Rahvastikuteadus Ja Eesti Rahvastikuarengu Pöördepunktid

RAHVASTIKUTEADUS JA EESTI RAHVASTIKUARENGU PÖÖRDEPUNKTID

Kalev Katus, Allan Puur

3. EESTI RAHVASTIKUARENG EUROOPA KONTEKSTIS On selge, et Eesti rahvastikuarengut käsitledes peaks olema kas või pinnapealne ettekujutus peamiste demograaﬁliste murrangute ajastusest (naaber)rahvaste ja kogu Euroopa arengu taustal. Kõige muu kõrval aitab selline “kaart-kompass” mõnelegi esmapilgul kummalisele ja keerulisena tunduvale nähtusele anda lihtsa seletuse, ent ka vastupidi: mõni harjumuspärane nähtus võib osu- tuda hoopis keerukaks ja samuti siis murettekitavaks. Järgnev lühiülevaade püüab lugejat varustada just niisuguse kaardi-kom- passiga, et aidata eristada Eesti rahvastikutaastes olulist ja eba- olulist, ootuspäraseid ja ootamatuid suundumusi ning kokkuvõttes kogu Eesti rahvastikuarengut terviklikult mõista.

3.1. Demograaﬁline üleminek Eesti rahvastikuarengut traditsioonilise taastetüübi, täpsemini küll selle tüübi viimaste sajandite raames on kõige põhjalikumalt uurinud Heldur Palli. Viide põhjalikkusele pole niisama sõnadetege- mine, vaid tähistab peretaaste meetodi rakendust, mille abil re- konstrueeritakse üksikisikute ja perede eluteed — vastav koos- käsitlus tagab ülevaate terve piirkonna rahvastikuarengust (Henry

Algus eelmises numbris.

491 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

1961). Peretaaste meetod on seda laadi ülesande jaoks kõige oleks Hajnali joon õigem tõmmata Narva linnast Triesteni (Kurs täiuslikum vahend, aga nõuab pühendumist, sihipärast tööd ja to- 1994; Katus, Puur, Sakkeus 2000). hutult aega. Pallilt pärineb kolme Eesti kihelkonna — Karuse, Nõnda sattus Eesti uute demograafiliste arengusuundade levi- Otepää ja Rõngu — süvakäsitlus 18. sajandi kohta (Palli 1973, ala idapiirile. Ühtlasi oli Euroopa abiellumistüüp esimene oluline 1984, 1988). Samaväärset uurimistööd pole meie lähemate naa- nähtus, mis eristas Eesti rahvastikuarengu selgepiiriliselt Vene- berrahvaste, aga kahetsusväärsel kombel ka mitte 19. sajandi Eesti maa, samuti enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa maade arengust ter- kohta, kui eestirootslasi käsitlev uurimus kõrvale jätta (Hyrenius vikuna. Geopoliitiliselt küll tol ajal — Vene impeeriumi koos- 1942). seisu lülitatuna — Ida eelpost Läänes, osutus Eesti demograafilise Kolme kihelkonna käsitlused Pallilt, nagu teisedki asjaoma- arengu vaatenurgast hoopis Lääne eelpostiks Idas. Ka võib suu- sed uurimused ei jäta kahtlust, et Eesti rahvastikutaaste kulges resti just 18. sajandisse arvata Baltoskandia regiooni tänapäeva 17.–18. sajandil sarnaselt teiste Euroopa rahvastega. Sündimus ulatuva eripära kujunemise. Baltoskandia olemus hakkas nii tea- oli traditsioonilise taastetüübi kohaselt suhteliselt kõrge, keskmi- duslikus kui pragmaatilises tähenduses selguma 20. sajandi esi- selt neli-viis last naise eluea jooksul, kellest üle kolme tavaliselt mesel poolel (Kant 1935). Piirkonna terviklikkuse katkestas — täisikka ei jõudnud. Suremus oli kõrge ja sünnieluiga pikema pe- ilmselgelt ajutiselt — Vene okupatsioon Baltimaades, mis küll rioodi keskmisena kõikus 25–35 eluaasta vahel. Vahemärkusena paraku pikale venis ja nüüdse Eesti ilmet õige tugevasti mõjutab. olgu öeldud, et 17.–18. sajandi vahetusel tabas Eestit ligi ka- Õpetlik on tähele panna, et ligikaudu 200 aastat tagasi kujune- hekümneaastane rahvastikukriisi ajajärk: Suur nälg aastail 1694– nud rahvastikuarengu ebasünkroonsus on jäänud oluliseks Eesti 1697 andis teatepulga üle laastavale Põhjasõjale, mis tipnes vii- rahvastikuolukorda mõjutavaks teguriks kuni praegusajani. mase jõulise katkuepideemiaga 1711–1712 (Konks 1961; Kõpp Demograafilise ülemineku algust tähistavad muutused rahvas- 1929; Liiv 1938; Palli 1996). Rahvaarvu äkiline vähenemine tikuarengus ilmnesid Eestis 19. sajandi keskpaiku. Kuigi suremus kriisiperioodil — rohkem kui kaks korda — asendus võrdlemisi ja sündimus, vähemalt üldkordajate kaudu väljendatult, olid juba kiire rahvaarvu tõusuga 18. sajandil. Sellele aitas kaasa kasvu- mitu kümnendit ilmutanud langustrendi, algab kõnealuste rahvas- soodne vanuskoostis, mis iseloomustab kriisijärgset rahvastikku, tikuprotsesside intensiivsuse pidev alanemine 1850.–1860. aasta- samuti suremuse pikaaegne püsimine n-ö normaaltasandil ning tel. Esimesest Eesti territooriumi hõlmanud tänapäevasest rah- sisseränne. Peapõhjust tuleb siiski otsida traditsioonilisele taas- valoendusest (1881) alates on võimalik jälgida sündimuse kui tetüübile omasest põlvkondade intensiivsest vaheldumisest, mille tähtsaima demograafilise arengu ajastusindikaatori trendi Prince- toel depopulatsiooni tagajärgedest suhteliselt kiiresti üle saadi. toni projekti metodoloogia vaimus ning asjaomast metoodikat Enam-vähem samal ajal teiste demograafilise arengu pioneer- rakendades. Esimest korda Eesti ala kohta arvutati Princetoni rahvastega, 18. sajandi algupoolel, ilmnesid ka eesti rahval esime- indeksid Tsaari-Venemaa-aegsetes kubermangupiirides (Coale, sed traditsioonilise taastetüübi lagunemise algusele viitavad tun- Anderson, Härm 1979). Maakonnakaupa käsitletuna täpsustus demärgid. Olulisim neist oli teadagi Euroopa abiellumistüübi teke Eesti rahvastiku sündimusülemineku käik oluliselt, muidugi sel- ja levik, mida mainisime juba eespool. Euroopa abiellumistüüp gus ka piirkondlik variatsioon ning tekkis võrdlusvõimalus naab- poolitas kontinendi Peterburi ja Trieste tinglikku joont pidi, jättes ritega (Katus 1992, 1994). Arvnäitajad esitame allpool, nagu Eesti lääne poole. Tuleb rõhutada, et uue abielumudeli leviku ida- ka põhijärelduse, et sündimusülemineku poolest kuulub Eesti piiri nihutamisel Peterburini, lisaks vormilisele viitamisele piir- rahvastik, Prantsusmaad kõrvale jättes, esimese viie-kuue kõige konna suurlinnale, on igati ka sisulist alust. Euroopa abiellu- varasema ajastusega rahva hulka. Muide, just tol ajal kinnis- mistüüp haaras tõepoolest vähemalt osalt ka Ingerimaad ja in- tus Baltoskandia rahvastikuarengu ühtne samm, kus Eesti-Rootsi- gerlasi. Alles hilisemat Ingerimaa ümberrahvastamist arvestades Läti (täpsemini Läti Liivi- ja Kuramaa osa) üheaegse ajastuse

492 493 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

ümber on tihedalt koondunud teised kohalikud rahvad, jättes vaste puhul võib pidada üleminekuaegse kasvu alampiiriks. Eesti Soome ja Leedu sündimusülemineku veidi hilisemaks. rahvaarvu kasv kippus maha jääma isegi Prantsusmaast enesest ja Suremusüleminek kulges Eestis sündimuse langusega üsna jäi muidugi mitu korda alla naaberrahvastele Baltoskandias. Nii- kõrvuti ehk eelmisest alapeatükist tuttava Prantsuse tüübi koha- viisi kätkeb demograafiline üleminek Eestis paradoksi: just kõige selt. 1881. aasta rahvaloenduse vanuskoostise põhjal arvutatud kiirema rahvaarvu juurdekasvu ajastul jääb Eesti rahvaarvu kasv elutabel, võetuna kolme Balti kubermangu — Eesti-, Liivi- ja tegelikult teistest maha, olles võib-olla väikseim maailmas. Jakob Kuramaa kohta koos, annab keskmiseks sünnielueaks 39,1 aas- Hurda mõte — me ei saa suureks arvult, kuid võime seda saada tat meestel ja 42,7 aastat naistel (Besser, Ballod 1897). Se- vaimult — kajastab igati adekvaatselt rahvastiku taastearengut nii davõrd kõrged näitarvud, eriti naaberkubermangude taustal, ja tol ajal kui ka tänapäeval. muuseas ka sünnieluea sooline erinevus naisrahvastiku kasuks, räägivad selget keelt juba paar aastakümmet varem alanud sure- 3.2. Pärast demograafilist üleminekut musüleminekust (Katus 2000). Sama võib järeldada imikusuremuse trendi alusel, mida peaaegu kogu 19. sajandi jooksul võib Üleminekujärgse rahvastikuarengu esimesed viis aastakümmet on jälgida Viljandi maakonna kohta (Nõges 1925). mitmes olulises faasis kulgenud Eestis silmatorkavalt teisiti kui 1930. aastate alguseks oli keskmine sünnieluiga tõusnud mees- enamikul võrreldava demograafilise arenguga rahvastel. Eelne- tel 53,1 ja naistel 59,6 eluaastani, aga mis olulisem, surmapõhjuste vast on teada, et demograafilise ülemineku pioneerrahvaid ise- struktuuris olid ülekaalu saavutanud modernsele taastetüübile ko- loomustas sündimuse tõus Teise maailmasõja järel ja omamoodi hased endogeensed põhjused (Katus, Puur 1992, 1997). Eluea beebibuumi ajajärgu väljakujunemine. Eestis jäi beebibuumile pikenemine jätkus Eestis üsna ühtlase tempoga 1950. aastate nime andnud sündimuse tõus olemata (Katus 1997). Arvatavasti lõpuni — viimasel kümnendil eriti imikusuremuse languse ar- võib taastetasandist õhkõrnalt kõrgema sündimuse 1940. aastate velt —, aga põhimõtteline pööre tänapäevasele suremusele oli lõpul kirjutada eelkõige sissesõitnute arvele, keda tol ajal iseloo- aset leidnud juba enne Teist maailmasõda. Ehkki Eesti ei kuu- mustas põlisrahvastikuga võrreldes märgatavalt kõrgem protsessi lunud suremuslanguse kiiruse ja intensiivsuse poolest Euroopa intensiivsus. Perioodinäitajate kaudu väljendatud sündimus püsis juhtmaade hulka, erinevalt sündimusarengust, edestas ta keskmise Eestis taastetasandist allpool veel paar aastakümmet, mistõttu sünnieluea poolest Ida- ja Lõuna-Euroopa maid ikkagi (Kr¯umi¸nˇs 1950. aastate jooksul iseloomustas Eesti rahvastikku Euroopa ning 1993). Võrreldes teiste Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega oli Ees- järelikult ka maailma üks madalamaid, kui mitte kõige madalam tile iseloomulik imikusuremuse mõnevõrra aeglasem alanemine, sündimustase. mis süstemaatiliselt madaldas sünnieluiga. Eesti demograafilise Eesti rahvastiku sündimuse ainulaadset arengujoont Euroopa ülemineku ajastuse kohast teadmist kokku võttes võib selle aja- kontekstis — ennekõike protsessi taseme stabiilsust erakordselt raami paigutada vahemikku 1850–1940, millele eelnes võrdlemisi pika aja vältel — näitab joonis 3. Muidugi on see stabiilsus ise- pikk ettevalmistusperiood Euroopa abiellumistüübi leviku näol ja enesest suhteline, kuid teiste Euroopa rahvastega võrreldes tunneb järgnes modernse taastetüübi seni kestev juurdumisaeg kõigi oma Eesti sündimustrendi alati ilmeksimatult ära. Joonisel on esitatud võngete ja pööretega. lõplik sündimuskordaja põlvkonnavahemikus 1900–1965. Tuleb Suremus- ja sündimuslanguse suhteline üheaegsus, teisisõnu tähele panna, et nooremate sünnipõlvkondade (1955–1965) pu- demograafilise ülemineku kulgemine Prantsuse tüübi kohaselt, hul on kordaja vormiliselt võttes esialgne või tinglik, kuid de- väljendus Eesti rahvaarvu suhteliselt aeglases kasvus kogu demo- mograafilise ülemineku järgses sündimusarengus on reproduktiiv- graafilise ülemineku jooksul. Vaid mõnel üksikul aastal küündis ea viimaste aastate mõju kumulatiivnäitaja tasemele kaduvväike rahvastiku keskmine juurdekasv 10 promillini, mida enamiku rah- ning kõnealuste põlvkondade lõplik sündimustase jääb esitatule

494 495 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

jandivahetuse põlvkondades ei jäänud kauaks püsima. Nimelt hakkas Põhja- ja Lääne-Euroopa rahvaste järgnevates kohortides sündimus tõusma, Eestis jäi aga püsivalt madalaks. Kvantitatiiv- selt kasvas vahe päris suureks — mitmete rahvastega koguni ühe lapseni kohortnäitajais — ning sisuline erinevus taastearengu seisukohalt — taastenivoost üles- või allapoole — toob Eesti hoopis tähenduslikult esile. Kohortnäitajate kaudu mõõdetuna on sündimuse tõus Põhja- ja Lääne-Euroopas olnud lauge, perioo- dinäitajate tasemel teatavasti aga järsk, kujundades sõjajärgse beebibuumi. Ligikaudu põlvkonnavahemikus 1925–1939 on Eesti rahvastiku sündimus kõigi võrreldava demograafilise arengu ajastusega rahvaste omast madalaim ning vägagi tõenäoliselt madalaim terves maailmas. Euroopas kestis beebibuum ligikaudu 20–25 aastat, kuid sellele järgnenud sündimuse langus ei jäänud pidama sõjaeelsel tasemel, vaid viis Põhja- ja Lääne-Euroopa rahvaste sündimuse eelnevaga võrreldes märgatavalt madalamale. Samuti jäi Eestis teise demograafilise ülemineku algust kuu- lutanud järsk sündimuslangus 1960. aastate teisel poolel olemata. Joonis 3. Summaarne sündimuskordaja. Euroopa sünnipõlvkonnad Vastupidi, kõnealusel perioodil põlisrahvastiku sündimus hoopis 1900–1965. tõusis, kolme-nelja aastaga peaaegu 20%. Seejuures polnud nimetatud kasv iseloomulik välispäritolu rahvastikule, kelle sündimus väga lähedale ning on seega võrreldav ka vanemate põlvkondade järgis üldjoontes nende päritolumaale vastavat langustrendi. On omaga. tähelepanuväärne, et Eesti põlisrahvastiku sündimus jäi taasteta- 20. sajandi alguse põlvkonnad tähistavad enamikul joonisel sandist kõrgemale koguni kahekümneks aastaks. See polnud küll kujutatud Euroopa rahvastel demograafilise ülemineku lõppfaasi, beebibuumiaega iseloomustanud tüüpiline kõrgtase, aga meenutas kus aastakümneid pidevalt väldanud sündimuse langus on peatu- ometi pigem toda etappi. 1980. aastatel algas välispäritolu rahvas- nud või peatumas. Ülemineku ajastus pole kõigil rahvastel olnud tiku sündimuse tõus ja kümnendi lõpul ületas Eesti kogurahvastiku just punktipealt kokkulangev, aga sajandivahetuse põlvkondade vastav summaarne perioodkordaja koguni 2,2 piiri, jõudes viimase sündimustase on ehk isegi mõnevõrra ootamatult küllaltki sarnane. 80 aasta kõrgeimale tasemele. Euroopas oli tol ajal näputäis, pea- Joonisel moodustavad erandi Hispaania ja Itaalia kui kaks näidet legi hoopis hilisema demograafilise arenguga maid, kellega Eesti selgepiiriliselt hilisema üleminekuajastusega maadest. Nende pu- kõrget sündimust võrrelda andis. hul on just kõnealune ajanihe pikaajalises võrdluses tooniandev, Kui Eesti sündimusareng ei meenutanud põrmugi teise de- eriti varase üleminekuga riikide suhtes. Tegelikult on Hispaania ja mograafilise ülemineku saabumist, siis mitme teise taasteprot- Itaalia varal kaudselt esindatud enamik Kesk- ja Lõuna-Euroopa sessi ja abiellumuse varal saaks vastavat pööret ometi edukalt maid, millega võrreldes Ida-Euroopa sündimusareng on olnud veel näidata. 1960. aastatest algas järjepidev vabaabiellumuse le- mõnevõrra hilisem. vik, mille poolest Eesti põlisrahvastik on siiamaani olnud Is- Tagasi pöördudes varase demograafilise üleminekuga rahvaste landi, Rootsi ja aeg-ajalt Taani järel kolmandal-neljandal ko- juurde torkab silma, et enam-vähem sarnane sündimustase sa- hal maailmas. Koos ülikõrgele hüpanud, peamiselt naisrah-

496 497 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur vastiku käitumismuutusele tugineva lahutumusega on vabaabielu 3.3. 20. sajandi rahvastikukriiside mõju eri vormide levik viinud rahvastiku perestruktuuri mitmekesis- tumiseni teisele demograafilisele üleminekule tüüpilise skeemi Eesti rahvastikuarengu omapära ei võimalda ülemineku peamiste kohaselt. Ka vallassündimuse poolest on Eesti põlisrahvastiku ajaraamide määratlemise järel veel punkti panna. Eelkõige on käitumine väga sarnane Põhjamaade omaga ehk teisisõnu teise süüdi ühiskonnaarengu järjepidevuse enneolematu tugevusega demograafilise ülemineku näidismaadega. Rohkem kui pooled katkestused 20. sajandi vältel, mis nii või teisiti mõjutasid Eesti eesti lastest sünnivad väljaspool registreeritud abielu, aga es- rahvastikku, isegi siis, kui demograafilised protsessid omaette massünniga lõppevatest rasedustest algab väljaspool juriidilist abi- võttes ei pruukinudki sellele mõjule alluda. Eesti rahvastiku- elu koguni üle 90%. Samuti toimus seksuaalrevolutsioon Eestis arengule on sügava jälje jätnud Esimene, aga eriti Teine maail- samal ajal vastava protsessiga tuntud teise demograafilise ülemi- masõda ning selle ühiskonnaarenguline järelmõju. Muidugi laas- neku rahvastel. tasid sõjad enamikku Euroopa maid, kuid tagajärjed Eesti rahvas- Eesti rahvastiku suremusareng ei sobi samuti beebibuumi/teise tikutaastele olid mitme teisega võrreldes just seetõttu suuremad, et ülemineku periodiseeringusse, pakkudes hoopis omalaadse trendi. tegemist oli demograafiliselt arenenud piirkonnaga ehk teisisõnu, Nimelt eristub eelnevast arengujärgust selgelt suremusseisak, mis juba väljakujunenud aeglase põlvkonnavaheldumisega, kus rah- algas 1950. aastate lõpul ja peatas tolle ajani kestnud järjekindla, vastikukriisi haavad säilivad hoopis pikemat aega või osutuvad isegi sõja- ja repressiooniaastaid trotsinud meeste ja naiste eluea koguni ravimatuks. pikenemise. Sealtpeale hälbib Eesti rahvastiku suremusareng de- Teise maailmasõja ning sellele järgnenud repressioonide teki- mograafiliselt võrreldavate Põhja- ja Lääne-Euroopa maade suun- tatud inimkaotusi on hinnatud eestlaste hulgas 17,5%-le, millele dumustest. Niisiis ei langenud suremusarengu murdepunkt kõige tuleb liita osa kohalike vähemusrahvuste peaaegu täielik häving raskematele aegadele ega olnud sünkroonne ka taasteprotsesside (Katus 1990; Katus, Puur, Sakkeus 2000). Kokku kaotas Eesti pööretega. Võib koguni tunduda, nagu oleksid demograafiline viiendiku põlisrahvastikust, arvestamata seejuures aastakümneid areng ja ühiskonnaolude muutumine kuidagi vastuolus. laagrites-asumisel viibinud, kuid siiski ellu jäänud inimeste suurt Sellega seoses on asjakohane meenutada rahvastikuprotses- hulka (Sarv 2001). Otsevõrdlusel on see ikkagi mõneti vähem kui side inertsust. Põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikese Poola, Valgevene või Leedu inimkaotused, kuid valitseva demo- aja jooksul, repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaata- graafilise arenguetapi tõttu oli tollaste sündmuste tähendus Eesti mata ilmnesid muutused Eesti rahvastiku tervises suremusprot- rahvastikule siiski kokkuvõttes märgatavalt suurem. Nõnda on sessi kaudu alles paar aastakümmet hiljem, kui kõige raskemad lätlased ja eestlased ainsad omariiklusega rahvad Euroopas, kelle ajad hakkasid tegelikult juba mööda saama. Paraku osutus su- praegune arvukus on väiksem 20. sajandi alguse arvust, eestlaste remusseisak üllatavalt püsivaks ja 21. sajandisse jõudis Eesti puhul ligikaudu 10%. Tulevikuarengu seisukohast on samavõrd rahvastik 1950. aastate suremustasemega. Tähelepanu ei köida oluline mõista, et 20. sajandi sõdade ja repressioonide põhjustatud mitte ainult suremuslanguse peatumine aastakümneteks, vaid — arvulist kaotust ei suuda Eesti põlisrahvas ilmselt kunagi tasa teha, enamgi veel — keskmise eluea stabiliseerumine rahvastikutaaste kuivõrd tänapäeva iseloomustav depopulatsioon säilib vanuskoos- modernse tüübi vaatevinklist väga madalal tasemel. Kõigi teiste tise toel veel aastakümneid isegi siis, kui sündimus mõne aja rahvastikuprotsessidega võrreldes eristab just üldine kõrge sure- möödudes peaks Euroopa keskmisest märksa kõrgemale tõusma. mustase ja sünnieluea väga suureks kärisenud sooline ebavõrdsus Eraldi tuleb tähelepanu juhtida seigale, et Teine maailmasõda nüüdisaja Eesti rahvastikku kõige rohkem teisest demograafiliselt ja Euroopa geopoliitiline teisenemine muutis oluliselt Eesti rah- arenenud Euroopa rahvastest. vastiku koostist. Nimelt kujunes Eesti peaaegu absoluutseks rah- vusriigiks, kuigi lühikeseks perioodiks. Kõiki vähemusrahvustega

498 499 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

Tabel 1 II poolel ja 20. sajandi algul kujutasid Vene impeeriumi alad EESTI∗ PÕLIS- JA IMMIGRANTRAHVASTIKU ARV∗∗ 1922–2000 väljarändeareaali Eestimaa kolonistidele, nüüd, vastuoksa, oli (ilma okupatsiooniväe koosseisuta) kõrge rändepotentsiaal omane suurele osale N. Liidu rahvastikust, kelle jaoks Eesti kujunes selle potentsiaali realiseerimise üheks Loendus- Kogu- Põlisrahvastik Välispäritolu ligitõmbavaks sihtregiooniks. Muidugi suundus slaavi rahvaste aasta rahvastik ehk üldisest väljarändevoost Eestisse võrdlemisi väike osa, kuid rah- Eestlased Vähemus- immigrant- vaarvu kahesuurusjärgulise vahe tõttu oli see osa Eestile katast- rahvused rahvastik roofiliselt suur. 1922 1 107 100 970 000 112 300 24 800 1934 1 126 400 992 500 121 700 12 200 1941 999 900 908 000 91 900 ...2 3.4. Rändeprotsessid ja välispäritolu rahvastiku kujunemine 19451 854 000 831 000 23 000 ...2 1959 1 196 800 892 700 ? ? Demograafiline üleminek toob kaasa seaduspärased muutused 1970 1 356 100 925 200 ? ? rändeprotsessides. Kõnealuse teisenemise olemus, mille sõnastas 1979 1 464 500 947 800 ? ? esmakordselt Wilbur Zelinsky, on ränderevolutsiooni toimumises 1989 1 565 700 963 300 66 500 535 900 3 ligikaudu paar aastakümmet pärast demograafilise ülemineku 2000 1 370 052 ? ? ? algust (Zelinsky 1971). Rändeintensiivsuse tõusu tingib rah- 1 439 2004 vastiku plahvatuslik juurdekasv, mis pole ühitatav omaaegse sotsiaal- ja majanduskorraldusega, agraarühiskonna oludes pea- * Alates 1945 ENSV territoorium; varasemast 2334 ruutkilomeetri võrra miselt põllumajandusliku maakasutusega. Niiviisi käivitub demo- väiksem. graafilise ülemineku teisel poolel järjest intensiivistuv väljaränne ** Eri määratluste ühtlustamine läbi aja pole nõutava täpsusega võimalik, põhimõtteliselt kahes suunas: migratsioon rahvus(riigi)ruumi lin- arvudesse tuleb seetõttu suhtuda pigem kui ligikaudseisse. nalistesse asulatesse ja emigratsioon. Rahvastikurände tõusu 1 Hinnang 1. jaanuar 1945. 2 soodustab seejuures demograafilise ülemineku käigus toimuv Rahvastikutaaste seisukohalt rühm puudub, üksikisikute arv sisaldub põlvkondadevaheliste sidemete ajutine ahenemine — nõrgenevad vähemusrahvuste arvus. 3 kiiresti kasvava täisealise elanikkonna seosed laste ja eaka rahvas- Eesti Statistikaamet, 2000. aasta rahvaloendus (ESA 2001). tikuosaga. 4 Eesti Statistikaamet, hinnang 1. jaanuar 2000 (ESA 2000). Pikemas perspektiivis osutub massiline väljarändevoog siiski rahvastikuloo möödaminevaks episoodiks, mille kaudu ühelt taas- asetleidnud muutusi arvestades tõusis eestlaste osatähtsus Eesti tereˇziimilt teisele siirduv demograafiline süsteem end ruumi- uuel, vähendatud territooriumil sõja lõpuks koguni 97,3%-ni (Ka- liselt tasakaalustab. Nõnda järgneb paari-kolme aastakümne tus 2001). Eesti kaotas suurriikide poliitika tulemusena peale ees- pikkusele kõrgperioodile rändeintensiivsuse seaduspärane alane- tivenelaste kõik oma põlised vähemusrahvad. mine. Kuivõrd demograafilise ülemineku ajastus pole eri rah- Sellega Teise maailmasõja põhjustatud geopoliitiline ühis- vastel ühesugune, järgneb üleminekuaegsele väljarändele hiljem konnamuutuse mõju sugugi veel ei piirdunud. Muutused Eesti sisserändeperiood. Rahvastikuarengu pioneerriikidel on selline rahvastiku koostises jätkusid, kokkuvõttes veelgi järsemal moel. muutus juba aset leidnud ja viinud suurema või väiksema arvuku- Määravaks kujunes tõik, et Eesti oli uuesti liidetud demograa- sega välispäritolu rahvastiku kujunemiseni. Ränderevolutsiooni filiselt teistsuguses arenguetapis oleva riigi külge. Erinevus põhiskeem on osutunud paikapidavaks ajajärgu kõigi üleilmsete ja väljendus ilmekalt rahvastiku rändepotentsiaalis: 19. sajandi regionaalsete rahvastikurännete seletusmudelina, alates Ameerika

500 501 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur koloniseerimisest kuni Euroopa Liidu rändeprotsessideni (Salt arv ulatus ligi 20 000-ni (RSKB 1923–1925). Märkimisväärse osa 1989, 1998; Coleman 1999). Pikka aega valitsenud alternatiiv- sõdadevahelise perioodi emigratsioonist moodustas nende põge- sed seletusmudelid, sealhulgas sotsioloogilis-psühholoogilised, nike edasiränne teistesse riikidesse. Suhteliselt väikesearvuline rännet indiviidi ratsionaalse, enamasti majandusliku kaalutlu- eestlaste väljaränne oli 1920.–1930. aastatel üpris kireva geograa- sega põhjendavad teooriad, pole viinud protsessi üldsuundumuste fiaga (Raag 1999). Nimetatud perioodi lõpupoole hakkasid ilm- mõistmiseni, kuigi on lisanud detaile selle variatsiooni kohta. nema märgid rändearengu uue etapi lähenemisest ning välisrände Eesti rahvastiku rändeareng paigutub kenasti migratsioonire- suuna pöördumisest. volutsiooni mõistelisse raamistikku. Eestlaste kui demograafi- Evolutsioonilist rada pidi kulgenud arengule tegi äkilise lõpu lise ülemineku pioneerrahva väljaränne etniliselt territooriumilt Teine maailmasõda ja sellega kaasnenud Eesti geopoliitilise asendi võtab seaduspärase ilme 19. sajandi teisel poolel. Mitme asjaolu muutumine. Ümberkorralduste käigus kaotas Eesti oma viiest koosmõjul suundus väljaränne Eestist peamiselt itta, tolleaegse vähemusrahvusest neli. Ajaloo irooniana väljus Eesti sõjast rah- Vene impeeriumi aladele. Kõige arvukamad rändevood olid see- vuskoostise poolest peaaegu puhtakujulise rahvusriigina, kus eest- juures suunatud Eesti lähialadele: Peterburi, Ingerimaale ja Pihkva lastest enamus moodustas 97,3% kogurahvastikust (Katus 1990). kubermangu. Sajandivahetuseks oli eesti asunduste geograafia Vähemusrahvusest säilisid vaid eestivenelased, kuigi neli korda laienenud, suurelt jaolt Vene riigi äärealade koloniseerimist soo- vähenenud arvukuses. siva poliitika toel, ning eestlasi võis leida Kaug-Idas, Siberis, Kau- Teise maailmasõja järel muutus Eesti emigratsiooniriigist im- kaasias, Krimmis, Volga jõgikonnas jm (Korb, Peebo 1995; Korb migratsioonimaaks. Teiste võrreldava demograafilise arenguga 1996, 1998, 1999; Pullat 1981, 2004; Viikberg 2002). Eesti asun- Euroopa rahvaste taustal iseloomustab Eesti sisserännet kümme- duste rajamise kõrgaeg langes Esimese maailmasõja ja Eesti riigi kond aastat varasem algus, peamiselt aga rändevoogude enneole- tekkimise eelsetesse aastatesse, mida on põhjalikult käsitlenud matu suurus. Massilise sisserände põhjustas mitme objektiivse ja August Nigol. Nigoli andmeil rajati Vene keisririigi aladel kokku subjektiivse teguri kokkulangemine. Objektiivsest küljest oli Ve- “318 Eesti asundust ja hulk asupaiku” (Nigol 1918). Euroopa nemaa demograafiline üleminek 1940. aastateks jõudnud kõrge ulatuses võib eestlaste väljarännet pidada silmatorkavalt intensiiv- rändeintensiivsuse ajajärku (Viˇsnevski, Volkov 1983). Rände- seks, arvatavasti ulatus väljaspool rahvusruumi, mujal Vene im- potentsiaali kõrgtase Venemaal nagu teisteski slaavi vabariikides peeriumi maa-alal elavate eestlaste arv ligikaudu 200 000-ni, mis langes parasjagu kokku Eesti annekteerimisega ning uus geopo- moodustab ligikaudu 15–17% tollasest eestlaste koguarvust (Ka- liitiline olukord lõi soodsad tingimused selle potentsiaali realisee- tus 1990). Intensiivse emigratsiooni üheks põhjuseks on pee- rimiseks uute läänekolooniate suunas. Seda tingis ka soov kinnis- tud kohalike linnade pärsitud arengut, milles oletatavasti oli oma tada Eesti sõjalise okupatsiooni tulemusi. osa rõhutatult võõrapärasel (saksa-vene) elukorraldusel enamikus Protsessi tugevdas rände lähte- ja sihtpiirkonna rahvaarvu Eesti linnades (Sakkeus 1999). kahe suurusjärguni ulatuv erinevus, Eestit Venemaast lahutava Esimese maailmasõja järel hakkas Eesti rahvastiku rändepo- riigipiiri de facto äralangemine, suured rahvastikukaotused sõja tentsiaal ilmutama ammendumise märke. Pealegi kanaliseerus ja sellele järgnenud sotsiaalse ümberkorralduse käigus, samuti selle valdav osa, erinevalt varasemast, kohaliku asustussüsteemi riiklikul tasemel viljeldud sovetiseerimis- ja venestamispolii- arengusse. 1920. ja 1930. aastate välisrändevooge võib pidada tika (Misiunas, Taagepera 1983, 1993). Eespool on juba viida- üsna tagasihoidlikuks. Arvukama rändevoona naasis Eesti riigi tud, et Eesti rahvastikukaotusi sõja, repressioonide ja pealesunni- loomise järel, pärast Vabadussõja lõppu, osa varem Venemaale tud põgenemise tagajärjel on hinnatud ligikaudu 200 000 inime- väljarännanutest (Tooms 1923). Samuti võttis Eesti vastu hulgali- sele ehk 17,5%-le eestlaste sõjaeelsest arvust. Rahvaarvu järsk selt teistest rahvustest põgenikke bolˇsevistlikult Venemaalt, nende vähenemine, N. Liidu üldisel taustal suhteliselt arenenum infra-

502 503 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

tähtsuse vähenemine Stalini surma järel ning represseeritud põlis- rahvastiku tagasirände ammendumine. Sisserändevoo viis uuele tõusule Eesti rändetagamaa hüppeline laienemine 1960. aastate teisel poolel. Tagamaa laienes N. Liidu lõuna- ja idapiirkon- dade, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia ja Kesk-Aasia suunas, kus rändepotentsiaal oli veel kõrge. Selle laienemise tõttu jäid rändevood suhteliselt kõrgele tasemele veel 1970. aastatelgi. 1980. aastad tõid kaasa rände uue langustrendi, nüüd kooskõlas rändepotentsiaali alanemisega laienenud tagamaal (Katus 1988). Joonisel 4 kujutatud rändevood juhivad tähelepanu ülisuurele rändekäibele. Selgub, et vaid ligikaudu iga seitsmes sissesõitnu jäi Eestisse pidama, ülejäänud kuus on varem või hiljem lahkunud. Rändekäive 1946–2000 ulatub 3,04 miljoni inimeseni 200 000-lise rändeiibe juures, muidugi ei kajastu selles arvus sõjaväeterritooriume puudutav ränne. Niisuguse rändekäibe poolest oli Eesti võrreldav Kaug-Ida ja Siberi koloniaalpiirkondadega ega mahu kuidagi Euroopa suuremate immigratsioonimaade kon- Joonis 4. Rahvusvahelise rände vood Eestis 1946–1998. teksti, nagu Sveitsˇ või Saksamaa. Eesti rahvastiku- ja ühiskonnaarengu seisukohalt on sõjajärgsete struktuur, kõrgem elatustase jms tegurid avasid sisserändajatele rändeprotsesside kõige olulisemaks tulemuseks arvuka välispärit- soodsad võimalused töö- ja elukoha valikul. Vahemärkusena on olu rahvastiku kujunemine. Ehkki kõne all olnud kõrge rände- huvitav tõdeda, et just rahvastikuarengulise reaalsuse tõttu osu- intensiivsuse perioodist lahutab meid juba rohkem kui kümnend, tus Leedu käekäik Eesti ja Läti omast küllaltki erinevaks. Kuigi toimivad mineviku rändeprotsessid edasi ning Eestis on üsna raske üldised sotsiaalsed tingimused, poliitilistest rääkimata, olid üsna leida valdkonda, mida see mõju otseselt või kaudselt ei puudu- sarnased, ei kogenud Leedu demograaﬁlise arengu hilisema ajas- taks. Välissündinute osakaalult on Eesti Euroopa riikide seas re- tuse tõttu sugugi nii ulatuslikku sisserännet kui Eesti ja Läti. kordihoidja, ühtlasi ka endise N. Liidu raamistikus (Salt 1998). Eesti sõjajärgne välisränne on läbinud mitu üsnagi eripalgelist Lisades välissündinutele ka nende teise põlvkonna, moodustab arengujärku (Sakkeus 1991, 1999). Esimene suurem rändelaine välispäritolu rahvastik Eestis tervikuna ligikaudu 36% (Katus, algab ühel ajal teise Vene okupatsiooniga, rändevoogude poo- Sakkeus 1993). lest on esimene sõjajärgne aastakümme jäänud ületamatuks (joonis 4). Just seda aega iseloomustab eriti tugev administratiivselt 3.5. Eesti kahestunud rahvastikuareng mahitatud sisseränne. Rändegeograaﬁa seisukohalt oli esimeses sisserändelaines ülekaalus Eesti lähipiirkondade rahvastik. Seda Massiline sisseränne on hoidnud Eesti rahvaarvu kasvu suhteli- täiendas ilmselt okupatsiooniarmee sihiteadlik demobiliseerimine selt kõrgel tasemel kogu sõjajärgse aja kuni taasiseseisvumiseni. Eesti pinnal. Seejuures tuleb otsemõju kõrval arvestada veel sisserände kaudset Kooskõlas rändepotentsiaali kahanemisega Venemaa Euroopa- mõju rahvaarvu kasvule: immigrantide noor vanuskoostis tagab osas hakkasid sõjajärgsed rändevood ilmutama langustrendi. Lan- kõrgema sündide arvu ja väga madala surnute arvu mitmeks aas- gusele aitas ilmselt kaasa administratiivse rändekomponendi osa- takümneks. See tegur on mõneti ootamatult ka eestlaste arvu

504 2 505 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur suurenemise peapõhjuseks sõjajärgsetel aastakümnetel. Oli ju või lahkub, rännates tagasi kodumaale või edasi kolmandatesse idaeestlastest naasevrändajate puhul — tagasiränne oli muuseas riikidesse. Kuigi isikutasandil on ühel või teisel määral esindatud märkimisväärselt intensiivne — samuti tegemist noore vanuskoos- kõik nimetatud kolm tulevikuteed, pole rahvastikurühma tasandil tisega rahvastikurühmaga, eriti kodueestlastega võrreldes. Samal eri mudelite realiseerumine sugugi võrdse tõenäosusega, pealegi ajal on Eesti põlisrahvastiku sisearengut iseloomustanud taasteta- võib areng ka ühe ja sama mudeli piires kulgeda oma tulemuse ja sandist madalam põlvkondade vaheldumine, nagu protsessikesk- ajastuse poolest küllaltki erisuunaliselt. Eesti puhul viitab kogu setes peatükkides selgub. Idaeestlaste sisserände mõju kuivas olemasolev teave tõsiasjale, et välispäritolu rahvastiku tagasirände mõistagi aegamisi kokku ja rahvastikukadu ilmnes eestlastel juba tõenäosus on möödunud kümnendi vältel kahanenud, sedasama 1970. aastate keskpaiku. Kogurahvastiku loomulik ehk demo- tõendavad ka tegelikud rändevood. graaﬁline iive muutus negatiivseks 1991. aastal. Teisisõnu peab Eesti arvestama sisserände tagajärjel kahestu- Välispäritolu rahvastiku erijooned laienevad enamikku rahvas- nud rahvastikupildi edasikandumisega päris kaugesse tulevikku, tiku- ja ühiskonnaarengu valdkondadesse. Majandusülemineku lähi- ja keskpikas perspektiivis võib põlis- ja immigrantrah- kontekstis tuleb kindlasti märkida sisserännanute koondumist mit- vastiku eristumine mõnes valdkonnas koguni süveneda. Sel- mesugustesse endise suurriigi majanduslikke ja poliitilisi sihte lise suundumuse taustaks on muidugi ühiskonna üldise eris- teeninud tegevusvaldkondadesse. Olude teisenedes on see ootus- tumise (taas)tekkimine ja hüppeline kasv pärast erinevusi ta- päraselt tekitanud suuremaid kohanemisprobleeme, mida on või- salülitanud reˇziimist vabanemist. Põlistumis- ehk integratsiooni- mendanud liiga kitsalt spetsialiseeritud kutseoskused, sotsiaalsete protsessi on pärssinud ühelt poolt välispäritolu rahvastiku erakord- võrgustike piiratus jms tegurid (Puur 2000). Eluaseme- ja rah- selt kõrge suhtarv, eriti selektiivse sisserände tekitatud kontsent- vastikuteabe rohkem kui poolsajandilise lahususe tõttu polnud ratsioonialadel, teisalt aga maa põlisrahvastiku taastepotentsiaali kuni viimase ajani teada põlis- ja välispäritolu rahvastiku eluase- sõltuvusajast pärit nõrgestatus. Rahvastikuarengu vaatenurgast meolude süstemaatiline erinevus, muu hulgas paistab Eesti im- on põlistumise aeglase edenemise kindlaks märgiks immigrantide migrantrahvastik Euroopa sisserännumaade taustal üsna tavatult teise põlvkonna käitumismallide erijoonte säilimine põlisrahvas- silma eluaseme keskmisest tublisti kõrgema mugavusastme poo- tikuga võrreldes, kasinast keeleoskusest ja vähesest naturaliseeri- lest, eelmainitud paiknemisiseärasuste kõrval ka migrante soosi- misest pereplaanimisviisideni välja (Sakkeus 1999, 2000). nud korterijaotusmehhanismi tulemusena (Puur 1995). Põlistumisprotsessi käsitlemisel tuleb omaette tõsiasjana ar- Ka Eestis on kinnitust leidnud hälbiva käitumise uurijate hul- vestada ka välispäritolu rahvastiku enda tähelepanuväärset etni- gas üldtuntud juurtetusest, sotsiaalse võrgustike ahtusest jms te- list, keelelist ja usulist heterogeensust, mille aluseks on mitme- guritest tingitud sisserännanute suurem kuriteokalduvus. Eriti kesine päritolugeograaﬁa. Kuigi esmapilgul oleks loomulik eel- märgatavat erinevust põlisrahvastikust on seejuures täheldatud dada, et enamik immigrante pärineb lähiregioonidest, on Ees- vägivaldsete isikuvastaste kuritegude toimepanemisel (Ah- tiga ajaloolistes sidemetes olnud Venemaa naaberaladelt tegelikult ven 1998). Märkimisväärseid käitumiserinevusi võib samuti leida pärit vaid neljandik välissündinuid. Etnilise enesemääratluse poo- immigrantrahvastiku suremuses ja haigestumuses, mille üheks lest on välispäritolu rahvastiku hulgas kokku esindatud ligikaudu väljenduseks on aastaid tagasi alguse saanud ja hiljaaegu epidee- 120 rahvusrühma, keeleliselt on asjaomane kirevus pisut väiksem, mia ulatuse omandanud AIDSi levik (Kasmel et al. 1997; Katus, ulatudes 80 emakeeleni (Viikberg 1999). Kaheldamatult on ka Puur 1997; Leinsalu, Grintˇsak, Noorkõiv 1999). Eestisse asunud immigrandid, sarnaselt mis tahes Euroopa riigi Taastearengu seisukohalt kujutab välispäritolu rahvastik endast vastava rahvastikuosaga, saanud kaasa oma sünnipaiga ja vane- paratamatult marginaalset nähtust — aja jooksul ta kas põlistub mate sotsiaalkultuurilise keskkonna, kombed, väärtushinnangud

506 507 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur ja hoiakud, millel põhineb suur osa inimvajadusi. Üsna erinevad Euroopa Nõukogu tribüüni jne. Kõige selle põhjuseks on viida- oma kultuurilt ja käitumiselt võivad olla juba Arhangelskist ja Ast- tud topeltviga, teisisõnu rahvus- ja põlisusprobleemi segiajamine. rahanist pärit venelasedki, rääkimata islamiusulistest tatarlastest Antud kontekstis on Euroopa Pere- ja Sündimusuuringu (PSU) või Kesk-Aasia, Volgamaa ning Taga-Kaukaasia immigrantidest. missiooniks Eestis põlis- ja välispäritolu rahvastiku metodoloogi- Vaagides eelneva taustal Eesti institutsioonide tegevust taasise- liselt adekvaatne kajastamine, mis näitaks teed Eesti riigiandme- seisvumisest möödunud kümnendi vältel, tuleb möönda, et rah- korraldusele, kus põlisustunnusejärgne statistika pole ikka veel vastiku põlisusest ja taastearengu kahestatusest pole seni suure- taastatud. Hea meel on märkida, et põlis- ja välispäritolu rah- mat hoolitud. Kuigi integratsioonialasest ettevõtlikkusest pole vastiku kajastamine ja sellekohased statistilised andmestikud on iseenesest puudu ja sellealastele programmidele kulub nii oma- leidnud kõlapinda nii ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kui rah- jagu Eesti enda ressursse kui lahkete doonorriikide abi, on meto- vuslike demograafiainstituutide koostöövõrgustiku raames. doloogilise aluse vildakus tulemuse juba ette ära määranud. Prob- Mööda ei saa minna ka rahvastikuvananemisest. Tuleb tähele leemi lühidalt ja teatud lihtsustustega kokku võttes iseloomustab panna, et selle nähtuse alusprotsessidel ehk vananemisteguritel on valitsevaid seisukohti omamoodi topeltviga. Esiteks asendatakse viimase poolsajandi jooksul olnud Eestis sageli üksteist tasandav rahvastiku põlisusel põhinev jaotus rahvuserinevustega, tüüpiliselt toime, mistõttu vanuskoostise ja selle vanurikomponendi osakaalu eestlaste ja muulaste, mõnevõrra harvemini ka eestlaste ja vene- teisenemine demograafilise ülemineku käigus kuni käesoleva ajani laste või venekeelse elanikkonna vahel. Metodoloogiline eksitus on ehk tavapärasest väiksem. Ilma selle tasandava toimeta oleks algab niisiis sealtmaalt, kus põlis- ja immigrantrahvastiku erine- rahvastiku traditsioonilise taastetüübi asendumine modernsega vusi asutakse käsitlema rahvuslike erinevustena. toonud kaasa suuremaid nihkeid rahvastiku vanuskoostises, nagu Seda eksitust on vahest kõige lihtsam demonstreerida Eestis seda paljud teised rahvad on ka kogenud. Tabelis 2 on üle- asuva vene vähemusrahvuse — eestivenelaste — näitel. Eesti- vaatlikkuse mõttes esitatud rahvastiku kolme suure vanusrühma venelaste eristumine samast rahvusest sisserändajatest on tu- osatähtsuse dünaamika rahvaloendusaastate lõikes viimase pool- gev: lisaks eesti keele oskuse mitu korda kõrgemale tasemele teise sajandi jooksul (Katus et al. 1999). ja tegelikult sajaprotsendilisele Eesti kodakondsusele väljendub Need andmed rõhutavad tõsiasja, et suuremad muutused Eesti see näiteks ka sisserännanud venelaste omast täiesti erinevas kogurahvastiku vanuskoostises on aset leidnud juba 19. sajandi sündimustrendis ja eluasemekoostises (Katus, Puur, Sakkeus teisel ja 20. sajandi esimesel poolel. Edaspidi on intensiivne 2000). Vahepõikena on siinkohal huvitav märkida, et eluaseme- sisseränne ning suremusarengu seisak hoidnud vanurite osakaalu koostise poolest on Eesti enam kui kahesaja omavalitsusüksuse küllaltki stabiilse pika aja vältel, kuni 1990. aastateni. Sedavõrd seas nõukogulaadsest korraldusest üheks kõige puutumatumaks kitsas piiris toimunud vanurite osakaalu liikumine on kaheldama- jäänud just Raja vald eestivenelaste ajaloolisel asualal (EKDK tult Eesti demograafilise arengu märkimisväärne omapära; Euroo- 1999). Nimetatud topeltvea teiseks pooleks on välispäritolu pa maade ja rahvaste hulgas võrreldavat näidet pole. Muude te- rahvastiku seesmise heterogeensuse eiramine ja immigrantide gurite hulgas andis eelkõige esimese suure sõjajärgse immigran- käsitamine ühtse sootsiumina integratsioonipoliitika teostamisel. dipõlvkonna jõudmine vanuriikka 1990. aastatel Eesti rahvastiku- Asi ei oleks veel hull, kui tegu oleks pelgalt riigiaparaadi si- vananemisele määratu tõuke. Kümnend 1995–2004 on kujune- seküsimusega. Temaatika aga seostub paraku inimõigustega ning nud läbi aegade kõige intensiivsemaks vananemisperioodiks ning asub rahvusvaheliste organisatsioonide huvikeskmes. Eestis vii- ületab ilmselt kõigi Euroopa maade vastavad näitarvud. Üsna binud OSCE missioon on Eestile küllalt palju tüli ja ebameeldi- lähedases tulevikus sarnaneb Eesti rahvastikuvananemise poolest vust tekitanud, Eesti-vastaseks kriitikaks on kasutatud nii ÜRO kui taas võrreldava demograafilise arenguga rahvastele.

508 509 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

Tabel 2 tasemelt pigem Kesk- ja Ida-Euroopa riike, asetudes mõnest isegi RAHVAARV JA RAHVASTIKU MEDIAANVANUS EESTIS tahapoole. Laiemas kontekstis tähendab see arengumaade kesk- (loendusaastad 1881–1989) mist majandustaset (Ennuste, Wilder 1999). Kapitali esialgse aku- mulatsiooniga sarnanev staadium on nõudnud ulatuslikke inves- Loendus- Kogu- Vanusrühmad Mediaan- ∗ teeringuid majanduse ümberstruktureerimisele, infrastruktuurile aasta rahvastik 0–14 15–59 60+ vanus ja ehitustegevusele üldse, keskkonnakahjustuste heastamisele jms. 1881 881 455 293 639 516 319 71 002 23,52 Arenenud rahvastiku, kuid arengumajandusega riigis toimub karm 1897 958 351 306 173 558 295 93 443 24,99 ning tavalisest hoopis teistsugune konkurents piiratud ressursside 1922 1 107 059 282 215 693 180 130 540 28,64 1934 1 126 413 261 929 710 718 152 458 31,29 nimel. Selline vahekord on ülepea ainulaadne maailmas. Mui- 1941 999 552 239 615 603 900 156 037 34,37 dugi pole see tasakaalustamatus jätkusuutlik ning arvatavasti oleks 1959 1 196 065 271 527 744 273 179 996 31,83 Eestile sobivaim Baltoskandia arenguruumi taastumine. Seni aga 1970 1 351 640 298 293 825 982 226 062 33,62 muudab see asjaolu koos kõige muuga riigi sotsiaal- ja rahvastiku- 1979 1 464 476 315 725 910 012 238 405 33,89 poliitika väljatöötamise eriti keerukaks ning tekitab kiusatust maa 1989 1 565 662 348 738 953 525 263 399 34,08 ja rahva pikaajalisi sihte eirates kergema vastupanu teed minna. Eesti sõjajärgne rahvastikutaaste ei lange ilmselgelt kokku * Mediaanvanus — vanus, mis jagab rahvastiku kaheks võrdse liikmete Euroopas sageli kasutatava beebibuumi ja teist demograafilist arvuga pooleks. üleminekut esiletoova põhiperiodiseeringuga. Samas ei paista erinevad rahvastikuprotsessid üksteise suhtes sedavõrd paralleel- 4. KOKKUVÕTTE ASEMEL selt kulgenud olevat, nagu võib tõdeda Põhja- ja Lääne-Euroopa rahvaste puhul. Pigem pakub iga olulisem rahvastikuprotsess Kokkuvõttena on tarvilik juhtida tähelepanu Eesti rahvastiku- miskit laadi erineva periodiseeringu, mis kokku jätab kireva ja arengu hoopis teist laadi omapärale. Nimelt iseloomustab nüüdis- ebaülevaatliku mulje. Kogu demograafilise ülemineku järgse aja- aja Eestit rahvastiku- ja majandusarengu sügav tasakaalustama- perioodi ning protsessikeskne süvaanalüüs aitaks täpsustada neid tus. Rahvastikutaaste seisukohalt kuulub Eesti arenenud maade laineid ja võnkeid, mida Eesti rahvastikuareng on seni läbi teinud. hulka ja eristub küllaltki selgesti ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest. Põhjus peitub eelkäsitletud Hajnali joone asetuses ja demograafilise ülemineku varajases alguses. Arenenud rahvastik Kirjandus tähendab aga eakat vanuskoostist, sügavat individualiseeritusastet, A h v e n , Andri 1998. Kuritegevus ja turvatunne. — Sotsiaaltrendid. uut laadi põlvkondlikke seoseid, rahvastiku kumulatiivset tervise- Tallinn: Eesti Statistikaamet, lk 84–90 struktuuri, rahvusruumi hõlmatuse teisenemist, toimetuleku ja sot- B e r t a l a n f f y , Ludwig von 1968. General System Theory: Founda- siaalse sidususe esiletõusu jne, ühesõnaga ainelisest seisukohast tions, Development, Applications. New York: G. Braziller märkimisväärseid kulutusi nõudvate protsesside ja seisundite esi- Besser, Ballod 1897= Besser L., Ballod K. Smertnostь, lekerkimist. vozrastno˘isostav i dolgoveqnostь pravoslavnogo naseleni oboego pola v Rossi˘iza 1851–1890 gody. (Zapiski Riigi majandusarengut kujundab üleminek või õigemini ta- Akademii Nauk, t. 1, } 5.) St. Peterburg gasipöördumine turumajandusele. Rahvusliku koguprodukti ja B l o s s f e l d , Hans-Peter, Götz R o h w e r 1995. Techniques of Event teiste majandusnäitajate poolest jääb Eesti Põhja- ja Lääne- History Modeling: New Approaches to Causal Analysis. Mahwav: Euroopa maadest tunduvalt maha ning meenutab majandusarengu Lawrence Erlbaum Associates Publishers

510 511 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

B o s e r u p , Ester 1981. Population and Technological Change: D u p âq u i e r, Jacques, Antoinette F a u v e - C h a m o u x , Eugene A Study of Long-Term Trends. Chicago: University of Chicago Press Grebenik (Eds.) 1983. Malthus: Past and Present. (Population Bullough, VernL.,BonnieBullogh (Eds.) 1994. Human Sexual- and Social Structure.) London—New York: Academic Press ity: An Encyclopedia. (Garland Reference Library of Social Science; E h r l i c h , Paul R., Anne H. E h r l i c h 1970. Population, Resources, Vol. 685.) New York: Garland Pub. Environment: Issues in Human Ecology. San Francisco: W. H. Free- C a l d w e l l , John Charles 1982. Theory of Fertility Decline. (Popula- man tion and Social Structure.) London—New York: Academic Press E K D K 1999. Eesti Pere- ja Sündimusuuring: Meesküsitluse meto- C a l o t , Gérard 1999. L’analyse démographique conjoncturelle. — doloogiaülevaade = Estonian Family and Fertility Survey: Method- Anton Kuijsten, Henk de Gans, Henk de Feijter (Eds.). The Joy ological Report of Male Survey. Koost. Kalev Katus, Enel Pungas, of Demography and other Disciplines: Essays in Honour of Dirk Allan Puur, Luule Sakkeus. (Rahvastiku-uuringud. Seeria A; Nr. 40.) van de Kaa. (NethurD Publication Series B.) Amsterdam: NethurD, Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus pp. 295–323 Ennuste, Ülo, Lisa Wilder (Eds.) 1999. Harmonisation with C a l o t , Gérard, Jean-Paul S a r d o n 1997. Etonnante fécontité Western Economics: Estonian Economic Developments and Related suédoise. — Futuribles, No. 217, pp. 5–14 Conceptual and Methodological Frameworks. Collection of Papers. Calot, Gérard, Alain Confesson, Jean-Paul Sardon, Erminio Tallinn: Eesti Majanduse Instituut B a r a n z i n i , Stéphane C o t t e r , Philippe W a n n e r 1998. Two E S A 2000. Rahvastik 1999. Tallinn: Eesti Statistikaamet Centuries of Swiss Demographic History: Graphic Album of the E S A 2001. 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus I: Faktiline ja 1860–2050 Period. Neuchatel: Swiss Federal Statistical Office alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, sooja vanuskoosseis = C h a s t e l a n d , Jean-Claude, Louis R o u s s e l (Ed.) 1997. Les con- Population and Housing Census. I, Population de facto and Usual tours de la démographie au seuil du XXIe siècle. Paris: INED Resident Population, Location on the Population, Population Sex and Cleland, John, John Hobcraft (Eds.) 1985. Reproductive Age Structure. Koost. Väino Kuri jt. Tallinn: Statistikaamet Change in Developing Countries: Insights from the World Fertility F e s t y , Patrick 1984. Fertility in Western Countries from 1870 to 1970. Survey. London—New York: Oxford University Press Bangkok: United Nations C o a l e , Ansley J. 1979. The use of modern analytical demography by Gillis, JohnR.,LouiseA.Tilly,DavidLevine (Eds.) 1992. The T. R. Malthus. — Population Studies, Vol. 33, No. 2, pp. 329–332 European Experience of Declining Fertility, 1850–1970: The Quiet Coale, AnsleyJ.,BarbaraA.Anderson,ErnaHärm 1979. Hu- Revolution. (Studies in Social Discontinuity.) Cambridge: Blackwell man Fertility in Russia since the nineteenth Century. Princeton: G o l i n i , Antonio 1997. Demographic trends and aging in Europe. — Princeton University Press Genus, Vol. 53, No. 3–4, pp. 33–75 Coale, Ansley J., Susan Cotts Watkins (Eds.) 1986. The Decline G r a u n t , John 1662. Natural and Political Observations . . . Made of Fertility in Europe: The Revised Proceedings of a Conference upon the Bills of Mortality . . . of London. London on the Princeton European Fertility Project. Princeton: Princeton H a j n a l , John 1965. European marriage patterns in perspective. — University Press David Victor Glass, David Edward Charles Eversley (Eds.). Popula- C o l e m a n , David 1986. Population regulation: A long-range view. — tion in History: Essays in Historical Demography. Chicago: Alding David Coleman, Roger Schofield (Eds.). The State of Population The- Publishing Company, pp. 101–143 ory: Forward from Malthus. Oxford—New York: Basil Blackwell, H a m p l , Martin 2000. Reality, Society and Geographical/Environ- pp. 14–41 mental Organization: Searching for an Integrated Order. Prague: C o l e m a n , David 1999. International migration in Europe in the late Charles University 1990s. — David Coleman, Eskil Wadensjö (Eds.). Immigration to H a m p l , Martin, Zdenˇek P a v l ´ık 1977. On the nature of demo- Denmark: International and National Perspectives. Aarhus: Aarhus graphic and geodemographic structures. — Acta Universitatis Caro- University Press, pp. 46–103 linea, Geographica, Vol. 12, No. 2, pp. 3–23

512 513 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

H a t t o n , Timothy, Jeffrey W i l l i a m s o n 1994. What drove mass K a t u s , Kalev 1997. Post-Transitional Fertility: Case of Esto- migrations from Europe in the late nineteenth century. — Population nia. (Rahvastiku-uuringud. Seeria B, Teadustööd = Population and Development Review, Vol. 20, No. 3, pp. 533–561 studies. Series B, Research papers; No. 33.) Tallinn: Eesti H e n r y , Louis 1961. Some data on natural fertility. — Eugenics Quar- Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus terly, Vol. 8, No. 2, pp. 81–91 K a t u s , Kalev 2000. Long-term mortality trend in the Baltic coun- H ö h n , Charlotte (Ed.) 2001. Demographic and Cultural Speci- tries. — Trames, Vol. 4, No. 3 (Special Issue on Estonian Population), ficity and Integration of Migrants: Proceedings of the 1st Work- pp. 231–256 shop of the Federal Institute for Population Research and the Net- K a t u s , Kalev 2001. Eesti rahvastiku areng Euroopa kontekstis. — work for Integrated European Population Studies. (Materialien Mihkel Veiderma (koost.). Eestile mõeldes: Vabariigi Presidendi zur Bevölkerungswissenschaft.) Wiesbaden: Bundesinstitut für Akadeemiline Nõukogu 1994–2001. Tallinn: Teaduste Akadeemia Bevölkerungsforschung Kirjastus, lk 35–49 H y r e n i u s , Hannes 1942. Estlandssvenskarna: Demografiska K a t u s , Kalev, Allan P u u r 1992. Eesti rahvastiku suremusest eluta- studier. Lund: Gleerup belite analüüsi põhjal. — Akadeemia, nr 12, lk 2516–2549 I n g l e h a r t , Ronald 1997. Modernization and Postmodernization: K a t u s , Kalev, Allan P u u r 1997. Mortality Development and Eco- Cultural, Economic and Political Change in 43 Societies. Princeton: nomic Transition: The Case of Estonia. (Rahvastiku-uuringud. See- Princeton University Press ria B, Teadustööd = Population studies. Series B, Research papers; I n t e r n a t i o n a l Encyclopedia of Population. 1982. Editor in chief No. 35.) Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus John A. Ross. New York—London: Free Press K a t u s , Kalev, Allan P u u r , Luule S a k k e u s 2000. Development of J o h n s o n , Stanley 1987. World Population and the United Nations: national minorities in Estonia. — Werner Haug, Youssef Courbage, Challenge and Response. New York: United Nations Paul Compton (Eds.). The Demographic Characteristics of National K a n t , Edgar 1935. Bevölkerung und Lebensraum Estlands: Ein an- Minorities in Certain European States. (Population Studies; No. 31.) thropoökologischer Beitrag zur Kunde Baltoskandias. Tartu: Aka- Strasbourg: Council of Europe Pub., pp. 29–92 deemiline Kooperatiiv Katus, Kalev, Allan Puur, Asta Põldma, Luule Sakkeus Kasmel, Anu, Andrus Lipand, Katre Kasmel, Uno Traat, 1999. Rahvastikuvananemine Eestis = Population Ageing in Es- Anna Markina, Antti Uutela, Satu Helakorpi, Pekka tonia. (Rahvastiku-uuringud. Sari D; Nr. 1.) Tallinn: Eesti P u s t a 1997. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus uuring, 1996, kevad = Health Behaviour Among Estonian Adult Pop- K a t u s , Kalev, Luule S a k k e u s 1993. Foreign-Born Population in ulation: Spring 1996. (Kansanterveyslaitoksen julkaisuja. B, n:o 2.) Estonia: The Paper has been Presented at the Acad. Colloquium Helsinki: Publications of the National Public Health Institute “The population of the former USSR in the 21st century” in Ams- K a t u s 1988 = Katus Kalev (red.). Podhody k upravleni terdam, Sept. 29–Oct. 2, 1992. (Rahvastiku-uuringud. Seeria B, migracionnym razvitiem. Tallinn: Valgus Teadustööd = Population studies. Series B, Research papers; Nr. 19.) K a t u s , Kalev 1990. Demographic trends in Estonia throughout the Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus centuries. — Yearbook of Population Research in Finland. Helsinki, K e i l m a n , Nico 1997. The Accuracy of the United Nation’s World pp. 50–66 Population Projections. (Document No. 97/4.) Oslo: Statistics Nor- K a t u s , Kalev 1992. Sündimus ja selle piirkondlikud erisused Eestis way demograafilise ülemineku jooksul. — Akadeemia, nr 1, lk 134–149; K e i l m a n , Nico 2001. Data quality and accuracy of United Na- nr 2, lk 365–385 tions population projections. — Population Studies, Vol. 55, No. 2, K a t u s , Kalev 1994. Fertility transition in Estonia, Latvia and Lithua- pp. 149–164 nia. — Wolfgang Lutz, Sergei Scherbov, Andrei Volkov (Eds.). De- K h a l a t b a r i , Parviz (Ed.) 1983. Demographic Transition. (Beiträge mographic Trends and Patterns in the Soviet Union before 1991. zur Demographie; Nr. 7.) Berlin: Akademie-Verlag London—New York: Routledge, pp. 89–111 K n o d e l , John E. 1974. The Decline of Fertility in Germany 1871– 1939. Princeton: Princeton University Press

514 515 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

K o n k s , Jaan 1961. 1712. aasta revisjonist Eestimaal. — TRÜ Toime- Livi-Bacci, Massimo 1977. A History of Italian Fertility during tised, vihik 114. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 253–263 the last Two Centuries. Princeton: Princeton University Press K o r b , Anu (koost.) 1996. Ei oska rääkimise moodi kõnelda: Zolotaja M a l t h u s , Thomas 1798. An Essay on the Principle of Population, as Niva, Semjonovka, Jurjevka, Koidula. (Eesti asundused II.) Tartu: it Affects the Future Improvement of Society. London: J. Johnson Eesti Kirjandusmuuseum M a n t i n g , Dorien 1994. Dynamics in Marriage and Cohabitation: K o r b , Anu (koost.) 1998. Seitse küla Siberis. (Eesti asundused III.) An Inter-temporal, Life Course Analysis of First Union Formation and Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum Dissolution. (PDOD publications. Series A, Doctoral dissertations.) K o r b , Anu (koost.) 1999. Taaru-tagused ja stepiasukad. (Eesti asun- Amsterdam: Thesis Publishers dused IV.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum M a t t h i e s s e n , Poul 1985. The Limitation of Family Size in Den- K o r b , Anu, Kadri P e e b o (koost.) 1995. Siin Siberi maa peal kas- mark. (Historisk-filosofiske meddelelser; 52-1, pt. 1–2.) København: vanud: Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani lood ning laulud. (Eesti asun- Kgl. Danske videnskabernes selskab dused I.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum M a y e r , Karl, Nancy T u m a (Eds.) 1990. Event History Analysis in K r ¯um i ¸nˇs, Juris 1993. Iedz¯ıvot¯aju m¯uza ilgums — tendences un Life Course Research. (Life Course Studies.) Madison: University palielin¯aˇsanas probl¯emas. R¯ıga: Latvijas Universit¯ate of Wisconsin Press K u r s , Ott 1994. Ingria: The broken landbridge between Estonia and M c K e o w n , Thomas 1976. The Modern Rise of Population. London: Finland. — GeoJournal, Vol. 33, No. 1, pp. 107–113 Edward Arnold K õ p p , Johan 1929. Andmeid viimasest suurest katkust Lõuna-Eestis M c L a r e n , Angus 1990. A History of Contraception: From Antiquity aastail 1710–1711. — Ajalooline Ajakiri, nr 1, lk 15–23 to the Present Day. (Family, Sexuality, and Social Relations in Past L a n d r y , Adolphe 1934. La révolution démographique: Etudes´ et Times.) Oxford—Cambridge: Basil Blackwell essais sur les problèmes de la population. Paris Misiunas, RomualdJ.,ReinTaagepera 1983. The Baltic States: L a s l e t t , Peter 1993. The emergence of Third Age. Paper to IUSSP Years of Dependence 1940–1980. Berkeley: University of California General Conference, Montreal Press Leinsalu, Mall, Marina G r i n t ˇsa k, Rivo Noorkõiv 1999. Misiunas, RomualdJ.,ReinTaagepera 1993. The Baltic States: Eesti Terviseuuring: Tabelid = Estonian Health Interview Survey: Years of Dependence 1940–1990. Expanded and updated ed. Lon- Tables. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut don: Hurst and Co. L ér i d o n, Henri (Ed.) 1987. La seconde révolution contraceptive: M y e r s , George 1994. Population growth and age structure: Impli- La régulation des naissances en France de 1950 à1985. (Travaux cations and policy responses. — European Population Conference: et documents; cahier no. 117.) Paris: Institut National d’Etudes´ Proceedings 23–26 March 1993, Geneva, Switzerland. Vol. 1. New Démographiques York: United Nations, pp. 207–270 Lesthaeghe, RonJ.1977. The Decline of Belgian Fertility 1800– Narodonaselenie . . . 1994 = Narodonaselenie: Demografi- 1970. Princeton: Princeton University Press qeski˘islovarь. 1994. Moskva: Bolьxa Rossi˘iska Зn- L e s t h a e g h e , Ron, Dominique M e e k e r s 1986. Value changes ciklopedi and the dimensions of familism in the European Community. — N i g o l , August 1918. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. (Eesti European Journal of Population, Vol. 2, No. 3–4, pp. 225–268 Kirjanduse Seltsi kodumaa tundmaõppimise toimekonna toimetused; L i i v , Otto 1938. Suur näljaaeg Eestis 1695–1697. Lisa: Valimik nr 1.) Tartu dokumente suurest näljaajast = Die grosse Hungersnot in Estland N o t e s t e i n , Frank 1945. Population — the long view. — Theodore 1695–1697. Anhang: Auswahl von Dokumenten aus der Zeit der W. Schultz (Ed.). Food for the World. Chicago: University of Hungersnot. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetised; 9.) Tartu— Chicago Press, pp. 36–57 Tallinn: Loodus N o t e s t e i n , Frank 1953. Economic problems of population Livi-Bacci, Massimo 1971. A Century of Portuguese Fertility. change. — Proceedings of the 8th International Conference of Agri- Princeton: Princeton University Press cultural Economists. London, 1953, pp. 13–31

516 517 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

N õ g e s , Mats 1925. Rahvamuutused Viljandi maakonnas 1801.– Rogers, Andrei, Frans J. Willekens (Eds.) 1986. Migration 1923. a.: Väitekiri esitatud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale arsti- and Settlement: A Multiregional Comparative Study. (GeoJournal teaduse doktori astme omandamiseks = Die Bevölkerungsbewegung Library.) Dordrecht—Boston: D. Reidel im Kreise Fellin in den Jahren 1801–1923. Tartu R S K B 1923–1925. 1922. a. üldrahvalugemise andmed = Résultats du P a l l i , Heldur 1973. Rõuge rahvas XVII sajandi teisel poolel.— Aja- recensement de 1922. (Eesti riikline statistika.) Vihk I–XI. Tallinn: loolise demograafia probleeme Eestis. (Töid ajaloolise demograafia Riigi Statistika Keskbüroo alalt.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, R u z i c k a , Lado, Guillaume W u n s c h , Penny K a n e (Eds.) 1989. lk 63–127 Differential Mortality: Methodological Issues and Biosocial Factors. P a l l i , Heldur 1984. Lääne-Eesti rahvastiku struktuur ja taastootmine (International Studies in Demography.) Oxford: Clarendon Press; (Karuse 1685–1799). Tallinn: Eesti Raamat New York: Oxford University Press P a l l i , Heldur 1988. Otepää rahvastik aastail 1716–1799. Tallinn: S a d i k , Nafis 1998. ECE Review of Population and Development. (Re- Eesti Raamat gional Population Meeting.) Budapest: UNECE P a l l i , Heldur 1996. Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1799. (Academia; S a k k e u s , Luule 1991. Post-War Migration Trends in Estonia. (Rah- 7.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus vastiku-uuringud. Seeria B, Teadustööd = Population studies. Se- P a v l ´ık 1983 = Zdenek Pavlik. Obwa teori razviti ries B, Research papers; nr. 15.) Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline demografiqeskih sistem. Prague: Charles University Demouuringute Keskus P a v l ´ık, Zdenˇek 1999. The concept of demographic development. — S a k k e u s , Luule 1999. Migratsioon ja selle mõju Eesti demograafili- Anton Kuijsten, Henk de Gans, Henk de Feijter (Eds.). The Joy sele arengule. — Jüri Viikberg (koost.). Eesti rahvaste raamat: Rah- of Demography and other Disciplines: Essays in Honour of Dirk vusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakir- van de Kaa. (NethurD Publication Series B.) Amsterdam: NethurD, jastus, lk 310–325 pp. 335–348 S a k k e u s , Luule 2000. Demographic behaviour patterns of immi- P a v l ´ık , Zdenˇek, Martin H a m p l 1975. Differentation of Demo- grants and national minority of the same ethnic background: The graphic Systems According to Development and Rank with Special case of Estonia. — Trames, Vol. 4, No. 3 (Special Issue on Estonian Regard to the Third World. (European Demographic Monographs; Population), pp. 268–285 Vol. 5.) The Hague: E.C.P.S. S a l t , John 1989. A comparative overview of international migration P r e s s a t , Roland 1961. L’analyse démographique: Méthodes, trends and types, 1950–1980. — International Migration Review, résultats, applications. Paris: Presses universitaires de France Vol. 23, No. 3, pp. 441–460 P u l l a t , Raimo 1981. Peterburi eestlased: Ajaloolis-demograafiline S a l t , John 1998. Current Trends in International Migration in käsitlus XVIII saj. algusest kuni 1917. a. Tallinn: Eesti Raamat Europe = Evolution actuelle des migrations internationales en P u l l a t , Raimo 2004. Lootuste linn: Peterburi ja eesti haritlaskonna Europe. Strasbourg: Council of Europe kujunemine kuni 1917. Tallinn: Estopol S a r d o n , Jean-Paul, Gérard C a l o t 1997. Le reprise de la fécontité P u u r , Allan 1995. Housing Conditions of the Elderly in Esto- au milieu des années trente, phénomene non percu des observateurs nia. (Rahvastiku-uuringud. Seeria B, Teadustööd = Population du temps. Saint-Germain-en-Laye: Observatoire Démographique studies. Series B, Research papers; No. 25.) Tallinn: Eesti Européen Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus S a r v , Enn 2001. Eesti inimkaotused kommunistliku võimu all.— P u u r , Allan 2000. Economic activity in transition: Population of for- Akadeemia, nr 7, lk 1404–1415; nr 8, lk 1752–1768 eign origin in Estonia in the 1990s. — Trames, Vol. 4, No. 3 (Special S c h m i d , Josef 1998. Population Ageing: Dynamics and Social Issue on Estonian Population), pp. 286–316 and Economic Implications at Family, Community and Societal Lev- R a a g , Raimo 1999. Eestlane väljaspool Eestit: Ajalooline ülevaade. els. (Regional Population Meeting.) Budapest: UNECE Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Schofield, Roger, David Reher, Alain Bideau (Eds.) 1991. The Decline of Mortality in Europe. (International Studies in De-

518 519 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid Kalev Katus, Allan Puur

mography.) Oxford: Clarendon Press; New York: Oxford University V a n d e K a a , Dirk 1999. Europe and its population: the long Press view. — D. van de Kaa, H. Leridon, G. Gesano, M. Okólski (Eds.). S i n g h , Jyoti Shankar 1998. Creating a New Consensus on Popula- European Populations: Unity in Diversity. (European Studies of Pop- tion: The International Conference on Population and Development. ulation; Vol. 6.) Dodrecht—Boston: Kluwer Academic Publishers, London: Earthscan pp. 1–50 S t e ˇse n k o 1981= Stexenko Valentina. Izuqenie vosproiz- V a n d e K a a , Dirk, Ron L e s t h a e g h e 1986. Twee demografische vodstva naseleni . Kiev: Naukova Dumka transities? — Dirk van de Kaa, Ron Lesthaeghe (Eds.). Bevolking, Z e l i n s k y , Wilbur 1971. The hypothesis of mobility transition. — groei em krimp. (Mens en maatschappij. Boekaflevering; 61e jaarg.) Geographical Review, Vol. 61, No. 2, pp. 219–249 Deventer: Van Loghum Slaterus, pp. 9–25 T e d r e , Ülo 1973. Eesti pulmad: Lühiülevaade muistsetest kosja- ja V a n d e W a l l e , Francine 1980. One Hundred Years of Decline: The pulmakommetest. Tallinn: Eesti Raamat History of Swiss Fertility from 1860 to 1960. Princeton: Princeton T e i t e l b a u m , Michael S. 1984. The British Fertility Decline: De- University Press mographic Transition in the Crucible of the Industrial Revolution. Viikberg, Jüri (koost.) 1999. Eesti rahvaste raamat: Rahvusvähe- Princeton: Princeton University Press mused, -rühmad ja -killud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus T h o m p s o n , Warren S. 1929. Population. — American Journal of Viikberg, Jüri (koost.) 2002. Krimmi kogumik: Konverentsi Sociology, Vol. 34, No. 6, pp. 959–975 “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.–10.09.2001) = Krym- T h o m p s o n , Warren S. 1949. The Demographic Revolution in the ski˘isbornik: Doklady konferencii “140 let зstonstva United States. Philadelphia v Krymu” (09.–10.09.2001). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus T o o m s , Anatol 1923. Opteerimisliikumine ja Eestisse jõudnud op- Viires, Ants, Elle Vunder (koost.) 1998. Eesti rahvakultuur. tandid. — Eesti Statistika, nr 5, lk 5–22 Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus U N 1995. Women’s Education and Fertility Behaviour: Recent Evi- V i ˇsn e v s k i 1982 = Vixnevski˘iAnatoli˘i. Vosproizvodstvo dence from the Demographic and Health Surveys. New York: United naseleni i obwestvo. Moskva: Finansy i Statistika Nations Viˇsnevski,Volkov1983= Vixnevski˘iAnatoli˘i, Volkov U N 1999. World Population Prospects. New York: United Nations Andre˘i(red.) 1983. Vosproizvodstvo naseleni SSSR. U N 2001. Demographic Yearbook: Annuaire démographique. New Moskva: Finansy i Statistika York: Department of Economic and Social Affairs, Statistical Office, W F S 1975. Survey Organization Manual. (Basic documentation / United Nations World Fertility Survey; No. 2.) The Hague: International Statistical Valentei 1976= Valentei Dmitri (red.). Sistema znanii Institute o narodonaselenii. Moskva: Statistika W i l l e k e n s , Frans 1992. The IUSSP software project. — Demo- V a l l i n , Jacques, France M e s l é 1988. Les causes de décès en graphic Software and Micro-Computing. Liege: IUSSP, pp. 3–40 France de 1925 à1978. (Travaux et documents; cahier no. 115.) W r i g l e y , Anthony 1986. Elegance and experience: Malthus at the Paris: Institut national d’etudes démographiques bar of history. — David Coleman, Roger Schofield (Eds.). The State V a l l i n , Jacques, France M e s l é 2001. Trends in mortality in of Population Theory: Forward from Malthus. Oxford—New York: Europe since 1950. — Mortality Trends and Differential Mortality. Basil Blackwell, pp. 46–64 Strasbourg: Council of Europe, pp. 31–184 W r i g l e y , E. Anthony, Roger S c h o f i e l d 1981. The Population Vallin, Jacques, Stan D’Souza, Alberto Palloni (Eds.) 1990. History of England 1541–1871: A Reconstruction. (Studies in Social Measurement and Analysis of Mortality: New Approaches. (Inter- and Demographic History.) London: Edward Arnold national Studies in Demography.) Oxford: Clarendon Press; New York: Oxford University Press V a n d e K a a , Dirk 1987. Europe’s second demographic transition. — Population Bulletin, Vol. 42, No. 1, pp. 1–59

520 3 521 Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid

KALEV KATUS (sünd. 1955) lõpetas 1979. aastal Moskva ülikooli ma- jandusteaduskonna, kaitses kandidaadikraadi demograaﬁa alal 1982. aastal sealsamas. Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse teadur ja direktor. Akadeemias avaldanud artiklid “Eesti rahvastiku suremusest elutabelite analüüsi põhjal” (1991, nr 12, lk 2516–2549; koos Allan Puuriga), “Sündimus ja selle piirkondlikud erisused Eestis demo- graaﬁlise ülemineku jooksul” (1994, nr 1, lk 134–149; nr 2, lk 365–385) ja “Eesti rahvastiku vananemise põhijooned” (1996, nr 7, lk 1379–1406; nr 8, lk 1592–1633).

ALLAN PUUR (sünd. 1963) lõpetas 1986. aastal Tartu ülikooli majan- dusteaduskonna, kaitses filosoofiadoktori kraadi demograafia alal 2000. Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse teadur ja suunajuht. Akadeemias avaldanud artikli “Eesti rahvastiku suremusest elutabelite analüüsi põhjal” (1991, nr 12, lk 2516–2549; koos Kalev Katusega).

ALICE KASK (2005)

522 Indrek Jääts

“RAHVUSED” JA “KODUMAAD”: RAHVALOENDUSED JA NÕUKOGUDE RAHVUSPOLIITIKA PÄRAND PRAEGUSEL VENEMAAL RAHVUSPOLIITIKA Rahvaloendus on väga oluline riiklik ja ühiskondlik protseduur, Venemaa soomeugrilased omamoodi rahvastiku inventuur. Valitsusele on rahvaloendus eelkõige valitsetavate kohta teabe hankimise viis. Kogutud info lu- 2002. aastal bab teha adekvaatsemaid otsuseid ning tõhusamalt valitseda. Üht- lasi aga on rahvaloendus ka ühiskondliku reaalsuse kujundamise vahend. Rahvaloendustel rahvastik justkui süstematiseeritakse Indrek Jääts teatud printsiipide järgi. Rahvastik jagatakse sotsiaalsetesse ka- tegooriatesse ning pannakse paika nende kategooriate vahelised piirid. Olemasolevat ühiskondlikku reaalsust ehk “vägistatakse” 9.–16. oktoobrini 2002 viidi Venemaal läbi esimene üleriigiline seejuures mingil määral, ent samas luuakse ja ühtlasi legitimee- rahvaloendus pärast N. Liidu lagunemist. Muu seas annavad ko- ritakse uut tegelikkust (vt Anderson 1991: 164–170). Näiteks gutud andmed mingisuguse pildi ka soomeugrilaste olukorrast Ve- kui rahvaloendusel uuritakse ka rahvastiku etnilist (rahvuslikku) nemaal. Viimase loenduse tulemusi eelmistega võrreldes saame koostist, nagu see oli N. Liidus ja on Venemaal, siis annab loendus aimu käimasolevatest etnilistest protsessidest. Tõsi, loendusand- võimaluse seda koostist mingil määral kujundada. Teisisõnu, rah- metesse tuleb süveneda, neile tuleb läheneda kriitiliselt ning olla valoendus võib olla riigi rahvuspoliitika tööriist. N. Liidu rahva- nende tõlgendamisel ettevaatlik. Arvesse tuleb võtta ka rahvaloendused olid seda kindlasti ning ilmselt on seda ka Venemaa seni loenduse laiemat ühiskondlikku konteksti ning loenduse korral- viimane rahvaloendus. Kui osavalt ja järjekindlalt seda tööriista daja (keskvõimu) võimalikke kavatsusi. Käesoleva artikli kitsa- kasutati, see on iseküsimus. maks eesmärgiks on 2002. aasta loendusandmete tutvustamine ja N. Liit oli etnopoliitilises mõttes üpris iseäralik riik (vt Slez- analüüs, ent samas tahan ma tähelepanu juhtida ka rahvaloenduste kine 1994, samuti Brubaker 1996: 17–18). Igasugune nõukogude- seostele N. Liidu ja Venemaa rahvuspoliitikaga. Eelkõige huvi- ja venevastane rahvuslus (näiteks “kodanlik natsionalism”) oli tab mind soome-ugri rahvaste arvukus ja paiknemine, maa ja lin- tõrjutud ja represseeritud, ent samas tunnustati ja paljudel juh- narahvastiku osakaal ning keelesituatsioon. Peatun põgusalt ka tudel isegi loodi rahvusi,1 mida võib vaadelda eduka rahvusluse haridusoludel. Loomulikult saaks minna ka kaugemale (andmed produktidena. Rahvust käsitati N. Liidus eksklusiivse sotsiaalse soomeugrilaste soolise ja vanuselise koostise, perekonnaseisu ja ja isegi juriidilise kategooriana ning kõik kodanikud pidid jaotuma elatusvahendite kohta), ent praegu piirdun ülalloetletud teema- rahvustesse. Igal inimesel pidi olema rahvus, ja mitte rohkem kui dega, mis minu arvates on etnopoliitiliselt kõige huvitavamad. Ma üks. Märge rahvuse kohta sisaldus ka Nõukogude passis. Rah- ei käsitle soomeugrilasi isoleeritult. Nende staatus praegusel Ve- valoendustel alates esimesest nõukogude rahvaloendusest (1926) nemaal saab selgemaks, kui võrrelda neid riigi teiste rahvastega, sh venelastega. 1Nõukogude rahvuspoliitika keskne termin oli “rahvus” (nacio- nalьnostь, naci ). Seda kasutati ka etniliste rühmade puhul, mis rahvuse mõõtu välja ei anna (näiteks vadjalased, isurid, vepslased).

524 525 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts oli selle süsteemi juurutamisel oluline osa.2 Sajandite vältel loo- tud. Venelaste jaoks oli omakeelne kultuurikeskkond olemas kogu dud hiiglasliku Vene impeeriumi keeruline etniline mosaiik kor- N. Liidus. raldati ümber “sotsialistlikeks rahvusteks”. Etniliselt määratletud Ühelt poolt mõjus see süsteem (rahvus kui üldine ja eksklu- rahvus sai iga kodaniku üheks sotsiaalseks tunnusjooneks (nagu siivne sotsiaalne kategooria, rahvuslikud territoriaalautonoomiad) sugu, vanus, klassikuuluvus) (Tiˇskov 2003a: 183–185). Rahvust ilmselt rahvastiku rahvuslikku koostist konserveerivalt, eriti nn ni- käsitati päritavana ning seda muuta oli väga keeruline. Etnilisest mirahvuste puhul (Brubaker 1996: 28). See oli aga vastuolus segaabielust sündinud lapsel oli 16-aastaselt passi saades võimalik Nõukogude rahvuspoliitika lõppeesmärgiga (alates 1960. aas- valida vanemate rahvuste vahel. Valik sõltus mitmesugustest te- taist) — selleks oli rahvuste kadumine ning rahvastiku ühtesu- guritest (patriarhaalsed traditsioonid, peresuhted, pragmaatilised lamine venekeelseks nõukogude rahvaks. Teisalt sisaldus selles kaalutlused). Rahvaloendustel pandi rahvus kirja inimese ene- süsteemis ka oma dünaamika: autonoomiata jäetud väikesed etni- semääratluse põhjal, kuid üldiselt peeti loomulikuks, et loendusel lised rühmad olid määratud ajalooareenilt lahkuma, nimirahvuste öeldi sama rahvus, mis oli kirjas passis (Simonsen 2005: 221– hulka sulanduma. 222). Praegune Venemaa on Nõukogude rahvuspoliitika pärija. Pais- Riigil oli muidugi kontroll nende sotsiaalsete ja juriidiliste katab, et sealsed valitsejad pole selle üle eriti õnnelikud ning tegooriate — rahvuste üle. Olid olemas ametlikud rahvuste loen- pärandist püütakse vabaneda. Tundub, et üles tahetakse ehi- did ning neid võidi rakendatava rahvuspoliitika raames muuta. tada poliitilist vene rahvust, Venemaad (Rossi ), kus riigikee- Üldiselt oli tendents rahvuste nimekirja lühenemisele. Nõukogude leks on vene keel ning mille kõik kodanikud (rossi ne), hoo- rahvuspoliitika nägi ette etniliste (etnograaﬁliste) rühmade kokku- limata oma etnilisest taustast, on oma maa patrioodid. Sel- sulamise suuremate rahvustega (etnosesisene konsolideerumine) lega seoses tahetakse nõukogude perioodil kultiveeritud etni- või suuremateks rahvusteks (etnostevaheline konsolideerumine). lise rahvuse osa ühiskonnas vähendada. Pärast seda kui pal- Vastavalt sellele kadusid väikesed etnilised rühmad tasapisi amet- jud autonoomsed piirkonnad end 1990. aastate algul vabariiki- likust rahvuste loendist ning vastav rahvastik arvati “oma rah- deks kuulutasid ja võimalikult palju võimu enda kätte haara- vuse” hulka (vt näiteks Bromlei, Putˇskov 1988: 11–12, samuti sid (nn suveräänsusparaad), muutus N. Liidult pärandiks saadud Sokolovski 2003: 316–317). Nagaibakkidest said tatarlased, rus- rahvuslike territoriaalautonoomiate süsteem keskvõimule tõeliselt siinidest ukrainlased, bessermanidest udmurdid jne. Rahvastiku tülikaks (eri föderatsioonisubjektidel oli eri määral õigusi ning etnilist koostist “korrastati ja lihtsustati”. föderatsioon muutus “ebasümmeetriliseks”) ning seda üritatakse “Rahvustele” anti enamasti territoriaalne autonoomia (NSV, tasapisi lammutama hakata (föderaalringkondade loomine, rah- ANSV,autonoomne oblast, autonoomne ringkond) — teatav maa- vuslike territoriaalautonoomiate arvu piiramine).3 Etnilise rah- ala, mida nimirahvus (titulьna naci ) võis kollektiivselt vuse ühiskondliku rolli vähendamisele oli suunatud ka “rahvuse” omaks pidada ning mille raames sai, muidugi keskvõimu ideoloo- väljajätmine alates 1997. aasta oktoobrist antavatest Venemaa pas- gilise järelevalve all, viljelda oma “rahvuskultuuri”. Väljaspool seda “väikest kodumaad” või “tuba nõukogude ühiskorteris” olid 3Permikomi ARi ja Permi oblasti liitmine Permi kraiks on juba mittevene rahvaste rahvuskultuurilised õigused tegelikult olema- lõpule viidud. Peamise liitmispõhjusena on esile toodud soov parandada sotsiaal-majanduslikult väga viletsas olukorras oleva ringkonna olukorda märksa paremal järjel oleva oblastiga ühendamise abil. Käimas on Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) ARi ja Evengi ARi liitmine Karasnojarski 2Esimesel ja ühtlasi viimasel tsaariajal läbiviidud ülevenemaalisel kraiga ning Korjaki AR ühendamine Kamtˇsatka oblastiga. Kavas on Ust- rahvaloendusel (1897) küsimust rahvusliku (etnilise) kuuluvuse kohta Ordõnski Burjaadi ARi liitmine Irkutski oblastiga ning Neenetsi ARi ei olnud, küsiti vaid emakeele kohta. ühendamine Arhangelski oblastiga. Pikemalt vt http://ukrupnenie.ru/.

526 527 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts sidest. Etniliselt määratletud föderatsioonisubjektides, eriti Tatar- 2003a: 186, 202–205). (Lugeja arvestagu, et loendusandmete ühe- stanis ja Baˇskortostanis, tekitas see tugevat vastuseisu (vt pikemalt kohaline täpsus on paratamatult illusoorne.) Simonsen 2005). Nagu nõukogude ajal, nii uuriti rahvaloenduse käigus ka nüüd Nõukogude rahvuspoliitika inerts tänapäeva Venemaal on aga muu seas rahvastiku rahvuslikku koostist.5 See selgitati välja väga tugev. Inimesed jõudsid harjuda sellega, et igaüks kuu- küsimusega nr 7: “Teie rahvuslik kuuluvus (vastavalt küsitletava lub mingisse ühte rahvusse ning et tavaliselt on rahvusel mingi enesemääratlusele)”. Laste rahvusliku kuuluvuse määrasid va- territoorium, mida ta võib kollektiivselt omaks pidada ning kus nemad. Igaüks võis endale rahvuse valida omal äranägemisel, sellel rahvusel on suuremad õigused kui mujal. Eelkõige on vabamalt kui nõukogude ajal. Passi märgitud “rahvus” piiras nõukogudeaegse süsteemi säilitamisest huvitatud mittevene nimi- nüüd küsitletavate valikut märksa vähem, uutes passides “rah- rahvuste eliidid. Esiteks arvavad nad, ilmselt õigusega, et see vust” polnudki. Samas lähtusid loenduse korraldajad endiselt aru- süsteem tagab nende rahvaste säilimise ja arengu praegusel Ve- saamast, et kogu elanikkond jaotub eriliste probleemideta “rah- nemaal paremini kui alternatiivid (kultuuriautonoomia).4 Teiseks vusteks” ning et inimesel saab olla vaid üks “rahvus”. See es- annab see süsteem neile oma rahvuste poliitilisel esindamisel ja mapilgul igati loogiline idee ei vasta aga tänapäeva multietnilise kultuurilisel teenindamisel hinnatava sotsiaalse positsiooni, mida ühiskonna keerukale tegelikkusele. Juba 1989. aasta andmeil elas neil muidu poleks. umbes veerand Venemaa elanikest (36 miljonit inimest) etnilis- Pinged Nõukogude rahvaloenduste traditsioonide (osa tollasest tes segaperedes. Paljude rahvaste puhul on segaabielude levik rahvuspoliitikast) ning vene kodanikurahvuse ehitamisele suuna- veelgi suurem. Enamiku Venemaa soomeugrilaste puhul on setud uute liberaalsete ideede vahel kajastusid ka viimase rahvaloen- gaabielud levinud tublisti üle riigi keskmise. Näiteks karjalastest duse ettevalmistamisel, läbiviimisel ning andmete töötlemisel. elas 1989. aastal segaperedes 68% ning mordvalastest 54%. Ini- Endise inerts oli suur ning uuendusi ei teostatud kuigi otsustavalt mesel, kelle vanemad ja vanavanemad pärinevad kahe või enama ega järjekindlalt. Üks uuenduste eestvõitleja oli Venemaa Tea- rahva seast, on sageli keeruline üheselt oma rahvuslikku kuulu- duste Akadeemia Etnoloogia ja Antropoloogia Instituudi direktor vust määrata. Ühe rahvuse valimine võib tähendada teisi rahvusi ja endine rahvuste minister Valeri Tiˇskov. Tema mõju rahvaloen- esindavate pereliikmete solvamist. Vahel ei jõua vanemad oma duse ettevalmistamisele oli ilmselt üpris suur, ent mitte nii suur, laste rahvuse määramisel kokkuleppele. Sellistel inimestel on rah- kui ta oleks soovinud (vt Tiˇskov 2003b: 10–11). Ta kaebab, et valoendajate küsimustele rahvusliku kuuluvuse kohta väga raske ehkki loenduse korraldamisel teadlastega konsulteeriti, langetasid vastata. Seda enam, et tavaelus võib sellest probleemist rahulikult lõplikke otsuseid siiski täitevvõimu esindajad ning üldse käsitati mööda vaadata. Väljaspool rahvaloendust seda probleemi õieti loendust pigem valitsusaparaadi asjana kui laiema ühiskondliku polegi. Põhimõtteliselt võis inimene oma rahvusliku kuuluvuse ja teadusliku ettevõtmisena. Pealegi ei piisanud poliitikutel ja määramata jätta ning vastavale reale ilmus vastus “ei”, ent seda ametnikel sageli järjekindlust, nende langetatud otsused olid pa- võimalust kasutati siiski üsna vähe.6 Esiteks ei mahtunud suurele hatihti improviseeritud. Näiteks oli loendusel osalemine vastavalt 5 seadusele “inimese ja kodaniku ühiskondlik kohus”. Aprillis 2002 Rahvastiku etnilist (rahvuslikku) koostist ei uurita rahvaloenduste otsustati lisaks, et loendus on anonüümne. Siis aga leiti, et nii pole käigus sugugi mitte kõigis riikides. Vastavate küsimuste esitama- võimalik tagada loenduse üldisust ning vastavalt juhisele tuli loen- tajätmine aitab vahel vähendada etnilisuse osa ühiskonnas ning sellega seotud probleeme. dajatel loendatavate nimed ja aadressid siiski kirja panna (Tiˇskov 6Vaid 1% loendatute (1 460 751 inimest) puhul jäi rahvus määramata (vt köide 4, tabel 1). 4Venemaa rahvusliku kultuurautonoomia seadust vt http://busi[-] Kasutasin artikli kirjutamisel Venemaa Statistikaameti kodulehel nesspravo.ru/Docum/DocumShow DocumID 56858.html. (http://www.gks.ru) toodud 2002. aasta rahvaloenduse andmeid, sest

528 529 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts osale rahvaloendajaist pähe, et on inimesi, kellel pole “rahvust”, teistest tatarlastest maha arvata, siis moodustavad tatarlased ik- ning nad püüdsid vastuse iga hinna eest välja pinnida. Teisalt ei kagi 52,4% elanikest. Ilmselt tunnistas enamik krjaˇseenidest, keda tahtnud ka loendatavad statistikale pettumust valmistada. Paljud 1926. aastal loeti N. Liidus kokku üle 100 000 (Narodõ... 1994: sellised inimesed määratleksid end ilmselt meelsasti “venemaalas- 210), end tatarlaseks nagu eelmistel rahvaloendustel. Võib-olla tena” (rossi ne), ent see vastus oli reserveeritud kodakondsuse läheb Venemaa rahvuspoliitika kujundajail järgmine kord pare- küsimusele (Stepanov 2003: 32–35, 42; Sabajevˇ 2003: 175–176; mini ning palju suurem osa krjaˇseeni taustaga tatarlasi teadvustab Abdrahmanov 2003: 299). end taas krjaˇseenidena. Igal juhul on krjaˇseenid, kes eelmiste rah- Et rahvusliku kuuluvuse kohta käivale küsimusele võis nüüd valoenduste käigus tatarlaste hulka sulatati, taas “kaardil”. Usu vabamalt vastata kui nõukogude ajal, “ilmus välja” terve rida osa praegusel Venemaal on nõukogudeaegsega võrreldes tundu- etnilisi rühmi, mida vastavalt juhendatud loendajad varem olid valt kasvanud ning tatari rahvuslus on tihedalt põimunud islamiga. keeldunud aktsepteerimast või mis andmete töötlemisel olid teiste Sellistes tingimustes võib idee krjaˇseenidest kui iseseisvast etnili- rahvaste hulka arvatud. Kas see oli märk ühiskonna üldisest li- sest rühmast õigeusklike tatarlaste seas juurduda.8 beraliseerumisest, mille käigus tunnustatakse ka varem allasuru- Võimalik, et loenduse korraldajate hulgas oli tõesti neid, tud etnilisi identiteete? Või oli rahvaloendajate sihiks väiksemaid kel sihiks rahvaloendusel tunnustamise kaudu juba “mahakan- etnilisi üksusi taastunnustades killustada Nõukogude rahvuspolii- tud” etnilisi rühmi taaselustada ning seega olemasolevaid (mit- tika abil konsolideeritud rahvusi (eelkõige mittevene rahvusi) ning tevene) rahvusi killustada. Nad ei suutnud oma positsioone aga seega nende mõju vähendada? lõpuni kaitsta. Vastu töötas Nõukogude rahvuspoliitika inerts, Näiteks Tatarstanis peljati, et Venemaa rahvuspoliitika arhitek- arvesse oldi sunnitud võtma mittevenelaste protestihääli. Igal tide plaaniks oli eraldada volgatatarlastest krjaˇseenid (ristitud ta- juhul loenduslehtede 7. küsimusele saadud vastused korrastati tarlased) ning vähendada seega tatarlaste osakaalu Tatarstani rah- andmete töötlemise käigus vastavalt Etnoloogia ja Antropoloo- vastikus alla poole. Sellega väheneks ka tatarlaste sõnaõigus vaba- gia Instituudi väljatöötatud “Venemaa Föderatsiooni rahvastiku riigis ning kahaneks kogu selle rahvusliku territoriaalautonoomia rahvusliku (etnilise) koostise nimistule” ikkagi 142 rahvuseks legitiimsus (vt Ishakov 2002). Tatarlaste osakaal Tatarstani rah- ning 40 nende koosseisu kuuluvaks etniliseks rühmaks (köide 4, vastikus on nimelt tõusnud. 1989. aasta andmeil oli neid tollases metodologiqeskie po sneni ). Nii et kuigi krjaˇseenid toodi Tatari ANSVs 48,5%, 2002. aastal oli aga tatarlasi (sh krjaˇseenid) avaldatud andmetes ka eraldi välja, arvati nad siiski tatarlaste Tatarstanis juba 52,9% (Vt köide 4, tabel 3; 1989. a andmeid hulka. Vaid mõnda üksikut etnilist rühma, kes eelmiste rahva- vt Narodõ... 1994: 434). Põhjuseks on tatarlaste venelastest loenduste käigus oli mõne rahvuse hulka arvatud, tunnustati nüüd kõrgem loomulik iive, aga ka tatarlaste sisseränd teistest piirkon- iseseisva etnilise üksusena (näiteks bessermanid eraldati udmurti- dadest oma “väiksele kodumaale”, mis on majanduslikult suhte- dest, nagaibakid tatarlastest). Pikemas perspektiivis oli see taga- liselt edukas. Nagu öeldud, Nõukogude rahvuspoliitika inerts on silangus aga võib-olla ajutine ning järgmisel korral minnakse juba tugev. 2002. aasta loenduse käigus tunnistasid vaid 18 760 Ta- kaugemale. Tõsi, tunnustati ka venelaste endi seas eksisteerivaid tarstani elanikku end krjaˇseenideks,7 ning kui nemad vabariigi etnilisi allüksusi. Loendusandmetes leidub 140 028 kasakat ja 6571 pomoori (köide 4, tabel 1). paberkandjal (Itogi vserossiisko˘iperepisi naseleni 2002 goda: V 14 tomah) (2004–2005) polnud nad mulle kättesaadavad. Viidetes toon ära köite ja tabeli numbri. Nende järgi peaks andmed üles kirja paneksid, ning et tatarlastest loendajad ei aktsepteerinud vastust leidma nii internetist kui raamatuist. “krjaˇseen” (vt Abdrahmanov 2003: 290; Gorenburg 2003: 311). 7Köide 4, tabel 3. On mitmeid teateid sellest, kuidas kohalikud 8Krjaˇseenide diskrimineerimise kohta Tatarstanis vt Sokolovski võimuorganid avaldasid krjaˇseenidele survet, et nad end “tatarlastena” 2003: 330–331.

530 531 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts

Tiˇskovi arvates on Venemaa rahvuspoliitikal kaks võimalust. Tabel 1 Esimene võimalus, mida kasutab enamik maailma riike, on VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTE ARVUKUS mitte ergutada etnilist partikularismi ning hoiduda andmast rah- 1989–2002 valoenduse protseduuri kaudu täiendavat poliitilist legitiimsust uutele etnilistele rühmadele, rahvusliku integratsiooni ning koda- 1989 2002 Erinevus nikuühiskonna kahjuks. See võimalus sisaldab endas pidevat ris- % kimist altpoolt tulevate kaebuste ning etniliste rühmade vaheliste Vadjalased 62∗ 73 117,7 vaidlustega liikmeskonna, staatuse ja nimetuste pärast, ent fiksee- Isurid 449 327 72,8 ritud rühmadega võib riik sõlmida püsivad suhted, ehkki üldisema Karjalased 124 921 93 344 74,7 kodanikuidentiteedi arvel. Teine võimalus on ergutada etnilist par- Vepslased 12 142 8240 67,9 tikularismi maksimaalselt “avatud nimekirjade” ja etnilise identi- Saamid 1835 1991 108,5 teedi vormide mitmekesisuse tunnustamise ja fikseerimise kaudu. Mordvalased 1 072 939 843 350 78,6 See võimalus tähendab riskimist etniliselt määratletud grupikoa- Marid 643 698 604 298 93,9 litsioonide kaootilise kasvuga, juhul kui riigis säilib etniliste koa- Udmurdid 714 833 636 906 89,1 Komid 336 309 293 406 87,2 litsioonide mõte teel võimu ja ressursside juurde. Kui seda stratee- Permikomid 147 269 125 235 85,0 giat aga järjekindlalt rakendada, siis on võimalik etnilise mosaiigi Handid 22 283 28 678 128,7 keerulisuse tunnustamise kaudu vähendada etnilisuse osa ühis- Mansid 8279 11 432 138,1 konnas ja poliitikas, lahustada etniliste rühmade pretensioonid eristaatusele (Tiˇskov 2003a: 225). Ühesõnaga, kõikvõimalikke 2002. aasta andmed vt köide 4, tabel 1; 1989. aasta andmed vt Natsio- etnilisi identiteete tunnustades viiakse etnilisus kui sotsiaalne tun- nalnõi. . . 1991: 28–33, isurite kohta vt Narodõ. . . 1994: 433. Viimane nus absurdini ning sellele viitamine nõudmiste esitamisel muutub tulp näitab 2002. aasta arvude erinevust 1989. aasta arvudest protsenti- mõttetuks. Tiˇskov näib seda strateegiat pooldavat ning tundub, et des (1989. aasta arv = 100%). Venemaal kavatsetakse nõukogude ajast päritud esimesest mude- Rahvaste järjestus tabeleis on kõikidel juhtudel sama. Alustasin meile list loobumist teise kasuks. See on vaevaline ja aeganõudev prot- keeleliselt ja geograafiliselt lähematest rahvastest ning lõpetasin kauge- sess, nagu näitab ka viimase rahvaloenduse kogemus. On selge, matega. Ingerisoomlased jätsin vaatluse alt välja, sest neid pole võimalik et kui nõukogudeaegsed pidurid (rahvus kui üldine ja eksklusiivne muudest soomlastest eristada. sotsiaalne kategooria, rahvuslikud territoriaalautonoomiad) maha * — 1989. a loenduse avaldatud andmetes arvati vadjalased “teiste rah- võtta, siis mittevenelaste venestumine kiireneb. Kaugemas pers- vuste” hulka. Tabelis toodud andmed pärinevad H. Heinsoolt (vt Kolga pektiivis peaks see tähendama venekeelse kodanikurahvuse teket et al. 1993: 340). ning venelaste (russkie) ja venemaalaste (rossi ne) erinevuse kadumist, sest iga kodanikurahvus sisaldab endas paratamatult ka end venelasena (köide 1, tabel 1). 1989. aasta rahvaloenduse and- etnilisi elemente, alates ühiskeelest. Mittevene eliitide vastuseis meil elas tollases Vene NFSVs, mille territoorium vastab prae- sellisele poliitikale on täiesti mõistetav. gusele Venemaale, 147 021 869 inimest, neist 81,5% venelased (Natsionalnõi... 1991: 28–33). Seega on Venemaa rahvastik 13 aastaga kahanenud 1 855 138 inimese võrra. Venelaste osa- ARVUKUS kaalu langus on jätkuv protsess. 1959. aasta andmeil oli 83,3% Ve- nemaa elanikest venelased (Itogi... 1963, tabel 53). Venelaste 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa Föderatsioonis arvel pole muidugi tõusnud mitte soomeugrilaste, vaid teiste mit- 145 166 731 alalist elanikku. 79,8% riigi rahvastikust määratles tevenelaste, sh lõunapoolsete sisserändajate osakaal.

532 533 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts

Tabelist 1 näeme, et kõigi suuremate Venemaa soome-ugri vaid territooriume ja taastuvaid loodusressursse vastavalt oma rahvaste arvukus on kahe viimase rahvaloenduse vahele jäänud traditsioonilistele elatusaladele, samuti teatav (sageli formaalne) 13 aasta jooksul tublisti langenud. Kõige enam on kahanenud kaasarääkimisõigus nende asualal leiduvate maavarade kasuta- meile keeleliselt kõige lähemate läänemeresoome rahvaste arvu- mise küsimustes. Handid ja mansid saavad mõningal määral osa kus — kuni kolmandiku võrra. Vadjalaste arvukus oleks justkui Lääne-Siberi gaasi- ja naftatuludest. Seetõttu on saami, handi pisut tõusnud, ent oma põlisel asualal, Leningradi oblastis loen- ja mansi päritolu inimestel tekkinud huvi oma etnilise kuuluvuse dati vaid 12 vadjalast, Peterburi linnas samuti 12 (köide 4, ta- vastu ning paljud, kes end eelmise rahvaloenduse ajal venelasena bel 3).9 Karjalaste arv kahanes 13 aastaga enam kui 30 000 võrra. kirja panna lasid, on nüüd taas leidnud tee juurte juurde. Muidugi Võimalik, et viimane loendus tõi päevavalgele juba varem toimu- ei puuduta eelöeldu vaid kolme nimetatud soome-ugri rahvast. nud, ent varjatuks jäänud assimilatsiooni. Inimene võis venestu- Põhja-alade väikesearvuliste põlisrahvaste staatus on enamikul nud olla juba eelmise loenduse ajal, ent kuna ta passi järgi oli soo- Siberi ja Kaug-Ida rahvastel. Isurid, vepslased ega bessermanid meugrilane, näiteks “karjalane”, siis väitis selle oma rahvuseks ka “Põhja-alade rahvaste” hulka ei kuulu. Nende peamine traditsioo- loendusel. Nüüd on “passirahvuse” tähtsus oluliselt kahanenud. niline elatusala on põllumajandus ning nad ei erine selle poolest Erandiks on suhteliselt väikesearvulised põhjarahvad — saa- oma vene ja mittevene naabreist. Seda, et neil KMN-i staatusest mid, handid ja mansid. Nende arvukus on kasvanud. Venemaa seni kasu pole olnud, näitab ilmekalt nende arvukuse langus. seadustes on selline mõiste nagu “väikesearvulised põlisrahvad” Võrdluseks andmed ka mõnede teiste Venemaa rahvaste arvu- (korennye maloqislennye narody, lühendatult KMN).10 kuse muutumisest kahe viimase loenduse vahelisel ajal. Venelasi See on õiguslik staatus, mis omistatakse iseseisvatele etnilis- on võrreldes 1989. aastaga alles 96,7%. Demograaﬁline kriis on tele rühmadele, mille arvukus jääb alla 50 000 inimese. Staa- olnud nii sügav, et seda pole aidanud täielikult korvata isegi ve- tust ei saada automaatselt. Vastavasse nimekirja kantakse et- nestuvate mittevenelaste lisandumine. Tˇsuvaˇsˇse on alles 92,3%. niline rühm valitsuse otsusega. Soomeugrilastest on praegu Siin lisandub üldisele demograaﬁlisele kriisile ilmselt ka venestu- “väikesearvulise põlisrahva” staatus isuritel, vepslastel, saami- mine. See pole aga nii ulatuslik kui enamikul Venemaa soome-ugri del, hantidel ja mansidel, samuti bessermanidel. Asja mõtteks rahvastel. Volgatatarlaste arv on püsinud stabiilsena, 1989. aas- on tagada vastavate etniliste rühmade ning nende omapärase taga võrreldes on neid nüüd 100,6% (1989. aastal loeti tatarlaste kultuuri säilimine. Paraku on sellest staatusest siiani tege- hulka ka nagaibakid ja tˇsulõmlased, ent need on väikesed rühmad). likku kasu olnud vaid “väikesearvuliste põlisrahvaste” ühel, tõsi Baˇskiiride arvukus on tõusnud — eelmise loenduse andmetega küll, üsna arvukal alarühmal — “Põhja-alade väikesearvulistel võrreldes on neid nüüd 124,4%.11 põlisrahvastel” (korennye maloqislennye narody Severa, lühendatult KMNS), kelle peamisteks traditsioonilisteks elatusaladeks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Nen- “VÄIKESED KODUMAAD” dele rahvastele on antud kollektiivsed õigused kasutada teata- Nagu öeldud, anti suurematele “sotsialistlikele rahvustele” Nõu- 9Vadjalaste kohta on loendusandmetes suhteliselt vähe infot. Oma kogude rahvuspoliitika raames rahvuslik-territoriaalne autonoo- väikese arvu tõttu on nad paljudest tabelitest välja jäetud. Neil pole mia. Enamik neist autonoomsetest territooriumidest eksisteerib “väikesearvulise põlisrahva staatust”, mistõttu neid ei leidu ka vastavais Venemaa kaartidel tänini. Järgnevalt üritan viimaste rahvaloen- tabeleis (köide 13). Ilmselt on Venemaa rahvuspoliitika vadjalased juba duste andmete põhjal uurida, milline on olnud nende sageli for- “maha kandnud”. 10Vt näiteks http://raipon.net/ > Zakonodatelьstvo > Fede- 112002. aasta andmeid vt köide 4, tabel 1, 1989. aasta andmeid ralьnye pravovye akty. vt Narodõ. . . 1994: 433.

534 535 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts

Tabel 2 tõusnud üldise majanduslanguse tõttu. Komimaa põhjapiirkon- VENEMAA SOOME-UGRI RAHVAD dades on näiteks suletud söekaevandusi, vabanenud venekeelne OMA AUTONOOMSETES PIIRKONDADES tööjõud asub ümber eluks soodsama kliimaga aladele. Teiste soome-ugri rahvaste positsioonide nõrgenemine oma autonoomia- 1989–2002 tes on seletatav eeskätt assimilatsiooniga. Kui suur on rahva osakaal Kui suur osa rahvast Samas on kõigi rahvusliku autonoomiaga soomeugrilaste seas, oma autonoomse piirkonna elab oma autonoomses permikomid välja arvatud, tõusnud oma “väikesel kodumaal” ela- rahvastikus piirkonnas vate inimeste osakaal. Ilmselt eeskätt seetõttu, et väljaspool auto- (%) (%) noomiat on assimilatsioon veelgi kiirem. Teisisõnu, autonoo- 1989 2002 1989 2002 miast on kasu, sest selle piires püsib etniline (rahvuslik) identi- Vadjalased – – – – teet paremini kui väljaspool. Näiteks autonoomiata jäetud tve- Isurid – – – – rikarjalaste arv on kahanenud tunduvalt kiiremini kui karjalaste Karjalased 10 9,2 63,2 70,3 arv Karjalas. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 kar- Vepslased∗ – 34,4 – 14,2 jalast (Natsionalnõi... 1991: 34–77), siis 2002. aastal vaid Saamid – – – – 14 633 (köide 4, tabel 3) ehk 63,2% 1989. aasta arvust. Praegu Mordvalased 32,5 31,9 29,2 33,7 moodustavad tverikarjalased vaid umbes 15% karjalaste üldar- Marid 43,3 42,9 50,4 51,7 vust, 1897. aasta loenduse andmeil oli aga Tveri kubermangus Udmurdid 30,1 29,3 69,5 72,3 rohkem karjalasi kui Karjalas. Oma autonoomia piires elavate Komid 23,3 25,2 86,7 87,4 inimeste osakaalu langus permikomide seas on ilmselt seletatav Permikomid 60,2 59,0 64,8 64,1 Handid 0,9 1,2 53,4 59,7 selle autonoomia äärmiselt viletsa sotsiaal-majandusliku olukor- Mansid 0,5 0,7 79,3 86,5 raga. See on tinginud väljarännu ning diasporaa suurenemise. Praeguseks on permikomide territoriaalne autonoomia likvideeri- 2002. aasta andmeid vt köide 4, tabel 1 ja 3; 1989. aasta andmeid tud ning nende assimileerumine tõenäoliselt kiireneb. vt Natsionalnõi. . . 1991: 28–77. Võrdluseks heitkem taas pilk mõnedele teistele Venemaa mit- * — Vepslastel pole Venemaa suuremate soome-ugri rahvastega võrrel- tevene rahvastele. Baˇskiiride ja tatarlaste osakaal oma “väikese davat autonoomiat. Põhja- ehk äänisvepslastel on alates 1994. aastast kodumaa” rahvastikus on viimase 13 aastaga tõusnud — esimestel Karjala Vabariigi koosseisus Seltozeroˇ (Soutarv)ˇ rahvusvald (1957. a 21,9%-lt 29,8%-ni, teistel 48,5%-lt 52,9%-ni. Tˇsuvaˇsˇside osakaal likvideeritud rahvusrajooni mantlipärija), kus 1. jaanuaril 2002 elas oma vabariigis on püsinud stabiilsena (67,8% 1989. aastal ning 3493 inimest, neist 1202 vepslased (http://ru.wikipedia.org/— Vepsska 67,6% 2002. aastal). Tõusnud on nende osakaal, kes oma auto- nacionalьna volostь). noomiate piires elavad (baˇskiiridel 64,2%-lt 73%-ni, tatarlastel 31,9%-lt 36%-ni ning tˇsuvaˇsˇsidel 51,1%-lt 54,3%-ni).12 Sotsiaal- maalseks peetud autonoomiate mõju Venemaa soome-ugri rahvas- majanduslikult edukad rahvusautonoomiad, kus võim on nimirah- tele. vuse käes (näiteks Tatarstan) võivad saada rahvuskaaslastele sis- Tabelist 2 näeme, et enamiku territoriaalse autonoomiaga serännupiirkonnaks ning kujuneda tõeliseks “rahvuskoduks” Ve- soome-ugri rahvaste osakaal oma “väikese kodumaa” rahvastikus on langenud. Erandiks on komid, handid ja mansid. Kahe viimase rahva arvukus on tõusnud tänu “Põhja-alade väikesearvulise 122002. aasta andmeid vt köide 4, tabel 1 ja 3; 1989. aasta andmeid põlisrahva” staatusele. Komide osakaal Komi Vabariigis on vt Narodõ. . . 1994: 433–435.

536 4 537 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts nemaa Föderatsiooni raames. Keskvõimule selline areng ilmselt nimirahvuse esindajaist end kirja panna maride ja mordvalastena. meeltmööda pole. Väljaspool oma “väikest kodumaad” oli enda määratlemine niidu- idamarina, mäemarina, ersana või mokˇsana harvaks erandiks. Näeme, et mordvalased kui etniline rühm siiski eksisteerib hooli- ALARÜHMAD mata mõnede ersa, vähemal määral ka mokˇsa haritlaste väidetest, et ei ole olemas mordvalasi, vaid on ersad ja mokˇsad. Kui ku- Nagu öeldud, võisid inimesed viimasel rahvaloendusel senisest nagi olidki eraldi ersad ja mokˇsad, siis nüüdseks on Nõukogude vabamalt otsustada oma etnilise kuuluvuse üle. Avaldati ka sel- rahvuspoliitika ning sellest tulenev harjumus teinud oma töö ning liste etniliste enesemääratluste kohta käivad andmed, mis varase- mordvalased on saanud reaalsuseks. Vastupidise rahvuspoliitika mate loenduste käigus olid suuremate rahvuste sekka sulatatud. abil (ersa ja mokˇsa antagonismi viljeldes) on muidugi võimalik see Venemaa etnilisel maastikul said taas nähtavaks mitmed etnilised reaalsus taas ersadeks ja mokˇsadeks lõhestada, ent selle rahva (või kooslused, mida viimati oli “noteeritud” 1926. aastal. Andmed nende rahvaste) säilimise seisukohalt oleks see minu arvates ne- nende pooleldi unustatud etniliste rühmade kohta toodi küll ka gatiivne. eraldi välja, ent nad arvati siiski mõne suurema rahvuse hulka kuuluvaks. Soomeugrilaste puhul olid ainsaks kõrvalekaldeks sellest Komide seas eristati iˇzmakomisid — 15 607 inimest määratles reeglist bessermanid, tõenäoliselt türgi-tatari päritolu rahvakild, end nii, neist 12 689 Komi Vabariigis, 1128 Murmanski oblastis, kes on läinud üle udmurdi keelele ning kes eelmiste rahvaloen- 1002 Jamali-Neenetsi Autonoomses Ringkonnas ja 740 Handi- duste käigus pandi kokku udmurtidega. Nüüd tunnustati neid Mansi Autonoomses Ringkonnas (köide 4, tabel 1 ja 3). Iˇzma- eraldiseisva etnilise rühmana, üldarvuks 3122, neist 2998 Udmur- komide traditsioonilisteks elatusaladeks on küttimine, kalapüük tias (köide 4, tabel 1 ja 3). ja põhjapõdrakasvatus. Kui nad komidest eralduksid, oleks neil lootust saada Põhja-alade väikesearvulise põlisrahva staa- Maride seas eristati niidu-idamarisid ja mäemarisid, mordva- tus ning iˇzmakomide liidrid on sellest huvitatud.13 Praegu pea- laste seas ersasid ja mokˇsasid. Üldiselt määratlesid marid ja mord- vad iˇzmalased tundras konkureerima rahvastega, kellel see staatus valased end siiski maride ja mordvalastena. 604 298 marist pani juba on. Samas nõrgendaks iˇzmakomide lahkulöömine muidugi vaid 56 119 end kirja niidu-idamarina ning 18 515 mäemarina. komide kui nimirahvuse asendit Komi Vabariigis. 843 350 mordvalasest määratles end ersana 84 407 ning mokˇsana 49 624 (köide 4, tabel 1 ja 3). Mäemaride seas oli end Kokkuvõtvalt võib öelda, et Venemaa soome-ugri rahvaste kil- kitsamalt (mäemarina) määratlenute osakaal tunduvalt suurem lustamine väikesteks etnilisteks rühmadeks, kes oleksid keskvõi- kui maride enamiku moodustavate niidu-idamaride seas (Sarovˇ mule mugavamateks partnereiks kui senised rahvad, on alles al- 2003: 222). Mordva ajalehtedes levis rahvaloenduse eel info, gusjärgus. Samas on muidugi võimalik, et sellist kava polegi ning et mordvalased võivad valida variantide “mordvalane”, “mokˇsa- tegu on lihtsalt ühiskonna liberaliseerimisega. mordvalane” ja “ersa-mordvalane” vahel, variandid “mokˇsa” ja “ersa” lähevad aga elektroonilise andmetöötluse käigus kaotsi. See info oli ekslik, töötluse käigus arvestati kõiki nimetatud variante. Esines juhtumeid, et loendaja pani vastusest “ersa- mordvalane” või “mokˇsa-mordvalane” kirja vaid “mordvalane”, 13Rohkem kui pooled Iˇzma rajooni komidest määratlesid end iˇzma- ilmselt mugavusest. Üldiselt oli enda täpsem etniline määratlemine komidena. Välja on öeldud ka teise komide etnograaﬁlise rühma — ersadele olulisem kui mokˇsadele. (Vt Silovˇ 2003: 233.) Enamik udoralaste eraldumise idee, ent sel pole veel erilist kõlapinda. Udora- end niidu-idamari, mäemari, ersa või mokˇsana identiﬁtseerinuid lasedki võivad olla huvitatud “väikesearvulise põlisrahva” staatusest. elas oma territoriaalautonoomiate piires, ent sealgi eelistas enamik Pikemalt vt Sabajevˇ 2003: 171–174.

538 539 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts

Tabel 3 jäänud soomeugrilasteks, siis moodustaksid nad ilmselt enamuse LINNARAHVASTIKU OSAKAAL (%) paljudes oma piirkonna linnades. Nii see aga pole. Tähelepanu VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTEL väärib kahe viimase rahvaloenduse vahelisel ajal toimunud linlaste osakaalu langus Venemaa suuremate soome-ugri rahvaste 1959–2002 seas (v.a marid). Linnades on assimileerumine tunduvalt kiirem 1959 1989 2002 kui maal ning maalt pole enam nii palju rahvast peale tulemas, et Vadjalased – – 76,7 soome-ugri linlaste arvu alal hoida, kasvust rääkimata. Isurid – 47,2 54,1 Võrdluseks märkigem, et venelaste hulgas oli linlaste osakaal Karjalased 30,0 61,2 55,9 nii 1989. kui ka 2002. aastal 76,7%. Tatarlastel on linlaste osakaal Vepslased 29,3 48,5 56,1 kahe viimase rahvaloenduse vahelisel perioodil kasvanud 65,8%-lt Saamid 20,6 39,1 42,8 68,3%-ni ning tˇsuvaˇsˇsidel 49,8%-lt 51,3%-ni. Baˇskiiridel on lin- Mordvalased 26,5 52,2 52,1 laste osakaal kahanenud 49,2%-lt 47,5%-ni (2002. aasta kohta Marid 11,0 40,7 42,4 vt köide 4, tabel 1; 1989. aasta kohta Narodõ... 1994: 443). Ilm- Udmurdid 21,7 48,1 46,6 selt on tˇsuvaˇsˇsidel ja baˇskiiridel linnakultuuriga sama laadi suhted Komid 28,9 48,7 47,5 Permikomid 14,0 39,8 38,8 nagu Venemaal soomeugrilastelgi — linlaseks ja tˇsuvaˇsiks/baˇskii- Handid 8,7 29,8 34,6 riks olemine ei sobi hästi kokku. Mansid 9,7 45,6 51,8 KEEL MAA JA LINN Esmalt tuleb silmas pidada, et rahvaloenduste käigus ei ole Modernse ühiskonna raskuspunkt on linnas. Ilma linnadeta ei võimalik uurida inimeste tegelikku keeleoskust, tugineda saab saa olla ka terviklikku tänapäevast ühiskonda. Rahvuse ole- üksnes küsitletavate väidetele. Nõukogude rahvaloenduste and- masoluks vajalikud institutsioonid (kõrgkoolid, instituudid, kirjas- metega eri keelte leviku kohta seonduvad lisaks veel spetsiiﬁlised tused, teatrid, arhiivid, muuseumid jms) paiknevad enamasti lin- probleemid. Küsiti emakeele (rodno˘i zyk) kohta, selle termini nades. Milline on maarahva ja linlaste vahekord Venemaa soome- sisu polnud aga üheselt paigas. Kas peeti silmas lapsepõlvekodu ugri rahvastel? keelt, kõige südamelähedasemat keelt, igapäevast suhtlemiskeelt Tabelist 3 näeme, et hoolimata linnastumise üpris olulisest kas- või keelt, mida inimene kõige paremini valdab? Vastustes peegel- vust viimase poole sajandi jooksul on Venemaa soomeugrilased dus sageli pigem inimeste keeleline identiteet või keeleline kuu- siiski suuresti maarahvaks jäänud. Enamikul vaadeldud juhtu- luvus kui tegelik keelesituatsioon. Nagu öeldud, oli rahvuslik (et- dest elab linnades vaid umbes pool rahvast. Venemaa soomeug- niline) kuuluvus N. Liidus üldine ja eksklusiivne ning teave koda- rilastel pole läinud korda luua oma ühiskondi, nad on osa suure- niku rahvusliku kuuluvuse kohta sisaldus ka tema passis. Sellis- mast (vene) ühiskonnast. Neil pole oma linnakultuure ning linnas- tes tingimustes mõistsid paljud “emakeelt” kui oma rahvuse keelt, tumine tähendab pahatihti ka venestumist. Soomeugrilisus (mui- ehkki loendusjuhendeis oli kirjas, et “emakeel” ei pruugi langeda dugi konkreetsel etnilisel kujul) seostub maaeluga ka soomeug- kokku rahvusega. Kui inimene oli end määratlenud näiteks bur- rilastel endil ning maaelu prestiiˇzpraegusel Venemaal on madal. jaadina (sest nii seisis passis), siis võis ta loogiliselt järeldada, et Linna paremat elu otsima läinud soomeugrilane tahab oma etnilise tema “emakeel” on burjaadi keel, ehkki ta tegelikult seda võib- tausta maale maha jätta. Kui kõik soomeugrilased, kes on 20. sa- olla eriti ei kasutanudki. Ka oma laste kohta väitis ta, et nende jandi jooksul maalt linna kolinud või linnas sündinud, oleksid “emakeel” on burjaadi keel, ehkki need seda võib-olla üldse ei

540 541 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts osanud. Selliselt kogutud andmed ei kajasta igapäevaste suhtlus- tas nüüd küsimus vene keele oskuse kohta. Teravalt astus “emakeelte tegelikku levikut ning lasevad ilmselt vene keele positsiooni keele” küsimuse kaitseks välja Vepsa Kultuuriühingu esinaine Zi- paista nõrgemana, kui see tegelikult oli (Tiˇskov 2003a: 209– naida Strogalˇstˇsikova (Klementjev 2003: 165). Kõige tugevam oli 216). “Emakeele” kõrval uuriti ka teiste keelte, eriti vene keele protest Tatarstanis. Tuldi koguni välja mõttega korraldada eraldi kui “rahvustevahelise suhtlemise keele” valdamist. Huvitavad on loendus, et mitte kirjutada oma armsat emakeelt alandavale reale 1989. aasta andmed oma rahvuse keele valdamise kohta teise kee- “muud keeled”. Esineti ka üleskutsega vastata küsimusele vene lena. Näiteks 13,6% karjalasi väitis, et valdavad “oma rahvuse keele oskuse kohta eitavalt. Rahvaloendust korraldavad valitsus- keelt” (karjala keelt) vabalt teise keelena (Narodõ... 1994: 441– organid andsid survele järele, ning kuna loendusblanketid olid juba 442). Ilmselt on tegu nende karjalastega, kes mõistsid “emakeelt” valmis trükitud, siis otsustati muuta instruktsiooni loendajaile. kui keelt, mida nad kõige paremini valdavad ning kõige sageda- “Emakeele” kohta tuli siiski küsida, nagu nõukogude ajal. Mitte- mini kasutavad, ning väitsid oma “emakeeleks” vene keele. Kar- venelastelt saadud vastused tuli märkida küsimuse 9.2 esimesele jala keelt oskasid nad ka. Niisiis segane olukord. Üldiselt operee- lisareale. Osa loendajaid ei järginud instruktsiooni, vaid loendus- rivad uurijad siiski andmetega, mis põhinevad “emakeele” kohta blanketti, teised lähtusid instruktsioonist ja märkisid küsimuse 9.2 esitatud küsimusele saadud vastustel, ehkki neis ilmselt seguneb lisaridadele hulga mittevene keeli, mille tegelik levik jääb lahti- vastanute keeleline identiteet ning igapäevane tegelik keelesituat- seks (Tiˇskov 2003a: 219–222). Ühesõnaga, tekitati palju sega- sioon. 1959. ja 1989. aasta andmeid “emakeelte” leviku ehk ema- dust ning andmed on võib-olla veelgi ebausaldusväärsemad kui keelsuse kohta Venemaa soomeugrilaste seas kasutan selles artik- nõukogudeaegsed. Parema puudusel olgu nad siin siiski ära too- lis ka mina. dud. 2002. aasta rahvaloenduse ettevalmistamise käigus tehti katse Tabelist 4 näeme, et üldiselt on Venemaa soomeugrilaste ema- vabaneda nõukogudeaegsetest traditsioonidest keelealaste küsi- keelsus langenud. See tähendab, et keeleline assimileerumine on muste esitamisel ning hankida tõesemat teavet tegelikust kee- kiirem kui etnilise eneseteadvuse muutumine. Pole ka ime. Vene lesituatsioonist Venemaal. Oluline osa oli siin Valeri Tiˇskovil. keel on ühiskondliku elu keel, eriti linnades. Venekeelne on pea- Traditsioonilisest küsimusest “Mis on teie emakeel?” loobuti. aegu kogu massimeedia ning haridussüsteem. Osas soome-ugri Keele kohta esitati kaks küsimust: 9.1. Kas te valdate vene keelt? vabariikides on kohalikel keeltel küll riigikeele staatus (kõrvuti ja 9.2. Milliseid muid keeli te oskate? Teise küsimuse juures vene keelega), ent tegelik valitsemine käib siiski vene keeles. oli kolm rida, kuhu märkida küsitletava mainitud keeled oskuse Kõige järsemalt on langenud saamide, hantide ja manside ema- järjekorras (esmalt see, mida osatakse kõige paremini jne) (Tiˇskov keelsus. Ilmselt seetõttu, et paljud linnadesse asunud inimesed, 2003a: 220). kes end eelmisel korral venelasena kirja panna lasid, on nüüd, Niisiis kavatseti keskenduda vene keele kui riigikeele oskuse kui asjast on käegakatsutavat kasu (Põhja-alade väikesearvuliste leviku uurimisele ning mittevene “emakeeled” ühes “võõrkeelte- põlisrahvaste privilegeeritud ligipääs kohalikele loodusvaradele), ga” (näiteks inglise) tagaplaanile lükata. Ilmselt polnud see parim end taas saamide, hantide ja mansidena teadvustanud. Sellele lahendus. Tundub, et tegelikku keelesituatsiooni olnuks kõige viitab nende arvukuse kasv, samuti linlaste osakaalu kasv. mõistlikum uurida lihtsa küsimuse “Milliseid keeli te oskate?” Aastail 1989–2002 on langenud ka Venemaa teiste mittevene abil. Selle järel võinuks olla kolm-neli rida, kuhu märkida osata- rahvaste emakeelsus. Baˇskiiridel on see kahanenud 72,8%-lt vad keeled oskuse järjekorras. 71,3%-ni, tˇsuvaˇsˇsidel 77,5%-lt 76,5%-ni, tatarlastel 85,6%-lt Igal juhul osutus nõukogudeaegsete rahvaloenduste inerts tu- 80,8%-ni (2002. aasta kohta vt köide 4, tabel 5; 1989. aasta kohta gevaks ka selles küsimuses. Mittevene rahvused tundsid end puu- Narodõ... 1994: 441–442). dutatuna sellest, et varasema “emakeele” küsimuse asemel laiu-

542 543 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts

Tabel 4 HARIDUS VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTE EMAKEELSUS (%) Tänapäeva ühiskonnas toimetuleku seisukohalt on haridus kaht- 1959–2002 lemata oluline. Viimase rahvaloenduse andmed erinevate etni- 1959 1989 2002 liste rühmade haridustaseme kohta on üsna rikkalikud ja detailsed. Vadjalased – – ?∗ Käesoleva artikli raames piirdun siiski vaid kõrghariduse leviku Isurid – 41,9∗∗ 53,1 vaatlemisega Venemaa soomeugrilaste seas (vt tabel 5). Iga rahvas Karjalased 71,9 48,6 49,0 vajab haritlaskonda, kes tema olemasolu mõtestaks, huve esindaks Vepslased 46,2 51,3 47,3 ja arengut suunaks. Mida suurem see haritlaskond on ning mida Saamid 69,8 42,0 32,1 kõrgem on tema haridustase, seda parem. Mordvalased 79,9 69,0 67,3 Võrdluseks toon andmed kõrghariduse leviku kohta mõnede Marid 95,5 81,9 76,8 teiste Venemaa rahvaste seas. Juutidel oli kõrg- ja kraadiharidu- Udmurdid 89,6 70,8 67,4 sega inimeste osakaal 59%, burjaatidel 22%, venelastel 16,6%, Komid 89,9 71,0 68,5 Permikomid 87,8 71,1 70,0 jakuutidel 16,1%, volgatatarlastel 12,7%, tˇsuvaˇsˇsidel 10%, baˇs- Handid 77,1 60,8 44,2 kiiridel 9,5% (vt köide 4, tabel 10). On selge, et kõrgharidusega Mansid 58,5 36,7 20,3 inimeste osakaalu poolest jäävad soomeugrilased Venemaa kesk- misele tublisti alla. Suhteliselt kõige paremini on haritlastega 1959. aasta andmeid vt Itogi. . . 1963: tabel 53; 1989. aasta andmeid varustatud komid ja karjalased, nendega konkureerivad vepsla- vt Natsionalnõi. . . 1991: 28–33. 2002. aasta andmetega on lugu keeru- sed (“väikesearvuliste põlisrahvaste” kohta toodud andmed jäävad lisem. Rahvaste kohta, kelle arvukus ulatub üle 400000 (mordvalased, vastavatele ülevenemaalistele näitajatele pisut alla). Venemaa marid, udmurdid) vt köide 4, tabel 5. “Väikesearvuliste põlisrahvas- soomeugrilaste säilimise seisukohalt on kõrgharidusega inimeste te” (isurid, vepslased, saamid, handid, mansid) kohta vt köide 13, ta- väike osakaal nende rahvaste hulgas kahtlemata negatiivne nähtus. bel 2. Andmed käivad vaid oma põhilistel asualadel elavate põlisrahvas- te liikmete kohta, ent see tähendab nende rahvaste enamikku. Siiski on näitajad ilmselt pisut kõrgemad kui kogu Venemaa kohta käivad vasta- LÕPETUSEKS vad näitajad, sest väljaspool oma põhilisi asualasid on keeleline assimileerumine tõenäoliselt suurem. Ülejäänud rahvaste (karjalased, komid, Rahvaloenduste peegel, mille vahendusel Venemaa soomeugrilas- permikomid) kohta käivad andmed sain järgmiselt. Lahutasin vastava tele pilgu heitsime, on pisut kõver, ent paremat pole võtta. Pilt, mis keele oskajate üldarvust (köide 4, tabel 4) need oskajad, kes kuulu- avaneb, ei sisenda optimismi — enamiku soome-ugri rahvaste ar- vad rahvaste sekka, mille arvukus ulatub üle 400000 (köide 4, tabel 5), vukus ning emakeelsus on kiiresti langenud. Neid etnilisi rühmi ning sain arvu, mis peaks ligilähedaselt vastama vastavaid keeli emakee- ähvardab kadumine. Mida peaks Venemaa võimud tegema, kui lena kõnelejate arvule. Siiski on saadud näitajad ilmselt pisut suuremad nad soovivad oma territooriumil seni säilinud kultuurilist ja kee- tegelikest, sest karjala, komi ja permikomi keeli oskavad tõenäoliselt ka lelist mitmekesisust säilitada? Me ju loodame, et nad soovivad. mõned alla 400000-liste rahvaste esindajad. Järgnevalt mõned mõtted, mis rahvaloenduse andmeid analüüsides * — 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadja keele pähe tulid. oskajat (köide 4, tabel 4). Kaldun arvama, et tegemist on veaga. Rahvuslike territoriaalautonoomiate süsteemi ei tohiks lam- ** — Narodõ. . . 1994: 441. mutada, sest sellest on mittevene etniliste rühmade säilitamisel kasu. Permikomi autonoomia tuleks taastada. Võib-olla peaks permikomi asuala Komi Vabariigiga ühendama, ka see on majan-

544 545 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts

Tabel 5 duselus. Soome-ugri haritlaskonna tugevdamiseks tuleks luua sti- KÕRGHARIDUSE LEVIK (%) pendiume, mis võimaldaks nende rahvaste esindajail omandada kõrgharidust. Venemaa soomeugrilased on jäänud suuresti maa- VENEMAA SOOME-UGRI RAHVASTE SEAS 2002. A rahvaks ning maaelu areng aitaks etnodemograaﬁlist kriisi oluli- Vadjalased – selt leevendada. See on muidugi ülevenemaaline probleem, ent Isurid 6,9 ehk oleks võimalik väikeste soome-ugri rahvaste elu maapiirkon- Karjalased 10,1 dades ümber mõtestada näiteks “väikesearvuliste põlisrahvaste” Vepslased 9,9 staatuse raames (mahepõllundus, maaturism). Nõuandeid ja abi Saamid 7,3 välismaalt ei peaks Venemaa pelgama, need ei ole sihitud Vene- Mordvalased 9,2 maa sisepoliitilise stabiilsuse ega territoriaalse terviklikkuse vastu. Marid 7,9 Tahetakse lihtsalt aidata alal hoida Venemaa hiiglaslikul territoo- Udmurdid 8,6 riumil säilinud kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Komid 10,6 Permikomid 7,2 Handid 6,3 Mansid 8,4 Kirjandus Abdrahmanov 2003 = Rafik Abdrahmanov. Vserossi˘i- Andmed käivad 15-aastaste ja vanemate kohta. Kõrgharidus tähendab ska perepisь v Tatarstane: Prognozy, sobyti , kom- siin lõpetatud kõrgharidust ning kraadiõpet (poslevuzovska ). Isurite, mentarii. — Зtnografi perepisi-2002. Pod redakcie˘i vepslaste ja saamide kohta vt köide 13, tabel 6. Andmed käivad vaid Eleny Filippovo˘i, Dominika Arel , Katrin Gusef. nende rahvaste selle osa kohta, kes elab oma põhilistel asualadel. Need Moskva: OAO Aviaizdat, s. 287–299 näitajad jäävad ülevenemaalistele näitajatele pisut alla, sest just paljud A n d e r s o n , Benedict 1991. Imagined Communities: Reﬂections on kõrgharidusega inimesed elavad väljaspool oma rahvaste põhilisi asuala- the Origin and Spread of Nationalism. London—New York: Verso sid. See ilmneb selgelt hantide ja manside kohta käivatest andmetest. Bromlei, Putˇskov1988= . V. Bromle˘i, P. I. Puqkov. Oma põhilistel asualadel on hantide seas kõrgharidusega inimeste osa- Зtnosy i зtniqeskie processy v sovremennom mire. — kaal 5,8% ning manside seas 7,9%; vastavad ülevenemaalised näitajad on Narody mira: Istoriko-зtnografiqeski˘i spravoqnik. aga 6,3% ja 8,4%. Andmeid rahvaste kohta, kes pole “väikesearvulised Moskva: Sovetska Зnciklopedi , s. 7–16 põlisrahvad”, samuti hantide ja manside kohta vt köide 4, tabel 10. B r u b a k e r , Rogers 1996. Nationalism Reframed: Nationhood and the National Question in the New Europe. Cambridge—New York: duslikult suhteliselt heal järjel. Kindlasti peaks mõtlema veps- Cambridge University Press laste autonoomia laiendamisele, nii et see hõlmaks ka Lenin- Gorenburg 2003 = Dmitri˘i Gorenburg. Monitoring gradi ja Vologda oblastisse jäävaid vepsa külasid. “Põhja-alade perepisi v Tatarstane. — Зtnografi perepisi-2002. väikesearvuliste põlisrahvaste” kaitsele suunatud seaduste raken- Pod redakcie˘iEleny Filippovo˘i, Dominika Arel , damist tuleks järjekindlalt jätkata, sest sellest on kasu olnud. Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat, s. 306–313 I s h a k o v 2002 = Konkreetse sisu võiks saada ka “väikesearvulise põlisrahva” staa- Damir Ishakov. Vzgl d na vserossi˘isku perepisь iz Tatarstana. — Ab Imperio, } 4, s. 235–249 tus ning selle saamiseks vajalikku arvulist piiri võiks 50 000-lt Itogi 1963 = Itogi vsesozno˘iperepisi naseleni 1959 goda: tõsta vähemalt 150 000-ni, et hõlmata ka karjalased, kelle etno- RSFSR. Moskva: Gosstatizdat CSU SSSR poliitiline olukord on väga nukker. Kindlasti tuleks otsustavalt Itogi 2004–2005 = Itogi vserossi˘isko˘iperepisi naseleni tugevdada soome-ugri (ja teiste põliste mittevene) keelte posit- 2002 goda. V 14 tomah. Oficialьnoe izdanie. Moskva: sioone piirkondlikus avalikus suhtluses, massimeedias ja hari- IIC Statistika Rossii

546 547 Venemaa soomeugrilased 2002. aastal Indrek Jääts

Klementjev 2003 = Evgeni˘i Klementьev. Perepisь v Sˇ i l o v 2003 = Nikola˘iXilov. Respublika Mordovi : Karelii: Nekotorye зtnografiqeskie aspekty. — Зtno- Зtnografi perepisi naseleni . — Зtnografi perepi- grafi perepisi-2002. Pod redakcie˘iEleny Filippo- si-2002. Pod redakcie˘iEleny Filippovo˘i, Dominika vo˘i, Dominika Arel , Katrin Gusef. Moskva: OAO Arel , Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat, Aviaizdat, s. 163–168 s. 227–235 Kolga, Margus, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg T i ˇsk o v 2003a = V. A. Tixkov. Rekviem po зtnosu: Issledo- 1993. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn: Nyman & vani po socialьno-kylьturno˘iantropologii. Moskva: Nyman LNT Nauka Narodõ 1994 = Narody Rossii: Зnciklopedi . Moskva: T i ˇsk o v 2003b = Valeri˘iTixkov. Vmesto vvedeni : Kak Nauqnoe izdatelьstvo Bolьxa Rossi˘iska Зnciklope- okazalasь vozmoжno˘iзtnografi perepisi? — Зtno- di grafi perepisi-2002. Pod redakcie˘iEleny Filippovo˘i, Natsionalnõi 1991 = Nacionalьny˘isostav naseleni SSSR Dominika Arel , Katrin Gusef. Moskva: OAO Avia- po dannym vsesozno˘iperepisi naseleni 1989 g. Moskva: izdat, s. 9–22 Finansy i statistika S i m o n s e n , Sven Gunnar 2005. Between minority rights and civil liberties: Russia’s discourse over “nationality” registration and the internal passport. — Nationalities Papers, Vol. 33, No. 2 (June), pp. 211–229 INDREK JÄÄTS (sünd. 1971) on lõpetanud Tartu ülikooli filosoo- S l e z k i n e , Yuri 1994. The USSR as a communal apartment, or how fiateaduskonna etnoloogina 1995, magistrikraad etnoloogia alal 1998, a socialist state promoted ethnic particularism. — Slavic Review, filosoofiadoktor etnoloogia alal tööga Etnilised protsessid Vene im- Vol. 53, No. 2 (Summer), pp. 414–452 peeriumi siseperifeerias 1801–1904: Komi rahvusluse sünd (2005). Sokolovski 2003 = Serge˘i Sokolovski˘i. “Tatarska A-st 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna etnoloogia õppetooli tea- problema” vo Vserossi˘isko˘iperepisi naseleni . — dur, a-st 1999 teadur ka Eesti Rahva Muuseumis. Akadeemias avalda- Зtnografi perepisi-2002. Pod redakcie˘iEleny Filip- nud artiklid “Valgevenelased XIX sajandi lõpus ja XX sajandil” (1995, povo˘i, Dominika Arel , Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat, s. 314–335 nr 4, lk 730–756), “Russiinid: ajalugu ja tänapäev” (1997, nr 5–6, Stepanov 2003= Valeri˘iStepanov. Зtniqeska identiq- lk 1065–1072, 1149–1172), “Setude etnilise identiteedi ajalugu (1998, nostь i uqet naseleni (kak gosudarstvo provodilo nr 6–7, lk 1127–1153, 1520–1546); “Kallistrat Zakov:ˇ Komi kirja- Vserossi˘isku perepisь-2002). — Зtnografi pere- nik ja filosoof” (2000, nr 6, lk 1267–1295), “Gröönimaa inuitid ja pisi-2002. Pod redakcie˘iEleny Filippovo˘i, Dominika Taani inimnäoline kolonialism” (2003, nr 2, lk 255–274) ja “Sotsialistlik Arel , Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat, s. 31– põllumajandus: Varane kolhoosiaeg Oisu piirkonnas Järvamaal” (2004, 59 nr 1, lk 132–168; nr 2, lk 393–422). Sˇ a b a j e v 2003 = ri˘iXabaev. Perepisь v Respublike Komi: Problemy i izderжki. — Зtnografi perepisi- 2002. Pod redakcie˘iEleny Filippovo˘i, Dominika Arel , Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaizdat, s. 169–180 Sˇ a r o v 2003 = Vladimir Xarov. Perepisь naseleni i зtno zykova identifikaci v Mari˘iЗl. — Зtnogra- fi perepisi-2002. Pod redakcie˘iEleny Filippovo˘i, Dominika Arel , Katrin Gusef. Moskva: OAO Aviaiz- dat, s. 221–226

548 549 “MEIE” JA “NEMAD” BALTISAKSA AVALDAMATA MÄLESTUSKIRJANDUSES

Maris Saagpakk

1979. aastal Lüneburgis Carl Schirreni päeval peetud ettekandes “Balti(saksa) kirjandus: Teese ja hüpoteese” väitis Gero von Wil- pert, et baltisaksa kirjandus on suurepärane teema akadeemiliseks mõttevahetuseks, sest tegemist on möödunud aegadega ja kaugete maadega, mille vastu keegi huvi ei tunne, ning et juba mõiste “baltisaksa kirjandus” määratlemine võtaks päevi (Wilpert 2005: 12).1 Praeguses Eestis, üle veerand sajandi hiljem ja sootuks teistsugus- tes poliitilistes oludes ei saa siinsest perspektiivist vaadelduna küll väita, et baltisaksa kirjanduse puhul oleks tegemist väga laia po- pulaarsust võitnud tekstidega, kuid baltisaksa kirjanike järjepidev tõlkimine eesti keelde annab tunnistust sellest, et neil tekstidel on oma lugejaskond Eestis täiesti olemas. Samuti tuleb märkida, et viimasel ajal on eesti teadlastelt ilmunud mitmeid käsitlusi baltisaksa kirjandusest ja keelest.2 Tahaksin oma artiklis vaadelda baltisakslaste hoiakute muutuste kajastusi suhetes eestlaste ja lätlastega 20. sajandi alguse

Artikli aluseks olevat uurimistööd toetas Eesti Teadusfond (grant nr 6150). 1Wilpert rõhutab, et saksa keeles tuleks kasutada mõistet “baltische Literatur” ja mitte “deutschbaltische Literatur”, sest viimane olevat nat- sionaalsotsialistide kasutuseletoodud mõiste (2005: 19). 2Viitaksin siinkohal vaid mõnele Jaan Unduski ja Liina Lukase tööle: ALICE KASK (2005) Lukas 1997, 2002; Undusk 1992, 1993, 2003. Baltisaksa kirjandusteaduse hetkeseisust Eestis annab hea ülevaate Lukas 2004.

551 “Meie” ja “nemad” baltisaksa avaldamata mälestuskirjanduses Maris Saagpakk murrangulistel aastatel, toetudes laiemale avalikkusele tundma- Rõhutan veel kord Sterni väidet kirjutamismomendi ülimus- tutele baltisaksa mälestustekstidele — baltisakslaste avaldamata likkusest väärtushinnagute andmisel oma elule. Kui uurida eest- autobiograafiatele —, mis asuvad Saksamaal Marburgis Her- laste ja lätlaste ehk siis põlisrahvaste kujutamist baltisaksa aval- deri Instituudis ning Lüneburgi Carl Schirreni Ühingu arhiivis. damata autobiograafiates (vt ka Saagpakk 2001: 38–45), tuleb Käsiteldavad autobiograafilised tekstid on enamjaolt kirjutatud silmas pidada nii kajastatava aja võrreldavust analüüsitavates teks- pärast Teist maailmasõda ja kajastavad aega sajandivahetusest tides kui ka kajastamishetke võrreldavust. On selge, et balti- kuni ümberasustamiseni; muud tsiteeritud tekstid on samuti kas il- sakslaste suhe põlisrahvastesse oli 20. sajandi algul erinev sel- munud 20. sajandi esimesel poolel või kajastavad seda aega, ehkki lest, milliseks ta kujunes pärast 1905. aasta sündmusi ja hil- on kirjutatud hiljem. jem, Esimese maailmasõja ajal, Eesti ja Läti vabariigis või siis Autobiograafia on ˇzanr, mille puhul lugeja kaldub kirjeldatut ümberasustamise ajal. Autobiograafiliste tekstide spetsiifikast võtma kui ajaloolist tõde autori isiku ja tema aja kohta. Ometi on lähtudes saame vaadelda vaid hilisemaid hinnanguid olnule, kus- enamjaolt tegu kirjandusliku tekstiga autori eluloo ainetel, mil- juures see toob tekstidesse sisse ka enda ja oma rahva teguviisi les autorile jääb võrdlemisi suur vabadus. Oma elulugu tekstiks tagantjärele õigustamist, mida on väga huvitav jälgida. Liina Lu- kirjutades saab autorist kunstnik, kes küll maalib loodusvaadet, kas loob artiklis “Võõra motiiv baltisaksa kirjanduses” ajaliselt mida ta näeb, kuid tema võimuses on luua meeleolu ning erilised järgmised eristused: kuni aastani 1905, aastad 1905–1918, 1918– rõhuasetused ja valida värvigamma. Autobiograafia annab luge- 1939 ning pärast 1939. aastat (vt Lukas 1997: 2326). Just need jale edasi autori arvamuse oma elukäigust, milleni ta on jõudnud tähtsündmused ja pöördepunktid on mälestuskirjanduses eriti olu- mälestuste kirjutamise ajaks. Martin Stern kirjutab selle kohta ar- lised, sest paljude autorite puhul on kirjutamise ajendiks tõsiasi, tiklis “Autobiograafia seitse A-d” järgmist: “Põhimõtteliselt an- et nad on osa saanud ajaloolise tähtsusega sündmustest ning soo- nab autobiograafia kindlat teavet vaid kirjutaja mõtlemisest ja ar- vivad neid sündmusi enda vaatenurgast kirjeldada. Baltisaksa vamisest, tema tunnetest ja soovidest kirjutamismomendil, tea- mälestuskirjanduses leidub rohkel arvul tekste, milles autor esit- vet selle tema identiteedi kohta, mis on talle omane sel hetkel, leb ja tähtsustab oma elulugu eelkõige kui üht tüüpilist baltisaksa kui ta selle dokumenteeris” (1998: 18). Stern viitab sellele, elulugu. Ehk siis minu saatus kui näide ühe suurema kollektiivi et autobiograaf loob oma elust pildi, mille puhul on tooniand- elukäigust. Seejuures on kirjutamise ajendiks tihti olnud just vas- vaks just see, missugune on autori isiksus kirjutamise ajal, sest tuolulised ja keerulised hetked omaenda elus ning pöördepunktid selle hetke hinnangud ja arusaamad kantakse üle kogu elatud oma rahva ajaloos. Tunne, et mind/meid või minu/meie tegevust elule. Autobiograafiat kirjutama asudes saab autor toetuda oma on valesti mõistetud, jätab häiriva jälje isiksuse/rahva enesetead- mälule, mälestusesemetele, lähedaste jutustustele, kirjadele või vusse. Kirjutamine on sellistel puhkudel üheks võimaluseks mi- päevikutele, kuid ükskõik kui palju ettevalmistavat materjali autor neviku taagast vabaneda. Oma maitse järgi kujundatud versioon ka koguks, ei suuda ta iialgi luua terviklikku ülevaadet oma elust. enda elust tundub tekstiks vormituna “tõesemgi”, kui tegelik elu Ei ole olemas absoluutset tõde ühe elatud elu kohta, seega ei maksa seda on olnud (Schmitz-Emans 1995: 301). meil seda otsida ka mälestusteraamatutest. Mis me neist teksti- Gero von Wilpert rõhutab oma juba mainitud kõnes, et bal- dest leiame, on mentaliteediloolise väärtusega ehk siis see, mida tisakslased toetasid küll eestlaste ja lätlaste kultuurilist edene- arvasid inimesed oma ajast, kaasaegsetest, oma elust; mida nad mist ning julgustasid neid haridust saama, kuid kui 19. sajandil kirjeldamist väärivaks pidasid ja kuidas nad seda on teinud. Olles rahvuskirjandused märkimisväärsete saavutusteni olid jõudnud, nõndamoodi paika pannud oma ootused autobiograafilisele teks- ei pööranud baltisakslased neile enam tähelepanu, arvates en- tile, võime pöörduda temaatilise analüüsi juurde. dale seisusekohatuks pidada võrdsetel alustel sisulist diskussioni ja dialoogi oma endiste proteˇzeeritavatega (Wilpert 2005: 18).

552 5 553 “Meie” ja “nemad” baltisaksa avaldamata mälestuskirjanduses Maris Saagpakk

Põlisrahvaste kultuurilise küpsuse tunnustamine ja nende rahvas- 20. SAJANDI ESIMESED KÜMNENDID EHK tega suhtlemise viimine teisele tasandile oleks tähendanud ise- ÕHUS ON MUUTUSTE HÕNGU enda rolli ja positsiooni küsitavaks muutmist. Seetõttu jääbki eestlane ja lätlane baltisaksa tekstides vaid kõrvaltegelase rolli, Kirjutades 20. sajandi esimestest kümnenditest, mil lihtrahva hul- keda on vaja sisse tuua kontrastiks ning kohaliku eluolu eripära gas alanud käärimisprotsessid jagasid küll juba laiemale avalik- kujutamiseks. Wilhelm Lenz mainib 1982. aastal ilmunud uuri- kusele valusaid tulevikuvihjeid — näiteks 1905. aasta revolut- muses Esimese maailmasõja ajal tehtud propagandatööst Venemaa sioon, kirjeldatakse eestlasi ning lätlasi veel endises võtmes kui Läänemere provintsides, et baltisaksa tekstides räägiti sel ajal eest- teenijaid ja sulaseid,3 põhjuseks arvatavasti juba mainitud tõsiasi, lastest ja lätlastest tihti kui pärismaalastest (Eingeborenen), mis et kuigi selleks ajaks oli põlisrahvaste hulgas kujunenud oma meenutavat koloniaalkirjandust (Lenz 1982: 197). Pisut keskse- kultuuri- ning äriringkond, ei pidanud baltisakslased enamasti masse rolli pääsevad eestlased ja lätlased siis, kui üksikute näidete seisusekohaseks nendega suhelda. Täiesti traditsiooniline pilt varal tuuakse esile mitmesuguseid hirme ja ebakindlusemomente, eesti talupoegade ja baltisaksa härrasrahvast avaneb meile Otto mida baltisakslased eestlaste ja lätlaste suhtes tundsid. Tõstaksin von Grünewaldti (1860–1936) mälestustes. Grünewaldt oli aasta- siin esile järgmised vaatepunktid, mis on selle ajastu baltisaksa kir- tel 1902–1919 Aa mõisa omanik ja tegeles isiklikult selle maja- jandust lugedes silma torganud: lihtsatest eesti peredest pärit hari- pidamisega. Ta kirjeldab oma tegevust ja mõisas valitsenud õhk- dusejanus ja püüdlikud üliõpilased, kes olid vastandiks baltisaksa konda järgmiselt: “Härrasrahva suhtumine [oma] inimestesse [---] üliõpilaskonna dekandentlikule ja prassivale elustiilile; talupoe- oli parim võimalik. [---] Nagu mu isa, nii püüdsin ka mina oma gade jõud ja allasurutud hoiaku alla peidetud pime viha, mille tun- inimeste eest hoolt kanda, et neile võimalikult soodsaid elamis- nistajaks oldi valusal revolutsiooniaastal 1905 (eriti intensiivselt tingimusi tagada” (Grünewaldt, lk 380).4 Sisimas on aga autoril kajastab 1905. aasta sündmusi Edzard Schaper romaanis Timukas; eestlastest halb arvamus, ta ütleb, et eestlased olla väga range vt tõlget Tallinn: Huma, 2002); bolˇsevismitonti edasi kandvad ja endassetõmbunud iseloomuga ning suured töörügajad, nii suu- vabrikutöölised, keda peeti kõige halva peapõhjustajaks (nt Inge- red, et lisaks päevatööle ka öösel usinalt tegutsetakse — seda- borg Hubatius-Himmelstjerna. Die baltischen Brüder. Reutlin- puhku vargil käies: “Rääkides täit tõde, peab kahjuks möönma, gen: Eußlin & Laiblin, [1942]; Else Hueck-Dehio. Liebe Renata et eestlased on väga ebaausad” (Grünewaldt, lk 423). Siiski lei- Heilbronn: Verlag Eugen Salzer, 1973). Mälestuskirjandusest dub tekstides ka viiteid teenijate või sulaste intelligentsusele ning ei leia muidugi põlisrahvaste kujutamist terviklike karakteritena, õpivõimele, mida perekonnas imetleti, kuid mis baltisakslaste hul- sest autobiograaﬁa terviklikke tegelasi ei loo. Küll aga kannab gas ka ebakindlust tekitas. Robert von Erdberg (sünd. 1906) kir- ka autobiograaﬁline tekst edasi mingile ajastule ja isikule oma- jutab lapsehoidjast Milast, kes tema tädi prantsuse keele õpikuid seid suhtumisi ja hoiakuid, samuti olukirjeldusi ning seiku, mis salaja lugemiseks välja laenas. Ükskord leidis aga autori ema sisaldavad mentaliteediloolisest seisukohast vägagi olulist infor- Mila öökapilt tädi raamatu, ja pärast Mila ülestunnistust lubati tal matsiooni. Edasi toon mõned näited põlisrahvaste kujutamisest edaspidi kasutada perekonna raamatukogu. Autor märgib seda 20. sajandi esimest poolt kajastavates baltisaksa tekstides. Peal- seika kirjeldades: “Ema ei suutnud temaga [Milaga] riielda, ta kirjas loodud opositsioon — “meie” ja “nemad” — elab neis tekstides kirjeldatud aja jooksul läbi tugeva muutuse. 3Liina Lukas möönab oma artiklis, et kuigi eestlase kujutamises leidub temaatiliselt erinevaid variatsioone, püsivad kuni sakslaste ümber- asustamiseni peamiselt 19. sajandist pärit kliˇseed eestlaste kohta. Vrd Lu- kas 1997: 2340. 4Käsikirjalistele mälestustele on tekstis viidatud autorinime ja le- heküljenumbriga; nende loetelu koos kirjutamisajaga vt artikli lõpus.

554 555 “Meie” ja “nemad” baltisaksa avaldamata mälestuskirjanduses Maris Saagpakk imetles teda väga” (Erdberg, lk 23). Lapsehoidjate mainimine on hele tegelikult väärikamalt vastama. Et ta seda ei suutnud, pidas ta muidugi tavaline peaaegu kõigis baltisaksa autobiograaﬁates, olid ka võimatuks kodus loost oma vanematele jutustada. Nii jäigi see ju kõigil vähegi paremal järjel peredel lapsehoidjad ning nendeks episood lapsepõlvest autorile meelde, kusjuures seda seletamatut olid kas eestlased, lätlased või mõnel juhtul ka venelased. Lapse- süütunnet, mida poisike kirjeldatud stseenis tundis, kajastab autor hoidjaid kirjeldatakse alati suure kiindumusega kui väga lähedasi ka järgmistel lehekülgedel. Ta on kaugel sellest, et baltisakslaste ja armsaid inimesi. “Suur süda” ja “piiritu armastus” on ena- käitumist ja poliitikat üheselt hukka mõista, ta toonitab mitmel masti need sõnad, mis valitakse kirjeldama lapsehoidjate suhet korral, et üksikisiku vaatenurgast olid aastatel 1875–1935 (pe- oma hooldatavatega. Praegusest perspektiivist vaadatuna tundub riood, millele ta oma mälestusi kirjutades tagasi vaatab) toimunud lapsehoidjail olevat olnud teataval määral ka ema asendaja roll, muutused rabavalt kõikehaaravad ja ootamatud. Siiski tajume tea- sest oma esimestel eluaastatel oli laps rohkem aega koos lapse- tud irooniat, kui Eckart kirjeldab noorpõlves valitsenud “poliitilise hoidjaga kui emaga. Teatud äraspidisel moel tulid selles suhtes melanhoolsuse” õhkkonda, kus usuti ettemääratusse ja seisusepii- esmakordselt lapse jaoks mängu ka seisustevahelised kitsendused, ride küsitavaks muutmine ei tulnud kellelegi mõttessegi. Viite sest esialgu oli lapse jaoks keelatud mõndagi, mida tohtisid teha autori suhtumisest põlisrahvastesse leiame viimaselt leheküljelt, lihtrahva lapsed või ka lapsehoidja. Näiteks mainitakse tihti, et kus ta postuleerib, et nende suhtes toimunu on “suur ajalooline köögis viibimine oli tegelikult keelatud, jms. Hiljem pidid sakste ülekohus” (Eckart, lk 45). Kuigi kirjeldatud stseen provokatiivse lapsed hakkama kohtlema lapsehoidjat kui endast alamat, sest küsimusega ei toonud autori jaoks kaasa otseselt ohtlikku olu- muul moel poleks see ühikonnakord ju püsida saanud. Tundub korda, ei ole see nii kõigi autorite puhul. Ohustatuse tunne, mida loomulik, et selles hilisemas võõrdumisprotsessis oma hoidjast eelpool ka mainisin kui baltisaksa ilukirjanduses levinud motiivi, oleks ka valu ja kibestumist, kuid seda mälestustes eriti ei kirjel- esineb ka autobiograaﬁlistes tekstides. Viktor Grüner (1889– data. Määravaks võib siinkohal olla ka tõsiasi, et lapsehoidjaga 1941), Riia tööliskvartalis enne Esimest maailmasõda tegutsenud oldi kõige lähedasemad oma esimestel eluaastatel, ajal, mida hil- pastor, kirjeldab, kuidas vabrikutöölised tihti matusetalituse de- jem nii täpselt enam ei mäletata. monstratsiooniks keerasid ning oma viha pastori peale välja va- Vanalt Liivimaalt pärit Guido Eckarti (1873–1951) lapse- lasid (Grüner, lk 30). Baltisakslaste perpektiivist vaadatuna õõva põlvemälestustes leiame vägagi sümboolset tähendust kandva tekitava pildi eestlaste pealetungist leiame ka ühe tuntuima balti- stseeni, kus maal viibiv Eckart kirjeldab kohtumist ühe linnariie- saksa kirjaniku Siegfried von Vegesacki (1888–1974) loomingust. tes lätlasega. Väike Guido oli parajasti küla sepa juures, kus talle Jutustuses Jaschka ja Janne kirjeldatakse Esimese maailmasõja meeldis seppa töötamas jälgida, kui sisse astus nimetatud lätlane, eelset Tartut: “Sakslased moodustasid vaid kitsa ülemkihi, mis iga kes oli poisile esimesest hetkest intuitiivselt ebasümpaatne. Mees aastaga aina enam kokku kuivas ja maalt linna tulvavate eestlaste küsis poisilt, kas härra parun viibib siinkandis igal suvel. Saanud poolt taanduma sunniti” (Vegesack 1983: 9). Looduskirjeldus- poisilt vastuseks, et ta pole parun, ütles mees: “Aga te ju elate nagu test laenatud tegusõnad rõhutavad Vegesacki kirjapandud ridades parun? Te ei tööta ja te ei tea, mis töö endast kujutab, sellist elu veelgi kujutatud olukorra loomulikkust ja tekkinud protsessi pi- elavad ju parunid. [---] Küll tuleb aeg, kui ka parunid töötama pea- durdamatust. vad. Eks ole?” (Eckart, lk 7). Hilisemas elus ajakirjanikuametiga leiba teeninud inimesena on Eckartil õnnestunud oma mälestustes mitmes kohas sisse tuua paljutähenduslikke seiku või arutluskäike. Selle “parunidialoogi” teeb huvitavaks veel asjaolu, et autor kirjeldab, kuidas teda valdas ängistus- ja häbitunne, ta tajus, nagu ei oleks ta selles olukorras õigesti käitunud ning oleks pidanud me-

556 557 “Meie” ja “nemad” baltisaksa avaldamata mälestuskirjanduses Maris Saagpakk

PÕLISRAHVASTE OMARIIKLUSE KUJUNEMINE EHK niivõrd oluline muutus, et seda mainitakse autobiograaﬁlistes “HÄRRASRAHVAST” SAAB “VÄHEMUSRAHVUS” tekstides tihti. Nii kirjutab näiteks Meinhard Bernsdorff (1902– 2000) järgmist: “Ühist ühiskondlikku platvormi lätlastega meil ei tekkinud ja me ka ei püüelnud selle poole — liiga erinev Kirjutades ajast, mis järgnes Esimesele maailmasõjale ning Eesti oli siiski meie suhtumine nende etnilistesse ja kultuurilistesse ja Läti omariikluse väljakuulutamisele, muutub baltisaksa auto- küsimustesse” (lk 90). Kuid jätkab siis: “Aga sellest hoolimata rite toon. Baltisakslaste kujutlus endist kui põlisrahvaste men- oldi igas olukorras abivalmid üksteise suhtes. [---] Tahan tuua toritest ja isalikest toetajatest sai hoobi, kui eestlased ja lätlased paar näidet meie omavahelistest headest suhetest.” Autor tun- vaimselt iseseisvudes mitte ainult ei vajanud enam baltisakslaste neb vajadust näidata sakslaste ja lätlaste suhteid positiivsetena, eestkostet, vaid koguni vastandusid sellele. Baltisakslaste hul- kuid rõhutab sellest hoolimata, et ühisosa oli siiski vaid selles, gas tekitasid need protsessid kibestumist ja lõid pinnase enese- et elati samas riigis — mõtteviiside ja elulaadi erinevus püsis kaitsehoiaku tekkimiseks. On märgatav teatud kaitsepositsiooni endiselt. Samas on oluline märkida, et sama autor, kirjeldades sissevõtmine mitte ainult hetkeolude, vaid ka minevikupildi kuju- oma tundmusi enne ümberasustamist, räägib, kui raske tal oli oma tamisel. Mälestustekstides on rahvusriikide loomist tihti maini- naabritega jumalaga jätta, sest aastate jooksul olid nendest head tud kriitilise või iroonilise alatooniga, nimetatakse baltisakslaste sõbrad saanud (Bernsdorff, lk 107). Samasugust pragmaatilist vara võõrandamist ja noorte rahvaste madalat ettevalmistustaset lähenemist on märgata ka Margarete von Gersdorfﬁ (1889–1974) endale võetud ülesannete täitmiseks. Kõnealust perioodi kirjelda- tekstis, kes oma elu ja tegevust Läti Vabariigis raske ning vahel des tulevad eestlased-lätlased sagedamini ja eri kontekstis jutuks, nördimapanevana kujutab, kuid tagantjärele olla see aeg olnud mis on ka täiesti loomulik arvestades seda, kuivõrd suur muutus siiski imekaunis (lk 57). toimus baltisakslaste positsioonis ning tihti ka igapäevases elus. Elulaadi põhimõttelise vahe rõhutamist leiame ka Alexander Autorid liigitavad toimunu sageli ülekohtuks baltisakslaste vastu. Friedensteini (1874–1952) mälestustest. Friedenstein oli raha- Karola von Hoyningen gen. Huene (sünd. 1911), kes nende muu- puudusel sunnitud 1920. aastate Riias töötama arstina ja kirjel- tuste ajal Riias elas, kirjutab näiteks: “Lätlased püüdsid kõikjal dab oma praksise klientuuri kui inimesi, kes end ei pese (kuigi saksa elulaadi kitsendada ja summutada” (Huene, lk 22). Veel lätlased olevat pisut puhtamad kui leedukad, venelased ja poola- märgib ta samas, et tekkinud surve mõjul olevat baltisakslased kad), kes ei tuuluta tube, võtavad täiesti suvaliselt tablette ning sulandunud veelgi ühtsemaks ja noor Läti riik olevat nii mõnigi taplevad ja peksavad üksteist ilma erilise põhjuseta, lihtsalt lõbu kord pidanud baltisakslaste visadusele alla vanduma. Riias Saksa pärast (lk 274–275). Autor kirjeldab ka üht oma visiiti Tartusse ja teatrit juhtinud Hermann Grußendorf (1881–1975), keda ei saa toob välja baltisakslaste erineva kohtlemise Eestis ja Lätis. Eestla- pidada sünnipäraseks baltlaseks, kuid kes oli seda hingelt, püüab sed olevat küll samamoodi sakslastelt vara ära võtnud, kuid Lätis eristada Läti Vabariigi kui institutsiooni ning lätlaste suhtumist. valitsev vaenulik õhkkond sakslaste ja lätlaste vahel olevat Ees- Ta väidab, et kuigi autoritaarne rahvusreˇziim olevat baltisaks- tis tundmatu. Friedenstein toob oma tähelepaneku põhjenduseks laste majanduslikku ja kultuurilist elujärge järjest kitsendanud, tundmuse, et “eestlasel on rohkem loomupärast taktitunnet ja rah- olevat paljud lätlased siiski olnud seda meelt, et baltisakslastele vuslus on talle vähem pähe löönud” (lk 257). tehakse ülekohut, endiste “tänulike sakslaste õpilastena” oleksid nad meelsamini näinud suurema ühisosa säilimist (Grußendorf, Kuid leidub ka läbinisti positiivseid hinnaguid eestlastele ja lk 7). Ajalooliselt on mõistetav, et rahvusriikide loomine oli bal- lätlastele. Näiteks kirjutab Adolf Eberhardt (1886–1973) oma tisakslastele vastukarva ning eestlaste ja lätlastega koos bolˇsevike mälestustes, et ta arstina noores Eesti Vabariigis Narva linnas töötades palju meeldivaid, piisavalt haritud eesti inimesi kohtas, vastu sõdimine oli vaid pragmaatiline otsus võidelda hullemaga ˇ kahest ohust. Baltisakslaste rolli muutumine oli üksisisiku elus kes olla ka korralikud pereinimesed. Soviniste leiduvat eelkõige

558 559 “Meie” ja “nemad” baltisaksa avaldamata mälestuskirjanduses Maris Saagpakk linnas intelligentsi hulgas, kes oma rahvuseau pisut üle hinda- Gersdorff, Margarete v. (1955). Meine Lebenserinnerungen. CSG ar- vad (Eberhardt, lk 65). Heal arvamusel oma riiki üles ehitavatest hiiv. lätlastest on Elisabeth von Bernewitz (1880–1962), kelle tekstis Grüner, Viktor (1957). Aus meinem Leben. CSG arhiiv. kõlavad järgmised hinnangud: “[Läti Vabariik] oli puhas ja ees- Grünewaldt, Otto v. (1918). Erinnerungen. CSG arhiiv. rindlik maa. [---] Lätlased on intelligentsed, terve mõtlemisega ja Grußendorf, Hermann (pärast 1945?). Die letzten Jahre in Riga. CSG ar- tublid inimesed” (lk 75). Praegusest perspektiivist vaadates on hiiv. oluline tõdeda, et küllap sõltus baltisakslaste kohanemine uute Hoyningen gen. Huene, Karola (1980). Mein Leben, für meine Kinder oludega tugevasti ka konkreetse inimese isiksuseomadustest ning niedergeschreiben. CSG arhiiv. sellest, kellega ning millises kontekstis nad kokku puutusid. Hoolimata sellest, et esiletoodud käsitlused on üsna erinevad, tahaksin kokkuvõtvalt väita, et eestlaste ja lätlaste kujuta- Kirjandus mises toimunud muutus on loomulikus seoses nende rahvaste ja baltisakslaste kokkupuutepinna uute piirjoontega. Rahvusriikide L e n z , Wilhelm 1982. Baltische Propaganda im Ersten Weltkrieg: Die loomisega mitmekesistus neisse riikidesse elama jäänud saks- Broschürenliteratur über die Ostseeprovinzen Rußlands. — Andrew laste läbikäimine põlisrahvastega, suhtlemine eri tasanditel lõi Ezergailis, Gert von Pistohlkors (Hrsg.). Die baltischen Provinzen võimaluse paremaks üksteise tundmaõppimiseks. Kuigi sel ajaloo Rußlands zwischen den Revolutionen von 1905 und 1917. Köln— antud võimalusel baltisakslaste ja eestlaste-lätlaste võrdsemaks Wien: Böhlau Verlag, S. 187–205 L u k a s , Liina 1997. Võõra motiiv baltisaksa kirjanduses. — Akadee- kooseluks ei olnud antud pikka eluiga, on siiski, võrreldes antud mia, nr 11, lk 2322–2343 perioodi kirjeldusi sajandi alguses tooniandvatega, märgata uut L u k a s , Liina 2002. Ühest hääbuvast maailmast. — Keel ja Kirjandus, laadi ja mitmeplaanilisemaid tähelepanekuid eestlaste ja lätlaste nr 3, lk 153–164 kohta. L u k a s , Liina 2004. Läbielatud ruum?: Lisandus baltisaksa kirjan- dusajaloo uurimisele. — Akadeemia, nr 3, lk 531–561 Allikad S a a g p a k k , Maris 2001. Die Reflexion des Ersten Weltkrieges in der deutschbaltischen Literatur. Magistritöö. Tallinna Pedagoo- Avaldamata autobiograafiad Lüneburgi Carl-Schirreni Ühingu (CSG) ja gikaülikool. Marburgi Herderi Instituudist (DSHI): Schmitz-Emans, Monika1995. Schrift und Abwesenheit: Histo- rische Paradigmen zu einer Poetik der Entzifferung und des Schrei- Bernewitz, Elisabeth v. (1950. aastad). Mehr Glück als Verstand: Ein bens. München: Wilhelm Fink Verlag baltisches Schicksal. CSG arhiiv. S t e r n , Martin 1998. Die sieben A der Autobiographie. — Heidi Marg- Bernsdorff, Meinhard (1982?). Lebenserinnerungen. CSG arhiiv. rit Müller (Hrsg.). Das erdichtete Ich — eine echte Erfindung: Stu- Eberhardt, Adolf (1970–1973). Opas Erzählungen: Erinnerungen von dien zu autobiographischer Literatur von Schriftstellerinnen. (Reihe Dr. med. Adolf Eberhardt. [Ümber trükkinud Valentine v. Krause, 1994, Literaturwissenschaft; Bd. 2.) Aarau: Verlag Sauerländer, S. 13–20 Bethlehem, USA.] CSG arhiiv. U n d u s k , Jaan 1992. Saksa-eesti kirjandussuhete tüpoloogia. — Keel ja Kirjandus, nr 10–12, lk 583–594, 645–656, 709–725 Eckart, Guido (1940. aastad). Erinnerungen. CSG arhiiv. U n d u s k , Jaan 1993. Baltisaksa kirjandus: tegu ja tekst. — Vikerkaar, Erdberg, Robert von (pärast 1945?). Das Schicksal zieht keine geraden nr 10, lk 26–31 Striche: Erinnerungen. CSG arhiiv. U n d u s k , Jaan 2003. Eesti kui Belgia: Viimane baltlane Hermann Friedenstein, Alexander (1946–1952). Erinnerungen. DSHI 100, Keyserling. — Tuna, nr 2, lk 48–70 Friedenstein 6. V e g e s a c k , Siegfried 1983. Jaschka und Janne: Baltische Erzäh- lungen. Reinbek bei Hamburg: Rowohlt

560 561 “Meie” ja “nemad” baltisaksa avaldamata mälestuskirjanduses

W i l p e r t , Gero von 2005. Einige Thesen zur deutschbaltischen Li- teratur. — Gero v. Wilpert. Deutschbaltische Literaturgeschichte. München: Beck, S. 12–29

MARIS SAAGPAKK (sünd. 1973) on lõpetanud Tallinna Pedagoo- gikaülikooli saksa keele ja kirjanduse gümnaasiumi ja inglise keele põhikooli õpetajana 1998, saanud samas magistrikraadi saksa ﬁloloo- gias 2001. Töötab Tallinna ülikooli saksa keele õppetooli lektorina ning on doktorant saksa kirjanduse erialal; Robert-Bosch-Stiftung’i stipen- diaat.

ALICE KASK (2005)

562 Hellar Grabbi

nädalaks Tallinna. Ma ei tea siiamaani, kelle algatusel kutse saa- deti või kes selle mõtte VEKSA-le sugereeris. Kutse andis ühtlasi EESTIS 1988. AASTAL selgelt mõista, et minu ja mu pereliikmete nimed ei seisa enam selles mustas nimekirjas, kellele on keelatud N. Liidu viisat anda. Katkend mälestustest Teadsin, et oktoobri algul toimub Tallinnas Rahvarinde esimene kongress ja Pärnus on muinsuskaitsepäevad. Tore oleks mõlemal osaleda. Aga kas ei saanud Finnairi lennukile soovi- Hellar Grabbi tud ajaks kohti või venis Nõukogude konsulaadis Washingtonis viisa asi, kongressile ma siiski ei jõudnud. Lendasime 3. oktoobril 1988 New Yorgi Kennedy lennuväljale, seal istusime ümber Mu viies nõukogudeaegne retk Eestisse leidis aset 1988. aasta Helsingisse minevale lennukile, kuhu saabusime järgmisel hom- oktoobris. Viimati enne seda olin kodumaal käinud aastavahetu- mikul. Samal päeval viis laev meid Tallinna, kaks päeva pärast sel 1977/1978, veidi rohkem kui kümne aasta eest. Pikk vaheaeg Rahvarinde kongressi lõppu. ei olnud vabatahtlik. Tolliprotseduurid sadamas läksid seekord sujuvalt, ajad olid Kaheksakümnendate algul kehtestati mulle viisakeeld, mis muutumas. Mana numbreid ega muud kaasasolevat kirjandust laienes mu perekonnale. Nõukogude viisa taotlused öeldi ära, ära ei võetud. VEKSA poolt oli meil sadamas vastas Helle Aava, seda ka mu tudengieas poegadele. kelle ajada olid meie külaskäiguga seotud praktilised asjad. Varem VEKSAs sellega tegelnud ja meile juba esimesest Eestis-käigust See aga ei tähendanud, et olin isiklike kontaktide osas Eestist 1968. aastal tuttav, alati sõbralik ja vastutulelik Mai Laansoo oli ära lõigatud. Sel ajavahemikul külastasid meie kodu Washingtoni läinud pensionile. Meid majutati Viru hotelli. Majutuse juurde eeslinnas õige mitmed kodumaal elavad eesti teadlased, kirjanikud käis hommikusöök. ja kunstnikud ning kultuuritegelased. Arvukalt kohtasin ma neid Stockholmis, Torontos, Helsingis ja üllatuslikes paikades nagu Kümne aasta jooksul, mis oli möödunud mu viimasest Eestis- Lõuna-Rootsi väikelinn Ystad, kus Arno Vihalemma külastades käigust, olid VEKSAs toimunud mitmed muudatused. VEKSA Ko- sain kokku Marju Lauristini ja Peeter Vihalemmaga. mitee nimi oli muudetud VEKSA Ühinguks ja selle ruumid ei asunud enam Ülemnõukogu Presiidiumi hoones Kadriorus, vaid Kaheksakümnendate aastate keskpaigast alates võis Eestis paiknesid nüüd aadressil Olevimägi 12. VEKSA esimeheks ei märgata ajaloo värsket hingust. 1988. aasta suve spontaansete olnud enam mulle tuttav Ülo Koit, vaid 1985. aastast Rein Frei- laulupidudega Lauluväljakul sai hoo sisse Laulev revolutsioon, berg, keda ma ei olnud varem kohanud. (Sündinud 1937, lõpetanud mis kulmineerus Rahvarinde suur-rally’ga sealsamas. Siiamaani 1961 TRÜ õigusteaduskonna, varem töötanud ENSV Kultuuri- kahetsen, et ei saanud osaliseltki neile sündmustele kaasa elada. ministeeriumis, ENSV Välisministeeriumis ja EKP Keskkomi- Muutunud poliitilises olukorras lootsin jälle Eestisse pääseda. tees.) Samuti ei olnud ma varem kokku puutunud aseesimehe Feliks Meineriga, kes nimetati sellele kohale juba 1978. aas- * tal. (Sündinud 1930, lõpetanud TRÜ õigusteaduskonna, töötanud varem Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Pidasin ise alles plaani, millal ja kuidas Eestisse sõita, eeldusel Ühingus, ENSV Välisministeeriumis ja kaheksa aastat N. Liidu et mulle viisa antakse, kui septembri algul saabus üllatusena saatkonnas Stockholmis. Indrek Jürjo arvates oli ta KGB opera- VEKSA-lt mulle ametlik kutse tulla koos abikaasaga kaheks

564 565 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi tiivtöötaja (I. Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Tallinn, 1996, Järgmisel päeval linnas kõndides silman Draamateatri ees pilk 205).) ketti. Nõutakse viimase Venes kinni peetava poliitvangi Enn Tarto Käisin kaks korda VEKSA büroos Olevimäel, stiilsete sise- vabastamist. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liikmed kogu- kaunistustega ajaloolises patriitsidehoones, mis 18. sajandist oli vad allkirju nõude toetuseks, annan minagi. Vestlen rahuliku ole- kuulunud Clayhillsi ja Girard de Soucantoni kaupmeheperedele, kuga Mati Kiirendiga, kes ise on viis aastat poliitvangina kinni ja kohtasin põgusalt nii Freibergi kui Meinerit. Vahekord ja istunud. jutt VEKSA uue juhtkonnaga jäi formaalselt napiks, vastupidi- Tallinnast välja sõitmiseks oli ikka veel ametlikult tarvis vas- selt nende eelkäijatele Ralf Raudbergile ja Ülo Koidule, kellega tavat luba, kuigi oleks vist ka juba ilma minna saanud. ENSV Si- rohkete kokkupuutumiste jooksul kujunes küll mitte sõbralik — seministeeriumi Avaliku Korra Kaitse Valitsuse Passi, Viisade ja see eeldanuks vastastikust poliitilist usaldust —, aga mõistev ja Välismaalaste Registreerimise Osakonnast (küll on alles nimi!) tuttavlik vahekord. Freiberg ja Meiner olid otsesest asjaajami- hankisime load sõita Pärnu linna ja Tartusse. Pärnus toimusid sest minuga kõrval. Mulle jäi mulje, et nad ei tundnud end oma sellel nädalalõpul muinsuskaitsepäevad. Jäime sinna kolmeks ametikohal enam kuigi mugavalt. Eesti poliitilises elus olid aset päevaks, kuigi loale oli märgitud vaid kaks. Aga näis, et ame- leidmas suured muutused ja ka EKP juhtkond oli uuenenud. tivõimud sellest enam eriti ei hooli. Loast oli Pärnus kasu hotelli Seadnud end hotellis hilisel pealelõunal sisse, tundsime väsi- sissekirjutamisel, mis muidu oleks meil kui välismaalastel kuju- must terve öö ja veel pool päeva kestnud lennu- ning laevasõidust. nenud probleemiks. Vaatasime telerist juubeldavat vastuvõttu Söulist naasnud eestlas- Pärnusse sõiduks organiseeris auto ajaloolane Toomas Kar- test olümpiavõitjatele, mis toimus Raekoja platsil. Siis magasime jahärm, kes ise kaasa sõitis. Teda olin esmalt kohanud 1985. aastal paar tundi, enne kui läksime Nõmmele Jaak ja Mirka Kangilaski Saksamaal Marburgis, Herderi Instituudi korraldatud konverentsil poole, kus pakuti einet ning Jaak andis asjatundliku ülevaate sise- ja siis möödunud suvel Washingtonis Balti Uurimiste Edendamise poliitilisest olukorrast. Ühingu (AABS) konverentsil — siis käis ta koos naisega ka meil Sa ei ole kümme aastat Eestis olnud, alustas Kangilaski. Virginias külas. Autos oli veel Evald Laasi, kes oli tuntuks saa- Olud on tublisti muutunud, nagu sa ajalehtede kaudu üldjoontes nud küüditamisi ja teisi nõukogude võimu terroritegusid uurivate juba tead. Kevadel rajatud Rahvarinne on kasvanud tugevaks ja artiklitega. Kahe ajaloolasega juttu ajades ei pannud ajakulgu mõjukaks poliitiliseks jõuks. Savisaar on uus Pätsi tüüpi poliitik. tähelegi, enne kui juba olime Vändra metsas Pärnumaal. Auto Rahvarinde teine tähtsam liider Marju Lauristin on intelligentne peatus Kurgjal, Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi juures. ja arukas naine. EKP juhtkond on uuenenud ja võtnud Väljase Jakobsoni endine talu, mille ta ostis ja mida hakkas välja aren- all, kelle Gorbatˇsov välismaale diplomaadiks pagendusest tagasi dama 1874. aastal, asub Vändra lähedal, kahel pool Pärnu jõge. kutsus, rahvameelse kursi. Rahvarindele on venelaste poolt vastu- Sinna jõudes on esmamuljeks suur lagendik keset metsa, mit- kaaluks loodud Interrinne, Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne mete hoonetega ühes lagendiku servas. Tegemist on suurtaluga — Liikumine, mille eesotsas on Jevgeni Kogan, kelle nimega eesti 84 hektarit põldu, heinamaad ja metsa. Raha selle ostmiseks teenis emad hirmutavad lapsi. Tagaplaanil suunab nende tegevust vene- Jakobson oma Kooli lugemise raamatu müügist ja autorihonora- lastest vabrikudirektorite vandenõu, kes järjest saadavad kaebusi rist. Jakobsoni enda kavandatud uus suur elumaja ei saanudki val- Moskvasse. Olukord on kujunemas pingeliseks. Eestlastel tuleb mis, enne kui ta 1882. aastal ootamatult suri, ainult 40-aastasena. oma sihtide poole liikuda läbimõeldult ja tasakaalukalt. Nüüd on see põllukividest vundamendi ja omapärase vaatetorniga uhke häärber muuseumi peahoone.

566 567 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi

Küll jõudis Jakobson oma eluajal valmis ehitada suure looma- * lauda ning rajada jahu- ja saeveski. Mõlemad on alles. Pruu- nikas vesi libiseb mööda palke tammi tagant alla ja voolab val- gevahuselt jõkke tagasi. Teisel pool jõge uitab lehma- ja lamba- Pärnu jõudes anti meid üle Rein Helmele, kes juhatas kätte kesklin- kari. Vändra katsesovhoosi osakonnana leiab talumuuseum ra- nas paikneva hotelli, kuhu oli meile tuba kinni pandud. Sattusime kendust põlduhariva ja karjakasvatava taluna. Suure lehise otsas Pärnus mingisse imedemaailma, muinas- ja muinsusmaale, nagu silman toonekurepesa, mis õigustab kaasajalgi Jakobsoni antud Juhan Liivi poolt ette kuulutatud Eesti riiki. “Ükskord — kui terve talunime — Kurgja-Linnutaja. mõte”, on Liiv ütelnud. Tõesti, terve oli päevade läbiviijate mõte C. R. Jakobsoni perekonnakalmistuni, mis asub teisel pool ja julgelt rahvuslik oli päevade sisu. See, et Eesti riik päriselt veel jõge, tuleb veidi maad kõndida. Kui Jakobson selle rajas, valis taastatud ei olnud ja ikka elati veel ohtlikes okupatsioonitingimus- ta koha põlismetsa. Nüüdki veel on kiviaiaga eraldatud matmis- tes, vaid lisas põnevust ning õhus ja hinges särisevat elektrit. koht ümbritsetud suurtest kuuskedest. Peale Jakobsoni enda on Aga iseseisva riigi taastamise poole asi liikus. Ilm oli selge, kalmistule maetud ta abikaasa, kolm tütart, kes koos emaga pärast päike kuldas puudel allesolevaid kollaseid ja pruune lehti ning Jakobsoni surma talu hooldasid, kolm imikueas surnud last ja teisi reipas tuules lehvisid mitmel pool linnas Eesti lipud — vaatepilt, sugulasi. mis mulle, välismaalt tulnule, oli siin kodumaa pinnal sõjajärgsel Kalmistu jätab mulle sügava mulje. Siin siis puhkab eesti rahva ajal esmakordne ja küllap oli seda ka ka Pärnu elanikele ning üks peamine ärataja ja esimene poliitik moodsas mõttes. Mul on paljudele sissesõitnutele, kes olid saabunud muinsuskaitseklubide väga hea meel, et Karjahärm meid Kurgjale tõi. (Jakobsoni kuulsus kokkutulekule kogu Eestist. on tänapäevalgi nii suur, et see ei ole andnud rahu publitsistile Enamik muinsuskaitsepäevadel peetud loenguid leidis aset Andrei Hvostovile, kes oma raamatus Mõtteline Eesti (1999) peab Parteimajas aadressil Komsomoli tänav 10, mille nooruke Eesti- vajalikuks teda madaldada.) maa Kommunistliku Partei Pärnu linnakomitee 1. sekretär Kersti Kalme päitsis kõrgub graniidist sambal Carl Robert Jakob- Rei muinsuskaitsjatele lahkelt kasutada oli andnud. Kui lisame soni mustast marmorist rinnakuju, taustaks kõrged kuused. Irja siia veel Lenini rinnakuju, mis kõigi ettekannete ajal ehtis poodiu- teeb mõne pildi. Lähen jalutan põlispuude all. Mustikapõõsad, mitagust seina, oli nõukogude loosungi “vormilt rahvuslik, sisult sõnajalad, okasvaip. Hämarus. sotsialistlik” pahupidipööramine täielik ja kogu selle kommunistliku butafooria kontrast ettekannete sisuga silmatorkav. Mihkel Veske kirjutas järelehüüdeks luuletuse “C. R. Jakob- soni haud”: Maja oli rahvast tulvil. Kuulajad täitsid kõik saali pandud toolid, neid seisis kannatlikult seina ääres, koridoris, eesko- Vändra jõe haljal kaldal jas ja õueski, kuhu ulatus saalis kõneldu valjuhääldajate kaudu. kerkib küngas puude all. Märkmete tegemiseks istusin ühe pika laua äärde ja nii sattusin Liivasõmer teda matab, esinejatele ettenähtud poodiumile, kuhu mind kui kaugelt saabu- haljas muru teda katab, nud külalist lahkelt paluti ettekannete ajal edasi jääda. Seal oli mul saalist hea ülevaade ja esinejate jutt selgelt kuulda. keda leinab Eestimaa. Ettekandeid iseloomustas peaaegu täielik sõna- ja mõttevaba- dus. Kui mõnikord tunduski mõni mõttekäik või kasutatud termin poliitilise mugandusena, siis seegi võis olla referendi aus seisukoht, minu tõlgendusviga, või lihtsalt ajaloolaste poolt veel selgi-

568 6 569 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi tamata küsimus. Muidugi, räägiti peamiselt minevikust ja mitte valgust käes hoitud tõrvikud. Ajaloolane Sulev Vahtre pidas üsna sellest, kuidas nõukogude võimu kukutada. ägeda kõne, nõudis omariiklust ja Nõukogude vägede lahkumist. Esimesena kõneles Evald Laasi teemal “Kuhu jäid Eesti Vaba- Pimedas öös põlevad tõrvikud lõid ta sõnadele mingi mässuliste riigi kaadriohvitserid”. See huvitas mind ka isiklikult, sest kuigi rituaali tausta. Läänes oli teada, et enamik Värska laagrist 1941. aasta juunis ära Pärnus toimus samal ajal ka teine silmapaistev üritus. Selleks viidud eesti ohvitsere on Norilskis hukatud või hukkunud, kaasa oli Rahvarinde propagandakoosolek Endla teatri saalis. Läksin arvatud minu isa, puudus dokumentaalne kinnitus ja üksikasja- ka seda kuulama-vaatama. Parteimaja omast märksa avaramasse likum teadmine, kuidas see kõik juhtus. Laasi esitas rohkesti saali mahtus rohkem inimesi kui muinsuskaitsjatel ja kevadel asu- andmeid nii nende kui teiste sõjaväelaste saatusest. Mul alles- tatud Rahvarinde uudsus ning kuulsus oli tõmmanud teatri rahvast olevad märkmed on nüüdseks ülearused, sest teadaolev andmes- täis. Lava kaunistasid nii Eesti kui Pärnu linna lipp — valge rist tik on vahepeal trükis avaldatud. Norilski viidute kohta leidub sinisel põhjal — ja Rahvarinde veidi proletkultlik embleem. see peamiselt kahes kohas saatesõnas “Kolonel Herbert Grabbi Lavalt kõnelesid Rahvarinde liidrid ja aktivistid Marju Lau- elulugu” Herbert Grabbi raamatule Maailmasõda (Tallinn—New ristin, Ülo Kaevats, Rein Veidemann ning Peeter Vihalemm. Ta- York, 1996) ja Ülo Uluotsa raamatus Nad täitsid käsku (Tallinn, gantjärele nendin, et kõik neli olid juhtivalt tegevad Eesti Sotsiaal- 1999). demokraatliku Iseseisvuspartei rajamisel 1990. aasta kevadel. Pa- Nimetan mõned teised loengud, mida kuulasin. Toomas Kar- nin kohapeal kirja mõned tähelepanu köitnud laused; märkmed on jahärm rääkis Konstantin Pätsi elust ja poliitilisest tegevusest. Ta alles. ettekannet täiendas uudset andmestikku pakkuvate kommentaari- Lauristin: “Me ei taha palju, me ei taha vähe, me tahame olla dega Matti Päts, kes samuti istus pika laua taga poodiumil. Küllo vaba rahvas vabal maal.”; “Kui meil õnnestub võita, siis tähendab Arjakas andis analüüsiva ülevaate Eesti iseseisvuse kaotuse esi- see murrangut maailma ajaloos.” mesest järgust 1939. aastal referaadis “Salaprotokollidest baaside Kaevats: “Me eesmärk on poliitiline, majanduslik ja kultuuri- lepinguni”. Arvo Valton rääkis teemal “Ajaloost tulevikule”. Teh- line iseseisvus, suveräänsus.”; “Meil on tarvis üles ehitada demo- tud märkmete järgi ütles ta muu hulgas: “On ju reaalsus, et meil kraatlik ja humanistlik ühiskond.” on sees okupatsiooniväed ja meil endil puudub sõjavägi.” Kurite- Veidemann: “Peame end valmistama ette suureks juhuseks.”; gevuse ohjeldamiseks pidas Valton vajalikuks luua rahvamiilits. “Tuleb ületada rahva väsimus, juhtide väsimus, ajaloo väsimus.” Need ja mitmed teised tol ajal üldsusele kindlasti suurt huvi Vihalemm: “Eesmärgiks on iseseisvus ja normaalse elu juurde pakkuvad referaadid ei leidnud kajastust ajakirjanduses, nagu välja jõudmine.” ma järgmistel päevadel ajalehti vaadates märkasin. Üleüldse pöörasid juhtivad päevalehed muinsuskaitsepäevade sündmustele Siin Pärnus nad nüüd mõlemad samal ajal olidki, kaks võistlevat vähe tähelepanu. Võib-olla sihilikult? liikumist, uutjad ja taastajad, ühed Eestit ja N. Liitu pööramas, teised Eesti Vabariiki tagasi toomas. Tugevalt eestimeelsed Laupäeva õhtul toimus pidulik rongkäik. Kõige ees sammus mõlemad. Kuid rivaliteeti oli õhus tunda. Sõnades väljendus noor ajaloolane Küllo Arjakas, kandes suurt valget Eesti Muin- see minu kuuldes otseselt vaid korra, kui Velliste sai teatrilavalt suskaitse Seltsi lippu, tema järel astusid mitu meest Eesti rah- noomida oma kõne eest, mille ta oli pidanud hiljuti Tallinna lau- vuslippudega. Rongkäigu esireas paistsid silma EMSi esimees luväljakul toimunud suurüritusel “Eestimaa laul”. Rahvarinde- Trivimi Velliste ning noored ajaloolased Rein Helme ja Hannes lased pidasid kõnet antud poliitilises olukorras liiga ägedaks ja Walter. Marsiti Vallikääru parki, kus pimeduse saabudes andsid ettevaatamatuks.

570 571 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi

Kas ja kuivõrd Rahvarinde üritus ajalehtedes kajastust leidis, hakatud kutsuma liivlasteks. Ma ei olnud siis veel lugenud Elleri ei mäleta, kuid Eestis jäi mulle mulje, et Rahvarinde tegevus oli kuulsat, eesti rahvusmõttele seemendavalt mõjunud esseed “Maa- võrreldes muinsuskaitsjatega võimude ja ajakirjanduse poolt soo- rahvast”, mis algselt ilmus ajalehes Põllumajanduse Akadeemia dustatud. Selline erinev suhtumine ei olnud siiski mitte range. 1972. aastal. Küll olin selle ilmumisest kuulnud. Sain seda hil- Näiteks Rahva Hääl avaldas kuu aega enne muinsuskaitsepäevi jem lugeda ajakirjast Vikerkaar. pika artikli (3. IX 1988), milles põimitakse EMSi tegevuse üle- 1984. aastal sain Eestist veidi müstilise postkaardi Otepäält, vaade Trivimi Vellistega tehtud intervjuuga. Artikli autor ja in- dateeritud 23. mai, kolme mehe allkirjadega: Kalle Eller, Peeter tervjueerija ajakirjanik Tiina Maiberg loetleb isegi kõik seni taas- Ilus, Kaido Kama. Nagu hiljem selgus, olid nad sel kuupäeval tatud või taastamisel olevad Vabadussõja monumendid (kokku 14), päevatõusu ajal heisanud Otepää linnamäel sinimustvalge lipu, seejuures siiski hoidudes nimetusest “Vabadussõda”, kutsudes au- tähistamaks 100 aastat tagasi Otepää kirikus aset leidnud lipu sambaid lihtsalt “mälestussammasteks”. Velliste rõhutas EMSi pühitsemist. Heisatud lipp pärines professor Elmar Ilusa vallas- lipukirja: “Hoia isamaad ja emakeelt!” Seda heatahtlikku ar- varast. tiklit ei saa võtta teisiti kui EMSi ja Velliste propageerimist Üks aktiivsemaid ja meeldejäävamaid Pärnus kohatud muin- EKP häälekandjas. suskaitsetegelasi oli Pärnu MSi aseesimees ja hiljem Eesti Sõja- Muinsuskaitse seltsi primus motor’it Vellistet, kellest ma nii haudade Hooldeliidu esimees Ali Rza-Kulijev, sündinud Siberis palju kuulnud olin, kohtasin muinuskaitsepäevadel esimest korda. küüditatute lapsena, ema eestlane, isa aserbaidˇzaanlane. Seda sel- Suure sagimise sees aega rääkimiseks palju polnud, jõudsin teda get eesti keelt kõnelevat noormeest jätkus igale poole nii Pärnus kiita lauluväljaku kõnes öeldud toreda metafoori eest — Venemaa kui järgnenud aastatel, mil ta oli tegev Vabadussõja monumendi kui Euroopa suurim mesipuude rüüstaja. taastamisel Pärnus, kapten Irve ausamba taastamisel Strenˇcis, Kui Pärnus esinenud rahvarindelaste puhul nentisin kuulumist Lätimaal, K. Pätsi monumendi taastamisel Tahkurannas ja palju- sotsiaaldemokraatliku partei rajajate hulka, siis mitmed muin- des teistes ettevõtmistes. Tulihingelise eesti rahvuslase Ali Rza- suskaitsjate käilakujud olid tegevad Eesti Kristlik-Demokraatliku Kulijevi hauda Pärnu Alevi kalmistul tähistab mälestuskivi (vt Ly Liidu rajamisel 1989. aasta juunis. Liit teatavasti ühines mitme Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004, lk 297–298). teise parempoolse väikeparteiga erakonnaks Isamaa. Et Pärnus Külastasime Pärnu koduloomuuseumi Kalevi tänaval. Välja- paistnud rivaliteet ei olnud mingi ületamatu lõhe, seda näitas panekuid tutvustas ja seletusi andis muuseumi juhataja Omar Vol- mõlema erakonna, nii sotsiaal- kui kristlikdemokraatide koostöö mer, kes oli avaldanud suurepärase raamatu Põhja-Ameerika in- taasiseseisva Eesti Vabariigi esimeses uue põhiseaduse alusel diaanlastest: Tomahookide aeg (1980). Olin eriti huvitatud Pärnu moodustatud valitsuses aastal 1992. lähedal avastatud mesoliitikumi kuuluvast Pulli asulakohast, seni Esmakohtumine ja pikem vestlus oli mul Kalle Elleriga, kel- vanimast Eesti pinnal. Volmer teadis sellest nii mõndagi. Ar- lest olin vahepeal Ameerikas elanud Peeter Ilusalt palju huvitavat heoloogiliste leidude seas juhtis Volmer tähelepanu muuseumis kuulnud ja kelle rahvusliku põhitooniga ning kunstiliselt häid luu- rikkalikult esindatud Soontagana maalinnast pärinevaile esemeile. letusi olin avaldanud mitmes Mana numbris sügaval nõukogude Hotellituppa tuli minuga kõnelema grupp poolteise kuu eest ajal. Need ja teised Elleri luuletused on hiljem ilmunud tema Pilistveres asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) kogus Bärsärk (2001). Pärnus kuulasin Elleri loengut liivlas- liikmeid: ERSP volikogusse valitud Maris Sarv, kunstnik Iris Uuk test ja kuralastest. Kogesin rahuldusega, et Eller oli nagu minagi ja ta poeg Karl Arrak, Põlva noormees ja sealne ERSP volinik Üllar jõudnud järeldusele, et on juhtunud suur ajalooline eksitus: Ku- Varik ning teine sümpaatne noormees Tiit Tens. Keegi pikk, tu- ramaa põhjatipus elavaid kuralaste (või kurelaste) järeltulijaid on

572 573 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi medate juustega mees jäi hotelli fuajeesse, võimalik et valvajaks. sed. Kõlab viis “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, Maris Sarv andis edasi ERSP esimehe Lagle Pareki teate, et tema mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda” — pasunakoor kahjuks ei saanud tulla. Vestlesime umbes tund aega. Naised mängib “Eesti lippu”. Sõna võtab kirjanik Arvo Valton ja lõpetab olid energilised ja jutukad, noormehed tagasihoidlikud. Kuulsin mõttega: “Olgu see meie elu ja meie riigi uus algus parem kui mulle seni teadmata üksikasju ERSP tegevusest. Rahvusvahelis- viimased 48 aastat.” tes seostes kiputi ülehindama USA valmidust Eesti vabaduspüüete Ette astub vanem mees ja ütleb: “Ma seisin Häädemeeste toetamisel, sama kogesin nädalapäevad hiljem Tartus, kui kohtusin algkooli õpilasena siinsamas aastal 1939 ausamba pidulikul ava- ülikooli Rahvarinde tugirühmaga. misel.” Ta meenutab seda sündmust mõne ilmeka lausega. Mehe Sain ERSP esindajate käest rohkesti nende trükiseid ja suure nimi on Vaino Kallas. Pilistvere koguduse õpetaja ja ERSP üks portsu väga huvitavaid fotosid ERSP üritustest. Osa trükiseid ja asutajaid Vello Salum: “Ei Suur-Saksamaa ega Suur-Venemaa pilte paluti Washingtonis edasi anda Mari-Ann Rikkenile, mida tahe, vaid Jumala tahe ja õigus.” Ta loeb meieisapalve. Puhk- ma tegin. Postiga ei oleks need arvatavasti läbi läinud. Põlvas pilliorkester alustab kaua keelatud viisi ja rahvas hakkab kaasa elava Üllar Varikuga olin mõni aasta pärast seda kohtumist kirja- laulma, vaevaliselt, jõudu ja oskust kogudes: “Mu isamaa, mu ja trükistevahetuses. õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!” Laulan minagi, laulan seda Tahkurannas leidis Pärnu muinsuskaitsepäevade raames aset eestlaste püha laulu esimest korda pärast 1944. aastat isamaa pin- pidulik mälestustahvli asetamine K. Pätsi ausamba alusele — au- nal. “Su üle Jumal valvaku, mu armas Isamaa, ta olgu sinu kaitseja sammas oli kommunistide poolt lõhutud. Paigaldatud mälestus- ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!” tahvlil oli tekst: “Siin avati 25. juunil 1939. a. ausammas Eesti Presidendi pojapoeg Matti Päts tänab Muinsuskaitse Seltsi Vabariigi president Konstantin Pätsile. Lõhutud 1940. a. augustis. ja kõiki, kes kohale on tulnud. Pärnu muinsuskaitsjate esimees Pärnu Muinsuskaitse Selts.” Eelnevalt oli muinsuskaitsepäevadel Eduard Rajari ütleb lõppsõna. Tseremoonia on läbi. Osa inimesi vastu võetud otsus ausammas taastada ja teha taastamiskulude kat- hakkab lahkuma, teised ei raatsi veel minna. Mitmed lähevad, teks rahva seas korjandus. lilleõis käes, ja panevad selle samba alusele ning poetavad raha- Kui jõuame Tahkuranda, on siia vabasse loodusesse juba kogu- sedeli korjanduskarpi. Paljud teised on seda teinud juba varem. nenud suur hulk rahvast, et mälestada 20. sajandi kõige tähtsamat Vestlen mitme inimesega. Mind üllatab, kui inimesed näitavad Eesti poliitikut ja riigimeest ning Eesti Vabariigi esimest ja seni pilte, mis on võetud siinsamas 1939. aastal, ühel on ette näidata ainumat presidenti. Ausamba aluse võssakasvanud ümbrus on isegi tolle ammuse sündmuse kavaleht. Rahva mälu on juurdunud eelnevalt talgute korras puhastatud. Lage väljak on piiratud met- sügavalt, seda pole suutnud kustutada ligi pool sajandit tsensuuri saga. Noored Eesti lippudega seisavad auvalves. Ausamba alus ja ajuloputust. Üks proua, olles Vellistelt kuulnud mu nime, ütleb, mattub lilledesse, selle taga kasvavad tammepuud. Ümbrust ja et tema on mu isa näinud siinsamas ausamba avamisel 1939. aas- rahvast vaadates tabab mind tunne, nagu oleks aastakümnete ta- tal. Tal olla sellest sündmusest pilt, kus president Päts ja kolonel gant metsadest ja rabadest välja ilmunud metsavennad ja nende Grabbi peal on, ta saaks mulle anda koopia, kui soovin. Muidugi abistajad, nende perekonnaliikmed ja järeltulijad, et võida ometi soovin! Annan talle aadressi ja mõni aeg hiljem saangi kirja koos kord lagedal, päikesepaistelise päise päeva ajal, olla aatele truud. fotoga. Selle kena proua nimi on V. Haug. Rahvakogunemist ja tseremooniat juhatab Trivimi Velliste. Ta Kõnelen Valdur Raudvassaraga, Võrumaalt pärit pikka kasvu annab sõna mitmete asutuste ja organisatsioonide esindajatele, kes tõmmujumelise mehega, kes 21-aastase noormehena arreteeriti asetavad samba alusele pärgi ja lisavad lilli ning ütlevad oma lau- 1961. aastal, süüdistatuna natsionalistliku organisatsiooni loo-

574 575 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi mise kavatsuses ja tulirelva hoidmises, relvaks oli Saksa sõjaväe ikka veel keelu all. Aga Kaalepil olid nähtavasti raadios head tut- vintpüss. Nende asjade eest oli ta kuus aastat Mordva vangi- vused ja raadio julgem, kui mina oskasin arvata. Nii paiskaski laagrites. Läänes said tuntuks 1970. ja 1980. aastate Eesti vaba- Tartu raadio 14. oktoobril 1988 eetrisse korp! Rotalia kutsungi. dusvõitlejad ja poliitvangid, eelneval kahel aastakümnel karistust Mina ise seda ei kuulnud ega teadnudki, et see juhtus. kandnud vastupanuvõitlejaid teati vähe, välja arvatud suurkujud Olin just peatuskohast linna minemas, kui saabusid kaks mi- Niklus ja Tarto. Ka mulle oli Raudvassara nimi seni tundmatu, nust eakamat, ilmselt eestiaegset meest, kes tutvustasid end Ro- seda huvitavam oli temaga kohtuda. talia vilistlastena — Roman Niidu ja Alfred Kurits. Nemad olid Konstantin Pätsi ausammas taastati selle algsel kujul ning raadiost kuulnud, et Rotalia vilistlane Ameerikast, Hellar Grabbi, avati pidulikult 25. juunil 1989, üheksa kuud pärast siinkir- ootab endisi korporatsiooni liikmeid endaga kohtuma Uluotsale jeldatud sündmust ja täpselt 50 aastat pärast ausamba algset kuulunud Kirjanike Liidu majja. Alles nüüd taipasin, et Kaalep püstitamist. (Vt Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad, lk 365–366.) oli oma plaani edukalt täide viinud. Olgu EÜSi vilistlane Kaalep Pärnu muinsuskaitsepäevad kokku oli suur rahvuslik meele- veel tagantjärele tänatud! avaldus, omas ajas peagu uskumatult vaba. Oli ju Eesti endiselt Järgmisel päeval oli kohal juba kuus meest ja meie mõttevahetus osa Moskva impeeriumist, selle sõjaväe poolt tallatud, NLKP KK kujunes esimeseks sammuks korp! Rotalia taastamisel Eestis ja poliitbüroo hallatud ja KGB valvatud. viis pärast noorte tegevüliopilaste kaasatõmbamist korporatsiooni registreerimiseni Tartu ülikooli juures veel enne aasta lõppu. * Sellega haakub üks lõik mu Tallinnas antud intervjuust aja- lehele Kodumaa (19. X 1988). Mainisin seal Rotalia liikmete Tartus olime seekord kaks ööd ja kolm päeva. Peatusime kohtumist Uluotsa majas ja esitasin üleskutse: “Minu arvates Õpetaja tänaval asunud Kirjanike Liidu Tartu osakonna maja on saabunud aeg taaselustada pikkade ja auväärsete traditsioo- külaliskorteris. Minu suureks üllatuseks selgus, et tegu on viimase nidega Eesti üliõpilasorganisatsioonid — nii seltsid kui korporat- iseseisvusaegse peaministri Jüri Uluotsa maja ja koduga. Seal oli sioonid — tänapäeva Eesti kõrgkoolides.” isegi alles mitu toatäit tema ajast pärit mööblit, nagu mulle seletati Minu teada on see esimene kord, kui Nõukogude ajal üle- ja näidati. eestilise leviga suuretiraaˇzilises lehes kutsuti üles iseseisvusaeg- “Tore kokkusattumus. Uluots oli üks korporatsiooni Rotalia seid üliõpilasorganisatsioone taastama. Sel ajal ei olnud käigus asutajaid, ja mina olen välismaal edasi tegutseva Rotalia liige,” veel ühegi üliõpilaste intiimorganisatsiooni taastamine nende en- mainisin Ain Kaalepile. “Nüüd tuleks üles otsida mõned Tartus dise nime all, ainult EÜSi asi susises “Sodaliciumi” nime varjus. elavad endised Rotalia mehed ja nad siia kutsuda. Kuid mul pole Avalikkuses tõstis järgmisena sama teema korp! Ugala vilistlane ei nimesid, aadresse, ega telefoninumbreid.” Elmar Joalaid Edasis (11. XI 1988). Mu järjekordseks üllatuseks kostis Kaalep: “Seda asja annab Marju Lauristin kutsus mind kohtuma ülikooli Rahvarinde tu- korraldada.” girühmaga, ma kõnelgu Eesti sündmustest läbi Washingtoni pers- “No kuidas?” imestasin. pektiivi. Istusime ajakirjanduskateedris ümber suure ümmarguse laua, mille kohta öeldi, et see on sama laud, mille taga peeti Vaba- “Paneme Tartu raadiosse!” dussõja rahuläbirääkimised ja sõlmiti võidukas Tartu rahu. Kohal Olin üpris skeptiline. Kas raadio on niisugusest teatest hu- oli viieteistkümne inimese ringis — peale Lauristini Viktor Palm, vitatud? Ja kas raadio tohib seda üleüldse teha, asjal on ju poliitiline varjund? Iseseisvusaegsed üliõpilasorganisatsioonid olid

576 577 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi

Ain Kaalep, Urve Nõu, Heido Vitsur, Hando Runnel, Peeter Vi- Sõitsime piki vana Võru maanteed üle Reola, Liiva, Karilatsi halemm ja teisi, kelle nime ma ei teadnud. ja Põlva. Vaatasin autoaknast kollendavat sügisloodust ja ajasin Oma sõnavõttudes katsusin olla realistlik Balti riikide ise- juttu. Kui arutasime Moskva süüdistusi eestlastele natsionalismis, seisvusväljavaadete suhtes. Ütlesin, et Washingtoni perspektii- ütles Runnel: “Enne meil natsionalismist kõnelda ei ole mõtet, kui vist vaadates ei ole USA toetus Eesti iseseisvuse taastamisele mustvalgetel lehmadel on sinised laigud.” nii tugev, kui Eestis arvatakse. USA valitsus küll toetab seda Põlvast sõitsime kaarega üle Partsi Võhandu jõele. Seal ürg- põhimõtteliselt, nii nagu on keeldutud tunnustamast Eesti an- orus tegime peatuse, et ma saaksin jõe ääres kõndida, rahulikult nekteerimist, aga ei astu selle teostumiseks tegelikke samme. pilgu loodusele heita ja oma jalad, õigemini küll ainult käed ja Washingtonis peetakse, mõteldes tuumasõja ohule, USA—Nõu- silmad, püha jõe vette kasta. Ületasime Võhandu jõe Süvahavva kogude suhete püsimist ja N. Liidu sisemist stabiilsust tähtsamaks küla juures, pöörasime Räpina teele ja varsti olimegi Võrus. Balti rahvaste püüdlustest. Mõned laua ääres istujad pidasid mind Kreutzwaldi linnas pakuti lõunaeinet sealse rahvusliku akti- liiga pessimistlikuks. Selle peale kostsin, et ma ei usu, et Ühendrii- visti Eerik Kambergi kodus. Sinna saabus Ain Saar, mulle nime gid tunnustavad enne Eesti iseseisvust, kui seda teeb Venemaa. Nii ja tegude järgi tuntud legendaarse “Vaba-Sõltumatu Noorte Ko- läkski, USA taastas Eestiga diplomaatilised suhted üheksa päeva lonni nr 1” juht, kellega olin soovinud kohtuda. Kui seda uljast parast seda, kui Jeltsini Venemaa oli Eesti iseseisvust tunnustanud. rühmituse nime esimest korda kuulsin, tekkis kohe mõtteseos Va- TRÜ Raamatukogus saime kokku direktor Laine Peebuga, badussõja ajaga — “Soomusrong nr 1”. Võib-olla oli see Aini kellega olin raamatuvahetust käsitlevas kirjavahetuses juba ligi poolt nii mõeldudki? Eestis käis juba üle aasta uus vabadusvõitlus, kakskümmend aastat ja kes oli korduvalt külastanud meie kodu seekord mitte tulirelvade, vaid teiste, aga samuti tõhusate vahen- Washingtonis. Kohtasin jällegi ka ta abikaasat, kirjandusteadlast ditega. Vastane oli küll sama mis 70 aastat tagasi — Vene kom- Harald Peepu. Külastasin oma klassivenda ja pinginaabrit Riik- munistlik imperialism. liku Inglise Kolledˇzi ja Õpetajate Seminari algkoolist, neurokirurg Võru vabatahtliku löögiuksuse juht oli pikk, lühikeste hele- Arvo Tikku (vt H. Grabbi, “Riiklikus Inglise Kolledˇzis”. — Aka- date juuste, tanksaabaste ja sinise tagiga noor mees, sõjaväelasliku deemia, 2004, nr 7). Kuigi see oli mu viies käik Eestisse, andsin hoiaku ja viisaka, aga napisõnalise jutuga. Ta oli veel noorem, kui alles nüüd esimese intervjuu mõnele N. Eesti väljaandele. Selle ta välja paistis, ainult 20 aastane. Aga ega paljud Vabadussõja- tegi Edasi jaoks Mart Orav. Intervjuu ilmus 22. oktoobril 1988, aegsed lipnikud ja leitnandid — roodude nooremohvitserid ja isegi kattes terve lehekülje. rooduülemad — kuigivõrd vanemad ei olnud. Hando Runnel, kellega olin esmalt kohtunud juba kahekümne Eriti üks Ain Saare küsimus jäi mulle eredalt meelde, seda oli aasta eest, mu esimesel tagasitulekul Eestisse, küsis, kas me tahaks ootamatu kuulda Võrus aastal 1988: “Kuidas pääseb õppima West teha sõidu Võrumaale. Irja oli ühe kokkusaamisega kinni, aga Pointi?” Tol ajal tundus mulle mõte minna Võrust USA kuul- mina võtsin lahke pakkumise rõõmuga vastu, sest seal kandis ma sasse sõjakooli pöörase unelmana, kuid nii ma talle ei ütelnud, ei olnud käinud. Asusime Runneliga teele tema sõbra autos, kaasa jätsin ikka veidi lootust. Ain Saar ise West Pointi ei jõudnud, tuli ka Jaan Kaplinski, kes oli tulnud Uluotsa majja minuga juttu aga seitse aastat hiljem, 1995, hakkasid esimesed kadetid Eestist ajama. Kuuldes, et ees on sõit Võrru, arvas ta, et tagasiteel jääb õppima USA sõjaväeakadeemiates ja nüüdseks on lõpetajaid nelja ehk aega sisse põigata tema Poku külas asuvasse Mutiku tallu, mis akadeemia peale kokku kümme, neist kolm West Pointist. Seda ei jää maanteest kuigi kaugele. Enne teeleasumist tegi Irja meist ma 1988. aasta oktoobris küll ette näha ei osanud, kuigi Eestile neljast pildi — Runnel, Kaplinski, mina ja Mart Orav, kellega olime just lõpetanud Edasile antud intervjuu.

578 579 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi vabaduse saabumises olime Kambergi juures vesteldes kõik üsna kokkusaamised temaga Rootsis ja Soomes. Kohtumistest Meriga lootusrikkad. kirjutan oma mälestuste teistes peatükkides. Siin vaid nendin seda Ain Saare juhatusel läksime Võru kalmistule, kus vaatasime selleks, et käesolev 1988. aasta Eesti-retke aruanne oleks ülevaat- Vabadussõjas langenute hoolikalt korrastatud haudu mändide all lik. ja taastatud ausammast rohkete värskelt toodud lilledega jalamil. Arnold Rüütliga kohtusin 1988. oktoobris esimest korda. Ka Tegime mõne pildi. Uus vabadusvõitlus ei olnud sugugi veel sellest kirjutan pikemalt teisal. Mainin siin lühidalt, et pärast võidetud, võiduks kulus veel ligi kolm aastat, aga kangelaskal- sõbralikku vastuvõttu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ameti- mistu õhus oli juba tunda vabaduse saabumist. ruumides jalutasime selle hoone ja lossi vahelises roosiaias ning Ain Saare ja ta noortekolonni kustumatuks saavutuseks jääb vestlus seal oli märksa huvitavam kui seinte vahel. Nii nagu ma Võrus rahvarohke meeleavalduseni viinud Vabadussõjas langenute siis aimasin ja nagu Rüütel hiljem kinnitas, saime värskes õhus mälestusele pühendatud ürituste organiseerimine oktoobris 1987, kõndides kõnelda ilma pealtkuulamisseadmeteta. Igatahes see ja- võimust sõltumatu, avalikult ja rahvuslipu all tegutseva organisat- lutuskäik rajas aluse edaspidisele tutvusele ja ka koostööle aas- siooni rajamine detsembris 1987 ja Vabadussõjas langenute au- tail 1990–1992 tegutsenud USA konsultatiivgrupi raames. samba taastamine ja pidulik avamine Võru kalmistul juunis 1988. Eesti olud olid juba arenenud niikaugele, et mul sobis anda Võru noored olid esimesed Eestis, kes nendel rahvusliku tõusu lehtedele intervjuusid. Edasit juba mainisin. Sirbi ja Vasara jaoks aastatel tõid välja sinimustvalge lipu — tõik, mis kipub ajalookir- intervjueeris mind Mall Jõgi, lugu ilmus 4. XI 1988. Spordilehes jutajatel ununema. küsitles mind Tiit Karuks, intervjuu ilmus 24. X 1988. Kodumaas Tagasi Tartusse sõitsime teist teed, kui olime tulnud, piki uut tegi Marika Oja minuga intervjuu paar päeva enne tagasisõitu. See Tartu-Võru maanteed. Võrus oli teadagi rohkelt aega kulunud ja jõudis ilmuda varem, 19. X 1988, kui esimesena Tartus Edasile juba tagasiteed alustades mõistsime, et Kaplinski tallu me täna antu. Lehtede tiraaˇzid olid siis päris suured: Edasi 135 000, Sirp ei jõua, vähemalt mitte valges. Ja sinna, Leevi jõe äärde, tuleks üle 50 000 ning Kodumaa ja Spordileht ligi 50 000. minna ja seal ringi kõndida just päevavalges. Pealegi pidi auto- Mis oli mu sõnum? Selle väljendamisel tuli silmas pidada lu- juht õhtul mõistlikul ajal Tartus tagasi olema. Kui läbisime Ves- batavuse piire ja tsensuuri olemasolu. Tutvustasin väliseestlaste kimetsa, oli juba peaaegu pime. “Siit paremale neli kilomeetrit tegevust ja pagulaskonna saavutusi. Kritiseerisin ebakohti Eesti ongi Mutiku,” ütles Jaan. Sinna jõudsin mõni aasta hiljem. haldamisel — näiteks esitasin Sirbi ja Vasara veergudel avaliku Tallinnas käisin Loomingu, Sirbi ja Vasara, Vikerkaare ja Keele küsimuse EKP KK kultuuri- ja propagandaosakondade juhataja- ja Kirjanduse toimetuses, kohtasin seal nii vanu tuttavaid kui ka tele ning ENSV Kultuurikomitee esimehele, miks ei lubata Mana uusi. Vestlesin kuulajatega kirjanike kohvikus Pegasus. Ürituse ja teisi välismaal ilmuvaid eesti kultuuriajakirju ja raamatuid Ees- korraldas ja seda juhatas Arvo Valton. Külastasime Irjaga sugu- tisse ning millal need tõkked kaotatakse. Kutsusin üles taastama lasi ja tuttavaid või kohtusime nendega linnas. Ei jätnud käimata üliõpilasorganisatsioone. Poliitiline sõnum avaldus kõige pike- teatris ja kunstinäitusel. malt ja selgemalt Edasi intervjuus. Seda on nüüdki huvitav lugeda. Igal Eestis-käigul olin külastanud Lennart Meri kodu Pil- Tsiteerin: viku tänaval, nii ka seekord. Esmakohtumisest sügisel 1968 oli “Teatavasti on perestroika ja glasnost Nõukogude Liidus möödunud kakskümmend, minu viimasest käigust tema poole arenenud kõige kaugemale Eestis [---]. Konservatiivsed ja kümme aastat. Aga selle kümne aasta sisse, millal mina Eestisse bürokraatlikud jõud Moskvas ning ka Eestis paiknevates sis- ei pääsenud, jääb Meri külaskäik Washingtoni 1979. aastal ning serändajatest koosnevates tsiviilgarnisonides ongi juba sellest

580 581 Eestis 1988. aastal Hellar Grabbi tõsiselt häiritud. Seepärast nõuab Eesti rahvuslike püüdluste ja lugu liigub ainult edasi. Seepärast edasi, edasi, edasi. Edasi Eesti paleuste edendamine läbimõeldud, kainet ja olukorda realistlikult Teise Vabariigi poole.” hindavat tegutsemist. Palju on juba saavutatud. Seda ei tohiks Leedu KP lõi Brazauskase juhtimisel NLKPst lahku aasta hil- läbimõtlematute tegudega ohustada. Teisest küljest on mitmed jem, 1989. “Zdanoviˇ vedelikuks” on kutsutud lahust, millega de- eestlaste põhilised soovid veel täitumata. [---] Ilma meie rahva bio- sinﬁtseeriti hukatute ja hukkunute laipu. Tsensor pidas seda vede- loogilist potentsiaali tõstmata on eestlaste tulevik ka sõltumatuse likku ehk odavaks lõhnaõliks, mille järele Leningradi parteiboss korral tume. Ahenemas on Eesti rahvuslik territoorium. On tarvis haises. mõtelda, ja mitte ainult mõtelda, vaid ka tegutseda, kuidas hõlvata eestlastele taas Kirde-Eestit, vana ajaloolist Alutagust [---]. Ees- * tis püstitatakse praegu vanu ausambaid ja mälestusmärke. See on tore ja tõstab rahva eneseteadvust. Kuid mis kasu on sellest, kui Kaks nädalat Eestis sai täis. Teisipäeval, 18. oktoobril 1988 muudame kogu Eesti üheks ilusaks kalmistuks. Me mõte peab sõitsime laevaga üle Viru mere tagasi Kaljuvalda. Olime sättinud kõige vana ja ilusa taastamise kõrval olema suunatud siiski tu- reisikava nii, et Soomes jääks aega puhkamiseks, ringivaatamiseks levikku [---]. Vaimujõudu on Eestis küllalt, kuid rohkem peab ja Irja soomlastest sugulaste külastamiseks. Selleks olime varu- olema ka bioloogilist ja sportlikku jõudu, sest ainult oma jõuga nud neli päeva. suudame me Eesti ja eesti rahva olukorda parandada.” Helsingis jääb aega ka Eesti Televisiooni vaatamiseks, milleks Mart Orava poolt mu jutu järgi sõna-sõnalt kirja pandud ja Eestis vaevalt mahti oli. Ühel päeval näen Vaino Väljase esinemist. ilma muutmata ilmunud vastustes oli toimetus või tsensor teinud Vaatan ja kuulan tähelepaneliku huviga, isegi põnevusega. Sellest siiski ühe kärpe. Just selles kohas, kus lõpeb eelmine tsitaat, oli Gorbatˇsovi poolt Eestit juhtima pandud mehest, kes pole ametis välja jäetud järgnevad kaks lauset: “Ees võivad seista segased olnud veel nelja kuudki, oleneb väga palju, nii mõtlen ja teen ajad. Tuleb mõtelda oma kaitsejõudude rajamisele.” Eestile oma märkmeid. sõjaväe soovitamine oli nähtavasti liiast. Väljajätmine on trükitud “Meil on uus poliitiline situatsioon,” ütleb Väljas. Ta kri- tekstis korrektselt märgistatud. Imestasin siis ja imestan praegu, et tiseerib keskvalitsust: “Üleliidulised superministeeriumid ei ar- veel mõnda lauset maha ei tõmmatud, leidub ju riskantseid ütelusi vesta Vabariigi huve.” Väljas põimib ettekandesse toreda Hiiu ka järgnevates lõikudes: vanasõna: “Aitäh on hea asi. Toop tangu on parem.” Siis tsiteerib “Praeguse Eesti NSV juhtkonna poolt on astutud märkimis- ta Piiblit, mida ta kutsub “üheks targaks raamatuks”: “Sina ei pea väärseid samme paremuse poole. Aga nagu ma ütlesin, on eesti mitte härja suud kinni siduma, kes pahmast tallab.” rahval veel palju saavutamata. Selleks, et võita eesti rahva usal- Kolm nädalat hiljem, 16. XI 1988, võtab Väljase dirigeeri- dust, ei tohiks Eestimaa Kommunistlik Partei olla NLKP osa- misel ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV su- kond, vaid sõltumatu Eesti Kommunistlik Partei [---]. Kahjuks on veräänsusest, mis pälvib tähelepanu kogu maailmas kui märk Nõukogude Eestile siiski Eesti Esimese Vabariigi okupeerimise ja Nõukogude Liidu lagunemise algusest. sõjajärgsetel aastatel toimunud sündmustega seoses paratamatult Lendame tagasi Ameerikasse 23. oktoobril. Soome ajalehed külge jäänud “Zdanoviˇ vedeliku” lehka [---]. Me ei oska praegu pühendavad silmapaistvalt palju ruumi sündmustele Baltimaadel. ennustada, kuidas Eesti taastab või saavutab oma suveräänsuse. Loeme lehti juba lennukis istudes. Uusi Suomi teatab esiküljel See võib aset leida kas omaette rahvusriigina, või praegu eksistee- äsja Leedumaa KP KK 1. sekretäriks tõusnud Algirdas Brazaus- riva liitriigi ümberkujunemisel suveräänsete riikide liiduks. Aja- kase avalikust toetusest rahvarindele “Saj¯udis” selle asutamis-

582 583 Eestis 1988. aastal kongressil Vilniuses. Helsingin Sanomat avaldab pika artikli Vil- niuse sündmustest pealkirjaga “Balti liikumised pürivad ühisrinde poole”. Brazauskase kõrval tsiteeritakse Eestimaa Rahvarinde liidrit Edgar Savisaart: “Loomisel on Balti riikide ühisrinne. Meil ei ole muud panna üleliiduliste monopolide vastu.” Ajaleht kom- menteerib: “Savisaar asetas Balti rinnete eesmärgiks ei vähema ega enama kui kogu Nõukogude Liidu demokratiseerimise.” Jõudu tööle, mõtlen endamisi. Nüüd, neid ridu kirjutades, teame, et suur tükk ei ajanud suud lõhki. Lõhki läks hoopis Nõukogude Liit.

HELLAR GRABBI (sünd. 1929) on sündinud Tallinnas sõjaväelase po- jana, õppinud Riikliku Inglise Kolledˇzi algkoolis, Õpetajate Seminari algkoolis ning Tallinna Reaalkoolis, pärast põgenemist 1944. a sep- tembris Geislingeni Eesti Gümnaasiumis; sai USAs William Jewelli Kolledˇzis humanitaarteaduste bakalaureuse kraadi 1950; lõpetas Co- lumbia Ülikooli raamatukogunduse alal 1957 magistrikraadiga. Töötas Washingtonis Kongressi raamatukogus 1959–1967, hiljem vabakutse- line kriitik, toimetaja, publitsist ja kirjastaja. Olnud ajakirja Vaba Eesti toimetuskolleegiumis ja toimetuses 1955–1964; ajakirja Mana toimetaja ja väljaandja 1965. aastast. Ta on avaldanud raamatud Vabal häälel: Mõtteid kahesajast eesti raamatust (Tallinn: Virgela, 1997), Tulgu uus taevas: Mõtteid viiekümnest kirjanikust (Tallinn: Virgela, 1999) ja Eest- laste maa (Tartu: Ilmamaa, 2004). Akadeemias on temalt ilmunud mälestused “Riiklikus Inglise Kolledˇzis” (2004, nr 7, lk 1602–1616) ning “Tartu, oktoober 1968: Katkend mälestustest” (2005, nr 6, lk 1304– 1318).

ALICE KASK (2005)

584 Mihkel Veiderma

pekte, ülikooli ja akadeemiliste ning teadusseltside väljaandeid, pisitrükiseid. 1939. a pidas kooperatiiv Eesti Teaduste Akadee- EESTI TEADUSTE AKADEEMIA miale saadetud kirjas kuutkümmend nendest kuuluvaks ülikooli õppe- ja käsiraamatute hulka. See arv langeb kokku Akadeemilise ÜLIKOOLIÕPIKUTE Kooperatiivi kirjastuse poolt 1938. a avaldatud nimestiku andmetega, kui sellesse arvata ka kirjastatud loengutekstid ja konspektid. VÄLJAANDJANA Selleks saadi haridusministeeriumi kaudu pikaajalist protsendita 1938–1940 laenu 17000 krooni, üliõpilaskonnalt 5000 krooni, kulutati aga ligikaudu 100000 krooni. Kaheksa kirjastatud õpperaamatut ilmus sarjas “Tartu Üliõpilaskonna toimetised”. Kirjastuste trükiväljaannete kõrval kasutasid õppeasutused Mihkel Veiderma rohkesti mimeograaﬁliselt paljundatud õpperaamatuid, mille hulka kuulus isegi selline mahukas teos nagu Tallinna Tehnikumi väljaandena kuues jaos ilmutatud Ottomar Maddisoni Tehniline mehaanika I ja II (1924–1928) kogumahuga üle 2000 lehekülje. EELLUGU Kirjastused puutusid ülikoolide õpperaamatute väljaandmisel kokku tõsiste raskustega. Raamatute tiraaˇzoli väike, levik aeg- Rahvusliku Tartu Ülikooli rajamisega tekkis vajadus eestikeelsete lane, ladu tehniliselt keerukas, kulud seetõttu suuremad kui teis- õpperaamatute väljaandmise järele. Ülesanne polnud kerge: va- tel raamatutel. Õpperaamatute hind oli suhteliselt kõrge (3–14 jaka oli asjatundlikke autoreid, raha oli vähe, tunda andis ühtse krooni), mis omakorda piiras nende ostmist üliõpilaste seas. Raa- kava puudumine, tuli luua eestikeelne teaduslik terminoloogia. matuid kogunes üha enam lattu, ainuüksi Akadeemilise Koopera- Siiski hakkas asi tasapisi liikuma. tiivi laos oli neid 1938. a lõpu seisuga rohkem kui 29000 krooni Esimesena alustas ülikooliõpperaamatute väljaandmist kirjas- eest. tusosaühing Loodus, luues sarja “Teaduslikud õppe- ja käsiraama- Kirjastuste võlad pankade ees kasvasid. 1939. aastal ei suutnud tud”. Sarja esimene raamat, Heinrich Riikoja Selgrootute loomade Akadeemiline Kooperatiiv enam kolme õpperaamatu autorihono- süstemaatiline nimestik, ilmus 1924. a. Kokku andis kirjastus kuni rari välja maksta ja peatas nende müügi kuni ajani, mil haridus- 1940. aastani välja 24 ülikooli õppe- ja käsiraamatut, nendest 17 ministeerium leiab võimaluse kirjastamiskulude katmiseks. Sai nimetatud sarjas. Selleks sai ta pikaajalist laenu Eesti Pangalt selgeks, et ilma riigi toetuseta pole võimalik endist viisi jätkata. 15000 ja Kultuurkapitalilt 2300 krooni, kulutas aga üle 50000 17. augustil 1938 toimus haridusministeeriumis nõupidamine krooni. ülikoolide õpperaamatute väljaandmise üle, millel ülikoolide poolt 1929. a asutati ühistegeliku ettevõttena Akadeemiline Koope- osalesid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Paul Kogerman ja Tartu ratiiv, mille üheks peamiseks ülesandeks sai Tartu Ülikooli kursus- Ülikooli prorektor Edgar Kant. Arutelu tulemusena peeti vaja- tele vastavate eestikeelsete õppe- ja käsiraamatute kirjastamine. likuks koostada sellekohane kava viieks aastaks, võtta autoriho- Kooperatiiv toetus selles ülikooli õppejõudude hulgas korral- norarid ministeeriumi kanda, müüa õpikuid üliõpilastele 20–25- datud küsitluste ja isiklike läbirääkimiste tulemustele. Eesti raa- protsendilise hinnaalandusega ja luua ministeeriumi juurde üli- matukogude elektroonilise kataloogi Ester andmeil kirjastas Aka- koolide õpperaamatute väljaandmise komisjon. Haridusminister deemiline Kooperatiiv kuni natsionaliseerimiseni 1940. a 128 trü- Aleksander Jaakson kiitis ettepanekud heaks, kuid komisjon jäi kist — õppe- ja käsiraamatuid, autoriseeritud loengutekste ja kons- esialgu siiski loomata.

586 587 Eesti Teaduste Akadeemia ülikooliõpikute väljaandjana 1938–1940 Mihkel Veiderma

22. augustil pöördus Akadeemiline Kooperatiiv peaminister 1940. a eelarve oli 26500 krooni). Komisjon otsustas anda raa- Kaarel Eenpalu poole ettepanekuga võtta ülikoolide õpperaama- matute kirjastamisel eesõiguse neile teostele, mida kasutab palju tute kirjastamine Vabariigi Valitsuse toetatavate alade hulka. Ha- üliõpilasi või mitu teaduskonda, s.o üldkursuste õpikutele, samuti ridusministeeriumile tehti aga esildis lugeda 14 õpperaamatut soo- aladele, kus puuduvad välismaised õpperaamatud. Nähti ka ette dustatud õpperaamatuteks ja katta nende väljaandmisega seotud võimalus avaldada tõlkeid headest välismaa raamatutest. Komis- kulud. jon pidi hankima käsikirjade kohta vastava ala eriteadlaste arva- 1938. a novembris esitasid ülikoolid haridusministeeriumile muse. Raamatud otsustati välja anda numereeritult sarjas “Eesti oma ettepanekud õpperaamatute kirjastamise viie aasta kava Teaduste Akadeemia juures oleva Ülikoolide Õpperaamatute Ko- kohta. Tartu Ülikooli nimekiri sisaldas 77 raamatut, millest 29 misjoni väljaanne”. Raamatute kirjastamine telliti kirjastustelt va- arvati kirjastamise esimesse järjekorda. Tallinna Tehnikaülikooli likpakkumise teel. Raamatu hinna, autorihonorari suuruse (piiri- esildises oli vastavalt 15 ja 11 raamatut. Tehnikaülikool ei poolda- des 60–120 krooni), tiraaˇzi ja põhilised trükitehnilised näitajad nud õpperaamatute komisjoni loomist ministeeriumi juurde, sest määras komisjon. Töö korraldamiseks otsustas komisjon võtta oli seisukohal, et see raskendaks asjaajamist ning keeruline oleks ametisse palgalise töötaja. ka objektiivsete asjatundjate leidmine käsikirjade hindamiseks. 13. novembril 1939 kinnitas akadeemia täiskogu ülikoolide Järgnenud läbirääkimiste tulemusena sai ülikoolide õpperaama- õpperaamatute komisjoni juhtnöörid, võttes aluseks komisjoni esi- tute väljaandmine hoopis äsjaloodud Eesti Teaduste Akadeemia tatud põhimõtted, kuid täiendades neid mõne juriidilise ja kor- hooleks. raldusliku aspektiga. Komisjoni sekretäriks määrati akadeemia sekretär Hans Kauri. Komisjon pidas 1. juunist 1939 kuni 13. septembrini 1940 AKADEEMIA ÜLIKOOLIÕPIKUTE kokku 17 koosolekut, enamasti hilistel õhtutundidel Teaduste VÄLJAANDJANA Akadeemia ruumides Tartus. 29. novembril otsustas komisjon esimeses järjekorras kirjas- 8. mail 1939 otsustas Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu moodustada Jaan Karki Mineraloogia õpperaamatu ja Teodor Lippmaa tada ülikoolide õpperaamatute väljaandmise viieliikmelise komis- Üldise botaanika. Hiljem täiendati nimekirja veel viie raamatuga: joni. Akadeemia poolt valiti selle koosseisu akadeemikud Hugo Aleksander Paldroki Nahahaigused, Arnold Humala Finantsma- Kaho ja Edgar Kant, Tartu Ülikooli esindajaks sai prorektor Elmar temaatika, Johan Kõpu Küberneetika, Jüri Nuudi Dünaamika ja Roots ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajaks prorektor Vladimir kinemaatika põhijooni, Albert Borkvelli Sfääriline trigonomeet- Paavel. Haridusministeerium esitas komisjoni üldosakonna ma- ria. Tegelikkuses muutus see järjestus mitmel põhjusel, sõltudes jandusjuhataja Paul Viilupi. Komisjon asus energiliselt tööle. eelkõige retsensentide ja keeletoimetajate märkustest ning auto- Esimesel koosolekul 1. juunil 1939 valis komisjon esimeheks rite reageerimise kiirusest nendele, aga ka uute, hästi ettevalmis- Hugo Kaho ja tema asetäitjaks Vladimir Paaveli. Paul Viilup tatud käsikirjade laekumisest (Karl Schlossmanni Üldine mikro- informeeris komisjoni, et õpperaamatute kirjastamiseks on aka- bioloogia ja immuunsusõpetus ja Leo Leesmendi Rooma õigusloo deemia käsutusse antud 5000 krooni. Peale selle pidi komisjon põhijooned). saama kasutada haridusministeeriumi 1939.–1940. a eelarves sel- Komisjoni koosolekutel määrati käsikirjade retsensendid, auto- leks ettenähtud 8000 krooni ning vajaduse korral ka ministee- rihonoraride suurus, raamatute kaanehind ja tiraaˇz. Vaadati läbi riumi võetud protsendita laenu 6000 krooni ulatuses. Teatavat kirjastuste esitatud kalkulatsioonid ja tehti nende hulgast valik. tulu võis saada ka Akadeemiliselt Kooperatiivilt laenu katteks Autoriga ja kirjastusega sõlmis akadeemia lepingu. võetud raamatute müügist. (Võrdluseks: akadeemia enda 1939.–

588 589 Eesti Teaduste Akadeemia ülikooliõpikute väljaandjana 1938–1940 Mihkel Veiderma

Käsikirjade retsenseerimine ja tulemuste arutamine oli põhjalik. kodumaale enam ei naasnudki. 1940.–1941. a kirjastamiskavasse Suhteliselt kaua kestis kirjavahetus Jaan Karki Mineraloogia lülitas komisjoni 15 õpperaamatut. õpperaamatu üle. Armin Öpik polnud rahul terminoloogiaga ja Komisjon tegeles ka kirjastuste võlgade likvideerimisega va- pidas vajalikuks mineraalide ja üldterminite registri ning Eestis lei- rem väljaantud õpperaamatute eest. Haridusministeeriumi ette- duvate mineraalide kirjelduse lisamist, keeletoimetajal Jaan Roo- panekul maksis komisjon oma vahenditest välja honorari kolme sil tuli teha rohkelt parandusi. õpiku autorile ja võttis Akadeemilise Kooperatiivi laenuvõla kat- Komisjon rõhutas vajadust pidada kinni eesti õigekeelsuse teks üle viie õpperaamatu laojäägi. Kooperatiiv kohustus raama- reeglitest. Suure põhjalikkusega torkab silma Arnold Humala ret- tuid müüma 25-protsendilise allahindlusega ja kandma tulu aka- sensioon vanema kolleegi Jüri Nuudi käsikirjale. Nuut analüüsib deemia arvele. retsensiooni detailselt ja võtab märkused valdavalt omaks. Nuut Viimastel koosolekutel, juba pärast Eesti Teaduste Akadeemia ise annab kiitva hinnangu Humala Finantsmatemaatika käsikirjale, likvideerimist, otsustas komisjon Edgar Kanti ettepanekul jätta rõhutades selle põhjalikkust ja autori tõsist süvenemist uudse ala esialgu kirjastamiskavast välja Eesti majandusgeograafia ja asen- õpetamise probleemidesse. Elmar Roots toob peamise märkusena dada see NSVLi Teaduste Akadeemia väljaandel ilmunud raamatu Karl Schlossmanni käsikirja kohta esile vajaduse teha ümber Зkonomiqeska geografi SSSR tõlkega. Hugo Kaho ette- mikroorganismide klassifitseerimise ja nimetamise osa ning viia panekul võeti kavasse Ivan Borodini raamatu Anatomi ras- see vastavusse uuemate välismaiste käsiraamatutega. Teodor tenii väljaandmine. Selliste vastumeelsete otsustega lõppes Lippmaa käsikirja hindas kiitvalt Hugo Kaho, Albert Borkvelli Eesti Teaduste Akadeemia ülikoolide õpperaamatute komisjoni käsikirja retsenseeris Taavet Rootsmäe, Leo Leesmendi oma El- lühiajaline viljakas tegevus. mar Ilus. Aleksander Paldroki Nahahaigused lükatakse aga tagasi Kokkuvõttes ilmus Eesti Teaduste Akadeemia juures oleva üli- liigse konspektiivsuse ja illustratsioonide puudumise tõttu ning koolide õpperaamatute komisjoni väljaandel viis õpperaamatut: soovitatakse see paljundada mimeograafiliselt konspektina. Johan 1. Teodor Lippmaa. Üldine botaanika. Akadeemiline Koopera- Kõpu käsikirja Küberneetika retsenseerimise kohta arhiivisäilikus tiiv, 1940. 358 lk. andmed puuduvad. Teos ilmus hiljem pealkirja all Kirikuvalitse- misõpetus. 2. Karl Schlossmann. Üldine mikrobioloogia ja immuunsusõpe- tus. K/ü Loodus, 1940. 391 lk. Töö käigus laekus komisjonile üha uusi ettepanekuid. Georg Kingisepa ettepanek avaldada käsikiri Farmakoteraapia lükati ta- 3. Leo Leesment. Rooma õigusloo põhijooned. K/ü Loodus, gasi, sest see ei vastanud ülikooli õpperaamatu nõuetele, vaid oli 1940. 127 lk. suunatud praktiseerivatele arstidele. Loobuti ka Johannes Tiede- 4. Arnold Humal. Finantsmatemaatika. K/ü Loodus, 1940. manni Ladina-Eesti sõnaraamatu kirjastamisest, sest sõnaraama- 115 lk. tud ei kuulunud komisjoni töö valdkonda. Pärast veelkordset ret- 5. Johan Kõpp. Kirikuvalitsemisõpetus. Akadeemiline Koopera- senseerimist ja pikemaid läbirääkimisi sõlmiti leping Aadu Lüüsi tiiv, 1940. 171 lk. raamatu Lastehaigused II osa kirjastamiseks. Arvo Veski käsikirja 1940. a ilmus veel viis komisjoni läbivaadatud ja kirjasta- Puitehituse käsiraamat retsensendiks määrati Leo Jürgenson. miseks ettevalmistatud raamatut, kuid juba Teadusliku Kirjastuse Veel võttis komisjon töösse Edgar Kanti käsikirja Eesti ma- väljaandel: Jaan Kark, Mineraloogia õpperaamat, 287 lk, Jüri jandusgeograafia, Johannes Piiperi Võrdleva anatoomia ja Armin Nuut, Kinemaatika ja dünaamika põhijooni, 271 lk, Albert Bork- Öpiku Üldise geoloogia. Harald Perlitzi käsikirja Lainetusi, in- vell, Sfääriline trigonomeetria, 76 lk, Aadu Lüüs, Lastehaigused, terferentse ja kristallograafilisi rühmitisi arutamine aga seiskus. II osa, 194 lk, Arvo Veski, Puitehituse käsiraamat, 264 lk. Selle põhjustas autori lähetus Rootsi, kust ta muide okupeeritud

590 591 Eesti Teaduste Akadeemia ülikooliõpikute väljaandjana 1938–1940

Taasiseseisvunud Eestis on kõrgetasemeliste eestikeelsete üli- kooliõpikute väljaandmine uuesti aktuaalne. Emakeelse areneva teadus- ja oskuskeeleta pole tõsiseltvõetavat akadeemilist haridust, PLATSENTA SÖÖMISEST selleta hääbub eesti keel kultuurkeelena. Ennesõjaaegne kogemus väärib ka praegu tähelepanu. TÄNAPÄEVA EESTIS MAAILMATRADITSIOONI Allikad TAUSTAL Eesti Teaduste Akadeemia arhiiv, Akadeemia arhiiviosa, säilikud 1, 8, 12, 17 Riigiarhiiv, f. 1108, nim. 5, säilik 935 Tabud teaduses ja elus Akadeemilise Kooperatiivi kirjastusel ilmunud ja pealaos olevate raamatute nimestik. Tartu, 1938. 28 lk Eesti raamatukogude elektrooniline kataloog Ester Marika Mikkor

Sünnikombestiku uurijana olen ma olnud teaduskirjanduse vahen- MIHKEL VEIDERMA (sünd. 1929) on lõpetanud Tallinna Polütehnilise dusel teadlik inimese platsenta kasutamisest omaaegses rahvame- 1 Instituudi 1953; tehnikakandidaat 1965, tehnikadoktor 1972; TPI õppe- ditsiinis ning lähimineviku kohta räägiti mulle sellest seoses vil- jõud a-st 1960, professor 1973–1997, emeriitprofessor 1997. Ta on jatuse raviga 1980. aastatel Mordvas. Kombestikku käsitlevas kir- Eesti Teaduste Akadeemia liige anorgaanilise keemia alal a-st 1975, janduses leidub mitmesuguseid tekste platsentaga sooritatavatest olnud akadeemia asepresident 1988–1999 ja peasekretär 1999–2004; toimingutest. Paljudele maailma rahvastele on olnud tuntud selle Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige 1999. Avaldanud varem kasutamine rahvameditsiinis, sünnitaja turgutamiseks ja ka mit- Akadeemias arvustuse “Fosforiidiuurimine Eestis — kas pidu või ohust mete haiguste raviks teistel inimestel. Platsenta söömine pärast ajendatud tegevus?” (2000, nr 3, lk 626–633) ja väitluse “Ääremärkusi poegimist on imetajatel üldine, tõenäoliselt on see varem nii ol- ingerisoomlaste kohta” (2005, nr 4, lk 850–851). nud ka inimestel, taandudes hiljem rahvameditsiini valdkonda ja tänapäevaks alternatiivseid eluviise harrastavate inimeste ringkon- dadesse. Teaduskirjandus ja tegelik elu on aga eri dimensioonid. Platsenta söömisele juhtis tähelepanu minu merisiga, kes sõi alati pärast poegade ilmaletoomist isukalt ära ühe või mitu platsentat (vt Mikkor 2000d). Kui ma rääkisin sellest 1999. aastal Sveitsisˇ elavale soomlannast sõbrannale, teatas ta mulle saladus- katte all, et sõi 1989. aastal Sveitsisˇ ämmaemanda ettepanekul ja temaga koos oma esimesel sünnitusel enda platsentat, praadides

1Internetis omistatakse platsenta meditsiinilist kasutamist sageli just Hiina rahvameditsiinile: vt Placentophagy. 2005; Miller 2005; Medicinal. . . 2005; Traditional. . . 2005.

592 593 Platsenta söömisest Marika Mikkor seda nagu maksa. Sünnitus oli kodune, mis pole Sveitsisˇ sugugi ta- Ersamordvalased mäletasid veel 1980. aastatel, et platsenta valine. Kuna tavakujutelmas on platsenta söömine loomuvastane, söömisega võib ravida viljatust, sellest küpsetati pirukat, ühel ju- ei rääkinud ta oma teguviisist ühelegi sugulasele, ka mitte oma hul mainiti ka kuivatatult söömist. Seetõttu pidi olema hoolas, et emale, kellega ta on lähedastes suhetes. Märkimisväärne ongi sünnituse vastuvõtja või keegi teine platsentat ära ei varastaks. Kui see, et säärasest teguviisist ei räägita oma lähedastele tuttavate- see sööta sisse viljatule naisele, pidavat ta oma hädast paranema, legi, kõnelemata uurijatest. See tuli jutuks sõbrannadevahelises platsenta omanik aga viljatuks jääma (Mikkor 1998b: 57–58; Mik- usalduslikus vestluses (Mikkor 2000a: 845; Mikkor 2000c: 118). kor 2000c: 117). Viljatuse ravi platsenta söömisega on mainitud Hispaania rahvaste sünnikombestikku kirjeldanud Koˇzanovski varasemateski mordvalaste kombestiku kirjeldustes (Fedjanovitˇs juhatab platsenta kasutamist rahvameditsiinis tutvustava teks- 1979: 80; Beljajeva 1982: 56). tilõigu sisse eelarvamusliku lausega “oli ka vähem apetiitseid ret- Lastetuse ravimist platsenta söömisega on kirjeldatud ka septe” (Koˇzanovski 1997: 315). Mulle on kinnitatud, et praetud mõnedes teistes varasemates rahvameditsiinialastes tekstides (Ho- platsenta maitseb nagu praemaks, veebilehekülgedel on korduvalt vorka, Kronfeld 1909: 635). Näiteks on kirjeldatud platsenta väidetud, et see meenutab kanaliha. välispidist kasutamist sigimatuse ravis araablastel ja serblastel. Kui küsitlesin 1980. aastatel Eestis naisi sünnikombestiku Araablastel kaevas viljatu naine platsenta üles ja pesi end selle leo- kohta, ei osanud enamik haiglas sünnitanud naistest oletadagi, tisega (Granqvist 1947: 98), serblastel kasutati sel kombel värsket mida nende platsentaga tehakse. Sünnitusmajas oli naine medit- platsentat (Hovorka, Kronfeld 1909: 516; Kaˇsuba, Martõnova siiniasutuse “omand” ja tal polnud õigust oma platsentale. Kodus 1997: 66, 77). Rumeenlastelt ja venelastelt on teada, et sigimatu sünnitanute platsentad viidi samuti haiglasse. Naised ei tundnud naine pidi sööma nabanööri otsa (Hovorka, Kronfeld 1909: 517; enamasti platsenta vastu huvigi, võhiklikkust esines ka meditsii- Zelenin 1927: 293). nitöötajate seas. Mõned informeeritumad linnainimesed väitsid Rahvameditsiinis on üle maailma pruugitud platsentat nii too- aga, et neid müüdi välismaale ülikallite hormoone sisaldavate relt kui ka keedetult ja küpsetatult ning kuivatatult mitmete hädade näokreemide tegemiseks. Keegi Tartu ülikooli õppejõud olla ka- vastu, kuid sellesisulised kirjeldused tunduvad kirjanduses ole- sutanud neid toorelt kosmeetilisel otstarbel välispidiselt (Mikkor vat juhuslikud. Mõnede rahvaste puhul on kirjeldatud platsenta 2000a: 843). Seevastu paljud maanaised, kellelt küsiti platsenta välispidist kasutamist, näiteks pühiti pärast sünnitust platsentaga kohta, viisid jutu lehmade poegimisele, teadmata midagi sellest, nii ema kui lapse nägu, eriti kui näol oli mingeid plekke (Pelkonen kuidas inimese platsentat nimetatakse või mida sellega tehakse. 1931: 222, 228; Karelõ... 1983: 145; Filimonova 1997: 51), vahel Räägiti, et lehm püüab platsentat ära süüa, mida inimesed aga ta- on märgitud, et sellega hõõruti last üle kogu keha (Loorits 1932: kistavad, kartes looma haigestumist (Mikkor 2000a: 845). Viima- 144; Gantskaja 1997: 11; Gratsianskaja 1997: 37, 38). Eestist ses ma küll kahtlen. Oletatavasti muudab rohkesti hormoone sion teada, et vastsündinule anti platsentatükike suhu ning sellega saldava platsenta söömine lehma piima inimestele pikemaks ajaks määriti tal ka pead ja nägu (Manninen 1924: 98–99). Itaalias nee- sobimatuks, mis ei tähenda aga sugugi, et see ei võiks vasikale las naine mahasaamise käigus tükikese eelmisest sünnitusest alles just kasulik olla.2 hoitud platsentat või anti talle platsenta väljutamise ajal koera platsentast keedetud puljongit. Kuivatatult kasutati seda rahvameditsiinis muulgi otstarbel (Fais-Leutskaja 1997: 271–272). Menorca 2Wikipedia kirjutab: “Platsenta sisaldab rohkesti prostaglandiine, mis stimuleerivad emaka kokkutõmbeid [---]. Samuti sisaldab platsenta väikeses koguses oksütotsiini, mis leevendab sünnitusstressi ning põhjustab rinnanäärmete silelihaste kokkutõmbeid ja piima eritu- kus lehmale on vaidlusalune teema. Vt näiteks Saskatchewani ülikooli mist” (Placentophagy. 2005). Platsenta söömise kasulikkus või kahjulik- veebilehe arhiivist selleteemalist kirjavahetust (University. . . 2005).

594 595 Platsenta söömisest Marika Mikkor saarel joodeti naist, kellel polnud piisavalt rinnapiima, platsenta keerulisem, nn tüvirakkude kasutamine teiste inimeste ravimiseks. tükist keedetud puljongiga (Koˇzanovski 1997: 315). Vaieldakse, et see on nagu abort. Aga kui neid on hoiul lademete Platsenta ravitoimet on sageli seletatud maagiliselt ning piir viisi ja neid tuleb hävitada, et ruumi teha uutele? Kas siis on maagilise ja ratsionaalse vahel polegi nii selge.3 Platsenta, mis on targem need vanad prügikasti visata või nende abil haigeid aida- loote toitumis-, hingamis-, sisenõre- ja erituselund, sisaldab muu ta? Katoliku kirik ja paremäärmuslased on valmis mõõga tupest hulgas rohkesti aktivaatoreid, vitamiine ja hormoone ning selle võtma ja sõtta minema — nagu nad aastasadu on teinud. [---] Kui ravitoimes ei peaks kaheldama. tervislik tegelikult on platsenta? Loomade siseorganid nagu süda, Ravivõimet omistati varasemal ajal ka sünnituse verele, seda maks ja neerud on väga kolesteroolirikkad ja seega sugugi mitte anti sünnitajale endale paar tilka koos veega juua. Sünnitaja verega soovitatud” (Mikkor 2001). raviti veel näiteks tuberkuloosi (Gantskaja 1997: 12). Eestis ma- Platsenta söömise võrdlemine kannibalismiga pole sugugi ha- nustati sigimatuse vastu vastsündinu nabaverd (ERA II 187, 516 ruldane.4 Vahel püstitatakse küsimus ka nii, et kas platsenta kuu- (57) < Kaarma; ERA II 193, 360 (76)

596 597 Platsenta söömisest Marika Mikkor mõnegi väärt haiguse vastu” (Doktor Hipi 2000). Olgu märgitud, nii sünnitusjärgse verejooksu vastu kui ka sünnitanu tervise üldi- et läänemaailmas on platsenta söömine hästi tuntud just hipilikke seks taastumiseks. 1990. aastate lõpust on mul Tallinnast ühelt eluviise harrastavatele inimestele... Mitmed ämmaemandad- kodussünnitajalt kirjeldus: “Esimese lapsega platsentat koju ei õppejõud avaldasid mulle aga artikli puhul tunnustust ning kin- osanudki küsida. Teine sündis kodus ning platsenta jäi ka koju. nitasid, et nad kasutavad seda õppematerjalina. Lõikasin noaga tükkideks ja tükikaupa pakkisin paberisse (mees Oma uuringutele toetudes väitsin ma 2000. aastal artikli tegi parajad paberitükid). Sõin paaril korral, esimene kord ahmi- käsikirjas, et platsenta söömist esineb tänapäeval Eestiski. Toime- sin liiga suure tüki korraga suhu, nii et pidi kurku kinni jääma. tajale tundus see hüpotees piisavalt põhjendamata ja see kustutati Järgmine kord olin targem. See oli aastal 2001, kui teise lapse ilmuvast artiklist. Aasta hiljem teadsin juba kindlalt, et platsenta platsenta maha matsin, laps oli siis umbes pooleteise aastane. söömine polegi üliharuldane ja seda soovitavad üksikud teadliku- Kolmanda lapse platsenta on veel kapis. Olen sedagi ampsa- mad meedikud isegi. Erakliinikutes antakse korralikult pakenda- nud paaril korral. Seekord kasutasin tükeldamiseks kääre. Väga tud platsenta enesestmõistetavalt sünnitanule kaasa.6 Nõukogude hästi ja kiiresti sain lõigatud! Ja tükid tegin tunduvalt pisemad ajal ja vahetult selle järel oli platsenta endalesaamine mõeldamatu, ja suupärasemad. Söömine mõjus tasakaalustavalt küll! Maha see kuulus meditsiiniasutusele. matmise aeg veel ees” (Mikkor 2005). Tänapäeval olen kuulnud mõnedelt veterinaaridelt, et nende Üks kodussünnitaja väitis, et see tava on siiski haruldane. platsentadega, mida haiglast kaasa ei küsita, teevad sünnitusabi- Küsimusele, kui laialt on levinud platsenta kasutamine tänapäeval arstid soodsat äri. Veterinaaride arvates on tegu illegaalse organi- eesti rahvameditsiinis, vastas ta: “Ma arvan, et suhteliselt vähe- kaubandusega. levinud. Et mitte öelda “friikide”9 (Liivamäe perekoolist tulnud Tänaseks tean, et nii Eestis kui mujal Euroopas ja üldse kogu naised) pärusmaa.” Küll aga teadis ta platsenta kasutamise viise: maailmas on platsenta söömine levinum, kui arvatagi oskame. “Teadupärast soovitatakse platsenta tükk panna peale sünnitust Sellekohane mitmekesine informatsioon on vabalt kättesaadav huultele, mis pidavat aitama emakal kokku tõmmata. Hiljem võiks ka internetis alates entsüklopeediatest7 ja lõpetades alternatiiv- kasutada sünnitusjärgse depressiooni puhul. Sel puhul kasutatakse seid käitumisviise propageerivate veebilehekülgedega.8 Eestis on pisikesi külmutatud platsentatükke, mis närimata kohe alla neela- mulle sellest rääkinud mõned kodussünnitajad ja maausulised, takse.” Täpsustava küsimuse järel, et kas vastaja ka ise sõi plat- kuid see tava pole omane mitte ainult neile ja samas ka nende sentat, lisas ta: “Meil läks selle platsentaga veidi plaanipäratult. endi seas mitte kõigile. Tükikese platsentat sööb sünnitaja too- Esiteks jäi teine suures sünnitusjärgses tuhinas 3–4 päevaks lihtsalt relt vahetult pärast sünnitust ja seda peetakse ideaalseks ravimiks kilekotti, ilma et keegi oleks märganud seda külmakappi panna. Seejärel ei saanud teda enam söömise (tegelikult küll pigem rahva- 6Vt võrdluseks mujalt maailmast: “Selle haiglast kojuviimine ei meditsiinilisel) eesmärgil hilisemaks tarvitamiseks tükeldada. Li- oleks mingi eriline probleem. Ilmselt kuuluvad teie organismist eemal- saks hoidsime seda tervena ka seepärast, et äkki oleks hiljem haig- datud osad teile ja teil on täielik vabadus need koju viia, kui te seda las keegi selle “ühetükluse” vastu huvi üles näidanud. Seetõttu soovite. Ja ma olen üsna kindel, et me leiaksime külmikus selleks läkski ta külmikusse tervena, et ta siis suvel lõpuks maha matta. ruumi” (Scott 1997). Vahepeal aga tulid elumuutused elukoha vahetamise tõttu ning 7Vt nt Wikipedia (http://en.wikipedia.org/wiki/Placentophagy). tuli elada tuttavate pool. Seniks sai platsenta pandud vanavane- 8Veebimaterjalides on mainitud platsenta söömise trendi Euroopas mate (minu ema-isa) külmakappi hoiule. Ühel kenal suvepäeval juba 1970. aastatel: “Platsenta söömise komme oli moes ka 1970. aastatel nn maaemade [earth mothers] seas, kuid praeguseks on selle populaarsus vähenenud ja vaid vähesed emad tahavad oma platsenta haiglast koju 9Sõna “friik” tähistab siin küsitletu poolt tajutud ühiskonna negatiiv- viia” (Doyle 2005). set hoiakut.

598 599 Platsenta söömisest Marika Mikkor aga helistas ema ja ütles, et tal kiire-kiire sügavkülma sulatama 1997: 76). Mida nimelt, seda ei ruttagi inimesed enamasti tead- hakata, et kas me ei viiks oma platsentat nüüd neilt ära. Ja siis lastele seletama. saigi ta suht ettevalmistamata ja ilma suurema “tseremooniata” Platsentat on söödud tänapäeva Eestis ka küpsetatult ja prae- maha maetud — nii nagu ta seal kilekotis oli, nii tema maamulda tult. Tartus olen kuulnud, et keegi tegi oma platsentast makaroni- läks, jõe äärde põõsa alla. Ja puud meil ka hetkel polnud (kuigi rooga, mis polevat aga sugugi hea maitsenud. Platsenta kulinaar- see puu istutamise mõte oli meil küll)” (Mikkor 2005). Mitmed sel töötlemisel tekib küsimus, kas ja kui palju selle raviomadu- teisedki küsitletud märkisid, et nii kodussünnitamise liikumine sed säilivad. Veebilehel Midwifery Today Forums (2005) on sel kui ka platsenta söömine on alguse saanud aktiivsünnituse eest- teemal arutletud: “Toores platsenta sisaldab kindlasti küllaldaselt vedaja Ülle Liivamäe perekoolist. Platsenta söömise kasulikkust oksütotsiini, et saada verejooks kontrolli alla, ja on emale pärast tutvustas ta juba 1995. aastal oma raamatus Uue elu algus: Teejuht sünnitust toitev eine. Seetõttu sööb enamik imetajaid oma plat- loomuliku sünnituse juurde, soovitamata siiski otsesõnu seda süüa. sentat. Osa hormoone hävib selle kuumtöötlemisel, kuid see on Meie tollases ühiskonnas märkimisväärne seisukoht oli aga see, et siiski toitaineterikas söök, ja praetud platsenta maitseb lausa suu- sünnitanul on õigus võtta oma platsenta haiglast kaasa ja matta see repäraselt (vähese küüslaugu ja sibulaga oliiviõlis küpsetatult).” maha (Liivamägi 1995: 83). Ka mujal maailmas levitatakse sel- 10 Teiste inimeste platsenta rituaalsest ühisest söömisest puudu- listes perekoolides alternatiivseid ideid. Mitte kõikjal pole haig- vad mul Eesti kohta konkreetsed näited. lasünnitused tähendanud vanade traditsioonide järsku kadumist. Platsentat kasutavad sünnitaja puhul rahvameditsiinilise abi- Näiteks mõnel pool Serbias on meditsiiniasutuses sünnitanud nai- vahendina ka mõned aktiivsünnituse pooldajad, kes toovad oma sed palunud, et neile antaks kätte nii platsenta kui nabanöör, et lapse ilmale haiglas. Platsenta söömist soovitavad ka alternatiiv- sooritada nendega traditsioonilisi toiminguid (Kaˇsuba, Martõnova meditsiiniga kursis olevad günekoloogid ja ämmaemandad. Tar- tus käisid 2001. aastal kodussünnituse ja aktiivsünnituse aktivistid platsenta söömise kasulikkust selgitamas Tartu naistekliiniku pea- 10 Vt nt Pagan Circle. 2005: “Kui mu esimene naine tahtis kodus arstile Aivar Ehrenbergile, et seda võimaldataks tulevikus ka nais- sünnitada, läbisime päris põhjaliku sünnituskoolituse. Meile tutvustati tekliinikus sünnitavatele naistele. Ametliku meditsiinisüsteemi igasuguseid veidraid kombeid, nagu kõik-alasti-sünnitused, kus kõik esindaja olevat sellesse iidsesse ravitraditsiooni alavääristavalt ruumis viibijad on alasti, et laps end halvasti ei tunneks, kui ta ilma riieteta välja tuleb! Nad olid ka väga suured, kui nad ikka veel rin- suhtunud ning väitnud, et platsentas on kasulike ainete kontsent- napiima said — kuni laps juba ise sellest vabaneda tahtis. Nad olid ratsioon nii väike, et selle kasulikkuseks peaks sööma ära paar seisukohal, et teiste teismeliste surve motiveerib last sellest loobuma, kilo. kui ta seda umbes 14-aastaselt endiselt teeb. Ühtlasi mainisid nad plat- Wikipedia entsüklopeedias (2005) on kirjutatud: “Need, kes senta söömist. Ilmselt on see ainus liha, mida saab süüa nii, et doonor õigustavad inimeste puhul platsenta söömist, usuvad, et see hoiab ei pea surema. Ma ei mäleta enam, kas nad mainisid ka spirituaalset ära sünnitusjärgse depressiooni ja muud rasedusega seotud komp- tähendust, mida mõned inimesed sellele omistavad. Õppetundide ajal likatsioonid.” proovisid nad paaril korral külmunud platsentasid üles sulatada, et meile näidata, kuid unustasid need ära ja küpsetasid neid lõpuks mikrolaineah- Patricia Doyle tõstab samuti esile platsenta antidepressiivset jus. (Kas ma peaksin mainima, et need lõhnavad nagu kanaliha?) Pärast toimet: “Läänemaailmas valitseb seisukoht, olgugi tõestamata, et neid tunde olen ma olnud kindel, et suudaksin isegi lapse ilmale tuua, platsenta söömine vähendab sünnitusjärgset depressiooni. Seda mil iganes selleks vajadus peaks tekkima. Nad näitasid meile videos nii seetõttu, et platsenta on mineraalainete- ja vitamiiniderikas, eriti paljusid sünnitusi, et mul ei lähegi enam selle peale süda pahaks! Me B6-vitamiini poolest, mis aitab võidelda depressiooni vastu.” tõime oma esimese poja ilmale kodus ämmaemandate abiga ja matsime platsenta ploomipuu alla, et sellest lahti saada.”

600 8 601 Platsenta söömisest Marika Mikkor

Samas mainib ta ametliku meditsiini eitavat hoiakut, kuid töö juurde kaasa teha. [---] I. vaevab praegu pead, mida platsentaga nähtuse uurimist ei pea ta vajalikuks mitte sünnitusjärgse taas- teha. Kirjutasin talle sinu sünnitavade raamatust ümber selle lõigu, tumise tõhustamiseks, vaid hoopis muude riskidega seoses: “Kas mis tüdruklapse esimest pesuvett ja platsentat puudutas” (Mikkor see komme võib olla puuduv lüli, mis viis mõne nvCJD-surmajuh- 2001). tumini11 94-st? Kas seda teguviisi võib pidada inimese söömiseks Briti televisioonis näidatud platsenta söömist propageerivat te- teise inimese poolt? See tava on nii eemaletõukav, et ametlik tea- lesaadet arutati mitmesugustes ringkondades pikka aega ja see dus on otsustanud seda ignoreerida. Kui me aga kavatseme uurida leidis ka meedias elavat vastukaja. “Kriitika, mis sai osaks SB nvCJD päritolu inimestel, peab teadus tabud kõrvale heitma ja televisioonisaatele, milles näidati inimplatsenta valmistamist ja alustama epidemioloogilist uuringut, jälgimaks nende tervist, kes söömist, ei saanud jääda avalikkuse tähelepanuta. Broadcasting on või on varem olnud seotud selle praktikaga alates 1980. aasta- Standards Commission teatas, et saade “rikkus teadupärast tabu” test” (Doyle 2005). episoodiga, mis oli ekraanil 1998. a veebruaris ja milles näidati, Tänapäeva Euroopas esineb mitmesuguseid platsenta kasutus- kuidas ema valmistas ja sõi platsentavõiet, et tähistada oma tütre viise. On teada juhtumeid, kus sünnitaja sööb seda tükikese va- sündi. Muide, nendele, kes soovivad teada, kuidas “seadusevas- hetult pärast sünnitust toorelt või koos ämmaemanda ja mõne tane” platsenta valmistati: see praeti ˇsalottsibulate ja küüslauguga, lähedasega kulinaarselt töödeldult. Marginaalsetes seltskonda- ﬂambeeriti, peenestati ja serveeriti focaccia-leival. Tegelikult oli des süüakse platsentat rituaalsel söömaajal seltskondliku üri- see vist küllaltki maitsev, sest lapse isa olla söönud 17 portsjonit, tuse raames koos sõpradega.12 Teemakohane informatsioon ja kuigi teised saatekülalised olid ilmselt vähem innukad” (Doyle nõuanded levivad maailmas nii interneti kui televisiooni vahen- 2005).14 dusel. 2001. aastal kirjutas mulle Londonis diplomaatilises tee- 2001. aastal andsin oma kirjasõbrale aga loomingulist nõu, nistuses viibinud eestlane, et “hiljuti” õpetati Londonis televi- mida teha platsentaga: “Kui ta pole küps seda “värskelt” sööma, soonis ühes kokasaates platsentast pasteedi valmistamist: “Siin on olemas veel paremgi kasutusviis. Kuivatada ja peenestada ja üks telekokk (telekokandus on hiigelmood — lifestyle) tegi hil- kasutada igasugu haiguste vastu. Kuidas aga kuivatada, seda ei jaaegu oma naise platsentast pasteeti ja katsikulised sõid sellega tea. Kuigi kaua peaks ta kasulikud omadused kuivatatuna säilima. tehtud suupisteid ning kiitsid. Töölisklass vaatas põlgusega — Mu meelest on mõttetu jätta seda meedikute meelevalda või liht- millised snoobid!13 Ma ausalt öelda ei tahaks. Kuid mul on üks salt maha matta. Ma usun selle kasulikku toimesse, seda õpetas sõbrants, kes hakkab varsti kodus sünnitama, on selline loomuliku mulle mu merisiga, siis kuulsin teistest loomadest, sõbrannalt ja sünnituse fänn ja hurjutab mind keisrilõike pärast. Pidingi talle just täna kirjutama, panen igatahes platsentasoovitused sisse. Ta 14Vt uudist Briti TV-saatest (AFP): “Briti televisiooni järelevalve- mees töötab Eesti esinduses NATO juures, võiks mehele võileibu rühm mõistis neljapäeval hukka kokasaate, milles näidati, kuidas vastne ema ja kokk küpsetasid ning sõid ära inimese platsenta. Channel 4 11Creutzfeldt-Jakobi haigus; “nv” tähistab sõnu new variant — uus saate “TV-lõunad” juht Hugh Fearnley Whittingstall koostas retsepti variant. koos ema Rosie Cleariga peoks, millega tähistati tema tütre Indi-Mo 12Platsenta valmistamise retsepte leiab näiteks aadressidelt www.mo- Krebbsi sündi. [---] Üheksa vaatajat kritiseeris saadet maitsetuse pärast thers35plus.co.uk/plac rec.htm, www.gentlebirth.org/archives/etplcnt2. ja neljapäeval toetas nende kaebust Broadcasting Standards Commis- html ja www.midwiferytoday.com/forums/topic.asp?TOPIC ID=2976. sion, öeldes, et saade rikkus tabu ja pidi paljudele ebameeldiv olema. 13Kui mitmesugused vanad tavad on sageli kauem säilinud maarahva Inimplatsenta söömine ei ole siiski ebaseaduslik ja komisjon märkis, et seas ja vaesemates kihtides, siis moodsa trendina on nad taas kasutusele saate produtsendid püüdsid teemat käsitleda delikaatselt ja ausalt.” Ja tulnud alternatiivseid eluviise harrastavate haritumate ja materiaalselt kommentaar sellele samal veebilehel: “Mu jumal, see on HAIGE!!! Ja enam kindlustatud elanikkonnakihtide seas. see ei olegi ebaseaduslik!!” (Afterbirth. 2005).

602 603 Platsenta söömisest Marika Mikkor lugesin inimeste kohta.” Kuivatatud ja peenestatud platsenta tarvi- Robin Elise Weiss, kes on tutvustanud platsentaga seotud mit- tamisest olin lugenud varasematest kombestiku ja rahvameditsiini mesuguseid kombeid, lõpetab ülevaate mõttega: “Ükskõik mida käsitlustest (vt nt Hovorka, Kronfeld 1909: 590; Pelkonen 1931: te otsustate oma platsentaga teha, ärge unustage kalliks pidamast 228; Fais-Leutskaja 1997: 271–272). elu, mida see on aidanud toita ja ilmale tuua. Lõppude lõpuks on Aastal 2005 lugesin internetist soovitust platsenta kuivatamise see elu puu” (Weiss 2005). ja kapseldamise kohta: “Oma platsentaga tegin ma nii, ja see ∗ õnnestus hästi. Võta toores platsenta, lõika ära nabanöör ja memb- Platsentaga seotud kombeid olen ma uurinud ja sellekohast ma- raanid. Kasuta teravat nuga, see on vintske! Lõika platsenta terjali kogunud paarikümne aasta jooksul, seejuures võib eristada kaheks-kolmeks tükiks ja pane need segistisse. Peenesta platsenta. järgmisi etappe: See näeb välja nagu hakkliha. See ei ole vedel. Määri platsentapu- der toidukuivati kuivatusplaadile ja kuivata seda päev otsa. Mina 1. 1980. aastatel küsitlesin Kaukaasias, Ingerimaal, Mordvas ja panen kuivati rõdule, sest see kipub veidi “aromaatseks” muutuma. Eestis naisi teemal — mida tehti platsentaga. (Seejuures räägiti Võta kuivatatud platsenta ja pane see tagasi köögikombaini (mis on Mordvas veel hiljaaegu küpsetatud platsentapirukatest.) vahepeal pestud ja kuivatatud). Peenesta see. Lõpptulemus mee- 2. Sünnikombestikuteemaliste etnograaﬁa- ja folkloristikaalaste nutab lahustuva kohvi graanuleid. Nüüd võid selle “kaanetada” tekstidega tutvumine. või täita sellega tühjad kapslid. Keskmiselt tuleb ühest platsentast 3. Osalusvaatlus: jälgisin oma merisigu, platsenta söömisele 60–100 kapslit. (Minu omast sai 100.) Nüüd võid vajadusel võtta juhtis taas tähelepanu mu merisiga 1996. aastal. kapsleid ja sel kombel oma platsenta “söömine” ei tundu üldsegi 4. Vabad vestlused kodussünnitajatega Eestis ja Soomes platsenta nii hull” (Medicinal... 2005).15 söömise teemal (1999–2005). 2001. aastal toimis aga too erisuguseid soovitusi saanud naine 5. Erakirjavahetus tuttavate eestlastega Ameerika Ühendriikides vähem radikaalselt: “Sõbranna kodussünnitaja sünnitas eile õhtul ja Suurbritannias (2001). kolmanda tütre (neljanda lapse). Pidi platsenta ikkagi aeda maha 6. Materjalide otsimine internetist (2005). matma, kaalus küll pasteedi võimalusi, kuid millegipärast siiski 7. Kodussünnitajate spetsiaalne küsitlemine sel teemal. loobus.” Platsenta söömisega seotud tavade uurimine laiendas mu sil- maringi mitmes mõttes, aidates mõista kabinetiteaduse ja osalus- 15Vt ka Placenta Recipes. 2005: “Lõika ära nabanöör ja membraa- vaatluse eripära, näidates tabude rolli elus ja teaduses, samas sea- nid. Auruta platsentat, lisades aurutusveele sidrunheina, pipart ja ing- des taas kahtluse alla ka nn teaduslikud tekstid, tõestades, et kom- verit. Platsenta on “valmis”, kui seda kahvliga torgates enam verd ei bestikukirjeldused, spetsiaalselt kogutav rahvapärimus ja tegelik tule. Lõika platsenta õhukesteks viiludeks (nagu kuivatatud veiseliha) elu on kohati nagu paralleelmaailmad. Selgus, et komme, mida ◦ ja küpseta madalal kuumusel (200–250 F) ahjus, kuni see on kuiv ja Mordvas mäletati 1980. aastail vanast ajast ja mis läänemaailmas mure (mitu tundi). Hõõru platsenta pulbriks, kasutades köögikombaini, levis moodsa trendina 1970. aastatest, elustus Eestis 1990. aasta- miksrit või uhmrit või pannes selle kotti ja jahvatades kivide vahel. Pange tel. pulber tühjadesse kapslitesse (saadaval apteekides ja mahetoidukauplus- tes) või lisage lihtsalt oma pudrule, joogile vm. Soovitatav kogus variee- 1980.–1990. aastatel kasutasin ma sünnikombestiku uurimisel rub; mõnede arvates on selleks kuni neli kapslit päevas, teiste meelest ajaloolis-geograaﬁlist meetodit, töötades läbi rohkesti kirjandust ainult üks. Parim nõu aga oleks vahest võtta nii palju kui heaks ene- eri maade ja rahvaste kohta ning kogudes ka ise materjali. Et setundeks vajalik.” Platsenta kuivatamise kohta vt ka Weiss 2005 ja kombestikukirjeldused on üpris juhuslikud ja uurijatele jääb sa- Midwifery. . . 2005. geli paljugi varjatuks, siis aitas just rikkalik võrdlusmaterjal panna

604 605 Platsenta söömisest Marika Mikkor fragmentidest kokku terviklikuma pildi. Tähelepanuväärne on Granqvist,H.1947. Birth and Childhood among the Arabs: Studies see, milliseid teid pidi jõuavad etnoloogini andmed. Eestis räägiti in a Muhammadan Village in Palestine. Helsingfors mulle platsenta söömisest vaid seepeale, kui kuuldi, et minu silmis Gratsianskaja 1997= Gracianska , N. N. Qehi i slova- pole see mingi imeasi ja et mul on andmeid mujaltki Euroopast. ki. — Roжdenie rebenka v obyqa h i obr dah: Strany Kui Eestis pidas aastal 2000 nn doktor Hipi platsenta söömist zarubeжnoiEvropy. Moskva, s. 23–48 loomuvastaseks, siis üks minu kirjasõber, end “vana hipina” G r ü n t h a l , J. 1924. Eesti rahvameditsiin, eriti sünnituse ning nais- tehaiguste puhul ja laste arstimisel, vanavara valgustusel. — Eesti määratlev meediaprofessor Bostonist väitis mulle hiljuti, et plat- Kirjandus, XVIII, lk 299–308, 334–337, 386–395, 443–453, 475– senta söömine on talle juba 1980. aastatel hästi teada komme... 491 Hovorka, O. von, A. Kronfeld 1909. Vergleichende Volksme- dizin, B. II. Stuttgart Kirjandus Karelõ . . . 1983 = Karely KarelьskoiASSR. Petrozavodsk. K a ˇsu b a, Martõnova 1997 = Kaxuba, M. S., Martyno- A f t e r b i r t h . 8. märts 2004. Experiment Number 626. http://blog. va, M. . goslavskie narody. — Roжdenie rebenka v clearbluedolphin.com/Blog Archive/000415.html. 19.03.2005 obyqa h i obr dah: Strany zarubeжnoiEvropy. Moskva, Arutjunjan 1974 = Arutn n, G. G. Ginekologi i aku- s. 59–97 xerstvo v Armenii v drevnie i srednie vekah. Erevan Ko ˇzanovski1997= Koжanovskii, A. N. Narody Ispa- Beljajeva 1982= Bel eva, N. F. Rodilьnye obr dy mord- nii. — Roжdenie rebenka v obyqa h i obr dah: Strany vy-mokxi Atrьevskogo raiona Mordovskoi ASSR. zarubeжnoiEvropy. Moskva, s. 302–326 (Konec XIX – naqalo XX v.) — Зtnokulьturnye processy Liivamägi,Ülle1995. Uue elu algus: Teejuht loomuliku sünnituse v Mordovii. (Trudy, vyp. 71.) Saransk: Nauqno-issle- juurde. Tallinn dovatelьskiiinstitut zyka, literatury, istorii i L o o r i t s , Oskar 1932. Die Geburt in der livischen Volksüberlie- зkonomiki pri Sovete Ministrov MordovskoiASSR, ferung. — Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, s. 51–62 XXVI. Tartu, S. 131–169 D o k t o r H i p i 2000. Doktor Hipi nõuandla. Sügeleb. — Eesti Eks- M a n n i n e n , I. 1924. Sündimine ja lapsepõlv eesti rahva traditsioo- press, 11. mai nis.— Eesti Arst, lk 75–78, 95–104, 143–153 D o y l e , Patricia. Modern day “cannibalism”: A possible link to M a r k o v a 1997 = Markova, L. V. Bolgary. — Roжdenie nvCJD? www.rense.com/general9/urp.htm. 19.03.2005 rebenka v obyqa h i obr dah: Strany zarubeжnoiEvropy. E R A = Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu Eesti Kirjandusmuu- Moskva, s. 98–125 seumis M e d i c i n a l Uses of the Placenta. Midwife Archives. www.gentle- Fais-Leutskaja 1997 = Fais-Leutska , O. D. Narody birth.org/archives/eatplcnt.html. 19.03.2005 Italii.— Roжdenie rebenka v obyqa h i obr dah: Stra- M i d w i f e r y Today Forums. Any information on eating the placenta? ny zarubeжnoiEvropy. Moskva, s. 250–301 www.midwiferytoday.com/forums/topic.asp?TOPIC ID=2976. Fedjanovitˇs1979 = Fed noviq, T. P. Mordovskie na- 19.03.2005 rodnye obr dy, sv zannye s roжdeniem rebenka. — M i k k o r , Marika 1998a. Sünnitusabist Musta mere ranniku eesti Sovetska зtnografi , 2, s. 79–89 külades. — Akadeemia, nr 5, lk 939–978 Filimonova 1997 = Filimonova, T. D. Luжiqane. — M i k k o r , Marika 1998b. Ersade sünnikombestikust Sabajevo ja Po- Roжdenie rebenka v obyqa h i obr dah: Strany zarubeж- vodimovo külas. (On the Birth Customs of the Erza of Sabayevo and noiEvropy. Moskva, s. 49–58 Povodimovo. Summary). — Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, Gantskaja 1997 = Gancka , O. A. Pol ki. — Roжdenie XLII. Tartu, lk 53–78 rebenka v obyqa h i obr dah: Strany zarubeжnoiEvropy. M i k k o r , Marika 2000a. Sünnikombestikust linnas ja maal. — Aka- Moskva, s. 7–22 deemia, nr 4, lk 806–847; nr 5, lk 1017–1044

606 607 Platsenta söömisest Marika Mikkor

M i k k o r , Marika 2000b. About the study of birth customs in towns MARIKA MIKKOR (sünd. 1963) on lõpetanud Tartu ülikooli aja- and in the country. — On Rural and Urban Areas. (Pro Ethnologia, looteaduskonna 1988, kaitses magistritööd kirjandusteaduse erialal 9.) Lk 21–48. www.erm.ee/?node=170 Tallinna Pedagoogikaülikoolis 2003 (“Muutuvast matusekombestikust M i k k o r , Marika 2000c. On the Erza-Mordvinian birth customs in Sa- Kaukaasia eestlastel, ersamordvalastel ja isuritel”). Praegu Eesti Põllu- bajevo and Povodimovo villages. — Folklore: Elektronic Journal of majandusmuuseumi vanemteadur. Akadeemias on ta avaldanud artik- Folklore: Printed version, Vol. 13, lk 111–128; Folklore: Elektronic lid “Kaukaasia eestlaste surmakujutelmadest” (1994, nr 6, lk 1234– Journal of Folklore, http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol13 1267; nr 7, lk 1481–1496), “Soikkola isurite matusetavad” (1995, nr 9, M i k k o r , Marika 2000d. Minu merisigade elust. — Mäetagused, nr 15, lk 152–158 lk 1889–1927), “Sünnitusabist Musta mere ranniku eesti külades” (1998, M i k k o r , Marika 2001. Elektrooniline kirjavahetus nr 5, lk 939–978), “Soikkola isurite ja Kurgola soomlaste sünni- M i k k o r , Marika 2005. Intervjuud eesti kodussünnitajatega. [Käsikiri kombestikust” (1999, nr 5, lk 975–996), “Sünnikombestikust linnas M. Mikkori valduses] ja maal” (2000, nr 4, lk 806–847; nr 5, lk 1017–1044), “Kaukaasia M i l l e r , Janneli. Traditional Chinese medicine placenta preparation. eestlaste usuelust ja ristimistavadest” (2001, nr 7, lk 1476–1492; nr 8, Virtual Birth Center placenta suggestions. www.geocities.com/vir- lk 1769–1779; nr 9, lk 1996–2014) ja “Muutuvast matusekombestikust tualbirth/placenta.html. 19.03.2005 Eestis” (2004, nr 11, lk 2525–2559; nr 12, lk 2750–2784). P a g a n C i r c l e . Delicia. Placenta eating; Tobias. Re: Placenta eating. http://foolmoon.com/showﬂat.php?Cat=0&Number=158287. 19.03. 2005 Pelkonen, E. 1931. Über volkstümliche Geburtshilfe in Finnland. (Acta Societatis Medicorum Fennicae Duodecim. Ser. B, Tom. XVI.) Helsinki P l a c e n t a . Mothers 35 Plus. The website for “older mothers”. www.mothers35plus.co.uk/placenta.htm. 19.03.2005 P l a c e n t a R e c i p e s . Mothers 35 Plus. The website for “older mothers”. www.mothers35plus.co.uk/plac rec.htm. 19.03.2005 P l a c e n t o p h a g y . Human placentophagy. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Placentophagy. 19.03.2005 S c o t t , Alison 1997. Something chewy in the stew: I’m told it tas- tes like chicken. — Plokta: The Journal of Superﬂuous Technology, Vol. 2; Plokta Online, No. 1. www.plokta.com/plokta/issue5/placenta.htm. 19.03.2005 Z e l e n i n , D. 1927. Russische (ostslavische) Volkskunde. Berlin— Leipzig T r a d i t i o n a l Chinese medicine contains human placenta. Phar- maceutical News. www.news-medical.net/?id=1333. 19.03.2005 U n i v e r s i t y of Saskatchewan Western College of Veterinary Me- dicine. www.usask.ca/wcvm/ae/archives/jan01-15.00. 16.08.2005 W e i s s , Robin Elise. The amazing placenta. http://pregnancy.about. com/cs/placentas/l/blamazplacenta.htm. 19.03.2005

608 609 ANTUSE ELEMENT KOGEMUSES

Clarence Irving Lewis Tolkinud˜ Anto Unt

Meie lähtekohaks on, et filosoofia ülesanne on analüüsida ja tõlgendada meie tavakogemust ning anda mõtlemise abil selge kuju printsiipidele, mis on implitsiitsed, sest nad on toodud kogemusse vaimu enda poolt. Filosoofia on aprioorse uurimine. Tema taotluseks on teha kindlaks need kategoriaalsed kriteeriumid, mida vaim rakendab antule, ja neid kriteeriume täpselt piiritledes defi- neerida hea, õige, kehtiv ja reaalne. Selline lähenemine filosoofiaprobleemidele viib paraku kohe tuntud küsimusteni teadmise loomusest, mille lahendamine näikse olevat eeltingimus. Vahetegemine selle vahel, mis on aprioorne ja mis pole, on siin eelduseks; nagu ka vahetegemine vaimu või vaimu poolt kogemusele lisatu ja mingi muu elemendi vahel, mis eeldatavalt on vaimu tegevusest sõltumatu ja vastutav kogemuse teiste osade või aspektide eest. Kas meil on õigust sääraseks vahetegemiseks? Milliselt aluselt lähtudes saab seda teha? Kui- das moodustub neis mõistetes väljendatuna teadmine ja kogemus? [---] Peamised teesid on järgmised. 1. Teadmises võib eristada kaht elementi: mõistet, mis on mõtte- tegevuse saadus, ja meeleliselt antut, mis on sellest sõltumatu.

The given element in experience. II ptk raamatust Mind and the World-Order, New York: C. Scribner’s Sons, 1929. Tõlgitud inter- netiväljaandest aadressil www.ditext.com/lewis/mwo2.html. Välja ALICE KASK (2005) on jäetud lühikesed laused või lauseosad, kus autor viitab raamatu teistele osadele.

611 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis

2. Mõiste loob aprioorsuse; kõik aprioorsed tõed on definitiivsed, nevusi teadmisteooriates. Selle tulemusena võib arvata, et ka s.t mõisteid seletavad. kõige üldisem katse neid kaht elementi kuidagi tähistada (näiteks 3. Puhas mõiste ja antu sisu on teineteisest sõltumatud; kumbki eespool kasutatud mõistete abil) tekitab vastuväiteid. Sellegipoo- ei piira teist. lest on sellel eristusel ühtedes või teistes mõistetes sõnastatuna 4. Empiiriline tõde ehk objektiivse teadmine tekib antu mõistelisel oma koht peaaegu igasuguses filosoofias. Selle täielik eitamine tõlgendamisel. tähendaks kogemuse fundamentaalse eripära mahasalgamist. Kui vaimule poleks antud mingeid andmeid, peaks teadmine olema 5. Mõistega tähistatud empiiriline objekt pole sellisena kunagi sisutu ja suvaline; poleks midagi, mille kohta see peaks tõene hetkeliselt antu, vaid üksnes ajalise kestusega tegeliku ja olema. Ja kui poleks tõlgendust või vaimu enda poolt peale võimaliku kogemuse muster. pandud konstruktsiooni, osutuks mõtlemine ülearuseks, ei oleks 6. Seega mis tahes mõiste omistamine hetkeliselt antule (mis on võimalik seletada eksimise võimalikkust ning vahetegemine tõese iseloomulik aistingulisele teadmisele) on olemuselt predika- ja väära vahel ähvardaks kaotada igasuguse tähenduse. Kui tead- tiivne ja vaid osalt verifitseeritud. Vahetu tähelepanu [direct mise tähenduslikkus peituks üksipäini tõlgendamata meelteand- awareness] üksinda ei võimalda mingit teadmist. metes, siis kinnitaks seda tähenduslikkust selliste andmete pelk 7. Tegelik kogemus ei saa kunagi ammendada seda mustrit, olemasolu vaimus ja iga tunnetuslik kogemus peaks olema tõene. mis on tõlgendusena projekteeritud antusse, mis moodustab Tõsi, on teooriaid, mis rõhutavad üht kahest elemendist se- reaalse objekti. Seega on kogu empiiriline teadmine üksnes davõrd, et teine peaaegu kaob. Selliseid teooriaid on mõlemat tõenäosuslik [probable]. laadi — nii neid, mis rõhutavad antut, kui ka neid, mis rõhutavad 8. Mõiste ja antu vastastikune sõltuvus ning empiirilise tõe pel- aktiivset vaimu. Vahenditust rõhutavad üldiselt müstikud, Berg- galt tõenäosuslik iseloom on täiesti ühitatavad tunnetuse keh- son ja Ameerika uusrealistid, kui mainida vaid neid näiteid, mis tivusega. “Kategooriate deduktsiooni” probleemi saab lahata lugejale kohe pähe tulevad. Teisalt võib idealistide puhul (välja ka ilma, et peaks appi võtma mingeid metafüüsilisi eeldusi, arvatud empiirilised idealistid nagu Berkeley) paista, nagu ei looks mis määraksid ette ära, millisele kategoriaalsele korrale allub mõtte aktiivsus mitte ainult teadmise vormi, vaid ka sisu. Mõlemat vaimust sõltumatu. laadi teooriate lähem uurimine näitab tavaliselt siiski seda, et 9. Otsesemalt väljendudes on mis tahes mõeldav kogemus see- kõnealust eristust tunnustatakse; see on vaid teistele küsimustele sugune, et seda saab viia mõistete alla, ja ka veel seesugune, pühendumisega ähmastatud. et predikatiivsed otsustused, mis tegelikult on tõenäosuslikud, Esimest tüüpi teooriates, mis samastavad teadmise mingi tema puhul kehtivad. puhta vahendituse seisundiga, on tunnetusliku kogemuse kirjeldus või analüüs allutatud katsele kehtestada mingit tüüpi koge- [---] muse üleolek teistsuguse kogemuse suhtes. Näiteks müstik hindab ∗ eelkõige seda kogemust, mida ta tõlgendab transtsendentaalse ob- Meie tunnetuskogemuses on kaks elementi: vahetud andmed, nagu jekti (mille poole ta püüdleb) vahetu kohaloluna oma vaimus. meelte omad, mida antakse või esitatakse vaimule, ja vorm, konst- Ent ta on igati valmis tunnistama mõistelise tõlgenduse olemas- ruktsioon või tõlgendus, mis esindab mõtteaktiivsust. Selle asjaolu ja määravat rolli harilikus, mittemüstilises kogemuses. Ta olu tunnustamine on üks vanemaid ja universaalsemaid filosoo- vaid tunnistab sellise kogemuse objekti kõlbmatuks kui illusiooni filisi tähelepanekuid. Ent viis, kuidas neid kaht elementi ja nende või pelga näilikkuse. Tema meelest pole igapäevane maailm üli- omavahelist suhet nähakse, varieerub maksimaalsel võimalikul maks reaalsuseks; või vähemalt ei avaldu igapäevases kogemu- viisil, ja lahkuminek selles küsimuses märgib põhimõttelisi lahk- ses selle tõeline loomus. Tõelise arusaamise hetked on sellised,

612 613 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis kus järeldusliku mõtlemise loodud eristused ja suhted rebitakse nende meelest tähistab väljend “tõeline teadmine”; see erinevus eemale ja säravas valguses astub esile reaalsus sellisena, nagu ta on tingitud metafüüsilisest teooriast, mis ei tunnista ülimaks reaal- on. Ent kõik inimesed piiravad sõna “teadmine” reaalse haarami- suseks teaduse ja tavamõistuse kajastatavat. sega. Seega müstiku metafüüsiline kontseptsioon, mis paneb teda Kõigist neist tänapäevastest teooriatest, kus tunnetamist kuju- kasutama sõna “reaalne” teistest inimestest erinevalt, paneb teda tatakse ainuüksi vastuvõtlikkusena, näib uus realism olevat ainus, ühtlasi piirama sõna “teadmine” selle eripärase kogemusega, mis kus antu eelistamine ei peegelda metafüüsilisi eelistusi. Siin esi- seda “reaalsust” haarab. Seda, et harilikus kogemuses, mida teised tatakse mõtteaktiivsust (või tähelepanu) pelgalt selektiivsena; see inimesed tunnetuslikuks peavad, osaleb interpretatsiooni element, võib määrata, mida tajutakse ja mida mitte, ent see ei täienda ega tunnistab ta meeleldi ja isegi kinnitab selle olemasolu. Samuti tun- muuda antud andmeid. Vaimu, niivõrd kui see on selle objekti nistab ta, et kontseptuaalne element esindab midagi sellist, mille kogemine just praegu, ja objekti, niivõrd kui see vaim teda just on sisse toonud vaimu enda konstruktsioon või hoiak.1 praegu kogeb, esitatakse kokkulangevatena.2 Samamoodi pärineb ka Bergsoni ajend samastada tõeseim Iga sellise teooria komistuskiviks peaks saama suutmatus ra- teadmine “intuitsiooniga” metafüüsikast ja mitte meie tavako- huldavalt seletada eksimise võimalikkust. Sest kui tunnetamine on gemuse ümbermõtestamisest. Talle on ülimaks reaalsuseks elu puhas vastuvõtlikkus, millega vaim kogemises kokku langeb, siis või sisemiselt haaratud “reaalne kestmine”. Igale vaimule en- peab tal igal üksikjuhul olema ühesugune objektiivsus. Vähemalt dale on see midagi vahetut, mida selle üldisemates avaldustes ei pakuta siin mingit alust vahetegemiseks tõepärasel ja illusoorsel on võimalik mõista vaid empaatia ehk Einfühlung’i abil. Tea- tajul. Nii tekib meil raskusi küsimusega, kas peegelpilt paikneb duse ja tavamõistuse maailma peab Bergson konstruktsiooniks või tõepoolest ruumis seal, kuhu ta osutab; praegu nähtava tähega, mis tõlgenduseks, millesse vaim vahetud andmed surub. Ka ütleb ta võis lakata kiirgamast sellest punktist tuhat aastat tagasi, ja arvu- otse välja, et selle konstruktsiooni üle valitsevad tegevus ja ühis- kalt teisi seesuguseid probleeme. Uus realist võib lõpuni minna, kondlik koostöö. Ent sellisest tõlgendusest tulenevat ilmaruumi ei nagu seda tegi hr Holt,∗ ja asuda seisukohale, et vasturääkivused ja pea ta ülimaks reaalsuseks; seega ei ole tunnetuslik kogemus, mis kooskõla puudumine võivad olla objektiivselt reaalsed.3 Ent selli- sisaldab seda tõlgendavat elementi, teoreetiliselt adekvaatne tead- sel juhul kaotab ta enamiku silmis meist oma usutavuse. Ta võib ka mine. Lühidalt, nii Bergsoni kui ka müstikute puhul ei tähenda hr Montague’i∗∗ eeskujul mängu tuua teooria paljudest põhjustest, teadmise samastamine intuitiivse kogemisega mitte olulist eri- mis võivad tekitada sama ajuseisundi, ja seletada eksimust seeläbi nevust tavakogemuse analüüsimisel, vaid erinevust selles, mida tekkiva mitmetähenduslikkusega. Aga peaks olema ilmne, et lisaks küsimustele, mis puudutavad ajuseisundi samastamist tajuga, 1Sageli tõlgendab müstik, kes on oma terminoloogia pärinud Aristo- 2 teleselt, vaimu hoiakut igapäevases kogemuses pigem passiivsuse kui Paistab, et enamik neist või isegi kõik, kes tegid kaastööd kogumi- aktiivsusena, reserveerides viimase mõiste oma eripärasele kaasakisku- kule The New Realism, on praeguseks oma seal avaldatud seisukohtadest vale kontsentratsioonile. Tema arvates on harilikku mõtlemist iseloo- loobunud või neid olulisel määral muutnud, nii et siin räägitu võib olla mustav tõlgendamine orjastava “kire” teenistuses. Ta saab täiesti aru, väitlus arusaamaga, mida praegu enam keegi ei jaga. Ent see teooria on huvitav ka omaette võetuna. et harilikele igapäevastele huvidele on selline konstruktsioon oluline. ∗ Ka siin allub tema tavapärasega võrreldes ümberpööratud mõistekasutus Edwin B. Holt (1873–1946), USA psühholoog ja filosoof, üks viida- metafüüsilistele ja eetilistele püüdlustele, mis on tavakogemuse analüüsi tud kogumiku The New Realism (1912) autoreid koos Walter T. Marvini, suhtes irrelevantsed. Ta reserveerib tunnustava mõiste “aktiivne” eeti- Ralph B. Perry, Edward G. Spauldingi, William P. Montague’i ja Walter lisele hoiakule, mida ta propageerib. Nii hakkame filosoofias asjaolude B. Pitkiniga. Toim. täpse kajastamise asemel võitlema selle nimel, et saada auväärsed 3The Concept of Consciousness, 1914. mõisted enda ainuvaldusesse. ∗∗USA filosoof (1873–1953). Toim.

614 615 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis või küsimustele, kui kohane on võtta niimoodi representatsiooni misel meelteandmetega pistmist, sest täiesti reaalsed on üksnes element muidu puhtalt “presentatsionistlikku” teadmisteooriasse, transtsendentsed ideed. Sellise segatud laadi taju korral, millega on sellise seletuse korral raske eitada teatud tõlgenduse elementi haaratakse välist füüsilist maailma, on meelteandmete koht tema tunnetuses. Niikaua kui teadmise sisu esitatuga lihtsalt kokku lan- seletuses ilmne. geb, peab teadmine ikkagi olema alati tõepärane, kuivõrd ajusei- Ka post-kantiaanlik idealism võib paista taotlevat teadmise sa- sund (või aisting) sisaldab vaid nii palju põhjuste paljusust, kui on mastamist sellega, mida tekitab üksipäini mõtte aktiivsus. Ent teda esile kutsuda võivaid põhjusi. Ajuseisund saab olla identne vaevalt kavatseb idealism eitada seda asjaolu, et kui ma näen prae- üksnes sellega, mis on identne oma põhjuste paljususe korral — gusel hetkel valget paberilehte, mitte rohelist puud, siis pole minu kui me just ei soovi loobuda printsiibist, et konkreetse asjaga ident- mõtte võimuses seda muuta. Vaevalt kavatseb ta antust üldse min- sed asjad on identsed ka omavahel. Kui ollakse seisukohal, et üks gis suhtes eitada. Õigupoolest räägivad selle koolkonna idealistid ja seesama ajuseisund või perspektiivse teadvuse modiﬁkatsioon harva otse küsimusest “Kas mõtte aktiivsus loob selle, mida ha- tähendab midagi sellist, mis erineb tema tõepärasest tähendusest, rilikult nimetatakse meelteandmeteks?”. See küsimus võib neile siis on vea ainsaks mõeldavaks aluseks mingisugune tõlgendus, näida ebaolulisena, sest nende metafüüsiline tees ei olene mitte mis ei mahu selle sisu enda piiresse. sellest, vaid pigem kahest veidi teistsugusest küsimusest: “Kas Veelgi enam, ei saa mööda vaadata asjaolust, et tunnetamine on võimalik tajuda reaalset objekti ilma aktiivse vaimukonstrukt- on mingil moel ja mingil määral ennustuslik. Nagu seda väljendas sioonita?” ja “Kas meelteandmete kui selliste olemasolu tõendab Berkeley, on üks idee või esitus märgiks teisest, oodatavast. Juhul vaimust sõltumatu reaalsuse olemasolu?”5 kui see on tõsi, võib kognitiivne tähenduslikkus andmetele kin- Esimene küsimus leiab nende rahuloluks vastuse juhul, kui nituda, kuid mitte lihtsalt antud andmetega kokku langeda. Tun- saab näidata, et reaalse objektiivsus nõuab alati vaimu konstrukt- netada tähendab leida, mida tähenduslikku esitatakse selle kohta, siooni. Sellest teesist ei tulene väite eitamist, et antu on sõltumatu mida parajasti ei esitata. Ent kuna Berkeley ei suutnud uurida mõtteaktiivsusest eespool kirjeldatud tähenduses. See nõuab vaid omaenda teooriast tulenevaid järeldusi, jäi lahti tee Hume’i skep- selle eitamist, nagu võiks meelteandmete esitus üksipäini moo- titsismile. Suutmatus ära tunda ja arvesse võtta konstruktsiooni dustada kehtiva teadmise. Selle esituse usaldamine või talle ob- või tõlgenduse elementi vaimus hukutab mis tahes teadmisteooria. jektiivsuse omistamine on otsustus ja sellisena mõtlemisakt. (Sa- Suutmatus selle olemasolu tunnistada teeb võimatuks eksimise mavõrra oleks see ka tõlgendus ja see ei lase võtta esitust läbinisti seletamise. Ja suutmatus leida selle kehtivuse alust viib vältimatult subjektiivsena.) Just selle tõlgendava sammu toob Fichte esile skeptitsismini; kui mitte skeptitsismini, mida tavapäraselt nii- kui “mitte-mina” postuleerimise. Ilma selle postuleerimiseta pole moodi kutsutakse, siis vähemalt sellise skeptitsismini igapäevase meelteandmed ei väline reaalsus ega eksplitsiitne “mina”. Vahetus tunnetuse suhtes, mis kuulub vahetu kogemise teooriate (nagu kogemuses ei ole subjekti ja objekti lahusust. Vahetute andmete müstitsism) juurde. antus ei ole niisiis reaalsuse antus ja see ei ole teadmine. Seega Vastupidist laadi teooriaid, mis rõhutavad vaimu konstruktiiv- võib idealist kinnitada, et ilma mõtte loova aktiivsuseta (reaalsust ja näivad välistavat mis tahes sõltumatu antu, nagu meelte- set) objekti ei eksisteeri, ilma et ta kavatseks vähimalgi määral andmed, võib samuti seostada metafüüsiliste eelhoiakutega. Ilm- eitada, et juba enne nende reaalsena postuleerimist on olemas and- selt on see nii Platoni puhul.4 Tema arvates pole tõelisel tead- med, sisu, mis antakse otsustamiseks. Paraku ignoreerib ta tihti- peale seda nüanssi oma läbematuses edasi minna ja asuda ümber 4Ei ole selge, kas Platon on oma noesise-kontseptsiooniga aktivist või pigem intuitsionist, ent igatahes pole kõrgeimat laadi teadmises meel- 5Vt näiteks [Thomas H.] Green [1836–1882] Prolegomena to Ethics teandmetel kohta. [1883], ptk I, lõik 12, 13.

616 9 617 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis lükkama siit sageli tehtavaid järeldusi, mis tema metafüüsilisele ta olla tingimuseks igasugusele kogemusele? Seistes vastamisi teesile vastu räägivad. säärase probleemide sasipuntraga, arvan ma, et kõige parem on Ka võib idealistile paista olulisem osutada sellele, et antud and- alustuseks asjaolusid täpsustada. Kui me suudame arutletava asja med on juba vaimus, kui uurida, kas need andmed on mõtlemise identifitseerida, siis teatud määral selgust lisab juba seegi, kui me loodud. Kui niihästi tõlgendatavad andmed kui ka tõlgendus kuu- tema kohta tõtt räägime, kui suudame. luvad vaimule, siis võib tunnetatavat objekti tema mõlemas as- Igasuguses kogemuses on olemas element, millest me teame, pektis esitada vaimust sõltuvana; ja teadmise analüüsist ei saaks et me ei loo seda mõtlemise abil ega suuda seda üldiselt ka kõrvale tuletada ühtki argumenti sõltumatu reaalsuse kasuks. Seega ei tõrjuda või muuta. Esimeses lähenduses võime seda elementi ni- pruugi idealist tunnistada ega isegi mitte otseselt märgata, et on metada “meeleliseks” [the sensuous]. olemas kogemuses antud andmeid, mida — pelgalt sellistena ja Praegusel hetkel on mul käes sulepea. Kui ma oma praeguse mitte objektiivse reaalsusena või mittereaalsusena — mõtlemise kogemuse eset niimoodi kirjeldan, siis kasutan ma mõisteid, mille aktiivsus luua ega muuta ei saaks. tähendust olen õppinud. Vastavalt eraldan ma selle eseme oma Samuti on idealistile iseloomulik osutada asjaolule, et puhta praeguse teadvuse kogusisust ja seostan ta praegu mitte kohal antuse moment on fiktsioon ja selle andmed “mittereaalne abs- olevaga viisil, mida olen õppinud ja mis peegeldab omandatud traktsioon”. Ei ole olemas mingit taju ilma konstruktsioonita, tegutsemislaade. Võib juhtuda, et mulle meenub minu esimene kinnitab ta; seega peab eristus subjekti ja objekti vahel, aktiiv- seda sorti esemega seotud kogemus. Kui nii, siis peaksin leidma, suse ja antu vahel olema mõtte sees, mitte mõtte ja millegi mõttest et tookord ei tähendanud seda laadi esitus mulle “sulepead”. Ma sõltumatu vahel. See kaalutlus on meie arvates olulisem [---]. Ent toon käesolevasse hetke midagi, mida ma tookord ei toonud: suhte siit ei tulene meelteandmete antuse eitamist. See tõendab üksnes, teiste tegelike ja võimalike kogemustega ning eseme klassifitsee- et vaimuseisund, mis oleks puhtretseptiivne ja antuga kokkulan- rimise asjade hulka, mida ma tookord samasse rühma ei paigu- gev, on fiktsioon — tähelepanek, mis äratab vastuväiteid üksnes tanud. Praegune klassifikatsioon oleneb õpitud suhetest selle ko- müstikutes ja teistes puhta intuitsiooni eestvõitlejates. Pole isegi gemuse ja teiste võimalike kogemuste ning tegevuste vahel, mida tarvis peatuda, uurimaks lähemalt, kas venitades mõistet “mõte” selle objekti kuju, suurus jne tookord minu jaoks ei märkinud. sedavõrd, et see kataks kogu tunnetusliku kogemuse, pandaks alus Uus-Guinea metslane, kellel puuduvad mõningad mulle omased väärate järelduste ahelale. Vähemalt pole ilmne, et üheski idea- huvid ja harjumused, ei klassifitseeriks seda objekti minuga üht- lismile omases teesis oleks tarvis antut eitada. Tõepoolest, selle moodi. Kindlasti on selle asja vaid meelekvaliteetide kogumina elemendi kitsendusteta eitamine tavalises tunnetuses on piisav, et antud iseloomus midagi, mis on mulle võtmeks tema klassifitsee- teooria kaotaks igasuguse usutavuse. rimisel või talle sellise tähenduse omistamisel; aga see, et just ni- Me võime seega rahuliku südamega lugeda üldtunnustatuks melt selline kvaliteetide kompleks tuleks siduda objekti “sulepea”- seisukohta, et kogemuses eksisteerib kaks elementi, mingi antu iseloomuga, on midagi omandatut. Siiski ei oleks see, millele ma ja sellele rakenduv tõlgendus või konstruktsioon. Aga just see- selles kogemuses osutan kui “antule”, laias laastus kvalitatiivselt sama asjaolu, et selle tunnistamine on nii üldine ja pikaajaline, erinev sellest, mis ta oleks siis, kui ma oleksin laps või asjatund- tingib tarviduse seda eristust hoolikalt vaadelda. Sellele on omis- matu metslane. tatud erinevat tähenduslikkust, nii ajaloos kui tänapäeval. Veelgi Või kujutlegem, et mu praegune huvi teiseneb veidi. Ma enam, selle ümber koonduvad mitmed metafüüsilised küsimused: võiksin siis oma käes olevat eset kirjeldada kui “silindrit” või Millises suhtes on omavahel antu ja reaalne? Kuidas vaim kon- “eboniiti” või “kehva ostu”. Igaühel neist juhtudest on asi minu strueerib või tõlgendab: kas ta ületab kogemuse piire? Kui jah, vaimus isemoodi suhestatud ja minu võimalik käitumisviis eseme siis kuidas on seda võimalik teada? Kui ei, siis mil kombel saab suhtes ning minu tulevane kogemus sellest, millele sõnavalikuga

618 619 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis vihjatakse, on isesugune. Miski “antuks” nimetatu jääb muutu- järgi võin omaks võtta, ja tulevikukogemusega, mida ma sel juhul matuks, ent tema kui märgi iseloomule, tema klassifitseerimisele peaksin ootama. ja suhetele teiste asjade ning tegevustega lähenetaks erinevalt. Eseme tähistamine sõnaga “sulepea” peegeldab minu kavatsust Ükskõik mis mõistetes ma oma kogemuse eset ka kirjeldan, ei kirjutada, sõnaga “silinder” minu soovi seletada geomeetria- või anna ma seda edasi kui üksnes antut, vaid lisan talle tähenduse, mehaanikaprobleemi, sõnadega “vilets ost” minu otsustavust olla millel on tegemist suhetega ja iseäranis suhtega teistesse kogemus- edaspidi oma kulutustes ettevaatlikum. Need lahknevad kavat- tesse, mida ma pean võimalikuks, kuid mis pole tegelikud. Selle sused eelnevad teatud tuleviku kontingentsustele, mis lisanduvad lisamise viis peegeldab mu harjumuspäraseid huvisid ja tegutse- igal eri juhul osalt mu enda tegevuse tulemusena. misviise, minu vaimu loomust. Väikelaps võib näha seda üsna sa- Eristust selle tõlgendusliku elemendi ja antu vahel rõhutab as- mamoodi kui mina, kuid ikkagi ei tähenda see talle ühtki eespool jaolu, et viimane on see, mis jääb muutumatuks, sõltumata meie kirjeldatud asja, vaid üksnes “mänguasja” või “närimisahvatlust”. huvidest või mõtlemisest või arusaamadest. Ma võin tajuda seda Ent igale vaimule on see midagi enamat kui üksnes antu, juhul eset sulepea või eboniidi või silindrina, kuid ma ei saa mõtlemise kui eset üldse märgatakse. Selle laia mõiste “tähendus” toob ko- abil kindlaks teha, et see on paber või pehme või kuubikujuline. gemusse vaim (kui kõne all pole just aistingu vahetu väärtus või Ehkki me saame niisiis antu eraldada nende kriteeriumide abil, eripära), nagu tõendab asjaolu, et selles suhtes on kogemus muu- milleks on tema muutumatus ja tema kui meelelise taju või kva- detav vastavalt minu huvidele ja soovidele. liteedi iseloom, ei saa me kirjeldada ühtki konkreetset antut kui See tähendus või tõlgendus või konstruktsioon, mis omista- sellist, sest mis tahes moel teda kirjeldades paigutame ta ühe või takse antule, on tähendusrikas kahes erinevas, kuid siiski oma- teise kategooria alla, valime temast midagi välja, rõhutame tema vahel seotud suunas. Üks on suhe sellega, mida esitatakse va- aspekte ning seostame teda mingil konkreetsel, välditaval viisil. hetult edasiseks tegelikuks ja võimalikuks kogemiseks; teine on Kui oleksidki olemas puhta esthesis’e seisundid, vahest võimsas suhe minu huvi ja tegevusega. Suhe muu kogemusega on midagi emotsioonis või suure kunsti korral, mida mõte ei täpsustaks, siis sellist, mille toob olevikku valikuline mälu. Praegusele antule ra- neidki saaks edasi anda — ja võib-olla isegi mälus salvestada — kendatuna ei ole ta aga tähendusrikas mitte minevikule, vaid tege- üksnes pärast seda, kui nad on mõtte abil esitatud artikuleerituna. likule või võimalikule tulevikule, milleks praegune hetk katkema- Nii et mingis mõttes on antu alati öeldamatu. See on see, mis jääb tult üle läheb. Seega suhestatakse praegu antu tulevikus antava või puutumatuks ja muutumatuks, ehkki mõte teda tõlgitseb. Ometi võib-olla antavaga ja see suhestamine on antu tõlgendamine, mida ei eitaks peale mõne filosoofi keegi hetkekski seda, et teadvuses kogemuse ajaline kulg võib kinnitada või ümber lükata. Teine on vahetult kohal miski, mida mingi mõtteaktiivsus ei suuda luua suhe — antu ja praeguse huvi või hoiaku vahel — vihjab vastas- ega muuta. tikusele mõjule tulevaste võimalike kogemuste ajalise protsessi Kui me oleme nüüd kogemuses kindlaks teinud asjaolu, mille ning minu enda eesmärkide ja käitumise vahel. Kuna ma mitte üle me tahame arutleda kui antud elemendi üle selles kogemuses, ainult ei mõtle, vaid ka kehaliselt tegutsen, sisenen ma tuleviku siis on aeg seda mõistet selgitada ja kaitsta teda mitmesuguste ajalisse protsessi kui tegur, mis osaliselt määrab, mida see esi- väärtõlgenduste eest. tab. Seega ennustab mu tõlgendus minu enda füüsilist käitumist, Esialgne raskus võib tuleneda sõna “antud” mitmetähenduslik- nagu seda prognoosib mu praegune huvitatud hoiak, ja edasist kusest. Enamasti on seda mõistet filosoofias kasutatud viisil, mis kogemust, mida see käitumine mõjutab. Kõigil neil viisidel, kui- on siin kavatsetule vähemalt lähedane. Ent kohati on seda kasu- das mu tõlgendust võiks nimetada ennustuslikuks mitte tegeliku, tatud hoopis teistsuguses tähenduses, tähistavana kõiki andmeid, vaid üksnes võimaliku tulevikukogemuse suhtes, on see tõlgendus mille filosoofia oma uuringu lähtepunktis leiab või eeldab kindla väga tõenäoliselt seotud käitumisviisidega, mille ma oma suva

620 621 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis olevat. Ja need, kes kasutavad mõistet selles teises tähenduses, võib sünteesi teel ühendada entiteete, mis eksisteerivad üksteisest algatavad mõnikord metodoloogilise poleemika arusaama vastu, lahus. Ainult müstikul või inimesel, kelle arvates ilma ajudeta mille järgi “vahetud” ehk “meelteandmed” on epistemoloogilistes saab paremini hakkama, on alust eitada analüüsi ja abstraktsiooni. seletustes lubatavad kategooriad. Ainus oluline küsimus on, kas seda abstraheeritud elementi, “an- [---] Filosoofiliste mõtiskluste lähtekoha moodustab mõtete tut”, on tõepoolest võimalik leida kogemusest. Selles asjas saan maailma tüse kogemus, mitte vahetu õhuke antus. Me ei näe ma muidugi apelleerida vaid lugejale. Ma loodan, et ta on juba saa- mitte värvilaike, vaid puid ja maju; me ei kuule mitte kirjeldama- nud esialgse ettekujutuse, mida selle sõnaga öelda kavatsetakse, tuid helisid, vaid inimhäält ja viiuleid. Kõige kindlamini teame ja ja jätkab selle põhjal. tunneme objekte endid ja nende kohta käivaid fakte, mida saaks Ent isegi esialgset ettekujutust eeldades on keeles mitmemõt- väljendada propositsioonidena. Sellised algandmed ehk objek- telisusi, mida tuleb vältida. Siiani olen ma rääkinud “antust” tid ja faktid püstitavad filosoofias probleemi ja on teatud määral ja “meelteandmetest” kui enam-vähem sünonüümidest, kuid vii- ka selle lahendamise kriteeriumiks, kuivõrd õigusega heidetakse masel väljendil on konnotatsioone, mis on mõnevõrra kohatud. ebakorrektse või ebaadekvaatsena kõrvale iga filosoofiline teooria, Esmajärjekorras võib “meelteandmeid” kui psühholoogilist ka- mis ei vasta kogemusele selles laias tähenduses või ei seleta seda. tegooriat eristada muust mentaalsest sisust nende seotuse järgi Ent sääraste eelanalüütiliste andmete6 tunnistamine ülimaks protsessidega aferentsetes närvides. Eristusele, mis tugineb seos- epistemoloogiliseks kategooriaks, kui seda tõsiselt võtta, teeks tamisele närviprotsessidega, saab esitada kaks epistemoloogilist lõpu igasugusele teadmise loomuse uurimisele, mis ka midagi vastuväidet. Esiteks peab asi või mentaalne seisund olema selgelt väärt oleks — või mis tahes muule intellektuaalsele ettevõtmisele. tuvastatav, enne kui saab rääkida tema korrelatsioonist millegagi. Pinnal olevat võib võtta ülimana vaid niikaua, kui ei ole tarvis Kui ta aga on selliselt tuvastatav, siis ei ole korrelatsioon olemus- ühtki probleemi lahendada või kui lahenduseks niikuinii mingit lik ja on õigupoolest refleksiooni- ja analüüsimeetodil toimuvates lootust pole. Ilma analüüsita ei ole arusaamises edasiminekut. epistemoloogilistes arutlustes ülearune. Teiseks on olemas üldi- Antu, nagu teda siin nähakse, on kindlasti abstraktsioon. Kui sem vastuväide, et teadmisteooria on liiga fundamentaalne vald- pole olemas sellist asja nagu puhas esthesis (ja ma ühineksin kriiti- kond, et ta saaks tugineda eriteadustes tehtud eristustele. Kate- kuga, kes selle olemasolus kahtleb), siis ei esine antu isoleerituna gooria ja teadmise üldise loomuse alusprobleemid eelnevad eri- üheski kogemuses ega teadvusseisundis. Mis tahes kantiaanlik teadustele ega saa oleneda nende tulemustest. Iseäranis oluline “mitmekesisus” psüühiliste andmetena või kogemushetkena on on see psühholoogia puhul, mille õige meetod on praegusel hetkel arvatavasti fiktsioon, ja on metodoloogiliselt väär oletada selle tõsiseks probleemiks. Viis, kuidas ma saan teadmisi omaenese olemasolu. Antu on kogemuse sees, mitte ei eelne sellele. Ent keha kohta, meeldivuse ja emotsionaalsuse subjektiivsus või ob- abstraktsiooni taunimine on mõtte enda taunimine. Mõte ei suuda jektiivsus, korrelatsioon ühelt poolt vaimuseisundite vahel, mida kunagi haarata midagi muud kui abstraktsiooni, mis omapäi ei ma otseselt saan jälgida vaid iseenda juures (kui see nii on), ja tei- saaks eksisteerida. Kõik märkimisväärne on abstraktsioon, välja selt poolt närviprotsesside vahel, mida ma saan jälgida vaid teise arvatud konkreetne universaal; ja konkreetne universaal on müüt. organismi juures — need on ise probleemid, millel on vähemalt Mõte võib teha kaht asja: ta võib analüüsi teel lahutada entiteete, epistemoloogiline aspekt. mis oma ajalises või ruumilises eksistentsis ei ole lahutatud, ja ta Samuti võivad need eesmärgid, mida psühholoog vaimuseisundite analüüsi puhul silmas peab, olla epistemoloogias koha-

6 tud. “Meelteandmed” võivad vihjata konkreetsetele meeleorgani- Ma laenan selle kasuliku väljendi professor [Jacob] Loewenbergilt; tele (nagu maitse ja lõhna eristamisel) ja seega märkida vahetege- vt tema artiklit “Preanalytic and Postanalytic Data”, The Journal of Phi- losophy, vol. 24 (1927), lk 5jj. mist seal, kus otsene vaatlus ei võimalda seda teha. Samuti võivad

622 623 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis olla antud ka muud kvaliteedid peale rangelt meeleliste; asja meel- rideta. Selle lõhkumine asjade esituseks annab juba märku huvita- divus või kohutavus võib olla sama ülesaamatu kui tema heledus tud vaimu aktiivsusest. Teiselt poolt peaksime hoiduma võtmast või valjus — igal juhul ei tohiks selles küsimuses eelarvamusest antut kui ühtlaselt sujuvat kulgu; see oleks puhas väljamõeldis. lähtuda. Seega ei tohiks meie programmis olla kohta “meelteand- Kogemus, kui ta tuleb, kätkeb just nimelt neid eralduskohti, mis metel”, mida määratletakse kui korrelatsiooni närviprotsessidega. tähelepanu poolt eksplitseerituna hakkavad märkima sündmuste Meie peame silmas möödapääsmatut elementi tajus, meelepettes “kogemuste” ja asjade piire. See viis, kuidas nägemisväli või kes- ja unenäos (ilma eelneva eristuseta). tus lõhutakse osadeks, peegeldab meie huvitatud hoiakuid, kuid Kui aga saadakse aru, et psühholoogiliste kategooriate metodo- tähelepanu ei suuda leida eralduskohti väljas, mis on täiesti ühe- loogilised konnotatsioonid ei puutu asjasse, siis ei tekita mingit se- taoline. gadust, kui ma ka edaspidi kasutan “antu” kohta sõnu “meeleline” Katkestused ja erinevused, mis moodustavad sündmuste piirid, või “tunne”: kogemuse elementi, mida ma silmas pean, on raske on nii antud kui ka tõlgenduse poolt moodustatud. Et vaip on tähistada mõistega, mida ei oleks eelnevalt mõnes pisut erinevas põrandal ja müristamine järgneb välgule, on samavõrra antud kui tähenduses kasutatud. Näib olevat parem kasutada tuttavat keelt, vaiba värvus või müristamise valjus. Aga see, et ma leian vaiba olgugi siin teatud mitmetähenduslikkuse risk, kui leiutada mingi ja põranda eralduskohal olevat tähenduse, mida vaiba kortsudel tehniline ˇzargoon, mis oleks pealegi niisama mitmetähenduslik, ei ole, peegeldab minu varasemaid kogemusi vaipade tõstmisel ja enne kui kasutuses ilmneksid ta täpsed konnotatsioonid. põrandale asetamisel. Vaiba kognitiivselt tähendusrikas põrandal- Eksisteerib ka üks teist laadi mitmemõttelisus, mida peame olemine nõuab nii nägemisväljas antud murdekohta kui ka selle vältima. Ilmselt tuleb teha vahet antul ja objektil, mis on antud. tõlgendamist piirina manipuleeritava objekti ja toeka aluse vahel. Antu on millegi reaalse esitus, vähemalt normaalsel juhul; see, Isegi selles tähenduses, milles antu on alati tervik, ei ole mis on antud (osaliselt antud), on reaalne objekt. Aga selle objekti meie teadmise analüüsi seisukohast oluline sel terviklikkusel pea- missus [whatness] hõlmab tema kategoriaalset tõlgendust; reaalne tuda. Meie huvi on pigem antuse element selles, mida me argistel objekt, nii nagu me teda teame ja tunneme, on tema kogemisele põhjustel märgime ära kui “kogemust” või “objekti”. Antuse ele- tuginev konstruktsioon ja sisaldab mõndagi, mis ei ole sel hetkel ment objekti üksikkogemisel on see, mida me peame silmas “esi- esituses antud. tusega”. Selline esitus on ilmselt sündmus ja ajalooliselt ainuline. On tarvis teha veel üks märkus seoses tänapäevaste teooriatega, Ent teadmise analüüsil on enamikul puhkudel üks konkreetne esi- mis käsitlevad vahetult kogetu sisu teistsugusel viisil.7 tus pooledollarilisest, mida ei hoita vaateväljas just päris põiki, Kui meenutada, et isegi meid huvitava piiritlemine, meie ob- sama hea kui tema iga teinegi esitus. Kui ma niisiis räägin selle jekti esituse eraldamine sellega kaasnevast muust teadvuslikust, või tolle “esitusest” [the presentation], siis eeldan ma, et lugeja on vähemalt osalt seda laadi väljalõikamine või abstraheerimine, suudab tuua omapoolse näite. Ma ei pea silmas sündmuse enda mida teeb vaim, siis võiks see meid viia möönduseni, et ranges samastamist korratava sisuga. mõttes on ainus antu bergsonlik reaalne kestus või teadvuse vool. Mis tahes esituses on sisu kas spetsiiﬁline kvaal (nagu punasuse Ma arvan, et see peab enam-vähem paika. Absoluutne antu on näiv või valjuse vahetu kogemine) või midagi sellist, mis on analüüsitav olevik, mis hajub minevikku ja kasvab tulevikku, ilma ehtsate pii- kvaalide kompleksina. Sündmusena on esitus muidugi ainuline, ent teda moodustavad kvaalid seda ei ole. Nad on kogemusest kogemusse äratuntavad. Selliseid spetsiiﬁlisi kvaale ja nende kor- 7Siinkohal ei ole võimalik nende teooriate üle pikemalt arutleda; selgitame vaid siin kasutatavat terminoloogiat ja protseduure, mis vas- ratavaid komplekse nimetatakse tänapäeval mõnikord “olemus- tandub neile teooriatele. Kuigi teeme ka mõningat kriitikat, anname teks” [essences]. Niisuguses tähenduses seda mõistet siinkohal endale aru, et siinne arutlus pole piisav selle põhjendamiseks.

624 625 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis välditakse; seda sunnib tegema kalduvus sääraseid kvaale univer- Me ei leidnud ühtki olulist põhjendust, miks värvilaike või müra saalmõistetega segamini ajada. ei võiks ka tajumata kujul olemas olla.” Ja teisal:9 “Meelteand- See, et “kriitiline realism” loogilised universaalid ja antud metel, millega ma olen tuttav, võib väga hästi olla osasid, millega kvaalid segi ajab, nimetades mõlemaid “olemusteks”, lisab neile ma ei ole tuttav. Seega kui ma ütlen, et antud meelteandmetel ühtaegu veenvust ja on nende saatuslik viga. Nagu ma hiljem ei ole osasid peale nende, mida ma olen märganud ja maininud, näitan, on see, mida mis tahes mõiste tähistab — või adjektiiv võin ma vabalt ka eksida. Samuti võivad olemas olla erinevused nagu “punane” või “ümmargune” —, midagi komplekssemat kui kvaliteedis, mida ma ei suuda kindlaks teha. Kui ma ütlen, et tuvastatav aistingukvaal. Iseäranis peab objekti mõistel olema aja- meelteandmed, millega ma tuttav olen, on üleni ühtmoodi punast line ulatus, mis ületab näiva oleviku piirid; see on mõistete kogni- värvi, siis võib see väide väär olla.” tiivseks tähenduslikkuseks olemuslikult tähtis. Aistingukvaalidel Tõepoolest on ilmne, et ma võin esitada antu kohta eksliku kui millelgi antul pole loomu poolest sellist ajalist ulatust. Veelgi teate, sest ma ei saa üldse mingit sõnumit edastada ilma keele enam, sellistel kvaalidel, mis on küll kogemuses korratavad ja si- abita, mis toob sisse mõisted, mis ei ole antud. Sensum’i teooria semiselt äratuntavad, ei ole nimesid. Nad erinevad fundamentaal- nagu ka olemuste teooria ei suuda tungida piisavalt sügavale, et selt loogika “universaalidest” ja nendega seotud traditsioonilistest teha vahet tõeliselt antul ja tõlgenduse poolt lisatul. Tõlgendamine probleemidest. Selle punkti täpsustamine peab järge ootama. pole sensumi nimetamisel ellipsikujuliseks sugugi vähem kaasatud Mõistete sensa ja meelteandmete [sense data] ühesugune ka- kui penni nimetamisel ümmarguseks. See tähendab näiteks väita sutamine võib samuti kahjuks tulla. Iseäranis on hr Broad∗ kasu- midagi liigutuse kohta, mida tuleb näpuga teha, et järgemööda var- tanud neid mõisteid viisil, mis annab sellele, mida nad tähistavad, jata eri osasid vaatevälja äärelt. Samuti on muidugi tõsi, et kui ma kahtlase metafüüsilise staatuse. Ta ütleb näiteks:8 “Me leppi- teatan antust kui “punasest”, siis võin ma edasi anda ekslikku mul- sime kokku, et kui nad (sensa) on üldse vaimuseisundid, pea- jet, sest olen värvustähenduste suhtes hooletu, ja teine vaatleja, kes vad nad olema presentatsioonid. Kuid me ei leidnud ühtki kogeks kvalitatiivselt sedasama, võiks teatada “oranˇzist” või “lil- põhjendust selle kasuks, et nad on vaimuseisundid, ja paljud last”. Samamoodi võin ma teatada “ümmargusest”, kui kunstnik neist põhjendustest, mis viisid meid seisukohale, et aistingud on teataks “elliptilisest”, sest ma ei ole harjunud asju tasandile projit- analüüsitavad tehtavaks ja sensum’iks, räägivad sellele vastu. [---] seerima. Kõik need raskused, millega puutub kokku psühholoog introspektsiooniteadetega tegeldes, võivad olla vea allikaks mis ∗ tahes antust teatamisel. Kogemuse täieliku ja täpse kirjelduseni Charlie Dunbar Broad (1887–1971), inglise filosoof. Oma raa- jõudmine võib nõuda hoolsat eneseküsitlust ja järelepärimist teis- matus Scientific Thought (1923) selgitab ta mõistet sensum (mitmuses sensa) järgmiselt: “iga kord, kui penn paistab mulle elliptilisena, toimub telt. Ent hr Broad näib siinkohal kinnitavat, et võimaliku vea alus tegelikult see, et ma olen teadlik objektist, mis on tõepoolest [in fact] on sootuks teistsugune. Ta näikse silmas pidavat, et ühe ja selle- elliptiline. See objekt on mingil erilisel sisimal [intimate] moel seo- sama sensum’i korral võin ma seda näha ühel hetkel punasena ja tud ümmarguse füüsilise penniga ja sel põhjusel nimetatakse seda penni pisut hiljem laigulisena või keskelt tumedamana jne. näivuseks [appearance]. See on tõesti [really] elliptiline ja sel põhjusel Kui ma vaatan pingsalt kaarti ja näen seda esialgu ühetaoli- öeldakse, et penn paistab elliptilisena. Me võime seda aistitava näivuse sena ja seejärel laigulisena, siis küllap ma teatan, ja õigustatult, teooriat üldistada järgmiselt: iga kord, kui ma tõetruult otsustan, et x-l et pinna värvusel on kvaliteet, mida ma esmapilgul ei märganud. paistab minu arvates olevat aistitav omadus q, toimub see, et ma olen Ent selle väite sisuks on reaalse kaardi reaalne värv ja väide ise vahetult teadlik teatud objektist y, millel (a) tõesti on omadus q ja mis ei ole mitte teade aistingu sisu, vaid tõlgenduse kohta, mille ma (b) on mingis iseäralikus sisimas, veel selgitamist vajavas seoses x-ga. [---] Selliseid objekte nagu y nimetan ma edaspidi sensum’iteks.” Toim. 8Scientific Thought, lk 265. 9Proceedings of the Aristotelian Society, supp. vol. II, lk 218.

626 627 Antuse element kogemuses Clarence Irving Lewis teen järjestikuste aistingute põhjal. See toob sisse eristuse subjek- Peamine vastuväide sensum’i teooriale on see, et ta lahkub kohe tiivse ja objektiivse vahel, mis ei puutu asjasse antuse kui sellise kogemuse analüüsi juurest, et söösta metafüüsikasse. Ta seletab korral. Kindlasti on olemas selline asi nagu penni kuju või kaardi vahetut ja kaheldamatut millegi põhimõtteliselt verifitseerimatu ja värvus, mis võivad eksisteerida ilma, et neid märgataks, kui ma kahtlase abil. neid vaatan — või kui ma neid ei vaata. See on nii sellepärast, On oluline, et see, mida siin “antu” all silmas peetakse, peab et penni kujul on sama laadi kestev reaalsus nagu pennil endal olema antud. Me ei tarvitse öelda, et see, mis on antud, on “men- ja täiesti teist laadi reaalsus võrreldes penni katkendliku esitusega taalne seisund”, ega isegi seda, et ta on “vaimus” mingis eksplit- minu teadvuses. Kuid mina uskusin, et sensum’i teooria algne siitsemas tähenduses, kui selline antus ise implitseerib. Samuti ei idee oli anda nimi — kui ka mitte asukoht — sellele, mida ma tohiks eeldada, et see, mis on vaimus, on eranditult mentaalne. näen, vastandatuna sellele, mida ma näen, penni näivale elliptili- Tõlgenduse või konstruktsiooni loomus, mille abil me õpime ob- susele vastandatuna selle reaalsele ringikujulisusele. Kui nii, siis jekte tundma, viitab sellele, et antu peab olema ühel või teisel viisil peaks aistitava olemuseks olema olla aistitud; sensum, mis pole ei ka reaalsuse osa. Kõik sellised küsimused on lihtsalt pärastised reaalse penni reaalne kuju ega selle paistmine vaimus, pole ei liha, küsimused. Kui ka peaks eksisteerima metafüüsilisi probleeme, kala ega hea viis tähelepanu kõrvalejuhtimimiseks. Sensum, mida mis puudutavad reaalsuse liiki, mis peaks olema sellel, mis on ei tajuta, või meelteandmed, mis jäävad muutumatuks ka siis, kui “vaimus”, ei ole tarvis neid eelnevalt lahendada enamal määral teadvus nendest muutub, on vaid uut liiki Ding an sich, mida ei sellest, mida saab verifitseerida avastusena, et kogemussisu tea- tee paremaks ka ebasobiv nimetus, mis peaks nagu viitama tema tud punktid või aspektid rahuldavad antu kriteeriume. Milleks on fenomenoloogilisele iseloomule. esiteks, tema eripärane meeleline või tundmis-iseloom, ja teiseks Antu võib eksisteerida väljaspool vaimu — sellesse küsimusse see, et mõtlemise viis ei saa seda luua ega muuta — et ta jääb muu- ei tuleks suhtuda eelarvamuslikult. Ent selleks, et sellist ek- tumatuks mentaalse hoiaku või huvi mis tahes muutumise korral. sistentsi tähenduslikult väita, on oluline, et oleksid vastused küsimustele: Mida see tähendaks, kui antul oleks säärane sõltumatu pole seal; ja et aistimata aistitava olemasoluga peetakse seega silmas, eksistents? Mille poolest oleks kogemus teistsugune, kui tal ei et see on tõene ka verifitseerimata; siis olen ma sunnitud ütlema, et see oleks säärast sõltumatut reaalsust? Mittetajutava sensumi korral hüpotees on vaid sõnaline mõttetus. Hüpotees, mis oma loomu poolest on raske näha, millised võiksid olla nende küsimuste vastused.10 ei allu ühelegi mõeldavale kontrollile, on hüpotees mitte millegi kohta. See, mida tavaliselt silmas peetakse, öeldes “Kui vaatleja oleks seal, siis ta vaatleks seda ja seda”, on verifitseeritav sellega, et — teisi tingimusi 10Ma pole kunagi päris kindel, kas ma selles küsimuses hr Broadist suvaliselt muutes — kui vaatleja on seal, siis ta näeb seda. Nagu ma mitte valesti aru ei saa. (Võiksin sedasama öelda hr Russelli “perspektii- hiljem näitan, seisneb omaduste ja olemasolu omistamine objektidele vide” kohta.) Võib-olla peab ta silmas üksnes seda, et kui ka ükski silm tunnetuse seisukohast just nimelt selliste hüpoteetiliste propositsioonide ei asu penni suhtes teatud nurga all, on ikkagi tõsi, et kui seal oleks nor- tõesuses. Ja neid loetakse tõeseks, kui hüpotees ei vasta faktile. Kuid maalne vaatleja, siis ta vaatleks seda elliptilist paistvust, ja et paistvus on see, mida me selliste propositsioonide tõesuse all silmas peame, on just seal olenemata sellest, kas seal on vaatleja. Sellele saan ma anda reaalse seda laadi asi nagu eespool öeldud: hüpoteetiline “Kui oleks X, siis tähenduse — väite viimane osa peab silmas esimest osa —, et paistvuse oleks Y ” tähendab “Muutugu tingimused, sealhulgas X, kuidas tahes, kohalolu, kui teda ei vaadelda, tähendab, et kui seal oleks mõni vaatleja, kui X on, siis Y on.” Kui parajasti mitte aistitava sensumi või paist- siis ta vaatleks seda. Või see tähendab, et seal on penni teised mõjud, nagu vuse eksistents tähendab tema vaadeldavust, kui selleks soovi on, siis kaameraplaadile registreeritud pilt, ja et neid saab verifitseerida samade tähendab see tema eksisteerimist, mil iganes teda vaadeldakse. Ma ei meetoditega nagu füüsilisi objekte, mida ei vaadelda. Aga kui hr Broad suuda näha, mida muud mõistlikku võiks säärane eksistents tähendada. kavatseb juhtida meie tähelepanu asjaolule, et väite “Kui vaatleja oleks Siinkohal ma muidugi üksnes kaitsen Peirce’i ja Jamesi “pragmaatilise seal, siis ta vaatleks seda ja seda” tõesust ei saa kontrollida, kui vaatlejat järeleproovimise” vältimatust tähenduse puhul.

628 629 Antuse element kogemuses

Otsustav on teine neist kriteeriumidest; esimene üksinda ei ole piisav [---]. Eeldatavalt ei avastata seda antuse elementi mitte kunagi MAAILMA KOGEMINE isoleerituna. Kui aistingusisu on esmalt antud ja hetk hiljem tõlgendatud, ei ole me sellest mõtte poolt täpsustamata esmasei- sundist teadlikud, vaadelgu me pealegi antud sisu tõlgenduse muu- John McDowell tumist ja laienemist psühholoogilise ajalise protsessina. Mõtte poolt täiesti täpsustamata kaemuse seisund on metafüüsilise ku- Tolkinud˜ Bruno Mölder jutlusvõime loodud väljamõeldis, mis rahuldab vaid neid, kes tahavad teadmise analüüsimise — nii nagu me leiame selle teadmise olevat — asendada kahtlase hüpoteesiga. Me mööname, et 1. Alustuseks kavatsen ma rääkida sellest raamistusest, kuhu ma antu on väljarebitud element või abstraktsioon; ainus, mida siin soovin asetada käsituse maailma hõlmavast [taking in] kogemu- väidetakse, on see, et ta ei ole mitte “ebareaalne” abstraktsioon, sest. vaid kogemuse tuvastatav koostisosa. Epistemoloogilisest vaatepunktist on selline idee ilmselgelt lummav ning see on oluline ka mulle. Kuid minu eesmärgiks ei ole mitte kinnitada, et empiiriline teadmine on võimalik, vaid pigem näidata, et meile ei valmista raskusi meie vaimutegevuse võime üldse reaalsuse kohta käia, olgu tegu siis teadmisega või mitte. CLARENCE IRVING LEWIS (1883–1964) oli USA filosoof, lõpetas Minu arvates saab uusaegse filosoofia üht põhitegevust vaadelda Harvardi ülikooli (PhD 1910), töötas 1911–1920 Los Angelesi Califor- kui püüet saada aru soovist pärida: “Kuidas on empiiriline sisu nia ülikoolis ning oli seejärel 1920–1953 Harvardi ülikooli filosoofia- võimalik?” See väljendaks ärevust selle pärast, kuidas saab meie professor. Lewise tähtsus filosoofina seisneb sümbolloogika ja prag- intellektuaalne tegevus seada meid vastavusse1 reaalsusega selles maatilise epistemoloogia ühendamises. 1929. a ilmunud raamatut Mind osas, kas me mõtleme õigesti või mitte — see on kindlasti tarvilik and the World-Order, kust pärineb ka käesolev tekst, peetakse tema pea- selleks, et üldse saaks olla tegu mõtlemisega. Küsimust, kas mingi teoseks. osa meie mõtlemisest annab meile teadmisi, ei saaks isegi tekkida, kui poleks täidetud see eelnev tingimus, et meie mõtlemisel üldse on empiiriline sisu. Ma kasutan sõna “transtsendentaalne” viisil,

Experiencing the World. — Marcus Willaschek (ed.). John Mc- Dowell: Reason and Nature . Lecture and Colloquium in Münster 1999. Münster: LIT, 2000, pp. 3–18. Avaldame autori loal. Toim. See loeng on sissejuhatuseks kogemusekäsitusele, mida soovitab minu Mind and World (McDowell 1994). Olen samuti toetunud oma 1997. a Woodbridge’i loengutes esitatud mõtetele (McDowell 1998). Autor. 1McDowell kasutab siin ja hiljemgi mõistet answerability, mis tähendab korraga nii millelegi vastamist kui millegi ees vastutav ole- mist või vastust andvat. Tlk.

630 631 Maailma kogemine John McDowell mis on loodetavasti piisavalt lähedane Kanti kasutusviisile, ise- Minu arust väljendab soov esitada transtsendentaalset küsimust loomustamaks seda laadi pärimist mõtte objektiivsele maailmale “Kuidas on empiiriline sisu võimalik?” lumma, mida kiirgavad suunatuse võimalikkuse enese kohta. Ning seesuguse transtsen- kaks mõtet, millest üheskoos võetuna järeldub, et empiiriline dentaalse ärevuse kontekstis tegelen ma peamiselt küsimusega, sisu on võimatu. Need mõtted seavad tingimuse empiirilise sisu kuidas peaksime mõistma kogemust. võimalikkusele, kuid hoolitsevad selle eest, et seda ei saaks täita. Minu väidet toetab asjaolu, et inimesed, kes kannatavad kirjel- Kõnealuseks tingimuseks on, et empiiriline mõtlemine peab al- datud ärevuse all, ei teadvusta endale tavaliselt kuigi selgelt, mis luma sellele, mida W. V.Quine (rabavalt kantiaanliku fraasiga) ni- neid häirib. Selle ebamäärasuse üheks vormiks võib olla mainitud metab “kogemuse kohtumõistjaks” (Quine 1961: 41). Mõte on sel- probleemi käsitamine pigem epistemoloogilise kui transtsenden- les, et intellektuaalse tegevuse korrektsus või ebakorrektsus asjade taalsena. Hägune arusaam sellest, mis on tegelikult transtsen- maailmas olemise valgel on mõttekas üksnes siis, kui me saame dentaalne raskus, ei pruugi võtta selgemat kuju ähmasest kaht- seda vähemalt osalt pidada vastavaks muljetele [impressions], lusest, et mõtte haakumine reaalsusega on küsitavaks muutunud. mida maailm avaldab meile, meelelisuse valdajaile. Kuid kergesti Ning kergesti võib tunduda, et kujutluspilt mõtte haakumisest võib paista, et seda äratuntud nõuet on võimatu täita. Arusaam reaalsusega vastab teadmisele, erinevalt näiteks äraarvamisest või maailma poolt meelelisuse valdajaile avaldatud muljest on ilmsel- tõepärasest oletusest. See tekitab väärarusaama raskusest, mil- gelt arusaam teatud liiki loomulikust2 sündmusest. Sellisena võib lega tuntakse end põrkuvat, ehkki ex hypothesi ainult algstaa- ta paista, vältimaks naturalistlikku eksimust, väljajäetuna erilisest diumis. Väärarusaamast kantuna tundub, et teadmised vajavad loogilisest ruumist — mida Wilfrid Sellars kutsub “aluste loogi- kindlat vundamenti — just nagu saaks empiirilise mõtlemise si- liseks ruumiks”3 —, millesse meil tuleks astuda, kui me asetame sukust lihtsalt eeldada ning oleks tarvis end selle usaldatavuses midagi kohtumõistja ja kostja suhtesse. Sellars toob aluste loogi- üksnes veenda. Niiviisi saab see, mis selgemal keskendumisel lise ruumi kujundi sisse kontekstis, kus ta just hoiatabki naturalist- ilmneks transtsendentaalse ärevusena, olla üksnes selle esialgset liku eksimuse eest, millega tema meelest on tegu, kui eeldatakse, kuju haarava mõistmatu ebamäärasuse kaudu aluseks nii-öelda et pelk loomulik sündmus saab kujutada endast kohtumõistjat. pelgale murele skeptitsismi pärast, mis vormib suurt osa uusaeg- Quine ise paistab just sellesse kitsikusse sattuvat, üritades pidada sest filosoofiast. Seega ma arvan, et transtsendentaalse ärevuse kogemust kohtumõistjaks, mõistes samas kogemust sensoorsete mõistmine saab heita valgust suuremale osale uusaegsest filosoo- närvilõpmete erutusena. fiast, kui esmapilgul võidakse oletada. Nõnda võib tunduda, et mõtte vastamine muljetele on em- See ärevus oma keskendunud, eksplitsiitselt transtsendentaal- piirilise sisu võimalikkuse tingimus, mida sellegipoolest täita ei sel kujul on ehk selgemini pinnale ujunud selles, mida Richard õnnestu, sest mulje mõiste ei mahu aluste loogilisse ruumi. Sellest Rorty nimetab oma Filosoofia ja looduse peegli kuuendas peatükis “ebapuhtaks keelefilosoofiaks” (Rorty 1979). Seal esitab ta mu- 2McDowell kasutab siin väljendit “natural”, mis teatavasti on mit- ret keele haakumise pärast reaalsusega kui hilist lisandust murele, memõtteline loodusliku ja loomuliku vahel. Niisamuti on “nature” kuidas mõte reaalsusega haakub, mis Rorty meelest on olnud uus- mitmemõtteline looduse ja loomuse vahel. Eeldusel, et looduslik on aegse filosoofia peamiseks moondejõuks. Rorty ise peab moonda- ühtaegu loomulik, ei ole mõningane tähenduse kõikumine otsustava vat ärevust siiski pigem pärisepistemoloogiliseks kui niisuguseks tähtsusega. Kus eesti keel võimaldab, olen seda mitmemõttelisust epistemoloogiliseks, mis ainult varjab vääriti mõistetud, tegeli- püüdnud säilitada sõna “naturaalne” kasutades. Iseäranis oluliseks muu- kult transtsendentaalset raskust, ning just sellisele suhtumisele ma tub see mitmemõttelisus McDowelli mõiste “second nature” puhul, mis pole üheselt tõlgitav kui “teine loomus” ega ka “teine loodus”. Tlk. vastu seisangi. 3Sellars 1956. Aluste loogilise ruumi kujundit vt lk 298–299. [Ingl. k the logical space of reasons.]

632 10 633 Maailma kogemine John McDowell tehakse uskumatu järeldus, et empiirilist sisu lihtsalt ei saa olla. jed ei või endast kujutada kohtumõistjat, ning heidab kõrvale esi- See ei ole too arvatavasti ületatav raskus empiirilise sisu eksisteeri- mese, et empiiriline sisu sõltub vastavusest muljetele (vt Davidson mise juures — mil küsimus “Kuidas on empiiriline sisu võimalik?” 1986: 307–319). See tähendab: ta heidab kõrvale empirismi ühes võib saada vastuse, mis algaks järgmiselt: “Hea küsimus; laske ma selle ilmses tähenduses. Davidsoni saab mõista nii, nagu ta esitaks ütlen teile, kuidas”. “Kuidas on empiiriline sisu võimalik?”, lau- implitsiitse reductio-argumendi, kus leppimise võimatus empiiri- sutuna mõtteraamistusest, mida ma kirjeldan, väljendab kiusatust lise sisu eitamisega keeratakse transtsendentaalse empirismi vastu, uskuda argumendi eeldusi, mille järelduseks on, et empiiriline mis on üks eeldustest, millest sai selle võimatu järelduse tuletada sisu pole võimalik. Kui oletada, et empiiriline sisu on võimalik, viisil, mis sõltub teise eelduse säilitamisest. peab eeldustega midagi viltu olema. Ning kui me oleme süüdlase Mina eelistan aga kõrvaldada lummavuse eelduselt, et mul- kindlaks teinud ja nurka ajanud, vabaneme mõtteraamistusest, mis jed ei saa olla seda liiki asjad, millele miski saaks vastata. See paistis leidvat sobiva väljenduse kuidas-on-võimalik-küsimuse võimaldaks jääda truuks mõttele, et empiiriline sisu sõltub vasta- näol. Tulemuseks ei ole mitte vastus küsimusele, vaid vabane- vusest muljetele. mine näilisest vajadusest seda küsida. Mulje mõiste on tõesti teatud liiki loodussündmuse mõiste. Sellegipoolest on kerge oletada, et kuidas-on-võimalik-küsi- Kuid ainult arusaamatus laseb paista, nagu järelduks sellest, et mus, isegi kui selle esitamise soovil on seda liiki taust, nagu muljed ei või endast kujutada kohtumõistjat. Arusaam koh- ma kirjeldasin, väljendab pigem raskust kui võimatust. Selles tumõistjale vastavast intellektuaalsest tegevusest kuulub aluste väärmõistmises arvatakse, et taustaeeldused võivad paika jääda loogilisse ruumi, kui jääda truuks Sellarsi kujundile. Ning ning ikkagi saab endale võtta kohustuse empiirilise sisu suru- Sellarsil oli õigus, kui ta pidas aluste loogilist ruumi eriliseks miseks oma käsitusse, justkui sellele esineks vastuseis. Siin võrreldes loogilise ruumiga, kus me teeme üsna teistsuguseid kohtame süvitsi seda olukorda, millest ma rääkisin, kus inime- samme. Minu meelest parim viis selle loogiliste ruumide vas- sed on vaadeldud ärevuse küüsis ning neil puudub selge üle- tanduse mõistmiseks on vaadelda eristust kahe viisi vahel, kuidas vaade sellest, mis neid häirib. Sellised inimesed ei võta mitte asju arusaadavaks muuta: ühest küljest saab asjad asetada kon- ainult transtsendentaalset ärevust sageli epistemoloogilise pähe. teksti, kus nende poolt ning vastu esitatakse ratsionaalseid kaa- Sügavamaks väärarusaamaks on võimatu mõistelise ühenduse pi- lutlusi (seda teeme näiteks siis, kui mõtestame käitumist ratsio- damine käsitletavaks intellektuaalseks probleemiks — millekski, naalse tegevusena), ning teisest küljest saab asju muuta arusaada- mida saab hakata lahendama oma taustaeeldusi kõigutamata. Sel- vaks loodusteaduste kombel, näiteks hõlmates neid seaduspäraste list kitsikust tabab ilusti märkus Wittgensteini Nachlass’is: “Sind üldistuste alla. Selle vaate kohaselt on Sellarsil siis õigus eristada valitseb eksiarvamus, et fil[osoofiline] probleem on keeruline, sa- aluste loogilist ruumi talle vastanduvast loogilisest ruumist, ning mas kui ta on lootusetu. Ma tahan, et sa saaksid kõigepealt aru, et eeldusel, et me võime vihjata vastanduva loogilise ruumi seesu- sa oled loitsu lummuses.”4 gusele identifitseerimisele, nagu mina praegu tegin loodusteadus- 2. Ma väljendasin arvamust, et loitsu on kiiranud kahe mõtte lum- tele tuginedes, on peaaegu vastupandamatu ristida see “looduse mavus: esiteks, et empiiriline sisu sõltub vastavusest muljetele, loogiliseks ruumiks”. Siit kumab läbi Sellarsi hoiatus naturalist- ning teiseks, et mulje ei saa olla seda liiki asi, mille suhtes miski liku eksituse eest ja niiviisi hakkab tunduma, et arusaam muljest saaks vastust anda, sest mulje mõiste on naturaalse nähtuse mõiste. nagu ka arusaam loodussündmusest peab jääma väljapoole aluste Kummagi lahtijuurimine võimaldaks põhimõtteliselt kõrvaldada loogilist ruumi. Kuid me saame seda sammu vältida, keeldudes ka loitsu. Näiteks Donald Davidson jätab alles teise mõtte, et mul- identifitseerimast looduse loogilise ruumina seda loogilist ruumi, mille Sellars õigesti vastandab aluste loogilise ruumile. 4Käsikiri 158, 37–38 (viidatud Bakeri ja Hackeri 1983: 228 järgi).

634 635 Maailma kogemine John McDowell

Võib arvata, et sellele identiﬁtseerimisele on raske vastu seista, Võib paista, et Davidsoni viis transtsendentaalse ärevuse eeldades, et loogiliste ruumide vastandust saab märkida naturaal- vältimiseks on sümmeetriline selle vältimise viisiga, mida mina teaduste toel, nagu ma just tegin. Kuid sellest sildist hoolimata ei hakkasin visandama. Ta loobub ühest eeldusest eksitavas argu- pea tervet naturaalsete nähtuste ideed andma nende distsipliinide mendis empiirilise sisu võimatuse kasuks, kusjuures mina loobun valdusse. Arusaam muljest saab olla niihästi arusaam naturaalsest teisest. Nii et miks peaks keegi eelistama minu viisi Davidsoni nähtusest kui ka arusaam, mis kuulub aluste loogilisse ruumi. omale? Minu arvates on arusaam, et empiiriline mõtlemine peab Muljed saavad aluste loogilisse ruumi sobida seetõttu, et nende vastama muljetele, selleks et üldse sisukas olla, vaistlikult li- puhul võib tegemist olla mõisteliste võimete aktualiseerimisega. gitõmbav ning Davidsoni lähenemine ei aita seda olematuks se- Sellars määratles aluste ruumi kui loogilise ruumi, kus “õigus- letada. Selle asemel väidab Davidson, et kuna transtsendentaalne tatakse ja ollakse võimeline õigustama seda, mida öeldakse”.5 empirism ei ole kooskõlas muljete kui naturaalsete nähtuste staatu- Järelduseks on, et aluste loogiline ruum asustatakse — hakatakse sega, siis peab transtsendentaalne empirism olema väär. Ta ei sel- valdama mõistelisi võimeid vastavas mõttes — keeleoskuse oman- gita, miks see siiski õige tundub, nii et selle lummavust saaks pal- damisega. Me võime möönda, et see võimaldab meie elus esineda jastada mõistetava illusioonina. Oletame, et kellelgi on tõepoolest juhtumustel, mis pälvivad kirjeldamist sel erilisel viisil, mida Sel- kiusatus arvata ühtaegu, et empiiriline mõtlemine peab vastama lars püüab hõlmata aluste loogilise ruumi kujundiga. Kuid sellest muljetele ning et see ei ole võimalik. Davidson ei aita sellist ei tule järeldada, nagu eemaldataks seeläbi need juhtumused na- inimest kuidagi. Sellele, kes on tõepoolest nendesse kütketesse turaalsete nähtuste sfäärist. Vallates keelt, mis tähendab aluste mässitud, ei paku abi väide: “Kuna muljed on naturaalne nähtus loogilise ruumi asustamist, omandatakse teine natuur [second na- ning kohtumõistjad peavad kuuluma sellele vastanduvasse aluste ture]. Eeldades, et aluste ruum on Sellarsi rõhutatud viisil eri- loogilisse ruumi, siis peab sind lummav transtsendentaalne empi- line, ei sobi ideed nähtustest, mis on koos keelega omandatud rism lõppude lõpuks väär olema.” Oletame, et kütkete ohver saab teise natuuri ilminguteks, sellistena loodusteadusliku arusaamise lõpuks aimu nende kujust. Ta teab, et midagi tema mõtlemises loogilisse ruumi. Kuid pole põhjust, miks see välistaks nende peab olema ekslik. Tema abistamiseks tuleks talle näidata, kuidas nähtuste pidamise natuuri ilminguteks, sest kõnealune natuur võib saab mingi osa tema mõtlemisest väär olla, ning mitte käskida ex olla teine natuur. Mõisteliste võimete aktualiseerimine, mis sel- cathedra tal mõnd osa sellest alla suruda. Seejuures pakun mina listena kuuluvad aluste loogilisse ruumi, võib olla naturaalne eri- omalt poolt seletuse, mille sihiks on tunnistada, kuid olematuks nevas tähenduses sellest, mis esineb eeldatavalt põhjendatud vas- seletada ärevuse kahest allikast ühe lummavust, nimelt mõtet, et tanduses aluste loogilise ruumiga. muljed ei saa endast kujutada kohtumõistjat. Nii et seal ikkagi Seda mõttekäiku järgides võime tunnistada loogiliste ruumide on asümmeetria. Mina seletan kõrvaleheidetud eelduse lumma- eristuse õigsust, mis näis muutvat võimatuks muljete olemise vuse olematuks, samas kui Davidson heidab otsekui sunnitult teise kohtumõistjaks, ent pidada seda näivust lõppude lõpuks pel- eelduse lihtsalt kõrvale, ütlemata midagi, mis aitaks selle küüsi gaks näivuseks. Ei ole tarvidust järgida Davidsoni ega heita langenud isikut. kõrvale teist mõtet kahest, mis üheskoos muudavad empiirilise 3. Nii palju üldisest raamistusest; lubage mul nüüd öelda midagi sisu näiliselt võimatuks. Meil ei ole lõppude lõpuks vahendeid maailma hõlmava kogemusekäsituse spetsiiﬁka kohta, millele mu transtsendentaalse empirismi reductio’ks, nagu Davidson vaiki- raamiv samm pidi ruumi tegema. misi arvab. Sobivat liiki kogemuses, kui kõik klapib, avaldab asjade kui- dagiviisi olemine tajuvale subjektile muljet seetõttu, et talle on omane sobivat liiki meelelisus. Kogemus on vastuvõtlikkuse toi- 5Loc. cit. mimine. Seesugune kantiaanliku vastuvõtlikkuse idee kasutamine

636 637 Maailma kogemine John McDowell aitab lihtsalt täpsustada mulje ideed, juhindudes sõna “mulje” sisu, seejuures selline, mis on sisuks vastavale otsustusele — etümoloogiast.6 Iga mõiste, mida sellisel viisil seletatakse, peab otsustusele, mida tehakse, kui rakendatakse aktiivselt neidsamu tähistama teatud liiki naturaalset sündmust või seisundit. Ning mõistelisi võimeid sellessamas ühtsuses. Sellise seisundi või see toob teravalt välja näilise raskuse muljete pidamisel koh- sündmuse õigustuse valda paigutamine ei ole keerulisem kui vas- tumõistjaks, tunnustades samas Sellarsi tähelepanekut aluste loo- tava otsustuse paigutamine õigustuse valda. Iseäranis ei tule siin gilise ruumi erilisest iseloomust. Võib tunduda, et kui soovime kõne allagi “antuse müüdile” omane lootusetu katse anda millelegi õigustuse vallas leida kohta kogemusele, mida mõistetakse kui väljaspoolsele ratsionaalne või õigustav jõud mõisteliselt sisuka vastuvõtlikkuse toimimist, siis peame langema eksitusse, mida sfääri suhtes. Õigustaval üksusel — niiviisi mõistetud kogemu- Sellars ründab kui “antuse müüti”. See, mida Sellars selle sildi all sel — endal on juba sisu, mis on niisama kindlalt mõisteline nagu ründab, on muidugi midagi laiemat, kuid tema käsitletud müüdi otsustuse sisu; tegelikult on ta võimaliku otsustuse sisu, mida ma peamine vorm on just see katse anda pelgalt loomulikule nähtusele olen nimetanud “teisikotsustuseks”. koht õigustuse vallas. Tavaliselt tõlgendatakse Sellarsit nii, nagu Idee kohta otsustusest kui aktist, kus mitmed mõistelised väitnuks ta just nimelt, et niipea kui kogemuse mõistet hakatakse võimed on rakendatud sobivas kokkukuuluvuses — sellise ko- selgitama millegi vastuvõtlikkusesarnase kaudu, pole pääsu “an- gemuseidee mudeli kohta —, viitaksin kõigepealt säravale ot- tuse müüdi” ohvriks langemisest. sustusekäsitlusele, mille esitab P. T. Geach oma raamatus Vaim- Jättes hetkeks kõrvale küsimuse, kas see on tõepoolest Sellarsi sed aktid (Geach 1957). Geach kasutab seal analoogiat ühest seisukoht, võin igal juhul öelda, et see tees tundub mulle liht- küljest mõisteliste võimete otsustusaktis kombineerimise — ühen- salt ekslik. Alustades tajukogemuse idee avamist meelelise vas- datud rakenduse — ning teisest küljest alamlauseliste väljendite tuvõtlikkuse kaudu, jääb meile alles üsna kooskõlaline võimalus väitlausesse järjestamise vahel. Üksikus otsustusaktis rakendatud tuua seejärel sisse mõistelised võimed. Meenutades, et natuur mõistelistele võimetele on omane semantiline või loogiline kok- võib olla teine natuur, saame end kaitsepookida idee vastu, et kukuuluvus, mida Geachi järgi tuleb mõista analoogiliselt seman- meelelise vastuvõtlikkuse poolt eeldatud naturaalsus peaks olema tilise või loogilise kokkukuuluvusega, mis on vastavatel sõnadel pinges asetsemisega aluste ruumis, mida eeldab jutt mõistelistest otsustust väljendavas grammatiliselt struktureeritud sõnavormis. võimetest. See lubab meil käsitada tajukogemust millegi sel- Teen siinkohal ettepaneku Geachi otsustusekäsitlust võimendada lisena, mille me saame asetada õigustuse valda, tunnustades ning mõista kogemust analoogiat teistkordselt kasutades. Geach tähelepanekut, mille teeb Sellars, rõhutades aluste ruumi erili- näitab, kuidas modelleerida otsustusakte deklaratiivsete lausungi- sust. Meil on tarvis ideed vastuvõtlikkuse toimimisest — ning tena, ning meie võime modelleerida kogemusi otsustusaktidena. see on meile ka kättesaadav —, mis aga sellegipoolest seisneb Otsustusi keskmesse tuues loodan ma tagada, et siin rolli mõisteliste võimete ühtses aktualiseerimises, mille aktiivne raken- mängiv käsitlus mõistetest oleks käegakatsutavalt kantiaanlik. damine sellessamas ühtsuses oleks otsuse tegemine. See on idee Meie tee mõiste idee juurde käib mõtte kaudu, et mõisteliste vastuvõtlikkuse toimimisest, muljest, millel endal on mõisteline võimete iseloomulikuks avaldumisvormiks on nende rakendamine otsustusaktides. Geach näitas, kuidas me saame kodustada seda 6Impression on see sõna, mille etümoloogiale (millessegi sisse pres- kantiaanlikku mõtteviisi mõistelistest võimetest postkantiaanli- sima) McDowell viitab. Mulje sobib siia niisama hästi, viidates mul- kus ﬁlosooﬁas, mille kirjeldamiseks kasutatakse nimetust “kee- jumise tagajärjele. Maailm pressib end meisse ja see saab teoks tänu leline pööre”. Ent võidakse arvata, et samal määral peitus keele- meie vastuvõtlikkusele. Niisamuti võib maailm meid muljuda, avalda- list pööret implitsiitselt juba ka kantiaanlikus idees, et mõistelisi des selle tulemusel meile muljet ning mulje meis saab võimalikuks, kuna võimeid rakendatakse otsustusaktide loogilises ühtsuses, mis mui- me oleme sobival viisil vastuvõtlikud. Nõnda on mulje enam kui pelk muljutus. Tlk. dugi ei pea olema paratamatult keeles väljendatud.

638 639 Maailma kogemine John McDowell

Otsustuste kohtlemine vundamendina meie mõistete käsitluses maailma mõju kaudu tema meelelisusele. Just niiviisi ma soovi- toob esile vähemalt osa sellest, mida mõeldakse, kui öeldakse tangi kogemust mõista. koos Kantiga, et mõistelised võimed kuuluvad spontaansuse valda. Ma loodan, et on ilmne, et on tähtis teha vahet “aktualiseeri- Otsustamine on seisukohale jõudmine selles, kuidas asjad on, mise” ja “rakendamise” mõistel. Mõistelised võimed on spontaan- nii nagu kavatsuse kujundamine on seisukohale jõudmine selle suse võimed, kuid ühes silmanähtavas tähenduses puudub tajul suhtes, mida teha. Otsustamine on nagu kavatsuse kujunda- igasugune spontaansus. Näiteks ei sõltu inimesest, kuidas asjad mine, kuivõrd ta on vastutusrikka vabaduse rakenduseks. Ent talle paistavad. See, kuidas asjad kellelegi paistavad, ei kuulu ma määratlesin kantiaanliku mõiste idee tugipunkti, öeldes, et tema otsuse langetamise vastutusalasse. Kuid see on kooskõlas otsustusaktid on iseloomulikku liiki sündmused, milles on ak- viisiga mõista kogemust kui spontaansusesse kuuluvate võimete tualiseeritud mõistelised võimed. See jätab ruumi võimalusele, aktualiseerimist, selles tähenduses, et mõistmaks, millised võimed et mõistelisi võimeid võiks sellessamas tähenduses aktualiseerida need on, tuleb meil keskenduda nende rakendatavusele otsustuses. ka iseloomulikust erinevatel viisidel, ka otsustusaktidest erinevat Tegemist pole lihtsalt seda laadi aktualiseerimisega, mida hõlmab laadi sündmustes. kogemus. Selle võimaluse kohta leidub ilmseid näiteid. Vaatleme näiteks Ma võtsin kasutusele mulje mõiste asjassepuutuvas mõttes, oletustega mängimist. See polegi ehk nõnda kaugel sellest, mida tähistamaks seda, kuidas asjade olemine end tajuvasse subjekti ma kirjeldan iseloomuliku viisina. On ju selge, et me peaksime sisse pressib. Kasutuselevõetud sõnavara võimaldab meil anda mõistma pelkade oletustega mängimise võimet esmajoones seisu- sellele sõnastusele täie jõu. Me saame näha asjaomast juhtu kohale jõudmisele suunatud mõtlemise kontekstis ning tuletama sellest, kuidas asjad on, kätketuna mulje subjektisse sissepressi- sellest näiteks tagajärjetu fantaseerimise võime. Ning igal juhul on tuse [being impressed] olukorras. Ilma nende mõisteteta võiksime isegi tagajärjetus fantaseerimises rakendatud mõistelisi võimeid. käsitada mulje sissepressimist üksnes kui midagi sälgu omanda- Kui öeldakse, et mingi tegevus on vastutustundetu, nagu näiteks mise sarnast vaimu vahatabletis. (Asja ei muudaks see, kui asen- unelemine, siis ei kista seda veel vastutustundliku vabaduse val- daksime selle kujutluse pildiga mingist keerukast füsioloogiast.) last välja, vaid kritiseeritakse seda kui oma mõisteliste võimete Ehk suudab teoreetik tuletada sälgu päritolu tema ülesehitusest, rakendamise vabaduse vastutustundetut rakendust. kuid ainult mõnes sellises tähenduses saab mulje kätkeda olulist Kui aga mõista kogemust minu soovitatud moel, lahkneme viisi, kuidas asjad on, ning see tähendus ei teeks muljeid trans- mõisteliste võimete aktualiseerimise iseloomulikust viisist märksa tsendentaalsele empirismile sobivaks. See on just Sellarsi idee; radikaalsemalt. Mõistelise võime aktualiseerimine ei pruugi olla “antuse müüt” oma asjassepuutuval kujul on lootusetu katse teha veel selle võime rakendus, nii et ta ei pea ise asuma vastutus- pelgast sälgust vaimutabletis — mitte faktist sälgu kohta, vaid tundliku vabaduse vallas, nagu asub isegi mõisteliste võimete ra- sälgust enesest — ratsionaalset kaalutlust. Kuid minu kasutuse- kendus uneledes. Iseloomulikest viisidest kõnelemise mõte oli levõetud sõnavara kohaselt saab ka vastuvõtlikkuse toiming ise selles, et seda liiki mõistelise võime aktualiseerimine, millele me kujutada endast teatavate mõisteliste võimete passiivset toimimist peame esmajoones keskenduma mõistmaks, millist liiki võime on fakti mõju kaudu isiku meelelisusele. Nõnda saab sugeneda selle mõisteline võime, on tõepoolest rakendus, element selles keeru- otsustuse mõistelise sisu valdamine, et asjad on nii ja naa, — ot- kat liiki aktis, milleks on otsustus. Ent kui me oleme kord seeläbi sustuse, mille isik teeks, kui ta rakendaks aktiivselt samu mõistelisi määratlenud vastavat liiki võime, siis võime lubada ka neid juh- võimeid samas vahekorras. Kuid et asjad on nii ja naa saab olla tumeid, mille korral just seda liiki võimeid pole rakendatud, kuid kuidas asjad on. Nii võib mulje vastuvõtmine olla see, kuidas nad on siiski aktualiseeritud, väljaspool nende valdaja kontrolli, asjade olemine isikus sugeneb.

640 641 Maailma kogemine John McDowell

Siin on kaks aspekti. Esiteks näeme, kuidas muljeid pole mitte sellele mõttele endale, vaid selle kombineerimisele millegi raskem asetada õigustuse valda kui otsustusi, ka siis, kui me muuga: ideega, et viimset kohtumõistjat kujutav teadmine on sel- täielikult tunnustame Sellarsi seisukohta “antuse müüdist”. Tei- line teadmine, mida võidaks omada üksi, ilma et sellele oleks seks ja täpsemalt, me näeme, kuidas saab pidada fakte endid ta- isegi püstitatud maailmavaade. Seega ütleb Sellars (1956: 300): juvale subjektile kättesaadavaks, ratsionaalseteks kaalutlusteks, “‘Vundamendi’ metafoor on eksitav, kuivõrd see takistab meil mis on olulised tema otsustele jõudmisel. Seega nähes, kuidas nägemast, et kui on olemas üks loogiline mõõde, kus teised em- transtsendentaalset raskust leevendada, me varustame end ideega, piirilised väited toetuvad vaatlusteadetele, siis on olemas ka teine millel on otsesed epistemoloogilised tagajärjed. loogiline mõõde, kus viimane toetub esimesele.” See ei tähenda 4. Ma jätsin kõrvale küsimuse, kas Sellarsi enda meelest peaksid vastuväidet “loogilise mõõtme” ideele, kus vaatlusteated toetavad meelemuljed olema sälgud vaimutabletis. Varem tõlgendasin kõike ülejäänut, vaid üksnes hoiatust, et loomulik kujund selle idee ma Sellarsit niimoodi, kuid nüüd arvan, et kui ta Empirismis väljendamiseks, vundamendi kujund, kipub panema meid unus- ja vaimufilosoofias arendab kujundit kogemustest, mis “sisalda- tama teist sõltuvuse suunda, kus vaatlusteated sõltuvad maailma- vad” väiteid, on kõige parem mõista seda osutavana seda laadi vaatest, mis neile toetub, nagu ehitis toetub oma vundamendile. käsitusele kogemusest, mida olen siin visandanud: kogemusest kui Kui ma ütlen, et kogemused on õigustuse järjekorras viimsed, sensoorse teadvuse episoodidest, mille konstitueerivad mõisteliste siis pean ma kõigest silmas, et nad on viimsed selles “loogilises võimete aktualiseerimised. mõõtmes”, milles Sellars laseb vaatlusteadetel olla viimsed. Ma panen lihtsalt kogemused sellesse epistemoloogilisse asupaika, Mitte ainult selles mõttes pole ma enda meelest parem sel- kuhu Sellars asetab vaatlusteated. Kogemusel on minu skeemis larsiaan, kui mõned inimesed arvavad. Oma raamatus Vaim ja mõisteline sisu ning see tähendab, et mul on sama masinavärk maailm luban ma endal öelda, et kogemussisud on õigustuse mis Sellarsil — holism mõistelise suhtes —, tagamaks, et teine järjekorras viimne instants. Minu raamatu Kriitilises uuringus sõltuvuse mõõde kaotsi ei läheks. Seega pole ma fundatsionalist peab Michael Williams (1996) seda tõendiks minu fundatsiona- Williamsi tähenduses. lismi kohta selles mõttes, et ma pooldavat seisukohta, mida Sellars ründab näiteks sellistes lõikudes: “Üks “antuse müüdi” vormi- 5. Tahaksin lõpetada uut, laia teemat alustades. Filosoofid ki- dest on idee, et on olemas või õigupoolest peab olemas olema puvad eeldama, et vaimsed sündmused kui sellised on iseenesest konkreetse tõsiasja struktuur, mis on selline, et (a) iga fakti keh- sisemised sellele isikule, kelle vaimuelus nad aset leiavad, kas tivust mitte üksnes ei saa teada mittejärelduslikult, vaid et see siis peaaegu sõna-sõnalt sisemised (nagu Descartes’il, kelle ar- ei eelda ka mingisugust muud teadmist ei konkreetsest tõsiasjast vates ruumiline kõnepruuk ei saa kehtida sõna-sõnalt) või lausa ega üldistest tõdedest; ning (b) sellesse struktuuri kuuluvate fak- sõna-sõnalt sisemised (nagu paljude kaasaegsete meelest, kes pea- tide mittejärelduslik teadmine kujutab endast kõigi maailma kohta vad end vabanenuks kartesiaanlikest mõtteviisidest). Tajukoge- käivate faktiväidete — konkreetsete ja üldiste — viimset koh- mused on vaimsed sündmused, seega langevad nad säärase eel- tumõistjat” (Sellars 1956: 293). Ehk aitab minu arusaama ko- duse alla. Selle tulemuseks on minu soovitatud kogemusekäsituse gemusest selgitada see, kui ma üritan öelda, miks see süüdistus tühistumine. märki ei taba. See eeldus on tegus ka selles Robert Brandomi imestuse- Sellarsi enda suhtumine vundamendi ideesse on nüansirikas. avalduses, et miks ma pean oma kogemusekäsitust nõnda veen- Ta ei sea kahtluse alla arusaama teadmise kihist, mis “kuju- vaks: “Meelekogemused on [vaatlusotsustuste] “taga” põhjuslikus tab endast kõigi maailma kohta käivate faktiväidete viimset koh- mõttes ning faktid on nende taga normatiivses mõttes (ning sood- tumõistjat”. Vaatlusandmetes väljendatud teadmine mängib tema satel juhtudel põhjuslikus mõttes). Kust pärineb nõudmine, et meelest just seda rolli. Sellars ei vaidle viidatud lõigus vastu peab leiduma ka mingi sisemine asi, kogemus, mis neid rolle kor-

642 643 Maailma kogemine John McDowell raga mängib?” (Brandom 1996: 257). “Meelekogemuste” all peab vahendaksid tajuvaid subjekte ning olukordi, mille kehtivust nad Brandom siin silmas midagi Quine’i käsitluse sarnast: sensoorsete vaatlevad. Pigem kujutavad muljed oma parimal kujul endast fak- närvilõpmete ärritusi, asju, mida Sellarsi järgija eales ei püüaks tide eneste kättesaadavust otsustavale subjektile, mida ta saab mul- kohtumõistjana käsitada. jete põhjal kaasata oma maailmavaatesse — kas siis eksplitsiitse Brandomi öeldut võiks täpsustada järgmisel moel. Kui koge- otsustuse abil või vähem reﬂektiivselt. mused, nagu mina neid käsitleda tahan, pole lihtsalt teine nimi Ma leian, et tõeliseks kurja juureks on siin eeldus, nagu sellele, mida Davidson kutsub “tajumuslikult omandatud usku- peaksid kogemused vaimse sündmusena ise olema oma subjektide musteks” (nii et nende õigustusjõud on tagatud vastavalt Da- sees. Davidsoni protest selle vastu, mida ta kutsub “subjektiivse vidsoni hüüdlausele “miski ei või olla uskumuse aluseks peale müüdiks”, on suunatud pigem sümptomi vastu, vahendajate pos- teise uskumuse” (Davidson 1986: 310)), siis nende asetamine tuleerimise kalduvuse vastu, kui selle aluseks oleva tõve vastu, mis õigustuslikult tajuotsustuste või kogemuslikult omandatud usku- Davidsoni ennastki nakatab, ehkki ta üritab oma mõtlemist sellest muste “taha” saab olla üksnes näide tuttavast epistemoloogilisest sümptomist vabastada. Põhieksimuseks on arusaam, et inimese sündroomist, kus me asetame millegi sisemise tajujate ning nende vaimuelu leiab aset mingi osa sees temast. Descartes’i arvates poolt kehtivana tajutud faktide vahele. Selle vaate kohaselt kuju- peaks see olema immateriaalne osa ning selles mõttes on vähemalt tab minu toetumine kogemusele endast näidet sellest, mida Da- osaliseks edusammuks inimese materiaalse osa pidamine vaimu- vidson (1989) kutsub “Subjektiivse müüdiks”: see on lootusetu elu asupaigaks (nii et “siin sees” koos osutava ˇzestiga on võetav idee, et me saame alustada sellest, mis on siin sees (siinkohal sõna-sõnalt). Davidsoni puhul implitseerib tema anomaalsesse peaksime mõlema käega osutama iseendale), ning pälvime [en- monismi kuuluv monism (vt Davidson 1980b), et “siin sees”-ˇzest, title] selle põhjal uskumusi selle kohta, mis on seal väljas (siin- võetuna sõna-sõnalt, on korrektne. Kuid ma arvan, et meil on tar- kohal tuleks viidata maailmale meie ümber). Ma vaidlen vastu: vis mõelda vaimsest viisil, kus maailma faktide sekkumise korral minu käsituses on (või vähemalt saab olla) mulje vastuvõtmine pole tegu pelgalt (laias laastus) suhteliste mõistetega kirjeldatavu- keskkondliku tõsiasja sugenemine isikus. See ongi juba uskumuse ses (nagu kellegi onuks olemine), vaid see kujutab endast vaimse pälvimine “seal väljas” oleva kohta, mitte mõni sisemine sündmus, olemust. Väljend “siin sees” ühes teda saatva ˇzestiga on mõnes millelt võidakse loota liikuda pälvitusele välise kohta. Kuid eel- kontekstis sobiv, kuid seda tuleb võtta sümboolselt, samas vai- dus, et vaimsed sündmused on sisemised, ähvardab muuta selle mus, nagu peetakse loomulikuks öelda “Oma südames ma teadsin vastuvaidlemise hääletuks. Kui kogemine on vaimse sündmusena seda”, mida võib samuti saata sobiv ˇzest. Kui anomaalne monism ise “siin sees”, siis isegi oletades, et me saame kogemise sündmust seda keelab, siis seda halvem talle endale. kirjeldada keskkondlike tõsiasjade kaudu kui selle tõsiasja sugene- Kui me mõistame kogemust nii, nagu mina soovitan, siis võib mist isikus, ei saa see kirjeldusviis haarata seda, mis see sündmus meie ettekujutus subjektidest, kes on võimelised jõudma vaat- iseeneses on. Paistab, et oleme tagasi vaimutableti sälgu juures. lusotsustustele, omandada ligitõmbava kuju. Me võime käsitada Minu jutt muljetest tagab, et võime näha vaatlusotsustuste rat- kõnealuseid fakte subjektidele kättesaadavana, kui ratsionaalseid sionaalset vastuvõtlikkust nende olukordade suhtes, mille kehti- kitsendusi nende otsustustele jõudmise teel. See tähendab: me mist nad otsustavad. See võimaldab vaatlusel hõlmata peale epis- võime näha fakte vaatlusotsustuste taga normatiivses mõttes, nagu temoloogilise rolli, mille kohta Sellars annab oma nüansirikka seda esitab Brandom minu viidatud lõigus. Brandomit jahmatab, käsituse, veel ka transtsendentaalset rolli, mida olen üritanud miks ma tahan panna midagi muud — midagi sisemist — norma- kaitsta kui aspekti, millele keskendada oma tähelepanu nägemaks, tiivselt otsustuste taha, mis oleks midagi enamat faktidest? See et meie intellektuaalse tegevuse vastamine maailmale pole prob- viib vahendajate-ideele, mis on Davidsoni vastuväite sihtmärgiks, lemaatiline. See just pole nii, et muljed, nagu mina neid mõistan, kuid see ei taba asja tuuma. Mõistmaks, kuidas saavad faktid olla

644 645 Maailma kogemine John McDowell normatiivselt otsustuste taga, peavad faktid olema kättesaadavad G e a c h , Peter T. 1957. Mental Acts. London: Routledge and Kegan subjektidele, kes otsustustele jõuavad, kui ratsionaalsed kitsen- Paul dused otsustusele, mida nad ka on. Kogemine, milles kõik läheb M c D o w e l l , John 1994. Mind and World. Reissued with a new hästi, ongi minu käsituse kohaselt lihtsalt fakti kättesaadavus, nii et Introduction. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1996 see saab olla normatiivselt otsustuse taga, millele võidakse jõuda. M c D o w e l l , John 1998. The Woodbridge Lecture 1997: Having the Davidson arvab, et subjektiivne kui selline on müüt, ning Bran- World in View: Sellars, Kant and Intentionality. — Journal of Philo- sophy, vol. 95, pp. 431–491 dom tegelikult järgneb talle, kuna ta ei oska subjektiivses näha Q u i n e , Willard Van Orman 1961. Two Dogmas of Empiricism. — muud kui sisemisi üksusi, mis ähvardavad asuda vahendaja rolli From a Logical Point of View. Cambridge: Harvard University Press, subjektide ja maailma vahel. Kuid kogemuse näol on meil minu pp. 20–46. [Eesti k “Empirismi kaks dogmat”. — Tähendus, tõde ja arvates tegu millegi sellisega, mis peale selle, et ta on tarvilik fak- meetod. Tartu: TÜ Kirjastus, 1999, lk 194–219] tide ja vaatluslausete vahelise normatiivse ühenduse arusaadavaks R o r t y , Richard 1980. Philosophy and the Mirror of Nature. Princeton: muutmisel, millega Brandom nõustub, on ühtlasi parim näide seda Princeton University Press liiki subjektiivsest seisundist, mis on vahendajate-vastaste argu- S e l l a r s , Wilfrid 1956. Empiricism and the Philosophy of Mind. — mentide suhtes immuunne. Nii et kaitsmata seda, mida Davidson Minnesota Studies in the Philosophy of Science, vol. 1. Ed. by Herbert ründab, võime kasutada kogemuse ideed, alustamaks puhastatud Feigl and Michael Scriven. Minneapolis: University of Minnesota subjektiivsuse idee tagasivõitmist. Kogemuse sellise mõistmise Press, pp. 253–329 eelised, nagu mina soovitan, pole piiratud üksnes transtsenden- W i l l i a m s , Michael 1996. Exorcism and Enchantment. — Philoso- phical Quarterly, vol. 46, pp. 99–109 taalse ärevuse tühistamise ning taju rahuldava epistemoloogia võimaldamisega, vaid need laienevad ka üldistele kaalutlustele vaimuﬁlosooﬁas.

JOHN HENRY McDOWELL on üks meie kaasaja omanäolisemaid Kirjandus analüütilisi filosoofe, kelle vaadetel on kokkupuutepunkte nii filosoofia ajaloo kui kontinentaalse filosoofiaga. Ta on vastu vaadetele, mis B a k e r , Gordon P., Peter M. S. H a c k e r 1983. An Analytic Commen- peavad vaimu privaatseks ja lõikavad läbi selle seosed välismaailmaga, ning on arendanud eksternalismi, mida võib paiguti olla raske eristada tary on Wittgenstein’s Philosophical Investigations. Vol. 1. Oxford: objektiivsest idealismist. Blackwell McDowell on sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis Lõuna-Aafrika B r a n d o m , Robert 1996. Perception and Rational Constraint: Mc- Vabariigis ning alustas õpinguid University College of Rhodesia and Dowell’s Mind and World.— Perception, Philosophical Issues, vol. 7. Nyasaland’is (praegu Zimbabwe ülikool). Seejärel siirdus ta paa- Ed. by Enrique Villanueva. Atascadero: Ridgeview, pp. 241–259 rikümneks aastaks Inglismaale, kus lõpetas 1969. a Oxfordi ülikooli MA- D a v i d s o n , Donald 1980. Mental Events. — Essays on Actions and kraadiga ja õpetas sealses University kolledˇzis. Alates 1986. aastast on Events. Oxford: Clarendon Press, pp. 207–225 ta Pittsburghi ülikooli filosoofiaprofessor ning on lühikest aega töötanud D a v i d s o n , Donald 1986. A Coherence Theory of Truth and Know- ka Harvardi, Princetoni ja Michigani ülikoolis ning UCLAs (Univer- ledge. — Truth and Interpretation: Perspectives on the Philosophy sity of California, Los Angeles). Ta on Briti Akadeemia ja Ameerika of Donald Davidson. Ed. by Ernest LePore. Oxford: Blackwell, Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige. pp. 307–319. [Eesti k “Tõe ja teadmise koherentsusteooria”.— Aka- McDowell on toimetanud koos Gareth Evansiga kogumiku Truth and deemia, 1995, nr 9, lk 1843–1867, tlk Anto Unt] Meaning: Essays in Semantics (Tõde ja tähendus: Esseid semantikast, D a v i d s o n , Donald 1989. The Myth of the Subjective. — Relativism: 1976) ning pärast viimase surma andnud välja Evansi põhiteose The Va- Interpretation and Confrontation. Ed. by Michael Krausz. Notre rieties of Reference (Osutuse mitmekesisus, 1982). Koos Philip Pettit’ga Dame: Notre Dame University Press, pp. 159–172

646 647 Maailma kogemine on ta veel koostanud kogumiku Subject, Thought, and Context (Subjekt, mõte ja kontekst, 1986) ning tõlkinud Platoni dialoogi Theaitetos (1973). Tema 1991. aastal peetud John Locke’i loengud Oxfordi ülikoolis on ilmunud raamatuna Mind and World (Vaim ja maailm, 1994), mis on andnud palju kõneainet. Enamik McDowelli artikleid on uuesti avaldatud kogutud teostena. Moraali- ja vaimufilosoofiaalased tööd ning Witt- gensteini tõlgendused on koondatud raamatusse Mind, Value and Rea- lity (Vaim, väärtus ja reaalsus, 1998). Teise köitesse, Meaning, Know- ledge and Reality (Tähendus, teadmine ja reaalsus, 1998) on kogutud keelefilosoofia-, metafüüsika- ja epistemoloogiaalased artiklid. Tõlkija

ALICE KASK (2005)

648 Mathura

siis kui lebasime varasuvisesel rannal; LUULET ja sa ei näinud neid, sest vaatasid teisele poole, lebades mu kõrval, lebades pea mu rinnal. Mu hääl tõi nad sinuni; Mathura mu hääl ja sinu vastusõnad lendasid tuulde nagu nalja täis noodid ja jõudsid üheskoos mu kõrvu PALVELAUL kui kõrgehäälne katkendlik rütm. Sel pilvisel päeval Puhu mul selgust, hea hommikutuul; vala mul valgust, suur punane kuu. puhus tugevnev idatuul Tule mu juurde, kuum keskpäeva päike. läbi me käte ja jalge; tundlik idatuul Elu, torma must läbi — õrnus ja äike. puhus meist läbi, nii et alles jäid ainult kaks tulipunaste süte Pühi mind puhtaks, hea õhtune iil; sooja hõõguvat kogu me südamete kohas, hoia mind terve, soe helluse kiir. siis kui lebasime üksteise kaisus Tule, pean meeles su kollase läike. seal ürgselt valgel liival, Elu, torma must läbi — õrnus ja äike. kuivanud adru ja rohu säbrude vahel, Võta mind endasse, vabastav maru, kuni lõpuks võpatasid kehad külmast, lõhu kõik tõkked ja anna mul aru. värskust saanud täis. Jah, Tule, ja koos teeme mõõtmatuid käike. tundlik idatuul puhus meid hõõgujaid kokku Elu, torma must läbi — õrnus ja äike. ning sealsamas sündisid maalid, Kanna mind kokku, aoaja puhang, sarlakpunased ja tumelillad; merelt ja metsast, aasalt ja luhalt. sealsamas sündisid laulud, Tule ja vaata, et olen nii väike. kerged ja kõrged; Elu, torma must läbi — õrnus ja äike. sealtsamast pääses puudutus, puudutus, mis oli nii pehme IDATUULES ja ulatus ometigi lõpuni välja. Puudutus... Kaks valget merikajakat lendasid vastutuult; nende kohale jäi sinine ava helehalli taevakupli keskel. Kaks valget merikajakat lendasid paigal, vastutuult,

650 651 Luulet Mathura

NEEMEL Need tuuled, need sajud on embuseks meile. Need ööd ja Neemel, need päevad — saame nautida neid. kus lepad kasvavad kivide keskel, Seda rääkisid inimesed. mere äärel me istume, kuulates vee seitset sugust solinat, Keegi läks teele, keegi jäi paika. laugete lainete loksumist Keegi laperdas linna, teine igatses hiide läänepäikse laulusid pidi. ja kusagil oli igaühele ase. Mu laps, Me saartega silmapiir pea vastu puud ja sammalt nüüd lase, on tõmmanud taevasse nuusuta liivateed, madarat, käokeelt, pilvedest laia sinise joone hingata merikapsaste meerikkaid õisi; ning see tumeneb üha; seisa tamme all, tuksle, selg vastu tüve, meri eristub üha, hoia tast kinni ja kõnele elust. kujutlus kaugusest kahaneb üha. Kuula lainete laulu ja usalda seda, istu allika veerde, Kuniks suundume tagasi külasse, korja kodinaid kokku. koju ja sauna, õhtuhämaruses lihtsad linnud on lagistanud Ma annan siin sulle nüüd väikese pesa, taaskohtumise-taastuleku väikese kodu keset metsi ja aasi, kõlavat kära või mantrat. et leiaksid üles kõige kaitstumad kingid Kahel kaldal on ja teaksid kes oled ja kus on su soovid, täna süüdatud lõkked kannaksid kaua kiirelt kattuvat rada. ja üks neist on me eneste oma. Kes lõhub ja laulab, kes vahetab vaene — aga sinu süda ei saa mitte kunagi otsa. ISALT LOKSUDA VALGES Madalas valguses lasub üks maa — mida unustatum, seda kaunim. Loksuda valges Need laaned, need rabad — saame luitunud paadis, peituda siia. Nii rääkisid haldjad. triivida rohekail Need mered, need järved — saame madalail laineil puhata siin. Nii rääkisid hinged. pärast tunnitäit naeru, küljil kaks puhkavat aeru, ümber meid vesi

652 653 Luulet

kahe poolsaare vahel, päikesekiirtest ARVUSTUS peenimad pritsmed ja kaugenev maailma diskode müra. MODERNNE MONUMENT Siis ja seal tahan olla unustatud koos sinuga Janek Kraavi, Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2005. 243 lk. ses tuules, mis soodsaim sõitmaks kuhu iganes Kes postmodernismi kritiseerib, on ise modernist! Kriitika eeldab kri- see meid kannab. teeriumi, mingi mõistusliku struktuuri ja eesmärgi olemasolu. Kritiseeri- Kägu kukub korduvalt da saab teost, terviklikku narratiivi. Postmodernistlik kirjutis ei ole teos: kõigest sest läbi, narratiiv on lagunenud, ei teki mõistuslikku korda ega äratundmisrõõmu. Postmodernistlikku kirjutist loetakse teisiti, afektide tasandil, see on kas käealune kõigub mõnus või vastik, aga mitte loogiline/absurdne. Sellises kirjutises läheb ja luuletused satuvad lugeja koos autoriga kaotsi, subjekt haihtub. Seega peab kriitika siin- ootamatult kohal vakatama või vähemasti moonduma diskursusest impulsiivseks karnevaliks — niimoodi kirjutab kriitikat näiteks Kivisildnik. Kui post- üle parema parda. modern on moderni lõpp, mitte mask, siis peaks ta libisema välja mis Keskpäev kuivatab tahes teooriavõrkudest, jätma kõik kalendritegijad kimpu. Aga tundub, piisad me ihult. et ei jäta, sest postmodern(ism)ist vorbitakse üha uusi struktureeritud ülevaateid. Seega tundub, et “modernism on surnud, elagu modernism”. Minu arvates on igasuguse postmodernistliku väljenduse kriitilis- ratsionaalne analüüs esiteks totaalne möödarääkimine ning teiseks sa- lakaval modernismi jätkamine. Õnneks ei ole Janek Kraavi kirjapandu postmodernistlik kirjutis — tegu on hoopis õpikuga, mis on ju modernne teos par excellence. See annab kriitikale legitiimse pinna. Ja milleks meile õpik postmodernsel ajal? Unustagem hetkeks, et postmodernismi õpik on apooria, ning võtkem kõnealust raamatut eneseküllasena, õppevahendina. Autor on staaˇzikas koolipapa, mistõttu on näha, et õpikut kirjutades on tal olnud selge siht silme ees. Teo- se funktsioonidest ei tehta saladust, nendeks on anda postmodernismi problemaatikale esmane sissejuhatus (lk 13), pakkuda eelteadmisi post- modernistide hämaratele tekstidele lähenemisel (lk 14), refereerida ja konkretiseerida (lk 14). Seega on tegu üldhuviõpikuga, mida peaks olema võimalik studeerida ka iseseisvalt, väljaspool akadeemilisi tsunfte. Selleks, et üldhuviõpik läheks laiemasse ringlusse, peab ta olema kaunilt kujundatud, lihtne ja huvitav.

654 655 Arvustus Arvustus

Kui hinnata õpikut autori taotlusest lähtudes, siis tuleb teda ja ku- igati mõistlik, et selle ajaloo-loogika ketramist alustatakse modernsuse jundajat (Andres Rõhu) ülivõrdes epiteetidega kiita. Õpik on kirjuta- olemuse tutvustamisega (2. ptk) ning peatutakse pikemalt ka “postmo- tud lihtsalt (see, et lihtsus tähendab lihtsustamist, ei tule praegu arves- dernismi” mõiste arengulool (3. ptk). Kord määratletud mõistetest pee- se) ning kujundatud-illustreeritud parimal tänapäevasel tasemel. Kui takse tekstis korrektselt kinni, erilist kiitust väärib see, et tuuakse esile siinmail on üldiseks kombeks üllitada ülikoolide toimetisi kahvatu- modernistliku kunsti anti-modernne põhihoiak (lk 30). See tõik vajanuks te kirbukirjas broˇsüüridena, siis Postmodernismi teooria kõrgub gi- minu arvates isegi suuremat rõhutamist (nt paksu kirjaga), sest algaja lu- gandina üldise halluse foonil. Tuleb isegi öelda, et õpik ületab luge- geja intuitsioon paigutab mõisted “modernne” ja “modernistlik” pigem jasõbralikkuse ja paeluvuse poolest enamikku ingliskeelseid ülikoo- ühte patta. liõpikuid, mida lehitsenud olen, ning meenutab pigem tipptasemel Järgnevalt keskendun õpiku esimese poole, postmodernismi teooria nüüdisaegset gümnaasiumiõpikut. On näha, et Kraavi eesmärgiks pole vaatlusele. Etteruttavalt ütleksin, et klassikaliselt õpikult oleksin ooda- olnud üksnes kohustusliku abimaterjali loomine oma tudengitele, vaid nud veelgi süstemaatilisemat, mitmel puhul ka rohkem süvenevat laiema lugejaskonna vallutamine. Võib ennustada, et see tal ka õnnestub, käsitluslaadi. Tuleb muidugi mõista, et postmodernismi on süstemaa- on ju postmodernism paeluv moesõna. Olgu selle tõestuseks kas või tõik, tiliselt üliraske käsitleda, materjal ise tõrgub säärase käsitluse vastu. et kõik kõnealuse õpikuga sarnased sissejuhatavad ingliskeelsed teosed, Tervitaksin kahe käega vormi ja sisu ühtsust ehk õpiku vormist loo- mida võrdluseks lehitseda plaanisin, olid Tartu ülikooli raamatukogust bumist essee vabamängu kasuks, nagu seda pakub nt Hassan (1987).1 pikaks ajaks välja laenutatud või sootuks ära varastatud. Ka Kraavi tekstist võib leida mängulisi elemente — häid näiteid popkul- Postmodernism on see, mida temast räägitakse (Epp Annus). tuuri alalt, harva ka materjali seostamist Eestiga. Siiski tundub mulle, Võib julgelt oletada, et Kraavi suurepärase väljanägemisega raamat leiab et Kraavi on kaugel hoiakust, nagu olekski postmodernism lihtsalt see, laialdast kasutust paljude (üli)koolide sissejuhatavatel kursustel. Po- millest ta kirjutada võtab. le tal ju eestikeelses kirjasõnas õigupoolest konkurentegi. Peale Stan- Lüngad teose ühtsuses. 1. Mõttelooline hõredus. Esimene krii- ley Grenzi evangeelse alatooniga ning ilma piltideta raamatu (Grenz tiline märkus puudutab Kraavi modernsuse käsitlust. Loomulikult on 2003) võime leida vaid mõningaid artikleid ning alapeatükke kultuu- väga põnev sukelduda postmodernismi lainetesse, ekselda deltas (John riloo õpikutes. Seega langeb Kraavile tahes-tahtmata teerajaja roll, te- Cage’i metafoor, vt lk 5, lk 230). Kuid selle kümbluse nautimiseks tu- ma õpik jääb vähemalt mõneks ajaks mõõduandvaks, see kujundab pal- leb minu arvates tunda ka modernsuse pinnast, millest eemale triivitak- jude inimeste arusaama postmodernismist. Milliste kriteeriumide aluse. Paraku jääb Kraavi õpikus modernsuse tutvustus marginaalseks ja sel tuleks säärast monumenti hinnata? Laseme veelgi püsida paradoksil märksõnaliseks, hõlmates vaid mõned leheküljed (vt 2. ptk). Ei avata ning üritame vaadelda õpikut modernse teatmetekstina, kus on nõutav piisavalt Descartes’i ja Kanti rolli n-ö mõistuseusu tekkimises. Asi ei materjali autentne ja tasakaalustatud esitus, olulise esiletoomine, luge- saa olla mahu puudumises, nt Grenz on nappidel lehekülgedel modern- ja ärgitamine kaasamõtlemisele. Loodan, et selline eeldus — mis on suse ﬁlosooﬁlised eeldused rahuldavalt avanud (Grenz 2003: 67–87). sügavamas mõttes ka ratsionaalse kriitika eelduseks — ei tee autorile On igati vahva, et Kraavi tutvustab postmodernsete prantsuse mõtlejate ülekohut. Lisaks juba ülalmainitud selgesõnalistele eesmärkidele viitab mõjutajaid de Sade’i, Bataille’d ja Artaud’d (4. ptk), kuid lünk modern- üldise mõistetavuse ja loetavuse taotlusele ka raamatu väljapeetud stiil suses paistab säärase põhjalikkuse taustal seda naljakam. ja kindel struktuur: konkreetne liigendus, lühikesed nummerdatud ala- 2. Mõtlejate valiku hõredus. Kui tulla postmodernistlike mõtlejate peatükid. Sisulises plaanis jaguneb raamat laias laastus kaheks, nagu vaatluse juurde, siis tundub, et autor on siin võtnud tõsiselt ütlust “kes juba pealkirjastki oletada võib. Veidi üle poole mahust võtavad enda vana asja meenutab, sel silm peast välja”. Kraavile ei meeldi eelmäng, alla postmodernismi mõiste ja määratlemisega seotud üldteoreetilised ta asub kohe asja kallale. Üleminek toimub teise peatüki viimases osas, küsimused ning postmodernismi klassikuteks peetud mõtlejate referee- kus hakatakse tutvustama modernsuse kriitikat — kohemaid Adorno ringud. Teine pool õpikust tutvustab postmodernistliku kultuuri vald- kondi ja käsitlusi. Kraavi ei originaalitse: ta on üritanud anda ülevaate kõigist postmodernismi “esimese suurusjärgu tähtedest” ning visanda- 1Lehekülg sellest mängulisest teosest on võtnud Kraavi õpikus illust- da modernsusejärgse kultuuri ja mõtteviisi põhilisi kujunemiskäike. On ratsiooni kuju (lk 43), sellega on autor ennast Hassani kirjutamisviisist distantseerinud.

656 657 Arvustus Arvustus ja Horkheimeri kaudu. Nietzschet tutvustatakse kaude ja mõne sõnaga, Filosoofia valdkonna kokkuvõtteks tuleb öelda, et Postmodernismi Heideggerist ei räägita üldse. Tõele au andes tuleb küll toonitada, et teooria on küll aktsepteeritav ülevaade mitmete filosoofide seisukohta- Kraavi rõhuasetused ei olegi filosoofilised, ta üritab käsitleda teemat dest, kuid eelkirjeldatud lünklikkuse tõttu jääb vajaka süstemaatilisusest. interdistsiplinaarselt ning filosoofidesse süvenemisele eelneb “postmo- Mul polnud võimalik sirvida neid sissejuhatavaid teoseid, mida Kraavi dernismi” mõiste arengulugu (3. ptk). Kuid minu arvates pole võimalik sageli tsiteerib, kuid mõne teose põhjal veendusin, et säärane käsitlus on käsitleda 20. sajandi alguse avangardistlikku kunsti ilma filosoofide, eriti võimalik (Sheenan 2004). Kes soovib seda puudujääki kiiresti korvata, Nietzsche mõjusid avamata. Siin pole tegu interdistsiplinaarsusega, vaid sellel soovitaksin lugeda kõrvale Grenzi Postmodernismi aabitsat. filosoofia vältimisega. Tuleb võrdluse korras taas mainida, et Grenzi Virisemist vormi poole pealt. Raamatu teist poolt, mis tutvustab raamatus on postmodernismi filosoofilised eeldused 19.–20. sajandi va- postmodernistlikku kultuuri, tuleb pidada õnnestunumaks. Kõik oluli- hetusel (Nietzsche, Heidegger, hermeneutika) välja toodud (Grenz 2003: sed kultuurivaldkonnad (arhitektuur, kirjandus, kunst, muusika) on kae- 89–124). tud, juttu tehakse ka küberpungist ning massikultuurist. Autor üritab Millised filosoofid pälvivad Kraavi õpikus trükiruumi? Viiendas vürtsitada kuiva teooriat konkreetsete objektide analüüsiga. Võiks küll peatükis tutvustatakse pikemalt postmodernismi mõiste kallal töötavaid norida, et õpiku teeks veelgi huvitavamaks Eesti kultuurinähtuste haa- mõtlejaid Lyotard’i, Baudrillard’i ja Jamesoni. Selle peatüki olulisus on ramine analüüsi, kuid see on autori eelistuse küsimus. Teatri puhul on väljaspool kahtlust. Ometi oleks võinud Lyotard’i puhul pikemalt pea- siiski lisatud näide ka Eestist (lk 196). Lugejale annaks palju sellesar- tuda tema vaidlusel Habermasiga ning tutvustada ka viimase arusaama naste näidete leidmine ka kirjanduse ja kunsti peatükkidest. modernsuse jätkumisest — seda enam, et vastavad artiklid on eesti keeles Küll aga võiks tõsisemalt nuriseda soovitatava kirjanduse nimesti- olemas (Habermas 1996, Lyotard 2000). Teiseks oleksin oodanud lisaks ke kallal. Sissejuhatava õpiku üheks põhieesmärgiks peaks olema ju- kolmele klassikule lühikest alapeatükki, kus tutvustataks ka teisi olu- hatada inimesi sügavamale, allikatekstide ja tõsisemate käsitluste ma- lisi, kuigi vähem kuulsaid postmodernismi määratlevaid/tõlgendavaid nu. Olgugi et küllap väike osa lugejaid kasutab seda võimalust, ei to- mõtlejaid. Näiteks ei mainita Kraavi õpikus sõnagagi Gianni Vatti- hiks siin hinnaalandust teha. Poleks palju nõutud, et Kraavi õpik sisal- mot, kelle tihedast käsitlusest postmodernsuse filosoofilisest tähendusest daks kogu eesti keeles avaldatud bibliograafiat postmodernismi kohta. võib eesti keelegi vahendusel aimu saada (Vattimo 1995). Samuti va- Juhul kui autor tahtis iga alapeatüki lõpul tuua esile vaid tema arva- jaksid mainimist postmodernistlik eetika, teadusfilosoofia, miks mitte tes kõige olulisemad lugemissoovitused, tulnuks koondnimestik panna ka sotsioloogia. Mulle tundub, et need distsipliinid on postmodernismi eraldi teose lõppu. Kummastavalt mõjub, et postmodernistlikku kultuu- mõistmise seisukohalt olulisemad kui näiteks feminism või postkolonia- ri käsitlevate peatükkide puhul viidatakse nõnda vähe eesti teadlaste- lism, millele on õpikus pühendatud eraldi peatükid (7, 8). literaatide töödele. Näiteks kirjanduse alapeatükis pole neid üldse. Ometi Siiski ei piirdu Kraavi esitus postmodernismi mõiste määratlejatega. on just kirjandusteadlased kirjutanud mitmeid huvitavaid artikleid post- 6. peatükis tutvustatakse postmodernistlikku filosoofiat — poststruktu- modernismi ja eesti kirjanduse seostest, nt Epp Annuse “Postmodernism ralismi (Derrida, Foucault, Lacan, Deleuze ja Guattari). On väljaspool kui hilissotsialismi kultuuriloogika” (Annus 2000). Viiteline hõredus ei kahtlust, et poststrukturalistide tööd on olulised modernsusejärgse eksis- puuduta ainult eesti autoreid, seega ei saa oletada, nagu oleks Kraavi nad tentsi ja teksti mõtestamisel. Kuid Kraavi teosest jääb mulje, nagu oleks lihtsalt välja praakinud. Ka paljud olulised tõlkeartiklid ei leia kordagi poststrukturalism see üks ja ainus postmodernistlik filosoofia — teistest mainimist. Olgu esile toodud veel üks vormiline puudujääk — teosel ei kõnelda. Nimesid võiks puistata palju, kuid vähemalt Richard Rorty pole nimeregistrit. käsitus post-filosoofilisest kultuurist tulnuks õpikusse kaasata. Kraavi Need märkused ei tähenda, nagu tuleks lugejal Kraavi õpikust eemale piirdumine prantsuse filosoofiaga vajaks eraldi põhjendust, kuid kuuen- hoida. Vastupidi, kas või juba kujunduse tase teeb trükisest Õpiku suure da peatüki algusest võime lugeda vaid, et “Traditsiooniliselt arvatakse algustähega, modernse monumendi. Seda, et ülikooli õppejõud kirjutab postmodernistlike käsitluste hulka ka paljude prantsuse poststruktura- artiklifetiˇsismi ajastul suurtele huviliste massidele mõeldud õpiku, tuleb listlike teoreetikute tööd” (lk 105). Kraavi vaikib maha, et mitmed post- pidada hinnaliseks kingituseks. Loodan, et esitatud sõbralik kriitika aitab strukturalistid (Derrida, Foucault) on avalikult tauninud enda sildistamist Janek Kraavil täiustada oma õpiku kordustrükki, mille järele juba peagi postmodernismiga. vajadus võib tekkida.

658 659 Arvustus Arvustus

Kirjandus MARILASTE IDAHAJALAST A n n u s , E. 2000. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. — Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 769–780 Juri Anduganovi (1949–2005) G r e n z , S. J. 2003. Postmodernismi aabits. Tallinn: Logos mälestuseks H a b e r m a s , J. 1996. Modernsus — lõpetamata projekt. — Akadee- mia, nr 1, lk 75–93 Seppo Lallukka. From Fugitive Peasants to Diaspora: The Hassan,I.1987. The Postmodern Turn: Essays in Postmodern Theory Eastern Mari in Tsarist and Federal Russia . (Suomalaisen and Culture. Ohio State University Press Tiedeakatemian Toimituksia. Humaniora 328.) Helsinki: The L y o t a r d , J.-F. 2000. Vastus küsimusele: Mis on postmodernsus? — Finnish Academy of Science and Letters, 2003. 473 pp. Akadeemia, nr 7, lk 1419–1430 S h e e n a n , P.2004. Postmodernism and philosophy. — The Cambridge Kui pöörata pilk meist itta jäävate soome-ugri hõimurahvaste poole, siis Companion to Philosophy. Ed. by Steven Connor. Cambridge Uni- võib märgata nende asualade äärmist hajutatust. Nii võikski väita, et kõik versity Press, pp. 20–42 nad elavad hajalas ehk diasporaas. Tegelikult mõistetakse hajala all teata- V a t t i m o , Gianni 1995. Nihilism ja postmodernsus filosoofias.— va rahva hajutatust võõrsil, pärast sunnitud või vabatahtlikku väljarännet Akadeemia, nr 7, lk 1445–1460 oma kodumaalt. Kui varem peeti diasporaaks vaid väljaspool oma aja- Leo Luks loolist kodumaad asunud juutide rühmi, siis tänapäeval käsitatakse selle all ka muid hajali paiknevaid kultuurirühmi. Nii et kuigi Venemaa soome- LEO LUKS (sünd. 1976) on lõpetanud 1999. a Tartu ülikooli filosoo- ugri rahvad elavad hajali nii oma ajaloolisel kodumaal, kus nad on jäänud fia erialal; filosoofiamagister (2002). Eesti Maaülikooli ja Eesti Kuns- vähemusse, kui ka väljaspool seda, tuleb hajala all mõista ikkagi nende tiakadeemia filosoofiaõppejõud. Akadeemias on ta avaldanud artikli asumist väljaspool põlist asuala. “Nihilismi “hea uus ilm”: Gianni Vattimo filosoofia kriitiline vaat- Halduspoliitilise korralduse järgi on tänapäeva Venemaa (veel) lus” (2003, nr 7, lk 1464–1484) ning arvustused Hans-Georg Gadameri föderatsioon, kus arvuliselt suurematel mittevene rahvastel on kas oma tõlkevalimiku Hermeneutika universaalsus: Valik esseid ja intervjuu- vabariik või autonoomne ringkond. Soome-ugri ja samojeedi rahvas- sid (2003, nr 2, lk 403–408), kogumiku Kaasaegne poliitiline filosoofia: test on oma vabariik mordvalastel, udmurtidel, marilastel, komilastel ja Valik esseid (2003, nr 6, lk 1302–1307) ja Michel Foucault’ raamatu Hul- karjalastel ning autonoomne ringkond hantidel, mansidel ja neenetsitel. lus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul (2004, nr 3, Vepslastel, saamidel, sölkuppidel, nganassaanidel ja eenetsitel praegu lk 648–654) kohta. oma autonoomset territooriumi pole. Üldiselt on aga territoriaalautonoomiate olukord ebastabiilne. Nii liideti 2004. aastal Permi oblastiga Venemaa vanim (aastast 1925) rahvuslikul põhimõttel moodustatud ter- ritoriaalüksus — Permikomi autonoomne ringkond. Seda ei põhjustanud permikomilaste hajali asumine, sest nad moodustasid üle 60% ringkonna enamasti maal elavast rahvastikust, vaid muud kaalutlused, millel allakirjutanu praegu ei peatu. Märgiksin vaid seda, et peetakse läbirääkimisi ka Jamali Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomse ringkonna Jugra liitmiseks Tümeni (vn Tmenь) oblastiga. Soomeugrilaste ja samojeedide rahvaarv Venemaal on kahe viimase rahvaloenduse (1989–2002) vahemikus vähenenud 13,7% (Pusztay

Käsitlus liitub arvustuse autori uurimisteemaga “Põlisrahvastiku sot- siaalelu suundumusi kultuurirajal”, millel nüüd on Eesti Teadusfondi toetus.

660 661 Arvustus Arvustus

2004). Vähenemine ei sõltu territoriaalautonoomia olemasolust, vaid riigis väljendatud mõtteavaldustes suhtutakse positiivselt irredentismi muist tegureist, eriti rahva hajutatusest. Nii ongi kõige enam taandu- ja kaasmarilaste naasmisse, kuid diasporaamarilasi huvitavad need as- nud hajali elavad rahvad — vepslased 33%, karjalased 26% ja mordva- jad väga harva. Nii ei paku Kirovi oblastis elavaile marilastele mingit lased 21%. Marilaste vähenemine on olnud väikseim, “vaid” 6%. Vii- huvi halduspoliitilise piiri muutmine nii, et nad hakkaksid kuuluma Ma- mase (2002) rahvaloenduse alusel elab Venemaal ümmarguselt 605 000 ri vabariigi koosseisu. Kusjuures sealsed marilased pole väljarändajate marilast, kellest 488 000 ehk 81% kasutab kodus mari keelt — nende järglased, vaid kuuluvad põliselanike hulka, olles umbes samasuguses emakeelsus on seega langenud 1%. Mari vabariigis on mari keel jäänud seisundis kui Eesti praegusest piirist (kontrolljoonest) väljapoole jäävad õpetamise keeleks vaid üksikuis maa-algkoolides. Lõppenud on õpiku- setud. Säärasest ükskõiksest suhtumisest erineb siiski 1990. aastate algu- te koostamine ja kirjastamine. Üle 30% mari lastest räägib kodus vene ses Baˇskiiria marilaste ettepanek Mari autonoomse ringkonna moodus- keelt ning marikeelsed raamatud neid ei huvita (Pusztay 2004). tamiseks selles vabariigis. Ümberasumisest Mari vabariiki on huvitatud Üks esimesi teadlasi, kes hakkas uurima Venemaa soomeugrilaste vaid haritlased või haritlaseks pürgivad inimesed. Valitsevaks protsessiks sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme, on 1944. aastal Viiburis — just on hajalas elavate marilaste venestumine. enne linna vallutamist punaväe poolt — sündinud Seppo Lallukka. Te- Järgmised kaks peatükki (lk 67–135) käsitlevad marilaste idasuunali- ma esimesi sellekohaseid uurimusi olen käsitletud varem (Kurs 1991), se väljarändamise algust 16. sajandi teisel poolel, mil “Vene karu” neelas hilisemaist suuremaist teostest nimetaksin siin monograafiat permiko- alla “Tatari hundi”, s.t Venemaa vallutas Kaasani khaaniriigi, kuhu ma- milastest (Lallukka 1995) ning uut väljaannet idapoolsete soomeugrilas- rilaste asualad kuulusid (skeemkaart lk 70). Marilaste lõplik allutamine te etnodemograafilistest protsessidest (Lallukka 1997). Lisaks on tema uutele võimudele sai teoks alles pärast “tˇseremissi sõdu” ehk marilaste artikleid Tveri karjalastest ja teistest Venemaa soome-ugri rahvastest il- ulatusliku sissivõitluse lõppu. Esimene selline sõda toimus 1552.–1557., munud rahvusvahelistes väljaannetes. Lallukka viimane suurem uurimus teine 1571.–1574. ning kolmas 1582.–1584. a. Mõningat vastupanu aval- hõlmab idamarilasi; selle koostamisel on kasutatud nii Lääne teoreetilist dati veel 1590. aastail. Moskva võimude alustatud loodususuliste mari- kirjandust kui ka Venemaal avaldatud empiirilisi uurimusi. Andmestik laste ristimine õigeusku, kirikute ja kindluslinnade ehitamine põhjustas tugineb 1989. aasta rahvaloenduse ja autori enda välitöödel kogutud ma- marilaste siirdumise vabadele aladele idas. Teose autor toob esile Vjatka terjalidel. jõest ida poole suundunud väljarännu põhilised teed ning näitab, milli- Lallukka monograafia koosneb sissejuhatusest, kaheksast peatükist sed alad hõlvati kahe järgmise sajandi jooksul. Erijoonis (lk 101) toob ja kokkuvõttest. Teksti aitavad selgitada ja ilmestada üheksa kaarti ning esile piki Kamat ja selle lisajõgesid kulgenud põhilised väljarännuteed. kaheksa joonist. Viimased 70 lehekülge on mitmesuguste märkuste ja Pärast Kaasani khaaniriigi langemist sai Volga-Uurali aladest esmalt selgituste, bibliograafia ning indeksite päralt. Järgnev ülevaade ongi üles liikuv asustusraja (ingl. frontier), seejärel Venemaa piirivöönd (bor- ehitatud autori enda liigenduse alusel. derland) ning lõpuks hiidimpeeriumi siseala. Venemaa eesmärgiks oli Sissejuhatuses (autoril on see esimene peatükk, lk 15–28) selgitatak- põllumajandusliku püsiasustuse kujundamine seni vormiliselt liidenda- se marilaste asustuse ja identiteediga seotud probleemistikku ning sellest tud karjakasvatajate baˇskiiride rändealadele, et lõimendada niiviisi kogu lähtuvat teose ülesehitust. Autor näitab marilaste asualade kujunemise Lõuna-Uural riigiga. Seejuures kasutati oskuslikult ära juba varem ala- üldist käiku, tuues esile rahva haritlaskonna järkjärgulise koondumise nud marilaste itta siirdumist. Protsess ei kulgenud valutult, sest uute Mari vabariigi pealinna Joˇskar-Olasse. Ta osutab muu seas sellele, et võimude vastu tõusid üles nii põlisrahvas baˇskiirid kui ka sisserännanud idamari mõiste on liikvele läinud just teadlaste, kultuuritegelaste ja aja- talupojad, nende hulgas marilasedki. Lõpuks hakkas Vene riik 18. sajan- kirjanike ringkondadest ning alles seejärel hakanud mõningal määral dil ise korraldama sisserännet neile aladele. Selle hõlbustamiseks moo- levima rühma kuuluvate marilaste endi hulgas. dustati neli territoriaalset haldusüksust — Kaasani, Osa, Siberi ja Nogai Tõeline esimene peatükk (lk 29–65) on pühendatud rahvaste rii- daruga, mille maa-alasid kujutatakse omaette skeemkaardil (lk 132). gisisesele hajumisele ja etnilise eneseteadvuse käivitumisele. Selgita- Neljas peatükk (lk 137–200) käsitleb rahvuslikku liikumist ja territo- takse, kuidas postkommunistlikul Venemaal käsitatakse põlisrahvaste riaalseid ümberkorraldusi kuni 1930. aastate lõpuni. Tuginedes Andreas vabariike, põhiasualasid ja hajalaid. Riikidevaheliste ja riigisiseste ha- Kappeleri tuntud uurimusele (Kappeler 1982: 179–202) rahvusliku liiku- jalate käsitlemisel jõutakse välja idamari hajalani. Marilaste poliitilisi mise viiest kategooriast 20. sajandi algul, väidab Lallukka, et talupoegli- sümpaatiaid ja kultuurilisi orientatsioone uurides selgub, et Mari vaba- kud marilased sarnanesid kujunevate rahvustega Baltikumis, Valgevenes

662 663 Arvustus Arvustus ja Ukrainas. Kuid läänepoolsete servaaladega võrreldes jäi Vene impee- noomne Baˇskiiri vabariik, nn Väike-Baˇskiiria, mille koosseisu esialgu jäi riumi sisemuses rahvusidee areng siiski vaid embrüonaalsesse seisun- vaid vähesel hulgal idamarilasi. Hiljem, Baˇskiiria territooriumi laiene- disse. 20. sajandi algul peeti Volga-Uurali piirkonna mitte-islamiusulisi des, hakkas aga sellesse autonoomsesse üksusse kuuluma üha enam vähemusi loodusrahvaiks (sks Naturvölker), kelle rahvuslik ärkamine oli marilasi. Novembris 1920 anti välja seadus Mari autonoomse oblasti alles algstaadiumis. Aastail 1905–1917 hakkasid aga sealsed maainime- moodustamiseks keskusega Krasnokokˇsaiskis (hilisema nimega Joˇskar- sed seostama end juba kodukülast suurema kooskonna osana. Piirkonnas Ola). Üksus hakkas toimima 1921. aasta märtsis. Selle aktiga pandi alus hakkasid levima Kaasani ülikooli kasvandiku Nikolai Ilminski (1822– marilaste jaotatusele nn emamaa ja hajala vahel. Oma asutuste — eri- 1891) ideed mitteislami vähemuste integreerimiseks Vene ühiskonda ti koolide — korraldamine osutus võimalikuks ka hajalas, sh idamari- hariduse andmise kaudu. Mäemarilaste hulgast võrsunud Sergei Nur- laste rühmadel Tatarimaal ja Baˇskiirias. Mari ANSV moodustamisega minskist (1839–1914) sai pärast Kaasani vaimuliku seminari lõpetamist 1936. aastal tõsteti küll marilaste emamaa sotsiaalset staatust, kuid sa- koolide inspektor Vjatka kubermangus. Tema seisukoht oli, et mittevene mas käivitati nähtus, mida nüüd tuntakse nimetuse all Suur terror. Kuni lapsed peaksid koolis alul õppima lugema ja kirjutama ning arvutama 1930. aastate lõpuni tapeti 15 000 marilast, sealhulgas kõik kirjanikud. emakeeles ning alles seejärel vene keeles. Kohalikule kultuurikeskusele Omaette peatükis (lk 201–233) kirjeldatud idamarilaste tänapäe- Kaasanile suhteliselt lähedasest Mägi-Marist olid enamjaolt pärit ka tei- vast asustust ning etnilist keskkonda aitavad ilmestada kuus tabelit sed tollased haritlased, nagu Mihhail Gerassimov, Pjotr Jeruslanov, Gav- ja sama palju kaarte. Nende abil jõuavad lugejani autori töödeldud ril Jakovlev, Vassili Lukjanov, Ivan Moljarov ja Mihhail Vassiljev. Kaa- 1959.–1989. aasta rahvaloenduste andmed marilastest üldse ning nende sani kõrval oli teiseks piirkondlikuks kultuurikeskuseks Ufa, kus alates rühmadest. 1989. aastal elasid idamarilased 401 maa-asulas, kusjuures 1870. aastast toimis mari kool. 1882. aastal avati Birskis Ufa kuberman- puht mari külasid oli 299, kõige enam Baˇskiirias (vastavalt 291 ja 223). gus õpetajaid koolitav nn mari-tˇsuvaˇsi kool. Aastail 1901–1912 töötas Edasi iseloomustatakse idamarilaste põhilisi rühmi Kama, Iki ja Süni samas kubermangus ka Nikolo-Berjozovka misjonikool, mille õpilaste ning Belaja (baˇsk. Agizel, Agidel) jõe ääres, samuti kaugemal Uura- hulka kuulus samuti marilasi. Põhiliseks mari hariduselu keskuseks jäi lis. Torkab silma maa-asulate erinev suurus piirkonniti. Kui Baˇskiiria siiski Kaasan. Aastail 1903–1906 Kaasani õpetajate seminaris õppinud 291 marilastega asustatud külast oli 30,9% alla 100 elanikuga ja 56,8% Pjotr Kunajev avaldas esimest korda mõtte, et marilased vajavad auto- elanike arvuga 101–500 ning 12,3% üle 501 elanikuga, siis Uurali piir- noomiat. Teine Kaasani seminarist — mari kirjakeele rajajaks osutunud konna 32 maa-asula vastavais suurusrühmis elas neid 12,5%, 43,7% ja Sergei Tˇsavain — on märkinud, et 1905. aasta revolutsiooniga tõusis esile 43,8%. Marilaste kohalike rühmade kirjeldamisele asudes märgib Lal- ka mari haritlaste rahvuslik eneseteadvus. Varsti (1907) hakkas Kaasa- lukka, et 1959. aastal moodustasid idamarilased üle 1/4 kõikide marilaste nis ilmuma Marla kalendar, mille väljaandmises osalesid ka Ufa kuber- arvust ehk umbkaudu oli neid kokku 140 000 inimest. Kirovi oblasti, Ud- mangu marilased Valerian Vassiljev, Pavel Glezdenev ja Guri Karmazin. murtia ja Tatarstani piiresse jäävate Kama marilaste üldarv oli 1970. aas- Vassiljev oli varem õppinud Kaasanis, Karmazin, samuti mõnevõrra tal umbes 15 000 ning 1989. aastal umbes 13 500. Kaks kolmandikku noorem Leonid Mendijarov (1881–1956) aga Birskis. Lisaks niidu- ja neist koondus 58 külasse; omavaheline suhtlemine on võimalik Vjat- mäemari murdele oli hakanud ilmuma kirjutisi ka idamari murdes. Mari ka ja Kama jõge pidi. Umbes 4000 Kama piirkonna marilast elas aga kalendri toimetajad aga taotlesid kõikidele rühmadele ühise mari kirja- väljaspool seda põhiala, valdavalt Iˇzevskis ja Sarapulis Udmurtias, Nabe- keele arendamist. Pärast teist Vene revolutsiooni ning sellele järgnenud reˇznõje Tˇselnõs (tat. Tˇsallõ) ja Niˇznekamskis (Tüben Kama) Tatarstanis, bolˇsevike võimuhaaramist hakkasid 1918. aasta märtsis organiseeruma kuhu nad koondusid alates 1960. aastaist. Nii on neile kõige suuremat ka idamarilased, kogunedes esmalt Birski maakonna Miˇskino külla. Sa- mõju avaldanud venelased, kes moodustavad suure osa linnarahvastikust. mal kuul kirjutasid Stalin ja muslimi komissariaadi kolm ametnikku al- Tatari mõju on märgata vaid Agrõzi ja Karakulino rajoonis ning vähest la Tatari-Baˇskiiri vabariigi moodustamise aktile Venemaa föderatsiooni udmurdi mõju Alnaˇsi rajoonis. Asustusvööndi äärmine lääneosa kuulub koosseisus. Selle koosseisu pidid minema kõik idamarilastega asustatud Kirovi oblasti Kilmezi ja Malmõˇzi rajooni, kus marilased moodustasid alad. Juunis 1918 Kaasani õpetajate seminaris peetud Ülevenemaaline vastavalt 12 ja 16% rahvastikust. Neil marilastel on otsese naabruse tõttu mari rahva kongress ei kiitnud aga sellist otsust heaks. Enamasti talu- hea võimalus suhelda Mari vabariigiga. Teine suurem, Iki-Süni marilas- poegade ja kooliõpetajate hulgast pärit 118 delegaadist oli 33 marilast te rühm jääb Tatarimaa ja Baˇskiiria piirivööndisse, olles jaotatud kokku ka Ufa kubermangust. Märtsis 1919 moodustati rahvuspõhimõttel auto- seitsme — kolme Tatarimaa (Aktanõˇsi, Menzelinski, Muslümovo) ja nel-

664 12 665 Arvustus Arvustus ja Baˇskiiria (Bakalõ, Belebei, Iliˇsevo ja Sarani)ˇ rajooni vahel. Lisaks Iki Baˇskiirias. 1989. aastal oli selles vabariigis 172 sellist maa-asulat, mil- ja Süni jõe kaldavööndile elab neid ka Süni lisajõgede Saltõkiˇ ja Saraniˇ le elanikest moodustasid marilased vähemalt 70%. Kümne aasta pärast ääres. Sealsete marilaste põhilisteks naabriteks on islamiusulised tatar- oli nende asulate elanike arv suurenenud 3,9%. Samal ajal suurenes lased ja baˇskiirid, mõnel määral ka tˇsuvaˇsid ja mordvalased. Nii polegi selle vabariigi muu (mittemari) rahvastik aga 8%. Viimases väljendub see rühm mitte vene, vaid hoopis turgi (tatari-baˇskiiri) ja islami mõju all. Baˇskiiria tatarlaste ja baˇskiiride suur elujõud ning maakogukonna tu- 1989. aastal elas sealsest ligi 13 000 marilasest üle 7000 maal, valda- gevus. Baˇskiiria islamiusuliste rahvaste naabruse tõttu on ka sealsete valt Baˇskiirias, sh 4826 Saraniˇ rajoonis, moodustades 20% rahvastikust. marilaste sündivus kõrgem kui Udmurtia, Sverdlovski oblasti ja Ma- Suurim idamarilaste rühm asub Belaja ja selle lisajõgede Ufa (Öfö), rimaa marilastel. Eri rahvaste demograafilisi näitajaid võrreldes jõuab Biri ja Tanõpi ääres. 1970. aastal elas seal ligi 95 000 marilast ning Lallukka järeldusele, et idamarilased asuvad keskmisel kohal, slaavlaste ka 1989. aastal loendati piirkonnas 82 280 marilast. Koos 10 352 Ufa ja turkide vahel. linnas elanud marilasega ületas nende arv niisiis 92 000 piiri. Kõige Põhjalikult on käsitletud (lk 261–324) idamarilaste siirdeaega, suurem oli marilaste osatähtsus (69%) Miˇskino rajoonis. Sellest loo- mil hakati läbi viima demokraatlikke reforme. Selle ajajärgu algus- de poole jäävas Kaltasõ rajoonis moodustasid nad poole rahvastikust. se (1990–1993) langevad ka Venemaa Föderatsiooni ametlike etni- Nendes rajoonides elaski kokku ligi pool (47%) Belaja vööndi mari- liste piirkondade (autonoomsesete vabariikide, oblastite ja ringkong- lastest. Muud suuremad koondumiskohad on Birski ja Krasnokamski kondade) suveräänsuse deklaratsioonid. Selle käigus muutus Baˇskiiria rajoon ning Neftekamski linn. Viimati nimetatu on suurim linnamaride Baˇskortostaniks ja Tatari(ma)a Tatarstaniks. Nendel nafta- ja gaasivaba- koondumiskoht väljaspool Mari vabariiki. Kõige venelikumas keskkon- riikidel õnnestus välja kaubelda ka kõige suuremad õigused. 2000. aasta nas elab idapoolseim, Uurali marilaste rühm. Kokku elas 1989. aastal mais moodustatud ja keskusele allutatud superregioonides — ametli- Sverdlovski oblasti neljas (Atˇsiti, Arti, Krasnoufimski, Niˇznije Sergi) kult föderaalringkondades — hakati 21 rahvuspiirkonna suveräänsust ning Permi oblasti neljas (Tˇsernuˇska, Kiˇserti, Oktjabrski, Suksuni) ra- aga jälle piirama. Multietnilise Baˇskortostani kolmel suuremal ja kahel joonis üle 17 000 marilase. Suurim oli nende osatähtsus Sverdlovski väiksemal rahvusrühmal on erinevad võimalused oma kultuuri arenda- oblasti Krasnoufimski (14,8%) ja Arti rajoonis (14,3%). Koos Permi, miseks. Nii on baˇskiiridel, venelastel ja tatarlastel 11-klassilised ema- Jekaterinburgi ja Niˇzni Tagili linnaga oli idapoolseimate marilaste arv keelsed koolid, kuna tˇsuvaˇsi ja mari lastel piirdub emakeelne haridus 27 120. Et selle rahvarühma eneseteadvus on seotud maa ja külaga, kii- algklassidega. Tˇsuvaˇsˇsidel ja marilastel on kummalgi oma vabariik- rendab elanike järjest suurenev linnadesse siirdumine nende traditsioo- lik (Baˇskortostani) ajaleht ning kaks rajoonilehte. Sterlitamakis töötab nilise ühiskonna lagunemist. Peatüki kokkuvõtteks konstateerib autor tˇsuvaˇsi ja Neftekamskis mari filharmoonia. Erinevalt marilastest on idamarilaste olemasolu 41 rajoonis. Rohkem kui 122 000 idamarilasest tˇsuvaˇsˇsidel ka emakeelsed raadio- ja telesaated ning alates 1999. aas- elas maal ligikaudu 89 000. Nende 160 kunagisest maakogukonnast 65-s tast ka oma teater. Tˇsuvaˇsˇside näitel ilmneb, et turgi rahvad suudavad ka moodustasid marilased üle poole rahvastikust, kusjuures üheteistkümnes oma hajalarühmade kultuurivajadusi paremini teenindada kui soomeug- ületas nende osatähtsus 80%. Just need ongi mariluse tugevaimad kol- rilased. Küsitluse andmeil selgub, et marilased on alati olnud tugevasti ded, millele on pühendatud järgmine peatükk (lk 235–260). sõltuvad asukohavabariigi juhtidest ja tiitelrahvast. Alles 1990. aasta- Idamari asustuskoldeid on murendanud pärast 1950. aastaid ala- tel Mari vabariigis alanud rahvuslik liikumine tõi kaasa uue huvi oma nud pidev väljaränne. Üheks väljarännu põhjuseks on olnud see, et rahva hajala vastu. Et sama aastakümne teisel poolel sai Marimaa presi- nõukogude plaaniorganid jagasid maa-asulad perspektiivseteks ja pers- dendiks umbvenelane, siis vaibus ametlik huvi ning koos sellega toetus pektiivituiks. Et viimati nimetatuis ei arendatud sotsiaalset infrastruk- diasporaale. tuuri, hakkas neist inimesi hulgaliselt lahkuma. Kuigi 1980. aastate al- Mari idahajala ja kodumaa omavahelistele suhetele pühendatud guses 114 suurema idamari maa-asula elanike koguarv mõnevõrra kas- peatükk (lk 325–387) tugineb aastail 1998–2000 läbiviidud 2132 usut- vas, vähenes ajavahemikus 1979–1997 nende asulate elanikkond siiski lusele. Baˇskortostani, Tatarstani ja Udmurtia vabariigi ning Permi ja kiiremini kui idamarilaste asukohaalade — Permi ja Sverdlovski oblas- Sverdlovski oblasti 103 mari asulas küsitleti üle 16-aastasi inimesi, kel- ti ning Udmurtia ja Baˇskortostani — maarahvastik tervikuna. Väljaränd le vanemaist vähemalt üks oli marilane. Vastanuist 86,1% elas maal ja asendus korraks veel sisserännuga aastail 1992–1994 ning kulges siis en- 13,9% linnas. Vene keeles koostatud küsimustikele vastasid paremini distele radadele. Idamarilaste etnilisuse säilimiseks on siiski lootust, eriti nooremad ja haritumad inimesed. Kakskeelsed marilased pidasid ve-

666 667 Arvustus Arvustus nekeelset küsitlust täiesti loomulikuks, vaid üks Baˇskortostani Dürtüli 604 298 marilasest elas Mari Eli nimelises vabariigis 312 178. Niisiis rajooni vanem mees tundis huvi: “Miks küsite mari asju vene, mitte aga koondab Marimaa territoriaalüksus nimirahvast endasse vaid pisut üle mari keeles?” Küsitletuist 31,9% pidas end marilaseks, 29,2% asukoha- poole (51,7%). Marimaal elas loenduse ajal aga kokku 727 979 ini- ala (Baˇskortostani, Tatarstani, Permi oblasti jne) marilaseks, 13,4% ida- mest, kellest vaid 42,9% kuulus marilaste hulka. Arvestades venelas- ja 12,8% niidumarilaseks. Osa inimesi (7,6%) ei osanudki ennast selles te ülekaalu vabariigis ning nende koondumist linnadesse, kus elab üle suhtes määratleda. Muudest enesemääratlustest (5,1%) toodi esile sel- 63% rahvastikust, ei ole marilaste olukord oma vabariigis kuigi roosi- liseid väiksemaid ajaloolisi etnoüksusi nagu ˇsungo, köngür, üpönõˇs ja line, ent siiski tunduvalt parem kui udmurtidel ja mordvalastel (ersa- denonõˇs. Idamarilaste sidemed Marimaaga on kaunis nõrgad. Vaid har- del ja mokˇsadel), kelle osakaal nimivabariikides on tunduvalt väiksem. va kuulatakse Joˇskar-Ola raadiosaateid. Keskmiselt 64,7% küsitletud Marilasi elab Venemaa kõigis föderaalringkondes, kuid enamasti ikkagi idamarilast polnud kunagi käinud Marimaal. Tihedamad sidemed Ma- oma põliskodumaa naabruses Volgamaal (511 919) ning Uurali ring- rimaaga on haritlastel, kellest 30,3% polnud seal aga samuti kunagi konna Sverdlovski (27 863) ja Tˇseljabinski oblastis (3695 marilast). käinud. Kuid ka Mari vabariiki külastanu pole saanud tuge oma rah- Neil aladel asub ligikaudu 90% kõikidest marilastest. Territoriaalüksuste vuslusele, sest kogu asjaajamine Marimaal toimub ju vene keeles. Ome- järgi on marilasi kõige arvukamalt Baˇskortostanis (105 829), Kirovi ob- tigi saadakse — eriti Tatarstanis ja Baˇskortostanis — tuge Marimaalt lastis (38 530), Tatarstanis (18 787), Udmurtias (8985), Niˇzni Novgo- tellitud ajalehtedest Marii El, Kugarnja ja Jamde lii! ning ajakirjadest rodi (7757), Permi (5395), Saratovi (3983) ja Samara oblastis (3889) Ontˇsõko, Patˇsemõˇs/Osa ja Ketˇse. Kohalikest marikeelseist ajalehtedest ning Tˇsuvaˇsˇsias (3542 marilast). Väljaspool seda regiooni on neid roh- on vabariiklik (Baˇskortostani) 1991. aastal mari intelligentsi rajatud kesti veel Tümeni (11 023) ja Volgogradi oblastis (6028), Krasnojarski Tˇsolman (Kama), mida trükitakse Neftekamskis. Selle neljaleheküljese krais (5104), Komis (3202), Krasnodari krais (2733), Moskva oblas- nädalalalehe trükiarv on 5000. Alates 1930. aastaist ilmub kaks rajooni- tis (2554) ja linnas (1979 elanikku). lehte, mida tänapäeval trükitakse mari ja vene keeles. Kahe- kuni nelja- leheküljesed Miˇskino rajooni Druжba ilmub alates 1992. aastast kaks ning Kaltasõ rajooni Üˇzara/Zar kolm korda nädalas. Kirjandus Kokkuvõttes (lk 389–402) võrdleb autor idamarilaste eri rühmade K a p p e l e r , Andreas 1982. Russlands erste Nationalitäten: Das Za- olukorda ning toob esile rea üldistusi ja järeldusi. Emamaa majandus- renreich und die Völker der Mittleren Wolga vom 16. bis 19. Jahrhun- liku ja etnilise nõrkuse tõttu pakub Marimaa hajalale vaid sümboolset dert. (Beiträge zur Geschichte Osteuropas 14.) Köln–Wien: Böhlau tuge. Konkreetne tugi väljendub eelkõige marikeelsete väljaannete levi- K u r s , Ott 1991. Uurimus idapoolsetest soome-ugri rahvastest. — Aka- kus, mis näiteks Baˇskortostanis on ühe marilase kohta suurem kui Mari deemia, nr 8, lk 1759–1764 vabariigis endas. Baˇskortostani ning ka Tatarstani marilased on kolm- L a l l u k k a , Seppo 1995. Komipermjakit — perämaan kansa: Syr- keelsed, kasutades peale emakeele veel vene ja baˇskiiri/tatari keelt. Se- jäytyminen, sulautuminen ja postkommunistinen murros. Helsinki: da tuleb emakeele säilimise seisukohalt pidada paremaks kui mari-vene Venäjän ja Itä-Euroopan instituutti kakskeelsust, mis valitseb Mari vabariigis ning Permi ja Sverdlovski Lallukka 1997= Lallukka Seppo. Vostoqno-finskie naro- oblastis, kus toimub tugevam venestumine. Et Seppo Lallukka kasutas dy Rossii: Analiz зtnodemografiqeskih processov. väliuurimistel ja küsitlustel vene keelt, on selles keeles antud ka kohani- Sankt-Peterburg: Evropei˘iski˘idom med, millele ta mõnikord on lisanud rahvusliku kuju. Küll on Lallukka P u s z t a y , János 2004. Soome-ugri rahvastel on veel lootust.— Dip- ära toonud mitmeid muid marikeelseid nimesid ja väljendeid koos ing- lomaatia, nr 12 (september), lk 2–5 liskeelsete tõlgetega. Academia Scientarum Fennica Humaniora sarjas avaldatud Seppo Ott Kurs Lallukka teos on tõsine uurimus, mis selgitab ja analüüsib mari ida- OTT KURS (sünd. 1939) on lõpetanud Tartu ülikooli geograafiaosa- diasporaa senist arengut ning annab rohkesti võrdlevat materjali Vene- konna 1963. aastal. Geograafiakandidaat 1971. a Tartus. Tartu ülikooli maa idapoolsete soomeugrilaste edaspidiseks käsitlemiseks. Et raamatu inimgeograafia erakorraline professor, Helsingi ülikooli audoktor. Aka- ilmumise ajal polnud veel teada Venemaa viimase rahvaloenduse tu- deemias avaldanud artiklid “Eesti Vabariigi asendi ja piiride uurimi- lemusi (vt www.perepis2002.ru), peatun lõpetuseks neilgi. Loendatud sest” (1990, nr 6, lk 1252–1259), “Ingeri põliselanike saatus” (1990, nr 7,

668 669 Arvustus Arvustus lk 1484–1499), “Krimmitatarlased” (1991, nr 2, lk 321–344), “Hõimud tahes, kirjastus Ilmamaa “Eesti mõtteloo” sarjas 66. raamatuna ilmunud hääbumas: Karjalased Ida-Karjalas” (1992, nr 1, lk 120–136), “Ed- Jakob Hurda kirjade, kõnede, jutluste ja kirjutiste kogumikku Looja ees gar Kanti teaduspärand” (1992, nr 3, lk 578–606), “Euroopa ruumiline võib igal juhul tervitada. taassünd” (1992, nr 5, lk 899–911), “Halduspoliitilised ruumid” (1992, Arvustada sellist kogumikku pole lihtne. Üsna mõttetu on arut- nr 12, lk 2613–2630), “Eesti piirid Euroopa riikide taustal” (1993, nr 3, leda selle üle, mida Hurt kirjutas 19. sajandi teisel poolel inimese lk 451–468), “Sakslased Venemaal” (1993, nr 7, lk 1452–1483), “Poliit- füsioloogiast, või vaielda tema ülevaatega rahvaluulekogumiskampaa- geograafia arengulugu” (1993, nr 12, lk 2640–2666), “August Tamme- niast. Küll saab aga üht-teist öelda kogumiku koostamise põhimõtete kann teaduses ja kultuuris” (1994, nr 8, lk 1720–1737), “Etnilised vähe- kohta. Koostaja Hando Runneli lühikesest saatesõnast paistab läbi tema mused ja uusasukad Eestis” (koos Eiki Bergiga, 1995, nr 2, lk 260–275), soov keskenduda usulise loomuga tekstidele. Seetõttu on siin esimest “Johannes Gabriel Granö Eestis” (1995, nr 5, lk 1057–1077), “Poliitgeo- korda avaldatud mitmed seni käsikirjas püsinud jutlused ning kalendrites graafia Eestis” (1996, nr 1, lk 137–151), “Marid ja Marimaa” (1996, nr 7, avaldatud piiblikõned. Samal eesmärgil on ära toodud ka lisamaterjalid lk 1408–1424), “Tartu teadlased ja Vene Geograafia Selts” (koos Lin- Hurda ja Jakobsoni 1878. aastal puhkenud poleemika juurde. da Kongoga, 1996, nr 11, lk 2284–2296), “Kakskeelne Lotring” (1997, Paraku pole koostaja sellest printsiibist täielikult kinni pidanud. nr 10, lk 2045–2062), “Turgi riikide kohanimed” (1998, nr 5, lk 1036– Seetõttu on kogumikku lisatud ka teisi, seda teemat vaid kaudselt puudu- 1051), “Endel Varep asulastiku uurijana” (2000, nr 8, lk 1711–1729), tavaid kirjutisi ja kõnesid, nagu näiteks populaarteaduslikud ülevaated “Krimmitatarlaste tänane päev” (2002, nr 1, lk 78–88), “Salme Nõmmik: “Inemisest” ja “Heering” ning “Kiri Eesti Kirjameeste Seltsi esimesele Aeg, ruum, ideed” (2002, nr 3, lk 497–508), “Afganistan ja afgaa- koosolekule”. Sellist valikut võiks mõista, kui neid tekste poleks varem nid” (2002, nr 8, lk 1699–1711), “Kreeklased Krimmis” (2004, nr 7, publitseeritud, kuid nii see pole. Seetõttu oleks vahest olnud mõttekam lk 1473–1495), “Maajamaa muutumisi” (2005, nr 12, lk 2557–2627); need vaadeldavast kogumikust välja jätta, asendades nad mõne Hurda lisaks 15 arvustust ning järelsõnu ja tõlkeid. usulisi küsimusi käsitleva kirjutisega. Hurda rahvaluulekogumise juures oleks näiteks väga huvitav olnud tutvuda tema poleemikaga sõber Rudolf Kallasega selle üle, kas rahvaluulekogumine on ikka kristlik ettevõtmine või mitte. Sama puudutab ka Hurda Peterburi-perioodi kõnesid ja kirju- UUS KOGUMIK HURDA KÕNEDEST, tisi Eesti kirikuolude ning nende uuendamise möödapääsmatuse teemal. JUTLUSTEST JA KIRJUTISTEST Loomulikult on need allakirjutanu märkused subjektiivse iseloomuga, tõde peitub antud juhul tõepoolest vaataja silmades. Jakob Hurt. Looja ees . (Eesti mõttelugu; 66.) Koostaja Hando Hando Runnel nimetab sissejuhatuses kogumiku keskseks kirjuti- Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2005. 463 lk. seks Hurda ülevaadet usuisa Martin Lutheri ühest elupäevast. Luther on Hurdale mitmes mõttes eeskujuks olnud ning ta kasutab tema mõtteid oma kirjutistes sageli. Selles 1875.–1876. aastal avaldatud, seega Otepää Jakob Hurt kuulub nende ärkamisaegsete suurmeeste hulka, kelle vaimne pastoraadis kirjutatud kalendrijutu teeb aga eriti huvitavaks võrdlus Hur- pärand alles pikkamisi uuesti laiema avalikkuse ette hakkab jõudma. da enda eluga Otepääl, mida on suure kaasaelamisega oma mälestustes Hurda ideed on avaldanud eestluse arengule väga olulist mõju. Seda kirjeldanud tema tulevane väimees Aleksander Mohrfeldt. Selles on se- olulisem on Hurdal lasta tänapäeva eestlastega otse kõnelda. davõrd palju kokkupuutepunkte Hurda poolt kirja pandud Lutheri eluga, Esimest korda jõudis osa Hurda vaimsest pärandist rahva ette et tegelikult tundub, nagu oleks Hurt selle kaudu oma eluideaali püüdnud 1930. aastate lõpul Hans Kruusi vahendusel, kes ühtlasi teadvustas esi- kujutada. mesena Hurda kandva rolli rahvusliku ideoloogia kujunemisel.Eestiriigi Nii nagu Luther, ärkas ka Hurt Otepääl enne teisi varahommikul. iseseisvumisest oli selleks ajaks möödas üle kahekümne aasta. Järgnes hommikupalvus koos perega, seejärel jooksvate asjade ajami- Eesti taasiseseisvumise järel kulus esimese Hurda kirjutisi sisaldava ne ning hommikusöök. Sellele järgnesid leeritunnid (Lutheril “suur- kogumiku ilmumiseks veidi vähem kui viisteist aastat. Raske on öelda, kooli” tunnid), seejärel tegelemine koguduse probleemidega ning pos- kas selle mõnes mõttes kiirema arengu põhjuseks on ajaloo üldine kii- ti läbivaatamine. Nii nagu Lutheril, tuli ka Hurdal lahendada inimes- renemine või õppimine oma aja vigadest. Kuid olgu põhjused millised te igapäevaprobleeme, kirjutada nende eest palvekirju jne. Järgnes

670 671 Arvustus Arvustus lõunasöök, mille järel Hurt valmistas ette posti ärasaatmiseks ning te- Hurda motiivide mõistmiseks tuleks meeles pidada ka teist tema geles siis kihelkonna asjadega — koolide katsumine, seltside asutami- seisukohavõttu mõjutanud tegurit — vene õigeusu kiriku kasvavat ak- ne jms. Järgnes nii nagu Lutheril aeg pere seltsis, lastega jalutamine ning tiivsust Eestis ning selle lähenemiskatseid Jakobsonile. Hurt pidas igati seltskondlikud mängud — Luther mängis Hurda jutus keeglit. Pärast las- õigustatult vene õigeusu kirikut venestuse tööriistaks ning nägi selle im- tega tegelemist Hurt puhkas tunnikese raamatut või lehti lugedes. Järgnes bumises rahvuslikku liikumisse Eesti tulevikule tõsist ohtu. Rünnates suhtlemine rahvuslike tegelastega, Aleksandrikooli ja Kirjameeste Seltsi sedavõrd teravalt nüüd juba luteri kirikut üldse, avas Jakobson Hurda asjade ajamine. Lutheri eluloos paigutab Hurt päeva sellesse ossa suhtle- meelest lisaks rahva hingeõnnistuse hävitamisele ukse ka venestusele. mise “kõrgkooli tudengitega ehk deponeerimise”. Vaevalt et need lõigud Seda ei saanud Hurt avalikult loomulikult välja ütelda, küll kumab see juhuslikult Hurdal kirjutisse sattusid. Hurt oli seisnud esimese üliõpilaste aga läbi tema vihjest, et just Õhtumaa kiriku kaudu eestlased Euroopaga kooskäimise ehk “Kalevipoja õhtute” sünni juures ning toetanud hiljem seotuks jäävad. igati eesti üliõpilaste koonduse tegevust. Hurda kodust Otepääl sai ees- Sama motiiv kordub ka Hurda väitluses oma baltisaksa ametiven- ti üliõpilastele meeldiv kooskäimiskoht, kus nad rõõmsal meelel aega dadega kiriku missiooni üle Eestis, kus Hurt pakub baltisakslastele veetsid. Siin tutvuti, armuti ja sõlmiti vahel sidemeid kogu eluks. Tollane toetust võitluses “igasuguste kultuurivaenuliste mõjude ja sissetungi- eesti üliõpilaste koonduse esimees Johannes Kerg (1849–1926) abiellus de vastu, tulgu nemad kust tahes”. Hurt tugines seejuures Soome ko- näiteks Hurda naiseõe Mathildega. Ilmselt kõlas Otepää pastoraadis nii gemusele, kus rootslased ja soomlased mitmel alal ühiselt ähvardava nagu Lutherile ka “Olgem meie rõõmsa nüüd” (Gaudeamus igitur), mida venestuse vastu välja astusid. Need ettepanekud kõlasid aga kurtidele Hurda kinnituse kohaselt “nüüdgi sagedasti Tarton kuuldas”. Vahepeal kõrvadele. Kuigi eelärkamisaja aktiiv oli enamikus koosnenud baltisak- kiskusid endale taas tähelepanu lapsed, kellega Hurt Lutheri kombel aias sa kirikuõpetajatest ning ka ärkamisaja alguses olid paljud neist eestlaste loodusvaatlusi teostas ning neid väikeste lindude eest hoolitsema õpe- rahvuslikku emantsipatsiooni toetanud, toimus siin 1850.–1860. aasta- tas. Kõige selle kõrval leidis Hurt veel aega vaikselt oma kirjatöödega tel oluline muutus. Eestlased kuulutati väikerahvana eluvõimetuks, nen- tegeleda, nii nagu Luthergi aeg-ajalt külaliste juurest eemale tõmbudes de ainsaks võimaluseks peeti ähvardava venestuse ees kiiret saksastu- “aid-majakeiste, kon täl alati tint, sulg ja paper valmis olliva pantu, et mist. Ümberrahvastumise vastu võitlevad eesti kirikuõpetajad kuulutati kui tarvis jala päält kirjotada”. seetõttu kiriku vaenlasteks. Hurt nägi sellises hoiakus põhjendatult ohtu Lutheri eluloos toodud hea kirikuõpetaja kirjeldus annab võtme ka kogu kiriku autoriteedile, kritiseerides oma teises aruandes Aleksand- Hurda jutluste mõistmiseks. Neis on muu seas peidus teisigi Luthe- rikooli rahakogumisest ennenägematu teravusega baltisaksa kirikutege- ri mõtteid, nagu näiteks ausa võitlemise tähendusest. “Siin ma sei- lasi. See kriitika viis tegelikult Hurda väljaheitmiseni kirikust. Tekkinud san ja teisiti ma ei saa”-paatos on Hurta tegelikult läbi kogu elu raevukas konﬂikt, kus Hurt sammugi tagasi ei astunud, aitas kaasa te- kandnud. 1870. aasta “Kontserdikõnes” räägib Hurt ausa võitlemise ma lahkumisele kodumaalt. Oma Otepää-perioodi kirjelduses jätab Hurt tähendusest (“see ei saa meile ealgi häpi tegema, enge avvu andma ja kõik need heitlused, nagu ka tülid rahvuslikus liikumises, paraku mai- tullo tooma”), peaaegu samade sõnadega tõstab ta võitlemise tähendust nimata. esile ka oma elu viimastes kõnedes. Hurda võitlemisi jälgides võib nõustuda Jakobsoni hinnanguga, et Martin Lutherile vihjab Hurt otse ja kaudselt ka oma avalikus Hurt oli vilets poliitik. Ausa ja põhimõttekindla inimesena tegutsedes kirjas Carl Robert Jakobsonile, mis pani aluse rahvusliku liikumise ajastas Hurt Jakobsonist lahtiütlemise valesti. See võimaldas Jakobsonil nn suurlõhele. Hurt oli Jakobsoniga usuküsimustes varemgi kokku Hurta demagoogiliselt rünnata. On kurbnaljakas lugeda Hurda kirjast põrganud ning omal ajal temaga kokkuleppe sõlminud, et Jakobson eesti üliõpilastele kurtmist, miks Jakobson temaga ausalt vaielda ei taha, usuasjus enam sõna ei võta. Sakala ilmumise eel jäi see kokkulepe aga vaid oma tegelikke vaateid peidab ning keerutab. Hurt oli sedavõrd aus uuendamata, mistõttu Jakobsoni osavalt peidetud rünnakud mitte enam inimene, et ta ei hoolinud ka liitlaste otsimisest. Sakalast eemaldumise baltisaksa kirikuõpetajate, vaid kiriku vastu laiemalt Hurta ootamatult ta- järel võinuks näiteks eeldada, et Hurt läheneb oma saksa ametivendade- basid. Hurda meelest oli kirik aga rahva moraali ning seega püsimise alus, le. Tegelikult toimus vastupidine protsess, nüüd alles Hurt nendega õieti selle mõju nõrgestamine avas tee teistele eetilistele möödalaskmistele, tülli läks. Sakala ei toetanud Hurta selles võitluses mingil kombel, jättes kaasa arvatud ümberrahvastumisele. Hurda tagakiusamise ametivendade poolt lehes kajastamata. Küll jätkas Sakala Hurda süüdistamist oma “seisuse” huvide eelistamises rahvusli-

672 673 Arvustus Arvustus kele püüdlustele. Et baltisaksa kirikuhärrades nähti nii seisuslikult kui tud Kolmel isamaa kõnel (1870). Samuti ootavad tervikliku kogumikuna rahvuslikult vastasjõudu rahvuslikule liikumisele, oli selline süüdistus väljaandmist Hurda Peterburi-perioodi rahvuspoliitilised kõned ja kirju- Hurdale eriti valus, töötades rahva seas samal ajal suure tõhususega ning tised. Vaid seejärel võiksime hakata tõsiselt rääkima sellest, et Hurda aidates kaasa Hurda autoriteedi langusele. vaimne pärand on tema rahvani jõudnud samas ulatuses nagu tema suu- Hurda rahvuslikku tegevust ei suutnud poliitilised lüüasaaamised re kaasaegse ja oponendi Jakobsoni oma. siiski kuigivõrd häirida. Väsimatu töömehena jätkas ta tegevust talle Mart Laar jäetud väljadel, unustamata rahvast manitseda oma rahvusele truuks jääma. Seetõttu oleks olnud ilmselt mõttekas lisada kogumikku mõni MART LAAR (sünd. 1960) lõpetas Tartu ülikooli ajalooteaduskonna Hurda “neljanda käsu tõotusele” pühendatud kirjutis, kus Hurt Schleier- 1983, filosoofiamagister 1995. Olnud ajalooõpetaja 1983–1986, Kul- macheri eeskujul tõlgendab kohustust oma ema ja isa austada kohustuse- tuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 1986–1990, Eesti na austada nende emakeelt, järelikult ka rahvust. Tollases saksa keelele Kongressi ja Eesti Komitee liige 1990–1992, ülemnõukogu liige 1990– tuginevas keskkonnas polnud see kerge ülesanne. Ka Hurda enda kodus 1992, Põhiseaduse Assamblee liige 1992, Riigikogu VII, VIII, IX ja oli keeleks saksa keel, tema kirjavahetus armsamaga — nii nagu teistelgi X koosseisu liige, Eesti Vabariigi peaminister 1992–1994 ja 1999– rahvuslikel tegelastel, kaasa arvatud C. R. Jakobsonil — toimus saksa 2002. Akadeemias on temalt ilmunud kõne “Meie ise ja meie enda keeles. Siiski üritas Hurt omaenda õpetust järgida, pannes vastavalt ka- lähiajalugu” (1999, nr 11, lk 2323–2327), artikkel ““Jäe igas riides ja lendrikirjutisele “Nimedest” lastele eestipärased nimed ning kasvatades iga nime all eestimeheks. . . : Rahvusluse avaldumisvormidest rahvus- neid ka muidu eestlasteks. Olulist toetust osutas Hurdale seejuures te- likul ärkamisajal” (2003, nr 8, lk 1571–1589) ning raamatu Kogumik ma abikaasa Eugenie, kes saksa-prantsuse päritolust hoolimata mehe MRP-AEG Infobülletään 1987–1988 arvustus (1999, nr 1, lk 173–176). rahvuslikke püüdeid täiel määral toetas. Seda huvitavam on jälgida Eugeniel lastelastele nimepaneku teemal miniaga tekkinud teravat konflikti. Poeg Rudolfi abikaasa Helmi oli küll tuntud rahvusliku tegelase Martin Lipu tütar, kes laialdastele kultuuri- huvidele vaatamata — või tänu nendele — oli aga täiesti saksastunud. Kui noorpaari esiklapsele pandi naise nõudel nimeks võõrapärane Gun- nar, kuigi Jakob Hurt oli soovitanud mitut eesti nime, puhkes äge tüli. Eugenie Hurt süüdistas miniat kõikvõimalikes pattudes, arvates, et mi- nia “vihkab kõike, mis võiks eestipäraselt kõlada või nime kanda”. Nagu näha, võis armastus oma mehe vastu muuta sakslase eesti päritolu kada- kast tunduvalt rahvuslikumalt mõtlevaks. Kõiki seda laadi märkusi arvestades oleks ilmselt olnud mõttekam lisada vaadeldavale kogumikule kas pikem ja põhjalikum ees- või järelsõna või varustada siis tekstid kommentaaridega. Rahvuslikku ärka- misaega ning üldse tollaseid olusid mittetundvale lugejale võib Hurda sõnum praegu kergesti kaotsi minna. Teisalt on see aga lugeja enda mure. Oluline on, et selline kogumik üldse ilmavalgust nägi. Tahaks ka loota, et tegemist on vaid esimese Hur- da pärandit tutvustava kogumikuga “Eesti mõtteloo” sarjas. Toimetaja vihjab saatesõnas kavatsusele anda peagi välja kogumik Hurda keele- teaduslikest kirjutistest. Seda võib südamest tervitada. Kindlasti oleks oluline aga uuesti välja anda ka Hurda arvukad ajalooalased kirjutised, eeskätt Pildid isamaa sündinud asjust (1871; raamatuna 1879), millel ei olnud omas ajas sugugi väiksem mõju kui Jakobsoni hiljem üles kiide-

674 675 Abstracts

this would mean linguistic and cultural Russification of non- Russian ethnic groups. None-Russians are supported by part ABSTRACTS of the Russian elite who find that Russia should continue as a multiethnic country. The controversies described here also found their expres- sion during the 2002 census. If the census studies the ethnic composition of population, as it was done in the Soviet Union KALEV KATUS, ALLAN PUUR. Demography and turning and is done in Russia, then, to some extent, the census is also points in Estonia’s demographic development. II a means for influencing the population’s ethnic composition. The second part of the article (continued from Akadeemia 2, Obviously, the advocates of the Russian political nation at- 2006) describes the demographic development of Estonia in tempted to use the last census in their own interests, although comparison with Europe, explains the significance of the Bal- without much success, as the inertia of Soviet ethnic policy and toscandian region and discusses the peculiarities of Estonia. census tradition is strong and protests of non-Russian elites Because of demographic crises, the number of indigenous pop- also had to be taken into account. ulation in Estonia today is smaller than before World War I or A few examples. Defining one’s ethnic identity was consid- World War II, which is in contrast to the situation of European erably freer than in the Soviet times. The last census recog- peoples excluding the Latvians. As a result of World War II, nized ethnic groups whom the Soviet ethnic policy considered Estonia lost four of its five ethnic minorities, but conditions to have assimilated among their “own” peoples (e.g. Besser- turned favourable for immigration. Present-day Estonia, sim- men among Udmurts, Izhma-Komi among Komi). Non- ilarly to Luxembourg, is characterized by a very high propor- Russian elites saw this liberalization as a plan to fragment tion of foreign-born people (36%). Among the EU member the non-Russian peoples and to diminish their influence. If so, states, Estonia has the highest percentage of immigrants from then the advocates of the Russian political nation were unable the so-called third countries. In order to understand Estonia’s to defend their positions to the end. During data analysis, demographic development, Estonian- and Russian-speaking the responses to the question about ethnic origin were ar- communities should be discussed separately, as there is a gap ranged into 142 ethnicities and 40 ethnic groups within them. of nearly half a century in their development. Finding a solu- Although the Izhma-Komi were also shown separately, they tion to the demographic problems that are similar to the rest were still counted among the Komi. Only a few ethnic groups of Europe but more acute is hindered by the weak economy, who were counted among another ethnicity during the pre- which is a legacy of the Soviet occupation. (Auth.) vious censuses were now recognized as separate ethnic units (e.g. Bessermen were separated from Udmurts). The question about the mother tongue also caused much INDREK JÄÄTS. Censuses and ethnic policy: Finno- controversy. During the preparation for the census the ques- Ugrians of Russia in 2002 tion, “What is your mother tongue?” was replaced with a The article describes the situation of Finno-Ugric peoples in question about the command of Russian and other languages. Russia according to the data of recent censuses and studies The explanation was that the responses to the earlier question the relations between censuses and ethnic policy. reflected people’s linguistic identity rather than their real com- The central authorities of Russia and part of academic cir- mand of the language. As non-Russians protested strongly, the cles seem to wish to transform the multiethnic population of question about the mother tongue was still included at the last Russia into one Russian political nation. They would like to moment. Such inconsistency created great confusion and had decrease the role of ethnicity in society and to abolish the sys- a negative influence on the quality of census data. tem of ethnic territorial autonomies inherited from the Soviet The picture the census gave about the Finno-Ugric peo- system. Non-Russian elites rightfully fear that in the long term ples of Russia is far from optimistic. The population number

676 677 Abstracts Abstracts

and mother tongue command of most Finno-Ugric peoples has from simple Estonian families whose attitudes are contrasted dropped considerably from 1989–2002. The exceptions are to the decadent and debaucherous lifestyle of Baltic German the Khants, Mansi and Sami who have been given the status students; peasants’ strength and suppressed blind wrath that of “small indigenous peoples of the Northern areas”. Their Baltic Germans witnessed in the revolutionary year of 1905; number has grown as inclusion in this group gives them advan- factory workers, propagating the spectre of Communism, who tages in managing local natural resources. The percentage of were considered the root of all evil. mother-tongue speakers among them has, however, dropped When writing about the time after World War I and procla- more drastically than in other peoples. Assimilation of Finno- mation of independence by Estonia and Latvia, Baltic German Ugrians is particularly rapid outside their autonomous terri- authors’ tone changes. Baltic Germans’ self-image as mentors tories. Thus, the system of ethnic territorial autonomies dating and fatherly supporters of the indigenous peoples received a back to the Soviet times should not be abolished, as it is con- blow when Estonians and Latvians, becoming mentally inde- ducive to preserving non-Russian ethnic groups. (Auth.) pendent, ceased to need Baltic Germans’ protection and even opposed themselves to it. Among Baltic Germans, these pro- MARIS SAAGPAKK. “We and they” in Baltic Germans’ cesses caused embitterment. They seem to have assumed a unpublished memoirs defensive position when depicting not only the contemporary The article discusses changes in Baltic Germans’ attitudes to situation but also the past. Estonians and Latvians in the revolutionary years of the early From the present-day viewpoint, it is essential that most 20th century. The author relies on texts unknown to the wider probably Baltic Germans’ accommodation to new circum- public — Baltic Germans’ unpublished autobiographies that stances greatly depended on the character of a concrete person are preserved at Herder Institute in Marburg and the archives and on the people they contacted. Although the treatment by of Carl Schirren Society in Lüneburg, Germany. Most of the authors may be relatively different, I would argue that cer- texts under discussion were written after World War II. When tain changes that took place in the depiction of Estonians and analysing Baltic Germans’ texts, we can find attitudes and Latvians were a natural result of new relations between these mindsets characteristic of their era and personalities, which peoples and Baltic Germans. (Auth.) contain information essential from the viewpoint of the history of mentality. HELLAR GRABBI. A visit to Estonia in 1988 When studying the depiction of Estonians and Latvians in The émigréEstonian author residing in the US describes his Baltic German autobiographies, we have to consider whether journey to Estonia in the revolutionary period when the tools the times depicted in the texts are comparable and whether meant for saving the Soviet empire — perestroika and glas- the moments when the text were written are comparable. It is nost — were used by nationalist circles in Estonia for polit- clear that Baltic Germans’ relation to indigenous peoples at ical organization of the people. The Popular Front founded the beginning of the 20th century was different from what it in spring had chosen the path of reforms and set its aim as was like after the events of the 1905 revolution and later — sovereignty within a confederation based on a union agree- during World War I, in the Republic of Estonia or at the time ment. The radical trend in the national liberation movement of their resettlement. In the Baltic German texts of the 19th was represented by the Estonian National Independence Party. century and the turn of the 20th century, Estonians and Lat- Founded in August, it supported the idea of legal continuity of vians take the role of minor characters who are only intro- Estonian independent statehood. Initially it had fewer sup- duced in order to provide contrasts or show the peculiarities porters than the Popular Front. To oppose the nationalist of local life. They get a somewhat more central role in a few movement of Estonians, the International Movement of the examples describing the fears and uncertainties that Baltic Workers of the ESSR emerged. Supported by Moscow old- Germans felt towards Estonians and Germans. The following timers and under the pretext of defending socialism, they op- motifs can repeatedly be found: diligent and striving students posed giving Estonian the status of the official language and

678 679 Abstracts Abstracts

the institution of Estonian citizenship, and demanded for non- adopted the sovereignty declaration of the Estonian SSR, by Estonian immigrants the right of veto in Estonian affairs. which the Supreme Soviet proclaimed itself the highest author- In this turbulent atmosphere, Grabbi sets out to travel ity in Estonia and declared the supremacy of Estonian laws around Estonia. He leaves the capital Tallinn for the seaside over the laws of the Soviet Union. The status of Estonia in the resort of Pärnu. On his way he visits Kurgja in Pärnu County, Soviet Union was to be defined by a union agreement. This which was the home C. R. Jakobson (1841–1882), one of the sensational act attracted attention everywhere in the world leaders of national awakening in the 19th century and the first and marked the beginning of the disintegration of the Soviet Estonian politician in the modern sense of the word. In Pärnu Union. (Edit.) he attends a meeting of Estonian heritage clubs. The Estonian Heritage Society, which had been founded a year earlier as a MIHKEL VEIDERMA. The Estonian Academy of Sciences non-governmental organization, had already become clearly as a publisher of university textbooks 1938–1940 politicized and the presentations at the conference — mostly on the themes of the past, e.g. on the fate of cadre officers of the After the University of Tartu became the Estonia national uni- Republic of Estonia — clearly hinted at strivings for indepen- versity in 1919, the need arose for university textbooks in Esto- dence. The author’s father, Colonel Herbert Grabbi, had also nian. First they were published by Loodus, who launched the died in Norilsk prison camp in Russia. Simultaneously an- series Academic Textbooks and Manuals (Teaduslikud õppe- other remarkable event took place in Pärnu — a propaganda ja käsiraamatud), later by Akadeemiline Kooperatiiv. More rally of the Popular Front. The Estonian Heritage Society and than 80 textbooks were published before 1940. The publish- the Popular Front were two competing organizations — inno- ers, however, ran into difficulties as sales revenues and bank vators and restorers, the former transforming Estonia and the loans did not cover the expenses. Books piled up in ware- Soviet Union, the latter — bringing back the Republic of Esto- houses; debts to the banks were growing. In order to improve nia. Both of them were strongly Estonian-minded. The author the situation, the government started supporting publication also meets representatives of the Estonian National Indepen- of university textbooks in 1938, directing the arrangement of dence Party and participates in unveiling a memorial tablet on their publishing to the newly founded Estonian Academy of the pedestal of the monument to Konstantin Päts (1874–1956), Sciences. To that end, the Academy of Sciences established a President of the Republic of Estonia. The monument itself had committee for publishing university textbooks. The commit- been demolished by Communists. tee collected proposals from universities, arranged reviewing In the university town of Tartu, meeting the alumni of Ro- of manuscripts, decided whether they should be approved or talia student fraternity, he proposes that the student organiza- rejected and found underbidders who would publish them. In tions banned by the Soviets should be restored. In the South- less than a year (until the annexation of Estonia), the com- Estonian town of Põlva he meets Ain Saar, leader of the Free mittee managed to publish five textbooks under the header Independent Youth Column No. 1. The young people of Võru Publications of the University Textbooks Committee at the were the first to display the Estonian blue-black-and-white Academy of Sciences. The committee prepared five more text- flag in public in those years of national upsurge. In Tallinn books for publication, which were already issued by Teaduslik he visits the editorial offices of the cultural journals Looming, Kirjastus (Science Publishers), a publishing house founded by Vikerkaar and Keel ja Kirjandus, which continue to be pub- the new regime. Publishing of university textbooks in Estonian lished at present, and the newspaper Sirp ja Vasar (now Sirp). is still a topical issue — it should guarantee the availability He also meets Arnold Rüütel, then Chairman of the Presidium of literature for students and contribute to the development of of the Supreme Soviet of the Estonian SSR, now President of Estonian scientific terminology. (Auth.) the Republic of Estonia. On 16 November 1988, three weeks after Grabbi’s depar- ture from Estonia, the Supreme Soviet of the Estonian SSR

680 13 681 Abstracts Abstracts

MARIKA MIKKOR. Placenta eating in present-day Esto- convictions and ways of behaviour. It also became evident nia and the world tradition: Taboos in research and life that academic research gives a rather flattened picture of real life. (Auth.) For twenty years, the author has been collecting data on birth rites from Estonia, Estonians living in the Caucasus, Erza CLARENCE IRVING LEWIS. The given element in expe- Mordvinians, Izhorians and Ingrian Finns. rience Eating of the placenta was remembered by Erza Mordvinian interviewees in the late 1980s as a custom of the recent past; In a chapter from Mind and the World-Order (1929) Lewis placenta pie was eaten as a cure against childlessness. The proceeds from the following ideas: custom that then seemed a curiosity to the author had par- 1. The two elements to be distinguished in knowledge are allels in old medical literature. The author grasped the real the concept, which is the product of activity of thought, and meaning of the phenomenon when she watched the behaviour the sensuously given, which is independent of such activity. of guinea pigs — these vegetarian animals turned out to al- 2. The concept gives rise to the a priori; all a priori truth ways eat their placentas. In the late 1990s the author heard is definitive, or explicative of concepts. in casual conversation with a friend that placenta eating had 3. The pure concept and the content of the given are mutu- spread as a marginal trend in Europe. The supposition that the ally independent; neither limits the other. custom could also be spread in Estonia was a taboo in Esto- 4. Empirical truth, or knowledge of the objective, arises nian academic literature and an object of ridicule in the media. through conceptual interpretation of the given. In conversations people revealed that they were embarrassed 5. The empirical object, denoted by a concept is never a when even using medicines produced from the placenta. momentarily given as such, but is some temporally-extended In 2001, having learned about the home birth movement, pattern of actual and possible experience. the author found that placenta eating in its different forms was 6. Hence the assignment of any concept to the momentar- quite well known in some circles. Without exception, the data ily given (which is characteristic of perceptual knowledge) is were gathered in the course of informal conversations. Some essentially predictive and only partially verified. There is no material was also collected by e-mail from friends in several knowledge merely by direct awareness. countries. 7. Actual experience can never be exhaustive of that pat- The custom of placenta eating revived in the West among tern, projected in the interpretation of the given, which consti- some people who practised alternative natural lifestyles in the tutes the real object. Hence all empirical knowledge is prob- 1970s–1980s and it is rather well known there, although not able only. widely spread. 8. The mutual independence of the concept and the given, When questioning women from the Caucasian Black Sea and the merely probable character of empirical truth, are en- coast to Estonia, the author met women who, when giving tirely compatible with the validity of cognition. The problem birth in hospital, did not even know what placenta is, women of the “deduction of the categories” can be met without any who remembered placenta eating from the recent past as an metaphysical assumption of a pre-established amenability to old custom and finally people among whom it had spread as categorial order in what is independent of the mind. a fashionable trend. In Mordvinia it was remembered in the 9. More explicitly, any conceivable experience will be such 1980s as a custom of the recent past, but in the West it was that it can be subsumed under concepts, and also such that spreading at the same time as a scandalous modern trend, predictive judgments which are genuinely probable will hold which somewhat later reached Estonia. of it. Most of the helpful material was obtained from informal This chapter is devoted to the distinction of the two ele- conversations; questionnaires were used only in the final phase ments in experience, and to the defence of this distinction from of the study. Pressure from the public makes people hide their various common misinterpretations. (Edit.)

682 683 Abstracts Abstracts

JOHN McDOWELL. Experiencing the world Tiedeakatemian Toimituksia. Humaniora 328.) Helsinki: The In the author’s opinion, the wish to ask the transcendental Finnish Academy of Science and Letters, 2003. 473 pp. question, “How is empirical content possible?” expressies an attraction to a pair of thoughts whose implication, if taken to- MART LAAR. A new collection of Jakob Hurt’s speeches, gether, is that empirical thought is impossible. The thoughts sermons and writings impose a requirement for there to be empirical content, but ensure that it cannot be met. He considers it necessary to rid Jakob Hurt. Looja ees. [Before the Creator.] (Eesti mõtte- oneself of the concept that gave rise to the question, stating lugu, 66.) Compiled by Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, that the idea of an impression can be both the idea of a kind 2005. 463 pp. of natural happening and an idea that belongs in the logical space of reasons (Sellars’ image). Impressions can fit in the logical space of reasons because impressions can be actual- Serial izations of conceptual capacities. When explaining the specifics of the conception of experience, McDowell employs the Kantian idea of receptivity in Minutes of the foreign affairs and national defence com- operation, an impression that itself has conceptual content, mittee of the Riigivolikogu in 1938–1940 the conceptual content that would be the content of the coun- terpart judgement — the judgement one would be making if According to the new constitution of the Republic of Esto- one actively exercised the same conceptual capacities with the nia that took effect on 1 January 1938, the Estonian Parlia- same togetherness. ment (Riigikogu) was to consist of two chambers — Riigivoli- Identification of a relevant kind of capacity can allow for kogu and Riiginõukogu. The elections of the Riigivolikogu cases in which capacities of that very kind are not exercised, were held on 24–25 February 1938, and its first session was but are nevertheless actualized, outside the control of their on 21 April. On 5 May, the Riigivolikogu elected a nine- possessor, by the world’s impacts on her sensibility. That is member foreign affairs and national defence committee that in- how McDowell recommends conceiving experience. (Edit.) cluded eight members supporting the government (M. Hansen, A. Jürima, V.-G. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, O. Pukk, R. Riivik, L. Vahter) and the former foreign minister A. Piip as a representative of the opposition. When issues of greater MATHURA. Poetry significance were discussed, leading statesmen, including the opposition leader J. Tõnisson, participated at the meetings of the committee. Review In March 1940, when the Soviet occupation of Estonia was impending, the minutes of the foreign affairs and national de- LEO LUKS. A modern monument fence committee were sent to the Estonian embassy in Sweden. Janek Kraavi. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik The last of the minutes were returned to Estonia in 2002, but kultuur. [Theory of Postmodernism and Postmodernist Cul- the fate of some of them is still unknown. ture.] Viljandi Culture Academy, 2005. 243 pp. The minutes differ in how detailed they are. In some cases, particularly after the conclusion of the mutual assistance pact OTT KURS. On the eastern diaspora of the Mari between Estonia and the Soviet Union, the information shared Seppo Lallukka. From Fugitive Peasants to Diaspora: The at the meeting was considered so sensitive that the content of Eastern Mari in Tsarist and Federal Russia. (Suomalaisen the discussion was not recorded in the minutes.

684 685 Abstracts Abstracts

The most essential historical sources are the minutes that pact inevitable. Later it has been revealed that their consid- have recorded leading Estonian public officials’ and oppo- erations — refusal would mean war, while no help could be sition representatives’ views of on Estonia’s security. These expected — were justified. explain the transition from the policy of collective security to The ratification of the pact concluded on 28 September was the policy of neutrality and shed light on the circumstances that discussed on 2 October. The participants expressed intriguing led to the conclusion of the Estonian-German non-aggression opinions about Estonia’s situation and future prospects and pact and the Estonian-Soviet mutual assistance pact. demanded government’s resignation. The minutes of the fol- From spring 1939, the committee’s assessment of interna- lowing meetings (the last meeting was held on 10 April 1940) tional situation in Europe turned increasingly pessimistic, and are of less interest for researchers. on 13 April, Foreign Minister K. Selter stated that war could It is obvious that the information presented to the com- start in the nearest future. The government and the army gen- mittee by the foreign minister and some other officials was eral staff were of the opinion that the main threat to Estonia one-sided, and the committee was not informed about all the was the Soviet Union; the opposition, particularly J. Tõnisson, considerations of the government and about some foreign po- found that the main threat was Germany. litical measures taken by it. (Comp.) The minutes of the joint meeting of the foreign affairs and national defence committees of both houses of the parliament AUTHORS of 8 June and 20 September 1938 reflect the considerations why Estonia abandoned the obligation to impose sanctions HELLAR GRABBI MA (b. 1929), Estonian critic, editor, against the aggressor as stipulated by Article 16 of the League columnist and publisher residing in the US of Nations Pact and adopted the policy of neutrality. On 25 May 1939, a heated discussion took place about INDREK JÄÄTS PhD (b. 1971), researcher at the Chair of Eth- concluding the Estonian-German non-aggression pact. For- nology, Faculty of Philosophy, University of Tartu; researcher eign Minister K. Selter substantiated the need for concluding at the Estonian National Museum the pact; J. Tõnisson and A. Piip, however, argued against it. ALICE KASK (b. 1976), Estonian artist J. Tõnisson warned against the threat coming from Germany and claimed that Estonia had nothing to fear from the Soviet KALEV KATUS PhD (b. 1955), researcher and director of the Union. He also insisted on close cooperation with Britain and Estonian Interuniversity Population Research Centre the Nordic countries. OTT KURS PhD (b. 1939), extraordinary professor of human The most tragic question for the parliament, the govern- geography at the University of Tartu ment, the military leadership and the whole nation was the MART LAAR PhD (b. 1960), member of the Estonian Parlia- conclusion of the Estonian-Soviet mutual assistance pact. ment, historian V. Molotov had proposed it to K. Selter in the evening of 24 September. On 26 September the government decided to CLARENCE IRVING LEWIS (1883–1964), US philosopher start negotiations about the conclusion of the pact, trying to LEO LUKS MA (b. 1976), lecturer in philosophy at the Es- achieve as favourable conditions as possible. The same issue tonian University of Life Sciences and the Estonian Academy was discussed in the afternoon of 26 September at the joint of Arts meeting of the foreign affairs and national defence committees of both houses of the parliament. A number of leading MATHURA (b. 1973), Estonian poet public officials and higher military officers were present; all JOHN HENRY McDOWELL PhD (b. 1942), professor of phi- the speakers at the meeting considered the conclusion of the losophy at Pittsburgh University

686 687 Abstracts

MARIKA MIKKOR MA (b. 1963), senior researcher at the Estonian Agricultural Museum RIIGIVOLIKOGU ALLAN PUUR PhD (b. 1963), researcher at the Estonian In- teruniversity Population Research Centre VÄLIS- JA RIIGIKAITSEKOMISJONI MARIS SAAGPAKK MA (b. 1973), lecturer at the Chair of German, Tallinn University PROTOKOLLID 1938–1940 MIHKEL VEIDERMA ScD (b. 1929), professor emeritus of Tallinn University of Technology

Koostanud ja kommenteerinud Heino Arumäe

VII

Algus 2005. aasta 9. numbris.

688 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 32

Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 26. oktoobril 1939 kell 14.40 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11. K o o s : komisjoni liikmed A. Anderkopp, O. Gustavson, M. Han• sen, V. Kadarik, J. Nyman, R. Riives, J. Tõnisson, L. Vahter. Koosolekut juhatab komisjoni abiesimees M. Hansen. Protokollib komisjonide toimkonna juhataja A. Kits. Sisu: Välis• ja riigikaitse komisjoni esimehe valimine. I. Välis• ja riigikaitse komisjoni esimehe valimine. Juhataja M. Hansen: Uue Vabariigi Valitsuse kujundamisega lah• kusid Välis• ja riigikaitse komisjoni koosseisust ministrikohtadele komisjoni esimees r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Jürima (T[artumaa]) ja teine abiesimees r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Piip. Vastavalt sellele on meie tänaseks ülesandeks valida komisjonile uus esi• mees ja vajaduse korral ka teine abiesimees. Välis• ja riigikaitse komisjoni esimeheks valitakse r[iigi]v[oli]k[o• gu]l[iige] A. Anderkopp. Otsustatakse Välis• ja riigikaitse komisjoni II abiesimehe koht täitmata jätta, kuna II abiesimehe järgi tarvidust ei ole. Juhataja M. Hansen: Päevakord on läbi. Lõpetan koosoleku. Koosolek lõpeb kell 14.50. Koosoleku juhataja M. Hansen Protokollija Aug. Kits

691 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 33 (Vabariigi Valitsuse ettepanek 20. X 1939 — vaata lisa protokolli juures.) Riigivolikogu Välis• ja riigikaitsekomisjoni koosolek 8. novembril Aruandja A. Karineel. 1939 kell 13 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 24. Aruandja A. Karineel: Kolmas lisakokkulepe Kaubanduse• ja lae• Koos komisjoni liikmed: O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, vanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti— A. Karineel, J. Nyman, R. Riives, L. Vahter. Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele oli varem aru• Koosolekust võtavad osa Vabariigi Valitsuse esindajad Välis• tusel Riigivolikogu Majanduskomisjonis, kus sõnavõttudel kaht• minister A. Piip, Välisministeeriumi Väliskaubanduse osakonna lust avaldati, kas lisakokkulepe Eesti Vabariigile peale ei pane direktor G. Meri ja Riigivolikogu majanduskomisjoni aruandja liiga palju kohustusi. Seda eriti seetõttu, et lisakokkuleppe alusel J. Põdra. oleme sunnitud ettenähtud ulatuses oma ekspordi Saksamaale Koosolekut juhatab komisjoni abiesimees M. Hansen. juhtima, kus meie riigi juba suur clearing•arve aina kasvab, mil• les teadlik on ka Vabariigi Valitsus. Clearing•arve vähendamise Protokollib komisjonide toimkonna juhataja A. Kits. võimalusena arutas Majanduskomisjon Saksamaalt raudteede Sisu: ehitamise ja veereva koosseisu täiendamiseks materjalide saa• 1. Käiguandmine Kolmandale lisakokkuleppele Kaubanduse• ja mist, milleks sealt ka soodne nõusolek on, eriti hinna suhtes, laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti— mille kohta pole ette nähtud sõjaaegset kõrgendamist. Neil kaa• Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele. lutlustel ja kuna lisakokkulepe välispoliitiliselt erilist tähtsust ei oma, otsustas Majanduskomisjon lisakokkuleppe kinnitada. 2. Seisukohavõtmine Kolmanda lisakokkuleppe kohta Kauban• duse• ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel Teen ettepaneku, et Välis• ja riigikaitse komisjon ühineks Majan• ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele. duskomisjoni poolt vastuvõetud pooldava seisukohaga tähen• datud kolmanda lisakokkuleppe suhtes Kaubanduse• ja laevan• I. duselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti—Saksa Käiguandmine Kolmandale lisakokkuleppele Kaubanduse• ja vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele. laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Välisminister A. Piip: Välispoliitiliselt ei oma kõne all olev kau• Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele. banduslik lisakokkulepe erilist tähtsust ning ühinen seepärast Juhataja M. Hansen: Vastavalt Riigivolikogu juhatuse resolut• aruandja poolt tehtud ettepanekuga. sioonile 26. oktoobrist 1939. a. Majanduskomisjon on meie ko• Otsustatakse asuda pooldavale seisukohale Majanduskomis• misjonile edasi andnud seisukohavõtmiseks Kolmanda lisakok• joni poolt läbi vaadatud ja Välis• ja riigikaitse komisjonile kuleppe Kaubanduse• ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja seisukohavõtmiseks esitatud Kolmanda lisakokkuleppe suhtes Saksa Riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse Kaubanduse• ja laevanduselepingule Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi kokkuleppele. Tähendatud kokkuleppe arutuselevõtmiseks tu• vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kaubavahetuse kokkuleppele. leb meil valida aruandja. Otsusest teatada Majanduskomisjonile. Aruandjaks valitakse r[iigi]v[oli]k[ogu]l[iige] A. Karineel. Juhataja M. Hansen: Päevakord on läbi, lõpetan koosoleku. II. Koosolek lõpeb kell 13.25. Kolmas lisakokkulepe Kaubanduse• ja laevanduselepingule Eesti Koosoleku juhataja M. Hansen Vabariigi ja Saksa Riigi vahel ja Eesti—Saksa vastastikuse kauba• vahetuse kokkuleppele. Protokollija Aug. Kits

692 693 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 34 Juhataja A. Anderkopp tänab komisjoni liikmeid osavõtu eest. Koosolek lõpeb kell 15.20. Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek kesknäda• lal, 29. novembril 1939 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 22. Koosoleku juhataja A. Anderkopp K o o s komisjoni liikmed: A. Anderkopp, O. Gustavson, V. Ka• Protokollija P. Malvet darik, A. Karineel, R. Riives, L. Vahter. Protokoll nr 35 Koosolekust võtavad osa: Välisminister A. Piip, Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner, Sõjaminister kindral N. Reek, Salajane. Riigivolikogu esimees O. Pukk, Sõjavägede staabi ülem kolonel A. Jaakson. Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjonide ühine koosolek 16. detsembril 1939 kell 12 Riigivolikogu ruumes, Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Anderkopp. toas nr. 11. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. K o o s : Riigivolikogu liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, Päevakorras: O. Gustavson, M. Hansen, V. Kadarik, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, J. Tõnisson.49 Välisministri informatsioon. Riiginõukogu liikmed: F. Akel, J. Puhk, V. Päts, J. Soots. Juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse päevakord vastu. Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk, Rii• ginõukogu Esimees M. Pung, Peaminister J. Uluots, Välisminister Välisministri nõudmisel peetakse kinnine koosolek. A. Piip, Sõjaminister N. Reek. Sõna võtab informatsiooniks Välisminister A. Piip. Koosolekut juhatab Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner. esimees A. Anderkopp. Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] O. Gustavson. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Päevakorras: Sõna võtab komisjoni esimees A. Anderkopp küsimuseks. Vabariigi Valitsuse informatsioon. Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] L. Vahter küsimuseks. Juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja kannab ette Vabariigi 50 Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] R. Riives küsimuseks. Presidendi otsuse nr. 250, 15. detsembrist 1939. Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner vas• Päevakord võetakse vastu. tuseks. Välisministri nõudmisel otsustatakse pidada kinnine koosolek. Sõna võtab Sõjaminister kindral N. Reek vastuseks. Välisminister A. Piip võtab sõna informatsiooniks. Sõna võtab Välisminister A. Piip vastuseks. 49Riigivolikogu 129. koosolekul 13. XII 1939 pani M. Hansen ette Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner. suurendada välis- ja riigikaitse komisjoni kahe liikme võrra ning valida Sõna võtab k[o]m[isjoni]l[iige] O. Gustavson. selle liikmeks K. Eenpalu ja O. Köster. Mõlema ettepanekuga nõustuti. Sõna võtab Välisminister A. Piip. Vt ERA, f 84, n 1, s 1048, l 2. 50Otsuse sisuks oli välis- ja riigikaitse komisjoni kokkukutsumine Otsustatakse Välisministri informatsioon teatavaks võtta. Riigivolikogu istungjärgu vaheajal. Vt ERA, f 989, n 1, s 706, l 14.

694 695 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

F. Akel: Kust tuli a[uru]l[aev] “Kassari” ja mis otstarbel ta käis K o o s : Riigivolikogu liikmed: M. Hansen, V. Kadarik, A. Kari• välismaal?51 neel, J. Nyman, O. Gustavson, A. Anderkopp, R. Riives, L. Vahter, O. Köster; Sõna võtab vastuseks Välisminister A. Piip. Riiginõukogu liikmed: Fr. Akel, J. Soots, J. Puhk, J. Laidoner, F. Akel: Kuidas suhtub meie valitsus uude Poola valitsusse? V. Päts. Sõna võtab vastuseks Välisminister A. Piip. Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk, Rii• Sõna võtab J. Puhk. ginõukogu Esimees M. Pung, Välisminister A. Piip, Sõjaminister N. Reek, Sõjavägede staabi ülem kol[onel] A. Jaakson, Välismi• Sõna võtab Välisminister A. Piip. nisteeriumi Poliitilise osakonna direktor N. Kaasik. O. Gustavson: Kuidas on arenenud kaubandus N.S.V. Liiduga? Koosolekut juhatab Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni Kas kuulujutud, mis on Norras, Rootsis, Soomes jne. levitatud, esimees A. Anderkopp. on ka dementeeritud? Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Kuidas on vahekorrad Soomega? Kas on ka küllaldaselt protes• Päevakorras: titud Soome poolt esitatud teadete vastu? Vabariigi Valitsuse informatsioon.52 J. Tõnisson: Kuidas on meie vahekorrad Saksamaaga ühenduses * Saksa—N.S.V. Liidu vahekorraga? Koosoleku juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ette• O. Gustavson: Kuidas on meie Välisministeeriumi arvamine panekul võetakse päevakord vastu. praeguse konﬂikti suhtes, — kas see veel laieneb? Otsustatakse pidada salajane koosolek. Sõna vastusteks võtab Välisminister A. Piip. Sõna võtab informatsiooniks Välisminister A. Piip. Sõna võtab J. Puhk. Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Sõna võtab Välisminister A. Piip. Juhataja A. Anderkopp tänab Välisministrit, Sõjavägede Ülemju• Otsustatakse Vabariigi Valitsuse informatsioon võtta teadmiseks. hatajat ja komisjoni liikmeid osavõtu eest. Juhataja A. Anderkopp tänab komisjoni liikmeid osavõtu eest. Järgmise koosoleku määramine. Koosolek lõpeb kell 13.56. Otsustatakse pidada järgmine ühine koosolek kolmapäeval, Koosoleku juhataja A. Anderkopp 28. veebruaril s.a. kell 11, võttes päevakorda: Läbirääkimised antud informatsiooni kohta. Protokollija P. Malvet J. Puhk (korra kohta): Kas ei saaks täna esitada küsimusi? Protokoll nr 36 Otsustatakse koosolek lõpetada ja ka küsimuste esitamine jätta järgmiseks koosolekuks. Salajane. Koosolek lõpeb kell 14.20. Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjonide Koosoleku juhataja A. Anderkopp ühine koosolek 21. veebruaril 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11. Protokollija P. Malvet

51Eesti kaubalaev “Kassari” oli uputatud 10. detsembril 1939 Nõu- kogude Liidu allveelaeva poolt. 52Vt käesoleva protokolli lisa.

696 14 697 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Lisa seisukohalt effektne ja hea pretekst. Muidugi läheb merekauban• dus tulevikus igal pool raskemaks ning Saksa selles piirkonnas, Salajane. kus ta teostab kontrolli, nõuab kontrolli õigust erapooletute lae• Kõikidele Saadikutele teadmiseks. vade suhtes ja katsub isegi saada õigust määrata, missuguste maadega ja kaupadega erapooletud riigid võivad kaubelda Balti Välisministri kokkuvõte välispoliitilise seisundi üle Välis• ja Rii• merd kaudu. Teiselt poolt inglased kõvendavad oma kontrolli ja gikaitsekomisjoni koosolekul. ei lase edasi, nagu meilgi on mõni juhus ette tulnud, neid kauba• 21. veebruaril 1940. laevu, mis otse või kaudselt veavad vaenulistele või sõdivatele Tänase koosoleku sihiks ei ole üksikute küsimuste arutamine, riikidele minna võivad ained või neid kaupu endid. Selles suh• vaid aegajaline vajadus anda välispoliitilise seisu üle informat• tes on merekaubandus erapooletutele väga raske ja ei ole näha siooni rahvasaadikutele. Tänuväärsel viisil Riigikogu üldvaid• piiri, mis ulatuses saab võimalik ka meil olema erapooletutega lustel seni välispoliitilisi küsimusi ei ole üksikasjalikumalt, vaid kaubelda. Esialgu see küsimus ei ole aga veel mitte nii katastroo• ettevaatlikult käsitatud. filine. Mis puutub üldist seisukorda, siis teame, et praegu valitseb tea• Mis puutub sõja või rahu väljavaadetesse Lääne Euroopas, siis tud vaikus läänerindel. Aga see iseenesest ei tähenda, et seal sõda näikse, et üldisel arvamisel praegu rahu väljavaateid ei ole, kuigi ei käiks. Sõda teostatakse praegu totaalse meresõja näol, mis vii• mõnelt poolt arvatakse, et enne Lääne Euroopa suure sõja algust masel ajal läheb ikka enam teravamaks. Selle juures hakatakse ei ole rahu saavutamine mitte päris võimatu. Meie ei looda palju 53 kõrvale kalduma senistest viisidest. Selles mõttes lisaks endistele ka USA aktsioonist ega Wellesi reisist. Igatahes meie ei saa totaalsele blokaadile ja merekaubanduse takistamisele tuli hiljuti peatse rahuga mitte arvestada, vaid peame valmistuma selleks, juurde asetleidnud Altmarki vahejuhtum Norras, kus Briti valit• et Lääne Euroopa sõda kestab edasi, mis paneb meile peale suu• suse käsul Briti sõjalaevad tungisid kallale Saksa valitsuslaevale red raskused peale [sic!] esialgul majanduslikult, kuid teataval Norra territoriaalvetes, vabastades seal, umbes 300 Briti kauba• määral ka poliitiliselt. laevade kaaperdamisel vangivõetud mehi, keda kavatseti viia Sest meie lähemaks naabriks on Nõukogude Liit. Praegu tema sõjavangi Saksamaale. See nähe on esmakordne rahvusvahelises suhted Inglismaaga on küll püsimas, aga seal ilmnevad tun• ajaloos, kus üks sõdija riik katsub, ilma et ta seda katsuks varjata, demärgid, et see vahekord on väga pinev, ja N. Liit näib tõsiselt erapooletu riigi vetesse oma sõda edasi kanda. Vabanduseks arvestavat konfliktivõimalusega Suur•Britanniaga. Üheks nii• tuuakse ette, et siin Norra ei täitnud oma erapooletuse kohu• suguseks võimalikuks kokkupõrke maa•alaks on praegusel ajal seid, kuna ta ei otsinud küllalt hoolikalt läbi seda Saksa laeva, Soome, kellega N. Liidul konflikt ja kus Prantsuse ja Briti valitsus et avastada seal vangistatud inglasi, nii et inglane ise oli sunni• on deklareerinud, et nad tahavad Soomet abistada, mis teiselt tud õiguse oma kätte võtma. Teiseks saame aru samuti Norra poolt N. Liidus välja kutsub teravat meelepaha. välisministrist Kohtist ja ka Saksa protestist säärase erapooletuse Teine küsimus, mis üldpoliitiliselt meid puudutab, on Saksa ja rikkumise vastu. Nähtavasti on sisuliselt algamas uus vool to• N. Liidu suhted. On väga tõenäoline, et sõjalist kokkulepet al• taalmeresõjas, nimelt sõja tegevuse viimine erapooletute territo• gul N. Liidu ja Saksa vahel ei olnud ja et seda praegugi veel ei riaalvetesse. Varem Saksa juba tegi selles mõttes esimese sammu, ole. Aga sõjakäik, eriti Soome sõda, on mitmel viisil N. Liidu kui ta mineeris Rootsi territoriaalvett ühe miili võrra, vastavalt ja Saksa koostööd muutnud tihedamaks, kui seda esialgul arvati, Saksa ja üldisele arusaamisele, et territoriaalmere ulatus on vaid 3 meremiili. Praegu minnakse aga veel kaugemale, nähtavasti 53 soovitakse saksa laevu Rootsi rauamaagiga kaaperdada ka Norra Veebruaris 1940 sõitis USA asevälisminister Sumner Welles pre- territoriaalvetes. Altmarki juht[um] oli selles mõttes propaganda sident Franklin D. Roosevelti korraldusel Euroopasse, et sondeerida kompromissrahu saavutamise võimalusi.

698 699 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 kus Saksa näikse olevat saavutanud juhtiva osa. Seda näitab ühelt on muuseas ka Moskvas juttu olnud, ja seal Rootsi esindaja on poolt N. Liidu isoleerumine Lääne riikidest ning teiselt poolt se• otse öelnud, et nemad ei saa pidada absoluutset neutraliteeti, sest nised Moskva—Berliini ettevalmistused hoogsamaks koostööks. valitsus seda küll tahaks, aga avalik arvamine seda ei luba ja selle See koostöö on meie teada peamiselt majandusliku ilmega, mille teostamise korral pühiks valitsus[e] ära. Igatahes on arusaadav, et süvendamist taotleb ka uus majanduskokkulepe N. Liidu ja Saksa Skandinaavia on äärmiselt huvitatud Soome saatusest, nad toeta• vahel. Kuivõrd see tegelikult sünnib, seda meie ei tea ja raske on vad väga tugevalt Soomet materjaalselt, rahaliselt ja vabatahtlik• seda ette näha. Sest senine majanduslik koostöö ei ole üldiselt kudega ning sõjamaterjalidega. Vabatahtlikega vast vähem kui andnud niisuguseid suuri resultaate, nagu Saksas alguses loodeti. algul loodeti. Lõpuks on nüüd selgunud, et Rootsi siiski erapoo• Selles Saksa arvates on süüdi ka N. Liidu konﬂikt Soomega. letuks jääb, otsekohe kaasa ei löö, kuigi mõnel pool arvatakse, et plahvatus võib ka seal sündida. Rootsi[l] on kahtlemata väga Üldpoliitiliselt väärib tähelepanu Balkani ja lähis•ida•küsimus, raske seisukord, sest liitriigid sooviksid, et ta rohkem abistaks meie seisukohalt muidugi ühenduses sõja käiguga. Siin peab Soomet. Kuivõrd nende surve Rootsi[t] aktiivsusele mõjutab, ei tähendama, et Balkani riikide omavahelise koostöö tagajärjel juba ole teada. Teiselt poolt aga Saksa hoiatab, et Rootsi mitte ei läheks teataval määral on tekkimas riikide grupp, kes nagu oleks regu• aktiivselt sõtta N. Liiduga, sest säärasel korral oleks tema kauban• leerinud oma erapooletuse kaitse. Kuid kuidas see kaitse tegeli• dus ohustatud ja ta ei jätaks vististi mitte vahele löömata. Peale kult kujuneb, seda on raske öelda. Igatahes Balkanis ja lähis•idas selle Rootsis tuleb arvesse võtta, et ta ei ole sõjaks ette valmis• on teravasti kokku põrkumas sakslaste ja liitlaste huvid, teiselt tatud. Muidugi, sada aastat rahu pidanud maal ei ole sõjavägi poolt ka Itaalia ja N. Liidu omad. Kuid Balkan on alati olnud löögivalmiks korraldatud. Edasi tuleb veel arvestada ka sisemist sääraste riikide mõjutuste tulipunktiks ja jääb ka selleks. Viima• võitlust kommunistliku liikumise näol, mis Rootsis õige tugeva sel ajal on lehtedes kõneldud võimalikult sõjateaatri peatsest le• vinemisest Väike Aasiasse, kallaletungi näol liitlaste poolt Baku pinna leidnud. Öeldakse, et rootslane oma sisevaenlasegi vastu õliväljadele. Kuid see näikse olevat bluff, mida tõeliselt ei saa ei oska võidelda, kavatsetavaist sammudest ette teatades lehtede arvesse võtta. Siiski tähelepanu väärib Türgi seisukoht, kes on arutuste näol. ennast liitlastega võrdlemisi tugevasti sidunud, kuigi türklastele Mis puutub meie ja Rootsi vahekordi, siis meil püsivad need omase kombe järele otsib ka teisi sidemeid, kaudselt ka sakslas• endiselt korrektsetena. Rootsi seltskond ei vaata meie peale just tega. väga hästi. Eriti on seltskonda häirinud jutud, et meie maalt Itaalia ja Türgi vahekorrad näikse olevat võrdlemisi teravad. lendavad praegu N. Liidu lennukid Soomet pommitama ja nagu Mis puutub sõja levimisse Mustamere rajooni, millest omal ajal oleks meie maa teatud määral Vene tegevuse baasiks. See mõjutab räägiti, siis praegu näivad eeldused selleks vähenenud. Selles siis ka seltskonna arvamist soomesõbralikus Rootsi rahva osas. mõttes vististi ei ole reaalne arvata, et seal vähemalt ligemal ajal Aga üldiselt seltskond ei ole otsekohe vaenulik ja meie ei ka Vene agressiivseks muutub. Mis puutub Saksa agressiivsust Bal• forsseerinud, et seltskonna arvamist muuta, sest esiteks on see kani[l], siis selle kohta on raske midagi öelda. Omal ajal arvati, väga vähese reaalse väärtusega meie seisukohast ja teiseks, eks et seal Saksa otsib uut sõjavälja liitlastega, kuid viimasel ajal saa• ajad ise näita, kuivõrd oleme õieti või valesti talitanud. dud teated, eriti Balkani saadikute kaudu, ütlevad, et siin Saksa Läti ja Leedu kohta olgu tähendatud, et suhetes nende riikidega sõjaline tung ei ole nii akuutne, sest Saksa majandus on seal oma vahepeal mingit erilist muudatust ei ole olnud. Tegelikult on domineerivust saavutanud. suhted rahuldavad. Mis puutub 10. Välisministrite konverent• Mis puutub Skandinaaviasse, siis Skandinaavia seisukord on juba sil ülesseatud põhimõtteisse majanduslikul alal, siis katsutakse enamvähem välja kujunenud ja nimelt selles mõttes, nagu ka neid teostada küllaldase eduga. Seisukord üldiselt on stabiilne. tänased lehed teatavad, et kuningas Gustav ise on deklareerinud, Mõningaid arusaamatusi välismaal tekitas Ulmanise kõne, mil• et Rootsi ei sõdi[,] kuid ei ole ka erapooletu oma hoiakus. Sellest lest üksikud laused anti üle välismaale ja millest nagu häirivat

700 701 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 seisukorda Lätis välja loeti. Tegelikult aga Ulmanis kutsus ainult seid inimesi on vastavas nimekirjas märgitud 24. Teine grupp, rahvast üles juba varakult tegema ettevalmistusi, et võimalikke nimekirjas 23 isikut, jäävad lühemaks ajaks, ühed üheks kuuks, raskusi kergemini üle elada. Siseelu näikse Lätis minevat ka nor• teised 2–3 kuuks, kuid aga mitte üle ühe aasta. Kolmas grupp, maalselt, kuigi mõningatest häiretest kõneldakse, mis ei ole aga umbes 70 inimest, astuvad usaldusvalitsuse teenistusse. Sest leidnud kinnitust. Leedus läheb sama teed. Eesti, Läti ja Leedu usaldusvalitsuse tegevus Eestis on ühelt poolt Saksa huvides, koostöö nii majanduslikul kui ka poliitilisel alal on koordineeri• teiselt poolt aga ka meie huvides, eriti üldvastutuse küsimuse tud niihästi suhetes lääne kui ida naabriga, muu seas vastustes tõttu ja võibolla ka varanduste normaalsel teel likvideerimise N. Liidu ettepanekutele vägede siinviibimise asjus. küsimuses. Usaldusvalitsus ütleb, et Saksamaalt olevat praegu Meie läbirääkimised sakslastega puudutavad mitte ainult ümber• võimatu saada vastav arv inimesi, teiseks ei tunne nad keelt ja asustamisega seoses olevaid küsimusi, vaid puudutavad ka meie olusid. Nii meie arvasime, et selles mõttes võib vastu tulla. Vas• kaubandust otse Saksaga ja meresõja reeglite rakendamist Eesti tavad noodid vahetati eile, seega on see küsimus lõplikult ot• kaubandusele. Need kaks viimast küsimust on meie seisuko• sustatud. Peale selle on väike grupp inimesi, kes elavad juba halt põhipaneva tähendusega. Kuigi sakslased siit lahkunud, Saksamaal ja kellele võimaldatakse kodakondsusest lahkumine nende äramineku likvideerimine on üksikasjalik ja väga igav ümberasustamise korras, kuna nende varanduste valitsemine al• töö, loeme seda juba vähema tähtsusega küsimuseks. Millise luks usaldusvalitsuse korraldamisele. Nende arv on umbes sada. põhjalikkusega sakslased läbirääkimisi peavad, näitab see, et Algul nõudsime, et nad peaksid tulema Tallinna, kuid praeguste meie kaubanduse jatkamiseks meresõja reguleerimise juures osu• transportolude juures ei hakatud seda küsimust eriti rõhutama, tus vajaliseks selgitada, kuivõrd meie vajame oma tööstuse jaoks vaid lubasime, et saatkond lahkumise sooviavaldusi vastu võtaks välistoorained. Siin sakslased võtavad tollitariiﬁ 1500 nomenk• ja nimelt enne 1. märtsi. Nii näikse olevat lahendatud küsimus latuuri punkti läbi ja üksikute punktide juures on pikemaid aru• personaalses osas. tusi. Meil pole võimalust neid läbirääkimisi forsseerida, kuigi Mis puutub varanduste kompleksi, siis on siin võrdlemisi selged meie oleme siin ainult andja osas. Igatahes ühel või teisel viisil normid üles seatud ja selles suhtes oli ka pikemaid seletusi Riigi• võidakse meile avaldada survet, kas või laevade kinni hoidmi• kogus Usaldusvalitsuse seisundi seaduse arutamisel. Seadus on sega, ja seega meie ainuke relv on argumentatsioon. Mis puutub küll vastu võetud, kuid veel välja andmata. Sest Majandusminis• üksikasjalikult ümberasustamise küsimusi, siis on mõningates ter on lubanud, et seda ei rakendataks enne kui Eesti usaldusmehe küsimustes saadud juba selgus, küll vähemates küsimustes, nagu kohta käivad noodid ei ole vahetatud. Vastavate nootide teksti ümberasujate personaalne ulatus. Meie oleme kategoorilise vor• kohta on Berliinis juba kokku lepitud ja nootide vahetus peaks melina ümberasustamise suhtes ütelnud: ekspatrieerimine peab toime tulema lähemal ajal, nii et siis ka seadus hakkaks maksma. toimuma 1. märtsiks. Saksa saadik on siin mitmel korral küsinud, Edasi on lahtised terve rida küsimusi, mõned seoses transferdiga, kas ei saaks pikendust kümme päeva või nädal. Kuid meie teised puutuvad vähemaid küsimusi, kuid meie oludes väga oleme selles küsimuses kindlad. Praegustelgi läbirääkimistel tähtsaid, nimelt seltside varandusi, ühes sellega ka kultuurva• oleme sakslastele öelnud, et see tähtaeg on preklusiivne. Te• rasid. Meie rõhutame n.n. Saksa seltside edasikestmine olenegu gelikult jääb ärasõitmine jääolude tõttu siiski hilisemaks, kuna nende seltside peakoosoleku otsusest, mis põhimõte pole saks• kõiki veel minejaid ei saa raudteel välja viia. Meie selleks oleme laste poolt veel mitte vastu võetud. Likvideeruvate seltside val• oma nõusoleku ka andnud. Kuid meie loodame, et 1. märtsiks lasvarad soovitakse üle anda Danzigis Balti Abiseltsile, kes oleks juriidiliselt on ümberasustamine läbi viidud. Selle juures selgus, nagu eriline Balti•Saksa mälestusasutus, kuna aga kinnisvarad et ühele väiksele grupile inimestele meie oleme sunnitud lubama antakse Usaldusvalitsusele selleks, et katta ümberasustamise ku• ümberasustamist vaid riikkondsuse vahetamise teel ilma tege• lusid. Nendes küsimustes on meil õige suured lahkuminekud. liku ärasõiduta, ja nimelt grupile inimestele, kes määramatuks Esiteks seltside nimestikus. Saksa poolt on ette pandud 31 nime, ajaks Eestisse teatud ärilistesse ettevõtetesse jäävad. Niisugu•

702 703 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 meie oleme nõus 8 seltsiga. Peab otsekohe ütlema, et mul ei ole ning on soovitav neid oma teada hoida. Aga valitsus arvab, et Rii• väga suurt usku, et meie oma seisukoha siin saaksime läbi viia gikogu väliskomisjoni liikmed peaksid olema teadlikud suurtest puhtalt, vaid tuleb teha järeleandmisi. Kuidas ja millises ulatu• ja väga rasketest probleemidest, millega meil iga päev tegemist. ses, ei tea veel öelda. Edasi on lahti n.n. kultuurvarade küsimus. Kõige pealt arvu küsimus. Meie arusaamise järele N. Liidu Nendest pea vaidlusobjektiks on Estländische Literärische Ge• vägede arv, kes meil olla võivad, on määratud 25.000 peale, nagu sellschaft. Meie seisukoht põhimõtteliselt oli, et selle kogusi ei ka näeb ette konﬁdentsiaalne protokoll. N. Liidu kohapealsed ini• tohiks poolitada ega välja viia. Kuid meie oleme sunnitud olnud mesed on aga arvamisel, et see 25.000 käib erilise maagrupi kohta, siin veidi teise seisukoha võtma: selles mõttes on juba teatud mis sõja ajal siia tuuakse ja mis korpuse komandöri käsutada. osades kokku lepitud, näiteks loodusteaduse osad jäävad Ees• Kuid sellele arvule tulevad lisaks need, kes protokolli kohaselt tisse, raamatukogu, mis soetatud pärast 1850. a. jääb Eestisse ja antud baasides viibivad, alludes Balti laevastiku juhatusele, kel• vanematest raamatutest jääks teatud esinduskogud. Suuremad lede arv polevat piiratud. Meie aga interpreteerime kokkulepet lahkuminekud on tulnud selle seltsi “Revalensia” kogude suhtes. teisiti, nii, et ka baasides asuvate sõjavägede arv peab olema Saksa esindajad on sellest tegemas prestiiziˇ küsimust. Näikse, täpselt määratud ning vastama paktile. Kuna mingisugust teist et siin on tegemist nagu nats[ionaal]•sots[ialistliku] partei soo• kokkulepet ei ole, nii tuleb võtta, et arv 25.000 on lubatud prae• viga, et sakslased ei tuleks mitte paljalt üle, et nad tooksid kaasa guse sõja ajaks, kaasa arvatud kõik maa ja merejõududele alluvad peale maiste varandus[t]e ka kultuurseid, näidates, et sakslased väed. Tõeliselt on lugu nii, et kui võtame ainult maa väed, siis siin maal on olnud kultuuri kandjad. Kuidas seegi küsimus la• on neid alla 25.000, kui võtame aga ka need väed, kes Paldis• heneb, ei tea. Muidu ütlesin Saksa saadikule, et meil on kaks kis ja Papisaares, siis kogu arv tõuseb üle 25.000. Meie oleme vaadet: ühed ütlevad, et kõik saksa kolu mingu minema, et min• selle küsimuse Moskvas üles tõstnud, et kogu•arv saaks piiratud git õhkugi sellest järele ei jääks, teised aga ütlevad, et sakslaste 25.000 peale. Moskva välisministeeriumis Potjemkin on öelnud töö on osa meie maa ajaloost. Saksa saadikul siin palju öelda esimesel rääkimisel, et muidugi maa ja merevägi kokku võib ka ei ole, küll toonitas ta, et niiviisi ikka vaadata ei saavat, et kõik üle 25.000 olla. Kuidas suudame lõppeks kokkuleppele jõuda, visaku ära; ka suur osa materjaale jääb meie arhiividesse. Nii ei tea. Meie kindel tõlgitsemine on, et vägesid kogusummas ei lahendatakse sakslastega igat üksikut küsimust, osalt kauban• tohiks üle 25.000 olla. duspoliitilisi küsimusi, osalt ka merekaubanduse küsimusi, kus meie tendents on meresõjas alal hoida erapooletut hoiakut ja et Teine küsimus on perekondade ja tööliste sissetoomise küsimus. seda vähemalt juriidiliselt ei kahjustataks. N. Liit juba detsembri kuus andis nimekirja, mille järele taheti sisse tuua umbes 5000 perekonnaliiget, nendest umbes 3000 naist Läbirääkimistel sakslastega eriküsimusena esines ka maade ja 2000 last ja nende jaoks taheti Paldiskis, Haapsalus, Sinale• küsimus. Meie pakkusime teatud pausaalˇ hinna kogu maade pas, Kuressaares jne. umbes 70.000 ruutmeetrit korterite pinda — eest, aga jaotusega, et erihind on kõlbmatul maal. Sakslased nende hulgas 7 kooli ja 7 laste varjupaiga jaoks. Meie oleme sellest küsisid, kui palju on kõlbmatut maad. Selgus, et meie säärast ära öelnud, rõhutades, et meil ruumi ei ole ja perekonna liikmete statistikat ei saa anda, kuna meil vastavaid andmeid endal ei ole. juriidiline staatus ei ole selge, kas nad käivad sõjaväe arvu hulka Põllutööministeerium teeb nüüd teatud valiku, mille kohta siis või on väljaspool sõjaväge. Ettepanekust sõjavägede liikumise pausaalseltˇ kokku katsutakse leppida. kohta selgus, et N. Liit arvab, et need perekonna liikmed oleksid Mis puutub V e n e küsimustesse, siis on pearõhk muidugi meie väljaspool sõjaväe koosseisu. Nad oleksid tulnud välispassidega, pakti teostamises. Ja siin on küsimuste hulk äärmiselt suur kuid tegelikult oleksid aga jäänud väljaspool[e] politseilist kont• ning nendest tahtsingi anda ülevaadet, et näha, missuguste ras• rolli. Küsimus on praegu lahtine. Kolmas küsimus on, et N. Liit kustega meil on tegemist. Olgu tähendatud, et need andmed on ette pannud anda neile sõjaväeliste ehituste tegemiseks paari• ja küsimused on valitsuste vahelises läbirääkimiste staadiumis, saja tuhande ruutmeetri pinna ulatuses luba Haapsalus ja mujal.

704 705 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Sellel maa[•]alal kavatsetakse ehitada monumentaalsed hooned, igasuguse väärtuse, sest tarbemaad läksid aerodroomi alla, järele paarkümmend kivist kasarmut, perekondade elamud, koolid — jäi ainult talumajad, vahel karjamaaga. Meie seisukohast on see kõik väljaspool baase, n.n. vägede ajutise asumise piirkonnas. puhas kahju, hooneid ei saa taluks kasutada. Meie nõuame selle Esialgu oleme sellest loost ära ütelnud, soovitades neid ehitusi eest kahjutasu. Venelased aga ütlevad: mis kahjutasu, maja jääb teha Paldiskis. N. Liit nõudis meie käest luba sisse tuua eselonideˇ ju alles! Nüüd juba kolm nädalat tagasi sõitis Krasnov Mosk• kaupa töölisi umbes piiramata arvul, et töötada nendega vägede vasse, nüüd on küll tagasi tulnud, aga läbirääkimisi uuenda• ajutise paigutamise maa[•]aladel ja baasides, põhjendades, et Ees• tud pole. Sama küsimus esineb teravalt nende maade suhtes, tis töölisi ei ole. Meie oleme ka selle ära ütelnud põhjendusel, mida üle andma peame Paldiski rajoonis, mis hõlmab Paldiski et meil on küllalt töölisi ja et meie võime tuleval ehituse hoo• tagamaad kuni Leetse mõisani ning jõe suuni ning ka mõlemaid ajal nendele anda 10.000 ehitustöölist, vastavalt kitsendades oma Pakri saari. N. Liidu soov on, et see maa[•]ala täiesti evakueeri• ehitustöid — tarbekorral veel rohkemgi. Sest ehitustööline ei ole taks. Ütlevad: esialgu arvasime, et saartele jäägu inimesed, kuid põllutööline ja puudus on meil vaid põllutöölistest. Vene tööliste nüüd nõuavad, et täiesti evakueeritaks. Ja valitsus meil on ka sissetoomine võiks olla mõeldav vaid täiesti salajaste sõjaliste arvamisel, et kui juba baas sinna läheb, siis selle küsimuse üle ei tööde jaoks baasides Paldiskis. Oleme arvanud, et kui need maksa piike murdma hakata. Võimaluse piirides rootslasi kat• töölised kuuluvad sõjaväe arvu hulka, siis meil midagi öelda sume vaid ümber paigutada teiste rootslaste juurde. Nii tuleks ei ole. Aga seni ka selles selgust ei ole. Kui kaua ja kas suudame evakueerimisele terve Paldiski linn ja ümbrus, Pakri saared. Ker• seda oma seisukohta läbi viia, seda ei tea. kib üles aga ka terve rida suuremaid kahjutasu nõudmisi. Sest Kasarmute asjus tuleks tähendada, et siin on tegemist suure silmnähtavalt majad, mis olemas, eramajad, samuti ka riigi ma• põhimõtteliku küsimusega. Sest tahetakse ehitada kivikasarmud jad, lähevad N. Liidu kasutusse. Ega meie ei tea, kas neid tarvis Haapsalu ja mujale, kus N[õukogude] L[iidu] vägede viibimine on või mitte neile. Sama lugu on metsadega. Kahjutasu nõuded lubatud vaid praeguse sõja ajaks. Kui nad hakkavad ehitama sel alusel ulatuksid miljonitesse kroonidesse. Kuivõrd venelased kivikasarmut, läheb selleks vähemalt üks aasta — kas sõda nii neid nõudmisi aktsepteerivad, on raske öelda. Nagu näete, on kaua kestabki, pole teada. Meie tõlgitseme kivikasarmute ehi• siin tegemist suurte ja raskete küsimustega. Edasi ei ole täiesti tamise kavatsust kui esimest sammu selleks, et N[õukogude] ﬁkseeritud ka baaside asukohad peale Paldiski ja Papisaare pool• L[iidu] maaväed neist praegusest ajutise asumise kohtadest nagu saare Kihelkonna all. välja ei kavatsegi minna, et nad jääks Haapsalu ja mujale alaliselt. Lahtine on ka baaside õiguse üldrent, mis ette nähtud pakti Meie tõlgitsemise järgi käib see pakti ja täiendavate protokollide art. III•s. See küsimus on väga keeruline nii majanduslikult kui mõttele risti vastu, ja nii oleme ka selle küsimuse peale vasta• poliitiliselt. nud eitavalt. Meie ei näe põhjust alaliste kasarmute ehitamiseks Võiks veel osutada Tallinnaga seotud küsimustele. Siin on väljaspool baase, küll aga oleme valmis ehitamist toetama kõigiti N. Vene kohapealsete inimeste, ka Moskva ametnikkude aru• oma töölistega, materjaalidega baasides, s.o. Paldiskis. saamine säärane, et Tallinn olla nende ajutine baas kaheks aas• Edasi oleks rendi küsimus. Esiteks nende maade kohta, mis meie taks ja nad seda ka otsekohe on öelnud: seisavad siin kaks oleme juba üle andnud, rendisumma ei ole kokkuleppes ﬁksee• aastat, pärast seda tuleb “ümberbaseerimine”. Meie seisukoht ritud. Umbes kuu aega tagasi hakkasime selle üle läbi rääkima. selles asjas on risti vastupidine ja kategooriline: Tallinn ei ole N. Liit esitas oma kava. Meie selle kava läbi arutanud esita• baas. Läbirääkimised Moskvas keerlesid peamiselt selle ümber sime oma vastu kava, kusjuures hindade suhtes, näiteks korterite ja Moskva peatipud leidsid, et pealinn ei saa tõesti olla baas, miks hinna vahe on 25%, maahindade rendihinna vahe on aga suurem võimaldati siin vaid N[õukogude] L[iidu] laevade provianteeri• põllumaa ja aiamaa osas. Vahe on ka kahjude tasumises. Näiteks mist ja ajutist seisu. Sellest seisukohast välja minnes meie ei luba aerodroomi alla maid andes selgus, et mõningad majad kaotavad Tallinna ühtegi sõjalist asutist maale, ega midagi, mis võiks anda

706 707 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 baasi ilme. Selles küsimuses on ka põhimõttelised vaidlused ütles, et see on väga raske. Parem olevat, kui meie lahendame käimas, oleme selle küsimuse üles tõstnud ka Moskvas. küsimusi empiiriliselt, kohapeal, üksikute juhtude järele. Ja nii Ühenduses sellega tuleb mainida ka laskmisi, mis siin olnud, ongi mindud üle küsimuste lahendamisele üksikute kokkulepe• nagu seda oli 2. veebruaril, meie inimeste huumori keeles “sa• tega. Niisuguseid kokkuleppeid on juba terve rida valmis ja luut Tartu rahule” (jumal tänatud, et huumorimeelt jatkub) ja valmimas, näiteks Posti ja telegraaﬁ üle. Kokkuleppe teksti aga hiljem. Mis puutub 2. veebruari vahejuhtumist, siis meie oleme ei ole alla kirjutatud. Teiseks on väljatöötamisel terve rida kon• selle likvideerinud. Meie protesteerisime selle vastu, kui meie ventsioone, nagu korra ja julgeoleku küsimuses, sõjaväelaste lii• territoriaalse puutumatuse rikkumise vastu. N. Liit vabandas, kumiste kohta maal, sõjaväelaste liikumise kohta Tallinnas, edasi küll põhjendustega, pannes süü meie peale, nagu oleksime meie teedekasutamise üle, sõjavägede edasi ja tagasi liikumise korra kokkuleppe vastaselt talitanud ja nagu ei tohiks meie lennu• kohta, politseiliste asjade kohta, teatud määral ka jurisdiktsioo• kid lennata Tallinna lahe ja nende sõjalaevade kohal. Säärast niliste küsimuste kohta. Üksikute kokkulepete arv, mis on välja kokkulepet ei ole ja meie oleme seda N. Liidu valitsusele öel• töötatud või väljatöötamisel, ulatub 12•ni. Sest kui on ikkagi nud suusõnal, pärast ka kirjalikult, ilma avalikult polemiseerima suur võõras eksterritoriaalne vägi maal, tekib kõiksugu küsimusi. alates. Küll on teatud kokkurääkimised, et meie oma lennu• Kuid ühtki kokkulepet ei ole veel alla kirjutatud. Osa küsimusi kite lennust oma külalistele NSVL sõjalaevadele ette teatame, lahendab segakomisjon, osa tuleb lahendamisele diplomaatilisel ise võimalust mööda katsudes hoiduda nende laevade kohal teel kas siin või Moskvas. lendamast. Siin aga meie lennuk ei tulnud tundmatuna, vaid Nagu näete, Eesti ja NSV Liidu vaheliste probleemide hulk ja oli ette teatatud ja üksikasjalik marsruutˇ antud; meie lennukid tähendus on äärmiselt suur, milliste käsitamisega ja lahendami• ei ole ka lennanud NSVL sõjalaevade kohal. Küsimus loeme sega võib juba ette dikteerida tuleviku suuna ja vahekorrad. See lõpetatuks. Viimase laskmise kohta ei ole mingisuguseid dip• nõuab valitsuse erakordset tähelepanu. Arusaadavalt, miks Vene lomaatilisi samme astutud, kuid meie sõjaväe võimud on selles ja Saksa küsimused mängivad seega valitsuses ja valitsuse kitsa• asjas protesti kirja saatnud, juhtides tähelepanu, et säärane asi ei mas ringkonnas, kes poliitiliste küsimustega tegeleb, väga suurt ole korras. Nii nagu näete, ka Tallinnaga ühenduses on küsimusi osa. palju. Tuleb veel mainida Torgpred’i laiendamist ja ladude ka• Lõpuks mõni sõna N. Liidu ja Eesti üldiste vahekordade kohta. sutamist Tallinnas. Nad nõuavad üht ladu teise järele ja tahavad Eesti ja N. Liit juba algusest peale võtsid tarvitusele vormeli: meie pea kõiki sadama ladusid oma kätte saada. Sellele oleme aga tahame lojaalselt lepingut täita, — venelased tarvitasid isegi sõna vastu, ütleme, et Tallinn ei ole mitte sõjamaterjali ladu, vaid kau• “po dzentelmenski”.ˇ Selles mõttes, peab ütlema, mõlemad va• banduse ladu, et mõned laoruumide vajased üldiseks sadama litsused on ka talitanud. Vastastikuse usalduse vahekorrad, mis kasutamiseks. Peale selle on Tallinnas palju maju läinud Vene selle juures loodud, eksisteerivad praegugi. Sellele suuresti aitas kaubandusesinduse kätte ostuteel, kes on aga tegelikult need me• kaasa ka ülemjuhataja Moskvasse sõit, kus Nõukogude võimudel rejõudude kasutamisele andnud ilma, et meilt oleks selleks luba oli võimalus meie sõjavägede otsese käs[k]ijaga kõneleda. Ei ole nõutatud. Küsimus on segakomisjonis üles võetud ja on kokku põhjust arvata, et see usalduslik õhkkond vahepeal on muutu• lepitud, et sõjaväelased siiski nendest majadest välja viiakse. nud. Saadik Rei, kõneledes enne Tallinna sõitu Molotoviga, on Vahekordade reguleerimiseks on meil käsil terve rida kokku• küsinud, kuidas ta vahekordi hindab. Molotov on ütelnud, et ta leppeid. Tahtsime jurisdiktsiooni, majanduslikke ja politseilisi peab neid täiesti rahuldavaiks ja korrektseiks. Peab ütlema, et küsimusi lahendada ühe üldise konventsiooniga. Töötasime üldiselt on säärane tunne ka meil. Muidugi nende suhete juures selleks välja suure konventsiooni kava ja esitasime selle üle• praktilised küsimused, kui neid korrektselt käsitatakse, ei mängi vaate N[õukogude] Valitsusele detsembris. Esialgul näis, et mingit häirivat osa. Nad võivad aga õige kergesti teravaks minna, N[õukogude] valitsus oli üldkonventsiooniga päri, hiljem aga kui nendega ümber käia elevandi moodi portselani poes.

708 709 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Eriti on meile raskusi teinud Soome küsimus. Tahaksin ainult Protokoll nr 37. tähendada, et valitsus on sunnitud siin äärmiselt oma tundeid ja ka meie rahva tundeid tagasi hoidma. Meie oleme selles mõttes Salajane. tõesti väga raskes seisukorras ja väga attakeeritud. Mina ütlen: Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjonide teie võite mõtelda, mis tahes. Igatahes teame, et meil tunded on. ühine koosolek 28. veebruaril 1940 kell 11 Riigivolikogu ruumes, Aga kui hakatakse neid väljendama, siis väljendaksime end vae• toas nr. 25. nulikult teise konfliktis oleva poole vastu. Ja venelased on siin Koos: Riigivolikogu liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, O. Gus• siiski väga domineerivas positsioonis. Igasugune[,] ka kaudne tavson, M. Hansen, V. Kadarik, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, ebasõbralikkus tähendaks omale otse nööri kaela tõmbamist. L. Vahter; Seda ei ole tarvis teha meie rahvale ja ei ole sellest kellelgi kasu. Selles küsimuses oleme pidanud hoidma imparsiaalsust, niiöelda Riiginõukogu liikmed: F. Akel, J. Soots, J. Puhk, J. Laidoner, kumbagi poole mitte hüvistamist, sest meie hoidume tarvitamast V. Päts. sõna “erapooletu”, kuna Soome—N. Liidu vahel pole juriidiliselt Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk, sõda. Välisminister A. Piip, Sõjaminister N. Reek, Sõjavägede Staabi Mis puutub Soome ja Vene konflikti rahuliku lahendamise ülem kindral A. Jaakson, Peaminister J. Uluots. võimalusi, kus on kõneldud ka meist kui vahetalitajaist, siis meil Koosolekut juhatab Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni siin vahetalitajaiks hakata võimalik ei ole. Meie ei saa selles asjas esimees A. Anderkopp. olla see, kes aktiivselt välja astuma peaks, igatahes ilma mõlema poole selge soovita. Meie aga siiski näeksime, et see konflikt Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. võimalikult pea rahulikult lõpeks, ja kui meie suudaksime milgil Päevakorras: teel siin kaasa aidata, siis teeksime. Läbirääkimised eelmisel koosolekul antud informatsiooni kohta. Mis puutub meie suhetesse teistesse riikidesse, siis püsivad need * muutmatult sõbralikuna täpse erapooletuse alusel. Kuid olude tõttu on praktiliste küsimuste arv nende riikidega nüüdsel ajal Koosoleku juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ette• väga kokku kuivanud. panekul võetakse päevakord vastu. Meie näeme, et välispoliitiliste probleemide hulk on suur, raske, Otsustatakse pidada salajane koosolek. delikaatne, lõpmata palju tehnilisi küsimusi sisaldav. Sellepärast, Sõna täiendavaks informatsiooniks võtab kindral J. Laidoner. kui meie vahel Riigikogu komisjonides teatud teravusega oleme Sõna võtab Välisminister A. Piip. sunnitud võrdlemisi kergeid etteheiteid tagasi tõrjuma, siis ei ole meil olnud teist võimalust küsimuste õigetele rööbastele asuta• Sõna võtab F. Akel küsimuseks. mist [sic!] ka rahvaesinduses. Sõna võtab Välisminister A. Piip vastuseks. Sõna võtab kindral J. Laidoner vastuseks. ERA, f 957, n 14, s 717, l 43–57. Sõna võtab J. Puhk. Sõna võtab Välisminister A. Piip. Sõna võtab kindral J. Laidoner. Sõna võtab A. Anderkopp. Sõna võtab A. Riives.

710 711 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Sõna võtab kindral J. Laidoner. Koosolekut juhatab Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni Sõna võtab K. Eenpalu. esimees A. Anderkopp. Sõna võtab kindral J. Laidoner. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Koosoleku juhataja A. Anderkopp (korra kohta): Arvan, et koos• Päevakorras: olek tuleks lõpetada, kuna aeg on hiline ja tuleval nädalal komis• Läbirääkimised 21. veebruaril 1940 antud informatsiooni kohta. joni koosolek uuesti kokku kutsuda. * Sõna võtab faktiliseks märkuseks Sõjaminister kindral N. Reek. Koosoleku juhataja avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse Sõna võtab Välisminister A. Piip. päevakord vastu. Järgmise koosoleku määramine. Otsustatakse, et Välis• ja riigikaitse komisjonide koosolekud pee• Otsustatakse pidada järgmine ühine koosolek kolmapäeval, takse alati salajased. 6. märtsil s.a. kell 12, võttes päevakorda: Läbirääkimised Sõna täiendavaks informatsiooniks võtab Välisminister. 21. veebruaril 1940 antud informatsiooni kohta. Sõna võtab O. Gustavson. Juhataja A. Anderkopp tänab koosolekust osavõtjaid osavõtu Sõna võtab küsimuseks J. Tõnisson. eest. Sõna võtab vastuseks Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laido• Koosolek lõpeb kell 14.20. ner. Koosoleku juhataja A. Anderkopp Sõna võtab vastuseks Välisminister A. Piip. Protokollija P. Malvet Sõna võtab Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Protokoll nr 38 Sõna võtab Sõjaminister kindral N. Reek. Sõna võtab J. Puhk. Salajane. Sõna võtab faktiliseks märkuseks Sõjaminister kindral N. Reek. Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjonide ühine koosolek 6. märtsil 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toas Sõna võtab faktiliseks märkuseks Välisminister A. Piip. nr. 25. Sõna võtab J. Tõnisson. Koos: Riigivolikogu liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, O. Gus• Sõna võtab korra kohta J. Soots ja teeb ettepaneku, lõpetada koos• tavson, M. Hansen, V. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, O. Köster, olek. J. Tõnisson, L. Vahter; Sõna võtab Välisminister A. Piip. Riiginõukogu liikmed: F. Akel, J. Soots, J. Puhk, V. Päts, J. Laido• Sõna võtab faktiliseks märkuseks J. Tõnisson. ner. Koosolek lõpeb kell 14.39. Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees O. Pukk, Välisminister A. Piip, Sõjaminister kindral N. Reek, Sõjavägede Koosoleku juhataja A. Anderkopp Staabi ülem kindral A. Jaakson, Riiginõukogu Esimees M. Pung, Protokollija P. Malvet Peaminister J. Uluots.

712 15 713 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 39 Koos komisjoni liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, M. Han• sen, V. Kadarik, A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, Salajane. J. Tõnisson, L. Vahter. Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 12. märtsil Koosolekust võtavad osa Vabariigi Valitsuse esindajad: Välismi• 1940 kell 19 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 23. nistri abi K. Tofer ja Administratiiv•juriidilise osakonna direktor Koos komisjoni liikmed: A. Anderkopp, O. Gustavson, M. Han• E. Kirotar. sen, V. Kadarik, A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Anderkopp. J. Tõnisson, L. Vahter. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Anderkopp. Päevakorras: Protokollib Riigivolikogu sekretär P Malvet. Välisteenistuse seaduse muutmise seadus. Päevakorras: * Käiguandmine Välisteenistuse seaduse muutmise seadusele. Juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ettepanekul * võetakse päevakord vastu. Juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ettepanekul I. võetakse päevakord vastu. Välisteenistuse seaduse muutmise seadus — I ja II lugemisel I. ning lõpphääletamisel. Käiguandmine Välisteenistuse seaduse muutmise seadusele. (Vab[ariigi] Val[itsuse] ettep[anek] 4. III 1940 — vaata lisa Valitakse Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse aruandjaks käesoleva protokolli juures.) J. Tõnisson. Aruandja J. Tõnisson. II. Aruandja J. Tõnisson: Välisteenistuse seaduse § 34 alusel ar• Järgmise koosoleku määramine. vestati aukonsulaadi sekretäride pensionileminekul enne ainult poolt aukonsulaadi sekretäriks olemise ajast. Kuna Välisminister Otsustatakse pidada järgmine koosolek neljapäeval, 14. märtsil s.a. leiab, et see ei ole õiglane, siis peaks see aeg tervelt arvesse kell 12, päevakorraga: Välisteenistuse seaduse muutmise seadus võetama, sest nende töö on suuresti rohkenenud, kuna laevade I ja II lugemisel. liikumine on läinud elavamaks ning ka muid ülesandeid on peale Koosolek lõpeb kell 19.05. pandud. Liiatigi ei saa nad riigilt mingit tasu, — siis oleks niigi Koosoleku juhataja A. Anderkopp palju nende heaks tehtud. 1 Protokollija P. Malvet Käesolevat seaduseelnõu täiendatakse § 22 , mis näeb ette pal• kade ajutist tõstmist kuni 50% lisatasu näol, kuna elu on Protokoll nr 40 sõjaolukorra tõttu kallinenud. Koosseisu seadusega seda teha on raske, sest koosseisu seadus on stabiilsemate olukordade jaoks. Salajane. Põhjust selleks on andnud tegelikud juhud, kus inimesed on selle Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 14. märtsil tõttu saanud majanduslikult kannatada, nagu Varssavis nõunik 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 25. Talven on saanud kahju Kr. 2000, ataseeˇ Soeveer Kr. 2500, mille kohta on ka akt koostatud, samuti ametnik Urm Kr. 2384. Sääraste

714 715 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 juhtude alusel on ka selle seaduse muutmine algatatud. Samad I. kahjud võivad tulla ette ka Soomes. Ka elukallidus on seal Välisteenistuse seaduse muutmise seadus. tõusnud kuni 65%, samuti ka mujal, näiteks Stokholmis 20%, Kopenhaagenis 23%, Antverpenis 25%, New•Yorgis 23%, Roo• (Vab[ariigi] Val[itsuse] ettep[anek] 4. III 1940, vaata lisa prot[okoll] mas 25% jne. Ei ole karta, et seda seadust saaks kergelt tarvitada, nr. . . . juures.) kuna see piirdub eelarve summadega. Aruandja J. Tõnisson. Teen ettepaneku seaduseelnõu I lugemisel vastu võtta. Aruandja J. Tõnisson: Majanduskomisjon leidis, et valitsuse for• Seaduseelnõu võetakse vastu I lugemisel. mulatsioon annab võimaluse tõsta palka ka muudel põhjustel, kui seda on elukallidus, ja ei nõustunud sellega. Leiti uus for• Aruandja J. Tõnisson’i ettepanekul võetakse vastu eraldi hääleta• § 1 1 mulatsioon, millega ühines ka valitsuse esindaja. See oleks 22 misel Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse § 34 ja 22 ning peale sõna “lisatasu” täiendada sõnadega “vastavalt elukalliduse pealkiri II lugemisel ja lõpphääletamisel Vabariigi Valitsuse poolt tõusule kuni 35%”. Nüüd selgub, et valitsus sellega ei nõustu, esitatud redaktsioonis. sest statistiliselt väljaarvestatud elukallidus ei vasta alati tegeli• Juhataja: Päevakord on läbi. Lõpetan koosoleku. kule elukallidusele ning seetõttu oleks Majanduskomisjoni for• Koosolek lõpeb kell 12.15. mulatsioon takistuseks tegelikkude kulude tasumiseks. Koosoleku juhataja A. Anderkopp Valitsuse esindaja teeb ettepaneku, kustutada eelnõus sõnad “vastavalt elukalliduse tõusule”. Sellega saavutatakse ka seda, Protokollija P. Malvet mida Majanduskomisjon tahab, sest peasoov Majanduskomisjo• nis oli “35%”. Arvan, et tuleks võimaldada õiglast tasumaksmist. Protokoll nr 41 Välisministeeriumi administratiiv•juriidilise osakonna direktor Salajane. E. Kirotar: Majanduskomisjoni soov oli peaasjalikult, et see oleks 35% ja et see ei oleks huupi määratav, samuti et see oleks Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 19. märtsil kooskõlas elu faktilise kallinemisega. 1940 kell 16.45 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11. K. Eenpalu: Siin siiski on oluline elukallidus. Teeksin ettepaneku, Koos komisjoni liikmed: A. Anderkopp, K. Eenpalu, V. Kadarik, võtta § 221 vastu järgmises redaktsioonis: A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, J. Tõnisson, L. Vahter. “§ 221. Vabariigi Valitsusel on õigus Välisministri ettepane• Koosolekust võtab osa Välisministeeriumi administratiiv•juriidi• kul määrata välisesindustes teenivaile välisteenistuse ametnikele lise osakonna direktor E. Kirotar. ja tehnilisse koosseisu kuuluvaile riigiteenijaile ajutist lisatasu Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Anderkopp. kuni 35% nende välismaisest palganormist, kui see osutub tar• Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. vilikuks sõjategevuse, muude erakorraliste sündmuste või elu• kalliduse erakordse tõusu tõttu. Samuti on Vabariigi Valitsusel Päevakorras: õigus Välisministri ettepanekul katta välisesindustes teenivate Välisteenistuse seaduse muutmise seadus. välisteenistuse ametnike ja tehnilisse koosseisu kuuluvate riigi• Juhataja A. Anderkopp avab koosoleku ja tema ettepanekul teenijate otsesed varalised kahjud, mis neile tekkinud sõjalise võetakse päevakord vastu. tegevuse või muude erakorraliste sündmuste tõttu.”

716 717 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Otsustatakse § 221 vastu võtta k[o]m[isjoni] l[iikme] K. Een• * palu redaktsioonis ja esitada seaduseelnõu Riigivolikogule vas• 54 Koosoleku juhataja J. Laidoner avab koosoleku ja tema ettepane• tuvõtmiseks. kul võetakse päevakord vastu. J. Tõnisson avaldab soovi, et Välis• ja riigikaitse komisjon tu• Koosoleku juhataja J. Laidoner (korra kohta): Enne kui asuda leks kokku veel enne parlamenditöö lõppu ja et palutaks, et päevakorra juurde, palun veel kord komisjoni liikmeid silmas Välisminister annaks informatsiooni. pidada, et kõik, mis meie siin räägime, on täiesti salajane, kuna Komisjoni esimees A. Anderkopp lubab Välisministriga selle üle olen saanud andmeid, et osa sellest, mis siin rääkisime, on saanud kõnelda. siiski väljaspool teatavaks. Koosolek lõpeb kell 17.10. J. Tõnisson: Kui on midagi selletaolist kuulda, siis peab seda kohe Koosoleku juhataja A. Anderkopp kontrollima, kust see on välja tulnud. Seda ei või nii jätta. Protokollija P. Malvet J. Puhk: Mind huvitaks see konkreetne juhus, kust on need kuul• dused tulnud. Asja peaks selgitatama. Protokoll nr 42 J. Laidoner: Minuni on igatahes sarnased andmed jõudnud sel• lest, mis on siin räägitud. See on kindel, ja ma ei julge enam kõike Salajane. siin rääkida. Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjonide J. Tõnisson: See küsimus tuleb selgitada, sest kui meie siin kõike ühine koosolek 3. aprillil 1940 kell 12 Riigivolikogu ruumes, toas enam ei kuule, siis ei ole meil mõtet siin koos olla. Siin tuleb kõik nr. 25. kõnelda. Koos: Riigivolikogu liikmed: K. Eenpalu, O. Gustavson. M. Han• O. Köster: Meil peab selge olema, kas valitsuse esindajad sen, V. Kadarik, A. Karineel, O. Köster, J. Nyman, R. Riives, räägivad kõik või mitte. Kui on kahtlus, siis tuleb komisjon J. Tõnisson, L. Vahter; ümber moodustada. Vastasel korral ei ole meil tarviski koos olla. Riiginõukogu liikmed: J. Laidoner, F. Akel, V. Päts, J. Soots, See on ainus koht, kust informatsiooni saadakse, ja siin peab va• J. Puhk. litsema vahekord, kus on täielik usaldus. Koosolekust võtavad osa: Riiginõukogu Esimees M. Pung, Välisminister A. Piip: Kinnitan, et kindral Laidoner’i poolt ette• Välisminister A. Piip, Sõjaminister kindral N. Reek, Peaminister toodud asjaolud on õiged. Seepärast palun veel kord, et kõik, J. Uluots, Sõjavägede Staabi ülem kindral A. Jaakson. mis komisjonis räägitakse, oleks täieline saladus. Koosolekut juhatab Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjoni J. Tõnisson: Tuleb otsida abinõusid, et asi oleks täiesti selge. Kuid esimees J. Laidoner. see on siiski koht, kus meile kõige kohta andmeid antakse. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Koosoleku juhataja J. Laidoner: Ehkki meie koosolekud on sa• lajased juba eelmisel koosolekul tehtud otsuse kohaselt, ei tee Päevakorras: halba, kui meie veel kord otsustame ka käesolev koosolek salaja• Välisministri informatsioon. seks tunnustada. Otsustatakse pidada salajane koosolek. 54Kõnesolev seadus võeti vastu Riigivolikogu koosolekul 20. märtsil Sõna informatsiooniks võtab Välisminister A. Piip. 1940. Vt Riigivolikogu stenograaﬁlised aruanded. I koosseis. V ja Sõna võtab kindral J. Laidoner. VI istungjärk. 103.–178. koosolek 1939/40, lk 869–873.

718 719 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Sõna võtab V. Päts. Sõna võtab faktiliseks märkuseks kindral J. Laidoner. Sõna võtab J. Tõnisson küsimuseks. Sõna võtab Välisminister A. Piip vastuseks. Sõna võtab J. Tõnisson. O. Gustavson (korra kohta): teen ettepaneku koosolek lõpetada ja määrata järgmine koosolek, kuna aeg on hiline ja täna on veel pleenum kell 17. K. Eenpalu (korra kohta): Enne kui koosolek lõpetada palun veel sõna küsimuseks. Otsustatakse koosolek lõpetada, andes enne sõna küsimuseks J. Eenpalu’le. Sõna küsimuseks võtab K. Eenpalu. Sõna vastuseks võtab Välisminister A. Piip. Järgmise koosoleku määramine. Otsustatakse järgmine koosolek pidada kolmapäeval, 10. april• lil 1940 kell 12, päevakorraga: Läbirääkimised 3. aprillil antud informatsiooni kohta. Koosolek lõpeb kell 14.50. Koosoleku juhataja J. Laidoner Protokollija P. Malvet (Järgneb)

720