DOCSLIB.ORG

Suur Väin Uisu Pank Kuke Rand Pivarootsi Ümbrus Linnuränne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Suur Väin Uisu Pank Kuke Rand Pivarootsi Ümbrus Linnuränne Väinameri ja linnuränne Suur väin Kuke küla ümbrus on lisaks suvitajatele silma torganud ka filmitegijatele. Nii on siin 60-ndatel ja 70-ndatel aas- Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri- tatel filmitud mitmed populaarsed mängufilmid, näi- Eesti vahel. Ta ühendab Väinamere siseosa ja Liivi lahte. teks „Viimne reliikvia“, „Valge laev“ ja „Reigi õpetaja“. Väinas on mitu väikest saart, sealhulgas Papirahu, Kesselaid, Kõbajad, Viirelaid. Suur väin on üks sügava- Kuke ümbruse kadastikes ei kohta inimesi just sageli, maid Väinamere osasid. Väinamere sügavaim koht asub seetõttu võib siin uidates lisaks laululindudele kohata Kesselaiu ja Muhu vahel (24 meetrit). Kuivastus asub ka näiteks tetre, rebast, jäneseid ja mõnikord ka mets- Muhu tähtsaim sadam. Lalli külas asub sadam väikelae- siga või põtra. Saagilennul võib näha merikotkast ja vadele. Veel jäävad Muhu vallas väina äärde Lõetsa, läbirändavatele sookurgedele on siinne madalaveeline Lehtmetsa, Hellamaa, Võlla, Tusti ja Võiküla. Kesselaiul rand ööbimiseks üks meelispaiku. on omaette küla (Kesse). Viire kurk on väin Suurest väi- Peaaegu otse üle mere mustab Kesselaiu pangal kasvav nast lõuna pool Viirelaiu ja Virtsu poolsaare vahel. See kuusik ja hea ilmaga näeb ka klindijärsaku heledamat asub osaliselt Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. Väinas triipu. asuvad Rohenina ja Uulutilaid. Pivarootsi ümbrus Uisu pank Kibuvits rannal Virtsust ja Puhtust lõuna pool, piirkonnas, kus Liivi Virtsust põhja pool võib näha erilaadset maastikku – laht aheneb Suureks väinaks, on ridamisi madalaid madalat rannikumerd, mis paiguti läheb üle madalaks merelahtesid, poolsaari ja rannalähedasi väikesaari. tasaseks rannaniiduks. Osaliselt piirneb see huvipak- See on koht, kus merel liikuvad kevadised rändlinnu- kuva rannamoodustisega – madala domeriitpangaga. parved koonduvad kitsasse läbipääsu mandrija saarte Uisu pank on ulatuslik kuni kolme ja poole meetri kõr- vahel, samas peatudes madalamas rannikumeres. gune astangurand. Astangul paljanduvad Jaani lademe Pivarootsi poolsaare ümbrus, Ruilaid, Ahelaid, Kivilaid domeriidid, milles esineb püriidi kogumikke ehk rah- ja Rame lahe suudmeala on väga mitmekesine, samas vakeeli „kassikulda“, samuti mitmesuguseid kivistisi: oma mosaiiksuses terviklik. käsijalgsed, harvem trilobiite, gastropoode ja peajalg- See on piirkond, kus küll puuduvad ujumiseks sobivad Valgepõsk-lagled seid. Pangal on hästi jälgitav mere tänapäevane geo- liivarannad, ent rannikumeri on madalaveeline. Siin on loogiline tegevus. Kuna paljanduv domeriit on pehme ka mitmeid väikesadamaid ja lautreid, kus on võima- kivim, allub ta kergesti mere murrutavale tegevusele. lik väikealustega randuda või merele minna, siin on ka Panga lôunaosas on moodustunud kaks neemikut, mitmeid ööbimisvõimalusi. millest ühel asunud ja kitsa maasääre abil maismaaga ühendatud saarpanga uhus ära 2005 aasta jaanuari- Linnuränne torm. Môlemat neemikut ümbritseb mere poolt ränd- rahnude vöönd. Vôib arvata, et rahnudel on tähtis roll Virtsu ja naabruses asuv Puhtu-Laelatu looduskaitse- neemikute kujunemises. Rahnude vööndid on kaitsnud ala on lindude rändepeatuseks ja pesitsemiseks väga nende taga asuvaid rannaastangu osi mere murrutava sobivad alad. Esiteks toimub siin märkimisväärne lin- tegevuse eest, välja arvatud ekstreemselt kõrge vee- dude koondumine ja rände jätkamine läbi Suure väina. seisu korral. Ka pôhjapoolse neemiku muutumine saar- Teiseks on siin keerukas, mitmete väikesaarte ja paljude pangaks on ilmselt lähemate aastate küsimus - seda madalate siselahtedega rannajoon, mis pakub varjumi- “mandriga” ühendava maasääre laius on kohati ahene- seks, toitumiseks ja peatumiseks häid võimalusi. nud ühe meetrini. Virtsu ümbruses on registreeritud 229 linnuliiki, neist Pinnakattesse ja panka on puhandunud Uisu ehk Jôeoja, 137 pesitsejat, 76 läbirändajat ja 16 juhukülalist. mille alamjooksul on kujunenud paarisaja meetri pik- Läbirändavate lindude arv kokku ületab kaks miljonit. kune ja paari meetri sügavune arvukate domeriidijär- Mitmed rannikualad ja laiud, samuti metsad on olulised pesitsusalad. Rändeajal peatub ümbruskonnas regu- sakutega kanjonorg. Virtsu sadamas laarselt ligi 20 000 veelindu. Uisu kandis on tõenäoliselt varem olnud sadamakoht või ka mitu, kust mindi merele omaaegse väikelaeva Kõige sagedamini võib rände ajal kohata läbirända- uisuga. Siitkaudu oli aastaid tagasi kavas ehitada vaid värvulisi ja veelinde. Läbirändavatest veelindu- kurikuulus Saaremaa sild, mis oleks viinud otse üle dest moodustavad põhimassi aul (Clangula hyemalis), Kesselaiu. Viimastel aastatel on otseühendust kasuta- mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta tud talviti paksu ja sileda jääga, Looduse Omnibussi fusca), sõtkas (Bucephala clangula) ja merivart (Aytyhya Kesselaiu jääretkedeks. marila), kusjuures nende koguarv ületab miljoni. Sagedased läbirändajad on ka kaurid (Gavia spp.) (kuni Kuke rand 15 000 isendit hooajal). Uisu panga pôhjapiiril on Kukeranna liivarand. Nimi Laidudel, mida on peaaegu 40, on registreeritud 55 Kukeranna on tegelikult tulnud aastatel, mil kaks küla pesitsevat liiki. Paraku on suurel osal neist endine kasu- – Kuke küla ja Ranna küla olid ühendatud Kukeranna tus katkenud ning domineerima on hakanud kõrgro- külaks. Kuke küla merepiiril on ka puhkajate seas popu- hustu ning põõsastikud. See on oluliselt vähendanud laarne madalaveeline liivasegune rand, mis on sega- pesitsevate lindude arvukust. dust nimedega suurendanud. Aul. Foto Kaarel Kaisel Mere serv Varakevadine lindude kogunemine Lagled Naerukajakas.
Load more

Recommended publications
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia.
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • ESTIMATION of SEA ICE EXTENT from SENTINEL-1 RADAR DATA in ESTONIAN COASTAL SEA Master’S Thesis
    TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Science Department of Marine Systems ESTIMATION OF SEA ICE EXTENT FROM SENTINEL-1 RADAR DATA IN ESTONIAN COASTAL SEA Master’s thesis Kaari Laanemäe Supervisor: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 Declaration Hereby I declare that this master’s thesis, my original investigation and achievement, submitted for the master’s degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. All content and ideas drawn directly or indirectly from external sources are indicated as such. Kaari Laanemäe (Signature and date) Supervisor: Rivo Uiboupin Work meets the requirements for master’s thesis. (Signature and date) Chairperson of the defence panel: Accepted for defence …………………………… (Name, signature, date) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Meresüsteemide instituut JÄÄ ULATUSE MÄÄRAMINE SENTINEL-1 RADAR ANDMETEST EESTI RANNIKUMERES Magistritöö Kaari Laanemäe Juhendaja: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 TABLE OF CONTENTS Abstract ................................................................................................................... 6 Resümee .................................................................................................................. 7 1 Introduction ....................................................................................................... 8 2 Objectives ........................................................................................................ 10 3 Literature review ............................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Labyrinths in Estonia John Kraft & Urmas Selirand
    Labyrinths in Estonia John Kraft & Urmas Selirand Originally published in Caerdroia 23 (1990), p.32-37 Estonia has at least five, and maybe as many as nine, historic stone labyrinths documented. They are all situated on islands along the coast, in those parts of Estonia that were colonized by Swedish speaking farmers and fishers during the mediaeval period. This pattern of distribution can be compared with Finland where most stone labyrinths are also found along the coast in areas where Swedish speaking farmers and fishers settled in the early mediaeval. The most reasonable interpretation of this pattern is that the idea of building and using stone labyrinths was part of the cultural heritage brought in from the west by Swedish settlers. Karl von Löwis of Menar mentioned an Estonian labyrinth situated at Tahkuna, on the northern tip of Dagö, in 1912. In 1925 A.M. Tallgren mentioned two labyrinths: the one at Tahkuna and another on the little island of Viirlaid. Peeter Mey wrote an article in the Estonian newspaper Päevaleht in 1931, where he mentions that there was a partly preserved labyrinth on the island of Aegna near the Estonian capital, Tallinn. Mey also mentions that there were labyrinths on the islands of Aski and Prangli in the same area. The next important step in Estonian labyrinth research was taken by two enthusiasts in Tartu, Mart Rahi and Tonu Viik, who searched the archives, visited the locations and looked for people who still knew about the labyrinths. Their results were published in an article in 1978. Rahi and Viik have continued with their fieldwork since 1978 but have not published further.
    [Show full text]
  • Precise Hydrodynamic Levelling Using Pressure Gauges with Application to Improvement of the Estonian National Levelling Network
    PRECISE HYDRODYNAMIC LEVELLING USING PRESSURE GAUGES WITH APPLICATION TO IMPROVEMENT OF THE ESTONIAN NATIONAL LEVELLING NETWORK RÕHUANDURITEL PÕHINEV TÄPNE HÜDRODÜNAAMILINE LOODIMINE RAKENDATUNA EESTI RIIKLIKU KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISEL AIVE LIIBUSK A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Geodesy Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks geodeesia erialal Tartu 2013 EESTI MAAÜLIKOOL ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES PRECISE HYDRODYNAMIC LEVELLING USING PRESSURE GAUGES WITH APPLICATION TO IMPROVEMENT OF THE ESTONIAN NATIONAL LEVELLING NETWORK RÕHUANDURITEL PÕHINEV TÄPNE HÜDRODÜNAAMILINE LOODIMINE RAKENDATUNA EESTI RIIKLIKU KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISEL AIVE LIIBUSK A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Geodesy Väitekiri fi losoofi adoktori kraadi taotlemiseks geodeesia erialal Tartu 2013 Institute of Forestry and Rural Engineering Estonian University of Life Sciences According to verdict No 27 of March 11, 2013, the PhD Committee for Engineering Science of the Estonian University of Life Sciences has accepted this thesis for the defence of degree of Doctor of Philosophy in Geodesy. Opponent: Prof. Markku Poutanen Department of Geodesy and Geodynamics Finnish Geodetic Institute Supervisors: Prof. Artu Ellmann Faculty of Civil Engineering Tallinn University of Technology Ass. Prof. Harli Jürgenson Institute of Forestry and Rural Engineering Estonian University of Life Sciences Language editor: Marguerite Oetjen Defence of this thesis: Estonian University of Life Sciences, room 1A5, Kreutzwaldi 5, Tartu on April 22, 2013 at 12:00. Publication of the thesis is supported by Estonian University of Life Sciences and Doctoral School in the Field of Building and Environmental Engineering. © Aive Liibusk 2013 ISBN 978-9949-484-79-9 (trükis) ISBN 978-9949-484-80-5 (pdf) CONTENTS LIST OF FIGURES ....................................................................................
    [Show full text]
  • Index Seminum
    INDEX SEMINUM ANNO 2016 COLLECTORUM QUAE HORTUS BOTANICUS UNIVERSITATIS TARTUENSIS PRO MUTUA COMMUTATIONE OFFERT Tartu 2016 INDEX SEMINUM ANNO 2016 COLLECTORUM QUAE HORTUS BOTANICUS UNIVERSITATIS TARTUENSIS PRO MUTUA COMMUTATIONE OFFERT TARTU 2016 Indicationes climatices Mediae pluviae per annum pro 30 annis (1981-2010): 680 mm (Tartu-Tõravere) Mediae pluviae in mensibus singulis mm: I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 48 35 38 30 55 84 72 86 61 69 53 49 Media temperatura per annum pro 30 annis (1981-2010): 5,8°C (Tartu-Tõravere) Mediae temperature in mensibus singulis °C: I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -4,6 -5,3 -1,0 5,5 11,5 15,0 17,6 16,2 11,0 6,1 0,3 -3,3 Minimum absolutum pro 131 annis: -38,2°C (31.12.1978) Maximum absolutum pro 131 annis: 35,1°C (11.08.1992) Hardiness zone: 5/6 RHS Dictionary of Gardening, 1999, H1(2) European Garden Flora, 1990 ZO - seed from cultivated plant of known wild origin, WS - seed direct from the wild (designations from Transfer Format for Botanic Garden Plant Records, IUCN, 1987). The rest of the seeds belong to class G - from a cultivated plant not of known wild origin. *- minimal amount ˚- stored at 1˚C Cover photo by Katrin Mäeots (Helenium 'Moerheim Beauty') SEMINA ET PLANTIS IN HORTI BOTANICO ET IN LOCIS NATALIBUS COLLECTA MONILOPHYTA ASPLENIACEAE 1. Asplenium septentrionale (L.) Hoffm. ˚ EE-0-TU-2009-0451-2 ZO, Estonia, Prangli Island ATHYRIACEAE 2. Athyrium spinulosum (Maxim.) Milde ˚ 3.
    [Show full text]