DOCSLIB.ORG

Stenogrammid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Stenogrammid XII RIIGIKOGU STENOGRAMMID 2011 III köide I istungjärk 4. aprill – 2. juuni Tallinn 2012 © Riigikogu Kantselei dokumendi- ja asjaajamisosakond, 2012 S i s u k o r d XII Riigikogu valimiseks moodustatud valimisringkonnad IV Riigikokku pääsenud erakonnad IV XII Riigikogu koosseis 04.–08.04.2011 V XII Riigikogu liikmed 08.04.2011 X Riigikogu fraktsioonid XI Riigikogu alatised komisjonid XV Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid XIX Ametivanne XX XII Riigikogu avaistungi kõne XXIII Riigikogu juhatuse valimine XXIII Eelmise valitsuse volituste lõppemine XXIII Peaministrikandidaadile volituste andmine XXIII Riigikogu juhatuse teated XXIII Seadus XXIV Otsused XXIV Menetluses olevad eelnõud XXV Menetlusest väljaarvatud eelnõu XXVII Arupärimised XXVII Infotund XXVIII Vaba mikrofon XXX Olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelu XXXI Õiguskantsleri ettepanek XXXI Tähtpäeva- ja tervituskõne XXXI Istungite juhatajad XXXI Kõnelejad XXXII XII Riigikogu foto Riigikogu täiskogu korralise istungjärgu stenogrammid 1–383 Hääletustabelid (lõpphääletus) XII RIIGIKOGU VALIMISEKS MOODUSTATUD VALIMISRINGKONNAD Nr 1: Tallinn – Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn Nr 2: Tallinn – Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita Nr 3: Tallinn – Mustamäe ja Nõmme Nr 4: Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa Nr 5: Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Nr 6: Lääne-Virumaa Nr 7: Ida-Virumaa Nr 8: Järva- ja Viljandimaa Nr 9: Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn) Nr 10: Tartu linn Nr 11: Võru-, Valga- ja Põlvamaa Nr 12: Pärnumaa Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XII Riigikogu liikmed 24.03.2011. RIIGIKOKKU PÄÄSENUD ERAKONNAD Hääli Mandaate Eesti Reformierakond (RE) 164 255 33 Eesti Keskerakond (K) 134 124 26 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 118 023 23 Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 98 307 19 IV XII RIIGIKOGU KOOSSEIS (04.–08.04.2011) Kuulumine Ring- Nimekiri/ Häälte Mandaadi varasemasse Nimi Sünniaeg konna fraktsioon arv liik 1 RK koos- nr seisu 2 Arto Aas 09.06.1980 RE 2 524 km – Jaak Aaviksoo 11.01.1954 IRL 11 3484 rm XI volitused peatunud 05.04.2011 (haridus- ja teadusminister) Rein Aidma 28.09.1950 RE 7 1250 X, XI asendusliige Annely Akkermann 05.10.1972 IRL 12 3257 rm – Jaak Allik 08.10.1946 SDE 7 1518 km VIII, X Andrus Ansip 01.10.1956 RE 4 18 967 im IX, X volitused peatunud 05.04.2011 (peaminister) Andres Anvelt 30.09.1969 SDE 2 3441 rm – Peep Aru 20.04.1953 RE 8 896 km X, XI Deniss Boroditš 01.11.1979 K 1 5896 im – Enn Eesmaa 07.06.1946 K 8 1535 rm X, XI Eldar Efendijev 29.06.1954 K 7 1650 rm X, XI Ene Ergma 29.02.1944 IRL 9 3873 rm X, XI Igor Gräzin 27.06.1952 RE 9 6109 im VIII, X, XI Margus Hanson 06.01.1958 RE 10 1478 X asendusliige Aare Heinvee 27.09.1956 RE 4 1017 rm – Andres Herkel 14.08.1962 IRL 1 1765 rm IX, X, XI Remo Holsmer 20.09.1980 RE 1 694 km – Kaia Iva 28.04.1964 IRL 8 1064 rm XI Jüri Jaanson 14.10.1965 RE 4 1178 rm – Kalle Jents 22.06.1957 RE 8 1346 rm – Tõnu Juul 21.04.1958 RE 8 883 VII, XI asendusliige alates 06.04.2011 1 Mandaadi liik: im – isikumandaat, rm – ringkonnamandaat, km – kompensatsioonimandaat. 2 Kursiiv tähistab asendusliikmeks olekut. V Raivo Järvi 23.12.1954 RE 3 1501 X, XI asendusliige alates 06.04.2011 Siim Kabrits 04.07.1979 IRL 8 980 – asendusliige alates 06.04.2011 Lembit Kaljuvee 29.12.1952 K 7 2440 rm XI Kaja Kallas 18.06.1977 RE 4 7153 im – Kalev Kallo 06.12.1948 K 1 308 km IX, XI Siim Valmar Kiisler 06.11.1965 IRL 3 1388 km X volitused peatunud 05.04.2011 (regionaalminister) Urmas Klaas 17.03.1971 RE 11 2990 rm XI Aivar Kokk 15.04.1960 IRL 9 3382 rm – Valeri Korb 03.07.1954 K 7 3596 rm XI Andrei Korobeinik 05.11.1980 RE 12 2057 – asendusliige alates 06.04.2011 Kalev Kotkas 10.04.1960 SDE 5 1565 km IX, XI Peeter Kreitzberg 14.12.1948 SDE 3 3144 rm IX, X, XI Tõnis Kõiv 29.10.1970 RE 8 961 km X, XI Mihhail Kõlvart 24.11.1977 K 2 1039 rm – volitused lõppenud 07.04.2011 (nimetatakse Tallinna Linna- valitsuse liikmeks) Kalvi Kõva 16.11.1974 SDE 11 2889 rm XI Helmen Kütt 28.07.1961 SDE 8 1693 rm – Kalle Laanet 25.09.1965 K 5 2566 rm XI Mart Laar 22.04.1960 IRL 4 9541 im VII, VIII, volitused peatunud 05.04.2011 IX, X, XI (kaitseminister) Lauri Laasi 12.09.1974 K 1 424 X, XI asendusliige Rein Lang 04.07.1957 RE 12 3922 rm X volitused peatunud 05.04.2011 (kultuuriminister) Peeter Laurson 04.02.1971 IRL 10 881 – asendusliige alates 06.04.2011 Tarmo Leinatamm 02.09.1957 RE 1 1562 rm X Kajar Lember 16.09.1976 SDE 5 1363 km – Heimar Lenk 17.09.1946 K 11 2807 rm X, XI VI Jürgen Ligi 16.07.1959 RE 8 5043 rm VIII, IX, volitused peatunud 05.04.2011 X, XI (rahandusminister) Kalev Lillo 30.11.1966 RE 4 474 km – Väino Linde 31.01.1959 RE 12 2632 rm IX, X, XI Inara Luigas 13.01.1959 K 11 1482 km X, XI Lauri Luik 23.04.1982 RE 5 1931 km XI Tõnis Lukas 05.06.1962 IRL 10 4807 rm VIII, IX, X, XI Maret Maripuu 16.07.1974 RE 3 1458 IX, X, XI asendusliige alates 07.04.2011 Rait Maruste 27.09.1953 RE 10 2425 rm – Kristen Michal 12.07.1975 RE 2 2062 rm X, XI volitused peatunud 05.04.2011 (justiitsminister) Marko Mihkelson 30.11.1969 IRL 4 3943 rm X, XI Marianne Mikko 26.09.1961 SDE 12 2093 rm – Sven Mikser 08.11.1973 SDE 8 7431 im IX, X, XI Aadu Must 25.03.1951 K 10 1901 rm XI Meelis Mälberg 26.04.1970 RE 11 1013 km – Eiki Nestor 05.09.1953 SDE 1 4003 rm VII , VIII, IX, X, XI Erki Nool 25.06.1970 IRL 7 1397 rm XI Jevgeni Ossinovski 15.03.1986 SDE 7 1578 rm – Urmas Paet 20.04.1974 RE 3 10 779 im X volitused peatunud 05.04.2011 (välisminister) Liisa-Ly Pakosta 03.09.1969 IRL 1 1414 XI asendusliige alates 06.04.2011 Kalle Palling 27.02.1985 RE 4 1549 rm XI Urve Palo 10.07.1972 SDE 4 5875 rm – Tõnis Palts 29.03.1953 IRL 5 2243 rm X Juhan Parts 27.08.1966 IRL 2 6608 im X, XI volitused peatunud 05.04.2011 (majandus- ja kommunikatsioo- niminister) Keit Pentus 03.03.1976 RE 2 8784 im X, XI volitused peatunud 05.04.2011 (keskkonnaminister) VII Hanno Pevkur 02.04.1977 RE 6 3784 rm XI volitused peatunud 05.04.2011 (sotsiaalminister) Heljo Pikhof 20.10.1958 SDE 10 3270 rm XI Marko Pomerants 24.09.1964 IRL 6 3455 rm X, XI Juku-Kalle Raid 28.07.1974 IRL 2 1097 – asendusliige alates 06.04.2011 Mati Raidma 07.04.1965 RE 9 1699 rm XI Ülle Rajasalu 06.05.1953 RE 2 1096 X, XI asendusliige 06.–06.04.2011 * Laine Randjärv 30.07.1964 RE 10 2211 rm X, XI Valdo Randpere 04.02.1958 RE 11 4794 rm – Rein Randver 24.06.1956 SDE 11 1604 X asendusliige Jüri Ratas 02.07.1978 K 3 7620 im XI Indrek Raudne 18.12.1975 IRL 2 774 km X Urmas Reinsalu 22.06.1975 IRL 3 5055 rm X, XI Mailis Reps 13.01.1975 K 4 2639 rm X, XI Aivar Riisalu 13.03.1961 K 4 2189 rm XI Reet Roos 01.04.1973 IRL 4 848 rm X Paul-Eerik Rummo 19.01.1942 RE 6 833 VII, VIII, asendusliige alates 07.04.2011 IX, X, XI Taavi Rõivas 26.09.1979 RE 1 6710 im XI Karel Rüütli 25.12.1978 SDE 4 1470 rm XI Indrek Saar 20.02.1973 SDE 6 3931 rm XI Andrus Saare 29.12.1965 IRL 4 835 – asendusliige alates 06.04.2011 Helir-Valdor Seeder 07.09.1964 IRL 8 4479 rm X, XI volitused peatunud 05.04.2011 (põllumajandusminister) Andre Sepp 25.10.1971 RE 4 676 – asendusliige alates 06.04.2011 Sven Sester 14.07.1969 IRL 2 1129 rm X, XI Priit Sibul 31.12.1977 IRL 11 2385 rm Kadri Simson 22.01.1977 K 12 3854 rm XI Imre Sooäär 13.03.1969 RE 2 1309 X, XI asendusliige alates 06.04.2011 Mihhail Stalnuhhin 15.09.1961 K 7 8584 im IX, X, XI VIII Neeme Suur 02.09.1968 SDE 5 1970 rm – Aivar Sõerd 22.11.1964 RE 3 1615 rm – Olga Sõtnik 02.12.1980 K 2 1317 rm XI Jaanus Tamkivi 17.11.1959 RE 5 3171 rm X, XI Tarmo Tamm 03.12.1953 K 11 983 – asendusliige alates 08.04.2011 Urve Tiidus 06.06.1954 RE 5 3123 rm – Priit Toobal 01.11.1983 K 8 796 km – Yana Toom 15.10.1966 K 1 4510 rm – Margus Tsahkna 13.04.1977 IRL 10 3228 rm XI Ester Tuiksoo 05.03.1965 K 11 971 km XI Ülo Tulik 11.05.1957 IRL 11 996 – asendusliige alates 06.04.2011 Marika Tuus 12.05.1951 K 9 2976 rm X, XI Toomas Tõniste 26.04.1967 IRL 12 1864 km XI Ken-Marti Vaher 05.09.1974 IRL 1 5412 rm X, XI volitused peatunud 05.04.2011 (siseminister) Rainer Vakra 10.03.1981 K 3 1259 rm – Einar Vallbaum 09.10.1959 RE 6 1459 – asendusliige 06.–06.04.2011 ∗ Rannar Vassiljev 08.11.1981 SDE 6 1960 km – Viktor Vassiljev 09.04.1953 K 1 1914 rm – Vladimir Velman 25.09.1945 K 4 2016 km VIII , IX, X, XI Peeter Võsa 28.12.1967 K 6 1936 rm – Jaan Õunapuu 13.09.1958 SDE 9 3103 rm X, XI ∗ Tähistab Riigikogu liikme volituste lõppemist seoses tagasiastumisega.
Load more

Recommended publications
  • Country Sheet on Youth Policy in Estonia (2010)
    COUNTRY SHEET ON YOUTH POLICY IN ESTONIA Last updated: 15.11.2010 Country sheet on youth policy – Estonia Page 1 Table of contents 1.Statistics on young people 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.2 Youth welfare services (comprising public and/or non public actors) 2.3 Non-public actors/structures & youth services with competencies in the youth field 2.4 Other structures 3. Legislation 4. National Programmes on youth 5. Budget / Public expenditure allocated to youth 6. European Dimension of youth policy 6.1 Council of Europe programmes or activities implemented in an important way for youth purposes (including funding schemes of the European Youth Foundation) 6.2 European Union programmes 7. Forthcoming events/conferences 7.1 Current developments/plans with regard to national legislation/guidelines 7.2 Current developments/plans with regard to European youth policy priorities Country sheet on youth policy – Estonia Page 2 1.Statistics on young people as of 01.01.2010, Source: Statistics Estonia Number of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 31 481 41 748 54 479 51 585 Girls 29 785 39 699 52 184 50 443 Total population 1 340 127 Percentage of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 2,35% 3,12% 4,07% 3,85% Girls 2,22% 2,96% 3,89% 3,76% Number and Percentage of young people with a different nationality (“migration background”). N.A. Country sheet on youth policy – Estonia Page 3 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.1.1 National public authorities: Ministry in charge of youth: Ministry of Research and Education - Minister: Mr.
    [Show full text]
  • Changes and Challenges Changes Pedagogy and Educational Sciences Sciences and Educational Pedagogy Baltic States in the Post-Soviet
    Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges 1990–2004: Changes Baltic States, in the Post-Soviet Sciences and Educational Pedagogy Throughout the book, there is a pervasive historical view of the development of specific areas of education in three sections: pre-independence ideals and activities; shaping the educational field of an independent state from legislation to educational content and educational sciences; re-entering the Western world and integrating into EU educational processes. A different substantive approach shows changes in views and practices at the level of individuality, family, institution, and nation. I would like to emphasize in particular Pedagogy and Educational Sciences the importance of the book as a source of information on the 15-year upheaval in education. It clearly shows, on the one hand, the objectivity in the Post-Soviet Baltic States of the scientific approach and, on the other hand, the “grounding” of this objectivity due to the personal participation of the writers and researchers in the processes under consideration. All the mentioned qualities make the book an important information resource for the widest audience: the description of the historical development, the identified ideals, problems and decisions, and the rich list of sources can be used by students, university lecturers, teachers, and researchers in the Baltic states, as well as internationally. Prof. Marju Lauristin Tartu University Estonia Changes and Challenges University of Latvia Press To Leonards Žukovs BALTIC ASSOCIATION OF HISTORIANS OF PEDAGOGY Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges University of Latvia Press Riga 2020 UDK 37(474) Pe100 Baltic Association of Historians of Pedagogy.
    [Show full text]
  • Aastaraamat 2011 Tallinna Tehnikaülikooli Aastaraamat 2011
    AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTARAAMAT 2011 XIX Koostaja ja peatoimetaja Vahur Mägi Toimetuskolleegium: Kai Aviksoo (ülikooli nõukogu, struktuur), Karel Kundrats (üliõpilaskond), Tiia Vihand (õppetegevus), Pille Kasepuu (teadus- ja arendustegevus), Heidi Pihlak (innovatsioon), Jüri Järs (raamatukogu), Jüri Veerits (kirjastus), Riin Kobin (rahvusvaheline koostöö), Ülle Põder (majandustegevus), Kerly Orulaid (arengufond, vilistlaskogu), Ene Kahro, Aiki Tibar ja Milvi Vahtra (publikatsioonid) Fotod TTÜ Muuseumi fotokogust Kaane kujundanud Ann Gornischeff ISSN 1406-4529 Autoriõigus: Tallinna Tehnikaülikool, 2012 Sisukord Vaateid ja visandeid Andres Keevallik. Seista tehnikakultuuri eest.......................................................11 Kalle Tammemäe. Õppetegevus 2011 ..................................................................12 Ülo Tärno. Professorite kogu ...............................................................................15 Andres Udal. Nanotehnoloogia: hirmud, müüdid ja võimalused..........................18 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva tähistamine Juubeliaktus ................................................................................................................37 Tauno Otto, Priit Kulu. Mehaanikateaduskond 75 ...............................................37 Aleks Rulkov. Masinaehitus on osa koolitatud mõtlemiskultuurist .......................46 Ümarlaud “Tööstuspoliitika arengutest Eestis” ..........................................................48
    [Show full text]
  • Tulevane Peaminister?!Peaminister?!
    Presidendil raske valik Siim Kallas ja Edgar President Arnold Rüütel võib teha Savisaar koalitsiooni koostamise ettepaneku laupäevasel nii enim hääli kogunud Keskerakon- valimis- na liidrile Edgar Savisaarele kui ka debatil. Res Publica juhile Juhan Partsile. Uue peaministrina peetakse tõe- näolisemaks Juhan Partsi. lk 3, 5 Äripäev: hea võimalus Savisaar ja Kallas suurimad paremkoalitsiooniks häältemagnetid Tänu Res Publica loodetust Üle Eesti osutusid suurimateks paremale ning Keskerakonna häältemagnetiteks praeguste võimu- oodatust kehvemale tulemusele on erakondade esimehed. Edgar Savisaar tekkinud võimalus teha paremkoalit- tõi erakonnale ligi 13 000 häält ning sioon Res Publica, Reformierakonna Siim Kallas 10 000 häält. Isikumandaa- ja Isamaaliidu osavõtul. lk 7 diga said Riigikokku 14 inimest. lk 6 TulevaneTulevane peaminister?!peaminister?! Res Publica esimees Juhan Parts on kõige tõenäolisem uue koalitsiooni koostaja ja tulevane peaminister. Foto: Erik Prozes Keskerakond Res Publica Reformierakond Rahvaliit Isamaa Mõõdukad Ei läinud nii hästi, kui Sai loodetust enam Sai eelmiste Sai prognoositust Ületas valimiskünni- Ületas valimiskünni- loodeti ja prognoosid hääli, valimiste valimistega võrreldes enam hääli, praegu- se, kuid kaotas se, kuid kaotas näitasid sisuline võitja ühe koha juurde sega võrreldes kaks eelmise korraga eelmise korraga kohta juures võrreldes 11 kohta võrreldes 11 kohta Äripäev 3. märts 2003 lk 2 toimetaja Raimo Ülavere 667 0091, e-post [email protected] Riigikogu kohtade jaotus Reformierakond Res PublicaKeskerakond Rahvaliit Isamaaliit Mõõdukad Häälte jagunemine teised 24 281 Reformierakond võitis koha juurde, 34 819 125 718 Isamaaliit ja Mõõdukad kaotasid 36 138 Võrreldes 1999. aasta valimistega olid suurimad kaotajad Isamaaliit ja Mõõdu- kad, kes mõlemad loovutasid Riigikogus 11 kohta. Endise kolmikliidu poolteist aastat tagasi toimunud lõhenemisest võitis aga Reformierakond, kes suutis 1999.
    [Show full text]
  • Eesti Kooli Ja Pedagoogika Kronoloogia
    1 EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajalugu on paljude kooliõpetajate ja teadlaste poolt rahuldavalt läbi uuritud ja trükistena avaldatud. Senini on puudunud aga oluliste sündmuste kronoloogiline järjestus, milline annaks süstemaatilise andmestiku kõigi Eesti koolielu tähtsamate sündmuste kohta. Käesolev teos püüab seda lünka täita ja anda järjestatud teateid koolide asutamise, eestikeelsete õpikute tekke, õpetajate ettevalmistuse, koole juhtivate organisatsioonide, õpetajate- ja õpilaste seltside ja liitude, pedagoogika ajakirjade ja õpetajate ajalehtede, õpilaste trükiste, koole puudutavate riiklike dokumentide, haridusministeeriumi tähtsate otsuste, koolide väljapaistvate saavutuste, õpilaste ja õpetajate rahvusvahelistel võistlustel omandatud võitude kohta. Seega on see teos nii ajaloo- kui kooliürik. Siin on esitatud meie rahva heitlikke pürgimusi hariduse poole, kooli jõnkslikku elukäiku õige mitme vallutajariigi tõekspidamiste ja nõudmistega. Eesti kooli ja pedagoogika ajalugu hõlmab üllatavalt pikka ajavahemikku - kaheksa sajandit. Mahuka koolipärandi selgitamine, üksikfaktide tähtsustamine ja nendest valimine osutus keerukaks toiminguks. Siinsesse kronoloogiasse on kogutud materjal aastani 2000 (kaasaarvatud). Koostamisel on tuginetud võimalikult mitmesugusele andmestikule, arhiivide (eriti haridusministeeriumi fondide), Pedagoogika Arhiivmuuseumi, riiklike dokumentide, teaduslike uurimuste, monograafiate ja perioodika infole. Kõige vanema perioodi daatumid on võetud
    [Show full text]
  • EMT Avas Esimesena Kolmanda Põlvkonna Võrgu
    valuutakursid 28.10. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,87 EEK Ehituses valitsevad džungliseadused EUR 1,22 USD Täpselt kaks aastat tagasi sõlmisin n-ö SEK 1,65 EEK võtmed kätte le- pingu, nüüd ma ÄP indeks 28.10. enam seda viga ei teeks, kirju- tab arvamus- 1923,82 -0,30% Mati toimetaja Mati Feldmann ESMASPÄEV • 31. oktoober 2005 • nr 197 (2977) • hind 15 kr Feldmann. lk 27 Rimi ja Kesko ühinemise järel on ettevõttest lahkunud paarkümmend juhti, kes olid otsusta- RRimiimi ppühkisühkis jatest vaid käsutäitjateks taandatud. lk 6–7 KKeskoesko juhidjuhid platsiltplatsilt Fotomontaaž Exxoni kasum on Siim Kallas teeb nelja aastaga pea 9,92 EMT avas esimesena neljakordistunud toetuste saajad Ühispangal rekordiline 5,68 III kv kasum, kolmanda põlvkonna võrgu avalikuks kvartalikasum mld USD SEB Eesti Ühispank teenis tä- 3,65 EMT avas reedel Tal- Euroopa Komisjoni navu kolmandas kvartalis 274 2,64 linna katva kolmanda asepresident Siim Kallas põlvkonna mobiilside- seisab initsiatiivi taga miljonit krooni puhaskasumit võrgu, Elisa ja Tele2 avalikustada kõik Euroopa ehk 70 protsenti enam kui aasta eest. lk 2 Allikas: Bloomberg 2002 2003 2004 2005 sellel aastal 3G-võrgu- Liidu toetuste saajate ga välja tulla ei kavatse. nimekirjad. Näiteks Belgia kinnisvara USA kavandab EMT turundusdirektor avalikustas toetusesaajad Piret Mürgi sõnul on nädal tagasi. lk 7 naftafirmadele võrgul praegu 400 ka- Stabiilselt tegutseval ettevõt- sutajat. lk 3 tel tasub büroopind osta. lisamaksu Severstallat: me ei lk 14 USA Senatil on tõsine plaan taha Galvexit osta ärikoolitus võtta naftafirmade hiigelka- EMT turundus- Venemaa terasetootja sumitelt täiendavat maksu. direktor Piret Severstali Läti tütarfirma Lähetusse saadetavale tööta- Naftahinna tõusu pealt teeni- Mürk 3G-võrgu avamisel.
    [Show full text]
  • Ix Riigikogu Stenogramm
    XI RIIGIKOGU STENOGRAMM I ISTUNGJÄRK Esmaspäev, 2. aprill 2007 Kell 15.00 S i s u kaaskodanike tahtmine poliitikas kaasa 1. Vabariigi Presidendi avakõne rääkida ja tunda end seeläbi osalisena Eesti 2. Riigikogu liikmete ametivanne tuleviku kujundamises. Iga päev ja iga nädal. 3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste Mitte ainult valimistele eelnevatel kuudel, valimine mil erakonnad rahva poole kätt küünitavad ja 4. Vabariigi Valitsuse tagasiastumine valijate kodanikutundele rõhuvad. Lubage mul avaldada tehtu eest tänu ja Meelika Aava tunnustust Riigikogu X koosseisu liikmetele. Austatud Vabariigi President! Lugupeetud Headele kolleegidele, kui lubate, sest olin ka Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse liik- ise veidi enam kui aasta üks nende hulgast. med! Teie ekstsellentsid! Daamid ja härrad! Parlamendi eelmise koosseisu tööaega jääb XI Riigikogu I istungjärgu esimese istungi muude asjade kõrval kindlasti meenutama avasõna on Vabariigi Presidendil. Palun! Eesti saamine Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaaks. See oli pikkade aastate ja 1. Vabariigi Presidendi avakõne ühiste pingutuste finaal. Samal ajal oli see ka uus algus, uus tee, millel jätkab täna Toomas Hendrik Ilves ametivannet andev parlament ja peatselt Lugupeetav Eesti rahvas ja teie valitud ametisse astuv valitsus. Riigikogu liikmed! Mu daamid ja härrad! Ma tänan tehtu eest ka ligi kaks aastat Mul on meeldiv võimalus veel kord tänada ametis olnud Vabariigi Valitsuse liikmeid ja kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kodus ja selle peaministrit Andrus Ansipit. Tulevik kodunt kaugel, kes kasutasid märtsi alguses paneb valitsuse tegevusele oma ajaloolise oma õigust suunata järgmise nelja aasta hinde. Valijate hinnang valitsuses osalenud jooksul meie riigi arengut. Rahvas on erakondade tööle oli, nagu teame, pigem kõrgeima võimu kandjana oma otsuse teinud. positiivne. Aktiivsemalt kui mitmel varasemal korral.
    [Show full text]
  • Elections in Estonia.1992-2015
    ELECTIONS IN ESTONIA 1992–2015 National Electoral Committee Tallinn 2016 Compiled by: Alo Heinsalu Arne Koitmäe Leino Mandre Mihkel Pilving Priit Vinkel Original edition edited by: Gerli Eero Translated by: Galina Ader Mari Ets Helve Trumann Mari Vihuri Layout: Margit Plink Cover design: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoda ISSN 2504-5555 Copyright: National Electoral Committee 2016 National Library of Estonia 2016 This work is licensed under the Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia License. To view a copy of this license, please visit http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/deed.en Contents Introduction 5 Abbreviations and notes 7 1. General statistics on elections and referendums 1992–2015 8 1.1. Elections and referendums 8 1.2. Riigikogu elections 13 1.3. Local government council elections 15 2. Referendums 16 2.1. Explanations 16 2.2. Statistical overview, 1992 and 2003 21 2.3. Voting result 22 2.3.1. Referendum of 1992 22 2.3.2. Referendum of 2003 24 3. Riigikogu elections 26 3.1. Explanations 26 3.2. Statistical overview 1992–2015 34 3.3. Voting and election results 35 3.3.1. Riigikogu elections 1992 35 3.3.2. Riigikogu elections 1995 42 3.3.3. Riigikogu elections 1999 48 3.3.4. Riigikogu elections 2003 54 3.3.5. Riigikogu elections 2007 60 3.3.6. Riigikogu elections 2011 67 3.3.7. Riigikogu elections 2015 75 4. Election of the President of the Republic 82 4.1. Election of the President of the Republic in 1992 83 4.2.
    [Show full text]