Riigikogu Aastaraamat 2011/2012

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012

Riigikogu Kantselei 2012 Riigikogu aastaraamat 2011/2012

Aastaraamat koondab perioodi 27. märts 2011 – 9. september 2012 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna

Peatoimetaja Aivar Jarne Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kujundanud ja küljendanud Rein Seppius Fotod: Riigikogu Kantselei, Scanpix, Äripäev

ISSN 1736-776X

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2012, Eesti Rahvusraamatukogu 2012 Saatesõna

Hea lugeja!

Hoiate käes XII Riigikogu esimest aastaraamatut, Arutlusobjektiks on saanud parlamendi enesekorraldus- mis hõlmab ajavahemikku aprillist 2011 septembrini õiguse ja täitevvõimu teostatava kriminaalmenetluse 2012 ehk praeguse Riigikogu koosseisu tööle asumisest põhimõtete piirid. Kas Riigikogu liige on vaba oma neljanda istungjärgu alguseni. Parlament alustas oma sõnas, mis lausutud komisjonis või täiskogu ees? Kas tööd kenasti ja oldi valmis kiiresti andma väärikat kinnise komisjoni istungi kinnisus on ikka kaitstud? panust Eesti seadusloomesse. Kantselei uue direktorina ei oma ma küll vahetut Riigikogu esimees on märkinud, et enesekorraldus- kokkupuudet kogu pooleteise aasta tööga, kuid sirvides õigus annab parlamendile voli siseasju oma äranägemi- käesolevat aastaraamatut, tuleb märkida parlamendi se järgi korraldada. Teistel riigiorganitel, iseäranis sisukat ja laiahaardelist tegevust. täitevvõimuasutustel ei ole õigust sellesse sekkuda. Vaadeldaval perioodil oli Riigikogu aktiivne ja näh- Vastasel juhul ei oleks Riigikogul võimalik oma põhi- tav mitte ainult seadusandjana, vaid ka parlamentaarse seaduslikke ülesandeid, eelkõige seadusandlikku funkt- välissuhtluse korraldajana. Eelmisel aastal olime eesistu- siooni vabalt ja segamatult täita, kaduma läheks vaba jad Balti Assamblees, mille 20. aastapäeva tähistasime arutlus ja võimalus kuulata organisatsioonide ja insti- ka meeldejääva galakontserdiga Estonias. Sel kevadel tutsioonide seisukohti. Need demokraatia põhitõed korraldasime Tallinnas NATO Parlamentaarse vajavad aeg-ajalt lahtimõtestamist, läbiarutamist ja Assamblee kevadistungi. ülekordamist nii meie endi seas kui ka väljaspool.

Eestis on viimastel aastatel korraldatud palju rah- Usun, et Riigikogu järjekordse aastaraamatu põhjal vusvahelisi üritusi, kuid 25.-28. maini 2012 Tallinnas võib veenduda asjade demokraatlikus korralduses. toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee istung oli Samas oleme loomas traditsiooni. Kui esimeses aasta- meile tõsine proovikivi. Foorumil osalesid 46 riigi dele- raamatus kajastus eelmise parlamendikoosseisu algus, gatsioonid ühtekokku ligi 600 külalisega. Istungil ja siis samasugust lugemist võib leida praeguse koosseisu töörühmades käsitletud teemad lähtusid suuresti kohta nüüdki. Veel kord saab üle vaadata valimis- nädalapäevad varem toimunud NATO tippkohtumisel tulemused, aga loomulikult ka õigusloome ja komisjo- Chicagos vastu võetud otsustest. Järelkaja istungi nide tegevuse pooleteise aasta jooksul. Põhjalikult on sisulisele ja korralduslikule küljele oli igati positiivne. käsitletud Riigikogu parlamentaarse kontrolli alast Assamblee president Karl A. Lamers hindas arutelu tegevust, välissuhtlust ning suhteid avalikkusega. Heites viljakaks ja konstruktiivseks. Külaliste tähelepanu ja pilgu raamatu lõpulehekülgedele ja piltidele, on võima- tunnustust pälvis ka pakutud kultuuriprogramm, lus näha, kui laiahaardeline ning teinekord lõbuski on sealhulgas Riigikogu esimehe vastuvõtt Meremuuseumis. Riigikogu ja kantselei tegevus, eriti kui parlamendile Välissuhtluses on aktiivsed ka komisjonid ning rahvas külla tuleb. parlamendirühmad. Tuleb tõdeda, et Riigikogu välis- suhtlus on elav ja tõhus, kui see toimib kõigil – nii Loodan, et huvitavat lugemist jätkub kõigile ning parlamendi juhatuse, delegatsioonide, komisjonide, loetu põhjal on meil hea üheskoos edasi minna. fraktsioonide kui ka parlamendirühmade tasanditel.

Kui heita kiirpilk seadusloomele, siis üheks olulisemaks ja parlamendi tööd pikemaajaliselt mõjutavamaks otsuseks võib tõenäoliselt pidada Euroopa stabiilsus- mehhanismiga seonduvat, millega Riigikogu sätestas, et ka kiireloomulised otsused on täiskogu pädevuses. Kahe viimase istungjärgu ajal on seadusloome teemade kõrval esile kerkinud muud küsimused. Nii vaieldakse taas, nagu 1990. aastatel, parlamendi- saadikute puutumatuse ja võimude lahususe üle. Maria Alajõe Riigikogu Kantselei direktor

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 > 3 4 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Sisukord

Saatesõna Maria Alajõe 3 Riigikogu XII koosseis: Valimine. Juhatus. Fraktsioonid. 6 Valimine 7 Juhatus 10 Fraktsioonid 11 Koosseisu muudatused 15 Fakte Riigikogu liikmete kohta 15 Riigikogu komisjonid ja õigusloome 16 Euroopa Liidu asjade komisjon 17 Keskkonnakomisjon 19 Kultuurikomisjon 22 Maaelukomisjon 23 Majanduskomisjon 25 Põhiseaduskomisjon 27 Rahanduskomisjon 29 Riigikaitsekomisjon 32 Sotsiaalkomisjon 34 Väliskomisjon 36 Õiguskomisjon 38 Muud komisjonid 40 Seadusandlus 42 Statistika 46 Ülevaade riigieelarve arutelust 47 Parlamentaarne kontroll ja muu tegevus 49 Parlamentaarne kontroll 50 Arupärimised 50 Kirjalikud küsimused 51 Infotunniküsimused 52 Muu kontrolltegevus 53 Tegevus muudes valdkondades 55 Riigikogu liikmete ühendused 63 Välissuhtlus 66 Parlamentaarne koostöö rahvusvahelisel tasandil 67 Riigikogu delegatsioonid 68 Riigikogu väliskülalised 72 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 76 Parlamendirühmad 78 Väliskomisjon ja Aasia-strateegia Marko Mihkelson 80 Riigikogu ja avalikkus 82

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaaridest Aaro Mõttus 86

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 > 5 Asudes sisuga täitma valijatelt saadud RIIGIKOGU XII mandaati, küsige endilt otse ja ausalt: kas KOOSSEIS: elu kõikjal Eestis on ühtviisi elamist väärt? Kas kõik me talendid löövad õitsele? Kas VALIMINE meie ülikoolide pakutav haridus rahuldab meie kõige targemaid noori? Kas me JUHATUS põhikoolid, kutsekoolid ja gümnaasiumid valmistavad ette noori, kes saavad hakkama FRAKTSIOONID ja leiavad tööd 21. sajandi majanduses? Kas parimatest ideedest saavad ühishuve edendavad otsused? Kas meie kodanike põhiseaduslikud õigused on alati ja kõikjal vääramatult kaitstud? Kas oleme, me kõik, emakeelest ja kultuurist sõltumata, õnnelikud just siin, Eestis? Kuni vastus on eitav või isegi ebalev, ei peaks me muretsema eesmärkide nappuse üle.

(Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõnest, 04.04.2011)

6 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Valimine

Riigikogu XII koosseisu valimine toimus 6. märtsil Riigikokku kandideeris 789 inimest (ühele Riigi- 2011. a. Riigikogu valiti 2002. a vastu võetud Riigi- kogu liikme kohale 7,8). 2011. a oli registreeritud kogu valimise seaduse alusel, mida pärast 2007. a on 12 erakonda, valimistel osales 9, nende nimekirjades muudetud 8 korral (näiteks pikendati elektroonilise oli 757 kandidaati. Lisaks kandideeris 32 üksik- hääletamise aega 10.-4. päevani enne valimispäeva, kandidaati. samas loobuti eelhääletamise korraldamisest maa- Riigikokku pääsesid erakonnad, mis said hääli konnakeskustes 13-9 päeva enne valimispäeva ning üle 5%: Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, esmakordselt sai elektroonilisel hääletamisel kasuta- Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaal- da valija isiku tuvastamiseks mobiil-ID-d). demokraatlik Erakond. Vähenes kompensatsiooni- Riigikogu käis valimas 580 264 kodanikku ehk mandaatide arv, jagamisele läks 14 isikumandaati, 63,5% hääleõiguslikest kodanikest, kehtetuid sede- 68 ringkonnamandaati ja 19 kompensatsiooni- leid oli 5131, kehtivaid sedeleid 575 133. Sedeliga mandaati. Kõige rohkem hääli kogus Eesti Kesk- eelhääletanuid oli 109 197, kodus hääletanuid erakonna nimekirjas kandideerinud Edgar Savisaar 7648, välisriigis hääletanuid 2763. Populaarne oli (23 000 häält). Erakondadest sai kõige rohkem elektrooniline hääletamine, seda võimalust kasutas hääli Eesti Reformierakond (164 255 häält). 140 846 valijat.

Valimisringkonnad ja mandaatide jaotus

1/9/10 2/11/10 3/8/7

4/14/14 6/5/5 7/8/8

5/6/8 8/8/10 9/7/6

10/8/7 12/8/6

11/9/10

Ringkonna number/Mandaate/Valituks osutunud kandidaate

Ringkonna number ja nimetus Mandaate Valijad Osavõtu % Valituks osutunud kandidaate 1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine 9 76 189 69,7 10 2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita 11 104 478 68,4 10 3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme 8 69 816 72,8 7 4. Harju- ja Raplamaa 14 130 270 67,5 14 5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa 6 58 583 58,5 8 6. Lääne-Virumaa 5 48 875 58,7 5 7. Ida-Virumaa 8 67 604 56,2 8 8. Järva- ja Viljandimaa 8 70 092 59,0 10 9. Jõgeva- ja Tartumaa 7 67 504 60,4 6 10. Tartu linn 8 70 968 65,1 7 11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa 9 79 857 58,8 10 12. Pärnumaa 8 69 110 58,8 6 Kokku 101 913 346 63,5 101

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: VALIMINE. JUHATUS. FRAKTSIOONID > 7 Üleriigilised valimistulemused

Valimisnimekiri Lühend Hääli % Kohtade arv Eesti Reformierakond RE 164 255 28,6 33 Eesti Keskerakond K 134 124 23,3 26 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit IRL 118 023 20,5 23 Sotsiaaldemokraatlik Erakond SDE 98 307 17,1 19 Erakond Eestimaa Rohelised EER 21 824 3,8 0 Eestimaa Rahvaliit ERL 12 184 2,1 0 Vene Erakond Eestis VEE 5 029 0,9 0 Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid EKD 2 934 0,5 0 Eesti Iseseisvuspartei EIP 2 571 0,4 0 Üksikkandidaadid − 15 882 2,8 0 Kokku 575 133 100,0 101

Isikumandaate nimekirjade kaupa

8 7 7

5 4 4

3 2 2 1 1

0 Eesti Eesti Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Reformierakond Keskerakond Res Publica Liit Erakond

Valimistest osavõtt valimisringkondade kaupa (%)

75 72,8

69,7 68,4 67,5 % 65,1 65 Osavõtu

60,4 58,5 58,7 59 58,8 58,8

56,2 55 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ringkonna number

Ringkonna number ja nimetus: 1. Tallinn: Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine; 2. Tallinn: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita; 3. Tallinn: Mustamäe ja Nõmme; 4. Harju- ja Raplamaa; 5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa; 6. Lääne-Virumaa; 7. Ida-Virumaa; 8. Järva- ja Viljandimaa; 9. Jõgeva- ja Tartumaa; 10. Tartu linn; 11. Võru-, Valga- ja Põlvamaa; 12. Pärnumaa.

8 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 XII Riigikogu liikmete nimekiri

Vabariigi Valimiskomisjon registreeris nimekirja Riigikogu valimise seaduse § 74 lõike 1 alusel (otsus nr 63, 24.03.2011, jõustus 27.03.2011)

Erakond Isamaa ja 34. Jevgeni Ossinovski 7/1578/rm 69. Mati Raidma 9/1699/rm Res Publica Liit 35. Ivari Padar 11/3227/rm 70. Laine Randjärv [Jänes] 1. Jaak Aaviksoo 11*/3484**/rm*** 36. Urve Palo 4/5875/rm 10/2211/rm 2. Annely Akkermann 12/3257/rm 37. Heljo Pikhof 10/3270/rm 71. Valdo Randpere 11/4794/rm 3. Ene Ergma 9/3873/rm 38. Karel Rüütli 4/1470/rm 72. Taavi Rõivas 1/6710/im 4. Andres Herkel 1/1765/rm 39. Indrek Saar 6/3931/rm 73. Aivar Sõerd 3/1615/rm 5. Kaia Iva 8/1064/rm 40. Neeme Suur 5/1970/rm 74. Jaanus Tamkivi 5/3171/rm 6. Siim Valmar Kiisler 3/1388/km 41. Rannar Vassiljev 6/1960/km 75. Urve Tiidus 5/3123/rm 7. Aivar Kokk 9/3382/rm 42. Jaan Õunapuu 9/3103/rm 8. Mart Laar 4/9541/im Eesti Keskerakond 9. Tõnis Lukas 10/4807/rm Eesti Reformierakond 76. Deniss Boroditš 1/5896/im 10. Marko Mihkelson 4/3943/rm 43. Arto Aas 2/524/km 77. Enn Eesmaa 8/1535/rm 11. Erki Nool 7/1397/rm 44. Andrus Ansip 4/18 967/im 78. Eldar Efendijev 7/1650/rm 12. Tõnis Palts 5/2243/rm 45. Peep Aru 8/896/km 79. Lembit Kaljuvee 7/2440/rm 13. Juhan Parts 2/6608/im 46. Igor Gräzin 9/6109/im 80. Kalev Kallo 1/308/km 14. Marko Pomerants 6/3455/rm 47. Aare Heinvee 4/1017/rm 81. Valeri Korb 7/3596/rm 15. Indrek Raudne 2/774/km 48. Remo Holsmer 1/694/km 82. Mihhail Kõlvart 2/1039/rm 16. Urmas Reinsalu 3/5055/rm 49. Jüri Jaanson 4/1178/rm 83. Kalle Laanet 5/2566/rm 17. Reet Roos 4/848/rm 50. Kalle Jents 8/1346/rm 84. Heimar Lenk 11/2807/rm 18. Helir-Valdor Seeder 8/4479/rm 51. Kaja Kallas 4/7153/im 85. Inara Luigas 11/1482/km 19. Sven Sester 2/1129/rm 52. Urmas Klaas 11/2990/rm 86. Aadu Must 10/1901/rm 20. Priit Sibul 11/2385/rm 53. Urmas Kruuse 10/6824/im 87. Jüri Ratas 3/7620/im 21. Margus Tsahkna 10/3228/rm 54. Tõnis Kõiv 8/961/km 88. Mailis Reps 4/2639/rm 22. Toomas Tõniste 12/1864/km 55. Rein Lang 12/3922/rm 89. Aivar Riisalu 4/2189/rm 23. Ken-Marti Vaher 1/5412/rm 56. Tarmo Leinatamm 1/1562/rm 90. Edgar Savisaar 2/23 000/im 57. Jürgen Ligi 8/5043/rm 91. Kadri Simson 12/3854/rm Sotsiaaldemokraatlik Erakond 58. Kalev Lillo 4/474/km 92. Mihhail Stalnuhhin 7/8584/im 24. Jaak Allik 7/1518/km 59. Väino Linde 12/2632/rm 93. Olga Sõtnik 2/1317/rm 25. Andres Anvelt 2/3441/rm 60. Lauri Luik 5/1931/km 94. Priit Toobal 8/796/km 26. Kalev Kotkas 5/1565/km 61. Rait Maruste 10/2425/rm 95. Yana Toom 1/4510/rm 27. Peeter Kreitzberg 3/3144/rm 62. Kristen Michal 2/2062/rm 96. Ester Tuiksoo 11/971/km 28. Kalvi Kõva 11/2889/rm 63. Meelis Mälberg 11/1013/km 97. Marika Tuus [Tuus-Laul] 29. Helmen Kütt 8/1693/rm 64. Kristiina Ojuland 7/2127/rm 9/2976/rm 30. Kajar Lember 5/1363/km 65. Urmas Paet 3/10 779/im 98. Rainer Vakra 3/1259/rm 31. Marianne Mikko 12/2093/rm 66. Kalle Palling 4/1549/rm 99. Viktor Vassiljev 1/1914/rm 32. Sven Mikser 8/7431/im 67. Keit Pentus 2/8784/im 100. Vladimir Velman 4/2016/km 33. Eiki Nestor 1/4003/rm 68. Hanno Pevkur 6/3784/rm 101. Peeter Võsa 6/1936/rm

* Valimisringkonna number ** Häälte arv *** Mandaadi liik: im – isikumandaat, rm – ringkonnamandaat, km – kompensatsioonimandaat

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: VALIMINE. JUHATUS. FRAKTSIOONID > 9 Juhatus

Me vastutame Eesti eest nii langetades otsuseid, mis väljenduvad seadustes, kui ka olles kaasatud protsessidesse, mis avaldavad mõju Eesti tulevikule selle kõige laiemas tähenduses. Ka Euroopa Liidu ühises peres ei saa keegi vastutusest mööda minna. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi käitumisest sõltub ühenduse valmidus vastata tänastele väljakutsetele, hoida ja arendada Euroopa Liidu rahvusvahelist mõju ning konkurentsivõimet. (Riigikogu esimehe Ene Ergma kõnest, 12.09.2011)

Juhatuse valimine 4. aprill 2011 ja 22. märts 2012

Esimees Ene Ergma Esimene aseesimees Laine Randjärv Teine aseesimees Jüri Ratas

Hääletustulemus 04.04.2011 Hääletustulemus 22.03.2012

Esimehe valimine: Esimehe valimine: Ene Ergma, hääli: poolt 59, vastu 42, kehtetuid sede- Ene Ergma: 53 häält; leid 0. Eiki Nestor: 42 häält. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 101. Kehtetuid sedeleid 1. Aseesimeeste valimine: Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 96. Laine Randjärv: 52 häält; Aseesimeeste valimine: Jüri Ratas: 46 häält; Laine Randjärv: 49 häält; kehtetuid sedeleid 3. Jüri Ratas: 45 häält; Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 101. kehtetuid sedeleid 3. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 97.

10 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Fraktsioonid

Eesti Keskerakonna fraktsioon (K)

Esimees Aseesimees Aseesimees Deniss Enn Eesmaa Eldar Efendijev Lembit Kalev Kallo Kadri Simson Valeri Korb Mailis Reps Boroditš * Kaljuvee *

Mihhail Kalle Laanet * Lauri Laasi Heimar Lenk Inara Luigas * Aadu Must Jüri Ratas Aivar Riisalu Kõlvart *

Mihhail Olga Sõtnik Tarmo Tamm * Priit Toobal Yana Toom Ester Tuiksoo Marika Rainer Vakra * Stalnuhhin Tuus-Laul

Viktor Vladimir Peeter Võsa Vassiljev Velman

* Deniss Boroditš (kuni 09.04.2012) Lembit Kaljuvee (kuni 09.04.2012) Mihhail Kõlvart (volitused lõppenud seoses Tallinna Linnavalitsuse liikmeks nimetamisega 07.04.2011) Kalle Laanet (kuni 20.03.2012) Inara Luigas (kuni 09.04.2012) Tarmo Tamm (alates 11.04.2011, asendusliige) Rainer Vakra (kuni 09.04.2012)

Fraktsioonid registreeriti Riigikogu juhatuse otsustega 04.04.2011.

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: VALIMINE. JUHATUS. FRAKTSIOONID > 11 Eesti Reformierakonna fraktsioon (RE)

Esimees Aseesimees Aseesimees Arto Aas Rein Aidma Andrus Peep Aru Igor Gräzin Jaanus Tamkivi Remo Holsmer Valdo Randpere Ansip *

Margus Aare Heinvee Jüri Jaanson Kalle Jents Tõnu Juul * Raivo Järvi * Kaja Kallas * Urmas Klaas Hanson

Andrei Tõnis Kõiv Rein Lang * Tarmo Jürgen Ligi * Kalev Lillo Väino Linde Lauri Luik Korobeinik * Leinatamm

Maret Rait Maruste Kristen Meelis Urmas Paet * Kalle Palling Keit Pentus * Hanno Maripuu * Michal * Mälberg Pevkur *

Mati Raidma Laine Paul-Eerik Taavi Rõivas Andre Sepp * Imre Sooäär * Aivar Sõerd Urve Tiidus Randjärv Rummo *

Terje Trei *

* Andrus Ansip (volitused peatunud 05.04.2011, peaminister) Tõnu Juul (alates 06.04.2011, asendusliige) Raivo Järvi (alates 06.04.2011, asendusliige; volitused lõppenud 17.06.2012 †) Kaja Kallas (volitused peatunud seoses ajutise töövõimetusega 13.11.2011; fraktsiooni liige alates 04.07.2012) Andrei Korobeinik (alates 06.04.2011, asendusliige) Rein Lang (volitused peatunud 05.04.2011, kultuuriminister) Jürgen Ligi (volitused peatunud 05.04.2011, rahandusminister) Maret Maripuu (alates 07.04.2011, asendusliige) Kristen Michal (volitused peatunud 05.04.2011, justiitsminister) Urmas Paet (volitused peatunud 05.04.2011, välisminister) Keit Pentus (volitused peatunud 05.04.2011, keskkonnaminister) Hanno Pevkur (volitused peatunud 05.04.2011, sotsiaalminister) Paul-Eerik Rummo (alates 07.04.2011, asendusliige) Andre Sepp (alates 06.04.2011, asendusliige) Imre Sooäär (alates 06.04.2011, asendusliige) Terje Trei (alates 14.11.2011, asendusliige)

12 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (IRL)

Esimees Aseesimees Aseesimees Jaak Annely Ene Ergma Andres Herkel Siim Kabrits * Kaia Iva * Andres Jalak * Toomas Tõniste Aaviksoo * Akkermann

Siim Valmar Aivar Kokk Mart Laar * Peeter Tõnis Lukas Marko Erki Nool Mart Nutt * Kiisler * Laurson * Mihkelson

Liisa-Ly Tõnis Palts Juhan Parts * Marko Juku-Kalle Indrek Urmas Reet Roos Pakosta * Pomerants Raid * Raudne * Reinsalu *

Andrus Saare * Helir-Valdor Sven Sester Priit Sibul Margus Ülo Tulik * Ken-Marti Seeder * Tsahkna Vaher *

* Kaia Iva (alates 15.05.2012 esimees, kuni 15.05.2012 aseesimees) Andres Jalak (alates 15.05.2012 aseesimees; fraktsiooni liige alates 06.12.2011, asendusliige) Jaak Aaviksoo (volitused peatunud 05.04.2011, haridus- ja teadusminister) Siim Kabrits (alates 06.04.2011, asendusliige) Siim Valmar Kiisler (volitused peatunud 05.04.2011, regionaalminister) Mart Laar (volitused peatunud 05.04.2011, kaitseminister; fraktsiooni liige alates 14.05.2012) Peeter Laurson (alates 06.04.2011, asendusliige) Mart Nutt (alates 14.05.2012, asendusliige) Liisa-Ly Pakosta (alates 06.04.2011, asendusliige) Juhan Parts (volitused peatunud 05.04.2011, majandus- ja kommunikatsiooniminister) Juku-Kalle Raid (alates 06.04.2011, asendusliige) Indrek Raudne (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 05.12.2011) Urmas Reinsalu (kuni 11.05.2012 esimees; volitused peatunud 11.05.2012, kaitseminister) Andrus Saare (alates 06.04.2011, asendusliige; volitused lõppenud 11.05.2012) Helir-Valdor Seeder (volitused peatunud 05.04.2011, põllumajandusminister) Ülo Tulik (alates 06.04.2011, asendusliige) Ken-Marti Vaher (volitused peatunud 05.04.2011, siseminister)

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: VALIMINE. JUHATUS. FRAKTSIOONID > 13 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (SDE)

Esimees Aseesimees Aseesimees Jaak Allik Andres Anvelt Kalev Peeter Kalvi Kõva Sven Mikser Eiki Nestor Indrek Saar Kotkas Kreitzberg *

Helmen Kütt Kajar Mart Meri * Marianne Jevgeni Urve Palo Heljo Pikhof Rein Randver Lember Mikko Ossinovski

Karel Rüütli Neeme Suur Rannar Jaan Õunapuu Vassiljev

* Peeter Kreitzberg (volitused lõppenud 03.11.2011 †) Mart Meri (alates 08.11.2011, asendusliige)

Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Deniss Boroditš (alates 09.04.2012, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon) Lembit Kaljuvee (alates 09.04.2012, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon) Kalle Laanet (alates 20.03.2012, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon) Inara Luigas (alates 09.04.2012, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon) Rainer Vakra (alates 09.04.2012, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon)

14 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Koosseisu muudatused

Riigikogust lahkunud (või volitused peatunud) Asemele tulnud

Urmas Kruuse (RE) volitused lõppenud 01.04.2011 Margus Hanson (RE) asendusliige 02.04.2011 Kristiina Ojuland (RE) volitused lõppenud 01.04.2011 Rein Aidma (RE) asendusliige 02.04.2011 Ivari Padar (SDE) volitused lõppenud 01.04.2011 Rein Randver (SDE) asendusliige 02.04.2011 Edgar Savisaar (K) volitused lõppenud 01.04.2011 Lauri Laasi (K) asendusliige 02.04.2011 Jaak Aaviksoo (IRL) volitused peatunud 05.04.2011 Ülo Tulik (IRL) asendusliige 06.04.2011 Andrus Ansip (RE) volitused peatunud 05.04.2011 Andre Sepp (RE) asendusliige 06.04.2011 Siim Valmar Kiisler (IRL) volitused peatunud 05.04.2011 Peeter Laurson (IRL) asendusliige 06.04.2011 Mart Laar (IRL) volitused peatunud 05.04.2011 Andrus Saare (IRL) asendusliige 06.04.2011 Rein Lang (RE) volitused peatunud 05.04.2011 Andrei Korobeinik (RE) asendusliige 06.04.2011 Jürgen Ligi (RE) volitused peatunud 05.04.2011 Tõnu Juul (RE) asendusliige 06.04.2011 Kristen Michal (RE) volitused peatunud 05.04.2011 Ülle Rajasalu (RE) asendusliige 06.04.2011 Urmas Paet (RE) volitused peatunud 05.04.2011 Raivo Järvi (RE) asendusliige 06.04.2011 Juhan Parts (IRL) volitused peatunud 05.04.2011 Juku-Kalle Raid (IRL) asendusliige 06.04.2011 Keit Pentus (RE) volitused peatunud 05.04.2011 Imre Sooäär (RE) asendusliige 06.04.2011 Hanno Pevkur (RE) volitused peatunud 05.04.2011 Einar Vallbaum (RE) asendusliige 06.04.2011 Helir-Valdor Seeder (IRL) volitused peatunud 05.04.2011 Siim Kabrits (IRL) asendusliige 06.04.2011 Ken-Marti Vaher (IRL) volitused peatunud 05.04.2011 Liisa-Ly Pakosta (IRL) asendusliige 06.04.2011 Ülle Rajasalu (RE) volitused lõppenud 06.04.2011 Maret Maripuu (RE) asendusliige 07.04.2011 Einar Vallbaum (RE) volitused lõppenud 06.04.2011 Paul-Eerik Rummo (RE) asendusliige 07.04.2011 Mihhail Kõlvart (K) volitused lõppenud 07.04.2011 Tarmo Tamm (K) asendusliige 08.04.2011 Peeter Kreitzberg (SDE) volitused lõppenud 03.11.2011 Mart Meri (SDE) asendusliige 04.11.2011 Kaja Kallas (RE) volitused peatunud 13.11.2011 Terje Trei (RE) asendusliige 14.11.2011 Indrek Raudne (IRL) volitused lõppenud 05.12.2011 Andres Jalak (IRL) asendusliige 06.12.2011 Urmas Reinsalu (IRL) volitused peatunud 11.05.2012 Mart Nutt (IRL) asendusliige 12.05.2012 Andrus Saare (IRL) volitused lõppenud 11.05.2012 Mart Laar (IRL) volitused taastunud 12.05.2012 Raivo Järvi (RE) volitused lõppenud 17.06.2012 Kalev Kallemets (RE) asendusliige 19.06.2012 Kalev Kallemets (RE) volitused lõppenud 01.07.2012 Kaja Kallas (RE) volitused taastunud 02.07.2012

Fakte Riigikogu liikmete kohta (seisuga 31.08.2012) Fraktsioonid Riigikogus

Riigikogus on 21 naist ja 80 meest. Vanim Riigikogu liige on 70 ja noorim 26 aastat vana. Keskmine vanus on 46,8 aastat. 5 Riigikogus töötab 11 alatist komisjoni ja 3 erikomisjoni, lisaks 21 Eesti Keskerakonna fraktsioon tegutses III istungjärgul 1 uurimiskomisjon. Registreeritud on 4 19 fraktsiooni, tegutseb 6 delegatsiooni, 48 parlamendirühma ja 44 Eesti Reformierakonna fraktsioon muud ühendust. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon 59 XII Riigikogu liiget olid valitud ka eelmisse koosseisu, 40 on olnud X, 15 IX, 8 VIII ja 5 VII koosseisu liikmed. 33 Riigikogu liiget on parlamendis esmakordselt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 32 liikmele on XII koosseis teine, 23-le kolmas, 7-le neljas, 2-le viies ning 4-le kuues (Mart Laar, Eiki Nestor, Mart Nutt 23 33 Fraktsiooni mittekuuluvad liikmed ja Paul-Eerik Rummo).

Eesti Keskerakonna fraktsioonis on 21 liiget5 – 6 naist ja 15 meest. 21 Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioonis19 on 33 liiget – 5 naist ja 28 meest. Eesti Reformierakonna fraktsioon Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis on 23 liiget – 5 naist ja 18 meest. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis on 19 liiget – 4 naist ja 15 meest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Fraktsiooni ei kuulu 5 liiget – 1 naine ja 4 meest. 23 33 Fraktsiooni mittekuuluvad liikmed

RIIGIKOGU XII KOOSSEIS: VALIMINE. JUHATUS. FRAKTSIOONID > 15 Eesti on üks väheseid riike, kus iga RIIGIKOGU huviline saab otsustajatega otsekontakti. Väga lihtsa vaevaga on leitav enamike KOMISJONID JA poliitikakujundajate e-posti aadressid või ÕIGUSLOOME isegi mobiiltelefoni numbrid, arvestatav osa poliitikutest suhtleb avalikkusega ka sotsiaalmeedia vahendusel.

(Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas Euroopa kodanikualgatuse ümarlaual, 27.04.2012)

… valitsused arvavad alati, et nemad jagavad raha paremini kui parlament. Parlament aga peaks mõtlema natukene ka oma ülesannete peale. (Riigikogu liikme Aadu Musta sõnavõtust, 02.05.2012)

16 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 ja EFTA kohtu menetlusest ning Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest aastatel 2009–2010. Li- Euroopa Liidu saks arutati 2011. aasta sügisel Eesti Euroopa-poliitikat aastatel 2011‒2015. asjade komisjon 2012. aastal toimunud istungitel andis ELi asjade komisjon seisukoha 90 ELi poliitikadokumendi Esimees Taavi Rõivas (RE) ja õigustloova akti eelnõu kohta (menetleti 49 pake- Aseesimees Marianne Mikko (SDE) tis). Seisukohtade andmisel töötati läbi 66 Riigikogu Deniss Boroditš (K, ‒) (kuni 12.04.2012) valdkonnakomisjonide arvamust. 40% juhtudel Eldar Efendijev (K) (kuni 17.04.2012) täiendas, täpsustas või muutis ELi asjade komisjon Andres Herkel (IRL) valitsuse seisukohta. Neljal korral andis komisjon Kaja Kallas (RE) (kuni 13.11.2011, arvamuse seoses finantsabi taotluste ja programmi- volitused peatunud) dega (taotluse kontekstis Hispaanias ja programmi- Tõnis Kõiv (RE) (14.11.2011–16.07.2012) de kontekstis Iirimaal (2 korda) ning Portugalis toi- Helmen Kütt (SDE) muvaga seoses). Komisjoni istungitel arutati ELi Kalev Lillo (RE) (alates 16.07.2012) ministrite tasandi 57 kohtumise päevakordi. Sellega Marko Mihkelson (IRL) seoses kutsuti 69 korral istungile Eesti Vabariigi Jevgeni Ossinovski (SDE) ministrid. Liisa-Ly Pakosta (IRL) Täiendava info saamise eesmärgil arutas ELi Kalle Palling (RE) asjade komisjon eraldi päevakorrapunktidena veel Valdo Randpere (RE) järgmisi teemasid: Jüri Ratas (K) – ülevaade eelarveraamistiku (2014‒2020) läbi- Reet Roos (IRL) rääkimiste seisust; Kadri Simson (K) (alates 17.04.2012) – konkurentsivõime kava „Eesti 2020” uuenda- Aivar Sõerd (RE) mine ja Eesti stabiilsusprogramm; Urve Tiidus (RE) – kuulamised teemal „Toit kui strateegiline Yana Toom (K) (alates 17.04.2012) ressurss” laiema tausta saamiseks ELi ühise põllu- Ester Tuiksoo (K) majanduspoliitika otsustuseks; Rainer Vakra (K, ‒) – ettevalmistus konverentsiks „ELi Läänemere- Rannar Vassiljev (SDE) strateegia ja tegevuskava: hetkeseis ja arengud”. Riigikogu ELi asjade komisjoni jaoks olid aastad 2011–2012 teatud mõttes märgilised. Ajendatuna õiguskantsleri hinnangutest komisjoni pädevuse Vaadeldaval perioodil toimus 94 komisjoni istungit, kohta Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) neist kolmel oli arutelu avalik. eelnõu menetlemisel, on päevakorras vajadus muuta 2011. aastal andis komisjon seisukoha 71 ELi Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et tagada prak- poliitikadokumendi ja õigustloova akti eelnõu kohta tika kajastatus õiguses. ELi asjade komisjon sai juba (menetleti 49 paketis). Seisukohtade andmiseks töö- kevadel uueks ülesandeks jälgida EFSFi kontekstis tati läbi 69 Riigikogu valdkonnakomisjonide arva- toimuvat. must, ühel korral küsiti arvamust Siseministeeriumist Rahanduskriisi teema jätkus ka Euroopa stabiil- (Europoli tegevust kontrolliva teatise osas). Neljal susmehhanismi (ESM) lepingu aruteludes. Õigus- korral täpsustas või muutis komisjon valitsuse seisu- kantsler pöördus Riigikohtu poole, 12. juulil andis kohti, kahel korral andis arvamuse seoses finantsabi Riigikohus Riigikogule võimaluse ESMi ratifitseeri- programmidega (Iirimaa ja Portugal). ELi ministrite misega edasi minna ning ELi asjade komisjon võttis tasandi kohtumiste päevakordi arutas komisjon initsiatiivi teemakohaste kuulamiste organiseerimi- 75 korda, neist 50 korral tutvustas minister komis- sel, kaasates ühisistungi vormis rahanduskomisjoni joni liikmetele Eesti seisukohti. ning pakkudes osalemisvõimalust kõigile Riigikogu Ühisistungil põhiseaduskomisjoni ja õiguskomis- liikmetele. ELi asjade komisjoni delegatsioon koh- joniga kuulati infot Europoli tegevusest. Ühisistungil tus Euroopa päeval Luksemburgis EFSFi juhtkon- keskkonnakomisjoni, majanduskomisjoni ja rahan- naga. Arutati euroala tulevikku, kriisile reageeri- duskomisjoniga saadi ülevaade Euroopa Liidu Kohtu mist, võlakriisis riikide kulude kärpimise edukust,

Alatiste komisjonide koosseis kinnitati 07.04.2011, nende esimehed ja aseesimehed 11.04.2011, Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseis, esimees ja aseesimees kinnitati 11.04.2011

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 17 Euroopa Liidu asjade komisjoni kohtumine Türgi Euroopa Liidu asjade ministri ja pealäbirääkija Egemen Bağışiga, november 2011

EFSFi töökorraldust ja üleminekut Euroopa Stabiil- ELi asjade komisjoni tähelepanu all on olnud ka susmehhanismile. järgmise ﬁnantsperspektiivi (2014‒2020) läbirääki- Laiemalt arutas komisjon euroala tuleviku- miste arutelud. 2012. aasta I poolaastal käsitleti seda väljavaateid avalikul istungil 10. veebruaril 2012. teemat igal kuul toimunud üldasjade nõukogu Eesti Komisjon võttis juhtiva arutelu korraldaja rolli seisukohtade arutelul. Komisjonis on Eesti seisu- ka ACTA teemal (Anti-Counterfeiting Trade Agree- kohti käinud tutvustamas nii välisminister, rahandus- ment e võltsimisvastane kaubandusleping). ACTA minister kui ka läbirääkimistel osalevad spetsialistid. temaatika, mis otseselt pole komisjoni igapäevatöö Tutvutud on ELi eesistuja koostatud läbirääkimiste- küsimus, tekitas laialdase poleemika pressis ja avalik- paketiga, kus on kaardistatud riikidevahelist kokku- kuses. Komisjoni eestvedamisel korraldati avalik lepet vajavad teemad. Tähtis on mainida, et eelarve istung-kuulamine, mille käigus said nii lepingu suurust senini arutatud ei ole. Kindlasti on tiheda- pooldajad, vastased kui ka selgusele mittejõudnud mad läbirääkimised ootamas 2012. aasta teisel küsimusi, vastuseid ja arvamusi vahetada. Ette- poolel. kandega esinesid välisminister Urmas Paet, Eesti ELi asjade komisjon keskendus mitte ainult Infotehnoloogia Kolledži õppejõud, Avatud Eesti rahandusküsimustele: olulisena võib esile tuua Fondi nõukogu esimees Linnar Viik ja interneti Euroopa õiguskaitse kontekstis tehtud parlamen- autoriõiguse asjatundja Peeter Mõtsküla. Ekspertide- taarset tööd ja ettepanekuid Justiitsministeeriumile na osalesid Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Eesti seisukohtade arendamiseks. Kommunikatsiooniministeeriumi ning Välisminis- ELi asjade komisjoni tegevus hõlmas ka Euroo- teeriumi ametnikud ja spetsialistid. pa patendi paketti ning tundlikku andmekaitse Eesti võimekust kasutada ELi vahendeid arutati problemaatikat. Teema tõstatus kohtumisel Euroo- komisjonis 2011. aasta septembris. ELi ﬁnantsva- pa Komisjoni asepresidendi, õigusküsimuste, põhi- hendite väljamaksmise olukorrast eelarveperioodil õiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane 2007‒2013 andsid ülevaate haridus- ja teadusminis- Redingiga. Komisjon leidis, et pakutud kujul kau- ter Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooni- geneb andmekaitsevaidluste lahendamine inimes- minister Juhan Parts ning Rahandusministeeriumi test. Andmekaitseasutuste otsuste kooskõlastamine asekantsler Ivar Sikk. Samal teemal toimus ka teine Euroopa Komisjoniga muudab kaebuste läbivaata- istung, kus andsid ülevaate põllumajandusminister mise ebamõistlikult aeganõudvaks. Lisaks annavad Helir-Valdor Seeder, keskkonnaminister Keit eelnõud Euroopa Komisjonile õiguse võtta vastu Pentus, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja regionaal- arvukaid reegleid andmekaitse eeskirjade täpsus- minister Siim Valmar Kiisler. tamiseks. Paraku ei ole rohketes õigusaktides

18 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 orienteerumine üksikisikule lihtne ega odav. ELi asjade komisjon on veendunud, et isikute põhi- õiguste ja -vabaduste kaitset seoses isikuandmete Keskkonnakomisjon töötlemisega ja isikuandmete vaba liikumist on võimalik saavu-tada ka liikmesriikidele suuremat Esimees Tõnis Lukas (IRL) otsustusruumi jättes. Aseesimees Karel Rüütli (SDE) 2012. aasta kevadistungjärgul külastasid Annely Akkermann (IRL) Riigikogu kolm Euroopa Komisjoni volinikku: Eldar Efendijev (K) (alates 17.04.2012, humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Kristalina kultuurikomisjonist) Georgieva, merendus- ja kalandusvolinik Maria Valeri Korb (K) Damanaki ning transpordivolinik Siim Kallas. Tõnis Kõiv (RE) ELi laienemise teemaline kohtumine toimus Kalle Palling (RE) (14.11.2011–10.07.2012 Makedoonia välisministri Nikola Poposkiga ja majanduskomisjonis) Kosovo Rahvusassamblee spiikri Jakup Krasniqiga. Rein Randver (SDE) 2011. aasta sügisel arutasid komisjoni liikmed Jaanus Tamkivi (RE) Türgi Euroopa Liidu asjade ministri ja pealäbi- Terje Trei (RE) (alates 14.11.2011; 10.07.2012 rääkija Egemen Bağışiga Türgi liitumisvalmidust. maaelukomisjoni) Kohtuti ka Bulgaaria asevälisministri Konstantin Rainer Vakra (K, –) Dimitroviga. Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallasega kohtuti seoses ELi transpordi valge raamatuga. Lisaks kohtuti Euroopa Parlamendi liikmete Keskkonnakomisjon pidas vaadeldaval perioodil Kristiina Ojulandi ja Ivari Padari, ELi alalise esindu- 59 istungit, sh 9 ühisistungit ja 8 väljasõiduistungit. se juhi Matti Maasika ning Euroopa Kontrollikoja Menetluses oli 15 eelnõu, millest 10 võeti vastu liikme Kersti Kaljulaidiga. Toimus traditsiooniline seadusena, 4 otsusena ja 1 jäi lõpuni menetlemata. töölõuna Vabariigi Presidendi juures. Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 15 korral arvamus ELi õigusakti eelnõu kohta. Euroopa Liidu asjade komisjoni Olulisemad eelnõud, mille menetlemisel oli sekretariaat juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjon: Veeseaduse muutmise seaduse (55 SE, vastu võetud 16.06.2011) eesmärk on viia seadus vastavusse Euroopa Komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ nõuetega. Antud seadusega kõrvaldatakse vastuolud veeuuringute regulatsioonis ning täpsustatakse keskkonnaministrile antavat volitusnormi, mille alusel kehtestatava määrusega täiendatakse laboritele esita- tavaid kvaliteedinõudeid. See on eelduseks analüüsi- de usaldusväärsuse suurenemisele, mis omakorda tõstab veemajanduskavade planeerimise ning tule- muslikkuse hindamise kvaliteeti. Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (56 SE, vastu võetud 16.06.2011) kohaselt võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/ EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Direktiivi põhieesmärk on tagada ELi elanikele puhtam elukeskkond ja pikendada aastaks 2020 inimeste keskmist eluiga ligikaudu 5,5 kuu võrra. Selleks tuleb vähendada tahkete osakeste ja nende lähteainete esinemist linnakeskkonna välis- õhus. Kuna inimeste tervist mõjutavad oluliselt eriti

peened PM2,5-osakesed, siis rakendatakse nende suhtes esimese etapina välisõhu saastatuse taseme sihtväärtust alates 1. jaanuarist 2010 ja piirväärtust alates 1. jaanuarist 2015.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 19 Keskkonnakomisjon väljasõiduistungil Ida-Virumaal Aidu karjääris, august 2011

Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (57 meetmete rakendamisele ning edendada jäätmete SE, vastu võetud 16.06.2011) kohaselt võetakse Ees- taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasu- ti õigusesse üle nõuded, mille seab Euroopa Parla- tamist. Direktiiviga püütakse kehtestada lähenemis- mendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ, et täiusta- viisi, mille kohaselt tuleb – keskendudes jäätmete da ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saaste- tekitamisest ja käitlemisest tuleneva keskkonnamõju kvootidega kauplemise süsteemi. Nii näiteks antakse vähendamisele – arvestada toodete ja materjalide elektritootmisele võimalus taotleda järgmisel kauple- kogu olelusringiga, mitte ainult jäätmeetapiga. Kui mise perioodil (2013–2020) lubatud heitkoguse seni keskenduti keskkonnaalastes õigusaktides ja ühikuid tasuta. Nõuetele vastavatel ettevõtetel on poliitikas enamasti toote olelusringi algus- ja lõpp- võimalus saada 2013. aastal 70% tasuta kvooti. etappidele (tootmine–jäätmekäitlus), siis nüüd tuleb Edaspidi väheneb tasuta kvoot lineaarselt, kuni arvesse võtta ressursi olelusringi kõik etapid, nagu jõuab 0%-ni aastal 2020. Antud seadusega võetakse näiteks toote kavandamine, lähtematerjali valik, Eesti õigusesse üle ka nõuded, mille seab direktiiv toote valmistamine, kasutamine, tekkivate jäätmete 2008/101/EÜ, et lisada lennunduse sektor ELi käitlemine, sest eri etapid võivad olla omavahel seo- kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemi- tud ning ühe etapi keskkonnamõju vähendamise se süsteemi alates 2012. aastast ning sätestada selleks meetmed võivad suurendada keskkonnamõju teisel vajalikud nõuded. Seadus käsitleb ka Eestis kasvu- etapil. hoonegaaside heitkoguste määramiseks sõltumatute Kiirgusseaduse muutmise seaduse (80 SE, akrediteeritud tõendajate süsteemi loomist. 2012. vastu võetud 27.10.2011) peamine eesmärk on täp- aastast akrediteeritakse kõik tõendajad uue standardi sustada eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel, ISO 14065 alusel. ühtlasi täpsustada radioaktiivsete ainete ja jäätmete Jäätmeseaduse muutmise seadusega (76 SE, ohutustamise korda ning kiirgushädaolukorrale vastu võetud 27.10.2011) viiakse jäätmeseadus vas- reageerimist. tavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise 2008/98/EÜ nõuetega, mille eesmärk on muuta seadus (155 SE, vastu võetud 21.03.2012). Seadusi selgemaks jäätmekäitluse peamiste mõistete määrat- muudeti, kuna pakendite ja pakendijäätmete lused, aidata kaasa jäätmetekke vältimiseks võetavate kogumissüsteemi toimimisel on esile kerkinud

20 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 mitmed probleemid. Olukorra reguleerimiseks lisati Välissuhtlemise valdkonnas kohtusid keskkonna- jäätmeseadusesse säte, mille rakendumisel tõhustub komisjoni liikmed Soome parlamendi põllumajan- kontroll Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendite dus- ja metsanduskomisjoni liikmetega ning Metsa- riikidevahelise veo üle ning täpsustatakse tagatisra- ühistu, Maa- ja Metsandusministeeriumi ning haga pakendite tagasivõtmist reguleerivaid sätteid. Soome Metsatööstuse Föderatsiooni esindajatega Antud seadusega täiendatakse ka riigisisest regulat- 2012. aasta aprillis. Tutvuti ka Soome Vabariigi siooni ja viiakse põllumajanduses kasutatav plast metsanduse ja jahinduse alase seadusandlusega. pakendiseaduse reguleerimisalast üle jäätmeseaduse Keskkonnakomisjonil on toimunud 9 ühisistun- reguleerimisalasse. git teiste komisjonidega. Koos väliskomisjoniga kuu- Keskkonnatasude seaduse muutmise lati jaanuaris 2012 ülevaadet Durbanis toimunud seadusega (187 SE, vastu võetud 02.05.2012) kliimaläbirääkimiste tulemustest. Koos maaeluko- muudetakse kalapüügiõiguse tasude määramise alust misjoniga tutvuti Riigikontrolli aruandega „Peipsi püügivahenditele, millega püütakse angerjat nendel järve seisundi parandamise meetmete tulemuslik- veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taas- kus”, kohtuti Euroopa Komisjoni merendus- ja tootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Samu- kalandusvoliniku Maria Damanakiga Euroopa Liidu ti täpsustatakse sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu ühise kalanduspoliitika reformi teemal ning tutvuti piirmäärade vahemiku Peipsi järvel kasutatavale Eesti siseveekogude probleemidega. Maaelukomisjo- põhjanoodale ehk mutnikule. ni ja majanduskomisjoniga on toimunud ka avalik ühisistung biomajanduse teemal. Muu tegevus Keskkonnakomisjoni istungitel on toimunud mitu parlamentaarset kuulamist. Kuulati SA Säästva Vaadeldaval perioodil on keskkonnakomisjon käi- Eesti Instituudi säästva arendamise meetodite prog- nud väljasõiduistungitel looduskaitse ja -kasutusega rammi juhi Kaja Petersoni ettekannet teemal seotud objektidel ja asutustes. Viimsi looduskesku- „20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja ses tutvuti RMK struktuuri ja tegevusvaldkondade- lahenduste otsinguid” ning akadeemiku ja mere- ga, Lahemaa rahvuspargis süveneti paisude problee- füüsiku Tarmo Soomere ning Meresüsteemide Insti- mi ja Keskkonnateabe Keskuses tutvuti keskkonna- tuudi teadurite Jüri Elkeni ja Urmas Lipsu ette- registri kasutusvõimalustega. Lisaks on külastatud kannet teemal „Nord Streami gaasijuhtme paigalda- maakondi eesmärgiga saada teavet keskkonna vald- mise mõjudest Läänemeres”. konda kuuluvate kohalike probleemide kohta. Nii näiteks tutvuti põlevkivivaldade keskkonna ja koha- Elle Kaur, keskkonnakomisjoni liku elu probleemidega Ida-Virumaal, kus lisaks nõunik-sekretariaadijuhataja kohtumistele kohalike omavalitsuste esindajatega külastati ASi Viru Keemia Grupp ja OÜd Kiviõli Keemiatööstus, tutvuti Eesti Energia õlitööstusega, Narva elektrijaamade tegevusega ning põlevkivi kaevandamisega Aidu karjääris. Ka on tutvutud metsa- ja puidutööstussektori probleemidega Lääne-Virumaal, külastatud Näpi saeveskit ning Jeld Weni Eesti ASi Rakvere uksetehast. Kalapüüki puudutav väljasõiduistung toimus Kihnus, kus komisjoni liikmed ning Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi esindajad arutlesid koos kaluritega nende ranna- ja traalipüügi kvoodi ümberjagamise võimaluste üle. Kohtumisel Sindi paisu huvigruppidega kuulati ära looduskaitsjate, paisu omanike ja kohalike survegruppide liikmete seisukohad. Samuti toimus väljasõiduistung Hiiu- maa laidudele ja Matsalu Rahvusparki, kus tutvuti poollooduslike koosluste olukorraga ja inimese tegevusega keskkonnakaitselises rannapiirkonnas. Jäätmeteemalisel väljasõiduistungil Tallinnas tutvuti ASi Ragn-Sells olmejäätmetest jäätmekütuse toot- mise tehasega.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 21 Riigikogu otsustas väljakuulutamata seadust muuta (89 UA) ning võttis selle täpsustatuna Kultuurikomisjon uuesti vastu 10. mail 2012. Seadus muudab kõrgha- ridusõppe rahastamist, loob tasuta õppimise alused Esimees Urmas Klaas (RE) ning reguleerib, mis alusel ja millisel määral võib Aseesimees Aadu Must (K) ülikool nõuda üliõpilaselt õppekulude osalist hüvi- Jaak Allik (SDE) tamist. Samuti muudetakse õppekohtade täitmise Eldar Efendijev (K) (kuni 17.04.2012, korda ning akadeemilise puhkuse ajal loengute keskkonnakomisjoni) kuulamise või muul viisil õppetöös osalemise ning Kaia Iva (IRL) eksamite sooritamise või muul viisil õppekava Peeter Kreitzberg (SDE) (kuni 03.11.2011, täitmise reegleid. Muudatused jõustuvad 2013. aasta volitused lõppenud) 1. jaanuarist. Lauri Luik (RE) 6. juunil 2012 võttis Riigikogu vastu teadus- ja Mart Meri (SDE) (alates 08.11.2011) arendustegevuse korralduse seaduse ja teiste Liisa-Ly Pakosta (IRL) seaduste muutmise seaduse (162 SE). Seaduse Mailis Reps (K) alusel on vähemalt magistrikraadiga või sellele vasta- Paul-Eerik Rummo (RE) va kraadiga isikul õigus kandideerida nooremteaduri Priit Sibul (IRL) ametikohale ning osaleda seeläbi juhendaja käe all teadustöös. Teadus- ja arendusasutused loovad nooremteaduri ametikohti vastavalt vajadustele ja võimalustele. Ülikoolidele tegevustoetuse eraldamise Kultuurikomisjon pidas vaadeldaval perioodil 76 tulemuslepingus võib kokku leppida ülikoolis loo- istungit. Menetluses oli 20 eelnõu, millest 6 võeti dud nooremteaduri ametikohtade töötasu katmise vastu seadusena, 6 otsusena ja 1 lükati tagasi. tegevustoetuse vahenditest. Menetlusse jäi 7 eelnõu. Kultuurikomisjon algatas Riigikogu otsuste eel- Kõige olulisemaks eelnõuks vaadeldud perioodil nõud Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusring- on ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja häälingu nõukogu liikmete nimetamine (37 OE, teiste seaduste muutmise seadus (89 SE), nimeta- vastu võetud 17.05.2011), Eesti Rahvusraamatu- tud ka kui kõrgharidusreformi seadus. Riigikogu kogu nõukogu liikmete nimetamine (35 OE, võttis seaduse esmakordselt vastu 9. veebruaril 2012, vastu võetud 17.05.2011) ja Rahvusooperi nõu- kuid Vabariigi President jättis seaduse välja kuuluta- kogu liikmete nimetamine (36 OE, vastu võetud mata, sest nägi mitme sätte vastuolu põhiseadusega. 17.05.2011). Mais 2012 lõppesid Eesti Rahvusring-

Kultuurikomisjon Narva raekojas linna maketiga tutvumas, august 2012

22 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 häälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate volitused ning kultuurikomisjoni ettepanekul kinnitas Riigikogu sinna uued asjatundjad (227 OE). Maaelukomisjon 23. novembril 2011 Riigikogus vastu võetud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise sea- Esimees Kalvi Kõva (SDE) dusega (92 SE) täpsustatakse kõrgharidusõppe ühis- Aseesimees Aivar Kokk (IRL) õppekavade avamise regulatsiooni. Aare Heinvee (RE) Andres Jalak (IRL) (alates 06.12.2011) Muu tegevus Kalev Kotkas (SDE) Heimar Lenk (K) Lisaks eelnõude menetlemisele arutas kultuuri- Meelis Mälberg (RE) komisjon haridus-, teadus- ja kultuuriteemasid ka Indrek Raudne (IRL) (kuni 05.12.2011, parlamentaarsete kuulamiste korras, avalikel istungi- volitused lõppenud) tel ning kohtumistel. Andre Sepp (RE) (kuni 10.07.2012, Kultuurikomisjon tegeles üldhariduse korraldu- väliskomisjoni) ses vajalike muudatuste kaardistamisega, korraldas Terje Trei (RE) (alates 10.07.2012, avaliku istungi õpetajakoolituse olukorrast ja tulevi- keskkonnakomisjonist) kuootustest ülevaate saamiseks ning arutas koos Ester Tuiksoo (K) Kaubandus-Tööstuskojaga kutseõppes majandustegevuse arendamise võimalusi. Lisaks kohtuti Eesti Kunstiakadeemia esindajatega. Teadusteemadel räägiti nii Eesti Teadusagentuuri Maaelukomisjon pidas vaadeldaval perioodil 70 is- käivitamisega tutvudes kui ka Euroopa Liidu teadus- tungit, sh 11 väljasõiduistungit ja 6 ühisistungit Rii- uuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Hori- gikogu teiste komisjonidega. Menetluses oli 6 eelnõu, sont 2020” (aastateks 2014–2020) eelnõude paketti neist 4 võeti vastu seadusena, 1 võtsid algatajad tagasi arutades. ning 1 lükati esimesel lugemisel tagasi. Komisjon Noorsootöö teema oli kõne all kohtumisel noor- andis vaadeldaval ajavahemikul Euroopa Liidu asjade sootöötajatega Põltsamaa noorte ja elukestva õppe komisjonile 8 arvamust. keskuses, majandus- ja sotsiaalkomisjoniga peetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ühisistungil Praxise aastaraamatu „Noored ja töö- rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse turg” teemal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu muutmise seadusega (72 SE, vastu võetud määruse „Erasmus kõigi jaoks” eelnõu arutelul. 26.10.2011) muudeti ja täpsustati sätteid, mis regu- Kultuurikomisjon kohtus Eesti Filmi Sihtasutuse leerivad turuinfot, turukorraldusmeetmeid, otsetoe- esindajatega ja kuulas ülevaadet Eesti ﬁlmi 100. tusi, „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” toetusi, juubeliaasta kavast ning ﬁlmivaldkonna arengukava toidukvaliteedikava, põllumajandustoetuste ja põllu- koostamise ettevalmistustest. massiivide registrit ning riiklikku järelevalvet. Leader- Arutati muuseumivarade kogumist ja säilitamist meetme paremaks rakendamiseks sätestati haldusle- ning kohtuti Eesti Rahva Muuseumi esindajatega pingute sõlmimine kohalike tegevusgruppidega ja uue hoone ehitamisega seonduvalt. sellega seoses täiendati ka halduskoostöö seadust. Koos keskkonnakomisjoniga arutati Eesti ajaloo- Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse liste pühapaikade uurimist ja hoidmist ning vald- muutmise seadusega (93 SE, vastu võetud kondlikku arengukava aastaiks 2008–2012. Korral- 26.10.2011) sätestati võimalus turustada söödakul- dati avalik istung kultuuripärandi ja turismi teemal. tuuride seemnesegu, mis on mõeldud looduskesk- Kultuurikomisjon tutvus Eesti Rahvusringhää- konna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi lingu 2011. aasta tegevusaruandega ja arengukavaga kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turus- aastateks 2013–2018 ning arutas koos Rahvusring- tamise üldnõudele. Samuti täpsustati puuvilja- häälingu ja Ringhäälingute Liidu esindajatega rek- ja marjakultuuri tuntud sordi registreerimise laami ning sponsorteabe edastamisega seotud küsi- regulatsiooni. musi. Taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste Kohtuti ka Eesti Rahvusooperi nõukogu esimehe seaduste muutmise seadusega (105 SE, vastu võetud ja peadirektoriga ning tutvuti Rahvusooperi arengu- 17.11.2011) viidi taimekaitseseadus kooskõlla ELi kavaga. uute õigusaktidega, mille üldeesmärk on vähendada pestitsiidide kasutamist ning nende mõju inimese Angelika Berg, kultuurikomisjoni tervisele ja keskkonnale. Muudatused olid valdavalt nõunik-sekretariaadijuhataja redaktsioonilised, täpsustati taimekaitsevahendite

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 23 Maaelukomisjon Juurus maaparandusega tutvumas, september 2011 turule lubamise, turustamise ja kasutamise reegleid. esindajatega arutati metsanduse arengukava ja Muudeti ka reklaamiseadust ja riigilõivuseadust. Rahandusministeeriumi esindajatega erimärgistatud Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse vedelkütusega seonduvaid probleeme. (108 SE, vastu võetud 08.02.2012) uue tervikteksti 2011. aasta sügisel käidi koos majandus- ja kesk- vastuvõtmise tingis ELiga liitumise järgse ülemineku- konnakomisjoniga Lääne-Virumaal tutvumas Eesti perioodi lõppemine maade müügil. Seadusega täpsus- puidutööstuse olukorraga. Raplamaal tutvuti maa- tati üle 10 hektari põllumajandus- ja metsamaad paranduse probleemidega. Komisjonis käisid oma tege- sisaldavate kinnisasjade müügi piiranguid ja reegleid. vusest ja muredest rääkimas Eesti Rukki Seltsi, Leivalii- Võrreldes seni kehtinud seadusega laienesid metsama- du, Hobusekasvatajate Seltsi, Piimaliidu, Pagarite Seltsi jandusega tegeleja õigused piiranguga kinnisasja ostul ja kitsekasvatajate esindajad. 2012. aasta kevadel oli (võimalus osta kinnisasja, mis sisaldab lisaks metsa- komisjon kahepäevasel visiidil Võrumaal, kus tutvuti maale põllumajandusmaad). Uue seaduse nõuetele kohalike väikeettevõtetega ning kohtuti kohaliku talu- on allutatud ka riigi omandis oleva põllumajandus- ja liidu ja projekti „Uma Mekk” esindajatega. metsamaa müük. Arvamused ELi õigusaktide kohta puudutasid Eesti Euroopa Liidu poliitikat aastatel 2011–2015, Eesti Muu tegevus seisukohti seoses ELi ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika reformi, loomade kaitse ja heaolu 2012. aasta jaanuaris toimus maaelukomisjoni algatu- strateegiaga 2012–2015 ning ELi ﬁnantsraamistikuga. sel Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena Kesksemad aruteluteemad seondusidki ELi järgmi- Eesti Maaülikoolis valminud maaelu arengu aruande se ﬁnantsperioodi ning ühise põllumajandus- ja kalan- arutelu. Valmistamaks ette järgmist maaeluteemalist duspoliitikaga. Kohtuti Euroopa Komisjoni merendus- arutelu, tellis komisjon uuringu „Maapiirkonna ette- ja kalandusvoliniku Maria Damanakiga, kes tunnustas võtluse arengu vajadused ja takistused”, mille esialg- Eesti saavutusi kalanduse korraldamisel. Komisjonis seid tulemusi on komisjonis juba tutvustatud ning toimusid ka regionaalpoliitika ja maaelu jätkusuutlik- mis peaks lõplikult valmima 2012. aasta oktoobris. kuse teemalised arutelud. Pärast komisjoni moodustamist 2011. aasta april- 2012. aasta aprillis võõrustati Läti ja Leedu parla- lis tutvuti valdkonna asutuste ja organisatsioonidega. mendi sõsarkomisjonide delegatsioone. Toimus kolme Toimusid väljasõiduistungid Põllumajandusministee- komisjoni ühisistung, kus allkirjastati ühisdeklarat- riumis, Siseministeeriumis (regionaalministri haldus- sioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ala), Maa-ametis, Eesti Maaülikoolis, Põllumajanduse ja teistele asjaomastele institutsioonidele, et juhtida Registrite ja Informatsiooni Ametis, Maaelu Edenda- tähelepanu ebavõrdsetele toetustasemetele ELi liikmes- mise Sihtasutuses ja Ettevõtluse Edendamise Siht- riikide vahel. asutuses. Kohtuti Eesti Põllumajandus-Kaubandus- koja, Põllumeeste Keskliidu ja Eestimaa Talupidajate Ülle Särgava, maaelukomisjoni Keskliidu esindajatega. Keskkonnaministeeriumi nõunik-sekretariaadijuhataja

24 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 töötatud meetmed, mida hankijad saavad kaitse- ja Majanduskomisjon julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse Esimees Kaja Kallas (RE) (esimees 11.04.– nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka 10.11.2011 ja alates 11.09.2012; volitused riigi julgeolekuga seotud riigihankeid avatumalt peatunud 13.11.2011–01.07.2012, korraldada ja seeläbi suurendada pakkujate hulka. komisjonis alates 04.07.2012) Ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteri- Aseesimees Urve Palo (SDE) omandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise Arto Aas (RE) (esimees 10.11.2011– seaduse (156 SE, vastu võetud 02.05.2012) ees- 11.09.2012) märk on täita ELi direktiivi nõudeid: aidata kaasa Remo Holsmer (RE) (alates 12.04.2012, energiakasutuse tõhustamisele hoonetes, võimalda- sotsiaalkomisjonist) des lihtsamat ligipääsu hoone energiatarbimist ja Lembit Kaljuvee (K, –) võimalikke energiasäästumeetmeid käsitlevale infole Kalev Kallo (K) (alates 17.04.2012, ning rakendades uute hoonete kavandamisel Eesti rahanduskomisjonist) oludes sobivaid energiatarbimise vähendamise põhi- Kalev Lillo (RE) mõtteid. Kalle Palling (RE) (alates 14.11.2011, Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seon- keskkonnakomisjonist; kuni 10.07.2012, duvalt teiste seaduste muutmise seaduse (139 SE, keskkonnakomisjoni) vastu võetud 06.06.2012) eesmärk on viia elektritu- Tõnis Palts (IRL) (alates 30.04.2012, ruseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu riigikaitsekomisjonist) direktiiviga, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühis- Urmas Reinsalu (IRL) (kuni 30.04.2012, eeskirju, ning osaliselt direktiiviga, mis käsitleb taas- riigikaitsekomisjoni) tuvatest energiaallikatest toodetud energia kasuta- Olga Sõtnik (K) mise edendamist. Toomas Tõniste (IRL) Eesti elektrituru täieliku avanemisega 2013. aas- Jaan Õunapuu (SDE) tal tekib vaba konkurents ning tarbijatel on võima- lik elektri müüjat vabalt valida. Seaduses tehakse täpsustusi, mis on tingitud elektrituru täielikust avamisest ja vabal turul kauplevate turuosaliste hul- Vaadeldaval perioodil toimus 97 majanduskomisjo- ga suurenemisest. Seaduse muudatustega määrati ni istungit, nendest seitse väljasõiduistungit, üks Eesti Energia ja Eleringi aktsiate valitsejaks eri erakorraline istung ja 11 ühisistungit. Komisjoni ministeeriumid, kuna ELi direktiivist lähtuvalt tuleb menetluses oli 32 eelnõu, millest 26 võeti vastu põhivõrguettevõtja tegevus täielikult eraldada toot- seadusena ja 1 otsusena, 1 lükati tagasi ja 4 jäi misest ja müügist. lõpuni menetlemata. Algatati üks seaduse muutmise Maagaasiseaduse muutmise seadus (166 SE, seaduse eelnõu. Euroopa Liidu asjade komisjonile vastu võetud 06.06.2012) harmoneerib maagaasi anti 32 arvamust, kaks väliskomisjonile, üks põhi- siseturu direktiivist tulenevaid nõudeid. Lähtudes seaduskomisjonile ja rahanduskomisjonile. gaasituru liberaliseerimise põhimõtetest, eraldatakse Menetletud eelnõudest olulisemad olid: ülekandevõrk tootmisest ja müügitegevusest, mis Hasartmänguseaduse ja sellega seonduvalt loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti teiste seaduste muutmise seadusega (88 SE, vastu gaasiturul ja suurendab riigi energiajulgeolekut. võetud 04.04.2012) täpsustati hasartmängude Gaasituru liberaliseerimine loob võimalused veelda- korraldamise tehnilisi nõudeid, aruandluse korda tud maagaasi (LNG) kasutuselevõtmiseks, vähendab ning järelevalve ja korraldajate vahelisi suhteid tarbijate sõltuvust ainult ühest monopoolsest pakku- puudutavaid norme. Muudatuste eesmärk oli tõ- jast ning tõstab varustuskindlust. Seadus sätestab hustada kontrolli hasartmängude korraldamise üle, veeldatud maagaasi kasutamise võimalused Eestis muuta seda efektiivsemaks ja vähendada haldus- ning aitab kaasa biogaasi ja biomassist saadud gaasi koormust. laiemale levikule. Maagaasiseadust täiendati ka di- Riigihangete seaduse muutmise seadusega rektiivist tulenevate nõuetega tarbija õiguste laienda- (113 SE, vastu võetud 25.01.2012) võeti üle ELi mise ning liikmesriikide järelevalveasutuste sõltuma- direktiiv. Varem ei olnud kaitse- ja julgeolekuvald- tuse osas. konna hangete korraldamisel võimalik järgida seaduses sätestatud tavakorda. Direktiivis on välja

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 25 FOTO: VEIKO TÕKMAN / ÄRIPÄEV TÕKMAN VEIKO FOTO:

Majanduskomisjoni kohtumine Tallinna Sadama esindajatega, veebruar 2012

Muu tegevus Majanduskomisjoni avalik istung peeti teemal Tegevuskava „Eesti merenduspoliitika 2011– „Taastuvenergiat käsitlevad regulatsioonid ja nende võimalik muutumine”. Avalikud ühisistungid rahan- 2020” (145 TK) valmistati ette majanduskomisjoni duskomisjoniga toimusid euroala tuleviku teemal, töörühma koosolekutel ja komisjoni istungil, arute- keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoniga bioma- lu Riigikogu täiskogus toimus 2012. aasta 6. märt- janduse teemal. Eakate tööhõive teemal oli avalik sil. Majanduskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele ühisistung koos sotsiaalkomisjoniga. tegevuskava kohta 8 ettepanekut, mis puudutasid planeeringuid, keskkonnasäästlikumale kütusele Teele Taklaja, üleminekut jm. majanduskomisjoni konsultant Riigikogu istungitel 2011. aasta 10. ja 11. mail toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu energiasäästu teemal, algatajaks majanduskomisjon. Väljasõiduistungid toimusid ASides Tallinna Lennujaam, Estonian Air ja Tallinna Sadam (Muuga sadamas), Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teeriumis ning Eesti Merendusnõukojas. Tõhus koostöö on olnud teiste Riigikogu komisjonidega. Kolm ühisistungit peeti rahanduskomisjoni, kaks keskkonnakomisjoni ning Euroopa Liidu asjade komisjoniga. Samuti toimus ühisistung kultuuri-, sotsiaal-, riigikaitse-, õigus- ja maaelukomisjoniga. Ühisistung keskkonna- ja maaelukomisjoniga toimus koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstusega väljasõidul metsa- ja puidutööstusettevõtetesse. Euroopa Liidu asjade komisjoniga käidi väljasõidul Narva Elektrijaamades, põlevkiviõlitehases ja Esto- nia kaevanduses. Lisaks toimus loomemajandustee- maline väljasõit koos kultuurikomisjoniga.

26 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 3 eelnõu lükati tagasi ja 13 jäi menetlusse. Põhisea- duskomisjon kujundas 37 korral Riigikogu nimel Põhiseadus- arvamuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatud seaduste kohta ning 24 korral komisjon andis arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile ELi algatuste kohta. Esimees Rait Maruste (RE) 3. mail 2012 võeti seadusena vastu põhiseadus- Aseesimees Deniss Boroditš (K, –) komisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning Peep Aru (RE) riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmesti- Andres Herkel (IRL) ku seaduse muutmise seadus (167 SE). Seaduse Andrei Korobeinik (RE) eesmärk on muuta õiguskantsleri Riigikogule esita- Mihhail Kõlvart (K) (kuni 07.04.2011, tava aastaülevaate ettekande aega. Varem esitas õi- volitused lõppenud) guskantsler Riigikogule aastaülevaate sügisistungjär- Peeter Laurson (IRL) (kuni 14.05.2012, gul Riigikogu täiskogu kolmandal töönädalal, mis rahanduskomisjoni) oli liialt piirav regulatsioon. Muudatuse kohaselt Kajar Lember (SDE) esitab õiguskantsler nüüd aastaülevaate Riigikogule Väino Linde (RE) kevadistungjärgul. Lisaks täpsustatakse seadusega Mart Nutt (IRL) (alates 14.05.2012) juhtusid, millal õiguskantsler võib jätta normikont- Indrek Saar (SDE) rolli taotluse läbi vaatamata, võimaldades tegeleda Tarmo Tamm (K) (alates 11.04.2011) esmajärjekorras nende probleemidega, mis on põhi- Priit Toobal (K) (03.04.–17.04.2012 õiguste ja -vabaduste kaitse seisukohalt olulised. õiguskomisjonis) Riigikogu võttis 6. juunil 2012 vastu uue korruptsioonivastase seaduse (192 SE). Seaduse eesmärk on korruptsiooni ennetamine, ametiisikute piirangute ja kohustuste täpsustamine ning huvide Põhiseaduskomisjon pidas vaadeldaval perioodil 81 deklareerimise süsteemi tõhusamaks muutmine. istungit, neist 3 erakorralist. Menetluses oli 36 eel- Lisaks on eelnõu eesmärk tarbetu halduskoormuse nõu, millest 13 võeti vastu seadusena ja 7 otsusena, vähendamine ja läbipaistvuse suurendamine Eesti

Põhiseaduskomisjoni istung, september 2011. Arutluse all on Euroopa Liidu direktiivid

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 27 avalikus sektoris ning korruptsioonivastase teadlik- institutsiooni delegatsioonile Riigikogu ja põhisea- kuse tõstmine ühiskonnas. duskomisjoni tegevust ning külalistele Kosovo Põhi- Olulise muudatuse tegi Riigikogu kodakondsuse seaduskohtust Eestis toimunud õigusreforme. seadusesse. Muudatus tulenes õiguskantsleri ette- Veebruaris 2012 andis põhiseaduskomisjoni panekust nr 13, milles õiguskantsler leidis, et koda- esimees Rait Maruste õhtusöögi Eestis viibivale kondsuse seaduse § 32 on vastuolus põhiseaduse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurörile Luis §-dega 10 ja 12 lg 1. Kuna Riigikogu nõustus 26. Moreno-Ocampole ning aseprokurörile Fatou jaanuari istungil õiguskantsleri ettepanekuga, algatas Bensoudale. SDE fraktsioon kodakondsuse seaduse ja riigi- Juunis 2012 olid Eestis visiidil GRECO (Group lõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE, of States against Corruption) liikmed, kes teostasid vastu võetud 12.06.2012). Muudatusega antakse neljandat hindamisvooru korruptsioonivastase kodakondsuse taotlejatele, kellele riik on ekslikult võitluse kohta Eestis. Alateemaks oli sel korral andnud kodakondsuse ja selle seejärel ära võtnud, „Korruptsiooni ennetamine seoses parlamendi- kodakondsus algsetel alustel, v.a mõned seaduses liikmete, kohtunike ja prokuröridega”. Toimus ka sätestatud juhud. kohtumine põhiseaduskomisjoni esindajatega. Avaliku teenistuse seadus (193 SE, vastu võe- tud 13.06.2012). Uue seadusega kehtestatakse uus Erle Enneveer, põhiseaduskomisjoni ametniku deﬁnitsioon, mille tulemusel kitseneb nõunik-sekretariaadijuhataja ametnike ring ja väheneb nende arv ning suureneb töölepingu seaduse alusel töötavate inimeste arv. Oluline on avaliku sektori hüvede muutmine sarna- seks erasektoriga, mis tähendab avaliku sektori hüve- de kärpimist. Ametnike palgad avalikustatakse ning kogu palgakorraldus muutub läbipaistvamaks ja selgemaks. Seadusega määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks Rahandusministee- rium.

Muu tegevus Lisaks eelnõude menetlemisele arutas põhiseadus- komisjon õiguskantsleri 9 ettepanekut, mis käsitle- sid Riigikogus vastu võetud seaduste mittevastavust põhiseadusele. Teiste komisjonide palvel analüüsiti 7 korral eelnõudega seotud põhiseaduslikke küsimusi. Põhi- seaduskomisjon arutas ka Vabariigi Presidendi otsust ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse välja kuulutamata jätmi- se kohta. 2011. aasta oktoobris toimus põhiseaduskomis- joni ettepanekul Riigikogu täiskogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena „Eesti inimarengu aruande 2010–2011” arutelu. Riigikogu sünnipäeval 23. aprillil toimunud lahtiste uste päeval korraldas põhiseaduskomisjon avaliku istungi teemal „Valimisea langetamine – võimalikud mõjud, õiguslikud aspektid ja noorte valmisolek”. Juunis 2011 kohtusid põhiseaduskomisjoni esindajad Venemaa Ühiskondliku Palati rahvusvaheliste suhete ja südametunnistuse vabaduse komisjoni liikmetega. Kohtumisel kuulati ära nende mured seoses Eestis elavate kaasmaalaste olukorraga. Novembris tutvustati Horvaatia ombudsmani

28 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 maksuhalduri nõudmisel tagatis, sätestas aktsiisi- vabastuse kaubale, mis hävitatakse aktsiisilao tege- Rahandus- vusloa kehtivuse lõppemisel ning lõi seadusliku aluse alkoholi maksumärkide registrile. komisjon Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise sea- Esimees Sven Sester (IRL) dus (152 SE, vastu võetud 07.03.2012) sätestas Aseesimees Rannar Vassiljev (SDE) alused Euroopa Liidu ühtsetele standarditele vasta- Kalev Kallo (K) (kuni 17.04.2012, vate investeerimisfondide (eurofondid) tegutsemi- majanduskomisjoni) seks Eestis ning alused uut tüüpi vabatahtlike pen- Peeter Laurson (IRL) (alates 14.05.2012, sionifondide (tööandja pensionifondid) loomiseks. põhiseaduskomisjonist) Koduomanikke maamaksust vabastav maa- Inara Luigas (K, ‒) maksuseaduse muutmise seadus (51 SE, vastu Eiki Nestor (SDE) võetud 16.06.2011) sätestas täiendavad alused maa- Erki Nool (IRL) maksu tasumisest vabastamiseks eesmärgiga vähen- Taavi Rõivas (RE) dada kulutusi kodule. Andrus Saare (IRL) (kuni 11.05.2012, Käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse volitused lõppenud) muutmise seadus (146 SE, vastu võetud Kadri Simson (K) (alates 17.04.2012, 08.03.2012). Seadusega ühtlustati nõudeid arvetele väliskomisjonist) ja teenuse käibe tekkimise koha määratlust. Maksu- Mihhail Stalnuhhin (K) pettuste vältimise eesmärgil kehtestatakse pöörd- Aivar Sõerd (RE) maksustamine kulla käibele ja reguleeritakse toimin- Urve Tiidus (RE) guid tarbimisse lubatud kütusega, mis on uuesti paigutatud aktsiisilattu, ning aktsiisilaost väljaviida- va nn oma tarbeks kasutatava kütusega. Käibemak- suseadust täiendatakse sättega, mis täpselt reguleerib Rahanduskomisjon pidas vaadeldaval perioodil 83 juhud, millal liisinguandja saab liisingueseme istungit. Menetluses oli 60 eelnõu, millest 26 võeti remontimiseks ning hooldamiseks saadud kaupadelt vastu seadusena ja 14 Riigikogu otsusena, 12 eelnõu ja teenustelt sisendkäibemaksu maha arvata. lükati tagasi ja 8 jäi menetlusse. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja Riigieelarve valdkonnas menetles komisjon järg- sellega seonduvate seaduste ning investeerimis- misi seadusi ja otsuseid: fondide seaduse muutmise seadus (45 SE, vastu 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise võetud 16.06.2011). Makseasutuste ja e-raha asu- seadus (114 SE, vastu võetud 23.11.2011); Riigi- tuste seaduse muudatused nüüdisajastasid e-raha kogu otsus „Riigi 2010. aasta majandusaasta väljastamise ja kasutamise regulatsiooni. Investeeri- koondaruande kinnitamine” (91 OE, vastu võetud misfondide seaduse muudatused täpsustasid nõu- 09.11.2011); 2012. aasta riigieelarve seadus (99 deid investeerimisfondide pakkumisele ja tegevusele. SE, vastu võetud 07.12.2011). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestami- Olulisemad eelnõud, mille juhtivkomisjon oli se seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja rahanduskomisjon: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt seadus (157 SE, vastu võetud 18.04.2012) suuren- alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi sea- das isikute ringi, kellel lasub kohustus registreerida duse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omava- end majandustegevuse registris. Mittetulundusühin- litsuse üksuse ﬁnantsjuhtimise seaduse ja töötus- guid ja sihtasutusi, mis teevad sularahas tehinguid kindlustuse seaduse muutmise seadus (100 SE, üle 15 000 euro, kohustati kohaldama hoolsusmeet- vastu võetud 07.12.2011). Muudatused olid suuna- meid ja tegema kindlaks tehingu vastaspoole isiku. tud peamiselt riigieelarve tulude suurendamisele ja Muudeti rahapesu andmebüroo haldusakti ja toi- kulude vähendamisele. mingute peale kaebuste esitamise korda. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi Riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seadus töökorra seaduse muutmise seadus (95 SE, vastu (150 SE, vastu võetud 22.02.2012) täpsustas seoses võetud 29.09.2011). Riigieelarve seadust täiendati uue elektroonilise saatelehe süsteemi juurutamisega regulatsiooniga, mille alusel on võimalik anda riigi- ettevõtja kohustusi maksuhalduri teavitamisel. garantii juriidilisele isikule, milles enamik osalusest Lisaks kehtestas seadus lennukibensiini aktsiisi- kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidele. määra, täpsustas aktsiisilaopidaja kohustust esitada

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 29 Rahanduskomisjonil eelnõudest puudust ei tule. Komisjoni istung oktoobris 2011

Riigikogu otsus „Euroopa Finantsstabiilsuse lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tule- paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja nevate kohustuste täitmise tagamine” (90 OE, ehitustöödel. vastu võetud 29.09.2011). Otsusega kinnitati, et Riigikogu otsus „Euroopa Komisjoni ja Kreeka Eesti on läbinud vajalikud siseriiklikud protseduurid Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majandus- EFSFiga liitumiseks ja Eesti annab lubaduse garan- poliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise teerida EFSFi raamlepingu alusel EFSFi võlakohus- memorandumi kavandi heakskiitmine” (185 OE, tusi kuni 1 994 860 000 euro ulatuses, toetamaks vastu võetud 23.02.2012). Otsusega kiideti heaks erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala euroala liikmesriikidele suunatud ja Riigikogu liikmesriike eesmärgiga tagada euroala üldine 29.09.2011. a otsuse „Euroopa Finantsstabiilsuse finantsstabiilsus ja kaitsta selle liikmesriike finants- Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tuleneva- kriiside eest. te kohustuste täitmise tagamine” punktis 1 nimeta- Tulumaksuseaduse muutmise seadus (40 SE, tud garantiiga seotud Euroopa Komisjoni ja Kreeka vastu võetud 16.06.2011) langetas tulumaksu määra vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandu- ja füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste piir- mi kavand. määra, jättis erisoodustuste hulgast välja tööga seo- Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepin- tud tasemekoolitused ning sätestas väikeomanikele gu ratifitseerimise ja rakendamise seadus (254 SE, raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise vastu võetud 30.08.2012). Seadusega ratifitseeritakse puhul maksuarvestuse erikorra. Muudatused lähtu- Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping ja sid eesmärgist säilitada lihtne ja ühetaoline maksu- kehtestatakse lepingu siseriikliku rakendamise seisu- keskkond, vähendada maksukoormust, kasutada kohalt olulised sätted. loodusvarasid keskkonnasäästlikult ning suurendada elukestvas õppes osalejate arvu. Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMFiga) seon- Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmi- duvad seadused ja Riigikogu otsused: se seadusega (39 SE, vastu võetud 15.06.2011) Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks oleku- sätestati muudatused erimärgistatud kütuse maksu- ga seotud õigusaktide muutmise seadus (132 SE, erisuste süsteemi reformimiseks. Esimeses etapis vastu võetud 15.12.2011). Seadusega anti Eesti

30 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Vabariigile IMFi liikmeks olekuga võetud varalised Istungid ja kohtumised kohustused üle Eesti Pangale ning täpsustati Eesti Toimusid komisjoni kohtumised Vabariigi Presi- Panga õigusi ja kohustusi Eesti Vabariigi esindamisel dendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöriga ning Eesti IMFis. Panga, kohalike omavalitsusliitude, Maksu- ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muu- Tolliameti, Finantsinspektsiooni, Töötukassa, datuste heakskiitmise seadus (231 SE, vastu võe- Haigekassa ja Tarbijakaitseameti esindajatega, sooli- tud 06.06.2012). Põhikirja muudatustega reformi- se võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga, takse IMFi juhtimise raamistikku, et muuta see samuti Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Omanike paindlikumaks ja tõsta otsustusprotsessi legitiimsust. Keskliidu, kodanikeühenduste jt organisatsioonide Riigikogu otsused „Nõusoleku andmine Eesti esindajatega. Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvaheli- Rahanduskomisjoni esindus kohtus ka IMFi ses Valuutafondis” (133 OE, vastu võetud delegatsiooni ja teiste riikide parlamentide esindaja- 15.12.2011, ja 230 OE, vastu võetud 06.06.2012). te, sealhulgas Prantsuse Senati ja Saksa Baden- Württembergi Liidumaa parlamendi rahandus- Riigikogu seadused ja otsused seonduvalt riigi komisjoni esindusega. osalusega pankades: 2012. aasta mais toimus rahanduskomisjoni Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga visiit Läti parlamenti. asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste Rahanduskomisjon algatas olulise tähtsusega ratifitseerimise seadus (201 SE, vastu võetud riikliku küsimusena riigi rahanduspoliitika arutelu 02.05.2012). Muudatuste eesmärk on laiendada Riigikogu täiskogus mais 2011. panga tegevusmandaati Vahemere riikidesse ning Ühisistungid toimusid riigieelarve kontrolli lubada kasutada erifonde panga abisaajates ja komisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, potentsiaalsetes abisaajates riikides. keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoniga Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi osaluse Eesti osalemise teemal Euroopa Liidu Kohtu ja suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas” EFTA kohtumenetluses ning põhiseaduskomis- (196 OE, vastu võetud 18.04.2012). Otsusega joniga riigilõivuseaduse teemal. annab Riigikogu nõusoleku osaluse suurendamiseks Koos Euroopa Liidu asjade komisjoniga Euroopa Nõukogu Arengupangas 5086 osalussertifi- toimusid ka Euroopa Kontrollikoja aruande ning kaadi ulatuses koguväärtuses 5 086 000 eurot. Vaba- Euroopa finantsstabiilsuse tagamisega seotud riigi Valitsust volitatakse tegema sertifikaatide mär- teemade arutelud. kimiseks vajalikke toiminguid. Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi osaluse suu- Tiina Licht, rahanduskomisjoni rendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja nõunik-sekretariaadijuhataja Arengupangas” (77 OE, vastu võetud 19.10.2011) annab nõusoleku suurendada osalust 900 sissenõutava aktsia ulatuses koguväärtuses 9 000 000 eurot vastavalt resolutsioonis märgitud tingimustele. Justiitsmi- nistrit ja rahandusministrit volitatakse aktsiate märki- miseks vajalikke toiminguid tegema. Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” (125 OE, vastu võetud 14.12.2011) annab nõusoleku suurendada osalust 247 aktsia ulatuses, mille kohaselt tehakse alates 2012. aastast nelja aasta jooksul sissemaksed nimetatud panga aktsiakapitali 1 787 810,70 USD ulatuses. Rahanduskomisjon menetles juhtivkomisjonina mitut riikidevahelist tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkesta- mise lepingute ratifitseerimise seadust, sh lepinguid Araabia Ühendemiraatide, India Vabariigi, Jersey ja Singapuri Vabariigiga.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 31 suguse kasutusega kaupade ekspordikontrollisüs- teem: julgeoleku ja konkurentsivõime tagamine Riigikaitsekomisjon muutuvas maailmas”). Olulisim on kaitseväeteenistuse seadus Esimees Mati Raidma (RE) (172 SE, vastu võetud 13.06.2012), mille eesmärk Aseesimees Aivar Riisalu(K) on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse re- Tõnu Juul (RE) gulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas Mart Laar (IRL) (alates 14.05.2012) toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue Lauri Laasi (K) kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli Tarmo Leinatamm (RE) 2009. aastal jõustunud kaitseväe korralduse seadus Marianne Mikko (SDE) ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu, kuivõrd Tõnis Palts (IRL) (kuni 30.04.2012, majandus- ka tegevteenistus on üks avaliku teenistuse eriliiki- komisjoni) dest. Eelnõu koostamisel arvestati põhimõtet, mille Urmas Reinsalu (alates 30.04.12, majandus- järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja; kaitsemi- komisjonist; volitused peatunud 11.05.2012) nister, kes küll kehtestab määrustega käesolevast Ülo Tulik (IRL) eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Eelnõu reguleerib kaitseväeteenistust ja kaitseväe- kohustust (ajateenistus, reservteenistus ja asendus- Riigikaitsekomisjon pidas vaadeldaval ajavahemikul teenistus), sõjaväelisi auastmeid, arstlike komisjo- 93 istungit. Menetluses oli 19 eelnõu, neist 10 võeti nide töökorraldust, kutsealuse, ajateenija, asendus- vastu seadusena, 8 Riigikogu otsusena ja 1 Riigiko- teenistuja ja reservväelase ning reservis oleva isiku gu avaldusena. ELi eelnõude kohta esitati kaks arva- õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohus- must Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELi koda- tuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes nikukaitsemehhanismi eelnõu ja Eesti Euroopa Lii- rakendatavaid ergutusi ja karistusi, teenistusalaseid du poliitika 2011–2015 eelnõu kohta) ja üks välis- tagatisi, pensione, kaitseväelaste varalist vastutust, komisjonile (Eesti seisukohtadest seoses Euroopa vaiete esitamist jms. Komisjoni rohelise raamatuga „Euroopa Liidu kahe-

Riigikaitsekomisjon välisvisiidil Afganistanis, jaanuar 2012

32 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Riigikaitsekomisjoni algatatud ja esitatud eel- 2011. a oktoobris kujundas riigikaitsekomisjon nõud: seisukoha Kaitseväe juhataja kandidaadi ja detsemb- Strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustege- ris Kaitseväe Peastaabi ülema kandidaadi suhtes. vuse seaduse § 9 muutmise seadus (148 SE, vastu Olulisim välisvisiit toimus 2012. a alguses Afga- võetud 25.01.2012), rahvusvahelise sõjalise koos- nistani Islamivabariiki. Visiidi eesmärk oli tutvumi- töö seaduse § 8 muutmise seadus (141 SE, vastu ne Eesti kaitseväelaste teenistusega Lõuna-Afganista- võetud 22.02.2012) ja Riigikogu otsus „Kaitseväe nis ja ülevaate saamine olukorrast kohalike julgeole- kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste kujõudude, sealhulgas Afganistani armee ja politsei täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias” (225 väljaarendamisel. Ülevaate saamiseks olukorrast ja OE, vastu võetud 16.05.2012), mis lubab nimeta- arengutest kohtuti Afganistani parlamendi asespiik- tud missioonil kasutada kaht Eesti kaitseväelast. rite, parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni ja Euroo- pa Liidu sõprusgrupiga. ISAFi eri tasandi juhtidega Istungid ja kohtumised arutati ISAFi ja rahvusvaheliste tsiviilmissioonide tegevust ning tulevikku. Kohtumised toimusid ka Väljasõiduistungid toimusid Kaitseministeeriumis, Afganistani relvajõudude juhataja kindral Sher Teabeametis, Kaitseressursside Ametis ja Kaitsepolit- Mohammed Karimiga jt kõrgemate sõjaväelastega. seiametis. Külastati Balti Kaitsekolledžit, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi ja Kaitseliidu Tartu male- Aivar Engel, riigikaitsekomisjoni vat. Traditsiooniks on kujunenud Eesti kaitseväe nõunik-sekretariaadijuhataja igakevadise suurõppuse „Kevadtorm” vaatlemine. 2011. a augustis jälgiti rahvusvahelist kaugluurepat- rullide võistlust „Erna retk”, 2012. a juunis rahvusvahelist õppust „Baltops” ja rahvusvahelist koostöö- õppust „Saber Strike” Ämari Lennubaasis. Toimus kolm ühisistungit väliskomisjoniga, avalik oli ühisistung teemal „Arengud Afganista- nis”. Teised istungid puudutasid Eesti seisukohti Chicagos toimuval NATO tippkohtumisel mais 2012 ning Poola ettepanekut Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika parlamentaarse kontrolli teostami- seks. Majanduskomisjoniga toimus ühisistung riigihangete seaduse muutmise asjus. 2011. a mais toimus Vilniuses Balti riikide, Põhjamaade ning Poola parlamentide kaitsekomisjonide ühiskohtumine ning septembris Eesti ja Soome parlamendi riigikaitsekomisjonide ühis- istung. 2011. a sügisel toimusid kohtumised ja ühisistungid Moldova, Ukraina, Georgia ja Norra kolleegidega. 2012. a jaanuaris kohtuti Briti Parla- mendi Alamkoja kaitsekomisjoniga Londonis. Märtsis 2012 korraldas komisjon Tallinnas Balti riikide, Põhjamaade ja Poola parlamentide riigikaitsekomisjonide iga-aastase julgeoleku- ja riigikaitse- alase ühisistungi ning foorumi. Komisjoni istungitel arutati doonorluse probleeme, sh kampaaniat „Ka doonor on riigikaitsja”, haa- vata saanud kaitseväelaste taastusravi (istungile olid kutsutud ka Ida-Tallinna Keskhaigla esindajad), tutvuti strateegilise kauba komisjoni tööga ja kohtuti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esindajatega. Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu menetlemise ajal kohtuti Eesti Reservohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajatega, kellelt saadi ka arvestataval hulgal ettepanekuid.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 33 tagab leping selle alusel määratud pensioni maksmise isiku ümberasumisel ühest riigist teise ja aitab vältida Sotsiaalkomisjon pensioni maksmist kattuvate kindlustusperioodide eest. Esimees Margus Tsahkna (IRL) Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rati- Aseesimees Yana Toom (K) fitseerimise seadus (161 SE, vastu võetud Rein Aidma (RE) 21.03.2012). Puuetega inimeste õiguste konventsioon Remo Holsmer (RE) (kuni 12.04.2012, võeti ÜRO Peaassambleel vastu 2006. aasta 13. det- majanduskomisjoni) sembril, Eesti Vabariik kirjutas sellele alla 2007. aasta Jüri Jaanson (RE) 25. septembril. Konventsiooni eesmärk on edendada, Helmen Kütt (SDE) kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste Maret Maripuu (RE) täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste Heljo Pikhof (SDE) suhtes ning edendada austust nende loomupärase Reet Roos (IRL) väärikuse vastu. Konventsioon aitab kaasa puudega Marika Tuus-Laul (K) (kuni 17.04.2012, inimesi käsitleva praktika ühtlustamisele eri riikides, õiguskomisjoni) konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste Viktor Vassiljev (K) õigustega seonduva, mis on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensio- Vaadeldaval perioodil toimus 81 sotsiaalkomisjoni nikindlustuse seaduse muutmise ning sellega istungit. Komisjoni menetluses oli 33 eelnõu, millest seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (213 18 võeti vastu, 5 lükati tagasi ja 10 jäi lõpuni menet- SE, vastu võetud 06.06.2012) eesmärk on sündimuse lemata. Komisjon andis seitse arvamust Euroopa Lii- suurenemise toetamine vanemapensioni loomise abil. du asjade komisjonile ELi õigusaktide eelnõude koh- Seadus sätestab lapse kasvatamisega seotud täiendava ta, ühe arvamuse majanduskomisjonile reklaamisea- kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa duse muutmise ning rahanduskomisjonile kunstliku maksmise, eesmärgiga kompenseerida vanema tuleva- viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise eel- se pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise nõu kohta. tõttu. Seaduse kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pen- ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasva- sionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifit- tamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmak- seerimise seadus (85 SE, vastu võetud 28.09.2011). suga maksustatavalt töötasult vanema II pensioni- Koostööleping kirjutati alla 14. juulil 2011 ning see sambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 1. jaanua- aitab kaasa nendes riikides elanud ja pensionistaaži rist 1981 kuni 31. detsembrini 2012 sündinud lapse omandanud kodanike ning kodakondsuseta isikute ühele vanemale arvestatakse pensionilisa kahe aasta- pensioniõiguste realiseerimisele. Uus leping tagab hinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline soli- selle alusel määratud pensioni maksmise jätkamise daarsus. Enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele pensioni saava isiku ümberasumisel ühest riigist teise vanemale arvestatakse alates 1. jaanuarist 2015 täien- ja aitab vältida pensioni maksmist kattuvate pensioni- davat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. staažide eest. Ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustusle- sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadusega (229 pingu ratifitseerimise seadus (64 SE, vastu võetud SE, vastu võetud 14.06.2012) vähendatakse kindlus- 19.10.2011). Leping kirjutati alla 5. oktoobril 2010. tatud isikute omaosalust ravimite eest tasumisel, pa- Eelmise lepingu sõlmimisest oli möödas üle kümne randades seeläbi ravimite kättesaadavust, ning tõhus- aasta ja selle aja jooksul on sotsiaalkindlustuses toi- tatakse perearstisüsteemi toimimist. Seaduse vastu- munud suuri muudatusi. Nii Ukrainas kui ka Eestis võtmisega kaasneb patsientide omaosaluse vähenemi- on loodud uusi hüvitise liike, Eestis töötuskindlustus- ne 50%-lise soodustusega ravimite ostmisel ning hüvitis ja vanemahüvitis. Samuti on oma sotsiaal- Eesti Haigekassa kulu suurenemine nimetatud ravi- kindlustusskeeme muutnud Ukraina. mite hüvitamisel. Sotsiaalkomisjon täiendas eelnõu Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sättega, millega luuakse puudega isiku kaart, mille sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus väljastab sotsiaalkindlustusamet pensionitunnistust (189 SE, vastu võetud 02.05.2012). Leping sõlmiti mitteomavale puudega isikule tolle soovi korral. eesmärgiga arendada koostööd pensionikindlustuse Kaart tõendab puude raskusastet ja kestust ning valdkonnas. Leping aitab kaasa Eestis ja Moldovas võimaldab isikul lihtsamalt oma puuet tõestada. elanud ning nendes riikides pensionistaaži omanda- Puudega isiku kaart kehtib koos isikut tõendava nud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti dokumendiga.

34 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Sotsiaalkomisjoni arutlusteemade ring on lai. Komisjoni istung septembris 2011

Istungid ja muu tegevus Ühisistungil põhiseaduskomisjoniga oktoobris Sotsiaalkomisjon algatas ja valmistas ette olulise 2011 toimus „Eesti inimarengu aruande 2010/2011” tähtsusega riikliku küsimuse „Põlvkondadevahelises kuulamine ja arutelu. solidaarsuses peitub potentsiaal” arutelu 19. aprillil Koos Sotsiaalministeeriumiga korraldati välja- 2012 Riigikogu täiskogus. 2012 on aktiivsena vana- sõiduistung Töötukassa Tõnismäe büroos, kus arutati nemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa tööturu ja töötuse probleeme, Põhja-Eesti Regionaal- aasta, mille eesmärk on juhtida tähelepanu Euroopa haiglas, kus tutvuti tervise valdkonna küsimustega, ja kiirelt vananevale rahvastikule, edendada vanemate Valkla Hooldekodus, tutvumaks sotsiaalkindlustuse inimeste suhtes sõbralikku keskkonda ning leida ja -hoolduse küsimustega. Väljasõiduistungil osaühin- uusi lahendusi ja ideid, kuidas tõsta sageli tahaplaa- gus Vitale-XD arutati koos teiste Eesti farmaatsia- nile jäävat vanemaealiste potentsiaali ühiskonnas. ettevõtetega Eesti farmaatsiatööstuse hetkeseisu ja Sotsiaalkomisjon valmistas küsimuse arutelu ette arenguvõimalusi. neljal istungil. Istungitel osalesid Eesti Pensionäride Sotsiaalkomisjoni istungitel on arutatud tööturu Ühenduste Liidu, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria olukorda, sh Eesti Töötukassa nõukogu otsustusvõime- Assotsiatsiooni juhatuse ja Eesti Noorteühenduste tuse probleemi, pensionide tulumaksustamist, ravi- Liidu esindajad ning Tartu ja Tallinna Ülikooli kvaliteedi kontrolli ja järelevalvet ning lastega perede teadlased. EMORi juhtekspert Esta Kaal tutvustas vaesust ja toimetulekut. Komisjoni istungitel tutvuti Euroopa Komisjoni tellimusel teostatud uuringut „Laste ja perede arengukavaga aastateks 2012–2020”, „Aktiivsena vananemine”. erivajadustega varjupaigataotlejatele pakutavate teenus- Ühisistungitest teiste komisjonidega võib märki- te kvaliteedi analüüsiga võrdluses Euroopa Liidu õigus- da juunis 2011 toimunud Praxise aastaraamatu aktides sätestatuga ning teiste liikmesriikide praktikaga. „Noored ja tööturg” teemalist arutelu koos kultuuri-, Arutatud on Riigikontrolli aruannet „Perearstiabi majandus- ja sotsiaalkomisjoniga. korraldus” ja Praxise uuringut „Kuidas tagada asendus- Koostöös majanduskomisjoniga korraldati kodude noorte edukas iseseisvumine?”. oktoobris 2011 ühisistung eakate tööhõive teemal, Toimusid kohtumised Puuetega Inimeste Koja, kus osalesid külalistena Tartu Ülikooli makroöko- Eesti Patsientide Esindusühingu, MTÜ Eesti Omaste- noomika professor Raul Eamets, Sotsiaalministee- hooldus, HIV-positiivsete võrgustiku ja Eesti Töö- riumi esindajad jt. Istungil arutati, kuidas ja millis- tervishoiuarstide Seltsi esindajatega. tes valdkondades saaks vanemaealisi inimesi töö- hõives rakendada ning millised probleemid sellega Aimi Kaldre, sotsiaalkomisjoni võivad kaasneda. nõunik-sekretariaadijuhataja

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 35 Euroopa Liiduga ühinemise lepingu ratiﬁtseerimise seaduse menetlus. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele koostas väliskomisjon Aasia- Väliskomisjon teemalise raporti. Lisaks menetles väliskomisjon Esimees Marko Mihkelson (IRL) Euroopa Liidu eelnõusid, millest 4 kohta kujundas Aseesimees Enn Eesmaa (K) Riigikogu seisukoha ja 5 kohta andis arvamuse Margus Hanson (RE) Euroopa Liidu asjade komisjonile. Raivo Järvi (RE) (kuni 17.06.2012, volitused Tavapäraselt moodustatakse iga Riigikogu koos- lõppenud) seisu alguses väliskomisjoni eestvedamisel Riigi- Sven Mikser (SDE) kogu välisdelegatsioonid. XII koosseisus on Riigi- Jevgeni Ossinovski (SDE) kogu otsusega moodustatud 4 delegatsiooni ja Juku-Kalle Raid (IRL) väliskomisjoni otsusega 1 delegatsioon. Andre Sepp (RE) (alates 10.07.2012, maaelu- Kevadel 2011 otsustas väliskomisjon korraldada komisjonist) Aasia-teemalised kuulamised, mille eesmärk oli Kadri Simson (K) (kuni 17.04.2012, rahandus- kaardistada Aasia suundumusi ning Eesti võimalusi komisjoni) ja huve. Sügisel otsustas komisjon koostada sama- „Eesti võimalused ja huvid Imre Sooäär (RE) teemalise raporti Aasias aastani 2025” Vladimir Velman (K) , mis kiideti heaks komisjoni 7. mai istungil. Raporti koostamise käigus telliti uuring, korraldati väljasõiduistungeid ning toimus Väliskomisjon pidas vaadeldaval perioodil 101 töövisiit Jaapanisse ja Korea Vabariiki (oktoober/ istungit. Menetluses oli 8 eelnõu, millest seadusena november 2011). Raporti alusel toimus 31. mail võeti vastu 2 ning otsusena 5. Jätkus Horvaatia 2012 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogul.

Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumine Tallinnas, aprill 2012

36 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Väliskomisjoni raportis on kokku võetud kolmel istungjärgul toimunud kuulamistel suuliselt ja kirja- likult edastatud informatsioon, mida täiendavad faktid, arvandmed ja statistika avalikest allikatest. Raporti koostamise eesmärk oli vaadelda võimali- kult erinevate nurkade alt arengutrende Aasias, kir- jeldada Eesti avaliku, era- ja kolmanda sektori seisukohti ning selgitada välja, mida peaks valitsus piiratud ressursse arvestades tegema, et Eesti oleks paremini valmis reageerima ja kasutama maailmas kiirelt poliitilist ja majanduslikku tähtsust koguvast regioonist lähtuvaid võimalusi. Komisjoni järeldused on kokku võetud soovitustes Vabariigi Valitsusele. Olulisimana võib välja tuua soovituse Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- riumile koostada Aasia programm kui valitsuse kin- nitatud poliitikadokument, mis looks esmase visioo- ni Eesti suhestatuse kohta Aasia riikidega ning või- maldaks määratleda Eesti huve Aasias. Sellele peaksid järgnema kitsamad valdkondlikud analüüsid. Väliskomisjon peab vajalikuks Aasiaga seotud teemade käsitlemist laiemalt ning toetab regulaarselt koguneva Aasia Foorumi ideed. Majandus- ja kau- Väliskomisjoni töövisiit Ameerika Ühendriikidesse, bandussuhete edendamist soovitab komisjon konk- aprill 2012 retiseerida mõne ministeeriumi või valitsusasutuse haldusalas. Üks võimalus võiks olla nende küsimus- tega tegelemiseks valitsuse juurde väliskaubandusko- misjoni loomine. Väliskomisjoni hinnangul on vaja jõudmine sihtrühmadeni), kaasamine (erinevate tugevdada Aasia riikides asuvaid saatkondi ning ühiskonnarühmade osalemine tegevuse eesmärgista- mõelda esinduste võrgustiku laiendamisele Korea misel), sidusus (riigi pakutavate teenuste terviklik- Vabariiki ja Singapuri. Ärisidemete ning haridus- ja kus), sidustamine (infovahetus eri tasanditel ja vor- teaduskoostöö tihendamine eeldab suhtlemiseks mides), sihipärane tegevus (ülesannete täpne sõnas- vajalike konsulaarteenuste kättesaadavust. Raportis tus ja tähtsuse järjekorda panek), paindlikkus (uute märgitakse mainekujunduse ja avaliku diplomaatia oludega kohanemine ja muudatuste tegemine) ja olulisust suhtlemisel Aasia riikidega ning vajadust järjepidevus (tegevustes ja võrgustike hoidmisel). toetada lennuühenduste loomist sealsete pealinnade- Lisaks toimus 21. veebruaril 2012 olulise tähtsu- ga. Eestil tuleks panustada Euroopa Liidu võimaliku sega riikliku küsimusena iga-aastane välispoliitika ühise Aasia-strateegia kujundamisse ja rakendamisse. arutelu. Eesti huvides on selleteemalise diskussiooni tõstata- Väliskomisjoni selle perioodi visiitidest oli kaalu- mine Balti ja Põhjamaade koostööfoorumitel. kaim töövisiit Ameerika Ühendriikidesse aprillis Raportis esitatud soovituste täitmise kohta ootab 2012. Komisjoni tava kohaselt toimub visiit Amee- väliskomisjon Vabariigi Valitsuselt regulaarseid üle- rika Ühendriikidesse vähemalt kord iga Riigikogu vaateid Riigikogu igal istungjärgul. koosseisu jooksul. Seekordsed kohtumised Kongressi 16. veebruaril 2012 kiitis väliskomisjon heaks ja Esindajatekoja liikmetega olid väga kõrgetasemeli- arvamuse „Eesti esindatus maailmas ja välisesin- sed ning keskendusid koostööle kahepoolsetes ja duste võrgustik”. Arvamuse kujundamise eesmärk rahvusvahelistes küsimustes. oli piiratud ressursside juures Eesti huvide parem Aprillis 2012 korraldas väliskomisjon traditsioo- esindamine ja kaitsmine, aluseks väliskomisjoni nilise Balti riikide ja Põhjamaade (NB8) parlamenti- kuulamised 2011. aasta kevadest 2012. aasta talveni, de väliskomisjonide esimeeste kohtumise Tallinnas, Välisministeeriumi samateemaline analüüs ja välis- kus teemadeks olid Aasia roll maailma poliitikas ja komisjoni tellitud uuring. Vabariigi Valitsusele esita- majanduses, olukord valimisjärgsel Venemaal ja ti 23 soovitust, ülevaadet nende elluviimisest ootab arengud Lähis-Idas. väliskomisjon 2012. aasta lõpuks. Märksõnad, mis võiksid tulevikus veelgi rohkem Eesti esindatust Birgit Keerd-Leppik, väliskomisjoni iseloomustada, on avatus (teabe kiire ja lihtne nõunik-sekretariaadijuhataja

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 37 toime ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht uue samasuguse süüteo toimepa- Õiguskomisjon nemiseks. Ravi sihtrühmaks on täisealised isikud, kellel on diagnoositud pedofiilia või mõni muu Esimees Marko Pomerants (IRL) seksuaalsuunitluse häire ja kes nõustub raviga. Ravi Aseesimees Kalle Laanet (K, ‒) pakkumine aitab kurjategijatel hoiduda samalaad- Andres Anvelt (SDE) sete kuritegude toimepanemisest ja tagab nende Igor Gräzin (RE) sujuvama ülemineku ühiskonda. Seadus jõustub Kalle Jents (RE) 1. juunil 2013. Siim Kabrits (IRL) Äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste Valdo Randpere (RE) seaduste muutmise seadusega (75 SE, vastu võe- Neeme Suur (SDE) tud 12.10.2011) võeti Eesti äriõigusesse üle Eu- Priit Toobal (K) (03.04.‒17.04.2012, roopa Liidu direktiiv 2009/109/EÜ. Mainitud põhiseaduskomisjonist) direktiiviga muudetakse varasemaid direktiive seo- Marika Tuus-Laul (K) (alates 17.04.2012, ses aruandlus- ja dokumenteerimisnõuetega äri- sotsiaalkomisjonist) ühingute ühinemiste ja jagunemiste korral. Muu- Peeter Võsa (K) datuste eesmärk on aidata kaasa ELi konkurentsi- võime suurendamisele ja vähendada varasematest direktiividest tulenevat halduskoormust. Lisaks viidi äriseadustikku täiendused seoses osaühingu asutamisega ilma sissemakseid tegema- Riigikogu õiguskomisjon pidas vaadeldaval perioo- ta, muudatused seoses osa- või aktsiakapitali euro- dil 64 istungit, neist 3 erakorralist ning 5 ühisistun- desse ümberarvestuse protsessi täpsustamisega ning git. Menetleti 24 eelnõu, millest 15 võeti vastu täiendused seoses tavapärase osa- või aktsiakapitali seadusena ja 1 Riigikogu otsusena. 22 korral andis vähendamisega, osaühingu reservkapitali ärakaota- õiguskomisjon arvamuse Euroopa Liidu õigusaktide misega ning äriühingute ja välisriigi äriühingute eelnõude kohta. filiaalide ärilistel dokumentidel ja kodulehtedel Karistusseadustiku muutmise seaduse (140 märgitava informatsiooniga. SE, vastu võetud 21.03.2012) eesmärk on täienda- Vajalikud muudatused tehti ka finantsvald- da karistusseadustikku inimkaubandust puudutavas konna seadustes, mis näevad äriühingute ühine- osas, viies selle kooskõlla rahvusvahelistest õigusak- miste ja jagunemiste jaoks ette erinorme. Seadus tidest tulenevate nõuetega. jõustus 2011. aasta novembris. Menetluse käigus pöördus õiguskomisjon Tartu Kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse Ülikooli, Riigikohtu, Eesti Advokatuuri ning Riigi- (153 SE, vastu võetud 14.03.2012) algatas õigus- prokuratuuri poole, et küsida nii karistusõiguse komisjon. Seni lähtus kollektiivlepingu seadus teoreetikute kui ka praktikute arvamust olulise põhimõttest, et kollektiivleping sõlmitakse küll muudatuse kohta Eesti karistusõiguses. Laekunud tähtajaliselt, ent tähtaja möödumisel säilib lepin- arvamuste läbitöötamiseks moodustati töögrupp. gupooltel kohustus seda edasi täita kuni uue lepin- Otsustati loobuda uuenduslikest paragrahvidest ja gu sõlmimiseni. Puudus selle lõpetamise regulat- sõnastada neis sisalduvad muudatused karistussea- sioon. Selline olukord oli vastuolus põhiseadusega dustiku olemasolevate paragrahvide täiendustena. ning sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler. Õiguskomisjoni algatatud muudatuste kohta esita- Seaduse eesmärk ongi protseduurireeglite sätesta- sid oma arvamuse ka Eesti Naiste Varjupaikade Liit, mine, mille järgimisel on tähtaja möödumisel kol- Naisteühenduste Ümarlaud, Naisjuristide Ühendus, lektiivleping võimalik lõpetada. MTÜ Eluliin, samuti Siseministeeriumi ja Sotsiaal- Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse ministeeriumi spetsialistid. Seadus jõustub 1. juunil seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 2013. (206 SE, vastu võetud 06.06.2012). Seaduse välja- Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse töötamise ajend oli ühelt poolt Euroopa riikide seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistus- hulgas Eesti silmatorkavalt kõrgete riigilõivude registri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja alandamise ja kohtutoimingute lõivustamise süstee- tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmi lihtsustamise vajadus ning teisalt soov tõhustada mise seadus (176 SE, vastu võetud 30.05.2012). kohtumenetlusi. Seaduse muutmiseks analüüsiti Seadusemuudatusega loodi alus seksuaalkurjategija- kehtivaid tsiviilkohtumenetluse riigilõive võrdluses tele kompleksravi kohaldamiseks. Muudatus või- teiste riikidega ja arvestati Riigikohtu analüüsis maldab kohaldada süüdimõistetule vangistuse alter- „Kõrge riigilõiv kui õigusemõistmisele juurdepääsu natiivina ravi juhul, kui isik on pannud süüteo takistus” esitatud ettepanekuid.

38 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Õiguskomisjoni istung, oktoober 2011

Seadus sisaldab lisaks tsiviilkohtumenetluse Seadus näeb ette konkreetse kuritegude kataloo- seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, krimi- gi ehk ammendava loetelu kuriteokoosseisudest, naalmenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kohtu- mille puhul on jälitustoimingutega võimalik and- täituri seaduse jt seaduste muudatusi. Kriminaal- meid koguda. Võrreldes varasemaga on selliste kuri- menetluse seadustiku muudatusega optimeeriti tegude hulka oluliselt piiratud. kohtukoosseisude moodustamist. Muudatuse tule- Menetluse käigus otsustati seadusega luua alates musena arutab esimese astme kohus edaspidi kuri- 2015. aastast jälitustoimingute infosüsteem, et pare- tegeliku ühendusega seotud kriminaalasju mitte enam mini korraldada jälitusasutuste, prokuratuuri ja kolmest professionaalsest kohtunikust koosnevas koh- kohtute tööd ning võimaldada statistikat jälitustoi- tukoosseisus, vaid koosseisus, kuhu lisaks kohtuni- mingute, nende taotluste ja lubade ning isikute üle, kust eesistujale kuulub kaks rahvakohtunikku. kelle kohta teavet kogutakse. Infosüsteemis haka- Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise takse pidama arvestust ka isikute suhtes, keda tuleb ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise jälitustoimingu tegemisest teavitada, ning teavita- seaduse (175 SE, vastu võetud 06.06.2012) eesmärk miste tähtaegadest. on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste põhiseadusega (õiguskantsleri ettepanek nr 12 jäli- muutmise seadus (116 SE, vastu võetud tustoimingust teavitamise ja selle kontrolli kohta). 08.12.2011). Seaduse eesmärk on Päästeameti ko- Seaduses täpsustatakse jälitustoimingust teavitamata halike asutuste ümberkorraldamine ja Päästeameti- jätmise ja kogutud andmete tutvustamata jätmise ga ühendamine ning Häirekeskuse moodustamine. aluseid ning kehtestatakse täiendav kontroll selle üle. Päästeametiga liideti seni eraldi iseseisvate Oluliselt on kitsendatud teavitamata ja tutvustamata päästeasutustena tegutsenud neli regionaalset pääste- jätmise aluseid. Lisaks prokuratuuri järelevalvele keskust. Samuti sätestati, et lisaks Päästeametile on nähakse täiendavalt ette kohtulik järelevalve. ka Häirekeskus Siseministeeriumi valitsemisalas

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 39 olev valitsusasutus. Seadusega rakendatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastaiks Muud komisjonid 2011–2015, mis näeb ette tugeva ühendhäire- keskuse loomise ning ühtsele hädaabinumbrile 112 ülemineku. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Lisaks tehti seadusemuudatusi tulenevalt Moodustatud: 05.05.2011. Riigikogu otsus prefektuuride ühendamisest Politsei- ja Piirivalve- 05.05.2011 (RT III, 09.05.2011, 2). Muudatus: ametiga 1. jaanuarist 2012. 19.04.2012 (RT III 25.04.2012, 1).

Muu tegevus Ülesanded: Komisjon kontrollib jälitustegevuse seaduse § 19 lõi- 2011. aastal külastati õigusvaldkonnaga seotud getes 4 ja 41 ning julgeolekuasutuste seaduse § 36 asutusi: Päästeameti Häirekeskust, Eesti Kohtueks- lõikes 2 sätestatud aruandeid ja täidab julgeolekuasu- pertiisi Instituuti, Kaitsepolitseiametit, Tallinna tuste seaduse §-s 36 ning Eestit okupeerinud riikide Vanglat, Riigiprokuratuuri, Politsei- ja Piirivalve- julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastu- ametit, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja aren- luureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd duskeskust. Tutvuti Narva piiripunkti ja Sillamäe teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra sadamaga ning Ida-Virumaa korrakaitseasutustega seaduse §-s 11 sätestatud ning muid seadusest tulene- (Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur, Viru vaid ülesandeid. vangla, Ida-Eesti Päästekeskus, Narva kohtumaja). Komisjon kasutab oma ülesannete täitmiseks jul- 2012. aasta alguses tutvuti sisejulgeoleku vald- geolekuasutuste seadusest ning Riigikogu kodu- ja konna juhtimisanalüüsiga. Veebruaris toimus Eesti töökorra seadusest tulenevaid õigusi. Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga Komisjon annab oma tegevusest Riigikogule aru kutsel õiguskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni kohtu- julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõikega 5 kehtestatud mine ametiühingu esindajatega teemal „Olulise- korras. mad probleemid nii kollektiivsete kui ka indivi- Komisjoni volitused kestavad XII Riigikogu voli- duaalsete töösuhete regulatsioonis, mis enim häiri- tuste lõpuni. vad igapäevast tööelu”. Märtsis arutati õiguskants- Koosseis: leri ettepanekut nr 14 Riigikogu liikme immuni- Esimees Peep Aru (RE) teedimenetlusest. Aseesimees Heljo Pikhof (SDE) Eelseisvatest plaanidest andsid õiguskomisjoni- Andres Herkel (IRL) (alates 24.04.2012) le ülevaate siseminister ja justiitsminister. Kalev Kallo (K) Raini Laide, õiguskomisjoni Väino Linde (RE) nõunik-sekretariaadijuhataja Aadu Must (K) Linnar Liivamägi ja Carina Rikart Marko Pomerants (IRL) õiguskomisjoni nõunikud Indrek Raudne (IRL) (volitused lõppenud 05.12.2011) Jaan Õunapuu (SDE)

Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon Moodustatud: 05.05.2011. Riigikogu otsus 05.05.2011 (RT III, 09.05.2011, 4).

Ülesanded: 1) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõigetes 2 ja 8 nimetatud ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide kogumine, hoidmine ja nende tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 2) korruptsioonivastase seaduse §-s 14 loetletud ametiisikute kategooriate majanduslike huvide deklareerimise kohta arvandmete kogumine ja nende analüüsimine; 3) korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 2 ja § 15 lõikes 2 nimetatud ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide avalikustamine;

40 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 4) järelevalve Riigikogu liikmete töökoha- ja tege- vuspiirangute üle; 5) Riigikogu ja avalikkuse informeerimine korruptsioonivastase seaduse kohaldamise tulemuslikkusest; 6) korruptsiooni ja muude kuritegude või väär- tegude tunnuste ilmnemisel materjalide edasta- mine uurimisasutusele või väärteo kohtuvälisele menetlejale; 7) ettepanekute tegemine seaduste muutmiseks või täiendamiseks. Komisjoni volitused kestavad XII Riigikogu volituste lõpuni. Koosseis: Esimees Andres Anvelt (SDE) Aseesimees Erki Nool (IRL) Rein Aidma (RE) Kalev Kotkas (SDE) Lauri Laasi (K) Riigieelarve kontrolli erikomisjon, mai 2011 Meelis Mälberg (RE) Aivar Riisalu (K) Andrus Saare (IRL) (kuni 11.05.2012)

Riigieelarve kontrolli erikomisjon Välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude Moodustatud: 05.05.2011. Riigikogu otsus väljaselgitamise uurimiskomisjon 05.05.2011 (RT III, 09.05.2011, 3). Eesmärk: tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Moodustatud: 07.02.2012. Riigikogu otsus Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi 07.02.2012 (RT III, 08.02.2012, 1). vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõ- Ülesanded: jusa ja õiguspärase kasutamise osas. 1) Eesti elamislubade andmisega seotud asjaolude Ülesanded: väljaselgitamine; 1) vaadata läbi riigi majandusaasta koondaruanne ja 2) Eesti elamislubade piirarvu muutmisega seotud selle kontrolliaruanne; asjaolude väljaselgitamine; 2) vaadata läbi avaliku sektori auditeerimise küsi- 3) elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurenda- musi; misega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni 3) arutada Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ja mõjuvõimuga kauplemise väljaselgitamine; ülevaateid ning riigikontrolöri tõstatatud olulisi 4) sõltumatuse ja läbipaistvuse suurendamiseks küsimusi; koostöö elamislubade andmist uurivate institut- 4) teavitada Riigikontrolli probleemidest, mis jõua- sioonide vahel; vad komisjoni liikmeteni suhtlemisel ameti- ja era- 5) töö käigus faktiliste asjaolude tuvastamise ja isikutega; järelduste tulemusena tekkinud ettepanekute tege- 5) võtta Riigikontrolli informatsiooni alusel seisu- mine Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele; koht tema tegevuse takistamise juhtude kohta. 6) järelevalve Vabariigi Valitsuse tegevuse üle, mis Komisjoni volitused kestavad XII Riigikogu seondub elamislubade andmisega seotud asjaolude volituste lõpuni. väljaselgitamisega. Koosseis: Lõpparuanne: Esimees Mihhail Stalnuhhin (K) 29.05.2012. Aseesimees Arto Aas (RE) Koosseis: Annely Akkermann (IRL) Esimees Kalle Laanet (K, ‒) Margus Hanson (RE) Aseesimees Väino Linde (RE) Kajar Lember (SDE) Andres Anvelt (SDE) Inara Luigas (K, ‒) Marko Pomerants (IRL) Priit Sibul (IRL) Neeme Suur (SDE)

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 41 Seadusandlus

Vastu võetud seadused ja vastu võtmata jäänud seaduseelnõud

2011  Äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (9 SE), jäi vastu võtmata. H: 49-0-0. APRILL  Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus SEPTEMBER (47 SE), RT I, 27.04.2011, 1. 1  Riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus (95 SE), RT I, 01.10.2011, 1. JUUNI  Riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (58 SE), RT I, 22.09.2011, 3. muutmise seadus (42 SE), RT I, 06.07.2011, 15. Välislepingutega seotud seadus  Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt  Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensioni- rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (28 SE), RT I, 08.07.2011, 8. kindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise  Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksu- seadus (85 SE), RT II, 11.10.2011, 1. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud seaduse muutmise seadus (51 SE), RT I, 08.07.2011, 7.   Kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (33 SE), tagasi lükatud. H: 45-35-0. rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus (6 SE),  RT I, 08.07.2011, 3. Avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seadus  (71 SE), tagasi lükatud. H: 46-18-1. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja sellega  seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (45 SE), RT I, 08.07.2011, 6. muutmise seadus (32 SE), tagasi lükatud. H: 48-42-1.   Meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja Maksukorralduse seaduse § 33 muutmise seadus sadamaseaduse muutmise seadus (25 SE), RT I, (23 SE), tagasi lükatud. H: 50-42-0.  04.07.2011, 2. Sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise sea-  Raudteeseaduse muutmise seadus (27 SE), RT I, dus (14 SE), tagasi lükatud. H: 50-43-0.  04.07.2011, 3. Tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seadus  Tulumaksuseaduse muutmise seadus (40 SE), RT I, (29 SE), tagasi lükatud. H: 48-33-2. 08.07.2011, 5.  Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muut- OKTOOBER  mise seadus (48 SE), RT I, 04.07.2011, 1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raken-  Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise damise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus (39 SE), RT I, 06.07.2011, 14. seadus (72 SE), RT I, 17.11.2011, 1.  Veeseaduse muutmise seadus (55 SE), RT I,  Jäätmeseaduse muutmise seadus (76 SE), RT I, 08.07.2011, 4. 09.11.2011, 1.  Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt  Kiirgusseaduse muutmise seadus (80 SE), RT I, teiste seaduste muutmise seadus (43 SE), RT I, 09.11.2011, 2. 30.06.2011, 1.  Lennundusseaduse muutmise seadus (41 SE), RT I,  Välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (56 SE), 28.10.2011, 1. RT I, 05.07.2011, 24.  Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muut-  Välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (57 SE), mise seadus (93 SE), RT I, 09.11.2011, 3. RT I, 05.07.2011, 25.  Äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste  Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate muutmise seadus (75 SE), RT I, 02.11.2011, 1. seaduste muutmise seadus (8 SE), RT I, 29.06.2011, 1. Välislepingutega seotud seadused Välislepingutega seotud seadused  Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu  2006. aasta rahvusvaheline troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seadus (64 SE), RT II, 07.11.2011, 1. ratifitseerimise seadus (26 SE), RT II, 22.06.2011, 1.  Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse  Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu rati- abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, fitseerimise seadus (12 SE), RT II, 22.06.2011, 2. abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus  Riigivaraseaduse muutmise seadus (3 SE), tagasi (79 SE), RT II, 14.11.2011, 1. lükatud. H: 41-26-0. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud  Tulumaksuseaduse § 48 muutmise seadus (4 SE),  Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (54 SE), tagasi lükatud. H: 49-40-1. tagasi võetud.

————————————— 1 Muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (esimene: Riigikogu XI koosseis, algatatud 15.05.2007).

42 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012  Kodakondsuse seaduse muutmise seadus (68 SE),  Tulumaksuseaduse muutmise seadus (74 SE), tagasi tagasi lükatud. H: 47-40-2. lükatud. H: 50-33-0.  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus  Tulumaksuseaduse § 4 muutmise seadus (97 SE), tagasi (63 SE), tagasi lükatud. H: 42-35-0. lükatud. H: 49-39-0.  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus  Vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse (73 SE), tagasi lükatud. H: 42-32-0. muutmise seadus (98 SE), tagasi lükatud.  Käibemaksuseaduse § 15 muutmise seadus (69 SE), H: 50-37-0. tagasi lükatud. H: 43-26-0.  Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (61 SE), DETSEMBER tagasi lükatud. H: 43-35-0.  2012. aasta riigieelarve seadus (99 SE), RT I,  Sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seadus 23.12.2011, 1. (62 SE), tagasi lükatud. H: 51-43-0.  2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-,  Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (70 SE), tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haige- tagasi lükatud. H: 43-26-0. kassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhti-  Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise mise seadus (67 SE), tagasi lükatud. H: 45-25-0. seadus (100 SE), RT I, 23.12.2011, 2.  Eesti Arengufondi seaduse muutmise seadus NOVEMBER (102 SE), RT I, 30.12.2011, 2.   2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise (114 SE), RT I, 08.12.2011, 8. ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ameti-  Elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku palkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega üldosa seaduse muutmise seadus (83 SE), RT I, seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi 12.12.2011, 2. Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste  Erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus seaduste muutmise seadus (101 SE), RT I, 28.12.2011, 1. (92 SE), RT I, 12.12.2011, 1.  Kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõidu-  Kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstus- ohutuse seaduse muutmise seadus (82 SE), RT I, omandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivu- 30.12.2011, 1. seaduse muutmise seadus (5 SE), RT I, 29.11.2011, 1.   Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise muutmise seaduse muutmise seadus (123 SE), RT I, seadus (106 SE), RT I, 13.12.2011, 1.  22.12.2011, 3. Rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seadu-  Käibemaksuseaduse § 5 muutmise seadus (134 SE), se muutmise seadus (78 SE), RT I, 29.11.2011, 6. RT I, 20.12.2011, 2.  Taimekaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt  Lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (105 SE), RT I, raudteeseaduse muutmise seadus (103 SE), RT I, 25.11.2011, 3. 20.12.2011, 3. Välislepingutega seotud seadused  Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja pääste-  Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega teenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorral- topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidu- damisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus mise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (116 SE), RT I, 29.12.2011, 1. (111 SE), RT II, 16.12.2011, 1.  Prokuratuuriseaduse muutmise seadus (126 SE),  Eesti Vabariigi Valitsuse ja Singapuri Vabariigi Valit- RT I, 22.12.2011, 1. suse vahelise 18. septembril 2006 Singapuris allakirju-  Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud tatud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise õigusaktide muutmise seadus (132 SE), RT I, ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muut- 23.12.2011, 9. mise protokolli ratifitseerimise seadus (112 SE), RT II,  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (124 SE), 16.12.2011, 3. RT I, 30.12.2011, 3.  Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid  Strateegilise kauba seadus (96 SE), RT I, 22.12.2011, 2. isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, tööturu- seadus (81 SE), RT II, 28.11.2011, 6. teenuste ja -toetuste seaduse ning sotsiaalhoole-  Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kande seaduse muutmise seadus (128 SE), RT I, lepingute ratifitseerimise seadus (87 SE), RT II, 21.12.2011, 2. 28.11.2011, 1.  Välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud seaduste muut-  Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhi- mise seadus (104 SE), RT I, 21.12.2011, 1. kirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide  Ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ratifitseerimise seadus (60 SE), RT II, 23.11.2011, 1. seadus (115 SE), RT I, 30.12.2011, 4. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud Vastu võtmata jäänud seaduseelnõu   Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (110 SE), muutmise seadus (94 SE), tagasi lükatud. H: 49-38-0. tagasi lükatud. H: 49-38-0.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 43 2012  Kollektiivlepingu seaduse muutmise seadus (153 SE), RT I, 29.03.2012, 2. JAANUAR   Käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise Riigihangete seaduse muutmise seadus (113 SE), seadus (146 SE), RT I, 27.03.2012, 7. RT I, 14.02.2012, 1.   Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku Strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus (159 SE), seaduse § 9 muutmise seadus (148 SE), RT I, RT I, 27.03.2012, 6. 31.01.2012, 5.   Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muut- Tolliseaduse muutmise seadus (84 SE), RT I, mise seadus (151 SE), RT I, 29.03.2012, 3. 01.02.2012, 1.  Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt Välislepingutega seotud seadused teiste seaduste muutmise seadus (129 SE), RT I,  Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseeri- 10.02.2012, 1. mise seadus (161 SE), RT II, 04.04.2012, 5. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud  Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise  Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus seaduse muutmise seadus (160 SE), RT II, 04.04.2012, 2. (136 SE), tagasi võetud.  Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA)  Päästeteenistuse seaduse muutmise seadus (107 SE), põhikirja ratifitseerimise seadus (163 SE), RT II, tagasi lükatud. H: 46-35-0. 04.04.2012, 4.  Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seadus (127 SE), tagasi lükatud. H: 54-40-0. APRILL  Hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt VEEBRUAR teiste seaduste muutmise seadus (88 SE), RT I,  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 25.04.2012, 1. ning alkoholiseaduse muutmise seadus (150 SE), RT I,  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 08.03.2012, 1. seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti  Autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus muutmise seadus (137 SE), RT I, 02.03.2012, 5. (157 SE), RT I, 08.05.2012, 1.  Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (108 SE), Vastu võtmata jäänud seaduseelnõu RT I, 23.02.2012, 11.  Kodakondsuse seaduse muutmise seadus (165 SE),  Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seadus (86 SE), tagasi lükatud. H: 49-34-0. RT I, 07.03.2012, 1.  Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise MAI seadus (141 SE), RT I, 07.03.2012, 2.  Ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandi-  Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seadus seaduste muutmise seadus (89 SE), Vabariigi Presidendi (156 SE), RT I, 25.05.2012, 5. poolt välja kuulutamata jäetud. 2  Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, Välislepingutega seotud seadused psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse,  Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korral- tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning mak- damise seaduse muutmise seadus (176 SE), RT I, sudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise 15.06.2012, 2. seadus (154 SE), RT II, 06.03.2012, 3.  Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (187 SE),  Euroopa Liidu Nõukogu konventsiooni sissenõudmis- RT I, 25.05.2012, 6. kulude määramise kohta kesksel tollivormistusel ratifit-  Liiklusseaduse muutmise seadus (182 SE), RT I, seerimise seadus (131 SE), RT II, 06.03.2012, 2. 25.05.2012, 7.  Kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise  Raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seadus (147 SE), RT I, 25.05.2012, 8. seadus (138 SE), RT II, 06.03.2012, 1.  Täitemenetluse seadustiku muutmise seadus (183 SE), RT I, 13.06.2012, 1. MÄRTS  Töölepingu seaduse muutmise seadus (180 SE), RT I,  Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega 25.05.2012, 24. seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (152 SE),  Õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametini- RT I, 29.03.2012, 1. metuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus  Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus (167 SE), RT I, 29.05.2012, 2. (155 SE), RT I, 04.04.2012, 2.  Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja  Karistusseadustiku muutmise seadus (140 SE), RT I, teiste seaduste muutmise seadus (89 UA), RT I, 04.04.2012, 1. 30.05.2012, 1.3

————————————— 2 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus, 08.03.2012 otsustas Riigikogu eelnõu 89 SE muutmata kujul mitte vastu võtta. 3 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus, võeti vastu muudetud kujul, statistikas kajastub üks kord.

44 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Välislepingutega seotud seadused  Perekonnaseaduse muutmise seadus (214 SE), RT I,  Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksude- 27.06.2012, 4. ga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidu-  Politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse mise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (207 seaduse muutmise seadus (158 SE), RT I, 27.06.2012, 5. SE), RT II, 24.05.2012, 1.  Ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaal-  Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise Organi- toetuste seaduse muutmise seadus (229 SE), RT I, satsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe 05.07.2012, 14. ratifitseerimise seadus (194 SE), RT II, 13.06.2012, 1.  Ravimiseaduse muutmise seadus (224 SE), RT I,  Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaal- 05.07.2012, 13. kindlustuslepingu ratifitseerimise seadus (189 SE),  Riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise RT II, 24.05.2012, 3. seadus (203 SE), RT I, 28.06.2012, 3.  Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamis-  Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja lepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise teiste seaduste muutmise seadus (206 SE), RT I, seadus (201 SE), RT II, 29.05.2012, 3. 29.06.2012, 3.  Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifit-  Sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seerimise seaduse muutmise seadus (177 SE), RT II, seadus (222 SE), RT I, 02.07.2012, 8. 29.05.2012, 1.  Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja teiste Vastu võtmata jäänud seaduseelnõud seaduste muutmise seadus (162 SE), RT I, 28.06.2012, 4.  Maamaksuseaduse muutmise seadus (197 SE), tagasi  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, majanduste- lükatud. H: 47-39-0. gevuse seadustiku üldosa seaduse ja surma põhjuse tuvas-  Tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seadus tamise seaduse muutmise seadus (188 SE), RT I, (208 SE), tagasi lükatud. H: 45-40-0. 29.06.2012, 4.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise JUUNI seadus (205 SE), RT I, 04.07.2012, 3.  Avaliku teenistuse seadus (193 SE), RT I, 06.07.2012, 1.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muut-  Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega mise seadus (198 SE), RT I, 04.07.2012, 2. seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (223 SE),  Vedelkütuse seaduse muutmise seadus (228 SE), RT I, RT I, 02.07.2012, 7. 27.06.2012, 6.  Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt  Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise teiste seaduste muutmise seadus (139 SE), RT I, seadus (212 SE), RT I, 29.06.2012, 5. 28.06.2012, 1.  Välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku  Erakonnaseaduse täiendamise seadus (216 SE), RT I, üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 27.06.2012, 1. (232 SE), RT I, 04.07.2012, 4.  Halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise  Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus (220 SE), seadus (200 SE), RT I, 27.06.2012, 2. RT I, 28.06.2012, 5.  Kaitseväeteenistuse seadus (172 SE), RT I, Välislepingutega seotud seadus 10.07.2012, 1.  Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste  Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus heakskiitmise seadus (231 SE), RT II, 25.06.2012, 1. (173 SE), RT I, 10.07.2012, 2. Vastu võtmata jäänud seaduseelnõu  Kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koos-  Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seon- seisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise duvalt teiste seaduste muutmise seadus (210 SE), tagasi seadus (174 SE), RT I, 10.07.2012, 3. lükatud. H: 41-33-0.  Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (164 SE), RT I, 02.07.2012, 1. AUGUST  Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlus- Välislepingutega seotud seadused tuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste  Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifit- seaduste muutmise seadus (213 SE), RT I, 02.07.2012, 2. seerimise seadus (237 SE), RT II, 16.08.2012, 4.  Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste  Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifit- seaduste muutmise seadus (202 SE), RT I, 04.07.2012, 1. seerimise ja rakendamise seadus (254 SE), RT II,  Konkurentsiseaduse muutmise seadus (195 SE), RT I, 14.09.2012, 1. 27.06.2012, 3.  Korruptsioonivastane seadus (192 SE), RT I, 29.06.2012, 1.  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (175 SE), RT I, 29.06.2012, 2.  Maagaasiseaduse muutmise seadus (166 SE), RT I, 28.06.2012, 2.

RIIGIKOGU KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME > 45 Statistika

I istungjärgul 04.04.−16.06.2011 toimus 36 08.08.2012 toimus Vabariigi Valitsuse ettepanekul istungit ning 29.08.2011 erakorraline istung- erakorraline istungjärk (võeti vastu üks välislepin- järk 62 Riigikogu liikme ettepanekul Vabariigi guga seotud seadus ning toimus teise eelnõu esime- Presidendi valimiseks. II istungjärgul 12.09.− ne lugemine) ning 30.08.2012 samuti Vabariigi 15.12.2011 toimus 47 istungit (sh 3 täiendavat Valitsuse ettepanekul kaks erakorralist istungjärku, istungit). III istungjärgul 09.01.−14.06.2012 mille jooksul võeti vastu üks välislepinguga seotud toimus 73 istungit (sh 2 täiendavat istungit). seadus.

Algatatud, vastu võetud ja menetlusest välja langenud seaduseelnõud ja välislepingud (I-III istungjärk*) Algatatud / vastu võetud / välja langenud Algataja Põhiseaduse Riigi- Tervik- Muutmis- Välis- Kokku muutmisseadus eelarved tekstid seadused lepingud Vabariigi Valitsus − 2/2/− 7/5/1 94/76/1 27/24/− 130/107/2 Fraktsioonid − − 4/1/2 54/8/25 − 58/9/27 Fraktsioon ja RK liikmed − − − 1/−/− − 1/−/− Komisjonid − − − 16/11/− − 16/11/− RK liikmed − − − 4/−/1 − 4/−/1 Vabariigi President −/1**/− − − − − −/1/− Kokku −/1/− 2/2/− 11/6/3 169/95/27 27/24/− 209/128/30

* Siin ja edaspidi: koos järgnenud erakorraliste istungjärkudega. ** Eelmise Riigikogu koosseisu poolt vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mille Riigikogu otsustas vastu võtta kahe järjestikuse koosseisu poolt (avaldatud RT I, 27.04.2011, 1).

Otsuse-eelnõud istungjärkude kaupa (I-III istungjärk) Esitaja Esitatud I/II/III Vastu võetud I/II/III Tagasi võetud I/II/III Vabariigi Valitsus 2/12/4 2/10/4 −/−/1 Fraktsioonid 1/1/6 −/1/1 − Komisjonid 17/3/7 17/3/7 − RK liikmed −/−/1 − − Õiguskantsler −/−/1 −/−/1 − Kokku 20/16/19 19/14/13 −/−/1

Lisaks võeti vastu ilma numeratsioonita otsus “Peaministrikandidaadile Andrus Ansipile volituste andmine” ja 44 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avaldus “Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele” (179 AE).

Algatatud, vastu võetud ja menetlusest välja langenud Otsuse-eelnõud esitajate kaupa (%) seaduseelnõud istungjärkude kaupa 2%2% 2%2% 2%2% 33% I 54 18 3 33% 33%

48% II 61 39 20 48% 48%

15% III 94 71 7 15% 15%

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 Vabariigi Valitsus Fraktsioonid Komisjonid RK liikmed Õiguskantsler

Algatatud Vastu võetud VabariigiVälja la Valitsungenuds FraktsiooniVabariigid Komisjoni Valitsusd FraktsiooniRK liikmedd ÕiguskantslerKomisjonid RK liikmed Õiguskantsler

46 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 ÜLEVAADE Ma ei räägiks personaalselt meeldimise või mittemeeldimise teemal. Ma arvan, RIIGIEELARVE et kõiksugused kulud, mida te olete ette pannud, on ka mul ja võib-olla paljudel ARUTELUST Riigikogu liikmetel peast läbi käinud. Enamik ettepanekuid on ju tegelikult head ettepanekud, vaevalt et ükski Riigikogu liikmetest tahab teha halbu ettepanekuid. Üldiselt on need ikka suunatud Eesti ühiskonna parendamisele ja küsimus on alati vahendites. Kas meil on vahendeid?

(Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester riigieelarve seaduse lugemisel, 16.11.2011)

Minu kauaaegne kogemus näitab, et siit puldist räägitu saalis viibijate otsuseid ei mõjuta, kuid lootuses ja teadmises, et kunagi loevad neid stenogramme tulevased ajaloolased, pean ma siiski vajalikuks sõna võtta. Nii saan omalt poolt näidata, et 2011. aastal oli siin saalis ka teistsugust mõtlemist.

(Riigikogu liikme Jaak Alliku sõnavõtust, 16.11.2011)

ÜLEVAADE RIIGIEELARVE ARUTELUST > 47 Perioodil märts 2011 – september 2012 võttis Riigi- töötajate palgatõus, peretoetused, eraldised kooli- kogu vastu 2012. aasta riigieelarve seaduse, juhtiv- toiduks, tudengite õppetoetuste süsteem, rehabili- komisjoniks rahanduskomisjon. tatsiooniks ette nähtud eraldised, päästekomandode sulgemine, pensionid, ettevõtlustoetused, riigikaitse 2012. aasta riigieelarve seadus ja kaitsekulutuste suurenemine ning dividendi- poliitika. Algatamine: Vabariigi Valitsus algatas 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 28. septembril 2011. Muudatusettepanekud: Eelnõu teiseks lugemiseks aastal vastavalt riigieelarve seaduse §-le 16, milles laekus 25 ettepanekut, rahanduskomisjon koostas on sätestatud tähtaeg esitada riigieelarve Riigikogule ühe ettepaneku. Rahanduskomisjoni muudatusette- hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. panek koosnes suures osas mitmest ministeeriumide Koos riigieelarve eelnõuga esitas valitsus Riigikogule valitsemisalade sisesest tehnilisest muudatusest, ülevaate riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi samuti lisandusid muudatused, millega viidi seadu- Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu sest tulenevad määrad ja piirsummad vastavusse seletuskirja. kavandatavate seadusemuudatustega ning täpsustu- nud vajadustega. Opositsiooni esitatud muudatus- Sisu ja maht: 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ettepanekutega sooviti muu hulgas suurendada eral- sisuliseks aluseks on riigi eelarvestrateegia aastaiks disi peretoetusteks, koolitoiduks, pedagoogide töö- 2012–2015. 2012. aasta eelarve on tulevikku vaatav tasuks, õppelaenu kompenseerimise taastamiseks, stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve, priori- kohalike omavalitsusüksuste tasandusfondiks, teediks on jätkuvalt Eesti konkurentsivõime tagami- matusetoetuseks, kiirabiteenuse osutamiseks, koha- ne ehk senisest enam vahendite suunamine majan- like teede korrashoiuks, päästetöötajate ja politseini- dusse, riigi julgeolekusse, haridusse ja sotsiaalsesse ke töötasuks. Vahendeid nähti tulumaksumäära kaitsesse. suurendamises 1% võrra ja kõrgema tulumaksu- 2012. aasta eelarve konsolideeritud tulude maht määra kehtestamises kõrgepalgalistele. Samuti tehti on 6,1 mld eurot. Võrreldes 2011. aastaks prognoo- ettepanek kohalike omavalitsuste tulubaasi suuren- situga suurenevad tulud 3,3%. Kulude maht on damiseks taas 11,93%ni ning astmelise tulumaksu 6,57 mld eurot, kulud kasvavad 652,7 mln eurot kehtestamiseks. Eeltoodud ettepanekud Riigikogu ehk 11,3%. Riigieelarve tekkepõhine puudujääk on enamuse toetust ei leidnud. 2,5% SKPst. Riigieelarve koostati vastavalt majandusprognoo- Eelnõu kolmandaks lugemiseks laekus 19 muudatus- sile, mis näeb ette 3% majanduskasvu, 2,8% inflat- ettepanekut, rahanduskomisjon koostas ühe muuda- siooni ja 2,1% valitsussektori puudujääki SKPst. tusettepaneku. Opositsiooni esitatud ettepanekud Maksukoormus jääb 2012. aastal eelneva aasta olid analoogilised eelnõu teiseks lugemiseks esitatu- tasemele ehk 32,4% SKPst. tega. Olulisemad muudatused komisjoni ettepane- 2012. aasta lõpuks väheneb võlakoormus 5,8%ni kus olid seotud kõrgemate riigiteenijate ameti- SKPst. palkade seaduse jõustumise edasilükkamisega, Kulude osakaal riigieelarves tegevusalade järgi ASi Estonian Air aktsiakapitali suurendamisega, jaotub järgmiselt: sotsiaalne kaitse 32,8%, majandus alkoholiaktsiisi tõusu edasilükkamisega 1 kuu võrra, 15,5%, tervishoid 13,0%, haridus 11,8%, üldised Muuseumiehituse SA likvideerimismenetlusega, valitsussektori teenused 9,5%, avalik kord ja julge- Päästeameti elupäästevõimekust suurendava tegevus- olek 5,9%, riigikaitse 4,9%, keskkonnakaitse 3,7%, kava täpsustamisega ja Riigimetsa Majandamise vaba aeg, kultuur ja religioon 3,0% kogumahust. Keskusele Rahandusministeeriumilt lühiajalise laenu võtmise võimaldamisega. Täiendavaid vahendeid Olulisemad aruteluteemad Riigikogus: konserva- suunati haridus-, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaal- tiivne eelarvepoliitika, riigieelarve prioriteedid, valdkonna projektide toetuseks ja investeeringuteks, majanduskasvu prognoos ja riskistsenaariumid, viljatusraviks ja narkotestide tõhususe tõstmiseks, inflatsioon, investeeringute ja reservide maht, samuti suurendati eraldisi Päästeliidule, pääste- energiaalane jätkusuutlikkus ja Eesti energiajulge- keskustele, täiendavatele vabatahtlikele komando- olek, CO kvoodi müügi ressurss, Euroopa Liidu 2 dele eri piirkondades ning Politsei- ja Piirivalveameti toetuste kasutamine, kohalike omavalitsusüksuste ja tegevuskuludeks. riigi ülesannete piiritlemine, kohalike omavalitsus- üksuste laenuvõimekus ja tulubaas, kohalike teede Vastuvõtmine: 7. detsember 2011; hääletustulemus: korrashoid, teadus- ja arendustegevuse finantsee- poolt 55, vastu 44, erapooletuid 0. rimine, tööhõivepoliitika, õpetajate ja kultuuri-

48 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Aga on öeldud, et räägi tõtt ja ainult PARLAMENTAARNE tõtt, aga mitte kogu tõtt. Ma ei süüdista teid, et te ei tahtnud rääkida või ei KONTROLL rääkinud kogu tõtt, aga ma tahan JA MUU TEGEVUS lihtsalt aruteluga selles mõttes edasi minna, nagu ma alguses palusin, et käige see asi veel kord läbi.

(Riigikogu liige Lembit Kaljuvee arupärijana, 12.03.2012)

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 49 Parlamentaarne kontroll

Arupärimised

I–III istungjärgul esitasid kõige rohkem arupärimisi minister 25 korral. Huvi tunti näiteks hooldusravi Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed (149 aru- korralduse ja laste vaesusega seonduva, Nord pärimist). Enim pidi arupärimistele vastama pea- Streami gaasitoru tuleviku ning riigi osalusega ette- minister (30 korral), sotsiaalminister vastas 29 korral võtete (Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eleringi, (talle esitati 31 arupärimist, kuid esitajad võtsid Eesti Posti, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna 2 tagasi) ning majandus- ja kommunikatsiooni- Sadama) tegevuse vastu.

Arupärimised (I–III istungjärk) K K/SDE SDE SDE / fraktsiooni Fraktsiooni Kokku mittekuuluvad mittekuuluvad Riigikogu liikmed Riigikogu liikmed Peaministrile 22 1 5 − 2 30 Haridus- ja teadusministrile 12 − 1 − − 13 Justiitsministrile 10 − 2 − − 12 Kaitseministrile 1 − − − − 1 Keskkonnaministrile 11 − 1 − − 12 Kultuuriministrile 6 − − − − 6 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile 18 − 6 1 − 25 Põllumajandusministrile 4 − 1 − − 5 Rahandusministrile 13 − 4 − − 17 Regionaalministrile 3 − 1 − − 4 Peaministrile 30 Siseministrile 15 − 3 − − 18 Haridus- ja teadusministrile 13 Sotsiaalministrile 26 − 5 Justiitsministrile− − 12 31 Kaitseministrile Välisministrile 2 − − − 1 − 2 Keskkonnaministrile 12 Eesti Panga presidendile 1 − − Kultuuriministrile− 6− 1 Majandus- ja Riigikontrolörile 3 − − kommunikatsiooniministrile− − 3 25 Põllumajandusministrile 5 Õiguskantslerile 2 − 1 Rahandusministrile− − 317 Kokku 149 1 30 Regionaalministrile1 4 2 183 Siseministrile 18 Sotsiaalministrile 31 Seisuga 10.09.2012. Tabelis on toodud ka 5 arupärimist, mis võeti esitajate poolt tagasi.Välisministrile Üks kaitseministrile2 esitatud arupärimine on siin esitatud vastaja (haridus- ja teadusministri) real. Tabelis pole ära toodudEesti 2 esitajatele Panga presidendile tagastatud1 arupärimist, neist ühe tagastas Riigikontrolörile 3 Riigikogule õiguskantsler, kes leidis, et seadustest tuleneva pädevuse järgi pole tal õigust hinnata kuriteotunnuste olemasolu või Õiguskantslerile 3 puudumist. 0 5 10 15 20 25 30 35

I–III istungjärgul esitatud arupärimised adressaatide kaupa I–III istungjärgul vastatud/vastamata jäänud arupärimised istungjärkude kaupa

120 Peaministrile 30 Haridus- ja teadusministrile 13 Justiitsministrile 12 100 3 Kaitseministrile 1 94 Keskkonnaministrile 12 80 Kultuuriministrile 6 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile 25 60 Põllumajandusministrile 5 Rahandusministrile 17 2 Regionaalministrile 4 40 46 Siseministrile 18 38 Sotsiaalministrile 31 20 Välisministrile 2 Eesti Panga presidendile 1 Riigikontrolörile 3 0 IIIIII Õiguskantslerile 3 0 5 10 15 20 25 30 35 Vastatud Vastamata

50 << RIIGIKOGURIIGIKOGU AASTARAAMATAASTARAAMAT 2011/20122007/2008

120

100 3 94 80

60 2 40 46 38 20

0 IIIIII Vastatud Vastamata Kirjalikud küsimused

I–III istungjärgul esitasid kõige rohkem kirjalikke näiteks hooldusravi kvaliteedi, Rail Balticu trassi küsimusi Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Pärnu kaudu kulgemise ja põlevkivi kasutamise (52 kirjalikku küsimust). Kõige suuremat huvi teki- kohta Eestis, kui ka konkreetseid juhtumeid puudu- tas sotsiaalministri valitsemisala (16 küsimust), tavaid küsimusi, nagu näiteks Kundas perearsti- majandus- ja kommunikatsiooniministrile esitati teenuse korraldamise, kompuutertomograaﬁ ostmise 13 kirjalikku küsimust. Küsiti nii üldisemaid, rahastamise ning Eesti Interneti SA tegevuse kohta.

Kirjalikud küsimused (I–III istungjärk) IRL K RE SDE Fraktsiooni Kokku mittekuuluvad Riigikogu liikmed Peaministrile − 1 − 2 − 3 Haridus- ja teadusministrile − 2 1 3 − 6 Justiitsministrile − 5 − − − 5 Kaitseministrile − 2 − − − 2 Keskkonnaministrile − 2 − 2 1 5 Kultuuriministrile − 1 − 2 − 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile − 8 − 5 − 13 Põllumajandusministrile − 2 − 1 − 3 Rahandusministrile 2 1 − 3 3 9 Regionaalministrile − 2 − 1 − 3 Siseministrile − 8 − 1 − 9 Sotsiaalministrile − 12 − 4 − 16 Välisministrile − 1 − − − 1 Riigikontrolörile − 1 − − − 1 Õiguskantslerile 1 4 − 3 1 9 Kokku 3 52 1 27 5 88

I–III istungjärgul esitatud kirjalikud küsimused adressaatide kaupa I–III istungjärgul esitatud kirjalikud küsimused istungjärkude kaupa

60 60 PeaministrilePeaministrile 3 3 Haridus- jaHaridus- teadusministrile ja teadusministrile 6 6 JustiitsministrileJustiitsministrile 5 5 50 50 48 48 KaitseministrileKaitseministrile 2 2 KeskkonnaministrileKeskkonnaministrile 5 5 40 40 KultuuriministrileKultuuriministrile 3 3 Majandus-Majandus- ja ja kommunikatsiooniministrilekommunikatsiooniministrile 13 13 PõllumajandusministrilePõllumajandusministrile 3 3 30 30 25 25 RahandusministrileRahandusministrile 9 9 RegionaalministrileRegionaalministrile 3 3 20 20 SiseministrileSiseministrile 9 9 15 15 SotsiaalministrileSotsiaalministrile 16 16 VälisministrileVälisministrile1 1 10 10 RiigikontrolörileRiigikontrolörile1 1 9 9 ÕiguskantslerileÕiguskantslerile 0 0 0 20 4 2 6 48 6 108 12 10 14 12 1 146 1 186 18 IIIII IIII III

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 51 Infotunniküsimused

I–III istungjärgul esitasid kõige rohkem infotunni- Küsimused puudutasid näiteks pensione, Riigi- küsimusi Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed kontrolli hinnangut kohalike omavalitsuste rahas- (121). Enim pidi infotunniküsimustele vastama tamisele ning Euroala kriisi ja Euroopa stabiilsus- peaminister (64 korral), majandus- ja kommunikat- mehhanismi. siooniminister vastas 17 ja kaitseminister 16 korral.

Infotunniküsimused (I–III istungjärk) Vastatud/vastamata IRL K RE SDE Fraktsiooni Kokku mittekuuluvad Riigikogu liikmed Peaministrile – 28/9 4/6 29/8 3/– 64/23 Haridus- ja teadusministrile – 7/2 – 5/– – 12/2 Justiitsministrile – 2/– 4/5 2/– – 8/5 Kaitseministrile – 10/– – 4/– 2/– 16/– Keskkonnaministrile – 6/2 – 3/– –/1 9/3 Kultuuriministrile – 4/1 – 4/1 – 8/2 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile – 10/1 – 6/2 1/– 17/3 Põllumajandusministrile – 8/– – – – 8/– Rahandusministrile – 9/– – 3/– – 12/– Regionaalministrile – 2/3 – 5/– – 7/3 Siseministrile – 6/– – 7/5 – 13/5 Sotsiaalministrile –/1 8/2 – 6/– – 14/3 Välisministrile – 1/– 3/– – –/1 4/1 Kokku –/1 101/20 11/11 74/16 6/2 192/50

Infotunniküsimus kajastub vastaja all (peaministri ülesannetes on vastanud küsimustele: 18.05. ja 26.10.2011 kaitseminister Mart Laar, 23.11.2011, 07.03., 16.05.2012 keskkonnaminister Keit Pentus ning 30.05. ja 06.06.2012 kaitseminister Urmas Reinsalu).

I–III istungjärgul registreeritud infotunniküsimused I–III istungjärgul adressaatide kaupa vastatud/vastamata jäänud infotunniküsimused istungjärkude kaupa

140 Peaministrile 87 Haridus- ja teadusministrile 14 120 28 Justiitsministrile 13 Kaitseministrile 16 100 Keskkonnaministrile 12 95 80 Kultuuriministrile 10 Majandus- ja kommunikatsiooniministrile 20 60 13 Põllumajandusministrile 8 9 54 40 Rahandusministrile 12 43 Regionaalministrile 10 20 Siseministrile 18 Sotsiaalministrile 17 0 Välisministrile 5 IIIIII 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Vastatud Vastamata

52 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Muu kontrolltegevus

Peaministri poliitilised avaldused ja ettekanded Esitaja Kuupäev Teema Peaminister Andrus Ansip 28.09.2011 Poliitiline avaldus: 2012. aasta riigieelarve eelnõu Peaminister Andrus Ansip 15.-16.11.2011 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel Peaminister Andrus Ansip 13.12.2011 Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse poliitikast selles valdkonnas

Ministrite poliitilised avaldused ja ettekanded Esitaja Kuupäev Teema Justiitsminister Kristen Michal 14.02.2012 “Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018” 2011. aasta täitmise aruanne Siseminister Ken-Marti Vaher 23.02.2012 “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” 2011. aasta täitmise aruanne

Olulise tähtsusega küsimuste arutelud 1. Riigi rahanduspoliitika, 03.05.2011. Mulle väga meeldib idee anda vanematele laste hääled. 2. Energiasääst, 10.-11.05.2011. Näiteks meie Liisa Pakostaga saaksime ju kahe peale 3. “Eesti inimarengu aruanne 2010/2011”, 12 häält valimistel – pole paha. Aga kui Andrei 27.10.2011. Hvostov mõni aasta tagasi selle debati algatas, siis me 4. Elektri hind, 08.12.2011. arutasime seda kodus ja ma avastasin, et üks minu 5. Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile, teismelistest lastest on tuline Isamaa ja Res Publica 13.12.2011. Liidu pooldaja, teine aga reformist. Kas sa oled mõel- 6. Maaelu arengu aruanne, 12.01.2012. nud selle peale, et mingis eas võib laps avastada, et ema- 7. Välispoliitika, 21.02.2012. isa polegi nii targad, nagu esialgu tundus, ja pere polii- 8. Põlvkondadevahelises solidaarsuses peituv potent- tiline üksmeel, mida saab nautida, kui laps on näiteks siaal, 19.04.2012. 10-aastane, ei pruugi enam nii suur olla? Kuidas saaks 9. Väliskomisjoni raport “Eesti võimalused ja huvid tekitada mehhanismi, et valimisjaoskonnas kajastuks Aasias aastani 2025”, 31.05.2012. ikkagi lapse, mitte lapsevanema valik? (Riigikogu liige Yana Toom, põlvkondadevahelises solidaarsuses peituva potentsiaali arutelul, 19.04.2012)

Nüüd ongi kaks debatti: üks on valimisea langetamise küsimus, millest ma siin juba rääkisin, teine aga see, et me anname vanemale lisahääle oma laste eest, kuna meie ühiskond väärtustab lapsi. Me väärtustame seda nii, et nende hääl reaalses elus oleks võimsama kaaluga. Igapäevastes muudes küsimustes ju ka lapsevanem otsustab oma lapse eest, mis puudutab õigustoiminguid ja kõiki muid sääraseid küsimusi. (Riigikogu liige Margus Tsahkna, samas)

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 53 Ettepanek Vabariigi Valitsusele Vabariigi Valitsuse tegevuskava arutelu Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele [töötada Tegevuskava „Eesti merenduspoliitika 2011−2020”. välja tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähen- Esitatud: 12.12.2011. damiseks] (RT III, 26.09.2011, 1). Arutelu: 06.03.2012 (145 TK). Esitatud: 10.05.2011. Lugemine: 20.09.2011 (44 OE). H: 77-0-3.

Vaba mikrofoni sõnavõtud Eelmisel nädalal otsustas demokraatide rühm 90%-liselt minna tutvuma elu võimalikkusega väikesaarel, mille nimeks on Ruhnu. ... Aga selleks, et meie reis ei muutuks ainult kuulamiseks ja kaasanoogutamiseks, otsustasime oma väikese, kuid tubli seltskonnaga teha ühe väikese heateo Ruhnu saarele. ... Üksteist tundi tihedat tööd, kuid Ruhnu kiriku katus sai tõrvatud. [Meil on ettepanek,] et fraktsioonid, kes teevad väljasõite, ei pea tegema ära midagi nii suurt, kuid võiksid ... teha mõne väikese heateo, aidata kedagi milleski, mitte ainult kuulata ja kaasa noogutada, vaid midagi reaalselt ära teha. (Riigikogu liikme Kalle Laaneti sõnavõtust, 11.06.2012)

Vaba mikrofoni kasutasid Riigikogu liikmed Riigi- kitsaskohtade esiletoomiseks (postkontorite sulgemi- kogu töökorralduse probleemidele tähelepanu juhti- sest Võru- ja Valgamaal, Sisekaitseakadeemia Narva miseks (Riigikogu kodulehest; ürituse korraldami- toomisest; piiriületuse paremast organiseerimisest), sest Riigikogu istungi ajal), seaduseelnõudega seon- erakonnapoliitilistel (fraktsioonist lahkumisest) ning duva arutamiseks (psühhiaatrilise abi seaduse muut- üldistel ühiskonnaelu puudutavatel teemadel (elektri mise seaduse eelnõust), oma valimispiirkonna elu hinna tõusust; õpetajate streigist; hambaravist) jne.

Vaba mikrofoni sõnavõtud (I–III istungjärk) Vaba mikrofoni sõnavõtud fraktsioonide kaupa Riigikogu liige Sõnavõtte Deniss Boroditš (K, ‒) 2 (1+1) 1 Lembit Kaljuvee (K, ‒) 2 (1+1) 9 1 Kalev Kallo (K) 1 9 Kalle Laanet (‒) 4 Lauri Laasi (K) 1 Heimar Lenk (K) 5 Inara Luigas (K, ‒) 3 (1+2) 35 Tõnis Lukas (IRL) 1 35 Mailis Reps (K) 1 Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Fraktsiooni mittekuuluvad RK liikmed Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioo Aivar Riisalu (K) 1 Fraktsiooni mittekuuluvad RK liikmed Mihhail Stalnuhhin (K) 16 Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioo

Ester Tuiksoo (K) 1 Vaba mikrofoni sõnavõtud istungjärkude kaupa Marika Tuus-Laul (K) 1 Rainer Vakra (K, ‒) 2 (1+1) I 10 I Viktor Vassiljev (K) 4 10 II Kokku 45 12 II 12 III 23 III 23 0 5 10 15 20 25 0 5 10 15 20 25

54 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Tegevus muudes valdkondades

Te olete esimest korda kasutanud põhiseaduses ette nähtud esmaõigust valida president Riigikogus ja koos sellega näidanud end nii parlamentarismi kui ka põhiseaduse maksimalistidena. Te olete näidanud, et Riigikogu on tõhus ja et põhiseadust tulebki täita parimal viisil.

(Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtust presidendi valimisel Riigikogus, 29.08.2011)

Riigikogu ja Vabariigi President

Vabariigi Presidendi valimine Valimine Riigikogus 29.08.2011 I voor Nimekirjadesse kantud valijate arv 101 Hääletamissedeli saanute arv 101 Hääletamisel osalenute arv 101 Kehtetute sedelite arv 2 Märgistamata sedelite arv 1 Kandidaatidele antud häälte arv Toomas Hendrik Ilves 73* Indrek Tarand 25

* Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 13 lõike 2 alusel ning juhindudes § 16 lõikest 2 otsustas Vabariigi Valimiskomisjon tunnistada Toomas Hendrik Ilvese valituks Vabariigi Presidendiks (RT III, 30.08.2011, 2). FOTO: RAIGO PAJULA / POSTIMEES RAIGO PAJULA FOTO:

Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus, august 2011

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 55 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus

Seaduse pealkiri, VP otsus välja kuulutamata jätmise kohta, Muudetud kujul seaduseelnõu nr, avaldamisandmed, põhjendus vastuvõtmise kuupäev vastuvõtmise aeg

Ülikooliseaduse, rakendus- VP 27.02.2012 otsus nr 59, RT III, 29.02.2012, 13 Otsus muutmata kujul kõrgkooli seaduse ja teiste Vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 10, 11, mitte vastu võtta seaduste muutmise seadus 13, 38 lg 2 ja § 87 p 6: 08.03.2012 89 SE 1) ülikooli autonoomiat võib piirata vaid Riigikogu H: 0-65-0 09.02.2012 seadusega, valitsuse volitamine seaduses sätestamata piirangute kehtestamiseks on põhiseadusvastane; Muudetud kujul vastu 2) juba alates 01.01.2013 rakendatav eksamite ja võetud 10.05.2012 arvestuste sooritamise keeld akadeemilisel puhkusel H: 53-42-0 olevatele üliõpilastele on sõnamurdlik ja ebaproport- sionaalne; 3) lahendamist vajavad ka probleemid õppekulude hüvitamise sätetes.

Vabariigi Presidendi poliitilised avaldused Riigikogus

Eestis pole keegi suvaline inimene. Igaüks on kuidagi seotud. Meil on täielik vabadus valida, millised me oleme. Me võime vabalt olla hoolivad ja lahked, sest seda ei keela keegi. Meil on vabadus olla suure südamega. Seda vabadust lubangi presidendina kaitsta. (Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõnest, 10.10.2011)

Kuupäev Teema 04.04.2011 Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne Riigikogu XII koosseisu avaistungil 29.08.2011 Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt Vabariigi Presidendi valimisel 12.09.2011 Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne teise istungjärgu avamisel 10.10.2011 Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese ametivanne ja kõne teist korda Vabariigi Presidendi ametisse astudes

56 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Riigikogu ja Vabariigi Valitsus

Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine: peaministrikandidaadi Andrus Ansipi ettekanne Riigikogule 05.04.2011. H: 56-44-0. Vabariigi Presidendi otsus nr 877, 04.04.2011 (RT III, 06.04.2011, 2).

Valitsuse koosseis Vabariigi President nimetas Vabariigi Valitsuse ametisse 05.04.2011 (otsus nr 878, RT III, 06.04.2011, 3). Ametivanne Riigikogu ees 06.04.2011. Muudatus Vabariigi Valitsuse koosseisus 11.05.2012 (Vabariigi Presidendi otsus nr 84, RT III, 15.05.2012, 13).

Peaminister – Andrus Ansip (RE) Haridus- ja teadusminister – Jaak Aaviksoo (IRL) Justiitsminister – Kristen Michal (RE) Kaitseminister – Mart Laar (IRL) kuni 11.05.2012; Urmas Reinsalu (IRL) (ametivanne 14.05.2012) Keskkonnaminister – Keit Pentus (RE) Kultuuriminister – Rein Lang (RE) Majandus- ja kommunikatsiooniminister – Juhan Parts (IRL) Põllumajandusminister – Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister – Jürgen Ligi (RE) Regionaalminister – Siim Valmar Kiisler (IRL) Siseminister – Ken-Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister – Hanno Pevkur (RE) Välisminister – Urmas Paet (RE) FOTO: PEETER / POSTIMEES LANGOVITS FOTO: Vabariigi Valitsus Riigikogu IV istungjärgu avaistungil, september 2012

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 57 Ametiisiku nimetamine põhiseaduse alusel

Ametikoht Nimi Otsuse-eelnõu Hääletamise Avaldamisandmed algatamise kuupäev kuupäev ja tulemus Õiguskantsleri Hent-Raul Kalmo 05.04.2012 17.04.2012 RT III, asetäitja-nõunik 86-0-1 20.04.2012, 1 nimetati ametisse

Muu ametisse nimetamine

Ametikoht Nimi Otsuse-eelnõu Hääletamise Avaldamisandmed algatamise kuupäev kuupäev ja tulemus Põhjamaade Sven Sester 30.04.2012 10.05.2012 RT III, Investeerimispanga 78-0-0 11.05.2012, 2 kontrollkomitee nimetati esindajaks

Nõukogude moodustamine

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Uue tööperioodi algupoolel peame jagama oma vaimuvalgust mitme riigistruktuuridesse kuuluva asutusega ja sirutama neile suunava käe. (Riigikogu liige Tõnis Lukas keskkonnakomisjoni nimel nõukogude liikmete määramise otsuse-eelnõusid üle andes, 04.05.2011)

Nõukogu nimetus Otsuse Liikmed Avaldamisandmed vastuvõtmise kuupäev, hääletamistulemus Eesti Arengufondi 07.06.2011 Kaja Kallas, Urmas Reinsalu – RK liikmed RT III, nõukogu H: 48-43-0 Mart Einasto, Jaan Sven Männik 09.06.2011, 2 Eesti Haigekassa nõukogu 31.05.2011 Viktor Vassiljev – RK liige RT III, H: 83-0-0 09.06.2011, 1 Eesti Rahvusraamatukogu 17.05.2011 Jaak Allik, Igor Gräzin, Kaia Iva – RK liikmed RT III, nõukogu H: 82-0-0 Priit Pirsko, Sirje Virkus 19.05.2011, 1 14.12.2011 Mart Meri – RK liige [Jaak Alliku asemele] RT III, H: 65-0-0 16.12.2011, 4 Eesti Rahvusringhäälingu 17.05.2011 Igor Gräzin, Peeter Kreitzberg, Priit Sibul, RT III, nõukogu H: 78-0-0 Priit Toobal – RK liikmed 19.05.2011, 3 14.12.2011 Jaak Allik – RK liige RT III, H: 68-1-1 [Peeter Kreitzbergi asemele] 16.12.2011, 5 08.05.2012 Mart Luik, Paavo Nõgene, Rain Tamm, RT III, H: 49-23-1 Agu Uudelepp – tegevusvaldkonna 11.05.2012, 1 tunnustatud asjatundjad

58 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Hasartmängumaksust 19.05.2011 Kaia Iva, Siim Kabrits, Kalev Kotkas, RT III, toetuste määramise H: 70-0-0 Lauri Luik, Meelis Mälberg, 30.05.2011, 1 nõukogu Mailis Reps – RK liikmed Janar Holm – Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Riho Rahuoja – Sotsiaalministeeriumi asekantsler Siim Sukles – Kultuuriministeeriumi kantsler Rahvusooperi nõukogu 17.05.2011 Marko Mihkelson, Imre Sooäär, RT III, H: 76-0-0 Ester Tuiksoo – RK liikmed 19.05.2011, 2 Riigimetsa Majandamise 10.05.2011 Liisa-Ly Pakosta, Indrek Raudne – RT III, Keskuse nõukogu H: 48-15-0 RK liikmed 12.05.2011, 4 07.02.2012 Tõnis Lukas – RK liige RT III, H: 51-19-0 [Indrek Raudse asemele] 10.02.2012, 1 Sihtasutuse 10.05.2011 Siim Kabrits, Tõnis Kõiv, Rein Randver, RT III, Keskkonnainvesteeringute H: 81-0-0 Andrus Saare – RK liikmed 12.05.2011, 5 Keskus nõukogu [Tõnis Kõivu, Erki Noole, Toomas Trapido ja Margus Tsahkna asemele] 12.06.2012 Aivar Kokk – RK liige RT III, H: 47-39-0 [Andrus Saare asemele] 15.06.2012, 1 Stabiliseerimisreservi 15.06.2011 Annely Akkermann, Inara Luigas, RT III, nõukogu H: 72-0-0 Taavi Rõivas ja Rannar Vassiljev – 20.06.2011, 2 RK liikmed [Raivo Järvi, Inara Luigase, Eiki Nestori ja Marek Strandbergi asemele] Tagatisfondi nõukogu 15.06.2011 Peeter Laurson – RK liige RT III, H: 65-0-0 [Tatjana Muravjova asemele] 20.06.2011, 3

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 59 Riigikogu ja Riigikontroll

Ma palusin eelmist ja üle-eelmist Riigikogu ja palun ka teid: nõudke ometi valitsuselt, et nad hindaksid oma tegevuse mõju ja annaksid sellest ausalt aru! Küsige neilt, millised probleemid on tervishoius, tööturul, majanduses ja inimeste hakkamasaamises. Küsige neilt, mida nad murede lahendamiseks teinud on ja milliseid tulemusi tegelikult saavutanud. (Riigikontrolöri Mihkel Oviiri ettekandest, 18.10.2011)

Riigikontrolöri Mihkel Oviiri ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2010. aastal, 18.10.2011 (RT III, 27.10.2011, 1).

Riigikogu ja õiguskantsler

Õiguskantsleri ettepanekud õigustloovate aktide põhiseadusega kooskõlla viimiseks* Kuupäev Teema Menetluse käik

17.05.2011 Õiguskantsleri ettepanek nr 12 jälitustoimin- Õiguskantsleri ettekanne 02.06.2011. gust teavitamise ja selle kontrolli kohta: Ettepanek võeti vastu (72-0-0). põhiseaduse § 142 lg 1 ja õiguskantsleri seadu- Õiguskomisjonile tehti ülesandeks algatada se § 17 alusel viia põhiseadusega kooskõlla eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku ning kriminaalmenetluse seadustiku § 121 lg 1 jälitustegevuse seaduse kooskõlla viimiseks teise lause p 4, jälitustegevuse seaduse § 17 lg 1 Eesti Vabariigi põhiseadusega. Õiguskomisjon teise lause p 4 ning 01.01.2012. aastal jõustuva algatas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 lg 2 seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse p 2 ja 3. eelnõu (123 SE) 26.10.2011, seadus võeti vastu 08.12.2011 (RT I, 22.12.2011, 3).

17.01.2012 Õiguskantsleri ettepanek nr 13: õiguspärase Õiguskantsleri ettekanne 26.01.2012. ootuse põhimõtte arvestamisest Eesti kodaniku Ettepanek võeti vastu (67-0-0). isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnis- Põhiseaduskomisjonile tehti ülesandeks algata- tamisel, kui haldusorgan on isiku ekslikult da eelnõu kodakondsuse seaduse kooskõlla määratlenud Eesti kodanikuna (ettepanek viia viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. kodakondsuse seaduse vastavad sätted [§ 32] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon põhiseadusega kooskõlla). algatas kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eenõu (164 SE) 17.01.2012, kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus võeti vastu 12.06.2012 (RT I, 02.07.2012, 1).

21.03.2012 Õiguskantsleri ettepanek nr 14 Riigikogu liik- Õiguskantsleri ettekanne 05.04.2012. me immuniteedimenetlusest (ettepanek viia Ettepanek võeti vastu (73-0-0). kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lg-d 1, 3, Põhiseaduskomisjonile tehti ülesandeks algata- 5 ja 6 põhiseadusega kooskõlla). da eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhi- seadusega. Eelnõu (kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus 215 SE) algatati 18.04.2012.

10.04.2012 Õiguskantsleri ettepanek nr 15 töötuskindlus- Õiguskantsleri ettekanne 18.04.2012. tusstaaži arvestamise kohta (ettepanek viia Ettepanek võeti vastu (73-0-0). töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 2 põhiseadu- Sotsiaalkomisjonile tehti ülesandeks algatada sega kooskõlla). eelnõu töötuskindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.

60 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 02.07.2012 Õiguskantsleri ettepanek nr 16 eestikeelse hariduse piisavast kättesaadavusest (ettepanek viia erakooliseaduse § 15 lg 1 kooskõlla põhiseaduse § 37 lg 1 esimese lause ja § 37 lg 4 esimese lause- ga ning põhiseaduse §-ga 14 nende koostoimes).

04.07.2012 Õiguskantsleri ettepanek nr 17 Eestis püsivalt viibimise absoluutsest nõudest kodakondsuse taotlemisel: KodS § 6 p-de 21 ja 22 koostoimes §-ga 11 kehtiv absoluutne piirang on vastuolus põhiseaduse § 29 lg-ga 1 ja §-ga 11 osas, milles on täielikult välista- tud erandi tegemine, mis võimaldaks püsivalt Eestis viibimise aja hulka arvestada elukutse ja töökoha tõttu Eestist eemal viibimise aega, ning põhiseaduse §-dest 10 ja 13 tuleneva õigusselguse nõudega (ettepanek viia kodakondsuse saamise tingimused põhiseadusega kooskõlla).

04.07.2012 Õiguskantsleri ettepanek nr 18 toetusstreigist ette Õiguskantsler Indrek Teder teatamisest: kolmepäevane toetusstreikidest ette- teatamise tähtaeg ei ole kooskõlas põhiseadusega (ettepanek viia kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 lg 3 kooskõlla põhiseaduse §-dega 13, 14, 19 ja 31 koostoimes §-ga 11).

09.07.2012 Õiguskantsleri ettepanek nr 19 toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 4 lausete 1 ja 2 põhi- seadusele vastavuse kohta (ettepanek viia põhi- seadusega kooskõlla toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 4 laused 1 ja 2 osas, milles on sätes- tatud võimalus muuta standard otsese või üldise viite kaudu kohustuslikuks).

* Kõik ettepanekud on teinud õiguskantsler Indrek Teder.

Õiguskantsleri ülevaated põhiseadusega kooskõlla. Ettepanekus leidis õigus- Õiguskantsleri 2010. aasta tegevuse ülevaade: järele- kantsler, et õigusnormid ei näe tehnovõrkude ja valve teostamisest õigustloovate aktide põhiseadus- -rajatiste talumiskohustuse eest kinnisasja omaniku- likkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja vabaduste le ette piisavat tasu. Kuna Riigikogu XI ega XII järgimise üle ning õiguskantsleri tegevusest ennetus- koosseis probleemi lahendamiseks eelnõu ei algata- asutusena, 11.10.2011. RT III, 14.10.2011, 1. nud, siis pöördus õiguskantsler taotlusega Riigikoh- Õiguskantsleri 2011. aasta tegevuse ülevaade, tu poole (õiguskantsleri 23.12.2011 taotlus nr 7). 12.06.2012. Riigikohus rahuldas 17.04.2012 õiguskantsleri taotluse ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks Õiguskantsleri ettekanne ja kehtetuks asjaõigusseaduse ja selle rakendusseadu- Õiguskantsleri ettekanne nr 3, kohtusse pöördumi- se sätted, mis nägid kinnistu omanikele ette ebapii- sel ettenähtud riigilõivudest, 26.09.2011. sava hüvitise oma kinnistul avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustuse eest Õiguskantsleri taotlus Riigikohtule (AÕSRS § 154 lg-d 2-4 ja AÕS § 1582 lg 1 esimese Õiguskantsler esitas 2010. aastal Riigikogule ette- lause osa „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paneku viia avalikes huvides vajalike tehnovõrkude §-s 154 kehtestatud suuruses”). ja -rajatiste talumise eest makstava tasu õigusaktid

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 61 Riigikogu ja Riigikohus Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja- Riigikohtu esimehe Märt Raski ülevaated kohtukorral- Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii duse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohalda- andmine (RT III, 17.06.2011, 1). mise kohta: Esitatud: 16.05.2011. 1. 16.06.2011. Lugemised: I: 01.06.2011, II: 08.06.2011 (49 OE). 2. 07.06.2012. H: 77-0-2.

Riigikogu ning Eesti Pank ja Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmi- Finantsinspektsioon: ettekanded tava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki ettekanded vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi 1. 2010. aasta aruanne, 16.06.2011. heakskiitmine (RT III, 28.02.2012,1). 2. 2011. aasta aruanne, 29.05.2012. Esitatud: 22.02.2012. Lugemised: I: 23.02.2012, II: 23.02.2012 (185 OE). Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe H: 56-32-0. Raul Malmsteini ettekanded 1. 2010. aasta aruanne, 16.06.2011. Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suuren- 2. 2011. aasta aruanne, 29.05.2012. damiseks Rahvusvahelises Valuutafondis (RT III, 16.12.2011, 6). Esitatud: 14.11.2011. Riigikogu ja Eesti Arengufond Lugemised: I: 23.11.2011, II: 15.12.2011 (133 OE). Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Ott Pärna H: 83-0-0. aruanne, 22.09.2011. Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis (RT III, Riigile varaliste kohustuste võtmise 12.06.2012, 9). otsustamine Esitatud: 07.05.2012. Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Lugemised: I: 30.05.2012, II: 06.06.2012 (230 OE). Nõukogu Arengupangas (RT III, 20.04.2012, 5). H: 55-1-0. Esitatud: 12.03.2012. Lugemised: I: 11.04.2012, II: 18.04.2012 (196 OE). Riikliku VEB Fondi sertiﬁkaatidega tagatud nõuete H: 60-0-1. hüvitamine (RT III, 17.02.2012, 1). Esitatud: 07.11.2011. Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Lugemised: I: 11.01.2012, II: 15.02.2012 (130 OE). Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (RT III, H: 44-7-0. 25.10.2011, 6). Esitatud: 12.09.2011. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu Lugemised: I: 28.09.2011, II: 19.10.2011 (77 OE). ratiﬁtseerimise ja rakendamise seadus (RT II, H: 56-0-0. 14.09.2012, 1). Algatatud: 26.07.2012 Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Lugemised: I: 08.08.2012, II: 30.08.2012, Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (RT III, III: 30.08.2012 (254 SE). 16.12.2011, 3). H: 59-34-1. Esitatud: 07.11.2011. Lugemised: I: 23.11.2011, II: 14.12.2011 (125 OE). Riigikogu avaldus H: 70-0-0. Riigikogu avaldus „Tunnustuse avaldamine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja Eesti kodanikele” (RT III, 15.02.2012). selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise Esitajad: 44 RK liiget. tagamine (RT III, 01.10.2011, 1). Esitatud: 08.02.2012. Esitatud: 12.09.2011. Lugemine: 14.02.2012 (179 AE). H: 71-0-0. Lugemised: I: 27.09.2011, II: 29.09.201129.09.2011(90 OE). H: 59-18-0.

62 << RIIGIKOGURIIGIKOGU AASTARAAMATAASTARAAMAT 2011/20122007/2008 Riigikogu liikmete ühendused

Baltisaksa toetusrühm Kagu-Eesti saadikurühm Moodustatud 10.05.2011. Moodustatud 12.04.2011. Esimees Peeter Võsa, aseesimees Aivar Riisalu. Esimees Urmas Klaas, aseesimees Inara Luigas. Eesmärk: baltisaksa kultuuripärandi säilitamine ja Kaitseliidu toetusrühm väärtustamine ning ülemaailmsete kontaktide loo- Moodustatud 12.04.2011. mine ja hoidmine. Esimees Aivar Riisalu, aseesimehed Andres Anvelt, Eesti jalgpalli toetusrühm Mati Raidma ja Ülo Tulik. Moodustatud 27.10.2011. Kasakate toetusrühm Esimees Deniss Boroditš, aseesimees Lauri Laasi. Moodustatud 30.05.2011. Eesti keele võõrkeelena õpetamise toetusrühm Esimees Viktor Vassiljev. Moodustatud 30.05.2011. Kodanikuühiskonna toetusrühm Esimees Mihhail Stalnuhhin, aseesimees Jaak Allik. Moodustatud 13.04.2011. Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm Esimees Priit Sibul. Moodustatud 14.06.2012. Kodukandi toetusrühm Esimees Imre Sooäär, aseesimehed Annely Moodustatud 07.04.2011. Akkermann, Aivar Sõerd, Ester Tuiksoo. Esimees Ester Tuiksoo, aseesimees Aivar Kokk. Eesmärk: aidata kaasa Eestis kasvatatud ja toodetud Eesmärk: toetada Kodukandi liikumist. maitsva toidu levikule nii kodumaal kui ka kauge- mal ning kogu meie turismisektori arengule. Kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm Harjumaa toetusrühm Moodustatud 18.04.2011. Moodustatud 03.05.2011. Esimees Aivar Kokk, aseesimehed Meelis Mälberg ja Esimees Kalev Lillo. Neeme Suur. Ida-Virumaa toetusrühm Korteriühistute toetusrühm Moodustatud 12.04.2011. Moodustatud 12.05.2011. Esimees Rein Aidma, kaasesimees Lembit Kaljuvee. Esimees Margus Hanson, aseesimees Deniss Boroditš. Inimõiguste rühm Eesmärk: võimaluste piires abistada ühistuid nende Moodustatud 06.06.2012. murede lahendamisel (suured küttearved ja kommu- Esimees Mart Nutt, aseesimees Mailis Reps. naalkulud, energiasäästu probleemid ja muud hoo- Eesmärk: aidata kaasa inimõigustega seotud küsi- nete haldamisega seotud küsimused). muste lahendamisele Riigikogu tasandil, suhelda Kosmoseuuringute toetusrühm inimõigustega tegelevate ühendustega teiste riikide Moodustatud 12.04.2011. parlamentides ja rahvusvahelistes organisatsioonides Esimees Ene Ergma, aseesimees Mati Raidma. ning teha koostööd inimõigusorganisatsioonidega Eesmärk: toetada Eesti ettevõtete tegevust kosmose- nii Eestis kui ka mujal. programmides nii Euroopa Kosmoseagentuuris kui Jahimeeste toetusrühm ka Euroopa Liidu raamprogrammides. Moodustatud 21.04.2011. Laste ja perede toetusrühm Esimees Karel Rüütli, aseesimees Ülo Tulik. Moodustatud 31.05.2011. Juhid Helmen Kütt, Maret Maripuu, Liisa-Ly Jõgeva - Tartumaa saadikurühm Pakosta ja Mailis Reps. Moodustatud 21.11.2011. Esimees Igor Gräzin, aseesimees Jaan Õunapuu. Looduslike pühapaikade toetusrühm Eesmärk: leida regiooni probleemidele terviklikke Moodustatud 02.05.2011. lahendusi. Esimees Tõnis Lukas, aseesimees Juku-Kalle Raid. Eesmärk: pöörata tähelepanu meie hiite ja muude Järva- ja Viljandimaa toetusrühm pühapaikade keerulisele olukorrale ning teha Moodustatud 12.04.2011. koostööd Maavalla Kojaga Eesti pühapaikade Esimees Kalle Jents, aseesimees Helmen Kütt. kaardistamisel.

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 63 Merenduse toetusrühm olemasolu annab võimaluse ka komisjonitöö väliselt Moodustatud 05.04.2012. arutada saadikutega noortele olulisi teemasid, olgu Esimees Annely Akkermann, aseesimees Kalev Lillo. nendeks siis võimalikud lahendused noorte töö- puuduse leevendamiseks, haridus- ja noorsootöö või Motosõprade toetusrühm noorte ühiskondlikus elus kaasalöömise teemad. Moodustatud 09.05.2012. Esimees Peeter Võsa, aseesimees Viktor Vassiljev. Peipsiveere toetusrühm Moodustatud 21.11.2011. Muinsuskaitse ühendus Esimees Terje Trei, aseesimees Ester Tuiksoo. Moodustatud 12.04.2011. Eesmärk: aidata kaasa piirkonna arengule, leida Esimees Liisa-Ly Pakosta, aseesimees Rainer Vakra. mudel, mis toetab traditsioonide säilimist ning Eesmärk: aidata kaasa kultuuriväärtuste kaitsele. samas muudab piirkonna elujõuliseks koos kõigi Mulgimaa toetusrühm tänapäevaste võimalustega. Moodustatud 12.04.2011. Pärnumaa saadikurühm Esimees Siim Kabrits, aseesimees Kalle Jents. Moodustatud 13.04.2011. Eesmärk: edendada piirkonda, mis on eriline oma Esimees Annely Akkermann, aseesimees Marianne kultuurilise tausta poolest. Mikko. Narva toetusrühm Riigikogu naisteühendus Moodustatud 05.05.2011. Moodustatud 29.09.2011. Esimees Juku-Kalle Raid, aseesimehed Rein Aidma Eesistumine toimub rotatsiooni põhimõttel, ja Marko Pomerants. kahe kuu kaupa. Noorte toetusrühm Riigikogu demokraatide ühendus Moodustatud 10.05.2011. Moodustatud 17.04.2012. Esimees Kalle Palling, aseesimehed Lauri Luik ja Esimees Rainer Vakra. Rainer Vakra. Eesmärk: pöörata tähelepanu Eesti tuleviku tegijaid Saadikuühendus „Inimõiguste kaitseks mõjutava poliitika kujundamisele. Noorteorganisat- Põhja-Kaukaasias“ sioonid on aastaid otsinud koostööd Riigikoguga ja Moodustatud 21.04.2011. toetusrühma liikmetest saavad kontaktisikud, kelle Esimees Andres Herkel, aseesimehed Rait Maruste poole noored saavad ettepanekutega pöörduda ning ja Juku-Kalle Raid. kelle toetusele vajadusel loota. Noorte toetusrühma

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv esinemas Riigikogu naisteühenduse korraldatud vastutus- tundlike naiste konverentsil Järlepas, aprill 2012

64 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Saarte ühendus Tuumajaama toetusrühm Moodustatud 11.04.2011. Moodustatud 13.04.2011. Esimees Kalle Laanet, aseesimehed Annely Esimees Kalle Palling. Akkermann, Kalev Kotkas, Imre Sooäär ja Urve Tiidus. Valgamaa toetusrühm Eesmärk: anda oluline panus saartega seotud aktuaal- Moodustatud 18.04.2011. sete probleemide lahendamiseks ja saarte arengu Esimees Rein Randver, aseesimees Inara Luigas. kindlustamiseks. Vana Võrumaa saadikurühm Setomaa toetusrühm Moodustatud 19.04.2011. Moodustatud 19.04.2011. Esimees Kalvi Kõva, aseesimees Ülo Tulik. Esimees Priit Sibul, aseesimees Urve Palo. Vähemusrahvuste saadikute ühendus Soome-ugri toetusrühm Moodustatud 14.04.2011. Moodustatud 16.06.2011. Esimees Yana Toom, aseesimehed Andrei Korobeinik Esimees Juku-Kalle Raid, aseesimehed Andres Herkel ja Jevgeni Ossinovski. ja Aivar Riisalu. Õigeusuliste saadikurühm Eesmärk: pöörata tähelepanu eeskätt Venemaal Moodustatud 21.04.2011. elavate soome-ugri väikerahvaste raskele olukorrale. Esimees Vladimir Velman, aseesimees Valeri Korb. Spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm Moodustatud 12.04.2011. Esimees Lauri Luik, aseesimehed Jüri Jaanson, Erki Nool ja Toomas Tõniste. Eesmärk: propageerida ning toetada seadusandluse kaudu tervislikke eluviise ja sporti tervikuna. Üheks oluliseks teemaks on kehalise kasvatuse osakaalu suurendamine ning sportimistingimuste parandamine Eesti koolides, treeneriameti väärtustamine sotsiaal- sete garantiide loomisega ning spordi rahastamise süsteemi korrastamine. Riigi majanduslike võimalus- te paranemisel on kindlasti oluline rakendada huvi- ringiraha maksmist, mis võimaldaks noortel rohkem harrastada tervislikke eluviise. Säästva energia toetusrühm Moodustatud 13.04.2011. Esimees Urve Palo, aseesimees Margus Hanson. Taiwani toetusrühm Moodustatud 19.04.2011. Esimees Raivo Järvi (kuni 17.06.2012), aseesimees Andres Herkel. Tiibeti toetusrühm Moodustatud 07.04.2011. Esimees Andres Herkel, aseesimees Kalvi Kõva. Eesmärk: jätkata eelmiste Riigikogu koosseisude Tiibeti suunal tehtud tööd, osaleda vahetult Tema Pühaduse dalai-laama vastuvõtmise ette- valmistamises. Toetusrühm inimõiguste ja poliitiliste vabaduste eest Iraanis Moodustatud 19.05.2011. Esimees Juku-Kalle Raid, aseesimees Eldar Efendijev.

PARLAMENTAARNE KONTROLL JA MUU TEGEVUS > 65 Kui küsida Eestis elavalt välismaalaselt, VÄLISSUHTLUS mis tema arvates on Eestil maailmaga suhestumises suurim kitsaskoht, siis sageli mainitakse riigi vähest tuntust. Mõistagi on väikeriigil piiratud ressursside juures tuntuse kasvatamine keerulisem ja vaevarikkam kui suurriikidel. Ometi on tänapäeva konkurentsitihedas maailmas väga tähtis olla aktiivne, oma eripära leidev ja tugevustele rõhuv riik.

(Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson välispoliitika arutelul, 21.02.2012)

Vaadates kaugemale, peame samal ajal vaatama ka peeglisse nende kaugete maade seinal ja küsima, kui palju seal üldse meid näha on. Kui palju meid teatakse ja mida meie väikesest riigist arvatakse? Paraku tuleb tunnistada, et selles osas oleme vahel liigsed optimistid.

(Riigikogu liikme Imre Sooääre sõnavõtust, 21.02.2012)

66 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 NATO Parlamentaarse Assamblee Parlamentaarne kevadistung Tallinnas koostöö Eestis on viimastel aastatel korraldatud mitu rahvusvahelist üritust, kuid 25.-28. maini 2012 Tallinnas rahvusvahelisel toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistung oli meile tõsine proovikivi. Foorumil osalesid tasandil 46 riigi delegatsioonid ühtekokku ligi 600 külalise- ga. Istungil ja töörühmades käsitletud teemad lähtu- sid suuresti nädalapäevad varem toimunud NATO Riigikogu välissuhtlus on aktiivne ja toimib nii parlamendi juhatuse, komisjonide, fraktsioonide kui ka tippkohtumisel Chicagos vastu võetud otsustest. parlamendirühmade tasandil. Riigikogu esimehe vä- 28. mai plenaaristungil esinesid sõnavõtuga pre- lissuhtlus on viimasel aastal keskendunud eeskätt sident Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees kahele suunale: Lääne-Balkanile ja nn idapartnerlus- Ene Ergma ja NATO asepeasekretär Alexander programmi riikidele. Jättes välja Nõukogude Liitu Vershbow. kuulunud riigid, on Lääne-Balkan viimane piirkond Euroopas, mille integreerumisprotsess Euroopa Liiduga, ja sugugi mitte kerge, on veel võrdlemisi algusjärgus. On liigne lisada, et stabiilsus selles regioonis on äärmiselt oluline kogu Euroopale. Eestil puuduvad Lääne-Balkani regioonis alalised diplomaatilised esindused ning seetõttu on parlamentidevahelistel kontaktidel ja koostööl eriline tähendus. Lääne- Balkani riigid on huvitatud Eesti kogemusest ELiga lõimumisel, samuti parlamentaarse töö aspektidest. Hindame siin koostööd väga vajalikuks ja oluliseks. Veebruari lõpus külastas Ene Ergma Horvaatiat, meie peatset liitlast Euroopa Liidus. Juunis toimus Kosovo parlamendi esimehe juhitud delegatsiooni ametlik visiit Eestisse. NATO Parlamentaarse Assamblee president Karl A. On loomulik, et kommunistliku režiimi all kan- Lamers assamblee kevadistungil Tallinnas, mai 2012 natanud riigina tunneb Eesti kohustust toetada ja aidata idapartnerlusriike. Tunneme siirast heameelt nende edu üle demokraatia arendamisel ja reformide Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas, et liitlas- läbiviimisel, milleks on Eesti parlament pakkunud tevaheline tõeline ja sisuline solidaarsus kaitse- ja seminaride ja koolituste kaudu praktilist abi. Samas ei julgeolekuküsimustes on kokkuvõttes palju võimsam väldi me nende riikidega suheldes probleemseid tee- relv kui kõigi liikmete arsenal eraldi. Ta märkis, et masid. Jaanuaris toimus Riigikogu esimehe ametlik NATO efektiivsus ja suutlikkus ajaga kaasas käia visiit Gruusiasse ja juuni lõpus Aserbaidžaani, juunis ning turvatunde pakkumine on organisatsiooni ise- külastas Eestit Ukraina Verhovna Rada esimehe juhi- äranis ligitõmbavaks teinud just uutele demokraatli- tud delegatsioon. kele riikidele. Euroopa Liidu sisene aktiivne suhtlus on muutu- Ergma tõi esile Chicago kohtumisel kõlanud mas igapäevaeluks, enamik käsitletavaid teemasid on saanud sisuliselt sisepoliitika osaks. Iseäranis tihe on märksõnad: Afganistan, raketikaitse, kaitsepakett, Riigikogu suhtlus meie naabritega Põhjamaadest ja heidutus, küberkaitse, laienemine − teemad, mis on Balti riikidest. Suurima naabri Venemaaga on mõle- Eestile väga olulised. „Oleme nendesse panustanud mapoolne huvi suhete taastamiseks väliskomisjonide oma ressurssidega ja soovime seda jätkata. Iseäranis tasemel. 2012. a juulis toimuski Riigikogu ja Vene meeldib meile sõnaühend „tark kaitse“ (smart Föderatsiooninõukogu väliskomisjonide kohtumine defence), mõiste, mis läbis paljusid arutelusid. Ja loo- Lõuna-Eestis ja Pihkvas. Atlandi-üleseid parlamen- mulikult on meil hea meel, kui „targa kaitse“ eduka taarseid sidemeid süvendas väliskomisjoni aprillis praktika näitena tuuakse Balti õhuturbe projekt. Nii toimunud visiit Ameerika Ühendriikidesse. Mai lõpus nagu võtab aega koolitarkuse omandamine, nõuab jõudis kaante vahele väliskomisjoni Aasia-raport ja oma aja ka „targa kaitse“ põhimõtete kohandamine. Riigikogu saalis toimus selleteemaline arutelu. Parla- Riiklike kaitsekulutuste osa jätkuv langetamine selle mentaarsete suhete tihendamine Aasia riikidega aitab mõiste alla kohe kindlasti ei mahu,“ selgitas Riigiko- avada sealses regioonis uusi perspektiive ja teetähiseid. gu esimees.

VÄLISSUHTLUS > 67 Ergma juhtis veel kord tähelepanu, et julgeole- kuohud ei ole kuhugi kadunud. „Vanad ohud on Riigikogu moderniseerunud, uusi ohte lisandunud. NATO globaalne vastutus kasvab. Demokraatlike väärtuste delegatsioonid kaitsmisel ja uutele väljakutsetele vastamisel ooda- takse NATOlt põhimõttekindlust, valmisolekut ja Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi otsustavust.“ Parlamentidevahelise Assamblee (Balti President Toomas Hendrik Ilves käsitles NATO- Assamblee) Eesti delegatsioon ga seotud küsimusi samuti Chicago tippkohtumise Moodustatud 10.05.2011. võtmes. Ta pidas oluliseks Atlandi-ülese kaitse- ja Delegatsiooni juht Laine Randjärv, asetäitja julgeolekualase koostöö arendamist, liikmesriikide Aadu Must. kaitsekulutusteks vajalike rahaliste vahendite kind- Liikmed: Aivar Kokk, Valeri Korb, Väino Linde, lustamist ja küberkaitsega seotud küsimusi. Presi- Rein Randver, Andre Sepp, Sven Sester, Neeme Suur, dent tõi olulise suunana esile koostöö „targa kaitse“ Jaanus Tamkivi, Ülo Tulik, Vladimir Velman. raames. Ilves pidas eriti tähtsaks Balti riikide tähtaja- tut õhuturvet, mis näitab selgelt NATO kohalolekut Eesti eesistumisajal Balti Assamblees ja Balti Ministri- regioonis, tagamaks piirkonnale kindlustunne. te Nõukogus 2011. aastal tähistati Assamblee 20. Järelkaja istungi sisulisele ja korralduslikule kül- aastapäeva. Sel puhul toimus 24. novembril Estonia jele oli igati positiivne. Assamblee president Karl A. kontserdisaalis galakontsert. 25. novembril peeti Lamers hindas vahetult pärast Chicago tippkohtu- Riigikogus Balti Assamblee 30. istungjärk ja 17. Balti mist toimunud arutelu viljakaks ja konstruktiivseks. Nõukogu istung, mida juhatas BA president Laine Külaliste tähelepanu ja tunnustust pälvis ka samal Randjärv. Tervitussõnavõtuga esinesid Riigikogu ajal pakutud kultuuriprogramm. Lamers avaldas esimees Ene Ergma, Leedu Seimi spiiker Irena assamblee kevadistungi kõrgetasemelise korraldami- Degutienė ja Läti Seimi spiiker Solvita Āboltiņa. se eest tänu NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti Balti Nõukogus osalesid Eesti välisminister Urmas delegatsiooni juhile Marko Mihkelsonile ja kogu Paet, Leedu välisminister Audronis Ažubalis ja Läti korraldustoimkonnale. välisminister Edgars Rinkēvičs. BA istungi põhiteemad olid ühine tervishoiu- projekt, piirkonna jätkusuutlik energeetikaturg ning ühised taristuprojektid. BA president Laine Randjärv märkis, et 20 aasta jooksul on Balti Assamblee teinud ära suure töö ning andnud olulise panuse Balti riikide riikluse tugevdamisse ja nende välispoliitiliste posit- sioonide kindlustamisse, sh ELi ja NATO liikmesuse saavutamisel. „Maailmamajanduse praegust seisu ja väljakutseid silmas pidades peab ka meie edasine koostöö olema eriti tugev ja läbimõeldud,” märkis ta. „Balti Assamblee peab enda jaoks määratlema Balti parlamentaarse koostöö uued ja käegakatsutavad eesmärgid ning kujundama uued koostöövormid ja tegevuskavad, mis haakuvad Läänemere strateegiaga ning koostööga Põhjamaade ning Poolaga. Viimase poole aasta arengud on olnud lootusrikkad ja näita- vad, et Balti Assamblee on võimeline tegema siseana- lüüsi ning suunduma uuendatud koostöömudeli poole,” rõhutas Randjärv. Eesti eesistumise ajal loodi tihedam koostöö- raamistik Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide alaliste komisjonidega. Balti Assamblee ja Balti Minist- rite Nõukogu eelisteemad 2011. aastal olid: inimkapi- tal ja teadmistepõhine majandus; turvaline ühiskond – NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistung Tallinnas, mai 2012 sise- ja välisjulgeolek; piirkonna jätkusuutlik areng. BA presiidiumil toimusid kohtumised Brüsselis Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajatega, et kooskõlastada Läänemere strateegiat ja teisi

68 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Eesti, Leedu ja Läti parlamendijuhtide Ene Ergma, Irena Degutienė ja Solvita Āboltiņa kohtumine Balti Assamblee raames, november 2011 regionaalseid ettevõtmisi. BA esitas Balti riikide pahatahtlik resolutsiooniprojekt. Tähtsaks osaks seisukohad põllumajandustoetuste osas. OSCE PA töös on alates 1993. aastast olnud vaatlus- Sportlikus liinis toimus septembris Viljandis delegatsioonide lähetamine liikmesriikidesse, et jäl- traditsiooniline parlamentidevaheline korvpalli- gida valimiste vastavust seadustele ja demokraatia turniir Balti Assamblee karikale, mille viiendat korda traditsioonidele. Eesti vaatlejad on end näidanud järjest võitis Riigikogu meeskond kapten Jüri Ratase aktiivsetena, aidates kaasa demokraatia arengule neis juhtimisel. riikides. 2011. aastal osaleti parlamendivalimiste vaatlemisel Tuneesias, Makedoonias ja Venemaal, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 2012. aastal Kasahstanis, Armeenias ja Valgevenes. (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti OSCE PA tegevuse peaeesmärk on liikmesriikide delegatsioon suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeoleku- Moodustatud 10.05.2011. küsimuste lahendamisse, tõhustamaks tsiviilkontrol- Delegatsiooni juht Väino Linde. li militaarvaldkonna üle ja tõstmaks parlamendisaa- Liikmed: Juku-Kalle Raid ja Olga Sõtnik, asendus- dikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab liikmed Jaak Allik, Rait Maruste, Liisa-Ly Pakosta vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele (alates 15.03.2012), Indrek Raudne (RK liige kuni OSCE kriteeriumide täitmiseks, esindab OSCE 05.12.2011). kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat, omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi. Olulise tähtsusega oli 2011. aasta mais Bolzanos toi- Eesti delegatsiooni juhtpõhimõte on olla ise munud seminar vähemusrahvuste kaitseks, suvine aktiivne ja osaleda poliitilistes otsustusprotsessides. istungjärk toimus teemal „Tugevdada OSCE efektiiv- sust ja tõhusust“, sügisistungi teema oli „Kagu- Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Euroopa regionaalne areng: väljakutsed, võimalused (ENPA) Eesti delegatsioon ja väljavaated“. Moodustatud 10.05.2011. 2012. aasta kevadel toimus Gruusias regionaalne Delegatsiooni juht Andres Herkel. majanduskonverents „Edendades regiooni majandus- Liikmed: Margus Hanson ja Mailis Reps, likku koostööd ja stabiilsust“. OSCE eesistujariik asendusliikmed Paul-Eerik Rummo, Indrek Saar ja Iirimaa korraldas julgeolekualase seminari Ester Tuiksoo. „Jagatud tulevik: rahu kehtestamine ja säilitamine“. Suvisel istungjärgul „OSCE kui muutuste regioon“ 2012. a jaanuaris valiti Andres Herkel kaheks aas- õnnestus Eesti delegatsiooni aktiivsel tegutsemisel taks Assamblee monitooringukomitee e liikmesriiki- päevakorrast maha võtta Eesti ja Läti vastu suunatud de kohustuste täitmise järelevalvekomitee esimeheks.

VÄLISSUHTLUS > 69 Esimehe positsioon tagab koha assamblee juhtkon- Namiibia parlamendi esimehe Theo-Ben Gurirabi nas – büroos. Herkeli juhtimise ajal valmis moni- volitused IPU presidendina ning uueks presidendiks tooringukomitees pärast seitsmeaastast vaheaega valiti Maroko poliitik Abdelwahed Radi. raport Venemaa kohustuste täitmisest. Raportit 2012. aasta kevadel toimus IPU assamblee esitletakse ENPA täiskogul 2. oktoobril 2012. Ette- Uganda pealinnas Kampalas. Plenaaristungi pea- valmistamisel on järelevalvekomitee istung Tallinnas teemaks oli “Parlamendid ja inimesed – vahet üle- 2013. aasta kevadel. tades“. Eesti delegatsiooni nimel ettekande teinud Antud perioodi mahub ka Andres Herkeli polii- Tõnis Kõiv rääkis muu hulgas Eestist alguse saanud tikakomitees ette valmistatud Valgevene raport ning koristuskampaaniast „Teeme ära“. Kesksed arutlus- monitooringukomitee liikme Indrek Saare esitatud teemad alalistes komiteedes olid naiste ja laste tervis- Serbia raport. Mailis Repsil on monitooringukomi- hoiu probleemid ning rahu saavutamise ja julge- tees käsil raport olukorrast Ukrainas, õigusasjade ja oleku tagamisega seotud küsimused Lähis-Idas ja inimõiguste komitees inimõiguste kaitsjate kaitse Põhja-Aafrikas. Päevapoliitilise erakorralise teemana tagamise raport ning migratsioonikomitees raport võttis assamblee vastu üleskutse lõpetada vägivald ja lapspõgenike kaitse teemal. inimõiguste rikkumine Süürias. IPU kauaaegne traditsioon on korraldada koos- töös ÜROga parlamentaarseid ühiskonverentse. Riigikogu delegatsioon Parlamentidevahelises 2011. aasta detsembris New Yorgis toimunud ühis- Liidus (IPU) konverentsil räägiti ÜRO Peaassamblee rollist IPU Eesti rühma liikmeskonna moodustavad kõik rahvusvaheliste suhete süsteemis, arutati noorte pa- Riigikogu liikmed. remat kaasamist poliitikasse, käsitleti nn avaliku Juhatus (11. mai 2011): president Tõnis Kõiv, raha (public fund) otstarbekamat ja läbipaistvamat asepresidendid Erki Nool, Marika Tuus-Laul ja kasutamist rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil ning Jaan Õunapuu. analüüsiti rahvuslike institutsioonide ja kodaniku- ühiskonna vahelise koostöö tõhusamaks muutmist 2011. aastal toimus kaks IPU assambleed. Kevadel demokraatia arendamisel. Panama Vabariigi pealinnas Panama Citys toimunud Parlamentidevaheline Liit on kõige vanem assambleel oli ülddebati teemaks „Parlamendi ko- (asutatud 1889) ja kõige suurem rahvusvaheline hustus on vastata inimeste ootustele“. Kolmes alali- parlamente ühendav organisatsioon (162 täis- ja ses komitees toimunud arutelude tulemusena valmi- 10 assotsieerunud liiget). sid raportid, mis keskendusid seadusandluse tugev- damise võimalustele eesmärgiga garanteerida demokraatlike ja vabade valimiste toimumine, parlamen- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tide võimalusele osaleda inimkonna ja keskkonna Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon jätkusuutliku arengu paremas korraldamises ning Moodustatud 10.05.2011. poliitiliste parteide ja valimiskampaaniate rahasta- Delegatsiooni juht Marko Mihkelson. misküsimustele. Lähtudes maailmas enim kõneainet Liikmed: Sven Mikser ja Mati Raidma, asendusliige pakkunud poliitilistest sündmustest Lähis-Idas ja Kadri Simson. Põhja-Aafrikas, sõnastati ka assamblee erakorraline teema, mis kutsus üles toetama reforme tärkava de- 2011. aasta mais osales delegatsioon täiskoosseisus mokraatiaga riikides. kevadistungil Varnas, sama aasta novembris aasta- 2011. aasta sügisel toimus assamblee Bernis. istungil Bukarestis ning detsembris Atlandi-ülesel Päevakorras oli kolme alalise komitee vaheraportite parlamentaarsel foorumil Washingtonis. Delegat- kuulamine: rahu ja rahvusvahelise julgeoleku komi- siooni liige Mati Raidma võttis osa majanduse ja tee raporti koostajad analüüsisid hea valitsemistava- julgeoleku komitee ning poliitikakomitee väljasõi- ga kaasnevate võimaluste kasutamist rahu ja julge- duistungist Washingtoni ja Chicagosse. Marko oleku tagamisel maailma kriisikolletes; säästva aren- Mihkelson ja Sven Mikser osalesid septembris gu, rahandus- ja kaubanduskomitee raport lahkas kaitse- ja julgeoleku ning poliitikakomitee ühisel võimu ümberjagamise probleeme; demokraatia ning väljasõiduistungil Hiina Rahvavabariiki. inimõiguste komitee vaagis parlamentide võimalusi 2012. aasta veebruaris toimus NATO PA komi- tervishoiuteenuste kättesaadavamaks muutmisel. teede miniistung Brüsselis ja märtsis alalise komitee Assamblee kinnitas organisatsiooni arengusuunad istung Ljubljanas. Delegatsiooni juht Marko aastateks 2012–2017 ning kutsus erakorralise teema Mihkelson ja liige Mati Raidma osalesid juulis all maailma üldsust tegelema Somaalia näljahädast poliitika- ning teadus- ja tehnoloogiakomitee tulenevate probleemidega. Assambleel lõppesid alamkomiteede väljasõiduistungil Washingtonis ja

70 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 lüh. PA-UfM) endine nimetus Euroopa Liidu ja Vahemeremaade Parlamentaarne Assamblee (EMPA) muudeti 14. märtsil 2010 Ammanis 6. EMPA täiskogu otsusega. Ümbernimetamise tingis 2008. aastal käivitunud Vahemere Liidu initsia- tiiv, millega ühinesid kõik 27 ELi liikmesriiki ning mille tulemusel sai EMPAst Vahemere Liidu parlamentaarne esindus. Assamblee asutati esialgselt 3. detsembril 2003 Napolis toimunud 6. Euro- Vahemere välisministrite konverentsi raames kui Barcelona protsessi parlamentaarne institutsioon, millel on nõuandev roll ja mis on asutatud Barce- lona deklaratsiooni alusel. PA-UfM läbivateks teemadeks on eelkõige Lähis- Ida probleemile lahenduse otsimine ja assamblee roll NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon selles protsessis. Samuti on jätkuvalt päevakorras koos külalistega Tallinnas, mai 2012 inimõiguste (sh naiste õiguste) alane dialoog, demokraatia edendamine Vahemere lõunakalda riikides (eeskätt „Araabia kevade” tulemina), keskkonna- ja San Franciscos, mille raames toimusid kohtumised energiaprobleemid, investeeringute võimalused, Ameerika Ühendriikide välis- ja kaitseministeeriumi kultuuridevaheline dialoog ja migratsioonipoliitika. ning mõttekodade esindajatega. 2011. aasta teisel poolel osalesid delegatsiooni 2012. aasta tähtsündmuseks oli 25.–28. maini liikmed mitmel korral poliitika-, julgeoleku- ja Tallinnas toimunud NATO PA kevadistung, mille inimõiguste komitee, elukvaliteedi edendamise ja raames keskenduti alliansi tegevusele pärast Chicago tsiviilühiskonna ning kultuurikontaktide komitee tippkohtumist, käsitleti Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ning energia-, keskkonna- ja veemajanduskomitee julgeolekut puudutavaid teemasid, suhteid rahvus- töös. vaheliste organisatsioonidega ning arutleti küberjul- 5.–7. detsembrini 2011 Viinis toimunud ener- geoleku ja „targa kaitse“ teemadel. Alaliste komitee- gia-, keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil de istungitel esinesid ettekandega kaitseminister kujunes väga huvitavaks raporti „Let’s Do It Day” Urmas Reinsalu, välisminister Urmas Paet ja kaitse- („Teeme ära” päev) esimene lugemine. Raportit tut- väe juhataja Riho Terras. Plenaaristungil astusid vustasid kaasraportööridena Eesti delegatsiooni juht kõnega üles Vabariigi President Toomas Hendrik Imre Sooäär ja komitee esimees Stefan Schennach Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, NATO PA (Austria). Sooäär tutvustas Eestis „Teeme ära” raa- president Karl A. Lamers ja NATO asepeasekretär mes toimunud keskkonnapuhastuse aktsiooni ja Alexander Vershbow. Kaitse- ja julgeolekukomitee viitas võimalustele, mida niisugune üleilmne kam- pearaportöör Sven Mikser esitles Afganistani tulevi- paania võib anda: ühelt poolt on tegu loodusreostu- kuraportit “Afganistan: enne ja pärast 2014. aastat”, se kõrvaldamisega, aga teiselt poolt ka majandusliku milles keskendutakse julgeolekutagamisoperatsiooni kasuga ressursi ümberkäitlusest. Nüüd võib tõdeda, (ISAF) rollile ja panusele stabiilsuse saavutamisel et 2008. a Eestist alguse saanud „Teeme ära” liiku- Afganistanis ning julgeolekuvastutuse üleandmisele misest on kujunenud üleilmne üritus „World Wide kohalikele võimudele. Sven Mikseri töö pearapor- Clean Up 2012”, milles osaleb juba üle 20 riigi üle töörina jätkub. Assamblee president Karl A. Lamers maailma (India, Brasiilia, Moldova jt). nimetas vahetult pärast Chicago tippkohtumist toi- „Teeme ära” päeva raport võeti elava huviga vas- munud kevadistungit viljakaks ja konstruktiivseks. tu 25. märtsil 2012 Rabatis toimunud assamblee 8. täiskogu istungil. Raportöör Sooäär rõhutas oma sõnavõtus rahvusvahelise parlamentaarse koostöö Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee tähtsust, sest Austria, Eesti, Iisraeli ja Palestiina esin- (PA-UfM) Eesti delegatsioon dajate ühistöös valminud raportisse andsid panuse Moodustatud 19.04.2011. ka teiste riikide parlamendisaadikud, kes vastasid Delegatsiooni juht Imre Sooäär, liige Jevgeni asjaomastele küsimustele oma riigi tasandilt. Rapor- Ossinovski, asendusliige Vladimir Velman. tis kutsuti üles Euroopa ja Vahemere lõunakalda partnereid koonduma ja toetama „Teeme ära” Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee kampaaniat koduriikides ning teavitama avalikkust (Parliamentary Assembly-Union for Mediterranean, keskkonnaprobleemidest.

VÄLISSUHTLUS > 71 Riigikogu väliskülalised

Meile kõigile on arusaadav, et praegune olukord Euroopas on ehk suurim saavutus Euroopa aastasadadepikkuse ajaloo jooksul. Meile on arusaadav, et Euroopa rahvaste ja rahvuste keeruline ajalugu on aastasadu hoopiski teisel viisil kulgenud ja et see, mille me oleme lepinguliselt organiseerunud koostööstruktuuride vallas saavutanud, ei ole vaadeldav vaid suure ajaloolise kingitusena – seda tuleb mõista kui ühist suurt ülesannet. Nii ulatusliku ühinemise katset ei ole kogu inimkonna ajaloo jooksul veel kusagil tehtud. (Saksa Bundestagi president Norbert Lammert tervituskõnes Riigikogus, 18.05.2011)

2011 06.05 – Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase kohtumine Jaapani asevälisministri Yutaka Bannoga; Aprill 12.04 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 13.05 – väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni Rumeenia presidendi Traian Băsescuga; kohtumine Gruusia asepeaministri Eka Tkešelašviliga; 20.04 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Kasahstani presidendi Nursultan Nazarbajeviga; 18.05 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Saksa Bundestagi presidendi Norbert Lammertiga; 20.-21.04 – NATO PA presidendi Karl A. Lamersi ja NATO PA peasekretäri David Hobbsi visiit 26.05 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Eestisse; Horvaatia presidendi Ivo Josipovićiga. 21.04 – väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni Juuni kohtumine USA senaatori Jon Kyli ja teiste Senati 01.06 – väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni liikmetega. kohtumine Ungari välisministri János Martonyiga; Mai 08.06 – ELi asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase 06.05 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine kohtumine Hispaania asevälisministri Diego López Sloveenia presidendi Danilo Türkiga; Garridoga;

Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Korea Saksa Bundestagi president Norbert Lammert Vabariigi Rahvusassamblee presidendi Hee Tae Parkiga, kõnelemas Riigikogus, mai 2011 juuli 2011

72 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 14.06 – riigikaitsekomisjoni esimehe Mati 18.-21.08 – Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) Raidma kohtumine Itaalia Ühendstaabi Kolledži parlamentide esimeeste kohtumine Pädastes ja ohvitseridega; Tallinnas; 15.06 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 24.08 – riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma Saksamaa Bundestagi regionaalse majanduspoliitika kohtumine Poola asekaitseministri Zbigniew alamkomisjoni delegatsiooniga; Włosowicziga. 22.06 – väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni September kohtumine Saksa Diplomaatide Kolledži 06.09 – väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa vilistlastega; kohtumine Jaapani Parlamendi Ülemkoja 28.06 – Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase liikmetega; kohtumine India parlamentaarsete asjade 20.09 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine riigiministri Shri Pawan Kumar Bansali ja teda Islandi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga; saatva delegatsiooniga. 21.09 – Riigikogu aseesimehe Laine Juuli Randjärve kohtumine Soome parlamendi 01.07 – väliskomisjoni ja ENPA delegatsiooni riigikaitsekomisjoniga; kohtumine investeerimisfondi Hermitage Capital 26.09 – väliskomisjoni kohtumine Soome Management tegevjuhi Bill Browderiga; parlamendi delegatsiooniga; 04.07 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 28.09 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Korea Vabariigi Rahvusassamblee presidendi Hee- Norra endise peaministri Kjell Magne Bondeviki, Tae Parkiga; Soome endise kaitseministri Elisabeth Rehni, 12.07 – Riigikogu aseesimehe Laine Randjärve Suurbritannia endise kaitseministri Lord Des kohtumine Läti Vabariigi presidendi Andris Browne of Ladytoni ja professor Malcolm Bērziņšiga. Chalmersiga; 28.09 – kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi August kohtumine Rheinland-Pfalzi liidumaa parlamendi 17.08 – Riigikogu Tiibeti toetusrühma esimehe haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni liikmetega. Andres Herkeli kohtumine dalai-laama ja teda saatva delegatsiooniga;

Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide (NB8) esimehed Pädastes, august 2011

VÄLISSUHTLUS > 73 Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase kohtumine Riigikogu aseesimehe Laine Randjärve kohtumine India parlamentaarsete asjade riigiministri Läti Vabariigi presidendi Andris Bērziņšiga, juuli 2011 Shri Pawan Kumar Bansaliga, juuni 2011

Oktoober 2012 03.10 – Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase Jaanuar kohtumine Euroopa Kontrollikoja presidendi Vítor 16.01 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Manuel da Silva Caldeiraga; Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö, 12.10 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Kristalina Ukraina välisministri Kostjantõn Grõštšenkoga; Georgievaga; 19.10 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 30.01 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Moldova Vabariigi peaministri Vladimir Filatiga. Soome Vabariigi presidendi Tarja Haloneniga. November 09.11 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Veebruar Serbia Vabariigi siseministri Ivica Dačićiga; 09.02 – väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja 11.11 – ELi asjade komisjoni kohtumine Türgi ELi asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase kohtu- euroministri Egemen Bağişiga; mine Makedoonia välisministri Nikola Poposkiga; 17.11 – väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni 16.02 – Riigikogu esimehe Ene Ergma ja liikmete kohtumine Afganistani diplomaatidega; väliskomisjoni kohtumine Ukraina parlamendi Eesti 21.11 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine sõprusrühmaga. Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzekiga; Märts 21.11 – väliskomisjon võõrustas Rootsi parlamendi 08.03 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine väliskomisjoni; Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni 24.-25.11 – Balti Assamblee 30. istungjärk ja Balti (WIPO) peadirektori Francis Gurryga; Nõukogu 17. istung Riigikogus. Riigikogu esimehe 20.03 – Riigikogu Eesti - Soome parlamendirühma Ene Ergma kohtumine Leedu Seimi spiikri Irena esimehe Taavi Rõivase kohtumine Soome parlamendi Degutienė ja Läti Seimi spiikri Solvita Āboltiņaga. tulevikukomisjoniga; 25.-26.03 – iga-aastane Balti riikide, Põhjamaade ja Detsember Poola parlamentide kaitsekomisjonide kohtumine; 05.12 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Gruusia parlamendi esindajatega. 26.03 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine UNHCRi (ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametkonna) Põhja-Balti regionaalesindaja Pia Prütz Phiriga.

74 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Soome Vabariigi Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Ukraina presidendi Sauli Niinistöga, aprill 2012 Ülemraada esimehe Volodõmõr Lõtvõniga, juuni 2012

Aprill 17.05 – Eesti - Saksamaa parlamendirühma 02.04 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine esimehe Urmas Klaasi kohtumine Baden- USA abivälisministri Rose Gottemoelleriga; Württembergi liidumaa parlamendi rahandus- ja 03.04 – Riigikogu Eesti - Suurbritannia majanduskomisjoni delegatsiooniga; parlamendirühma kohtumine Briti sõprusrühma 31.05 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine esimehe Gordon Marsdeniga; Malta Vabariigi presidendi George Abelaga; 16.04 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 31.05 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Itaalia parlamendi Itaalia - Balti riikide Euroopa Komisjoni põhi- ja kodanikuõiguste ning sõprusrühmaga ning Itaalia OSCE PA delegatsiooni justiitsvoliniku Viviane Redingiga. esimehe Riccardo Miglioriga; Juuni 24.04 – Riigikogu Eesti - Saksamaa 06.06 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine parlamendirühma esimehe Urmas Klaasi kohtumine Tadžikistani Vabariigi teadusdelegatsiooniga; Saksimaa liidumaa parlamendi tarbijakaitse ja sotsiaalasjade komisjoni delegatsiooniga; 07.06 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Tai Kuningriigi Tai - Eesti parlamendirühma 25.04 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine delegatsiooniga; Soome Vabariigi presidendi Sauli Niinistöga; 11.06 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine 26.04 – Riigikogu esimehe Ene Ergma Kosovo parlamendi esimehe Jakup Krasniqiga; kohtumine Tšehhi Vabariigi Senati majandus- ja maaelukomisjoni liikmetega; 25.06 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Ukraina parlamendi esimehe Volodõmõr Lõtvõniga. 30.04 – Balti- ja Põhjamaade parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumine. August 28.08 – Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumine Mai Taani välisministri Villy Søvndaliga. 02.05 – Riigikogu Eesti - Suurbritannia parlamendirühma liikmete kohtumine Briti valitsuse September IT-ministri Francis Maude’iga; 07.09 – riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma 09.05 – riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma kohtumine Briti peaministri David Cameroni kohtumine USA Riikliku Sõjakolledži õppuritega; poliitikanõunikuga kaitse ja rahvusvaheliste suhete 17.05 – väliskomisjoni kohtumine Ungari alal Richard Freeriga. parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga;

VÄLISSUHTLUS > 75 Riigikogu juhatuse 2012 Jaanuar – ametlik visiit Gruusiasse. välisvisiidid Veebruar – esinemine ettekandega Cambridge’i Ülikooli teadusühingus Suurbritannias; Riigikogu esimees Ene Ergma ametlik visiit Horvaatiasse. 2011 Märts – seminar “Euroopa Kosmoseagentuuri laienemine – kuidas liitumisest huvitatud riigid Juuni – 6. Euroopa Venemaa Foorum Varssavis; saaksid selleks valmistuda” Viinis. Itaalia ühendamise 150. aastapäev Roomas. Aprill – Euroopa Liidu riikide parlamentide Juuli – kohtumised maakondade ja erakondade esimeeste konverents Varssavis. esindajatega Soomes Poris. Mai – Balti Assamblee parlamentaarne seminar August – Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumise “Balti riikide hääl Euroopa Liidus: kas piisavalt tu- 20. aastapäeva ning Rootsi ja Balti riikide vaheliste gev?” Leedus. diplomaatiliste suhete aastapäeva tähistamine Juuni-juuli – ametlik visiit Aserbaidžaani. Stockholmis; August – Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parla- Läti taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistamine mentide esimeeste konverents Soomes; Riias. Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide nais- September – Kagu-Euroopa ja Euroopa Liidu riiki- spiikrite kohtumine Viinis. de parlamentide naisspiikrite kohtumine Serbias; 21. majandusfoorum Poolas Krynicas; Riigikogu aseesimees Laine Randjärv seminar “Visioon: teadus ühiskonna hüvanguks” Helsingis. 2011 Oktoober – ametlik visiit Jaapanisse (Tokio ja Juuni – Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiiv- Osaka); nõukogu suveistung ja Balti Assamblee presiidiumi Euroopa parlamentidevaheline kosmoseteemaline istung Hollandis. konverents Berliinis. August – ümarlaud “Eesti - Vene kultuurialase November – ametlik visiit Tšehhi Vabariiki. koostöö perspektiivid” Venemaal.

21. majandusfoorum Poolas, september 2011

76 << RIIGIKOGURIIGIKOGU AASTARAAMATAASTARAAMAT 2011/20122007/2008 Riigikogu esimees Ene Ergma koos kolleegidega Riigikogu esimees Ene Ergma ametlikul visiidil ametlikul visiidil Gruusias, jaanuar 2012 Aserbaidžaani Vabariigis, juuni 2012

Oktoober – raamatumess; kohtumised Soome parlamendi aseesimehe Anssi Joutsenlahti ning Soome - Eesti parlamendirühma liikmetega Helsingis. November – Balti Assamblee medalite üleandmise tseremoonia Riias ja Vilniuses. 2012 Veebruar – Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee istung Kopenhaagenis. Juuni – rahvusvahelised hansapäevad Lüneburgis Saksamaal. Juuli – seminar “Europa cantat XVIII” Torinos. August – Läänemeremaade parlamentaarne konverents Peterburis. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas

2011 Riigikogu aseesimees Laine Randjärv Soomes Aprill – Tšernobõli katastrooﬁ 25. aastapäevale kohtumas Eduskunta aseesimehe Anssi Joutsenlahtiga, pühendatud konverents Kiievis. oktoober 2011 Mai – seminar “Euroopa pealinnad Läänemere ümbruses – kultuurialane lähenemine jätku- suutlikule elule” Brüsselis. 2012 Jaanuar – ametlik visiit Gruusiasse. Veebruar – presidendivalimiste korralduse teemaline tutvumisvisiit USAsse. Aprill – 47. Euroopa asjade komisjonide konverents (COSAC) Kopenhaagenis. Mai – kohtumised Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi juhtkonnaga Luksemburgis. Juuni – Euroopa rohelise pealinna väljakuulutamise üritused Hispaanias.

VÄLISSUHTLUS > 77 Eesti - Horvaatia parlamendirühm Parlamendirühmad Moodustatud 18.04.2011. Esimees Kalev Kallo, aseesimees Jaan Õunapuu. Eesti - Aafrika parlamendirühm Eesti - Iirimaa parlamendirühm Moodustatud 04.06.2012. Moodustatud 12.04.2011. Esimees Mart Nutt, aseesimees Mati Raidma. Esimees Maret Maripuu, aseesimees Mihhail Eesti - Afganistani parlamendirühm Stalnuhhin. Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Iisraeli parlamendirühm Esimees Mati Raidma, aseesimees Aivar Riisalu. Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Albaania parlamendirühm Esimees Igor Gräzin, aseesimees Heljo Pikhof. Moodustatud 19.04.2011. Eesti - India parlamendirühm Esimees Igor Gräzin, aseesimees Peep Aru. Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Angola parlamendirühm Esimees Marianne Mikko, aseesimees Sven Sester. Moodustatud 15.05.2012. Eesti - Itaalia parlamendirühm Esimees Yana Toom. Moodustatud 20.04.2011. Eesti - Armeenia parlamendirühm Esimees Imre Sooäär, aseesimehed Margus Hanson Moodustatud 07.04.2011. ja Mailis Reps. Esimees Mati Raidma, aseesimees Lauri Laasi. Eesti - Jaapani parlamendirühm Eesti - Aserbaidžaani parlamendirühm Moodustatud 07.04.2011. Moodustatud 12.04.2011. Esimees Urmas Reinsalu (kuni 11.05.2012), Imre Esimees Eldar Efendijev, aseesimees Sven Sester. Sooäär (alates 15.05.2012, kuni 15.05.2012 aseesi- Eesti - Austraalia ja Uus-Meremaa mees), aseesimees Sven Sester (alates 15.05.2012). parlamendirühm Eesti - Kambodža parlamendirühm Moodustatud 12.04.2011. Moodustatud 17.05.2011. Esimees Imre Sooäär, aseesimees Peeter Kreitzberg Esimees Kalle Jents. (kuni 03.11.2011). Eesti - Kanada parlamendirühm Eesti - Austria parlamendirühm Moodustatud 14.04.2011. Moodustatud 11.04.2011. Esimees Liisa-Ly Pakosta, aseesimees Sven Mikser. Esimees Maret Maripuu, aseesimehed Mailis Reps ja Eesti - Kasahstani parlamendirühm Aivar Sõerd. Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Belgia parlamendirühm Esimees Aadu Must, aseesimees Deniss Boroditš. Moodustatud 27.09.2011. Eesti - Kirgiisi parlamendirühm Esimees Andres Herkel. Moodustatud 19.05.2011. Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina parlamendirühm Esimees Kalev Lillo. Moodustatud 03.05.2011. Eesti - Leedu parlamendirühm Esimees Margus Hanson. Moodustatud 19.04.2011. Eesti - Georgia parlamendirühm Esimees Ester Tuiksoo, aseesimees Jaan Õunapuu. Moodustatud 18.04.2011. Eesti - Läti parlamendirühm Esimees Andres Herkel, aseesimehed Marianne Moodustatud 20.04.2011. Mikko ja Imre Sooäär. Esimees Mailis Reps, aseesimees Jaan Õunapuu. Eesti - Hiina parlamendirühm Eesti - Makedoonia parlamendirühm Moodustatud 07.04.2011. Moodustatud 14.04.2011. Esimees Sven Sester (alates 07.02.2012), Peeter Esimees Margus Hanson, aseesimees Peep Aru. Kreitzberg (kuni 03.11.2011), aseesimehed Kalev Eesti - Maroko parlamendirühm Kallo, Kajar Lember (alates 07.02.2012), Laine Moodustatud 15.03.2012. Randjärv ja Sven Sester (kuni 07.02.2012). Esimees Sven Sester, aseesimees Kalev Kallo. Eesti - Hispaania parlamendirühm Eesti - Moldova parlamendirühm Moodustatud 05.04.2011. Moodustatud 06.04.2011. Esimees Remo Holsmer, aseesimees Indrek Saar. Esimees Marianne Mikko. Eesti - Hollandi parlamendirühm Eesti - Norra parlamendirühm Moodustatud 19.04.2011. Moodustatud 19.05.2011. Esimees Imre Sooäär, aseesimees Aadu Must. Esimees Olga Sõtnik, aseesimees Helmen Kütt.

78 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Eesti-Taani parlamendirühma kohtumine Taani suursaadiku Uﬀe A. Balsleviga, oktoober 2011

Eesti - Poola parlamendirühm Eesti - Tšehhi parlamendirühm Moodustatud 11.04.2011. Moodustatud 07.04.2011. Esimees Aadu Must, aseesimees Kalev Kallo. Esimees Tõnis Kõiv, aseesimees Ester Tuiksoo. Eesti - Portugali parlamendirühm Eesti - Türgi parlamendirühm Moodustatud 14.04.2011. Moodustatud 06.04.2011. Esimees Heljo Pikhof, aseesimees Jaan Õunapuu. Esimees Kadri Simson, aseesimehed Eldar Efendijev Eesti - Prantsusmaa parlamendirühm ja Sven Sester. Moodustatud 18.04.2011. Eesti - Türkmenistani parlamendirühm Esimees Tõnis Lukas, aseesimees Heljo Pikhof. Moodustatud 21.04.2011. Eesti - Rootsi parlamendirühm Esimees Kalev Lillo. Moodustatud 05.04.2011. Eesti - Ukraina parlamendirühm Esimees Valdo Randpere, aseesimees Aadu Must. Moodustatud 18.04.2011. Eesti - Saksamaa parlamendirühm Esimees Tõnis Palts, aseesimees Deniss Boroditš. Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Ungari parlamendirühm Esimees Urmas Klaas, aseesimees Ester Tuiksoo. Moodustatud 06.04.2011. Eesti - Slovakkia parlamendirühm Esimees Ester Tuiksoo, aseesimees Väino Linde. Moodustatud 11.04.2011. Eesti - USA parlamendirühm Esimees Rainer Vakra, aseesimees Taavi Rõivas. Moodustatud 07.04.2011. Eesti - Soome parlamendirühm Esimees Kadri Simson, aseesimehed Sven Mikser ja Moodustatud 05.04.2011. Imre Sooäär. Esimees Taavi Rõivas, aseesimees Urve Tiidus. Eesti - Valgevene parlamendirühm Eesti - Suurbritannia parlamendirühm Moodustatud 14.04.2011. Moodustatud 07.04.2011. Esimees Vladimir Velman, aseesimees Deniss Esimees Mailis Reps, aseesimees Liisa-Ly Pakosta. Boroditš. Eesti - Taani parlamendirühm Eesti - Venemaa parlamendirühm Moodustatud 12.05.2011. Moodustatud 11.04.2011. Esimees Indrek Saar. Esimees Urmas Klaas, aseesimehed Valeri Korb ja Eesti - Tai parlamendirühm Sven Sester. Moodustatud 05.04.2011. Esimees Valdo Randpere, aseesimees Reet Roos.

VÄLISSUHTLUS > 79 millele järgneb veel selle koosseisu jooksul kindlasti Väliskomisjon ja ka teiste teemade käsitlemine. Kindlasti pole olemas ühtset Aasia-käsitlust ning Aasia-strateegia seda ei taotlenud ka väliskomisjoni koostatud raport. Pigem on oluline tajuda Aasia sisemist mitmekülg- Riigikogu XII koosseisu töö käivitudes otsustas välis- sust ning omakorda sellest tulenevaid võimalusi. komisjon algatada kuulamised Eesti Aasia-strateegia Eestil on seejuures oluline määratleda nii lühema- teemalise debati algatamiseks ning soovituste koosta- kui ka pikemaajalised huvid seoses Aasiaga. miseks. Põhjuse andsid ühest küljest Aasia riikide Kuid siiski, mis on Aasias muutunud? Hiina mõjukuse kasv maailmapoliitikas ja -kaubanduses 1978. aastal alanud avanemispoliitika, Nõukogude ning teisalt valitsuses ettevalmistamisel olnud Aasia- Liidu lagunemine, India 1990. aastate algul käivitu- suunaline tegevuskava. nud ärkamine, Laheriikide esiletõus ja teised sünd- Väliskomisjoni tähelepanu keskendus perioodile mused on kiirendanud globaalseid protsesse, mis on aastani 2025. Saamaks paremini aimu Eesti võimalus- vähendanud tuntavalt USA ja läänemaailma suhtelist test ja prioriteetidest Aasia suunal, tellis komisjon mõjujõudu maailmas. Rahvusvahelise Valuutafondi analüüsi Tallinna Ülikooli töörühmalt ning korraldas hinnangul võib Hiina juba 2016. aastal mööduda 20 kuulamist. Regioonis toimuva paremaks mõistmi- Ameerika Ühendriikidest ja saada maailma suurima seks külastas väliskomisjoni delegatsioon 2011. aasta majandusega riigiks. novembris Jaapanit ja Korea Vabariiki. 2012. aasta Õigupoolest hakati Aasia sajandist rääkima juba märtsis viibisin koos Arengufondi delegatsiooniga 1980. aastate teisel poolel. Üheks tõukesündmuseks Indias. selle termini kujunemisele oli 1988. aastal Pekingis Meie eesmärk oli vaadelda võimalikult erinevate toimunud Hiina ja India toonaste liidrite Deng nurkade alt arengutrende Aasias, kuulata Eesti avali- Xiaopingi ja Rajiv Gandhi kohtumine. Kui Hiina oli ku, era- ja kolmanda sektori seisukohti antud teemal tolleks ajaks olnud juba peaaegu kümnendi uuel ning selgitada välja, mida peaks valitsus piiratud res- avatuse ja tõusu trendil, siis India alles alustas oma sursse arvestades tegema, et Eesti oleks paremini val- teed rahvusvahelisse majandusse. mis reageerima ja kasutama maailmas kiirelt poliitilist Eriti Hiina, aga ka India kiire esiletõus viimase ja majanduslikku tähtsust koguvast regioonist lähtu- paarikümne aasta jooksul on olnud teguriks, mis on vaid võimalusi. sundinud kogu maailma üha enam huvi tundma Siin võiks ehk küsida, miks pühendas väliskomis- Aasia vastu. Varasemad edukad riigid Jaapan, Korea jon sedavõrd palju tähelepanu Aasiale? Kõige olulisem Vabariik, Hongkong, Singapur ja teised lisavad Aasia põhjus on tähelepanu juhtimine maailmas toimuvate- pildile mõistagi juurde dünaamikat ning mitmetahu- le suurtele muutustele ning Eesti välispoliitika ja vä- lisust. lismajanduspoliitika ajakohastamise vajadusele seoses Kui me aga korraks tõuseme kõrgemale viimasest nende muutustega. Teiseks annab just süsteemsem ja paarist sajandist, mil on domineerinud läänemaailm, eri valdkondi hõlmav analüüs võimaluse paremini siis mõistame kiirelt, et Aasia esiletõus pole unikaal- kaardistada prioriteetsed tegevused eeskätt siseriikli- ne nähtus. Kipume unustama, et näiteks Hiina on kul tasandil. Sarnaseid strateegiaid on viimastel aasta- riigina järjepanu eksisteerinud enam kui kaks tuhat tel koostanud ka meie partnerid Euroopas, sealhulgas aastat ning tuntav osa inimkonna arengut mõjuta- näiteks põhjanaaber Soome. nud avastusi tuleb Aasiast. Kuulamiste tulemused otsustas komisjon vormista- Väliskomisjoni raport on koostatud põhimõttel, da raporti kujul. Seejuures on tegemist esimese oma- et selles oleks eeskätt esitatud kuulamistel kogutud taolise raportiga, mille väliskomisjon on koostanud. informatsioon. Üheteistkümnes peatükis leiab lugeja Veelgi enam, tegemist on üldse esimese eraldi trükise- valdkonniti olulisemad sisendid. Raporti lõppjärel- na avaldatud raportiga Riigikogu ajaloos. Usutavasti dustes on toodud kokku 24 soovitust, mis puuduta- saab sellest hea eeskuju teistelegi komisjonidele. vad eri ministeeriumite või ametkondade tegevust. Raporti valmimisel otsustas väliskomisjon tutvus- Alljärgnevalt toon mõned näited raporti soovitustest. tada töö tulemusi Riigikogu täiskogu istungil, mistõt- Riigikogu väliskomisjoni arvates on olemasolev tu 31. mail 2012 toimus olulise tähtsusega riikliku välisesinduste võrgustik meie tänaseid ressursse ar- küsimuse arutelu. On oluline meenutada, et vastavalt vestades optimaalne, kuid keskpikas perspektiivis on seadusele korraldab Riigikogu väliskomisjon iga aasta möödapääsmatu kohaloleku laiendamine. Esmalt veebruaris Eesti välispoliitika üldise arutelu. Samas on saab seda teha olemasolevate saatkondade tugevda- komisjon seisukohal, et Riigikogu täiskogu võiks aeg- mise teel. Uue saatkonnahoone rajamine Pekingis ajalt keskenduda ka mõne välispoliitilise teema süga- annab hea võimaluse Eesti kohaloleku tugevda- vamale arutelule. Aasia-arutelu on jällegi esimene, miseks Hiinas.

80 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Väliskomisjon töövisiidil Jaapanisse (november 2011) tutvumas elektriautode kiirlaadimisseadmega

Uute võimalike saatkondade asukohtadena võiks side ning saavutatu sihipärane edasiarendus. Eesti ja eeloleval kümnendil mõelda esinduste avamisele Aasia riikide kahepoolsete suhete tihendamiseks Korea Vabariigis ja Singapuris. Valitsus võiks tõsiselt oleks vajalik olemasoleva lepingulise baasi põhjal kaaluda Kagu-Aasia riike hõlmava suursaadiku kaardistada selle laiendamise vajadused ning seada asukoha võimalikult peatset üleviimist Tallinnast eesmärgid ja tähtajad edasisteks toiminguteks. näiteks Singapuri. Pole ju saladus, et ekspordi ja välisinvesteeringute Väliskomisjoni hinnangul on möödapääsmatu, baasi laiendamine on avatud majandusega Eestile et aktiivsema Aasia-suunalise suhtlemise tagamiseks eelolevatel keerulistel aastatel kriitilise tähtsusega. tuleks valitsusasutustel juba praegu süstemaatiliselt Seepärast tegi väliskomisjon valitsusele ettepaneku arendada näiteks keeleoskust või informatsiooni kaaluda väliskaubanduskomisjoni loomist, mis mi- kättesaadavust Aasia keeltes. Eriti puudutab see dip- nistrite tasemel suudaks paremini koordineerida lomaatide sihipärast ettevalmistamist, sest erinevalt tegevust kõrgetasemeliste visiitide planeerimisest ja läänemaailmas asuvatest esindustest nõuavad Aasia lepingulise baasi laiendamisest kuni eelarveliste va- sihtriigid hoopis spetsiiﬁlisemat lähenemist. hendite rakendamiseni Eesti väliskaubanduse posit- Väliskomisjoni kuulamistel selgus, et meie ette- sioonide tugevdamisel. võtjad ootavad Aasia suunal riigi tuge eeskätt kon- Samuti leidis väliskomisjon oma soovitustes, et taktide leidmisel ning asjakohase informatsiooni haridus- ja teadusministeerium peaks välja töötama kättesaadavaks muutmisel. Viimase puhul ei välista- sihipärased toetusprogrammid Aasia keelte ja kultuu- ta, et majandusinformatsiooni puudutavad teenused ri õpetamiseks Eesti üldhariduskoolides. võiksid olla tasulised. Kuivõrd väliskomisjoni raporti eesmärk on toeta- Väga oluliseks peeti Välisministeeriumi ja Ette- da ja innustada Aasia-suunalist debatti Eestis, siis on võtluse Arendamise Sihtasutuse koostöö tihenda- ilmne, et teema jääb väliskomisjoni päevakorras olu- mist, et tagada Eestist huvitatud sihtrühmadele vaja- lisele kohale ka edaspidi. Mõistetavalt jälgib komis- likud konsulaarteenused ning Eesti senisest suurem jon, kuidas tema soovitusi arvestatakse. Väliskomis- nähtavus asukohariigis. Selleks on hea eeskuju jon ootab valitsuselt kirjalikku ülevaadet soovituste Shanghais, kus üht katust jagavad peakonsulaat ja täitmisest üks kord Riigikogu iga istungjärgu jooksul EAS. toimuvaks aruteluks. Soovituste täitmise esimene Aasia riikidega suhtlemise tihendamiseks tuleks ülevaatamine toimub 2012. aasta sügisistungjärgul. senisest tulemuslikumalt korraldada kõrgetasemelisi ärivisiite. Valitsus võiks kavandada Aasia riikidesse Raporti elektrooniline versioon on loetav aadres- igal aastal vähemalt kaks kõrgetasemelist visiiti koos sil: http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/ äridelegatsioonidega. Aasia suunal peaks senisest Valiskomisjon/Raport_valiskomisjon_2012_net.pdf aktiivsem olema ka Vabariigi President. Eesti disai- nerid kogesid hiljuti Lõuna-Koreas, kui palju aitas Marko Mihkelson, nende visiidile kaasa president Ilvese videoläkitus. Riigikogu väliskomisjoni esimees Samas on oluline, et visiitidele järgneks tagasi-

VÄLISSUHTLUS > 81 Need on kunstiteosed, mis panevad RIIGIKOGU JA küsima, kas tõsine ja murelik hoiak kajastab mälestusi minevikust või AVALIKKUS arusaamist, et ka vabaduses ei suju kõik nii siledalt. On suur kunst teha pilte, mille realiteet tungib südamesse.

(Riigikogu aseesimees Laine Randjärv Tanja Muravskaja fotonäituse „Nemad, kes laulsid koos“ avamisel , 16.05.2012)

Noorte osalemine otsustusprotsessides on sisuliselt lahutamatu osa demokraatlikuma ühiskonna ehitamisel. … Olen veendunud, et noortes peitub suur jõud, mis viib ühiskonda edasi paremini ja tulemusrikkamalt kui meie oleme seda täna suutnud teha.

(Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ELO Noorteparlamendi istungil Riigikogu saalis, 27.01.2012)

82 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Aukonsulite päev Riigikogus, mai 2011 Riigikogu lahtiste uste päev, aprill 2011

Tähtpäevad 1. juuli – Eesti sõprade kokkutulek. 25. oktoober 2011 – Aasta Põllumehe konverents. 1. november – Riigikogu kõrgharidusreformi teema- 25. aprill – Eesti parlamendi 92. sünnipäevale line teabepäev Tartu Ülikoolis. pühendatud lahtiste uste päev Riigikogus. 7. november – KredExi ja Eesti Energia energia- 4. juuni – Eesti lipu pidulik heiskamine lipu säästunädala avaüritus. 127. aastapäeva puhul. 9. november – Praxise uuringu “Sotsiaalkindlustus- 20. august – Taasiseseisvuse 20. aastapäeva süsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused” pidulik tähistamine Toompeal ja 20. Augusti Klubi esitlus. Toompea lossis. 24. november – noorteühingu Avatud Vabariik 24. november – Balti Assamblee 20. aastapäeva kodanikupäeva foorum. galakontsert Estonia kontserdisaalis. 2012 2012 16. veebruar – demokraatia töötuba ühiskonna- 24. veebruar – riigilipu pidulik heiskamine õpetuse õpetajatele teabekeskuses. vabariigi aastapäeva puhul. 8. märts – naistevastase vägivalla vastu võitlemise 23. aprill – Eesti parlamendi 93. sünnipäevale konverents. pühendatud lahtiste uste päev Riigikogus. 30. märts – MTÜ Valgevene Uus Tee konverents 4. juuni – Eesti lipu pidulik heiskamine lipu “RUBYCON 2012 – Valgevene tulevik Euroopas”. 128. aastapäeva puhul. 31. märts – visioonikonverents “Tallinna arengu- 20. august – 20. Augusti Klubi Toompea lossis. perspektiivid”. 7. mai – Rakvere laste parlament. Konverentsid, seminarid ja foorumid 15. mai – Riigikogu naisteühenduse ja Eesti 2011 Vähi-liidu konverents. 17. mai – e-demokraatia ja infoühiskonna konverents. 13. mai – Balti Assamblee rahvusvaheline parlamen- 28. mai – uue avaliku teenistuse seaduse teemaline taarne ümarlaud “Sise- ja välisjulgeolekupoliitika demokraatia töötuba teabekeskuses. seos: piiride vältimine”. 4.–5. juuni – Veneetsia Komisjoni ja Vabariigi 26. mai – Arengukoostöö Ümarlaua, Riigikogu ja Valimiskomisjoni Euroopa valimisi korraldavate Euroopa Komisjoni esinduse konverents “Mis see institutsioonide 9. aastakonverents. meie asi on? Eesti toetus inimõigustel põhinevale arengukoostööle”.

RIIGIKOGU JA AVALIKKUS > 83 ELO noorteparlament Riigikogu istungisaalis, jaanuar 2012

Riigikogu meenepoe avamine, mai 2012 Võrumaa valdade käsitöömeistrite tööde näitus, detsember 2011

Riigikogu ja noored Näitused ja esitlused 2011 2011 6. aprill – looduskaitsjale Heino Luigele pühendatud 8. mai – noorte “Mudel Euroopa Parlament” Riigi- installatsioon “Luige Hummer” kunstisaalis. kogu istungisaalis. 18. mai – graafikanäitus “Kuldaeg“ kunstisaalis. 4. august – kodutütarde suvelaagri külastus Riigi- 6. juuni – näitus “85 aastat juudi kultuuriautonoo- kogus ja Pika Hermanni tornis. miat Eestis” kunstisaalis. 18. november – noortefoorum “101 last Toom- 20. august – näitus “Iseseisvuse taastamine“ peale” Riigikogu istungisaalis ühiskonna väärtuste Kuberneri aias. teemal. 14. september – Rao Heidmetsa näitus “Sa ise oled 24. november – demokraatia töötuba noorte ja Jumal ja Kurat ka!” kunstisaalis. tööturu ning üliõpilaste töötamise teemal teabe- 15. september – Stanislav Antipovi maalid konve- keskuses. rentsisaalis ja lõunatiiva III korruse galeriis. 9. detsember – seminar demokraatia töötoa raames 20. oktoober – näitus “Balti Assamblee 20” Riigi- „Muukeelne noor – võimalused ja väljakutsed“ tea- kogu hoone vestibüülis. bekeskuses. 9. november – Lilian Mosolaineni maalinäitus 2012 „Fauni pärastlõuna 2“ kunstisaalis. 14. november – Mare Iknojani Kihnu-aineline 27. jaanuar – seminar demokraatia töötoa raames fotonäitus “Mere ääres” lõunatiiva III korruse galeriis. noorte internetikasutusest rahvusvahelise projekti 16. november – Norra fotograafi Anne Helene HUWY tulemuste näitel teabekeskuses. Gjelstadi näitus “Suur süda – tugevad käed” Riigi- 27. jaanuar – noorteühenduse ELO noorteparla- kogu hoone II korrusel. mendi istung Riigikogu istungisaalis noorte osalus- 5. detsember – XI Võrumaa valdade käsitöömeistrite kogude teemal. tööde näitus Riigikogu hoone vestibüülis. 21. mai – noorte “Mudel Euroopa Parlament” 7. detsember – Rein Marani elutöönäitus “Loodus- Riigikogu istungisaalis. filmi tuhat nägu“ lõunatiiva III korruse galeriis. 9. august – kodutütarde suvelaagri külastus Riigi- 14. detsember – Afganistani õpilaste fotode välja- kogus ja Pika Hermanni tornis. panek konverentsisaalis;

84 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 Riigikogu statistika on saanud kaante vahele. Raamatuesitlus detsembris 2011 Anne Helene Gjelstadi Kihnu-aineline fotonäitus, november 2011

Tudengidisain Riigikogu kunstisaalis, aprill 2012 Kadri Visseli värviline vaibamaailm, mai 2012

August Rei parlamendiuuringu stipendiaadi Mihkel Muu Solvaku doktoritöö ning statistikakogumike 2011 “XI Riigikogu” ja „Valimised Eestis 1992–2011” esitlus kunstisaalis. 14. mai – Riigikogu jalgpallimeeskond võitis Tallinnas Hiiu staadionil Soome Eduskunta meeskonda penalti- 2012 tega 5:4. 23. september – Riigikogu korvpallimeeskond kaitses jaanuar– Sirja-Liisa ja Kaarel Eelma ruumiinstallat- Viljandis Balti Assamblee karikavõitja tiitlit. sioon “Suletud uste taga” kunstisaalis. 10. november – Vanalinna Hariduskolleegiumi ja 17. jaanuar – Elsa Kingi ülevaatenäitus “Portreed, Toomkooli mardisandid Toompeal. lemmikloomad, lilled” lõunatiiva III korruse galeriis. 8. veebruar – õpetajate kunstinäitus “STREIK” lõunatiiva III korruse galeriis ja konverentsisaalis. 7. märts – Lilli-Krõõt Repnau Tallinna-aineline graaﬁkanäitus “Kultuuri säilitamine” kunstisaalis. 10. aprill – Valgevene fotograaﬁ Andrey Dubinini näitus “Kirjad ja valu“ Riigikogu hoone II korrusel. 18. aprill – Eesti Kunstiakadeemia tudengidisaini näitus kunstisaalis. 16. mai – Tatjana Muravskaja fotonäitus “Nemad, kes laulsid koos” kunstisaalis. 28. mai – Kadri Visseli vaibanäitus “Värviline maa- ilm” Riigikogu hoone II korrusel. 29. mai – laste joonistuste näitus “Vene kultuur Ees- tis laste silmade kaudu” lõunatiiva III korruse galeriis. 12. juuni – raamatu “Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid” esitlus kunstisaalis.

RIIGIKOGU JA AVALIKKUS > 85 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaaridest

Parlamendi enesekorraldusõigus tähendab ennekõike rahvaesinduse õigust kujundada ise, ilma teiste riigiorganite sekkumiseta oma sisemine organisatsioon ning kehtestada töökorraldus- ja menetlusreeglid. Enesekorraldusõiguse eesmärk on võimaldada parlamendil täita talle põhiseadusega pandud ülesandeid tõhusalt ning kooskõlas põhiseaduslike printsiipidega nagu demokraatia ja võimude lahusus.

(Aaro Mõttuse kommentaar väljaande „Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid” sissejuhatuses) Aaro Mõttus väljaande esitlusel, juuni 2012

2012. a juunis esitleti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Eelmised kaks kodu- Riigikogu Kantselei korraseadust kiideti heaks 1992. ja 1994. aastal. väljaannet „Riigikogu 1992. aastast kuni 2007. aasta 14. juulini kehtis kodu- ja töökorra Riigikogu kodukorra seaduse kõrval Riigikogu seadus. Kommentaarid“. töökorra seadus, mis reguleeris eelkõige Riigikogu Selle teose ilmumisel on liikmete volituste, asendusliikmete ja parlamendi- põhjused ja eellugu, mandaadiga kokkusobimatute ametitega seonduvat kuid kõigepealt lühidalt ning Riigikogu Kantselei ülesehitust ja ülesandeid. Riigikogu kodu- ja töö- Viimati nimetatud kuupäeval sai Riigikogu kodukorra seadusest endast. korra seadusest Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Kodukord on parla- ning töökorraseadust asendas Riigikogu liikme staa- mendi struktuuri, töö- tuse seadus. korraldust ja ülesannete Põhiosas on kõik kolm kodukorra redaktsiooni täitmise korda sätestav sarnased: organisatsiooni, tööaja korraldust ja menet- akt. Kuigi deﬁnitsiooni järgi on tegemist rahvaesin- lusi käsitlevate sätete puhul on täheldatav järjepide- duse sisesuhteid reguleeriva dokumendiga, on selle vus. Erinevused on ennekõike õigustehnilist laadi. tähtsus demokraatliku riigi elus määratult suurem. Kui 1992. aasta kodukorraseadus oli üsna napp, Nimelt paneb kodukord paika reeglid, kuidas jättes paljud protseduuriküsimused reguleerimata, sünnivad seadused ja võetakse vastu muud olulised siis järgmine, 1994. aasta versioon oli oluliselt üksik- otsused. asjalikum, sest selle koostamisel võeti arvesse Riigi- Üldiselt peetakse Euroopa riikides ja nii ka Eestis kogu algusaastatel saadud teadmisi ja kogemusi. kodukorra kehtestamise õigust parlamendi auto- 2003. aasta kodukord sündis eelkõige põhjusel, et noomia ehk enesekorraldusõiguse üheks olulisemaks Riigikogu soovis ühelt poolt muuta seaduse struktuu- väljenduseks. See tähendab, et oma sisemise töö- ri loogilisemaks ja arusaadavamaks, teiselt poolt aga korralduse otsustab rahvaesindus ise ning riigipea suurendada nii fraktsioonide kui ka komisjonide rolli ega valitsus ei tohi sellesse sekkuda. parlamendi töös. Pärast seaduse vastuvõtmist tehtud 2003. aasta 17. märtsist jõus olev Riigikogu muudatustest väärib eraldi märkimist Euroopa Liidu kodu- ja töökorra seadus (algselt Riigikogu kodu- asjade menetlemise korda sätestava peatüki lisandu- korra seadus) on juba kolmas tervikredaktsioon, mine 2004. aasta alguses. Tehtud täienduse tagajärjel mille Riigikogu on vastu võtnud pärast Eesti sai kodukorraseadusest ühtlasi akt, mis määrab

86 < RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 kindlaks Riigikogu ja valitsuse koostöö põhimõtted sel moodustus autorite kollektiiv, kuhu kuulusid Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu kodukorraküsimustega enim kokku puutunud kant- õigusaktide ja muude otsuste suhtes. seleiametnikud. Probleemide fikseerimine ja läbiaru- Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peamine tamine, kommentaaride kirjapanek ja toimetamine otstarve on sätestada, kuidas Riigikogu täidab põhi- ning tehnilised toimingud võtsid kokku ligikaudu seadusest tulenevaid ülesandeid, niisiis arutab ühis- kaks ja pool aastat. Üsna rahuldav tulemus, kui võt- konna- ja riigiasju ning langetab otsuseid. Seejuures ta arvesse, et autorid tegid mõtte- ja kirjatööd parla- peab kodukord ette nägema Riigikogu liikmete mendiametniku põhiülesannete kõrvalt. õiguste (vaba mandaadi) teostamisviisid ja kaitsma Kommentaarid on esitatud sätete kaupa, järgides parlamentaarse opositsiooni õigusi suhetes valitsust põhimõtteid, mida kirjeldasin eespool. Väljaandes toetava enamusega. Sellest tulenevalt on kodukorra- on avatud sätete mõistmiseks tarvilikud parlamendi- seadus mitte tavaline seadus, vaid akt, mille sätete õiguse alusmõisted, nagu enesekorraldusõigus ja kohaldamine võib põhjustada tuliseid vaidlusi polii- diskontinuiteedi põhimõte, ning selgitatud põhi- tiliste oponentide vahel, kuid mida enamasti muu- seaduslikke instituute, millega seoses üks või teine detakse laiapõhjalise kokkuleppe alusel. menetlus kodukorras ette on nähtud (nt arupärimis- Pärast põgusat ülevaadet Riigikogu kodu- ja töö- õigus ja eelnõu vastuvõtmise sidumine usaldusküsi- korra seaduse ajaloost ja olemusest on järg kommen- musega valitsuse suhtes). Autorid on pannud kirja taaride tutvustamise käes. sätete interpreteerimisvõimalused, sobitades üldtun- Mis tahes seadusteksti kommenteerimise ees- nustatud tõlgenduskaanonid ja kujunenud praktika, märk on selgitada kirjapandud sätete sisu. Seletus võimaluse korral on pakutud lahendusi ka olukorda- hõlmab tavapäraselt alljärgnevat: sätte eesmärgi sel- deks, mida seni ette tulnud ei ole. Kommentaarides gitamine; tekstis kasutatud terminite tähenduse on osutatud ka probleemidele sätete kohaldamisel avamine; sätte seostele teiste sama seaduse või teiste ning juhitud tähelepanu puudustele seaduse tekstis. seaduste sätetega osutamine; sätte tekkimise ajaloo- Eelöeldut arvestades on põhjust arvata, et kõne- lise konteksti või varem kehtinud analoogsete sätete alune teos osutub kasulikuks abimeheks nii parla- tekke- ja kujunemisloo kirjeldamine; sätte kohalda- mendiliikmetele kui ka -ametnikele, samuti neile, mispraktika, sh kohtupraktika tutvustus. Selgitused kes Riigikogu töös ühes või teises rollis kaasa löövad. peaksid aitama seadusest aru saada ja seda konkreet- Seaduste kommentaaride puhul on peamiseks setel juhtudel (õigesti) kohaldada. Õigustekstide probleemiks see, et need pannakse kirja kindlal aja- kommenteerimine on moes näiteks Saksamaal, hetkel, samas kui seadust ennast päris sageli muude- Eestis on kommenteeritud olulisemaid ja mahuka- takse. Seetõttu on vajalik väljaande uuendamine, et maid seadusi – põhiseadust, karistusseadustikku, see ajale jalgu ei jääks ega kasutuks muutuks. Selle võlaõigusseadust jt. eelduseks on Riigikogu töös ja kodukorra kohaldamisel tõusvate küsimuste fikseerimine ja analüüs, et Vajadus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaaridesse jõuaksid vahepeal loodud pretse- kommentaaride järele on olnud juba mõnda aega. dendid ja muutunud seisukohad. Loodame, et kant- Alates 1992. aastast, kui astus kokku esimene kehti- seleil jätkub jaksu sellega süsteemselt tegeleda. va põhiseaduse järgi valitud Riigikogu ning võttis „Tugev alus, millelt edasi minna, on laotud,“ kirju- vastu oma toimimise ja menetluste aluseks oleva tab Heiki Sibul eessõnas Riigikogu kodu- ja töö- õigusakti, on kodukorraseadust korduvalt muude- korra seaduse kommenteeritud väljaandele. tud ja parandatud ning selle sätetest arusaamise üle vaieldud. Sel viisil on kujunenud tõlgendused, tavad Aaro Mõttus ja praktika, kõike seda fikseerida pole aga olnud aega Riigikogu Kantselei asedirektor, ega ressurssi. Nii on teadmine kodukorra toimimi- õigus- ja analüüsiosakonna juhataja sest sisaldunud Riigikogu stenogrammides, juhatuse ja komisjonide protokollides ning muudes kirjalikes dokumentides, aga ka nii poliitikute kui ka ametnike mälus. Kodukorra kommentaarid on seega va- hend, mis võimaldab koguda kirjeldatud allikates laiali oleva teabe kokku ja tuua see süstematiseeritult nendeni, kes seda teavet (igapäeva)töös vajavad. Erinevatel põhjustel saabus soodus hetk nimetatud töö ettevõtmiseks 2009. aasta sügisel. Riigikogu Kantselei toonase direktori Heiki Sibula eestvedami-

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2011/2012 > 87