Nr 56, September 2020
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
2015.A. Toimunud Üritused
2015.a. toimunud üritused: 12.detsember Jõuluetendus lastele 05.detsember Meeri meister 2015 - Valime parima veinimeistri, õllepruulija, hoidisevalmistaja, piruka- küpsetaja 13.november Tantsuõhtu Mängib Raul Vester Pilet 5.- 09.november Elurõõm 10 07.november kell 12.00 Arvamusfestival - Avakõne peab Terje Trei, suunda aitavad seada Esta Tamma ja Jaanus Järveoja 19-23.oktoober Koolivaheaeg Meeri seltsimajas Esmaspäevast reedeni kl 11.00-14-00 • Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme... - paberipäev • Ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja... - puutööpäev • Terve olla väga hea, seda sõber meeles pea. – sportlik tegevus • Hiiretips läks putru keetma, pani paja tulele... - kokkamine • Lapsed ühe mütsi alla, nüüd võib mängud lasta valla... – lauamängude päev Koolivaheaega toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. 12.september Meeri sissekeedukursus. Hoidiseid lasterikastele peredele valmistavad Tartu Pereliit, Naiskodukaitse ja Meeri küla. Tänuga võtame astu kõik abikäed, aiasaadused ja tühjad purgid. Täname sissekeedukursuse toetajad: Naiskodukaitse, Tartu Pereliit, Juurviljaait, Lõunakeskuse Taluturg, Verevi Aed, Erko Roosma Kuusiku talu, Margit Kade, Riina Aadusoo, Aime Paavel, Järve Aiand, Anne Saal, Malle Roomet, Linda Org, Endla Laius, Eve Jõgi, Hele Nurme, Andres Tamm, Jaan Tohu, Mait Kütt. Aitäh teile! 22.august kogupere rattamatk "Meeri mõisa radadel". Kogunemine kell 10.00 seltsimaja ees. Kiiver pähe, helkurvest selga! Jalgratas olgu tehniliselt korras! Kaasa oma söök-jook. Matka kestvus ca 3h. 05.september külastame Piirissaare esimest sügislaata. 15.august kell 10.00 Koolialguse kirbukas seltsimaja juures. Tule ostma - müüma - vahetama! 08.august XIII Nõo kihelkonna külade mängud Nõgiaru palliplatsil. Meeri võistkond on osalemas, kes soovib võistkonnaga liituda, võtke ühendust Ave Kütiga tel 513 3469. XIII Kihelkonnamängude võitjaks osutus Luke küla. Nõo noored asuvad ratastel koduvalda kaardistama, 20.-22 juuli möödub Nõo valla noortel ratastel. -
Richard Hausmann – Eesti Arheoloogia Kunagine Suurkuju
Richard Hausmann – Eesti arheoloogia kunagine suurkuju Heiki Valk Annotatsioon. Artikkel annab ülevaate Tartu ülikooli ajalooprofes- sori Richard Hausmanni (1842–1918) arheoloogiaalasest tegevusest. Puutunud erialaga lähemalt kokku alles 1886. aastal, sai Hausmannist alates 1890. aastatest kuni Esimese maailmasõja alguseni Baltimaade arheoloogia juhtkuju. 1880. aastate lõpust kuni 20. sajandi algusaas- tateni korraldas Hausmann arvukalt kaevamisi, pöörates suurt tähe- lepanu välitööde metoodikale ja dokumenteerimisele, ning publit- seeris enda ja teiste kaevamistulemusi. Tema suur teene on Õpetatud Eesti Seltsi arheoloogiakogude korrastamine ja täiendamine, mis oli eeskujuks teistele Eestis tegutsenud baltisaksa teadusseltsidele. Haus- manni tegevuse kõrgaeg seostub Riias 1896 toimunud X ülevenemaa- lise arheoloogiakongressi ja selle ettevalmistustöödega, mis hõlmavad ka kongressiga seotud näituse kataloogi ja Põhja-Eesti rooma rauaaja kalmeid käsitleva raamatu koostamist. Pärast kongressi kaotas Haus- mann venestamise tõttu töökoha ülikoolis ja tema edasine teaduste- gevus on seotud eeskätt Õpetatud Eesti Seltsiga. Selle ühe tegusama liikmena oli Hausmann arheoloogia alal seotud peamiselt rauaaja, iseäranis rooma rauaaja kalmete ja leidude uurimisega. Ta koostas mitmeid uurimisloolisi tagasivaateid ning esitas esimese süstemaati- lise, perioodide ja piirkondade põhise tervikpildi Balti kubermangude leiuainesest ja kalmevormidest. Hausmanni töö pani aluse arheoloogia edasisele arengule Tartu ülikoolis alates 1920. aastast. Võtmesõnad: -
Nõovalla Leht Nr 5 (202)
VALLA LEHT NR 5 (202) NÕO MAI 2014 14. aprill — künnipäev maikuu — külvikuu Aednikuks olemine on parim elamise viis Aed on kunst ja tal on teiste kunstiliikide seas eriline koht No ei ole siin midagi uut selles ilmas meie maamuna peal. Jälle on käes kevad nagu kevad ikka. Kevadeootust oleme kogenud juba luge- matuid kordi ja looduse ärkamist ja õidepuhkemist oleme imetlenud paljude kevadete aegu. Võiks arvata, et me vast enam ei vaimustugi eriti sellest suurest looduse pillerkaarist ja uuesti sündimise võlujõust. Aga ei, vastupidi. Kevad on tõeline mootor, mis käivitab meie kõikide energia ja süstib tegevusiha ka kõige paadunumasse unelejasse ja laiskvorsti. Aednikest ei tasu üldse rääkidagi ega ka kõigist neist, kellel on aian- dusepisik külge hakanud! Olete te tähele pannud, et kõikides aeda- des käib üks vilgas sebimine ja põhitegevus on nüüd ninapidi mullas songimine! Aga see on üks lõpmatult meeldiv tegevus — muidugi nen- de jaoks, kes oma valiku on mullas müttamise kasuks teinud! Pidi ju aedniku amet olema üks esimesi ameteid maailma loomis- est peale. Põlluharijarahvas on eestlane olnud aastasadu ja selle tööga eelkõige endale leiva lauale saanud. Potipõllumajandus on ikka toiminud suurtootmiste kõrval ja aia- maalapikesed on paljudele peredele kindlustanud esmase suukõrvase. Aga aasta-aastalt on järjest rohkem hoogu võtmas koduaedade kujun- damine ja silmailu loomine ja siin juba Nõo rahval on, milles kaasa rää- kida. Presidendi poolt kureeritud konkursil „Kaunis kodu“ on meie kandi ilusaid koduaedu järjepidevalt tunnustatud. Tänase esilooga soovime tunnustada kõiki meie tublisid ja töökaid kaunite koduaedade pererahvaid ja ka kõiki teisi peresid, kes ei põlga vaeva oma kodu kauniks muutmisel, sest see on see koht, kus miski ei tule ilma töö ja vaevata. -
Nõo Valla Üldplaneering Seletuskiri
Nõo Vallavalitsus, Voika 23, 61601 Nõo alevik, Tartumaa, tel 745 5108 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 Töö nr 05ÜP29 A – 895 Koostaja: Nõo Vallavalitsus Konsultant: AS K&H NÕO VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Vallavanem Rain Sangernebo …………………………… Projektbüroo juhataja Olev Saago …………………………… Nõo 2006 Nõo valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Nõo valla üldplaneeringut, mis on koostatud orienteeruvalt 10 aasta perspektiivis. Sisuliselt on tegemist Nõo valla olemasoleva üldplaneeringu kaasajastamisega, mida on alates 2005. aasta algusest koostatud Nõo Vallavalitsuse ja AS K&H vahelise koostööna, milles AS K&H on osalenud konsultandina. Lahtiseletatult on üldplaneering valla ruumilise arengu kavandamine, mille käigus lepitakse kokku üldistes ruumilise arengu põhimõtetes - kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile, samuti teede, erinevate tehnovõrkude jms asukohad. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisele ning seega ka ehitamisele - üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestamiseks sobivad maa-alad, maakasutuse sihtotstarbed ning võimalikud piirangud. Valla üldplaneering loob ühtlasi valmisoleku investeeringuteks ja tagab arenguprotsesside järjepideva jätkumise. Lisaks eelnevale on üldplaneering veel õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise ja seoses sellega seadma omandi kasutamisele avalikust huvist lähtuvalt ka piiranguid. Põhiseadus ei kaitse vaid -
Fragment Kagu-Eesti Eelviikingiajast Hilisrauaajani (6
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6. – 13. saj) Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus .............................................................................. 3 1.2 Uurimistöö ruumilised ja ajalised piirid ............................................................... 5 1.3 Uurimistöö andmestik .......................................................................................... 8 1.3.1 Arheoloogilised andmed ............................................................................... 8 1.3.2 Ruumiandmed ............................................................................................... 9 2 Asulakohad ja keskkond ............................................................................................. 10 2.1 Sissejuhatavaid märkusi ..................................................................................... 10 2.2 Asulakohtade topograafia ................................................................................... 13 2.2.1 Nõlva kaldenurk .......................................................................................... 13 2.2.2 Lokaalsed meetodid topograafia analüüsimiseks ........................................ 16 2.3 Nõlva ekspositsioon ja päikesepaiste -
Vapramäe-Vellavere- Vitipalu Sa Strateegia 2020
VAPRAMÄE-VELLAVERE- VITIPALU SA STRATEEGIA 2020 . Teostaja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia OÜ Tartu 51007, Rüütli 4 Tel. 7 44 16 75 [email protected] www.geomedia.ee Tellija: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Nõo 61601, Voika 23 Tel. 5 254 172 [email protected] www.vvvs.ee Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond. NÕO 2009 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA strateegia 2020 Sisukord Sisukord .......................................................................................... 2 1. Sissejuhatus ................................................................................ 2 2. VVV SA organisatsiooni ja tegevuste arenguline taust ....................... 4 2.1. Eesmärgid ja ülesanded ........................................................... 4 2.2. Teetähised.............................................................................. 5 2.3. Tööde korraldus ja positsioneerimine ......................................... 7 3. VVV SA sihtpiirkonna- Elva turismipiirkonna- käsitlus arengulistes dokumentides................................................................................. 12 4. VVV SA missioon......................................................................... 16 5. VVV SA visioon 2020................................................................... 16 6. VVV SA strateegilised eesmärgid ja alaeesmärgid aastani 2020 ........ 17 7. VVV SA tegevuskava aastateks 2009-2012 ja selle -
Nõo Valla Leht Nr 193 August
VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NÕO NÕO VALD VALLA LEHT NR 7 (193) AUGUST 2013 Järiste küla korraldas XI külamängud 11. mängudel oli võistlemas 11 küla Viimaste külamängude kohta võib küll öelda — kui alguses ei saa vedama, siis lõpuks ei saa pidama. Algustseremoonia kell kaksteist laupäeval, 3.augustil nihkus mõnikümmend minutit edasi, sest õigeks ajaks oli kohal ainult paar küla ja suur plats tundus ehmatavalt tühi. Aga siis lisandus üks rühm teise järel ja enne kella ühte olid võistkonnad üksteise kõrval üles rivistunud. Mis seal salata, seekord oli rivi tunduvalt lühem, aga sedavõrd suurem oli rõõm nendest, kellel oli jagunud aega ja huvi kohaletulemiseks. Seekordne võistlusplats asus taas Kõrtsi talu (peremees Olev Sööt) heina- maal nagu üle-eelmiselgi aastal, siis, kui korraldajaks oli Aiamaa küla. Oma külalippudega ja ühtsetes vormisärkides olid seekord väljas 11 küla, mis tegelikkuses väljendus 8 võistkonnana: Aiamaa, Vissi, Järiste, Kolga-Uni- piha, Luke, Meeri, Palu puhkeküla, Laguja (sh Sassi, Etsaste, Ketneri). Sportlikule vallarahvale tõi tervituse vallavanem, kes oli sportliku elulaadi propageerijana jalgrattal kohale sõitnud. Ja siis võisidki mängud alata. Võistlusplats jagunes traditsiooniliselt erinevate alade vahel. Kohtunikud olid juba varakult oma territooriumid vastava atribuutikaga varustanud ja seisid ootevalmilt oma kohtadel. Kõik võistkonnad olid korraldustoimkonnalt saanud infolehed, kus seisid üleval võistluste kirjeldused. Igas meeskonnas läks nüüd lahti äge arutelu, milli- sel alal üks või teine liige oma jõudu ja oskusi näitama hakkab. Seekord oli improviseeritud alasid kokku 10: einäe`pall, käsitöötund, kõr- valehüpe, uba, kotivedu, meezte maitzemeel, Top Gear, saapavise, moodne kolmevõistlus. Võistluste kulminatsiooniks oli muidugi teatevõistlus, mis nõudis juba kogu võistkonna osalemist. Selliste lõbusate sportlike jõukatsumistega saab alati nalja. -
VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt. -
Kasutatud Allikad
809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. -
Bussitransport
Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant