Ix Riigikogu Stenogramm

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ix Riigikogu Stenogramm XI RIIGIKOGU STENOGRAMM I ISTUNGJÄRK Esmaspäev, 2. aprill 2007 Kell 15.00 S i s u kaaskodanike tahtmine poliitikas kaasa 1. Vabariigi Presidendi avakõne rääkida ja tunda end seeläbi osalisena Eesti 2. Riigikogu liikmete ametivanne tuleviku kujundamises. Iga päev ja iga nädal. 3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste Mitte ainult valimistele eelnevatel kuudel, valimine mil erakonnad rahva poole kätt küünitavad ja 4. Vabariigi Valitsuse tagasiastumine valijate kodanikutundele rõhuvad. Lubage mul avaldada tehtu eest tänu ja Meelika Aava tunnustust Riigikogu X koosseisu liikmetele. Austatud Vabariigi President! Lugupeetud Headele kolleegidele, kui lubate, sest olin ka Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse liik- ise veidi enam kui aasta üks nende hulgast. med! Teie ekstsellentsid! Daamid ja härrad! Parlamendi eelmise koosseisu tööaega jääb XI Riigikogu I istungjärgu esimese istungi muude asjade kõrval kindlasti meenutama avasõna on Vabariigi Presidendil. Palun! Eesti saamine Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaaks. See oli pikkade aastate ja 1. Vabariigi Presidendi avakõne ühiste pingutuste finaal. Samal ajal oli see ka uus algus, uus tee, millel jätkab täna Toomas Hendrik Ilves ametivannet andev parlament ja peatselt Lugupeetav Eesti rahvas ja teie valitud ametisse astuv valitsus. Riigikogu liikmed! Mu daamid ja härrad! Ma tänan tehtu eest ka ligi kaks aastat Mul on meeldiv võimalus veel kord tänada ametis olnud Vabariigi Valitsuse liikmeid ja kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kodus ja selle peaministrit Andrus Ansipit. Tulevik kodunt kaugel, kes kasutasid märtsi alguses paneb valitsuse tegevusele oma ajaloolise oma õigust suunata järgmise nelja aasta hinde. Valijate hinnang valitsuses osalenud jooksul meie riigi arengut. Rahvas on erakondade tööle oli, nagu teame, pigem kõrgeima võimu kandjana oma otsuse teinud. positiivne. Aktiivsemalt kui mitmel varasemal korral. Austatud Riigikogu! Juba ammu ei Demokraatlik riik ongi ehitatud ideele, et mõõdeta Riigikogu töö tulemuslikkust kodanikud annavad oma esindajatele volituse seaduste ja otsuste hulgaga. See töö – riigile langetada ühiskonnaelu tähtsamaid otsuseid. õigusliku raamistiku ehitamine – on tänaseks Eesti kuulub kultuuriruumi, kus parlament suures osas tehtud. Seepärast on minu vastutab ainult rahva ees. Ei millegi muu ega meelest saabunud õige aeg alustada kellegi teise ees. mõttevahetust parlamenditöö võimalike uute See eristabki euroopalikku rahvaesindust rõhuasetuste üle. täidesaatva võimu ripatsina toimivast pseudo- Minu meelest võiks just Riigikogust saada parlamendist. Erinevate näidete leidmiseks ei toimiv vahelüli, mis jälgib ja kontrollib pea eestlane ei ajas ega ruumis kuigi kaugele valitsuse poliitika vastavust tegeliku elu vaatama. vajadustele. See aga eeldab igalt Nüüd on järg teie käes, austatavad parlamendiliikmelt avara pilgu kõrval ka Riigikogu liikmed. Teie ja ainult teie pidevat kursisolekut parlamendile otsus- võimuses on töötada nii, et küpse tamiseks saadetud eelnõude tagamaadega. demokraatia tunnuseks olev kodaniku- Eesti parlamentaarse riigikorra taastamisest aktiivsus ei vaibuks. Et ei kahaneks meie ja põhiseadusliku Riigikogu tööleasumisest möödub tänavu 15 aastat. Selle ajaga on välja 1 Esmaspäev, 2. aprill 2007 kujunenud hulk tavasid. Parem osa nendest Selle vande sõnastus, mõte ja eesmärk on väärib kindlasti säilitamist, halvem aga täpselt ühesugune nii võimuliidu kui ka hülgamist. vastasleeri saadikule. Meeldigu see teile või mitte – igapäevane See ametivanne kehtib homme, kuu ja rutiinne parlamenditöö, see teie järgmise aasta pärast, aga ka paar nädalat enne nelja aasta pärisosa, upitab end harva üle järgmisi valimisi. Ärge andke järele meediakanalite uudisekünnise. See võib olla kiusatusele teha sellest auväärsest küll ülekohtune ja mõtlemisaine meie institutsioonist valimiskampaania tööriista. ajakirjanikele, kuid ometi paljuski See ei ole kerge, aga see on võimalik. Kui paratamatu. mitte teisiti, siis võiksite kaaluda töö Ma loodan siiralt, et avalikkus hakkab lõpetamist mitte üks nädal, vaid kuu või kaks meedia abiga üha enam mõistma, et enne järgmisi valimisi. parlamendiliikme panust ei saa mõõta suure Eesti rahva esinduskogul pole õigust end saali istungitest osavõtu protsendi või naeruvääristada. Seetõttu tuleb ära hoida kuluhüvitiste arvete järgi. Selle asemel teadlikult põhiseadusega vastuollu minevad uurigem, kuidas töötavad Riigikogu otsused, nagu kogesime Riigikogu eelmise komisjonid, kus tegelikult seadusi luuakse. koosseisu lõpunädalail. Millised argumendid kõlavad seal ja Teiseks, Eesti rahvas ei andesta, kui kohtumistel kodanikuühendustega? Kes ja parlamendist tehakse turuplats, kus kuidas esindab Riigikogu ja Eestit huvigrupid saavad annetuste eest seadusi rahvusvahelistes parlamentaarsetes organisat- endale meelepärases suunas kallutada. sioonides? Kas ja kuidas tutvustavad Otsuste usaldusväärsuse ja läbipaistvusega ei rahvaesindajad oma ideesid parlamendi saa kaubelda. Eesti õigusruum ei ole kõnetoolist kohtumistel valijatega ja müügiks. ajakirjanduses? Kolmandaks, on vale vaadata kõike ja Me teame, et valija ei ole sageli rahul oma kõiki parteipoliitikast häguste prillidega. Kui esindajate inetu keelepruugi ja partei- näiteks õiguskantsleril või riigikontrolöril on poliitilise kitsarinnalisusega. See määrib teile ettepanekuid, siis lähtuvad nad ühtlase kihina kogu Riigikogu, ka laitmatu seadustest ja oma ülesannetest. Olgem ausad: käitumisega parlamendiliikmete palge. nende süüdistamine erakondlikus kallutatuses Aga on veel üks asi, mida valija ei taha viitab üldjuhul sellele, et kriitika on tabanud andestada. Seda, kui Riigikogu loobub talle, märki. rõhutan, parlamentaarse vabariigi põhi- Ajaga, mis on kulunud õiguskantsleri seadusega pandud kohustest ning taandab end olematute sisepoliitiliste eelistuste tuvas- koalitsiooniparteide tahte kuuleka ja tuima tamisele, oleks juba ammu saanud muuta vormistaja rolli. läbipaistvamaks nii parteide rahastamise kui Tuletan meelde: meie ise oleme valinud ka riigile kuuluvate äriühingute juhtimise. Eestile just nimelt parlamentaarse riigi vormi, Selle aasta kolme kuuga on tulekahjudes nagu ka enamik teisi Euroopa demokraatiaid. hukkunud üle 40 meie kaaskodaniku. Teie valijad ootavad teilt iseseisvat mõtlemist Riigikontroll tegi juba eelmisel aastal ja südametunnistuse järgi hääletamist. ettepaneku jõustada kohe kohustusliku Tegelikult ei tähenda see ei rohkemat ega suitsuanduri nõue. Kahjuks arutavad vähemat, kui et: Riigikogu, võta endale otsustajad ikka veel, kas need andurid tuleb seadustega ettenähtud võim. panna järgmisel või ületuleval aastal. Austatavad Riigikogu liikmed! Riigikogu Inimeste elu ja tervis ei ole ilus loosung rolli suurendada ja seadusandliku võimu valimisreklaamis. See on teie igapäevane töö mainet parandada saate ainult teie ise. Sellega ja kohustus. seoses on mul teile mõned soovid. Neljandaks, parlament on oma Esiteks, mõne hetke pärast annate te seisukohtade selgitamise ja kaitsmise koht. Riigikogu liikme ametivande ja võtate Parlamendisaalis on täiesti lubamatu piirduda kohustuse jääda oma tegevuses ustavaks argumendiga, et koalitsioonilepingus on nii Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. See kirjas. Kas piisab sellest põhjendusest neile, on vanne Eesti riigile, mitte oma erakonnale. kes just teid valisid? Riigikogu ei tohi 2 Esmaspäev, 2. aprill 2007 muutuda kummitempliks valitsuse otsuste all. üldine innovatsioonialane mahajäämus muust Iga Riigikogu liige on peagi ametisse astuva Euroopast ja oskustööjõu nappus. Nende valitsuse tööandja, mitte aga käsutäitja. Teie üheaegne koostoime võib kaasa tuua pärite aru ja teil on õigus saada oma raskemaid aegu firmadele, end n-ö lõhki küsimustele sisulisi ja ammendavaid laenanud perekondadele ja toimetuleku- vastuseid. Nõudke vastuseid ja kutsuge raskuses kaaskodanikele. korrale neid, kes vastata ei taha. Me teame, et mitte kusagil pole majandus Eriti oluline on parlamendis opositsiooni pidevalt ülesmäge liikunud. Sestap me roll. Ilma opositsioonita pole demokraatiat räägimegi majandustsüklitest ja koos sellega olemas. Seetõttu ei saa ka vastasleeris olemist võimalusest, et just sellel Riigikogu käsitada mahavisatud ajana. See on koosseisul ja tööd alustaval valitsusel tuleb tänuväärne töö, millest lõppkokkuvõttes tegutseda tänasega võrreldes muutunud sõltub poliitilise diskussiooni tase ja olukorras. riigivalitsemise läbipaistvus. Valitsusliidult Nii võib juhtuda, et riigi majanduslik seis ootan oponentide suhtes austust, sest ainult ei lasegi ellu viia kõiki neid kauneid ja nii austab igaüks ka iseennast ja koos sellega rahamahukaid lubadusi, mida viimase kolme- Eesti rahva valikuid. nelja kuu jooksul valijatele on antud. Palun Viiendaks, kaitske Riigikogu järjepidevust langetage otsuseid, mis ennetaksid või ja oma eelkäijate tehtud otsuseid. Siin saalis vähemalt pehmendaksid võimalikke tagasi- on vastu võetud palju strateegilisi lööke. Seisku rahva huvid alati eespool arengukavu, mille lõpptärminiks on aasta parteipoliitilisest egoismist ja optimistlikust 2013, 2015 või koguni 2030. Need on enesekindlusest. kehtivad alusdokumendid, millest kõik Teiseks, ärge laske end uinutada Euroopa edasine võiks lähtuda. Liidu väidetavast ummikseisust. Jah, Soovin teilegi pikka riigimehepilku. Sest põhiseaduse lepingu tulevik ja koos sellega kindlasti te tahate, et teie Riigikogus tehtud ka Euroopa tulevane töökord on praegu veel töö mõjutaks Eesti arengut pikema aja ebaselge. Aga suutmatus otsustada ja sellest jooksul ega muutuks tühiseks päev pärast teie tulenev paralüüs Euroopas muutub ühel volituste lõppu. hetkel talumatuks.
Recommended publications
  • Country Sheet on Youth Policy in Estonia (2010)
    COUNTRY SHEET ON YOUTH POLICY IN ESTONIA Last updated: 15.11.2010 Country sheet on youth policy – Estonia Page 1 Table of contents 1.Statistics on young people 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.2 Youth welfare services (comprising public and/or non public actors) 2.3 Non-public actors/structures & youth services with competencies in the youth field 2.4 Other structures 3. Legislation 4. National Programmes on youth 5. Budget / Public expenditure allocated to youth 6. European Dimension of youth policy 6.1 Council of Europe programmes or activities implemented in an important way for youth purposes (including funding schemes of the European Youth Foundation) 6.2 European Union programmes 7. Forthcoming events/conferences 7.1 Current developments/plans with regard to national legislation/guidelines 7.2 Current developments/plans with regard to European youth policy priorities Country sheet on youth policy – Estonia Page 2 1.Statistics on young people as of 01.01.2010, Source: Statistics Estonia Number of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 31 481 41 748 54 479 51 585 Girls 29 785 39 699 52 184 50 443 Total population 1 340 127 Percentage of young people in population Age group 10-14 15-19 20-24 25-29 Boys 2,35% 3,12% 4,07% 3,85% Girls 2,22% 2,96% 3,89% 3,76% Number and Percentage of young people with a different nationality (“migration background”). N.A. Country sheet on youth policy – Estonia Page 3 2. Actors and Structures 2.1 Public authorities 2.1.1 National public authorities: Ministry in charge of youth: Ministry of Research and Education - Minister: Mr.
    [Show full text]
  • Stenogrammid
    XII RIIGIKOGU STENOGRAMMID 2011 III köide I istungjärk 4. aprill – 2. juuni Tallinn 2012 © Riigikogu Kantselei dokumendi- ja asjaajamisosakond, 2012 S i s u k o r d XII Riigikogu valimiseks moodustatud valimisringkonnad IV Riigikokku pääsenud erakonnad IV XII Riigikogu koosseis 04.–08.04.2011 V XII Riigikogu liikmed 08.04.2011 X Riigikogu fraktsioonid XI Riigikogu alatised komisjonid XV Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid XIX Ametivanne XX XII Riigikogu avaistungi kõne XXIII Riigikogu juhatuse valimine XXIII Eelmise valitsuse volituste lõppemine XXIII Peaministrikandidaadile volituste andmine XXIII Riigikogu juhatuse teated XXIII Seadus XXIV Otsused XXIV Menetluses olevad eelnõud XXV Menetlusest väljaarvatud eelnõu XXVII Arupärimised XXVII Infotund XXVIII Vaba mikrofon XXX Olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelu XXXI Õiguskantsleri ettepanek XXXI Tähtpäeva- ja tervituskõne XXXI Istungite juhatajad XXXI Kõnelejad XXXII XII Riigikogu foto Riigikogu täiskogu korralise istungjärgu stenogrammid 1–383 Hääletustabelid (lõpphääletus) XII RIIGIKOGU VALIMISEKS MOODUSTATUD VALIMISRINGKONNAD Nr 1: Tallinn – Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn Nr 2: Tallinn – Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita Nr 3: Tallinn – Mustamäe ja Nõmme Nr 4: Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa Nr 5: Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Nr 6: Lääne-Virumaa Nr 7: Ida-Virumaa Nr 8: Järva- ja Viljandimaa Nr 9: Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn) Nr 10: Tartu linn Nr 11: Võru-, Valga- ja Põlvamaa Nr 12: Pärnumaa Vabariigi Valimiskomisjon registreeris XII Riigikogu liikmed 24.03.2011.
    [Show full text]
  • Changes and Challenges Changes Pedagogy and Educational Sciences Sciences and Educational Pedagogy Baltic States in the Post-Soviet
    Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges 1990–2004: Changes Baltic States, in the Post-Soviet Sciences and Educational Pedagogy Throughout the book, there is a pervasive historical view of the development of specific areas of education in three sections: pre-independence ideals and activities; shaping the educational field of an independent state from legislation to educational content and educational sciences; re-entering the Western world and integrating into EU educational processes. A different substantive approach shows changes in views and practices at the level of individuality, family, institution, and nation. I would like to emphasize in particular Pedagogy and Educational Sciences the importance of the book as a source of information on the 15-year upheaval in education. It clearly shows, on the one hand, the objectivity in the Post-Soviet Baltic States of the scientific approach and, on the other hand, the “grounding” of this objectivity due to the personal participation of the writers and researchers in the processes under consideration. All the mentioned qualities make the book an important information resource for the widest audience: the description of the historical development, the identified ideals, problems and decisions, and the rich list of sources can be used by students, university lecturers, teachers, and researchers in the Baltic states, as well as internationally. Prof. Marju Lauristin Tartu University Estonia Changes and Challenges University of Latvia Press To Leonards Žukovs BALTIC ASSOCIATION OF HISTORIANS OF PEDAGOGY Pedagogy and Educational Sciences in the Post-Soviet Baltic States, 1990–2004: Changes and Challenges University of Latvia Press Riga 2020 UDK 37(474) Pe100 Baltic Association of Historians of Pedagogy.
    [Show full text]
  • Aastaraamat 2011 Tallinna Tehnikaülikooli Aastaraamat 2011
    AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTARAAMAT 2011 XIX Koostaja ja peatoimetaja Vahur Mägi Toimetuskolleegium: Kai Aviksoo (ülikooli nõukogu, struktuur), Karel Kundrats (üliõpilaskond), Tiia Vihand (õppetegevus), Pille Kasepuu (teadus- ja arendustegevus), Heidi Pihlak (innovatsioon), Jüri Järs (raamatukogu), Jüri Veerits (kirjastus), Riin Kobin (rahvusvaheline koostöö), Ülle Põder (majandustegevus), Kerly Orulaid (arengufond, vilistlaskogu), Ene Kahro, Aiki Tibar ja Milvi Vahtra (publikatsioonid) Fotod TTÜ Muuseumi fotokogust Kaane kujundanud Ann Gornischeff ISSN 1406-4529 Autoriõigus: Tallinna Tehnikaülikool, 2012 Sisukord Vaateid ja visandeid Andres Keevallik. Seista tehnikakultuuri eest.......................................................11 Kalle Tammemäe. Õppetegevus 2011 ..................................................................12 Ülo Tärno. Professorite kogu ...............................................................................15 Andres Udal. Nanotehnoloogia: hirmud, müüdid ja võimalused..........................18 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva tähistamine Juubeliaktus ................................................................................................................37 Tauno Otto, Priit Kulu. Mehaanikateaduskond 75 ...............................................37 Aleks Rulkov. Masinaehitus on osa koolitatud mõtlemiskultuurist .......................46 Ümarlaud “Tööstuspoliitika arengutest Eestis” ..........................................................48
    [Show full text]
  • Tulevane Peaminister?!Peaminister?!
    Presidendil raske valik Siim Kallas ja Edgar President Arnold Rüütel võib teha Savisaar koalitsiooni koostamise ettepaneku laupäevasel nii enim hääli kogunud Keskerakon- valimis- na liidrile Edgar Savisaarele kui ka debatil. Res Publica juhile Juhan Partsile. Uue peaministrina peetakse tõe- näolisemaks Juhan Partsi. lk 3, 5 Äripäev: hea võimalus Savisaar ja Kallas suurimad paremkoalitsiooniks häältemagnetid Tänu Res Publica loodetust Üle Eesti osutusid suurimateks paremale ning Keskerakonna häältemagnetiteks praeguste võimu- oodatust kehvemale tulemusele on erakondade esimehed. Edgar Savisaar tekkinud võimalus teha paremkoalit- tõi erakonnale ligi 13 000 häält ning sioon Res Publica, Reformierakonna Siim Kallas 10 000 häält. Isikumandaa- ja Isamaaliidu osavõtul. lk 7 diga said Riigikokku 14 inimest. lk 6 TulevaneTulevane peaminister?!peaminister?! Res Publica esimees Juhan Parts on kõige tõenäolisem uue koalitsiooni koostaja ja tulevane peaminister. Foto: Erik Prozes Keskerakond Res Publica Reformierakond Rahvaliit Isamaa Mõõdukad Ei läinud nii hästi, kui Sai loodetust enam Sai eelmiste Sai prognoositust Ületas valimiskünni- Ületas valimiskünni- loodeti ja prognoosid hääli, valimiste valimistega võrreldes enam hääli, praegu- se, kuid kaotas se, kuid kaotas näitasid sisuline võitja ühe koha juurde sega võrreldes kaks eelmise korraga eelmise korraga kohta juures võrreldes 11 kohta võrreldes 11 kohta Äripäev 3. märts 2003 lk 2 toimetaja Raimo Ülavere 667 0091, e-post [email protected] Riigikogu kohtade jaotus Reformierakond Res PublicaKeskerakond Rahvaliit Isamaaliit Mõõdukad Häälte jagunemine teised 24 281 Reformierakond võitis koha juurde, 34 819 125 718 Isamaaliit ja Mõõdukad kaotasid 36 138 Võrreldes 1999. aasta valimistega olid suurimad kaotajad Isamaaliit ja Mõõdu- kad, kes mõlemad loovutasid Riigikogus 11 kohta. Endise kolmikliidu poolteist aastat tagasi toimunud lõhenemisest võitis aga Reformierakond, kes suutis 1999.
    [Show full text]
  • Eesti Kooli Ja Pedagoogika Kronoloogia
    1 EESTI KOOLI JA PEDAGOOGIKA KRONOLOOGIA. Koostanud Heino Rannap Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajalugu on paljude kooliõpetajate ja teadlaste poolt rahuldavalt läbi uuritud ja trükistena avaldatud. Senini on puudunud aga oluliste sündmuste kronoloogiline järjestus, milline annaks süstemaatilise andmestiku kõigi Eesti koolielu tähtsamate sündmuste kohta. Käesolev teos püüab seda lünka täita ja anda järjestatud teateid koolide asutamise, eestikeelsete õpikute tekke, õpetajate ettevalmistuse, koole juhtivate organisatsioonide, õpetajate- ja õpilaste seltside ja liitude, pedagoogika ajakirjade ja õpetajate ajalehtede, õpilaste trükiste, koole puudutavate riiklike dokumentide, haridusministeeriumi tähtsate otsuste, koolide väljapaistvate saavutuste, õpilaste ja õpetajate rahvusvahelistel võistlustel omandatud võitude kohta. Seega on see teos nii ajaloo- kui kooliürik. Siin on esitatud meie rahva heitlikke pürgimusi hariduse poole, kooli jõnkslikku elukäiku õige mitme vallutajariigi tõekspidamiste ja nõudmistega. Eesti kooli ja pedagoogika ajalugu hõlmab üllatavalt pikka ajavahemikku - kaheksa sajandit. Mahuka koolipärandi selgitamine, üksikfaktide tähtsustamine ja nendest valimine osutus keerukaks toiminguks. Siinsesse kronoloogiasse on kogutud materjal aastani 2000 (kaasaarvatud). Koostamisel on tuginetud võimalikult mitmesugusele andmestikule, arhiivide (eriti haridusministeeriumi fondide), Pedagoogika Arhiivmuuseumi, riiklike dokumentide, teaduslike uurimuste, monograafiate ja perioodika infole. Kõige vanema perioodi daatumid on võetud
    [Show full text]
  • EMT Avas Esimesena Kolmanda Põlvkonna Võrgu
    valuutakursid 28.10. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,87 EEK Ehituses valitsevad džungliseadused EUR 1,22 USD Täpselt kaks aastat tagasi sõlmisin n-ö SEK 1,65 EEK võtmed kätte le- pingu, nüüd ma ÄP indeks 28.10. enam seda viga ei teeks, kirju- tab arvamus- 1923,82 -0,30% Mati toimetaja Mati Feldmann ESMASPÄEV • 31. oktoober 2005 • nr 197 (2977) • hind 15 kr Feldmann. lk 27 Rimi ja Kesko ühinemise järel on ettevõttest lahkunud paarkümmend juhti, kes olid otsusta- RRimiimi ppühkisühkis jatest vaid käsutäitjateks taandatud. lk 6–7 KKeskoesko juhidjuhid platsiltplatsilt Fotomontaaž Exxoni kasum on Siim Kallas teeb nelja aastaga pea 9,92 EMT avas esimesena neljakordistunud toetuste saajad Ühispangal rekordiline 5,68 III kv kasum, kolmanda põlvkonna võrgu avalikuks kvartalikasum mld USD SEB Eesti Ühispank teenis tä- 3,65 EMT avas reedel Tal- Euroopa Komisjoni navu kolmandas kvartalis 274 2,64 linna katva kolmanda asepresident Siim Kallas põlvkonna mobiilside- seisab initsiatiivi taga miljonit krooni puhaskasumit võrgu, Elisa ja Tele2 avalikustada kõik Euroopa ehk 70 protsenti enam kui aasta eest. lk 2 Allikas: Bloomberg 2002 2003 2004 2005 sellel aastal 3G-võrgu- Liidu toetuste saajate ga välja tulla ei kavatse. nimekirjad. Näiteks Belgia kinnisvara USA kavandab EMT turundusdirektor avalikustas toetusesaajad Piret Mürgi sõnul on nädal tagasi. lk 7 naftafirmadele võrgul praegu 400 ka- Stabiilselt tegutseval ettevõt- sutajat. lk 3 tel tasub büroopind osta. lisamaksu Severstallat: me ei lk 14 USA Senatil on tõsine plaan taha Galvexit osta ärikoolitus võtta naftafirmade hiigelka- EMT turundus- Venemaa terasetootja sumitelt täiendavat maksu. direktor Piret Severstali Läti tütarfirma Lähetusse saadetavale tööta- Naftahinna tõusu pealt teeni- Mürk 3G-võrgu avamisel.
    [Show full text]
  • Elections in Estonia.1992-2015
    ELECTIONS IN ESTONIA 1992–2015 National Electoral Committee Tallinn 2016 Compiled by: Alo Heinsalu Arne Koitmäe Leino Mandre Mihkel Pilving Priit Vinkel Original edition edited by: Gerli Eero Translated by: Galina Ader Mari Ets Helve Trumann Mari Vihuri Layout: Margit Plink Cover design: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoda ISSN 2504-5555 Copyright: National Electoral Committee 2016 National Library of Estonia 2016 This work is licensed under the Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia License. To view a copy of this license, please visit http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/deed.en Contents Introduction 5 Abbreviations and notes 7 1. General statistics on elections and referendums 1992–2015 8 1.1. Elections and referendums 8 1.2. Riigikogu elections 13 1.3. Local government council elections 15 2. Referendums 16 2.1. Explanations 16 2.2. Statistical overview, 1992 and 2003 21 2.3. Voting result 22 2.3.1. Referendum of 1992 22 2.3.2. Referendum of 2003 24 3. Riigikogu elections 26 3.1. Explanations 26 3.2. Statistical overview 1992–2015 34 3.3. Voting and election results 35 3.3.1. Riigikogu elections 1992 35 3.3.2. Riigikogu elections 1995 42 3.3.3. Riigikogu elections 1999 48 3.3.4. Riigikogu elections 2003 54 3.3.5. Riigikogu elections 2007 60 3.3.6. Riigikogu elections 2011 67 3.3.7. Riigikogu elections 2015 75 4. Election of the President of the Republic 82 4.1. Election of the President of the Republic in 1992 83 4.2.
    [Show full text]