DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 18 Tamse, JAH1000339 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Muhu Jahiselts 1.2. Registrikood 80083827 1.3. Aadress Tupenurme, 94701, Muhu vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Heinart Laaneväli 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 516 3725 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Heinart Laaneväli Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kesselaiu MKA Vabariigi Valitsuse 05.05.2004 määruse nr 184 § 4 lg 2, § 5 lg 2 ja Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine piirangu kirjeldus väljaspool selleks määratud teid ning parklaid. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.2. Objekti Rannaniidi pankade MKA Vabariigi Valitsuse 11.07.2005 määruse nr 170 § 4 lg 1, lg 5 ja Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p nimetus/ 6 lähtuvad piirangud: • Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine piirangu kirjeldus väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.3. Objekti nimetus/ Üügu MKA Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 9 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on jahipidamine keelatud. piirangu kirjeldus 4.4. Objekti Lõpemere merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Lõpemere nimetus/ merikotka püsielupaigas on jahipidamine keelatud. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise piirangu kirjeldus (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.5. Objekti Kõinastu hoiuala, Väinamere hoiuala, Nõmmküla hoiuala, Rannaniidi hoiuala, Ranna-Põitse hoiuala, Madise hoiuala, nimetus/ Väikese väina hoiuala Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, piirangu kirjeldus kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.6. Objekti Kapi käpaliste püsielupaik, Punniranna käpaliste püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • nimetus/ Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala piirangu kirjeldus valitseja nõusolekuta. 4.7. Objekti Tupenurme pank Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud nimetus/ ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Tamse jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: piirikirjeldus Tamse jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Kuivastu maantee ja Muhu saare rannajoone ristumiskohast (Väinatamm) mööda Muhu saare rannajoont Tiigi kinnistu rannateeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda rannateed Tiigi teeni ning mööda Tiigi teed Mõega–Nõmmküla maanteeni; teeristilt mööda Mõega–Nõmmküla maanteed Kuivastu–Kuressaare maanteeni, jätkudes mööda Kuivastu–Kuressaare maanteed Muhu saare rannajooneni (Väinatamm). Jahipiirkonna juurde kuuluvad Kõinastu laid ja Kesselaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele laiu rannajoonest. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000339&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • 26 AUGUST 2008 IHR Portslist.Mdi
    IHR Authorized Ports List List of ports and other information submitted by the States Parties concerning ports authorized to issue Ship Sanitation Certificates under the International Health Regulations (2005) All States Parties to the International Health Regulations (2005) (IHR (2005)) are required to send to the World Health Organization (WHO) a list of all ports authorized by the State Party (including authorized ports in all of its applicable administrative areas and territories) to issue the following Ship Sanitation Certificates (SSC): - Ship Sanitation Control Certificates only (SSCC) and the provisions of the services referred to in Annex 1 and 3 - Ship Sanitation Control Exemption Certificates (SSCEC) only - Extensions to the SSC This list of authorized ports and other information is comprised of information submitted by the States Parties to WHO; WHO publishes this information in accordance with the requirements of the IHR (2005). This list will be updated by WHO as additional information is received from the States Parties. For further information on SSC please see: http://www.who.int/csr/ihr/travel/TechnAdvSSC.pdf Sources of codes and port location information. This listing utilizes information from the UN/LOCODE (United Nations Code for Trade and Transport Locations), published by UNECE (United Nations Economic Commission for Europe), as further modified by WHO. These UNLOCODE publications include ISO (International Organization for Standardization) codes and port location information. Notices. The designations employed and the presentation of material in this document, or in the underlying UN/LOCODE or ISO information sources, do not imply the expression of any opinion whatsoever on the part of WHO concerning the legal status of any country, territory, city, area or location or of its authorities, or concerning the delimitation of its frontiers or borders.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu
    SELF-GUIDED Etonia FINLAND Helsinki Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu ain/Bus Koguva Varbla Tr ESTONIA Leisi Pärnu Saaremaa Kuressaare LATVIA Tour distances: cycling ~480 km/300 mi, ferry 44 km, 12 days/11 nights TOUR INFORMATION Cycling grade: We grade this trip as easy to moder- ate. Daily signposted biking routes, mainly on roads with little traffic and cycle paths in towns. The terrain 12-days self guided cycling tour from/to Tallinn (Code: SG9P) is varied and rolling with some gradual hills on some cycling days between Tallinn and Padise. 3 ferries be- Estonia is characterised by its unique natural landscapes and traditional hospitality. Vibrant cities, tween the Estonian islands are planned on this tour desert beaches, peace and the unspoiled beauty of the countryside - a paradise for cyclists. But it’s the (pay locally). Estonian islands which are the jewels of the country. You’ll spend your holiday on these islands which Arrival & departure information / Transfers are amongst the most beautiful that the Baltic Sea has to offer. Lighthouses and windmills are the land- Airport: Tallinn (www.tallinn-airport.ee) marks of these islands. To begin your journey, you will get to know the Estonian capital Tallinn. This tour Ferry terminal: Tallinn (regular ferry lines from Hel- then takes you from Haapsalu to the second largest island Hiiumaa before crossing to the biggest island, sinki (FI) & Stockholm (SE)) Saaremaa. En route back to the mainland, you’ll cycle on the island of Muhu & from there into the sum- Transfer: (price for one way for up to 3 people) mer capital of Estonia, Pärnu.
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    MUHU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019—2030 Muhu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019—2030 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................................. 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ........................................................................................... 6 2.1.2 Omavalitsuse arengukava................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud.................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload .......................................................................................... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .......................................... 10 2.1.6 Reovee kogumisalad ..................................................................................... 11 2.2 Keskkonna näitajad ............................................................................................... 11 2.2.1 Üldine info ...................................................................................................... 11 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ............................................. 12 2.2.3 Pinnakate ......................................................................................................
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • ESTIMATION of SEA ICE EXTENT from SENTINEL-1 RADAR DATA in ESTONIAN COASTAL SEA Master’S Thesis
    TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Science Department of Marine Systems ESTIMATION OF SEA ICE EXTENT FROM SENTINEL-1 RADAR DATA IN ESTONIAN COASTAL SEA Master’s thesis Kaari Laanemäe Supervisor: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 Declaration Hereby I declare that this master’s thesis, my original investigation and achievement, submitted for the master’s degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. All content and ideas drawn directly or indirectly from external sources are indicated as such. Kaari Laanemäe (Signature and date) Supervisor: Rivo Uiboupin Work meets the requirements for master’s thesis. (Signature and date) Chairperson of the defence panel: Accepted for defence …………………………… (Name, signature, date) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Meresüsteemide instituut JÄÄ ULATUSE MÄÄRAMINE SENTINEL-1 RADAR ANDMETEST EESTI RANNIKUMERES Magistritöö Kaari Laanemäe Juhendaja: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 TABLE OF CONTENTS Abstract ................................................................................................................... 6 Resümee .................................................................................................................. 7 1 Introduction ....................................................................................................... 8 2 Objectives ........................................................................................................ 10 3 Literature review ............................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]