DOCSLIB.ORG

Xii Riigikogu Stenogramm I Istungjärk

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Xii Riigikogu Stenogramm I Istungjärk XII RIIGIKOGU STENOGRAMM I ISTUNGJÄRK Esmaspäev, 6. juuni 2011 Kell 15.00 S i s u eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomis- Istungi rakendamine jon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna frakt- 1. Arupärimine lähisuhtevägivalla kui kuri- siooni s.a 1. juunil algatatud sotsiaalhoolekan- teo rohkuse kohta (nr 6) de seaduse § 22 2 täiendamise seaduse eelnõu, 2. Arupärimine õigusaktides sätestatud nor- mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Ees- mide täitmise kohta Vabariigi Valitsuse poolt ti Keskerakonna fraktsiooni s.a 2. juunil alga- (nr 17) tatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise 3. Arupärimine maaparandussüsteemide seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õigus- hooldustoetuste kohta (nr 10) komisjon. 4. Arupärimine toiduainete hinna tõusu ja Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Valitsuse s.a 2. juunil esitatud Eesti seisukohad kohta (nr 18) Euroopa Komisjoni rändeteatise suhtes Euroo- 5. Vaba mikrofon pa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning rände- teatise kohta arvamust avaldama põhiseadus- Istungi rakendamine komisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 16. juuni kell 16. Riigikogu juhatus on edas- Esimees Ene Ergma tanud Vabariigi Valitsuse s.a 2. juunil esitatud Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alus- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise tame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kahek- raamatu "Äriühingu üldjuhtimise EL-i raamis- sanda töönädala esmaspäevast istungit. Head tik" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile kolleegid! Nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja ja määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Va- ning rohelise raamatu kohta arvamust avalda- litsuse esindaja Heili Tõnissoni! ma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise täht- aeg on s.a 16. juuni kell 16. Heili Tõnisson Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- Vabariigi Valitsus algatab täna Eesti Vabariigi ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitsee- eelnõu 42 teise lugemise arutelu aluseks oleva- rimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetle- te dokumentide esitamise tähtajaks s.a 7. juuni misel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kell 18. sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh! Olen edastanud Riigikogu liikmete arupäri- mise siseminister Ken-Marti Vaherile. Esimees Ene Ergma Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli! Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu lii- ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab get, puudub 12. Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis Lugupeetud kolleegid! Läheme päevakorra otsustab juhatus selle menetlemise ühe tööpäe- kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel, va jooksul. aga siin on üks muudatus. Õiguskomisjon teeb Head kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu ju- juhtivkomisjonile ettepaneku tõsta käesoleva hatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud töönädala 8. juuni päevakorrapunkt nr 8, eel- ning määranud neile juhtivkomisjonid: Eesti nõu 9 teine lugemine sama päeva neljandaks Keskerakonna fraktsiooni s.a 1. juunil algata- päevakorrapunktiks. Riigikogu juhatus on juh- tud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse tivkomisjoni ettepanekuga nõus. 1 Esmaspäev, 6. juuni 2011 Just praegu sain sellise teate: "Austatud ju- Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 56 hatus! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna frakt- Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei sioon teeb ettepaneku tõsta neljapäevase päe- olnud. Päevakord on kinnitatud. vakorra punkt 3 sama päeva punktiks 1. See oleks Riigikogu poolt viisakas Riigikohtu esi- 1. Arupärimine lähisuhtevägivalla kui mehe suhtes." kuriteo rohkuse kohta (nr 6) Head kolleegid! Kui te olete sellega nõus, siis panen selle nädala päevakorra koos nende Esimees Ene Ergma parandustega hääletusele. Palun, kolleeg Ur- Alustame tööd tänase päevakorra punktide- mas Reinsalu! ga. Tänase päevakorra esimene punkt on Riigi- kogu liikmete Marianne Mikko, Indrek Saare, Urmas Reinsalu Andres Anvelti, Karel Rüütli, Kajar Lemberi, Aitäh! Isamaa ja Res Publica Liidu frakt- Sven Mikseri ja Helmen Küti 2. mail s.a esi- sioon ei ole nõus. tatud arupärimine lähisuhtevägivalla kui kuri- teo rohkuse kohta. Palun kõnepulti Marianne Esimees Ene Ergma Mikko! Siis viimane punkt, mille ma teile esitasin, tuleb ära. Praegu panen hääletusele selle näda- Marianne Mikko la ... Palun, kolleeg Kadri Simson! Proua esimees! Head kolleegid! Lugupee- tud minister! Lugesin hiljaaegu ühest mehest, Kadri Simson kes vihastas naise peale, kui too julges vahe- Lugupeetud Riigikogu esimees! Mida tä- tada telekanalit. Mees lasi käed käiku ja purus- hendab "viimane punkt tuleb ära"? tas naise käeluu. Kirjeldatud sündmus toimus Saudi Araabia idaosas, kus naiste õiguste puu- Esimees Ene Ergma dumine on üldteada. Kuid kahjuks leiavad sa- Vabandust! Ma ütlesin seda Sotsiaaldemok- masugused sündmused aset ka Eestis. Kõne all raatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku koh- olevat arupärimist esitama ajendanud Toivo ta. Vabandust! Palun, kolleeg Eiki Nestor! Kuldmäe on samuti tekitanud oma naisele ja lapsele raskeid vigastusi kõigest televiisoripul- Eiki Nestor di pärast. Paljusid Kolmandas Maailmas toime Ma palun ka protseduuriliselt täpsustada. pandud naistevastase vägivalla juhtumeid Rahvasaadik Reinsalu ei öelnud, millega ta ei ühendab see, et need on leidnud aset kolkakü- ole nõus. lades ning rusika- või noakangelane on kirja- oskamatu. Võiks oletada, et haritud inimene ei Esimees Ene Ergma lahenda konflikte rusikatega. Kahjuks ei ole Rahvasaadik Reinsalu mõtles seda, et ta ei see nii. Pidurdamatul peksjal Kuldmäel on ole nõus, et Märt Raski ettekanne tuuakse esi- kõrgharidus. meseks punktiks. Head kolleegid, panen hää- Joakim Helenius on ajakirjandusele öelnud, letusele selle nädala päevakorra ... Palun, kol- et ta ei teadnud Toivo Kuldmäe Viisnurga ju- leeg Eiki Nestor! hatuse esimehe kohale edutamise ajal pooleli- olevast kohtuasjast mitte midagi. Kahjuks pole Eiki Nestor lääne kultuuriruumi jaoks elementaarne dis- Jah, aga Reinsalu ei öelnud seda. Kust teie tantseerumine vägivallatsejast Eesti jaoks ül- seda teate? dine. Meil on ettevõtjaid, kes ei näe probleemi, kui ettevõtet juhtima palgatakse kriminaalkor- Esimees Ene Ergma ras karistatud vägivallatseja. Nende jaoks pole Ma võtsin temaga kontakti. (Aplaus.) probleem seegi, kui firma kriminaalist esindus- Palun, kolleeg Heljo Pikhof! Kas protse- nägu jätkab oma seadusrikkuja eluviisi ning duuriline küsimus? Ei ole. satub taas uurimise alla. Nad ei mõista, et oma Head kolleegid, panen hääletusele selle nä- selliste sammudega annavad nad ühiskonnale dala päevakorra. Palun hääletada! signaali, et selline käitumine väärib heakskiitu ega tähenda väljaarvamist majanduseliidist. 2 Esmaspäev, 6. juuni 2011 Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri suse tagamiseks tuleb kõrgendatud tähelepanu taotlus lõpetada menetlus Toivo Kuldmäe süü- pöörata ka perevägivalla ärahoidmisele ja sel- asjas põhjendusega, et kuna tegemist on pere- lele reageerimisele. Perevägivald on viimasel sisese konfliktiga, siis puudub avalik menet- ajal nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias lushuvi, on samuti ühiskonnale sümboli tähen- pidevalt pildil olnud. Ükski riigiasutus ei saa dusega. Justiitsminister on leppinud sisemi- mööda vaadata probleemist, mis ühiskonnas nistriga kokku, et võitlus lähisuhtevägivalla niivõrd teravalt pildil on. Nüüd aga küsimuste kuritegude vastu on nende tegevuses prioriteet. juurde. Paraku, nagu näitavad eeltoodud sündmused, Esimene küsimus: "Kas Justiitsministeeriu- ei jaga seda seisukohta isegi mitte Justiitsmi- mi jaoks on võitlus lähisuhtevägivallaga jätku- nisteeriumi haldusalasse kuuluvad prokuratuur valt prioriteetne tegevus?" Kui proovida lühi- ja kohus. Või on põhjus selles, et prokurörid, dalt vastata, siis vastus on, et perevägivallaga kohtunikud ja ka teised riigiametnikud ei adu tegelemine on jätkuvalt prioriteetne ja mitte teema olulisust ning vajavad koolitust? Teate, ainult Justiitsministeeriumi, vaid ka teiste mi- Eesti ei ole enam suletud ühiskond. Õnneks on nisteeriumide, riiklike asutuste, kohalike oma- ka meil hakatud üha enam mõistma, et pere- valitsuste ja mittetulundusühingute jaoks. Kui vägivald ei ole pere siseasi, et lapse ja naise natuke pikemalt vastata, siis peab ütlema, et peksmine ei ole mehetegu. Seda näitasid ilme- eelmisel kevadel kiitis Vabariigi Valitsus heaks kalt Kuldmäe juhtumi meediakajastus ja ava- vägivalla vähendamise arengukava aastateks likkuse reaktsioon sellele. 2010–2014. Selles on muu hulgas välja toodud Pärast sotsiaaldemokraatide justiitsminist- konkreetsed sammud, mis lähiaastatel pere- rile esitatud arupärimist perevägivalla kohta vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite abistamiseks algatas Tähtvere Avatud Naistekeskus aktsioo- ja vägivallatsejate suhtes ette võetakse. Nende ni. Justiitsministrile saadeti postkaarte kirjaga tegevuste eest vastutavad lisaks Justiitsminis- "Vägivald ei ole peresisene asi". Need post- teeriumile Haridus- ja Teadusministeerium, kaardid kogusid lühikese ajaga sadu allkirju Sotsiaalministeerium, Politsei- ja Piirivalve- üle Eesti. Kui palju selliseid aktsioone peaks amet ning kodanikuühendused. Ohvritega veel algatama ja kui palju inimesi peaks nen- seonduv on suure tähelepanu all kogu Euroo- dega ühinema, et Justiitsministeerium ja pro- pas. Maikuus esitati Euroopa Komisjonis ette- kuratuur läheksid sõnadelt üle tegudele? Millal panekud, mis loovad ühtsed ohvrikaitse lähte- jõuab kätte murrang ka meie poliitikute ja ette-
Load more

Recommended publications
  • Stenogrammid
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMMID 2013 III köide V istungjärk 18. märts – 25. aprill Tallinn 2013 © Riigikogu Kantselei dokumendi- ja asjaajamisosakond, 2013 S i s u k o r d Muudatused XII Riigikogu koosseisus IV Riigikogu fraktsioonid IV Riigikogu alatised komisjonid VIII Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid XII Riigikogu juhatuse valimine XIV Riigikogu juhatuse teated XIV Ametivanne XIV Seadused XIV Otsused XVII Menetluses olevad eelnõud XVII Menetlusest väljaarvatud eelnõud XIX Vabariigi Presidendi poliitiline avaldus XX Arupärimised XX Infotund XXVI Vaba mikrofon XXVII Istungite juhatajad XXVIII Kõnelejad XXVIII Riigikogu täiskogu korralise istungjärgu stenogrammid 1–414 Hääletustabelid (lõpphääletus) MUUDATUSED XII RIIGIKOGU KOOSSEISUS Urve Palo volitused peatunud alates 15.03.2013 Tiit Tammsaar asendusliige alates 15.03.2013 RIIGIKOGU FRAKTSIOONID 2013. aasta 25. aprilli seisuga Eesti Keskerakonna fraktsioon Registreeritud 04.04.2011 (RT III, 07.04.2011, 1) Koosseisu muutused: RT III, 11.04.2011, 12; RT III, 14.04.2011, 3; RT III, 29.03.2012, 1; RT III, 10.04.2012, 2 Esimees Kadri Simson Aseesimees Valeri Korb Aseesimees Mailis Reps Liikmed: Enn Eesmaa Eldar Efendijev Kalev Kallo Lauri Laasi Heimar Lenk Aadu Must Jüri Ratas Aivar Riisalu Mihhail Stalnuhhin Olga Sõtnik Tarmo Tamm Priit Toobal Yana Toom Ester Tuiksoo Marika Tuus-Laul Viktor Vassiljev Vladimir Velman Peeter Võsa IV Eesti Reformierakonna fraktsioon Registreeritud 04.04.2011 (RT III, 07.04.2011, 2) Koosseisu muutused: RT III, 07.04.2011, 5; RT III, 08.04.2011, 3;
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021 Juuni.Pdf
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIV koosseis seisuga 17. juuni 2021 Tallinn 2021 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Marge Allandi, Rita Hillermaa ja Piret Pärgma / Toimetanud Gerli Randjärv / Kaane kujundanud Tuuli Aule / Kujundanud Margit Plink / Pildistanud Erik Peinar ISSN 2674-3086 Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD Riigikogu XIV koosseis 3 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 108 Riigikogu fraktsioonid 111 Riigikogu komisjonid 114 XIV Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 118 Riigikogu koosseisud 141 Kasutatud lühendid 142 SISUKORD 2 koosseis RIIGIKOGU Merry Aart Jaanus Karilaid Natalia Malleus Üllar Saaremäe XIV KOOSSEIS Annely Akkermann Uno Kaskpeit Andres Metsoja Kersti Sarapuu Yoko Alender Erkki Keldo Kristen Michal Erki Savisaar Tiiu Aro Kert Kingo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Riho Breivel Signe Kivi Madis Milling Andrus Seeme Dmitri Dmitrijev Toomas Kivimägi Aadu Must Sven Sester Ivi Eenmaa Aivar Kokk Eduard Odinets Priit Sibul Enn Eesmaa Rene Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Peeter Ernits Mihhail Korb Ivari Padar Imre Sooäär Hele Everaus Andrei Korobeinik Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Kalle Grünthal Siret Kotka Heljo Pikhof Timo Suslov Helle-Moonika Helme Heiki Kranich Õnne Pillak Margit Sutrop Mart Helme Igor Kravtšenko Siim Pohlak Aivar Sõerd Martin Helme Eerik-Niiles Kross Anti Poolamets Kristina Šmigun-Vähi Heiki Hepner Tarmo Kruusimäe Heidy Purga Marko Šorin Kaido Höövelson Leo Kunnas Paul Puustusmaa Raivo
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 15. juuni 2018 Tallinn 2018 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 108 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 111 Riigikogu fraktsioonid 114 Riigikogu komisjonid 118 Riigikogu koosseisud 119 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 154 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Arto Aas Kalvi Kõva Marko Pomerants Jüri Adams Külliki Kübarsepp Heidy Purga XIII KOOSSEIS Raivo Aeg Helmen Kütt Raivo Põldaru Yoko Alender Ants Laaneots Henn Põlluaas seisuga 15. juuni 2018 Krista Aru Kalle Laanet Laine Randjärv Peep Aru Viktoria Ladõnskaja-Kubits Valdo Randpere Maire Aunaste Maris Lauri Martin Repinski Deniss Boroditš Heimar Lenk Taavi Rõivas Dmitri Dmitrijev Jürgen Ligi Kersti Sarapuu Enn Eesmaa Oudekki Loone Erki Savisaar Peeter Ernits Inara Luigas Helir-Valdor Seeder Igor Gräzin Lauri Luik Sven Sester Helmut Hallemaa Ain Lutsepp Priit Sibul Hannes Hanso Jaak Madison Arno Sild Monika Haukanõmm Jaanus Marrandi Mihhail Stalnuhhin Mart Helme Enn Meri Anne Sulling Martin Helme Andres Metsoja Märt Sults Andres Herkel Kristen Michal Aivar Sõerd Olga Ivanova Marko Mihkelson Tanel Talve Jüri Jaanson Marianne Mikko Artur Talvik Toomas Jürgenstein Madis Milling Karin
    [Show full text]
  • Project “More Women in European Politics – More Women in 2014” Agreement Number: JUST/2012/FRAC/AG/2695
    Project “More Women in European Politics – More Women in 2014” Agreement number: JUST/2012/FRAC/AG/2695 Base Line Study Partner 3 PRO PATRIA WOMEN Estonia “This publication has been produced with the financial support of the Fundamental Rights and Citizenship Programme of the European Union. The contents of this publication are the sole responsibility of the authors and can in no way be taken to reflect the views of the European Commission” With financial support from the “Fundamental Rights and Citizenship” Programme of the European Union Overview of the representation of women in politics and the activities that support the involvement of women in Estonian politics Katri Lamesoo Kairi Kasearu WOMEN’S REPRESENTATION AND INVOLVEMENT IN POLITICS /…/Unfortunately there are considerably fewer women than men in the Parliament, and this has not been the choice of the Prime Minister but of the people. /…/1 Andrus Ansip, the PM of The Republic of Estonia Parliamentary election There are 101 members in the Estonian parliament – Riigikogu. The elections use the proportional representation voting system and the election threshold of 5% is applied. Table 1 shows the overiview of the gender breakdown of the candidates and the elected members that took part of the Parliamentary elections of the Republic of Estonia during the period of 1992-2011. The percentage of women among the candidates was the lowest during the first Parliamentary election after the Restoration of Independence – 14% of all the candidates were women. However, comparing the percentage of the women who were elected and the female candidates shows a rather similar outcome.
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Stenogrammid
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMMID 2012 III köide III istungjärk 2. aprill – 17. mai Tallinn 2012 © Riigikogu Kantselei dokumendi- ja asjaajamisosakond, 2012 S i s u k o r d Muudatused XII Riigikogu koosseisus IV Riigikogu fraktsioonid IV Riigikogu alatised komisjonid VIII Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid XII Ametivanne XIII Riigikogu juhatuse teated XIII Seadused XIII Otsused XV Menetluses olevad eelnõud XVI Menetlusest väljaarvatud eelnõud XVIII Arupärimised XIX Infotund XXVI Vaba mikrofon XXIX Õiguskantsleri ettepanekud XXIX Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu XXIX Istungite juhatajad XXX Kõnelejad XXX Riigikogu täiskogu korralise istungjärgu stenogrammid 1–532 Hääletustabelid (lõpphääletus) MUUDATUSED XII RIIGIKOGU KOOSSEISUS Mart Laar volitused taastunud seoses Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamisega 12.05.2012 Andrus Saare asendusliikme volitused lõppenud 11.05.2012 Urmas Reinsalu volitused peatunud tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks 11.05.2012 Mart Nutt asendusliige alates 12.05.2012 RIIGIKOGU FRAKTSIOONID 2012. aasta 17. mai seisuga Eesti Keskerakonna fraktsioon Registreeritud 04.04.2011 (RT III, 07.04.2011, 1) Koosseisu muutused: RT III, 11.04.2011, 12; RT III, 14.04.2011, 3; RT III, 29.03.2012, 1; RT III, 10.04.2012, 2 Esimees Kadri Simson Aseesimees Valeri Korb Aseesimees Mailis Reps Liikmed: Enn Eesmaa Eldar Efendijev Kalev Kallo Lauri Laasi Heimar Lenk Aadu Must Jüri Ratas Aivar Riisalu Mihhail Stalnuhhin Olga Sõtnik Tarmo Tamm Priit Toobal Yana Toom Ester Tuiksoo Marika Tuus-Laul
    [Show full text]
  • International Conference
    DRAFT EXTRAORDINARY CONFERENCE OF SPEAKERS OF EU PARLIAMENTS on the occasion of the 60th anniversary of the signature of the Treaties establishing the European Communities Rome, 16-17 March 2017 Senate of the Republic - Chamber of Deputies CONFÉRENCE EXTRAORDINAIRE DES PRÉSIDENTS DES PARLEMENTS DE L’UNION EUROPÉENNE à l’occasion du 60ème Anniversaire de la signature des Traités instituant les Communautés européennes Rome, les 16 et 17 mars 2017 Sénat de la République – Chambre des députés LIST OF PARTICIPANTS/ LISTE DES PARTICIPANTS - 1 - MEMBER STATES – ÉTATS MEMBRES BELGIQUE/BELGIË/BELGIUM Chambre des Représentants Siegfried BRACKE, Speaker Staff Daniel LUCION, Head of unit EU-Affairs Sénat Christine DEFRAIGNE, Speaker Staff Tim DE BONDT, Principal EU Advisor Danièle GILSON, Assistant of the Speaker ČESKÁ REPUBLIKA / CZECH REPUBLIC Poslanecká sněmovna Jan HAMÁČEK Speaker Helena LANGŠÁDLOVÁ, Vice-Chair of the Committee on European Affairs Staff Jan MORÁVEK Head of the Office of the Speaker Alica KIZEKOVÁ, Advisor of the Speaker Tereza HOLEČKOVÁ Protocol of the Office of the Speaker Petr PECH Security officer of the Speaker Senát Milan ŠTĚCH, Speaker Václav HAMPL, Chairman of the EU Committee Staff Jaroslav MÜLLNER, Head of the Cabinet of the Speaker Valerie CIPROVÁ, Head of the Protocol Unit Eva DAVIDOVÁ, Press secretary of the Senate Lukáš VACIK, Advisor of the Speaker of the Senate Zdenèk HOFMAN, Interpreter - 2 - Jakub ZLĺNSKÝ, Bodyguard of the Speaker DANMARK / DENMARK Folketinget Jan E. JØRGENSEN, Member of Parliament Staff Henriette
    [Show full text]
  • Normitehnika Teemakoolitus Eelnõude Menetlus Riigikogus – Õiguslik Raamistik Ja Praktikas Tõusetunud Probleemid (Aaro Mõttus)
    Normitehnika teemakoolitus Eelnõude menetlus Riigikogus – õiguslik raamistik ja praktikas tõusetunud probleemid (Aaro Mõttus) A. Eelnõu algatamine: i) kuidas käib eelnõu algatamine Riigikogus; ii) millistele nõuetele peab eelnõu vastama; iii) millised on Riigikogu juhatuse volitused eelnõu menetlusse võtmise otsustamisel; iv) juhtivkomisjoni määramine; v) valitsuse arvamus Riigikogus algatatud eelnõude kohta. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Vabariigi President võib algatada üksnes põhiseaduse muutmist. (Põhiseaduse muutmist võib algatada veel ka vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, s.t vähemalt 21 Riigikogu liiget – vt PS § 161 lg 1.) Põhiseadusest tulenevalt on teatud tüüpi seaduste algatamise õigus reserveeritud Vabariigi Valitsusele. Need on riigieelarve eelnõu (vt PS § 87 p 5, § 115 lg-d 2 ja 3), mis võetakse vastu seadusena (PS § 115 lg 1), ning välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seaduse eelnõud (PS § 86, § 87 p-d 1, 4, 7). 2. Riigikogu otsuse algatamise õigust põhiseadus ei reguleeri. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS)1 § 90 lg 1 kohaselt on Riigikogu otsuse eelnõu esitamise 2 õigus samadel subjektidel, kellel on ka seaduse algatamise õigus. Peale selle võivad otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse esitada organid, kellele põhiseadus annab õiguse teha Riigikogule ettepanekuid (näiteks teeb Vabariigi President vastavalt PS § 78 p-le 11 Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe ametisse nimetamiseks). 3 Statistika: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015033 2 RKKTS räägib seaduste puhul „algatamisest“ ja otsuste puhul „esitamisest“. Nõnda on püütud terminoloogiliselt eristada ühelt poolt põhiseadusest tulenevat seadusandliku initsiatiivi õigust ja teiselt poolt PS-i või RKKTS-iga antud õigust esitada Riigikogule muid ettepanekuid, mille menetlemine võib päädida Riigikogu otsuse vastuvõtmisega.
    [Show full text]
  • 2011 Riigikogu Elections: Analysis of Online Campaigns E-Governance Academy
    2011 Riigikogu elections: Analysis of online campaigns e-Governance Academy Expanding participation and inclusion in state-level decision making with the possibilities provided by information and communication technology (ICT) (democracy) Programm Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine 2011 Riigikogu elections: Analysis of online campaigns Table of Contents Introduction I The object of analysis II Background information, research questions and method III Results a) Party campaigns on official party websites b) Party/independent candidates’ campaigns in online media c) Candidates’ personal websites (blogs) as campaign tools d) Party campaigns in popular social networks (Facebook, Twitter, YouTube) e) Candidates’ campaigns in popular social networks (Facebook, Twitter, YouTube) f) Parties’ evaluation of online campaigns g) Election games IV Conclusion: The entire campaign References 2 2011 Riigikogu elections: Analysis of online campaigns Introduction Elections are an important milestone by which the state of democracy as well as the level of political and civil society development can be measured. Undoubtedly, the rapid development of information society affects elections, one of the main instruments of representative democracy. This has resulted in both positive and negative changes. E-voting could be considered to have a positive effect, as it makes it easier for people to fulfil their civic duties even if they are out of the country or otherwise unable to go to the voting booths. However, the transition of elections to the Internet also introduces risks that derive from the fact that it is an environment that operates on a different logic compared to the traditional environment of pre-election competition. Since the beginning of the 1990s, when politicians and parties discovered the Internet, numerous studies with varying scope and focus have been conducted in different countries with the aim of investigating elections and the Internet.
    [Show full text]
  • Riigikogu XI Koosseis, Statistikat Ja Ülevaateid
    Riigikogu XI koosseis Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2011 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Rita Hillermaa, Piret Viljamaa, Marika Kirch, Gerli Eero Konsultandid Margit Muul, Helle Ruusing, Riho Kangur Statistika osa koostajad Piret Viljamaa, Rita Hillermaa, Karin Krondel, Arne Koitmäe, Tiina Licht, Piret Luhakooder, Piret Valler, Silver Sära, Andres Kulu Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Margit Plink ISSN 1736-6135 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2011, Eesti Rahvusraamatukogu 2011 Sisukord Eessõna / Heiki Sibul, Aaro Mõttus 7 I OSA: RIIGIKOGU XI KOOSSEIS 9 Riigikogu ja Euroopa Liidu asjad: siseriiklik menetlus ja Lissaboni lepingust tulenevad uued võimalused / Olev Aarma 11 Riigikogu XI koosseisu olulisematest seadustest / Silver Sära 19 Parlamentaarne kontroll ja arutlev parlament / Riho Kangur 42 II OSA: RIIGIKOGU XI KOOSSEISU STATISTIKA 49 1. Riigikogu valimised ja liikmed 51 1.1. Riigikogu valimised 51 1.1.1. Valimised 1992–2011 arvudes 51 1.1.2. Valimisringkonnad 2007 54 1.1.3. Üleriigilised valimistulemused 2007 54 1.1.4. Valimistulemused ringkonniti 2007 55 1.1.5. Valimisringkonnad 2011 56 1.1.6. Üleriigilised valimistulemused 2011 56 1.1.7. Valimistulemused ringkonniti 2011 57 1.2. Riigikogu valimise seaduse muutmine 58 1.2.1. Riigikogu valimise seaduse muutmine: XI koosseis 58 1.2.2. Riigikogu valimise seaduse muutmise katsed 60 1.3. Riigikogu liikmed 61 1.3.1. Riigikogu liikmed arvudes: VII–XI Riigikogu 61 1.3.2. Riigikogu liikmed ja asendusliikmed 27.03.2007 – 26.03.2011 62 2. Riigikogu organisatsioon: juhatus, komisjonid, fraktsioonid, ühendused 79 2.1. Riigikogu juhatus 79 2.1.1. Esimehe ja aseesimeeste valimised 79 2.1.2. Riigikogu juhatuse otsused 80 2.2.
    [Show full text]
  • Leonas Tolvaišis POLITICAL PARTIES and ETHNIC
    VYTAUTAS MAGNUS UNIVERSITY Leonas Tolvaišis POLITICAL PARTIES AND ETHNIC MINORITY POLICIES, 1991-2011: A COMPARATIVE STUDY OF SERBIA'S HUNGARIANS AND ESTONIA'S RUSSIANS Doctoral dissertation Social science, political science (02S) Kaunas 2012 UDK 323.15 To-69 The dissertation was prepared at the Department of Political Science, Faculty of Political Science and Diplomacy, Vytautas Magnus University, 2012. Academic Supervisor: Prof. Dr. Stefano Bianchini (University of Bologna, social sciences, political sciences, 02S). ISBN 978-9955-12-766-6 Acknowledgements I am indebted to my first academic supervisor, Professor Algimantas Prazauskas, whose lectures and expertise motivated me to specialize in ethnopolitics. I am also grateful to my PhD supervisor Professor Stefano Bianchini for providing me with unique opportunities for professional engagement in the area of Balkan studies and field research in the Balkans. Special thanks to coordinators of receiving institutions and experts on minority issues for their help during my internship periods in the countries covered by the present research: Estonia – Professor Vello Pettai, Faculty of Government and Politics, University of Tartu; Kristina Kallas, Institute of Baltic Studies, Tallinn; Serbia – Professor Fuada Stanković, Centre for Advanced European Studies and Research, University of Novi Sad; Dr. Zsolt Lázár, Department of Sociology, Faculty of Philosophy, University of Novi Sad. I would also like to thank the Faculty of Political Science and Diplomacy of Vytautas Magnus University, particularly Professor Ineta Dabašinskienė, Dr. Andžej Pukšto and Inga Černiauskaitė for their generous support and cooperation in enabling the present research to be conducted abroad. In addition, I thank all interviewed respondents and experts that agreed to participate in the present research, and Professor Carolyn Kadas for fast English language assistance.
    [Show full text]