Väinameri ja linnuränne

Suur väin Kuke küla ümbrus on lisaks suvitajatele silma torganud ka filmitegijatele. Nii on siin 60-ndatel ja 70-ndatel aas- Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri- tatel filmitud mitmed populaarsed mängufilmid, näi- Eesti vahel. Ta ühendab Väinamere siseosa ja Liivi lahte. teks „Viimne reliikvia“, „Valge laev“ ja „Reigi õpetaja“. Väinas on mitu väikest saart, sealhulgas Papirahu, Kesselaid, Kõbajad, Viirelaid. Suur väin on üks sügava- Kuke ümbruse kadastikes ei kohta inimesi just sageli, maid Väinamere osasid. Väinamere sügavaim koht asub seetõttu võib siin uidates lisaks laululindudele kohata Kesselaiu ja Muhu vahel (24 meetrit). Kuivastus asub ka näiteks tetre, rebast, jäneseid ja mõnikord ka mets- Muhu tähtsaim sadam. Lalli külas asub sadam väikelae- siga või põtra. Saagilennul võib näha merikotkast ja vadele. Veel jäävad Muhu vallas väina äärde Lõetsa, läbirändavatele sookurgedele on siinne madalaveeline Lehtmetsa, Hellamaa, Võlla, Tusti ja Võiküla. Kesselaiul rand ööbimiseks üks meelispaiku. on omaette küla (Kesse). Viire kurk on väin Suurest väi- Peaaegu otse üle mere mustab Kesselaiu pangal kasvav nast lõuna pool Viirelaiu ja Virtsu poolsaare vahel. See kuusik ja hea ilmaga näeb ka klindijärsaku heledamat asub osaliselt Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. Väinas triipu. asuvad Rohenina ja Uulutilaid. Pivarootsi ümbrus Uisu pank Kibuvits rannal Virtsust ja Puhtust lõuna pool, piirkonnas, kus Liivi Virtsust põhja pool võib näha erilaadset maastikku – laht aheneb Suureks väinaks, on ridamisi madalaid madalat rannikumerd, mis paiguti läheb üle madalaks merelahtesid, poolsaari ja rannalähedasi väikesaari. tasaseks rannaniiduks. Osaliselt piirneb see huvipak- See on koht, kus merel liikuvad kevadised rändlinnu- kuva rannamoodustisega – madala domeriitpangaga. parved koonduvad kitsasse läbipääsu mandrija saarte Uisu pank on ulatuslik kuni kolme ja poole meetri kõr- vahel, samas peatudes madalamas rannikumeres. gune astangurand. Astangul paljanduvad Jaani lademe Pivarootsi poolsaare ümbrus, Ruilaid, Ahelaid, Kivilaid domeriidid, milles esineb püriidi kogumikke ehk rah- ja Rame lahe suudmeala on väga mitmekesine, samas vakeeli „kassikulda“, samuti mitmesuguseid kivistisi: oma mosaiiksuses terviklik. käsijalgsed, harvem trilobiite, gastropoode ja peajalg- See on piirkond, kus küll puuduvad ujumiseks sobivad Valgepõsk-lagled seid. Pangal on hästi jälgitav mere tänapäevane geo- liivarannad, ent rannikumeri on madalaveeline. Siin on loogiline tegevus. Kuna paljanduv domeriit on pehme ka mitmeid väikesadamaid ja lautreid, kus on võima- kivim, allub ta kergesti mere murrutavale tegevusele. lik väikealustega randuda või merele minna, siin on ka Panga lôunaosas on moodustunud kaks neemikut, mitmeid ööbimisvõimalusi. millest ühel asunud ja kitsa maasääre abil maismaaga ühendatud saarpanga uhus ära 2005 aasta jaanuari- Linnuränne torm. Môlemat neemikut ümbritseb mere poolt ränd- rahnude vöönd. Vôib arvata, et rahnudel on tähtis roll Virtsu ja naabruses asuv Puhtu-Laelatu looduskaitse- neemikute kujunemises. Rahnude vööndid on kaitsnud ala on lindude rändepeatuseks ja pesitsemiseks väga nende taga asuvaid rannaastangu osi mere murrutava sobivad alad. Esiteks toimub siin märkimisväärne lin- tegevuse eest, välja arvatud ekstreemselt kõrge vee- dude koondumine ja rände jätkamine läbi Suure väina. seisu korral. Ka pôhjapoolse neemiku muutumine saar- Teiseks on siin keerukas, mitmete väikesaarte ja paljude pangaks on ilmselt lähemate aastate küsimus - seda madalate siselahtedega rannajoon, mis pakub varjumi- “mandriga” ühendava maasääre laius on kohati ahene- seks, toitumiseks ja peatumiseks häid võimalusi. nud ühe meetrini. Virtsu ümbruses on registreeritud 229 linnuliiki, neist Pinnakattesse ja panka on puhandunud Uisu ehk Jôeoja, 137 pesitsejat, 76 läbirändajat ja 16 juhukülalist. mille alamjooksul on kujunenud paarisaja meetri pik- Läbirändavate lindude arv kokku ületab kaks miljonit. kune ja paari meetri sügavune arvukate domeriidijär- Mitmed rannikualad ja laiud, samuti metsad on olulised pesitsusalad. Rändeajal peatub ümbruskonnas regu- sakutega kanjonorg. Virtsu sadamas laarselt ligi 20 000 veelindu. Uisu kandis on tõenäoliselt varem olnud sadamakoht või ka mitu, kust mindi merele omaaegse väikelaeva Kõige sagedamini võib rände ajal kohata läbirända- uisuga. Siitkaudu oli aastaid tagasi kavas ehitada vaid värvulisi ja veelinde. Läbirändavatest veelindu- kurikuulus Saaremaa sild, mis oleks viinud otse üle dest moodustavad põhimassi aul (Clangula hyemalis), Kesselaiu. Viimastel aastatel on otseühendust kasuta- mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta tud talviti paksu ja sileda jääga, Looduse Omnibussi fusca), sõtkas (Bucephala clangula) ja merivart (Aytyhya Kesselaiu jääretkedeks. marila), kusjuures nende koguarv ületab miljoni. Sagedased läbirändajad on ka kaurid (Gavia spp.) (kuni Kuke rand 15 000 isendit hooajal). Uisu panga pôhjapiiril on Kukeranna liivarand. Nimi Laidudel, mida on peaaegu 40, on registreeritud 55 Kukeranna on tegelikult tulnud aastatel, mil kaks küla pesitsevat liiki. Paraku on suurel osal neist endine kasu- – Kuke küla ja Ranna küla olid ühendatud Kukeranna tus katkenud ning domineerima on hakanud kõrgro- külaks. Kuke küla merepiiril on ka puhkajate seas popu- hustu ning põõsastikud. See on oluliselt vähendanud laarne madalaveeline liivasegune rand, mis on sega- pesitsevate lindude arvukust. dust nimedega suurendanud. Aul. Foto Kaarel Kaisel

Mere serv

Varakevadine lindude kogunemine

Lagled Naerukajakas