Nr 56, September 2020

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Nr 56, September 2020 EELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUSE SÕNUMILEHT Rahutegija NR 56 SEPTEMBER 2020 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) JUMAL ARMASTAB RÕÕMSAT ANDJAT 2Kr 9:7: Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõm- sat andjat. EELK Nõo koguduse kuulutusnädalal 12. augustil 2020 kuulutati Nõo Püha Laurentsiuse kirikus välja kiriku renoveerimiseks annetuste kogumise aktsiooni järgmine etapp. Esimene etapp algas 2013. aasta detsembris ja 2020. aasta suveks oli kogunenud ligi 12 000 eurot. Suur tänu kõigile annetajaile! Nõo Püha Laurentsiuse kirik on üks Nõo valla välja- paistvamaid sümboleid, mis jääb silma kõigile Nõo ela- nikele ja külalistele. Kirik on valla esindushoone, sest tema kujutis ehib Nõo valla vappi. 13. sajandist pärinev kirikuhoone on üks vanimaid tervikuna säilinud sakraalehitisi Eestis. Eriti väärtuslikud on tänaseni säilinud lae- võlvid, mis on teistes Lõuna-Eesti kirikutes sõdade käigus hävinud. Kirik on meie kihelkonna rahva ühine vara. Siin saab inimene ristimise läbi alguse oma elule, siin toimuvad leeripühad ja laulatused, siin jõuab matusetalitusel lõpule inimese elutee. Üheskoos peame kirikus pühi, tähis- tame Eesti lipu päeva ning koguneme kontsertidele ja muudele sündmustele. Et see meile esivanemate poolt pärandatud kallis vara säiliks, tuleb kirikuhoonet aeg-ajalt remontida. Alates annetuste kogumise aktsiooni algusest 2013. aastal on kogudus viinud läbi ulatuslikke renoveerimistöid: remon- dikuuri on läbinud kiriku käärkamber, uuendatud on kiriku elektri- ja valgustussüsteemi, paigaldatud on näituse- siinid, krohvitud ja värvitud on kiriku pikihoone saali rõdualused seinad, renoveeritud ja värvitud on rõdualune lagi, uuenduskuuri on läbimas kiriku rõdutreppide alused orvad, kuhu on plaanis rajada panipaik ja ajaloonurk. Kirikuaeda ja selle ette on rajatud teed ja parkla. Ümberehitamisel on kirikuaias asuv kõrvalhoone, kuhu tulevad kaasaegsed käimlad ja hoiuruumid. Remonditöid on teostanud OÜ Vennad Ehitus, OÜ Brevell, OÜ Katusõkatja, OÜ Deckol, OÜ Modifor jt. Tööde rahastamisel on kogudust toetanud Nõo inimesed ja külalised, oma toetuse on eraldanud Nõo vallavalitsus ja volikogu, toetust on saadud Gustav-Adolf-Werki, PRIA ja Muinsuskaitse toetusprogrammidest. Järgmisena on kogudusel kavas renoveerida kiriku pikihoone saali rõdupealsed seinad ja laevõlvid ning lih- vida ja värvida rõdude põrandad ja rõdude trepid. Tööde esialgne maksumus on 50 000 eurot. Kogudus on val- mis poole sellest summast katma oma eelarve vahenditest. Siiski pole keskaegse ja muinsuskaitse eritingimus- tega koormatud kiriku renoveerimine üksnes koguduse u 200-le liikmeannetajale jõukohane. Tarvilik on kogu Nõo kihelkonna rahva ja Nõo sõprade ühine toetus ja pingutus. Seepärast kuulutabki kogudus remondirahast puudu oleva 25 000 euro kogumiseks välja uue annetuste kogumise aktsiooni. Tehkem oma annetus Nõo kiriku renoveerimisfondi! Annetusi saab teha Swedbanki kontole EE112200221058442062 (saaja: EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus) või tuua sularahas koguduse õpetajale Mart Jaansonile kiriku kantseleisse. Täpsemat teavet saab koguduse kodulehelt nookirik.ee. Tänumeeles Mart Jaanson Madis Kanarbik EELK Nõo koguduse õpetaja EELK Nõo koguduse juhatuse esimees Rahutegija 2 Kiri vanglast 22. mail 2020 ristis ja leeritas Tartu van- toolirea keskel tühja kohta ja istusin 22. mail 2020 põlvitasin vangla gla kaplan õp Jaanus Klaas sealses kabelis sinna. Õnnitlesin ennast selle viimase kabeli altari ette ja palvetasin siiralt Vilmar Valdna, kes avaldas soovi liituda isetkoha leidmise puhul. Siis pöördusin esimest korda elus: „Jumal, tule mu oma sünnikihelkonna Nõo luterliku kogu- ja avastasin, et ka koht minu kõrval, juurde, kuna maailm ei anna vastuseid dusega. Sama aasta 2. juulil kirjutas ta paremal pool mind oli vaba, kuigi keegi mu küsimustele. Ma ei tea, mida peak- mulle kui Nõo koguduse õpetajale kirja, polnud lahkunud. Oleksin võinud van- sin tegema. Tunnistan, et olen patune millest alljärgneva osa palus ta avaldada duda, et keegi oli seal just äsja istunud. ja annan ennast Sinu armu alla. Palun meie koguduse sõnumilehes Rahutegija. „Vanamees,“ ütlesin ma hämmastuse- andestust ja tunnistan kogu südamega Siin see on. ga, sest äkki oli mul kindel tunne, et Sinu Poja, Jeesuse Kristuse oma „„Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb just tema oli mu kõrval. Issandaks. Annan oma elu Sulle puhas- rõõm Jumala inglite ees ühe patuse Ma pole tundelise iseloomuga. tamiseks ja Sinu tahet mööda kasu- pärast, kes meelt parandab.” (Lk 15:10) Minu arust ei sobi meestel nutta avali- tamiseks.“ Sellele kirjakohale eelnev Luuka evan- kus kohas, kuid sel hetkel valgus Mu otsingud olid lõppenud. geeliumi tekst räägib kadunud lambast rõõmupisar mu silmast üle põse alla. Palvetan: „Armas Jumal aita jagada ja kadunud drahmirahast, mis siiski Olin lõpuks jutlusele ja Piiblile lähemal. Sinu sõna inimestega, kellega meie üles leitakse. Pühakiri ja minu enese Jutlus oli samalaadne kui olin neid teed ristuvad. Aamen.“ elukogemus aitavad mul mõista rõõ- kuulnud lapsepõlves Nõo kirikus. Siinkohal tahan lisada ka ühe oma mu, mida Jumal tunneb patuse pärast, Lõpuks julgustas jutlustaja kõiki pattu- südamesoovi. Soovin leida enda ellu kes meelt parandab. Ma ütlen teile, langenuid põlvitama altari ette. Ma naiselikku armastust, kellega oma nõnda on taevas ühest kahetsevast polnud vist kuulnud sõnagi kogu jut- eluteel koos edasi minna. Kui Sa, armas patusest rohkem rõõmu kui üheksa- lusest. Istusin vaid, meenutades inimene oled vanuses 22–40 aastat, kümne üheksast õigest, kes patukahet- rõõmuga oma vanaema, tema usku ja vaba, jumalakartlik naisterahvas, siis sust ei vaja. Ükski sulane ei saa teenida armastust. Kinnipeetavatel kästi jääda palun kirjuta mulle ja räägi oma soo- kahte isandat, sest ta kas vihkab ühte ja oma kohtadele, kuni altari ees käimine videst. Palun lisa kirjale endast ka armastab teist või hoidub ühe poole ja on lõppenud ja siis rivis tagasi marssida mõned fotod. Mind kinnitab teadmine, põlgab ära teise. Me ei saa teenida oma sektorisse. Kuid järgmisel hetkel et Jumal on alati meiega ja soovib Jumalt ja mammonat. avastasin, et olen vahekäigus, suundu- peagi õnnistada meie abielu. Vajan Minu elu viimased viis aastat on mas altari poole. armsat ja ustavat naist. Kirju ootan järg- olnud rasked, tavainimese mõistes ehk Mäletan, et vaatasin üle inimhulga misele adressaadile ja aadressile: Vilmar liigagi rasked. Lahkuminekud, varade enda kõrval olnud tühja kohta ja Valdna, Turu 56, 51004 Tartu.“ jagamised, solvangud ja lõpuks pikk imestasin, kuidas olin sinna sattunud. vangistus. Tänaseks olen trellide taga Nüüd oleks nagu hiigelkäsi tõstnud Lisaks eelnevale oli kirjas ka palve veetnud ühe aasta ja üheksa kuud. mind kohalt ja tõuganud ettepoole. aidata leida Tartu vangla usklikele kinni- Vangistuse alguses kestis eeluuri- Võitlesin oma sisemuses, et saada peetavaile lauluõpetaja. Avaldame mine tervelt viis kuud, mil mul lasus uuesti tagasi arukat mõtlemisvõimet. Rahutegijas ka selle palve. täielik suhtlemiskeeld. Ma ei saanud Kuid üks hääl minu sees ütles: „Sa oled „Meil on neli korda nädalas laulu- suhelda oma lähedastega, oma lastega tulnud otsima täiuslikkust oma ellu. harjutus, mis toimub vangla kabelis. ega ka vangla kaplanitega, kuna nende Siin see on. Kui sa nüüd pöördud taga- Repertuaaris on ainult vaimulikud lau- vestlustele oli pidevalt pikk järjekord. si, ei tee sa seda kunagi enam uuesti. lud. Vangla pole meile suutnud leida Mais 2019 sattusin meditsiiniosa- Mine altari ette, et sa hiljem ei peaks lauluõpetajat, kes käiks meile laulmist konnas kokku vanema mehega, kes kahetsema.“ selgeks õpetamas. Võtsime vangla usk- ulatas mulle pildi, millel olid Rooma Minus oli ka tekkinud alandlik likena ette ja pöördusime kirjalikult sõdurid, Ristija Johannes, kes kutsus alateadlik hirm Jumala ees, et ma piin- Tartu ja Tartumaa koguduste poole, kas Jordani jõe ääres rahvast meelt paran- len kord igavesti põrgutules, kui ma kuskil leiduks mõni vabatahtlik, kes dama, ja viimaks Jeesus, kes oli ooda- nüüd ei lähe. Tundsin selgelt end ole- käiks meile vanglasse laulmist õpe- tud Päästja. Vana mees lisas, et kõik on vat süüdi mõistetud patune ja minevat tama. Meie kõige suurem mure seisneb kirjas Piiblis. Ühtäkki oli vanamees kohtu alla. See polnud mulle ainult selles, et vanglal pole raha lauluõpetaja kadunud. Vaatasin seda pilti lähemalt pelgalt vaimulik kogemus, see kõik oli palkamiseks. Seega otsime endale ning mõistsin: see pilt on ehtne käsitöö, jumalik tõelisus. õpetajat heategevuse korras. Täna edu mis koosneb sadadest osakestest. Olin Minu hing oli nagu igavene lahin- meid saatnud pole. Palume jätkuvalt äärmiselt liigutatud. guväli. Tavaolukorras ma poleks suut- oma palvetes, et taevane Isa meid Tagasi oma kambris olles valdas nud teha kõikemuutvat otsust — jätta kuuda võtaks ja saadaks meile venna mind miski ärevus. Olin hämmingus, oma elu Jumala kätte — ilma kogema- või õe, kes meid õpetaks. sest Jumal oli pakkunud mulle imelise ta mingit vaeva või häda. Taevane Isa, tänu Sulle lohutuse ja võimaluse kohtumiseks Jeesusega. Olin oma südames tundnud tõsist rahu eest rasketel aegadel! Aita meid Tänan Jumalat selle abi eest! üksildust enne kui leidsin end usal- ligimestele alati toeks olla! Aamen.“ Kui esimest korda vangla kabelisse damas Jeesuse juhtimise alla. saabusin, oli teenistus juba alanud ja Vanameest pole ma siiani enam koha- Kirja toimetas ja kommenteeris kabel puupüsti täis. Nägin siiski ühe nud. koguduse õpetaja MART JAANSON 3 Rahutegija Kroonika w 22. juunil algas
Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2015.A. Toimunud Üritused
    2015.a. toimunud üritused: 12.detsember Jõuluetendus lastele 05.detsember Meeri meister 2015 - Valime parima veinimeistri, õllepruulija, hoidisevalmistaja, piruka- küpsetaja 13.november Tantsuõhtu Mängib Raul Vester Pilet 5.- 09.november Elurõõm 10 07.november kell 12.00 Arvamusfestival - Avakõne peab Terje Trei, suunda aitavad seada Esta Tamma ja Jaanus Järveoja 19-23.oktoober Koolivaheaeg Meeri seltsimajas Esmaspäevast reedeni kl 11.00-14-00 • Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme... - paberipäev • Ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja... - puutööpäev • Terve olla väga hea, seda sõber meeles pea. – sportlik tegevus • Hiiretips läks putru keetma, pani paja tulele... - kokkamine • Lapsed ühe mütsi alla, nüüd võib mängud lasta valla... – lauamängude päev Koolivaheaega toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. 12.september Meeri sissekeedukursus. Hoidiseid lasterikastele peredele valmistavad Tartu Pereliit, Naiskodukaitse ja Meeri küla. Tänuga võtame astu kõik abikäed, aiasaadused ja tühjad purgid. Täname sissekeedukursuse toetajad: Naiskodukaitse, Tartu Pereliit, Juurviljaait, Lõunakeskuse Taluturg, Verevi Aed, Erko Roosma Kuusiku talu, Margit Kade, Riina Aadusoo, Aime Paavel, Järve Aiand, Anne Saal, Malle Roomet, Linda Org, Endla Laius, Eve Jõgi, Hele Nurme, Andres Tamm, Jaan Tohu, Mait Kütt. Aitäh teile! 22.august kogupere rattamatk "Meeri mõisa radadel". Kogunemine kell 10.00 seltsimaja ees. Kiiver pähe, helkurvest selga! Jalgratas olgu tehniliselt korras! Kaasa oma söök-jook. Matka kestvus ca 3h. 05.september külastame Piirissaare esimest sügislaata. 15.august kell 10.00 Koolialguse kirbukas seltsimaja juures. Tule ostma - müüma - vahetama! 08.august XIII Nõo kihelkonna külade mängud Nõgiaru palliplatsil. Meeri võistkond on osalemas, kes soovib võistkonnaga liituda, võtke ühendust Ave Kütiga tel 513 3469. XIII Kihelkonnamängude võitjaks osutus Luke küla. Nõo noored asuvad ratastel koduvalda kaardistama, 20.-22 juuli möödub Nõo valla noortel ratastel.
    [Show full text]
  • Richard Hausmann – Eesti Arheoloogia Kunagine Suurkuju
    Richard Hausmann – Eesti arheoloogia kunagine suurkuju Heiki Valk Annotatsioon. Artikkel annab ülevaate Tartu ülikooli ajalooprofes- sori Richard Hausmanni (1842–1918) arheoloogiaalasest tegevusest. Puutunud erialaga lähemalt kokku alles 1886. aastal, sai Hausmannist alates 1890. aastatest kuni Esimese maailmasõja alguseni Baltimaade arheoloogia juhtkuju. 1880. aastate lõpust kuni 20. sajandi algusaas- tateni korraldas Hausmann arvukalt kaevamisi, pöörates suurt tähe- lepanu välitööde metoodikale ja dokumenteerimisele, ning publit- seeris enda ja teiste kaevamistulemusi. Tema suur teene on Õpetatud Eesti Seltsi arheoloogiakogude korrastamine ja täiendamine, mis oli eeskujuks teistele Eestis tegutsenud baltisaksa teadusseltsidele. Haus- manni tegevuse kõrgaeg seostub Riias 1896 toimunud X ülevenemaa- lise arheoloogiakongressi ja selle ettevalmistustöödega, mis hõlmavad ka kongressiga seotud näituse kataloogi ja Põhja-Eesti rooma rauaaja kalmeid käsitleva raamatu koostamist. Pärast kongressi kaotas Haus- mann venestamise tõttu töökoha ülikoolis ja tema edasine teaduste- gevus on seotud eeskätt Õpetatud Eesti Seltsiga. Selle ühe tegusama liikmena oli Hausmann arheoloogia alal seotud peamiselt rauaaja, iseäranis rooma rauaaja kalmete ja leidude uurimisega. Ta koostas mitmeid uurimisloolisi tagasivaateid ning esitas esimese süstemaati- lise, perioodide ja piirkondade põhise tervikpildi Balti kubermangude leiuainesest ja kalmevormidest. Hausmanni töö pani aluse arheoloogia edasisele arengule Tartu ülikoolis alates 1920. aastast. Võtmesõnad:
    [Show full text]
  • Nõovalla Leht Nr 5 (202)
    VALLA LEHT NR 5 (202) NÕO MAI 2014 14. aprill — künnipäev maikuu — külvikuu Aednikuks olemine on parim elamise viis Aed on kunst ja tal on teiste kunstiliikide seas eriline koht No ei ole siin midagi uut selles ilmas meie maamuna peal. Jälle on käes kevad nagu kevad ikka. Kevadeootust oleme kogenud juba luge- matuid kordi ja looduse ärkamist ja õidepuhkemist oleme imetlenud paljude kevadete aegu. Võiks arvata, et me vast enam ei vaimustugi eriti sellest suurest looduse pillerkaarist ja uuesti sündimise võlujõust. Aga ei, vastupidi. Kevad on tõeline mootor, mis käivitab meie kõikide energia ja süstib tegevusiha ka kõige paadunumasse unelejasse ja laiskvorsti. Aednikest ei tasu üldse rääkidagi ega ka kõigist neist, kellel on aian- dusepisik külge hakanud! Olete te tähele pannud, et kõikides aeda- des käib üks vilgas sebimine ja põhitegevus on nüüd ninapidi mullas songimine! Aga see on üks lõpmatult meeldiv tegevus — muidugi nen- de jaoks, kes oma valiku on mullas müttamise kasuks teinud! Pidi ju aedniku amet olema üks esimesi ameteid maailma loomis- est peale. Põlluharijarahvas on eestlane olnud aastasadu ja selle tööga eelkõige endale leiva lauale saanud. Potipõllumajandus on ikka toiminud suurtootmiste kõrval ja aia- maalapikesed on paljudele peredele kindlustanud esmase suukõrvase. Aga aasta-aastalt on järjest rohkem hoogu võtmas koduaedade kujun- damine ja silmailu loomine ja siin juba Nõo rahval on, milles kaasa rää- kida. Presidendi poolt kureeritud konkursil „Kaunis kodu“ on meie kandi ilusaid koduaedu järjepidevalt tunnustatud. Tänase esilooga soovime tunnustada kõiki meie tublisid ja töökaid kaunite koduaedade pererahvaid ja ka kõiki teisi peresid, kes ei põlga vaeva oma kodu kauniks muutmisel, sest see on see koht, kus miski ei tule ilma töö ja vaevata.
    [Show full text]
  • Nõo Valla Üldplaneering Seletuskiri
    Nõo Vallavalitsus, Voika 23, 61601 Nõo alevik, Tartumaa, tel 745 5108 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 Töö nr 05ÜP29 A – 895 Koostaja: Nõo Vallavalitsus Konsultant: AS K&H NÕO VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Vallavanem Rain Sangernebo …………………………… Projektbüroo juhataja Olev Saago …………………………… Nõo 2006 Nõo valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Nõo valla üldplaneeringut, mis on koostatud orienteeruvalt 10 aasta perspektiivis. Sisuliselt on tegemist Nõo valla olemasoleva üldplaneeringu kaasajastamisega, mida on alates 2005. aasta algusest koostatud Nõo Vallavalitsuse ja AS K&H vahelise koostööna, milles AS K&H on osalenud konsultandina. Lahtiseletatult on üldplaneering valla ruumilise arengu kavandamine, mille käigus lepitakse kokku üldistes ruumilise arengu põhimõtetes - kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile, samuti teede, erinevate tehnovõrkude jms asukohad. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisele ning seega ka ehitamisele - üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestamiseks sobivad maa-alad, maakasutuse sihtotstarbed ning võimalikud piirangud. Valla üldplaneering loob ühtlasi valmisoleku investeeringuteks ja tagab arenguprotsesside järjepideva jätkumise. Lisaks eelnevale on üldplaneering veel õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise ja seoses sellega seadma omandi kasutamisele avalikust huvist lähtuvalt ka piiranguid. Põhiseadus ei kaitse vaid
    [Show full text]
  • Fragment Kagu-Eesti Eelviikingiajast Hilisrauaajani (6
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6. – 13. saj) Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus .............................................................................. 3 1.2 Uurimistöö ruumilised ja ajalised piirid ............................................................... 5 1.3 Uurimistöö andmestik .......................................................................................... 8 1.3.1 Arheoloogilised andmed ............................................................................... 8 1.3.2 Ruumiandmed ............................................................................................... 9 2 Asulakohad ja keskkond ............................................................................................. 10 2.1 Sissejuhatavaid märkusi ..................................................................................... 10 2.2 Asulakohtade topograafia ................................................................................... 13 2.2.1 Nõlva kaldenurk .......................................................................................... 13 2.2.2 Lokaalsed meetodid topograafia analüüsimiseks ........................................ 16 2.3 Nõlva ekspositsioon ja päikesepaiste
    [Show full text]
  • Vapramäe-Vellavere- Vitipalu Sa Strateegia 2020
    VAPRAMÄE-VELLAVERE- VITIPALU SA STRATEEGIA 2020 . Teostaja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia OÜ Tartu 51007, Rüütli 4 Tel. 7 44 16 75 [email protected] www.geomedia.ee Tellija: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Nõo 61601, Voika 23 Tel. 5 254 172 [email protected] www.vvvs.ee Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond. NÕO 2009 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA strateegia 2020 Sisukord Sisukord .......................................................................................... 2 1. Sissejuhatus ................................................................................ 2 2. VVV SA organisatsiooni ja tegevuste arenguline taust ....................... 4 2.1. Eesmärgid ja ülesanded ........................................................... 4 2.2. Teetähised.............................................................................. 5 2.3. Tööde korraldus ja positsioneerimine ......................................... 7 3. VVV SA sihtpiirkonna- Elva turismipiirkonna- käsitlus arengulistes dokumentides................................................................................. 12 4. VVV SA missioon......................................................................... 16 5. VVV SA visioon 2020................................................................... 16 6. VVV SA strateegilised eesmärgid ja alaeesmärgid aastani 2020 ........ 17 7. VVV SA tegevuskava aastateks 2009-2012 ja selle
    [Show full text]
  • Nõo Valla Leht Nr 193 August
    VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NÕO NÕO VALD VALLA LEHT NR 7 (193) AUGUST 2013 Järiste küla korraldas XI külamängud 11. mängudel oli võistlemas 11 küla Viimaste külamängude kohta võib küll öelda — kui alguses ei saa vedama, siis lõpuks ei saa pidama. Algustseremoonia kell kaksteist laupäeval, 3.augustil nihkus mõnikümmend minutit edasi, sest õigeks ajaks oli kohal ainult paar küla ja suur plats tundus ehmatavalt tühi. Aga siis lisandus üks rühm teise järel ja enne kella ühte olid võistkonnad üksteise kõrval üles rivistunud. Mis seal salata, seekord oli rivi tunduvalt lühem, aga sedavõrd suurem oli rõõm nendest, kellel oli jagunud aega ja huvi kohaletulemiseks. Seekordne võistlusplats asus taas Kõrtsi talu (peremees Olev Sööt) heina- maal nagu üle-eelmiselgi aastal, siis, kui korraldajaks oli Aiamaa küla. Oma külalippudega ja ühtsetes vormisärkides olid seekord väljas 11 küla, mis tegelikkuses väljendus 8 võistkonnana: Aiamaa, Vissi, Järiste, Kolga-Uni- piha, Luke, Meeri, Palu puhkeküla, Laguja (sh Sassi, Etsaste, Ketneri). Sportlikule vallarahvale tõi tervituse vallavanem, kes oli sportliku elulaadi propageerijana jalgrattal kohale sõitnud. Ja siis võisidki mängud alata. Võistlusplats jagunes traditsiooniliselt erinevate alade vahel. Kohtunikud olid juba varakult oma territooriumid vastava atribuutikaga varustanud ja seisid ootevalmilt oma kohtadel. Kõik võistkonnad olid korraldustoimkonnalt saanud infolehed, kus seisid üleval võistluste kirjeldused. Igas meeskonnas läks nüüd lahti äge arutelu, milli- sel alal üks või teine liige oma jõudu ja oskusi näitama hakkab. Seekord oli improviseeritud alasid kokku 10: einäe`pall, käsitöötund, kõr- valehüpe, uba, kotivedu, meezte maitzemeel, Top Gear, saapavise, moodne kolmevõistlus. Võistluste kulminatsiooniks oli muidugi teatevõistlus, mis nõudis juba kogu võistkonna osalemist. Selliste lõbusate sportlike jõukatsumistega saab alati nalja.
    [Show full text]
  • VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Bussitransport
    Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant
    [Show full text]