Riigikogu Aastaraamat 2013/2015

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 XII Riigikogu, veebruar 2015 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015

Riigikogu Kantselei 2015 Riigikogu aastaraamat 2013/2015

Aastaraamat koondab perioodi 9. september 2013 – 23. märts 2015 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna

Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kujundanud ja küljendanud Rein Seppius Fotod: Riigikogu Kantselei

ISSN 1736-776X

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Hea lugeja!

Valminud on Riigikogu XII koosseisu viimane aastaraamat, Oluline on ka Balti- ja Põhjamaade vaheline koostöö, mis võtab kokku perioodi septembrist 2013 märtsini mis näeb ette NB8 riikide regulaarseid kohtumisi ühiste 2015. Sellesse ajavahemikku jääb neli istungjärku täis seisukohtade ja strateegiate väljatöötamiseks. Riigikogu töiseid arutelusid nii komisjonides kui ka istungisaalis delegatsioonid tegutsevad aktiivselt Euroopa Nõukogu ning hulk vastuvõetud seadusi ja otsuseid. Parlamentaarses Assamblees, Parlamentidevahelises Loomulikult ei ole parlamendi töö hindamisel oluline Liidus, NATO Parlamentaarses Assamblees ja Vahemere ainult menetletud õigusaktide arv. Üha sagedamini on Liidu Parlamentaarses Assamblees. Aastaraamatust kuulda hoopis vastupidiseid arvamusi, et tänaseks on leiate pika nimekirja Riigikogu väliskülalistest ning meie õigusruumis juba liiga palju seadusandlikke akte. samuti ülevaate Riigikogu juhatuse välisvisiitidest. Tõsi küll, kõnealusel perioodil vastuvõetud seadustest Mullu täitus kümme aastat Eesti ühinemisest moodustasid valdava osa muutmisseadused, päris uusi Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu asjade komisjoni eest- terviktekste oli oluliselt vähem. Küsimus on pigem, kuidas vedamisel toimus 9. mail sellele sündmusele pühendatud need seadused valmivad, kui läbipaistev ja avalikkusele pidulik konverents. Ees seisavad aga uued väljakutsed. arusaadav on kogu otsustusprotsess. Hea meel on tõdeda, 2018. aasta esimesel poolaastal on Eesti Euroopa Liidu et Riigikogu komisjonid on hakanud pidama märgatavalt Nõukogu eesistuja ning ettevalmistused selleks on juba rohkem avalikke istungeid, kaasates nõnda ühistesse alanud. Kuigi siin on suurem roll kanda Vabariigi aruteludesse erinevaid huvigruppe, organisatsioone ja Valitsusel, on ka parlamendil sel perioodil rida kohus- kodanikeühendusi. tusi, Riigikogu juures on loodud eesistumiseks valmistu- Rahvakogult saadud ettepanekute põhjal võttis parla- mise töörühm. ment möödunud aastal vastu konkreetsed seadusemuuda- Läinud aasta oli meie parlamendi 95. sünnipäeva tused, mille eesmärk on reguleerida Riigikogule kollektiiv- aasta. Tähistasime seda koos rahvaga traditsioonilisel se pöördumise esitamise ja menetlemise korda; see aitab Riigikogu lahtiste uste päeval, teemakohane näitus paremini arvestada rahva arvamuse ja hoiakutega erine- rändas mööda Eestimaad, ilmus raamat Riigikogu vates küsimustes. Kodanikuühiskonna arengukontsept- Kantselei ajaloost, toimus õpilaste filmikonkurss siooni ja osalusdemokraatia teemadel toimusid olulised „Vabadus otsustada“. Rõõm on tõdeda, et noored arutelud ka täiskogu saalis. Ühel oma viimastest istungi- tunnevad suurt huvi parlamendi tegevuse vastu. test arutas XII Riigikogu Eesti kodanikuühiskonna Sellest annavad tunnistust rohked kooliekskursioonid arengukava aastail 2015–2020. Toompeale, sagedased noorteparlamendi istungid ja Olulise tähtsusega küsimusi oli vaadeldaval perioo- Riigikogu töö simulatsioonimängud. dil luubi all teisigi: maaelu arengusuunad, hariduse Tänaseks on XII Riigikogu andnud teatepulga üle jätkusuutlikkus, noorteelu küsimused, peretoetused, töö- XIII Riigikogule. Soovime uuele parlamendikoosseisule võimereform jmt. Lisaks regulaarsetele välispoliitika- jõudu ja tarkust Eesti elu edendamisel! teemalistele aruteludele pöörati tähelepanu ka muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas. Lisaks seadusloomele on Riigikogul oluline roll parlamentaarse kontrolli teostajana. Tavapärased arupärimi- sed ja kirjalikud küsimused valitsusliikmetele, regulaarsed infotunnid aktuaalsetel päevateemadel, erinevate arengu- ja tegevuskavade heakskiitmine, põhiseaduslike institut- sioonide aastaülevaadete ärakuulamine – kõik see annab tunnistust, et Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Tähtis koht on Riigikogu välissuhtlusel. Kõige pika- Maria Alajõe ajalisem koostöö seob meid lähinaabritega – peagi tähis- Riigikogu Kantselei direktor tab Balti Assamblee oma 25. tegutsemisaastat. Organisat- siooni tugevust näitab tema võime areneda ja uueneda. Eesti eestvedamisel on Balti Assamblee püüdnud viimastel aastatel oma tegevust tublisti tõhustada.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 > 3 4 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Sisukord

Saatesõna. Maria Alajõe 3 Riigikogu XII koosseis: juhatus ja fraktsioonid 6 Juhatus 7 Fraktsioonid 8 Koosseisu muudatused 12 Fakte Riigikogu liikmete kohta 13 Riigikogu komisjonid ja õigusloome 14 Euroopa Liidu asjade komisjon 15 Keskkonnakomisjon 16 Kultuurikomisjon 18 Maaelukomisjon 20 Majanduskomisjon 22 Põhiseaduskomisjon 25 Rahanduskomisjon 27 Riigikaitsekomisjon 29 Sotsiaalkomisjon 31 Väliskomisjon 33 Õiguskomisjon 36 Muud komisjonid 37 Seadusandlus 39 Statistika 46 Riigieelarve 47 Parlamentaarne kontroll ja muu tegevus 50 Parlamentaarne kontroll 51 Arupärimised 51 Kirjalikud küsimused 52 Infotunniküsimused 53 Umbusaldushääletus 54 Muu kontrolltegevus 54 Tegevus muudes valdkondades 57 Riigikogu liikmete ühendused 64 Välissuhtlus 67 Riigikogu delegatsioonid 68 Riigikogu väliskülalised 72 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 76 Parlamendirühmad 77 Riigikogu ja avalikkus 80 Eesti 10 aastat Euroopa Liidus. Arto Aas 84 Riigikogu ja kodanikuühiskonna areng. Riho Kangur 86

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 > 5 RIIGIKOGU Leian, et Eesti rahva ja kultuuri kestmiseks ja arenguks on vaid üks XII KOOSSEIS: tee. Me peame kujundama sellise Eesti, JUHATUS JA kus omad tahavad olla ja kuhu sõbrad tahavad tulla. See on meie võimuses. FRAKTSIOONID Kuna me oleme väike riik, on siin võimalik muudatusi kiiresti ellu viia. Parimate mõtete esilekerkimine ja teostamine on siin lihtsam kui suures riigis. Meie eesmärk saab olla Eestis maailma parima elukeskkonna loomine. Eesti võiks olla riik, kus valitsevad mõistus ja lahkus, kus igaühel on võimalik end teostada, luua vaimset ja ainelist rikkust. Kus me usaldame ja hindame iga inimest. Kus igaüks annab parima enese, perekonna ja ühiskonna heaolu nimel. (Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõnest kaheksanda istungjärgu avamisel, 08.09.2014)

6 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Juhatus

Ükskõikseks jäädes on lihtne vabadust kaotada. Teame, mis on juhtunud saatusekaaslastega, kes pole osanud hinnata vabadust. Ning kui palju on neile alles jäetud õigust vabalt rääkida ja otsustada. Suhtugem siis meie demokraatiasse vastutustundlikult. Pika meelega nagu kasvuraskustes lastesse. Nõudlikult, kuid armastusega. Lootust kaotamata. (Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõnest pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial, 24.02.2015)

Juhatuse valimised 20. märts 2014

Esimees Eiki Nestor (alates 20.03.2014), Ene Ergma (kuni 20.03.2014) Esimene aseesimees Laine Randjärv Teine aseesimees Jüri Ratas

Juhatuse valimiste hääletustulemused

Esimehe valimised Aseesimeeste valimised Ene Ergma: 45 häält; Laine Randjärv: 51 häält; Eiki Nestor: 54 häält. Jüri Ratas: 48 häält. Kehtetuid sedeleid 1. Kehtetuid sedeleid 1. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 100. 100.

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: JUHATUS JA FRAKTSIOONID > 7 Fraktsioonid

Eesti Keskerakonna fraktsioon (K)

Esimees Aseesimees Aseesimees Enn Eesmaa Eldar Kalev Kallo Mihhail Siret Kotka* Kadri Simson Valeri Korb Mailis Reps Efendijev Korb*

Lauri Laasi Heimar Lenk Aadu Must* Jüri Ratas Aivar Mihhail Olga Sõtnik* Tarmo Riisalu* Stalnuhhin Tamm

Priit Toobal Yana Toom * Ester Marika Urbo Viktor Vladimir Peeter Võsa Tuiksoo* Tuus-Laul Vaarmann* Vassiljev Velman

* Mihhail Korb (alates 30.06.2014, asendusliige) Siret Kotka (alates 01.07.2014, asendusliige) Aadu Must (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 30.10.2013) Aivar Riisalu (kuni 08.09.2014) Olga Sõtnik (kuni 04.12.2014) Yana Toom (volitused lõppenud 18.06.2014, Euroopa Parlamendi liige) Ester Tuiksoo (volitused lõppenud 30.06.2014) Urbo Vaarmann (alates 04.11.2013, asendusliige)

8 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Eesti Reformierakonna fraktsioon (RE)

Esimees Aseesimees Aseesimees Arto Aas Rein Aidma Andrus Peep Aru Igor Gräzin Kristen Michal* Remo Holsmer Jaanus Tamkivi* Ansip*

Margus Aare Heinvee Jüri Jaanson Kalle Jents Tõnu Juul* Kaja Kallas* Kalev Urmas Klaas* Hanson Kallemets*

Andrei Tõnis Kõiv Kalmer Lain* Rein Lang* Tarmo Jürgen Ligi* Kalev Lillo Väino Linde Korobeinik* Leinatamm*

Tiina Lokk- Lauri Luik Maret Rait Maruste Innar Meelis Tarmo Mänd* Kalle Palling Tramberg Maripuu* Mäesalu* Mälberg

Mati Laine Valdo Aivar Paul-Eerik Andre Sepp* Imre Sooäär Aivar Sõerd Raidma* Randjärv Randpere* Rosenberg* Rummo

Urve Tiidus* Terje Trei*

* Andrus Ansip (alates 27.03.2014, varem peaminister; volitused lõppenud 17.06.2014, Euroopa Parlamendi liige) Tõnu Juul (volitused lõppenud 03.11.2014, asendusliige) Kaja Kallas (volitused lõppenud 17.06.2014, Euroopa Parlamendi liige) Kalev Kallemets (alates 19.06.2014, asendusliige) Urmas Klaas (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 07.04.2014, Tartu linnapea) Andrei Korobeinik (volitused lõppenud 04.12.2013, asendusliige) Kalmer Lain (alates 20.11.2014, asendusliige) Rein Lang (alates 05.12.2013, varem kultuuriminister) Tarmo Leinatamm (volitused lõppenud 13.10.2014 †) Jürgen Ligi (alates 04.11.2014, varem rahandusminister) Maret Maripuu (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 31.12.2013, Tööinspektsiooni peadirektor) Kristen Michal (esimees alates 27.03.2014) Innar Mäesalu (alates 16.10.2014, asendusliige) Tarmo Mänd (alates 05.12.2013, asendusliige) Mati Raidma (volitused peatunud 17.11.2014, keskkonnaminister) Valdo Randpere (aseesimees kuni 27.03.2014) Aivar Rosenberg (alates 09.04.2014, asendusliige) Andre Sepp (volitused lõppenud 26.03.2014, asendusliige; alates 19.06.2014, asendusliige) Jaanus Tamkivi (esimees kuni 27.03.2014, aseesimees alates 27.03.2014) Urve Tiidus (volitused peatunud 04.12.2013, kultuuriminister) Terje Trei (alates 09.01.2014, asendusliige)

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: JUHATUS JA FRAKTSIOONID > 9 Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (IRL)

Esimees Aseesimees Aseesimees Jaak Annely Ene Ergma Andres Andres Jalak* Urmas Reinsalu* Kaia Iva* Juhan Parts* Aaviksoo* Akkermann Herkel*

Siim Kabrits* Siim Valmar Aivar Kokk Kaja Peeter Marko Erki Nool Mart Nutt* Kiisler* Kreisman* Laurson Mihkelson

Liisa-Ly Tõnis Palts Marko Juku-Kalle Reet Roos* Andrus Saare Helir-Valdor Sven Sester Pakosta Pomerants Raid* Seeder*

Priit Sibul Margus Ülo Tulik* Toomas Ken-Marti Lauri Vahtre* Tsahkna Tõniste* Vaher*

* Jaak Aaviksoo (alates 27.03.2014, varem haridus- ja teadusminister) Andres Herkel (kuni 09.12.2013) Kaia Iva (esimees kuni 27.03.2014, aseesimees alates 27.03.2014) Andres Jalak (aseesimees kuni 26.03.2014; volitused lõppenud 26.03.2014, asendusliige) Siim Kabrits (volitused lõppenud 26.03.2014, asendusliige) Siim Valmar Kiisler (alates 27.03.2014, varem regionaalminister) Kaja Kreisman (volitused lõppenud 26.03.2014, asendusliige) Mart Nutt (volitused lõppenud 26.03.2014, asendusliige) Juhan Parts (alates 27.03.2014, varem majandus- ja kommunikatsiooniminister; aseesimees alates 27.03.2014) Juku-Kalle Raid (volitused lõppenud 26.03.2014, asendusliige) Urmas Reinsalu (alates 27.03.2014, varem kaitseminister; esimees alates 27.03.2014) Reet Roos (volitused peatunud seoses ajutise töövõimetusega 13.01.–02.06.2014) Helir-Valdor Seeder (alates 27.03.2014, varem põllumajandusminister) Ülo Tulik (volitused lõppenud 26.03.2014, asendusliige) Toomas Tõniste (aseesimees kuni 27.03.2014) Ken-Marti Vaher (alates 27.03.2014, varem siseminister) Lauri Vahtre (asendusliige 14.01.–01.06.2014, volitused lõppenud)

10 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (SDE)

Esimees Aseesimees Aseesimees Jaak Allik Andres Maimu Tatjana Etti Karel Rüütli* Kalev Kotkas* Indrek Saar Anvelt* Berg* Jaanson* Kagarov*

Kalvi Kõva Helmen Kajar Mart Meri Marianne Sven Mikser* Jüri Morozov* Eiki Nestor* Kütt* Lember* Mikko

Jevgeni Urve Palo* Heljo Pikhof Barbi-Jenny Rein Randver Neeme Suur Tiit Rannar Ossinovski* Pilvre-Storgård* Tammsaar* Vassiljev

Jaan Õunapuu

* Andres Anvelt (volitused peatunud 26.03.2014, justiitsminister) Maimu Berg (alates 07.04.2014, asendusliige) Tatjana Jaanson (alates 07.04.2014, asendusliige) Etti Kagarov (alates 27.03.2014, asendusliige) Kalev Kotkas (aseesimees alates 24.03.2014) Helmen Kütt (volitused peatunud 26.03.2014, sotsiaalminister (sotsiaalkaitseminister)) Kajar Lember (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 11.11.2013) Sven Mikser (esimees kuni 24.03.2014; volitused peatunud 26.03.2014, kaitseminister) Jüri Morozov (alates 13.11.2013, asendusliige) Eiki Nestor (aseesimees kuni 20.03.2014, Riigikogu esimees) Jevgeni Ossinovski (volitused peatunud 26.03.2014, haridus- ja teadusminister) Urve Palo (volitused peatunud 26.03.2014, majandus- ja kommunikatsiooniminister (majandus- ja taristuminister)) Barbi-Jenny Pilvre-Storgård (alates 27.03.2014, asendusliige) Karel Rüütli (esimees alates 24.03.2014) Tiit Tammsaar (alates 27.03.2014, asendusliige)

Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed

Deniss Andres Lembit Kalle Laanet Inara Luigas Aivar Riisalu* Olga Sõtnik* Rainer Vakra Boroditš Herkel* Kaljuvee

* Andres Herkel (alates 09.12.2013, varem Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon) Aivar Riisalu (alates 08.09.2014, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon) Olga Sõtnik (alates 04.12.2014, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon)

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: JUHATUS JA FRAKTSIOONID > 11 Koosseisu muudatused

Riigikogust lahkunud (või volitused peatunud) Asemele tulnud (või volitused taastunud)

Aadu Must (K) volitused lõppenud 30.10.2013 Urbo Vaarmann (K) asendusliige 31.10.2013 Kajar Lember (SDE) volitused lõppenud 11.11.2013 Jaanus Marrandi (SDE) asendusliige 12.11.2013 Jaanus Marrandi (SDE) volitused lõppenud 12.11.2013 Jüri Morozov (SDE) asendusliige 13.11.2013 Andrei Korobeinik (RE) volitused lõppenud 04.12.2013 Rein Lang (RE) volitused taastunud 05.12.2013 Urve Tiidus (RE) volitused peatunud 04.12.2013 Tarmo Mänd (RE) asendusliige 05.12.2013 Maret Maripuu (RE) volitused lõppenud 31.12.2013 Terje Trei (RE) asendusliige 01.01.2014 Reet Roos (IRL) volitused peatunud 13.01.2014 Lauri Vahtre (IRL) asendusliige 13.01.2014 Andres Anvelt (SDE) volitused peatunud 26.03.2014 Barbi-Jenny Pilvre-Storgård (SDE) asendusliige 27.03.2014 Andres Jalak (IRL) volitused lõppenud 26.03.2014 Ken-Marti Vaher (IRL) volitused taastunud 27.03.2014 Siim Kabrits (IRL) volitused lõppenud 26.03.2014 Helir-Valdor Seeder (IRL) volitused taastunud 27.03.2014 Kaja Kreisman (IRL) volitused lõppenud 26.03.2014 Siim Valmar Kiisler (IRL) volitused taastunud 27.03.2014 Helmen Kütt (SDE) volitused peatunud 26.03.2014 Katrin Saks (SDE) asendusliige 27.03.2014 Sven Mikser (SDE) volitused peatunud 26.03.2014 Kairit Pihlak (SDE) asendusliige 27.03.2014 Mart Nutt (IRL) volitused lõppenud 26.03.2014 Urmas Reinsalu (IRL) volitused taastunud 27.03.2014 Jevgeni Ossinovski (SDE) volitused peatunud 26.03.2014 Etti Kagarov (SDE) asendusliige 27.03.2014 Urve Palo (SDE) volitused peatunud 26.03.2014 Tiit Tammsaar (SDE) asendusliige 27.03.2014 Juku-Kalle Raid (IRL) volitused lõppenud 26.03.2014 Juhan Parts (IRL) volitused taastunud 27.03.2014 Andre Sepp (RE) volitused lõppenud 26.03.2014 Andrus Ansip (RE) volitused taastunud 27.03.2014 Ülo Tulik (IRL) volitused lõppenud 26.03.2014 Jaak Aaviksoo (IRL) volitused taastunud 27.03.2014 Kairit Pihlak (SDE) volitused lõppenud 27.03.2014 Maimu Berg (SDE) asendusliige 28.03.2014 Katrin Saks (SDE) volitused lõppenud 27.03.2014 Tatjana Jaanson (SDE) asendusliige 28.03.2014 Urmas Klaas (RE) volitused lõppenud 07.04.2014 Margus Lepik (RE) asendusliige 08.04.2014 Margus Lepik (RE) volitused lõppenud 08.04.2014 Aivar Rosenberg (RE) asendusliige 09.04.2014 Lauri Vahtre (IRL) volitused lõppenud 01.06.2014 Reet Roos (IRL) volitused taastunud 02.06.2014 Andrus Ansip (RE) volitused lõppenud 17.06.2014 Andre Sepp (RE) asendusliige 18.06.2014 Kaja Kallas (RE) volitused lõppenud 17.06.2014 Kalev Kallemets (RE) asendusliige 18.06.2014 Yana Toom (K) volitused lõppenud 18.06.2014 Vilja Savisaar-Toomast (K) asendusliige 19.06.2014 Vilja Savisaar-Toomast (K) volitused lõppenud 19.06.2014 Mihhail Korb (K) asendusliige 20.06.2014 Ester Tuiksoo (K) volitused lõppenud 30.06.2014 Siret Kotka (K) asendusliige 01.07.2014 Tarmo Leinatamm (RE) volitused lõppenud 13.10.2014 Innar Mäesalu (RE) asendusliige 15.10.2014 Tõnu Juul (RE) volitused lõppenud 03.11.2014 Jürgen Ligi (RE) volitused taastunud 04.11.2014 Mati Raidma (RE) volitused peatunud 17.11.2014 Reno Laidre (RE) asendusliige 18.11.2014 Reno Laidre (RE) volitused lõppenud 18.11.2014 Kalmer Lain (RE) asendusliige 19.11.2014

12 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Fakte Riigikogu liikmete kohta (koosseisu viimase istungi seisuga 19.02.2015)

Riigikogus on 20 naist ja 81 meest. Vanim Riigi- Eesti Keskerakonna fraktsioonis on kogu liige on 73 ja noorim 28 aastat vana. 19 liiget – 4 naist ja 15 meest. Keskmine vanus on 50 aastat. Riigikogus töötab 11 alatist komisjoni ja 3 eri- Eesti Reformierakonna fraktsioonis on komisjoni. Registreeritud on 4 fraktsiooni, 33 liiget – 3 naist ja 30 meest. tegutseb 6 delegatsiooni, 57 parlamendirühma ja 52 muud ühendust. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis on 22 liiget – 5 naist ja 17 meest. 56 XII Riigikogu liiget olid valitud ka eelmisse koosseisu, 41 on olnud X, 11 IX, 7 VIII ja 2 VII koos- Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis on seisu liikmed. 19 liiget – 6 naist ja 13 meest. 36 Riigikogu liiget on parlamendis esmakordselt, 28 liikmele on XII koosseis teine, 28-le kolmas, Fraktsiooni ei kuulu 5-le neljas, 2-le viies ning 2-le kuues (Eiki Nestor ja 8 liiget – 2 naist ja 6 meest. Paul-Eerik Rummo).

VI–IX istungjärgul fraktsioonides toimunud muutused

100% 100% 100% 90% 90% 90% 80% 80% 80% 70% 70% 15 15 13 13 16 16 24 24 70% 15 60% 60% 24 13 60% 50%16 50% 50% 40% 40% 40% 30% 30% 30% 20% 20% 9 9 6 6 5 5 10 10 20% 9 10% 10% 10 6 10% 0%5 0% 0% IRL IRL KRKRESESDE DE IRL KRESDE Samaks jäänudSamaks liikmete jäänud arv liikmeteMuutuste arv arvMuutuste arv Samaks jäänud liikmete arv Muutuste arv

* Muutuste hulgas on nii fraktsioonist lahkumine kui ka liikmete vahetumine.

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: JUHATUS JA FRAKTSIOONID > 13 2013. aasta 1. septembril kehtis 398 RIIGIKOGU seadust, praeguseks ehk umbes aasta KOMISJONID JA jooksul on tervelt 324 neist muudetud, ÕIGUSLOOME seejuures paljusid mitu korda. Selliste näitajate taga on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seadusega tehtud muudatused teistes seadustes ning karistusseadustiku revisjon, kuid mõtlemisainet annavad need arvud küll. Seepärast on vaja rohkem kaaluda, kas seaduse muutmine on alati ikka parim vahend. (Justiitsminister Andres Anvelt, 14.10.2014)

Lõpetuseks ütlen, et mis puudutab lugemiskirge, siis selle rahuldamiseks soovitan ilukirjandust. Aga seletuskirjades katsume olla nii põhjalikud kui vajalik ja nii ratsionaalsed kui võimalik. (Marko Pomerants „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018” elluviimise kohta, 15.10.2013)

14 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Euroopa Liidu asjade komisjon

Esimees: Kalle Palling (RE) (esimees alates 16.06.2014) Arto Aas (RE) (komisjonis kuni 19.06.2014; esimees kuni 16.06.2014) Aseesimees: Marianne Mikko (SDE) Liikmed: Aare Heinvee (RE) (alates 11.09.2014) Kalev Kallemets (RE) (alates 19.06.2014) Mihhail Korb (K) (alates 01.07.2014) Siret Kotka (K) (alates 01.07.2014) Kalev Kotkas (SDE) Tõnis Kõiv (RE) Rein Lang (RE) (alates 05.12.2013) Marko Mihkelson (IRL) Erki Nool (IRL) (alates 17.09.2013) Mart Nutt (IRL) (kuni 26.03.2014) Jevgeni Ossinovski (SDE) (kuni 26.03.2014) Liisa-Ly Pakosta (IRL) Juhan Parts (IRL) (alates 17.06.2014) Barbi Pilvre (SDE) (alates 27.03.2014) Euroopa Liidu asjade komisjon külas Vabariigi Valdo Randpere (RE) (kuni 11.09.2014) Presidendil, november 2014 Jüri Ratas (K) Reet Roos (IRL) (kuni 17.09.2013) Kadri Simson (K) Aivar Sõerd (RE) Komisjonile esitati ülevaated Euroopa Komisjoni Urve Tiidus (RE) (kuni 04.12.2013) ja Eesti vahelisest partnerlusleppest, Euroopa Yana Toom (K) (kuni 18.06.2014) Komisjonile esitatavatest Eesti stabiilsusprogram- Ester Tuiksoo (K) (kuni 30.06.2014) mist ja „Eesti 2020” konkurentsivõime kavast. Kuu- Lauri Vahtre (IRL) (07.04.–01.06.2014) lati ka ülevaadet Euroopa Komisjoni riigipõhistest Rainer Vakra (–) (kuni 07.10.2014) soovitustest ja arutati arenguid Maailma Kaubandus- Rannar Vassiljev (SDE) organisatsioonis, täpsemalt Bali kokkulepet. Olulisemat mõju omavate ELi õigusaktide eel- nõudena võib nimetada kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikku, Regioonide Komitee ning Vaadeldaval perioodil toimus 81 ELi asjade komis- Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arvu muut- joni (ELAK) istungit, seisukohti kujundati 110 mise otsuse eelnõu, ringmajanduse ning mahe- ELi poliitikadokumendi ja õigustloova akti põllumajanduse teemaliste eelnõude pakette. eelnõu kohta, sh 74 eelnõu arutati eraldi päeva- Vastavalt ELAKi otsusele ja väljakujunenud korrapunktina. tavale esitati komisjonile ülevaade Europoli iga- Vastavalt Riigikogu otsusele „Euroopa Finants- aastasest aruandest. stabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatus- Komisjon arutas Eesti ELi Nõukogu eesistumise test tulenevate kohustuste täitmise tagamine” ettevalmistusi, ettekandega esinesid riigisekretär ning Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamisle- Heiki Loot ja Riigikantselei Eesti Euroopa Liidu pingu ratifitseerimise seadusele esitas valitsus Nõukogu eesistumise projektijuht Piret Lilleväli. ELAKile arvamuse avaldamiseks vastastikuse Komisjon algatas olulise tähtsusega riikliku küsi- mõistmise memorandumi muudatuste kavandid muse „Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaat” (Iirimaa, Portugal (EFSF) ning Küpros (ESM), samuti arutelu, millele eelnesid kohtumised volinikukandi- Kreeka majanduse kohandamise programmi ja daadiga, täiskogu arutelu toimus 12. juunil 2014. sellega seotud vastastikuse mõistmise memoran- 2014. aasta oli Eestile ja ELAKile juubeliaasta, dumi muutmise kavandi (EFSF)). Suure avaliku möödus 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigi staatu- huvi pälvis 27. veebruaril 2015 toimunud istung, se saamisest ja ELi asjade alalise komisjoni moodus- kus rahandusminister Maris Lauri andis ülevaate tamisest. Toimusid ka Euroopa Parlamendi valimi- Kreeka finantsabiprogrammi menetlemisest euro- sed. Sellega seoses kohtuti Euroopa Komisjoni ase- rühma kohtumistel 16.−24. veebruaril 2015 ning peasekretäri Hendrik Hololeiga ja Eesti alalise esin- seisukohtadest programmi pikendamise kohta. duse ELi juures juhi, suursaadik Matti Maasikaga.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 15 Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumiga korraldati konverents „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus” ning Riigikogu hoones avati näi- Keskkonnakomisjon tus „10 aastat Euroopa Liidu asjade komisjoni”. Esimees: Rainer Vakra (–) (esimees alates Välislähetused ja väliskülalised 07.04.2014) Aseesimees: Erki Nool (IRL) (esimees kuni Kohtuti Iiri parlamendi delegatsiooni liikmete, 07.04.2014, aseesimees alates 07.04.2014) Küprose ELi asjade komisjoni esimehe Averof Neo- Karel Rüütli (SDE) (aseesimees kuni 27.03.2014, fytou, Montenegro ELi suuna aseministri Alek- rahanduskomisjoni) sandar Pejovići ja Norra Euroopa asjade aseminist- Liikmed: Annely Akkermann (IRL) ri Ingvild Næss Stubiga. ELAKiga kohtusid ka Eu- Eldar Efendijev (K) (kuni 11.03.2014, roopa Komisjoni volinikud László Andor ja Cecilia kultuurikomisjoni) Malmström. Valeri Korb (K) Olulisemad välispoliitilised teemad puuduta- Kaja Kreisman (IRL) (kuni 09.12.2013, sid julgeolekuküsimusi, eriti ELi sanktsioone Vene- põhiseaduskomisjoni) maa suhtes, aga ka idapartnerluse tulevikku, ener- Tõnis Kõiv (RE) giajulgeoleku strateegiat ning kogu ELi gaasivarus- Kalle Palling (RE) (kuni 09.04.2014, tuskindluse ja energiataristuga seotut. Samad tee- majanduskomisjoni) mad peegeldusid välissuhtlemises. Komisjoni esi- Rein Randver (SDE) mees võõrustas Narvas kolme Balti riigi ja Poola Aivar Rosenberg (RE) (alates 09.04.2014) ELi asjade komisjonide esimehi, kohtus Norra ELi Jaanus Tamkivi (RE) asjade ministri Vidar Helgeseniga ja äsja ametisse Urbo Vaarmann (K) (alates 11.03.2014, asunud Euroopa Komisjoni uue majandus- ja ra- kultuurikomisjonist) handusvoliniku Valdis Dombrovskisega. Välislähe- tustest olulisimad olid visiidid Gruusiasse ja Moldovasse, et toetada nende riikide püüdlusi integreeruda ELi. Keskkonnakomisjon pidas vaadeldaval perioodil Vaadati üle ELi 2014. aastal alanud eelarve- 78 istungit, sh 2 ühisistungit teiste komisjonidega perioodi Eesti kuluprioriteedid, mida käisid oma ja 5 väljasõiduistungit. Ühel istungil toimus avalik valdkonnas tutvustamas haridus- ja teadusminis- arutelu. Menetluses oli 35 eelnõu, millest 23 võeti ter Jevgeni Ossinovski, kultuuriminister Urve vastu seadusena ja 2 otsusena, 1 võttis algataja Tiidus, põllumajandusminister Ivari Padar, kesk- tagasi ja 1 lükati tagasi ning 8 jäi lõpuni menetle- konnaminister Keit Pentus-Rosimannus, majan- mata. Komisjon on algatanud 1 seaduseelnõu ja 2 dus- ja taristuminister Urve Palo, sotsiaalkaitsemi- otsuse eelnõud ning andnud ELi asjade komisjoni- nister Helmen Kütt, tervise- ja tööminister Urmas le 15 korral arvamuse ELi õigusakti eelnõu kohta. Kruuse, siseminister Hanno Pevkur ning väliskau- Olulisemad eelnõud, mille menetlemisel oli bandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjon: Toimusid kuulamised Venemaa poolt ELi põllu- Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse majandustoodangu impordile kehtestatud piiran- rakendamise seaduse (692 SE, vastu võetud gute mõjudest Eesti piimandus- ja kalandussektori 20.06.2014) vastuvõtmise tingis olukord, kus Riigi- ettevõtetele ning ELi energiasäästunõuete ülevõt- kogu oli küll keskkonnaõiguse kodifitseerimise misest. Samuti tutvusid komisjoni liikmed Itaalia raames 16.02.2011 keskkonnaseadustiku üldosa ELi Nõukogu eesistumise prioriteetidega, arutasid seaduse (KeÜS) vastu võtnud, ent selle jõustumine koos rahandus- ja riigieelarve kontrolli erikomisjo- oli seatud sõltuvusse keskkonnaseadustiku eriosa niga Euroopa kontrollikoja aruannet ja käsitlesid seaduste jõustumisest. Kuna keskkonnaseadustiku veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukoha te- eriosa seaduste eelnõude koostamine on võtnud maatikat. rohkem aega kui KeÜSi eelnõu koostamisel osati 2015. aasta alguses kohtusid komisjoni liikmed ette näha, oli antud seaduse eesmärk võimaldada Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frank KeÜSi jõustumine 01.08.2014 (välja arvatud loame- Timmermansiga. Arutati õigusloomeküsimusi, netlust sätestav 5. peatükk), et laiendada selles keskenduti terrorismivastasele võitlusele, digitaal- sätestatud põhimõtteid kehtivatele keskkonnaõi- majandusele ja andmekaitsele ning Ukraina ja guse normidele. Lisaks KeÜSile muudetakse antud laiemalt idapartnerluse teemadele. seadusega ka keskkonnaseadustiku eriosa seadusi nagu geneetiliselt muundatud organismide kesk- Olev Aarma, konda viimise seadus, jäätmeseadus, keskkonna- ELAKi nõunik-sekretariaadijuhataja 1997–2013, vastutuse seadus, looduskaitseseadus, maapõue- 2015– seadus, metsaseadus, veeseadus ja välisõhukaitse seadus, et kõrvaldada nende vastuolud KeÜSi nor- midega. KeÜSi on vaadeldaval perioodil muudetud

16 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Keskkonnakomisjon kaalub jäätmeseaduse muutmise vajadust laiemas ringis, mai 2014

ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, Biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muut- metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse- mise seaduse (754 SE, vastu võetud 17.02.2015) ga (771 SE, vastu võetud 11.02.2015) eesmärgiga eesmärk oli tagada ELi biotsiidimääruse rakenda- kõrvaldada selles kallasraja regulatsiooni täitmise mine, millega saavutatakse inimeste ja loomade tagamisega seotud lünk ning sätestada asjakoha- tervise- ning keskkonnakaitse kõrge tase. Biotsiidi- sed riikliku järelevalve erimeetmed ja väärteokoos- seadus viidi vastavusse biotsiidimäärusega, täpsus- seis. tati biotsiidide kasutamise tingimusi ning järele- Lisaks eeltoodule võeti keskkonnaõiguse kodi- valve ülesandeid, samuti sätestati vastutus biotsii- fitseerimise raames vastu veel kaks seadust.Kesk - dimääruse ja biotsiidiseaduse nõuete rikkumise konnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- eest ning tasud ja riigilõivud biotsiidi turul kätte- süsteemi seaduse muutmise ning sellega seo- saadavaks tegemiseks vajalike menetlustoimingu- ses teiste seaduste muutmise seaduse (800 SE, te eest. vastu võetud 19.02.2015) eesmärk on muuta kesk- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse konnamõju hindamise ja strateegilise hindamise muutmise seaduse (569 SE, vastu võetud menetlused efektiivsemaks ning avalikkusele ja 13.03.2014) eesmärk oli muuta vee-ettevõtja mää- teistele menetlusosalistele paremini jälgitavaks. ramise korda. Muudatuse kohaselt määratakse Otsustajale ja strateegilise planeerimisdokumendi vee-ettevõtja mitte enam konkurentsiseaduse alu- koostamise korraldajale antakse menetluses juht- sel, vaid riigihangete seaduses sätestatud teenuse roll. Seaduse kohaselt asendatakse seni kehtinud kontsessiooni sätetest lähtudes. Seadust täiendati järelevalve laiaulatusliku asutustega konsulteeri- ka sätetega, mille kohaselt on Konkurentsiametil mise kohustusega, mille tulemusel paraneb mõju ja valla- või linnavalitsusel õigus igal ajal nõuda hindamise dokumentatsiooni kvaliteet ja välditak- vee-ettevõtjalt liitumistasu arvutamise metoodika se võimalikke konflikte hilisemates keskkonna- kooskõlastamist, samuti täpsustati, millise aja mõju hindamise ja strateegilise hindamise menet- jooksul peab vee-ettevõtja määrama kooskõlasta- lusetappides. tud veeteenuse hinna. Kalapüügiseaduse (801 SE, vastu võetud Jäätmeseaduse muutmise seadus (790 SE, 19.02.2015) uue teksti vastuvõtmise tingis seaduse vastu võetud 18.02.2015) annab Keskkonnains- peatükkide struktuuri ühtlustamise vajadus. Võr- pektsioonile õiguse kohaldada järelevalve teosta- reldes kehtiva õigusega on kalapüügi regulatsioon misel jäätmeseaduse 8. peatüki nõuete täitmise jäänud sisuliselt samaks, lisandunud on mõningad üle erimeetmena kontrollmüüki. Kontrollmüük täiendused (kadiska lisamine harrastuskalapüügi- tähendab metalli kokkuostjale keelatud metalli- vahendite hulka, püügivõimaluste mõiste laienda- jäätmete ostmiseks pakkumise tegemist ja sellega mine, kahju mõiste täpsem määratlemine jne). nõustumisel asjakohase võõrandamistehingu soo- ritamist seadusnõuete rikkuja tabamiseks.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 17 Istungid ja muu tegevus Vaadeldaval perioodil käis keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon väljasõiduistungitel Eesti Keskkonnauuringute Keskuses, kus tutvuti geotehnika- ja kütuselabori- Esimees: Lauri Luik (RE) (esimees alates ga ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskes- 14.04.2014) kusega, ja Ülemiste veepuhastusjaamas, kus saadi Urmas Klaas (RE) (esimees kuni 07.04.2014, ülevaade veepuhastusjaama tööst ja arutleti tee- volitused lõppenud) mal, kas Ülemiste järve lõuna- ja läänekaldal asuv Aseesimees: Eldar Efendijev (K) (komisjonis tee võiks olla avatud nii jalakäijatele kui ka jalgrat- alates 11.03.2014, keskkonnakomisjonist; turitele. Jäätmeteemaliste väljasõiduistungite raa- 03.04.–05.06.2014 õiguskomisjonis; mes tutvuti prügipõletusega Iru elektrijaamas, aseesimees alates 09.06.2014) jäätmekütuse tootmisega ASi Ragn-Sells tehases ja Yana Toom (K) (komisjonis alates 03.04.2014, keskkonnakaitse nõuete täitmisega Vaivara ohtli- sotsiaalkomisjonist; aseesimees ke jäätmete prügilas. 14.04.–05.06.2014, õiguskomisjoni) Välissuhtlemise raames viibis keskkonna- Mailis Reps (K) (aseesimees 04.11.2013– komisjon 2013. a Pihkvas ja Petseris, kus kohtuti 14.04.2014) Pihkva linnavalitsuse ja oblasti ning Petseri rajoo- Aadu Must (K) (aseesimees kuni 30.10.2013, ni juhtidega, külastati Pihkva veepuhastusjaama ja volitused lõppenud) olmejäätmete prügilat. 2014. a toimus Pihkva lin- Liikmed: Jaak Allik (SDE) najuhtide vastuvisiit Eestisse, kohtuti keskkonna- Tiina Lokk-Tramberg (RE) (alates 09.04.2014, komisjoni liikmetega ja tutvuti mitme jäätme- majanduskomisjonist) majandusobjektiga. Mart Meri (SDE) Ühisistungid toimusid maaelukomisjoniga Liisa-Ly Pakosta (IRL) kalanduse teemadel ja riigieelarve kontrolli eri- Paul-Eerik Rummo (RE) komisjoniga põlevkivisektori arengusuundasid, Andrus Saare (IRL) sh keskkonnatasusid käsitlevatel teemadel. Koos Urbo Vaarmann (K) (04.11.2013–11.03.2014, maaelukomisjoniga osaleti Eesti biometaani keskkonnakomisjoni) programmi (EBP) esimest vaheraportit käsitleval arutelul. Keskkonnakomisjoni ettepanekul arutas Riigi- kogu 2014. a kevadel „Riigi jäätmekava 2014– Kultuurikomisjon pidas vaadeldaval perioodil 82 2020”. istungit. Menetluses oli 32 eelnõu, millest 17 võeti Keskkonnakomisjoni istungitel on korraldatud vastu seadusena, 5 otsusena ja 2 lükati tagasi. 8 arutelusid päevakohastel teemadel: kodumaja- eelnõu jäi lõpuni menetlemata. pidamisse paigaldatavatele tuulikutele esitatavate Kultuurikomisjon menetles eelnõusid haridu- nõuete seadustamine, elumajade läheduses paik- se, teaduse, kultuuri ning spordi valdkonnas, mitu nevatele saastavatele tootmisettevõtetele kehtesta- eelnõu puudutasid riigi pikaajalisi strateegiaid või tud piirmäärade karmistamine, veotranspordi valdkonna põhialuseid. konkurentsivõime ja säästlikkus, mingifarmide 22. jaanuaril 2014 kiitis Riigikogu heaks „Eesti keelustamine, jäätmete põletamine, Eesti nafta- teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni reostuse tõrje võimekus ning olmejäätmete impor- strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”“ di võimalik keelustamine või maksustamine. 26. (529 OE). Tegemist on kolmanda teadus- ja aren- märtsil 2014 korraldas komisjon koostöös Eesti dustegevuse strateegiaga, mis seab Eestile neli Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga rahvusvahelise olulist eesmärki: teaduse kõrgetasemelisuse ja seminari „Puiduga jõuame kiiremini kaugemale”, mitmekesisuse, teadus- ja arendustegevuse suure- millel esitatud ettekanded andsid vastuse küsimu- neva panuse Eesti ühiskonda ja majandusse, ma- sele, miks just metsa- ja puidutööstuse valdkond jandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmi- on Eesti jaoks võtmetähtsusega. se ning Eesti aktiivsuse ja nähtavuse rahvusvaheli- ses teaduskoostöös. Strateegia korrastab eri minis- Elle Kaur, keskkonnakomisjoni teeriumide tegevusvaldkondade sidusa juhtimise nõunik-sekretariaadijuhataja aluseid ja võimaldab tõhusamalt kasutada Euroopa Liidu struktuurivahendeid. 12. veebruaril 2014 kiitis Riigikogu heaks „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” (553 OE). Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhialustes sätes- tatakse riigi kultuuripoliitika eesmärgiks loovust väärtustava ühiskonna kujundamine, hoides ja

18 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Kultuurikomisjoni visiit Peterburi, detsember 2013 edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, hinnatakse üleriigilist tööjõuvajadust ja määratle- talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues takse tööturu koolitustellimused. Analüüsi ja soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mit- prognoosi tulemusi hakatakse kasutama kvalifikat- mekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris siooni- ja karjäärinõustamisel ning õppeasutuste osalemiseks. Dokument hõlmab nii eestlaste kui õppekavaarendusel. ka Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut 18. veebruaril 2015 võttis Riigikogu vastu nii Eestis kui ka välisriikides. otsuse „Eesti spordipoliitika põhialused aastani Autoriõiguse seaduse muutmise seadus 2030” (828 OE). Visiooni järgi vastavad eestimaalas- (697 SE, vastu võetud 15.10.2014) annab mäluasu- te vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu 2030. tustele (avalik arhiiv, muuseum, raamatukogu, aastal Põhjamaade tasemele. Eestis on selleks ajaks teadus- ja haridusasutus või filmi- ja audiopärandit välja kujunenud elukeskkond, mis soodustab keha- säilitav asutus) võimaluse tunnistada orbteoseks list aktiivsust, ning teenused, mis toetavad inimeste teosed ja fonogrammid, mille autorite kohta puu- tervena elatud eluea kasvu, sellega kaasnevat enese- dub ka pärast põhjalikku otsingut teave, võimalu- teostust ja majanduskasvu. Spordipoliitika põhialu- se neid teoseid reprodutseerida ning üldsusele sed on aluseks valitsuse tegevuse planeerimisele kättesaadavaks teha. spordi valdkonnas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seadusega (689 SE, vastu võetud Muu tegevus 22.10.2014) kindlustatakse valdadele ja linnadele 22. juunil 2014 arutas Riigikogu kultuurikomisjoni (munitsipaalkoolide pidajatele) ning erakoolide ettepanekul oluliselt tähtsa riikliku küsimusena pidajatele gümnaasiumiastme õpilaste kooli- noortevaldkonna arengukava aastail 2014–2020. lõunakulude katmise toetamine riigieelarvest. Riigikogu täiskogu arutelule eelnes kolm avalikku Seadus puudutab enam kui 22 500 gümnaasiumi- arutelu noorsootöö kvaliteedi, noorte tööturule õpilast. sisenemise ja ettevõtlikkuse ning alaealiste tööta- Kutseseaduse muutmise seadusega (743 SE, misvõimaluste teemal. vastu võetud 14.01.2015) luuakse koordinatsiooni- Komisjon pidas oluliseks jälgida teaduse rahasta- süsteem tööjõuvajaduste prognoosimiseks ja os- mist. Sel teemal kohtuti istungitel nii Eesti Teadus- kuste arendamiseks tööjõuturul. Ministeeriumide agentuuri esindajate, Eesti Teaduste Akadeemia ning töötajate ja tööandjate organisatsioonide presidendi kui ka teaduse rahastamise muutmise esindajatest koosneva koordinatsioonikogu abil ettepanekud koostanud töögrupi esindajatega.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 19 Mitmel korral arutati, kuidas valmistuvad mi- nisteeriumid loomemajanduse arendamise toetus- meetme 2014–2020 rakendamiseks. Tutvuti vald- Maaelukomisjon konna arenduskavade ning Euroopa Liidu struktuurivahendite jaotamise põhimõtetega. Esimees: Kalvi Kõva (SDE) Komisjon süvenes ka rakenduskõrgkoolide ja Aseesimees: Aivar Kokk (IRL) -hariduse hetkeseisu, kohtudes riigi- ja eraraken- Liikmed: Aare Heinvee (RE) (kuni 14.01.2014, duskõrgkoolide rektoritega ning korraldades avali- sotsiaalkomisjoni) ku arutelu teemal „Rakenduskõrgharidus Euroopa Tatjana Jaanson (SDE) (alates 07.04.2014) kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja Siret Kotka (K) (alates 01.07.2014) toimemudelid”. Kalev Kotkas (SDE) (kuni 27.03.2014, Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” koostamist ja põhiseaduskomisjoni) seisukohti arutati korduvalt. Arengukava lähtub Heimar Lenk (K) Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest ja selle Kalev Lillo (RE) (alates 14.01.2014, majandus- säilitamise väärtustamisest. Riigikogu täiskogu komisjonist) arutas dokumenti 2014. aasta 3. detsembri istungil. Tiina Lokk-Tramberg (RE) (kuni 14.01.2014, Detsembris 2013 käis komisjon välisvisiidil majanduskomisjoni) Peterburis, kus kohtuti Peterburi Riikliku Kunsti- Meelis Mälberg (RE) ja Kultuuriülikooli rektoriga kultuurihariduse Priit Sibul (IRL) koostöö ning Jaani kiriku koguduse juhatusega Terje Trei (RE) (alates 14.01.2014, sotsiaal- kiriku tuleviku ja diasporaatöö arendamise küsi- komisjonist) mustes. Peterburi Linnavalitsuse välissuhete komi- Ester Tuiksoo (K) (kuni 30.06.2014, volitused tee esindajatega arutati Eesti ja Venemaa piiriäär- lõppenud) sete regioonide koostööd ning Eesti ja Peterburi kultuurisuhete arendamist. Maaelukomisjon pidas vaadeldaval perioodil Angelika Berg, kultuurikomisjoni 79 istungit, sh 1 avaliku istungi, 3 väljasõiduistun- nõunik-sekretariaadijuhataja git ja 4 ühisistungit teiste komisjonidega. Menetlu- ses oli 18 seadus- ja 1 Riigikogu otsuse eelnõu. Neist võeti seadusena vastu 11, esimesel lugemisel lükati tagasi otsuse eelnõu ja 5 seaduseelnõu. Lõ- puni jäi menetlemata 2 eelnõu. Komisjon andis vaadeldaval ajavahemikul Euroopa Liidu asjade komisjonile 7 arvamust ning arutas 2 kollektiivset pöördumist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliiti- ka rakendamise seadus (745 SE, vastu võetud 19.11.2014) loob riigisisese õigusraamistiku põllu- majanduse ja maaeluga seotud toetuste maksmiseks Euroopa Liidu uuel programmiperioodil aastatel 2014–2020. Suuremad muutused võrreldes varasema regulatsiooniga on toimunud põlluma- jandustoetuste osas. Otsetoetustele lisandub kliima- ja keskkonnatoetus, mille taotlejal tuleb täita kolme põhinõuet: põllumajandusmaade mitmeke- sistamine ehk mitme kultuuri kasvatamine, püsi- rohumaade hooldamine ja ökoloogilise kasutus- eesmärgiga maa-alade määratlemine. Nähakse ette võimalus anda osa toetustest ka rahastamisvahen- di kaudu tagastatava abina. Leader-lähenemises rakendatakse uut skeemi, mille kohaselt lõpliku otsuse taotluse rahastamise või mitterahastamise kohta teeb PRIA. Muutub nõuandeteenuse eest toetuse maksmine: toetust ei anta enam otse põl- lumajandustootjale, vaid teenusepakkuja kaudu subsideeritud teenusena. Tootjarühmaks võib nüüd lisaks tulundusühistule olla ka mittetulun- dusühing. Uue elemendina sätestatakse innovat- siooniklastrid – koostöövorm innovatsiooni edendamiseks eesmärgiga pakkuda valdkonna

20 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Maaelukomisjoni viimane ühispilt, veebruar 2015

ettevõtetele avaramaid võimalusi konkurentsivõi- maavalitsustel ühtsete reeglite kohaselt menetle- me parandamiseks. da maatoimingutega seotud järelmakse ja muid Kalandusturu korraldamise seadus (744 SE, perioodiliselt sissenõutavaid makse nagu hoones- vastu võetud 19.11.2014) loob riigisisese õigusraa- tusõiguse ja kasutusvalduse tasu. Varem tegeles mistiku struktuuriabi andmiseks kalandussektoris iga maavalitsus nendega omaette, kasutades erine- Euroopa Liidu uuel programmiperioodil aastatel vaid tarkvaralahendusi. Uus infosüsteem võimal- 2014–2020, samuti kalamajandusliku riigiabi and- dab saada operatiivselt ülevaadet maa järelmaksu- miseks ning ühisturu korraldamiseks. Suures osas dest ja muude maatehingute perioodiliste maksu- põhineb eelnõu seni kehtinud kalandusturu kor- de laekumisest. Samuti võimaldab selline süsteem raldamise seadusel ning selle rakendamise skee- menetlustoimingute teisel osapoolel saada enda mil. Ka riigiabi põhimõtted jäävad suures osas kohta ülevaadet riigi ees võetud kohustuste täitmi- sarnaseks, lisandub suurema läbipaistvuse nõue, st sest ja teha samas ka arveldusi ehk suhelda riigiga peab olema tagatud, et info abi andmise kohta on veebikeskkonnas. internetis kättesaadav. Alkoholiseaduse muutmise seadusega (723 Muu tegevus SE, vastu võetud 28.01.2015) täpsustati ja ajakohas- tati alkoholiseaduses kasutatavaid mõisteid ning Üha rohkem tegeleb maaelukomisjon 2013. aastast uuendati alkoholi registrisse kandmise protseduu- komisjoni töövaldkonda lisandunud regionaalpolii- ri. Täpsustus alkoholi jaemüügi definitsioon, muu- tika, maaelu jätkusuutlikkuse, halduskorralduse ja datuse jõustumisel loetakse alkohoolse joogi jae- kohalike omavalitsuste teemadega. Haldusreformi müügiks ükskõik millise võlaõigusliku lepingu ja Eesti regionaalarengu strateegia aruteludesse sõlmimist või alkoholi üleandmist või muul viisil olid kaasatud Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomava- tarbijale majandustegevuse raames kättesaada- litsuste Liit. Tutvuti piirkondlike arenguprogram- vaks tegemist. Sätte rakendamine ei pane alkoholi mide ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasuta- jaemüügiga korrektselt tegelevale ettevõtjale mise plaanidega aastatel 2014–2020. täiendavaid kohustusi, kuid võimaldab järelevalve- Olulisteks teemadeks olid Euroopa Liidu järg- organitel takistada alkoholiseaduse eesmärkidega mine finantsperiood ja ühine põllumajanduspolii- vastuolus olevat tegevust nagu näiteks alkoholi tika, otsetoetused ja Eesti maaelu arengukava. laenamist. Nende teemadega olid suuremal või vähemal mää- ral seotud paljud arutelud. Komisjoni algatusel Maareformi seaduse ja teiste seaduste toimus 26. septembril 2013 Riigikogus olulise täht- muutmise seadusega (516 SE, vastu võetud 19.12.2013) lisati seadusesse maa järelmaksunõuete susega riikliku küsimuse „Eesti maaelu arenguka- ühtse infosüsteemi loomise alused. See võimaldab va 2014–2020” arutelu. Toimusid ka arutelud Eesti

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 21 kalanduse olukorrast, Euroopa Kalandusfondi meetmete kasutamisest 2007–2013 ning ühisest kalanduspoliitikast ja kavandatavatest meetme- Majanduskomisjon test järgmisel finantsperioodil 2014–2020. Vaadeldavasse perioodi jääb ka Venemaa keh- Esimees: Arto Aas (RE) (esimees alates testatud põllumajandussaaduste sisseveokeeld 12.06.2014) ning pingestunud poliitilise olukorra mõju põllu- Kaja Kallas (RE) (esimees kuni 12.06.2014; majandussaaduste ekspordile. Sellega seonduvaid komisjonis kuni 17.06.2014, volitused teemasid ja võimalikke lahendusi arutas komisjon lõppenud) eri istungitel koos väliskomisjoni ja Euroopa Liidu Aseesimees: Toomas Tõniste (IRL) (aseesimees asjade komisjoniga. alates 07.04.2014) Seoses sigade Aafrika katkuga vaagis komisjon Urve Palo (SDE) (aseesimees kuni 26.03.2014, piiranguid ja meetmeid katku leviku tõkestami- volitused peatunud) seks ning kodusigade nakatumise vältimiseks Liikmed: Deniss Boroditš (–) (alates 27.03.2014, Eestis. põhiseaduskomisjonist) Riigikogu juhatus edastas komisjonile ka kaks Lembit Kaljuvee (–) kollektiivset pöördumist: Eestimaa mesinike pöör- Kalev Kallemets (RE) (alates 19.06.2014) dumine mesinduse ja looduse kaitseks (13.01.2015) Kalev Kallo (K) ja MTÜ Loomuse pöördumine karusloomakasvan- Siim Valmar Kiisler (IRL) (alates 27.03.2014) duste keelustamiseks Eestis (26.01.2015). Komisjon Mihhail Korb (K) (alates 09.12.2014, õigus- arutas neid pöördumisi koos esitajatega. Viimasel komisjonist) juhul otsustas komisjon teha järgmise Riigikogu Kalev Lillo (RE) (kuni 14.01.2014, maaelu- koosseisu maaelukomisjonile ettepaneku korral- komisjoni) dada karusloomakasvatuse teemadel avalik istung. Tiina Lokk-Tramberg (RE) (alates 14.01.2014, maaelukomisjonist; kuni 09.04.2014, Ülle Särgava, maaelukomisjoni kultuurikomisjoni) nõunik-sekretariaadijuhataja Kristen Michal (RE) Kalle Palling (RE) (alates 09.04.2014, keskkonnakomisjonist; 11.−13.11.2014 riigikaitsekomisjonis) Tõnis Palts (IRL) Olga Sõtnik (K, –) (kuni 11.12.2014, välis- komisjoni) Tiit Tammsaar (SDE) (alates 27.03.2014) Jaan Õunapuu (SDE)

Majanduskomisjon pidas vaadeldaval perioodil 103 istungit, neist 6 väljasõidu- ja 4 ühisistungit, 5 avalikku istungit ja 1 erakorralise istungi. Komis- joni menetluses oli 65 eelnõu, millest 45 võeti vastu seadusena ja 4 Riigikogu otsusena, kahel korral otsustati eelnõud ühendada, 4 eelnõu lükati täiskogus tagasi, 1 võttis algataja tagasi ja 11 eel- nõu jäi lõpuni menetlemata. Komisjon algatas 2 seadus- ja 2 otsuse eelnõu. Komisjon andis 30 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ELi algatuste kohta, ühel korral arvamuse väliskomis- jonile Euroopa Komisjoni teatise „Konkurentsivõi- melisem ja tõhusam kaitse- ja julgeolekusektor” kohta ja ühel korral arvamuse õiguskomisjonile konkurentsi kahjustavate süütegude dekriminali- seerimise kohta karistusseadustikus. Olulisemad eelnõud, mille juhtivkomisjon oli majanduskomisjon: Riigikogu otsus „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 kinnitamine” (461 OE, vastu võetud 15.11.2013). Arengukava peamine eesmärk on kasvatada turismisektorit ligi kolmandiku võr- ra. Kava strateegilised tegevussuunad on Eesti kui

22 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Majanduskomisjon arutab partneritega elektroonilise side seaduse muutmist, oktoober 2014 reisisihi tuntuse suurendamine, turismitoodete Majandustegevuse seadustiku üldosa seadu- arendamine, rahvusvaheliselt huvipakkuvate tuse ning korrakaitseseaduse muutmise ja raken- rismiatraktsioonide ning piirkondlike turismisiht- damise seaduse muutmise seadus (573 SE, vastu kohtade arendamine. võetud 05.06.2014) kõrvaldab 1. juulist 2014 kehti- Riigikogu otsus „Transpordi arengukava ma hakanud MsüSis ja korrakaitseseaduses tolleks 2014–2020 kinnitamine” (560 OE, vastu võetud ajaks veel mitte jõustunud sätete ebatäpsused. 19.02.2014). Arengukava eesmärk on mugavama- Kuna eelnevad kaks MsüSi muutmise seadust on te, kiiremate ja ohutumate liikumisvõimaluste seotud 23.02.2011 vastu võetud MsüSi jõustumise- arendamine, et suurendada majanduse konkurent- ga 01.07.2014, siis tuleks neid kolme seadust vaa- sivõimet ja inimeste heaolu. Üha suurem rõhk delda koos. MsüS muudab ettevõtluskeskkonna transpordi arengu planeerimisel on ökonoomsusel selgemaks ja vähem bürokraatlikuks nii ettevõtja- ja keskkonnasäästlikkusel. tele, kodanikele kui ka järelevalveasutustele. Üht- Liikluskindlustuse seaduse (423 SE, vastu se õigusliku baasina reguleerib MsüS majanduste- võetud 26.03.2014) peaeesmärk on lahendada seni- gevuse lubamist, piiramist ja keelamist riigi poolt se liikluskindlustussüsteemi kitsaskohad ja toeta- ning koondab seni eri seadustes kajastunud ette- da nüüdisaegse kindlustusteenuse pakkumist. võtjate majandustegevust reguleerivad tingimu- Seadus muudab liiklusõnnetuses kannatanule sed, põhimõtted ja korra, sh ka majandustegevuse asjaajamise mugavamaks ning liikluskindlustuse alustamise, teostamise, jätkamise ja lõppemisega lepingu sarnaseks ja võrreldavaks teiste kindlus- seotud nõuded. Seadus kohaldub kõigile ettevõtja- tuslepingutega. Seadus sätestab süsteemse uuen- tele ja nende majandustegevusele (v.a seaduses duse liikluskindlustuse kahjude hüvitamisel – kah- loetletud erandid). justatud isikul on võimalik kahju hüvitamise nõu- Teeseaduse muutmise seadusega (681 SE, dega pöörduda oma liikluskindlustusandja poole. vastu võetud 01.07.2014) lahutatakse teehoiu ra- Säilib ka senine süsteem, kus kahjunõue esitatak- se süüdlase kindlustusandjale. hastamine kütuseaktsiisi laekumisest ning muude- Majandustegevuse seadustiku üldosa seadu- takse selgemaks teehoiuraha jaotamise sõnastust. se ja teiste seaduste muutmise seadusega (504 Seadus võimaldab teehoiu rahastamist vastavalt SE, vastu võetud 05.12.2013) lükati majandustege- vajadusele ning riigieelarve paindlikku planeeri- vuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) jõustumise mist. Seadusega muudetakse mitte teehoiu rahas- tähtaeg edasi 1. juulile 2014, et tagada kahe olulise tamise mahtu, vaid selle määramise viisi sarnase- valdkondliku seaduse, majandustegevuse seadusti- maks teistele valdkondadele, kus rahastamisotsu- ku üldosa seaduse ja korrakaitseseaduse võimali- sed lähtuvad riigi eelarvestrateegiast. kult probleemivaba jõustamine. Tegemist on oma- Planeerimisseadus (571 SE, vastu võetud vahel seotud valdkondadega, mis kattuvad riikliku 28.01.2015). Planeerimisõiguse kodifitseerimise järelevalve teostamise osas. eesmärk on süstematiseerida ja korrastada

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 23 planeerimisõigust puudutavat normistikku. Seni- tingimustega, tagasimakse tähtaega jms. Muuda- ne planeerimisõigus vajas ajakohastamist, selgete tuste eesmärk on vähendada emotsiooni ajel lan- põhimõtete väljatoomist, menetluse korrasta- getatud, piisavalt kaalutlemata ja laenutingimus- mist, ühtlustamist teiste sarnaste menetluste tesse süvenemata tehtud laenuvõtmisotsuste ning valdkondadega, sealhulgas keskkonnamõju esinemist. hindamise ja ehitusõigusega. Seadus jaguneb ting- Majanduskomisjoni algatatud ühistranspordi- likult üld- ja eriosaks. Üldosa moodustavad üld- seadus (812 SE, vastu võetud 18.02.2015) võimal- sätted, mõisted ja põhimõtted, eriosa planeeringu- dab konkurentsi suurenemist bussiliiniveol ja liikide menetlused. tagab veoteenuse kvaliteedi stabiilsuse, parandab Ehitusseadustikku (555 SE, vastu võetud taksoveoteenuse kvaliteeti, täpsustab sõidusoodus- 11.02.2015) on koondatud erivaldkondade ja -ehi- tuste tegemise aluseid, korrastab sõitja ja sõiduki- tiste reeglid neile ühtse õigusliku aluse loomiseks. juhi õigusi ning kohustusi, täpsustab ühistranspor- Seadustik hõlmab järgmisi valdkondi: üldehitised, ti korraldavate asutuste pädevust ja ülesandeid elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja ning lahendab kehtiva seaduse rakendamisel ilm- -anumad, raudteetaristu ning seda teenindavad nenud probleeme. rajatised, liftid, köisteed ja muud tõsteseadmed, Komisjon algatas vaadeldaval perioodil ka teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitseli- elektrituruseaduse muutmise seaduse (687 SE, sed ja julgeolekuasutuste ehitised. Lisaks on sea- vastu võetud 01.07.2014), mis muudab selgemaks dustikus reguleeritud energiatõhususe nõudeid elektrituru digitaalse andmevahetussüsteemi ja ning ehitise kaitsevööndi, ühitatud järelevalve ja elektri päritolutunnistuste andmebaasi rahasta- vastutuse sätteid. mise. Andmevahetussüsteemi kaudu toimub Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse elektriturul andmevahetus tarnija vahetamiseks, rakendamise seadusega (572 SE, vastu võetud mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele 18.02.2015) sätestatakse ehitusseadustiku ja pla- seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle neerimisseaduse jõustumine 1. juulil 2015. Raken- antud õiguste tagamiseks. Elektri päritolutunnis- dusseaduse eesmärk on üleminekunormide keh- tused ning nende väljaandmise andmebaasi loo- testamine ja teiste seaduste muutmise vajaduse mine kehtestati ELi taastuvenergia direktiivi üle- sätestamine. võtmisega. Seadme ohutuse seaduse (758 SE, vastu võe- Komisjoni esitatud kahe Riigikogu otsusega tud 18.02.2015) vastuvõtmisega jõudis lõpule ohu- nimetati liige Eesti Arengufondi nõukogusse. tusalase regulatsiooni süstematiseerimine. Seni Olulisemad ELi algatused, mille kohta komis- kehtinud õigus oli sarnase eesmärgiga ja regulat- jon arvamuse andis, puudutasid meretranspordi siooniga seaduste paljususe tõttu killustatud ja põhjustatud heite sidumist ELi kasvuhoonegaaside lünklik. Seadme ohutuse seadus koondas 5 seni vähendamise poliitikaga; ühtse Euroopa taeva kehtinud seadust: masina ohutuse seaduse, elekt- paketti; sadamate paketti; elektroonilise side üht- riohutusseaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, se turu paketti; ajakohastatud makseteenuseid ja surveseadme ohutuse seaduse ning lifti ja köistee kaardimaksete vahendustasusid; raskustes olevate ohutuse seaduse. Need seadused tunnistati mittefinantsettevõtete abistamist ja ümberkorral- kehtetuks. damist; ELi tollieeskirjade rikkumisi ja asjaoma- Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku seid karistusi käsitleva õigusraamistiku loomist; tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi sea- ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani duse muutmise seaduse (787 SE, vastu võetud 2030; lennundusturu avamist kaugjuhitavate õhu- 11.02.2015) eesmärk on mitmekesistada ettevõtlu- sõidukite süsteemide tsiviilkasutusse võtmiseks; se toetamise liike (omakapitali investeeringud aktsionäride õiguste ja ühingujuhtimise regulat- investeerimisfondide kaudu), parandada seeläbi siooni muutmist; küttegaasiseadmeid; majandus- ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning aidata kaasa kasvu edendavat strateegiat „Euroopa 2020” ning finantsturgude tasakaalustatud arengule, samuti Euroopa gaasisüsteemi valmisolekut idatarnete nüüdisajastada Eesti Arengufondi investeerimis- võimalikuks katkemiseks sügisel ja talvel tegevuse õiguslikku raamistikku lähtuvalt muutu- 2014/2015. nud olukorrast. Vaadeldaval perioodil valmis majanduskomis- Reklaamiseaduse muutmise seadusega (780 jonis ka raport kohalike teede teeseisundi nõuete SE, vastu võetud 19.02.2015) muudeti tarbija- täitmisest ja järelevalvest (raportöör Kalev Kalle- krediidi reklaami regulatsioon rangemaks. Seadu- mets). Raport tuvastas arutluses eri osapooltega sega piirati tarbijakrediidi, sh järelmaksu, liisingu, tänase regulatsiooni nõrkused ja esitas konkreet- eluaseme- ja tarbimislaenu reklaamis avalikustata- sed ettepanekud olukorra parendamiseks. Komis- vat teavet. Edaspidi võib tarbijakrediidi reklaam jon kiitis raporti heaks 17. veebruaril 2015. sisaldada vaid seaduses sätestatud esmavajalikku teavet, nagu näiteks teenuse osutaja nime ja tege- Kaido Rosin, majanduskomisjoni vusloa numbrit, kontaktandmeid, krediidi kulu- nõunik-sekretariaadijuhataja kuse määra näidet, üleskutset tutvuda teenuste

24 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Komisjon pidas vaadeldaval perioodil 88 istungit. Menetluses oli 81 eelnõu, millest 26 võeti vastu Põhiseaduskomisjon seadusena, 17 otsusena, 15 eelnõu lükati tagasi ja 2 eelnõu võttis algataja tagasi. Kahel korral 2 eel- Esimees: Rait Maruste (RE) nõud ühendati. Komisjoni menetluses oli Riigi- Aseesimees: Tarmo Tamm (K) (aseesimees kogu XII koosseisu viimase istungjärgu lõpuks alates 28.01.2014) 17 eelnõu. Deniss Boroditš (–) (aseesimees kuni 28.01.2014, Sellel perioodil menetletud olulisematest komisjonis kuni 27.03.2014, majandus- seadustest võttis Riigikogu 12. märtsil 2014 vastu komisjoni) märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise Liikmed: Jaak Aaviksoo (IRL) (alates 27.03.2014) seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra sea- Peep Aru (RE) duse muutmise seaduse (518 SE). Eelnõu algatas Andres Herkel (IRL, –) (riigikaitsekomisjonis põhiseaduskomisjon oktoobris 2013. Seadusega 09.12.2013–09.04.2014) loodi inimestele võimalus esitada Riigikogule kol- Andrei Korobeinik (RE) (kuni 04.12.2013, lektiivseid pöördumisi, suurendamaks rahva osale- volitused lõppenud) mist riigivalitsemise korraldamises. Seadusemuu- Kalev Kotkas (SDE) (alates 27.03.2014, maaelu- datus peaks ärgitama rahvast seadusandjale ettepa- komisjonist) nekuid tegema. Pöördumise esitamiseks tuleb ko- Kaja Kreisman (IRL) (alates 09.12.2013, kesk- guda 1000 toetusallkirja, pöördumist peab arutama konnakomisjonist; kuni 26.03.2014, valdkondlik komisjon ning tegema otsuse kuue volitused lõppenud) kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest. Rein Lang (RE) (alates 05.12.2013) 22. jaanuaril 2014 võttis Riigikogu vastu era- Kajar Lember (SDE) (kuni 11.11.2013, volitused konnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt lõppenud) teiste seaduste muutmise seaduse (439 SE). Kui Väino Linde (RE) varem oli erakonna registreerimiseks vajalik vähe- Mart Nutt (IRL) (kuni 26.03.2014, volitused malt 1000 liiget, siis seadusemuudatuse kohaselt lõppenud) registreeritakse erakond vähemalt 500 liikmega. Urmas Reinsalu (IRL) (alates 27.03.2014) Erakonna valimisaruande esitamine asendati era- Indrek Saar (SDE) kondade rahastamise järelevalve komisjoni veebi- Neeme Suur (SDE) (11.11.2013–27.03.2014, lehel avalikustatava kvartaliaruandega, mis teeb õiguskomisjonist) rahastamise kontrolli läbipaistvamaks. Seaduse- Priit Toobal (K) muudatusega suurendatakse ka valimiskünnist mitte ületanud, kuid vähemalt 2% häältest

Põhiseaduskomisjoni kohtumine õiguskantslerikandidaadi Ülle Madisega, jaanuar 2015

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 25 kogunud erakondade riigieelarvelist toetust, mis komisjon teiste komisjonide palvel 8 korral eelnõu- kasvab vastavalt saadud häälte protsendile. Toetus dega seoses tõusetunud põhiseaduslikke küsimusi. peab tagama uutele erakondadele suuremad ja 3. juunil 2014 toimus komisjoni avalik istung võrdsemad võimalused Riigikokku pääsemiseks. teemal „Valimisea langetamine – kaasnevad mõ- Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja jud, valimisiga Euroopa riikides ja noorte arva- riigilõivuseaduse muutmise seadusega (699 SE, mus”, kus komisjoniliikmed vaagisid koos külalis- vastu võetud 21.10.2014) kehtestati e-residentsuse tega kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel institutsioon ning regulatsioon e-residendile digi- valimisea langetamise poolt- ja vastuargumente. taalse isikutunnistuse väljaandmiseks. E-resident 17. novembril 2014 toimus kultuuri- ja põhisea- on välismaalane, kellele Eesti loob tema koda- duskomisjoni ühine avalik istung teemal „Kodani- kondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse kuharidus Eestis”, kus arutleti koos haridus- ja identiteedi ja annab välja digitaalse isikutunnistu- teadusministri ning teiste külalistega kodaniku- se. See võimaldab välismaalasel ajada Eestis asju hariduse õpetamise kitsaskohtade üle. olenemata tema füüsilisest asukohast. Eestis tegut- Põhiseaduskomisjoni algatusel toimusid Riigi- sevatele ning Eestiga seotud välismaalastele ja kogu täiskogus kaks olulise tähtsusega riikliku välisettevõtetele muudab digitaalne isikutunnistus küsimuse arutelu: 17. oktoobril 2013 „Eesti inim- asjaajamise sama lihtsaks ja turvaliseks nagu see arengu aruanne 2012/2013” ja 13. novembril on Eesti kodanikel ja siin püsivalt elavatel välis- 2014 „Eesti kodanikuühiskonna arengu kont- maalastel (näiteks dokumentide allkirjastamine septsiooni rakendamine” (EKAK 2012–2014). digitaalselt ja tülika paberasjaajamise vältimine, 16. septembril 2014 toimus põhiseadus-, sotsiaal- Eestis pangakonto avamine, e-maksuameti teenus- ja kultuurikomisjoni ühine avalik istung Eesti te kasutamine, ettevõtluses osalemine jne). See on kodanikuühiskonna arengust viimasel paaril aas- hüve, mida Eesti riik pakub, et kaasata välisriiki- tal. des elavaid välismaalasi Eesti majanduse, teaduse Oktoobris 2013 külastasid komisjoniliikmed ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvita- ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise mise seadus (635 SE, vastu võetud 05.11.2014) seaduse eelnõu (vastu võetud 12.02.2014) menetle- kehtestab regulatsiooni kahju kompenseerimiseks mise raames Harku Kinnipidamiskeskust. inimestele, kes on süüteomenetluses kannatanud moraalset või varalist kahju. Erle Enneveer, põhiseaduskomisjoni 1. juulil 2014 algatasid 41 Riigikogu liiget põhi- nõunik-sekretariaadijuhataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE, vastu võetud 11.02.2015) kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks 18. eluaas- talt 16. eluaastani. Muudatuse eesmärk on valimisea alandamise kaudu kaasata senisest enam noori inimesi kohalike küsimuste arutamisse ja otsusta- misse. Riigikogu XII koosseis soovis muuta põhi- seadust seadusega, mille on vastu võtnud kaks järjestikust koosseisu, seega peab see muudatus saama seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu uues, XIII koosseisus vähemalt 61 poolthäält. Komisjon menetles vaadeldud perioodil ka Riigikogu otsuse eelnõu, millega nimetati 10. märtsist 2015 ametisse uus õiguskantsler Ülle Madise.

Muu tegevus Lisaks eelnõude menetlemisele arutas komisjon 7 korral õiguskantsleri ettepanekuid Riigikogule viia jõustunud seadus kooskõlla põhiseadusega ja 3 korral ettepanekuid anda nõusolek Riigikogu liikmetelt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja nende kohta süüdistusakti koostamiseks või kohtumenetluse jätkamiseks. Komisjon kujundas Riigikogu nimel 48 korral arvamuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järeleval- ve korras vaidlustatud seaduste kohta. 14 korral anti Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamus Euroopa Liidu algatuste kohta. Lisaks analüüsis

26 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadu- Rahanduskomisjon sega (685 SE, vastu võetud 30.06.2014) suurendati pensionide täiendava maksuvaba tulu määra va- Esimees: Rannar Vassiljev (SDE) (esimees alates rem kehtinud 210 eurolt 220 euroni kuus, hoides 08.04.2014, aseesimees kuni 08.04.2014) keskmise vanaduspensioni jätkuvalt tulumaksuva- Aseesimees: Sven Sester (IRL) (esimees kuni bana. Sätte jõustumine, mis vanemapensioni kol- 08.04.2014, aseesimees alates 08.04.2014) manda osana kehtestas alates 1. jaanuarist 2015 Liikmed: Remo Holsmer (RE) ühe aastahinde suuruses täiendava pensionilisa Andres Jalak (IRL) (kuni 26.03.2014, volitused maksmise enne 2013. aastat sündinud laste eest, lõppenud) lükati edasi 1. jaanuarini 2018. Peeter Laurson (IRL) Finantskriisi ennetamise ja lahendamise Jürgen Ligi (RE) (04.11.−06.11.2014, riigikaitse- seadusega (821 SE, vastu võetud 18.02.2015) sätes- komisjoni) tati krediidiasutuste ja investeerimisühingute krii- Inara Luigas (–) siennetuse ja kriisilahenduse meetmed. Reguleeri- Tarmo Mänd (RE) (alates 05.12.2013; ti koostööd teiste riikide ametiasutuste ja ELi insti- riigikaitsekomisjonis 04.11.−06.11.2014) tutsioonidega ning kohustati panku tegema regu- Eiki Nestor (SDE) (kuni 20.03.2014) laarseid sissemakseid kriisilahendusfondi. Karel Rüütli (SDE) (alates 27.03.2014, Tulumaksuseaduse muutmise seadusega keskkonnakomisjonist) (492 SE, vastu võetud 05.12.2013) muudeti isikliku Helir-Valdor Seeder (IRL) (alates 27.03.2014) sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise Kadri Simson (K) korda. Kaotati võimalus maksta arvestust pidama- Mihhail Stalnuhhin (K) ta 64-eurost hüvitist, samas tõsteti sõiduarvestuse Aivar Sõerd (RE) pidamise korral isikliku sõiduauto hüvitise maksu- Urve Tiidus (RE) (kuni 04.12.2013, volitused vabastuse ülempiir 256 eurolt 335 euroni. peatunud) Maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (575 SE, vastu võetud 26.03.2014) loodi tööta- mise register. Selle regulatsiooni alusel kogutakse Rahanduskomisjon pidas vaadeldaval perioodil kogu töötamisega seotud teave ühte elektroonilis- 112 istungit. se keskkonda, mille tulemusena muutub sotsiaal- Menetluses oli 68 eelnõu, millest 43 võeti vastu sete tagatiste toimimise süsteem lihtsamaks ja seadusena ja 7 Riigikogu otsusena, 7 eelnõu lükati inimeste sotsiaalsed õigused on paremini kaitstud. tagasi ja 11 jäi lõpuni menetlemata. Igaühel on võimalik lihtsalt kontrollida, kas tööta- Olulisemad eelnõud, mille juhtivkomisjon oli misega seotud sotsiaalsed garantiid on talle taga- rahanduskomisjon: tud. Regulatsioon aitab vähendada ebaseadusliku Krediidiasutuste seaduse muutmise ja selle- tööjõu kasutamist ning võimaldab paremat järele- ga seonduvalt teiste seaduste muutmise seadu- valvet tööjõumaksude maksmise üle. sega (559 SE, vastu võetud 16.04.2014) kehtestati Käibemaksuseaduse muutmise seaduse (493 pankadele ja investeerimisühingutele uued kapita- SE, vastu võetud 07.05.2014) järgi peab käibemak- linõuded, samuti nõuded alternatiivfondide valit- sukohustuslane maksustamisperioodile järgneva sejate tegevusele, ühtlasi võetakse need fondid kuu 20. kuupäevaks esitama Maksu- ja Tolliametile suurema kontrolli alla. Eelnõu laiem eesmärk oli koos käibedeklaratsiooniga ka selle lisa. Lisa tuleb suurendada finantsstabiilsust ning tagada finants- esitada juhul, kui konkreetse tehingupartneri sektori usaldusväärsus ja läbipaistvus. ostuarvete kogusumma või müügiarvete kogusum- Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise sea- Regulatsiooni põhieesmärk on käibemaksupettus- dusega (683 SE, vastu võetud 01.07.2014) korrastati tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud tulumaksusoo- te vähendamine. dustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja Käibemaksuseaduse muutmise seadusega usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhi- (644 SE, vastu võetud 01.07.2014) piirati sõiduauto mõtteid ja korda ning vähendati tööjõu maksu- ning selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel koormust maksuvaba tulu määra suurendamisega makstud käibemaksu mahaarvamist. Juhul kui 144 eurolt 154 euroni kuus. Lisaks lahendati sea- ettevõtluseks ostetud sõiduautoga tehakse ka era- duse rakendamisel tekkinud probleeme, täpsustati sõite, on sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang seaduse mõtet, täiendusena lisati muudatused 50% hoolimata erasõitude mahust. Regulatsiooni seoses 2015. aastast kavandatavate uute deklarat- eesmärk on ettevõttele kuuluvate sõiduautode sioonivormidega. Samuti tehti muudatus, võimal- õiglasem maksustamine. damaks fondivalitsejate lepinguliste fondide mak- Rahanduskomisjon algatas kollektiivse pöördu- suneutraalset ühinemist. mise alusel maksukorralduse seaduse täienda- Kogumispensionide seaduse ja riikliku mise seaduse (843 SE, vastu võetud 19.02.2015). pensionikindlustuse seaduse muutmise ning Tegemist oli esimese omataolise algatusega.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 27 Rahanduskomisjoni visiit Soome, kohtumine Soome Panga esindajatega, november 2014

Maksukorralduse seadust täiendati sättega, mille ja elektrienergia tootmiseks. Hiljem leevendati järgi maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõt- rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse eri- mise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma märgistamise seaduse ja maksukorralduse sea- vähemalt kuus kuud (reeglist võib kõrvale kaldu- duse muutmise seadusega (841 SE, vastu võetud da, kui kavandatav regulatsioon on maksukohusla- 19.02.2015) oluliselt üleminekusätteid, et kütmi- sele soodsa mõjuga). Regulatsiooni eesmärk on seks ja elektrienergia tootmiseks erimärgistatud suurendada maksukeskkonna stabiilsust, paranda- kütuste kasutamise saaks sujuvamalt lõpetada. da maksumuudatuste ettenähtavust ja jätta mak- Rahanduskomisjon menetles maksualast teabe- sukohuslastele rohkem aega muudatustest tulene- vahetust ja piiriülest maksudest kõrvalehoidumist vateks ümberkorraldusteks. puudutavaid eelnõusid. Eesti Vabariigi valitsuse Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (795 ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise SE, vastu võetud 18.02.2015) korraldab eelkõige rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ümber eraisikutele (tarbijatele) krediiti pakkuvate ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseeri- mittepankadest krediidiandjate ja -vahendajate mise seadus (673 SE, vastu võetud 12.06.2014) tegevuse. Seadusega koondatakse sellised krediidi- vähendab maksudest kõrvalehoidmist, kuna sätes- andjad ja -vahendajad Finantsinspektsiooni järele- tab vastastikuse automaatse maksustamist puudu- valve alla ning krediidiandjaid kohustatakse vastu- tava teabe vahetamise ning tagab Eesti finants- tustundlikult laenama, muuhulgas ka tarbija lae- sektori konkurentsivõime, võimaldades kokkule- nuvõimekuse adekvaatsust hindama. pitud kriteeriume täitvatel Eesti finantssektori Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse sea- asutustel vältida Ameerika Ühendriikide riigisisese dus (622 SE, vastu võetud 04.06.2014) reguleerib õigusega ettenähtud sanktsioone FATCA nõuete Euroopa Liidu toetuste kasutamist Eestis nimeta- mittejärgimise eest. tud perioodil kogusummas ligikaudu 3,5 miljardit Nimetatud kokkuleppe rakendamist reguleerib eurot. maksualase teabevahetuse seadus (794 SE, vastu Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi võetud 18.12.2014), mis koondab rahvusvahelise seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- automaatse maksualase teabevahetuse reeglid ja aktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedel- teeb need maksumaksjatele, finantsasutustele kütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliametile seaduses (682 SE, vastu võetud 01.07.2014) nähti üheselt arusaadavaks. ette alkoholiaktsiisi tõus 15% 2015. aastal ja aasta- Riigieelarve valdkonnas menetles komisjon tel 2016–2018 10% igal aastal, mitme tubakatoote lisaks riigieelarvele järgmisi seadusi ja otsuseid: aktsiisi tõstetakse aastatel 2016−2018 5% aastas, Riigieelarve seadus (513 SE, vastu võetud kütteainena kasutatava maagaasi aktsiisimäära 19.02.2014). Koostati uus riigieelarve seadus, tule- aastatel 2015−2017 20% aastas. Piirati erimärgista- nevalt eelmise regulatsiooni aegumisest ja vajadu- tud kütuste kasutust, mh ei ole lubatud erimärgis- sest võtta siseriiklikku õigusse üle Euroopa Nõu- tatud kütuseid kasutada alates 2015. aastast raud- kogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarve- teeveol ning alates sama aasta 1. maist kütmiseks raamistiku nõuete kohta, sealhulgas majandus- ja

28 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism. Riigikaitsekomisjon Olulisemate muudatustega täiendati eelarvereeg- leid, makromajandus- ja rahandusprognoosi ning Esimees: Jürgen Ligi (RE) (komisjonis alates riigieelarve koostamist ja rahavoogude juhtimist. 06.11.2014, rahanduskomisjonist; esimees Riigieelarve seaduse § 32 muutmise seadu- alates 13.11.2014) sega (547 SE, vastu võetud 19.12.2013) anti Rahan- Mati Raidma (RE) (esimees kuni 13.11.2014, dusministeeriumile võimalus vajadusel arveldada komisjonis kuni 17.11.2014, volitused riigikassa vahendusel Eesti väärtpaberite keskre- peatunud) gistri pidaja kogumispensionide ja väärtpaberitega Aseesimees: Aivar Riisalu (K, – ) seotud makseid. Liikmed: Ene Ergma (IRL) (alates 27.03.2014) Riigikogu otsus „Riigi 2012. aasta majandus- Andres Herkel (–) (09.12.2013–09.04.2014, aasta koondaruande kinnitamine” (476 OE, põhiseaduskomisjonist) vastu võetud 20.11.2013) ja „Riigi 2013. aasta ma- Kaia Iva (IRL) (sotsiaalkomisjonis jandusaasta koondaruande kinnitamine” (715 14.01.–02.06.2014) OE, vastu võetud 03.12.2014). Majandusaasta Tõnu Juul (RE) (kuni 03.11.2014, volitused koondaruande kinnitamise eesmärk on võimalda- lõppenud) da Riigikogu kontrolli valitsuse suhtes, anda valit- Lauri Laasi (K) susele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal Kalmer Lain (RE) (alates 20.11.2014) ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon Tarmo Leinatamm (RE) (kuni 13.10.2014, uute eelarveliste otsuste tegemiseks. volitused lõppenud) Marianne Mikko (SDE) Istungid ja kohtumised Innar Mäesalu (RE) (alates 16.10.2014) Tarmo Mänd (RE) (04.11.–06.11.2014, Komisjon kohtus Eesti Panga, Maksu- ja Tolliame- rahanduskomisjonist) ti, Finantsinspektsiooni, Riigikontrolli, Pangaliidu, Kalle Palling (RE) (11.11.–13.11.2014, Tarbijakaitseameti, Eesti Liisingühingute Liidu, majanduskomisjonist) Eesti Kindlustusseltside Liidu, Eesti Kindlustus- Ülo Tulik (IRL) (kuni 26.03.2014, volitused maaklerite Liidu, Eesti Turismifirmade Liidu, Töö- lõppenud) tukassa, Haigekassa, Eesti Maksumaksjate Liidu, Lauri Vahtre (IRL) (14.01.–01.06.2014, volitused Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Omanike Kesk- lõppenud) liidu, mitme kodanikeühenduse, kohalike omava- litsusliitude jt organisatsioonide esindajatega. 2014. aasta jaanuaris kohtuti Taani parlamendi rahanduskomisjoniga ja märtsis Rahvusvahelise Riigikaitsekomisjon pidas vaadeldaval ajavahemi- Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga. kul 100 istungit. Menetluses oli 24 eelnõu, neist Novembris toimus komisjoni töövisiit Soome 7 võeti vastu seadusena, 16 Riigikogu otsusena, Vabariiki. Kohtumisel Põhjamaade Investeerimis- 1 otsuse eelnõu jäi menetlemata. panga esindajatega saadi ülevaade panga tegevus- Olulisim oli riigikaitseseadus (772 SE, vastu valdkonnast. Kohtumistel Soome Panga, Rahandus- võetud 11.02.2015, jõustub 01.01.2016). Selle eel- ministeeriumi ning parlamendi rahanduskomisjo- nõu menetlemisel kaasati arutelusse Eesti Reserv- ni esindajatega olid peamised aruteluteemad Eesti- ohvitseride Kogu esindajad. Riigikaitseseadus hak- Soome majandussuhted, eelarve- ja fiskaalpoliitika, kab asendama kehtivat rahuaja riigikaitse seadust, meetmed eelarve tasakaalustamiseks, dividendide sõjaaja riigikaitse seadust ja rahvusvahelise sõjali- maksustamine, maksupettused ja kiirlaenud. se koostöö seadust. Sõja- ja rahuaja eristamine ei Toimusid ühisistungid teiste Riigikogu komis- ole enam selgelt ja üheselt võimalik ning Eesti jonidega: majanduskomisjoniga arutati olukorda julgeolekut ähvardavad ohud võivad olla mitmeke- raudteesektoris ning Euroopa Liidu asjade komis- sisemad kui otsesed sõjalised rünnakud. Seetõttu joni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoniga Euroo- ei ole rahu- ja sõjaaja riigikaitsekorralduse sätesta- pa Kontrollikoja 2013. eelarveaasta täitmise aruan- mine kahes eraldi seaduses tänapäevases julgeole- net. kuruumis enam asjakohane ega võimalda ohuolu- Tihe ja pidev koostöö toimus Rahandusminis- korras kiirelt ja paindlikult reageerida. Kuna Eesti teeriumiga, regulaarselt arutati majanduse olukor- kaitsmine ei ole ilma välispartneriteta piisavalt da, eelarvestrateegiat, stabiliseerimisreservi ja tõhus, oli otstarbekas reguleerida selles seaduses Euroopa Liidu rahanduspoliitikaga seonduvaid ka rahvusvahelist sõjalist koostööd. Riigikaitsesea- teemasid. dusega muudetakse riigikaitse sõjalise tegevuse kesksest riigi tegevuse keskseks ning seaduse ko- Tiina Licht, rahanduskomisjoni haselt kasvab pea iga ministeeriumi vastutus riigi- nõunik-sekretariaadijuhataja kaitse teostamisel. Riigi paindlikkus ohtudele

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 29 Riigikaitsekomisjon liitlaste sõjalennukitega tutvumas, juuni 2014 reageerimisel tagatakse seaduses ka uue mobilisat- ülesehitamisele ja kindlustamisele, mistõttu on siooni- ja kaitsevalmiduse astmete süsteemi välja- nende tunnustamine Eesti riigile ja rahvale olulise töötamisega. Seaduse kohaselt kehtestatakse mo- tähtsusega. Idee seadustada veteranipäev lipupäe- bilisatsioon ainult Kaitseväele ning mobilisatsioo- vana tuli riigikaitsekomisjoni toonaselt esimehelt ni kehtestamine ei sõltu sellest, kas riigis on välja Mati Raidmalt. kuulutatud sõjaseisukord või mitte. Ülejäänud Riigikaitsekomisjon andis arvamuse välisko- riigile kehtestatakse kriisi puhul vajadusel kõrgen- misjonile Euroopa Komisjoni teatise „Konkurentsi- datud valmisolek, mille korral näiteks on võimalik võimelisem ja tõhusam kaitse- ja julgeolekusek- jagada paindlikumalt ümber riigi vara ja kohusta- tor” kohta; Euroopa Parlamendile, Euroopa Nõu- da inimesi tööle. Rahvusvahelise sõjalise koostöö kogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele peatükis täpsustati sätteid, mis reguleerivad välis- ning Regioonide Komiteele COM(2013) 542 kohta; riikide relvajõudude Eestis viibimist ja siin jõu maaelukomisjonile kinnisasja omandamise kitsen- kasutamist. damise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta; Riigikaitsekomisjon algatas erakorralise seisu- õiguskomisjonile karistusseadustiku muutmise ja korra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitse- sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise sea- väe korralduse seaduse muutmise seaduse eel- duse eelnõu kohta ning Vabariigi Valitsuse korral- nõu (719 SE, vastu võetud 03.12.2014) ning Eesti duse eelnõule „Riigikaitse arengukava 2013–2022” lipu seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu mittesõjalised osad ja nende lisad”. (597 SE, vastu võetud 21.05.2014). Eesti lipu seadu- Komisjon tellis koostöös Riigikogu Kantseleiga se § 6 lõike 1 järgi on veteranipäev (23. aprill) lipu- Rahvusvaheliselt Kaitseuuringute Keskuselt uurin- päev. Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse gu „Avar julgeolek ja riigikaitse”, millele järgnes neid mehi ja naisi, kes on Kaitseväe koosseisus osa- uuringu tutvustus ja avalik arutelu Riigikogu kon- lenud Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel, on Kaitseväe verentsisaalis. Eelnimetatud arutelust võtsid osa koosseisus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö ka ministeeriumide ja ametite juhtkondade esin- seaduse alusel osalenud kas rahvusvahelisel või dajad ning Moldova parlamendiliikmete ja eksper- kollektiivse enesekaitse operatsioonil või on tide delegatsioon, kes külastasid Eestit programmi Kaitseväes teenistusülesannete täitmisel või Kaitse- „Parlamendi rolli tugevdamine julgeoleku ja riigi- liidu tegevliikmena sõjaväelisel väljaõppel kaota- kaitse sektoris” raames. nud püsivalt töövõime. Need inimesed on oma 15. detsembril 2014 toimus avalik istung tee- teenistusega kaasa aidanud Eesti riigikaitse mal „Naiste osalemine riigikaitses”.

30 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Istungid ja kohtumised Sotsiaalkomisjon Lisaks seadusloomele saadi komisjoni istungitel ülevaade Eesti Kaitseväe üksuste osalemisest rah- Esimees: Heljo Pikhof (SDE) (esimees alates vusvahelistel missioonidel, julgeolekuolukorrast 07.04.2014) regioonis, Ukrainas, Lähis-Idas ja Malis, Kaitsemi- Aseesimees: Margus Tsahkna (IRL) (esimees nisteeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalade kuni 07.04.2014, aseesimees alates koostööst, Eesti Vabariigi osalemisest rahvusvahe- 07.04.2014) listel tsiviilmissioonidel, Kaitseväe ja Kaitseliidu Yana Toom (K) (aseesimees ja komisjonis kuni koostööst Politsei- ja Piirivalveametiga, „Riigikait- 03.04.2014, kultuurikomisjoni) se arengukava 2013–2022” mittesõjaliste osade Liikmed: Rein Aidma (RE) rakendusplaanist, Kaitseministeeriumi valitsemis- Aare Heinvee (RE) (alates 14.01.2014, maaelu- ala teadus- ja arenduspoliitikast aastateks 2014– komisjonist) 2022, NATO Walesi tippkohtumise otsuste elluvii- Kaia Iva (IRL) (14.01.–02.06.2014, riigikaitse- misest, iseseisva kaitsevõime ja -valmiduse arenda- komisjonist) misest, kaitseväeteenistuse väärtustamisest, riigi- Jüri Jaanson (RE) kaitselise õigusruumi korrastamisest, Kaitseminis- Etti Kagarov (SDE) (alates 27.03.2014) teeriumi valitsemisala prioriteetidest. Helmen Kütt (SDE) (kuni 26.03.2014, volitused Arutati veteranipoliitikat, riigikaitse laia käsit- peatunud) lust ja sisejulgeolekut, Kaitseväe Peainspektoritee- Maret Maripuu (RE) (kuni 31.12.2013, volitused nistust, küberjulgeoleku strateegiat, vabatahtlik- lõppenud) kuse edendamist, rahu- ja sõjaaja riigikaitse sea- Reet Roos (IRL) (volitused peatunud dust ühendava eelnõu ettevalmistamist, Kaitsemi- 13.01.–02.06.2014) nisteeriumi valitsemisala hankeplaani ja investee- Terje Trei (RE) (13.01.–14.01.2014, ringute kava, Eesti kaitsepoliitika kujundamist maaelukomisjoni) rahvusvahelise koostöö raames, riigikaitseõpetust Marika Tuus-Laul (K) (alates 03.04.2014, ja kaitseväelaste tervisenõudeid, 2015. aasta riigi- õiguskomisjonist) eelarve seaduse eelnõu Kaitseministeeriumi valit- Viktor Vassiljev (K) semisala jm. Kohtuti Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindajatega. Väljasõiduistungid toimusid Kaitseministeeriu- Vaadeldaval perioodil toimus 97 istungit. Komis- mi, Kaitseväe Peastaapi, Kaitseväe erioperatsiooni- jon menetles 48 eelnõu, millest 34 võeti seaduse de üksusse, Kaitseressursside Ametisse. Külastati või otsusena vastu, 5 lükati tagasi ja 9 eelnõu jäi Kaitseväe suurõppust „Kevadtorm 2014” Helmes, lõpuni menetlemata. Komisjon andis 8 arvamust rahvusvahelisi õppusi „Saber Strike” ja BALTOPS Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Liidu Ämaris ning Kaitseliidu suurõppust „Kotkalend” õigusaktide eelnõude, 5 arvamust põhiseadusko- Varbolas. Tutvuti Viru jalaväepataljoni ning Polit- misjonile seadusesätete põhiseaduspärasuse ja ühe sei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebü- arvamuse majanduskomisjonile reklaamiseaduse roo tegevusega Ida-Virumaal. muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kohta. Ühisistungid toimusid Riigikogu maaelukomis- Olulisteks seadusteks olid vaadeldaval perioo- joni, väliskomisjoni ja julgeolekuasutuste järele- dil töövõimetoetuse seadus (678 SE) ja sotsiaal- valve erikomisjoniga, Soome parlamendi ning hoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toe- Tšehhi ja Briti parlamendi alamkoja kaitsekomis- tuste ning teiste seaduste muutmise seadus joniga. (693 SE), mis võeti vastu 2014. aasta 19. novembril. Kohtuti Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja Töövõimetoetuse seadus reguleerib töövõime hin- kaitsekomisjoni (alakomisjoni) delegatsiooniga ja damist ning töövõimetoetuse määramise ja maks- Eestisse akrediteeritud kaitseatašeedega ning USA mise tingimusi ja korda. Seaduse eesmärk on toe- National War College’i delegatsiooniga. Riigikait- tada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja sekomisjoni delegatsioon osales NB8+Poola kaitse- töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk komisjonide kohtumisel Vilniuses. Vastuvisiidid on ennetada töövõime kaotust ja motiveerida ini- toimusid Tšehhi, Moldova ning Soome Vabariiki. mest säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema. Sotsiaalhoolekande seaduse, töö- Aivar Engel, riigikaitsekomisjoni turuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste sea- nõunik-sekretariaadijuhataja duste muutmise seadus kujundab rehabilitatsioo- niteenuse korralduse nii tööturu- kui ka sotsiaal- valdkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks ning uuendab abivahenditeenuse korraldamist sotsiaalvaldkonnas. Hakatakse eristama tööalast rehabilitatsiooni tööealistele inimestele ning

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 31 Sotsiaalkomisjoni avalik istung töövõimereformi teemal, juuni 2014

sotsiaalset rehabilitatsiooni lastele, eakatele ja katkestamine tema enda nõusolekul, kui ta on puuduva töövõimega inimestele. Tööalast rehabili- võimeline ise vastutustundeliselt kaaluma selle tatsiooni korraldab töötukassa, sotsiaalset rehabili- poolt- ja vastuväiteid. tatsiooni sotsiaalkindlustusamet. Seadused jõustu- Sotsiaalkomisjon algatas ka ravimiseaduse vad 2016. aasta 1. jaanuaril. muutmise seaduse eelnõu (782 SE, vastu võetud Lastekaitseseadusega (677 SE, vastu võetud 18.02.2015). Seaduse alusel saab Ravimiamet koha- 19.11.2014) on sätestatud riigi ja kohaliku omava- liku omavalitsusüksuse ettepanekul kohustada litsuse ametiasutuste ja -isikute ning avalik-õigusli- piirkonnas, kus lähim apteek jääb kohalike elanike ja eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute ke jaoks kaugele, teenust osutama sellist üldaptee- kohustused ja ülesanded, lastekaitse korraldus, giteenuse tegevusloa omajat, kes on Eesti suure- lapse kohtlemise põhimõtted, abivajava, hädaohus matesse linnadesse asutanud vähemalt kümme oleva või perekonnast eraldatud lapse kohtlemise apteeki ja kelle tegutsemine on kõige tulusam. põhimõtted, riiklik järelevalve seaduse täitmise Samuti kehtestati seadusega apteekide omandipii- üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Seadus rang. Üldapteegis peab vähemalt 51% osalus kuulu- jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril. ma ühele või mitmele proviisorile. Omandi ülemi- Riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sea- nekuajaks kehtestati viis aastat. duste muutmise seadusega (669 SE, vastu võetud 19.06.2014) tõsteti 2015. aasta 1. jaanuarist univer- Istungid ja muu tegevus saalset lapsetoetust. Riik hakkas kõigile pere esi- Sotsiaalkomisjon algatas ja valmistas ette olulise mestele ja teistele lastele maksma toetust senise tähtsusega riikliku küsimuse „Töövõimereformist 19.18 euro asemel 45 eurot. ja puuetega inimeste olukorrast” arutelu, mis toi- Õiguskantsleri ettepaneku alusel algatas sot- mus Riigikogu täiskogus 2014. aasta 6. novembril. siaalkomisjon raseduse katkestamise ja sterili- Selles küsimuses esitati Riigikogule ka kollektiiv- seerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ne pöördumine „Tööealiste puudega inimeste, (731 SE, vastu võetud 29.01.2015). Seadusega tühis- töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate tati alaealise raseduse katkestamise piirangud, mis kaitseks töövõimereformi rakendumisel”, mis anti õiguskantsleri hinnangul olid vastuolus põhisea- sotsiaalkomisjoni menetlusse. Töövõimereformi dusega, piirates alla 18-aastase naise enesemäära- probleeme arutati mitmel sotsiaalkomisjoni istun- mise õigust ja seades ta liigselt sõltuvusse vanema- gil, kus osalesid puuetega inimeste ühendused ja test või eestkostjast. Seadusega taastati 2009. aas- kollektiivse pöördumise koostajate esindajad. tani kehtinud regulatsioon, kus alaealise raseduse Pöördumise koostajate esindaja esines ka riikliku katkestamisel lähtuti võlaõigusseaduse üldreeglist küsimuse arutelul Riigikogu täiskogus. piiratud teovõimega patsiendile tervishoiuteenuse Komisjoni avalikel istungitel arutati koos koda- osutamisel. Selle järgi toimub alaealise raseduse nikeühendustega üksikvanemate olukorda ja

32 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 vajadusi, riikliku elatisrahafondi loomist, lastekaitseseaduse eelnõu, kvaliteetse asendushoolduse probleeme, hambaravi kättesaadavust ning pen- Väliskomisjon sionisüsteemi jätkusuutlikkust. Ühisistungil koos põhiseaduskomisjoni ja kul- Esimees: Marko Mihkelson (IRL) tuurikomisjoniga arutati kodanikuühiskonna Aseesimees: Enn Eesmaa (K) arengut. Ühisistungil koos rahandus-, õigus- ja Liikmed: Andrus Ansip (RE) (27.03.–17.06.2014, majanduskomisjoniga käsitleti tarbijakrediidi volitused lõppenud) valdkonna ja SMS-laenudega seotud probleeme. Maimu Berg (SDE) (alates 07.04.2014) Koos huvigruppide ühendustega arutati erihoo- Margus Hanson (RE) lekande arengukava aastateks 2014–2020, samuti Sven Mikser (SDE) (kuni 26.03.2014, volitused järelevalvet narkootiliste ja psühhotroopsete ravi- peatunud) mite väljakirjutamise üle ning sellega seotud rik- Jevgeni Ossinovski (SDE) (kuni 26.03.2014, kumiste menetlemist. volitused peatunud) Mitmel komisjoni istungil, sealhulgas avalikul Juhan Parts (IRL) (alates 27.03.2014) ühisistungil koos majanduskomisjoniga arutati Barbi Pilvre (SDE) (alates 27.03.2014) apteegiteenuse kättesaadavust. Selles küsimuses Juku-Kalle Raid (IRL) (kuni 26.03.2014, oli Eesti Proviisorite Koda esitanud kollektiivse volitused lõppenud) pöördumise „Ravimiseaduse muutmisest ning Andre Sepp (RE) (kuni 26.03.2014, volitused apteekide omandipiirangu kehtestamisest”, mis lõppenud; alates 19.06.2014) anti sotsiaalkomisjoni menetlusse. Pöördumises Imre Sooäär (RE) esitatud ettepanekud lahendati 2015. aasta 18. Olga Sõtnik (–) (alates 11.12.2014, majandus- veebruaril vastu võetud ravimiseaduse muutmise komisjonist) seadusega. Vladimir Velman (K) Komisjoni liikmed kohtusid Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi esindajatega. Väliskomisjon pidas vaadeldaval perioodil 109 Aimi Kaldre, sotsiaalkomisjoni istungit, sealhulgas 9 ühisistungit riigikaitseko- nõunik-sekretariaadijuhataja misjoniga, 4 Euroopa Liidu asjade komisjoniga ja 1 maaelukomisjoniga. Väliskomisjon menetles 11 eelnõu, andis 1 seisukoha ja 4 arvamust. Vaadeldava perioodi algul keskendus välisko- misjon peamiselt kolmele suunale: julgeolekukeskkond, Aasia ja idapartnerlus, piirilepped. Uk- rainaga seotud kriisi eskaleerudes on enamik komisjoni istungitest ühel või teisel viisil seotud otseselt Eesti ja regiooni julgeoleku ning Ukrainaga.

Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekukeskkond Komisjon jätkas 2012. aastal alustatud kuulamisi, võttes arvesse pidevalt muutuvat julgeolekupoliiti- list olukorda. Kohtumistel arutati nii üldisi kui ka spetsiifilisi teemasid. Näitena võib esile tuua Eesti õhuruumi seire ja ohutuse ning julgeoleku, kus juba 2013. aasta sügisel oli teravalt päevakorras Vene Föderatsiooni sõjalennukite tsiviilradarile ja lennujuhtidele nähtamatud lennud meie piiri lä- histel ning selle mõju lennuohutusele regioonis. Komisjoni arutelude tähelepanu keskmes oli Venemaa pehme jõu strateegia ja taktika, mis mõ- jutab otseselt Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekut. Komisjonile tegid ettekande Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin ja mee- diaekspert Raul Rebane. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson juhtis tähelepanu, et Venemaa on süsteemselt suuren- danud pehme jõu rakendamist, võttes strateegili- seks eesmärgiks luua nn Russkii mir oma vahetus naabruses.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 33 Väliskomisjoni kohtumine Soome presidendi Sauli Niinistöga, Helsingi, november 2014

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu komisjoni ja väliskomisjoni, samuti Senati välisko- „Muutunud julgeolekuolukord Euroopas” toimus misjoniga arutati julgeolekuküsimusi ja kinnitati 16. oktoobril 2014. Komisjoni esimees tõdes ette- ühiselt NATO liitlaste püsiva kohaloleku vajadust kandes, et on aeg ajakohastada Eesti julgeolekupo- meie riikides. Pea kõigil kohtumistel arutati liitika aluseid ning survestada Euroopa Liitu uuen- Ukrainas toimuvat. dama 2003. aastast pärit julgeolekustrateegiat. Eu- 2015. aasta veebruaris kohtusid väliskomisjoni roopa julgeolekule on esitamas väljakutseid korra- esimees ja ELi asjade komisjoni esimees Ühendku- ga nii Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse kas- ningriigi välisministri Philip Hammondiga. Kohtu- vav levik Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, Hiina pöördu- misel arutati Euroopa Liidu tulevikku ning julge- matuna tunduv esiletõus maailma juhtriigiks ning olekuolukorda seoses Ukraina ja Venemaa konflik- piiriülesed globaalnähtused nagu küberterrorism tiga ning võitlust ekstremistliku ISISe vastu. või vaesusmigratsioon. Ka ebola võimaliku kiire leviku tõrjumisse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Ukraina ja assotsiatsioon Euroopa Liiduga Eesti välis- ja julgeolekupoliitika aluste viimane Enne Vilniuse idapartnerluse-teemalisel tippkoh- uuendatud versioon pärineb 2010. aastast ja vajab tumisel toimunut tundus Ukraina, Moldova ja samuti ajakohastamist. Arutelul tegid ettekande ka Gruusia assotsiatsioonilepete allkirjastamisele välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Sven järgnev keeruka, aga rutiinse riikide reformimise Mikser. tegevusena ning Eesti oleks kindlasti sellesse ak- Väliskomisjoni delegatsioon külastas vaadelda- tiivselt panustanud. Pärast väga kiiresti arenenud val perioodil USAd, Poolat, Ungarit ja Soomet. Kõiki sündmusi Kiievis, eeskätt aga konflikti kujunemist kohtumisi sidus lisaks kahepoolsete suhete arenda- sõjategevuseks Ida-Ukrainas, sai komisjoni jaoks misele just julgeoleku aspekt. rutiinseks briifing Kaitseministeeriumiga ning USA-visiit oli sisult kaheosaline: ÜRO ehk laiem vähemalt kord nädalas istungitel Ukrainaga otse- rahvusvaheline ning Eesti−USA kahepoolne koos- selt või kaudselt seotud teemade arutamine. töö. Komisjoni esimehe avalikus loengus Washing- 2014. aasta jaanuaris tegi väliskomisjon avaldu- tonis Euroopa Instituudis jäi julgeolekupoliitiliselt se demokraatliku Ukraina toetuseks ning avaldas kõlama mõte Narvast kui NATO piirilinnast. kaastunnet kokkupõrgetes hukkunute omastele. Poolas kinnitati vastastikku väga häid suhteid, Sarnase avalduse tegid koos ka Eesti, Läti ja ühtset arusaama julgeolekuohtudest ja -situatsioo- Leedu parlamentide väliskomisjonide esimehed. nist. Kohtumistel Seimi Euroopa Liidu asjade Kolm kuud hiljem tegi avalduse Riigikogu, sest

34 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 küsimus oli siis juba Vene Föderatsiooni otseses kujundatav ja realiseeritav Aasia-poliitika või Aasia sekkumises, agressioonis Ukraina vastu ning suuna arendamine teiste poliitikate ja meetmete Krimmi annekteerimises. raames ilma eraldiseisva ja laiapõhjalise stratee- Väliskomisjoni esimees kohtus Ukraina poliiti- giata. Lähiajal tuleks langetada otsus, millist aren- ka, ettevõtluse ja valitsusväliste organisatsioonide guteed tahetakse ja peetakse võimalikuks jätkata. esindajatega mitu korda nii Kiievis, Tallinnas kui Oluline on mõista ja aktsepteerida, et kiire ümber- ka juulis Ukraina vägede poolt äsja vabastatud orienteerumine ei ole sealse kultuuriruumi ja äri- Kramatorskis. tavade eripärast tulenevalt võimalik. Nii näiteks ei Erilise tähelepanu pälvis komisjoni liikmete saa Aasia turge käsitleda alternatiivina Venemaa seas ümarlauaarutelu Eesti−Ukraina majandussu- turgudele, vaid kui iseseisvat lisaturgu. Ühisistun- hete arengust ja Eesti võimalustest Ukraina abista- gil kultuurikomisjoniga toetati ülikoolidevahelise misel. Oktoobris arutas väliskomisjon koos avali- Aasia kompetentsikeskuse loomist. ku, kolmanda ja erasektori esindajatega võimalusi Oluliseks kordaminekuks võib pidada välis- Ukraina jätkuvaks abistamiseks. Eesti on väiksuse- komisjoni Hiina RV visiidile ja Hiina RV Rahva- le vaatamata üks aktiivsemaid Ukrainale arengu- kongressi väliskomisjoni delegatsiooni Eesti-visii- abi andjaid. Istungil vaagiti reaalsete näidete põh- dile eelnenud ja järgnenud tegevust Eesti-Hiina jal, kuidas seda veelgi paremini ja paindlikumalt suhete parandamisel. Hiinas kohtusid komisjoni korraldada. Kõlas ettepanek, et koostöö meie ette- liikmed välispoliitikaga tegelevate ametiisikutega, võtjatega võiks olla tihedam, et nende tooteid hu- aga ka ettevõtlusega tegelevate või ettevõtjaid manitaar- või arenguabi andmisel eelistada. Arute- koondavate organisatsioonide esindajatega. Külas- lul osalesid lisaks väliskomisjoni liikmetele Välis- tati ka Eesti uut saatkonnahoonet Pekingis, mille ministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Sotsiaalmi- ametlik avamine toimus küll alles mitu kuud hil- nisteeriumi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Kes- jem. Meeldivaks üllatuseks olid kohtumised Hiinas kuse, Eesti Idapartnerluse Keskuse, e-Riigi Akadee- tegutsevate ja töötavate eestlastega. mia, Eesti Kaitsetööstuse Liidu, Ukraina Investorite Liidu, Balti Uuringute Instituudi, Eesti e-Tervise Vene Föderatsioon ja piirilepped SA, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Väliskomisjon jätkas tööd Eesti Vabariigi ja Vene- Liidu, MTÜ Mondo, MTÜ Vaba Ukraina ning maa Föderatsiooni vaheliste piirilepingutega. Ette- HealthIN OÜ esindajad. vaatavalt alustati lepingutejärgse tegevuse ja kava Kaheksanda Euroopa Liidu liikmesriigina rati- analüüsimisega. Kaardistati võimalikud problee- fitseeris Riigikogu 4. novembril 2014 ühenduse mid, mis võiksid tekkida pärast lepingute jõustu- assotsiatsioonilepped Ukraina, Moldova ja Gruu- mist: maismaa piirijoone täpne kulgemine, maa- siaga. Ratifitseerimisseaduste menetlemisel rõhu- alade vahetus ja võõrandamise hetkeseis, taristu tati vajadust jõuda lepingute jõustumiseni ELi olemasolu ja olukord. Komisjoni liikmed kohtusid liikmesriikides 2015. aasta esimesel poolaastal. väljasõidul Narva ja Kagu-Eestisse piiriäärsete ela- nikega, kohalike omavalitsuste ning Politsei- ja Aasia Piirivalveameti esindajatega. Viljakaks kujunes väliskomisjoni tegevus Aasia 2014. aasta alguses toimus Venemaa Föderat- suunal. Korraldati kuulamisi, telliti Tallinna Üli- siooninõukogu väliskomisjoni delegatsiooni visiit koolilt uuring „Eesti Aasia-suunaline võimekus Eestisse. Lisaks otseselt piirileppeid puudutavatele avalikus sektoris ja ettevõtete ootused” ning koh- teemadele arutati transporditaristu arengut. tuti Aasia riikide ja regiooni arengu aspektidega Pärast kahe riigi piirilepete allkirjastamist tegelevate teadlastega. Tallinna Ülikooli Eesti Tule- Moskvas alustas Riigikogu tööd lepingute ratifit- viku-uuringute ja Riigiteaduste Instituudi ning seerimisega, tänase seisuga on lepingud läbinud Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehni- Riigikogus esimese lugemise. kaülikooli Aasia Uuringute Kompetentsikeskuse koostöös valminud uuring nendib, et kokkuvõttes Olev Aarma, väliskomisjoni on Eesti ametkondade Aasia-suunaline institutsio- nõunik-sekretariaadijuhataja naalne võimekus habras. Uuring leiab, et puudub 01.01.2013–05.01.2015 selge strateegiline alus mitme olulise küsimuse lahendamiseks. Ei piisa regiooni eripära tundvaid inimesi, teadmisi ega finantse. Aasia-suunast huvi- tatud ettevõtete kriitiline mass on väike ning Aasia-alaseid koostöövõimalusi naaberriikide (Soome ja Rootsi) või teiste Euroopa Liidu riikidega pole piisavalt arendatud. Uuringu tegijad pakuvad Eesti Aasia-poliitika arendamiseks kolm valikut: ambitsioonikas integreeritud Aasia-poliitika, võrgustikupõhiselt

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 35 Vaadeldaval perioodil võttis Riigikogu seadusena vastu 36 õiguskomisjonis menetletud eelnõu. Kok- Õiguskomisjon ku oli menetluses 41 eelnõu, neist 4 lükati tagasi ja 1 jäi lõpuni menetlemata. Toimus 89 õigusko- Esimees: Neeme Suur (SDE) (esimees alates misjoni istungit. 17 korral andis õiguskomisjon 08.04.2014; põhiseaduskomisjonis arvamuse Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude 11.11.2013–27.03.2014) kohta, 15 korral kujundas arvamuse seaduse säte- Aseesimees: Marko Pomerants (IRL) (esimees te põhiseaduspärasuse kohta. kuni 08.04.2014, aseesimees alates 2015. aasta alguses toimus „Vägivalla enneta- 08.04.2014) mise strateegia 2015–2020” ja „Siseturvalisuse Kalle Laanet (–) (aseesimees kuni 08.04.2014) arengukava 2015–2020” arutelu. Liikmed: Andres Anvelt (SDE) (kuni 26.03.2014, 2014. aasta aprillis võttis õiguskomisjon vastu volitused peatunud) Leedu parlamendi kolleege. Eldar Efendijev (K) (03.04.–05.06.2014, kultuuri- Kooseluseadus (650 SE, vastu võetud komisjonist) 09.10.2014) pakub kompleksset sooneutraalset Igor Gräzin (RE) standardlahendust isikute kooselust tekkida võiva- Kalle Jents (RE) tele levinumatele õiguslikele probleemidele. Koos- Siim Kabrits (IRL) (kuni 26.03.2014, volitused eluseaduse eesmärk on tagada mitteabielulises lõppenud) kooselus elavate isikute piisav kaitse kooskõlas Mihhail Korb (K) (30.06.–09.12.2014, põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu prakti- majanduskomisjoni) kaga, järgides samas, et ei kahjustataks traditsioo- Jüri Morozov (SDE) (alates 13.11.2013) nilist abieluinstitutsiooni ega vähendataks paaride Valdo Randpere (RE) motivatsiooni abielu sõlmida. Arvesse võeti õigus- Yana Toom (K) (alates 05.06.2014, kultuuri- kantsleri seisukohti, mille kohaselt varasem õigus- komisjonist; kuni 18.06.2014, volitused lik raamistik ei taganud piisavalt faktiliste elukaas- lõppenud) laste õiguste kaitset ning samasooliste isikute va- Marika Tuus-Laul (K) (kuni 03.04.2014, sotsiaal- heline püsiv kooselu oli õiguslikult reguleerimata. komisjoni) Kooseluseaduse reguleerimisalasse kuuluvad koos- Ken-Marti Vaher (IRL) (alates 27.03.2014) elulepingu sõlmimise kord, registreeritud elukaas- Peeter Võsa (K) laste õigused ja kohustused ning kooselulepingu lõppemise alused. Lisaks viidatakse kooseluseadu- ses võimalikele valdkondadele, milles registreeritud elukaaslased saavad lisaks seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele kokku leppida. Kooselu- lepingu sõlmimine on kujundatud lepingu- ja re- gistreeringupõhise mudeli segaversioonina. Lepin- gu tõestab notar, kellel on selleks piisavad õigus- teadmised ning kes tagab poolte õiguste kaitse nõustamis- ja selgitamisfunktsiooni täites. Koos- eluleping ja lepingus valitud varasuhe kantakse varasuhteregistrisse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (844 SE, vastu võe- tud 18.02.2015) eesmärk on kaitsta tarbija kui lepingulise suhte nõrgema poole huve ja õigusi. Seadus kehtestab varasemast oluliselt tõhusama tarbijakaitse regulatsiooni, mis piirab võimalusi leppida kokku tarbijakrediidilepingu alusel maks- tavates tasudes, mida ühiskonnas üldlevinud hin- nangu kohaselt peetakse ebamõistlikult kõrgeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega keelatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus. See piirang aitab edaspidi ära hoida võimalikku tarbijate põhi- ja menetlusõiguste rikkumist tarbijakrediidi- lepingutest tulenevate vaidluste korral, sest vaidluse vahekohtule ja selle reglemendile allutamine Augustis 2014 korraldas õiguskomisjon erineb oluliselt tavalisest õigusemõistmisest tsiviil- Riigikogu konverentsisaalis arvamusseminari kooseluseadusest. Sõna on komisjoni aseesimehel kohtumenetluses. Võlaõigusseaduse muutmise Marko Pomerantsil eesmärk on panna krediidi kulukuse määra

36 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 piirangute regulatsioon paremini toimima ning seeläbi kaitsta tarbijat senisest enam ebamõistli- Muud komisjonid kult kõrgete kulude (nt intress, lepingutasud, kõr- vallepinguga seotud tasud) kandmise eest. Muuda- tuse kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse Moodustatud: 05.05.2011. Riigikogu otsus määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga vii- 05.05.2011 (RT III, 09.05.2011, 2). Muudatused: mati avaldatud viimase kuue kuu keskmist kredii- 22.01.2014 (RT III, 30.01.2014, 1), 07.05.2014 (RT III, diasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude 10.05.2014, 2 ja RT III, 10.05.2014, 3). kulukuse määra enam kui kolm korda. Seejuures Komisjoni volitused kestsid XII Riigikogu volituste nähakse ette, et krediidi kulukuse määra arvuta- lõpuni. misel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbi- mislaene. Selline erisus on vajalik eeskätt lühiaja- Koosseis: liste (kestusega vähem kui 6 kuud) väikelaenude Esimees: Peep Aru (RE) jaoks. Nii tagatakse, et nende vastavust krediidi Aseesimees: Heljo Pikhof (SDE) (aseesimees ja kulukuse määra ülempiirile hinnatakse õiglasema- komisjonis kuni 08.05.2014) tel alustel, kuna lühiajalised laenud ei ole reeglina Kalev Kallo (K) (aseesimees alates 12.05.2014) hüpoteegiga tagatud ja on seega ka kõrgema kre- Liikmed: diidi kulukuse määraga. Samuti loob muudatus Enn Eesmaa (K) (alates 28.01.2014) erisuse liisingulepingute puhul, kus krediidi kulu- Andres Herkel (IRL, –) (kuni 28.01.2014) kuse määra vastavuse hindamisel ei võeta arvesse Siim Valmar Kiisler (IRL) (alates 08.05.2014) liisinguobjekti kindlustuskulusid. Väino Linde (RE) Karistusseadustiku muutmise ja sellega Aadu Must (K) (kuni 30.10.2013) seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse Marko Pomerants (IRL) (554 SE, vastu võetud 18.06.2014) eesmärk oli vaa- Tiit Tammsaar (SDE) (alates 08.05.2014) data läbi karistusõiguse kaks valdkonda, kuriteo- Ülo Tulik (IRL) (28.01.–26.03.2014) ja väärteoõigus, ning piiritleda väärteoõigus hal- Jaan Õunapuu (SDE) dusõigusest, täpsemalt haldussunnist. Eelnõu päri- nes Justiitsministeeriumi programmist „Parema õigusloome arendamine”, mida töö käigus hakati Korruptsioonivastane erikomisjon nimetama karistusõiguse revisjoniks. Kuna tegemist oli revisjoni, mitte reformiga, ei võetud vaat- Moodustatud: 01.04.2013. Riigikogu otsus luse alla teo karistatavuse aluseid ega piire karis- 20.03.2013 (RT III, 26.03.2013, 1). Muudatus: tusõiguse üldosas, samuti ei tehtud põhimõttelisi 23.04.2014 (RT III, 25.04.2014, 1). muudatusi sanktsioonisüsteemis tervikuna. Lisaks Komisjoni volitused kestsid XII Riigikogu volituste karistusseadustikule muudeti eelnõuga ligi 130 nn lõpuni. haruseadust. Need muudatused puudutasid peamiselt konkreetseid väärteokoosseise, mis vajasid Koosseis: täpsemat sõnastamist või näiteks vastutuse piira- Esimees: Andres Anvelt (SDE) (kuni 26.03.2014) mist ainult tahtlusega. Mitme väärteokoosseisu Ken-Marti Vaher (IRL) (komisjonis alates tühistamise põhjus oli eelkõige nende määratle- 23.04.2014, esimees alates 05.05.2014) matuses või siis võimaluses kohaldada karistamise Aseesimees: Liisa-Ly Pakosta (IRL) (aseesimees ja asemel haldussundi. Eelnõu lähtus arusaamast, et komisjonis kuni 23.04.2014) väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui Rein Randver (SDE) (komisjonis alates 23.04.2014, haldussund ei anna tulemust. Ettepanekute ja aseesimees alates 05.05.2014) arvamustega pöördusid õiguskomisjoni poole pal- Liikmed: jud asutused ja institutsioonid, kes eelnõu menet- Rein Aidma (RE) lemisse kaasati. Arutelude tulemusena tehti eel- Etti Kagarov (SDE) (alates 23.04.2014) nõule menetluse käigus üle 90 paranduse. Seadus Helmen Kütt (SDE) (kuni 26.03.2014) pälvis Teenusmajanduse Koja 2014. aasta parima Lauri Laasi (K) seaduse auhinna. Peeter Laurson (IRL) Meelis Mälberg (RE) Raini Laide, õiguskomisjoni Aivar Riisalu (K, –) nõunik-sekretariaadijuhataja Linnar Liivamägi, õiguskomisjoni nõunik

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 37 Riigieelarve kontrolli erikomisjon VEB fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise Moodustatud: 05.05.2011. Riigikogu otsus uurimiskomisjon 05.05.2011 (RT III, 09.05.2011, 3). Muudatused: 22.01.2014 (RT III, 30.01.2014, 2), 07.05.2014 (RT III, Moodustatud: 14.03.2013. Riigikogu otsus 10.05.2014, 1), 25.09.2014 (RT III, 26.09.2014, 1). 12.03.2013 (RT III, 13.03.2013, 1). Muudatused: Komisjoni volitused kestsid XII Riigikogu volituste 21.11.2013 (RT III, 26.11.2013, 1), 27.03.2014 (RT III, lõpuni. 28.03.2014, 8).

Koosseis: Uurimiskomisjon esitas lõpparuande 18. juunil Esimees: Mihhail Stalnuhhin (K) 2014. Aseesimees: Margus Hanson (RE) Liikmed: Koosseis: Annely Akkermann (IRL) Esimees: Rainer Vakra (–) Tatjana Jaanson (SDE) (alates 08.05.2014) Aseesimees: Väino Linde (RE) Kajar Lember (SDE) (kuni 11.11.2013) Liikmed: Inara Luigas (–) Andres Anvelt (SDE) (kuni 26.03.2014; teda asen- Jüri Morozov (SDE) (alates 28.01.2014) das senine asendusliige Neeme Suur (SDE)) Aivar Rosenberg (RE) (alates 08.05.2014) Marko Pomerants (IRL) Andre Sepp (RE) (kuni 26.03.2014) Aivar Riisalu (K) Priit Sibul (IRL) Neeme Suur (SDE) (kuni 08.05.2014) Tarmo Tamm (K) Komisjoni moodustamise katse Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Vene Föderatsiooni telekanalite mõjutustegevuse vastustamiseks (658 OE), esitaja: Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon 22.04.2014, tagasi lükatud 20.06.2014. H: 53-8-1.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, veebruar 2015

38 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (464 SE), RT I, Seadusandlus 22.11.2013, 1. • Rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (436 SE), RT I, 20.11.2013, 1. Vastu võetud seadused ja vastu võtmata • Riigilõivuseaduse § 333¹ muutmise seadus (494 SE), jäänud seaduseelnõud RT I, 11.12.2013, 2. • Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 2013 (481 SE), RT I, 29.11.2013, 1. • Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise SEPTEMBER seadus (465 SE), RT I, 13.12.2013, 2. • Keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seadus • Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise (443 SE), RT I, 08.10.2013, 1. seadus (495 SE), RT I, 13.12.2013, 3. • Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus • Vanemahüvitise seaduse muutmise seadus (470 SE), (441 SE), RT I, 04.10.2013, 3. RT I, 11.12.2013, 3. • Pärimisseaduse, notari tasu seaduse ja notariaadisea- • Veeseaduse muutmise seadus (467 SE), RT I, duse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste 13.12.2013, 4. muutmise seadus (440 SE), RT I, 09.10.2013, 1. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud Välislepingutega seotud seadus • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse • Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse muutmise seadus (485 SE), tagasi lükatud. H: 41-17-0. vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise • Liiklusseaduse muutmise seadus (479 SE), tagasi lüka- ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja tud. H: 39-12-0. selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus • Patsiendiseadus (457 SE), tagasi lükatud. H: 42-32-0. (450 SE), RT II, 04.10.2013, 1. • Riigilõivuseaduse täiendamise seadus (454 SE), tagasi Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud lükatud. H: 45-31-0. • Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seadus • Riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seadus (433 SE), tagasi lükatud. H: 45-23-0 . (488 SE), tagasi lükatud. H: 38-31-0. • Sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seadus (446 SE), • Vanemahüvitise seaduse muutmise seadus (486 SE), tagasi lükatud. H: 45-21-0. tagasi lükatud. H: 41-24-0. • Tulumaksuseaduse § 5 muutmise seadus (439 SE), tagasi lükatud. H: 38-26-0. DETSEMBER • Võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse • 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus muutmise seadus (451 SE), tagasi lükatud. H: 46-30-0. (514 SE), RT I, 10.12.2013, 9. • Välismaalaste seaduse muutmise seadus (452 SE), • 2014. aasta riigieelarve seadus (490 SE), RT I, tagasi lükatud. H: 43-33-0. 28.12.2013, 10. • Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muut- OKTOOBER mise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse seadus (480 SE), RT I, 27.12.2013, 6. muutmise seadus (449 SE), RT I, 05.11.2013, 2. • Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise • Taimekaitseseaduse muutmise seadus (473 SE), RT I, seadus (520 SE), RT I, 10.01.2014, 1. 05.11.2013, 1. • Kindlustustegevuse seaduse, audiitortegevuse seadu- • Vedelkütusevaru seaduse muutmise seadus (472 SE), se ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus RT I, 31.10.2013, 5. (475 SE), RT I, 23.12.2013, 4. Välislepingutega seotud seadus • Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse • Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise muutmise seadus (493 SE), Vabariigi Presidendi poolt tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning välja kuulutamata jäetud. 1 maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle • Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (466 sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus SE), RT II, 23.10.2013, 1. (522 SE), RT I, 10.01.2014, 2. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud • Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise • Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohali- seadus (516 SE), RT I, 14.01.2014, 1. ku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise • Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seadus (456 SE), tagasi lükatud. H: 46-25-0. seaduste muutmise seadus (504 SE), RT I, 22.12.2013, 1. • Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise sea- • Riigieelarve seaduse § 32 muutmise seadus (547 SE), dus (448 SE), tagasi lükatud. H: 48-33-0. RT I, 10.01.2014, 3. • Riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse sea- NOVEMBER dustiku muutmise seadus (474 SE), RT I, 23.12.2013, 2. • Investeerimisfondide seaduse, kogumispensionide • Riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (496 SE), RT I, 27.12.2013, 5. (501 SE), RT I, 13.12.2013, 1. • Tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväär- • Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise teiste seaduste muutmise seadus (565 SE, 209 SE + 469 seadus (515 SE), RT I, 14.01.2014, 2. SE), RT I, 13.12.2013, 5. • Metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus (463 SE), RT I, 11.12.2013, 1. 1 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus, • Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregist- 16.01.2014 otsustas Riigikogu eelnõu 493 SE muutmata kujul ri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mitte vastu võtta.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 39 • Tulumaksuseaduse muutmise seadus (492 SE), RT I, • Kaitseliidu seaduse muutmise seadus (458 SE), RT I, 23.12.2013, 3. 06.03.2014, 2. • Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, töötuskindlus- • Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadusti- tuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muut- ku muutmise seadus (468 SE), RT I, 26.02.2014, 1. mise seadus (517 SE), RT I, 22.12.2013, 4. • Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadus • Vandetõlgi seadus (460 SE), RT I, 23.12.2013, 1. (424 SE), RT I, 13.03.2014, 4. • Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise • Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (462 SE), RT I, seadus (505 SE), RT I, 31.12.2013, 1. 13.03.2014, 3. • Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadu- • Pakendiseaduse muutmise seadus (568 SE), RT I, se muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste 06.03.2014, 1. muutmise seadus (509 SE), RT I, 21.12.2013, 1. • Raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt • Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus teiste seaduste muutmise seadus (482 SE), RT I, (478 SE), RT I, 10.01.2014, 4. 13.03.2014, 1. Välislepingutega seotud seadused • Ravimiseaduse muutmise seadus (532 SE), RT I, • Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valit- 15.03.2014, 1. suse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise • Riigieelarve seadus (513 SE), RT I, 13.03.2014, 2. vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise le- • Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toe- pingu ratifitseerimise seadus (537 SE), RT II, tuste seaduse ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste 20.12.2013, 3. seaduse muutmise seadus (471 SE), RT I, 21.03.2014, 1. • Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valit- • Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning suse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksus- Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seadus tamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkesta- (444 SE), RT I, 26.02.2014, 2. mise lepingu ratifitseerimise seadus (523 SE), RT II, • Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste 20.12.2013, 1. seaduste muutmise seadus (549 SE), RT I, 21.03.2014, 3. • Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse • Ühistranspordiseaduse muutmise seadus (499 SE), RT vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise I, 13.03.2014, 128. ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifit- Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud seerimise seadus (538 SE), RT II, 20.12.2013, 5. • Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seadus (542 • Laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse SE), tagasi lükatud. H: 45-34-0. õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseeri- • Tulumaksuseaduse § 4 muutmise seadus (548 SE), mise seadus (442 SE), RT II, 08.01.2014, 1. tagasi lükatud. H: 41-30-0. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud • Avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus (512 MÄRTS SE), tagasi lükatud. H: 51-21-0. • Liikluskindlustuse seadus (423 SE), RT I, 11.04.2014, 1. • Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muut- • Maagaasiseaduse muutmise seadus (556 SE), RT I, mise seadus (502 SE), tagasi lükatud. H: 40-32-0. 09.04.2014, 6. • Teeseaduse § 16 muutmise seadus (489 SE), tagasi • Maksukorralduse seaduse muutmise seadus (575 SE), lükatud. H: 51-28-0. RT I, 16.04.2014, 2. • Maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste 2014 seaduste muutmise seadus (574 SE), RT I, 16.04.2014, 3. • Meditsiiniseadme seaduse muutmise seadus (562 SE), JAANUAR • Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt RT I, 15.04.2014, 1. teiste seaduste muutmise seadus (439 SE), RT I, • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse 05.02.2014, 1. ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise • Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seadus (518 SE), RT I, 01.04.2014, 1. seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (487 SE), • Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (551 SE), RT I, 18.02.2014, 1. RT I, 16.04.2014, 4. • Käibemaksuseaduse muutmise seadus (506 SE), RT I, • Reklaamiseaduse § 22 muutmise seadus (584 SE), RT 18.02.2014, 2. I, 10.04.2014, 1. • Liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muut- • Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise mise seadus (508 SE), RT I, 14.02.2014, 1. seadus (566 SE), RT I, 15.04.2014, 2. • Maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seon- • Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötus- duvalt teiste seaduste muutmise seadus (507 SE), RT I, kindlustuse seaduse muutmise seadus (521 SE), RT I, 31.01.2014, 6. 16.04.2014, 5. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud • Õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja • Kodakondsuse seaduse § 29 muutmise seadus (459 kehtetuks tunnistamise seadus (519 SE), RT I, SE), tagasi lükatud. H: 38-37-0. 16.04.2014, 1. • Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise muutmise seadus (533 SE), tagasi lükatud. H: 41-30-0. seadus (569 SE), RT I, 01.04.2014, 2. Välislepingutega seotud seadused VEEBRUAR • Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ratifitseerimise seadus (589 SE), RT II, 09.04.2014, 1. ning vedelkütuse seaduse muutmise seadus (491 SE), • Protokolli nr 15 „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse RT I, 21.03.2014, 4. konventsiooni muutmise kohta” ratifitseerimise sea- • Isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivu- dus (581 SE), RT II, 28.03.2014, 1. seaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seadus (550 SE), • Rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega RT I, 21.03.2014, 2. ühinemise seadus (576 SE), RT II, 28.03.2014, 3.

40 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 APRILL • Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse • Elektrituruseaduse, korrakaitseseaduse muutmise ja muutmise seadus (590 SE), RT I, 04.06.2014, 3. rakendamise seaduse ning maagaasiseaduse muutmise Välislepingutega seotud seadus seadus (557 SE), RT I, 06.05.2014, 2. • Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide • Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja ratifitseerimise seadus (610 SE), RT II, 04.06.2014, 1. teiste seaduste muutmise seadus (579 SE), RT I, Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud 23.04.2014, 1. • Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja • Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seon- Riigikogu valimise seaduse muutmise seadus (607 SE), duvalt teiste seaduste muutmise seadus (559 SE), RT I, tagasi lükatud. H: 48-1-0. 09.05.2014, 2. • Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise sea- • Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende dus (605 SE), tagasi võetud. lähteainete seaduse muutmise seadus (567 SE), RT I, • Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise 09.05.2014, 1. seadus (629 SE), tagasi lükatud. H: 38-20-2. • Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (403 SE), RT I, 10.05.2014, 1. JUUNI • Veeseaduse muutmise seadus (611 SE), RT I, • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 06.05.2014, 3. muutmise seadus (637 SE), RT I, 20.06.2014, 3. Välislepingutega seotud seadus • Hasartmängumaksu seaduse ja maksukorralduse • „Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesrii- seaduse muutmise seadus (653 SE), RT I, 08.07.2014, 1. kide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi ra- • Jäätmeseaduse muutmise seadus (455 SE), RT I, hastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku 08.07.2014, 2. (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepin- • Jäätmeseaduse muutmise seadus (661 SE), RT I, gule ning finantsabi eraldamise kohta nendele üleme- 08.07.2014, 13. remaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohalda- • Kalapüügiseaduse muutmise seadus (620 SE), RT I, takse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa” 03.07.2014, 18. ratifitseerimise seadus (585 SE), RT II, 06.05.2014, 1. • Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud teiste seaduste muutmise seadus (554 SE), RT I, • Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste sea- 12.07.2014, 1. duste muutmise seadus (577 SE), tagasi lükatud. H: • Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise 56-15-0. seadus (692 SE, 612 SE + 668 SE), RT I, 08.07.2014, 3. • Reklaamiseaduse muutmise seadus (592 SE), tagasi • Kodakondsuse seaduse muutmise seadus (586 SE), lükatud. H: 43-34-0. RT I, 20.06.2014, 1. • Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikind- MAI • Avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse lustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseadu- muutmise seadus (649 SE, 524 SE + 536 SE), RT I, se muutmise seadus (685 SE), RT I, 11.07.2014, 2. 21.05.2014, 2. • Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste • Eesti lipu seaduse § 6 muutmise seadus (597 SE), RT I, muutmise seadus (570 SE), RT I, 21.06.2014, 8. 04.06.2014, 1. • Kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakenda- teiste seaduste muutmise seadus (578 SE), RT I, mise seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja 21.06.2014, 11. rakendamise seaduse muutmise seadus (628 SE), RT I, • Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning 21.05.2014, 3. nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadu- • Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töö- se ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise tervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste seadus (655 SE), RT I, 29.06.2014, 2. ja -toetuste seaduse muutmise seadus (580 SE), RT I, • Maamaksuseaduse ning koduomanikke maamaksust 04.06.2014, 2. vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maa- 2 • Käibemaksuseaduse muutmise seadus (493 UA), maksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadu- RT I, 29.05.2014, 1. se muutmise seadus (558 SE), RT I, 04.07.2014, 12. • Käibemaksuseaduse muutmise seadus (626 SE), RT I, • Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning 06.06.2014, 2. korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse • Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise muutmise seadus (573 SE), RT I, 29.06.2014, 1. seadus (561 SE), RT I, 17.05.2014, 1. • Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus (646 • Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (615 SE), RT I, 06.06.2014, SE), RT I, 29.06.2014, 110. 14. • Meretöö seadus (552 SE), RT I, 29.06.2014, 108. • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja selle- • Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt ga seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (545 teiste seaduste muutmise seadus (546 SE), RT I, SE), RT I, 21.05.2014, 1. 29.06.2014, 3. • Veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega • Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (622 seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (621 SE), SE), RT I, 21.06.2014, 1. RT I, 06.06.2014, 1. • Ravimiseaduse § 20 täiendamise seadus (400 SE), RT I, 21.06.2014, 2. 2 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus, • Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muut- statistikas kajastub üks kord. mise seadus (617 SE), RT I, 11.07.2014, 1.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 41 • Riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muut- • Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivu- mise seadus (669 SE), RT I, 04.07.2014, 13. seaduse muutmise seadus (699 SE), RT I, 29.10.2014, 1. • Ruumiandmete seaduse muutmise seadus (652 SE), • Kooseluseadus (650 SE), RT I, 16.10.2014, 1. RT I, 08.07.2014, 14. • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise • Tallinna Tehnikaülikooli seadus (619 SE), RT I, seadus (689 SE), RT I, 05.11.2014, 1. 20.06.2014, 2. • Vabariigi Valitsuse seaduse ning Riigikogu kodu- ja • Tulumaksuseaduse muutmise seadus (643 SE), RT I, töökorra seaduse muutmise seadus (604 SE), RT I, 03.07.2014, 19. 05.11.2014, 2. • Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seon- Välislepingutega seotud seadus duvalt teiste seaduste muutmise seadus (691 SE, 109 • Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulu- SE + 654 SE), RT I, 29.06.2014, 109. maksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksu- • Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning dest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muut- seadus (710 SE), RT II, 28.10.2014, 1. mise seadus (625 SE), RT I, 03.07.2014, 17. Välislepingutega seotud seadus • Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide NOVEMBER valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse • Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe muutmise seadus (709 SE), RT I, 20.11.2014, 3. ratifitseerimise seadus (673 SE), RT II, 29.06.2014, 1. • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakenda- Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud mise seadus (745 SE), RT I, 04.12.2014, 3. • Kodakondsuse seaduse muutmise seadus (645 SE), • Kalandusturu korraldamise seadus (744 SE), RT I, tagasi lükatud. H: 50-15-0. 05.12.2014, 1. • Käibemaksuseaduse § 15 muutmise seadus (630 SE), • Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus tagasi lükatud. H: 42-11-1. (641 SE), RT I, 20.11.2014, 2. • Teeseaduse § 16 muutmise seadus (618 SE), tagasi • Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistus- lükatud. H: 48-32-0. raamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmi- • Ühistranspordiseadus (404 SE), tagasi võetud. se seadus (708 SE), RT I, 05.12.2014, 3. • Lastekaitseseadus (677 SE), RT I, 06.12.2014, 1. JUULI • Riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piiri- • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, valve seaduse muutmise seadus (701 SE), RT I, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 02.12.2014, 1. muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise • Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seadus (727 seaduse muutmise seadus (682 SE), RT I, 12.07.2014, 2. SE), RT I, 04.12.2014, 2. • Elektrituruseaduse muutmise seadus (687 SE), RT I, • Riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seadus 12.07.2014, 3. (726 SE), RT I, 04.12.2014, 1. • Käibemaksuseaduse muutmise seadus (644 SE), RT I, • Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toe- 11.07.2014, 3. tuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus • Maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse (693 SE), RT I, 13.12.2014, 2. muutmise seadus (680 SE), RT I, 11.07.2014, 4. • Sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse • Teeseaduse muutmise seadus (681 SE), RT I, muutmise seadus (729 SE), RT I, 05.12.2014, 2. 12.07.2014, 4. • Spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise • Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus (683 SE), seadus (722 SE), RT I, 18.11.2014, 6. RT I, 11.07.2014, 5. • Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (635 SE), RT I, 20.11.2014, 1. SEPTEMBER • Töövõimetoetuse seadus (678 SE), RT I, 13.12.2014, 1. • Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja töö- • Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning ohutuse seaduse muutmise seadus (679 SE), RT I, sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 08.10.2014, 1. (728 SE), RT I, 04.12.2014, 4. • Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklus- Välislepingutega seotud seadused seaduse muutmise seadus (667 SE), RT I, 08.10.2014, 2. • 1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROLi • Toiduseaduse muutmise seadus (642 SE), RT I, lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva rahvus- 09.10.2014, 1. vahelise konventsiooniga ning marsruudi navigatsioo- • Ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse nitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega ühine- muutmise seadus (627 SE), RT I, 09.10.2014, 2. mise seadus (739 SE), RT II, 15.11.2014, 1. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud • Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju • Eesti Panga seaduse muutmise seadus (684 SE), tagasi hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisapro- lükatud. H: 48-18-0. tokolli ratifitseerimise seadus (711 SE), RT II, • Jäätmeseaduse täiendamise seadus (688 SE), tagasi 15.11.2014, 4. lükatud. H: 55-12-0. • Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergia- • Perekonnaseaduse muutmise seadus (657 SE), tagasi ühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt lükatud. H: 47-10-1. Gruusia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise • Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muut- seadus (705 SE), RT II, 18.11.2014, 2. mise seadus (666 SE), tagasi lükatud. H: 65-17-0. • Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergia- ühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt OKTOOBER Moldova vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimi- • Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (697 SE), RT I, se seadus (706 SE), RT II, 18.11.2014, 3. 29.10.2014, 2.

42 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 • Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergia- • Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekauban- ühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt duse üldlepingu lisa „Euroopa Ühendused ja nende Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise liikmesriigid – erikohustuste koondloend” ratifitseeri- seadus (714 SE), RT II, 18.11.2014, 1. mise seadus (707 SE), RT II, 16.12.2014, 1. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud • Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muut- • Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seadus (694 SE), tagasi lükatud. H: 48-14-0. mise seadus (769 SE), tagasi lükatud. H: 38-10-0. • Korrakaitseseaduse muutmise seadus (717 SE), tagasi • Kodakondsuse seaduse muutmise seadus (742 SE), lükatud. H: 37-21-0. tagasi lükatud. H: 66-16-0. • Metsaseaduse muutmise seadus (732 SE), tagasi • Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise võetud. seadus (741 SE), tagasi lükatud. H: 50-16-0. • Tulumaksuseaduse muutmise seadus (733 SE), tagasi DETSEMBER lükatud. H: 45-15-0. • 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (746 SE), RT I, 13.12.2014, 77. 2015 • 2015. aasta riigieelarve seadus (730 SE), RT I, JAANUAR 29.12.2014, 79. • Alkoholiseaduse muutmise seadus (723 SE), RT I, • Audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse 20.02.2015, 1. muutmise seadus (613 SE), RT I, 23.12.2014, 2. • Jäätmeseaduse muutmise seadus (789 SE), RT I, • Erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seadu- 20.02.2015, 2. se ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus • Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmi- (719 SE), RT I, 16.12.2014, 9. se seadus (737 SE), RT I, 03.02.2015, 1. • Kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse • Kutseseaduse muutmise seadus (743 SE), RT I, seaduse rakendamise seaduse ja tervishoiuteenuste 30.01.2015, 1. korraldamise seaduse muutmise seadus (721 SE), RT I, • Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise 22.12.2014, 1. seadus (740 SE), RT I, 26.02.2015, 2. • Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise • Lõhkematerjaliseaduse muutmise seadus (805 SE), seadus (751 SE), RT I, 23.12.2014, 14. RT I, 03.02.2015, 2. • Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise • Planeerimisseadus (571 SE), RT I, 26.02.2015, 3. seaduse muutmise seadus (781 SE), RT I, 30.12.2014, 6. • Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise • Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (778 SE), ja siirdamise seadus (757 SE), RT I, 26.02.2015, 1. RT I, 30.12.2014, 5. • Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse • Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise muutmise seadus (731 SE), RT I, 20.02.2015, 4. seadus (602 SE), RT I, 19.12.2014, 2. • Vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muut- • Kohtute seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise mise seadus (675 SE), RT I, 20.02.2015, 3. seadus (698 SE), RT I, 23.12.2014, 1. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud • Konkurentsiseaduse ning maaelu ja põllumajandus- • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, turu korraldamise seaduse muutmise seadus (712 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse RT I, 30.12.2014, 2. muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise • Korrakaitseseaduse muutmise seadus (752 SE), RT I, seaduse muutmise seaduse muutmise seadus (766 SE), 31.12.2014, 2. tagasi lükatud. H: 40-24-0. • Kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seadus • Erakooliseaduse § 22² muutmise seadus (811 SE), (735 SE), RT I, 19.12.2014, 1. tagasi võetud. • Käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise • Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 muutmise sea- seaduse muutmise seadus (793 SE), RT I, 30.12.2014, 4. dus (791 SE), tagasi lükatud. H: 32-17-1. • Maksualase teabevahetuse seadus (794 SE), RT I, • Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus 23.12.2014, 15. (768 SE), tagasi lükatud. H: 37-22-1. • Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus • Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise sea- (738 SE), RT I, 30.12.2014, 3. dus (820 SE, 330 SE + 651 SE), tagasi võetud. • Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, (676 SE), RT I, 31.12.2014, 4. tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse • Rahvatervise seaduse muutmise seadus (756 SE), RT I, seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (713 SE), jäi vastu 31.12.2014, 3. võtmata. H: 47-0-0. • Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (396 SE), RT I, 22.12.2014, 9. VEEBRUAR • Riigilõivuseadus (725 SE), RT I, 30.12.2014, 1. • Abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja selle- seadus (724 SE), RT I, 12.03.2015, 6. ga seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus • Biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise sea- (718 SE), RT I, 31.12.2014, 1. dus (754 SE), RT I, 10.03.2015, 1. • Õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (663 SE), • Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohali- RT I, 22.12.2014, 2. ku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langeta- Välislepingutega seotud seadused miseks (703 SE). 3 • Inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus (748 SE), RT II, 23.12.2014, 1. 3 Seadus vajab jõustumiseks ka järgmises Riigikogu koosseisus vastuvõtmist.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 43 • Ehitusseadustik (555 SE), RT I, 05.03.2015, 1. • Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendami- seadus (808 SE), RT I, 10.03.2015, 5. se seadus (572 SE), RT I, 23.03.2015, 3. • Seadme ohutuse seadus (758 SE), RT I, 23.03.2015, 4. • Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise muutmise seadus (844 SE), RT I, 12.03.2015, 5. seadus (787 SE), RT I, 04.03.2015, 2. • Tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muut- • Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus mise seadus (753 SE), RT I, 12.03.2015, 7. (821 SE), RT I, 19.03.2015, 3. • Täiskasvanute koolituse seadus (798 SE), RT I, • Hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja 23.03.2015, 5. reklaamiseaduse muutmise seadus (747 SE), RT I, • Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seon- 04.03.2015, 3. duvalt teiste seaduste muutmise seadus (803 SE), RT I, • Hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse 12.03.2015, 4. muutmise seadus (807 SE), RT I, 12.03.2015, 3. • Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muut- • Jäätmeseaduse muutmise seadus (790 SE), RT I, mise seadus (804 SE), RT I, 10.03.2015, 4. 06.03.2015, 23. • Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja maksu- • Kalapüügiseadus (801 SE), RT I, 17.03.2015, 1. korralduse seaduse muutmise seadus (841 SE), RT I, • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- 17.03.2015, 3. süsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste • Võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppe- seaduste muutmise seadus (800 SE), RT I, 23.03.2015, 6. toetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse (786 SE), RT I, 11.03.2015, 1. ja veeseaduse muutmise seadus (771 SE), RT I, • Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses 04.03.2015, 1. teiste seaduste muutmise seadus (809 SE), RT I, • Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohali- 23.03.2015, 1. ku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise • Välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (816 SE), seadus (788 SE), RT I, 12.03.2015, 2. RT I, 10.03.2015, 2. • Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku • Äriseadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus muutmise seadus (750 SE), RT I, 05.03.2015, 2. (785 SE), RT I, 04.03.2015, 4. • Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (795 SE), RT I, • Ühistranspordiseadus (812 SE), RT I, 23.03.2015, 2. 19.03.2015, 4. Välislepingutega seotud seadused • Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste • Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi muutmise seadus (770 SE), RT I, 19.03.2015, 1. vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustami- • Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise se muutmise seadus (776 SE), RT I, 06.03.2015, 22. lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseeri- • Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus mise seadus (819 SE), RT II, 27.02.2015, 2. (779 SE), RT I, 28.02.2015, 1. • Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahe- • Maaparandusseaduse muutmise seadus (830 SE), lise 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valit- RT I, 04.03.2015, 6. suse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitali- • Maksukorralduse seaduse täiendamise seadus (843 maksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu SE), RT I, 06.03.2015, 26. muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (832 SE), • Nimeseaduse muutmise seadus (831 SE), RT I, RT II, 27.02.2015, 4. 06.03.2015, 24. • Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja • Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri seaduste muutmise seadus (810 SE), RT I, 19.03.2015, 2. kokkuleppe ratifitseerimise seadus (839 SE), RT II, • Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise 06.03.2015, 1. seadus (802 SE), RT I, 10.03.2015, 3. • Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooli- Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mere- seaduse muutmise seadus (799 SE), RT I, 11.03.2015, 3. väedivisjoni loomise kohta denonsseerimise seadus • Rahvusooperi seaduse muutmise seadus (767 SE), (834 SE), RT II, 27.02.2015, 1. RT I, 27.02.2015, 2. • Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise • Raudteeseaduse muutmise seadus (806 SE), RT I, konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seadus 27.02.2015, 1. (833 SE), RT II, 05.03.2015, 1. • Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (818 SE), • Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise RT I, 11.03.2015, 2. seadus (838 SE), RT II, 05.03.2015, 3. • Ravimiseaduse muutmise seadus (782 SE), RT I, 10.03.2015, 6. • Reklaamiseaduse muutmise seadus (780 SE), RT I, Lõpuni menetlemata jäänud seaduseelnõud 17.03.2015, 2. • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse • Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste § 49¹ muutmise seadus (826 SE). seaduste muutmise seadus (736 SE), RT I, 04.03.2015, 5. • Atmosfääriõhu kaitse seadus (829 SE). • Riigikaitseseadus (772 SE), RT I, 12.03.2015, 1. • Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise • Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise sea- Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Vene- dus (774 SE), RT I, 06.03.2015, 25. maa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe me- • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muut- realade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus mise seadus (822 SE), RT I, 06.03.2015, 9. (614 SE).

44 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 • Elektrituruseaduse muutmise seadus (318 SE). • Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muut- • Elektrituruseaduse muutmise seadus (835 SE). mise seadus (837 SE). • Erakonnaseaduse § 12¹ täiendamise seadus (598 SE). • Riigikogu valimise seaduse muutmise seadus • Erakonnaseaduse § 127 muutmise seadus (599 SE). (355 SE). • Erakonnaseaduse ja reklaamiseaduse muutmise • Riigikogu valimise seaduse muutmise seadus seadus (497 SE). (600 SE). • Erakonnaseaduse muutmise seadus (144 SE). • Riigilõivuseaduse muutmise seadus (10 SE). • Jahiseaduse muutmise seadus (328 SE). • Riigivaraseaduse § 81 täiendamise seadus (398 SE). • Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt • Riigivaraseaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, teiste seaduste muutmise seadus (191 SE). kinnistusraamatuseaduse ja välisteenistusseaduse • Karistusseadustiku täiendamise seadus (239 SE). muutmise seadus (797 SE). • Kaugkütteseaduse ja maagaasiseaduse muutmise • Riigivastutuse seadus (7 SE). seadus (609 SE). • Riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seadus • Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (234 SE). (11 SE). • Kindlustustegevuse seadus (796 SE). • Sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seadus • Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 10 (169 SE). muutmise seadus (749 SE). • Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus • Kodakondsuse seaduse § 29 muutmise seadus (588 SE). (178 SE). • Koduomanike maamaksuvabastust laiendav maa- • Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus maksuseaduse muutmise seadus (596 SE). (636 SE). • Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise • Teeseaduse § 16 muutmise seadus (22 SE). seadus (700 SE). • Teeseaduse § 22² täiendamise seadus (591 SE). • Kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise • Tulumaksuseaduse § 26 muutmise seadus (784 SE). seadus (623 SE). • Tulumaksuseaduse § 48 muutmise seadus (184 SE). • Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise sea- • Tulumaksuseaduse § 48 muutmise seadus (755 SE). dus (823 SE). • Tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seadus • Koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise seadus (242 SE). (2 SE). • Tulumaksuseaduse muutmise seadus (422 SE). • Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus • Tulumaksuseaduse muutmise seadus (827 SE). (777 SE). • Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus • Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste (171 SE). muutmise seadus (295 SE). • Vedelkütuse seaduse muutmise seadus (24 SE). • Lesepensioni seadus (813 SE). • Veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seadus • Looduskaitseseaduse muutmise seadus (453 SE). (483 SE). • Maapõueseaduse muutmise seadus (842 SE). • Veeseaduse muutmise seadus (824 SE). • Mõõteseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- • Väärteomenetluse seadustik (500 SE). aktsiisiseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise sea- • Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus dus (817 SE). (13 SE). • Noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (38 SE). • Omavalitsuskorralduse reformi seadus (647 SE). • Pakendiseaduse § 21 muutmise seadus (825 SE). • Psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (170 SE). • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 muutmise seadus (240 SE). • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasu- tuse seaduse muutmise seadus (616 SE). • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (1 SE). • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (477 SE). • Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus (52 SE). • Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (656 SE). • Reklaamiseaduse muutmise seadus (50 SE). • Reklaamiseaduse muutmise seadus (426 SE). • Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus (541 SE). • Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (601 SE). • Riigikogu liikme staatuse seaduse ja riigivaraseaduse täiendamise seadus (603 SE). • Riigikogu valimise seaduse ja erakonnaseaduse muutmise seadus (329 SE).

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 45 Statistika

VI istungjärgul 09.09.−19.12.2013 toimus 50 (sh 2 täiendavat) istungit. VII istungjärgul 13.01.−19.06.2014 toimus 73 (sh 2 täiendavat) istungit ning Riigikogu esimees kutsus kokku 3 erakorralist istungjärku (23 Riigi- kogu liikme ettepanekul 20.06.2014 ning 37 liikme ettepanekul 30.06.2014 ja 23 liikme ettepanekul 01.07.2014). VIII istungjärgul 08.09.−18.12.2014 toimus 48 istungit ning IX istungjärgul 12.01.−19.02.2015 toimus 20 istungit. Algatatud, vastu võetud ning menetlusest välja langenud seaduseelnõud ja välislepingud (VI–IX istungjärk) * Algataja Põhiseaduse Riigi- Tervik- Muutmis- Välis- Kokku muutmise seadus eelarved tekstid seadused lepingud Vabariigi Valitsus − 4/4/− 26/23/5 160/158/9 25/26/1 215/211/15 Vabariigi Valitsus ja fraktsioon − − − −/1/− − −/1/− Vabariigi Valitsus ja RK liikmed – – – –/1/– – –/1/– Fraktsioonid − − 1/−/3 50/5/75 − 51/5/78 Fraktsioon ja komisjon − − − −/−/1 − −/−/1 Komisjonid − − 2/2/− 17/19/2 − 19/21/2 RK liikmed 1/1**/− − 1/1/− 16/3/19 − 18/5/19 Kokku 1/1**/– 4/4/− 30/26/8 243/187/106 25/26/1 303/244/115 * Lisaks võeti muudetud kujul uuesti vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seadus (493 UA), statistikas kajastub üks kord. ** Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks (703 SE) vajab jõustumiseks ka järgmise Riigikogu koosseisu poolt vastu võtmist. Menetlemise käigus ühendati 5 juhul kaks eraldi algatatud eelnõu (ühendamist ei loeta siin algatamiseks; kahel juhul ühendati kaks Vabariigi Valitsuse eelnõu, ühel juhul Vabariigi Valitsuse ja fraktsiooni eelnõu, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmete algatatud eelnõu ning fraktsiooni ja komisjoni eelnõu). Menetlusest langes koosseisu volituste lõppemise tõttu välja 69 seaduseelnõu. VI VI 81 42 1681 42 16 Otsuse-eelnõud istungjärkude VIkaupa (VI/VII/VIII/IX istungjärk)81VI 42 16 81 42 16 Esitaja Esitatud Vastu Poolthäälte Koosseisu Tagasi Lõpuni VII VII 103 85 13 võetud enamust häälteenamust 103võetud menetlemata 85 13 VII VII 103 10385 13 85 13 mittesaanud/ mittesaanud jäänud VIII 104 tagasiVIII lükatud 104 54 11 54 11 VIII VIII 104 104 54 11 Vabariigi Valitsus 11/2/9/2 8/4/10/2 −/−/−/− −/−/−/−54 11 −/−/−/− − IX 63 75 Fraktsioonid 6/10/2/1 −/6/1/1 IX−/1/1/−15 4/2/2/−6315 −/2/−/− 275 Komisjonid 4/12/3/−IX 15 4/12/3/− 63IX−/−/−/−15 −/−/−/−7563 −/−/−/− −75 050 100 150200 neist erikomisjon 1/1/−/− 1/1/−/− −/−/−/−05 0−/−/−/− −/−/−/−100 −150200 050 05100 0 1502100 00 150200 Vabariigi President −/−/1/− −/−/−/1 −/−/−/− −/−/−/− −/−/−/− − Eesti Panga nõukogu esimees −/1/−/− −/1/−/− −/−/−/− −/−/−/− −/−/−/− − Riigikohtu esimees 2/3/2/− 1/3/2/1 −/−/−/− Al−/−/−/−gatatud Va−/−/−/−st u võetud Al gatatuVäd lja− Valangenudstu võetud Välja langenud Õiguskantsler −/3/−/− −/3/−/− Alga tatud −/−/−/−Vastu võetud AlVä−/−/−/−galjata tulangenudd Vast−/−/−/−u võetud Välja− langenud Kokku 23/31/17/3 13/29/16/5 −/1/1/− 4/2/2/− −/2/−/− 2 Lisaks võeti vastu numeratsioonita otsus „Peaministrikandidaadile Taavi Rõivasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine“ (vastu võetud 24.03.2014, RT III, 26.03.2014, 1) ning 05.03.2014 arutati täiendaval istungil 63 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avaldust „Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks“ (608 AE).

VI–IX istungjärgul algatatud, vastu võetud ning menetlusest Otsuse-eelnõud esitajate kaupa (%)4% 4% 9% välja langenud seaduseelnõud istungjärkude kaupa 4% 9% 4% 9% 1% 9% 1% 33% VI 81 42 16 1% 1% 1% 33% 1% 33% 1%33% VI 81 42 16 1% VII 103 85 13

VII 103 85 13 26% VIII 104 54 11 26% 26% 26% VIII 104 54 11 IX 15 63 75 26% IX 26% 05150 100 63 150275 00 26% 26% Vabariigi Valitsus Fraktsioonid Komisjonid Vabariigi President Eesti Panga nõukogu esimees 050 100 1502Vabariigi Valitsu00 s Fraktsioonid Komisjonid Vabariigi President Eesti Panga nõukogu esimees Vabariigi Valitsus FraktsiooniVabariigid Komisjonid Valitsus FraktsiooniVabariigi Presidentd Komisjonid Eesti PangaVabariigi nõuk Presidentogu esimees Eesti Panga nõukogu esimees Algatatud Vastu võetud Välja langenud Riigikohtu esimees RiigikohtuÕiguskantsler esimees Õiguskantsler Riigikohtu esimees ÕiguskantslerRiigikohtu esimees Õiguskantsler Algatatud Vastu võetud Välja langenud 46 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015

4% 9% 1% 4% 9% 33% 1% 1% 33% 1%

26% 26%

26% 26% Vabariigi Valitsus Fraktsioonid Komisjonid Vabariigi President Eesti Panga nõukogu esimees

Vabariigi Valitsus Fraktsioonid Komisjonid Vabariigi President Eesti Panga nõukogu esimees Riigikohtu esimees Õiguskantsler

Riigikohtu esimees Õiguskantsler

RIIGIEELARVE On selge, et ühe aasta eelarvega ei saa lahendada kõiki riigi ees seisvaid probleeme. Järgmise aasta eelarvel on väga selged prioriteedid: inimeste heaolu kasv ja kindlustunde suurendamine ning julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamine. Me saame seda lubada, sest majanduskasv ja maksude paranenud laekumine seda kõike võimaldavad. (Aivar Sõerd 2015. aasta riigieelarve seaduse III lugemisel, 10.12.2014)

Keskerakonna fraktsioon ei saa kahjuks järgmise aasta riigieelarvet toetada. Jah, me tunnistame, et küsimus on valikutes. Aga anda riigieelarvest ära niivõrd suur raha ja samas jätta tegemata valik, et riik oma ülesandeid korralikult täidaks, on meie arvates vale. (Kadri Simson 2015. aasta riigieelarve seaduse III lugemisel, 10.12.2014)

RIIGIEELARVE > 47 Sisu ja maht: 2014. aasta riigieelarve aluseks on riigi eelarvestrateegia 2014−2017 ja peaeesmärki- deks kindlustada stabiilne majanduskeskkond, suurendada inimeste heaolu ja elatustaset ning tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Olulise- mad tegevused: pensionide tõstmine keskmiselt 5,8%, kõigi valitsemisalade palgafondide suurendamine 5,1%, tegevuse jätkamine maksupettuste vähendamiseks, Eesti välisesinduste võrgustiku arendamine, siseturvalisuse suurendamine, riigikaitse eelarve püsimine 2% tasemel SKP-st, suuremahuliste transpordi taristuprojektide elluviimine ja kohalike omavalitsuste tulumaksu osa laekumise kasv 2014. aastal 8%. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on 0,7%, valitsussektori võla- koormus aasta lõpuks 10% SKP-st ja keskvalitsuse reservid vähenevad aasta lõpuks 380 mln euroni. Maksukoormus langeb 32,1%-le. Riigieelarve tulude maht on 8 mld eurot, kasv 4,6% ja kulude maht 8,06 mld eurot, kasv 4,9%. 2014. aastaks prognoosi- takse kasvu keskpika potentsiaalse taseme läheda- le ehk 3,6%-ni. 2014. aasta eelarvet on nimetatud ka sotsiaalseks eelarveks, sotsiaal- ja muud toetused moodustavad 27,7% eelarvest ehk 2,28 mld eurot. Olulisemad aruteluteemad Riigikogus: eelarve- ja maksupoliitika; haridusvaldkonna reform ja rahastamine; kultuuritöötajate, õpetajate ja hool- dustöötajate palgad; riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele ja tervishoiule; laste ja lastega perede toe- 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu III lugemine. Kõnepuldis on rahanduskomisjoni esimees Rannar tamine; kohalike omavalitsuste rahastamise põhi- Vassiljev, detsember 2014 mõtted; tulumaksuvaba miinimumi suurendamine; lastele spordi- ja huvihariduse huviringiraha võimaldamine; koolides tugiteenuste kulude kat- Perioodil september 2013 – märts 2015 võttis Riigi- mine; riigitöötajate palgafondi suurendamine; kogu vastu 2013. aasta riigieelarve seaduse muut- maksupettuste vähendamine; kohalike teede hoiu mise seaduse, 2014. aasta riigieelarve seaduse, rahastamine; matusetoetuse taastamine; toimetu- 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse lekupiiri tõstmine; koolilõuna rahastamine; aktsii- ja 2015. aasta riigieelarve seaduse, juhtivkomisjo- sipoliitika; dividendipoliitika; ELi struktuuritoetu- niks rahanduskomisjon. sed; integratsiooni edendamine; haldusreform; riigi võlakoormus. Muudatusettepanekud: 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise 2014. aasta riigieelarve teiseks lugemiseks esitati seadus 402 muudatusettepanekut. Algatamine: Vabariigi Valitsus algatas 2013. aasta Sooviti suurendada munitsipaalkoolide, gümnaa- riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu siumide ja kutsekoolide koolilõuna jaoks ettenäh- (514 SE) 21. oktoobril 2013. tud vahendeid, suurendada toetusfondi haridusku- Sisu: seadusega kohandatakse riigieelarve muutu- ludes õpetajate palgatõusuks ettenähtud summa- nud oludega (võrreldes eelmise aasta sügisega) de osas, rahastada koolide tugisüsteeme ja laste kulude kogumahtu muutmata. huviharidust, suurendada lastetoetusi, taastada Vastuvõtmine: seadus võeti vastu 4. detsembril matusetoetuse maksmine, suurendada kohalike 2013. omavalitsuste teedetoetusi, määrata vahendid riikliku üleminekutoetuse maksmiseks põlluma- jandustootjatele, vähendada erakondade rahasta- 2014. aasta riigieelarve seadus mist riigieelarvest ning suurendada tasandusfondi. Mitme ettepaneku eesmärk oli eraldada vahendeid Algatamine: Vabariigi Valitsus algatas 2014. aasta kohalike omavalitsuste üksuste kultuuri-, haridus-, riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) 25. septembril keskkonna- ja sotsiaalobjektidele. 2013.

48 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Kolmandaks lugemiseks laekus 11 muudatus- sh piiri tugevdamine; põllumajandustootjate ettepanekut, millest ühe esitas kultuurikomisjon, täiendav toetus; emigratsioon ja teistes riikides neli Eesti Keskerakonna fraktsioon, viis Sotsiaalde- töötamine, palgavaesus; omavalitsuste tulubaasi mokraatliku Erakonna fraktsioon ja ühe ettepane- suurendamine; lastetoetuste tõus; elektrihinna ku koostas rahanduskomisjon. Muudatusettepane- tõus; meetmed kergkütteõli kütusena kasutavate- kute sisu oli analoogne teisel lugemisel esitatuga, le majapidamistele küttekulude tõusu leevendami- sh suurendada rahastamist koolitoidutoetuse, seks; kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenda- kohalike teede hoiu, põllumeestele makstava mine ja haldusreform; kohalike teede hoiu rahas- riikliku üleminekutoetuse ning Maksu- ja Tolli- tamine; teadus- ja arendustegevuse rahastamine; ameti palgavahendite osas. majandusprognoosid; üldvalitsemiskulude kokku- Vastuvõtmine: 2014. aasta riigieelarve võeti sea- hoid. dusena vastu 11. detsembril 2013, selle poolt hää- Muudatusettepanekud: letas 59 ja vastu 41 Riigikogu liiget. 2015. aasta riigieelarve teiseks lugemiseks esitati 24 muudatusettepanekut. Sooviti vähendada valitsemiskulusid ja parandada 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise riigieelarve tasakaalu, tõsta koolitoidutoetus nii seadus põhikooli, gümnaasiumi kui ka kutsekooli õpilas- tele 1 euroni päevas, vähendada erakondade riigi- Algatamine: Vabariigi Valitsus algatas 2014. aasta eelarvelist rahastamist, suurendada avalikult kasu- riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu tatavate kohalike teede hoiu rahastamist, teaduse (746 SE) 13. oktoobril 2014. baasrahastamist, muuseumide investeeringuid Sisu: seadusega kohandatakse riigieelarve muutu- ning ühistranspordi sihtotstarbelist toetust, eralda- nud oludega (võrreldes eelmise aasta sügisega) da põllumajandustootjatele täiendavat toetust riigi- kulude kogumahtu muutmata. eelarvest, lükata erimärgistatud diislikütuse kütmi- Vastuvõtmine: seadus võeti vastu 3. detsembril seks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks ka- 2014. sutamise keeld aasta võrra edasi, näha ette vahendid Üksikvanema Elatisfondi loomiseks, suurendada Politsei- ja Piirivalveameti personalikulusid, 2015. aasta riigieelarve seadus näha ette kulud haldusreformiks vajaliku seadus- Algatamine: Vabariigi Valitsus algatas 2015. aasta andluse ettevalmistamiseks ja vahendid Eesti piiri riigieelarve seaduse eelnõu (730 SE) 24. septembril tugevdamiseks. 2014. Kolmandaks lugemiseks laekus 17 muudatus- Sisu ja maht: 2015. aasta riigieelarve aluseks on ettepanekut, millest suurem osa kattus sisuliselt riigi eelarvestrateegia 2015−2018 ning prioriteeti- eelnõu teiseks lugemiseks esitatud ettepanekutega. deks vähendada laste vaesust ja tööjõu maksu- Vastuvõtmine: 2015. aasta riigieelarve võeti koormust, kindlustada Eesti julgeolek ja tagada seadusena vastu 10. detsembril 2014, selle poolt jätkusuutlik riigirahandus. Olulisemad kuluotsu- hääletas 56 ja vastu 35 Riigikogu liiget. sed: pensionide tõus 5,9%, tugiperede toetuse suu- renemine 25%, esimese ja teise lapse toetuse tõus 45 euroni, lisaks veel vajaduspõhine toetus. Eraldatakse lisavahendeid avaliku sektori palgafondi 3%-ks kasvuks. Sotsiaal- ja kultuurivaldkon- nas ning siseturvalisuse valdkonnale ja õpetajatele on ette nähtud 4,5% rohkem ning reformide toetuseks 1,4%. Kaitse-eelarve tõuseb 2,05%-ni SKP-st. Jätkub mitu olulist reformi, sealhulgas kohtumenetluse kiirendamine, kiirabireform ning kooli- võrgu korrastamine. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on 0,8%, valitsussektori võla- koormus aasta lõpuks 9,3% SKP-st ja keskvalitsuse reservide oodatav maht aasta lõpuks 562 mln eurot. Oodatav maksukoormus on 32,7%. Riigi- eelarve tulude maht on 8,445 mld eurot, kasv 7% ja kulude maht 8,54 mld eurot, kasv 6%. Eesti SKT kasvuks 2015. aastal on prognoositud 2,5%. Olulisemad aruteluteemad Riigikogus: eelarve- ja maksupoliitika, sh tulumaksu vähendamine 20%-le, keskkonnatasud ja nn erisoodustusmaks; vahendite kasv sisejulgeoleku- ja kaitseküsimustes,

RIIGIEELARVE > 49 PARLAMENTAARNE Rõhutan veel parlamendi unikaalset rolli valitsuse ja bürokraatia võimalike KONTROLL liialduste üle kontrolli ja järelevalve JA MUU TEGEVUS teostajana. Valitsuse ja ametnikkonna kasvav osa seadusloomes ei tähenda seda, et meie seadusandjatena peaksime piirduma seaduste kvaliteedi parandamisega. Võimude lahusus annab meile õiguse ja kohustuse vajaduse korral vastu seista katsetele regulatsiooniga kõiki maailma hädasid ravida. Ometi oleme seadusloomes tihedamini partnerid kui vastaspooled. (Riigikogu esimees Ene Ergma, 09.09.2013)

50 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Parlamentaarne kontroll

Arupärimised haridus- ja teadusminister (15 arupärimisele, 2 jäi vastamata). Sotsiaalministrile esitati 14 aru- VI–IX istungjärgul esitasid kõige rohkem aru- pärimist (5 võeti tagasi). Korduvat tähelepanu pöö- pärimisi Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed rati näiteks parvlaevaliikluse ning venekeelsete (75 arupärimist). Enim pidid arupärimistele vasta- gümnaasiumide osaliselt riigikeelsele õppele üle- ma peaminister (vastas 16 arupärimisele) ning mineku ning kutse- ja erikoolide probleemidele. Arupärimised (VI–IX istungjärk) IRL IRL/K IRL/FMK* K SDE SDE/FMK Kokku Peaministrile 3 1 1 10 1 – 16 Haridus- ja teadusministrile 1 – – 15 – 1 17 Justiitsministrile – – – 3 – – 3 Keskkonnaministrile – – – – 1 – 1 Kultuuriministrile – – 1 2 – 1 4 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile 1 – – 4 – 2 7 Majandus- ja taristuministrile 1 – 1 6 – – 8 Põllumajandusministrile – – – 3 – – 3 Rahandusministrile – – – 6 1 1 8 Siseministrile – – – 3 – 1 4 Sotsiaalkaitseministrile – – – 2 – – 2 Sotsiaalministrile – – – 11 1 2 14 Tervise- ja tööministrile – – – 5 – – 5 Väliskaubandus- ja ekspordiministrile – – – 1 – – 1 Välisministrile – – – 1 – – 1 Ministrile (tervise- ja tööministri vastutusalas) – – – 2 – – 2 Ministrile (väliskaubandus- ja ekspordiministri vastutusalas) – – – 1 – – 1 Eesti Panga presidendile – – – – – 1 1 Riigikontrolörile 1 – – – – – 1 Kokku 7 1 3 75 4 9 99 Statistika kajastab ka 8 tagasi võetud ja 2 koosseisu tööaja lõppemise tõttu vastamata jäänud arupärimist; 4 esitajatele tagastatud arupärimist pole tabelis ära toodud. * FMK – fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed.

VI–IX istungjärgul esitatud arupärimised adressaatide kaupa VI–IX istungjärgul vastatud/vastamata jäänud PeaminisPtreamile inistrile 16 16 arupärimised istungjärkude Haridus- Haja riteaddus-us jami teadnistrusileministrile 17 17 kaupa JustiitsmJuinstisiittrsmile inistrile 3 3 KeskkonnamKeskkoinisnnamtrile inistrile1 1 60 60 KultuuriminKultisuurtrileiministrile 4 4 4 4 Majandus-Majandus- ja ja kommunikokammtsioonimunikatsiooniministrile inistrile 7 7 50 50 Majandus-Majandus- ja taristum ja taristuministrile inistrile 8 8 3 3 PõllumaPõjandlluusmamijandnistrusilemi nistrile 40 40 RahandusRahandministusrileministrile 8 8 SiseminiSistserileministrile 4 4 SotsiaalkaSoittsiseaalmikanistritseileministrile 2 2 30 30 1 1 Sotsiaalministrile 14 14 Sotsiaalministrile 47 47 Tervise- jaTe tööministrilervise- ja tööministrile 5 5 20 320 3 VäliskaubVäandliskuaubs- jaand ekspordiministrileus- ja ekspordiministrile1 1 VälisminVäistrlismile inistrile1 1 25 25 MinistrileMinistrile 2 10 10 2 15 15 MinistrileMinistrile1 1 2 2 Eesti PangEeast pri Pesangidenda prileesidendile1 1 0 0 2 2 RiigikonRtriigoliköroniletrolörile1 1 VI VIIVVIIIIIVIXIII IX 024602468181012101412161418618 VastatudVastatudVastamataVastamata

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 51 Kirjalikud küsimused VI–IX istungjärgul olid kirjalike küsimuste esita- valitsemisalas, esile kerkisid näiteks parvlaevade misel kõige aktiivsemad Eesti Keskerakonna frakt- ja eriarstiabi teemad. Lisaks üldisematele küsimus- siooni liikmed (35 küsimust). Kõige rohkem prob- tele käsitleti konkreetseid juhtumeid, nagu välis- leeme nähti Majandus- ja Kommunikatsiooni- riigis hätta sattunud Eesti kodaniku abistamist ja ministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi Vana-Antsla Kutsekeskkooli sulgemist.

Kirjalikud küsimused (VI–IX istungjärk) IRL K SDE FMK* Kokku Peaministrile 3 2 – – 5 Haridus- ja teadusministrile – 2 1 – 3 Justiitsministrile – 3 – – 3 Kaitseministrile – 1 1 – 2 Kultuuriministrile – 2 – – 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile 1 3 4 – 8 Majandus- ja taristuministrile 2 4 – – 6 Rahandusministrile – 3 1 – 4 Regionaalministrile – – – 1 1 Siseministrile 1 3 – – 4 Sotsiaalkaitseministrile – 2 – – 2 Sotsiaalministrile – 7 – – 7 Tervise- ja tööministrile – 1 – – 1 Välisministrile – 1 – – 1 Riigikontrolörile – 1 – – 1 Kokku 7 35 7 1 50

Tabelis pole ära toodud 1 esitajale tagastatud kirjalik küsimus. * FMK – fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed.

VI–IX istungjärgul esitatud kirjalikud VI–IX istungjärgul esitatud küsimused adressaatide kaupa kirjalikud küsimused istungjärkude kaupa

PeamPeaminisintrisiletrile 5 5 Haridus-Haridus- ja tejaad teusadmiusministrnistrileile 3 3 1616 JustJuiisttsiimitsministrnistrileile 3 3 KaitKaseitmiseministniristlerile 2 2 1414 1515 KuKultuurltuuriminiministrisiletrile 2 2 1414 Majandus-Majandus- ja ja 1212 1313 kommkommuniunikatsioonikatsioonimiministrilnistrile e 8 8 Majandus-Majandus- ja tajari tastriumstuminisintrisiltreile 6 6 1010 RahandRahandusmiusministrnistrileile 4 4 8 8 RegiReongionaalaalmiministrnistrileile 1 1 8 8 SiseSimiseministniristlerile 4 4 6 6 SotsSoiatsaliakaalitkaseitmiseministniristlerile 2 2 4 4 SotsSoiatsaliamialministrnistrileile 7 7 2 2 Tervise-Tervise- ja tjaööm tööminisintrisiltreile 1 1 VäVälismlisminisintrisiltreile 1 1 0 0 RiigRiikigonikontroltrörolileörile 1 1 VIVI VIIVVIIVIII III IX IX 01234567890123456789 VaVastatudstatud

52 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Infotunniküsimused VI–IX istungjärgul on infotunniküsimusi ülekaalu- tati nii väga laialt (Vabariigi Valitsuse poliitikast, kalt esitatud peaministrile (102 küsimust). Palju pensionidest, olukorrast riigis) kui ka kitsalt konk- jõudsid küsida Eesti Keskerakonna fraktsiooni reetsete probleemide kohta (näiteks superminis- liikmed (121 registreeritud küsimust), aktiivsed teeriumi hoonest, Ida-Virumaa põhjavee problee- olid ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liik- midest, erivajadusega inimeste sõidukite parkimi- med (74 registreeritud küsimust). Küsimusi sõnas- sest).

Infotunniküsimused (VI–IX istungjärk) Vastatud/vastamata IRL K RE SDE FMK* Kokku Peaministrile 26/3 41/8 3/– 13/3 5/– 88/14 Haridus- ja teadusministrile 3/1 12/2 – 4/1 – 19/4 Justiitsministrile 1/– 2/2 – 2/1 –/1 5/4 Kaitseministrile 9/1 6/1 – 2/– – 17/2 Keskkonnaministrile 2/– 3/1 – 1/– 1/– 7/1 Kultuuriministrile 2/– 3/1 1/– 1/– –/1 7/2 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile 4/1 3/– – 3/– 1/– 11/1 Majandus- ja taristuministrile 3/– 3/– – 1/– – 7/– Põllumajandusministrile 2/– 5/– – 2/– – 9/– Rahandusministrile 2/– 5/– – 4/– 1/– 12/– Regionaalministrile – 2/– – 3/– – 5/– Siseministrile 3/– 5/– – 1/1 –/3 9/4 Sotsiaalkaitseministrile 3/– –/1 – – – 3/1 Sotsiaalministrile –/1 2/2 – 3/2 1/– 6/5 Tervise- ja tööministrile 2/3 5/1 – – – 7/4 Väliskaubandus- ja ettevõtlusministrile 1/1 2/– –/1 – – 3/2 Välisministrile – 3/– – 1/– – 4/– Kokku 63/11 102/19 4/1 41/8 9/5 219/44

Infotunniküsimus kajastub vastaja all, peaministri ülesannetes on vastanud küsimustele kaitseminister Urmas Reinsalu (11.12.2013, registreeritud küsimusi küll polnud), kaitseminister Sven Mikser (21.05., 08.10., 15.10., 10.12., 17.12.2014 ja 14.01.2015) ning kultuuriminister Urve Tiidus (18.06.2014). Kaks tagasi võetud küsimust on vastamata jäänute hulgas.

* FMK – fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed.

VI–IX istungjärgul registreeritud infotunniküsimused VI–IX istungjärgul adressaatide kaupa vastatud/vastamata jäänud infotunniküsimused istungjärkude kaupa Peaministrile 102 Haridus- ja teadusministrile 23 100 JuPsteamiitPsmeaminisintrinisileistrtrileile 9 102102 16 Haridus-Haridus- ja tead jaKa tuseaditmiseusminimistrniniilestrstrileile 2319 23 10010080 KeJuskkostiitJunnamstsmiitinsmisintrinisileistrtrileile 9 8 9 16 16 Kultuuriministrile 17 KaitKasemiitsenimistrniilestrile 9 19 19 80 80 Majandus- ja 60 8 kommKeuniskkoKekaskkotsioonimnnamnnaminisinistrinileistriletrile 8 812 17 17 MajanduKus- jaltKu uurtaristuministrileltiminuuriministrileistrile 97 9 Majandus-Majandus- ja ja 60 60 8 8 81 kommkommPõunillukaunimatsioonimkajandtsioonimusinisminitrileinisstrtrileile 129 12 40 Rahandusministrile 12 MajandMajuands- jau s-taristuministrile ja taristuministrile 7 7 55 59 3 Regionaalministrile 81 81 PõlluPõmallujandmajusandmiusnimistrniilestrile 95 9 402040 RahandRahandusSimiseusminimistrninistrilestrileile 121312 55 55 59 59 3 243 SoRetsigiaalReonaalgikaoitnaalmiseminimistrninistrilestr ileile 4 5 5 20 20 SoSitsiseaalmiSiseminimistrninistrilestrileile 11 0 13 13 VI VIIVIII 24IX24 SotsiTeSoaalrvtsiiskae-aalit jaseka tööministrilemiitsenimistrniilestrile 4 4 11 Väliskaubandus- jaSo ettevõtlusministriletsiSoaaltsimiaalnimistrniilestrile 511 11 0 0 Vastatud Vastamata VI VI VIIVVIIVIII III IX IX TervTeise-rv jais e-tööministrileVä jali tööministrilesministrile 411 11 VäliskVäaubliskandaubuands- jau s-ettevõtlusministrile ja ettevõtlusministrile025 5 0406080 100 VastVaatudstatudVastVaamatastamata VälismVäliinsmistrinileistrile 4 4 02020404060608080 0 100100 PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 53 Umbusaldushääletus

Adressaat: kultuuriminister Rein Lang. Algatajad: 40 Riigikogu liiget (Eesti Keskerakonna Põhjus: Poliitiline sekkumine ajalehe Sirp toimi- ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide misse, mille varjamiseks minister on avalikkusele ning fraktsiooni mittekuuluvate liikmete esitatud valetanud ja püüdnud vastutuse enda pealt lükata kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks kultuuri- temast täielikus sõltuvuses olevate alluvate peale. ministrile Rein Langile). Algatamise kuupäev: 21.11.2013. Arutamine ja hääletamistulemus: 21.11.2013. Umbusaldust ei avaldatud (H: 38-0-0).

Muu kontrolltegevus

Peaministri poliitilised avaldused ja ettekanded Esitaja Kuupäev Teema Peaminister Andrus Ansip 25.09.2013 Poliitiline avaldus: 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Peaminister Andrus Ansip 05.11.2013 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel Peaminister Andrus Ansip 17.12.2013 Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse poliitikast selles valdkonnas Peaminister Andrus Ansip 10.03.2014 Poliitiline avaldus: Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest Peaminister Taavi Rõivas 24.09.2014 Poliitiline avaldus: 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Peaminister Taavi Rõivas 04.11.2014 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel Peaminister Taavi Rõivas 02.12.2014 Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning Vabariigi Valitsuse poliitikast selles valdkonnas

Ministrite poliitilised avaldused ja ettekanded Esitaja Kuupäev Teema Justiitsminister Hanno Pevkur 15.10.2013 „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” elluviimise kohta Kultuuriminister Rein Lang 02.12.2013 Poliitiline avaldus: tagasiastumisest Rahandusminister Jürgen Ligi 21.01.2014 Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Justiitsminister Hanno Pevkur 20.02.2014 „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” 2013. aasta täitmise aruanne Siseminister Ken-Marti Vaher 25.02.2014 „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” 2013. aasta täitmise aruanne Kaitseminister Urmas Reinsalu 19.03.2014 Poliitiline avaldus seoses rahvusvahelise julgeolekuolukorraga Sotsiaalminister Helmen Kütt 12.05.2014 Poliitiline avaldus seoses riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga

54 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Kaitseminister Sven Mikser 11.09.2014 Poliitiline avaldus „Ülevaade NATO tippkohtumisest Walesis” Justiitsminister Andres Anvelt 14.10.2014 „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” elluviimise kohta Rahandusminister Maris Lauri 12.11.2014 Ülevaade avaliku teenistuse 2013. aasta aruandest Rahandusminister Maris Lauri 14.01.2015 Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Justiitsminister Andres Anvelt 18.02.2015 „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” 2014. aasta täitmise aruanne Justiitsminister Andres Anvelt 18.02.2015 „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020” Siseminister Hanno Pevkur 18.02.2015 „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” 2014. aasta täitmise aruanne Siseminister Hanno Pevkur 18.02.2015 „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020” Siseminister Hanno Pevkur 18.02.2015 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020”

Olulise tähtsusega küsimuste arutelud 1. Eesti maaelu arengukava 2014–2020, 26.09.2013. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioo- 2. „Eesti inimarengu aruanne 2012/2013”, ni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” 17.10.2013. heakskiitmine (RT III, 29.01.2014, 2). 3. Üldhariduse jätkusuutlikkus, 03.12.2013. Esitaja: Vabariigi Valitsus 04.11.2013 (529 OE). 4. Kohalike teede hoiu korraldamine, 12.12.2013. Lugemised: I: 18.12.2013, II: 22.01.2014. H: 47-19-0. 5. Peretoetuste mõju sündivusele ja laste heaolule, 19.12.2013. „Transpordi arengukava 2014–2020” kinnitamine 6. Välispoliitika, 27.02.2014. (RT III, 21.02.2014, 1). 7. Ukraina olukord, 05.03.2014. Esitaja: Vabariigi Valitsus 11.12.2013 (560 OE). 8. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020, Lugemised: I: 22.01.2014, II: 19.02.2014. H: 57-9-0. 22.05.2014. 9. Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaat, 12.06.2014. Põhialuste heakskiitmine 10. Muutunud julgeolekuolukord Euroopas, „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” heaks- 16.10.2014. kiitmine (RT III, 14.02.2014, 2). 11. Töövõimereformist ja puuetega inimeste Esitaja: Vabariigi Valitsus 02.12.2013 (553 OE). olukorrast, 06.11.2014. Lugemised: I: 15.01.2014, II: 12.02.2014. H: 72-0-0. 12. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine, 13.11.2014. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 13. Välispoliitika, 12.02.2015. (RT III, 20.02.2015, 2). Esitaja: Vabariigi Valitsus 12.01.2015 (828 OE). Ettepanek Vabariigi Valitsusele Lugemised: I: 21.01.2015, II: 18.02.2015. H: 46-0-1. Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele [töötada välja ja rakendada 2016. aasta 1. jaanuariks elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagab lapsele Arengukavade arutelud määratud elatismaksete õigeaegse laekumise] (RT III, Riigi jäätmekava 2014–2020. 29.01.2015, 1). Esitaja: Vabariigi Valitsus 17.04.2014. Esitaja: Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon Arutelu: 20.05.2014. 10.11.2014 (773 OE). Lugemine: 27.01.2015. H: 61-9-0. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020”. Tegevuskavade heakskiitmine Esitaja: Vabariigi Valitsus 07.11.2014. Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 kinnita- Arutelu: 03.12.2014. mine (RT III, 19.11.2013, 15). Esitaja: Vabariigi Valitsus 09.09.2013 (461 OE). Lugemised: I: 16.10.2013, II: 15.11.2013. H: 33-0-1.

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 55 Vaba mikrofoni sõnavõtud

Muidugi kõige rohkem tahan ma tänada neid inimesi, kes mu saatsid siia neljaks aastaks seda tööd tegema. Eks ma olen seda tööd teinud, nii nagu ütles mulle ette minu südametunnistus ja nii nagu nõudis Riigikogu liikme vanne. Olen istungitel ja kõikidel koosolekutel kohal istunud, hääletamisel pole nuppu segi ajanud. Kui on vaja, olen kõnet pidanud, kui pole olnud vaja, olen ikka kõnet pidanud. Kui öeldi, et Viktor, ära mine kõnet pidama, ma olen ikka kõnet pidanud. See ei ole alati hästi lõppenud, mis tähendab seda, et arenguruumi veel on. See on ju hea. (Viktor Vassiljev vaba mikrofoni sõnavõtus, 16.02.2015)

Enim on vabas mikrofonis sõna võtnud Mihhail (eriti tekitasid mõtteid töövõimereform ja kooselu- Stalnuhhin (29 sõnavõttu), kes on korduvalt tähe- seadus), info jagamiseks (naiste kongressist, me- lepanu juhtinud Narvaga seotud teemadele. Vaba renduskonverentsist, maarahva kongressist), ühis- mikrofoni kasutati mh tänu väljendamiseks, me- transpordiga seotud probleemide arutamiseks netluses olevate eelnõude kommenteerimiseks (Elron, ohutus raudteeülesõitudel) jpm.

Vaba mikrofoni sõnavõtud (VI–IX istungjärk)

Priit Toobal (K) 1 Riigikogu liige Sõnavõtte Yana Toom (K) 3 Jaak Allik (SDE) 1 Ester Tuiksoo (K) 2 Andrus Ansip (RE) 3 Marika Tuus-Laul (K) 8 Maimu Berg (SDE) 3 Rainer Vakra (–) 1 Enn Eesmaa (K) 1 Viktor Vassiljev (K) 11 Jüri Jaanson (RE) 1 Vladimir Velman (K) 2 Etti Kagarov (SDE) 1 Kokku 136 Lembit Kaljuvee (–) 3 Kalev Kallo (K) 8 Mihhail Korb (K) 1 Valeri Korb (K) 6 Vaba mikrofoni sõnavõtud Siret Kotka (K) 3 fraktsioonide kaupa Helmen Kütt (SDE) 3 16 2 Rein Lang (RE) 1

Peeter Laurson (IRL) 1 16 Heimar Lenk (K) 12 16 2 Inara Luigas (–) 12 6 Rait Maruste (RE) 1 16 Marianne Mikko (SDE) 2 96 Sven Mikser (SDE) 1 6

Aadu Must (K) 1 IRL K RE SDE FMK Urve Palo (SDE) 1 96 Heljo Pikhof (SDE) 1 VI IRL K RE SDE FM38K Jüri Ratas (K) 1 Vaba mikrofoni sõnavõtud istungjärkude kaupa Mailis Reps (K) 1 VII 43 Karel Rüütli (SDE) 2 VI 38 Priit Sibul (IRL) 1 VIII 40 Kadri Simson (K) 1 VII 43 IX 15 Mihhail Stalnuhhin (K) 29 VIII 40 Neeme Suur (SDE) 1 0510 15 20 25 30 35 40 45 Olga Sõtnik (K) 2 IX 15 Tarmo Tamm (K) 3 0510 15 20 25 30 35 40 45

56 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Tegevus muudes valdkondades

Riigikogu ja Vabariigi President

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus

Seaduse pealkiri, VP otsus välja kuulutamata jätmise kohta, Muudetud kujul seaduseelnõu avaldamisandmed, põhjendus vastuvõtmise kuupäev number, vastuvõtmise aeg

Käibemaksuseaduse VP 18.12.2013 otsus nr 348, RT III, 21.12.2013, 1 Otsus muutmata kujul muutmise seadus Seaduse § 27 lg 12 on vastuolus Eesti Vabariigi põhi- mitte vastu võtta (käibemaksuseaduse seaduse §-dega 11, 13 ja 31. 16.01.2014 ja raamatupidamise Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui H: 0-73-0 seaduse muutmise piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle Muudetud kujul vastu seadus) eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest võetud 07.05.2014 493 SE vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane. H: 45-30-0 11.12.2013 Vaatlusaluse seaduse § 27 lg 12-s sätestatud kohustus piirab eelnõu menetlusmaterjalides leiduva teabe alusel hinnates ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt.

Vabariigi Presidendi poliitilised avaldused Riigikogus

Kuupäev Teema 09.09.2013 Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne kuuenda istungjärgu avamisel 08.09.2014 Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne kaheksanda istungjärgu avamisel

Riigikogu ja Vabariigi Valitsus

Valitsuse koosseis kuni 26.03.2014 Põllumajandusminister – Helir-Valdor Seeder Muudatus: 04.12.2013 (otsus nr 335, RT III, (IRL) 05.12.2013, 1). Rahandusminister – Jürgen Ligi (RE) Regionaalminister – Siim Valmar Kiisler (IRL) Peaminister – Andrus Ansip (RE) Siseminister – Ken-Marti Vaher (IRL) Haridus- ja teadusminister – Jaak Aaviksoo (IRL) Sotsiaalminister – Taavi Rõivas (RE) Justiitsminister – Hanno Pevkur (RE) Välisminister – Urmas Paet (RE) Kaitseminister – Urmas Reinsalu (IRL) Keskkonnaminister – Keit Pentus (RE) Kultuuriminister – Rein Lang (RE) (kuni 04.12.2013); Urve Tiidus (RE) (ametivanne 04.12.2013) Majandus- ja kommunikatsiooniminister – Juhan Parts (IRL)

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 57 Peaministrikandidaadile valitsuse moodusta- Kaitseminister – Sven Mikser (SDE) miseks volituste andmise otsustamine: Keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus peaministrikandidaadi Taavi Rõivase ettekanne (RE) (kuni 17.11.2014, edasi välisminister); Mati Riigikogule 24.03.2014. H: 55-36-0. Raidma (RE) (ametivanne 17.11.2014) Vabariigi Presidendi otsus nr 392, 14.03.2014 Kultuuriminister – Urve Tiidus (RE) (RT III, 15.03.2014, 16). Majandus- ja kommunikatsiooniminister / majandus- ja taristuminister – Urve Palo (SDE) Valitsuse koosseis alates 26.03.2014 (kuni 02.07.2014 majandus- ja kommunikatsiooniminister, edasi majandus- ja taristuminister) Vabariigi President nimetas Vabariigi Valitsuse Põllumajandusminister – Ivari Padar (SDE) (ame- ametisse 26.03.2014 (otsus nr 397, RT III, tivanne 07.04.2014) 28.03.2014, 1). Rahandusminister – Jürgen Ligi (RE) (kuni Ametivanne Riigikogu ees 26.03.2014. 03.11.2014); Maris Lauri (ametivanne 03.11.2014) Muudatus: 07.04.2014 (otsus nr 399, RT III, Siseminister – Hanno Pevkur (RE) (kuni 09.04.2014, 5); 02.07.2014 (otsus nr 484, RT III, 02.07.2014 siseminister ja regionaalminister) 04.07.2014, 1); 03.11.2014 (otsus nr 516, RT III, Sotsiaalminister / sotsiaalkaitseminister – 04.11.2014, 7); 03.11.2014 (otsus nr 517, RT III, Helmen Kütt (SDE) (kuni 02.07.2014 sotsiaal- 04.11.2014, 8); 17.11.2014 (otsus nr 528, RT III, minister, edasi sotsiaalkaitseminister) 18.11.2014, 16). Tervise- ja tööminister – Urmas Kruuse (RE) (kuni 02.07.2014 minister) Peaminister – Taavi Rõivas (RE) Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister – Anne Haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski Sulling (RE) (kuni 02.07.2014 minister) (SDE) Välisminister – Urmas Paet (RE) (kuni 03.11.2014); Justiitsminister – Andres Anvelt (SDE) (kuni Keit Pentus-Rosimannus (RE) (alates 17.11.2014) 07.04.2014 justiitsminister ja põllumajandus- minister)

Uus valitsus astub ametisse, märts 2014

58 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Ametiisikute nimetamine ja vabastamine põhiseaduse alusel

Ametikoht Nimi Otsuse-eelnõu Hääletamise Avaldamisandmed esitamise kuupäev ja kuupäev tulemus Eesti Panga Kalev Kallo 12.02.2014 25.02.2014 RT III, 27.02.2014, 1 nõukogu liikmed Kaie Kerem 70-0-1 Enn Listra nimetati ametisse Rein Minka Jaanus Tamkivi Liina Tõnisson Urmas Varblane Riigikohtu liige Märt Rask 18.09.2013 15.10.2013 RT III, 18.10.2013, 1 54-0-1 vabastati ametist Riigikohtu liige Saale Laos 20.12.2013 28.01.2014 RT III, 29.01.2014, 3 80-0-2 nimetati ametisse Riigikohtu liige Lea Laarmaa 17.02.2014 13.03.2014 RT III, 15.03.2014, 1 66-0-0 vabastati ametist Riigikohtu liige Malle Seppik 23.05.2014 17.06.2014 RT III, 19.06.2014, 1 68-6-2 nimetati ametisse Riigikohtu liige Harri Salmann 19.06.2014 09.09.2014 RT III, 10.09.2014, 1 73-0-0 vabastati ametist Riigikohtu liige Viive Ligi 26.11.2014 16.12.2014 RT III, 18.12.2014, 1 71-1-0 nimetati ametisse Riigikohtu liige Ott Järvesaar 08.12.2014 15.01.2015 RT III, 20.01.2015, 1 67-0-0 vabastati ametist Õiguskantsler Ülle Madise 05.12.2014 20.01.2015 RT III, 22.01.2015, 1 72-9-2 nimetati ametisse

Muu ametisse nimetamine

Ametikoht Nimi Otsuse-eelnõu Hääletamise Avaldamisandmed esitamise kuupäev kuupäev ja tulemus Põhjamaade Rannar 12.05.2014 20.05.2014 RT III, 21.05.2014, 4 Investeerimispanga Vassiljev 70-0-3 kontrollkomitee nimetati esindajaks

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 59 Nõukogude moodustamine

Nõukogu nimetus Otsuse Liikmed Avaldamisandmed vastuvõtmise kuupäev, hääletamistulemus Eesti Arengufondi 06.11.2013 Reet Roos – RK liige [Mart Laari RT III, 12.11.2013, 1 nõukogu H: 46-36-0 asemele] Eesti Arengufondi 01.07.2014 Valdo Randpere ja Indrek Saar – RT III, 02.07.2014, 16 nõukogu H: 55-9-0 RK liikmed [Kaja Kallase ja Reet Roosi asemele] Hasartmängumaksust 08.04.2014 Rait Kuuse – Sotsiaalministeeriumi RT III, 09.04.2014, 6 toetuste määramise H: 57-0-0 asekantsler [Marelle Erlenheimi nõukogu asemele] Rahvusooperi nõukogu 10.06.2014 Maimu Berg – RK liige RT III, 12.06.2014, 1 H: 48-17-0 [Marko Mihkelsoni asemele] Rahvusooperi nõukogu 18.09.2014 Enn Eesmaa – RK liige RT III, 19.09.2014, 15 H: 80-0-0 [Ester Tuiksoo asemele] Riigimetsa Majandamise 20.05.2014 Karel Rüütli, Jaan Õunapuu – RT III, 21.05.2014, 3 Keskuse nõukogu H: 48-14-1 RK liikmed [Liisa-Ly Pakosta ja Jaanus Tamkivi asemele] Sihtasutuse 13.05.2014 Kalev Kotkas [Siim Kabritsa asemele] RT III, 15.05.2014, 4 Keskkonnainvesteeringute H: 70-1-4 ning Tõnis Kõiv, Rein Randver Keskus nõukogu [volitusi uuendati] – RK liikmed

Riigikogu ja Riigikontroll

Ühiskonnas on üha enam tajutav ootus, et majanduskriisi rängimal ajal ilmutatud kannatlikkus ja kasinus konverteeritaks käegakatsutavaks elujärje paranemiseks, ja seda mitte ebamäärases tulevikus, vaid lähiaastatel. (Riigikontrolör Alar Karis aastaülevaate ettekandmisel, 06.11.2013)

Riigikontrolöri Alar Karise ülevaade riigi vara ka- Riigikontrolöri Alar Karise ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal ning sutamisest ja säilimisest 2013.–2014. aastal ning riigi 2012. aasta majandusaasta koondaruande riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande õigsusest ja tehingute seaduslikkusest, 06.11.2013 õigsusest ja tehingute seaduslikkusest, 12.11.2014 (RT III, 19.11.2013, 16). (RT III, 18.11.2014, 18).

60 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Riigikogu ja õiguskantsler

Õiguskantsleri ettepanekud õigustloovate aktide põhiseadusega kooskõlla viimiseks*

Kuupäev Teema Menetluse käik 17.06.2013 Õiguskantsleri ettepanek nr 23 jälitustoimingust Õiguskantsleri ettekanne 12.09.2013. teavitamise ja selle kontrolli kohta: Ettepanek ei leidnud toetust ettepanek viia kriminaalmenetluse seadustiku raken- (28-35-0). damise seaduse § 25¹ Eesti Vabariigi põhiseadusega Vt taotlus nr 12. kooskõlla. 07.01.2014 Õiguskantsleri ettepanek nr 24 vahistatu liikumis- Õiguskantsleri ettekanne 23.01.2014. vabaduse ja teiste vahistatutega suhtlemise Ettepanek võeti vastu (63-0-0). võimaluse kohta: Õiguskomisjonile tehti ülesandeks ettepanek viia vangistusseaduse § 90 lg 3 lause 1 ja algatada eelnõu vangistusseaduse lg 5 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 11, kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi § 19 lg 1 ja §-ga 26. põhiseadusega. 16.01.2014 Õiguskantsleri ettepanek nr 25 kehtetute kõrgete Õiguskantsleri ettekanne 30.01.2014. riigilõivude jätkuva mõju kohta kohtumenetluses: Ettepanek võeti vastu (56-0-1). viia riigilõivuseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik Õiguskomisjonile tehti ülesandeks ja halduskohtumenetluse seadustik Eesti Vabariigi algatada eelnõu riigilõivuseaduse põhiseadusega kooskõlla ning võtta kohtusse pöör- ning tsiviilkohtumenetluse seadusti- dujate ja pöördunute õiguspäraseks kohtlemiseks ku ja halduskohtumenetluse seadus- ning menetlusökonoomia tagamiseks vastu norm, tiku koostoime normide kooskõlla mis reguleerib riigilõivu suuruse arvutamist juhul, viimiseks Eesti Vabariigi põhi- kui kohus on tunnistanud konkreetses kohtuasjas seadusega. 01.01.2009−30.06.2012 kehtinud riigilõivu suurust ette näinud normi põhiseadusega vastuolus olevaks ja peab määrama põhiseaduspärase suurusega riigi- lõivu. 03.06.2014 Õiguskantsleri ettepanek nr 27 alaealisusega seotud Õiguskantsleri ettekanne 18.06.2014. piirangutest raseduse katkestamisel: Ettepanek võeti vastu (44-0-0). viia raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse Sotsiaalkomisjonile tehti ülesandeks § 5 lg 2 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 19 algatada eelnõu raseduse katkestami- koostoimes §-dega 26 ja 28. se ja steriliseerimise seaduse § 5 lg 2 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Sotsiaalkomisjon algatas raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) 24.09.2014, seadus võeti vastu 29.01.2015 (RT I, 20.02.2015, 4). 09.06.2014 Õiguskantsleri ettepanek nr 28 üldapteegi tegevusloa Õiguskantsleri ettekanne 01.07.2014. väljaandmise ja muutmise piirangu kohta: Ettepanek ei leidnud toetust (8-58-0). ravimiseaduse § 1165 lg 1–6 põhiseadusega kooskõlla Vt taotlus nr 14. viimiseks, sest rikuvad põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koostoimes põhiseaduse § 12 lg 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõigusega. Sarnased piirangud on Riigikohtu üldkogu tunnistanud põhi- seadusevastaseks ja kehtetuks 09.12.2013 otsusega asjas 3-4-1-2-13.

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 61 27.10.2014 Õiguskantsleri ettepanek nr 30 ravikindlustuskait- Õiguskantsleri ettekanne 11.11.2014. sest võlaõigusliku lepingu alusel tulu teenival isikul: Ettepanek võeti vastu (73-0-0). ettepanek viia ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5 Sotsiaalkomisjonile tehti ülesandeks (võlaõigusliku lepinguga isik sai ravikindlustuse osas algatada eelnõu ravikindlustuse kindlustatud isiku staatuse üksnes siis, kui vähemalt seaduse § 5 lg 2 punkti 5 kooskõlla üks tellija maksab tema eest iga kuu sotsiaalmaksu viimiseks Eesti Vabariigi põhi- miinimumkohustuse ulatuses) põhiseadusega koos- seadusega. kõlla. Vabariigi Valitsus algatas ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eel- nõu (818 SE) 08.12.2014. Seadus võeti vastu 18.02.2015 (RT I, 11.03.2015, 2). 05.11.2014 Õiguskantsleri ettepanek nr 31 riigilõivuseaduse § 57 Õiguskantsleri ettekanne 11.12.2014. lg 1 ja 15 ning lisa 1 põhiseadusega kooskõlla viimi- Ettepanek ei leidnud toetust (24-32-0). seks: Vt taotlus nr 17. ettepanek viia riigilõivuseadus kooskõlla põhiseadu- sega ning luua kohtusse pöördujate õiguspäraseks kohtlemiseks ning menetlusökonoomia tagamiseks süsteem, mille kohaselt ei omaks riigilõiv suuremat heidutavat mõju, kui see on menetlusökonoomia saavutamiseks vajalik.

* Kõik ettepanekud on teinud õiguskantsler Indrek Teder.

Õiguskantsleri taotlused Riigikohtule Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kol- Taotlus nr 12 kriminaalmenetluse seadustiku ra- leegium otsustas õiguskantsleri taotluse rahulda- kendamise seaduse § 25¹ põhiseaduspärasuse koh- mata jätta (kohtuasi nr 3-4-1-54-13). ta (13.09.2013). Õiguskantsleri ettepanekut nr 14 arvestades võttis Vt ettepanek nr 23. Riigikogu 09.12.2014 vastu Riigikogu liikme staa- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kol- tuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse leegium tunnistas, et kriminaalmenetluse seadus- (396 SE, RT I, 22.12.2014, 9), mis reguleerib Riigi- tiku rakendamise seaduse § 25¹ lg 2 on põhiseadu- kogu liikme immuniteedimenetlust. se vastane ja kehtetu osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 01.01.2013 lõppe- Taotlus nr 14 üldapteegi tegevusloa väljaandmise nud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust tea- ja muutmise piirangute kohta (03.07.2014). vitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle (kohtu- Riigikohtu üldkogu 09.12.2013 otsusega tunnis- asi nr 3-4-1-42-13, RT I, 26.03.2014, 7). tati põhiseadusevastaseks ja kehtetuks ravimiseaduse § 42¹ lg 1–3, mis sätestasid asutamispiiran- Taotlus nr 13 kriminaalmenetluse seadustiku gud uute apteekide rajamisel ja olemasolevate § 377 lõigete 1, 3, 5 ja 6 põhiseaduspärasuse kohta apteekide laienemisel või asukoha muutmisel (28.10.2013). linnades. Üldkogu lükkas selle otsuse jõustumise Õiguskantsler taotles, et Riigikohus tunnistaks kuue kuu võrra edasi. eelnimetatud sätted kehtetuks osas, mis annavad Riigikogu võttis 21.05.2014 vastu ravimiseadu- õiguskantslerile pädevuse anda nõusolek või keel- se ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse duda nõusolekust Riigikogu liikme suhtes krimi- muutmise seaduse (615 SE), millega lisati ravimi- 5 naalmenetluses menetlustoimingu tegemiseks, seadusesse § 116 „Üldapteegi tegevusloa väljaand- samuti osas, mis ei näe ette täitevvõimust sõltu- mine ja üldapteegi tegevusloa muutmine perioodil matu erapooletu otsustaja eelnevat nõusolekut 2014. aasta 9. juunist kuni 2015. aasta 9. juunini”. Riigikogu liikme juures läbiotsimiseks. Kuigi Riigi- Õiguskantsler tegi 09.06.2014 Riigikogule ettepa- 5 kogu nõustus 05.04.2012 sellekohase ettepaneku- neku nr 28 viia ravimiseaduse § 116 lg 1–6 põhi- ga nr 14, ei ole ettepaneku heakskiitmisest möö- seadusega kooskõlla. Riigikogu ei ole õiguskantsle- dunud pooleteise aasta jooksul asjakohast eelnõu ri ettepanekut täitnud. Õiguskantsler pöördus Riigikogu täiskogus veel arutatud. Seetõttu leidis 03.07.2014 Riigikohtu poole taotlusega nr 14. õiguskantsler, et Riigikogu ei ole järginud PS § 142 22.12.2014 tunnistas Riigikohtu üldkogu ravimi- 5 lg 2 sätestatud tähtaega. seaduse § 116 lg 1–6 põhiseadusega vastuolus

62 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 olevaks (kohtuasi nr 3-4-1-30-14, RT I, 23.12.2014, Riigikogu otsustas anda nõusoleku Riigikogu liik- 30). melt Priit Toobalilt saadikupuutumatuse äravõtmi- Seoses õiguskantsleri ettepanekutega võttis seks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks Riigikogu 18.02.2015 vastu ravimiseaduse muut- (H: 56-16-1). RT III, 29.03.2014, 7. mise seaduse (782 SE, RT I, 10.03.2015, 6), millega Riigikogu otsustas anda nõusoleku Riigikogu liik- apteegiteenuse parema kättesaadavuse tagamiseks melt Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmi- kohustatakse suure nõudlusega piirkondade aptee- seks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks kide pidajaid osutama apteegiteenust ka vähese (H: 54-17-1). RT III, 29.03.2014, 8. nõudlusega piirkondades. Riigikogu otsustas anda nõusoleku Riigikogu liik- melt Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatuse ära- Taotlus nr 15 toetusstreigist ette teatamise tähtaja võtmiseks ja tema osas kohtumenetluse jätkami- kohta (05.11.2014). seks (H: 64-13-2). RT III, 29.03.2014, 9. Õiguskantsler palus Riigikohtul tunnistada kehtetuks kollektiivse töötüli lahendamise seadu- Riigikogu ja Riigikohus se § 18 lg 3, sest õiguskantsleri hinnangul pole kõnealune säte kooskõlas põhiseaduse §-dega 13, Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ülevaade kohtu- 14 ja 31 koostoimes põhiseaduse §-ga 11. Riigikogu korralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaoli- võttis 19.09.2012 vastu õiguskantsleri ettepaneku se kohaldamise kohta, 05.06.2014. nr 18, mis vastuolule tähelepanu juhtis, kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seadu- Riigikogu ning Eesti Pank ja se eelnõu (623 SE) jäi aga lõpuni menetlemata. Finantsinspektsioon: ettekanded Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kol- Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettekanne leegium tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehte- 2013. aasta aruanne, 10.06.2014. tuks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar lg 3 osas, millega on määratud toetusstreigist Kessleri ettekanne etteteatamise tähtajaks kolm päeva (kohtuasi 2013. aasta aruanne, 10.06.2014. nr 3-4-1-49-14, RT I, 10.03.2015, 31). Riigikogu ja Eesti Arengufond Taotlus nr 17 kõrgete riigilõivude mõju kohta tsiviilkohtumenetluses (22.12.2014). Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Tõnis Arro Õiguskantsleri hinnangul on kohtusse pöördu- ülevaade Eesti Arengufondi tegevusest aastatel mise õiguse ebaproportsionaalse piiramise tõttu 2012–2013, 17.09.2013. põhiseadusvastased riigilõivud 1100 eurot ületavas Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa osas ning esitas taotluse Riigikohtule tunnistada ülevaade Eesti Arengufondi tegevusest aastatel kehtetuks riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja 15 ning lisa 2013–2014, 10.09.2014. 1 osas, milles need võimaldavad seada riigilõivu näol isikule ülemäära kõrge takistuse oma rikutud Riigile varaliste kohustuste võtmisega õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel. Vt ka seonduv õiguskantsleri ettepanek nr 31. Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otse- Õiguskantsleri ülevaated rekapitaliseerimise vahendi loomiseks volituste andmine (RT III, 14.11.2014, 1). [Eesti esindajatele Õiguskantsleri 2012. aasta tegevuse ülevaade, anti Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate 19.09.2013. RT III, 07.11.2013, 1. ja direktorite nõukogus volitus hääletada otse- Õiguskantsleri 2013. aasta tegevuse ülevaade, rekapitaliseerimise vahendi loomise poolt. Eesti 18.06.2014. RT III, 05.11.2014, 3. kohustused ESM-is uue vahendi lisandumisega ei muutu.] Õiguskantsleri ettekanne Esitatud: 06.10.2014. Õiguskantsleri ettekanne nr 4, põhiseaduslikkuse Lugemised: I: 22.10.2014, II: 12.11.2014 (734 OE). järelevalve 01.01.2009–30.06.2012 kehtinud riigi- H: 45-13-0. lõivuseaduse normide üle, 16.01.2014. Riigikogu avaldus Immuniteedimenetlus Riigikogu avaldus „Ukraina suveräänsuse ja Õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekud nõusole- territoriaalse terviklikkuse toetuseks” (RT III, ku andmiseks Riigikogu liikmetelt Priit Toobalilt, 06.03.2014, 9). Lauri Laasilt ja Urbo Vaarmannilt saadikupuutu- Esitajad: 63 RK liiget. matuse äravõtmiseks ning nende kohta süüdistus- Esitatud: 05.03.2014 (608 AE). aktide koostamiseks, 19.03.2014. Lugemine: 05.03.2014. H: 75-1-0. Õiguskantsleri esinemine, arutelu Riigikogus 27.03.2014.

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 63 Jahimeeste toetusrühm Riigikogu liikmete Moodustatud 21.04.2011. ühendused Esimees Karel Rüütli, aseesimees Ülo Tulik (kuni 26.03.2014).

Baltisaksa toetusrühm Jõgeva-Tartumaa saadikurühm Moodustatud 10.05.2011. Moodustatud 21.11.2011. Esimees Peeter Võsa, aseesimees Aivar Riisalu. Esimees Igor Gräzin, aseesimees Jaan Õunapuu. Eesmärk: baltisaksa kultuuripärandi säilitamine ja Eesmärk: leida regiooni probleemidele terviklikke väärtustamine ning ülemaailmsete kontaktide lahendusi. loomine ja hoidmine. Järva- ja Viljandimaa toetusrühm Eesti jalgpalli toetusrühm Moodustatud 12.04.2011. Moodustatud 27.10.2011. Esimees Kalle Jents, aseesimees Helmen Kütt Esimees Deniss Boroditš, aseesimees Lauri Laasi. (kuni 26.03.2014).

Eesti keele võõrkeelena õpetamise toetusrühm Kagu-Eesti saadikurühm Moodustatud 30.05.2011. Moodustatud 12.04.2011. Esimees Mihhail Stalnuhhin, aseesimees Esimees Urmas Klaas (kuni 07.04.2014), aseesimees Jaak Allik. Inara Luigas.

Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm Kaitseliidu toetusrühm Moodustatud 14.06.2012. Moodustatud 12.04.2011. Esimees Imre Sooäär, aseesimehed Annely Esimees Aivar Riisalu, aseesimehed Andres Anvelt Akkermann, Aivar Sõerd ja Ester Tuiksoo (kuni (kuni 26.03.2014), Mati Raidma (kuni 17.11.2014) ja 30.06.2014). Ülo Tulik (kuni 26.03.2014). Eesmärk: aidata kaasa Eestis kasvatatud ja toode- Kaitseväe, Kaitseliidu ja relvastatud tud maitsva toidu levikule nii kodumaal kui vabadusvõitluse veteranide toetusrühm ka kaugemal ning kogu meie turismisektori Moodustatud 22.04.2014. arengule. Esimees Urmas Reinsalu. Haapsalu raudtee toetusrühm Kasakate toetusrühm Moodustatud 13.02.2014. Moodustatud 30.05.2011. Esimees Lauri Luik, aseesimees Neeme Suur. Esimees Viktor Vassiljev. Eesmärk: Haapsalu raudtee taastamise idee parlamentaarsel tasemel toetamine. Kodanikuühiskonna toetusrühm Moodustatud 13.04.2011. Harjumaa toetusrühm Esimees Priit Sibul. Moodustatud 03.05.2011. Esimees Kalev Lillo. Kodukandi toetusrühm Moodustatud 07.04.2011. Ida-Virumaa toetusrühm Esimees Ester Tuiksoo (kuni 30.06.2014), ase- Moodustatud 12.04.2011. esimees Aivar Kokk. Esimees Rein Aidma, kaasesimees Eesmärk: toetada Kodukandi liikumist. Lembit Kaljuvee. Kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika Inimkaubanduse ja vägivalla vastane toetusrühm saadikurühm Moodustatud 18.04.2011. Moodustatud 21.02.2013. Esimees Aivar Kokk, aseesimehed Meelis Mälberg Inimõiguste rühm ja Neeme Suur. Moodustatud 06.06.2012. Korteriühistute toetusrühm Esimees Andres Herkel (alates 15.05.2014), Mart Moodustatud 12.05.2011. Nutt (kuni 26.03.2014), aseesimees Mailis Reps. Esimees Margus Hanson, aseesimees Deniss Eesmärk: aidata kaasa inimõigustega seotud küsi- Boroditš. muste lahendamisele Riigikogu tasandil, suhelda Eesmärk: võimaluste piires abistada ühistuid nen- inimõigustega tegelevate ühendustega teiste riikide murede lahendamisel (suured küttearved ja de parlamentides ja rahvusvahelistes organisat- kommunaalkulud, energiasäästu probleemid ja sioonides ning teha koostööd inimõigusorganisat- muud hoonete haldamisega seotud küsimused). sioonidega nii Eestis kui ka mujal.

64 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Kosmoseuuringute toetusrühm kontaktisikutena noorteorganisatsioonidele, et Moodustatud 12.04.2011. arutada noortele olulisi teemasid, nii võimalikke Esimees Ene Ergma, aseesimees Mati Raidma lahendusi noorte tööpuuduse leevendamiseks, (kuni 17.11.2014). haridus- ja noorsootöö probleeme või ka noorte Eesmärk: toetada Eesti ettevõtete tegevust kosmose- ühiskondlikus elus kaasalöömise võimalusi. programmides nii Euroopa Kosmoseagentuuris kui ka Euroopa Liidu raamprogrammides. Peipsiveere toetusrühm Moodustatud 21.11.2011. Laste ja perede toetusrühm Esimees Terje Trei (alates 15.01.2014), Igor Gräzin Moodustatud 31.05.2011. (kuni 15.01.2014), aseesimees Ester Tuiksoo Juhid Helmen Kütt (kuni 26.03.2014), Maret (kuni 30.06.2014). Maripuu (kuni 31.12.2013), Liisa-Ly Pakosta ja Eesmärk: aidata kaasa piirkonna arengule, leida Mailis Reps. mudel, mis toetab traditsioonide säilimist ning samas muudab piirkonna elujõuliseks koos kõigi Looduslike pühapaikade toetusrühm tänapäevaste võimalustega. Moodustatud 02.05.2011. Esimees Annely Akkermann (alates 24.04.2014), Pärnumaa saadikurühm aseesimees Juku-Kalle Raid (kuni 26.03.2014). Moodustatud 13.04.2011. Eesmärk: pöörata tähelepanu meie hiite ja muude Esimees Annely Akkermann, aseesimees pühapaikade keerulisele olukorrale ning teha Marianne Mikko. koostööd Maavalla Kojaga Eesti pühapaikade Rail Balticu toetusrühm kaardistamisel. Moodustatud 12.12.2013. Merenduse toetusrühm Esimees Kalle Palling, aseesimehed Annely Moodustatud 05.04.2012. Akkermann, Kadri Simson. Esimees Annely Akkermann, aseesimees Kalev Riigikogu naisteühendus Lillo. Moodustatud 29.09.2011. Eesistumine toimub rotatsiooni põhimõttel, Motosõprade toetusrühm kahe kuu kaupa. Moodustatud 09.05.2012. Esimees Urbo Vaarmann (alates 24.04.2014), Riigikogu demokraatide ühendus Peeter Võsa (esimees kuni 24.04.2014, aseesimees Moodustatud 17.04.2012. alates 24.04.2014), aseesimees Viktor Vassiljev Esimees Rainer Vakra. (kuni 24.04.2014). Saadikuühendus „Inimõiguste kaitseks Muinsuskaitse ühendus Põhja-Kaukaasias“ Moodustatud 12.04.2011. Moodustatud 21.04.2011. Esimees Liisa-Ly Pakosta, aseesimees Rainer Vakra. Esimees Andres Herkel, aseesimehed Rait Maruste Eesmärk: aidata kaasa kultuuriväärtuste kaitsele. ja Juku-Kalle Raid (kuni 26.03.2014).

Mulgimaa toetusrühm Moodustatud 12.04.2011. Esimees Siim Kabrits (kuni 26.03.2014), aseesimees Kalle Jents. Eesmärk: edendada piirkonda, mis on eriline oma kultuuritausta poolest.

Mäetööstusettevõtete toetusrühm Moodustatud 21.11.2013. Esimees Lembit Kaljuvee, aseesimees Valeri Korb.

Narva toetusrühm Moodustatud 05.05.2011. Esimees Juku-Kalle Raid (kuni 26.03.2014), aseesimehed Rein Aidma ja Marko Pomerants.

Noorte toetusrühm Moodustatud 10.05.2011. Esimees Kalle Palling, aseesimehed Lauri Luik ja Rainer Vakra. Eesmärk: pöörata tähelepanu Eesti tuleviku tegi- Rail Baltica toetusrühm raudteetrassi arutamas, jaid mõjutava poliitika kujundamisele, toimida mai 2014

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 65 Saarte ühendus Transiidi ja logistika toetusrühm Moodustatud 11.04.2011. Moodustatud 08.05.2013. Esimees Kalle Laanet, aseesimehed Annely Esimees Deniss Boroditš. Akkermann, Kalev Kotkas, Imre Sooäär ja Urve Tiidus (kuni 04.12.2013). Tuumajaama toetusrühm Eesmärk: anda oluline panus saartega seotud Moodustatud 13.04.2011. aktuaalsete probleemide lahendamiseks ja saarte Esimees Kalle Palling. arengu kindlustamiseks. Valgamaa toetusrühm Setomaa toetusrühm Moodustatud 18.04.2011. Moodustatud 11.04.2011. Esimees Rein Randver, aseesimees Inara Luigas. Esimees Priit Sibul. Valgevene demokraatia ning kodanike õiguste Soome-ugri toetusrühm ja vabaduste toetusrühm Moodustatud 16.06.2011. Moodustatud 19.09.2012. Esimees Juku-Kalle Raid (kuni 26.03.2014), Esimees Juku-Kalle Raid (kuni 26.03.2014), Laine Randjärv (alates 17.04.2014), aseesimehed aseesimees Aivar Riisalu. Andres Herkel, Mart Nutt (kuni 26.03.2014) ja Aivar Riisalu. Vana Võrumaa saadikurühm Eesmärk: pöörata tähelepanu eeskätt Venemaal Moodustatud 19.04.2011. elavate soome-ugri väikerahvaste raskele Esimees Kalvi Kõva, aseesimees Ülo Tulik olukorrale. (kuni 26.03.2014).

Spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm Vähemusrahvuste saadikute ühendus Moodustatud 12.04.2011. Moodustatud 14.04.2011. Esimees Lauri Luik, aseesimehed Jüri Jaanson, Erki Esimees Yana Toom (kuni 18.06.2014), ase- Nool ja Toomas Tõniste. esimehed Andrei Korobeinik (kuni 04.12.2013) ja Eesmärk: propageerida ning toetada seadusandlu- Jevgeni Ossinovski (kuni 26.03.2014). se kaudu tervislikke eluviise ja sporti tervikuna, suurendada kehalise kasvatuse osakaalu ning Õigeusuliste saadikurühm Moodustatud 21.04.2011. parandada sportimistingimusi Eesti koolides, Esimees Vladimir Velman, aseesimees Valeri Korb. väärtustada treeneriametit sotsiaalsete garantiide loomisega ning korrastada spordi rahastamise süsteemi.

Säästva energia toetusrühm Moodustatud 07.04.2011. Aseesimees Margus Hanson.

Taiwani toetusrühm Moodustatud 19.04.2011. Esimees Margus Hanson, aseesimees Andres Herkel.

Tallinna linna toetusrühm Moodustatud 22.01.2013. Esimees Valdo Randpere.

Tiibeti toetusrühm Moodustatud 07.04.2011. Esimees Andres Herkel, aseesimees Kalvi Kõva. Eesmärk: jätkata eelmiste Riigikogu koosseisude Tiibeti suunal tehtud tööd, osaleda vahetult Tema Pühaduse dalai-laama vastuvõtmise ettevalmistamises.

Toetusrühm inimõiguste ja poliitiliste vabaduste eest Iraanis Moodustatud 19.05.2011. Esimees Juku-Kalle Raid (kuni 26.03.2014), aseesimees Eldar Efendijev.

66 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 VÄLISSUHTLUS Eesti on riik ja loodetavasti ka jääb selliseks riigiks, kes ei aja mitte kitsalt üksnes oma rahvuslikke huve, vaid oskab näha tervikut, oskab näha ühishuvisid ja olla nende ühishuvide eestkõneleja, isegi sellisel juhul, kui see sisepoliitiliselt võib keeruline olla. See on tegelikult meie Euroopa poliitika üks kõige suuremaid väärtusi, mida tuleks kindlasti hoida. (Rein Lang Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika teostamise ülevaatele järgnenud läbirääkimistel, 04.11.2014)

Asjaolu, et Eesti investeerib enam kui 2% oma sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsesse, on andnud meile liitlaste seas usaldusväärse partneri staatuse. Vaatamata kõigile kasvanud ohtudele ja probleemidele pole Eesti julgeolek olnud kunagi nii hästi kaitstud kui praegu. Vabas maailmas lihtsalt pole ühe demokraatliku väikeriigi kaitseks paremat ja toimivamat kindlustuspoliisi kui NATO. Ometi on rahvusvaheline dünaamika selline, et me peame targalt kasvatama oma välispoliitilist aktiivsust. (Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson välispoliitika arutelul, 12.02.2015)

VÄLISSUHTLUS > 67 Riigikogu delegatsioonid

Balti Assamblee (Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee) Eesti delegatsioon Moodustatud 10.05.2011. Delegatsiooni juht: Laine Randjärv; asejuht: Aadu Must (RK liige kuni 30.10.2013), Aivar Riisalu (delegatsiooni liige ja asejuht alates 20.11.2013). Liikmed: Peep Aru (alates 03.06.2014), Aivar Kokk, Valeri Korb, Peeter Laurson (alates 03.06.2014), Väino Linde, Rein Randver, Andre Sepp (RK liige kuni 26.03.2014, alates 07.10.2014), Sven Sester, Neeme Suur, Jaanus Tamkivi (kuni 07.10.2014), Ülo Tulik (RK liige kuni 26.03.2014), Vladimir Velman.

Riigikogu XII koosseisu ajal oli Eesti juba teist korda Balti Assamblee (BA) eesistuja: esimest korda 2011. aastal, kui BA tähistas 20. aastapäeva, teist korda 2014. aastal; lisaks ka eesistumised NB8 ja Läänemeremaade Nõukogus. Balti Nõukogul oli 20. aastapäev. Eesistumise põhiteemadeks olid konkurentsi- Balti keti 25. aastapäeva puhul istutati võime, majanduskasv ja tööhõive. Kokkulepitud rahvusparlamentide juurde Balti ühtsuse puu, prioriteedid: konkurentsivõime ja innovatsioon; august 2014 Läänemere regiooni efektiivsus ja dünaamilisus; turvaline ühiskond. esindatuse põhimõttest ning esindatusest liikmes- 2014. aastal tähistati Balti keti 25. aastapäeva. riigi parlamendi komisjonides (väliskomisjon me- Toimusid läbi Eesti tulekandmise tseremoonia, netleb eelnõu fraktsioonide ettepanekul). Delegat- esseekonkurss gümnaasiumiõpilastele „Mida tä- siooni liikmete arv jääb samaks parlamendi voli- hendab mulle Balti kett”, Balti ühtsuse puu istuta- tuste kestuse ajaks. BA delegatsiooni moodustami- mine rahvusparlamentide juurde 23. augustil jpm sel soovitatakse järgida põhimõtet, et iga BA ko- üritusi. Esseekonkursi võitjad kutsuti Tallinna, kus misjoni liikmed oleksid liikmesparlamendi vasta- nad osalesid BA istungjärgul ning neile anti üle vast alalisest komisjonist, soovitavalt esimees ja diplomid ja mälestusesemed. aseesimees. Balti riikide koostöös on esmatähtis 2014. aastal tähistati ka Balti Assamblee keskenduda regionaalsetele, kõiki kolme riiki – auhindade asutamise 20. aastapäeva. Koostati Eestit, Lätit ja Leedut – hõlmavatele projektidele. kaks ülevaatenäitust: BA ajaloost ja tegevusest Iga organisatsiooni tugevust näitab tema võime ning BA kirjandusauhinna saajatest ja nende loo- areneda ja uueneda. Arenemas ja uuenemas on ka mingust. Näitused olid Riigikogus üleval novemb- 20 aastat tagasi sündinud Balti Assamblee. Eesmär- ris. BA auhind asutati vastavalt BA 1993. aasta giks on järk-järguline üleminek parlamendikomis- 31. oktoobri resolutsioonile eesmärgiga soodusta- jonide otsekoostööle. Uuenenud BA peab kindlus- da kirjanduse, kunsti ja teaduse arengut Balti riiki- tama tõhusama parlamentaarse koostöö, aitama des, hinnata väljapaistvaid saavutusi nimetatud enam kaasa probleemide lahendamisele ning valdkondades ja levitada neid teistes riikides. edendama ühiskonna heaolu ja konkurentsivõi- 2014. a kirjanduspreemia pälvis Peeter Sauter met regioonis parlamentaarsete vahenditega. romaani „Ära jäta mind rahule” eest, Balti innovat- siooniauhinna TransferWise Eestist. BA 2014. a medalid said Urmas Paet, Seppo Zetterberg ja Euroopa Julgeoleku- ja Hannes Astok. Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Eesti algatas BA liikmesuse uutmiskava, mille Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsioon alusel on kõik liikmesriikide parlamentide liikmed ka Balti Assamblee liikmed. Iga riigi parla- Moodustatud 10.05.2011. ment kinnitab BA koosseisu 12−16 parlamendilii- Delegatsiooni juht: Väino Linde. get (delegatsiooni, sh selle juhi ja juhi asetäitja), Liikmed: Jaak Allik (alates 13.05.2014, varem asen- lähtudes protseduurireeglitest ja proportsionaalse dusliige), Juku-Kalle Raid (RK liige kuni 26.03.2014)

68 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 ja Olga Sõtnik; asendusliikmed: Jaak Allik (kuni Euroopa Nõukogu Parlamentaarse 13.05.2014), Rait Maruste (kuni 13.05.2014), Liisa- Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioon Ly Pakosta (kuni 13.05.2014), Juhan Parts (alates Moodustatud 10.05.2011. 13.05.2014), Barbi Pilvre (alates 13.05.2014), Jaanus Delegatsiooni juht: Andres Herkel (delegatsiooni Tamkivi (alates 13.05.2014). liige ja juht kuni 18.02.2014), Liisa-Ly Pakosta (delegatsiooni liige ja juht 18.02.–20.05.2014, edasi asen- OSCE prioriteedid on ühistest väärtushinnangu- dusliige), Indrek Saar (delegatsiooni juht alates test lähtuvate tsiviilühiskondade loomine, sõjalis- 20.05.2014, varem asendusliige). te konfliktide ennetamine ja vältimine, stabiilsuse Liikmed: Margus Hanson, Mailis Reps; asendusliik- ja püsiva rahu tagamine kriisikolletes ja sõjatege- med: Maret Maripuu (RK liige kuni 31.12.2013), Rait vusega haaratud aladel, nii julgeolekuvaakumi kui Maruste (alates 18.02.2014), Liisa-Ly Pakosta (alates ka uute eraldusjoonte vältimine, ühtse julgeoleku- 20.05.2014), Indrek Saar (kuni 20.05.2014), Ester süsteemi arendamine. Tuiksoo (RK liige kuni 30.06.2014). Organisatsioonil on 57 liikmesriiki, viimati ühines Mongoolia. Delegatsiooni liikmete kohustused komiteedes Eesti delegatsiooni seisukohad, mida dele- jagunesid järgmiselt: Indrek Saar ja Mailis Reps gatsiooni liikmed on sõnavõttudes pidevalt jätkasid raportööridena liikmesriikide kohustuste toonitanud: täitmise järelevalve ehk monitooringukomitees – vajadus saavutada konkreetseid edusamme ja vastavalt Serbia ja Ukraina poliitilise olukorra jälgi- tulemusi inimõiguste ja vabaduste edendamise mist. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on osas, n-ö külmutatud konfliktide lahendamise- ENPAs loodud Venemaa naabruspoliitika ajutine le kaasaaitamine, OSCE läbimõeldud tegevus allkomitee, mille liige on samuti Mailis Reps. Ind- riikideülestele ohtudele vastu astumisel; rek Saar on lisaks ENPA sotsiaaldemokraatliku polii- – meedia- ja sõnavabaduse põhimõtete järgimi- tilise grupi juhatuse ning kodukorra- ja isikupuutu- ne, vaba juurdepääs informatsioonile, sh elekt- matuse komitee liige, mille koosseisu määravad roonilisele meediale; poliitilised grupid. Mailis Reps on ENPA liberaalde- – suurema tähelepanu pööramine küberjulge- mokraatliku poliitilise grupi aseesimees ehk pea- olekust tulenevatele ohtudele ja väljakutsetele sekretär. 2015. aasta istungjärgu I osaistungil moo- selles kiiresti arenevas valdkonnas. dustati uus komitee – Euroopa Inimõiguste Kohtu 2013. aastal algatati Balti- ja Põhjamaade vahe- kohtunike valimise komitee, mille liikmed nimeta- lises koostöös uus töövorm, mis näeb ette NB8 vad samuti poliitilised grupid. ENPA liberaaldemo- riikide regulaarseid kohtumisi aktuaalsetes küsi- kraadid nimetasid komitee liikmeks Rait Maruste, mustes, seisukohtade koordineerimist enne suvist kelle komitee valis esimeseks aseesimeheks. istungjärku, samuti ühiste strateegiate, dokumen- Riigikogu delegatsioon on üksmeelselt jaganud dieelnõude ja valitavatele ametikohtadele kandi- töö komiteedes järgmiselt: daatide esitamise arutamist. 2014. aastal kohtuti Poliitikaasjade ja demokraatiakomitee – Indrek kolm korda: Vilniuses, Stockholmis ja Riias. Lepiti Saar, asendusliige Rait Maruste; õigusasjade ja kokku Ukrainat toetava resolutsiooni teksti osas. inimõiguste komitee – Mailis Reps, asendusliige Presidendikandidaadiks esitati ühiselt Ilkka Kaner- va, vähemusrahvuste ülemkomissarina jätkas 2013. aastal alustanud soomerootslane Astrid Thors, kel on tugev rahvusvaheline taust vähemus- te küsimustes ja kes mõistab Eesti kui mitme rah- vusega ühiskonna probleeme. Väikeriigi esindajana on Eesti delegatsiooni juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne, otsida toetust mõttekaaslastelt ja osaleda poliitilistes otsustus- protsessides. Suuresti meile sõbralike riikide toe- tusel võeti parlamentaarsel assambleel vastu näi- teks Eesti algatatud küberturvalisuse resolutsioon. Tähtsaks osaks OSCE töös on vaatlejate läheta- mine liikmesriikide valimistele, et jälgida nende vastavust seadustele ja demokraatia traditsiooni- dele. Euroopa Liidu naabruspiirkond ja seal toi- muv on olulise tähtsusega; tegemist on mõneski mõttes võtmealaga, mis riikidevaheliste suhete kaudu puudutab ka Eestit. 2014. aastal osales Eesti delegatsioon vaatlejana Moldova parlamendi valimistel, Ukraina erakorralistel parlamendivalimis- ENPA kevadistungjärk Strasbourgis, aprill 2014 tel ning Ukraina presidendi valimistel.

VÄLISSUHTLUS > 69 Rait Maruste; kultuuri-, teadus-, haridus- ja mee- Vabariigis. Vastu võeti ka pöördumine „IPU panus diakomitee – Margus Hanson, asendusliige Liisa-Ly rahu ja julgeoleku taastamisel ja demokraatia Pakosta; migratsiooni-, pagulaste ja ümberasusta- tugevdamisel Kesk-Aafrika Vabariigis”. tud isikute komitee – Rait Maruste, asendusliige IPU 131. assambleest Genfis sama aasta oktoob- Mailis Reps; sotsiaal-, tervishoiu- ja säästliku aren- ris võtsid osa kõik Eesti delegatsiooni juhatuse gu komitee – Liisa-Ly Pakosta; võrdsete võimaluste liikmed. Peateemaks oli „Sugudevahelise võrdsuse ja diskrimineerimisevastane komitee – Liisa-Ly saavutamiseks tuleb lõpetada naistevastane vägi- Pakosta; alaline komitee (Standing Committee) – vald”, sõnavõtuga esines ka Tõnis Kõiv. Alalistes Indrek Saar, asendusliige Margus Hanson. komiteedes arutleti mitmel olulisel teemal: parla- Delegatsiooni liikmed panustasid aktiivselt mentide roll julgeoleku küsimustes tasakaalu leid- assamblee raportite ettevalmistamisse. Andres misel riigi, rahva ja üksikisiku tasandil ning küber- Herkel oli monitooringukomitee raportöör poliiti- sõja võimalikud ohud rahule ja ülemaailmsele liselt väga tundlikul teemal „Liikmesriikide kohus- julgeolekule; Peruus 2014. a. detsembris toimunud tuste täitmise järelevalve tõhustamine”. Mailis ülemaailmse kliimakonverentsiga seonduvad küsi- Reps oli õigusasjade ja inimõiguste komitee mused ning parlamentide tegevus veeressursi pa- raportöör teemal „Inimõiguste kaitsjate kaitse remal majandamisel; rahvusvahelise õiguse aspek- tõhustamine”. tid riigi suveräänsuse, riikide siseasjadesse mitte- Delegatsiooni liikmed on aktiivselt osalenud sekkumise ja inimõiguste osas. Erakorralist tee- valimiste vaatlusmissioonidel ENPA delegatsiooni mat valides lähtuti Lääne-Aafrika riikides pandee- koosseisus. mia mõõtmed võtnud Ebola viiruse puhangust. Et Kahetsusega tuleb nentida, et konfliktipiirkon- tulevikus selliste olukordadega kiiremini ja tule- di Euroopa Nõukogu liikmesriikides on juurde muslikumalt toime tulla, pöördusid assambleel tulnud. Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Mägi-Karabahhia osalejad parlamentide liikmete poole üleskutsega ja Transnistria regioonidele on lisandunud Krimm asuda välja töötama asjakohast seadusandlust. ning Ida-Ukraina. IPU ja Rumeenia parlamendi koostöös toimus 2014. aasta veebruaris Bukarestis seminar „Rah- vusparlamentide panus ÜRO Inimõiguste Nõuko- Riigikogu delegatsioon gu töösse”. Riigikogu esindasid Tõnis Kõiv ja Kaja Parlamentidevahelises Liidus (IPU) Kreisman. Washingtonis toimus veebruaris konverents „Seadusandjate tegevus maailma tuumarel- IPU Eesti rühma moodustavad kõik Riigikogu vavabaks muutmisel”, kus osales Tõnis Kõiv. liikmed. Iga aasta novembris toimuvad New Yorgis ÜRO Juhatus (valiti 11.05.2011): president Tõnis Kõiv, peakorteris IPU ja ÜRO ühisistungid. 2013. aastal asepresidendid Erki Nool, Marika Tuus-Laul ja esindas seal IPU Eesti rühma Marika Tuus-Laul ja Jaan Õunapuu. 2014. aastal Erki Nool. Kuna IPU teeb ÜROga tihe- dat koostööd, siis oli mõlema kohtumise fookuses IPU Eesti rühma liikmed Tõnis Kõiv ja Jaan Õuna- ÜRO arenguagenda pärast 2015. aastat. Ühisistun- puu osalesid 2013. aasta sügisel Genfis IPU 129. gitel arutati kestlikku arengut puudutavaid küsi- assambleel. Alalistes komiteedes olid keskseteks musi, räägiti majanduskasvu võimalustest, sooli- arutlusteemadeks liikumine tuumarelvavaba maa- sest võrdõiguslikkusest ning vahetati mõtteid ja ilma poole ja parlamentide panus sellesse protses- kogemusi demokraatlikest valitsemistavadest. si; liikumine riskipaindliku arengu suunas, arves- 1889. aastal asutatud Parlamentidevaheline Liit tades demograafilisi trende ja loodusressursside on kõige vanem ülemaailmne parlamente ühen- piiratust; parlamentide roll laste õiguste kaitsmi- dav organisatsioon, sinna kuulub 166 täis- ja 10 sel (eeskätt lapsed, kes on jäänud vanemliku hoo- assotsieerunud liiget. litsuseta ja sattunud elama välisriiki ning keda võidakse kasutada odava tööjõuna). Assamblee erakorralise teema valikul said otsustavaks sünd- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni mused Süürias, kus sõjategevuses kasutati keemia- Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti relvi. Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi parla- delegatsioon mendi delegatsioonide initsieeritud pöördumine oli suunatud maailma avalikkusele ja riikidele, et Moodustatud 10.05.2011. keelustada keemiarelvade kasutamine mistahes Delegatsiooni juht: Marko Mihkelson (kuni viisil. 20.05.2014), Marianne Mikko (delegatsiooni liige IPU 130. assambleel, mis toimus 2014. aasta ning juht alates 20.05.2014). märtsis Genfis, osalesid Tõnis Kõiv, Jaan Õunapuu Liikmed: Jürgen Ligi (alates 16.12.2014), Marko ja Marika Tuus-Laul. Assamblee peateema oli pü- Mihkelson (alates 20.05.2014), Sven Mikser hendatud IPU 125. aastapäeva tähistamisele. Era- (RK liige kuni 26.03.2014), Mati Raidma (RK liige korralise teemana arutati olukorda Kesk-Aafrika kuni 17.11.2014), asendusliige Kadri Simson.

70 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 NATO Parlamentaarse Assamblee aastaistungil sanktsioonide kehtestamist Venemaa võimuesin- Dubrovnikus 2013. aastal esitles Sven Mikser kait- dajatele. Deklaratsioonis väljendasid parlamentide se- ja julgeolekukomiteele raportit Afganistanist, liikmed ühiselt toetust Ukraina territoriaalsele mis sisaldas ülevaadet hetkeolukorrast riigis ning terviklikkusele ja demokraatiale. Plenaaristungile julgeolekupoliitilisi ja majanduslikke väljavaateid kutsuti sõnavõtuga esinema Ukraina Rahvusliku pärast liitlaste lahkumist 2014. aastal. Selle istun- Julgeoleku ja Kaitsenõukogu sekretär Andri Paru- giga lõppesid ka Sven Mikseri volitused komitee bi. Arutleti ka NATO tuleviku üle. NATO peasekre- raportöörina. tär Anders Fogh Rasmussen andis ülevaate Euroo- Teiste komiteede istungite tähtsamateks tee- pa julgeolekumaastikust seoses Venemaa tegevu- madeks olid regionaalne julgeolek, NATO partner- sega Ukrainas ja selle mõjust alliansile. lussuhted ja maavägede võimekuse tõstmine, olu- Juulis osales delegatsiooni juht Marianne Mik- kord Süürias ning majanduslikud ja poliitilised ko kaitse- ja julgeolekukomitee väljasõiduistungil arengud Põhja-Aafrika regioonis. Ameerika Ühendriikides, kus toimusid kohtumi- 2013. a oktoobris juhtis Riigikogu riigikaitseko- sed kaitse- ja välisministeeriumi esindajatega ning misjoni esimees Mati Raidma NATO PA 20-liikme- külastati kaitsetööstusse panustavaid ettevõtteid list Gruusia presidendivalimiste vaatlemise dele- Bostoni ümbruses. gatsiooni. 2013. aasta lõpus osales delegatsioon Septembri alguses kogunesid delegatsioonide traditsioonilisel atlandiülesel foorumil Washingto- esindajad Londonis seminarile „NATO tippkohtu- nis, kus olid arutusel päevakajalised julgeoleku- ja mise eel”, et arutada NATO Walesi tippkohtumise välispoliitilised teemad (nt olukord Afganistanis ja teemasid, hetkeolukorda Ukrainas, liitlaste Lähis-Idas, NATO tulevik, atlandiülesed suhted jne). suhteid Venemaaga ning NATO liikmesriikide Toimusid ka kahepoolsed kohtumised Senati ja üldise kaitsevõimekuse suurendamist. Seminaril Kongressi esindajatega. esinesid ka Suurbritannia välisminister Philip 2014. aastal toimusid NATO PA töös mitmed Hammond ja Eesti kaitseminister Sven Mikser. muudatused. Üheks tähelepanuväärsemaks võib Eesti delegatsiooni esindasid Londonis Marko lugeda muudatust teemades, mis olid tingitud Mihkelson ja Kadri Simson. maailmas valitsevast olukorrast ning puhkenud ja NATO Parlamentaarse Assamblee 60. istungil süvenenud konfliktidest. Peamised teemavaldkon- Haagis 2014. aasta novembris valiti assamblee nad olid järgmised: uueks presidendiks USA delegatsiooni juht Mike – NATO operatsioonid. Afganistani missiooni Turner. Esimest korda esines delegaatide ees sõna- lõpetamine ja regiooni tulevikuväljavaated; võtuga NATO uus peasekretär Jens Stoltenberg, – probleemid ja hetkeolukord Lähis-Idas, Põhja- kes rõhutas, et säilima peab NATO poliitiline ja Aafrikas ning Saheli piirkonnas; sõjaväeline ühtsus, Euroopa ja Ameerika suhted – riikidevaheline partnerlus ja regionaalse jul- peavad olema tugevad ning kaitsekulutused ei tohi geoleku alane koostöö; väheneda. Maailm on muutunud, maailmas valit- – NATO ja nn avatud uste poliitika; sevad ohud on muutunud, seepärast on oluline – atlandiülesed suhted: hetkeseis ja tuleviku- tõsta valmisolekut ja võimekust. Samuti tuleb väljavaated. julgeolekuvallas tehtavad kulutused põhjalikult 2014. aasta veebruaris osalesid Marko Mihkel- läbi mõelda (panustamine väljaõppesse, varustus- son ja Sven Mikser kaitse- ja julgeolekukomitee se, uutesse tehnoloogiatesse) ning teha koostööd väljasõiduistungil Ameerika Ühendriikides. Dele- partneritega, et regioonis stabiilsust säilitada. gatsiooni liikmed külastasid ka Nellise õhuväebaa- Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko valiti si, kus tutvustati baasi tegevusvaldkondi ja harju- aastaistungil NATO poliitikakomitee atlandiüleste tusvõimalusi. Washingtonis toimunud kohtumiste suhete alakomitee aseesimeheks. Alakomitee kes- põhiteemadeks olid olukord Afganistanis, Ühend- kendub järgmisel tööaastal olukorrale Süürias ja riikide kaitsealased prioriteedid ja osalemine Iraagis ning kavandab raportit ISISe tegevusest NATO ühisoperatsioonides ning atlandiüleste su- nendes piirkondades. hete hetkeseis. Istungi viimasel päeval toimus ümarlaud mõttekodade esindajatega Iraani tuuma- läbirääkimiste, küberkaitse ja Süüria konflikti Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) Eesti delegatsioon teemadel. Aprillis toimunud NATO PA alalise komitee Moodustatud 19.04.2011. istungil Riias võeti Venemaalt ära parlamentaarse Delegatsiooni juht: Imre Sooäär. vaatleja assotsieerunud liikme staatus. Liige: Jevgeni Ossinovski (RK liige kuni 26.03.2014). Mai lõpus toimus NATO PA kevadistung Vilniu- ses, kus plenaaristungil arutati deklaratsiooni, Eesti delegatsiooni peaküsimuseks on suhted ja milles nõuti Moskvalt Ukraina destabiliseerimise koostöö Vahemere põhja- ja lõunakalda riikide lõpetamist, NATO riikide valitsustelt Ukrainale vahel, sh Lähis-Ida problemaatika, mis hõlmab ja tugevama toetuse avaldamist ning karmimate mõjutab otseselt ka Euroopa Liidus toimuvat.

VÄLISSUHTLUS > 71 Samuti on olulised inimõiguste alane dialoog ja demokraatia edendamine Vahemere lõunakalda Riigikogu väliskülalised riikides ning kultuuridevaheline dialoog ja migrat- sioonipoliitika. Tähelepanu pööratakse ka kesk- 2013 konna- ja majandustegevusega seonduvale VLPA September liikmesriikides. 03.09 − Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine VLPA läbivateks teemadeks on eelkõige Lähis- Soome parlamendi esimehe Eero Heinäluomaga; Ida probleemi lahendusele kaasaaitamine ja „Araa- 05.09 − Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine bia kevade” poliitilistele tulemitele lahenduste Tema Pühaduse Konstantinoopoli oikumeenilise leidmine. Aktuaalsed on demokraatlike protsessi- patriarhi Bartholomeosega; de areng, noorte haridus- ja tööhõiveprobleemid, 09.09 − Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine elanike põhiõigused, migratsioon, põgenike olu- Gruusia peaministri Bidzina Ivanišviliga; kord, majandusolukord jms. Olulised diskussioo- 12.09 − Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine nid on toimunud nii täiskoguistungitel kui ka as- Bulgaaria presidendi Rosen Plevnelieviga; samblee komiteede tasandil. Käsitletakse ka vee- ja 17.−18.09 − Tšehhi välis- ja riigikaitsekomisjoni energiavarustust lõunakalda linnades, koostööd delegatsiooni visiit; rohelise tehnoloogia kasutuselevõtmisel ning in- 20.09 − USA osariikide seadusandlike kogude vesteeringuid. Viimased on eriti olulised lõunakal- ühenduse (NCSL) delegatsiooni visiit; da riikide majanduse edendamiseks. 20.09 − riigikaitsekomisjoni kohtumine Euroopa 2014. a komiteede ja veebruaris Ammanis Parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (ala- toimunud täiskogu istungitel olid enim käsitletud komisjoni) delegatsiooniga; teemadeks korruptsioonivastane võitlus Euroopas 23.−24.09 − Läti parlamendi avaliku sektori kulu- ja Põhja-Aafrikas, migratsioon ja selle tagajärjed, tuste ja kontrollikomisjoni visiit; immigratsioon ja integratsioon, immigratsioon 24.−25.09 – Soome parlamendi kaitsekomisjoni kui kasvutegur, väikeste ja keskmiste ettevõtete visiit; finantseerimine, investeeringute kaitse Vahemere 30.09−02.10 − Euroopa Parlamendi presidendi regioonis, turismisektorit edendav koostöö VLPA Martin Schulzi visiit. liikmesriikides, koostöö tugevdamine Vahemere Liidu Peasekretariaadiga, kliimamuutused 2014. a, Oktoober Vahemere regiooni merealade seire ja kaitse, taas- 02.−05.10 − Austraalia Senati presidendi John tuvenergia jne. Lisaks külastas Eesti delegatsioon Hoggi visiit; täiskogu istungil koos Soome delegatsiooniga Jor- 03.10 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine daanias paiknevat Süüria põgenikelaagrit UNCHR Ukraina välisministri Leonid Kožaraga; Zaatari Refugee Camp. 09.−12.10 − Armeenia Rahvusassamblee õppevisiit; Jätkuvalt tuleks ära märkida Eestist alguse saanud positiivset initsiatiivi „Teeme ära!”. Eestist alguse saanud liikumisest on kujunenud üleilmne üritus „World Wide Clean Up”, mis on laienenud Euroopast Indiasse, Brasiiliasse, Moldovasse ja mitmesse Aafrika riiki, kusjuures see nimekiri pidevalt täieneb ja üritus on haaranud juba miljo- neid inimesi. Keskkonna puhastamises osalevad eri ühiskonnagrupid ja see aitab luua ühist identiteeti. VLPA keskkonnakomitee istungil arutati komitee edasisi partnerlusvõimalusi ja peeti „Tee- me ära!” aktsiooni väga oluliseks. Otsustati alusta- da koostööd Vahemere regiooni „Teeme ära!” tuu- miktiimiga, kelle esindajana esines komitee istungil eestlanna Agni Kaldma. Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär on VLPA istungitel alati aktiivselt osalenud ja olulistel teemadel sõna võtnud. Tema tõstatatud on ka liikme- maksude revideerimise teema, eesmärgiga muuta süsteem proportsionaalsemaks ja läbipaistvamaks. Ettepanek ootab nüüd konkretiseerimist ning VLPA büroo ja seejärel täiskogu otsust. Eeltöö on tehtud ja osa väikeriikide toetus olemas.

Austraalia Senati president John Hogg tutvumas meie ajalooga, oktoober 2013

72 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Riigikogus, Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi november 2013 visiit, oktoober 2013

15.10 – riigikaitse- ja väliskomisjoni liikmete 2014 kohtumine Briti kaitseväe uue juhataja kindral Nicholas Houghtoniga; Jaanuar 15.10 − Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 13.−15.01 − Gruusia parlamendi esimehe David Ukraina presidendi Viktor Janukovõtšiga; Usupašvili ametlik visiit; 28.10−01.11 − Valgevene parlamendi delegatsiooni 20.01 − rahanduskomisjoni kohtumine Taani visiit; parlamendi rahanduskomisjoniga; 29.−31.10 − Küprose Esindajatekoja välis- ja ELi 23.−24.01 − Lääne-Balkani riikide parlamentide asjade komisjoni visiit. peasekretäride õppevisiit.

November Veebruar 01.11 − Iiri parlamendi ELi asjade komisjoni visiit; 03.02 − Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 06.11 − riigikaitsekomisjoni ja Eesti-Afganistani Läti Vabariigi peaministri Laimdota Straujumaga; parlamendirühma aseesimehe Aivar Riisalu kohtu- 10.−11.02 − Moldova parlamendiliikmete delegat- mine Afganistani kõrgetasemelise delegatsiooniga; siooni visiit; 13.11 − väliskomisjoni kohtumine Soome parla- 19.−21.02 − Venemaa Föderatsiooninõukogu välis- mendi väliskomisjoni delegatsiooniga; komisjoni delegatsiooni visiit. 13.11 − Eesti-Aafrika parlamendirühma kohtumine Ghana ametnike delegatsiooniga; Märts 16.11 − Riigikogu esimehe Ene Ergma, väliskomis- 07.03 − ELi asjade komisjoni esimehe Arto Aasa ja joni esimehe Marko Mihkelsoni ja väliskomisjoni komisjoni liikmete kohtumine Euroopa Komisjoni aseesimehe Enn Eesmaa kohtumine ÜRO pea- tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaastun- sekretäri Ban Ki-mooniga; de voliniku László Andoriga; 18.−22.11 − Brasiilia Esindajatekoja teadus-, 20.03 − ELi asjade komisjoni liikmete ja põhi- tehnoloogia-, kommunikatsiooni- ja informaatika- seaduskomisjoni esimehe Rait Maruste kohtumine komisjoni visiit; Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia 26.11 − väliskomisjoni kohtumine Myanmari Liidu Malmströmiga. Vabariigi valitsuse delegatsiooniga. Aprill Detsember 16.−17.04 − Suurbritannia parlamendi alamkoja 02.12 − Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine esimehe John Bercow ja teda saatva delegatsiooni Ukraina maailmakongressi presidendi Eugene visiit; Czolijga; 22.−30.04 − Keenia Vabariigi Senati esimehe 12.12 − riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma Ekwee Ethuro ja teda saatva delegatsiooni visiit; kohtumine Soome kaitseväe juhataja kindral Ari 24.04 − õiguskomisjoni liikmete kohtumine Leedu Tapani Puheloineniga. Seimi õiguskomisjoni delegatsiooniga;

VÄLISSUHTLUS > 73 Suurbritannia parlamendi alamkoja esimehe Riigikogu esimees Eiki Nestor Keenia Vabariigi Senati John Bercow kohtumine Riigikogu esimehe Eiki delegatsioonile Riigikogu istungisaali tutvustamas, Nestori, majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase ja aprill 2014 väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaaga, aprill 2014

Tema Kuningliku Kõrguse prints Harry visiit, Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine Türgi mai 2014 presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, oktoober 2014

28.04 − Riigikogu esimehe Eiki Nestori ning Riigi- 28.05 − Riigikogu aseesimehe Laine Randjärve kogu liikmete Andres Herkeli, Kalev Kotkase ja kohtumine Knesseti aseesimehe Gila Gamlieli ja Mati Raidma kohtumine Gruusia presidendi Giorgi teda saatva delegatsiooniga. Margvelašviliga. Juuni Mai 03.06 − Tšehhi parlamendi alamkoja kaitse- 07.05 − riigieelarve erikomisjoni esimehe Mihhail komisjoni visiit; Stalnuhhini ja komisjoni liikmete kohtumine 09.06 – Soome parlamendi IPU delegatsiooni Jordaania Kuningriigi delegatsiooniga; kohtumine Riigikogu IPU delegatsiooni ja 13.05 − keskkonnakomisjoni kohtumine Kosovo rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljeviga; delegatsiooniga; 11.06 − Suurbritannia parlamendi alamkoja kaitse- 16.05 − Tema Kuningliku Kõrguse prints Harry visiit; komisjoni visiit; 27.05 − riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma 18.06 − Itaalia parlamendi julgeolekukomisjoni kohtumine Poola kaitseväe juhataja kindralleitnant delegatsiooni visiit. Mieczysław Gocułiga;

74 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Juuli 24.11 − riigikaitsekomisjoni esimehe Jürgen Ligi 05.−07.07 − Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi kohtumine Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ja väliskomisjoni delegatsiooni visiit; teda saatva delegatsiooniga. 19.−22.07 − Jaapani parlamendi ülemkoja esimehe Masaaki Yamazaki ametlik visiit. Detsember 08.12 − väliskomisjoni kohtumine Soome parlamen- August di väliskomisjoni esimehe Timo Soiniga; 20.08 − Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine 11.−12.12 − Gruusia parlamendi ametnike õppe- Saksamaa Bundestagi presidendi Norbert Lammertiga. visiit; 18.−19.12 − Läti parlamendi esimehe Ināra September Mūrniece ametlik visiit. 23.09 − riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma ja komisjoni liikme Marianne Mikko kohtumine 2015 NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja asetäitja kindral Sir Adrian Bradshaw‘ga; Jaanuar 24.−26.09 − Montenegro parlamendi korruptsiooni- 20.−21.01 − Rootsi parlamendi esimehe Urban vastase komisjoni visiit. Ahlini visiit.

Oktoober Veebruar 08.10 − riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma 03.02 − ELi asjade, välis-, majandus- ja põhiseadus- kohtumine Norra kaitseväe juhataja admiral Haakon komisjoni kohtumine Euroopa Komisjoni ase- Bruun-Hansseniga; presidendi Frans Timmermansiga; 21.10 − ELi asjade komisjoni kohtumine Norra ELi 03.02 − Leedu Seimi esimehe Loreta Graužinienė asjade ministri Vidar Helgeseni ja teda saatva visiit; delegatsiooniga; 18.−20.02 − Ukraina parlamendiliikmete visiit; 23.−24.10 − Poola Seimi asemarssali Jerzy 23.02 − väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni Wenderlichi visiit; ja ELi asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu 24.10 − Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine kohtumine Suurbritannia välisministri Philip Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga; Hammondiga. 30.10 − Šveitsi parlamendi ülemkoja väliskomisjoni delegatsiooni visiit. Märts 11.−12.03 − Armeenia parlamendi aseesimehe November Eduard Šarmazanovi ja teda saatva delegatsiooni 13.−16.11 – Kasahstani-Eesti parlamendirühma visiit; visiit.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitamas Eestis visiidil viibivat Ameerika Ühendriikide presidenti Barack Obamat, september 2014

VÄLISSUHTLUS > 75 August – Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) Riigikogu juhatuse parlamentide esimeeste kohtumine Palangas; välisvisiidid Balti keti 25. aastapäeva monumendi avamine Leedus Saločiais. Riigikogu esimees Ene Ergma September – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse 2013 Assamblee liikmesriikide parlamentide esimeeste Oktoober – 15. Euroopa parlamentidevaheline konverents (ECPP) Oslos; kosmosekonverents (EISC) Brüsselis. ametlik visiit Luksemburgi Suurhertsogiriiki.

November – Tuglase Seltsi korraldatud 30. mardi- Oktoober – ametlik visiit Suurbritannia ja Põhja- laat Helsingis; Iiri Ühendkuningriiki. Balti Assamblee 32. ja Balti Nõukogu 19. istung- järk Riias. November – ametlik visiit Saksamaa Liitvabariiki.

2014 2015 Jaanuar – „Riia − Euroopa kultuuripealinn” Jaanuar – Läti ELi eesistumise pidulik avamine avamistseremoonia; Riias; ametlik visiit Itaalia Vabariiki. rahvusvaheline foorum „Let my people live!” Prahas, tähistamaks 70 aasta möödumist surma- Märts – Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi laagrites vangistatute vabastamisest. (ESPI) nõuandekomisjoni koosolek Viinis; parlamentidevaheline konverents „Mida Euroopa Märts – Leedu iseseisvuse taastamise 25. aasta- esindab. Majanduskasv, töökohad ja õigused: kas päeva tähistamine Vilniuses. Euroopa Liit tuleb sellega toime?” Roomas.

Riigikogu esimees Eiki Nestor Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv 2014 2013 Aprill – Euroopa Liidu riikide parlamentide esi- September – Balti Assamblee presiidiumi istung meeste konverents Vilniuses. Lätis Liepajas; Uute ideede Euroopa foorum (EFNI) Poolas Sopotis. Mai – Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide esimeeste tippkohtumine Moldovas November – Põhjamõõtme (ND) 3. parlamentaar- Chișinăus; ne foorum Venemaal Arhangelskis; ametlik visiit Rootsi Kuningriiki. Balti Assamblee presiidiumi istung Riias; Balti Assamblee 32. ja Balti Nõukogu 19. istung- Juuni – ametlik visiit Soome Vabariiki. järk Riias.

Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide esimeeste kohtumine Palangas, august 2014

76 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Parlamendirühmad

Eesti - Aafrika parlamendirühm Moodustatud 04.06.2012. Esimees Mart Nutt (kuni 26.03.2014), Mati Raidma (esimees 27.03.–17.11.2014, aseesimees kuni 26.03.2014). Eesti - Afganistani parlamendirühm Moodustatud 06.04.2011. Esimees Mati Raidma (kuni 17.11.2014), aseesimees Aivar Riisalu. Eesti - Albaania parlamendirühm Moodustatud 19.04.2011. Esimees Igor Gräzin, aseesimees Peep Aru. Eesti - Angola parlamendirühm Moodustatud 15.05.2012. Esimees Yana Toom (kuni 18.06.2014). Riigikogu aseesimees Laine Randjärv Eesti iseseisvuspäeva aktusel Turu Ülikoolis, veebruar 2014 Eesti - Armeenia parlamendirühm Moodustatud 07.04.2011. Esimees Mati Raidma (kuni 17.11.2014), aseesimees 2014 Lauri Laasi. Jaanuar – Balti Assamblee presiidiumi istung ning Eesti - Aserbaidžaani parlamendirühm Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu tippkoh- Moodustatud 12.04.2011. tumine Kopenhaagenis; Esimees Eldar Efendijev, aseesimees Sven Sester. Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi Eesti - Austraalia ja Uus-Meremaa alalise komitee istung Brüsselis. parlamendirühm Moodustatud 12.04.2011. Veebruar – Eesti iseseisvuspäeva aktus Turu Üli- Esimees Imre Sooäär. koolis Soomes.

Mai – Balti Assamblee presiidiumi istung Lätis Jurmalas.

Oktoober – Põhjamaade Nõukogu istungjärk Stockholmis.

November – Balti Assamblee presiidiumi esindaja rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil Riias.

Detsember – Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõu- kogu tippkohtumine Oslos.

Riigikogu II aseesimees Jüri Ratas 2013 November – ELi asjade komisjoni visiit Brüsselisse.

2014 Juuni – Euroopa rohelise pealinna väljakuulutami- se üritused Kopenhaagenis. Eesti-Afganistani parlamendirühma aseesimehe Aivar Riisalu kohtumine Afganistani delegatsiooniga, November – Euroopa asjade komisjonide konve- november 2013 rents (COSAC) Roomas.

VÄLISSUHTLUS > 77 Eesti - Austria parlamendirühm Eesti - Kanada parlamendirühm Moodustatud 11.04.2011. Moodustatud 14.04.2011. Esimees Maret Maripuu (kuni 31.12.2013), aseesi- Esimees Liisa-Ly Pakosta, aseesimees Sven Mikser mehed Mailis Reps ja Aivar Sõerd. (kuni 26.03.2014). Eesti - Belgia parlamendirühm Eesti - Kasahstani parlamendirühm Moodustatud 27.09.2011. Moodustatud 06.04.2011. Esimees Andres Herkel. Esimees Aadu Must (kuni 30.10.2013), aseesimees Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina Deniss Boroditš. parlamendirühm Eesti - Kirgiisi parlamendirühm Moodustatud 03.05.2011. Moodustatud 19.05.2011. Esimees Margus Hanson. Esimees Kalev Lillo. Eesti - Brasiilia parlamendirühm Eesti - Korea Vabariigi parlamendirühm Moodustatud 16.04.2013. Moodustatud 14.02.2013. Esimees Andrei Korobeinik (kuni 04.12.2013), Olga Esimees Urve Tiidus (kuni 04.12.2013), Helmen Sõtnik (alates 04.03.2014), aseesimees Mart Nutt Kütt (esimees 21.01.–26.03.2014, aseesimees kuni (kuni 26.03.2014). 21.01.2014), aseesimees Sven Sester (alates Eesti - Georgia parlamendirühm 21.01.2014). Moodustatud 18.04.2011. Eesti - Küprose parlamendirühm Esimees Andres Herkel, aseesimehed Marianne Moodustatud 22.10.2013. Mikko ja Imre Sooäär. Esimees Kalle Palling. Eesti - Hiina parlamendirühm Eesti - Ladina-Ameerika parlamendirühm Moodustatud 07.04.2011. Moodustatud 24.10.2013. Esimees Sven Sester, aseesimehed Kalev Kallo, Esimees Mart Nutt (kuni 26.03.2014). Kajar Lember (kuni 11.11.2013) ja Laine Randjärv. Eesti - Leedu parlamendirühm Eesti - Hispaania parlamendirühm Moodustatud 19.04.2011. Moodustatud 05.04.2011. Esimees Ester Tuiksoo (kuni 30.06.2014), Esimees Remo Holsmer, aseesimees Indrek Saar. aseesimees Jaan Õunapuu. Eesti - Hollandi parlamendirühm Eesti - Läti parlamendirühm Moodustatud 19.04.2011. Moodustatud 20.04.2011. Esimees Imre Sooäär, aseesimees Aadu Must Esimees Mailis Reps, aseesimees Jaan Õunapuu. (kuni 30.10.2013). Eesti - Makedoonia parlamendirühm Eesti - Horvaatia parlamendirühm Moodustatud 14.04.2011. Moodustatud 18.04.2011. Esimees Margus Hanson, aseesimees Peep Aru. Esimees Kalev Kallo, aseesimees Jaan Õunapuu. Eesti - Maroko parlamendirühm Eesti - Iirimaa parlamendirühm Moodustatud 15.03.2012. Moodustatud 12.04.2011. Esimees Sven Sester, aseesimees Kalev Kallo. Esimees Maret Maripuu (kuni 31.12.2013), aseesimees Mihhail Stalnuhhin. Eesti - Moldova parlamendirühm Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Iisraeli parlamendirühm Esimees Marianne Mikko. Moodustatud 06.04.2011. Esimees Igor Gräzin, aseesimees Heljo Pikhof. Eesti - Mongoolia parlamendirühm Moodustatud 11.09.2013. Eesti - India parlamendirühm Esimees Juku-Kalle Raid (kuni 26.03.2014). Moodustatud 06.04.2011. Esimees Marianne Mikko, aseesimees Sven Sester. Eesti - Myanmari parlamendirühm Moodustatud 21.11.2013. Eesti - Itaalia parlamendirühm Esimees Jevgeni Ossinovski (kuni 26.03.2014). Moodustatud 20.04.2011. Esimees Imre Sooäär, aseesimehed Margus Hanson Eesti - Norra parlamendirühm ja Mailis Reps. Moodustatud 19.05.2011. Esimees Olga Sõtnik, aseesimees Helmen Kütt Eesti - Jaapani parlamendirühm (kuni 26.03.2014). Moodustatud 07.04.2011. Esimees Imre Sooäär, aseesimees Sven Sester. Eesti - Omaani parlamendirühm Moodustatud 26.09.2013. Eesti - Kambodža parlamendirühm Esimees Margus Tsahkna, aseesimees Maret Moodustatud 17.05.2011. Maripuu (kuni 31.12.2013). Esimees Kalle Jents.

78 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Eesti - Poola parlamendirühm Eesti - Ukraina parlamendirühm Moodustatud 11.04.2011. Moodustatud 18.04.2011. Esimees Aadu Must (kuni 30.10.2013), Kalev Kallo Esimees Tõnis Palts, aseesimees Deniss Boroditš. (esimees alates 25.09.2014, aseesimees kuni Eesti - Ungari parlamendirühm 24.09.2014). Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Portugali parlamendirühm Esimees Ester Tuiksoo (kuni 30.06.2014), Moodustatud 14.04.2011. aseesimees Väino Linde. Esimees Heljo Pikhof, aseesimees Jaan Õunapuu. Eesti - USA parlamendirühm Eesti - Prantsusmaa parlamendirühm Moodustatud 07.04.2011. Moodustatud 18.04.2011. Esimees Kadri Simson, aseesimehed Sven Mikser Esimees Andres Herkel, aseesimees Heljo Pikhof. (kuni 26.03.2014) ja Imre Sooäär. Eesti - Rootsi parlamendirühm Eesti - Valgevene parlamendirühm Moodustatud 05.04.2011. Moodustatud 14.04.2011. Esimees Valdo Randpere, aseesimees Aadu Must Esimees Vladimir Velman, aseesimees Deniss (kuni 30.10.2013). Boroditš. Eesti - Saksamaa parlamendirühm Eesti - Venemaa parlamendirühm Moodustatud 06.04.2011. Moodustatud 11.04.2011. Esimees Jaak Aaviksoo (alates 15.04.2014), Urmas Esimees Urmas Klaas (kuni 07.04.2014), Klaas (kuni 07.04.2014), aseesimees Ester Tuiksoo aseesimehed Valeri Korb ja Sven Sester. (kuni 30.06.2014). Eesti - Slovakkia parlamendirühm Moodustatud 11.04.2011. Esimees Rainer Vakra. Eesti - Sloveenia parlamendirühm Moodustatud 12.09.2012. Esimees Mart Nutt (kuni 26.03.2014), aseesimees Ester Tuiksoo (kuni 30.06.2014). Eesti - Soome parlamendirühm Moodustatud 05.04.2011. Esimees Urve Tiidus (kuni 04.12.2013), Rein Lang (alates 28.01.2014), aseesimees Helmen Kütt (kuni 26.03.2014). Eesti - Suurbritannia parlamendirühm Moodustatud 07.04.2011. Esimees Mailis Reps, aseesimees Liisa-Ly Pakosta. Eesti - Šveitsi parlamendirühm Moodustatud 10.09.2014. Esimees Tõnis Kõiv. Eesti - Taani parlamendirühm Moodustatud 12.05.2011. Esimees Indrek Saar. Eesti - Tai parlamendirühm Moodustatud 05.04.2011. Esimees Valdo Randpere, aseesimees Reet Roos (kuni 13.01.2014). Eesti - Tšehhi parlamendirühm Moodustatud 07.04.2011. Esimees Tõnis Kõiv, aseesimees Ester Tuiksoo (kuni 30.06.2014). Eesti - Türgi parlamendirühm Moodustatud 06.04.2011. Esimees Kadri Simson, aseesimehed Eldar Efendijev ja Sven Sester. Eesti - Türkmenistani parlamendirühm Moodustatud 21.04.2011. Esimees Kalev Lillo.

VÄLISSUHTLUS > 79 RIIGIKOGU JA Tugev kodanikuühiskond on tugeva demokraatliku riigi eeldus ja alus. AVALIKKUS Vahetu kokkusaamine parlamendis on vajalik selleks, et üksteise ootusi ja soove paremini mõista ja püüda neid üheskoos ellu viia. (Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjoni avalikul ühisistungil, 16.09.2014)

Indiviid ja riik ei ole vastased, nad on partnerid, kes üheskoos oskuslikult tegutsedes võivad saavutada midagi, millest me kõik unistame. Kodanikuühenduste ja avaliku võimu koostöö tekitab võimalusi kodanike huvide, väärtushinnangute ja eesmärkide väljendamiseks ning järgimiseks. Selliselt luuakse pinnas aruteludeks, vastastikuseks abiks ja toimivateks lahendusteks. Kodanikke kuulates ja seeläbi õigeid otsuseid langetades saavutatakse peamine: eesti rahvuse ja kultuuri kestmine ning areng. (Inara Luigas olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamine” arutelul, 13.11.2014)

80 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Riigikogu esimehed Toomas Varek, Eiki Nestor, Ene Ergma ja Toomas Savi parlamendi 95. sünnipäeval, aprill 2014

Balti Assamblee, Beneluxi ja Põhjamaade Nõukogu kolmepoolne Vastupanuvõitluse päeval heiskasid konverents, aprill 2014 Pika Hermanni torni Eesti lipu Tallinna 21. Kooli õpilased, september 2014

Tähtpäevad 2014 24. veebruar 2014 ja 2015 – riigilipu pidulik heis- 19. veebruar – ümarlaud teemal „Kas Rail Baltic kamine Eesti Vabariigi aastapäeval. killustab Eesti?” – konverents „Ideed, mis toovad 2014 12. märts majanduskasvu”. 22. aprill – Eesti parlamendi 95. sünnipäevale 18. märts – rahvusvaheline seminar „E-tervis Ees- pühendatud lahtiste uste päev Riigikogus. tis: hetkeolukord ja tulevikuperspektiiv”. 4. juuni – Eesti lipu pidulik heiskamine lipu 26. märts – seminar „Puiduga jõuame kiiremini 130. aastapäeva puhul. kaugemale”. 20. august – 20. Augusti Klubi Toompea lossis. 25. aprill – Balti Assamblee, Beneluxi ja Põhjamaa- 23. august – Balti keti moodustamise 25. aasta- de Nõukogu kolmepoolne konverents „Mitme- päeva puhul istutasid kolme Balti riigi parlamenti- tasandiline koostöö inimkaubanduse peatamiseks”. de esimehed oma parlamendi lähedale Balti 9. mai – konverents „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus”. ühtsuse puu. 13. mai – Euroopa taastuvenergiaallikate foorumi 31. august – Vene vägede lahkumisele Eestist EUFORES, Riigikogu majanduskomisjoni ja kesk- 20 aastat tagasi pühendatud kõnekoosolek konnakomisjoni ühisseminar „Milliseid võimalusi Toompea lossi Valges saalis. pakuvad taastuvad energiaallikad Eestile?”. 22. september – vastupanuvõitluse päeval heiska- 16. mai – Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõuko- sid Pika Hermanni torni Eesti lipu Tallinna 21. gu konverents „Transpordi ja taristu areng: regiooni Kooli õpilased. kasvumootor”. 21.–22. mai – Ida–Lääne teemaline konverents „Rubycon 2014”, kus arutati Venemaa, Valgevene, Konverentsid, seminarid, foorumid Ukraina ja Euroopa Liidu suhteid. – arvamusseminar „Kooseluseaduse 2013 27. august tahud ja teravikud”. 19. september – Tartu Ülikooli uuringu „Üksik- 17. oktoober – konverents „Eesti julgeolek 2014: kandidaadid riiklikel ja Euroopa Parlamendi minu panus”. valimistel” esitlus. 28. oktoober – konverents „Aasta põllumees 22. oktoober – konverents „Aasta põllumees 2014”. 2013”. 5. november – teadus- ja innovatsioonipoliitika 30. oktoober – MTÜ Igale Lapsele Pere ja Eesti seireprogrammi TIPS konverents „Eesti teadus Asenduskodu Töötajate Liidu ühisseminar meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja asendushoolduse teemal. võimalused”.

RIIGIKOGU JA AVALIKKUS > 81 7. november – Maailma Energeetikanõukogu ja Riigikogu majanduskomisjoni ühiskonverents „Eesti uus energiapoliitika”. 24. november – Riigikogu väliskomisjoni ja Rah- vusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ühisarutelu „Hübriidsõda ja infooperatsioonid”. 4. detsember – Kaitseliidu Tallinna maleva Toom- pea malevkonna 90. aastapäeva konverents.

2015 20. veebruar – Eesti-Ukraina ärifoorum. Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsiooniistung, märts 2014 Riigikogu ja noored 2013 22. november – noortefoorum „101 last Toompeale”. 26. november – noorteühingu Avatud Vabariik kodanikupäeva foorum „Eesti riigikaitsepoliitika”.

2014 3. märts – Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsiooniistung. 4. aprill – üliõpilasorganisatsioonide Riigikogu töö simulatsiooniistung. 5. detsember – Noorteparlamendi istung.

2015 6. veebruar – üliõpilasorganisatsioonide Riigiko- gu töö simulatsiooniistung.

Näitused ja esitlused 2013 11. september – fotonäitus „Ukrainlased Eestis” Kodakondsustunnistuste pidulik üleandmine Toompea lossi Valges saalis, september 2014 III korruse galeriis. 25. september – Andres Toltsi isikunäitus „Tabelid ja kullakangid” kunstisaalis. 26. september – näitus külavanemate ametimär- 17. veebruar – Roman Tavasti kullassepafirma kidest Riigikogu hoone vestibüülis. teenete- ja militaarmärkide näitus Riigikogu 7. oktoober – Igor Ziko isikunäitus „Põhjatuul ja hoone II korrusel. vaikus Eesti maastikel” III korruse galeriis. 27. veebruar – Viktor Beresnevi maalinäitus III 6. november – Maarit Murka isikunäitus korruse galeriis. „Missioon” kunstisaalis. 12. märts – Mari ja Uno Roosvalti näitus „Märk- 2. detsember – XIII Võrumaa käsitöömeistrite mik” kunstisaalis. tööde näitus Riigikogu hoone vestibüülis. 26. märts – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu 3. detsember – MTÜ Viljandimaa SINGEL Vaimse koostatud näitus „Puit – homse elukeskkonna Tervise Päevakeskuse puudega inimeste ühisnäi- võti” III korruse galeriis. tus „Kunst ühendab” III korruse galeriis. 21. aprill – näitus „10 aastat Euroopa Liidu asjade komisjoni” Riigikogu hoone II korrusel. 2014 6. mai – rahvusvaheline õpilaste kunstitööde 13. jaanuar – Andres Tarto aerofotonäitus näitus „Koolilapse hingelend” III korruse galeriis. „Kõrgelt leitud. Eestimaa mustrid ja kujundid” 14. mai – Tarrvi Laamanni segatehnikas tööde Riigikogu hoone II korrusel. näitus „art/kunst LIVE@Tallinn” kunstisaalis. 15. jaanuar – tele- ja teatrikunstniku Gunta 9. juuni – Ukraina kunstniku Mariya Diordichuki Randla loomingu näitus „Kõige suuremad sõbrad” tööde näitus „Vabaduse värvid” Riigikogu hoone kunstisaalis. II korrusel.

82 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 2015 12. jaanuar – udmurdi kunstniku Stanislav Antipovi maalinäitus „Aeg. Loodus. Muljed” III korruse galeriis. 19. jaanuar – interaktiivse andmebaasifilmi Maalikunstnike Mari ja Uno Roosvalti näitus „Ida/The East” esitlus Riigikogu hoone vestibüülis. „Märkmik“, märts 2014 28. jaanuar – Laurentsiuse maalinäitus „5 portreed” kunstisaalis. 9. veebruar – Riigikogu esimeeste galeriis avati Jüri Arraku maalitud portree XII Riigikogu esimehest Eiki Nestorist. 16. veebruar – Alisa Jakobi maalinäitus „Emotsio- naalsed maastikud vol 2” III korruse galeriis.

Muu 8. november 2013 ja 21. november 2014 – Toompea lossi Valges saalis autasustati UNICEFi Sinilinnu aastapreemia laureaate. 3. veebruar 2014 ja 29. jaanuar 2015 – Toompea lossi Valges saalis tunnustati kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Fotonäitus „Ukrainlased Eestis“, september 2013 11. november 2013 ja 10. november 2014 – koolide mardisandid käisid Riigikogule mardiõnne soovimas. 20. juuni – raamatunäitus „Eesti Euroopa Liidus ja NATOs – 10 aastat täis sündmusi” parlamendi 2013 lugemissaalis. 8. september – Eesti Kirjandusmuuseumi foto- 10. september – Toompea lossi renoveeritud graafi Alar Madissoni fotonäitus „Pooltund kirjani- Valge saali taasavamine. kuga” Toompea lossi erinevates ruumides. 13. september – Riigikogu korvpallimeeskond 10. september – Kreg A-Kristringi maalinäitus võitis Liepajas seitsmendat korda järjest Balti „Ööd ja päevad” kunstisaalis. Assamblee turniiri. 6. oktoober – näitus „Eesti Vabariigi Rahvuskomi- 11. november – üleriigilise energiasäästunädala tee 70” Riigikogu hoone II korrusel. avaüritus. 13. oktoober – Pjotr Ganski maalinäitus III korruse galeriis. 2014 15. oktoober – Kamille Saabre maalinäitus „Tutti 6. veebruar – Balti Assamblee kuulutas välja frutti” kunstisaalis. noorte esseekonkursi „Mida tähendab minu jaoks 22. oktoober – näitus Balti Assamblee kirjandus- Balti kett?”. auhindade laureaatide raamatutest Riigikogu 14. veebruar – Eesti parlamendi 95. aastapäeva hoone II korrusel. tähistamiseks kuulutati välja õpilaste 23. oktoober – näitus Balti riikide parlamentaar- filmikonkurss „Vabadus otsustada”. sest koostööst Riigikogu hoone vestibüülis. 8. mai ja 29. september – kodakondsustunnistus- 10. november – rahvusvaheline näitus „Perspek- te pidulik üleandmine Toompea lossi Valges saalis. tiivid – kunst, põletik ja mina” III korruse galeriis. 30. juuni – koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga 13. november – sotsiaalsete ettevõtete teenuseid avati Toompeal parlamendi pood, kust on võima- ja tooteid tutvustav mess Riigikogu hoone vesti- lik osta Eesti kultuuri ja ajalugu ning Riigikogu büülis. tutvustavaid trükiseid ja meeneid. 19. november – Kaili-Angela Konno maali- ja 4. juuli – laulu- ja tantsupeo tuli jõudis Pika fotonäitus „Valge maja” kunstisaalis. Hermanni torni. 1. detsember – XIV Võrumaa käsitöömeistrite 12. september – Riigikogu korvpallimeeskond tööde näitus Riigikogu hoone vestibüülis. võitis Võrus kaheksandat korda järjest Balti 8. detsember – Vene Kunstnike Ühenduse näitus Assamblee turniiri. „Vabaõhumaalimine A. Puškini muuseum-kaitse- alal 2013–2014” III korruse galeriis. Juuni–detsember – rändnäitus „Parlament 95” Rakvere, Narva, Tartu ja Pärnu kaubandus- keskustes ning Tallinnas Rahvusraamatukogus.

RIIGIKOGU JA AVALIKKUS > 83 majanduskasvu ELis. Kui 2003. aastal ulatus Eesti Eesti 10 aastat sisemajanduse koguprodukt 55%-ni ELi keskmisest, Euroopa Liidus siis 2012. aastal oli see juba 71%. Eksport on kasvanud selle ajaga ligi 130% ja Eestisse tehtavad otsein- vesteeringud suurenenud 2,5 korda. Samaaegselt Euroopa Liiduga (EL) ühinemise rahvahääletuse eel on toimunud Eesti elanike sissetulekute suurene- olid Eesti euroskeptikud seisukohal, et piiride kamine – kümne aasta jooksul on palgad ja pensionid dumisel hääbub meie keel ja kultuur, jääme vaese- tõusnud üle kahe korra. Suur tähtsus on kiires maks, suureneb pahede kontrollimatu levik ja arengus olnud ka ELi toetustel. Eesti osa ELi järgmi- Eestisse saabub hulgaliselt välismaalasi. Alternatii- se seitsme aasta eelarves on 5,9 miljardit eurot. vina ELiga liitumisele pakuti pikemat ülemineku- perioodi ja uusi liitumisläbirääkimisi kümne aasta ELi mõju Eesti riigijuhtimise mudelile pärast. Tegemist on mõtteavaldustega, mis kuulu- Eesti avalikus sektoris juurutatud head valitsemis- sid n-ö ekspertidele, kellest paljud on Euroopa tavad on suures osas ELi õigusloomeprotsessist asjades aktiivsed arvamusliidrid ka praegu. laenatud, sh mõjude hindamine, sidusrühmade kaasamine, roheliste ja valgete raamatute koosta- ELi mõju Eesti majandusele ja heaolule mine. Õigusloomeprotsess on selle tulemusel Lennart Meril oli õigus, kui ta pidas vajalikuks tolla- muutunud keerulisemaks, aga vaieldamatult palju sel euroreferendumi päeval kaasa tunda nendele, professionaalsemaks. kes ülbusest või rumalusest tulenevalt hääletasid ELi algatus on sageli olnud muudatuste liiku- ELiga liitumise vastu. Tänases geopoliitilises olukor- mapanev jõud, olgu selleks investeeringud teadus- ras on võimatu ELi rolli üle tähtsustada. EL ja NATO ja arendustegevusse, rangemad keskkonnanõu- on olnud asendamatud Eesti julgeoleku tagamisel ded, võitlus protektsionismiga või ümberkorraldu- ja heaolu tõstmisel. EL on andnud meile rohkem sed energiapoliitikas. ELis oleme pidanud tegele- vabadusi ja võimalusi. Praegu võtame vaba liiku- ma ka ebamugavate küsimustega. Meil on vaja mist Euroopas õppimise, töötamise ja elukohavahe- Euroopa asjades mõjutada ja läbi rääkida, ehitada tuse eesmärgil inimeste loomuomase õigusena. riigisisest konsensust ning leida liitlasi väljast. EL on aidanud hüppeliselt kaasa ka meie hea- Esimese kümne aasta möödudes võime kindlalt olu kasvule. Viimase kümne aasta jooksul on öelda, et Eesti on usaldusväärne partner, keda Eesti majanduskasv selgelt ületanud keskmist kuulatakse ja kellega arvestatakse.

Konverents „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“, mai 2014

84 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Tulevikule mõeldes tuleks valitsemismudeli Peame pingutama selle nimel, et Eesti eesistu- muutmisel seada eesmärgiks paindlikkus. Me ei mist 2018. aastal jääksid ELi ajaloos tähistama vaja enam suuri ja eraldi seisvaid sõjakoolitüüpi kokkulepped, mis muudavad ELi tugevamaks, ministeeriume. Riigi valitsemine peab olema prob- tema toimimise efektiivsemaks ja ühtsemaks. leemikeskne ja toetuma valitsusasutuste tihedale Need muudatused võiksid ajalukku jääda Tallinna koostööle, sest enamik probleeme on valdkonda- lepingu nime all. Tõenäoliselt ei õnnestu meil teha deülesed, sh riigikaitse, majanduse konkurentsi- muudatusi Tallinnas sündivasse ELi uude alusle- võime või tervishoid. Valitsemine peaks olema ava- pingusse, sest aega on vähe ja segadust palju. Ome- tud. Eesti kui e-valitsemise pioneer peaks saama ti ei tohiks lasta eesistumispoolaastal lihtsalt möö- ka selle eksportijaks, olgu selleks siis üle-euroopa- da libiseda. Probleeme jagub Euroopas piisavalt. lise digiallkirja, e-valimiste või X-tee tüüpi lahenduste laiem kasutuselevõtt. Kokkuvõtteks Maailm ei ole enam endine. Julgeolekuolukord Riigikogu roll ELi asjades Euroopas on viimase aastaga täielikult muutunud. Üheks tugevamaks parlamentaarseks mõjutajaks Vaatamata sellele, et Eesti peamine sõjalise julge- ELis on olnud Taani parlament, mistõttu Riigikogu oleku tagatis ja koostööpartner on NATO, peab ka on ELi menetluskorras võtnud eeskuju just Taani EL olema võimeline ühtselt ja kiirelt reageerima. mudelist. Valitsus ja parlament teevad tihedalt 2003. aastast pärinev ELi julgeolekustrateegia ei koostööd. Riigikogu austab valitsuse läbirääkimis- ole selleks piisav. Peame andma endast parima, et õigust, valitsus aga austab Riigikogu rolli ja mõis- toetada Läti eesistumisajale kavandatud kaitsetee- tab parlamendi kohta siseriiklikus otsustuses. Par- malise Euroopa Ülemkogu õnnestumist ja takista- lamendi aktiivne osalus ELi seisukohtade kujunda- da Euroopa südames Ukrainas käiva sõja eskalee- misel kajastub ELi asjade komisjoni töö statistikas. rumist. ELi reageerimisvõimekust tuleb oluliselt 2012. aastal tegi ELi asjade komisjon valitsuse sei- tugevdada. Julgeolek ei sünni iseenesest. Julgeolekusse sukohtades muudatusi 27%, aasta varem isegi 43% tuleb panustada pidevalt ja aktiivselt. EL ja tema ELi õigusaktide eelnõude osas. ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on Eesti oma- Soov suurendada veelgi rahvusparlamentide riikluse oluline alustala. Euroopa kaitsmine ei saa rolli ja seeläbi tugevdada ELi otsuste demokraatlik- jääda ainult Ameerika Ühendriikide õlgadele. Üks ku legitiimsust on populaarne mitmes liikmesrii- ELi rajajaid Robert Schuman on öelnud: „Euroopat gis. Seni on põhirõhk olnud järelevalvel, subsi- ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib diaarsuskontrollil ja valitsuste ELi tasandi läbi- konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad rääkimiste mandaatide piiritlemisel. Nüüd püütak- reaalse ühtekuuluvuse.” Põhjused ja ideed, millest se parlamentide töö rõhuasetus nihutada nende ELi koostöö sündis, peaksid tugevdama seda koos- varasemale kaasamisele otsuste ettevalmistamises, tööd ka järgmiste kümnendite jooksul. tehes seda Euroopa Komisjoni ja rahvusparlamentide tihedama suhtlemise kaudu. Lisaks nähakse Arto Aas, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ka senisest sisulisemaid ülesandeid ELi rahvusparlamentide koostöös, sh ELi asjade komisjonide Artikkel põhineb 9. mail 2014 Riigikogus toimunud konverentsil (COSAC). konverentsil „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus” peetud Riigikogu ELi asjade komisjon on olnud uutele ettekandel. ideedele avatud. Eriti sümpaatsena tunduvad ettepanekud, mis annavad rahvusparlamentidele posi- tiivsete algatuste võimaluse. Samas peame olema väga ettevaatlikud bürokraatia suurendamise ja õigusloomeprotsessi keerulisemaks muutmise suhtes. Me ei vaja pidevalt uusi reegleid, vaid peame oluliseks reeglitest kinnipidamist.

Eesti ELi Nõukogu eesistujana Kolme aasta pärast, Eesti Vabariigi 100. aasta- päeval, on Eesti ELi Nõukogu eesistuja. Eesistumi- se õnnestumiseks vajame avatud koostööd kõigi poliitiliste jõudude, ametiasutuste, ettevõtjate ja vabakonna esindajate vahel. Riigikogu ja valitsus- asutused on juba tegutsemas selleks, et eesistumine toimuks professionaalselt ja ladusalt. Igal juhul peab Eesti ELi tuleviku aruteludes aktiivselt kaasa rääkima.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 > 85 töökorra seaduse muutmise seaduse, mille ees- Riigikogu ja märk on reguleerida Riigikogule kollektiivse pöör- kodanikuühiskonna dumise esitamise ja menetlemise korda. Eelnõu algatas põhiseaduskomisjon ning selle väljatööta- areng misel arvestati Rahvakogu ettepanekut seadustada Eestis rahvaalgatus. Seadusemuudatus aitas täita vaakumit, kus Kaasamine seaduseelnõude menetlemisel rahva osaluse senine regulatsioon ei võimaldanud piisavalt ja pidevalt arvestada rahva arvamuse ja Riigikogu ja kodanikuühenduste koostöö parla- hoiakutega ühes või teises küsimuses ega suuren- mendi XII koosseisu teisel poolel on olnud väga danud osalust rahvaalgatuse kaudu. Eelnõuga keh- mitmekihiline ning väljendunud eri tasanditel. testati kollektiivse pöördumise esitamise ja menet- Seadusandliku kogu olemusliku ülesande täit- lemise regulatsioon. Kuna pöördumise menetlemi- misel, milleks on seaduseelnõude ja teiste õigusak- ne puudutab üksnes Riigikogu töökorda, sätestati tide menetlemine, väljendub Riigikogu ja kodani- see Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. kuühenduste partnerlus eelkõige viimaste kaasa- mises ja ärakuulamises. XII koosseisu lõpuks oli Riigikogu juhatus me- Riigikogu peamine seaduseelnõusid ettevalmis- netlusse võtnud viis kollektiivset pöördumist: tav organ on alatine komisjon, kus kodanikuühen- 1. Jüri Adamsi ja Eesti Vabaerakonna algatus- duste kaasamise praktika on koosseisuti olnud rühma 18. septembril 2014 esitatud kollektiivne küllaltki eriilmeline. XII koosseisus väärib esile- pöördumine ,,Lõpetada erakondade ületoitmine!”, tõstmist alatiste ja erikomisjonide koostöö ning mida menetleb põhiseaduskomisjon. valmidus kaasata kodanikuühendusi seaduseel- 2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 25. septembril nõude ettevalmistamisel avalike ühisistungite 2014 esitatud kollektiivne pöördumine riigieelar- kaudu. ve seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmi- Alates 2013. aasta septembrist on alatised ko- seks, mida menetleti rahanduskomisjonis. Pöördu- misjonid pidanud 18 avalikku istungit, sageli ko- mise eesmärk oli lisada riigieelarve seadusesse misjonide ühisistungite vormis, kus huvigrupid, põhimõte, et riigieelarve koostamise aluseks pea- organisatsioonid ja komisjonid on parlamentaarse vad olema maksuseadused, mis on Riigi Teatajas kuulamise vormis kaasatud probleemküsimuste avaldatud hiljemalt pool aastat enne uue eelar- lahendamisse ning seaduseelnõude menetlemisse. veaasta algust. Lisaks tehti ettepanek täiendada Hea näitena võib tuua majandus-, õigus-, sotsiaal- maksukorralduse seadust põhimõttega, mille koja rahanduskomisjoni avalike ühisistungite sarja, haselt maksuseaduse või selle muudatuse Riigi mis keskendus tarbijakrediidi ja SMS-laenude Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele peab probleemile ning päädis mitme õigusliku regulat- jääma vähemalt kuus kuud. Rahanduskomisjon siooni väljatöötamise ja vastuvõtmisega Riigiko- arutas pöördumist 2015. aasta jaanuaris ning 19. gus. Esile võib tõsta ka riikliku elatisrahafondi veebruaril võttis Riigikogu vastu rahanduskomis- loomisega seotud küsimuste arutelud, mida huvi- joni algatatud maksukorralduse seaduse täienda- ja sihtrühmi kaasates korraldas sotsiaalkomisjon. mise seaduse, mille aluseks oli Eesti Kaubandus- Koostöö tulemusena sündis 2015. aasta jaanuari Tööstuskoja kollektiivne pöördumine. Lisaks võeti lõpus ettepanek Vabariigi Valitsusele välja töötada pöördumises kirjeldatud asjaolusid arvesse riigi- riikliku elatisabifondi põhimõtted. eelarve baasseaduse muutmisel. Lisaks kaasamisele seaduseelnõude menetlemi- 3. 20. oktoobril 2014 esitati kollektiivne pöör- sel on avalikel ühisistungitel arutatud ka kodani- dumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetus- kuühiskonna arengusuundi ja võtmeküsimusi pensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõi- laiemalt. Põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjo- mereformi rakendumisel, mida menetles sotsiaal- ni ühisel avalikul istungil 2014. aasta septembris komisjon. arutati vabakondade rolli poliitikas ning vaba- 4. Tarmo Kõutsi ja Ülo Vooglaidi 9. detsembril ühenduste rahastamist. 17. jaanuaril 2014 arutasid 2014 esitatud kollektiivne pöördumine iseseisva põhiseadus- ja kultuurikomisjon ühisel avalikul piirivalve taastamise asjus, mida arutatakse õigus- istungil kodanikuhariduse olukorda Eestis. komisjonis. 5. Eesti Proviisorite Koja 16. detsembril 2014 Kollektiivsed pöördumised esitatud kollektiivne pöördumine ravimiseaduse Riigikogu on olnud aktiivne ka Rahvakogult Riigi- muutmiseks ning apteekide omandipiirangu keh- kogule esitatud algatuste arutamisel ja elluviimi- testamiseks, mida menetles sotsiaalkomisjon. sel. Rahvakogu ettepanekute arutamise peamine raskuskese on olnud põhiseaduskomisjonis. Konk- Lisaks on Riigikogule üle antud veel neli pöör- reetsetest eelnõudest võib esile tõsta 2014. aasta dumist, mis tervikuna ei vastanud seaduses esita- märtsis vastu võetud märgukirjale ja selgitustaot- tud nõuetele, kuid mida on esitajate nõusolekul lusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja menetletud märgukirjadena:

86 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 Ettevõtjate esindajad annavad Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle ühispöördumise parlamendile, september 2014

Kooseluseaduse pooldajad tulid Toompeale lilledega, oktoober 2014

9. juunil 2014 Eestimaa mesinike esitatud pöör- olukorda. 2012. aasta septembri lõpus pidas lisaks dumine mesinduse ja looduse kaitseks ning siseministrile ja põhiseaduskomisjoni esimehele 21. novembril 2014 MTÜ Loomuse pöördumine ettekande vabaühenduste esindaja Tarmo Jüristo, „Karusloomakasvanduste keelustamine Eestis”. 13. novembril 2014 peetud arutelul esines kodani- Mõlemaid pöördumisi menetleb maaelukomisjon. kuühenduste esindajana Artur Talvik. Karusloomakasvanduste keelustamise küsimuses Ühel viimastest istungitest arutas Riigikogu XII on komisjon otsustanud pidada avaliku istungi koosseisu täiskogu Eesti kodanikuühiskonna 2015. aasta kevadel. arengukava aastail 2015–2020. 25. septembril 2014 esitatud märgukiri „Töö- inimeste higi ja pisarad väärivad 500-eurost Riho Kangur, Riigikogu Kantselei miinimumpalka”, mida menetleb sotsiaalkomis- õigus- ja analüüsiosakonna nõunik jon ja 12. jaanuaril 2015 üle antud pöördumine „1000-euroste arvete deklareerimisnõude tühista- mine”, mida menetleb rahanduskomisjon. Samuti esitas 2014. aastal petitsiooni initsia- tiivgrupp Perekonna ja Laste Kaitseks. Seda käsitle- ti arvamusena lastekaitseseaduse eelnõu kohta, mis võeti vastu 2014. aasta 19. novembri täiskogu istungil. Kollektiivsete märgukirjade puhul on oluline märkida, et erinevalt algatatud seaduseelnõudest ei lange märgukirjad Riigikogu koosseisu lõppedes komisjonide päevakorrast välja, vaid neid aruta- vad edasi uue koosseisu komisjonid.

Riigikogu täiskogus peetud arutelud Lisaks komisjonide istungitele on Riigikogu täisko- gus toimunud mitu väga olulist arutelu kodaniku- ühiskonna teemal. Olulise tähtsusega riikliku küsi- musena on alates 2012. aastast täiskogus kaks korda arutatud Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamist ja osalusdemokraatia

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015 > 87

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2013/2015