Nõo Valla Arengukava 2037
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
August 2017.Indd
VALLA LEHT NR 7 (237) NÕO AUGUST 2017 Nõo vald jääb! lk 2 Naisrahvatantsurühmast Tähetar lk 4 Vallavolikogu valimistest lk 3 Triiniks tantsupeol / Meeri külapäevast lk 5 Postiljonide tööst lk 3 Avatud talude päev Luke Farmimeiereis lk 5 off-road klubi korraldas lastele meeldejääva päeva lk 4 Kaunimad kodud 2017 lk 5 NÕO valD JÄTKAB ISESEISvana! Head kaaslased! 06. juuli pole kunagi enam nõokate jaoks lihtsalt üks kuupäev. Alates aastast 2017 tähistab see meie jaoks Nõo valla iseolemise jätkumise päeva. See on päev, mil Vabariigi Valitsus otsustas lõpetada sundliitmise menetluse Nõo valla osas. Meil üheskoos läks korda see, mida me nii väga soovisime, mille nimel me te- gime tohutu palju tööd ja millesse me jäägitult uskusime. Meil läks see korda — vaatamata sellele, et oli palju neid, kes väitsid, et nagunii tehakse ära ja meil pole ju lootustki. Me tegime seda hoolimata sellest, et meile tehti etteheiteid, meie pärast „tunti häbi“ ja esitati igat sorti etteheiteid. Tänaseks me oleme saavutanud oma ja tõestanud, et meie rahvaküsitlusele kutsuv loosung „Sina otsustad!“ toimis päriselt ka nii. Nõo rahvas otsustas! Ma olen korduvalt kohtumistel lubanud, et Nõo valla valija valib sügisel Nõo valla volikogu. Oli üksikuid hetki, kui ma mõtlesin — ega ma ei valeta? Ei valeta- nud. Ja seda tänu teile, kes te uskusite, et me koos teeme õiget asja. Iseseisvana jätkamise õiguse saavutamine polnud kerge. Teen suure kummar- duse Krista Kvarnströmile, kes hetkekski usku kaotamata vedas rahvaalgatus- likku ühendust „Vali Nõo!“; kõigile selle ühendusega liitunud inimestele, kõigile vabatahtlikele, kes olid nõus kaasa lööma rahvaküsitluse läbiviimisel. Tänan meie ettevõtjaid, kes toetasid meie kampaaniaid loterii auhindadega. -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
2015.A. Toimunud Üritused
2015.a. toimunud üritused: 12.detsember Jõuluetendus lastele 05.detsember Meeri meister 2015 - Valime parima veinimeistri, õllepruulija, hoidisevalmistaja, piruka- küpsetaja 13.november Tantsuõhtu Mängib Raul Vester Pilet 5.- 09.november Elurõõm 10 07.november kell 12.00 Arvamusfestival - Avakõne peab Terje Trei, suunda aitavad seada Esta Tamma ja Jaanus Järveoja 19-23.oktoober Koolivaheaeg Meeri seltsimajas Esmaspäevast reedeni kl 11.00-14-00 • Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme... - paberipäev • Ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja... - puutööpäev • Terve olla väga hea, seda sõber meeles pea. – sportlik tegevus • Hiiretips läks putru keetma, pani paja tulele... - kokkamine • Lapsed ühe mütsi alla, nüüd võib mängud lasta valla... – lauamängude päev Koolivaheaega toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. 12.september Meeri sissekeedukursus. Hoidiseid lasterikastele peredele valmistavad Tartu Pereliit, Naiskodukaitse ja Meeri küla. Tänuga võtame astu kõik abikäed, aiasaadused ja tühjad purgid. Täname sissekeedukursuse toetajad: Naiskodukaitse, Tartu Pereliit, Juurviljaait, Lõunakeskuse Taluturg, Verevi Aed, Erko Roosma Kuusiku talu, Margit Kade, Riina Aadusoo, Aime Paavel, Järve Aiand, Anne Saal, Malle Roomet, Linda Org, Endla Laius, Eve Jõgi, Hele Nurme, Andres Tamm, Jaan Tohu, Mait Kütt. Aitäh teile! 22.august kogupere rattamatk "Meeri mõisa radadel". Kogunemine kell 10.00 seltsimaja ees. Kiiver pähe, helkurvest selga! Jalgratas olgu tehniliselt korras! Kaasa oma söök-jook. Matka kestvus ca 3h. 05.september külastame Piirissaare esimest sügislaata. 15.august kell 10.00 Koolialguse kirbukas seltsimaja juures. Tule ostma - müüma - vahetama! 08.august XIII Nõo kihelkonna külade mängud Nõgiaru palliplatsil. Meeri võistkond on osalemas, kes soovib võistkonnaga liituda, võtke ühendust Ave Kütiga tel 513 3469. XIII Kihelkonnamängude võitjaks osutus Luke küla. Nõo noored asuvad ratastel koduvalda kaardistama, 20.-22 juuli möödub Nõo valla noortel ratastel. -
Nõo Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019-2030
Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................ 6 2. OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................ 7 2.1 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ............................................ 7 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................. 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................... 8 2.1.3 Planeeringud ..................................................................................... 8 Detailplaneeringud .......................................................................................... 9 2.1.4 Põhjaveevarude uuringud ................................................................. 11 2.1.5 Vee erikasutusluba .......................................................................... 11 2.1.6 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ....................................... 12 2.1.7 Reoveekogumisalad ......................................................................... 12 3. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ............................. 14 3.1 KESKKOND ............................................................................................... 14 3.1.1 Lühiülevaade.................................................................................. -
Richard Hausmann – Eesti Arheoloogia Kunagine Suurkuju
Richard Hausmann – Eesti arheoloogia kunagine suurkuju Heiki Valk Annotatsioon. Artikkel annab ülevaate Tartu ülikooli ajalooprofes- sori Richard Hausmanni (1842–1918) arheoloogiaalasest tegevusest. Puutunud erialaga lähemalt kokku alles 1886. aastal, sai Hausmannist alates 1890. aastatest kuni Esimese maailmasõja alguseni Baltimaade arheoloogia juhtkuju. 1880. aastate lõpust kuni 20. sajandi algusaas- tateni korraldas Hausmann arvukalt kaevamisi, pöörates suurt tähe- lepanu välitööde metoodikale ja dokumenteerimisele, ning publit- seeris enda ja teiste kaevamistulemusi. Tema suur teene on Õpetatud Eesti Seltsi arheoloogiakogude korrastamine ja täiendamine, mis oli eeskujuks teistele Eestis tegutsenud baltisaksa teadusseltsidele. Haus- manni tegevuse kõrgaeg seostub Riias 1896 toimunud X ülevenemaa- lise arheoloogiakongressi ja selle ettevalmistustöödega, mis hõlmavad ka kongressiga seotud näituse kataloogi ja Põhja-Eesti rooma rauaaja kalmeid käsitleva raamatu koostamist. Pärast kongressi kaotas Haus- mann venestamise tõttu töökoha ülikoolis ja tema edasine teaduste- gevus on seotud eeskätt Õpetatud Eesti Seltsiga. Selle ühe tegusama liikmena oli Hausmann arheoloogia alal seotud peamiselt rauaaja, iseäranis rooma rauaaja kalmete ja leidude uurimisega. Ta koostas mitmeid uurimisloolisi tagasivaateid ning esitas esimese süstemaati- lise, perioodide ja piirkondade põhise tervikpildi Balti kubermangude leiuainesest ja kalmevormidest. Hausmanni töö pani aluse arheoloogia edasisele arengule Tartu ülikoolis alates 1920. aastast. Võtmesõnad: -
Nõovalla Leht Nr 5 (202)
VALLA LEHT NR 5 (202) NÕO MAI 2014 14. aprill — künnipäev maikuu — külvikuu Aednikuks olemine on parim elamise viis Aed on kunst ja tal on teiste kunstiliikide seas eriline koht No ei ole siin midagi uut selles ilmas meie maamuna peal. Jälle on käes kevad nagu kevad ikka. Kevadeootust oleme kogenud juba luge- matuid kordi ja looduse ärkamist ja õidepuhkemist oleme imetlenud paljude kevadete aegu. Võiks arvata, et me vast enam ei vaimustugi eriti sellest suurest looduse pillerkaarist ja uuesti sündimise võlujõust. Aga ei, vastupidi. Kevad on tõeline mootor, mis käivitab meie kõikide energia ja süstib tegevusiha ka kõige paadunumasse unelejasse ja laiskvorsti. Aednikest ei tasu üldse rääkidagi ega ka kõigist neist, kellel on aian- dusepisik külge hakanud! Olete te tähele pannud, et kõikides aeda- des käib üks vilgas sebimine ja põhitegevus on nüüd ninapidi mullas songimine! Aga see on üks lõpmatult meeldiv tegevus — muidugi nen- de jaoks, kes oma valiku on mullas müttamise kasuks teinud! Pidi ju aedniku amet olema üks esimesi ameteid maailma loomis- est peale. Põlluharijarahvas on eestlane olnud aastasadu ja selle tööga eelkõige endale leiva lauale saanud. Potipõllumajandus on ikka toiminud suurtootmiste kõrval ja aia- maalapikesed on paljudele peredele kindlustanud esmase suukõrvase. Aga aasta-aastalt on järjest rohkem hoogu võtmas koduaedade kujun- damine ja silmailu loomine ja siin juba Nõo rahval on, milles kaasa rää- kida. Presidendi poolt kureeritud konkursil „Kaunis kodu“ on meie kandi ilusaid koduaedu järjepidevalt tunnustatud. Tänase esilooga soovime tunnustada kõiki meie tublisid ja töökaid kaunite koduaedade pererahvaid ja ka kõiki teisi peresid, kes ei põlga vaeva oma kodu kauniks muutmisel, sest see on see koht, kus miski ei tule ilma töö ja vaevata. -
Nr 56, September 2020
EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 56 SEPTEMBER 2020 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) JUMAL ARMASTAB RÕÕMSAT ANDJAT 2Kr 9:7: Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõm- sat andjat. EELK Nõo koguduse kuulutusnädalal 12. augustil 2020 kuulutati Nõo Püha Laurentsiuse kirikus välja kiriku renoveerimiseks annetuste kogumise aktsiooni järgmine etapp. Esimene etapp algas 2013. aasta detsembris ja 2020. aasta suveks oli kogunenud ligi 12 000 eurot. Suur tänu kõigile annetajaile! Nõo Püha Laurentsiuse kirik on üks Nõo valla välja- paistvamaid sümboleid, mis jääb silma kõigile Nõo ela- nikele ja külalistele. Kirik on valla esindushoone, sest tema kujutis ehib Nõo valla vappi. 13. sajandist pärinev kirikuhoone on üks vanimaid tervikuna säilinud sakraalehitisi Eestis. Eriti väärtuslikud on tänaseni säilinud lae- võlvid, mis on teistes Lõuna-Eesti kirikutes sõdade käigus hävinud. Kirik on meie kihelkonna rahva ühine vara. Siin saab inimene ristimise läbi alguse oma elule, siin toimuvad leeripühad ja laulatused, siin jõuab matusetalitusel lõpule inimese elutee. Üheskoos peame kirikus pühi, tähis- tame Eesti lipu päeva ning koguneme kontsertidele ja muudele sündmustele. Et see meile esivanemate poolt pärandatud kallis vara säiliks, tuleb kirikuhoonet aeg-ajalt remontida. Alates annetuste kogumise aktsiooni algusest 2013. aastal on kogudus viinud läbi ulatuslikke renoveerimistöid: remon- dikuuri on läbinud kiriku käärkamber, uuendatud on kiriku elektri- ja valgustussüsteemi, paigaldatud on näituse- siinid, krohvitud ja värvitud on kiriku pikihoone saali rõdualused seinad, renoveeritud ja värvitud on rõdualune lagi, uuenduskuuri on läbimas kiriku rõdutreppide alused orvad, kuhu on plaanis rajada panipaik ja ajaloonurk. Kirikuaeda ja selle ette on rajatud teed ja parkla. -
Nõo Valla Üldplaneering Seletuskiri
Nõo Vallavalitsus, Voika 23, 61601 Nõo alevik, Tartumaa, tel 745 5108 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 Töö nr 05ÜP29 A – 895 Koostaja: Nõo Vallavalitsus Konsultant: AS K&H NÕO VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Vallavanem Rain Sangernebo …………………………… Projektbüroo juhataja Olev Saago …………………………… Nõo 2006 Nõo valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Nõo valla üldplaneeringut, mis on koostatud orienteeruvalt 10 aasta perspektiivis. Sisuliselt on tegemist Nõo valla olemasoleva üldplaneeringu kaasajastamisega, mida on alates 2005. aasta algusest koostatud Nõo Vallavalitsuse ja AS K&H vahelise koostööna, milles AS K&H on osalenud konsultandina. Lahtiseletatult on üldplaneering valla ruumilise arengu kavandamine, mille käigus lepitakse kokku üldistes ruumilise arengu põhimõtetes - kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile, samuti teede, erinevate tehnovõrkude jms asukohad. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisele ning seega ka ehitamisele - üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestamiseks sobivad maa-alad, maakasutuse sihtotstarbed ning võimalikud piirangud. Valla üldplaneering loob ühtlasi valmisoleku investeeringuteks ja tagab arenguprotsesside järjepideva jätkumise. Lisaks eelnevale on üldplaneering veel õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise ja seoses sellega seadma omandi kasutamisele avalikust huvist lähtuvalt ka piiranguid. Põhiseadus ei kaitse vaid -
Nõo Valla Leht Nr 234 Aprill
VALLA LEHT NR 4 (234) NÕO APRILL 2017 KKK ehk korduma kippuvad küsimused rahvaküsitluse läbiviimisel lk 2 Lasteaialood: Teatrikuu Krõlli lasteaias lk 4, 6 Pane tähele: jäätmealane info ja lõkkepõletamise ohutusest lk 3 Kultuurisündmus: Vega 30, Nõo Näitetrupp 20 lk 5 Noortele haldusreformist: Miks mina osalen rahvaküsitlusel? lk 3 3. kitarriansamblite päev Nõo Muusikakoolis lk 5 Nõo Põhikoolis märtsi- ja aprillikuus lk 4 Spordiveerg: A.L.O. Crew spordiklubi tegevusest lk 6 Jüripäeval Anno Domini 2017 Inimese soov parema elu järele on igikestev ning selles ei ole ise- enesest mitte midagi taunitavat. Seetõttu on olnud väga sümpaatsed ja mõistetavad riigijuhtide ja poliitikute väljaütlemised, et Eesti kohalike omavalitsuste reformi eesmärgiks on tõsta omavalitsuste võimekust, mis peaks parema teenuse abil parandama kohalike inimeste elu-olu. Saan aru, et tulevikku ei saa olla omavalitsusel, mille maksubaasi moo- dustavad viissada maksumaksjat ning mille vallavalitsus asub paneel- maja korteris. Kuid seda enam ei mõista ma mitte, miks on fookusest välja jäänud omavalitsuste majanduslik võimekus ning on keskendutud peamiselt sellele, et saavutada ühinemiste järel omavalitsuste rahvaarvuks 5000 elanikku. Samuti on mõjunud kummaliselt, et ehkki reformi korraldajad lubasid küsida liituvate valdade rahva arvamust ning niisugune kohus- tus on lausa seadusse kirjutatud, ei ole praktikas selle arvamusega Osale rahvaküsitlusel — arvestatud (kui see on läinud vastuollu reformi üldise suuna või voli- kogude seisukohaga). Tulemuseks on olnud väga tagasihoidlikud -
Fragment Kagu-Eesti Eelviikingiajast Hilisrauaajani (6
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6. – 13. saj) Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus .............................................................................. 3 1.2 Uurimistöö ruumilised ja ajalised piirid ............................................................... 5 1.3 Uurimistöö andmestik .......................................................................................... 8 1.3.1 Arheoloogilised andmed ............................................................................... 8 1.3.2 Ruumiandmed ............................................................................................... 9 2 Asulakohad ja keskkond ............................................................................................. 10 2.1 Sissejuhatavaid märkusi ..................................................................................... 10 2.2 Asulakohtade topograafia ................................................................................... 13 2.2.1 Nõlva kaldenurk .......................................................................................... 13 2.2.2 Lokaalsed meetodid topograafia analüüsimiseks ........................................ 16 2.3 Nõlva ekspositsioon ja päikesepaiste -
Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad