DOCSLIB.ORG

EMT Avas Esimesena Kolmanda Põlvkonna Võrgu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EMT Avas Esimesena Kolmanda Põlvkonna Võrgu valuutakursid 28.10. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,87 EEK Ehituses valitsevad džungliseadused EUR 1,22 USD Täpselt kaks aastat tagasi sõlmisin n-ö SEK 1,65 EEK võtmed kätte le- pingu, nüüd ma ÄP indeks 28.10. enam seda viga ei teeks, kirju- tab arvamus- 1923,82 -0,30% Mati toimetaja Mati Feldmann ESMASPÄEV • 31. oktoober 2005 • nr 197 (2977) • hind 15 kr Feldmann. lk 27 Rimi ja Kesko ühinemise järel on ettevõttest lahkunud paarkümmend juhti, kes olid otsusta- RRimiimi ppühkisühkis jatest vaid käsutäitjateks taandatud. lk 6–7 KKeskoesko juhidjuhid platsiltplatsilt Fotomontaaž Exxoni kasum on Siim Kallas teeb nelja aastaga pea 9,92 EMT avas esimesena neljakordistunud toetuste saajad Ühispangal rekordiline 5,68 III kv kasum, kolmanda põlvkonna võrgu avalikuks kvartalikasum mld USD SEB Eesti Ühispank teenis tä- 3,65 EMT avas reedel Tal- Euroopa Komisjoni navu kolmandas kvartalis 274 2,64 linna katva kolmanda asepresident Siim Kallas põlvkonna mobiilside- seisab initsiatiivi taga miljonit krooni puhaskasumit võrgu, Elisa ja Tele2 avalikustada kõik Euroopa ehk 70 protsenti enam kui aasta eest. lk 2 Allikas: Bloomberg 2002 2003 2004 2005 sellel aastal 3G-võrgu- Liidu toetuste saajate ga välja tulla ei kavatse. nimekirjad. Näiteks Belgia kinnisvara USA kavandab EMT turundusdirektor avalikustas toetusesaajad Piret Mürgi sõnul on nädal tagasi. lk 7 naftafirmadele võrgul praegu 400 ka- Stabiilselt tegutseval ettevõt- sutajat. lk 3 tel tasub büroopind osta. lisamaksu Severstallat: me ei lk 14 USA Senatil on tõsine plaan taha Galvexit osta ärikoolitus võtta naftafirmade hiigelka- EMT turundus- Venemaa terasetootja sumitelt täiendavat maksu. direktor Piret Severstali Läti tütarfirma Lähetusse saadetavale tööta- Naftahinna tõusu pealt teeni- Mürk 3G-võrgu avamisel. Severstallat lükkab ümber jale tuleb maksta nii palka kui tavad ülisuured kasumid on kuuldused, et on 4,2 miljoni ka päevaraha. lk 20 pälvinud rahva üldise halvaks- dollari eest ostnud Galvexi lk 9 EIB laene saaks aktiivsemalt kasutada panu. võlakirju. lk 8 tööstus Euroopa Investeerimispanga (EIB) raha aktiivsem kasutamine Ravimitootjate aktsiad võiks olla Eestile järgmine samm innovaatiliste firmade Palganõue aegub Eurotoetuste taotlejad on toetamisel, leiab EASi juht Alar Kolk. EIB laenude eelis on osavamaks muutunud. ahvatlevad lk 10 pikaajalisus ja hind. lk 4 kolme aastaga lk 23 lk 24 uudis 2 Äripäev 31. oktoober 2005 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] Laubre maksupettuse süüdistus taas arutusele Ühispanga kvartalikasum Tallinna ringkonna- nud kohus Laubrelt ja te- kohus tühistas prokurö- ma kolmelt kaaskohtu- aastatagusest üle poole suurem ri kaebuse alusel mee- aluselt välja mõistma ka lelahutusärimehe Lau- maksuameti tsiviilhagi SEB Eesti Ühispank Kõige suurema kasvu tegid Ühispangas läbi hoiused ri Laubre suhtes varem 12,4 miljonit krooni. teenis tänavu kolman- langetatud õigeksmõist- Keskkriminaalpolit- das kvartalis 274 mil- aastane kasv võrreldes 2004. a III kv, protsentides va kohtuotsuse ja saatis sei süüdistuse järgi rik- selle uuele arutusele. Lauri kus Laubre mitme aas- jonit krooni puhas- 80% Kaks suurpanka Linnakohus mõistis Laubre ta vältel maksuseadust kasumit ehk 70 prot- võitsid kodulaenuvõtjaid kõvasti juurde 16. mail Laubre ja tema ning jättis riigile tasu- senti enam kui aasta hoiused kolm kaastöötajat maksusea- mata miljoneid kroone käibe- uued kliendid III kv duse rikkumise süüdistuses õi- maksu. Laubre ei ole end mak- eest. laenud 47 geks kuriteokoosseisu puudu- suseaduse rikkumises süüdi SEB Eesti Hansapank Ühispank 5800 mise tõttu. tunnistanud. Krista Taim 2849 Aprillis nõudis prokurör Süüdistuse järgi pani Laubre [email protected] puhaskasum 35 Laubrele maksuseaduse rik- õigusrikkumised toime OÜ Fix Aasta tagasi oli kolman- 4300 kumise eest kuue kuu pikkust Com, OÜ Seaside Muusika- da kvartali kasum 161 miljo- tulud 18 reaalset vangistust ning ka- agentuur, ASi IS Muusikaklu- nit krooni. Kokku on Ühispank heaastast tingimisi vangistust bid, ASi Noxtun, ASi IM Kon- tänavu üheksa kuuga teeninud 1828 kulud 14 nelja-aastase katseajaga. Pro- sultatsioonid ja ASi Rand juha- 720 miljonit krooni puhaskasu- kuröri hinnangul oleks pida- tusse kuuludes. Äripäev mit, mis on 35 protsenti roh- Ühispanga juhatuse esi- kem eelmise aasta sama pe- mees Mart Altvee Allikas: SEB Eesti Ühispank 2004 2005 rioodi kasumist. Siis oli kasum 535 miljonit krooni. 1828 eluasemelaenu lepingut, protsenti kogu grupi kasumist,” Kolmandas kvartalis toi- Panga hinnangul on puhas- siis tänavu 2849. märkis Altvee. mus ka igasügisene tudengi- kasumi rekordiline kasv tingi- Ühispanga juhatuse esime- Teise olulise asjaoluna võib kampaania, mille käigus SEB tud laenuportfelli kasvust, elu- he Mart Altvee sõnul näita- pangajuhi sõnul välja tuua SEB Eesti Ühispank sai juurde hul- kindlustusest, varahalduse tu- sid kõik SEB Eesti Ühispanga Eesti Ühispanga laenuportfelli ga uusi noori kliente. Kuigi õp- gevast tulemusest ning väga äriüksused nii esimese ühek- jätkuvalt paranevat kvaliteeti. pelaenu võtjate arv näitab Ees- heast laenukvaliteedist. sa kuu kui ka kolmanda kvar- Jätkumas on laenu- ja liisingu- tis vähenemistendentsi, on tä- Ühispanga endi arvutuste tali lõikes eraldi väga häid tu- portfelli kiire kasv. Selle aasta naseks väljastanud 50 000 kohaselt oli nende laenu ja lii- lemusi. “Kindlasti ühe peami- 9 kuuga suurendas pank oma ISIC Scholari ja 23 000 ISIC singu turuosa kokku kolmanda se põhjusena saab välja tuua laenu- ja liisinguportfelli 9,4 Studenti kaarti. kvartali lõpus 31,2%, mullu oli tugeva arengu meie varahal- miljardit krooni, 37,6 miljar- SEB Eesti Ühispanga grupi see 30,9%. duse valdkonnas. Kokku moo- di kroonini, mis on 4,5 miljar- klientide arv kasvas 52 000 ini- Lisandunud on mullusega dustas varahalduse ja elukind- di võrra rohkem kui aasta va- mese võrra, 667 000ni. Ühis- võrreldes tuhat uut eluaseme- lustuse puhaskasum esimese rem. Samas suurusjärgus lae- panga internetipanga klien- laenu klienti. Kui eelmise aas- üheksa kuu jooksul enam kui nukasv jätkub eeldatavalt ka tide arv kasvas 65 000 võrra, ta kolmandas kvartalis sõlmiti 100 miljonit krooni, mis on 15 lähiaastatel. 388 000ni. Uued notarid muudavad teenuse kättesaadavamaks Reedel nimetas justiitsmi- Lisaks Tallinnale on olu- allkirjastatud avaldusi. Prae- nister Rein Lang ametisse ka- ” line notarite lisandumine gu esitatakse kinnistusosa- sõnumid heksa uut notarit, mis peaks just Pärnu ja Jõhvi piirkonda, kondadele aastas keskmiselt muutma notariteenuse kätte- 120 000–130 000 notariaal- sest seal on järjekorrad kõige saadavamaks. selt kinnitatud avaldust, mil- Inspektsioon andis Eesti Raudteele pikendust Koos juunikuus Tallinnas pikemad. le asemel on edaspidi võimalik Raudteeinspektsioon pikendas Eesti Raudteele Narva raudtee- tööd alustanud ning enne sel- Rein Lang, justiitsminister esitada digiallkirjaga avaldu- jaama kohta tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaega. le aasta lõppu veel alustava si ning notari sekkumine pole Reedel kohtusid raudteeinspektsiooni ja Eesti Raudtee esinda- notariga on Tallinna sel aas- enam vajalik. jad, et arutada Narva jaamateede rekonstrueerimisega üles kerki- tal lisandunud kaheksa nota- tarite lisandumine just Pärnu mise kõrval loovad võimalu- Ka seadustatakse digitaalne nud probleeme. Ühiselt jõuti seisukohale, et jaamateede kasutus- rit. Kokku töötab Tallinnas 42 ja Jõhvi piirkonda, sest seal on si notarite töö kiiremaks ning notariaalmärge – see tähendab, loata kasutamise kohta tehtud ettekirjutust ei ole mõistlik asuda ja Eestis 88 notarit. Kaks aastat järjekorrad kõige pikemad,” sõ- kliendile mugavamaks muut- et notar koostab lihtsate kin- täitma viivitamatult, mistõttu otsustas raudteeinspektsioon pi- vältavas kandidaaditeenistuses nas Lang. “Notari põhiülesanne miseks. nituste (nt ärakirja, väljavõt- kendada Eesti Raudteele tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaega on kokku 17 inimest, kellest on tagada õiguskindlus – klien- Notarite töökoormuse vä- te, tõlke, allkirja õigsuse kin- 1. veebruarini 2006. aastal. Äripäev seitse hakkavad notarina töö- tide huvid peavad olema kaits- hendamiseks ning notarijärje- nitamine) tarvis elektroonili- le järgmisel ning kümme üle- tud. Selleks ongi notariks saa- kordade lühendamiseks avar- se dokumendi, mille varustab Läti asub Eesti eeskujul oma märki looma järgmisel aastal. misel vajalik kaks aastat kestev dab uuest aastast jõustuv sea- digitaalallkirjaga. Suurim ka- Läti asub Eesti eeskujul oma märki looma, arvestades selle “Püüame teha kõik, et no- ettevalmistusaeg.” dusemuudatus digitaalallkir- su muudatusest seisneb doku- maksumuseks 1 miljon dollarit, kirjutas BBN. tarite hulk suureneks ning no- Notariteenuse kättesaada- ja kasutamise võimalusi. Ko- mendi (nii digitaalse kui ka pa- Läti instituudi direktori Ojars Kalninsi sõnul peaks loodav süm- tariteenus muutuks inimestele vuse huvi teenivad ka uuel aas- danikud saavad alates jaanua- berdokumendi) digitaalse ära- bol arendama turismitööstust, meelitama ligi välisinvesteeringuid kiiremini kättesaadavaks. Li- tal jõustuvad seadusemuudatu- rist esitada kohtu kinnistus- kirja ja väljavõtte kinnitamise ja populariseerima Läti toodangut eksporditurgudel. Äripäev saks Tallinnale on oluline no- sed, mis notaritasude alanda- ja registriosakonnale digitaal- võimaldamises. Äripäev Rendime busse ja RAAMATUPIDAMISTEENUSED • KONSULTATSIOONID AINULT äriühingutele, korteriühistutele, mittetulundusühingutele, FIEdele korraldame firmadele PARIM ON väljasõite RAHULDAV VESIIRI KONSULTATSIOONID Tel 680 6030 Faks 680 6031,
Load more

Recommended publications
  • Country Sheet on Youth Policy in Estonia (2010)
    COUNTRY SHEET ON YOUTH POLICY IN ESTONIA Last updated: 15.11.2010 Country sheet on youth policy – Estonia Page 1 Table of contents 1.Statistics on young people 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.2 Youth welfare services (comprising public and/or non public actors) 2.3 Non-public actors/structures & youth services with competencies in the youth field 2.4 Other structures 3. Legislation 4. National Programmes on youth 5. Budget / Public expenditure allocated to youth 6. European Dimension of youth policy 6.1 Council of Europe programmes or activities implemented in an important way for youth purposes (including funding schemes of the European Youth Foundation) 6.2 European Union programmes 7. Forthcoming events/conferences 7.1 Current developments/plans with regard to national legislation/guidelines 7.2 Current developments/plans with regard to European youth policy priorities Country sheet on youth policy – Estonia Page 2 1.Statistics on young people as of 01.01.2010, Source: Statistics Estonia Number of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 31 481 41 748 54 479 51 585 Girls 29 785 39 699 52 184 50 443 Total population 1 340 127 Percentage of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 2,35% 3,12% 4,07% 3,85% Girls 2,22% 2,96% 3,89% 3,76% Number and Percentage of young people with a different nationality (“migration background”). N.A. Country sheet on youth policy – Estonia Page 3 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.1.1 National public authorities: Ministry in charge of youth: Ministry of Research and Education - Minister: Mr.
    [Show full text]
  • Stenogrammid
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMMID 2011 III köide I istungjärk 4. aprill – 2. juuni Tallinn 2012 © Riigikogu Kantselei dokumendi- ja asjaajamisosakond, 2012 S i s u k o r d XII Riigikogu valimiseks moodustatud valimisringkonnad IV Riigikokku pääsenud erakonnad IV XII Riigikogu koosseis 04.–08.04.2011 V XII Riigikogu liikmed 08.04.2011 X Riigikogu fraktsioonid XI Riigikogu alatised komisjonid XV Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid XIX Ametivanne XX XII Riigikogu avaistungi kõne XXIII Riigikogu juhatuse valimine XXIII Eelmise valitsuse volituste lõppemine XXIII Peaministrikandidaadile volituste andmine XXIII Riigikogu juhatuse teated XXIII Seadus XXIV Otsused XXIV Menetluses olevad eelnõud XXV Menetlusest väljaarvatud eelnõu XXVII Arupärimised XXVII Infotund XXVIII Vaba mikrofon XXX Olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelu XXXI Õiguskantsleri ettepanek XXXI Tähtpäeva- ja tervituskõne XXXI Istungite juhatajad XXXI Kõnelejad XXXII XII Riigikogu foto Riigikogu täiskogu korralise istungjärgu stenogrammid 1–383 Hääletustabelid (lõpphääletus) XII RIIGIKOGU VALIMISEKS MOODUSTATUD VALIMISRINGKONNAD Nr 1: Tallinn – Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn Nr 2: Tallinn – Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita Nr 3: Tallinn – Mustamäe ja Nõmme Nr 4: Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa Nr 5: Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Nr 6: Lääne-Virumaa Nr 7: Ida-Virumaa Nr 8: Järva- ja Viljandimaa Nr 9: Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn) Nr 10: Tartu linn Nr 11: Võru-, Valga- ja Põlvamaa Nr 12: Pärnumaa Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XII Riigikogu liikmed 24.03.2011.
    [Show full text]
  • Changes and Challenges Changes Pedagogy and Educational Sciences Sciences and Educational Pedagogy Baltic States in the Post-Soviet
    Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges 1990–2004: Changes Baltic States, in the Post-Soviet Sciences and Educational Pedagogy Throughout the book, there is a pervasive historical view of the development of specific areas of education in three sections: pre-independence ideals and activities; shaping the educational field of an independent state from legislation to educational content and educational sciences; re-entering the Western world and integrating into EU educational processes. A different substantive approach shows changes in views and practices at the level of individuality, family, institution, and nation. I would like to emphasize in particular Pedagogy and Educational Sciences the importance of the book as a source of information on the 15-year upheaval in education. It clearly shows, on the one hand, the objectivity in the Post-Soviet Baltic States of the scientific approach and, on the other hand, the “grounding” of this objectivity due to the personal participation of the writers and researchers in the processes under consideration. All the mentioned qualities make the book an important information resource for the widest audience: the description of the historical development, the identified ideals, problems and decisions, and the rich list of sources can be used by students, university lecturers, teachers, and researchers in the Baltic states, as well as internationally. Prof. Marju Lauristin Tartu University Estonia Changes and Challenges University of Latvia Press To Leonards Žukovs BALTIC ASSOCIATION OF HISTORIANS OF PEDAGOGY Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges University of Latvia Press Riga 2020 UDK 37(474) Pe100 Baltic Association of Historians of Pedagogy.
    [Show full text]
  • Aastaraamat 2011 Tallinna Tehnikaülikooli Aastaraamat 2011
    AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTARAAMAT 2011 XIX Koostaja ja peatoimetaja Vahur Mägi Toimetuskolleegium: Kai Aviksoo (ülikooli nõukogu, struktuur), Karel Kundrats (üliõpilaskond), Tiia Vihand (õppetegevus), Pille Kasepuu (teadus- ja arendustegevus), Heidi Pihlak (innovatsioon), Jüri Järs (raamatukogu), Jüri Veerits (kirjastus), Riin Kobin (rahvusvaheline koostöö), Ülle Põder (majandustegevus), Kerly Orulaid (arengufond, vilistlaskogu), Ene Kahro, Aiki Tibar ja Milvi Vahtra (publikatsioonid) Fotod TTÜ Muuseumi fotokogust Kaane kujundanud Ann Gornischeff ISSN 1406-4529 Autoriõigus: Tallinna Tehnikaülikool, 2012 Sisukord Vaateid ja visandeid Andres Keevallik. Seista tehnikakultuuri eest.......................................................11 Kalle Tammemäe. Õppetegevus 2011 ..................................................................12 Ülo Tärno. Professorite kogu ...............................................................................15 Andres Udal. Nanotehnoloogia: hirmud, müüdid ja võimalused..........................18 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva tähistamine Juubeliaktus ................................................................................................................37 Tauno Otto, Priit Kulu. Mehaanikateaduskond 75 ...............................................37 Aleks Rulkov. Masinaehitus on osa koolitatud mõtlemiskultuurist .......................46 Ümarlaud “Tööstuspoliitika arengutest Eestis” ..........................................................48
    [Show full text]
  • Tulevane Peaminister?!Peaminister?!
    Presidendil raske valik Siim Kallas ja Edgar President Arnold Rüütel võib teha Savisaar koalitsiooni koostamise ettepaneku laupäevasel nii enim hääli kogunud Keskerakon- valimis- na liidrile Edgar Savisaarele kui ka debatil. Res Publica juhile Juhan Partsile. Uue peaministrina peetakse tõe- näolisemaks Juhan Partsi. lk 3, 5 Äripäev: hea võimalus Savisaar ja Kallas suurimad paremkoalitsiooniks häältemagnetid Tänu Res Publica loodetust Üle Eesti osutusid suurimateks paremale ning Keskerakonna häältemagnetiteks praeguste võimu- oodatust kehvemale tulemusele on erakondade esimehed. Edgar Savisaar tekkinud võimalus teha paremkoalit- tõi erakonnale ligi 13 000 häält ning sioon Res Publica, Reformierakonna Siim Kallas 10 000 häält. Isikumandaa- ja Isamaaliidu osavõtul. lk 7 diga said Riigikokku 14 inimest. lk 6 TulevaneTulevane peaminister?!peaminister?! Res Publica esimees Juhan Parts on kõige tõenäolisem uue koalitsiooni koostaja ja tulevane peaminister. Foto: Erik Prozes Keskerakond Res Publica Reformierakond Rahvaliit Isamaa Mõõdukad Ei läinud nii hästi, kui Sai loodetust enam Sai eelmiste Sai prognoositust Ületas valimiskünni- Ületas valimiskünni- loodeti ja prognoosid hääli, valimiste valimistega võrreldes enam hääli, praegu- se, kuid kaotas se, kuid kaotas näitasid sisuline võitja ühe koha juurde sega võrreldes kaks eelmise korraga eelmise korraga kohta juures võrreldes 11 kohta võrreldes 11 kohta Äripäev 3. märts 2003 lk 2 toimetaja Raimo Ülavere 667 0091, e-post [email protected] Riigikogu kohtade jaotus Reformierakond Res PublicaKeskerakond Rahvaliit Isamaaliit Mõõdukad Häälte jagunemine teised 24 281 Reformierakond võitis koha juurde, 34 819 125 718 Isamaaliit ja Mõõdukad kaotasid 36 138 Võrreldes 1999. aasta valimistega olid suurimad kaotajad Isamaaliit ja Mõõdu- kad, kes mõlemad loovutasid Riigikogus 11 kohta. Endise kolmikliidu poolteist aastat tagasi toimunud lõhenemisest võitis aga Reformierakond, kes suutis 1999.
    [Show full text]
  • Eesti Kooli Ja Pedagoogika Kronoloogia
    1 EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajalugu on paljude kooliõpetajate ja teadlaste poolt rahuldavalt läbi uuritud ja trükistena avaldatud. Senini on puudunud aga oluliste sündmuste kronoloogiline järjestus, milline annaks süstemaatilise andmestiku kõigi Eesti koolielu tähtsamate sündmuste kohta. Käesolev teos püüab seda lünka täita ja anda järjestatud teateid koolide asutamise, eestikeelsete õpikute tekke, õpetajate ettevalmistuse, koole juhtivate organisatsioonide, õpetajate- ja õpilaste seltside ja liitude, pedagoogika ajakirjade ja õpetajate ajalehtede, õpilaste trükiste, koole puudutavate riiklike dokumentide, haridusministeeriumi tähtsate otsuste, koolide väljapaistvate saavutuste, õpilaste ja õpetajate rahvusvahelistel võistlustel omandatud võitude kohta. Seega on see teos nii ajaloo- kui kooliürik. Siin on esitatud meie rahva heitlikke pürgimusi hariduse poole, kooli jõnkslikku elukäiku õige mitme vallutajariigi tõekspidamiste ja nõudmistega. Eesti kooli ja pedagoogika ajalugu hõlmab üllatavalt pikka ajavahemikku - kaheksa sajandit. Mahuka koolipärandi selgitamine, üksikfaktide tähtsustamine ja nendest valimine osutus keerukaks toiminguks. Siinsesse kronoloogiasse on kogutud materjal aastani 2000 (kaasaarvatud). Koostamisel on tuginetud võimalikult mitmesugusele andmestikule, arhiivide (eriti haridusministeeriumi fondide), Pedagoogika Arhiivmuuseumi, riiklike dokumentide, teaduslike uurimuste, monograafiate ja perioodika infole. Kõige vanema perioodi daatumid on võetud
    [Show full text]
  • Ix Riigikogu Stenogramm
    XI RIIGIKOGU STENOGRAMM I ISTUNGJÄRK Esmaspäev, 2. aprill 2007 Kell 15.00 S i s u kaaskodanike tahtmine poliitikas kaasa 1. Vabariigi Presidendi avakõne rääkida ja tunda end seeläbi osalisena Eesti 2. Riigikogu liikmete ametivanne tuleviku kujundamises. Iga päev ja iga nädal. 3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste Mitte ainult valimistele eelnevatel kuudel, valimine mil erakonnad rahva poole kätt küünitavad ja 4. Vabariigi Valitsuse tagasiastumine valijate kodanikutundele rõhuvad. Lubage mul avaldada tehtu eest tänu ja Meelika Aava tunnustust Riigikogu X koosseisu liikmetele. Austatud Vabariigi President! Lugupeetud Headele kolleegidele, kui lubate, sest olin ka Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse liik- ise veidi enam kui aasta üks nende hulgast. med! Teie ekstsellentsid! Daamid ja härrad! Parlamendi eelmise koosseisu tööaega jääb XI Riigikogu I istungjärgu esimese istungi muude asjade kõrval kindlasti meenutama avasõna on Vabariigi Presidendil. Palun! Eesti saamine Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaaks. See oli pikkade aastate ja 1. Vabariigi Presidendi avakõne ühiste pingutuste finaal. Samal ajal oli see ka uus algus, uus tee, millel jätkab täna Toomas Hendrik Ilves ametivannet andev parlament ja peatselt Lugupeetav Eesti rahvas ja teie valitud ametisse astuv valitsus. Riigikogu liikmed! Mu daamid ja härrad! Ma tänan tehtu eest ka ligi kaks aastat Mul on meeldiv võimalus veel kord tänada ametis olnud Vabariigi Valitsuse liikmeid ja kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kodus ja selle peaministrit Andrus Ansipit. Tulevik kodunt kaugel, kes kasutasid märtsi alguses paneb valitsuse tegevusele oma ajaloolise oma õigust suunata järgmise nelja aasta hinde. Valijate hinnang valitsuses osalenud jooksul meie riigi arengut. Rahvas on erakondade tööle oli, nagu teame, pigem kõrgeima võimu kandjana oma otsuse teinud. positiivne. Aktiivsemalt kui mitmel varasemal korral.
    [Show full text]
  • Elections in Estonia.1992-2015
    ELECTIONS IN ESTONIA 1992–2015 National Electoral Committee Tallinn 2016 Compiled by: Alo Heinsalu Arne Koitmäe Leino Mandre Mihkel Pilving Priit Vinkel Original edition edited by: Gerli Eero Translated by: Galina Ader Mari Ets Helve Trumann Mari Vihuri Layout: Margit Plink Cover design: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoda ISSN 2504-5555 Copyright: National Electoral Committee 2016 National Library of Estonia 2016 This work is licensed under the Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia License. To view a copy of this license, please visit http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/deed.en Contents Introduction 5 Abbreviations and notes 7 1. General statistics on elections and referendums 1992–2015 8 1.1. Elections and referendums 8 1.2. Riigikogu elections 13 1.3. Local government council elections 15 2. Referendums 16 2.1. Explanations 16 2.2. Statistical overview, 1992 and 2003 21 2.3. Voting result 22 2.3.1. Referendum of 1992 22 2.3.2. Referendum of 2003 24 3. Riigikogu elections 26 3.1. Explanations 26 3.2. Statistical overview 1992–2015 34 3.3. Voting and election results 35 3.3.1. Riigikogu elections 1992 35 3.3.2. Riigikogu elections 1995 42 3.3.3. Riigikogu elections 1999 48 3.3.4. Riigikogu elections 2003 54 3.3.5. Riigikogu elections 2007 60 3.3.6. Riigikogu elections 2011 67 3.3.7. Riigikogu elections 2015 75 4. Election of the President of the Republic 82 4.1. Election of the President of the Republic in 1992 83 4.2.
    [Show full text]