DOCSLIB.ORG

Tulevane Peaminister?!Peaminister?!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tulevane Peaminister?!Peaminister?! Presidendil raske valik Siim Kallas ja Edgar President Arnold Rüütel võib teha Savisaar koalitsiooni koostamise ettepaneku laupäevasel nii enim hääli kogunud Keskerakon- valimis- na liidrile Edgar Savisaarele kui ka debatil. Res Publica juhile Juhan Partsile. Uue peaministrina peetakse tõe- näolisemaks Juhan Partsi. lk 3, 5 Äripäev: hea võimalus Savisaar ja Kallas suurimad paremkoalitsiooniks häältemagnetid Tänu Res Publica loodetust Üle Eesti osutusid suurimateks paremale ning Keskerakonna häältemagnetiteks praeguste võimu- oodatust kehvemale tulemusele on erakondade esimehed. Edgar Savisaar tekkinud võimalus teha paremkoalit- tõi erakonnale ligi 13 000 häält ning sioon Res Publica, Reformierakonna Siim Kallas 10 000 häält. Isikumandaa- ja Isamaaliidu osavõtul. lk 7 diga said Riigikokku 14 inimest. lk 6 TulevaneTulevane peaminister?!peaminister?! Res Publica esimees Juhan Parts on kõige tõenäolisem uue koalitsiooni koostaja ja tulevane peaminister. Foto: Erik Prozes Keskerakond Res Publica Reformierakond Rahvaliit Isamaa Mõõdukad Ei läinud nii hästi, kui Sai loodetust enam Sai eelmiste Sai prognoositust Ületas valimiskünni- Ületas valimiskünni- loodeti ja prognoosid hääli, valimiste valimistega võrreldes enam hääli, praegu- se, kuid kaotas se, kuid kaotas näitasid sisuline võitja ühe koha juurde sega võrreldes kaks eelmise korraga eelmise korraga kohta juures võrreldes 11 kohta võrreldes 11 kohta Äripäev 3. märts 2003 lk 2 toimetaja Raimo Ülavere 667 0091, e-post [email protected] Riigikogu kohtade jaotus Reformierakond Res PublicaKeskerakond Rahvaliit Isamaaliit Mõõdukad Häälte jagunemine teised 24 281 Reformierakond võitis koha juurde, 34 819 125 718 Isamaaliit ja Mõõdukad kaotasid 36 138 Võrreldes 1999. aasta valimistega olid suurimad kaotajad Isamaaliit ja Mõõdu- kad, kes mõlemad loovutasid Riigikogus 11 kohta. Endise kolmikliidu poolteist aastat tagasi toimunud lõhenemisest võitis aga Reformierakond, kes suutis 1999. aastaga võrreldes ühe koha juurde saada. 64 470 Keskerakond sai seekord hoolimata oluliselt optimistlikumatest prognoosidest sama palju mandaate kui neli aastat tagasi. Res Publica ei osalenud 1999. aasta valimistel, samuti polnud olemas täna- ses koosseisus Rahvaliitu. ÄP 87 650 121 858 Äripäev 3. märts 2003 lk 3 toimetaja Raimo Ülavere 667 0091, e-post [email protected] Nende valimiste favoriitpartei juhi Edgar Savisaare hääletamist Tallinnas Nõmme Gümnaasiu- mis jälgis eile terve parv ajakirjanikke. Foto: Erik Prozes 28 kohta – Res Publica võit ja Keskerakonna kaotus Öösel selgunud valimistulemuste põhjal võib kond on valitsuspartei ja meie Savisaar ütles valimistule- võidame hääli valitsuses olles.” musi kommenteerides, et kaks president teha ettepaneku valitsuse moodus- Tema hinnangul kaotas Kesk- parteid said küll ühepalju koh- tamise nii Res Publicale kui ka Keskerakon- erakond hääli just valitsuses ti parlamendis, ent Keskera- nale, kes mõlemad said Riigikogus 28 kohta. osalemise tõttu. “Keskerakond kond kogus 4000 häält roh- on tugev opositsioonis,” ütles kem. Rask. Esimeste valimistulemuste Heidit Kaio Res Publica eestseisuse liige. Ta ütles, et juhul kui Res selgumisel õhtu esimeses poo- [email protected] Rahumägi möönis, et tema am- Publica moodustab valitsuse, les konkureeris Rahvaliit teise bitsioon on töö valitsuses sise- on see väljakutse noorele era- koha pärast Res Publicaga ja Sotsioloog Juhan Kivirähki ministrina. konnale, kel pole ei parlamen- Riigikogus loodeti saada üle 20 hinnangul võiks valitsuse moo- “Hääled, mis ma sain, pole di ega valitsuse töös osalemise koha. Kolmveerand üheteist- dustada Res Publica, Reformi- lihtsalt hääled Jaa- kogemust. “Arvesta- kümne paiku õhtul tervitati erakond ja Isamaaliit. Sellisel nus Rahumägile, Kas tõesti des Res Publica kam- marulise aplausiga erakonna juhul lisanduksid Res Publica vaid mandaat kurite- arvate, et paania lennukaid lu- suurimat häälekogujat Villu häältele 19 Reformierakonna gevuse vähendami- öösel luuak- badusi, sooviksin, et Reiljanit. “Me oleme tugeva- ja 7 Isamaaliidu häält, kokku seks,” ütles Rahumä- se koalitsioo- nad saaksid sisemi- mad, kui võis arvata,” ütles oleks võimalikul koalitsioonil gi. ne? nistri koha,” ütles erakonna esimees Villu Reiljan. 54 häält Riigikogus. Põhimõttelist huvi Rask. Lõplike valimistulemuste Pärast valimistulemuste sel- valitsuses töötada Edgar Savisaar, Keskerakonna selgudes jäi erakonnale 13 gumist öösel kell 1.30 alustas väljendasid ka Tõnis juht Edgar Savisaar kohta. Eelmises koosseisus oli Keskerakond hotellis Park istungit Res Palts ja Olari Taal. ütles pärast valimis- Rahvaliidul 11 kohta. Reiljan Publica eestseisus. “Täna ilm- “Tegemist võiks olla huvitava tulemuste selgumist ajakirjani- tunnistas, et tulemus oli siiski selt kaua ei lähe,” ütles Juhan väljakutsega,” ütles Palts. ke küsimustele vastates, et ootuspärane. Parts öösel kell 1, kui ta saa- “Ma olen saanud siiski rah- öösel uut koalitsiooni ei looda. Väikseima esindatuse sai bus televisiooni valimisstuu- valt mandaadi, kuigi möönan, “Kas tõesti arvate, et öösel Riigikogus Mõõdukad, 6 koh- diost erakonna võitu tähista- et olen liiga vana selleks, et luuakse koalitsioone?” vastas ta. vale peole. seitse päeva nädalas töötada,” Savisaar Grand Hotel Tallinna Uues parlamendis on esin- “Arvan, et homse päeva ütles Olari Taal. fuajees turvameestest ümbrit- datud kuus erakonda. See- jooksul peaks olema pilt sel- Reformierakonna juhatuse setuna ajakirjanike küsimuste- kordses koosseisus vene era- ge,” ütles Jaanus Rahumägi, liige Märt Rask: “Reformiera- le küsimusega. kondi pole. Äripäev 3. märts 2003 lk 4 toimetaja Raimo Ülavere 667 0091, e-post [email protected] Riigikogu koosseis Keskerakond 50 Mart Laar 1 Toomas Alatalu 51 Tõnis Lukas 2 Küllo Arjakas 52 Helir-Valdor Seeder 3 Jüri Ðehovtsov 53 Peeter Tulviste 4 Enn Eesmaa 54 Trivimi Velliste 5 Mati Jostov 6 Arnold Kimber Reformierakond 7 Peeter Kreitzberg 55 Rein Aidma 8 Heimar Lenk 56 Andrus Ansip 9 Robert Lepikson 57 Peep Aru 10 Värner Lootsmann 58 Meelis Atonen 11 Jaanus Marrandi 59 Margus Hanson 12 Sven Mikser 60 Sergei Ivanov 13 Harri Õunapuu 61 Siim Kallas 14 Siiri Oviir 62 Signe Kivi 15 Nelli Privalova 63 Rein Lang 16 Kaarel Pürg 64 Väino Linde 17 Mailis Rand 65 Andres Lipstok 18 Vilja Savisaar 66 Leino Mägi 19 Edgar Savisaar 67 Maret Maripuu 20 Evelyn Sepp 68 Kristiina Ojuland Keskerakondlased täna öösel tõdemas, et Res Publica saab Riigikogus 21 Ain Seppik 69 Urmas Paet 22 Mark Soosaar 70 Märt Rask nende erakonnaga sama palju kohti. Foto: Raul Mee 23 Mihhail Stalnuhhin 71 Rain Rosimannus 24 Liina Tõnisson 72 Toomas Savi 25 Toivo Tootsen 73 Toomas Tein 26 Marika Tuus 27 Toomas Varek Res Publica Keskerakond: 28 Vladimir Velman 74 Olav Aarna 75 Ene Ergma Mõõdukad 76 Teet Jagomägi 29 Toomas Hendrik Ilves 77 Andres Jalak 30 Eiki Nestor 78 Nelli Kalikova miski pole võimatu 31 Ivari Padar 79 Urmo Kööbi 32 Kadi Pärnits 80 Elle Kull 33 Katrin Saks 81 Tarmo Leinatamm Intervjuu Sven Mikseriga 34 Andres Tarand 82 Külvar Mand 83 Marko Mihkelson Rahvaliit 84 Tõnis Palts Keskerakonna aseesimees Sven Nii kiire pole. Võe- 35 Jaak Allik 85 Henn Pärn takse kokku, kuidas 36 Margi Ein 86 Juhan Parts Mikser ütles intervjuus, et miski läks. 37 Margus Leivo 87 Ants Pauls pole pärast valimisi võimatu. 38 Jaanus Männik 88 Marko Pomerants Millisel seisukohal ole- 39 Mart Opmann 89 Jaanus Rahumägi te Res Publica kui part- 40 Jaan Õunapuu 90 Indrek Raudne Inno Tähismaa te tulemus. Vaatame, 41 Rein Randver 91 Urmas Reinsalu neri suhtes? 42 Villu Reiljan 92 Reet Roos [email protected] kes kellega. Kallas pole mängust väljas, kolmas Vaatasin üle, et ainult 43 Janno Reiljan 93 Sven Sester 44 Jüri Saar 94 Imre Sooäär võib siin haista oma või- Ülo Vooglaid on olnud 45 Vello Tafenau 95 Olari Taal Kuidas kommenteerite malust. sealt varem parlamen- 46 Tiit Tammsaar 96 Ela Tomson valimistulemust? dis. Pole teada, kes on 47 Mai Treial 97 Avo Üprus Kas Keskerakond pa- need inimesed. 98 Ken-Marti Vaher kuks Kallasele peami- Isamaaliit 99 Taavi Veskimägi Alati tahaks paremat. nistri kohta? Liit Res Publicaga pole 48 Andres Herkel 100 Ülo Vooglaid Kui mandaate on möö- siis välistatud? 49 Tunne-Väldo Kelam 101 Hannes Võrno dunud korrast rohkem, Sellest on veel vara on see võit. Kui ei, siis rääkida. Miski pole välistatud. on halvasti. Nüüd oli tu- Nagu ütles üks psühho- Milline oli ootus, kas lemus sama, see on Har- loog, on vaid võimatu Publica on teatavas tööd jätkamine Refor- lootsite rohkem kohti? ju keskmine. Pisarat sil- tõmmata labakinda pea- mõttes projektipartei. mierakonnaga? ma ei võta. Oleks tahtnud roh- le sõrmkinnas. Seal on eri taustaga ini- kem. mesed. Poliitiline koge- Reformierakond ja Kas Res Publica tõus Mida Res Publica edu mus on väike. Nendega Keskerakond on koos- oli üllatus? Kui palju rohkem? näitab, kas seda, et koostöö suhtes peab ole- töös kogenud. praegused erakonnad Läti kogemus näitab, Eesmärk oli saada ma ettevaatlik. pole piisavalt hästi Ent kui võimuliit lagu- et sellised asjad võivad rohkem kohti kui eel- hakkama saanud? Nagu aru saan, siis neb, kas see tähendab juhtuda. See on taktika, mistel valimistel. See- Keskerakond valmis- liidu lagunemist Tal- mis väldib mistahes tee- kord tuli küll 10 000 See näitab, et Eesti tub opositsiooni jää- linnas ja Tartus? madest rääkimist – kui- häält rohkem, aga man- ühiskond pole küps po- ma? das ühed on moraalsed daatides see ei kajastu. liitiliselt. Näitab, et ini- Tallinnas ilma Kesk- ja teised mitte. mesed on valmis män- Eesmärk on olla va- erakonnata ei saa. Tar- Kas Keskerakond on gima. Et neid on lihtne
Load more

Recommended publications
  • Country Sheet on Youth Policy in Estonia (2010)
    COUNTRY SHEET ON YOUTH POLICY IN ESTONIA Last updated: 15.11.2010 Country sheet on youth policy – Estonia Page 1 Table of contents 1.Statistics on young people 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.2 Youth welfare services (comprising public and/or non public actors) 2.3 Non-public actors/structures & youth services with competencies in the youth field 2.4 Other structures 3. Legislation 4. National Programmes on youth 5. Budget / Public expenditure allocated to youth 6. European Dimension of youth policy 6.1 Council of Europe programmes or activities implemented in an important way for youth purposes (including funding schemes of the European Youth Foundation) 6.2 European Union programmes 7. Forthcoming events/conferences 7.1 Current developments/plans with regard to national legislation/guidelines 7.2 Current developments/plans with regard to European youth policy priorities Country sheet on youth policy – Estonia Page 2 1.Statistics on young people as of 01.01.2010, Source: Statistics Estonia Number of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 31 481 41 748 54 479 51 585 Girls 29 785 39 699 52 184 50 443 Total population 1 340 127 Percentage of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 2,35% 3,12% 4,07% 3,85% Girls 2,22% 2,96% 3,89% 3,76% Number and Percentage of young people with a different nationality (“migration background”). N.A. Country sheet on youth policy – Estonia Page 3 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.1.1 National public authorities: Ministry in charge of youth: Ministry of Research and Education - Minister: Mr.
    [Show full text]
  • Stenogrammid
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMMID 2011 III köide I istungjärk 4. aprill – 2. juuni Tallinn 2012 © Riigikogu Kantselei dokumendi- ja asjaajamisosakond, 2012 S i s u k o r d XII Riigikogu valimiseks moodustatud valimisringkonnad IV Riigikokku pääsenud erakonnad IV XII Riigikogu koosseis 04.–08.04.2011 V XII Riigikogu liikmed 08.04.2011 X Riigikogu fraktsioonid XI Riigikogu alatised komisjonid XV Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid XIX Ametivanne XX XII Riigikogu avaistungi kõne XXIII Riigikogu juhatuse valimine XXIII Eelmise valitsuse volituste lõppemine XXIII Peaministrikandidaadile volituste andmine XXIII Riigikogu juhatuse teated XXIII Seadus XXIV Otsused XXIV Menetluses olevad eelnõud XXV Menetlusest väljaarvatud eelnõu XXVII Arupärimised XXVII Infotund XXVIII Vaba mikrofon XXX Olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelu XXXI Õiguskantsleri ettepanek XXXI Tähtpäeva- ja tervituskõne XXXI Istungite juhatajad XXXI Kõnelejad XXXII XII Riigikogu foto Riigikogu täiskogu korralise istungjärgu stenogrammid 1–383 Hääletustabelid (lõpphääletus) XII RIIGIKOGU VALIMISEKS MOODUSTATUD VALIMISRINGKONNAD Nr 1: Tallinn – Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn Nr 2: Tallinn – Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita Nr 3: Tallinn – Mustamäe ja Nõmme Nr 4: Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa Nr 5: Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Nr 6: Lääne-Virumaa Nr 7: Ida-Virumaa Nr 8: Järva- ja Viljandimaa Nr 9: Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn) Nr 10: Tartu linn Nr 11: Võru-, Valga- ja Põlvamaa Nr 12: Pärnumaa Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XII Riigikogu liikmed 24.03.2011.
    [Show full text]
  • Changes and Challenges Changes Pedagogy and Educational Sciences Sciences and Educational Pedagogy Baltic States in the Post-Soviet
    Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges 1990–2004: Changes Baltic States, in the Post-Soviet Sciences and Educational Pedagogy Throughout the book, there is a pervasive historical view of the development of specific areas of education in three sections: pre-independence ideals and activities; shaping the educational field of an independent state from legislation to educational content and educational sciences; re-entering the Western world and integrating into EU educational processes. A different substantive approach shows changes in views and practices at the level of individuality, family, institution, and nation. I would like to emphasize in particular Pedagogy and Educational Sciences the importance of the book as a source of information on the 15-year upheaval in education. It clearly shows, on the one hand, the objectivity in the Post-Soviet Baltic States of the scientific approach and, on the other hand, the “grounding” of this objectivity due to the personal participation of the writers and researchers in the processes under consideration. All the mentioned qualities make the book an important information resource for the widest audience: the description of the historical development, the identified ideals, problems and decisions, and the rich list of sources can be used by students, university lecturers, teachers, and researchers in the Baltic states, as well as internationally. Prof. Marju Lauristin Tartu University Estonia Changes and Challenges University of Latvia Press To Leonards Žukovs BALTIC ASSOCIATION OF HISTORIANS OF PEDAGOGY Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges University of Latvia Press Riga 2020 UDK 37(474) Pe100 Baltic Association of Historians of Pedagogy.
    [Show full text]
  • Aastaraamat 2011 Tallinna Tehnikaülikooli Aastaraamat 2011
    AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTARAAMAT 2011 XIX Koostaja ja peatoimetaja Vahur Mägi Toimetuskolleegium: Kai Aviksoo (ülikooli nõukogu, struktuur), Karel Kundrats (üliõpilaskond), Tiia Vihand (õppetegevus), Pille Kasepuu (teadus- ja arendustegevus), Heidi Pihlak (innovatsioon), Jüri Järs (raamatukogu), Jüri Veerits (kirjastus), Riin Kobin (rahvusvaheline koostöö), Ülle Põder (majandustegevus), Kerly Orulaid (arengufond, vilistlaskogu), Ene Kahro, Aiki Tibar ja Milvi Vahtra (publikatsioonid) Fotod TTÜ Muuseumi fotokogust Kaane kujundanud Ann Gornischeff ISSN 1406-4529 Autoriõigus: Tallinna Tehnikaülikool, 2012 Sisukord Vaateid ja visandeid Andres Keevallik. Seista tehnikakultuuri eest.......................................................11 Kalle Tammemäe. Õppetegevus 2011 ..................................................................12 Ülo Tärno. Professorite kogu ...............................................................................15 Andres Udal. Nanotehnoloogia: hirmud, müüdid ja võimalused..........................18 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva tähistamine Juubeliaktus ................................................................................................................37 Tauno Otto, Priit Kulu. Mehaanikateaduskond 75 ...............................................37 Aleks Rulkov. Masinaehitus on osa koolitatud mõtlemiskultuurist .......................46 Ümarlaud “Tööstuspoliitika arengutest Eestis” ..........................................................48
    [Show full text]
  • Eesti Kooli Ja Pedagoogika Kronoloogia
    1 EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajalugu on paljude kooliõpetajate ja teadlaste poolt rahuldavalt läbi uuritud ja trükistena avaldatud. Senini on puudunud aga oluliste sündmuste kronoloogiline järjestus, milline annaks süstemaatilise andmestiku kõigi Eesti koolielu tähtsamate sündmuste kohta. Käesolev teos püüab seda lünka täita ja anda järjestatud teateid koolide asutamise, eestikeelsete õpikute tekke, õpetajate ettevalmistuse, koole juhtivate organisatsioonide, õpetajate- ja õpilaste seltside ja liitude, pedagoogika ajakirjade ja õpetajate ajalehtede, õpilaste trükiste, koole puudutavate riiklike dokumentide, haridusministeeriumi tähtsate otsuste, koolide väljapaistvate saavutuste, õpilaste ja õpetajate rahvusvahelistel võistlustel omandatud võitude kohta. Seega on see teos nii ajaloo- kui kooliürik. Siin on esitatud meie rahva heitlikke pürgimusi hariduse poole, kooli jõnkslikku elukäiku õige mitme vallutajariigi tõekspidamiste ja nõudmistega. Eesti kooli ja pedagoogika ajalugu hõlmab üllatavalt pikka ajavahemikku - kaheksa sajandit. Mahuka koolipärandi selgitamine, üksikfaktide tähtsustamine ja nendest valimine osutus keerukaks toiminguks. Siinsesse kronoloogiasse on kogutud materjal aastani 2000 (kaasaarvatud). Koostamisel on tuginetud võimalikult mitmesugusele andmestikule, arhiivide (eriti haridusministeeriumi fondide), Pedagoogika Arhiivmuuseumi, riiklike dokumentide, teaduslike uurimuste, monograafiate ja perioodika infole. Kõige vanema perioodi daatumid on võetud
    [Show full text]
  • EMT Avas Esimesena Kolmanda Põlvkonna Võrgu
    valuutakursid 28.10. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,87 EEK Ehituses valitsevad džungliseadused EUR 1,22 USD Täpselt kaks aastat tagasi sõlmisin n-ö SEK 1,65 EEK võtmed kätte le- pingu, nüüd ma ÄP indeks 28.10. enam seda viga ei teeks, kirju- tab arvamus- 1923,82 -0,30% Mati toimetaja Mati Feldmann ESMASPÄEV • 31. oktoober 2005 • nr 197 (2977) • hind 15 kr Feldmann. lk 27 Rimi ja Kesko ühinemise järel on ettevõttest lahkunud paarkümmend juhti, kes olid otsusta- RRimiimi ppühkisühkis jatest vaid käsutäitjateks taandatud. lk 6–7 KKeskoesko juhidjuhid platsiltplatsilt Fotomontaaž Exxoni kasum on Siim Kallas teeb nelja aastaga pea 9,92 EMT avas esimesena neljakordistunud toetuste saajad Ühispangal rekordiline 5,68 III kv kasum, kolmanda põlvkonna võrgu avalikuks kvartalikasum mld USD SEB Eesti Ühispank teenis tä- 3,65 EMT avas reedel Tal- Euroopa Komisjoni navu kolmandas kvartalis 274 2,64 linna katva kolmanda asepresident Siim Kallas põlvkonna mobiilside- seisab initsiatiivi taga miljonit krooni puhaskasumit võrgu, Elisa ja Tele2 avalikustada kõik Euroopa ehk 70 protsenti enam kui aasta eest. lk 2 Allikas: Bloomberg 2002 2003 2004 2005 sellel aastal 3G-võrgu- Liidu toetuste saajate ga välja tulla ei kavatse. nimekirjad. Näiteks Belgia kinnisvara USA kavandab EMT turundusdirektor avalikustas toetusesaajad Piret Mürgi sõnul on nädal tagasi. lk 7 naftafirmadele võrgul praegu 400 ka- Stabiilselt tegutseval ettevõt- sutajat. lk 3 tel tasub büroopind osta. lisamaksu Severstallat: me ei lk 14 USA Senatil on tõsine plaan taha Galvexit osta ärikoolitus võtta naftafirmade hiigelka- EMT turundus- Venemaa terasetootja sumitelt täiendavat maksu. direktor Piret Severstali Läti tütarfirma Lähetusse saadetavale tööta- Naftahinna tõusu pealt teeni- Mürk 3G-võrgu avamisel.
    [Show full text]
  • Ix Riigikogu Stenogramm
    XI RIIGIKOGU STENOGRAMM I ISTUNGJÄRK Esmaspäev, 2. aprill 2007 Kell 15.00 S i s u kaaskodanike tahtmine poliitikas kaasa 1. Vabariigi Presidendi avakõne rääkida ja tunda end seeläbi osalisena Eesti 2. Riigikogu liikmete ametivanne tuleviku kujundamises. Iga päev ja iga nädal. 3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste Mitte ainult valimistele eelnevatel kuudel, valimine mil erakonnad rahva poole kätt küünitavad ja 4. Vabariigi Valitsuse tagasiastumine valijate kodanikutundele rõhuvad. Lubage mul avaldada tehtu eest tänu ja Meelika Aava tunnustust Riigikogu X koosseisu liikmetele. Austatud Vabariigi President! Lugupeetud Headele kolleegidele, kui lubate, sest olin ka Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse liik- ise veidi enam kui aasta üks nende hulgast. med! Teie ekstsellentsid! Daamid ja härrad! Parlamendi eelmise koosseisu tööaega jääb XI Riigikogu I istungjärgu esimese istungi muude asjade kõrval kindlasti meenutama avasõna on Vabariigi Presidendil. Palun! Eesti saamine Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaaks. See oli pikkade aastate ja 1. Vabariigi Presidendi avakõne ühiste pingutuste finaal. Samal ajal oli see ka uus algus, uus tee, millel jätkab täna Toomas Hendrik Ilves ametivannet andev parlament ja peatselt Lugupeetav Eesti rahvas ja teie valitud ametisse astuv valitsus. Riigikogu liikmed! Mu daamid ja härrad! Ma tänan tehtu eest ka ligi kaks aastat Mul on meeldiv võimalus veel kord tänada ametis olnud Vabariigi Valitsuse liikmeid ja kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kodus ja selle peaministrit Andrus Ansipit. Tulevik kodunt kaugel, kes kasutasid märtsi alguses paneb valitsuse tegevusele oma ajaloolise oma õigust suunata järgmise nelja aasta hinde. Valijate hinnang valitsuses osalenud jooksul meie riigi arengut. Rahvas on erakondade tööle oli, nagu teame, pigem kõrgeima võimu kandjana oma otsuse teinud. positiivne. Aktiivsemalt kui mitmel varasemal korral.
    [Show full text]
  • Elections in Estonia.1992-2015
    ELECTIONS IN ESTONIA 1992–2015 National Electoral Committee Tallinn 2016 Compiled by: Alo Heinsalu Arne Koitmäe Leino Mandre Mihkel Pilving Priit Vinkel Original edition edited by: Gerli Eero Translated by: Galina Ader Mari Ets Helve Trumann Mari Vihuri Layout: Margit Plink Cover design: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoda ISSN 2504-5555 Copyright: National Electoral Committee 2016 National Library of Estonia 2016 This work is licensed under the Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia License. To view a copy of this license, please visit http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/deed.en Contents Introduction 5 Abbreviations and notes 7 1. General statistics on elections and referendums 1992–2015 8 1.1. Elections and referendums 8 1.2. Riigikogu elections 13 1.3. Local government council elections 15 2. Referendums 16 2.1. Explanations 16 2.2. Statistical overview, 1992 and 2003 21 2.3. Voting result 22 2.3.1. Referendum of 1992 22 2.3.2. Referendum of 2003 24 3. Riigikogu elections 26 3.1. Explanations 26 3.2. Statistical overview 1992–2015 34 3.3. Voting and election results 35 3.3.1. Riigikogu elections 1992 35 3.3.2. Riigikogu elections 1995 42 3.3.3. Riigikogu elections 1999 48 3.3.4. Riigikogu elections 2003 54 3.3.5. Riigikogu elections 2007 60 3.3.6. Riigikogu elections 2011 67 3.3.7. Riigikogu elections 2015 75 4. Election of the President of the Republic 82 4.1. Election of the President of the Republic in 1992 83 4.2.
    [Show full text]