Consultative Assembly Council of Europe

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Consultative Assembly Council of Europe CONSULTATIVE ASSEMBLY ASSEMBLÉE CONSULTATIVE OF THE DU COUNCIL OF EUROPE CONSEIL DE L'EUROPE EIGHTH ORDINARY SESSION HUITIÈME SESSION ORDINAIRE 6th October 1956 Doc. 547 6 octobre 1956 Doc. 547 REPORT RAPPORT on action to secure sur l'action en vue d'obtenir la libération the release des prisonniers politiques of political prisoners in Eastern Europe1 en Europe orientale 1 presented, on behalf of the présenté, au nom de la commission spéciale Special Committee to watch over the interests chargée de veiller of European nations not represented aux intérêts des Nations européennes 2 in the Council of Europe , non représentées au Conseil de l'Europe 2, by M. GOEDHART par M. GOEDHART Explanatory Memorandum Exposé des motifs 1. On the 21st April 1956, the Assembly 1. Le 21 avril 1956, l'Assemblée a ren­ referred to the Special Committee to watch over voyé à la commission spéciale chargée de veiller the interests of European nations not repre­ aux intérêts des Nations européennes non repré­ sented in the Council of Europe a motion pre­ sentées au Conseil de l'Europe une proposition sented by M. Wistrand and others calling for de résolution, présentée par M. Wistrand et the release of political prisoners in Eastern plusieurs de ses collègues, demandant la libé­ Europe. (Document 513). ration des prisonniers politiques en Europe orientale (Doc. 513). 3 2. The draft resolution which is submitted 2. Le projet de résolution3 qui est soumis to the Assembly was given a first reading by à l'Assemblée a été examiné en première lecture the Special Committee on 31st August and par la commission spéciale les 31 août et 1st September 1956. 1er septembre 1956. 3. Consultations then took place with the 3. Des consultations ont ensuite eu lieu Committee on Legal and Administrative Ques­ avec la commission des Questions juridiques et tions, on the one hand, and with the President administratives, d'une part, et avec le Président of the Assembly, on the other. de l'Assemblée, d'autre part. 4. The draft resolution was adopted by 4. Le projet de résolution a été adopté the Special Committee to watch over the inte­ par la commission spéciale chargée de veiller rests of European nations not represented in the aux intérêts des Nations européennes non repré­ Council of Europe on 5th October 1956. sentées au Conseil de l'Europe le 5 octobre 1956. 1. See Document 513, Eighth Session (Motion for a Re- 1. Voir Doc. 513, huitième Session (Proposition de solution). résolution). 2. MEMBERS OF THE SPECIAL COMMITTEE : MM. Wis- 2. MEMBRES DE LA COMMISSION SPÉCIALE : MM. Wis­ trand (Chairman); Pezet, Goedhart [Vice-Chairmen); trand [Président) ; Pozet, Goedhart [Vice-Presidents) ; Altmaier (Alternate : Paul), Bögholm, Crosbie, Daines, Altmaier [Remplaçant : Paul), Bogholm, Crosbic, Daines, de la Vallée Poussin, Kranzlmayer, Mandalinci, Nicholson do la Vallée Poussin, Kranzlmayer, Mandalinci, [Alternate : Kirk), Reif (Alternate ; Mme von Fincken- Nicholson (Remplaçant : Kirk), Roif (Remplaçant : stein). Mmo von Finckenstein). 3. See 28th Sitting, 26th October 1956 (Draft Resolu- 3. Voir 28e séance, 26 octobre 1956 (Adoption du projet tion adopted after amendment) and Resolution 107. de résolution après amendement) et Résolution 107. A. 54 (1956) 1 Doc. 547 Release of political prisoners in Eastern Europe 5. The lists appended to the draft reso­ 5. Les listes annexées au projet de résolu­ lution contain the names of political prisoners tion contiennent les noms de prisonniers poli­ from Albania, Bulgaria, Czechoslovakia, Estho- tiques d'Albanie, de Bulgarie, de Tchécoslo­ nia, the Soviet Occupied Zone of Germany, vaquie, d'Estonie, de la zone de l'Allemagne Hungary, Latvia, Lithuania, Poland and Ru­ occupée par les Soviets, de Hongrie, de Lettonie, mania about whom no information is available de Lithuanie, de Pologne et de Roumanie, dont and who must still be presumed in prison. on est sans nouvelles et qui doivent être consi­ dérés comme étant encore détenus. 6. The Special Committee wish to draw 6. La commission spéciale tient à appeler attention to the fact that some of the persons l'attention de l'Assemblée sur le fait que cer­ whose names are in the list may, as has happen­ taines des personnes dont les noms figurent sur ed recently, be persuaded by the Soviet author­ les listes seront peut-être amenées par les auto­ ities to issue statements to the effect that they rités soviétiques, comme cela s'est produit are no longer detained. It is sometimes diffi­ récemment, à publier des déclarations comme cult in such cases to assess the degree of freedom quoi elles ne sont plus en détention. En pareils effectively enjoyed by such persons. cas, il est parfois difficile d'apprécier le degré de liberté dont jouissent effectivement ces per­ sonnes. 7. It is also desired to point out that the 7. La commission tient également à sou­ lists are of necessity incomplete. ligner que les listes sont nécessairement incom­ plètes. Draft Resolution Projet de résolution The Assembly. L'Assemblée, Recalling that the Universal Declara­ Rappelant que la Déclaration univer­ tion of Human Rights provides in Article 3 that selle des Droits de l'Homme stipule, en son " everyone has the right to life, liberty and article 3, que « tout individu a droit à la vie, security of person " and in Article 2 that every­ à la liberté et à la sûreté de sa personne » et, one is entitled to this right " without distinc­ à l'article 2, que chacun peut se prévaloir de ce tion of any kind such as... political or other droit « sans distinction aucune, notamment... opinion "; d'opinion politique ou de toute autre opinion »; Considering, furthermore, that Arti­ Considérant, en outre, que l'article 9 cle 9 of the Universal Declaration of Human de la Déclaration universelle des Droits de Rights provides that " no one shall be subjected l'Homme prévoit que « nul ne peut être arbi­ to arbitrary arrest, detention or exile " and that trairement arrêté, détenu ni exilé », et que Article 10 states that " everyone is entitled in l'article 10 stipule que « toute personne a droit, full equality to a fair and public trial by an en pleine égalité, à ce que sa cause soit entendue independent and impartial tribunal in the deter­ équitablement et publiquement par un tribunal mination of his rights and obligations and of indépendant et impartial qui décidera, soit de any criminal charges against him "; ses droits et obligations, soit du bien-fondé de toute accusation en matière pénale dirigée contre elle »; Aware that some political prisoners, Considérant que certains prisonniers mostly Communists who were in one way or politiques, dont la plupart étaient des commu­ another allegedly opposed to the rulers of the nistes qui se seraient opposés, d'une façon ou day, have recently been set free in Eastern Euro­ d'une autre, aux dirigeants du moment, ont été pe, including the U. S. S. R., récemment mis en liberté en Europe orientale, y compris l'U. R. S. S., Calls attention to the fact that vast Rappelle avec force qu'un grand nombre numbers of non-communist political prisoners de prisonniers politiques, sur lesquels on ne about whom no information is available must possède aucune information, doivent être consi­ still be presumed in prison; dérés comme étant encore détenus; Emphasises the deplorable fact that Souligne le fait déplorable que beau­ many of these people were condemned arbi- coup de ces prisonniers ont été condamnés arbi- Libération de prisonniers politiques en Europe orientale Doc. 547 trarily to long terms of imprisonment or hard trairement à des peines de détention ou de tra­ labour by administrative decisions, in blatant vaux forcés de longue durée en vertu de déci­ violation of legality; sions administratives, en violation flagrante de la légalité; Considers that it is the duty of huma­ Considère qu'il est du devoir de l'huma­ nity to call for the immediate release of political nité de réclamer la libération immédiate des prisoners in the East, whether fellow-commu­ prisonniers politiques des pays de l'Est, commu­ nists or not, and that the response given to this nistes ou non, et que la façon dont les dirigeants call by the leaders of the U. S. S. R. will be a soviétiques réagiront à cette demande consti­ test of their new intentions; tuera un test de leurs nouvelles intentions ; Invites the President of the Assembly Invite le Président de l'Assemblée à to write to the Prime Ministers of the U. S. S. R. écrire au Président du Conseil de l'U. R. S. S. and other Eastern European States within the et à ceux des autres États de l'Europe orientale Soviet orbit requesting information as to the gravitant dans l'orbite soviétique pour s'enqué­ fate and present whereabouts of the persons rir auprès d'eux du sort des personnes énumé- listed in the Appendix to this Resolution, and rées en annexe à la présente résolution et du lieu transmitting the Assembly's call for the imme­ où elles se trouvent actuellement, et leur trans­ diate release of political prisoners; mettre, au nom de l'Assemblée, une demande de libération immédiate des prisonniers politiques; Invites the President of the Assembly Invite le Président de l'Assemblée à to forward this Resolution and the lists append­ transmettre la présente résolution et les listes ed thereto to the President of the forthcoming qui y sont annexées au Président de la pro­ session of the General Assembly of the United chaine session de l'Assemblée Générale des Nations. Nations Unies. PROMINENT POLITICAL PRISONERS PRISONNIERS POLITIQUES ÉMINENTS IN EASTERN EUROPE KNOWN D'EUROPE ORIENTALE EMPRISONNÉS OR BELIEVED TO BE IMPRISONED OU PRÉSUMÉS EMPRISONNÉS SOUS LE UNDER THE COMMUNIST REGIME RÉGIME COMMUNISTE Albania Albanie Former Members of Parliament: Anciens membres du Parlement : Fuat ASLLANI Former Minister of Justice.
Recommended publications
  • Kvüõa Toimetised 13/2010
    KVÜÕA TOIMETISED 13/2010 ■ CONTRIBUTORS 3 KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED KVÜÕA TOIMETISED 13/2010 ■ Tartu 2010 TEGEVTOIMETAJA (executive editor): Andres Saumets (Estonia) TOIMETUS (editorial board): Ken Kalling (Estonia) Alar Kilp (Estonia) Peeter Kukk (Estonia) Rain Liivoja (Finland) Enno Mõts (Estonia) Erik Männik (Estonia) Andreas Pawlas (Germany) Claus Freiherr von Rosen (Germany) Volker Stümke (Germany) KEELETOIMETAJAD (language editors): Karen Kuldnokk (Estonia) Epp Leete (Estonia) Roy Lowthian (United Kingdom) Reet Hendrikson (Estonia) Kristiina Haug (Estonia) David W. E. Thomas (United Kingdom) KOLLEEGIUM (editorial council): Aarne Ermus (Estonia) Wilfried Gerhard (Germany) Rudolf Hamann (Germany) Jakob Kübarsepp (Estonia) Ants Laaneots (Estonia) Raul Mälk (Estonia) Ago Pajur (Estonia) Eric Allan Sibul (USA) Villu Tamul (Estonia) Peeter Tulviste (Estonia) Matti Turtola (Finland) ISSN 1736–0242 Autoriõigus: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2010 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee SISUKORD ■ Toomas Möls Critical and Creative Thinking: Are Innovation and Initiative Welcome in the Military? ........................................................................................ 7 Jaan Murumets Võimepõhise planeerimise alused ........................................................... 18 Toomas Tõniste Taktikaliste otsustusmängude kasutamine jalaväekompanii lahingutegevuse juhtimise õpetamiseks ................................................... 34 Merle Parmak Adverse Effects of Tobacco Use in Deployed Military Units ................
    [Show full text]
  • KVÜÕA Toimetised Nr 17
    1 KVÜÕA TOIMETISED 17/2013 2 3 KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED KVÜÕA TOIMETISED Tartu 17/2013 4 EDITOR-IN-CHIEF: Andres Saumets (Estonia) EDITORIAL BOARD: Sten Allik (Estonia) Wilfried Gerhard (Germany) Ken Kalling (Estonia) Jörg Keller (Germany) Vitali Lokk (Estonia) Enno Mõts (Estonia) Erik Männik (Estonia) Andreas Pawlas (Germany) Claus Freiherr von Rosen (Germany) Vladimir Sazonov (Estonia) Volker Stümke (Germany) René Värk (Estonia) LANGUAGE EDITORS: Collin W. Hakkinen (USA) Kristiina Haug (Estonia) Reet Hendrikson (Estonia) Karen Kuldnokk (Estonia) Epp Leete (Estonia) David W. E. Thomas (United Kingdom) Amy Christine Tserenkova (Estonia) EDITORIAL COUNCIL: Hubert Annen (Šveits) Richard H. Clevenger (USA) Angelika Dörfler-Dierken (Germany) Sharon M. Freeman-Clevenger (USA) Martin Herem (Council Manager, Estonia) Thomas R. Kämmerer (Germany) Jakob Kübarsepp (Estonia) Ants Laaneots (Estonia) Tõnu Lehtsaar (Estonia) Rain Liivoja (Australia) Ago Pajur (Estonia) Robert Rollinger (Austria) Michael N. Schmitt (USA) Peeter Tulviste (Estonia) Matti Turtola (Finland) Zdzislaw Zliwa (Poland) ISSN 1736–0242 ISBN 978–9949–9304–2–5 Autoriõigus ja väljaandja: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2013 Riia 12, 51013 Tartu, Estonia www.ksk.edu.ee/toimetised 5 SISUKORD EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG 1919–1940 .................................7 Andres Seene EESTI RIIGIKAITSEPOLIITIKA SÕNASTAMISEST 1996–1999: PÕHISUUNDADEST NATO-LIIKMELISUSE TEGEVUSKAVANI ....................................................................................81
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • The University of Chicago Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924
    THE UNIVERSITY OF CHICAGO SMUGGLER STATES: POLAND, LATVIA, ESTONIA, AND CONTRABAND TRADE ACROSS THE SOVIET FRONTIER, 1919-1924 A DISSERTATION SUBMITTED TO THE FACULTY OF THE DIVISION OF THE SOCIAL SCIENCES IN CANDIDACY FOR THE DEGREE OF DOCTOR OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY BY ANDREY ALEXANDER SHLYAKHTER CHICAGO, ILLINOIS DECEMBER 2020 Илюше Abstract Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924 What happens to an imperial economy after empire? How do economics, security, power, and ideology interact at the new state frontiers? Does trade always break down ideological barriers? The eastern borders of Poland, Latvia, and Estonia comprised much of the interwar Soviet state’s western frontier – the focus of Moscow’s revolutionary aspirations and security concerns. These young nations paid for their independence with the loss of the Imperial Russian market. Łódź, the “Polish Manchester,” had fashioned its textiles for Russian and Ukrainian consumers; Riga had been the Empire’s busiest commercial port; Tallinn had been one of the busiest – and Russians drank nine-tenths of the potato vodka distilled on Estonian estates. Eager to reclaim their traditional market, but stymied by the Soviet state monopoly on foreign trade and impatient with the slow grind of trade talks, these countries’ businessmen turned to the porous Soviet frontier. The dissertation reveals how, despite considerable misgivings, their governments actively abetted this traffic. The Polish and Baltic struggles to balance the heady profits of the “border trade” against a host of security concerns shaped everyday lives and government decisions on both sides of the Soviet frontier.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Soome Presidentide Visiitide Mõju Eesti-Soome Suhetele Aastail 1918-1940
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: prof Eero Medijainen Tartu 2016 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 3 1. 1918-1922 – AKTIIVNE KOOSTÖÖ .............................................................................................. 8 1.1 Soome-Eesti riigi suhete algus .................................................................................................... 8 1.2 Eesti ja Soome saatkonnad Helsingis ja Tallinnas ................................................................. 11 1.3 Kaarlo Juho Ståhlbergi välispoliitiline tegevus ...................................................................... 12 1.4 Riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome 1922 ..................................................................... 15 2. 1922-1934 – ÄRAOOTAV SUHTUMINE ..................................................................................... 18 2.1 Eesti ja Soome suhted kuni 1925. aastani ................................................................................ 18 2.2 Lauri Kristian Relanderi valimine presidendiks ning visiit Eestisse 1925 ........................... 21 2.3 Eesti ja Soome poliitilised
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 22
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 22 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 22 ANDRES SEENE Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940 Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 1. juulist 2011. a Juhendaja: dotsent Ago Pajur Oponent: prof. dr. Martti Turtola (Maanpuolustuskorkeakoulu, Helsingi) Doktoritöö kaitsmine toimub 29. augustil 2011. a kell 16.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis Tartus, Ülikooli 18 ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–19–820–7 (trükis) ISBN 978–9949–19–821–4 (PDF) Autoriõigus Andres Seene, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimuse nr 478 EESSÕNA Käesoleva väitekirja ainese uurimist alustasin aastatel 2003–2004. Esialgu oli minu eesmärgiks selgitada ja täpsustada vaid Kaitseväe Ühendatud Õppeasu- tuste varasema ajaloo põhifaktoloogiat (1923–1940). Töö käigus selgines ula- tuslik arhiivimaterjal, mis tuli teemasse suurema selguse toomiseks paratamatult põhjalikult läbi töötada. Allikmaterjalidega tutvudes osutus, et uurimisvaldkond on ulatuslikum, kui esialgu oskasin arvata. Selle uurimistöö käigus idanes järk- järgult idee kirjutada sõdadevahelise Eesti Vabariigi sõjakoolide ajalugu. Selgus, et tegemist on Eesti iseseisva riikluse ajaloo peatükiga, mis mõjutas vahetult mitme tuhande inimese elu ja eestlaste mentaliteedi kujunemist üldi- semalt, kuid peamiselt ajaloolis-poliitilistel põhjustel on senini jäänud suurema tähelepanuta.
    [Show full text]
  • The 1934 Treaty of the Baltic Entente: Perspectives for Understanding
    Ajalooline Ajakiri, 2012, 1/2 (139/140), 183–200 The 1934 Treaty of the Baltic Entente: perspectives for understanding Eero Medijainen Estonia, Latvia, and Lithuania signed the Treaty of Understanding and Cooperation in Geneva on 12 September 1934. The treaty prescribed regu- lar meetings at the level of foreign ministers. Over the course of six years (1934–40), eleven trilateral meetings of foreign ministers took place. At these, political issues of common interest were discussed and, as a rule, opinions on international negotiations and prospective treaties as well as joint positions under the League of Nations were coordinated. The conclu- sion of the treaty was a starting point for further collaboration between the official institutions of Estonia, Latvia, and Lithuania. In addition, meetings of non-governmental organizations (NGOs) (those of journalists, lawyers, economists, university students, teachers, trade institutions, local govern- ments, firemen, etc.) of the three countries, as well as joint art exhibitions and sports competitions (so-called Baltic Weeks), were held on a regular basis in the 1930s. The activities of the NGOs were supported by the gov- ernments of the Baltic states. “The need for close cooperation between the Baltic states is the cornerstone of our foreign policy,” was stated in the review of the activities of the Ministry of Foreign Affairs of Estonia in 1934.1 The treaty itself and the tight collaboration in the 1930s confirmed the image of Baltic unity in the eyes of outsiders. In the cataclysmic years of 1939–40, it therefore appeared to the big countries in Europe (United King- dom, France, Germany, the Soviet Union) rather natural that the destiny of Estonia, Latvia, and Lithuania would be determined by some common settlement.
    [Show full text]
  • Kindralmajor Johannes Orasmaa, Kaitseväe Suurtükiväe Inspektor Kindralmajor Hugo Eduard Kauler
    ÜHINE TAHE Pilguheit Kaitseliidu minevikku 1925-1940 Tallinn 2012 Väljaandja: Kaitseliit Koostaja: Tanel Lään Keelenõu: Piret Pääsuke Toimetaja: major Tanel Rütman Kujundus: Hepter Grupp OÜ Trükk: Hepter Grupp OÜ Fotod: Kaitseliidu Muuseumi fotokogu Esikaanel: Kaitseliidu Tallinna Maleva rivistus enne kaitseväelisele jalutuskäigule minekut 1. mail 1933. aastal ISBN 978-9949-30-788-3 Ühine tahe. Kaitseliit 1925-1940 Hea Lugeja! Sa hoiad käes raamatut, mis püüab anda lühikese ajaloolise ülevaate Kaitse- liidu tegevusest ajajärgul 1925 – 1940. Tegu ei ole mitte ainult Kaitseliidu aja- looga, vaid selle üldrahvaliku organisatsiooni kaudu sissevaatega ühte perioodi kogu Eesti kultuuriloost. Maailmasõdadevahelisel ajajärgul kui ka tänapäeval on riigikaitsesektoris meil otseseks kaitsepoliitikas osalejaks ka Kaitseliit. Raamatus leiab kajastamist pärast 1924. aasta detsembrimässu Kaitseliidus alanud plaanipärane korraldamine ja arendamine, mille tulemusena oli Teise maailmasõja alguseks Kaitseliidust saanud sõjaline organisatsioon, mida Eesti riigi hävitajad kaitseväest isegi rohkem kartsid. Kuna arhiivimaterjale on väga vähe alles (Kaitseliidu arhiiv hävis Tallinna pom- mitamise ajal 1944. aastal), ei ole tänapäevases ajalookirjutuses leidnud Kait- seliidu tegevus nimetatud ajajärgul piisavalt kajastamist. Raamatu koostamisel on oluliseks allikmaterjaliks 1925-st – 1940. aastani välja antud Kaitseliidu ametlik häälekandja Kaitse Kodu! ja malevate Teatajad, kust leiab sellel ajavahe- mikul välja antud Kaitseliidu ülema ja peastaabi käskkirju,
    [Show full text]
  • Sisukord 3/2009
    SISUKORD 3/2009 Sisukord ESSEE Ilmar Vene: Suurim pööre 2 KÄSITLUSED Enn Küng: Manufaktuuriettevõtlusest ja veskitest Narva jõel 17. saj. II poolel 12 Ago Pajur: Vabadussõjalaste retseptsioon Pätsi ajast kaasajani 34 Peeter Kenkmann: Kas 1933. aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? 42 Jaak Valge: Eesti vabadussõjalased ja Saksa natsionaalsotsialistid: ideoloogia, poliitiline taktika ja kontaktid 50 Riho Saard: Mustas talaaris mustvalge lipu all. Vabadussõjalaste religioonipoliitika, kirik ja vaimulikkond 63 Aigi Rahi-Tamm: Vabadussõjalased tšekistide haardes 80 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Olavi Punga: 1934. aasta pöörde mõju Kaitseliidule 92 Kaja Kumer- Haukanõmm: Julius Laasi mälestusi I944. aasta sügisest 95 Ivo Juurvee: Stasi toimik Eesti NSV kohta aastast 1989 101 Eesti Filmiarhiiv: Eesti Vabadussõjalaste Liit 107 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Vello Paatsi: Märt Miti mälestused III. Mart Mitti Elu lugu, Aea luguga ühentatud viisil kirja panema hakatud 115 ARVUSTUSED Ago Pajur: Rahvusväeosad luubi all 130 VARIA Marek Tamm: Margus Laidre 50. Kiriusutelu 143 A. L.: Eesti ajalookirjanduse 2008. a. preemia 146 Kristjan Luts: Üha soojem „külm sõda” 148 Anne Lange: Otse predestineerit 151 Summary 157 Tuna 3/2009 1 E S S E E Suurim pööre Ilmar Vene issugusena kujutleda vaidlust, mille vältel püütakse selgitada, kas meie elukäik sõltub rohkem meist endist või meid ümbritsevatest oludest? Pole välistatud, et Müks osapooltest peagi osutab: „See on ju meeldivalt põhimõtteline küsimus, aga...” Ja tõepoolest, kuidas saaksime hoolida üldisustest, mille vaagimine saab viia ainult tri- viaalsusteni? Pole välistatud, et sel hoolimatusel on soliidne sajandite sügavustesse suubuv tagapõhi. Eks ole üldiselt teada, kuidas õpetatud mehed tegelesid pikki sajandeid kõige abstraktsemat laadi küsimuste lahkamisega, ilma et see uurimistöö oleks suutnud anda tõeliselt edasiviivaid tulemusi; Galilei seevastu, kes viltusest Pisa tornist kukutas kivikesi, saavutas palju rohkem.
    [Show full text]
  • The League of Nations: Legal, Political and Social Impact on Estonia
    sjps.fsvucm.sk I ISSN 1335-9096 (online) © 2019 The Faculty of Social Sciences University of Ss. Cyril and Methodius, Trnava. DOI: https://doi.org/10.34135/sjps.190204 THE LEAGUE OF NATIONS: LEGAL, POLITICAL AND SOCIAL IMPACT ON ESTONIA David Ramiro Troitiño1 - Tanel Kerikmäe2 - Ondrej Hamuľák3 Abstract The League of Nations, predecessor of the current United Nations, was the first world organization with a real impact on its members. The organization was created after the WWI in an attempt to establish a stable peace system among its members. Estonia, a country formed after the end of the war, was in a need of international recognition and protection. Hence, the membership was welcome as an anchor to liberty and freedom. This research analyses how the organization influenced Estonia and what were the major contributions of the country in the development of the League of Nations. The aim of the paper is to analyse the concrete impact of the membership on the position and recognition of Estonia as well as the influence of Estonia on the development of key activities of the League of Nations, in particular the questions of refugee protection and return of prisoners of war; protection of minorities (including the support to protection of rights of native American tribes) and attempts to establish the uniform global legal order. A special focus is given also to personal impact represented by the authority of Ragnar Nurkse. KEY WORDS: League of Nations, Estonia, Legal International Organizations, World Peace. INTRODUCTION Estonia, located in the Baltic Sea, is a country with strong connections to the Scandinavian world and the Germanic world.
    [Show full text]
  • Peatoimetaja Veerg
    Peatoimetaja veerg Peateema - Euroopa Liit Aivar Jarne (RiTo 4), Riigikogu Toimetiste peatoimetaja, Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja Riigikogu Toimetiste selle numbri üks peateema on Eesti ja Euroopa Liit. Kas saakski see olla teisiti, kui mõne kuu pärast ütleb Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses oma otsustava sõna? Teine rahvahääletus Eesti taasiseseisvuse 12 aasta jooksul on ühtaegu nii riigi tähtsaimale ja pikaajalisele poliitilisele valikule hinnangu andmine kui ka tuleviku üle otsustamine. Kui sellele lisada veel lähiaja otsus NATO-ga liitumise kohta, võib öelda, et Eesti astub alles nüüd uude sajandisse koos selle murede ja rõõmudega. Olles mõlema tähtsa rahvusvahelise organisatsiooni eestoas, teame juba, et nii need organisatsioonid kui ka kogu maailm pole enam niisugune, nagu ta oli veel näiteks neli aastat tagasi. Kui IX Riigikogu kokku tuli, oli tema põhimure, kuidas võimalikult paremini integreeruda seadusloome osas Euroopa Liiduga, pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeksastumise üle ning üles ehitada NATO-sobilik sõjavägi. Eesti ei pidanud kuigivõrd pead murdma maailmapoliitika keerdkäikude üle. Kuid Jugoslaavia sõda, 11. september 2001 ning sellele järgnenud Afganistani ja Iraagi sõda on pannud Eesti hoopis teisiti vaatama maailma asjadele ja ümber hindama meie osa maailmas ja eriti muidugi Vanas Maailmas. Kirjutised Euroopa Liidust Riigikogu Toimetised ei jää samuti pealtvaatajaks muutuva maailma, Euroopa ja Eesti suhetes. Seekordsed kaastööd Euroopa Liidu teemal on eripalgelised. Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Toomas Hendrik Ilves on oma analüüsides keskendunud välispoliitilisele osale. Mihkelson käsitleb Eesti suhteid euroliiduga parlamentaarsel tasemel. Ilves vaatleb uut Euroopat pärast 1. maid 2004 ning tõmbab tugevaid paralleele Euroopa Liidu uue idapiiri ning Samuel P. Huntingtoni raamatus "Tsivilisatsioonide kokkupõrge" tõmmatud piiriga. See sageli valesti tõlgendatud julgeolekupoliitika uurija on joonistanud Euroopa piiri mööda murrangujoont, mille ümbruses on juba 15.
    [Show full text]