööd dida. (Vilja, 27) ja algatusvõimet. Noored ootavad ERR-ilt olulist panust sotsiaalse sidususe parandamisse ja toetust Toodi välja ka ERR-i oluline roll välismaa eest- individuaalsele eneseväljendusele. lastele keele- ja kultuurikeskkonna ning uudiste vahendamisel. Aga mingi kodanikuaktivismi pool [---] täna oli Uue Maailma dokumentaalfilm.17 Kui see film Ettepanekud ERR-i tegevuse välja tuli, siis see tegi sellise laine, et igasugused arendamiseks seltsid aktiviseerusid. [---] Kõik peale ETV on oma mugavustsoonis kinni ja kajastavad ikka Noortel on ootus, et ERR-i paremini rahastataks. kõike vastavalt nende endi huvidele. (Olev, 27) Tajutakse, et teatud ideed ja kvaliteet vajavad nüü- disaegsel tasemel teostamiseks korralikku finant- Ootused ERR-i edastatavatele väärtustele. Vas- seeringut. Kui ERR konkureerib teiste kanalitega tajad pidasid tähtsaks seda, et ERR toetaks rahva laial meediaväljal, siis soovitakse, et see oleks ka üldist kõrget haritust ja laia silmaringi. ERR-i nähti kaasaegsel tehnilisel tasemel. laiemas sotsiaalkultuurilises kontekstis ja sotsiaal- ses ruumis olulise osana, mille mõjuväli kujundab ERR-il jääb paljuski raha taha kinni, neil on pii- noorte huvisid ja väärtusi. ratud võimalused… (Heli, 22)

16 R. Suni 2008. 17 „Uus Maailm“ on 2011. aasta dokumentaalfilm, mille on lavastanud Vastustest ilmneb, et noored tajuvad end ERR-i Jaan Tootsen. Filmi keskmes on Tallinnas asuvas Uue Maailma linna- auditooriumi hulgas teistest eristuva sihtgrupina. osas tegutseva Uue Maailma Seltsi elu viie aasta jooksul. ETV2 esili- nastus toimus 1.01.2015. — Toim. Rõhutati, et ERR-ilt oodatakse noortepärasust ning Andrus Tins 89 noorte vajaduste ja huvide tundmist — vastasel ju- si, mida ERR endas kannab. Noored jälgivad pal- hul ei jõuta noorteni ning noorte kui ühe olulise ju sotsiaalmeediat ja meelelahutuslikke kanaleid auditooriumiosa huvid ja teemad jäävad ERR-i ja seetõttu vähem ERR-i saateid. Lähtudes ERR-i programmis esindamata. ühiskondlikest ülesannetest ja eesmärgist pakkuda kõigile ühiskonnagruppidele olulist teavet, on näha, Kokkuvõtteks et teatud osas täidab ERR oma ülesannet noorte puhul hästi. Ankeetide ja fookusgruppide vastustest Vastustest võib järeldada, et noored tunnustavad selgus, et ERR võiks rohkem edastada noorte spet- ERR-i olulisust meediaväljal. Nad tajuvad ERR-i siifikat ja huve kajastavat omatoodangut, paremini üldist positiivset kuvandit ning hindavad väärtu- reflekteerida nendele olulist kultuurikonteksti. 90 Eesti Televisiooni kultuurisaade „OP“ enne ja pärast

Greta Külvet

„Formaati ei pea vahetama tingimata sama tihti kui kaasnesid uue, „ajakirjanduslikustatud“ formaadi- Tartu intellektuaal sokke — iga kolmveerand aasta ga saate sisus, ning hinnata edastava materjali kva- tagant,“ kritiseeris filmimees Rain Tolk 2015. aasta liteeti, lähtudes eelkõige kajastuse mitmekesisusest. aprillis kultuurisaate „OP“ formaadimuutust. Tema pahameelt jagasid eri kultuurivaldkondade eriala- Meetod ja valim liidud. Vaid aasta ja paar kuud varem oli ekraanile toodud „OP! Kunst“, „OP! Teater“ ja „OP! Film“. Uurimistöö käigus analüüsisin 24 saadet — 12 Kultuuriinimestele tundus nädalas ühele valdkon- valdkonnapõhist (2015) ja 12 valdkondadeülest saa- nale keskendumine sobivat, kuid ometi otsustas det (2017) —, milles toodi ekraanile kokku 108 lugu Eesti Rahvusringhäälingu programminõukogu ja 198 saatekülalist. Seega võrdlen töös 2015. aastal 2015. aasta sügisest valdkonnapõhise käsitlusega eetris olnud valdkonnapõhiseid ja 2017. aastal eet- mitte jätkata ja naasta mitut valdkonda hõlmava- ris olnud valdkondadeüleseid saateid. Tulemused te saadete juurde. Õhku jäi palju küsimusi. „OP-i“ põhinevad standardiseeritud kontentanalüüsil. Ku- sisu ja eesmärgi üle on aga arutletud juba saate al- na töö eesmärk oli tuua välja formaadivahetusega gusaegadest saadik. Osa heidab saatele ette liigset kaasnenud suuremad muudatused teemade valikus, pealiskaudsust ja teemadest üle kiirustamist, teised käsitluses ning saates esinejate seas, andis konten- väärtustavad just ülevaatlikkust ning leiavad, et vä- tanalüüs võimaluse neid muutusi selgelt esitada. ga sügavaks kultuuriaruteluks pole piisavalt suurt Olenevalt analüüsikategooriast oli analüüsiühi- auditooriumi. kuks lugu või saatekülaline. Osaliselt põhinevad Lähtudes 2015. aasta formaadimuutuse üle tek- analüüsikategooriad Tartu Ülikooli ühiskonnatea- kinud poleemikast, keskendun oma bakalaureuse- duste instituudis 2015. a Eesti kultuuriajakirjandu- töös „OP-i“ kui tervikliku telesaate sisuanalüüsile. se uuringu jaoks väljatöötatud kodeerimisjuhendil, Uurin, kuidas muutus saate sisu ajakirjanduslik- millele on bakalaureusetöö uurimisküsimuste spet- kuse suurenemise (ajakirjanduslikustamise)1 kon- siifikat arvesse võttes lisatud vajalikke kategooriaid. tekstis. Kuna uuel ajakirjanikust saatejuhil ei ole Vaatluse all oli neli suurt kategooriat: esinejad, eri kultuuriväljal niivõrd suurt kultuurilist ja süm- kultuurivaldkondade kajastamine, teemade geo- boolset kapitali kui eelnevatel oma ala ekspertidest graafia ning käsitlusviis ja käsitluse ajendid. saatejuhtidel, kahtlustasid kultuuriväljal tegutsejad, et formaadivahetus vähendab „OP-i“ väärtust. „OP-i“ sisu ja struktuur Seetõttu on oluline analüüsida, millised muutused Ülesehitus Artikkel põhineb 2017. a juunis TÜ ühiskonnateaduste instituudis kaitstud bakalaureusetööl (juh Ragne Kõuts). Vt http://hdl.handle. net/10062/56694. Eelkõige muutis formaadivahetus „OP-i“ saate üles- 1 Vt Heikki Hellman, Maarit Jaakkola. From aesthetes to reporters: The paradigm shift in art journalism in Finland. — Journalism, 2011, Vol. ehituse stabiilsemaks, mis tähendab, et nüüd jõuab 13, nr 6, lk-d 783–801. igal nädalal eetrisse kultuurisaade, mis sarnaneb Greta Külvet 91 oma struktuuri poolest eelmise ja järgmise saate- üldjuhul oma valdkonnaga seotud lugusid või kir- ga. Valdkonnapõhiste saadete puhul oli sisuliselt jeldasid teoste sisu. tegemist kolme iseseisva kultuurisaatega, kuna „OP! Kunst“, „OP! Teater“ ja „OP! Film“ olid üles ehitatud erinevalt. Kui ühe valdkonna saates esines Tabel 1. Saatekülaliste seotus käsitletava teemaga 2017. a mõni kindel rubriik (nt teatrisaates vaatajaküsimus, valdkonnaülestes (n = 97) ja 2015. a valdkonnapõhistes kunstisaates muljerubriik), siis teiste valdkondade saatelõikudes (n = 88). saadetest see puudus. Seega andis valdkonnapõhine formaat lisaks eri saatejuhtidele igale valdkonnale Saatekülalise seotus teemaga 2015 2017 oma näo ka saatestruktuuri kaudu, aga valdkonda- Otseselt seotud 57 42 deüleses formaadis need erinevused kadusid. Vald- Kaudselt seotud 5 4 kondadeülestes saadetes said lisarolli saate algus- ja Pole seotud 26 51 vahetekstid ning nende võttepaigad, mis kujundasid saatelõigu eraldiseisvaks lühilooks. Mõnikord Eri kultuurivaldkondade kajastus tutvustasid vaheklipid ka mõnda kultuurisündmust või -objekti, mida teistes lõikudes veel eraldi ei kä- Formaadimuutus avardas „OP-i“ esitatud kultuuri- sitletud. pilti, mida varem piiras valdkonnapõhisuse raam. See tähendab, et kui varem olid välistatud lood muu- Saatekülalised del teemadel kui kunst, teater ja film, siis nüüd sai „OP“ võimaluse kajastada kogu kultuurimaastikku, „OP-i“ kõige sagedasemateks saatekülalisteks olid spektrit laiendati märgatavalt. Kuigi valdkondade- nii enne kui ka pärast formaadivahetust professio- ülese formaadi puhul jäid lemmikteemadeks endi- naalsed loomeinimesed, aga valdkondadeülesed selt kunst, film ja teater (eriti kaks esimest), jõudsid saated tõid ekraanile varasemast rohkem kriitikuid ekraanile ka lood muusikast, arhitektuurist, tant- ja eksperte, mis omakorda toetab tendentsi, et uues sust, moedisainist ja loomemajandusest. formaadis esineb rohkem analüüsi. Kuigi analüüsi- Temaatiline mitmekesisus sai uue formaadiga vaid kommentaare andsid mõnel juhul ka profes- aga kasvada vaid kunsti-, teatri- ja filmiteemade ar- sionaalsed loomeinimesed, kes polnud konkreetse velt, sest saadet „uute“ valdkondade tõttu pikemaks sündmuse või objektiga seotud, tegid seda peamiselt ei venitatud. Seega oli erialaliitude kartus, et konk- siiski just eksperdid-kriitikud. Kultuurivaldkonna- reetse valdkonna kajastuste maht väheneb, mõneti ga otseselt mitteseotud inimeste kommentaari saa- põhjendatud.3 Kõige vähem kannatasid kärpimi- miseks pöörduti valdkondadeülese formaadi puhul se all film ja kunst, mille kajastused osutusid uues ajakirjanike poole, valdkonnapõhistes saadetes said formaadis kõige laiaulatuslikumaks. Teatriteemade selles rollis sõna tavatarbijad või avaliku elu tege- maht aga vähenes poole võrra. Samas on mahu- lased. Siinkohal võivad mängu tulla uue saatejuhi küsimus suhteline, sest konkreetsele valdkonnale eelistused, kes on samuti ajakirjanik. pühendatud pikem eetriaeg ei tähenda otseselt põh- Kuigi pärast esimest valdkondadeülest saadet jalikumat kajastust seetõttu, et sama kvaliteediga kritiseeriti kõrvaltvaataja positsiooni puudumist,2 lugusid on võimalik teha ka tihendatumalt. oli olukord tegelikult vastupidine. Nimelt oli lugu- ERR-i nõukogu põhjendus formaadimuutuseks des käsitletud sündmuse või objektiga mitteseotud — kultuurivaldkondade pidev avardumine4 — siis- saatekülaliste osakaal valdkondadeülestes saadetes ki otseselt uue formaadi sisus ei kajastunud, sest märgatavalt suurem kui valdkonnapõhistes saade- kuigi vaadeldi rohkem kultuurivaldkondi, ei too- tes. See mõjutas taas kord teemade käsitlusviisi, mis dud endiselt pildile teemasid, mille üle pole n-ö aja- oli uue formaadi puhul analüüsivam ja kriitilisem, looliselt harjutud arutlema. See tähendab, et teater sest teemaga otseselt seotud inimesed jutustasid võrdub „OP-i“ jaoks üldiselt Eesti suurimate teatrite sõnalavastustega, film laia kinolevi uute mängufil- 2 Vt Janar Ala. OP!-i arusaamatu muutumine. — Postimees, 16. september 2015. http://kultuur.postimees.ee/3329901/op-i-arusaamatu-muu- 3 H. Alla 2015. tumine 4 Ibid. 92 Eesti Televisiooni kultuurisaade „OP“ enne ja pärast midega ja kunst maailma- või Eesti klassikute teoste geeritakse konkreetsele sündmusele või (2) käsitlus näitustega, mida vahendavad suured tunnustatud on küll ajendatud konkreetsest sündmusest, kuid muuseumid. Ekraanile ei jõudnud lugusid nt rahva- fookuses ei ole mitte sündmus ise, vaid analüüsi- ja pärimuskultuurist, meediakunstist või alterna- takse kultuurivälja tervikuna ja sellel toimuvat.7 tiivkultuurist, mille kajastuse puudumist on saatele Siiski olid kajastused tugevalt kaldu esimese va- varemgi ette heidetud.5 riandi poole. Nagu selgus juba Maarja Aelterman- ni magistritööst,8 käsitleb „OP“ kultuuri peamiselt Kajastuste geograafia uudislikult, kajastades uusi lavastusi, filme, näitusi jms. Muud ajendid olid marginaalsed nii valdkon- Nagu võib eeldada, oli mõlema formaadi puhul napõhistes kui ka valdkonnaülestes saadetes. Siiski „OP-is“ oluline roll eestimaise kultuuri vahendami- toetub Margit Kilumetsa juhitud valdkondadeülene sel, kuid samas kajastati küllaltki palju ka välismai- formaat sündmuslikkusele vähem, tuues võrreldes sed teoseid ja kultuurisündmusi. Kuigi Tallinna- valdkonnapõhiste saadetega ekraanile enam lugu- kesksus iseloomustab Eesti kultuuriajakirjandust sid, mille puhul konkreetne kultuurisündmus pole ka üldiselt, oli seda eriti märgata valdkonnapõhistes kesksel kohal või puudub täielikult. See tähendab, saadetes. Siinkohal on oluliseks mõjuriks teatritee- et uue formaadiga on saatetegijaid hakanud kultuu- made suurem osakaal valdkonnapõhises formaadis, rimaastikku vaatlema laiemalt ja otsima lugusid ka kuna uusi lavastusi saab tarbida vaid teatrites koha- mujalt, mitte ainult uudislavastuste, -filmide, -näi- peal ja neist asub suurem osa Tallinnas. tuste jms hulgast. Mõlema formaadi puhul oli kultuuri kajastama mindud ka Tallinnast välja, Eesti teistesse piirkon- Tabel 2. Saateteemade käsitluse ajendi või fookuse osa- dadesse, kuid peamiselt siiski Tartusse. Ainult vald- kaal 2017. a valdkondadeüleste (n = 60) ja 2015. a vald- kondadeülese saate tegijad olid uuritud perioodil konnapõhiste saadete lugudes (n = 48). sõitnud saadet tegema välismaale, täpsemalt kahel korral Soome ja ühel Taani, innustades saatepub- Käsitluse ajend, –fookus 2015 2017 Uudisteos, -–näitus 36 33 likut võtma ette kultuurireisi, kuid samas luues Konkurss, võistlus 1 2 võimaluse välismaist kultuuri riigist lahkumata Festival 3 3 tarbida. Ilmselt on siinkohal oluline mõjur olnud Seminar, konverents 1 – Soome vabariigi 100. aastapäev, kuid kindlasti ka Tähtpäev, juubel 1 1 saatejuhi Margit Kilumetsa hea soome keele oskus, Sündmuslik ajend puudub 1 15 mis peegeldab Eesti kultuuriajakirjanduse uurin- Sündmuslik ajend kaudne 5 6 gu tulemust, et toimetajate personaalsed eelistused kajastuvad toimetuse väiksuse tõttu selgelt kultuu- Käsitlusviisid riajakirjanduse sisus.6 Käesolev analüüs kinnitab, et „OP-i“ kultuurikä- „OP-i“ kultuurikäsitluse ajendid ja sitlus on ajakirjanduslik-populaarne,9 sest lähtuvalt viisid kajastuste peamistest ajenditest on saate eesmärk tutvustada uusi kultuurisündmusi ja teoseid, suu- Käsitluse ajendid nata tarbijaid. Siinkohal on aga märgata formaa- tidevahelist erinevust, mis osutus vastupidiseks Ka „OP-i“ puhul kehtivad Eesti kultuuriajakirjanduse kaks valdavat tendentsi, et (1) kajastusega rea- 7 Ibid. 5 Veiko Märka. Kus on kultuurisaadete veri ja pisarad? — Sirp, 17. no- 8 Maarja Aeltermann. Eesti Televisiooni kultuurisaade „OP!“ ja sonateatri vember 2011. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kus-on-kultuuri- kajastamine „OP!-is“ aastatel 1999–2011. Magistritöö. Tartu Ülikool, saadete-veri-ja-pisarad/ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, 2011. http://hdl.handle. 6 Ragne Kõuts-Klemm. Kokkuvõte kultuuriajakirjanduse sisu monitoo- net/10062/18159. ringust. Uuringu vahearuanne kultuuriministeeriumile. Tartu Üli- 9 Vt Marju Lauristin. Kultuuriajakirjandus kultuuriväljal ja ühiskonnas. kooli ühiskonnateaduste instituut, 2015. Ettekanne kultuuriministeeriumis 6.06.2016. https://wwwkul.rik.ee/si- http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuuriajakirjandus_monitoo- tes/kulminn/files/kultuuriajakirjandus_kultuurivaljal_ja_uhiskonnas_. ringu_kokkuvote_kouts_3.pdf. pdf Greta Külvet 93 meedias kajastatud kahtlustele.10 Kui valdkonna- Tabel 3. Saatejuhi roll 2017. a valdkonnaüleste saadete (n põhistest saadetest moodustasid suure osa lood, mis = 109) ja 2015. a valdkonnapõhiste saadete lugude in- andsid edasi teose sisu, vahendasid konkreetseid tervjuudes (n = 88). kultuurielamusi või kirjeldasid loomeprotsessi, siis Saatejuhi roll 2015 2017 valdkondadeülestes saadetes oli põhirõhk kriitilisel Ei osale üldse, esineja räägib pausideta 5 17 analüüsil, mis väljus kohati ka teose piiridest, kä- lugu Intervjueerija, küsimused välja mon- sitledes ühiskondlikke protsesse laiemalt. Peaaegu 53 59 alati andsid teoseid põhjalikult ja ka kriitiliselt ana- teeritud Intervjueerija, küsimused kuuldavad, 21 33 lüüsivaid intervjuusid kõrvaltvaataja positsioonis üldiselt ka kaadris nähtav inimesed. Vestluspartner, esitab suunavaid Kuigi analüüsi esines valdkondadeülestes saa- küsimusi, avaldab arvamust, annab 7 – hinnanguid detes rohkem, ei suurendanud see kultuurielu ak- Moderaator, modereerib kahe või 2 – tuaalsete probleemide ja küsimuste käsitlemist, sest rohkema kõneleja arutelu peatuti vaid konkreetsel teosel või selle ühiskondli- kul tähendusel. Vahepealne kultuurielu tasand, mis Ajakirjanduslikkuse suurenemine annab võimaluse probleemsust sisse tuua, jäi just- kultuuriajakirjandus kui vahele. Seega kehtib mõlema formaadi puhul televisiooni kultuuriajakirjandust üldiselt iseloomus- Lähtudes muutustest, mis kaasnesid „OP-i“ for- tav harv probleemide tõstatamine,11 mis kinnitab maadivahetusega, saab rääkida ajakirjanduslikkuse „OP-i“ traditsioonilist rolli, milleks on peamiselt suurenemisest kultuuriajakirjanduses. Senised oma uute kultuuritoodete tutvustamine, mitte kultuu- valdkonna esindajatest saatejuhid asendati ajakir- rielu üle arutlemine. janikuga, mis tekitas kultuuritegelastes vastakaid arvamusi. Seda põhjustas ajakirjaniku kultuurilise Saatejuhi osalus ja sümboolse kapitali13 vähesus kultuuriväljal, mis pani näiteks Eesti Teatriliitu kritiseerima ajakirja- Väide, et valdkondadeülestes saadetes on interv- nike kultuurikäsitlust, mis polevat asjatundlik ja jueerimine staatilisem,12 peab siiski paika, sest saa- professionaalne14 — saate kommentaariumis kir- tejuhi esinemine vestluspartneri või moderaatori jeldati ajakirjaniku võimetust tekitada loomeinime- rollis puudus uue formaadi saadetest täielikult. Saa- sega õiget dialoogi.15 Seega lasus tegijatel kohustus tejuht esitas vaid küsimusi, samal ajal kui valdkon- uue formaadi legitiimsust tõestada, mis on kultuu- napõhistes saadetes osales ta mõningatel juhtudel riajakirjanike tavapärane tööülesanne, arvestades ka ise arutelus. Kuigi nii valdkondadeülestes kui nende positsiooni unikaalsust nii kultuuri- kui ka ka valdkonnapõhistes saadetes jäädi intervjuudes ajakirjandusväljal. suures osas siiski küsimuse-vastuse vormi juur- Hoolimata sellest, et kultuuriajakirjanduse de, oli saatejuhi roll formaaditi mõnevõrra erinev. „ajakirjanduslik normaliseerimine“ toob Skulte Valdkonnapõhistes saadetes oli tegemist pigem hinnangul16 kaasa süvaanalüüsi kadumise, toimus eksperdiga, kes oli oma isikuga rohkem pildis, seekord formaadi muutmisega vastupidine nihe. valdkonnaülestes jäi saatejuht täielikult neutraalse Kuigi „OP-is“ pole kunagi olnud kohta põhjalikul ajakirjaniku rolli ega tõstnud ennast kui persooni ja süvaanalüüsil ja uue formaadiga vähenes ühele loole oma arvamusi-hinnanguid esile. kulutatav keskmine aeg veelgi, muutis valdkonda- deülene formaat kultuurikäsitluse märgatavalt ana-

13 Vt Pierre Bourdieu. The Field of Cultural Production. Cambridge: Po- 10 Vt Mart Niineste. „OP“ läks kilumaks ja metsa ka. — Eesti Päevaleht, lity Press, 1993. 17. september 2015. http://epl.delfi.ee/news/melu/tahelepanek-op- 14 H. Alla 2015. laks-kilumaks-ja-metsa-ka?id=72470103 15 Raimu Hanson. Nähtavale ilmus mõni tükk musta auku. — Postimees, 11 Ragne Kõuts-Klemm. Kultuuriajakirjanduse sisuanalüs (kvalitatiivne 16. september 2015. http://kultuur.postimees.ee/3330005/nahtavale- ja kombineeritud tekstianalüs). Uuringu lõpparuande II osa. Tartu ilmus-moni-tukk-musta-auku Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, 2016. https://wwwkul.rik.ee/si- 16 Ilva Skulte. Mis on kultuuriajakirjandus? — Sirp, 30. jaanuar 2014. tes/kulminn/files/lopparuande_ii_osa_sisuanaluus.pdf http://www.sirp.ee/s1- artiklid/c9-sotsiaalia/mis-on-kultuuriajakir- 12 J. Ala 2015. jandus/ 94 Eesti Televisiooni kultuurisaade „OP“ enne ja pärast lüüsivamaks ja kriitilisemaks. See toimus suuresti ti seisab uus formaat vastu kultuurivaldkondade saatekülaliste valiku põhimõtte tõttu, millega rõhu- piiride taastootmisele, aidates valdkonnapõhisuse ti rohkem kõrvaltvaataja analüüsivale positsioonile. kaotamisega kaasa dialoogilisusele. Ka printsiibi, et kultuurikajastus peaks alati olema seotud kultuurisündmusega, kuid seejuures min- Kuldne kesktee gil viisil päevakorrast väljas,17 tõi saadetes rohkem esile just formaadimuutus, mis vaatas nii mõnegi Kuigi bakalaureusetöö tegemise algul valitses au- kajastuse korral sündmusest kaugemale või sellest toris skeptitsism valdkonnaüleste saadete suhtes, lausa mööda. on tema arvamus pärast mõlema formaadi analüü- Formaadimuutusega kaasnenud kajastatavate simist muutunud. Lähtudes väitest, et tänapäevase kultuurivaldkondade avardumine ei mõjutanud kultuuri funktsiooniks on vajadusi tekitada, mitte aga „OP-i“ arusaama legitiimsest kultuurist. See neid rahuldada, ning et kultuuriajakirjandus peab tähendab, et „OP“ kujundab oma teemavalikutega sellele vastama ajakirjandusliku professionaalsu- ühiskonna jaoks jätkuvalt legitiimseks vaid Eesti se kaudu,22 on „OP-i“ meeskonnal seda raske taja maailma „lipulaevade“ kultuuri. Alternatiivkul- gada, kui saatejuht on oma inimene keskkonnas, tuuri või mittetraditsiooniliste kultuurivaldkonda- kus tegutsevad tema kajastuse ja kriitika objektid. de kajastus puudub, kuigi kindlasti toimub nendes Valdkondadeülene „OP“ on kindlasti rohkem aja- valdkondades Eestis ja laias maailmas nii mõndagi kirjanduslik, kuid seda valdavalt positiivses mõttes, põnevat. Seejuures ei aita saade kaasa vähetuntud hoolimata sellest, et uue formaadi saadete vaadata- kunstnike kunstiilma sisenemisele. Kvaliteetajakir- vus on mõnevõrra langenud. Ekraanil on tasakaa- jandus peaks olema teadlik ka erinevatest nišiturgu- lustatum, objektiivsem ja analüüsivam kultuurisaa- dest ja sealsetest väärtussüsteemidest.18 Praegu see de, mis vaatleb küll juba tunnustatud kultuuri, kuid teadlikkus „OP-i“ eetris ei kajastu ning ei kajastu- ei sea enam teemavalikule otseseid valdkondlikke nud ka enne formaadimuutust valdkonnapõhistes piiranguid. Valdkonnapõhine saade ei pakkunud saadetes. See võib olla tingitud loomemajandusli- sügavamat kriitilist analüüsi ning jättis põhjenda- kust printsiibist, mis jätab vähem tasuvad, masse matult juba algusest peale kõrvale suure osa kul- mittekõnetavad kultuurivälja osad varju, ohustades tuurimaastikust. omakorda kultuurilist mitmekesisust.19 Siiski leidus ka valdkonnapõhistes saadetes väär- Aga üldiselt saab öelda, et valdkondadeülene tuslikke elemente, mis uue formaadi tulekuga ta- formaat suurendas kriitilise, professionaalse ja ühis- gaplaanile jäid ja mis võivad olla ka populaarsuse kondliku analüüsi kaudu „OP-i“ osalust ühiskonna mõnetise languse põhjuseks. Tuleb tõdeda, et kul- väärtushierarhiate ja sotsiaalsete tähenduste kujun- tuurisaates „OP“ on kahtlemata suur ja oluline roll damises, milles Marju Lauristini arvates seisnebki saatejuhil. Endist „OP-i“ juhtisid traditsiooniliselt Eesti kultuuriajakirjanduse uuenenud roll loojatele pigem kultuuritegelased (nt Karl-Martin Sinijärv, tagasiside andmise asemel.20 Niisiis on „OP-i“ for- Jim Ashilevi), mistõttu mõjus ka valdkondadeülese maadi uuendamine rahvusringhäälingule ettehei- formaadi ajakirjanikust saatejuht just kauaaegse- detud ajakirjandusliku distantsi puudumist ja vä- le kultuuritegelastest auditooriumile võõrastavalt. hest kriitikat kajastatava objekti suhtes21 mõnevõrra Kuigi varem on välja toodud mitu suurema ajakir- muutnud. Ajakirjanduslik distants suurenes juba janduslikkusega kaasnenud positiivset tendentsi, nt saatejuhi osaluse muutumisega intervjuudes, kadusid uue saatejuhiga ekraanilt vabamad vestlu- millega ta taandati hinnangute andmisest. Samu- sed, mis ei olnud pelgalt küsimuse-vastuse vormis. See tähendab, et valdkondadeülese formaadi puhul 17 Vt Robert Dawson Scott. Bridging the cultural gap: How arts journa- ei ole saatejuhi isikul enam nii suurt rõhku, sest kul- lists decide what gets onto the arts and entertainment pages. — Critical Quarterly, 1999, Vol. 41, nr 1, lk-d 46–55. tuuriväljal tegutsejate meelest puudub ajakirjanikul 18 Ibid. hinnangute andmiseks ja kriitikas osalemiseks pii- 19 Vt R. Kõuts-Klemm 2015. 20 M. Lauristin 2016. sav kompetents. 21 Meelis Oidsalu. Plekktrummide kõrvulukustav vaikimine. — Sirp, 15. aprill 2016. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/plekktrummide-kor- vulukustav-vaikimine/ 22 I. Skulte 2014. Greta Külvet 95

Aga kindlasti ei olekski otstarbekas ajakirjanik- on lisada praegusele valdkondadeülesele formaa- ku oma vaateid avaldama panna, sest kultuuriini- dile järjepidev debati- või arutelurubriik (nagu aeg- mesed ei võtaks teda ebapiisava kultuurilise ja süm- ajalt „OP! Filmis“ kasutatud „Must foorum“), kus boolse kapitali tõttu tõsiselt. Samas pakuvad vabad ajakirjanik modereerib kahe arutleja vestlust. Nii vestlused või debatid vaheldust „OP-i“ tavapäraste- tekib tempokate ülevaatelugude vahele saates paus le lugudele, mis on valdavas osas hoolikalt kokku ning lastakse kujuneda teistsugusel ja vahetumal monteeritud ja illustratiivsete kaadritega varusta- arutelul, mis ei põhine ainult ühe inimese vastus- tud ülevaatelood. Kahe või enama inimese vahetu tel saatejuhi küsimustele. Teine võimalus on tuua kontakt laseb arutelul meeldivalt areneda. Võimalus saatejuhiks taas mõni kultuuriinimene, kelle kul- kultuuri üle arutleda ning seda nt võrreldes trü- tuuriline ja sümboolne kapital võimaldab rohkem kiajakirjandusega vahetus ja „elavas“ võtmes teha varem kirjeldatud vormis intervjuusid ja arutelusid. on ka üks televisiooni kui meediumi eripärasid,23 Seejuures oleks aga oluline tagada ajakirjanduslik mistõttu oleks kahetsusväärne see kasutamata jätta. taustajõud, et säilitada praeguse valdkondadeülese Seega on autori hinnangul kaks võimalust, kui- formaadi analüütiline ajakirjanduslik suund, mis das leida kuldne kesktee, et kombineerida mõlema on võrreldes valdkonnapõhise kajastusega muut- formaadi paremad küljed. Esimeseks võimaluseks nud „OP-i“ kultuurikäsitluse mitmekesisemaks.

23 Katrin Seppel. ETV kultuuriteabe vahendajana. Diplomitöö. Tartu Üli- kool, žurnalistika kateeder, 1981.

Tuudur-Jaan Rekkor 97

SOTSIAALMEEDIA 98 Kujutletavate auditooriumide tajumine sotsiaalmeediapädevuste osana

Maria Murumaa-Mengel

Minu doktoritöö „Kujutletavate auditooriumide mitmele probleemsele juhtumile, mille keskmes on tajumine sotsiaalmeediapädevuste osana“ käsitleb väärettekujutus oma sotsiaalvõrgustikes saadetava- peamiselt seda, kuidas inimesed tajuvad ja konst- te sõnumite auditooriumist ehk vastuvõtjatest. Jus- rueerivad sotsiaalmeediasuhtluses oma kujutleta- tine Sacco säuts ja Lindsey Stone’i foto Facebookis, vaid auditooriume ning millised on kesksed sot- Vinni-Pajusti Twitteri-skandaalid ning Sergei Men- siaalmeediapädevused, mis seonduvad erinäoliste kovi YouTube’i postitus — need on vaid mõned auditooriumitega suhtlemisel. juhtumid, mis on näidanud selgelt sotsiaalmeedia Lisaks on doktoritöö eesmärgiks panustada ja seal toimetavate tohutute erinäoliste aktiivsete valdkonna metodoloogilise mõtte arengusse, ana- auditooriumide võimu.2 lüüsides kvalitatiivsete loovuurimismeetodite ka- Keskne probleem, mida selliste tehnoloogia sutamise võimalusi ja riske veebiauditooriumide poolt vahendatud suhtluse negatiivsete näidisjuh- uurimisel ning mõtestades uurija võimalikke rolle tumite puhul märkame, on kontekstide kokkuvari- tundlike uurimisteemade käsitlemisel. semine3 — olukord, kus varem eraldiseisvate kom- munikatsioonisituatsioonide kontekstid ja osalised Teoreetilised ja empiirilised on veebikeskkondades sulandunud. Sotsiaalmee- lähtekohad dias saadetud sõnumi auditooriumiks võivad olla kas üheaegselt või ajalisest kontekstist üldse lahti- Sotsiaalmeediat ja sotsiaalvõrgustikke on siin kon- haagituna nii endised kui ka praegused sõbrad ja tekstis käsitletud kui veebipõhiseid platvorme ja romantilised partnerid, kolleegid, sugulased, aga ka teenuseid, mis võimaldavad inimestel end unikaal- potentsiaalsed tööandjad ja kliendid, võõrad, suur- sete (pool)avalike profiilide kaudu esitleda, tekitada korporatsioonid jne jne. Teatud mõttes on selline teiste kasutajatega võrgustikke ning tarbida, luua kontekstide kokkuvarisemine tinginud massilise ja suhestuda sisuga, mida teised kasutajad nendel pideva ühisjälgimise, omnoptikumi,4 kus „kõik jäl- platvormidel loovad või vahendavad.1 givad kõiki“, olles indiviidina samal ajal ise jälgija Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajateks ning jälgitava rollis.

2 Artikkel põhineb 2017. a 21. aprillis Tartu Ülikooli ühiskonnatea- Vt Jon Ronson. So You’ve Been Publicly Shamed. New York: Riverhead duste instituudis kaitstud doktoriväitekirjal „Managing Imagined Books, 2016. 3 Audiences Online: Audience Awareness as a Part of Social Media Li- Vt danah m. boyd. It’s Complicated: The Social Lives of Networked teracies“ (juh Andra Siibak). Vt http://hdl.handle.net/10062/56324. Teens. New Haven: Yale University, 2014. 4 Vt Jakob Linaa Jensen. The internet omnopticon: Surveillance or coun- 1 Vt Nicole B. Ellison, danah m. boyd. Sociality through social network terinsurgency. — Henrik Bang, Anders Esmark. (Toim) New Publics sites. — William H. Dutton. (Toim) The Oxford Handbook of Internet with/out Democracy. Frederiksberg: Samfundslitteratur Press/NOR- Studies. Oxford: Oxford University Press, 2013, lk-d 151–172. DICOM, 2007, lk-d 351–380. Maria Murumaa-Mengel 99

Sotsiaalvõrgustikes enda ja teiste kohta infot kel kehtiva, pidevalt reprodutseeritava struktuuriga jagades ja avaldades keskenduvad inimesed sageli mõjutab omakorda inimeste käitumist ja otsuseid. oma „kujutletava auditooriumi“5 ootustele ja eelda- Seega on sotsiaalmeediapädevused ühest küljest tavatele reaktsioonidele. Kujutletavate lugejate pu- inimeste enda vastutuse ja agentsuse väljendus, hul kipub sõnumi saatja eelkõige keskenduma au- kuid teisalt kehtestab struktuur inimestele teatud ditooriumi ideaalsetele liikmetele, s.t vastuvõtjatele, igapäevatehnoloogiatega seonduvaid praktikaid ja kes jagavad sõnumi saatja tajutud norme ja väärtusi, käitumisjuhiseid, võimalusi ja piiranguid. temaga samu teadmisi ja huumorimeelt. Aga sageli Oma doktoritöös keskendun kahele grupile: on saadetud sõnumitele ligipääs ka „košmaarse“ au- noortele, kes on sageli aktiivseimad sotsiaalmeedia ditooriumi liikmetel, kes on saatjast väga erinevad kasutajad ja tehnoloogiaga seotud suurtele muutus- ega pruugi maailma mõtestada sarnasel viisil ning tele avatud,11 ning õpetajatele, keda võib käsitada seega ka dekodeerivad saadetud sõnumeid oodatust noorte jaoks ka auditooriumi košmaarsete liik- erineval viisil. metena ja kelle tajutud normid ja väärtused ning Digipädevused, mis on minu doktoritöö kesk- elukogemused pärinevad peamiselt digiühiskonna- seid mõisteid, on aina komplekssemas ja infost eelsest ajast,12 mistõttu võivad oluliselt noorte oma- küllastunud päris- ja virtuaalsfääri põimivas liit- dest erineda. Auditooriumi košmaarseid liikmeid reaalsuses6 kasvava tähtsusega. Digipädevused iseloomustab seegi, et tihtipeale on need inimesed, hõlmavad palju erinevaid teadmisi ja oskusi, sh ka kel on info saatja üle sageli mingisugune reaalne spetsiifilisemalt sotsiaalmeediapädevusi.7 või sümboolne võim. Noorte puhul on sellisteks nt Howard Rheingold8 on nimetanud sotsiaal- vanemad, õpetajad, politsei, tulevased tööandjad meediapädevuste ühe olulise osana teadlikkust ja vastuvõtukomisjonide liikmed. Teisalt võivad võrgustike toimimisest, ehk nagu nii mõnedki õpilased olla ka õpetajate jaoks auditooriumi koš- teised digipädevuste uurijad,9 rõhutab ka tema maarsed liikmed, kuna õpetaja rolliga kaasnevad enam võrgustike tehnoloogilise struktuuri ja pro- kõrgendatud ja igal ajahetkel kehtivad ootused te- duktsiooniloogika mõistmise vajalikkust. Minu ma tegevusele ja iseloomule,13 laienedes kahtlemata töö keskendub enam suhtlusvõrgustike sotsiaalse ka sotsiaalmeedias tegutsemisele. Seega on oluline struktuuri ja inimese agentsuse mõistmise ja mõ- uurida, kuidas tulevad inimesed toime liitreaalsu- testamise vajalikkusele. Laiem teoreetiline lähte- ses koos tegutsevate ideaalsete ja košmaarsete audi- koht ongi strukturatsiooniteooria,10 milles nähakse tooriumidega ning milliseid strateegiaid kasutavad inimese agentsust ning ühiskondlikke süsteeme ja avaliku ja privaatse eristamiseks. struktuure omavahel läbipõimununa. Tehnoloogia kontekstis tähendab see, et tehnoloogia on inimeste Uurimismetoodika loodud, muudetav ja modifitseeritav, kuid oma het-

5 Doktoritöö jaoks läbiviidud empiirilistest uurin- Vt Alice E. Marwick, d. m. boyd. I tweet honestly, I tweet passionately: 14 Twitter users, context collapse, and the imagined audience. — New gutest esimeses keskendusin gümnaasiumiealiste Media & Society, 2011, Vol. 13, nr 1, lk-d 114–133. 6 Vt Nathan Jurgenson. When atoms meet bits: Social media, the mobile 11 Vt Brady Robards. Friending participants: Managing the researcher- web and augmented revolution. — Future Internet, 2012, Vol. 4, nr 1, participant relationship on social network sites. — Young: Nordic lk-d 83–91. Journal of Youth Research, 2013, Vol. 21, nr 3, lk-d 217–235. 7 Vt Sonia Livingstone. Developing social media literacy: How children 12 Andra Siibak, Nicoletta Vittadini. Editorial: Introducing four empi- learn to interpret risky opportunities on social network sites. — Com- rical examples of the „generationing“ process. — Cyberpsychology: munications, 2014, Vol. 39, nr 3, lk-d 283–303. Journal of Psychosocial Research on Cyberspace, 2012, Vol. 6, nr 2, 8 Howard Rheingold. Attention, and other 21st-century social media lite- artikkel 1. Vt http://www.cyberpsychology.eu/view.php?cisloclanku= racies. — Educause Review, 2010, Vol. 45, nr 5, lk-d 14–16. 2012083101&article=1 9 Hadewijch Vanwynsberghe, Pieter Verdegem. Integrating social media 13 Vt Angela Lumpkin. Teachers as role models teaching character and in education. — CLCWeb: Comparative Literature and Culture, 2013, moral virtues. — Journal of Physical Education, Recreation and Dance, Vol. 15, nr 3. Vt https://biblio.ugent.be/publication/4135124; 2008, Vol. 79, nr 2, lk-d 45–49; Henry Jenkins, Ravi Purushotma, Margaret Weigel, Katherine Clinton, Teresa S. Foulger, Ann Dutton Ewbank, Adam Kay, Sharon Osborn Alice J. Robison. Confronting the Challenges of Participatory Culture: Popp, Heather Lynn Carter. Moral spaces in MySpace: Preservice teac- Media Education for the 21st Century. Cambridge: MIT Press, 2009; hers’ perspectives about ethical issues in social networking. — Journal David Buckingham. Digital media literacies: Rethinking media educa- of Research on Technology in Education, 2009, Vol. 42, nr 2, lk-d 1–28. tion in the age of the Internet. — Research in Comparative and Inter- 14 Maria Murumaa, Andra Siibak. The imagined audience on Facebook: national Education, 2007, Vol. 2, nr 1, lk-d 43–55. Analysis of Estonian teen sketches about typical Facebook users. — 10 Vt Anthony Giddens. The Constitution of Society: Outline of the First Monday, 2012, Vol. 17, nr 2. Vt http://firstmonday.org/htbin/ Theory of Structuration. Cambridge: Polity Press, 1984. cgiwrap/bin/ojs/index.php/fm/article/view/3712/3147 100 Kujutletavate auditooriumide tajumine sotsiaalmeediapädevuste osana noorte kujutletavate auditooriumide tajumisele ja Metodoloogilise panusena olengi doktoritöö konstrueerimisele, viies läbi kaks fookusgruppi (n jaoks läbiviidud uuringute põhjal analüüsinud, mil- = 15), mille arutelude ja kasutatud loovuurimusli- lised on kasutatud loovuurimismeetodite võimalu- ke projektiivtehnikate keskmes olid noorte üldised sed ja kitsaskohad18 ning milline võiks olla uurija sotsiaalmeedia kasutuspraktikad, netikett ja tüüpi- roll tundlike uurimisteemade käsitlemisel.19 Loov lised Facebooki kasutajad. Uuringu ühe tulemuse- uurimismeetodid, mis kuuluvad kvalitatiivsete vi- na selgus, et tüüpiliste auditooriumi košmaarsete suaalsete uurimismeetodite laiemasse raamistikku, liikmetena nimetasid uuringus osalenud noored on andmekogumisviis, mis on segu traditsiooni- õpetajaid ning „välismaiseid perverte“ (eelkõige listest kvalitatiivsetest meetoditest, projektiivteh- online-ahistajaid, kelle tegevuse eesmärgina tajuti nikatest ja loovatest ülesannetest. Meetodi puhul laste seksuaalset ahistamist nende seksuaalse pei- palutakse inimestel rakendada oma mängulist või butamise või ärakasutamise ettevalmistamise (ingl loomingulist tähelepanu millegi loomisele ning loo- grooming) ja valetamise abil). Sellest leiust ajenda- du mõtestamisele. Sellisel viisil on võimalik saada tuna keskendusin järgmises etapis15 just õpetajate mitmekülgset informatsiooni, mis traditsiooniliste vaatele — neljas fookusgrupis jagasid Eesti õpetajad kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutamisel jääb (n = 21) oma kogemusi ja arvamusi seoses veebiau- kättesaamatuks. Meetod on üles ehitatud eelduse- ditooriumide, netiketi ja õpetaja-õpilase suhetega le, et kui indiviidil on aega, et ise midagi luua, siis sotsiaalmeedias. Selleks et mõista „välismaise ne- jõuab ta paremini oma mõtetes ja tunnetes selgu- tiperverdi“ alatüübi tajumist, palusin kvalitatiivses sele ning näeb asju uues valguses.20 Eriti innukalt uuringus gümnaasiuminoortel esmalt netiperverti on lähenemist kasutatud tundlike uurimisteemade joonistada ning seejärel viisin kümne noorega lä- puhul ning laste ja noorte eagrupi uurimisel. bi süvaintervjuud, kus palusin neil kirjeldada oma Tundlike uurimisteemade puhul, kus uurita- kogemusi veebiahistajatega ning sedagi, milline on vateks on lapsed ja noored, on minu uurijakoge- nende kujutlustes üks „tüüpiline netipervert“ ja mi- muse põhjal mõttekas modifitseerida uurija rolli da ta teeb.16 eksperdist „sõbralikuks täiskasvanuks“. Kogu Uuringuid planeerides seisin silmitsi tõsiasjaga, loovuurimismeetodeid kasutav uuringuprotsess on et tajutavate auditooriumide uurimine võib osutu- koostöisema iseloomuga, kusjuures uurija ei anna da keerukaks, kuna tegemist on teemaga, mis on loodud materjalidele oma — tihti meelevaldseid — inimeste mõtetes ähmane, piiritlemata ning kohati tähendusi, vaid kasutab interpreteerimisel võima- väga abstraktne. Kasutatud loovuurimismeetodid17 likult palju osalejate abi, andes selle kaudu hääle aitasid osalejate jaoks teemat konkretiseerida (nt uuritavatele. õpilastega läbiviidud fookusgruppides kasutatud joonistusülesanne, kus paluti kujutada erinevaid Tulemused kasutajatüüpe), nähtuse detailidele mõelda (indi- viduaalne, süvaintervjuule eelnev joonistusülesan- Doktoritöö raames läbiviidud empiiriliste uurin- ne, kus paluti kujutada tüüpilist netiperverti) ning gute põhjal saab välja tuua, et sotsiaalvõrgustikes võimestada osalejaid, väljendamaks eri viisidel jagatav info on väga erinev ning ei ole võimalik an- tundliku uurimisteemaga seonduvaid mõtteid ja da täpseid, tervet põlvkonda iseloomustavaid kirjel- kogemusi. dusi. Tajutud normidel ja netiketil võib olla teatud

15 Maria Murumaa-Mengel, Andra Siibak. Teachers as nightmare rea- ders: Estonian high-school teachers’ experiences and opinions about 18 Andra Siibak, Maria Murumaa-Mengel. Exploring the potential of student-teacher „friendship“ on Facebook. — International Review of creative research for the study of imagined audiences: A case study Information Ethics: The Digital Future of Education, 2014, Vol. 21. Vt of Estonian students’ sketches on typical Facebook users. — Geoffroy http://www.i-r-i-e.net/inhalt/021/IRIE-021-Mengel-Siibak.pdf Patriarche et al. (Toim) Audience Research Methodologies: Between 16 Maria Murumaa-Mengel. Drawing the threat: A study on perceptions Innovation and Consolidation. London: Routledge, 2013, lk-d 127– of the online pervert among Estonian high school students. — Young: 143. Nordic Journal of Youth Research, 2015, Vol. 23, nr 1, lk-d 1–18. 19 Maria Murumaa-Mengel, Andra Siibak. Roles of a researcher: Reflec- 17 Vt Maria Murumaa-Mengel. Loovuurimismeetodid. — Kadri Rootalu, tions after doing a case-study with youth on a sensitive topic. — Leif Veronika Kalmus, Anu Masso, Triin Vihalemm. (Toim) Tartu Ülikooli Kramp et al. (Toim) Media Practice and Everyday Agency in Europe. sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. Tartu Ülikooli Bremen: edition lumière, 2014, lk-d 249–259. ühiskonnateaduste instituut, 2014. Vt http://samm.ut.ee/loovuurimis- 20 Vt David Gauntlett. Making Is Connecting. Cambridge: Polity Press, meetodid. 2011. Maria Murumaa-Mengel 101

ühisosa ka nii erinevate gruppide puhul nagu õpe- tõttu rääkisid ka minu uuringutes osalenud noored tajad ja õpilased. Nii näiteks pidasid intervjueeritud sellest, kuidas potentsiaalselt ohtliku inimesega ju- noored ja õpetajad ühtemoodi positiivseks sotsiaal- tutoas või personaalsetes sõnumites rääkimine on meedia kasutuseks pigem tagasihoidlikke kasutus- üks meelelahutuse viis — seda tehakse mõnikord praktikaid, nähes peamise privaatsust kaitsva stra- lihtsalt selleks, et meeleheitlikult alastipilte nuruva teegiana enesetsensuuri ja valikulist info jagamist, „pervo“ üle naerda või näha üldisemal tasandil, kui- mida oleme varem märganud ka kvantitatiivseis das erinevad inimesed üldse suhtlevad. uuringuis21. On oluline märkida, et tagasihoidlik Ei tohiks ka unustada, et lapsed ja noored raken- infojagamine võib olla eri gruppide jaoks väga eri- davad strateegiaid, kuidas online-riskidega toime neva tähendusega. Ka auditooriumi ideaalsed liik- tulla: koodsõnade ja -lausete äratundmine („spon- med on mõlemas grupis üldjoontes „kasutajad nagu sorlus“, „do you have a webcam?“ jne), ebameeldi- mina“. Avaldub tugev usk sellesse, et info vastuvõt- vate tüüpide blokeerimine, negatiivsest kogemusest jad on saatjaga sarnased nii oma põhiväärtuste kui sõbrale (harva ka vanemale inimesele) rääkimine ka kasutuspraktikate poolest. või pervertide avalik häbistamine sotsiaalmeedias. Tajutud auditooriumi košmaarseid liikmeid Õpetajate ja noorte suhtumise juurde naastes konstrueeriti peamiselt vanuse, soo, seksuaalse märkame sarnasuste kõrval ka fundamentaalseid sättumuse, rahvuse ning kultuurilise ja eluloolise erinevusi. Mõned neist ei sõltu tegelikult dominee- tausta erinevuste kaudu. Nii näiteks tajusid noored rivast meediumist. Nii näiteks on noored huvitu- netiperverti vanemaealise mehena, kes on tõenäo- nud rohkem olevikust (pole midagi varjata praegu), liselt raske lapsepõlve ja koleda välimusega, mit- vanemate generatsioonide esindajad aga tulevikust teheteroseksuaalne välismaalane ning täiskasva- (pole midagi varjata homme); kommunikatsiooni- nuna sotsiaalselt ebaküps. Mitu omadust on pärit kultuur on noorte puhul avatum, muretum ning meedialugudest, mis rõhutavad perverdi erinevust õpetajate puhul enam kontrollile ja piirangutele noorest endast, ning võib märgata, et stereotüüpses orienteeritud. Vanemaealised ei mõista täiel määral kujutamises toovad noored välja seda, mis aitab on- nooremate omaksvõetud uusi norme ning sildista- line-ahistajat kergesti ära tunda. Tugevate meedias- vad noori ühelt poolt „võimekateks diginoorteks“, tereotüüpide ja -narratiivide levikuga, mida kinni- kelle oskustega võistelda ei suudeta, kuid samal ajal tavad tihti ka netiohutuskampaaniad, säilib aga oht, ka „hukkaläinud nooruseks“, kelle veebikäitumine et laps või noor ei pruugi oma ahistajat ahistajana tekitab hämmingut. defineerida, sest too ei vasta karikatuursele stereo- Noorte sotsiaalmeediakasutust iseloomus- tüübipõhisele profiilile.22 tab õpetajatest enam märksõna „mitmekülgsus“. Oluline on meeles pidada, et see, mis on vane- Noorte jaoks on tehnoloogia vahendatud sotsiaal- mate jaoks tõsine oht ja probleemne käitumine, on sus normaalsus, mille juurde kuulub ka enda koh- noorte jaoks mõnigi kord hoopis võimalus. „Ära ta erinäolisema info jagamine. Seetõttu kasutavad räägi võõrastega“ ei ole paljude noorte jaoks adek- noored sotsiaalmeediat mitmekülgsemalt kui õpe- vaatne soovitus, sest „võõras“ võib olla homme ju- tajad. Viimaste sotsiaalmeediakasutust raamistab ba mängukaaslane, sõber, armastatu, oluline hu- nende õpetajaroll. Seetõttu pannakse põhirõhku vialane kontakt või inimene, kes oskab anda infot hariva sisu jagamisele ning paljude uuringus osa- põneva teema kohta. Vanemlikust kontrollist üsna lenud õpetajate jaoks oli esmatähtis sotsiaalmeedia vabad veebikeskkonnad on noorte jaoks olulised informatiivne funktsioon. just piiride katsetamisel, keelatu proovimisel. See- Võib märgata, et noored tajuvad sotsiaalmeedia auditooriumide ja eksisteerivate normide erinäoli- 21 Maria Murumaa-Mengel, Katrin Laas-Mikko, Pille Pruulmann- sust tugevamalt. Õpetajate kirjeldustes oli vähem Vengerfeldt. Privaatsusõigus inimõigusena ja igapäevatehnoloogiad. — Inimõiguste Instituudi uuring, 2014. Vt http://www.humanrig- variatiivsust, mistõttu olid ka uuringus osalenud htsestonia.ee/uuringud-uurimused/privaatsus-inimoigusena-ja-iga- õpetajate arvates sotsiaalmeedias aktsepteeri- paevatehnoloogiad/. 22 Maria Murumaa-Mengel. 100 sekundi video: meedialood kallutavad tud suhtlusrepertuaarid ja praktikad piiratumad. netiperverdi kuvandi äärmusesse. — ERR-i teadusportaal Novaator, 2016, 18.11. Vt http://novaator.err.ee/259843/100-sekundi-video-mee- Õpetajaroll iseenesest kirjutab teatud mõttes ette dialood-kallutavad-netiperverdi-kuvandi-aarmusesse. konservatiivsema ja vastutustundlikuma, kontrolli 102 Kujutletavate auditooriumide tajumine sotsiaalmeediapädevuste osana

olulisusel põhineva suhtumise. Noorte arvamustes des kahe grupi arvamusi enda ja üksteise praktika- näeme märke sellest, et nende digitaalne jalajälg si- test ja pädevustest, on näha, et need on vastukäivad saldab palju enam informatsiooni ja ka probleem- ning ei ole peegelda ega arvesta sageli teiste tege- sena tajutavaid katsetusi identiteedi ja sotsiaalsete likkust. Kõikides uuringutes esines näiteid sellest, rollidega, millega seonduvalt ootavad ja eeldavad kus õpetajad ja õpilased ei ole teadlikud mingitest nad auditooriumi liikmetelt teatud mõttes kam- sotsiaalvõrgustiku tehnilistest nüanssidest või pea- raadlust ja oskust teatud infole mitte tähelepanu vad ekslikult oma referentsgrupi norme kõigi poolt pöörata. See sotsiaalmeedia auditooriumidega seo- aktsepteerituks. tud pädevus ei ole siiani laiemates aruteludes oluli- Ereda näitena võib tuua juhtumi õpetajate foo- selt tähelepanu pälvinud. kusgrupist, kus õpetajad arutlesid selle üle, kuidas Kui aga soovitakse privaatsust, rakendavad noo- naissoost õpilased olid postitanud sotsiaalmeedias- remaealised vanematest generatsioonidest enam se paljastavaid pilte endast ning õpetajad sekku- erinäolisemaid privaatsust kaitsvaid või säilitavaid sid, juhtides tähelepanu materjali probleemsusele. struktuurseid, sotsiaalseid ja psühholoogilisi stra- Noorte jaoks aga on selliste piltide postitamine ta- teegiaid, nagu näiteks: vapraktika ning kui auditooriumi košmaarne liige kommenteerides nähtamatust nähtavaks muutub, • privaatsusseadete modifitseerimine endale sobi- võib see tekitada arusaamatust, viha ja tunnet, et vaks; õpetaja on rikkunud õpilase privaatsust ning sek- • mitme identiteedi kasutamine, (osaliselt) valein- kunud eraasja. fo avaldamine, „andmete hägustamine“;23 • info eemaldamine, kasutajate blokeerimine ja Kokkuvõtteks raporteerimine, kommunikatiivsete strateegiate kasutamine, kui informatsioonilise privaatsuse Doktoritöö tulemustena võib välja tuua mõned rikkumise taga on keegi teine; olulised auditooriumide tajumisega seonduvad • sotsiaalne steganograafia – avalikult salasõ- laiemad, alaoskusteks ja -teadmisteks jagunevad numite saatmine, mille puhul peab vastuvõtja sotsiaalmeediapädevused: sõnumite dekodeerimiseks omama „õiget“ in- terpretatiivset võtit või koodi,24 mis annab või- • teadlikkus auditooriumide erinäolisusest: sh maluse peita tähendust, mitte informatsiooni ideaalsetest ja košmaarsetest, realiseerunud ja ennast; potentsiaalsetest, homo- ja heterogeensetest, • vastutuse nihe, kus vastutus dekodeerimisel ning sellest, mil määral võivad netikett, normid tekkinud tähenduse eest lükatakse täielikult ja võimalikud interpreteerimisviisid neis erine- sõnumi vastuvõtjale — nii näiteks võib esitada da; solvanguid naerunägudega kirjatult ja vastuvõt- • oskus ja teadlikkus sellest, millised on erinevad ja vastutab, kui ta seda solvanguna dekodeerib. strateegiad, et auditooriumideni jõuda, aga ka Teine näide on diskrimineerivate tekstide esita- kuidas auditooriumide ligipääsu teatud infole mine jutumärkides, jättes seeläbi endale tagane- piirata; mistee, vabanduse, et tegutseti vaid vahendajana. • erinevate kommunikatsioonirepertuaaride ja -platvormide vahel valikute tegemine, vastavalt Nii noored kui ka õpetajad on üldiselt oma sot- oma sõnumi saatmise eesmärgile ja auditooriu- siaalmeedia kasutamise oskustes üsna kindlad, eriti mile; sotsiaalsetes pädevustes ja netiketi ning erinäoliste • iseenda rolli mõtestamine eri auditooriumide ja auditooriumide adekvaatses tajumises. Kuid võrrel- massilise ühisjälgimise osalisena, mis kätkeb endas erinevate normide samaaegse eksisteerimise 23 Vt Finn Brunton, Helen Nissenbaum. Obfuscation: A User’s Guide for tunnustamist ning võimet teatud hetkedel mitte Privacy and Protest. Cambridge: MIT Press, 2015. 24 Vt danah m. boyd. Social steganography: Learning to hide in plain reageerida ja mitte osaleda, astuda auditooriumi sight. — Digital Media and Learning: The Power of Participation, 2010, 23.08. Vt http://dmlcentral.net/social-steganography-learning-to-hi- liikme rollist teadlikult välja. de-in-plain-sight/. Maria Murumaa-Mengel 103

Nende pädevuste arendamine on kahtlemata iga küllastunud kaasajas läbiva tuumteemana. Avalikes inimese agentsuse küsimus ja vastutus, nagu prae- teavituskampaaniates on võimalik tuua stereotüüp- gu domineeriv mõtteviis sätestab, kuid on oluline sete narratiivide (nt „Ära räägi võõraga“) kõrvale rõhutada, et indiviidi jaoks on see üle jõu käiv üles- teisi alternatiivseid sõnumeid, mis võtavad arves- anne. Tehnoloogial on teatud mõttes transforma- se noorte tegelikke kogemusi ja mängulise, kuid tiivne võimekus, vahendaja-agentsus, mis muudab samas riskantse käitumise olulisust noortekultuu- kasutajate mõttemustreid, praktikaid ja sotsiaal- ris. Sotsiaalmeediapädevuste arendamisse saavad seid struktuure. Meediahariduses saab käsitleda panustada sotsiaalsed ning haridusstruktuurid ja senisest enam infotehnoloogia sotsiaalseid aspek- -süsteemid, avaliku, vaba-, ja ärisektori mõjupooled te, mõtestada inimeste tegutsemist tehnoloogiast ning neil tuleb seda teha. 104 Meedia ja suhtlusvorgustike roll randel ja kohanemisel: Soome rannanud ja tagasirannanud eestlaste naitel

Britta Sepp

Sissejuhatus septsioonid, mis hargmaisusega rände ja kohanemise kontekstis haakuvad, on meedia, võrgustikud, Tänapäeva maailmas on meedia põimunud inimes- diasporaa, hübriidsus, hübriidne kultuur, hübriidne te igapäevategevustesse ja ühiskonna toimimises on identiteet ja piiriülene rahvuslus. Artikkel põhineb 2017. a juunis Tartu Üli- oluline roll võrgustikel. Sellest tulenevalt huvitas Kahtlemata oli teemat väga oluline uurida, sest kooli ühiskonnateaduste instituudis kaitstud magistritööl (juh Marianne Leppik). Vt mind, millist võimalikku mõju avaldavad meedia ja sarnaselt teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega on http://dspace.ut.ee/handle/10062/56869. võrgustikud rändekäitumisele. Varasemaid uurin- Eesti puhul tegemist pigem valjarannumaaga, see- Viide 1: Vt Liina Kulu. Migratsiooniproblee- mid Euroopa Liidu idalaienemisel. — Eu- guid, mis käsitlevad rännet ja seda mõjutavaid tegu- juures on peamiseks rande sihtriigiks olnud naa- roopa Kolledži loengud, nr 3. Tartu: Tartu reid ning inimeste (taas)kohanemist, on võrdlemisi bermaa Soome, kuhu on tekkinud vordlemisi suur Ülikooli Euroopa Kolledž, 2000; John Urry. 1 The New Mobilities Paradigm.— Environ- palju. Toetudes teooriale , andsin oma magistritöös eestlaste kogukond. Eesti ja Soome geograafiline ment and Planning A, 2006, Vol. 38, nr 2, lk-d 207–226. taustsüsteemi mõistmiseks põgusa ülevaate rändest lähedus, sarnane kultuuriruum ja arenenud info- Viide 2: Vt Linda Basch,‎ Nina Glick ja seda mõjutavatest sotsiaalsetest (sh meedia ja võr- tehnoloogia võimaldavad eestlastel elada ja toimida Schiller,‎ Cristina Szanton Blanc. Nations Unbound: Transnational Projects, Postco- gustikud), majanduslikest ja poliitilistest teguritest. korraga nii Soome kui ka Eesti ühiskonnas. Vii- lonial Predicaments, and Deterritorialized Põhimõistena kasutasin hargmaisuse kontseptsioo- mastel aastatel rändab aga üha enam eestlasi ko- Nation-States. New York: Gordon and Breach, 1994; ni, mida võib kasitleda kui protsessi, milles inime- dumaale tagasi, ent tagasirannet ja hilisemat koha- Alejandro Portes. Immigration Theory sed loovad ja sailitavad oma igapaevaste tegevuste nemist kasitlevaid uuringuid on Eestis labi viidud for a New Century: Some Problems and Opportunities. — Charles Hirschman, Phi- kaudu sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi rii- vordlemisi vahe. lip Kasinitz, Joshua DeWind. (Toim) The gipiire uletavaid suhteid ning uhendavad sel moel Handbook of International Migration. New 2 York: Russell Sage Foundation, 1999; Jan oma paritolumaa ja sihtriigi. Teised olulised kont- Unbound: Transnational Projects, Postcolonial Predicaments, and Pieter van Oudenhoven, Colleen Ward. Fa- Deterritorialized Nation-States. New York: Gordon and Breach, 1994; ding Majority Cultures: The Implications of 1 Artikkel põhineb 2017. a juunis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste Alejandro Portes. Immigration Theory for a New Century: Some Prob- Transnationalism and Demographic Chan- instituudis kaitstud magistritööl (juh Marianne Leppik). Vt http:// lems and Opportunities. — Charles Hirschman, Philip Kasinitz, Joshua ges for Immigrant Acculturation. — Journal dspace.ut.ee/handle/10062/56869. DeWind. (Toim) The Handbook of International Migration. New York: of Community & Applied Social Pshycology, Vt Liina Kulu. Migratsiooniprobleemid Euroopa Liidu idalaienemisel. Russell Sage Foundation, 1999; Jan Pieter van Oudenhoven, Colleen 2012, Vol. 23, nr 2, lk-d 81–97. — Euroopa Kolledži loengud, nr 3. Tartu: Tartu Ülikooli Euroopa Kol- Ward. Fading Majority Cultures: The Implications of Transnationalism ledž, 2000; John Urry. The New Mobilities Paradigm.— Environment and Demographic Changes for Immigrant Acculturation. — Journal and Planning A, 2006, Vol. 38, nr 2, lk-d 207–226. of Community & Applied Social Pshycology, 2012, Vol. 23, nr 2, lk-d 2 Vt Linda Basch, Nina Glick Schiller, Cristina Szanton Blanc. Nations 81–97. Britta Sepp 105

Tahtsin uurida, kuivõrd mõjutavad võrgustikud oli ka majanduslike tombe- ja touketegurite moju. ja meedia eestlaste Soome rändamise otsust ja kui- Touketeguritena nimetati majanduslikult keeru- võrd tagasi kodumaale tuleku otsust. Teiseks soolist toimetulekut Eestis, tombeteguritena aga va- visin välja selgitada, kuidas (erineva) rändetaustaga bade tökohtade olemasolu Soomes, paremaid eestlased Soomes ja Eestis (taas) kohanevad ning teenimisvoimalusi ja oodatavat paremat majandus- milline on selles protsessis olnud meedia, hargmai- likku toimetulekut. Sotsiaalsete teguritena mainiti suse ja suhtlusvõrgustike roll. perekondade uhinemise soovi (nt rannati Soome Vaatlesin probleemi 16 Soome rändekoge- seal elava partneri tottu), hariduse omandamise musega eestlase näitel. Selleks viisin nendega läbi voimalusi, armastust Soome riigi vastu ning Eesti ja poolstruktureeritud intervjuud, osalt silmast sil- Soome geograafilist al hedust. Lisaks neile teguritele ma, osalt Skype’i teel. Pooled informantidest elasid on uurijad valja toonud, et eestlaste rannet Soome endiselt Soomes ning pooled olid Eestisse tagasi mojutavad suuresti ka sarnane keele- ja kultuuri- rannanud. Valimisse valiti eri soost, vanuses ja ha- ruum ning sarnased traditsioonid.5 Minu uuringus ridustasemega inimesed, samuti erinesid informan- osalenud informantide kodumaalt lahkumise ot- tide rändekogemus ja Soomes elatud aeg, mis oli sust viimati mainitud tegurid ei mojutanud. Oletan, enamikul juhtudel 2–10 aastat. Lisaks valisin Soo- et riikide sarnasus on n-o iseenesestmoistetav ning mes elavad informandid paiknemise järgi, et nä- seetõttu ei hinnatud selle otsest moju randeotsuse ha, kas geograafilisel asukohal on eristatavat mõju langetamisel. Vahemal märal toodi valja ka rannet Soomes kohanemisele ja võimalikule tagasirändele. mojutavad poliitilised tegurid. Mõned informandid kuulusid minu suhtlusvõr- Teooriale toetudes eristasin vorgustikes olevad gustikku, kuid enamiku leidmiseks kasutasin n-ö tugevad (nt pereliikmed, partner, lahedased sobrad) lumepallimeetodit ehk uurisin, kas informantide ja norgad sidemed (nt tuttavad).6 Analüsist selgus, suhtlusvõrgustikku kuulub Soomes elavaid või sealt et enamikul intervjueeritavatel olid enne rannet tagasirännanud eestlasi. tugevad kontaktid Soomes elavate eestlastega, kelle kaudu liikus informatsioon Soome uhiskonna Meedia ja võrgustike mõju ja sealsete voimaluste kohta (nt töpakkumised, Soome-rändele oppimisvoimalused). Kombineeritult teiste majanduslike ja sotsiaalsete teguritega (nt perekondade Kuna Soomes asub vordlemisi suur eestlaste kogu- taasuhinemine ja hariduse omandamine) voib võr- kond (2016. a lõpul 51 499 inimest, uks suurimaid gustikest saadud infot pidada kodumaalt lahkumi- etnilisi vahemusi Soomes),3 eeldasin, et informanti- se peamiseks ajendiks. Lisaks vorgustikest saadud de rannet Soome on peamiselt mojutanud kontak- infole täheldasin ka seda, et tugevad kontaktid te- tid teiste Soomes elavate eestlastega. Prognoosisin, kitasid potentsiaalsetes randlejates kindlustunde et rändeotsuse tegemisel mangib rolli meedia, mis sihtriiki kolimise suhtes, seda nii sotsiaalse toe- uhelt poolt voimaldab luua uusi kontakte Soomes tusena kui ka seetottu, et sihtriigis olemasolevate ning teiselt poolt hoida alles olemasolevaid. Uhtlasi vorgustike tõttu on randamisega kaasnevad kulud voib meedia anda potentsiaalsele randajale otsus- ja riskid vaiksemad.7 Seega pidas paika Priinitsa, tamiseks olulist informatsiooni.4 Ka eeldasin, et Kallaste ja Võrgu tähelepanek, et mida tugevamad randeotsuse langetamise taustal mangivad rolli on sidemed sihtriigis, seda toenaolisemalt toimub sotsiaalsed, majanduslikud ja vahem ka poliitilised ka ranne.8 otsused. 5 Kristiina Praakli ja Jüri Viikberg. Väliseesti keele uurimisest. — Kris- Peamise tulemusena joonistus valja, et koikide tiina Praakli ja Jüri Viikberg. (Toim) Eestlased ja eesti keel välismaal. informantide kodumaalt lahkumises on oma osa Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, lk-d 11–24. 6 Mark Granovetter. The Strength of Weak Ties: A Network Theory Revi- olnud Soome-kontaktide olemasolul. Margatav sited. — Sociological Theory, 1983, Vol. 1, nr 1, lk-d 201–233. 7 Markus Hadler. Intentions to Migrate within the European Union: A Challenge for Simple Economic Macro-Level Explanations. — Euro- 3 Soome statistikaameti kodulehekülg www.stat.fi. pean Societies, 2006, Vol. 8, nr 1, lk-d 111–140. 4 Harry H. Hiller ja Tara M. Franz. New Ties, Old Ties and Lost Ties: The 8 Marit Priinits, Epp Kallaste ja Andres Võrk. Tervishoiutöötajate migrat- Use of the Internet in Diaspora. — New Media & Society, 2004, Vol. 6, sioon Eestist: migratsiooni potentsiaalne suurus, mõju tervishoiutööta- nr 6, lk-d 731–752. jate vajadusele ja poliitikavalikud. Uuringu lõppraport. Poliitikauurin- 106 Meedia ja suhtlusvorgustike roll randel ja kohanemisel: Soome rannanud ...

Tulemuste põhjal saab öelda, et vahemal märal tagasirande puhul oluliseks mojuteguriks olla mee- on rannet Soome mojutanud ka norgad kontaktid dia ja suhtlusvorgustikud, mille taustal avaldavad teiste Soomes elavate eestlastega. Markimist värib moju ka teised sotsiaalsed, majanduslikud ja po- asjaolu, et ainult uhel informandil oli enne Soome liitilised tegurid. Oletasin, et mida tugevamad on randamist (nork) kontakt Soomes elava soomla- kontaktid kodumaal, seda toenaolisemalt toimub sega, mis uhtlasi oli rannet mojutavaks teguriks, ka tagasiranne. Uhtlasi prognoosisin, et tagasirande kuna seelabi joudis informandini töpakkumine. otsusele voib moju avaldada Soomes kohanemine, Teistel intervjueeritavatel kontaktid kohalikega sest uue infotehnoloogia tõttu on valjarannanutel puudusid. Mark Granovetter on valja toonud, et voimalik uues uhiskonnas luua hargmaiseid voi nõrkadel sidemetel on oluline roll informatsiooni hubriidseid ruume, millest tulenevalt ei teki (ko- liikumisel9. Ka minu töö tulemuste pohjal saab sar- hest) vajadust kodumaale naasta. Teiselt poolt voib naselt Granovetteriga nentida, et norgad kontaktid hargmaine eluviis olla tagasirannet soodustavaks osutusid oluliseks, sest nende kaudu liigub sageli teguriks, sest kodumaise meedia ja kontaktide kau- praktiline info. Selgus, et koik informandid, kel- du on intervjueeritavad kursis olnud Eestis toimu- le suhtlusvorgustikesse kuulusid norgad sidemed vaga ning seetõttu on kojutulek ja hilisem kohane- Soomes elavate inimestega, said nende kaudu konk- mine kergem. reetseid töpakkumisi ja infot oppimisvoimaluste Pohilise uurimistulemusena selgus, et harg- kohta. maine elu Soomes on tagasirandele positiivset Hiller ja Franz on valja toonud, et sageli loovad moju avaldanud. Mida tugevamini on sailinud potentsiaalsed randajad enne rannet sihtriigis side- vorgustikud kodumaal, seda lihtsam on kodumaale meid, mis aitaksid randeotsust langetada.10 Vastupi- tagasi rannata. Selgus, et koik tagasirannanud infor- di sellele ei loonud minu informandid enne rannet mandid elasid Soomes hargmaist elu ehk toimisid uusi internetipohiseid kommunikatsiooniprakti- kahes uhiskonnas korraga. Peamiste sellele osutava- kaid, mis oleks olnud abiks randeotsuse langetami- te tegevustena saab nimetada molema riigi meedia sel. Voib arvata, et olemasolevate kontaktide kaudu jalgimist, sagedasi kodumaakulastusi ning kontak- saadud info oli nende jaoks randeotsuse langeta- te molemas riigis. Nii olid informandid kursis ko- miseks piisav. dumaa uhiskonnas toimuvaga. Nad olid sailitanud Eeldasin, et informantide Soome randamise ot- varasemad vorgustikud kodumaal ja loonud uu- susele on moju avaldanud nii internet kui ka tradit- si kontakte, mis avaldas moju tagasirandeotsuse sioonilised meediakanalid. Uurijad on leidnud, et tegemisele. Vois taheldada, et just uute sideme- potentsiaalse randaja meediatarbimist (sh interne- te loomine kodumaal mõjutas tagasirandeotsust tikasutust) iseloomustab enne rannet info otsimine tugevasti, sest nende kaudu liikuv informatsioon voimaliku sihtriigi kohta ja uute kontaktide loomi- avardas potentsiaalsete tagasirandajate jaoks olu- ne.11 Kuid minu intervjueeritavad ei maininud, et liselt voimalusi kodumaal (tökohad, pere loomise nad oleksid enne Soome randamist otsinud prakti- ja õpingute võimalused). Minu uurimistulemused list infot traditsioonilisest meediast või internetist. kinnitavad järeldust, et tavaliselt ei tehta otsust Järeldasin, et omaenda varasem kogemus ja olemas- kodumaale naasta uksikisiku tasandil, vaid pi- olevatest vorgustikest saadud info oli informantide gem langetatakse tagasirändeotsus paritoluriigiga jaoks piisav. seonduvate vorgustike tasandil.12 Lisaks sellele on tagasirandeotsuse tegemisel rolli manginud ka tei- Meedia ja võrgustike mõju sed sotsiaalsed ja majanduslikud, vahem poliitilised Eestisse tagasirändele tegurid. Naiteks nimetati sotsiaalsete teguritena ko- duigatsust ja oppimisvoimalusi, lisaks toid pooled Prognoosisin, et sarnaselt valjarandega voivad ka tagasirannanud informandid valja, et vaatamata pikalt Soomes elatud ajale ei kohanetud sealses gute Keskus Praxis, 2004. 9 M. Granovetter 1983. 12 Vt Ramona Pirvu ja Gheorghe Axinte. Return Migration — Reasons, 10 H.H. Hiller ja T. M. Franz 2004. Consequences and Benefits. — Annals of the University of Petrosani, 11 Ibid. Economics, 2012, Vol, 12, nr 4, lk-d 193–202. Britta Sepp 107 uhiskonnas. Uhtlasi tundsid moned informan- töpakkumisi. Soomest kodumaale naasvad inime- did sotsiaalset torjutust, kuna soomlased ei vota sed oleksid Eestile väga olulised, sest nad on oman- sisserandajaid sageli päriselt omaks. Seega pidas danud uusi kogemusi ja teadmisi. paika oletus, et tagasiranne on toenaolisem juhul, Tulemuste pohjal võib oelda, et traditsioo- kui kohalike inimestega ei onnestu luua tugevaid niline meedia ei ole minu uurimuses osalenute sidemeid, mis omakorda voib negatiivselt mojuda tagasirandeotsust mojutanud. Võib aga oletada, et kohanemisele Soome uhiskonnas ja tekitada suu- Eesti meedias ja avalikus arvamuses vahel esileker- remat soovi kodumaale naasta. kiv negatiivne kuvand Soome rannanud eestlastest Beuße on valja toonud, et kodumaale taga- (selliste väljendite kasutamine nagu mugavuspa- sirandamise protsess voib olla kiirem sel juhul, kui gulased, allaandjad jm) voib tagasirändele siiski migrantidel avanevad uued voimalused teha kodu- moningast moju avaldada, tekitades potentsiaal- maal ari voi luua majanduslikku kapitali.13 Ka minu setes tagasitulijates kartusi. Meedia ja vorgustike analüsist selgus, et Soomest tagasirannanud eest- vahendusel voivad inimesed tunda, et nad on Eesti laste kodumaale naasmise kiirust on mojutanud tö uhiskonnast valja torjutud ega ole kodumaale tagasi leidmine Eestis (s.t kodumaale ei rannatud tagasi oodatud. See voib moju avaldada ka kohanemisele enne, kui Eestis oli kindel tökoht olemas) voi oo- Soomes ning panna hoiduma kontaktidest teiste tamatu töpakkumine, mida varem ei osatud ette Soomes elavate eestlastega. Analüsist selgus, et naha. See tahendab, et kuigi vorgustikel on oma enamik intervjueeritavaid olid taheldanud, et Ees- osa kodumaale naasmise otsuse langetamises, mõ- ti meedias on loodud Soomes elavatest eestlastest jutavad majanduslikud tegurid (eelkoige tökoha negatiivne kuvand ja tekkinud on n-o „meie ja ne- leidmine) oluliselt randeprotsessi kiirust. mad“ olukord, kus „meie“ on Eestis elavad eestlased Püüdsin välja selgitada ka praegu Soomes ela- ja „nemad“ Soomes elavad eestlased. Intervjuude vate eestlaste tagasirandeperspektiive. Selgus, et põhjal saab oelda, et negatiivne kuvand Soomes enamik informante soovib kodumaale naas- elavatest eestlastest ei olnud küsitletute hulgas ta, ent otsus lukkub pigem tulevikku. Ilmnes, et tagasirandeotsuse langetamisele otsest moju aval- kodumaised vorgustikud tagasirannet (ega selle danud. Vahemal märal anti siiski teada, et mee- kiirust) ei mojutaks, pigem mangisid rolli ma- dias avaldatu on tekitanud tagasirande protsessi janduslikud tegurid — peamiselt nimetati sobiva koha pealt moningaid kahtlusi (nt kas Soomest ta- tökoha (piisavalt valjakutsuv, hea palk) leidmist. gasi rannanuid voetakse kodumaal uuesti omaks). Tagasirannet ei mojutaks eriti kodumaal elavad Valdavalt on randlejate puhul aga tegemist „aktiivse lahedased ja tuttavad, sest informandid on Soomes auditooriumiga“, mis tähendab, et inimesed ei vota loonud endale tugevad suhtevorgustikud. Lisaks meediatekste vastu lihtsalt niisama, vaid arendavad voimaldavad tanapaeva IKT-vahendid ja sagedased välja iseseisva tolgenduse.14 See tahendab, et kuigi kodumaakulastused hoida kontakti Eestis elavate meedias on Soomes elavatest eestlastest sageli nega- lahedastega ning elada sel moel hargmaist elu ehk tiivne kuvand, arvatakse, et meedia kajastab tege- toimida korraga nii Soome kui ka Eesti uhiskonnas likkust uhekulgselt, ning uldjoontes ennast n-o ka- (sh jalgida molema riigi meediat), nii et ei tekigi (ko- levipoegade ega allaandjate kuvandiga ei samastata. hest) vajadust kodumaale naasta. Seega saab tulemuste pohjal oelda, et infor- Meedia ja võrgustike mõju mantidel on soov naasta kodumaale, ent peami- Soomes kohanemisele selt mojutab randeprotsessi kiirust Eestis tökoha leidmine. Sellest tulenevalt tuleks Soomes elavaid Eeldasin, et nagu rande puhul on meedial ja eestlasi kasitleda kui ressurssi Eesti jaoks ning vorgustikel oluline roll ka kohanemisprotsessis. luua voi teha valjarannanud eestlastele suunatud Oletasin, et kontaktid teiste Soomes elavate eestlastega aitavad Soomes kohaneda. Uhelt poolt 13 Mareike Beuße. Tagasipöördumispoliitikad ja -praktikad. Eesti mig- voivad kontaktid toetada uude riiki kolinud inimesi ratsioonifond, 2009. http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsioo- ni_sihtasutus/public/img/File/Tagasipoordumise_uurimistoo_tervik- 14 Vt David Croteau, William Hoynes. Media/Society: Industries, Images, tekst_est_Bremen.pdf. and Audiences. London: Sage, 1997, lk 24. 108 Meedia ja suhtlusvorgustike roll randel ja kohanemisel: Soome rannanud ...

emotsionaalselt (tekitada turvatunnet), teisalt voib tulemustest selgus, ei kohanenud moned informan- nendest abi olla praktilisel hakkamasaamisel (nt did vaatamata pikalt Soomes elatud ajale sealses isikukoodi taotlemine, tö leidmine jms). Lisaks uhiskonnas, sest neil ei onnestunud luua tugevaid voivad Soomes kohanemisel toeks olla nii Soome kontakte kohalike soomlastega. Seevastu teiste eest- kui ka Eesti traditsiooniline meedia (TV, raadio, lastega kontakti loomine Soomes ei nai olevat kee- ajalehed jm) ja internet. Naiteks voib soomekeel- ruline. Voib oletamisi eeldada, et sidet on lihtsam ne meedia aidata informantidel kursis olla Soomes luua tanu uhisele keelele ja randekogemusele. toimuvaga ning uhtlasi voib see kasuks tulla soome Tuginedes Oudehovenile ja Wardile, saab keele oppele, mis mangib kohanemisel ja kohali- oelda, et tihedamad kontaktid kodumaaga tagavad kega kontakti loomisel olulist rolli. Personaalsed randlejatele suurema sotsiaalse toetuse ja kergema suhtluskanalid (telefon, sotsiaalmeedia jne) voivad psuhholoogilise kohanemise sihtriigis.17 Snel jt on aga aidata migrantidel luua kontakti kohaliku ko- valja toonud, et mida suuremad on migrantide gukonnaga Soomes (nii soomlaste kui ka eestlaste- voimalused osaleda paritoluriigi uhiskonna elus, ga) ja seelabi paremini keskkonda sulanduda. Need seda suurem on toenaosus, et nad tunnevad kodu- kanalid voimaldavad ka hoida sidemeid kodumaal tunnet ka uues uhiskonnas.18 Analüsi pohjal voib elavate lahedastega, mis sarnaselt traditsiooniliste oelda, et kohanemine Soomes võib olla emotsio- meediakanalitega aitavad leevendada kodust eemal- naalselt kergem tanu laialdastele voimalustele hoida oleku tunnet. sidemeid kodumaaga (meedia ja interneti abil) ja Granovetteri sonul on norgad sidemed inimeste seal elavate lahedastega (personaalsete suhtluskana- jaoks uude kogukonda integreerumisel ja võima- lite abil) ning tegeleda Eesti uhiskonnaga ka Soomes, luste avardamisel asendamatud. Tugevad sidemed nt kulastades Eesti kultuurisundmusi Soomes. In- kasvatavad aga kohalikku uhtekuuluvustunnet.15 fotehnoloogia ja meedia areng ning laialdane inter- Tulemustele toetudes voib oelda, et Soome neti kattesaadavus võimaldavad järgida hargmaist uhiskonnas kohanemisel mangivad peamist rolli eluviisi, mistõttu on inimestel voimalik uude riiki vorgustikulised sidemed Soomes elavate inimeste- rannates sailitada vanu ja luua uusi kodumaaga seo- ga (peamiselt tugevad kontaktid teiste eestlastega). tud sotsiaalseid vorgustikke. Tulemuste pohjal saab Uhelt poolt on kontaktisikud (peamiselt teised eest- oelda, et randlejad on aktiivsed personaalsete suht- lased) olnud abiks tö leidmisel ja olulise praktilise luskanalite kasutajad (peamiselt telefon, Facebook, informatsiooni ringlemisel, teisalt on neil kontak- Skype), mistõttu on nad sailitanud olemasolevaid tidel oluline roll kindlus- ja turvatunde loomisel ja loonud uusi kontakte kodumaal elavate inimes- uues uhiskonnas. Soomes elamise ajal oli enamik tega. Markimist värib asjaolu, et väga oluliseks informantidest loonud uusi kontakte teiste Soomes suhtluskanaliks kodumaal elavate lahedastega pee- elavate eestlastega. Naiteks kuulus enamik nendest ti mobiiltelefoni, mida Steve Vertovec peab uheks monda Soome eestlastele moeldud Facebooki grup- olulisemaks uhiskondlikuks liimiks, mis seob mig- pi, mille kaudu loodi virtuaalseid kontakte, mis rante nende perekondade, kolleegide ja sopradega kandusid üle ka „parisellu“. Tulemustele toetudes kodumaal.19 Mobiilikonesid eelistati eelkoige nende voib oelda, et olulisel kohal Soomega kohanemisel odavuse ja mugavuse tottu, sest enamik Soome mo- oli kontaktide loomine kohalikega, sest nii laienes biilsideoperaatoreid (nt Sonera) pakub piiriuleseid informantide suhtlusvorgustik ning oli kergem pakette, mis voimaldavad teha Eestisse odavaid Soome uhiskonda sulanduda. Peamiselt on Soomes konesid (sama hinnaga, mis Soome-sisesed). Või- elavad eestlased kohalikega kontakte loonud tö kohanemisest ning kohanemisteenustest: Eesti ja Soome vene keelt kaudu. Kristina Advonina on valja toonud, et just kõnelevate uusimmigrantide näitel. Magistritöö, Tartu Ülikooli ühis- uhtekuuluvustunde tekitamine on oluline kohane- konnateaduste instituut, 2015. Vt http://hdl.handle.net/10062/48034/. 17 J. P. van Oudenhoven, C. Ward 2012. mist soodustav tegur, ilma milleta ei pruugi migran- 18 Erik Snel, Godfried Engbersen ja Arjen Leerkens. Transnational Invol- did tunda ennast osana uuest uhiskonnast.16 Nagu vement and Social Integration. —Global Networks, 2006, Vol. 6, nr 3, lk-d 285–308. 19 Steve Vertovec. Trends and Impacts of Migrant Transnationalism. — 15 Mark Granovetter. The Strength of Weak Ties. — American Journal of Center on Migration, Policy and Society, Working paper No. 3. Uni- Sociology, 1973, Vol. 78, nr 6, lk-d 1360–1380. versity of Oxford, 2004. Vt https://www.compas.ox.ac.uk/media/WP- 16 Kristina Avdonina. Uusimmigrantide kogemused uues keskkonnas 2004-003-Vertovec_Impacts_Transnationalism.pdf. Britta Sepp 109 me jareldada, et personaalsetel suhtluskanalitel on jt sonul arvatakse, et uldjuhul on kodumaalt lahku- randele oluline moju, sest nende abil on sailitatud mine oluliselt keerulisem protsess kui kodumaale olemasolevad sidemed Eestiga ja loodud uusi. See naasmine, kuid tegelikult on neil kahel protsessil ei ole kooskõlas Leif Kalevi jt uurimuse põhjal teh- vaga palju uhist ning tavaliselt ei ole paritoluriiki tud järeldustega,20 et vaatamata Eesti ja Soome geo- tagasi kolimine sugugi lihtne.23 Intervjuude pohjal graafilisele lähedusele, korgele internetiseeritusele saab oelda, et enamasti ei tekkinud tagasirandajatel ja odavate telefonikonede voimalusele ei sailita Soo- raskusi elukoha voi tö leidmisel, sest sellealane in- mes elavad eestlased markimisvärset sotsiaalsete fo saadi peamiselt vorgustikest. Kohanemisraskus- suhete vorgustikku Eestis. tena nimetati mottemustrite ja värtushinnangute Intervjuudest selgus, et Soome meediakanali- muutumist, mis ei voimaldanud suhestuda kodu- tel on olnud oluline roll igapaevase informatsiooni maa uhiskonnaga ja seetottu raskendas Eesti ellu hankimisel ja soome keele oppel. Sarnaselt Mety- taasintegreerumist. Naiteks ei moistetud enam kova uuringutega21 ilmnes ka kaesolevast töst, et Eesti teeninduskultuuri, eestlaste kitsarinnalisust traditsiooniline meedia on soome keele oppimisele ja ebatolerantsust teiste suhtes. Uhtlasi toodi valja, kasuks tulnud. Ent uues riigis kohanemisel voib et taaskohanemist on raskendanud sotsiaalne abiks olla ka kodumaise meedia jalgimine, sest torjutus — tagasirannanuid peetakse mõnevõrra selle kaudu on migrantidel voimalik hoida sidet võraks, ei voeta kohe omaks. Uhtlasi saab oelda, et eluga kodumaal, luua n-o virtuaalset kodu- ja tur- moned informandid olid Soomes elades loonud n-o vatunnet22. Voib arvata, et Soomes elavate inimeste hubriidse identiteedi, mis Homi Bhabha jargi kuju- laialdane Eesti meedia jalgimine voib olla tingitud neb hargmaises ruumis, kus toimivad kaks kultuu- sellest, et võrsil olles soovitakse tunda suuremat ri.24 See tahendab, et moned informandid tundsid kodutunnet. end kull eestlasena, kuid votsid ule soomelikud kaitumismustrid (tolerantsus, rahulikkus), millest Meedia ja võrgustike mõju Eestis tulenevalt oli hilisem kohanemine Eestis keerukam, taaskohanemisele s.t enam ei suudetud eestlastega samastuda. Nagu uues uhiskonnas kohanemise puhul- Prognoosisin, et Eestis taaskohanemisele voivad gi, eeldasin, et ka taaskohanemist kodumaal voib moningast moju avaldada ka vorgustikud Soo- kergendada meedia. Prognoosisin, et igapaevase mes. Mida tugevamad kontaktid jaid Soome, seda suhtluse holbustamiseks voib kasu olla sotsiaalmee- toenaolisemalt elatakse ka Eestis tagasi olles harg- diast, mis aitab hoida kontakte inimestega, kellega maist voi hubriidset elu ehk elatakse n-o paralleel- suheldi ka Soomes, leida uusi voi otsida ules vanu selt nii Eestis kui ka Soomes voi luuakse endale sobiv kontakte. Prognoosisin, et internet (nt CV-keskus hubriidne ruum. Intervjuudest selgus, et nagu Soo- jt töportaalid) ja sotsiaalmeedia (nt Facebookis mes kohanemises, on ka kodumaal taaskohanemi- ringlevad tökuulutused voi tö otsimise grupid) ses manginud olulist rolli vorgustikud. Toodi välja, voivad tö otsimisel kasuks tulla. Soltuvalt tö eri- et taaskohanemine on olnud kergem olemasolevate pärast voib meedia abiks olla ka tö tegemisel (nt ja uute kontaktide tõttu. Taaskohanemine kodu- guugeldamine). Eeldasin, et meedia voib kasuks tul- maal on olnud keerulisem neil informantidel, kellel la ka praktilise informatsiooni otsimisel (nt juhiloa on Soomes endiselt tugevad vorgustikud (vanemad, umbervahetamine) ning eestikeelsete uudiste jälgi- vennad-oed, sobrad, kolleegid jne). David Bartrami misel. Nii nagu kohanemisel Soomes, pidas ka Eestis taaskohanemise puhul paika prognoos, et meedial 20 Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson, Rein Ruutsoo. Eesti-Soome harg- on siin üsnagi oluline roll. Peamise tulemusena joo- maise ruumi voimalused ja ohud. — Riigikogu Toimetised, nistus valja, et nii traditsioonilise meedia kui ka per- 2012, nr 25, lk-d 124–133.Vt http://www.riigikogu.ee/rito/index. php?id=16111&op=archive2. sonaalsete meediakanalite (nt Facebooki) jalgimine 21 Monika Metykova. Only A Mouse Click Away from Home: Transna- on voimaldanud tagasirandajatel ennast paremini tional Practices of Eastern European Migrants in the United Kingdom. — Social Identities, 2010, Vol. 16, nr 3, lk-d 325–338. 22 Tiziano Bonini. The Media As ‘Home-Making’ Tools: Life Story of a 23 David Bartram, Maritsa Poros ja Pierre Monforte. Key Concepts in Filipino Migrant In Milan. — Media, Culture & Society, 2011, Vol. 33, Migration. London: Sage 2014. nr 6, lk-d 869–883. 24 Homi K. Bhabha. The Location of Culture. London: Routledge, 1994. 110 Meedia ja suhtlusvorgustike roll randel ja kohanemisel: Soome rannanud ...

kurssi viia Eesti uhiskonnas toimuvaga ja seelabi on miselt vorgustikud ning neis kätketud tugevad ja kohanemine olnud holpsam. Samuti vois taheldada norgad sidemed teiste eestlastega nii Soomes kui meedia ja interneti positiivset moju keeleoppele ja ka kodumaal. Uhtlasi mangivad randeotsuse tege- keelekasutusele (nt oigekirjale), mis tuli kasuks misel olulist rolli eri sotsiaalsed, majanduslikud ja neile informantidele, kelle eesti keele oskus oli poliitilised tegurid. Arenenud IKT-voimaluste tottu Soomes olles kehvemaks muutunud. Tulemustest on meedia ja vorgustike moju rande puhul segu- selgus, et Soomest tagasirannanud eestlased muut- nenud. Randeotsuse tegemisel on suur osa olnud sid suurel märal oma meediakasutuse praktikaid. personaalsetel suhtluskanalitel (nt Facebook), mille Kui Soomes jalgiti nii Eesti kui ka Soome meediat, kaudu on informandid hoidnud sidet vorgustikes siis kodumaal oli Soome meedia jalgimine oluliselt olevate kontaktidega. Uuringust selgus, et tradit- vahenenud. Enamik tagasirannanuid ei jalginud siooniline meedia (TV, raadio, ajalehed) ei ole in- teadlikult Soome meediat, kuid olid vahemal voi formantide randeotsusele märkimisväärset moju rohkemal märal Soomes toimuvaga kursis sot- avaldanud. siaalmeedia ja kommunikatsioonivorgustike kaudu. Selgus, et Soomes elavad eestlased on suht- Seevastu personaalsete meediakanalite kasutamise luspraktikate poolest hargmaised migrandid, praktikad olid suuresti jänud sellisteks, nagu need kes jalgivad molema riigi meediat ning kellel on olid Soomes. Suhtlemaks Eestis elavate inimeste- kommunikatsioonivorgustikud molemas riigis. ga, kasutatakse peamiselt sotsiaalmeedia kanaleid, Hargmaine eluviis Soomes voib avaldada moju nagu Facebook, Instagram, Twitter, SnapChat, tagasirandeotsusele. Uhest kuljest voib tagasiranne WhatsApp, Skype, Gmail. Soomes elavate tuttava- kodumaale hargmaise eluviisi tõttu olla lihtsam. See tega suheldakse peamiselt Facebooki ja e-posti abil, tahendab, et Soomes elades on sailinud vorgustikud lahedastele peamiselt helistatakse (sh Skype’is ja kodumaal ning Eesti meedia jalgimise tõttu ollakse Facetime’is). kodumaal toimuvaga hasti kursis. Teisalt ei pruugi Lisaks eespool nimetatud kohanemisraskustele valjarannanutel tekkida vajadust kodumaale naasta, selgus kullaltki huvitav asjaolu, nimelt et kohane- sest Soomes on loodud tugevad vorgustikud ning misprotsessi Eestis on teinud keerulisemaks puudu- informantidel on laialdaselt voimalusi toimida lik praktiline info (nt autojuhiloa umbervahetamise korraga nii Soome kui ka Eesti uhiskonnas. In- või keeleeksami kohta jms). Valdavalt toodi välja, tervjuudest selgus, et kuigi praegu Soomes elavad et kui Soome integreerumisel leiab küllaltki palju informandid ei ole kodumaale naasmise mõttest toetavat eestikeelset infot erinevatelt veebilehte- loobunud, ei näi tagasitulekuotsus (ja selle kiirus) delt (nt infopankki.fi) ja Facebooki gruppidest (nt soltuvat vorgustikest, vaid eeskätt sobiva tökoha FinEst-Eestlased Soomes jt), siis lehekulgedest, mis leidmisest. sisaldaksid infot tagasirande ja hilisema kohane- Nii kohanemisel Soomes kui ka taaskoha- mise kohta Eestis, tunti puudust. Koik informan- nemisel Eestis mangivad samuti peamist rolli did arvasid, et tagasirannanud eestlastele voiks olla kommunikatsioonivorgustikud ja nende tugevus. portaal (või muu infokogum, veebileht), kust leida Uuringust selgus, et vorgustikes kätketud tugevatel põhilist informatsiooni, mis toetaks tagasirannet sidemetel on oluline roll kindlustunde ning sotsiaal- ja hilisemat kohanemisprotsessi. See naitab, et se toetuse tekitamisel. Uhtlasi on vorgustikest abi praegused tagasirannet (ja moneti ka hilisemat olnud praktilise informatsiooni saamisel ja tökoha kohanemist) toetavad veebilehed, nagu nt www. leidmisel. Nii kohanemisel Soomes kui ka taasko- talendidkoju.ee, ei ole migrantide kohanemist hanemisel Eestis on abiks olnud eri infokanalid — Eestis holbustanud, sest enamikul juhtudel ei ole traditsiooniline meedia ja internet (nt keeleoppel, tagasirandajad nendest lehtedest teadlikud. igapaevase informatsiooni saamisel, töotsimisel), samuti personaalsed meediakanalid (kontaktide Järeldused sailitamisel ja loomisel, igapaevasel suhtlusel ja informatsiooni saamisel). Pohijareldusena ilmnes, et kodumaalt lahkumi- Tuginedes uurimiskusimustele ja tulemus- se ja kodumaale naasmise otsust mojutavad pea- tele, tegin ettepanekud, mis voiksid olla abiks Britta Sepp 111 tagasirandeprotsessi kergendamisel ja Eestis taas- lustatum meediakajastus Soomes elavatest kohanemisel: eestlastest; • luua tagasirannanutele kasulik veebileht/ • teha suunatud töpakkumisi Soomes elava- infokogum (nt Facebooki grupp), milles on tele eestlastele (nt kasutada selleks Eesti mee- praktiline info tagasirande ja hilisema ko- diat ja Soomes elavatele eestlastele moeldud hanemise kohta (voi tuua moni olemasolev kanaleid — Facebooki grupid, raadiokana- infokogum rohkem esile). Sealjuures on olu- lid); line, et randlejad saaksid omavahel kogemu- • suhtuda uhiskonnas tagasirannanutesse kui si jagada ja nou kusida; ressurssi Eesti jaoks, mitte kui võrastesse. • uurida pohjalikumalt tagasirannanud eest- Sellele aitaks kaasa neutraalsem, tasakaa- laste probleeme ning aidata leida lahendusi. AJAKIRJANIKUTÖÖ 113

AJAKIRJANIKUTÖÖ 114 Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit?

Otto Oliver Olgo

Mitu noort Eesti ajakirjanikku on tunnistanud töö ametivahetustega ja ajakirjanduse kui tööturu at- autorile, et tunnevad erialasel tööl suurt läbipõle- raktiivsuse hääbumisega hilisemates ajajärkudes, misohtu ja et sageli esinevat töökohustustega seotud jagunevad üldiselt kolme kategooriasse: hetki, mil ajakirjanik mõtleb endamisi: „On see töö mu aega, eraelulisi ohverdusi ja kõrget stressi väärt? • uurimused ja populaarteaduslikud artiklid, Kas ei oleks lihtsam töötada mõnel muul ametiko- mis on keskendunud küsimusele, KUHU hal?“ lähevad ajakirjanikud pärast ametivahetust; Oma kolmeaastase töökogemuse põhjal trüki- ja • uurimused ja artiklid, milles on muu hulgas veebiajakirjanduses kuulsin nii sedalaadi mõtete küsitud ja analüüsitud, MIKS on ajakirjani- sagenemist kolleegide seas kui ka juhtide arvamus- kud vahetanud ametit; avaldusi, et paljude ajakirjanike lahkumine Eesti • uurimused, milles on vaadeldud ja analüü- (era-)meediast kommunikatsiooni- või muusse situd universaalseid tööga rahulolu/rahul- valdkonda on suur probleem. Ajakirjanduses võib olematuse aspekte, mis võivad viia ameti- töötajate lahkumise tagajärjel tekkida teadmiste, vahetuseni. optimismi ja professionaalsuse vaakum. Seetõttu otsustasingi uurida põhjusi, miks on Nende uurimuste kokkuvõtteks võib üldistades Eesti ajakirjanikud — olenemata ametikohast või öelda, et ajakirjanikud lahkuvad oma töökohalt kas toimetusest, kus töötatakse — läinud viimasel kol- sunduslikult, eeskätt killustuva tööturu ja odavne- mel kümnendil teise valdkonda tööle. nud infovoo tõttu, või siis vabatahtlikult, aga sel Minu töö üritab pakkuda võimalikult laia põh- juhul on põhjusi enamasti alati rohkem kui kaks. justespektrit, jäädes üldistuste tegemisega siiski Need on nii materiaalse kui ka mittemateriaalse ettevaatlikuks väikese valimi (12 inimest) ja aja- loomuga. kirjanike erinevate tööperioodide tõttu. Uurisin Oma töö teoreetilist osa koostades mõtlesin selle lahkumise põhjuseid ajakirjanikelt, kes töötasid peale, kuidas erinevaid uurimusi suhestada ja sün- ajakirjanduses 1990., 2000. ja 2010. aastatel, sidudes teesida üheks kompaktseks tervikuks, arvestades seda põhistatud teooriaga. ajakirjanduse tööturu atraktiivsuse komponente ja lahkumise põhjuste erinevaid asjaolusid. Teoreetilised lähtekohad Võtsin appi Susanne Fengleri ja Stephan Ruß- Mohli ajakirjanike motivatsiooni analüüsi jaoks ko- Rahvusvahelised empiirilised uuringud ja ajakir- haldatud majandusteooria.1 Fengler ja Ruß-Mohl janduslikud artiklid, mis seostuvad ajakirjanike liigitavad majanduslike motivaatorite alla nt palga,

Artikkel põhineb 2017. a juunis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste 1 Susanne Fengler, Stephen Ruß-Mohl. Journalism and the Informa- instituudis kaitstud bakalaureusetööl (juh Halliki Harro-Loit). Vt tion-attention Markets: Towards an Economic Theory of Journalism. http://hdl.handle.net/10062/56800. — Journalism, 2008,Vol. 9, nr 6. lk-d 667–690. Otto Oliver Olgo 115

Joonis 1. Ajakirjanike tööturult lahkumise põhjused preemiad, tasustatud tööreisid välismaale jms. Nen- duslikes huvides ära kasutama.2 Lisaks teavad vas- de uurimistööst selgus, et majanduslikud motivaa- tutavad väljaandjad, et ajakirjanikud usuvad enda torid olid ajakirjanike jaoks teisejärgulise tähtsuse- võimetesse midagi muuta ja ajaloo kulgu mõjutada.3 ga — ajakirjanikud väitsid, et nad ei tööta meedias Sellest järeldasin, et ajakirjanikud on huvitatud ainult raha pärast. ka oma mõju tunnetamisest ja tajumisest. Seda teavad ka vastutavad väljaandjad ja peatoi- 2 Ibid., lk 674. metajad. Samuti on nad teadlikud, et ajakirjanikud 3 David H. Weaver, Randal A. Beam, Bonnie J. Brownlee, Paul S. Voakes, G. Cleveland Wilhoit. (2006). The American Journalist in the 21st Cen- on edevad, neile meeldib näha oma nime või nägu tury: US News People at the Dawn of the 21st Century. Mahwah, NJ: paberil ja eetris, ning seda ollakse valmis majan- Lawrence Erlbaum, 2006. 116 Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit?

Erialakirjanduse, eeskätt Fengleri ja Ruß-Mohli populaarteaduslikele artiklitele kasutada ka aka- tööde põhjal koostasin ajakirjanike tööturult lah- deemilisemas töös. kumise põhjuste skeemi (vt joonis 1). Kuna see töö on üks esimesi, milles uuritakse Eesti ajakirjanike lahkumist töölt ega üritata teha Meetod rahvusvaheliselt kehtivaid üldistusi, seisnebki töö väärtus eelkõige muidu kaduva materjali kogumi- Valisin andmete analüüsimiseks põhistatud teooria ses ja analüüsimises. Seetõttu oli retrospektiivne uurimisviisi, kasutades andmete tõlgendamisel nii intervjuu sobilik katsemeetod. induktiivset kui ka deduktiivset kontentanalüüsi. Nii sain samal ajal koguda andmeid, kodeerida Valim intervjuude transkriptsioone ja arendada teooriat. Valim jäi aga alla Creswelli4 soovitatud piirmäära Valimi tegemisel koostasin esmalt nimekirja endis- — 20–30-liikmelise valimi asemel jäi lõpuks 12 in- test ajakirjanikest. Esialgu koosnes see 56 (kevadeks tervjueeritavat. 102) isikust, kelle nimed jõudsid minuni Ekspress Kasutasin struktureerimata näost näkku interv- Meedia, Eesti Meedia ja Äripäeva kolleegide ning juusid, tehes esimese katseintervjuu 2016. aasta ok- personalijuhtide kaudu. Enamik nimesid oli pärit toobris Eesti Päevalehe endise ajakirjaniku Ilmar esimesest meediakontsernist, kuna olen seal ajakir- Kahroga. Olles vaadanud intervjuu üle ja täienda- janikuna töötanud kõige pikemalt. Võtsin taotlus- nud uurimisküsimusi juhendaja Halliki Harro-Loi- likult valimisse ka ajakirjanikke, kes töötasid 1990. diga, tegin seminaritöö jaoks sama aasta jooksul aastatel, et märgata ajakirjaniku ameti eri variat- veel seitse süvaintervjuud endiste ajakirjanikega. sioone ja rollide muutumist aja jooksul. Bakalaureusetöö jaoks lisasin kevadel valimisse neli Seminari- ja bakalaureusetöö käigus jäi nime- intervjueeritavat. kirjast alles 12 endist ajakirjanikku, kes olid töö- Intervjuud toimusid enamasti neutraalsel pin- tanud meedias kauem kui ühe aasta. Neist seitse nal, mõnel juhul, kui intervjueeritavat polnud Ees- töötab praegu kommunikatsioonijuhi või konsul- tis, ka Skype’i platvormil. Küsimused olid lahtised tandina, kuna olid ülikoolist omandanud ka kom- ja nende järjekord spontaanne, aga olin enne kirja munikatsioonialases töös nõutavaid pädevusi. pannud põhiteemad, mida tahtsin uurida iga aja- 12-liikmelisest valimist kuulus kuus endist ajakirjaniku puhul eraldi, nt tagasisidestamine, töö kirjanikku Ekspress Meedia eri väljaannete toime- tempo, koormus, suhted kolleegidega, tööülesanne- tustesse, kolm Postimehe toimetusse, üks Äripäe- te mõistmine, uue töökoha otsimine tööturul. va toimetusse. Kaks intervjueeritut on töötanud Transkribeerimisel ei asendanud ma ajakirjani- ajakirjaniku või juhina mitmes meediakontsernis. ke nimesid ja küsimustele antud vastuseid koodiga, Keskmiselt oli valimis olnud ajakirjanikel erialast sest tegin intervjuusid kahes ajaraamis, sügisel ja staaži üle kolme aasta, sooliselt oli valim 7 : 5 kevadel. Sellega säästsin aega teoreetilise osa täien- naiste kasuks. Vanuseliselt jagunesid intervjueeri- damise jaoks. tud kahte leeri: kuus olid 30 või nooremad, kuus Intervjuude analüüsimiseks kasutasin kvalita- vanemad. tiivset sisuanalüüsi. Intervjuude lugemise ja ana- Kaheksa endist ajakirjanikku oli nõus avaldama lüüsimise käigus parandasin makrotasandi kate- oma nime: Ilmar Kahro, Teele Tammeorg, Kris- gooriaid. Lõpliku analüüsi jaoks liigitasin ajakir- ti Kirsberg, Hanno Tomberg, Kertu Saks, Barbi jandusest lahkumise põhjused, lähtudes skeemist, Pilvre, Ken Rohelaan ja Toomas Mattson. Viis va- mille olin loonud teoreetilise materjali kogumise ja limisse jäänud endist ajakirjanikku palusid minult intervjuude korduva lugemise põhjal. anonüümsust, kuna tõdesid, et ei välista uuesti aja- Uurisin põhiliselt inimeste tundeid, emotsioo- kirjanikuna töötamist, aga kardavad, et kui mõni ne, meenutusi. Nendega tutvumise järel hakkasid praegune toimetuse juht peaks lugema nende pih- kujunema erisugused mustrid, mida saab lisaks timusi selles akadeemilises töös, võivad nad jääda kandideerides soovimatusse seisu. 4 John W. Creswell. Qualitative Inquiry and Research Design. Thousand Oaks, CA: Sage, 2007. Otto Oliver Olgo 117

Tulemused intensiivsus ja töörütmid võrreldavad 1990. aastatega. Autonoomia vähesus Töö kestus kujunes veelgi suuremaks probleemiks. Üheksa intervjueeritut tunnistas, et tegid Enamik intervjueeritutest leidis, et neil polnud vaba pidevalt ületunde, ohverdades töö nimel eraelu. valikut lahti mõtestada, kujundada ja kontrollida Vanemad eksajakirjanikud andsid mõista, et aja- oma tööprotsessi. Nende vastuste põhjal võis jä- kirjanduses näib ametiideoloogiliselt kehtivat põlv- reldada, et valimis olnud ajakirjanike autonoomia kondadevaheline töörütmi mõtestamise konflikt oli oluliselt piiratud. Valikuvabadusele seadsid pii- — toimetus peaks vanemate ajakirjanike arvates ole- ranguid töö intensiivsus, organisatsiooni ärimudel, ma „teine kodu“, aga nooremad soovivad pigem kel- nõuded tööle. last kellani töötada ja võimalikult vara koju minna. Kaks ajakirjanikku tõid protsessi mõjutajana otseselt välja organisatsiooni reklaami- ja turun- Tagasisidestamine dusosakonna, aga nende näidete puhul ei olnud võimalik üldistada, kuivõrd mõjuvõimsad on rek- Tagasisidet oma tööle pidasid tähtsamaks need noo- laami- ja turundusosakonnad Eesti ajakirjanduse remad ajakirjanikud, kelle staaž jäi alla viie aasta. sisu mõjutamisel tegelikult. Teisalt: kuna mõlemad Üldisemas plaanis nähti seda aga sekundaarse, kui ajakirjanikud lahkusid tööturult alles 2016. aastal mitte kolmandajärgulise murena, kuna on levinud ja tunnistasid, et suutsid piiratud määral aktsep- arvamus, et juhtidel ega vanematel kolleegidel pole teerida reklaamitöö lubamist oma töörütmi, võib tagasisidestamiseks aega. See on luksus, välja arva- luua eelduse, et tavapraktikas aktsepteeritakse seda tud ehk Äripäeva kontsernis, kus kolleegide vahel teisteski toimetustes — kas teadlikult, alateadlikult on laiapõhjalisem tagasisidestamismudel. või probleemi ignoreerides. Küsimus on vaid, mis Kolm Ekspress Meedia töötajat hoidsid interv- ulatuses. See aga vajab täiendavat uuringut. juus kriitilist seisukohta, et toimetuste juhid teavad Enamjaolt pidid reklaami- ja turundusosakonna probleeme hästi, aga arvatakse, et sellekohane teave mõjuga arvestama juhid, reporterite kogemus jäi leiab juhatuse tasandil vähe kasutust, sest juhid ei piiratumaks. näe leidvat võimalusi muuta töömudel selliseks, mis võimaldaks põhjalikumat tagasisidestamist. Töö intensiivsusega suhestumine, tööl Ka reporterid ise pole harjunud tagasisidet kü- viibimine sima. Kõigele lisaks võib preemiate jagamine jätta kogenematutele ajakirjanikele mulje, et nende või- Töö intensiivsus on seotud koormuse ja tempoga. med ei ole kolleegide omadega võrreldes väärtusli- Liialt suur intensiivsus võib viia ajakirjaniku läbi- kud, sest preemiaid saavad põhiliselt kogenumad põlemiseni, mille takistamiseks peab ajakirjanik ajakirjanikud. suutma luua omaenda reeglistiku, kuidas end läbi- põlemise eest kaitsta. Töökeskkond Töö intensiivsust pidasid suuremaks probleemiks eelkõige nooremad endised ajakirjanikud. Ükski valimis olnud ajakirjanik ei tunnistanud, et Toodi välja üleliigse töömahu korreleerumist aja- tööturult lahkumiseni viisid kolleegid või toime- kirjanikutöö kiireneva tempoga — sundus otsida tuse õhkkond — pigem kiideti kolleegide toetust, alati uusi teemasid häiris. mõistvust, omavahelist läbisaamist. Kui oligi mõni Toomas Mattson andis hinnangu, et intensiivsu- põhimõtteline vastasseis, ei olnud see määrav. se kasv ja võistlemisralli meediaorganisatsioonide vahel mõjutab noori ajakirjanikke väga, muutes Läbipõlemine neid tigedaks ja lisades stressi. Hanno Tomberg leidis, et kivi on juhtide kapsaaias — reporterite vahel Vaid üks endine ajakirjanik tunnistas, et põles läbi. peaks saama ülesandeid efektiivsemalt jaotada nii, See võib olla seletatav hüpoteesiga, et igal ajakirja- et ei tekiks väsimust. Tombergi hinnangul on töö nikul on läbipõlemisest kui nähtusest ja füüsilisest- 118 Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit? vaimsest seisundist oma arusaam ning läbipõlemist universaalsed tegurid. Tõsi, tervise säästmine ja ei taheta endale tunnistada, kuna see võib enese- eraelu olid üldiselt vähem olulised kui isiklike kindlust liialt murendada. Seda toetab asjaolu, et väärtustega vastuollu minemine või iseenda pä- mitmes intervjuus oli kaudseid viiteid läbipõlemise devuste tajumine. tunnustele: „[Ma] ei osanud end nii hästi kaitsta Just viimane tuli intervjuudes välja kui ülimalt karmi maailma eest.“ varieeruv faktor. See tuleneb ajakirjaniku (mõ- Äripäevas töötanud Ken Rohelaan pidas tuge- nikord puudulikest) eneserefleksiooni oskustest vaks vasturohuks läbipõlemisele ametite organisat- ja võimest hinnata end professionaalsel tasemel. sioonisisest roteerimist, nagu Äripäevas kombeks. Ilmnes erinevus online-toimetajate ja samaealiste Nii väldib ajakirjanik paigalseisu tunnet ja liialt tu- põhiliselt paberversioonide jaoks tegutsevate aja- geva rutiini teket. Lisaks saab ta vahepeal arendada kirjanike vahel. uusi oskusi. Isiklike väärtustega vastuollu minemise puhul Ilmar Kahro arvas, et läbipõlemine taandub mainiti maailmavaatelist erinevust võrreldes juht- „hinnale“, mille saab määrata palga suuruse, töötun- konna või ülemuste otsustega, eetikakoodeksi rik- dide, pinge ja vastutuse korrelatiivse suhte kaudu: kumist või mõne loo tegemist, millega tegelemine kui hind ei ole piisav, tekib tahe valida säästvam oli kirjutaja jaoks väga häiriv. töövaldkond. Majanduslikud tegurid Karjäärimudel Ajakirjanike palgataseme osatähtsus ametivahe- Neli nooremat ajakirjanikku leidsid, et ametialane tuses oli intervjuudes korduvalt mainitud fak- ja organisatsioonisisene klaaslagi piiras nende indi- tor. Palga suhe ajastu üldise kontekstiga kujunes viduaalset eneseteostustahet. Kui ajakirjanikuame- intervjuudes ülioluliseks: 1990. ja 2000. aastatel tist peaks ära tüdinema, pole pahatihti võimalik töötanud ajakirjanikud hindasid oma palka kii- asuda muule ametikohale, mis oleks ajakirjandu- dusõnadega, aga elukalliduse tõusu ja palgara- sega seotud. ha külmutamiste tõttu on rahulolu teenistusega Siin sekkub üks nüanss, mis on sotsiaalse aja ajapikku vähenenud. Seetõttu nentisid viimasel kiirenemise üks fenomene: noored inimesed taha- kümnendil ajakirjanikuna töötanud noored kü- vadki oma elus rohkem eri kogemusi saada — en- sitletud korduvalt, et kui neil olnuks rohkem era- nast otsida, oma rolli ikka ja jälle ümber mõtestada. elulisi kohustusi, siis oleks nad olnud sunnitud Märkasin intervjuudes vahet vanemate ja noore- otsima tasuvamat töökohta. mate ajakirjanike mõtteviisis — toimetuse alajuhiks Et palgatase on langenud, tekitab palkade eba- või üldjuhiks saamine oli eelmistel kümnenditel vä- võrdsus toimetusesiseseid pingeid. Näiteks mainis ga motiveeriv kõrgema palga ja parema renomee üks intervjueeritav, et tundis kolleegide kadedust, tõttu. Sama mõtteviis ei väljendunud nooremate kuna tal oli noore inimesena kõrgem palk kui mõ- intervjuudes. nel „korüfeel”. Hanno Tombergi hinnangul puudub Eesti aja- Toomas Mattson spekuleeris, et noori ajakirja- kirjanduses selgepiiriline hierarhiasüsteem, mis ai- nikke ajab kadedaks ja tigedaks, kui nad näevad, taks noortel konkreetsemalt seada oma eesmärke kuidas mõni endine kolleeg või kursusekaaslane ja edasiliikumist ametiredelil. EAS-i juhikogemuse teenib ajakirjanikutööga võrreldes mujal mitme- pealt nägi ta, kuidas üheselt arusaadava hierarhia- kordset palka. süsteemiga firmad on üldiselt edukamad ja nende Korduvalt kõlas intervjuudes tõik, et vaimselt töötajad motiveeritumad. on väga keeruline ajakirjanikutööle tagasi tulla, kui sellega kaasneb teadmine, et töötaja palk ehk ini- Individuaalsed tegurid mese materiaalne väärtus tööandja jaoks kahaneb. Paraku seab Eesti meediaauditooriumi väiksus kar- Valimis olnud ajakirjanike jaoks osutusid indi- mid piirangud. viduaalsed tegurid tähtsamaks kui ametialased Otto Oliver Olgo 119

Väärtustatus tööturul peljata enam korduvat professionaalset ümberõpet. Ka lojaalsus ühele tööandjale pole enam nii tugev. Endised ajakirjanikud tõid korduvalt välja, kuidas Valimis olnud ajakirjanike naasmist ajakirjan- nende kompetentse teistes valdkondades väärtusta- dusse takistasid materiaalsed põhjused oluliselt — ti — ükski valimis olnud ajakirjanik ei otsinud uut intervjuudes tõusid korduvalt esile palga keskpära- tööd kauem kui paar kuud. Enamasti leiti uus töö sus, toimetuse ebamõistlik ja kesiste arenguvõima- tutvuste või avaliku konkursi kaudu. Raskem oli lustega hierarhia. vaid majandussurutise ajal, mil tööturg oli oluliselt Kuna Eesti meediaauditoorium on piiratud ahtam. suurusega, peab tööandja panema suuremat rõhku mittemateriaalsetele teguritele, kui tahab hoida aja- Kokkuvõte kirjanikke motiveeritud ja lojaalsena (seda eeldusel, et tööandja tahab ajakirjanikku hoida, mitte ei pea Intervjuude tulemustest ning Susanne Fengleri ja teda kergelt asendatavaks). Mõtestatum juhtimine, Stephen Ruß-Mohli majandusteooriast lähtudes on horisontaalsem hierarhia, rutiinivabam töökorral- endiste ajakirjanike ametivahetusel ja liikumisel dus, paindlikum tööaeg on mõned võtmeterminid. kommunikatsiooni- või muusse valdkonda eeskätt Aga ajakirjanikud peavad suutma end julgemalt mittemateriaalsed põhjused: konfliktid ülematega, kehtestada ja leidma rohkem toetust kolleegide ressursside puudujääk (aeg, süvenemise võimalus, seast, kontserniüleselt. Tugeva ametiühingu ole- töö mõtestatus), piiratud autonoomia. Autonoomia masolu aitaks professionaalseid probleeme tugeva- on kahanenud eriti jõudsalt viimastel aastatel, kui malt esile tuua. uudistetoimetuste sisu üle domineerib üha enam Kui ei teki toimivat ja motiveerivat hierarhiasüs- kommertslik müük, mis tähendab ka sisuturundu- teemi ning piiratud auditooriumi ja kahaneva rek- se ja reklaami müümist uudiste pähe. laamimüügi tõttu säilib kesine palgatase, kahaneb Aga ajastu kontekstist lähtuvalt on muutunud ameti atraktiivsus nii noorte jaoks, kes alles mõtle- ehk ka ajakirjandusest lahkumise mittemateriaal- vad ajakirjanikutöö peale, kui ka endiste ajakirja- sete põhjuste olemus. Näiteks ei otsinud küsitletud nike jaoks, kes võivad mõelda ajakirjandusse tagasi noored ajakirjanikud enam aeglasema töötempoga tulemise peale. Tulevikku vaadates tähendab see võimalusi, vaid võimalikult palju erinevaid koge- teadmiste vaakumi suurenemist ja professionaalselt musi. Rutiinitaluvus on nõrgenenud ja samas ei pädeva tööjõu vähenemist ajakirjanduses. 120 Teadmised, oskused ja pädevused Eesti veebiajakirjanduses ning nende tegelik rakendamisvõimalus

Greete Palmiste

Veebiajakirjanduse sünniga käsikäes hakkasid oma Multimediaalsus peaks tagama selle, et lugejal ei elu elama ka utoopiad ehk lootused, mis noore ja hakka enam kunagi igav ning et sõnumid jõuavad veel rikkumata meediumi õlule pandi. Meediauu- selgemalt kohale. See tähendab, et ajakirjanik esi- rijad üle maailma ei ole aga veel näinud, et need tab infot selle sobivaimas vormis: numbrid trende lootused oleks tegelikult täitunud. Veeb areneb pi- näitava graafikuna, emotsionaalsed sõnavõtud või devalt nii tohutul kiirusel, et kogu võhm paistab kirjeldamatud hetked fotode või videotena jne. See- minevat muutustega — eelkõige tehnoloogilistega — juures on meediumide vaheldumine ühe loo piires kaasaspüsimisele. Ka Eesti veebitoimetuste juhtidel pigem tavaline kui erand. on ootus, milline peaks üks veebitoimetaja olema. Kolmandaks — interaktiivsus. Veebiajakirjan- Lootus, mis jääb sageli paraku vaid utoopiaks, nagu duses nähti demokraatia tugevdajat, sest info piiri- selgus minu magistritööst. deta levik peaks tähendama üha kõrgemalt haritud kodanikke, jätkuvalt tugeva neljanda võimu esin- Teoreetilised ja empiirilised dajaid ja seeläbi suuremat kontrolli võimulolijate lähtekohad tegevuse üle. Veebiajakirjanduse uuringutes on märgitud, et Utoopiad, mille sõnastas David Domingo,1 on hü- utoopiad jäävadki soovideks, sest veebiajakirjan- pertekstuaalsus, multimediaalsus ja interaktiivsus. dust mõõdetakse ja planeeritakse traditsioonilise Esimene viitab nähtamatule võrgule, mis tekib teks- ajakirjanduse parameetrite järgi. Võrrandis ei ole tide omavahelisest viitamisest (lingitud sõnad, lau- enam ammu vaid tuntud tegurid, sekka on tulnud sed) ja mis peaks erinevalt traditsioonilisest ja line- palju tundmatuid muutujaid. Endised „tootmis- aarsest meediast võimaldama tarbijal kaevuda üha plaanid“ ei anna soovitud tulemust, endine tööjao- sügavamale infosse ning kontrollida väidete allikaid. tus samuti mitte. Eelnev ei tähenda Domingo hinnangul, et ideaa- Artikkel tugineb 2017. a juunis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste ins- lid tuleks unustada. Vastupidi, need hoiavad silme tituudis kaitstud samateemalisele magistritööle (juh Marju Himma- Kadakas). Vt http://hdl.handle.net/10062/56866. ees sedasama läbipaistvamat, sisukamat ja demo- 1 David Domingo. Inventing Online Journalism: Development kraatiat tugevdavat ajakirjandust. Isegi, kui vee- of the Internet as a news medium in four Catalan online news- biajakirjandus ei suuda vastata ideaalile, on oluline rooms. PhD dissertation, Universitat Autonoma de Barcelona, 2006. www.tdx.cat/bitstream/handle/10803/4190/dd1de1.pdf. uurida konteksti, milles ootused utoopiaks jäid, sest Greete Palmiste 121

selle kaudu on võimalik edasist arengut teadliku- vutasingi ootusi, mida toimetuse juhid ajakirjani- malt suunata.2 kule panevad, eelkõige nende oskuste suhtes, ning Eesti ajakirjanikud on justkui jäänud veebi ühe tegelikke töösituatsioone. Uurimistööst valmis ka omaduse lummusesse. See on kohesus ehk võima- ingliskeelne teadusartikkel „Expectations and the lus materjali auditooriumiga jagada ilma trükki- actual performance of skills in online journalism“. mist või eetrit ootamata, mis on omakorda pandud võrduma kiirusega: kui ei ole deadline’i, on pidevalt Meetod kohustus olla online. Oma bakalaureusetöös tähel- dasin seda, et töökultuur Eesti veebitoimetustes Esitasin uurimistöös kolm küsimust. soosib pidevalt tooli veerel istuvat ajakirjandust ehk olukorda, kus ajakirjanik tunneb iga minut, et peab 1) Milliseid oskuseid ja teadmisi vajavad veebire- oma loo võimalikult kiiresti avaldama.3 porterid reporterite endi ja toimetuste juhtide Toona nenditi sedagi, et kuigi võikski teha põh- hinnangul ning kui suurt hulka neist oskustest jalikke ja mitut vormingut sisaldavaid lugusid, ei ja teadmistest tegelikkuses rakendatakse? nähta selleks paraku võimalust. Niisiis näeme ju- 2) Millised tegurid mõjutavad oskuste kasutamist? ba kahe utoopia esinemist Eestis. Millest see tuleb? 3) Kas on märgata muutust selles, milliseid oskusi Kuivõrd teadlikud on tööandjad sellest, mida nad veebireporteritelt oodatakse, või selles, milliseid tahavad? Kas see peegeldub ka selles, milliste oskus- oskusi nad töös kasutavad? Millised on need tega inimesi nad toimetusse palkavad? muutused? Etteruttavalt võib öelda, et toimetuste juhtidel on silme ees küllaltki kindel pilt sellest, milline peaks Küsimustele vastuste saamiseks kasutasin 20 olema üks hea veebiajakirjanik. See on ajakirjanik intervjuud, mille tegid 2012.8 ja 2015. aastal9 neli terava sotsiaalse närvi, uudishimu, õiglustunde ning autorit. Küsitleti reportereid ja toimetajaid (toime- mitmekesise ja usaldusväärse allikatevõrgustikuga;4 tuse juhte), esindatud on Äripäev, Postimees, Ees- meediumile omaselt keegi, kes oskab töödelda vi- ti Päevaleht ja Delfi, ERR ning Õhtuleht ehk kõik suaalset materjali,5 tõlkida numbrid graafikuteks Eesti suuremad ajakirjandusväljaanded, millel on ja valmis õppima uusi tehnilisi lahendusi.6 Igapäe- veebitoimetus. vane töörutiin aga jätab kümnetest omadustest ja Micó10 ja Carpenteri11 uurimuste põhjal koosta- oskustest järele vaid umbes iga kolmanda.7 Oskusi, sin järgneva nimistu oskustest, mida veebiajakirja- mis peaks olema toimetusele trumbiks ja konku- niku juures hinnata: rentsieeliseks ehk võimaldama teha lisandväärtust pakkuvaid lugusid, ei saa arendada. 1) meediumipõhine paljuoskuslikkus (media 2017. aasta kevadel kaitstud magistritöös kõr- multiskilling) viitab sellele, millistes meediumi- des suudab ajakirjanik lugu teha (nt trükimee- 2 Ibid, lk 65. 3 Greete Palmiste. Eesti veebitoimetuste töökultuuri mõju sisu usaldus- dia, audiovisuaalne meedia vm); väärsusele. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste insti- 2) tehnoloogiline paljuoskuslikkus (technical tuut, 2015. Vt http://hdl.handle.net/10062/46670/. 4 Eveliis Eek. Ülikoolis omandatavate veebiajakirjandustööks vajamine- multiskilling) tähistab seda, kui mitme osa eest vate pädevuste vastavus tööandjate ootustega. Magistritöö. Tartu Üli- ajakirjanik loo valmimistsüklis vastutab (nt kool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2013. Vt http://hdl. handle.net/10062/30877/. teksti loomine, teksti toimetamine, teksti kül- 5 Sue Robinson. Convergence Crises: News Work and News Space in the Digitally Transforming Newsroom. — Journal of Communication, jendamine, teksti illustreerimine jne); 2011, Vol. 61, nr 6, lk-d 1122–1141; Rune Ottosen & Arne H. Krums- vik. Digital Challenges on the Norwegian Media Scene. — Nordicom Review, 2012, Vol. 33, nr 2, lk-d 43–55. 6 John Pavlik. The Impact of Technology on Journalism. — Journalism 8 E. Eek, 2013; Gunnar Leheste. Veebiajakirjanike tööd mõjutavad tegu- Studies, 2000, Vol. 1, nr 2, lk-d 229–237; Eva-Karin Olsson. Media Cri- rid. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsioo- sis Management in Traditional and Digital Newsrooms. Convergence. ni osakond, 2012. Vt http://hdl.handle.net/10062/25841/. — The International Journal of Research into New Media Technologies, 9 Juhan Lang. Nišiväljaande veebilugejate maksmisvalmidust mõjutavad 2009, Vol. 15, nr 4, lk-d 446–461. tegurid ja ärimudelite võimalused kasumi teenimiseks Äripäeva näi- 7 Serena Carpenter. An Application of the Theory of Expertise: Teaching tel. Magistritöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut, 2015. Vt Broad and Skill Knowledge Areas to Prepare Journalists for Change. — http://hdl.handle.net/10062/46879/; G. Palmiste 2015. Journalism & Mass Communication Educator, 2009, Vol. 64, nr 3, lk-d 10 Josep Lluis Micó. Periodisme a la Xarxa. Vic: Eumo, 2006. 287–304. 11 S. Carpenter 2009. 122 Teadmised, oskused ja pädevused Eesti veebiajakirjanduses ...

3) teemapõhine paljuoskuslikkus (issue multi puuduoleva: juhid ei mõista (või ei oska nende in- skilling) näitab, kuivõrd ajakirjanik tunneb eri tervjuude raames selgitada), mida läheb tarvis, et valdkondi ja oskab neist kirjutada. jutustada lugu eri platvormidel. Planeerimisest ei Valimit võib kritiseerida selle poolest, et eri au- räägita peaaegu üldse, kui just ei tule jutuks eriolu- torid tegid intervjuusid vastavalt oma uurimisküsi- korrad. mustele, mis olid mõnevõrra erinevad, küsimusti- Ajakirjanike oskusi võib intervjuude põhjal võr- kud ei olnud identsed. Parema analüüsi taganuks ka relda tööriistadega, mis seisavad riiulil ning vajadu- see, kui 2012. ja 2015. aastal oleks intervjueeritud se korral kätte võetakse. Näiteks rääkis Õhtulehe samu inimesi. toimetaja nii: Kodeeritud intervjuude analüüsiks kasutasin kriitilist diskursusanalüütilist lähenemist, mis See ei ole otseselt ka ainult veebi rida, aga ma ar- võimaldas mõnevõrra selgitada sedagi, mida otse van, ajakirjanikel üldse tänapäeval tuleb kasuks välja ei öeldud. Oskuste ja teadmiste kõrval otsisin selliste žanrite valdamine nagu vajadusel pildi intervjuudest näiteid toimetuse töökorraldusele vii- tegemine või video mingite žanrite tavatele teguritele, nagu ajasurve, suhtumine tööta- harrastamine. jatesse või koolitusvõimalused. Küsimus on, kes vastutab, et tööriistad vajalikul Peamised tulemused hetkel ka õlitatud-teritatud oleks ning endiselt häid tulemusi annaks. Millised vastuseid anti uurimisküsimustele? Teemapõhine paljuoskuslikkus on toimetuse juhtide seas väga hinnatud. Ajakirjaniku erialali- Milliseid oskuseid ja teadmisi vajavad veebire- sest haridusest hinnatakse enam seda, et ajakirjanik porterid reporterite endi ja toimetuste juhtide on mõne ala spetsialist ning et tal on mõnes vald- hinnangul ning kui suurt hulka neist oskustest konnas tugev allikatevõrgustik. Esile tõstetakse ka ja teadmistest tegelikkuses rakendatakse? tundlikku sotsiaalset närvi ja laia silmaringi. Kuivõrd neid omadusi kasutada saab, jääb küsi- Peaaegu kõik intervjueeritavad töötasid ühend- tavaks. Isegi kui reporteritel on lai allikatevõrgustik, toimetustes, kõige sagedamini tähendas see veebi ei saa nad sagedasti kontakte värskena hoida ja nii ja ajalehe koostööd. Selgus, et sageli oodatakse vee- end teemaga kursis hoida. Pressiteadete ja referee- bireporteritelt initsiatiivi ja sellega koos ka oskust ringute kõrvalt ei jää selleks aega. Sellele viitab ühe kirjutada lehelugusid. Seega esineb nõudlus mee- reporteri tõdemus, et kui oled veebis teatud aja töö- diumipõhise paljuoskuslikkuse järele. Toimetuste tanud, tekib vilumus kuue allikaga lugu kahe tun- juhid näevad, et eri platvormidele kirjutamine on ni jooksul valmis teha. See on aga üsna äärmuslik pädevus, mis peaks igal ajakirjanikul olema. Pa- juhtum, hoopis levinum on olukord, kui käsil on raku ei tulnud intervjuudest välja, kuidas tuleks mitu artiklit korraga: sel ajal, kui ühte allikat kätte planeerida tööd, et jõuda kirjutada nii veebi kui ka ei saa, saab järgmise artikli tarbeks võtta kõne uuele lehte — võib-olla tuleks hoopis eelistada üht teisele? inimesele. Reporterid vastutavad veebiuudise valmimise Üha rohkem peavad inimesed arvestama, et nad tsüklis tihti kõigi etappide eest. Toimetuse juhid on sisu tootjad, et nad ei tea, kas see läheb esime- hindavadki ajakirjaniku iseseisvalt töötamise või- sena veebi, telefoni, lehte, portaali. Need inime- met, kuid võib-olla on kogu tsükli eest vastutami- sed peavad valmis olema, et tänapäeva ajakirjan- ne pisut liig. Toimetuse juhtide sõnul eelistavad dus on väga multivõimalusterohke. [---] See aja- nad ajakirjanikke, kel on tugev keelevaist. Samas kirjanik on tugev, kellel on oma allikad olemas. näeme ikka ja jälle trükivigadega ilmunud lu- [---] Ega platvormidele tegemist ei saa õppida. gusid, mõnikord ka faktivigu. Paistab, justkui ei laseks töökorraldus ajakirjaniku oskustel teksti Nii rääkis Delfi toimetuse juht 2012. aastal. See toimetamise käigus avalduda. Mõned näited in- tsitaat on ilmekas, sest näitab hästi ära toimetustes tervjuudest. Greete Palmiste 123

Veebiajakirjandus on enamasti toimetamata. Ja Kiirusenõuet võib seletada konkurentsiga. Mõ- see on üks suurimatest probleemidest. Jah, ma nedki otsused, mille toimetus langetab, lähtuvad loen teiste lugusid üle ja toimetan neid pärast se- sellest, mida teevad konkureerivad väljaanded. Ol- da, kui nad avaldatud on.” (2012) gu see siis nn pommuudis või mõni mitte nii aja- Kas mõnikord juhtub, et sa avaldad loo nii, et sa kriitiline uudislugu — pidevalt võisteldakse, kes pole kindel, kas kõik selles esitatud faktid on õi- jõuab esimesena avaldada uue fakti, foto või kom- ged? Mmm… Kindlasti on ka seda ette tulnud, mentaari. See tähendab, et toimetajad ei pea silmas jah. Mul nüüd konkreetset näidet praegu pole, pidama vaid lugu, mille kallal nad töötavad, vaid aga võib küll olla, aga siis ongi järsku mingi … mõtlema ka sellele, kuidas nende töö kiirus võib Tundub, et on, aga päris kindel ei ole. Siis nagu mõjutada kogu organisatsiooni. Järgnev tsitaat il- rõhutad, et kinnitamata andmetel veel praegu ja mestab hästi, et konkurentsi meeles pidamine on üritad ikka saada mingit ametlikumat kommen- juhtkonna tasandil tähtsustatud. taari sinna juurde. (2012) Ma mäletan, kui siin suvel oli see Karen Dramb- Originaalloo planeerimist ning selleks vajalik- jani12 juhtum, siis noh, siin isegi vist mingi juht- ku kriitilist mõtlemist väga palju ei kasutata. Seda konna tasandil oldi väga rahul sellega, et oldi seletab reporterite eelistus lugu võimalikult kii- avaldamisega minut Delfist ees. Jah, tõtt-öelda resti avaldada. Märgiti, et konfliktse loo eri poolte uudis oli kaks minutit üleval, seejärel Postime- kommentaarid võib avaldada eraldi artiklina, sest he online-võrk lendas tunniks ajaks auti, et noh, seotud uudistena leiab lugeja vastulaused kergesti. see ei olnud enam kellegi mure — see oli juba Sel moel kasvab veebis päeva jooksul avaldatud nn vääramatu jõud. Aga et minut Delfist varem, see ühikute arv, mis omakorda viitab sellele, et reporte- oli tohutult oluline. (2012) rid langetavad valiku pigem suurema hulga ühikute kui pikemate lugude kasuks. Eelneva põhjal võib Analüüsides peatoimetajate vastuseid, saab sel- öelda, et reporterid kasutavad kriitilist mõtlemist gemaks, et kiiruse ja konkurentsiolukorra tähtsus- ennekõike lühiajaliste otsuste tegemisel ega mõtle tamine tuleb juhtkonnast, sest nemad peavad hak- sellele, kas või kuidas saavad konfliktse materjali kama saama pidevalt muutuva meediamaastikuga. puhul sõna kõik pooled. Näiteks Postimehe juht selgitas 2015. aastal, et kuna Kõige enam kattuvad ootused ja tegelikkus veebis ei ole tema hinnangul ajaloolist uhkust nii mittetehniliste oskuste puhul. Tehnilised oskused palju kui traditsioonilises meedias, lähenevad rek- tähendavad, et reporterid oskavad fotosid töödel- laami ja klassikalise ajakirjanduse ehk avalikkuse da või kasutada artiklite haldamise süsteemi, kuid huvid. Reklaami ning tasakaalustatud ja toimetatud need otseselt ajakirjanduslikku tööd ei toeta. Toi- ajakirjandusliku sisu vahel hakkavad piirid hägu- metuste juhid mainisid siiski ka tehnilisi oskusi, nema. mida nad oma töötajate puhul vajalikuks peavad. Tegelikult tähendab see tihti seda, et kuigi reporte- Praegu meedia tegelikult sünnib laias laastus na- ritel on vastavad oskused, kasutavad nad neid iga- gu kolme osapoole, kolme grupi poolt. Toime- päevatöös harva. tusesisene, see meediaettevõte ise oma töötaja- tega, tema kliendid reklaamiturul ja tema klien- Millised tegurid mõjutavad oskuste kasutamist? did siis nii-öelda auditooriumi turul. Ja kõik need kolm on võrdselt ambitsioonikad sisu loomisel. Läbiv mõiste on siin kiirus. Või isegi kärsitus. Re- porterid tunnistavad, et kuigi neil võib olla päevas Postimehe juhi sõnul tähendab see omakorda, et avaldatavate ühikute maht lepingutes kirjas, ei ajakirjanikud peavad ümber harjuma ja unustama kontrolli tegelikult keegi, kas või kui palju reporter päevas lugusid avaldab. Kiiruse ja tempo survet 12 Karen Drambjan tungis 2011. a 11. augustil Kaitseministeeriumi hoo- kirjeldatakse mingi seletamatu tundega toimetuse nesse Tallinnas Sakala tänaval, kus ta hukkus tulevahetuses politseiga. Vastasseis kestis mitu tundi. Vt nt https://www.postimees.ee/527604/ atmosfääris. kaitseministeeriumi-rundaja-oli-karen-drambjan. — Toim 124 Teadmised, oskused ja pädevused Eesti veebiajakirjanduses ... mõnekümne aasta taguse lehereporteri kuvandi, veebis töötamine teeb inimese pinnapealseks“ ehk mis oli „väga respektaabel“. Veebiajakirjanik on ees- „ei anna võimalust süveneda“, püütakse seda lahen- pool kirjeldatud kolmikmudelis reklaamiandjate ja dada põhimõttega „toota vähem, aga toota täpse- auditooriumiga võrdsel positsioonil. malt ja õigemaid lugusid“. 2015. aastal sedastab Reporterite tööd mõjutavaks teguriks võib pida- sama toimetuse reporter: „Üldiselt on meil väga da ka puudulikku personalipoliitikat. Peatoimetaja- tootev liinitöö.“ Võib olla, et 2012. aasta põhimõte- te jaoks tähendavad vajalikud kulutused töötajatele test on kolme aastaga loobutud, kuid vastuolu võib valdavalt palkasid, kuid mitte koolitusi või muid viidata ka sellele, et kuigi toimetuse juht teab tööta- reporterite pädevusi arendavaid investeeringuid. jatele osaks saavast pingest ning teab ka, et see tuleb Osa reporteritest tunnistas, et toimetuses on liiga tööst endast, ei ole ta tegelikult suutnud töötajaid vähe töötajaid — näiteks kellegi haigestumisel läheb toetavaid mehhanisme töösse seada. tööl olijate koormus liiga suureks. Kuidas edasi? Kas on märgata muutust selles, milliseid oskusi veebireporteritelt oodatakse või selles, milli- Kui arvestada, et veebi võimalused üha arenevad, seid oskusi nad töös kasutavad? Millised on need siis kas peaks veebiajakirjanike oskustepagas selle- muutused? ga samas tempos täienema? Juhan Langi13 interv- Intervjuude põhjal saab öelda, et kõige enam on juudest selgub, et areng on meediajuhtide arvates muutusi näha tehniliste oskuste valdkonnas, seda normaalne ja isegi oodatav. Lisaks sellele, et aja- nii ootuste kui ka töörutiinide suhtes. 2015. aastal kirjaniku või reporteri nimetuse asemel võiks ühe rääkisid toimetuste juhid üha enam IT-võimekuse meediajuhi arvates kasutada sõna „meediatöötaja“, kasvatamisest toimetuse sees. Näiteks näeb Äripäev, lisab Äripäeva juht ajakirjaniku töö ja rolli definit- et arendajad võiks töötada kõrvuti ajakirjanikega, et siooni ühe uue muutuse: „Tegelikult ei ole ajakirja- koostöös luua veebispetsiifilisemaid lugusid. niku töö enam informatsiooni kättesaadavaks te- 2012. aastat iseloomustab ühe toimetuse juhi gemine, vaid filtri panemine [info] ülekülluses. Ta öeldu: „Tänapäeva tehnoloogia on nii labane, et sel- näitab inimesele, mis on tõeliselt oluline.“ le kõik õpetab selgeks viie minutiga. Siin ei ole üldse On paradoksaalne, et kui küsisin 2015. aastal, küsimust.“ Tehnoloogiale viidati kui mehaanilisele kuivõrd on ajakirjanikud toimetuse arengu ja et- oskusele, kuid seda, kuidas tehnoloogiat loo jutus- tevõtte käekäiguga seotud või kuivõrd kaasatakse tamiseks ära kasutada, ei osatud kirjeldada. Siiski ajakirjanikke organisatsiooni töösse, vastati üldiselt, ei saa öelda, et visuaalse ja interaktiivse sisu pakku- et peaaegu üldse mitte. Üks reporteritest ütles, et mine käinuks ka 2015. aastal käsikäes ajakirjandus- hoiab ettevõtte käekäigul silma peal börsiuudistes, liku loojutustamisega — eelmainitut nähti endiselt teine aga märkis, et ta ei leia aega, millal veel et- pigem illustreerimisvõimalusena. tevõtte töö ja arengu peale mõelda saaks. Samas Huvitav erinevus paistis silma 2015. aasta interv- ootavad toimetuste juhid pidevat kalkuleerimist ja juudest, mil juhtkonna tasemel viidati veebirepor- konkurentidega arvestamist. Kuid paistab, et vee- teritele kui meediatöötajatele, mitte enam reporte- bitoimetuste liikmetelt — nimetagem neid siis re- ritele. porteriteks või meediatöötajateks — oodatakse üha enam veel ühe oskuse lisandumist. See on meedia- Ajakirjanike roll — või õigemini meediatöötaja- maastiku mõistmine ning enese nägemine ettevõtte te roll — on muutumas. [---] Ajakirjanikud pea- töötajana. vad olema multifunktsionaalsed ja see on minu Langi tööst ilmnes niisamuti, et Eesti kitsavõitu arvates tulevikus kohustuslik, et ajakirjanikul ja üsnagi küllastunud meediamaastikul otsitakse oleks kõik oskused: natuke siit ja natuke sealt. siiski aktiivselt ettevõtete laiendamise võimalusi. Meeles tuleb pidada ka muutuvat ajakirjandusturgu. Märkimisväärse vastuolu leiab 2012. aastal Delfi Eraettevõtted paistavad aga eelistavat horisontaalset juhi ja 2015. aastal Delfi reporteriga tehtud intervjuudest. 2012. aastal sedastas juht, et kuna „ainult 13 J. Lang 2015. Greete Palmiste 125

laienemist, oma domeeni laiendamiseks ostetakse pea sisuturunduslik tekst olema auditooriumile üle teemaportaale (kinnisvara-, auto-, kupongide ja tingimata kahjulik, vaid vastupidi, see võib olla ka meelelahutusleheküljed), mille tegevus pole mingil informeeriv ja tasakaalustatud. Kui toimetus suu- moel ajakirjandusega seotud. Samas märgitakse, et dab hoida ajakirjanduslikku autonoomiat, töötada uute teenimisvõimalustena nähakse ka vertikaalset lugeja jaoks läbipaistvalt (s.o märkida ära, kuidas on laienemist ehk nišiportaalide avamist. artikli valmimist rahastatud) ja keelduda lepingu- Ettevõtte laienemisele keskendumine tähendab test, millega tellijal on õigus sisu toimetada, siis ehk kaht asja. Esiteks seda, et ettevõtete juhid ei lange- võime aja jooksul tõesti hakata märkama lugusid, ta otsuseid ajakirjanduslikust mõtlemisest lähtu- mille teema-algatus ei ole tulnud toimetusest, kuid valt, mis võib ajakirjanikele autonoomsuse mõttes mis on ometi põhjalikud ning mitmekülgsed. tähendada suurt tegevusvabadust – hoolitsetakse See võib kallutada toimetuse prioriteedi kvan- ju selle eest, et ettevõttel tervikuna läheks edukalt. titeedilt kvaliteedile — soovib ju väljaandelt artik- Positiivse tagajärjena tähendab eelnev muidugi ka li tellija pigem üht ajakirjanduslikku meistriteost, kindlat palka ja loodetavasti töökeskkonna arengut. mitte 30 kiiresti toodetud ja kirjavigadest kubise- Aga teisest küljest on juba praegu näha, et toime- vat ühikut. Muidugi võib tellimustööde kasv kaasa tuste juhid, kes peaks määrama ajakirjandusliku tuua ka selle, et n-ö tavapärase, praeguse veebitoi- töö põhimõtted ja väärtused ning üldise suhtumise, metuse kõrvale luuakse uus üksus. Siiski võib loota, peegeldavad toimetusse hoopis kiiruse ja konku- et meediapilt täieneb põhjalikumalt läbitöötatud ar- rentide edastamise eelistusi. Nii ei jää reporteritel tiklitega. Kuid siingi kerkib üles selle artikli tuum- muud üle, kui lähtuda juhtimisest. küsimus: toimetuse juhtide ootused ajakirjanikele Teiseks tähendab ettevõtte juhtide kaugenemine ning nende loodud toimetuse töörutiin ei aita prae- ajakirjanduslikust turust, et toimetusele pannakse gu kaasa paljuoskuslike ja loovate ajakirjanike tööle ühel hetkel ajakirjandusest kaugel olevaid ootusi. ja arengule. Kust leitakse need ajakirjanikud, kes Üks Postimehe juhtidest ütles selgelt välja, et veebis meistriteoseid looma hakkavad? töötavad ajakirjanikud ei ole nn eliiti kuuluv ühis- Oletusele meediapildi sisulisest rikastumisest kondlik grupp. Nad peavad ajakirjanduseetika ja kipub kriipsu peale tõmbama eespool mainitud tä- ettevõtte kasumliku käitumise vahel oskuslikult heldus Postimehe juhilt: veeb on lühema ajaloo ja laveerima. Viimast — ettevõttele kasumliku käi- seega ka väiksema nn ajaloolise uhkuse tõttu mee- tumise nõuet — näeme ka ülal esitatud küsitlus- dium, kus on hea hägustada piire nii reklaami ja tulemustest. Kui praegu avaldub see töös kiirusele ajakirjanduse kui ka valge ja kollase sisu vahel. orienteerituses ehk konkurentide seljatamises, võib Ajakirjanike rolli autonoomia hoidmisel ja ava- oletada, et ka muude ettevõtte juhtkonna esitatud likkuse huvide kaitsmisel ma juba kirjeldasin, õige- suundade omaksvõtmine ei ole probleem. mini küsisin, kas see on võimalik. Aga kas ei ole nii, Tulemustest tuli välja seegi, et veebiajakirjani- et mõnes meediamajas näeme juba ajakirjandusliku kud ei näe end ise kuigi tihti ühiskonna valvekoe- ja reklaamisisu piiride ohtlikku hägustumist? rana. See on ehk mõistetav, kui selle rolli täitmiseks Rõõm on märgata, et toimetuse juhid näevad vajalikke oskusi – aktuaalse probleemi märkamine küllalt selgelt veebi uue ja eraldiseisva meediumi- ja sõnastamine, intervjueerimine, analüüsimine – na, mitte kanalina, mille kaudu ajalehtedes või ei ole võimalik iga päev kasutada, rääkimata töö teles loodud sisu levitada. See annab lootust, et mõtestatud analüüsimisest. Tekib küsimus, kuivõrd juhid hakkavad põhjalikumalt analüüsima ka se- hästi saab nii hoitud veel üks ajakirjanikele oluline da, kuidas meediumi omapärasid põhjalikumalt omadus — olla eetiline kompass. Kui ajakirjanik ära kasutada. Kõigi meediaettevõtete juhid mär- ei tunne end ajakirjanikuna, kas tal on siis julgust givad, et investeeringud veebi on viimastel aastatel seista oma tööandja ees avalikkuse huvide eest? märgatavalt kasvanud. Kuigi enamasti mõeldakse Aga oletame, et ettevõtte juht peab silmas ajakir- selle all uusi programme või tehnikat, on märke janduseetikat ning ei eelista reklaamiandja või sisu- sellestki, et toimetustesse kavatsetakse juurde tuua turunduse ostja huve avalikkuse omadele. Näiteks kompetentseid inimesi tehnilisest ja andmetöötlu- üks intervjueeritud juhtidest arvab, et tegelikult ei se valdkonnast. Seega võib arvata, et ehk ei pea 126 Teadmised, oskused ja pädevused Eesti veebiajakirjanduses ... uudistereporterid neid oskusi vabast ajast õppima. pädevad just oma kindlas teemavaldkonnas. Seda visiooni, kuidas inimeste tähelepanu sot- Teiseks pean oluliseks rõhutada, et kõik veebi- siaalmeedia ning muu info ülekülluse kõrvalt aja- toimetustes loodud sisu analüüsivad uurimused kirjandusliku kvaliteetsisu juurde tuua, ei ole aga peaksid kindlasti arvestama tingimustega, milles ühelgi meediaettevõtte juhil. Osalt seetõttu, et sta- reporterid töötavad. Siinse uuringu tulemustest sel- tistika näitab selgelt inimeste eelistusi: suurepärane gub, et tihtipeale ei peegelda veebis ilmunud mater- intervjuu või reportaaž ei saa pooltki nii palju vaata- jal reporterite tegelikke oskuseid ja teadmisi. Seega misi kui rängalt lõppenud autoõnnetus, mille juur- saab analüüsida küll konkreetseid tekste, kuid sisu de on lisatud ka fotod sündmuspaigalt. Arvestades, analüüsi põhjal järelduste tegemine reporterite os- et kõik meediajuhid ei pea oluliseks, et ettevõtteid kuste kohta võib anda vildaka tulemuse. juhiks ajakirjandusliku taustaga inimene, on kahel- Ehk ongi just see üks põhjustest, miks veebire- dav, kas kvaliteediprobleem lahendatakse. porterid oma töö ja ameti lehereporteritest mada- Samas märgivad nii Äripäeva kui ka Ühine- lamale tasemele asetavad. Vaid kiirusele ja konku- nud Ajalehtede juhid, et neil ei ole toimetustes rentsile keskendudes jääb vähe aega enesereflek- piisavalt häid ajakirjanikke, kes suudaks lugejat siooniks või ka kolleegidelt tagasiside saamiseks. köitva sisuga väljaande juurde tõmmata: „Prob- See tähendab, et suuremas jaos saadakse tagasiside leem on selles, et me ei suuda neid leida. Meil ei kommentaatoritelt, kes teevad seda pelgalt ilmunud ole ajakirjanikud piisavalt võimekad.“ Niisiis pais- teksti põhjal, kuid markeerivad ära just reporteri tab osa veebitöö iseloomu muutumise kohustusest isiku. Võib-olla ei ole neil olnud võimalust reporteri langevat ikkagi ajakirjanikele endile. Kas tuge- meisterlikku külge nähagi. vad eneseteadlikud ajakirjanikud suudaks murda Eelnev arutlus kattub tööturule siirdujate oskus- konkurentsil ja kiirusel põhinevat töötsüklit ja te ja teadmiste pagasi kujundamise üldise suunaga: muuta veebi sisu mitmekesisemaks? Küsin taas: just ülekantavad pädevused saavad üha olulisemaks. ehk peaks muutused algama toimetustest endist, „Ülekantavate pädevuste peamine väljund on eri- reporterite tasandilt? alane ja erialaülene paindlikkus ning erinevates Veebitegijate oskuste töös hoidmine on aga se- ja muutuvates töövaldkondades ja -keskkondades da olulisem, mida tugevamasse turbulentsi satub „hakkamasaamise“ võime.“14 Lisaks sellele, et toime- nende töökeskkond — veebimeedia üldisemalt. tus peaks pöörama rohkem tähelepanu ajakirjanike Paistab, et identiteedikriisis olevad reporterid ei spetsiifiliste oskuste arendamisele, on kasvava täht- püüa praegu murda töörutiini, et tunda end täis- susega ka oskused, mis aitavad ajakirjanikul tulla väärtuslike ajakirjanikena. Mõeldes aga sellele, et toime kiiresti muutuvas keskkonnas ning säilitada reporterid peavad tajuma üha paremini, kuidas eneseväärikust ja julgust. Toimetused peaks tagama, olla infomüras lugejatele teenäitaja, läheb vaja et ajakirjanik saaks keskenduda sellele, milles ta on põhimõttekindlaid ja iseseisvaid reportereid, kes kõige parem: olla ajakirjanik. tehnilisi oskusi küll piisavalt vallates oleksid pigem

14 Siret Rutiku. Ülekantavate pädevuste arendamine kõrghariduses: ju- hendmaterjal. Sihtasutus Archimedes, 2014. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Ylekantavate%20p2de- vuste%20arendamine%20k6rghariduses.pdf. 127 Maakonnalehtede ajakirjanike tunnetatavad tööülesanded

Kairi Janson

Sissejuhatus Teoreetilised ja empiirilised lähtekohad Suurbritannia meediauurijad Saltzis ja Dickinson on öelnud, et ajakirjanduse „värskelt verelt“ ooda- Ajakirjanike tööjaotus takse muutusi — et ta oleks mitmekülgne ja suudaks töötada mitmel platvormil korraga. Tavaliselt on ajalehe peamine üksus osakond ehk See tendents ei esine üksnes Suurbritannias, vaid toimetus. Seega: kui lugeja loeb lehte sirvides külge- kogu maailmas. Viimaste kümnendite digirevolut- de pealkirju, siis on enamasti igaühe puhul olemas sioon on klassikalist toimetusetööd muutnud. Kui vastav toimetus (ajakirjanik), kes lehekülje eest vas- varem oli vaja tekstivormis lugusid üksnes paberleh- tutab.1 Väikeste maakonnalehtede toimetuse struk- te, siis nüüd peab sisu tootma ka online-väljaande- tuur ja töökorraldus on lihtsam. Seal vastutab iga le. Seejuures ei ole kaks toimetust selgelt eraldatud. ajakirjanik kindla teema eest ja seega ei saa öelda, Need, kes kirjutavad paberlehte, peavad täitma ka et väikeste maakonnalehtede toimetused oleksid veebiväljaannet ja vastupidi. Samuti on muutunud jagatud eraldi alatoimetusteks. Eraldi osakonnad formaat: lugude kirjutamise asemel saab infot edasi ja jäigem tööjaotus tekivad tõenäoliselt siis, kui toi- anda ka multimeedia abiga, nt videolugusid tehes. metuses on rohkem kui 7–8 liiget.2 Tööülesannete rohkust ja mitmekesisust on sageli Lihtsustatult võib kõigi ajakirjanike (nii repor- seostatud läbipõlemisega. terite kui ka toimetajate) ülesandeks pidada uudiste Uurimuse eesmärk on anda ülevaade maakon- hankimist ja lehte toomist.3 Toimetajate ülesanded nalehtede ajakirjanike tunnetatavatest ülesannetest. erinevad toimetustes ilmselt rohkem kui reporterite Selleks intervjueeriti 22 ajakirjanikku, kes töötasid omad. vähemalt viis korda nädalas ilmuvates maakonna- lehtedes. Kuna uuritavad erinesid nii vanuse kui ka Ajakirjanike ülesanded tehnoloogiaajastul ajakirjanikuna töötatud aja poolest, sai leida vanuse ja staažiga seonduvaid eripärasid. Uurimuse tule- Seoses veebiajakirjanduse võidukäiguga viimastel mused annavad aimu, kas tööülesannete rohkus aastakümnetel on väljaanded on võtnud suuna ohustab maakonnalehtede ajakirjanikke läbipõ- laiemale ja üldisemale auditooriumile ning paku- lemise seisukohast ja kas noorte läbipõlemise oht vad tasuta ja odavalt toodetavaid uudiseid. Et toota võiks olla suurem. 1 Halliki Harro. Ajalehe toimetuse struktuur ja töökorraldus. — Halliki Harro. (Toim) Meediaorganisatsioon I. Tartu: Tartu Ülikool, 1998, lk 26. Artikli aluseks on 2017. a juunis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste 2 Ibid., lk 31. instituudis kaitstud bakalaureusetöö (juh Signe Ivask). Vt http://hdl. 3 Sulev Uus. Toimetuse töökorraldus. Eilsest tänasesse. — H. Harro. handle.net/10062/56717. (Toim), 1998, lk 19. 128 Maakonnalehtede ajakirjanike tunnetatavad tööülesanded rohkem sisu vähema kuluga, võivad toimetused net peetakse pigem paberlehe vähem oluliseks mh kokku hoida töötajate pealt. Töötajaskonna vä- vormiks. henedes hakkab ajakirjanikke asendama odavam tööjõud või lisatakse allesjäänud ajakirjanikele Motivaatorid tööülesandeid.4 Vähenenud töötajate arv tähendab Robert Picardi sõnul,5 et väljaanded sõltuvad üha Motivaatorid on ajendid, mis stimuleerivad kedagi enam ajakirjanike individuaalsetest võimetest. soovitud suunas tegutsema.12 Motivaator mõjutab Uute kommunikatsioonivahendite tõttu on otsuseid, mis on seotud töötajate panustamisega ajakirjanduses üha olulisemaks muutunud kiirus. oma tööülesannetesse. Internet ja mobiiltelefonid on meediatarbijatele pi- Motivaatorid võib jagada rahalisteks ja mittera- devalt kättesaadavad ja oluline on pidev infoedastus. halisteks. Rahalised tasud on nt palk ja boonused. Sellest tulenevalt panevad tööandjad rõhku just aja- Need aitavad rahuldada töötajate psühholoogilisi kirjanike produktiivsusele.6 vajadusi ja luua turvatunnet ning tähistavad tihti Uue meedia tulekuga on moodustunud konver- ka staatust, võimu ja austust.13 geerunud (converged) toimetused. Mark Deuze7 de- Mõned olulisemad mitterahalised motivaatorid fineerib konvergentsi meedias kui üha intensiivis- on (eluterve) konkurents, töö rikastamine ehk töö- tuvat koostööd varem eraldiseisvate toimetuste ja tajale täiendava vastutuse andmine, töömahu suu- moodsa meediaettevõtte muude osade vahel. Saltzis rendamine ja seeläbi töö väljakutset pakkuvamaks ja Dickinson8 on sedastanud, et USA-s oodatakse muutmine, arengu võimaldamine ning meeskon- palgatavatelt ajakirjanikelt võimekust töötada mit- natööga seonduvad grupimotivaatorid.14 mel platvormil korraga. Olulised on nii paber- ja veebiväljaandesse kirjutamine kui ka multimeedia- Läbipõlemine oskused.9 Varem väljaandes töötanud ajakirjanikud nii mitmekülgsed ei ole, sest esiteks on nen- Maslach, Schaufeli ja Leiter15 on kirjutanud, et de väljaõpetamine raske ja teiseks ei soovi nad ise läbipõlemine on kaua kestev reaktsioon emot- muutuda.10 Just konvergentsi tõttu ei ole toimetuses sionaalsetele ja inimestevahelistele tööga seotud ametikategooriad enam selgelt eristatavad. kroonilistele stressitekitajatele. Läbipõlemine võib Seoses uue tehnoloogiaga on tekkinud uued olla seotud terviseprobleemidega16 ja põhjustada töötajadki: veebiajakirjanikud. Saltzis ja Dic- ajakirjandustöölt lahkumist.17 Läbipõlemise näi- kinson11 on kirjutanud, et online-ajakirjaniku tajad on nii-öelda üldajakirjanikel kõrgemad kui staatust ei peeta nii kõrgeks kui paberväljaan- spetsialiseerunud ajakirjanikel.18 Need tulemused de ajakirjaniku oma. Selle põhjusteks võib olla, on aktuaalsed meilgi, sest Eesti ajakirjanikud on et online-platvormil töötavad pigem noored ja valdavalt üldajakirjanikud.19 kogenematud ajakirjanikud ning veebiväljaan- Läbipõlemiseni võivad viia näiteks tähtajad ja

4 Piet Bakker. New journalism 3.0 — Aggregation, Content Farms, and Huffinization: The rise of Low-Pay And No-Pay Journalism. Paper 12 Sampat Mukherjee, Sanjib Kumar Basu. Individual Perspective. — presented at the Future of Journalism Conference. Cardiff, 8–9 Sep- Sampat Mukherjee, Sanjib Kumar Basu. (Toim) Organisation & Mana- tember 2011. Vt http://www.mediafutureweek.nl/wp-content/up- gement and Business Communication. Delhi: New Age International, loads/2012/05/whitepaper-New-Journalism-30-HU.pdf. 2005, lk 125. 5 Robert Picard. Journalism, Value Creation and the Future of News Or- 13 Ibid. ganizations. Joan Shorenstein Center on the Press. (Politics and Public 14 Herman Aguinis, Harry Joo, Ryan K. Gottfredson. What Monetary Policy Working Paper Series 4.) Boston: Harvard University, 2006. Vt Rewards Can and Cannot Do: How to Show Employees the Money. — http://www.robertpicard.net/PDFFiles/ValueCreationandNewsOrgs. Business Horizons, 2013, Vol. 56, nr 2, lk 245. pdf. 15 Christina Maslach, Wilmar B. Schaufeli, Michael P. Leiter. Job Burnout. 6 Ibid., lk 35. — Annual Review of Psychology, 2001, Vol. 52, lk 397. 7 Mark Deuze. What is Multimedia Journalism? — Journalism Studies, 16 Ibid., lk 406. 2004, Vol. 5, nr 2, lk 140. 17 Scott Reinardy. Newspaper Journalism in Crisis: Burnout on the Rise, 8 K. Saltzis, R. Dickinson 2008, lk 220. Eroding Young Journalists’ Career Commitment. — Journalism, 2011, 9 Ibid.; Edgar Huang et al. Bridging Newsrooms and Classrooms: Pre- Vol. 12, nr 1, lk 34. paring the Next Generation of Journalists for Converged Media. — 18 Betsy B. Cook, Steven R. Banks. Predictors of Job Burnout in Reporters Journalism & Communication Monographs, 2006, Vol. 8, nr 6, lk 228. and Copy Editors. —Journalism Quarterly, 1993, Vol. 70, nr 1, lk 114. http://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/152263790600800302. 19 Halliki Harro-Loit, Epp Lauk. Journalists in Estonia: Country Report. 10 K. Saltzis, R. Dickinson 2008, lk 220. Munich: University of Munich, 2011. https://epub.ub.uni-muenchen. 11 Ibid., lk 223. de/29706/1/Harro-Loit_Lauk_Country_report_Estonia.pdf. Kairi Janson 129 pikad tööpäevad,20 rööprähklemine ja kiiruse sur- legipoolest, et maakonnalehtede ajakirjanikud olid ve21 või madal palk.22 Tööga rahulolematus seondub tööga rohkem rahul kui üleriigiliste lehtede omad. samuti läbipõlemisega.23 Sealjuures väärtustasid maakonnalehtede ajakir- Läbipõlemisega on tihedalt seotud ka rolli janikud üleriigiliste lehtede omadest rohkem tööd stress.24 Rollistressi võivad põhjustada rollikonflikt ennast ja vähem saavutusvajadust. ehk olukord, kus inimene puutub kokku omavahel Kuigi võrreldes üleriigiliste lehtede ajakirjanike- vastukäivate nõudmiste või ootustega, või rolli eba- ga pidas palka töö puuduseks rohkem maakonna- selgus, mille puhul jääb segaseks, millised on töised lehtede ajakirjanikke, ei olnud erinevus märkimis- ootused — milliste meetoditega ülesandeid täita ja väärne.31 Üleriigiliste lehtede töötajatel on tänini millised on efektiivse või mitte-efektiivse töö taga- kõrgem palk. järjed.25 Ülesannete ja rolliga seotud tööstressi on võimalik vähendada, kui organisatsioon on selgelt Maakonnalehed praegu formuleerinud oma eesmärgid ja strateegia ning töötajad teavad seda. Nii saab luua eesmärkidele Praegu kuulub Eesti Ajalehtede Liitu 18 maakond- vastava struktuuri ja ametijuhendid.26 liku levikuga lehte. Maakonnalehtede hulka võib Eriti altid on läbipõlemisele just noored ja vähese arvestada ka Postimehe vahel ilmuva Tartu Pos- staažiga ajakirjanikud.27 timehe. Koos Tartu Postimehega ilmus vähemalt viis korda nädalas seitse maakonnalehte. Eesti Aja- Maakonnalehtede ajakirjanikud lehtede Liidu kodulehe ja Eesti Meedia andmete põhjal arvutades on selliste väljaannete keskmine Eesti maakonnalehtedele, nagu meediale üldiseltki, tiraaž ligi 8700 eksemplari. Selle järgi võiks viis mõjus ligi kümme aastat tagasi maailma tabanud korda nädalas ilmuvad väljaanded jagada kaheks: majanduskriis. Vahemikus 2007–2009 vähenes keskmisest tiraažist madalama ja kõrgema trüki- maakonnalehtede töötajate koguarv ligi 60 ini- arvuga lehed. Esimesse rühma kuuluvad Saarte mese võrra, seda küll pigem muude töötajate kui Hääl, Virumaa Teataja, Põhjarannik (ja selle tõl- ajakirjanike arvelt.28 Maakonnalehtede töötajate keleht Северное Побережье), Sakala ning Meie palgatase majanduskriisi tulemusena drastiliselt ei Maa. Teise rühma ehk keskmisest kõrgema tiraa- vähenenud, ent langus võis toimuda honoraride ja žiga lehtede hulka kuuluvad Pärnu Postimees ja lisatasude arvelt. Tõenäoliselt hakkasid ajakirjani- Tartu Postimees. kud kriisi ajal endise palga eest rohkem ülesandeid täitma, kuna ilmselt ei võetud lahkunud töötaja Meetod asemele uut, vaid tema ülesanded jagati kolleegide vahel.29 Merili Nikkolo magistritööst30 nähtus sel- Andmete kogumiseks tehti individuaalsed poolstruktureeritud eksperdiintervjuud 22 aja- 20 S. Reinardy, 2011. 21 K. Saltzis, R. Dickinson 2008, lk 224. kirjanikuga. Esiti moodustati klastervalim, võttes 22 B. B. Cook, S. R. Banks 1993, lk 114; S. Reinardy 2011. vaatluse alla vähemalt viis korda nädalas ilmuvad 23 Christina Maslach, Victor Florian. Burnout, Job Setting, and Self-Eva- luation among Rehabilitation Counselors.— Rehabilitation Psycholo- maakonnalehed, mille seast valiti kolm. Ühe välja- gy, 1988, Vol. 33, nr 2, lk 91. ande tiraaž oli väiksem kui viis korda nädalas ilmu- 24 Christopher H. Thomas, Melanie J. Lankau. Preventing Burnout: The Effects of LMX and Mentoring on Socialization, Role Stress, and Bur- vate väljaannete keskmine ja kahe omad suuremad. nout. — Human Resource Management, 2009, Vol. 48, nr 3, lk 422. 25 Ibid. Pärast seda koostati kolme väljaande ajakirjanikest 26 Ruth Alas. Juhtimise alused. Tallinn: Külim, 2001, lk-d 128–129. (reporteritest ja toimetajatest) juhuvalim. Üks uu- 27 B. B. Cook, S. R. Banks, 1993, lk 114; Piia Puuraid. Eesti päevaleh- tede ja nende lisalehtede uudistetoimetuste ajakirjanike läbipõlemise ritav vastas e-kirja teel. Andmete analüüsimiseks uuring Maslach Burnout Inventory meetodil. Bakalaureusetöö. Tartu kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, 2014. 28 Sulev Valner. Maakonnalehtede aasta 2009 — edukas ellujäämiskursus. — Indrek Ude, Peeter Vihalemm. (Toim) Eesti Akadeemilise Ajakirjan- duse Seltsi aastaraamat 2009/2010. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakir- janduse Selts, 2011, lk 26. 29 Ibid., lk 27. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16275/Nikkolo_Merili. 30 Merili Nikkolo. Ajakirjanike töörahulolu kujundavad tegurid. Magist- pdf?sequence=1&isAllowed=y. ritöö. Tartu Ülikool, Ettevõttemajanduse instituut, 2011. 31 Ibid., lk 68. 130 Maakonnalehtede ajakirjanike tunnetatavad tööülesanded

Peamised tulemused on maakonnalehtede toimetustes värskem nähtus kui veebilugude tegemine. Intervjuudest nähtus, et osakondades on vähe aja- Mitu ajakirjanikku tõid välja, et olukord, kus kirjanikke. Valdavalt täitsid nii reporterid kui ka peab vaheldumisi täitma või olema valmis täitma toimetajad Halliki Harro32 kirjeldatud väikese maa- mitut eri ülesannet, on väsitav või ajab töörütmi konnalehe ajakirjanike ülesandeid: mõni reporter segamini. Toimetustes olid valvereporterid, kelle vastutas teatud teemade eest, toimetajad teatud le- ülesanne oligi muude ülesannete kõrvalt terve nä- hekülgede eest. Mõnel juhul täitsid reporterid ka dala või nädalavahetuse jooksul olulise sündmuse toimetaja ülesandeid, toimetajad aga kirjutasid lu- puhul kiirelt reageerida ja sellest lugu teha. Seega gusid mujalegi kui enda leheküljele. Samas eristati peavad nemad ka töövälisel ajal kogu aeg valmis oma ülesandeid nendest, mis seondusid mõne teise olema. Tuli välja, et selline valmisolek on kurnav. rolliga. Seega tunnetasid ajakirjanikud, et täidavad Nagu Saltzis ja Dickinson34 leidsid, on kiire töötem- neid ülesandeid lihtsalt enda omadele lisaks. po ja rööprähklemine samuti seotud läbipõlemisega. Osa uuritutest olid üldajakirjanikud. Tihti ei Ajakirjanike sõnul oli neile lepingumuutusena räägitud kaetavatest valdkondadest üldse, mõnel viimaste aastate jooksul tööülesandeid lisandu- juhul mainiti mitut valdkonda. Teisalt tegid ajanud. Ülesannete lisandumist või muutumist põh- kirjanikud lugusid mitmele platvormile ja mitmes jendati sageli töötajate lahkumisega. Võimalik, et meediumis. Nad mainisid, et on pildistanud, kok- majanduskriisi ajal tekkinud ülesannete jaotus on ku puutunud multimeedialugudega ja kirjutanud toimetustes tänini püsinud. On raske hinnata, kui lugusid nii paberlehte kui ka veebi. Seejuures peeti suurel määral täitsid ajakirjanikud lepingus olevaid veebiväljaannet vähem prestiižseks kui paberlehte, ülesandeid, sest need olid ajakirjanike sõnul üldju- mis kattub Saltzise ja Dickinsoni33 uurimistulemus- hul piiritletud laialt või lepingu sisu ei teatudki. Nii tega. Nagu eespool nägime, on nii üldajakirjaniku- peab ajakirjanik põhimõtteliselt iga temale suuna- tööd, rollistressi kui ka üleüldist ülesannete rohkust tava ülesandega nõustuma, kuna ei tea, kust läheb seostatud läbipõlemisega. piir tema ja kellegi teise ülesande vahel. Sel juhul Aja jooksul lisandunud ülesannetena tunnetati aitaks konkreetne ametijuhend ülesande ja rolliga veebiplatvormitööd, vahel ka multimeedialugusid. seotud tööstressi vähendada. Lepingute umbmää- Seejuures märgiti veebiplatvormitööd lisandunud rasust võib pidada tööandja strateegiliseks käiguks, ülesandena isegi siis, kui see ei olnud lepingusse kuna esiteks nõuab lepingute muutmine lisatasu ja lisatud. Tulemused viitasid, et veebiplatvormitöö teiseks saab nii kõik vajalikud ülesanded toimetuse hakkas ajakirjanikele tasapisi lisanduma 10–16 aas- liikmete vahel ära jagada. tat tagasi, ent muutus eriti oluliseks ligemale viis Erinevus lepingus sätestatud ülesannete ja te- aasta tagasi. Kuni viieaastase staažiga ajakirjanikud geliku töö tajumisel kerkis esile nende ajakirjanike olid seda ülesannet kogu staaži jooksul täitnud, pi- puhul, kelle leping oli koostatud peamiselt veebi- kema staaži puhul märgiti ülesannet lisandununa. platvormi lugude tegemiseks, aga kes kirjutavad ka Tõenäoliselt on multimeedialoodki ajakirjanike paberväljaandesse. Selle olukorra võis põhjustada ülesanneteks saanud ligi viis aastat tagasi, sest just ajakirjanike väljatoodud asjaolu, et töölepingut alla viieaastase staažiga ajakirjanike jutust ilmnes, muudeti harva või olid muutused vaid formaalsed et multimeedialugusid on tehtud ajakirjanikutöö ega puudutanud ülesannete kirjeldust. algusest peale. Võib arvata, et peamiselt tulid need Uurimuses käsitleti ka tajutavaid lisaülesandeid ülesanded juurde just alla 30-aastastele ehk noortele — neid, mis ei ole lepingus ette nähtud. Enamasti ajakirjanikele, kes märkisid seda ülesannet lisan- tajuti lepinguväliste ülesannetena harvemini kui iga dununa eriti tihti. Seega saab järeldada, et veebi- päev täidetavaid ülesandeid. Mõni ajakirjanik aga ülesannete täitmine lisandus kõigile toimetuse aja- arvas, et lepingus on kõik tema tööülesanded kirjas. kirjanikele, aga multimeedialood just noorematele. Need ajakirjanikud ei teinud enamasti multimeedi- Samuti võib öelda, et multimeedialugude loomine alugusid ega olnud veebivalves — seega ei täitnud

32 H. Harro 1998. 33 K. Saltzis, R. Dickinson 2008. 34 K. Saltzis, R. Dickinson 2008, lk 224. Kairi Janson 131 neid ülesandeid, mida teised ajakirjanikud täitsid mendi alusel, mis võib olla üks motivaator. peaaegu iga päev. Väikese toimetuse puhul toodi eri Väärib märkimist, et preemiaid ja lisatasu said ülesannete täitmise põhjusena välja väikese maa- just reporterid, aga toimetajad enamasti mitte. Va- konnalehe eripära, mille puhul mõnikord peabki limis olnud toimetajad otsisid ajalehe küljele mater- täitma tavapärastele ülesannetele lisaks ka mõnda jali ja seega tegelesid palju teiste kirjutatud lugudega. muud, kuna inimesi napib. Lehe väljaandmisega Preemiaid ja honorari sai aga eelkõige lugude kir- kaasnevad ülesanded on ju sealgi üldiselt samad kui jutamise eest, mis moodustas vaid osa toimetajate suurtes lehtedes (erineb töö maht). põhitööst. Veidi üllatavalt kerkis esile ka sooline eri- Ajakirjanikud töötasid ka väljaspool klassikalist nevus palgas: valimis olnud meesajakirjanikud said üheksast poole kuueni kestvat tööaega. Nii nagu kõrgemat palka kui naisajakirjanikud. Sealjuures lepinguga ette määratud ülesandeid, ei osanud aja- nende ülesanded suuresti ei erinenud, teistsugune kirjanikud tihti oma tööaegagi määratleda. Mõnel oli vaid see, et mehed täitsid multimeedialugude juhul jäi mulje, et tegelikult olid nad endi jaoks juures mõnikord ka filmija ja monteerija rolli, ent tavapärase tööaja määratlenud, aga leidsid, et aja- naistest oli monteerinud vaid üks. Teadagi on palk kirjanikuameti loomuses on töötada ka väljaspool oluline motivaator ja põhjendamatu erinevus pal- seda aega. See võis mõneti tuleneda isiku ja ameti gas võib motivatsiooni vähendada. konfliktist: isikuna said ajakirjanikud aru, mis on Ülemuste suulist tunnustavat tagasisidet ei mär- tööväline aeg ja millised on lisaülesanded, aga aja- kinud tajutavate lepinguväliste või töövälisel ajal kirjaniku rollis olles käsitlesid neid sageli loomuli- täidetud ülesannete tasuna keegi. Võib olla, et seda kuna. Selline olukord võib viidata ka rollikonfliktile, tunnetatakse lihtsalt igapäevase suhtlemise osana mis on läbipõlemisega tihedalt seotud. ega osata eraldi esile tuua. Mitmel juhul nähtus, et ajakirjanikud tunnetasid oma vastutust toimetuse ees ja suur osa ülesan- Vanuse ja staažiga seonduvad netest täideti just seetõttu. Toimetust peeti mees- eripärad konnaks, kes töötab lehe õigeaegse valmimise ja toi- metusetöö üldise laabumise nimel. Ühine eesmärk Üldiselt oli noortel ja lühema staažiga ajakirjani- ja vastutus toimetuse ees pani ajakirjanikke sageli kel rohkem ja eri tüüpi ülesandeid kui vanematel täitma ülesandeid ka siis, kui neid tajuti tööajavä- ja pikema staažiga ajakirjanikel. Näiteks mainisid listena või kui need ei olnud osa nende igapäevasest noored enam oma igapäevase ülesandena veebi- toimetusetööst, ja see on omane meeskonnatööle.35 platvormi täitmist. Peale selle tegi rohkem noori Ilmnes, et ajakirjanikutööd ei tehta ainult raha ajakirjanikke multimeedialugusid, olles sealjuures pärast. Ajakirjanike sõnul oli ülesannete lepingus- tihemini ka filmijad ja monteerijad, samas kui va- se lisandudes palka juurde tulnud vähe. Enamik nemad polnud sageli multimeedialugudega kok- ajakirjanikke ei pidanud palku piisavaks, aga siiski ku puutunudki. See käib kokku varasemate uuri- täideti ülesandeid, mida tunnetati lepingu- ja/või mistulemustega noorte ajakirjanike töö suurema tööajavälistena. Võimalik, et ajakirjanike jaoks on mitmekesisuse kohta.37 Rollistress ja sellest tulev töö iseloom piisav motivaator. Nagu Nikkolo oma läbipõlemine ohustab seega eriti noori, kelle jaoks magistritöös välja tõi, väärtustavad maakonnaleh- rolli määratlemine võib mitmekülgsete ülesannete tede ajakirjanikud tööd ennast.36 Lisaülesannete ja tõttu keeruline olla. Uurimistulemus kinnitab vara- töövälisel ajal töötamise eest anti sageli kompen- semaid tulemusi38 noorte suurema läbipõlemisohu satsiooni või preemiat, mis võis olla nii materiaalne kohta ka Eesti maakonnalehtede ajakirjanike puhul. kui ka mittemateriaalne ja mida võib pidada üheks Vaid vanemad, eriti aga üle kuueaastase staažiga nende ülesannete täitmise põhjuseks. Sealjuures ajakirjanikud tegid juttu valdkondadest või mõn- käis ajakirjanike tunnustamine kohati võistlusmo- da toimetuse osakonda kuulumisest. Võimalik, et vähesema staažiga ajakirjanikele ei olegi määratud 35 Vt Aino Siimon, Maaja Vadi. Meeskond kui organisatsioonikultuuri kindlaid valdkondi, mida katta, ja väljaanded on mõjutegur. — Aino Siimon, Maaja Vadi. (Toim) Organisatsioon ja or- ganisatsioonikultuur. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999, lk 209. 37 K. Saltzis, R. Dickinson 2008, lk 220; E. Huang et al. 2006, lk 228. 36 M. Nikkolo 2010, lk 63. 38 B. B. Cook, S. R. Banks 1993, lk 114; P. Puuraid 2014, lk 84. 132 Maakonnalehtede ajakirjanike tunnetatavad tööülesanded

alustanud liikumist laiema spetsialiseerituse poole. gusid ega olnud enamasti veebivalves. Noortel aja- Laiema spetsialiseerituse puhul peab aega jagama kirjanikel võivad just sellised ülesanded seostuda rohkemate teemade vahel, mistõttu jõutakse ühele töövälise ajaga. Samas võib see olukord viidata teemale vähem keskenduda. Pikema staažiga aja- suuremale töö ja isikliku elu konfliktile: tajuti, et kirjanikud olid aja jooksul kajastanud erinevaid töösse panustati rohkem, kui on või peaks olema valdkondi ja see oli neile vaheldust pakkunud. Nii ette nähtud.43 võib erisuguste ülesannete täitmine ka noortele aja- Ilmnes, et võrreldes lühema staažiga ajakirjani- kirjanikele vaheldust pakkuda ja neid innustada.39 kega oli pikema staažiga ajakirjanike seas rohkem Paarist intervjuust tuli aga välja, et noored täida- neid, kes said kõrgemat palka. Need ajakirjanikud vad ka selliseid ülesandeid, mida tegelikult ei soovi. erinesid mõneti teistest sama staažiga ajakirjani- Tööga rahulolematus on seotud läbipõlemisega,40 kest, kuna tegelesid ka veebilugude kirjutamisega mistõttu võib eeldada, et neil noortel ajakirjanikel ja olid teinud multimeedialugusid. Samas kirjeldas on suurem läbipõlemiseoht. suurem osa nooremaid ja vähesema staažiga ajakir- Võib-olla tunnevad noored, et peavad oma janikke veebiplatvormi tööd igapäevasena, multi- koha toimetuses veel sisse töötama, ei soovi üle- meedialugusid tehti rohkem ning lugude tegemisel mustega vaielda ja tahavad heas valguses pais- täideti erinevaid ülesandeid. Niisiis olid noored ja ta. Vanematel, pikema staažiga ajakirjanikel on lühema staažiga ajakirjanikud tööülesannete osas kindlad ülesanded aga juba kinnistunud ja nad vanematest enamjaolt mitmekülgsemad, aga said ei tunne sundi võtta senistest tunduvalt erine- neist vähem palka. Sealjuures olid noored ajakir- vaid ülesandeid. Mitmest intervjuust nähtuski, et janikud oma väiksema palgaga rohkem rahul kui vanemad ajakirjanikud peavad nt multimeedialu- vanemad enda palgaga. Siin võib palk olla staatuse gudega seonduvaid ülesandeid noorte alaks ega määratleja44 — noored ajakirjanikud peavad oma tunne ise vajadust nendega tegeleda ja vastavat positsiooni toimetuses teistest madalamaks ega tehnikat kasutama õppida. See kinnitab Saltzise nõua seetõttu kõrgemat palka. ja Dickinsoni41 seisukohta, et pikema toimetuses- Asjaolu, et noored on mitmekülgsemad ja samas taažiga ajakirjanikud ei soovi muutuda ega neid rahul väiksema palgaga kui vanemad ajakirjani- oskusi omandada. kud, võib tööandjale tunduda hea valik. Seega ei Tuli välja, et vanemad ja pikema staažiga aja- ole välistatud, et vanemate ajakirjanike asemel ha- kirjanikud ei määratlenud oma tööaega sageli nii kataksegi üha enam ja enam eelistama nooremat ja selgelt piiritletuna kui noored ja lühema staažiga mitmeoskuslikumat, samas rahaliselt vähenõudli- ajakirjanikud. Osalt võib see viidata tööle pühen- kumat töötajaskonda. Noortele endile aga võivad dumisele.42 Samas aga ei täitnud nad nii tihti üles- paljud ülesanded mõjuda stressorina ja põhjustada andeid, mis jääksid klassikalisest leheajakirjaniku läbipõlemist. tööst kaugemale, s.t tegid vähem multimeedialu-

39 S. Mukherjee, S. K. Basu 2005, lk-d 125–126; Wilmar B. Schaufeli, Ar- nold B. Bakker. Job Demands, Job Resources, and their Relationship with Burnout and Engagement: A Multi-Sample Study. — Journal of Organizational Behavior, 2004, Vol. 25, nr 3, lk 295 40 C. Maslach, V. Florian 1988. 41 K. Saltzis, R. Dickinson 2008. 42 Vt Michael S. Christian, Adela S. Garza, Jerel S. Slaughter. Work En- gagement: A Quantitative Review and Test of its Relations with Task 43 Vt Jonathon Halbesleben, Jaron Harvey, Mark Bolino. Too Engaged? and Contextual Performance. — Personnel Psychology, 2011, Vol. 64. A Conservation of Resources View of the Relationship Between Work nr 1, lk 120; Arnold Bakker, Evangelia Demerouti, Willem Verbeke. Engagement and Work Interference with Family. — Journal of Applied Using The Job Demands-Resources Model to Predict Burnout and Per- Psychology, 2009, Vol. 94, nr 6, lk 1463. formance. — Human Resource Management, 2004, Vol. 43, nr 1, lk 96. 44 S. Mukherjee, S. K. Basu 2005, lk 125. 133 Kommunikatsiooni- vahendite valiku mõju erineva kogemustasemega

ajakirjanike ajakasutusele Heleri All

Sissejuhatus seitse aastat hiljem näitas, et äsja ülikooli lõpeta- nud noortest ajakirjanikest on oma tööga rahul vaid Palju noori ajakirjanikke minu tutvusringkonnas 42%. Karjäärivalikut kahetseb 27% küsitletutest.2 on öelnud, et ei taha reporteritööd enam teha ja oo- 2017. aastal portaali Careercast poolt USA-s tehtud tavad aega, mil toimetusest minema saaksid — kes uuring näitas, et ajalehe reporteri amet on kõige reisima, kes muu töö peale, nt kommunikatsioo- stressirikkamate ametite edetabelis kuuendal ko- nivaldkonda. Enamik neist on toimetuses tööta- hal3. nud alla viie aasta. Põhjustena nimetatakse pikki Maailmas on palju uuritud noorte reporterite tööpäevi, tohutut pinget ja stressirohkust, mis kõik läbipõlemise põhjuseid ning on selgunud, et üks võivad omakorda viia läbipõlemiseni ja ajakirjan- neist on noorte ajakirjanike halb ajaplaneerimis- dusest lahkumiseni. oskus. Eestis suuri uuringuid ei ole tehtud, küll Ajakirjanikutöö on kahtlemata pingeline ning aga on mõnes üliõpilastöös uuritud ajakirjanike suurem osa stressifaktoreist ei sõltu ajakirjanikust tööga rahulolematuse põhjuseid ja läbipõlemise endast. Siiski võib mõnd stressi tekitavat faktorit taset. ehk stressorit, nt ületundide tegemist ning sellega Oma bakalaureusetöö esimeses osas annan seonduvat töö- ja pereelu konflikti ka ajakirjanik ülevaate seni tehtud uuringutest ja empiirilistest ise vähemalt leevendada. Kui ajakirjanik on oma aja lähtekohtadest ning toon välja autorid, kelle seisu- peremees, oskab aega juhtida ja suudab tööülesan- kohtadest oma uuringut tehes lähtusin. Töö teises ded tööaja sisse ära mahutada, on ilmselt ka tööga pooles esitan uuringu tulemused ning seon need kaasnev stress väiksem. varem käsitletud teooriaga. Loodan, et minu töö Kuigi enamik ajakirjanikke on oma ameti üle käigus saadud teadmised võiksid tulevikus natu- uhked, näitas USA-s tehtud küsitlus, et värskelt üli- kenegi aidata vähendada noorte ajakirjanike stressi kooli lõpetanud ajakirjanikest loodab valdkonnas ja läbipõlemist. pensionini töötada vaid 20%.1 Samalaadne uuring

Artikli aluseks on 2017. a juunis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kaitstud bakalaureusetöö (juh Signe Ivask). Vt http://hdl. 2 Vt Lee B. Becker, Tudor Vlad, Joel D. McLean. 2013 Annual Survey handle.net/10062/56662. of Journalism & Mass Communication Graduates. Grady College of 1Vt Lee B. Becker, Tudor Vlad, Joel D. McLean. 2006 Annual Survey of Journalism & Mass Communication, University of Georgia, Athens Journalism & Mass Communication Graduates. Grady College of Jour- GA, 2014. http://www.grady.uga.edu/annualsurveys/Graduate_Sur- nalism & Mass Communication, University of Georgia, Athens GA, 2007. vey/Graduate_2013/Grad_Report_2013_Combined.pdf. http://www.grady.uga.edu/annualsurveys/Graduate_Survey/Gradua- 3 http://www.careercast.com/jobs-rated/most-stressful-jobs- te_2006/grdrpt2006_merged_full_v6_Color.pdf 2017?page=5. 134 Kommunikatsioonivahendite valiku mõju erineva kogemustasemega ...

Meetod ja valim tustele privaatsust, olen bakalaureusetöös ja vaat- luspäevikutes pidanud välja jätma mõned detailid, Selleks et uurida, kuidas ajakirjanike tööpraktikad mis lubaksid toimetuse kergesti ära tunda. erinevad, kasutasin vaatluse meetodit. Pilootuu- Kahe vaatluse peale kokku kuulus valimisse 13 ringuna viisin bakalaureusetööle eelnenud semi- ajakirjanikku: kümme naist ja kolm meest, kesk- naritöös läbi mittesekkuva vaatluse, täiendavaks mine vanus 28 eluaastat. Enamik neist oli tööta- andmekogumiseks korraldasin bakalaureusetöö nud selles konkreetses toimetuses kaks-kolm aastat. tarbeks ka osalusvaatluse. Üks vaatlusalune oli toimetusse tööle asunud samal Toimetustega sõlmitud kokkuleppe kohaselt nädalal, kui toimus vaatlus. Noorte hulka lugesin olen jätnud töös vaadeldavad toimetused anonüüm- viis või vähem aastat toimetuses töötanud inimesed, seks. Mõlema vaatluse läbiviimiseks valisin uudis- vanemate hulka kauem töötanud ajakirjanikud. tetoimetused. Just uudistetoimetusi otsustasin vaadelda seetõttu, et seal tundub pinge olevat suur ja Tulemused ajasurve mõjub nii noorematele kui ka vanematele ajakirjanikele. Näiteks uurivas toimetuses antakse Üldine õhkkond toimetustes ajakirjanikele tavaliselt rohkem aega lugudega tegelda kui uudistetoimetuses. Mõlema toimetuse ruumid on üsna suured. Üldiselt Andmeid kogusin välimärkmete ja uurimis- töötatakse vaikuses. Toimetuse ühisvestlus opera- päeviku kujul. Istusin koos ajakirjanikega toime- tiivsete küsimuste lahendamiseks toimus Skype’i tuse laua taga ning talletasin oma märkmetesse vahendusel ja kõva häälega toimetuses ei räägitud. kõik, mis päeva jooksul juhtus. Märkisin minuti Kui hommikul suheldi veidigi omavahel ka valjus- täpsusega üles, mida ajakirjanikud toimetuses te- ti, siis pärastlõunal oli kuulda ainult hingamist ja gid, sealhulgas suhtluse allikatega, pausid tööko- kaugeid telefonihelinaid. Reporterid ei suhelnud hal ning toimetaja ja kolleegidega suhtlemise. Nii omavahel häälekalt, ja kui nad seda tegidki, siis palju kui võimalik kirjutasin üles ka seda, mida enamasti oma lauanaabriga. Samas ei kardetud ajakirjanikud oma arvutites tegid — kas saadeti üksteiselt abi paluda. e-kirju või oldi Facebookis. Kõikide ajakirjanike Vahel astusid toimetusse ka fotograafid või kül- arvutiekraane ma kogu vaatlusperioodi jooksul jendajad, kuid peamiselt siis, kui neil oli vaja re- muidugi ei näinud. Samuti tegin vaatluspäevi- porteri käest midagi küsida või täpsustada. Üldine kusse märkmeid toimetuse ruumi kohta ja panin õhkkond oli sõbralik ning vaatluse ajal toimetuses kirja kõik sellised asjad, mis esmapilgul võisid ebameeldivaid intsidente ei juhtunud. näida tähtsusetud (nt šokolaadi söömine toimetuses, küünte viilimine). Toimetused vaatluspäeva- Allikatega suhtlemine de ajal end minu kohalolekust segada ei lasknud. Õhkkond oli sõbralik ja mind võeti üsna kiiresti Töötelefoni kasutasid vähesed; kui seda tehtigi, omaks. Saadi aru, et teen uurimistööd ja vaat- räägiti vaikselt, peaaegu et sosinal. Teise vaatluse lejana vaadeldavatega suhtlusesse ei lasku. Juttu ajal panin tähele vaid ühte ajakirjanikku, kes rää- minuga ei tehtud, kuigi vahetevahel visati vaatluse kis telefoniga oma töölaua taga ja isegi valjuhääl- teemal nalja. selt. Ülejäänud reporterid eelistasid kõnesid teha Pärast vaatlust kasutasin andmete analüüsimi- oma isiklikult mobiiltelefonilt. Numbrid kirjutati seks tavapärast kvalitatiivset sisuanalüüsi. Mõned märkmepaberile või märkmikusse üles ja siis min- esialgsed peamiselt stressoritega seotud koodid di helistamisruumi helistama. Kui helistamisruum tuletasin erialasest kirjandusest, kommunikatsioo- oli parasjagu kinni, ootasid noored ajakirjanikud, nivahendite kasutamisega seotud tekstiosad kodee- kuni see vabaneb, mitte ei helistanud töölaua ta- risin avatult. Lugesin vaatlusmärkmed mitu korda gant. läbi ja selle põhjal lõin koodid, märkimaks, milli- Tuli ette ka olukordi, kus ajakirjanikud ei jõud- seid kommunikatsioonivahendeid kasutati. Kuna nud helistamisruumi vabanemist ära oodata. Siis lubasin vaatluste tegemisel vaadeldavatele toime- tehti allikatele kõne kas koridorist või toimetuse Heleri All 135 ruumis ringi kõndides. Oma töölaua taha pigem käest veel väga palju abi ei küsita, igaüks tegeleb siiski jääda ei soovitud. oma asjadega. Näide välimärkmetest: 3. Pärastlõunane periood (15–18). Toimetus muutub jälle elavamaks, räägitakse, visatakse nalja. N8 (noor ajakirjanik): 10.36 vaatab telefoni, 10.39 Toimetaja käib ringi ja küsib, kas kellelgi on abi lahkub ruumist. 10.40 tuleb tagasi, aga kohe lah- vaja. Kõige närvilisem aeg. Töölaua ja helistamis- kub jälle helistama. 10.42 tagasi, ei saanud ini- ruumide vahel jooksmine on kõige sagedam. Kui mest kätte. 11.00 läheb uuesti helistama, 11.11 hommikul väljasaadetud e-kirjadele pole seni tagasi. vastatud, hakatakse helistama, muututakse när- vilisemaks. Transkribeeritakse hommikul tehtud Toimetuse ruumi tuldi tagasi tavaliselt siis, kui intervjuusid, üritatakse lugu kokku panna. Kõige kõne oli juba lõpetatud, aga mõnel korral naasis intensiivsem kirjutamise, transkribeerimise aeg. ajakirjanik oma töölaua juurde ka siis, kui oli pa- Kohvil nii palju enam ei käida, kuid pause tehakse rasjagu kõnet lõpetamas, tänas allikat ning tema- küll. ga hüvasti jättis. Kui allikas tagasi helistas, tõusid 4. Õhtune periood (18–21). Rahulik, kokkuvõtete noored ajakirjanikud tihti kohe püsti ja võtsid kõne tegemise aeg. Valmistutakse järgmiseks päevaks. vastu alles siis, kui olid peaaegu juba toimetusest Õhtuseks perioodiks on lood suures osas valmis välja jõudnud. saanud, tegeldakse pealkirjade, fotode ja küljen- Väga palju suheldi allikatega ka e-kirja teel, üldi- dusega. Paljud ajakirjanikud on juba toimetusest selt just nii, et kõigepealt helistati, ja juhul kui alli- lahkunud, õhkkond on jälle pingevabam, visatak- kas palus ajakirjanikul küsimused e-kirja teel saata, se nalja. Toimetusse jäänud ajakirjanikud toime- tuldi ta soovile vastu. Tihti oli ka seda, et küsimused tavad ja parandavad oma lugusid või valmistavad saadeti e-kirjaga, varem ette helistamata, ja jäädi ette järgmist päeva. Kui lahkub toimetaja, jääb siis vastuseid ootama. Nii toimisid eriti just noored toimetuseruum eriti vaikseks. Omavahel enam ajakirjanikud. Nemad eelistasid saata pigem e-kirju väga ei suhelda. kui helistada, see aga pani ajasurve pärastlõunasele Noored reporterid käisid tihti oma töökohalt ära. perioodile ja tekitas stressi. Oma töölaua taga ei suudetud kaua paigal istuda — Näost näkku kohtuti allikatega vähe. Toimetu- keskmiselt 20 minutit korraga, seejärel kas sirutati sest väljas käisid intervjuud tegemas eelkõige koge- end, mindi kohvi või teed tegema või käidi lihtsalt nud ajakirjanikud. Allikas kutsuti toimetusse ühel toimetusest väljas. korral. Näide välimärkmetest:

Töörütm ja ajakasutus N3 (noor ajakirjanik): 11.09 läheb teed tegema, 11.15 tagasi,11.26 sööb kommi, 11.28 arutab kol- Vaadeldud ajakirjanike tööpäeva võiks üldiselt jaga- leegiga päevauudiseid. Vahepeal kirjutab. 11.39 da neljaks osaks. läheb ruumist välja, 11.52 tuleb tagasi. 1. Hommikune periood (kell 9–12). Päeva kõige rahulikum aeg. Visatakse nalja ja kellelgi ei ole Mitu korda tõusti töökohalt, et lugeda värskeid kiiret. Kogenumad ajakirjanikud teevad esime- ajalehti. Mõned ajakirjanikud tegid suitsupause. sed kõned, noored saadavad pigem e-kirju. Suu- Kohvi ja teed tehti palju, pooltel vaadeldud ajakirja- res osas kulutatakse aega ajalehtede lugemiseks nikest oli kogu tööpäeva jooksul täidetud tass laual. ja kohvi tegemiseks. Paljudel lõpeb see periood Söömas käidi vähem. Mõni ajakirjanik ei läinudki lõunapausiga. päeva jooksul lõunale, kuid lahkus selle võrra va- 2. Lõunane periood (12–15). Mitte veel väga när- rem. viline aeg. Toimetusse on juba siginenud vaikus. Kuigi kõigil toimetuses viibivatel ajakirjanikel Kirjutatakse süvenenumalt, telefonikõnede tege- oli ühe ja sama pikkusega tööpäev, lõpetasid mõned mine on muutunud sagedamaks. Oodatakse vas- oma tööpäeva alati varem ja teised jäid toimetusse tuseid hommikul saadetud e-kirjadele. Toimetaja kauemaks. Noored ajakirjanikud suhtlesid lisaks 136 Kommunikatsioonivahendite valiku mõju erineva kogemustasemega ... uudiste lugemise pausidele tihti ka Facebookis oma ajakirjanike jaoks oli e-kirjadele vastuste ootamine lähedaste ja sõpradega, aga mitte allikatega. (ja kui neid ei saadud, helistati tihti lõpuks ikkagi) Hommikul võeti töötamist alati rahulikumalt arvatavasti stressi tekitav faktor. Siit johtub, et valik, ja lükati asju edasi, pärastlõunad muutusid selle kuidas allikaga kommunikeerida, on ajakasutuse võrra närvilisemaks. Toimetuses vähem töötanud juures väga suure tähtsusega. ajakirjanikud olid hommikul enamasti varem kohal ja lahkusid õhtul hiljem. Võrreldes vanemate Järeldused ajakirjanikega oli noorte tööpäev väga katkendlik. Isegi kui vanemad ajakirjanikud tegelesid korraga Uuringu tulemustest selgub, et noorte ajakirjani- mitme looga ja noortel oli käsil ainult üks lugu, ke tööpäev on väga killustunud. Pidevalt käiakse jõudsid vanemad ikkagi oma tööpäevaga varem oma töökohalt ära, tehakse kohvi- ja teepause. Ka lõpule, sest ei käinud oma töökohalt päeva jooksul allikatega suhtlemiseks ei jääda oma kohale. Merili nii palju ära. Nikkolo4 leidis oma magistritöös, et üks stressi teki- Aega kulus ka sellele, et helistamise asemel ooda- tavatest faktoritest on töökeskkond. Noorte ajakir- ti vastuseid e-kirjadele. Aega kulutati sellelegi, et oo- janike soovi pidevalt oma töökohalt lahkuda võib data, millal helistamisruum vabaneb, selle asemel et seostada sellega, et töölaud ja keskkond tekitavad helistada toimetuse ruumist oma töötelefonilt. neis stressi ja vähendavad töömotivatsiooni. Aga Mõnel ajakirjanikul oli kombeks koos oma süle- võibolla saab seda vaadelda ka stressi ennetava tege- arvutiga töölaua juurest ära minna. Kaasa võeti ka vusena, ressursside kogumisena, mida stressirikkas kõrvaklapid, mis lubas oletada, et mindi toimetu- olukorras hiljem vaja läheb.5 sest välja oma intervjuusid transkribeerima. Ometi muudab selline käitumine päeva väga killustatuks, tekitab lisapingeid ja mõjub omakor- Stressitekitajad da ajaplaneerimisele. Kui noor ajakirjanik tükitab päeva pidevalt väikeste pausidega ja töökohalt ära- Vaatlusmärkmetest selgub, et noorte ajakirjanike käimisega, muudab see päeva pikemaks ja lisab sur- vähene aja planeerimise oskus võib neile päeva vet pärastlõunasele perioodile, kuhu kuhjuvad kõik jooksul tuua kaasa korraga väga palju stressi. Tihti ülesanded. Sel pingelisel perioodil tehakse pause käiakse töölaua tagant ära, palju on ootamist ja när- vähem ja töötatakse suure surve all. vitsemist. Toimetuse töötelefonilt ei helistata, seda Vanemad ajakirjanikud on enesekindlamad, eelistatakse teha oma mobiiltelefonilt helistamis- oma töökohaga harjunud ja tunnevad end seal mu- ruumis. gavalt. Seetõttu istusid nad suurema osa päevast ka Pärastlõunasele, kõige närvilisemale perioodile oma töökohal, kirjutasid ja helistasid sealt ning lah- kuhjub väga suur osa loo kirjutamise tähtsatest mo- kusid oma töölaua tagant märgatavalt harvem kui mentidest. Ühtaegu tehakse intervjuusid, transkri- noored kolleegid. beeritakse, kirjutatakse ja toimetatakse. Samal ajal Vaadeldud toimetuste ajakirjanikud ei pidanud tuleb otsida ka fotosid, tegelda küljenduse ja vaja- küll väga palju tegelema teistesse meediumidesse dusel infograafikaga. Tuli ette ka olukordi, kus just sisu tootmisega, kuid sellegipoolest tulid selgelt sel perioodil palus toimetaja ajakirjanikul mõnele välja erinevused noorte ja vanemate ajakirjanike päeva jooksul tekkinud teemale kiire kommentaar töörutiinis. Tuleb tõdeda, et kui toimetajal oli vaja võtta. Selleks pöördus toimetaja alati just noorte mõnd kiiret kommentaari, siis pöördus ta noorte ajakirjanike poole. ajakirjanike poole ja vanematel pigem lasti rahu- Toetav toimetamine on üks faktor, mis stressi likult oma lugudega tegeleda. Olgugi et enamasti tekkimist pärsib. Toimetaja/uudistejuht on ajakirja- hõlmasid need ülesanded ühe kiire kõne tegemist, nike jaoks pidevalt saadaval — proovib ise abistada tähendas ka see, et ajakirjanik pidi ikkagi enne kõ- ja vastab ajakirjanike küsimustele. Ta motiveerib 4 Merili Nikkolo. Ajakirjanike töörahulolu kujundavad tegurid. Magistri- ajakirjanikke töötama ja innustab neid tagant. töö. Tartu Ülikool, Ettevõttemajanduse instituut, 2010. Kogenumad ajakirjanikud helistasid rohkem ja 5 Vt Marla Buchanan, Patrice Keats. Coping with traumatic stress in journalism: A critical ethnographic study. — International Journal of saatsid e-kirju vähem kui noored. Kogenematumate Psychology, 2011, Vol. 46, nr 2, lk-d 127–135. Heleri All 137 net end teemaga kurssi viima. Selliste ülesannete dada (nt naljaga öeldut tõsiselt võtta) ja nii tekitada täitmise aeg langes tihti pärastlõunasele perioodile, endale hiljem lisastressi, kui artiklis avaldatu tõele- mis on kõige kiirem aeg noore ajakirjaniku päevas. vastavus võib osutuda küsitavaks. Vaatlustulemustest selgub ka see, et noorte ajakirjanike tööpäev kestis kauem kui vanemate oma. Kokkuvõte Üks suuremaid erinevusi noorte ja kogenuma- te ajakirjanike töö vahel on allikatega suhtlemise Bakalaureusetöö peamine eesmärk oli välja selgi- viisi valikus. Kui kogenumad ajakirjanikud eelista- tada, mille poolest erineb noorte ajakirjanike iga- vad allikatele pigem helistada ja seda oma töölaua päevane allikatega suhtlemise praktika kogenud tagant lahkumata, siis nooremad suhtlevad pigem töötajate omast. Samuti oli eesmärk uurida, kuidas e-kirja teel. mõjutavad ajakirjanike kommunikatsioonivahen- Kui allikas palub noorel ajakirjanikul saata kü- dite valikud stressi tekkimist. simused e-kirja teel, siis nõustub viimane üsnagi Peamine leid oli, et noored ajakirjanikud valivad lihtsalt. Kogenenumad ajakirjanikud aga survesta- allikatega suhtlemiseks tihti kommunikatsioonivii- vad allikat pigem telefonis vastama ja hoiavad nii si, mis muudab nende ajaplaneerimise keerulise- aega kokku. Noored ajakirjanikud peavad ootama maks. See omakorda võib mõjuda stressifaktorina e-kirja teel vastuste saamist, mis raiskab aega ja ja sillutada teed läbipõlemisele. tekitab stressi. Pealegi ei saa nad ette teada, millal Varasemate uuringutega tutvudes selgus, et lä- vastused saabuvad, ja seega kaotavad rolli oma aja bipõlemist soodustavaid faktoreid on ajakirjaniku- peremehena, mis on jällegi pingeallikas.6 töös väga palju. Mõned neist käivad selle ametiga Vaatluspäevadel saabusid e-kirja teel luba- paratamatult kaasas ja ajakirjanikud võtavad neid tud vastused tihti alles kella 15–16 ajal ja sedagi kui vältimatuid stressitekitajaid. Ilmnes, et suure- sageli alles siis, kui ajakirjanik oli teinud allikale mas läbipõlemisohus on just need noored ajakirja- meeldetuletava kõne. Nii sai noor ajakirjanik loo nikud, kes fragmenteerivad oma tööpäeva: kasuta- kirjutamise juurde asuda alles siis, kui vanemad vad allikatega suhtlemisel asünkroonset kommuni- olid tööpäeva juba lõpetamas. See aga venitas nen- katsiooniviisi ehk e-kirja, lahkuvad tihti töökohalt de tööpäeva pikemaks ja sundis neid toimetusse ning teevad sageli sotsiaalmeedia kasutamise ja jääma ka siis, kui kõik teised olid juba lahkunud. kohvipause. Aga üks peamisi noorte ajakirjanike Pikad tööpäevad võivad soodustada töö ja eraelu stressi ja läbipõlemise põhjusi tuleneb ikkagi valest konflikti tekkimist, mis on aga omakorda üks allikaga suhtlemise viisi valikust, mis omakorda stressi allikatest.7 võib olla tingitud noorte ajakirjanike hirmust saada Lisaks saab allikas e-kirja teel küsimustele vas- kritiseeritud. tates oma vastuseid lihvida, ja kui vastus hakkab Edasisi uuringusuundi on palju. Näiteks tasuks küsimusest kõrvale kalduma, ei saa ajakirjanik uurida sedagi, kuidas mõjutab stressi tekkimist toi- allikat esitatud küsimuse juurde tagasi juhtida või metuse sisekliima. Kas see, kui toimetaja ja teiste täpsustavaid küsimusi lisada. Nii annab ajakirjanik kolleegidega saadakse hästi läbi, visatakse omavahel initsiatiivi allika kätte ega oma täit kontrolli selle nalja, nagu kogenumad ajakirjanikud minu vaat- info üle, mida allikas talle saadab. lustulemuste näitel tegid, ja julgetakse abi küsida, E-kirja teel vastates ei näe ajakirjanik ka allika tekitab vähem stressi kui see, kui igaüks töötab reaktsiooni küsimustele, mistõttu on tal raske ot- omaette ja toimetajaga suheldakse ainult töistel sustada, kas allikas ikka räägib täit tõtt, ja see võib eesmärkidel? Ka seda teemat võiks teaduslikult kä- omakorda mõjutada ajakirjandusliku sisu kvaliteeti. sitleda ja lähemalt uurida. Ajakirjanik võib allika vastuseid ka valesti tõlgen-

6 Steve M. Jex, Tina C. Elacqua. Time management as a moderator of relations between stressor and employee strain. — Work & Stress, 1999, Vol. 13, nr 2, lk-d 182–191. 7 Jasmine B. MacDonald, Anthony J. Saliba, Gene Hodgins, Lind A. Ovington. Burnout in journalists: A systematic literature review. — Burnout Research, 2016, Vol. 3, nr 2, lk-d 34–44. AJALUGU Greete Palmiste 139

AJALUGU 140 Hakatus enne päris algust

Juhan Peegel

Järgnev kirjutis on ilmunud Juhan Peegli raamatus gunemistel, vaid teatamisele tulid need, mis vahe- „Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi“ (Eesti tult rahvast puudutasid. Osa neist oli juba ülalpool Raamat, 1991). Selle taasavaldamisega jätkame eel- maakeelde pandud, aga küllalt paljudel puhkudel mises aastaraamatus alanud eestikeelse ajakirjan- tuli kirikhärradel ise nende tõlkimise kallal pusida. duse 250. aastapäeva tähistamist. See oli kaunikesti tülikas töö esiteks seepärast, et [---] paljude pastorite eesti keel oli kange ja rahvakauge Esimese paberile trükitud ajalehe loomise au kuu- ja, teiseks, eestikeelne kantseleistiil ja õigustermi- luvat hiinlastele. See ajaleht olevat hakanud il- noloogia olid ju alles päris algust saamas. Iga pas- muma juba 725. aasta paiku. Muidugi oli see veel tor pani siin saksakeelset originaali ümber üsnagi tahveltrükk, s.o tekst oli tervikuna puusse lõigatud. omanuhti. Plakatid kuuluvad seega eestikeelse il- Euroopas ei toonud trükikunsti leiutamine kohe maliku trükisõna algusse ja nende omalaadsel stiilil kaasa ajakirjanduse teket: raamat oli siin loomuli- võis olla mõju ka hilisematele perioodidele, eeskätt kult ees. Veel XVI s. lõpuni kasutati käsitsi paljun- ametlikumat laadi informatsioonile. Vanim säili- datud teadetelehti ja alles järgmise sajandi alguses nud saksakeelne plakat on väljastatud 1638. aastal, hakkavad Lääne-Euroopas ilmuma esimesed aja- vanimad eestikeelsed plakatid pärinevad XVII s. lehed (1609 Saksamaal, 1618 Madalmaades, 1622 teisest poolest. Kindlasti on neid kaduma läinud Inglismaal, 1631 Prantsusmaal, 1644 Rootsis, 1661 ja — nagu öeldud — enamik neist tõlgiti kohapeal. Poolas, 1690 Põhja-Ameerikas, 1700 Iirimaal, 1703 Ajaloolasele on need huvitavaks allikaks talurah- Venemaal jne). Sajandi teisest poolest ilmuvad juba va olukorra, meeleolude jms kohta. Korduvalt on esimesed päevalehed (1660 Saksamaal, 1702 Inglis- plakateis manitsusi sõnakuulelikkusele, hoiatatak- maal, 1777 Prantsusmaal). Esimesed ajakirjad loo- se vastuhakkude ja kargumineku eest jne. Huvitav di 1665. a Prantsus- ja Inglismaal, 1670 Saksamaal. on nende trükiste keel, millest mõned näited: Am- Eestimaal on 1991. aastal teinegi juubel: sada aastat mete Murre perast ‘ametikohustuste tõttu’ (1665); tagasi hakkas ilmuma esimese eesti päevalehena avva Ramat ‘avalik kiri’; se Nuchtlus peab nende Postimees Tartus. pähle keima ‘neid peab karistatama’; neist Wörkö- Esimene Baltimaade ajaleht — muidugi saksa- perist ‘ülesostjate poolt’ (1695); ihho polest kahjo keelne — ilmus a-il 1675–1678 Tallinnas (Ordinari teeb ‘kehavigastusi tekitab’ (1697); errahaukutada Freytags (hiljem Donnerstags) Post-Zeitung). Oma- ‘ära meelitada’; Waino pakkumisse ‘sõjakuulutami- keelsete ajalehtede-ajakirjadega läks meil ja lähe- se’ (1700); peab ilma armota lüllä (=võllasse) ülles mail naabreil veel aega: esimene eestikeelne ajakiri pohdus sama (1707). ilmus 1766–1767, ajaleht aga 1806. Lätlased said Üldiselt on varasemad eestikeelsed plakatid omakeelse ajalehe 1797, soomlased 1776. üsna raskepärases sõnastuses, nõnda et nendest Tegelikult oli aga asi nõnda, et trükitud infor- arusaamine oli omal ajal kindlasti vaevaline, eriti matsiooni sai maamees ammu enne omakeelsete kui neid veel tölbilt ette loeti. Leidub aga ka näiteid ajalehtede ja ajakirjade tekkimist. Ametlikud kä- suhteliselt korralikust väljendusest. Nõnda kutsub sud-keelud ja korraldused tulid kubermanguva- Eestimaa kindralkuberner Axel Julius de la Gardie litsusest, kõrgematest kohtuinstantsidest või kiri- plakat 1702. aastast marodööridest talupoegi kõi- kuvõimudelt pastoraadi kaudu. Neid dokumente ge valjema nuhtluse ähvardusel korrale: „Seperrast kutsuti plakatiteks, patentideks, publikaatideks või mainitzeme Kunningast sadut Wallitzeja-Ammeti relatsioonideks. Mõistagi ei kuulunud need kõik polest/ igga ühhe/ sest kurjast Nouust kangest er- ettelugemisele kirikukantslist või muudel rahvako- ra; et Wainlase Päletullemisse ajal (mis Jummal Juhan Peegel 141

Armust keelgo) ei üxki julgeko ei wehhemba Lii- postijaamast kihelkonda adresseeritud kirjad ja ga echk wägist-Tööd mu Innimeste echk Moisade ajalehed, mille tellijad siis — eeskätt pühapäeviti wasto/ ku üxpeines Wainlase wasto/ Pölletamisse/ pärast jutlust — pastoraadist kätte said. Kuid see Wargusse/ Wötmisse/ Risomisse lebbi/ echk teisel postiinstants ei olnud tihtipeale neutraalne. Kui Wisil tehha; muido peab temma/ ni pea kui ta eal möödunud sajandi kolmandal veerandil ägenes kinni sajaxe/ se hirmsa kurja Tö perrast/ ilma Ar- ajakirjanduslik rahvuslik võitlus, oli kirikukantsel mo samata/ kui Ma Pölletaja/ Morzik ning Röwel mõnigi kord kohaks, kust vanameelsed pastorid hukkatama.“ põhjasid demokraatlikke lehti; mõnes kirikumõi- XVIII sajandi keskpaiga plakatite seas on aga sas kõrvaldati tellitud progressiivseid väljaandeid isegi silmapaistvalt korralikus eesti keeles trükitut. ja kirju nende toimetustele jne. Olgu näiteks toodud kindralkuberner Vladimir Kuid enne ajalehti-ajakirju oli paralleelselt pla- (Volodimir) Dolgoruki nimel väljaantud plakat 27. kateile veel teinegi üsna regulaarne trükiinformat- aprillil 1760, kus leidub huvitavaid mitmuse- ja teh- siooni kanal — kalendrid. tavikuvorme (peab pekstama, kinnitatama, nuhel- Meie kalenderperioodika parim asjatundja En- dama), sõnavara ja fraseoloogiat (setu muidu ‘välja del Annus on oma kandidaadiväitekirjas (1975) ar- arvatud’; oma suitsu üles tõusta laskma ‘püsivalt vamusel, et esimene eestikeelne kalender ilmus mit- asuma jääma’; kuningatöö ‘sunnitöö’). [---] te hiljem kui 1720. aastal. Vanim säilinud kalender Ülaltpoolt tulevate korralduste edasiandmiseks Tartus Kirjandusmuuseumis oli pärit aastast 1731, olid plakatid tähtsaks informatsioonivahendiks ka kuid sõjasegadikus on see kaotsi läinud — alles on XIX s. I poolel. Mõningaid plakateid trükiti-levita- järgmise aasta kalender. ti veel ka siis, kui juba ilmusid kubermanguvalit- Et varasematel kalendritel oli enam-vähem suste ametlikud teadetelehed (Tallorahwa kulutaja ühesugune tiitel („Eesti Ma Rahwa Kalender ehk 1824–1899 Tartus, Maa Valla Kuulutaja Tallinnas Täht-Ramat“), siis nimetatakse neid tavaliselt trük- 1858–1889). kalite-väljaandjate järgi. Kuni XVIII s. lõpuni ilmus XIX s. plakateis kohtame muidugi juba üsna meil vaid üks eestikeelne kalendrisari (väljaandja moodsat terminoloogiat, näit. neid römustamisse trükkal J. Köhler Tallinnas; selle trükikoja hilise- andid ‘preemiaid’ (1852); prozent; pantprive läbbi mad omanikud A. H. Lindfors, C. J. G. Minuth, P. ‘pantkirja, võlakohustuse teel’; sinkingvondi rahha C. G. Dullo jätkasid kalendri väljaandmist veel XIX ‘väljamaksefond’ (1855). s. teiselgi poolel). Sajandivahetusel tulevad juurde Nagu öeldud. Ei sattunud plakat vahetult talu- kahe trükkali (M. G. Grenzius Tartus ja J. H. Gres- poja kätte, temale oli see kuuldeline infovahend. sel Tallinnas) kalendrid, 1830ndaist aastaist ilmub Tavakohaselt oli plakati lõppu märgitud ka teate juba kuus kalendrisarja. edasiandmise koht: ette lugeda kantslist kohe pä- XIX sajandi teisest poolest tuleb kalendreid üha rast plakati saamist ja etteloetut korrata — kord, juurde, neid annavad välja traditsioonipäraselt kaks või rohkem kordi aastas. Seega võis pastoreil trükkalid ja kirjastused, aga ka raamatukauplused olla igaks pühapäevaks üksjagu lugemist — uut ja ja muud äriettevõtted, organisatsioonid, ajalehed ja korduvat —, olenevalt plakatite sagedusest. Mõnede ajakirjad. Seejuures on kalendrite tiraažid suhteli- plakatite lõppu on märgitud ka see, et ei tule piirdu- selt suured, alates mõnest tuhandest 60 000-ni. Äri- da mitte ainult ettelugemisega räästoolist,1 vaid asi de tasuta reklaamkalendreid trükiti 30 000–50 000 tuleb maha kuulutada ka muudel rahvakogunemis- eksemplari, kuulsate Mats Tõnissoni ühiskonna- tel. On eeldustekohane, et ettelugemist võisid saata kriitiliste torgetega kalendrite (ilmusid 1882–1916) asjakohased seletused ja manitsused. trükiarv ulatus 1913. a koguni saja viiekümne tu- Nõnda kujunes kirik varasema infotalituse süs- handeni. Eesti Üliõpilaste Seltsi populaarteadusli- teemi tähtsaks lüliks ja pastoraadist sai hiljem ka kul kalendril „Sirvilauad“ oli samal aastal trüki- kihelkonna postikeskus, kuhu toodi edasitoime- arvuks tagasihoidlik 10 000. Varasemate aastate tamist vajav korrespondents ja teiselt poolt, hobu- kalendrite lugejaskond oli aga tiraažist mitu korda suurem, sest kalendreid loeti kitsamale või laiemale 1 Räästool ehk kiriku kantsel. — Toim. lugejaskonnale ette. Nõnda oli kalendrist ajapikku 142 Hakatus enne päris algust

saanud massitiraažis perioodiliselt leviv tõeline rah- meie önnistusseks meile teäda tarwis on“ (1794). varaamat. Miks? Võime muuhulgas lugeda sedagi, et „päiw essi üts Kõigepealt rahuldas kalender eeskätt lugejate köwwa, parraja walgusega walgustedu ilmakuul põhihulga, talurahva infovajaduse — siin oli ka- on, n. et temma peäl keik aastaega läbbi üllihillusa lendaarium tähtpäevade ja pühadega, laadapäeva- lilli heitsewa n. maggusat haiso andwa, ja et ni kui de loetelu, kaugused postijaamast teise, kaalud ja siin ilman innimese, — seäl pühha engli ellawa, mõõdud, siia sai hoolikas peremees üles tähendada n. et seäl nida kui wastsen Jerusalemin üttegi ööd andmeid ilma ja põllutööde kohta, teha märkmeid ei ka talwe ei olle, enge selge päiw ja üts iggawen- perekondlikest sündmustest jne. Teatmeline osa ne römolik henguse päiw n. suur pühha on“, nagu arenes sedavõrd, et mõnda XX s. alguse kalend- Luthergi olevat väitnud (J. Chr. Schünmanni 1821. rit võime pidada nagu pisientsüklopeediaks (näit. a kalender). „Uus Aastasada“, 1902–1906). Kuid väga oluliseks XIX s. algusest peale tuleb kalendreisse ka geo- korduvalt loetavaks osaks olid kalendrisabas leidu- graafilisi kirjeldusi, võõramaiseid rahvaid, loomi ja vad kirjanduspalad, õpetused, nõuanded, naljad, taimi käsitlevaid kirjutisi. Esmakordselt tutvustab populaarteaduslikud kirjutised. Venemaad Dullo 1824. a kalender. Gresseli kalender Varasematel kalendritel oli täita veel üks tähtis kirjeldab tervelt kahes aastakäigus (1826, 1827) heas funktsioon: olla ajalehe asemel, sest eestikeelse pi- kirjanduslikus vormis kodumaiseid taimi. Ligilä- devalt ilmuva ajakirjanduse algust võime lugeda hedaselt samal ajal hakkavad ilmuma ajalooalased aastast 1857, millal hakkas ilmuma Perno Posti- lugemispalad. Kalendreis on esmakordselt ja pool- mees (täpsemalt küll: ametlik teadeteleht Liivimaa davas esituses juttu ka eesti rahvakultuurist. Nõnda jaoks alustas ilmumist juba 1824 ja selles oli amet- on tunnustavalt kirjutatud regivärsist (Gressel 1829), liku sisu kõrval ka muud lugemist, kuid üldloeta- millele pisut hiljem (1835–1841) järgneb faktirikas vaks ajaleheks on seda ikkagi raske pidada). Enne ulatuslik ülevaade eestlaste tähtpäevakombestikust. seda aga täitsid ajakirjandusperioodika lünki just Arvatavaks autoriks on Kadrina pastor Fr. G. Knü- kalendrid. Ühelt poolt nad nagu valmistasid talu- pffer. poega ette hilisemaks ajalehelugejaks, teiselt poolt Kõiges selleski on ühist varasema ajakirjandu- aga — kui pidev ajakirjandus juba tekkinud oli — sega, milles üldhariva, tunnetusliku lugemisvara konkureerisid sellega, sest vähenõudlikum lugeja pakkumine on olulisi sisukomponente. Varasema rahuldus traditsioonipärase kalendriga, mis tõi hä- kalenderperioodika kultuurimõju on ilmselt suu- davajalikku tarbeteavet ja oli seejuures veel odav. rem olnud, kui me siiani oleme arvanud. L. And- Kõige esimeste kalendrite sabas oli peamiselt resen oma raamatus „Eesti kooli vanem ajalugu“2 vaimulikku lugemist, kuid juba XVIII s. keskelt kirjutab: „Räpina külakoolmeistri Mäletu Jaani alates leiame siit üldharivaid kirjutisi ning lugusid kirjadest saame teada, et 18. sajandi lõpul hakkasid äsja toimunud sündmustest — päevakajalist, enam- ärksamad koolmeistrid huvi tundma võõraste maa- vähem ajakirjanduslikku informatsiooni. de ja rahvaste elu-olu vastu ning sellest rääkima ka Väärib märkimist, et üks korduvaid harivaid oma õpilastele. Huvi äratajateks olid kalendrijutud.“ teemasid kalendrisabades on päikesesüsteemi se- Kuid loomuldasa on kõige ajakirjanduslikum letamine: visalt selgitatakse, et meie Maa on kera- muidugi sündmusinformatsioon. kujuline, pöörleb oma telje ümber ja tiirleb ühtaegu 1771. aasta Lindforsi kalender toob eesti maa- ümber Päikese. On kirjutatud kuu- ja päikesevar- mehele esimese välispoliitilise ülevaate eeskätt sõ- jutuste olemusest, seletatud aastaaegade, öö ja päe- jasündmustest, millest jätkub juttu viies aastakäi- va vaheldumist, räägitud kinnistähtedest ja planee- gus (sõda Türgiga oli aastail 1768–1774). Sari algab tidest (esimene taoline teemakäsitlus oli Köhleri „meie Sure Keisri-Praua“ (Katariina II — J. P.) ülis- 1749. a kalendris). Mõnevõrra raskeks tegi asja see, tamisega. Algul on juttu Poola rahutustest, mida et satuti vastuollu pühakirjaga. Lindforsi kalender türklased olevat oma pealetungi soodustamiseks lahendab selle asja nõnda: „Pühha kirri [---] ei olle ära kasutanud. Lühidalt on lugeda ka Dnestri üle- sepärrast meil antud et meie sest pidime öppima 2 Lembit Andresen. Eesti kooli vanem ajalugu. Tallinn: Valgus, 1985, lk ma ja tähtede werimist tundma, waid sedda, mis 94. Juhan Peegel 143 tamisest ja Aasovi vallutamisest Vene armee poolt. söddisid omma hea Keisri-Praua, enneste ja omma Näib, et kalendritegijatel on olnud ka mingi ta- Issa-Ma pärrast risti rahwa waenlase wasto.“ gasiside, sest järgmise, 1772. aasta kalendri algul on Bukaresti rahuläbirääkimisi käsitledes on üsna kirjutatud: „Meie meel on wägga hea olnud kuul- asjalikult juttu ka diplomaatilistest telgitagustest. des, et teie seda söajuttu, mis meie minnewal aas- Mõni aasta hiljem aga tõi seesama kalender tal olleme selle pissokesse tähtramato jure pannud, sõnumi vapustavast sisepoliitilisest sündmusest – südame himmoga olete wasto wötnud ja römoga Pugatšovi ülestõusust (1773–1774): „Üks Kosakki lugenud.“ Seega tuleb arvata, et senises vaimuliku mees, Pujatsew nimmi, kes kaua Pohla-Maal olli lugemise lausvoolus oli sündmusinformatsioon ta- olnud, üks kawwal ja keige kurjusse peäl öiete ärra lumehele oodatud vahelduseks, kuigi autor arvab, öppitud mees“ oli mässu tõstnud, ennast tsaariks et lugejad said sealt eeskätt jumalakartlikku meelt. nimetanud ja enda ümber kogunud „keigesantima Edaspidistes „söajuttudes“ võime kohati leida sou rahwast“. Kirjutaja loodab, et see kole mässutuli päris elavat reportaažilaadilist esitust. Näiteks üks siiski summutatakse, mis muidugi ka juhtus (lugu lahingukirjeldus Lindforsi 1772. a kalendrist: „Siis ilmus 1775. a kalendris, mis trükiti aasta varem, kui meie söamehhed ollid omma pajonettidega3 ni wä- ülestõus polnud veel lõppenud). gga nende (türklaste — J. P.) jalla kannus, ja need Järgnenud suured välispoliitilised sündmused — rüütlid (ratsamehed — J. P.) aiasid neid nenda tagga, Vene-Pärsia (1826–1828) ja Vene-Türgi (1828–1829) et mitto ja mitto kes aega ei sanud laewa jure sada, sõda — on samuti kalendreis käsitlemist leidnud. ennast jökke heitsid ja hulganiste ärrauppusid. Et Kalender oli see, mis kõneles rahvale ka ühest neid pisut ei olle olnud, kes nenda wees ollid huk- suurest kodumaisest sündmusest, mille mõju rah- ka sanud, se olli neist mütsidest tunda, mis öiete va ellu hakkas kiirgama alles aastakümnete pä- rohkeste wee peäl uiusid. [---] Römoga läksid meie rast. Jutt on nimelt Tartu ülikooli taasavamisest wenne-mehhed Pukaresti linna taggasi, ja se lin- 1802. aastal. Sellest kirjutab Tartu trükkali M. G. na rahwas tulli sure römu kissendamissega nende Grenziuse 1803. a kalender dialoogis „Simo Adami wasto, ja töi neid linna wärrawatte sisse, mis nende nink temma wenna poja Kareli wahel“. Ülikooli auuks ollid illusaks tehtud.“ asutamise põhjuste hulgas on muuseas osutatud ka Päris värvikas on sellessamas kalendris Çeşme sellele, et „mönned nored rahwas“ välismaal õppi- merelahingu4 kirjeldus: „Agga se (admiral Spiridovi des „kurjast innimestest sawad ärra-eksitatud, ehk laev — J. P.) olli ka issi oiete kesk tulle sees, sest et ka ka issi köwwerusse te peäle känawad“ — s.o võivad waenlaste laewade peält igga polelt ni wägga temma omandada „ohtlikke“ vaateid … peäle lasti, et need sured lööd (kuulid — J. P.) na- Viiskümmend aastat hiljem võime Õpetatud ggo rahed temma peäle saddasid, ja hirmus paljo Eesti Seltsi kalendrist lugeda juba ülikooli juubeli- tuld peäle wissati. [---] Kül se hirmus olli kuulda, päeva pidustustest. kui keik need tükkid, ni hästi meie kui waenlaste Harvem leiame kalendreist muudki juhusliku- laewade peält lahti lasti, sest neid olli kül ennam kui mat sündmusinformatsiooni. kaks tuhat keik ühte kokko […]. Se olli siis nago üh- Toetudes kalendrite laiale levikule, püüdsid O. te puhko mürristaminne, nenda et merri wärrises W. Masing, Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald ja ommad laened kõrgeste ülles-aias ja taewwas ja jt rahvavalgustajad seda suhtlemisvormi kasutada, need Sare-maad wasto köllasid. Se suits olli ni paks kirjutades ise õpetlikke ja kirjanduslikke lisasid, ja suur et pääw sest mustaks läks ja need laewad näit. Kreutzwald „Maarahva kasulises kalendris“ ennam ei paistnud. Iggamees näggi omma surma (1845–1855). Üldtuttav on Faehlmanni veste „Ka- silma ees, sest pohjato merri ja lõpmata tulloke teggi lendritegija kimbus“, kus on pilaga pooleks kirju- neil hirmo. Agga meie söddiad ei laskud ommetegi tatud sellest, kui vastakad olid lugejate nõudmised omma süddant mitte arraks minna sest nemmad kalendrisabas avaldatu kohta. Kalenderperioodikal kujunes meie talupoja- 3 Bajonett ehk tääk. — Toim. kultuuris ja infoväljas oma arvestatav osa. August 4 Çeşme lahing (ka Tšesme lahing) toimus Çeşme lahel Vene-Türgi sõja Kitzberg kirjutab oma mälestustes: „Enne Pärnu ajal 5.–7. juulil 1770. a Venemaa ja Osmanite riigi laevastiku vahel. — Toim. Postimehe sündimist oli aeg, millal uudiseid ja 144 Hakatus enne päris algust teadusi ainult kõrtsist kuuldi, teolt tulles toodi ja kaugemale piilumisel, siis oli tal eeldatavasti oma siis veel nääri- ja jaanipäeval kirikust (kirik oli 25 osa ajakirjandusele teetasandajana. versta kaugel), ka Abja ja Virkeni laadalt saadi, kus Kuid — nagu juba varem vihjasime — oli ka- sugulaste ja tutvatega kokku juhtuti. See oli kõik lender ka tekkiva ajakirjanduse ilmne konkurent, see maailm. sest ta rahuldas vähenõudlikuma lugeja infotarvet, Peale selle oli siiski veel üks pisuke piluke, mille oli odav ja juba traditsiooniline. Kalendrite tiraa- läbi ainult üks kord aastas kodust kaugemale võis žid olid väga suured, nagu eespool juba märkisime. piiluda: ma mõtlen Pärnu — Bormi tähtraamatuid, Nõnda pidi ajakirjandus kui uus kultuurinähtus hiljem ka Tartu — Laakmanni „Kasulisi kalend- endale ikkagi ise eluõiguse kätte võitlema. Seda ta reid“. Õpetatud Eesti Seltsi kalendrid sinna palju ei tegigi, tänu sellele, et ta piiratud võimaluste kiuste ulatunud, — teisi müüdi enamasti igast suuremast hakkas osatama rahva elu olulisi probleeme. kõrtsist. Oh, kuidas neid igatsusega oodati, himuga Vajalikem eeldus ajakirjanduse tekkimiseks oli osteti, mitte ainult et näha, millal vihma ehk lund meil olemas — lugeda oskajaid leidus juba XVII s. tuleb, vaid pääasjalikult nende sabade pärast, oli lõpul. Hilisemaid samme hakkas toetama ühiskon- uudist saada. Neid kalendri sabasid loeti siis, kuni na enese edasiminek, koolihariduse levik ja selle paremini pähe jäid kui viis päätükki, mis ju sundu- foonil infovajaduse kasv. Pärast Põhjasõja laasta- se varal pähe tuubiti, ilma et neist palju aru oleks mist suudeti rahvaharidus XVIII s. teisel poolel saadud. Mitte üksi need ei ostnud kalendrit, kes viia niikaugele, et meil tõusis rahva lugemisoskus lugeda oskasid, vaid ka need, kes mitte ei osanud, — 45–50%-ni.7 püüti teistele järele aimata. Naljatilk noorikust, kes Kooliõppuse kõrval oli oluline koht ka kodu- kirikus lauluraamatut vastuoksa käes hoidnud, ei õpetusel. Suure sammu edasi astus Eesti rahvakool ole mitte väljaarvatud asi. Ka mina õppisin kalend- XVIII s. viimasel kolmandikul, millal tihenes olu- risabast lugemise kätte — ilma aabitsata.“5 liselt küla- ja mõisakoolide võrk. Oma osa oli siin Lisame siia veel ühe uurija arvamuse: „Kalender ka keskvõimu juhtival sekkumisel rahvahariduse meeldis rahvale, sest ta sisaldas esijoones vajalikku korraldamisse. „On tõenäoline,“ kirjutab L. And- lugemist. Praktiliselt vajaliku kõrval olid ebausk ja resen tolle aja kohta, „et keskmiselt oskas Lõuna- uudishimu need vaimsed vajadused, mida kalender Eestis igast kolmest täiskasvanud talupojast lugeda pidi rahuldama. Ilmudes regulaarselt, oli kalender vähemalt kaks.“8 Rahvaharidusele suudetigi luua alati tuttav ja alati uus — sama struktuuriga, kuid kindlam alus just Liivimaal, Eestimaal oli olukord sisult erinev. Pealegi tuli kalender parajasti siis, kui halvem. Seetõttu pole just juhuslik, et meie varasem inimestel lugemiseks rohkem aega jäi — see oli hi- ajakirjandus on just Liivimaa ajakirjandus. Põltsa- lissügisel pärast välitööde lõppemist ja enne talive- maal, kus 1766. a hakati välja andma esimest ees- dude algust. Novembrikuus aitasid linakaupmehed tikeelset ajakirja, oskas ametlikel andmetel lugeda kalendrit levitada. Kui aga kalendritegijate vahel tervelt 74% koguduse liikmetest. Liivimaa Eesti- XIX sajandi teisel kümnendil eriti ägedaks võistlu- alast sammusid koolielus esirinnas Tartu- ja Võru- seks läks, saadeti kalendreid juba jaanipäeva paiku maa — ja selle piirkonna jaoks tekibki XIX s. algul müügile. Kalendrite hea leviku tõenduseks on hulk esimene kohalikus keeles ajaleht. viimse eksemplarini äraloetud aastakäike XVIII Lõuna-Eesti oli ka majanduslikult pisut paremal sajandist ja XIX sajandi algusest.“6 järjel, siin oli 1765. a maapäeva otsusega mõisaorju- Kalenderperioodika on meil niisiis vanem kui se kasvu piiratud. Kuid ikaldusaastaid esines mui- ajaleht ja ajakiri. Ta on ajakirjanduse eel- ja kõr- dugi siingi ning raske oli kopikat välja anda uue ja valkäija. Kuivõrd kalender sisuldasa mõneski tükis tundmatu „raamatu“ — ajalehe eest. langes kokku ajalehega-ajakirjaga ja nõnda osalt täi- Ei maksa unustada, et kui siin9 järgnevalt vaa- tis nende funktsioone, oli „pisuke piluke“ kodust deldakse esimest eestikeelset ajakirja ja ajalehte, siis

5 August Kitzberg. Ühe vana „tuuletallaja“ noorpõlve mälestused I. Tartu: Noor-Eesti, 1924, lk-d 40–41. 7 Aleksander Elango. Pedagoogika ajalugu. Tallinn: Valgus, 1984, lk 39. 6 Kaja Noodla. Eesti raamatu lugeja XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi al- 8 Lembit Andresen. Eesti kooli vanem ajalugu. Tallinn: Valgus, 1985, lk gul. (Paar sammukest Eesti kirjanduse uurimise teed XI.) Tallinn: Eesti 96. Raamat, 1986, lk 14. 9 S.t raamatus „Puhtetähed“. — Toim. Juhan Peegel 145 just 1766 ja 1806–1807 olid rängad ikaldus- ja nälja- as ja Ameerikas ei olevat mitte palju rängem sellest, aastad … Põltsamaa pastori A. W. Hupeli tähelepa- mida pidi taluma siinne põlisrahvas. nekuid mööda oli rikaste talupoegade otsimine Ees- Ja siiski … ti- ja Liivimaal asjatu vaev. K. Ph. Snell oma 1794. a Kõige kiuste leidus mehi, kes aimamisi nägid, et Jenas ilmunud raamatus „Läänemere-äärsete vene see surutud rahvas pole veel parema tuleviku jaoks provintside kirjeldus“ väidab, et neegriorjus Aafrik- moraalselt surnud — hoolimata kõigest.

VARIA 148 Andres Põld: 1 Mis iganes torgib… Kristel Laursoni intervjuu Andres Põlluga aastal 20112

Kristel Laurson (KL): Kõigepealt palun täpset raamatusse tegin intervjuu Estonia vahimadruse ametinimetust. Silver Lindega.4 See intervjuu mulle endale meel- Andres Põld (AP): Uudistetoimetaja. dis. Tundus, et päris õnnestus, kuigi olin suhteliselt KL: Kui kaua sa ajakirjanikuna kokku oled töö- algaja ajakirjanik. Pärast sain raamatu arvustustes tanud? kiita. AP: Ajakirjanikuna kokku 1993. aasta sügisest. Aga jah, eks neid artikleid on igasuguseid kir- Varsti saab 20 aastat täis. jutatud. Siin Õhtulehes ma avasin teema „Kodu- KL: Päris pikalt. Kas sa oled kogu aeg Õhtulehes tunde“ saate petuskeemid, raha väljapressimine. olnud?3 Kuidas heategevuse sildi all endale tegelikult raha AP: Ei. Õhtulehes ma olen alles selle aasta ap- kühveldatakse. Päevaleht võttis teema pärast üles, rillist. Ma alustasin BNS-i Tartu reporterina. Töö- samuti Delfi. See on viimasest ajast, mis meenub. tasin seal 1993. aastast kuni 1995. aasta sügiseni ja KL: Sul on sotsiaalmeediakanalite Twitteri ja siis olin Tallinnas BNS-i toimetaja, Eesti siseuudiste Facebooki konto? Kas ka väiksemaid sotsiaalmee- toimetaja. 1998–2002 töötasin Päevalehes uudiste- diakanaleid: Google+, LinkedIn, MySpace jne? toimetajana. Seal need nimetused muutusid kogu AP: Jah. Google+-i ma eile tegin. Kui kunagi aeg: küljetoimetaja, ja mis seal kõik oli, — põhi- tahtsin vaadata, siis oli see piiratud juurdepääsuga, mõtteliselt ikka uudistetoimetaja. Mingi aja tööta- nii et siis ma ei saanud. Aga eile tegin täitsa lihtsalt sin ühes reklaamibüroos, hästi lühikest aega ja siis ilma sihita seda kasutama hakata või lihtsalt, et vaa- korraks Äripäevas. Seejärel BNS-i majandusuudiste data, mida see endast kujutab. Aga LinkedIni konto toimetajana 2004–2007 ja siis nüüd tänavu aprilli- ma tegin ka, kuna mul oli ühe inimese kohta sealt ni Maa-ameti kommunikatsioonijuhina. Vahepeal infot vaja. See seisab mul ka lihtsalt, ei mäleta isegi olin kolm aastat teisel alal. oma kasutajanime ega salasõna. KL: Oskad sa tuua äkki mõnda enda artiklit esi- KL: Facebook ja Twitter? le, mis on jäänud kõige südamelähedasemaks või AP: Neid ma kasutan ikka päris tihedalt. Eriti mis sa tunned, et oli kõige selline ... Twitterit. AP: BNS-is oli ametinimetus küll toimetaja, aga KL: Kas need on sul isiklikul eesmärgil või ka- seal sai kirjutatud hulgaliselt nuppe ja artikleid. Üks, sutad ka tööalaselt? mis mulle endale hästi meeldib, ma ei mäleta, kas AP: Ise ma oma kirjutisi ei ole seal kunagi pro- see oli BNS, kes kirjastas kunagi raamatuid Estonia monud, küll olen ma vahel saanud kasulikke vih- hukust: „Mayday I“ ja „Mayday II“. Vist esimesse jeid, eriti just Facebookist. Twitteris ma tegin konto

1 Varalahkunud Andres Põllu (1971–2018) intervjuu avaldamisega paar aastat tagasi. Facebookis olin algul täitsa liht- tunnustame ja meenutame ka teisi hilisminevikus meie hulgast lah- salt niisama. Lõpuks hakkasin lähemalt huvi tund- kunud ajakirjanduseriala vilistlasi, kes oma igapäevatöö kõrvalt on ühel või teisel moel mõtisklenud oma ajakirjanikurolli ja -töö üle: ma, muutusin aktiivsemaks. Pakun, et Facebooki Nasta Pino, Aarne Rannamäe, Silvia Vissak, Andres Ammas. tegin umbes 2–3 aastat tagasi. 2 Intervjuu ilmub lühendatult. Vt Kristel Laurson. Intervjuu 2011. Sot- KL: Mõlemat külastad siis iga päev? siaalmeediakanalite kasutus Eesti ajakirjanike töös. Tartu Ülikool, Sotsiaal -ja haridusteaduskond, aAjakirjanduse ja kommunikatsioo- AP: Enamasti küll, isegi puhkuse ajal. ni instituut, 2011, lk-d 83–90. http://dspace.ut.ee/bitstream/hand- KL: Mis eesmärgil neid kontosid kasutad? le/10062/25727/laurson_kristel.pdf. 3 Andres Põld töötas alates 2011. aastast Õhtulehes oma elu viimase päe- 4 Vt Mayday Estonia: Tragöödia Läänemerel. [Tallinn:] BNS-i kirjastus, vani. — Toim. 1994. — Toim. Andres Põld 149

AP: Facebook sai tehtud just selle mõttega, et KL: Kas sellel on mingi põhjus, miks sa oma ar- kunagised tuttavad, kellega sai kunagi väga tihedalt tikleid ei jaga? läbi käidud, silmast silma ja nüüd võib-olla natuke- AP: Ma ei oska öelda. Võib-olla tagasihoidlik- ne kaugenetud, et siis ... kus, see tundub nagu liiga enesepromomine, mulle KL: On sul mingid konkreetsed teemad, mida sa ei ole see nii väga kunagi meeldinud. sealt kanalitest otsid või ei ole neid välja kujunenud? KL: Nii et oma artiklite turundamist siis ei ole? AP: Ei, ei ole. Päriselus huvitavad mind kõik as- AP: Mul ei tule küll meelde, et ma oleks ühte- jad ja siis mind nii-öelda torgivad ka sotsiaalmee- gi oma artiklit viidanud. Ma tean, et paljud teevad dias kõik teemad. seda, näiteks Jüri Pino kirjutab kogu aeg Twitteris, KL: Kui palju sa teiste kasutajate kontosid jälgid? Facebookis ja teeb blogipostitusi. Jüri Pino — Õhtu- AP: Ma ikka vaatan. Facebook — kuna neil on lehe arvamustoimetaja. Neid on palju: Daniel Vaa- siin mingi uus arendus, siis ma ketran ikka kor- rik oma Memokraadis ja Ott Järvela, tema viitab ra päevas läbi küll neid postitusi, mis keegi päeva oma lugusid. Aga minu jaoks lihtsalt tundub imelik, jooksul on sinna pannud. Sageli ma ei viitsigi seda, et lugege, mida ma kirjutasin. kuna neid on nii palju, et ... Twitteris on kohe näha, KL: Ühest küljest on see hea võimalus saada ta- palju uusi säutse on tulnud, siis saad ruttu kohe üle gasisidet. tšekata. AP: Noored ajakirjanikud peaksid töötama KL: Oskad tuua välja, mis sotsiaalmeediakana- uudisteagentuuris, see võtab nende ego tunduvalt lites on positiivset, mis negatiivset? vähemaks, sest seal sa töötad anonüümselt. Seal sa AP: Positiivne on infovahetamise võimalus. Pä- õpid ära, et tähtis ei ole mitte sinu nimi seal all, mi- ris tilulilu inimesi mul seal ei ole, ikka enamasti da nagunii keegi kunagi ei loe. Kui tahad tõeliselt tööga seotud, ütleme 90%, keda isiklikult kasvõi kuulsaks saada, siis tuleb telesse minna. Tähtis on põgusalt tunnen või vähemalt tean neid või olen see, millest kirjutad. Ma arvan, et tähtis ei ole see, kuidagi tööalaselt kokku puutunud. Täitsa umb- et mina olen selle kirjutanud, et ma pean seda nüüd võõraid on ikka väga üksikuid. promoma. Kui on mingigi sõnumiga artikkel, siis KL: Mis teemadel postitusi teed? leiavad inimesed, kes huvi tunnevad, selle ise üles. AP: Mis iganes torgib, mis iganes hinge läheb. Kui ise oma artiklit viitan, siis näeb see välja nii, et Viskad lihtsalt nalja või puutud kokku olmelolli- näete, vaadake, millega ma hakkama sain, mitte et dega või ükskõik mida. See on nagu ventiil välja oleks oluline teema. elada. KL: Kui lehes kirjutada online’is, siis seal tuleb KL: Iga päev? hästi palju kommentaare, mis on enamasti nega- AP: Kui midagi pole öelda, siis vägisi ei hakka tiivsed ... kirjutama. Selles suhtes ma ei ole nõus Marju Lau- AP: Seal ei arendata suhtlust ja see jääb ano- ristiniga, kes kunagi ütles, et Twitter viib vaimse nüümseks. Olen diskuteerinud küll erinevatel mandumise teele — 140 tähemärki, sealt ei saagi teemadel, aga üldiselt ma tüdinen üsna ruttu vaid- midagi vaimukat tulla. Minu arust on just vastupi- lemast. Ma ei viitsi — teiste arvamust nagunii ei di, sa pead sinna pisikesse lausesse suutma panna suuda muuta. Targem annab järele. kõik, mis sul öelda on. See nõuab palju rohkem pin- KL: Igaühel on õigus oma arvamusele? gutust. Kui sul on 14 000 tähemärki, siis seda mahtu AP: Põhimõtteliselt küll. Kuigi jah, sellega ei oskab enam-vähem iga kirjaoskaja täis lamiseda, pruugi nõustuda. Mul praegu tõesti ei tule ette, mis aga proovi 140 tähemärgiga ära öelda. konkreetselt on sotsiaalmeediast alguse saanud tee- KL: Sinu jutust sain aru, et artiklitele sa üldse ei ma. viita? Isegi mitte teiste omadele, mis sulle on meel- KL: Aga mis sa arvad, kui usaldusväärseks seda dinud? infot võib pidada? AP: Ei, ma ikka viitan neid, mis ma kuskilt mujalt AP: Ainult selle põhjal ei saa kindlasti kirjutada. avastan. Mis meeldivad või mis tunduvad minu jaoks Kui nüüd päris aus olla, siis ma võtan seda sotsiaal- olulised, mida teised võiksid lugeda – neid ma ikka meediat ikka rohkem lõbustusvahendina kui tööva- viitan, nii-öelda jagan. Aga omi artikleid küll mitte. hendina. Tööks vajalik on seal lisaboonus. 150 Mis iganes torgib...

KL: Sa ei leia, et sellel oleks mingit tulevikku aja- suuda. Kui selline tendents jätkub, siis ei suuda mit- kirjanduse valdkonnas? te keegi tegelikult mitte kunagi sealt midagi olulist AP: Ma ei saa sulle sellele vastata, sest ma ei ole välja sõeluda. Lihtsalt puhtfüüsiliselt ei jõua kogu tavalugeja. Ma olen 20 aastat lehte teinud ja tahaks infoküllust jälgida. Paratamatult peab tegema vali- hirmsasti tavalugeja nahas olla. Siis ma teaks, kui- kuid, jälgid näiteks Twitteris konkreetseid inimesi das paremini lehte teha. Aga see on võimatu. See- ja konkreetseid gruppe. pärast pean alati oletama. Toimetajad alati oleta- KL: Aga selliseid ettevõtte lehekülgi sa ise ei jälgi vad, mis võiks lugejatele meeldida. Tegelikult tuleb üldse? ikkagi välja, et toimetajad ja ajakirjanikud teevad AP: Mis mõttes ettevõtte lehekülgi? lehte, mida nad ise tahaksid lugeda. Ajakirjanik, KL: Oletame, et võtad EMT lehekülje või vaa- toimetaja ja tavalugeja loevad lehte täiesti erine- tad näiteks teiste lehtede Facebooke, Eesti Ekspressi valt. Professionaalne kretinism on ikka nii suur, näiteks. et sa loed uudislugu ja vaatad, kuidas see üles on AP: See, mis neil öelda on, tilgub nagunii ehitatud, mis tsitaadid on, kes on allikad. Tavalu- newsfeed’i. Kui sa oled neid nii-öelda accept’inud. geja ei loe elu seeski niimoodi. Samamoodi on ka KL: Aga kui ei ole? Kui sa näiteks teed kellegi see, et sa küsid, kas sotsiaalmeediast võib areneda kohta mingit lugu, mingis ettevõttes on mingi raske välja uus ajakirjandus. Mina teen traditsioonilist situatsioon. Kas sa läheks Facebooki ja paneks selle ajakirjandust, ei tahaks tegelda soovmõtlemise- ettevõtte otsingusse? ga. Aga kindlasti on sotsiaalmeedia mõjutanud AP: No niimoodi ikka kogud infot jah, et vaa- praegust ajakirjandust. Tõesti, infokilde liigub seal tad midagi konkreetset, mingit tausta või mingeid palju rohkem, need jooksevad sulle nii-öelda ise olulisi asju. Aga et niimoodi lambist, et lõpetan si- kätte. Sa ei pea reaalseid allikaid nii palju avama, nuga jutu ära ja lähen löön Ergotechi sisse, et äkki kes sulle infot tilgutavad. On edevaid inimesi, kes on midagi — päris niimoodi see ei ole. lobisevad välja omi mõtteid Facebookis või kuskil KL: Internet on pigem info hankimiseks, mitte mujal. Markantne näide, mis ei ole seotud ainult kui turunduskanal? edevusega, oli see, kui Valdo Randpere kirjutas AP: Jah turunduskanalina mina seda ei kasuta. oma seinale Facebookis, kes sai Eesti Panga uueks Kogu internet on tegelikult ju infot täis. Selles mõt- presidendiks pool tundi varem, kui tuli ametlik tes on võrreldes 20 aasta taguse ajaga tänapäeval pressiteade. ikka märksa lihtsam — taustainfo on alati saadaval. Veebimeedia on arenenud kiires tõusujoones, Vanad lood on ju kõik seal olemas. Vanasti ma mä- kui võrrelda paberajakirjandusega. letan, mul olid suured pappkaustad, kus olid artik- Siin tuleb selgeks teha mõned terminid. Meedia lid välja lõigatud ja siis tuli neid lapata, kui tahtsid ja ajakirjandus ei ole päris üks ja seesama. Ajakir- tausta teada saada. Nüüd paned otsisõna ja Google jandus on toimetatud. Lugejatele/vaatajatele paku- annab sulle kiirelt palju materjali.Mina ikka arvan, takse toimetajate tehtud valikut. Meedia on kõik et inimesed tahavad, et nende eest tehtaks infost see, mida iga inimene blogib, postitab, mobiiliga mingi valik, nii et ses suhtes ma ei usu klassikalise üles võtab — kõik see, mida sa internetist leida võid. ajakirjanduse kaduvusse. Paberi peal ajaleht võib See on toimetamata juhuslik valik, seal on kõik na- ära kaduda. Sel ei ole nagu sisulist tähtsust, kas aja- gu puder ja kapsad, tohutu kogus infot. Ajakirjan- leht on paberil või võrgus. Aga keegi on sinu eest in- dus on see, kus toimetajad on teinud valiku ja pa- fo ära valinud, sinu jaoks olulisema kokku pannud. kuvad seda tarbijatele. Tihtipeale unustatakse see Kui seda ei oleks, kaoks info kvaliteet ja lisaks pead asi ära. Meedia ei võrdu ajakirjandusega. Meedia näiteks töölt tulnuna hakkama ise uudistesaadet on ajakirjandus pluss kogu see muu staff. Meedia kokku panema, ise hakkama otsima olulist infot. on liikumas online’i, aga seda, kas see on ajakir- KL: Küsisin lisaks intervjuule kirja teel: kuidas janduse tulevik, on raske ennustada. Räägitakse kasutada infot, mida oled leidnud sotsiaalmeedia- igaühe ajakirjandusest: igaüks võib postitada kõiki kanalist? Kas seda võib käsitleda kui avalikku infor- asju. See ei ole ajakirjandus, see on tegelikult lihtsalt matsiooni ja sobivuse korral selle otse lehte panna infomüra. Sealt tavainimene olulist välja sõeluda ei või tuleks enne konto omanikuga läbi rääkida? Andres Põld 151

AP: Olen käitunud sisetunde järgi. Mõnikord kuidas ajakirjandus töötab. Siis väheneksid ehk ka olen kasutanud sotsiaalmeediast saadud infot se- süüdistused ajakirjanduse kallutatuses. Kallutatu- da enne ise üle kontrollimata, kui info edastaja on se süüdistused on omaette pikem teema. Täiesti olnud mõni institutsioon. Üksikisiku väited kont- objektiivset ajakirjandust pole olemas, seda teevad rollime tavaliselt ikka üle. Aga kui keegi levitab inimesed, mitte masinad, seetõttu on see põhimõt- sotsiaalmeedias mingit infot, siis käsitleme seda teliselt võimatu. Igal inimesel on ju oma lastetuba, kui täiesti tavalist avalikku väidet ja viidet nagu iga kultuuriline taust, poliitilised eelistused jne. Samas teisegi allika oma. Vajadusel kontrollime, võtame ei pruugi tavalugeja ikkagi täpselt hoomata loo val- vastaspoolelt kommentaari — nii nagu ikka käib mimisega seotud raskusi, isegi kui talle neid kirjel- töö ajakirjandusliku materjaliga. dada. Samamoodi kui mõni treial kirjeldaks üksi- KL: Kuidas suhtud oma postitustes ajakirjani- pulgi oma tööd, ei pruugi ma ikkagi mõista selle kutöö telgitaguste avamisse? Näiteks artikli valmi- täit keerukust. Lisaks ei näe ma põhjust ega vajadust mise protsessi kirjeldamine, raskuste ja keerukuse avalikult kaevelda, kui rasket tööd ma teen, see on esiletoomine — kas see annab lugejale lisandväär- mu enda valik. tust või on pigem liialt inside? Samas — kolleegidega on ikka vahva arutada, AP: Mõnes mõttes on see hea, kui lugeja teab, kuidas üks või teine lugu sündis. 152 Lõpetajad ja lõputööd ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolis 2017. aastal Peeter Vihalemm

2017. aastal lõpetas bakalaureuseõppe ajakirjan- mus“, juh Halliki Harro-Loit, vt http:// hdl.handle. duse ja kommunikatsiooni erialal 45 inimest, ligi- net/10062/56481/). Aastaraamatus on toodud üle- kaudu samapalju kui eelnevatel aastatel (2016. a 42, vaade ka tema tööst. 2015. a 52, 2014. a 44). Ajakirjanduse ja/või kom- 7. juulil kaitses oma doktoritööd Agnese Kara- munikatsiooni erialal 60 aasta jooksul (1957–2017) seva — „Teacher Professional Agency in Relation vähemalt kolmeaastase bakalaureusehariduse saa- to Digital Technology Integration in Teaching in nute koguarv oli 2017. a lõpuks 1496. Estonian and Latvian Schools“ („Õpetaja profes- Magistrikraadi saanute arv oli 2017. a ligikaudu sionaalne agentsus digitaalse tehnoloogia integree- sama suur kui eelmisel aastal, 32 inimest (2016. a rimisel õpetamisse Eesti ja Läti koolides, juh Pille 30), varasemaga võrreldes veidi vähem (2015. a 35 Pruulmann-Vengerfeldt ja Andra Siibak, vt http:// ja 2014. a 38). Uusi ajakirjandusmagistreid oli 8, hdl.handle.net/10062/56479/). kommunikatsiooni juhtimise magistreid 24. Aja- 10. oktoobril kaitses oma doktoritööd Kadi Lu- kirjanduse või kommunikatsiooni juhtimise alal bi — „The Role of Information Search and Inter- on 25 aasta jooksul (1993–2017) magistrikraadi pretation in Living with Chronic Illness: The Case saanud 367 inimest. of Estonian Parkinson’s Disease Patients“ („Info- Doktoritöid meedia ja kommunikatsiooni alal otsingu ja -tõlgendamise roll kroonilise haiguse kaitsti 2017. a neli, rohkem kui varasematel aastatel korral Parkinsoni tõve Eesti patsientide näitel“, juh (2014–2016 igal aastal kaks). Kokku on instituudis/ Triin Vihalemm ja Pille Taba, vt http:// hdl.handle. osakonnas ettevalmistatud doktoritöid 20 aasta net/10062/57656/). jooksul (1997–2017) kaitstud 37. 32-st uuest magistrist lõpetas 23 magistritööga 13. juunil kaitses oma doktoritööd Maria Mu- (72%) ja 9 magistrieksamiga (28%). Varasematel rumaa-Mengel — „Managing Imagined Audiences aastatel on eksamiga lõpetanute osakaal olnud veidi Online: Audience Awareness as a Part of Social Me- suurem (2016. a 30%, 2015. a 40%). dia Literacies“ („Kujutletavate auditooriumide taju- Üheksa kaitstud magistritööd (39% töödest) mine sotsiaalmeediapädevuste osana“, juh Andra seondusid ajakirjanduse ja meediaga. (Vt nime- Siibak, vt http:// hdl.handle.net/10062/56481/). Aas- kirja allpool, tööde digitaalsed täistekstid on kätte- taraamatus on toodud ülevaade tema tööst. saadavad TÜ raamatukogus, aadressid on toodud 5. juulil kaitses oma doktoritööd Jan Richard pealkirjade juures.) Aasta varem oli ajakirjanduse ja Bærug — „The Collapsing Wall. Hybrid Journalism: meediaga seonduvate magistritööde osakaal samal A Comparative Study of Newspapers and Magazi- tasemel. Selles aastaraamatus on esitatud ülevaated nes in Eight Countries in Europe” („Lagunev müür. kahest 2017. a magistritööst (Greete Palmiste, Britta Hübridiseeruv ajakirjandus: kaheksas Euroopa rii- Sepp) ja 2016. a kaitstud Anna Põllu magistritööst. gis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade võrdlev uuri- 45-st bakalaureuseastme lõpetanust kaitsesid Peeter Vihalemm 153

30 bakalaureusetöö (67%) ja 15 tegid lõpueksami Kristi Sarap. Teleajakirjaniku reporteritöö ja Lõpetajad ja lõputööd (33%). Varasematel aastatel on eksamitegijate osa- eetilised valikud vähihaigete telelugude näi- kaal olnud suurem — 2016. a 36% ja 2015. a 48%. tel (juh Marten Juurik, http://hdl.handle. Ajakirjanduse ja meediaga seonduvad bakalau- net/10062/56876). ajakirjanduse ja reusetööd (21) moodustasid kaitstud töödest enamiku (70%), 2016. a oli nende osakaal 78%, aasta va- Britta Sepp. Meedia- ja suhtlusvõrgustike roll rän- rem 59%. Selles aastaraamatus on esitatud ülevaated del ja kohanemisel: Soome rännanud ja tagasi- kommunikatsiooni erialal viiest bakalaureusetööst (Heleri All, Kairi Janson, rännanud eestlaste näitel (juh Marianne Leppik, Greta Külvet, Otto Oliver Olgo, Kristi Raidla). Aas- http://dspace.ut.ee/handle/10062/56869). taraamatus on toodud ülevaade ka Andrus Tinsi Tartu Ülikoolis 2017. aastal sotsioloogia erialal kaitstud bakalaureusetööst. Triin Ärm. I ja II kursuse tudengite meediapäde- vus eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine“ kontekstis (juh Kadri Ugur, http://hdl.handle. Peeter Vihalemm Ajakirjanduse ja meediaga seondu- net/10062/56858). vad magistritööd 2017

Kristiina Aasna. Veebilehe kasutatavuse analüüs Ajakirjanduse ja meediaga seondu- Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vad bakalaureusetööd 2017 näitel (juh Vambola Leping ja Avo Trumm, http://hdl.handle.net/10062/56906). Inger Agur. Nutiseadmete kasutamise võima- lused ja riskid väikelaste arengus: Tartu linna Kadri Külaots. Nädalalehe ajakirjanike töörutii- sõimerühmade õpetajate hinnangud (juh nid ning stress Eesti Ekspressi ning Maalehe Maria Murumaa-Mengel, http://hdl.handle. näitel (juh Signe Ivask, http://dspace.ut.ee/hand- net/10062/56695). le/10062/56879). Heleri All. Kommunikatsioonivahendite mõju Merit Maarits. Konvergentsiprobleemid meediaor- erineva kogemustasemega ajakirjanike ajaka- ganisatsioonides: teoreetiline käsitlus ja analüü- sutusele (juh Signe Ivask, http://hdl.handle. simudel (juh Marju Himma-Kadakas, Külliki net/10062/56662). Seppel; http://dspace.ut.ee/handle/10062/56863). Kairi Janson. Maakonnalehtede ajakirjanike tun- Martin Noorkõiv. Kuidas mõtestada poliitilisi netatavad tööülesanded (juh Signe Ivask, http:// arutelusid Eesti Facebooki gruppides? (juh Sten hdl.handle.net/10062/56717). Hansson, http://hdl.handle.net/10062/56877). Karin Kivipõld. MMSi tarvitamine kui ühis- Greete Palmiste. Eesti veebiajakirjanike ootused kondlik protsess foorumite ja meedia näi- ajakirjanike teadmistele, oskustele ja pädevus- tel (juh Külliki Seppel, http://hdl.handle. tele ning nende tegelik rakendamisvõimalus net/10062/56687). (juh Marju Himma-Kadakas, http://hdl.handle. net/10062/56866). Mari-Liis Koemets. Ajakirjaniku eetilised dilem- mad konstrueeritud ajakirjandusliku juhtumi Priit Pokk. Suurandmete kasutamisvõimalused lahendamisel (juh Veronika Kalmus, http://hdl. sotsiaalmeedia analüüsis: Ameerika Ühendrii- handle.net/10062/56737). kide presidendivalimiste Twitteri kajastuse mee- lestatuse analüüs (juh Külliki Seppel, http://hdl. Annika Kuusik. Uudise usaldusväärsuse hin- handle.net/10062/56867). damine internetikeskkonnas 30–50-aastaste hulgas (juh Ragne Kõuts, http://hdl.handle. net/10062/56758). 154

Greta Külvet. Eesti Televisiooni kultuuri- Kristi Raidla. Muudatused Eesti Rahvusring- saade „OP!“ enne ja pärast formaadimuu- häälingu raadiouudiste tekstides (juh Marju tust (juh Ragne Kõuts, http://hdl.handle. Himma ja Maarja Lõhmus, http://hdl.handle. net/10062/56694). net/10062/56684).

Ivika Lehtsalu. Sotsiaalmeedia kasutamine ja Getter Kristen Rang. Eesti noorte naiste Tinderi kasutamise reguleerimine kaitseväes: Eesti kait- kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meesk- seväelaste kogemuste näitel (juh Andra Siibak, asutajad (juh Maria Murumaa-Mengel, http:// http://hdl.handle.net/10062/56811). hdl.handle.net/10062/56816).

Liisi Maria Muuli. Eesti youtuber’ite enese Merilin Reino. Rapla valla infolehe ja selle lugeja- esitlus, auditooriumi ja privaatsuse taju (juh te uuring (juh Ragne Kõuts, http://hdl.handle. Maria Murumaa-Mengel, http://hdl.handle. net/10062/56696). net/10062/56905). Tanel Rungi. Intervjueerimistehnikad Eesti spor- Meril Mägi. Meeste tervisediskursused Pos- diajakirjanduses ERRi spordiportaali näitel (juh timehe, Õhtulehe ja Delfionline -portaali- Brit Laak, http://hdl.handle.net/10062/56670). des (juh Külliki Seppel, http://hdl.handle. net/10062/56691). Mari-Liis Ruuvet. Kommunikatsioonivii- sid töökohal. Autoetnograafiline uurimus Otto Oliver Olgo. Miks Eesti ajakirjanikud on va- (juh Halliki Harro-Loit, http://hdl.handle. hetanud ametit? (juh Halliki Harro-Loit, http:// net/10062/56671). hdl.handle.net/10062/56800). Virgo Siil. Spordiajakirjanike läbipõlemist soosi- Kaari Perm. Youtuber’ite jälgimise põhjused ja vad, ennetavad ja tõrjuvad tegurid pikemal pin- harjumused 15–17 aasta vanuste tüdrukute geperioodil (juh Signe Ivask ja Brit Laak, http:// hulgas (juh Andra Siibak, http://hdl.handle. hdl.handle.net/10062/55531). net/10062/56693). Siim Saavik. Eesti alternatiivmeedia kanalite Ni- Aleksander Pihlak. Uudisžanri muutused hilist, Vanglaplaneet ja Uued Uudised toimimi- 1990ndate Eesti päevalehtedes Edasi/Postimehe ne ning funktsioonid (juh Ragne Kõuts, http:// ja Noorte Hääle/Päevalehe/Eesti Päevalehe näi- hdl.handle.net/10062/56820). tel (juh Vallo Nuust ja Signe Ivask, http://hdl. handle.net/10062/56673). Andrus Tins. Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avalik-õigusliku ringhäälinguga (juh Susanna Päiv. Suurbritannia eestlaste meediare- Maarja Lõhmus ja Andu Rämmer, http://hdl. pertuaar Brexiti näitel (juh Signe Opermann, handle.net/10062/56783). http://hdl.handle.net/10062/56761). 155 Tallinna Ülikoolis 2017. aastal ajakirjanduse alal kaitstud magistritööd

Barbi Pilvre

Tallinna Ülikooli Balti filmi-, meedia, kommuni- kaitsediskursus, poliitiline diskursus, juriidiline, katsiooni ja kunstide instituudis kaitsti 2017. aastal institutsionaalne ehk õigusdiskursus, äärmuste dis- ajakirjanduse alal kuus magistritööd, juhendajateks kursus, majandusdiskursus, humaansuse, kultuuri- Raivo Palmaru, Krista Kerge, Katrin Aava, Arko ja hirmudiskursus. Olesk ja Barbi Pilvre. Teemadeks on ajakirjanike Anna-Rebeca Lall analüüsib oma magistritöös identiteet ajakirjanduse muutuvate ärimudelite ajas- „Leksikaalsed valikud pagulaskriisi ja selle aladis- tul, pagulaskriis ajakirjanduse fookuses, naispresi- kursuste käsitlemisel Eesti, Rootsi ja Taani telesaate dendi diskursus ajakirjanduses, fotode roll online- näitel“ telesaadetele tugineva juhtumiuuringu kau- meedia ajastul ja spordi meediastumine. du, kuidas erinevate kultuuride arvamusliidrid lek- Birjo Must uurib oma magistritöös „Eesti uu- sikavalikute kaudu pagulaskriisi diskursusele tähen- disajakirjanike professionaalne identiteet ajalehe- dusi loovad. Tulemused näitasid, et arvamusliidrite firmade muutuvate ärimudelite ajastul“ Äripäeva arusaamad sellest, milliseid lahendusi pagulaskrii- ajakirjanike näitel, kuidas ajakirjanikud mõtestavad sile leida, on erinevad. meediaettevõttes toimuvaid muutusi, mille raames Mirjam Mäesalu uuris oma magistritöös „Nais- neilt oodatakse sisuturunduslikku tegevust. Uudis- presidendi diskursus Eesti 2016. a presidendikam- teajakirjaniku identiteediga toimetajad ja reporterid paaniat kajastavates meediatekstides“ 27 Postimehe, kogevad ärimudelite muutumise protsessis sageli Eesti Päevalehe, Õhtulehe ja Äripäeva teksti näitel kõhklusi ja segadust, sest toimetuse autonoomia (ajavahemik august–oktoober 2016), kuidas teks- reklaami ja turunduse suhtes on olnud ajakirjan- tide ja nende juurde kuuluvate piltide abil konst- dusmaailma juhtiv põhimõte. Meediaettevõtted rueeriti valimisperioodil naispresidendi diskursust. loovad toimetustes praegu sisuturunduse osakondi Tulemused näitasid, et naissoost kandidaatidele ja eeldavad enamasti, et seal töötavad inimesed on omistati ka võimukontekstis naiselikeks peetavaid ajakirjaniku ettevalmistusega, mis on vastuolus aja- tunnuseid, mis omakorda mõjutasid naispresiden- kirjanike endi klassikalise arusaamaga sõltumatust dile esitatavaid rolliootusi. Marina Kaljuranda ja ajakirjanikust. Mailis Repsi kujutati enamasti emalikkuse ja oluliste Siiri Liiva käsitleb oma magistritöös „Peavoolu- isikute või gruppide ning Kersti Kaljulaidi peamiselt meedia pagulasteemaliste tähenduste ja tegelikkuse erandlikkuse diskursuse kaudu. kujundajana Eesti ühiskonnas kahe aasta (2014– Eneli Jaama uurib magistritöös „Fotode muutu- 2016) lõikes: Delfi/Eesti Päevalehe, Postimehe ning nud roll uue meedia ajastul — ekspertide ja auditoo- Õhtulehe näitel“ pagulaskriisi kajastamist ajakirjan- riumi hinnang“ fotode rolli uue meedia ajastul, tugi- duses, kasutades uurimismeetodite kombineerimist. nedes 519 ankeedi ja ekspertintervjuude analüüsile. Analüüsi käigus leiti 18 diskursust ja 46 narratiivi. Tulemused näitasid, et uues meediakeskkonnas on Peamised diskursused olid turvalisuse ehk korra- fotode dokumentaalsuse väärtus ja auditooriumi 156 usaldus fotode vastu langemas. Fotoajakirjanduses meediastumine Rio de Janeiro 2016 suveolümpial kasutusel olevad pildipangad, laialdased pildigale- osalenud Eesti sportlaste näitel“ olümpiasportlas- riid online-meedias ja fototöötlusprogrammid on te intervjuude põhjal, kuidas meediastumine on tekitanud meediakanalites rohkelt visuaalset prügi. muutnud sportlaste enesekuvandi mõtestamist. Sel- Fotod esinevad tekstide kõrval sageli illustratiivses gus, et sportlased on aktsepteerinud meedia- ja ava- rollis, ei kajasta fakte ega ühildu alati tekstiga. Eks- likkuse huvi, mis kaasneb nende sporditegevusega perdid kirjeldasid suundumust kui fotoajakirjandu- ja rolliga ühiskonnas. Samas selgus ka, et sportlaste se halba praktikat. ettevalmistus ning koolitus meediaga suhtlemisel Mariliis Sepper kirjeldab magistritöös „Spordi on peaaegu olematu. 157 Preemiad, aunimetused, stipendiumid 2017–2018 Sulev Uus

Aasta ajakirjanik • Multimeedia auhinna võitis Delfis avaldatud Rail Balticu lugu, mille autorid on TANEL • Eesti Ajalehtede Liidu ajakirjanduspreemiate SAARMANN, AIVAR ÕEPA, SIGRID konkursi peaauhinna ja aasta ajakirjaniku tiitli SALUTEE, ESTER VAITMAA, KERTTU PASS, pälvis Eesti Ekspressi ajakirjanik MADIS JÜR- MADIS VELTMAN, ANDRES PUTTING, GEN. PRIIT SIMSON, HENDRIK OSULA, EILIKI PUKK, KARIN KALJULÄTE, SIIM SOLMAN, Eesti Ajalehtede Liidu AGO TAMMIK, HELERI KURIS, LIISI ajakirjanduspreemiad VISKUS, ALARI HEINSOO, KARL–ERIK LEIK ja MART NIGOLA. • Elutöö preemia sai Äripäeva ajakirjanik VÄINU • Parima maakonnalehes ilmunud uudise auhinna ROZENTAL. sai KATARIINA KRJUTŠKOVA Sakalas ilmu- • Noore ajakirjaniku preemia võitis Eesti Päevale- nud kirjutistega „Endine Võhma pearaamatu- he reporter MIHKEL TAMM. pidaja maksis linna rahaga oma arveid“, „Raa- • Mõlemat preemiat rahastavad ajakirjandustaus- matupidaja lubab raha võimalust mööda tagasi taga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas maksta“, „Võhma linnapea: endine pearaama- Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets. tupidaja maksis linna rahaga kosmeetikafirma • Aasta parima arvamusloo auhinna pälvis VILLU arve“ ja „Koristage ära see kaamera siit!“ PÄÄRT Postimehes ilmunud looga „Mu viiemil- • Parimaks maakonnalehe arvamuslooks tun- joniline ema“. nistati AIME JÕGI Tartu Postimehes ilmunud • Aasta parima üleriikliku uudisloo auhinna sai „Heategev kuulutus veereb mööda maad otsekui SULEV VEDLER Eesti Ekspressis ilmunud lu- lumepall“. gudega „Vale patsient, vale veri. Meditsiiniõde • Parima maakonnalehes ilmunud olemusloo au- tegi surmava vea“, „PERH löögi all: Surmava hinna pälvis ANNE PÕDER Järva Teatajas aval- ülekande teinud haiglaõe lugu paisub“ ja „Kui datud looga „Lapsed mahuvad vanemate kinga- palju maksab Eestis inimelu? Null eurot või mitu desse, kuid ei taha käia nende jälgedes“. miljonit?“. • Ajalehtede kujunduskonkursil said üleriigiliste • Parima olemusloo auhinna võitis MADIS lehtede kogu kujunduse kategoorias JÜRGEN Eesti Ekspressis avaldatud lugudega hõbeauhinnad ÄRIPÄEV ja EESTI EKSPRESS; „Ebatavaline vang“ ja „Endise politseijuhi vii- pronksauhinna ÕHTULEHT. Kohalike lehtede mane suvi“. kogu kujunduse eest said pronksauhinnad • Parima venekeelse loo preemia võitis JELIZA- PÄRNU POSTIMEES, SAARTE HÄÄL ja VETA FOMINA venekeelses Postimehes ilmu- TARTU POSTIMEES. Olemuslugude kujunduse nud artikliga „Mitte nõrganärvilistele: Martin kategoorias võitis suurtest lehtedest kuldauhinna Repinski naaber avastas põllul kuhja kitselaipu“. Eesti Ekspressi AREEN, hõbeauhinna • Parimaks venekeelseks arvamuslooks hinnati ÕHTULEHT, pronksauhinnad ÕHTULEHT OLESJA LAGAŠINA venekeelses Postimehes ja EESTI EKSPRESS. Kohalikest lehtedest ilmunud vene meedia analüüs. hõbe- ja pronksauhinna TARTU POSTIMEES, 158

pronksauhinnad PÄRNU POSTIMEES ja • Parim dokumentaalfilm: „ARMASTUS …“ (rež VIRUMAA TEATAJA. Avatud rühmas said Sandra Jõgeva). hõbeauhinnad EESTI PÄEVALEHT, Postimehe • Parim animafilm: „MANIVALD“ (Eesti, AK, ÄRIPÄEV ja PÄRNU POSTIMEES; Horvaatia, Kanada. Rež Chintis Lundgren). pronksauhinnad EESTI PÄEVALEHT, LP, • Parim lühifilm: „JÄÄ“ (rež Anna Hints). ÕHTULEHT ja PÄRNU POSTIMEES. • Parim naisnäitleja filmis: REA LEST Veebikülgede kategoorias said hõbeauhinnad („November“). POSTIMEHE mobiilne veebikülg ja ÕHTULEHE • Parim meesnäitleja filmis: TÕNU KARK veebikülg. Digitaalsete üksikprojektide kategoorias („Rohelised kassid“). teenis kuldauhinna DELFI, hõbeauhinna • Parim filmirežissöör: RAINER SARNET POSTIMEES ja pronksauhinna ÄRIPÄEV. („November“). • Eesti Pressifotograafide Liidu konkursil võitis • Parim filmistsenarist: SULEV KEEDUS parima uudisfoto ja ühtlasi aasta pressifoto au- („Mehetapja / Süütu / Vari“). hinna Postimehe fotograaf LIIS TREIMANN • Parim filmioperaator: MART TANIEL fotoga „Nuga kui asitõend“: („November“). Aasta olemusfoto auhinna pälvis RAUNO • Parim filmihelilooja: MICHAL JACASZEK VOLMAR Delfi ja Eesti Päevalehe toimetusest „November“). fotoga „Edgar Savisaar oma bioonilise jalaga“. • Parim filmikunstnik: JAAGUP ROOMET ja Aasta portreefoto auhinna sai ANDRAS KRAL- MATIS MÄESALU („November“). LA Äripäevas ilmunud fotoga ilmselt Eesti va- • Parim helirežissöör filmis: MARCO VERMAAS nimatest kinnisvaraarendajatest vendadest Tavi („November“). ja Valde Nirgist. Parima spordifoto „Isa ja tütre • Parim filmimonteerija: MARTIN MÄNNIK kvaliteetaeg“ Kelly Sildarust treeningul avaldas („Nõukogude hipid“). MADIS VELTMAN Delfis. • Parim kostüümikunstnik filmis: JAANUS Aasta pressivideo konkursi võitjaiks tun- VAHTRA („November“). nistati SIGRID SALUTEE, MARK ŠANDALI • Aasta tegija filmikunstis: TAIVO TENSO (valja KADRI NIKOPENSIUS DELFI TV eksperi- gusmeister). mendiga „Algaja „kuldne kuju“ sukeldub täna- vaesinejate maailma“. Teleauhinnad • Uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia võitsid Postimehes ja Äripäevas ilmu- • Parim tõsielusaade: „ROALDI NÄDAL“ (Kanal nud rahapesuskandaali kajastanud lugudega 2). Postimehe ajakirjanikud JOOSEP VÄRK ja RIS- • Parim teleseriaal: „SIBERI VÕMM“ (Kanal 2). TO BERENDSON ning Äripäeva ajakirjanikud • Parim meelelahutussaade: „EESTI LAUL“ PIRET REILJAN ja MARGE VÄIKENURM. (ETV). Preemia on välja pannud Rootsi meediakontsern • Parim uus saade: „SUUD PUHTAKS“ (ETV). Bonnier ja ajaleht Äripäev. • Parim erisaade: „INGLITE AEG“ (TV3). • Parim ajakirjanduslik lugu: „HAIGEKASSALE Eesti filmija teleauhinnad (EFTA) VÕLTSARVETE ESITAMINE“ („Pealtnägija“, 2018 autor Kristjan Pihl, ETV). • Parim naisnäitleja televisioonis: LUULE Eesti Filmi Instituudi korraldatud teise Eesti filmi- KOMISSAROV („Õnne 13“, ETV). ja teleauhindade konkursi võitjad. • Parim meesnäitleja televisioonis: MAIT MALMSTEN („ENSV“, ETV). Filmiauhinnad • Parim naissaatejuht: GRETE LÕBU („Ringvaade“, ETV). • Parim mängufilm: „NOVEMBER“ (rež Rainer • Parim meessaatejuht: ROALD JOHANSSON Sarnet). („Roaldi nädal“, Kanal 2). Sulev Uus 159

• Parim telerežissöör: VILLEM TARVAS („Kaks hariduskäsitusele Eestis“ eest. kanget Kagu-Aasias“, Kanal 2). • Parim telestsenarist: VILLU KANGUR ja GERT Riiklikud teenetemärgid KIILER („ENSV“, ETV). • Parim teletoimetaja: ÕIE ARUSOO („Osoon“, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul andis pre- ETV). sident Kersti Kaljulaid riikliku autasu ka mitmele • Parim teleoperaator: MADIS REIMUND ajakirjanikule ja ajakirjandusega seotud inimesele. („Merivälja“, TV3). Valgetähe IV klassi teenetemärgi said Tartu Üli- kooli vanemteadur, keeleteadlane ja ajakirjanduss- Eesti Ringhäälingute Liidu petsialist TIIT HENNOSTE, ajakirjanik, toonane aastapreemia Postimehe peatoimetaja, Eesti Meedia meediadi- rektor ja Tartu Postimehe vanemtoimetaja VAHUR Kuldmikrofoni pälvis endine kauaaegne Elmari raa- KALMRE, reklaamivaldkonna arendaja, Eesti Raa- dio peatoimetaja OWE PETERSELL. dios ajakirjanikuna töötanud OLAV OSOLIN. Val- getähe V klassi teenetemärgi said ajakirjanik, inva- Hea Sõna auhind spordi toetaja ARE ELLER, teatrikriitik ja ajakirjanik MARGUS MIKOMÄGI, Eesti ringhäälingu Eesti Naistoimetajate Ühenduse Hea Sõna auhinna ajaloo talletaja HELI PIKK, tele- ja raadioajakirja- pälvis Õhtulehe ajakirjanik RAINER KERGE. nik ja saatejuht MARKO REIKOP. Korruptsioonivastaste artiklite Kultuurkapitali preemia konkurss Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia audiovisuaal- Justiitsministeeriumi ja Eesti Ajalehtede Liidu aja- se kunsti kategoorias pälvis filmidokumentalist kirjandustudengitele korraldatud korruptsioonitee- MARK SOOSAAR. maliste artiklite konkursi võitis KADRI KUULPAK Tartu Ülikoolist Postimehes avaldatud looga „Muu- Kultuuritegu 2017 seum avastas kuni poole miljoni euro eest ehitus- praake“. Eesti Kultuuri Koja liikmed valisid aasta kultuuri- teoks loomeinimeste ühispöördumise „222 kiri“, Sirbi laureaadid millega soovitati Riigikogul jätta Rail Balticu rah- vusvaheline kokkulepe ratifitseerimata, et Eesti Kultuurilehe Sirp laureaatideks 2017. aastal aval- maa, Eesti rahvas ja kultuur säiliksid ka tulevastele datud kirjutiste eest kuulutati kunstiteadlane ja põlvedele. -kriitik REBEKA PÕLDSAM, kunstiteadlane, Tar- tu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kultuuri- Aasta kultuurisõber ja meediasotsioloogia nooremteadur JOHANNES SAAR, jurist HEILI SEPP ja Tallinna Ülikooli hu- Kultuuriministeeriumi aasta kultuurisõbra konkur- manitaarteaduste instituudi teadlane MIHHAIL si ühe peaauhinna, tiitli „Aasta kultuurisõber 2017“ TRUNIN. sai ARMIN KARU järjepideva toetuse eest filmin- dusele. Ta on ka filmiajakirjanike ühingu aasta pa- Enn Soosaare esseistikaauhind rima filmi auhinna Neitsi Maali rahastaja. Mullu sai selle film „November“. Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis religiooniloolane, tõlkija, Tartu Ülikooli patristika Aasta raamatusõber ja klassikaliste keelte õppejõud MARJU LEPA- JÕE ajakirjas Akadeemias ilmunud essee „Tarkus Eesti Kirjastuste Liit valis 2017. aasta raamatusõb- ja õiglus kaitsevad kõiki. Reformatsiooni mõjust raks TAUNO VAHTERI kirjastamist tutvustavate 160 artiklite ja sotsiaalmeedia kampaania „Jälle raamat“ süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia korraldamise eest. populariseerimise eest pälvis ENE ERGMA. • Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise Koosmeele auhind eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia Eesti rahvusringhäälingu Avatud Eesti Fond andis 2017. aasta Koosmeele teadusuudiste saade „Novaator“, kollektiivi juht auhinna Eesti Rahva Muuseumi SOOME-UGRI teadusajakirjanik MARJU HIMMA-KADAKAS; KULTUURIDE PÜSINÄITUSE „UURALI KAJA“ teise preemia ajakirja Horisont digiteerimine KURAATORITE TÖÖRÜHMALE (juht Tartu ja avalikkusele kättesaadavaks muutmine, Ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete). eestvedaja ULVAR KÄÄRT. • Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest Selge kõneleja 2017 trükisõna abil väärisid peapreemia laste teaduse ja tehnika lugemiku „Füübits“ autorid MARE Eesti Vaegkuuljate Liidu auhinna „Selge kõneleja MÜÜRSEPP ja HELI LUKNER; teise preemia 2017“ said televisiooni ja raadio saatejuhtide populaarteaduslike raamatute sarja „Elav teadus“ kategoorias ETV saatejuht MARGUS SAAR ja väljaandmise eest kirjastus Argo, tegevjuht LEA tuntud raadiohääl ALLAN ROOSILEHT. ADAMSON. • Kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia Tartu kultuurikandja 2017 populariseerija (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)“ sai peapreemia pikaaegse ja järjepideva Konkursil „Tartu kultuurikandja 2017“ sai aasta kalade ja kalandusega seotud teemade kultuurikajastaja aunimetuse kirjandusteadlane ja tutvustamise eest (nii ajakirjanduses kui ka kultuurikriitik JAAK TOMBERG. haridusprogrammide abil) ihtüoloog ARVO TUVIKENE. Oskar Lutsu huumoripreemia Teadusajakirjanduse sõbra auhind Palamuse valla ja MTÜ Sokuturi väljaantava Oskar Lutsu huumoripreemia sai näitleja RAIVO E. Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse TAMM, kes tegi kaasa teleseriaalides „Õnne 13“, sõbra auhinna pälvis Tallinna Tehnikaülikooli „ENSV“, „Kellapid“ ja „Papad mammad“ ning biorobootika professor, akadeemik MAARJA telešõus „Su nägu kõlab tuttavalt“. KRUUSMAA. Parim reisiajakirjanik Andres Küngi stipendium

Reisikorraldaja Novatours valis 2017. aasta Andres Küngi stipendiumi sai MARTIN NILS parimaks reisiajakirjanikuks AGAATE ANTSONI, VIIRAND kultuuriloolase ja teadlase Vahur kes toimetab reisiteemalisi uudiseid ja artikleid Linnuste memuaaride kirjutamiseks. Postimehe portaalis reisile.postimees.ee. Aasta kultuurivedur Eesti teaduse populariseerimise auhind Postimehe kultuuritoimetus valis aasta kultuuriveduriks kunstikollektsionäär ENN Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teaduste KUNILA, kelle südameasjaks on Konrad Mäe Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri konkursil loomingu tutvustamine nii Eestis kui ka väljaspool jagatakse preemiaid mitmes kategoorias. Toome Eestit. ära eeskätt meediaga seotud auhinnad.

• Tiiu Silla nimelise elutöö preemia pikaajalise 161

Aasta arvamusliider

Postimehe aasta arvamusliidriks kuulutati semiootik ja õppejõud MIHHAIL LOTMAN. Pressisõber ja -vaenlane

Eesti Ajalehtede Liit valis aasta pressisõbraks Eesti Teaduste Akadeemia presidendi TARMO SOOMERE ja pressivaenlaseks riigihalduse ministri ametit pidanud MIHHAIL KORBI. Sotsiaalmeedia auhinnad PLAYNUPP 2017

Aasta vlogger: HENSUGUSTA. Aasta sketšimeister: VICTORIA VILLIG. Aasta muusikateos: JAAGUP TUISK. Aasta elustiili kajastaja: KRISTJAANA MERE. Aasta iluguru: LIISA LEETMA. Aasta gamer: LEVEL 1. Aasta huumorivideo: HENSUGUSTA. Aasta võõrkeelse sisu looja: LIFE OF BORIS. Aasta parim kirjatükk: „A MIDA HENRY TEEB?“ Aasta kvaliteetseim fotopostitus: ROMAN NEI- MANN. Aasta parim produktsioon: POINT CUT PRO- DUCTION. Aasta parim montaaž: ICE BIRD PRODUTIONS. Erikategooria #suurimjulgus: HENSUGUSTA. Aasta streamer: KRIS KÄRNER. Aasta parim podcast: TUSSISÖÖJAD. Aasta blogija: MALLUKAS. Aasta Musicallytaja: LAURA RANNAVÄLI. Aasta snapchatter: KRISTINA PÄRTELPOEG. Aasta instagrammer: LIISA LEETMA. Aasta youtuber: HENSUGUSTA. Aasta uustulnuk: DEANA NOOP. Aasta sisulooja: SARIO TV.

2017. aasta tunnustustest jõudsid aastaraama- tusse need, mis tehti teatavaks enne aastaraamatu trükkiminekut.