VALLA LEHT NR 5 (202) NÕO MAI 2014

14. aprill — künnipäev maikuu — külvikuu Aednikuks olemine on parim elamise viis

Aed on kunst ja tal on teiste kunstiliikide seas eriline koht No ei ole siin midagi uut selles ilmas meie maamuna peal. Jälle on käes kevad nagu kevad ikka. Kevadeootust oleme kogenud juba luge- matuid kordi ja looduse ärkamist ja õidepuhkemist oleme imetlenud paljude kevadete aegu. Võiks arvata, et me vast enam ei vaimustugi eriti sellest suurest looduse pillerkaarist ja uuesti sündimise võlujõust. Aga ei, vastupidi. Kevad on tõeline mootor, mis käivitab meie kõikide energia ja süstib tegevusiha ka kõige paadunumasse unelejasse ja laiskvorsti. Aednikest ei tasu üldse rääkidagi ega ka kõigist neist, kellel on aian- dusepisik külge hakanud! Olete te tähele pannud, et kõikides aeda- des käib üks vilgas sebimine ja põhitegevus on nüüd ninapidi mullas songimine! Aga see on üks lõpmatult meeldiv tegevus — muidugi nen- de jaoks, kes oma valiku on mullas müttamise kasuks teinud! Pidi ju aedniku amet olema üks esimesi ameteid maailma loomis- est peale. Põlluharijarahvas on eestlane olnud aastasadu ja selle tööga eelkõige endale leiva lauale saanud. Potipõllumajandus on ikka toiminud suurtootmiste kõrval jaaia- maalapikesed on paljudele peredele kindlustanud esmase suukõrvase. Aga aasta-aastalt on järjest rohkem hoogu võtmas koduaedade kujun- damine ja silmailu loomine ja siin juba Nõo rahval on, milles kaasa rää- kida. Presidendi poolt kureeritud konkursil „Kaunis kodu“ on meie kandi ilusaid koduaedu järjepidevalt tunnustatud. Tänase esilooga soovime tunnustada kõiki meie tublisid ja töökaid kaunite koduaedade pererahvaid ja ka kõiki teisi peresid, kes ei põlga vaeva oma kodu kauniks muutmisel, sest see on see koht, kus miski ei tule ilma töö ja vaevata. Pühendumus on veel lisatingimus! Aga just nii, kui iga pere täiendab laiemat pilti oma kodukuvandiga, sünnib ka üldine suur kuvand meie Nõo valla üldilmest, mille üle me võime kõik uhkust tunda.

Kohalik aiand lausa asula sees Kas teie teate, kus Nõos asub Eve Aed? Mina ka varem ei teadnud, nüüd tean. Täiesti asula sees, Kivilinna majade vahetus läheduses, Vana- Nõo 3. Tegemist on lausa väikese aiandiga, kus väikesele maa-alale on ratsionaalselt kujundatud püsilillepeenrad, kiviktaimla, kaks kasvuhoo- net jne. Ja aiand ise toimib juba mitmeid aastaid. Vallalehes hakkasid Eve Aia kuulutused ilmuma juba kolm aastat tagasi. „Nüüd, kui vallalehes kuulutama hakkasime, on ka kohalikud elani- kud meie juurde ostma sattunud,“ avaldab perenaine Eve. Väike ringkäik Eve Aia valdustes annab aimu, kui paljusid erinevaid Eve ja Aivar Kirja tutvustavad oma aia istikuid, mida neil on üle paarisaja sordi. Foto: KAI TOOM püsikuid, juba ka suvelilli, ampleid ja ka tomateid-paprikaid jne on siit kohapealt võimalik osta. Mis tore võimalus meile kõigile siitsamast käe- jala juurest taimi hankida! Lillelaatadele uusi kontakte sõlmima OÜ Nõo Aiaäri. Juba mitmendat aastat on Eve ka Tartumaa Arendus- Eve Aeda saabki iseloomustada kui omanäolist nišiaeda. seltsi liige. Kolm aastat tagasi taotlesid nad PRIA kaudu toetust. Toetuseraha Eve Aias kasvab 230 eri sorti püsikuid „Me ei kavatse eriti kuhugi laieneda. Meil pole nii palju maad ega ka tööjõudu, et masstoodanguga tegelda. eest püstitati köetav kasvuhoone. Ka on abi saadud Tartu Ärinõuandlast Perenaine Eve (50) ja peremees Aivar (52) Kirja on seekord mõle- Meil on pikaajaline, peaaegu 20 aasta pikkune laatadel käimise erinevate konsultatsioonide näol. mad lahked teejuhid ja tutvustavad oma tegemisi. kogemus. Igal aastal külastame Türi, Luige, Jäneda lillelaata. Nendele Eve ise on praegu pühendunud üksnes aiandusele. Varem töötas ta Eve Aia näol on tegemist perefirmaga. Aednikuharidust pole kum- on suur tung, juba veebruaris-märtsis broneerime kohad. Meil on juba Autoinspektsioonis sekretärina. malgi. Eve ja Aivar on mõlemad nooruslikud ja mõnusa huumoriga. väljakujunenud müügikohad. Ka on meil omad väljakujunenud ostjad. Pereisa Aivar töötab Lõuna Politseiprefektuuris spetsialistina. Te- Tööd pole nad sugugi kartnud, nende kodu on stiilne ja aed hooldatud. Nad on ikka kevaditi huvitatud, mida uut me seekord pakume. mast on nende aastatega saanud suur aiandussõber ja aednik. „Kui me 1989. aastal selle koha ostsime, siis laiutas akna all tihe Ostjate ootusi ei taha petta. Talvel käib tihe uurimine interneti „Ise ka ei uskunud, et see pisik mulle külge jääb. See, et ühe naisega vaarikavõsa. Vanadest hoonetest ei jäänud midagi alles, ehitasime kaudu, milliseid uusi lillesorte on peale tulemas. Näiteks sellel kevadel eluks ajaks kokku jääd, on veel usutav. Aga et mina aiandusega tegelema täiesti uued. Me tulime Tartust linnakorterist, ikka selle eesmärgiga, et kujuneb uudissordiks ilmselt üks angervaksa sort, ja siis veel merten- hakkan ja vaimustusse satun!“ vangutab mees enda jaoks uskumatuna lapsel oleks oma õu, kus mängida. Olime siis mõlemad veidi üle kahe- sia. tunduva muutuse üle pead. kümne. Minul oli suur tahtmine ja äial jälle oskused, nii me hakkama Nii mõnigi kord tellitakse meilt ette, et oskaksime laadale kindla „Nüüd, kui me tegutseme osaühinguna, on meil tunduvalt suurem saime!“ naerab Aivar tagantjärele. taime kaasa võtta.“ paberimajandus. Sellega tegeleb meil raamatupidaja, me ise ei ole seda- Majja koliti 2003. aasta jõulude paiku. Ka maikuu esimesel nädalavahetusel olid abikaasad laatadel, Eve võrd pädevad. Erinevaid dokumente ja nõudmisi on küllaga, bürokraa- Eve hakkas juba maja ehitamise aegu väikest aeda rajama. Aiandus Võrus, Aivar Narvas. Tegemist jagub. Kuidas selle kõigega üldse jõuab tia ei ole kuhugi kadunud. oli talle lapsest saati meeldinud, vanemate suvekodus Pangodis oli talle joone peal olla? Kindlasti on meie väikesel äripidamisel omad kulud, aga võime tun- alati meelepärast tegevust leidunud. „Noh, mõni linnamees oleks kahe nädalaga otsad andnud!“ viskab nistada, et nende aastate jooksul ei ole me kordagi kahjumisse jäänud, Lilled, erinevad püsikud, on Eve lemmikud olnud. Kevadlilled vai- peremees Aivar naljaga pooleks. „Ega siis kogu aeg ka nii kiire pole, oleme ikka kasumit teeninud. mustavad teda iseäranis. ainult hooaegadel.“ Kuigi meil on võimalik oma ettevõttega väikest kasumit teenida, 1995. aasta kevadel tegid Eve ja Aivar oma esimese laadareisi Türi Suuremad tööd nagu kaevamised, kevadised istutamised jms te- ei ole me oma aiandiga niivõrd rahale orienteeritud. Raha on alati üks lillelaadale. hakse talgute korras koos sõprade-sugulastega. motivaator. Aga veelgi toredam on sellest tööst saadav rahuldus, kokku- „Meil olid tol kevadel kaasas ainult astrataimed. Meie käest ostis Aednikuperel on ikka abiks Eve ema Eda ja isa Otto. Nende kodus puutumine ilumaailmaga, lillesõpradega. Reeglina on lillesõbrad soojad ainult üks ostja ja seegi oli tuttav,“ meenutavad aednikud naerdes oma Pangodis on Eve ka oma püsikuid saanud paljundada. ja sõbralikud inimesed ja selliseid sõpru on meil palju. esimest äri. Sellest käigust saadi õppust. Järgmisel kevadel oli taimede Tütar Katrin (18) õpib Elva gümnaasiumis 11. klassis. Me oleme hobiaednikud. Jaapani rahvatarkuse järgi on endale pakkumine juba mitmekesisem, rõhuti just kiviktaimlataimedele. „Tema aitab meid samuti rohimisel, pikeerimisel. Tema panus on eel- tehtav töö suur õnn. See, mida teed, peab meeldima. On väga hinge- Praeguseks on Evel lisaks olemasolevale taimemajandusele väga kõige kodu korrashoidmisel ja söögi valmistamisel, sellevõrra rohkem lähedane, kui üks tõsine asi kasvab hobist välja.“ põhjalik koduleht. Sisutiheda reklaami kõrval on seal kataloog u 230 saame meie aias tegutseda,“ on vanemad tütrele tänulikud. erineva püsilille kohta koos kõikvõimaliku iseloomustuse ja fotodega. Reedeti-laupäeviti on Eve Aed avatud ka külastajatele ja kui pere- Evele ja Aivarile külalislahkuse eest suur aitäh! Me kõik saime nüüd Kodulehte aitab tal teha hea tuttav Rainis. rahvas ise parajasti laatadel on, siis teenindab ostjaid Eve hea tuttav. veidi piiluda nende tegemistesse ja veenduda, et aianduspisik on üks See kõik annab aimu, mil määral on nende aastatega sortiment kas- väga visa pisik — ei lase kuidagi lahti! Ja et nende järgi on aednikuks vanud. Ostjal annab lausa orienteeruda. olemine aktiivne ja mitmekesine elamise viis. „Iga uut sorti me tegelikult testime enne oma aias: kus ta kasvada Kui hobi ja töö on lahutamatud Ilusat jätkuvat kevadet meie kõikidele aiasõpradele! eelistab, milline on külmakindlus jne. Alles siis julgeme ostjale soovi- Eve ja Aivar Kirja on väikeettevõtjad. Alguses tegutses Eve FIE-na. tada, teda petta ei tohi,“ selgitavad aednikud oma tegutsemist. Alates 2012. aastast on aga äriregistris registreeritud nende firma MILVI PENSA Nr 5 (202) / mai 2014 2 NÕO VALLA LEHT

Vallavalitsuse tegevusest aprillikuus vallavolikogus Leheloos antakse kokkuvõtlik ülevaade käesoleva aasta aprillikuul toimu- vallavalitsuses nud vallavalitsuse istungitel otsustatust. Istungite protokollid ja avalikustamisele kuuluvad korraldused on avatavad Nõo valla veebilehel aadressiga www.nvv.ee. Samast on leitavad ka vallavalitsuse määrused, millega saab lisaks valla veebi- Sven Tarto. Asendusliikmeteks määra- OÜ PVH EHITUS, AS RIS Ehitus, lehele tutvuda ka Riigi Teataja väljaandena. ta Anu Nurmela ja Liia Sirel. Priori- Eviko AS, JB EHITUSE OÜ/Mindreks teetseid valdkondi ja eelistatud siht- Grupp OÜ, AS Valmap Grupp, E&G Jaanus Järveoja Ehitusvaldkonnas otsustati: katastriüksusele üksikelamu, abihoo- rühmasid ei määratud; OÜ, — väljastada kasutusload: nete ja nende teenindamiseks vajalike — korraldada hankemenetlus * lükata tagasi kõik vastavaks tun- Nõo Vallavolikogu esimees * Nõo alevikus Kirsi ja Kivi täna- rajatiste projekteerimiseks. hankele „Luke mõisapargi hoolduska- nistatud pakkumused hankes ”Tamsa Nõo vallavolikogu järjekordne istung toimus 24. aprillil Meeri vatel püstitatud ehitisele (side aktiiv- va koostamine“(lehe ilmumise ajaks Maja ehitamine”, kuna kõigi vastavaks kapid) kasutamiseks muu sideliini Maaküsimustes otsustati: on lepingupartner välja selgitatud ja tunnistatud pakkumuste maksumused seltsimajas ning selle päevakorras olid järgmised punktid: rajatisena, — määrata nimed ja otstarbed menetlus lõppenud); ületavad hankelepingu eeldatavat 1. Tutvumine Meeri Küla Arendamise Seltsi tegevusega. * Meeri külas asuvale Tähemasti jagatavatele katastriüksustele: — nõustuda Emajõe Veevärk AS maksumust; Seltsi tegevusest andis ülevaate Malle Roomet ning teda täiendas Jüri katastriüksusele püstitatud ehitisele * Luke külas asuva katastriüksuse taotlusega Meeri pumbamaja kinnistu — eraldada Nõo valla 2014. aasta Aliste. Volikogu tunnustas Meeri küla inimesi, aga eelkõige selle eestvedajaid kasutamiseks mobiiltelefoni saate- või jagamise käigus tekkivate katastriük- müügiks OÜ-le Madix Teritus; eelarve reservfondist 800 € Nõo Sulg- aktiivse ühistegevuse eest. Loomulikult võib unistada, et seltsi poolt korral- ülekandemastina, suste nimed ja sihtotstarbed: Vaderi — lugeda korraldatud jäätmeveo- palliklubi toetuse suurendamiseks datud üritustel oleks veelgi rohkem osalejaid, kuid kindlasti on Meeri elanikud * Nõo alevikus Hariduse tn 3 asu- (30,90 ha) ja Oosi (39 514 m²), ga mitteliitunuks olmejäätmete valda- (osalemine koolide Maailmameistri- meie vallas ühed aktiivsemad kogukonnakultuuri arendajad. vale rekonstrueeritud ehitisele kasu- * Voika külas asuva Nurme jaid erinevatelt aadressidelt; võistlustel Taivanis 6.–12.05.2014). 2. Jaoskonnakomisjonide koosseisude kinnitamine. tamiseks põhikooli õppehoonena; katastriüksuse jagamise käigus tekki- — keelduda puurkaevu asukoha Vallasekretär Aira Laul andis ülevaate 25. mail toimuvate Euroopa Parla- — väljastada ehitusload: vate katastriüksuste nimed ja sihtots- kooskõlastamisest AS Berendseni Vallakantselei töövaldkondades mendi valimiste korraldamiseks moodustatavate jaoskonnakomisjonide komp- * Nõo alevikus Voika tänaval side- tarbed: Nurme (~6,54 ha) ja Nurme- taotluse alusel, kuna piirkonna ette- otsustati: lekteerimisest. Valimisjaoskondi on kolm ning need asuvad Nõos, Tõraveres kabelliini paigaldamiseks, põllu (13,77 ha), võtjatel on tööstusliku vee saamiseks — lubada puhkusele vallavanem ja Lukel. Komisjonide koosseisude osas oli võimalus oma ettepanekuid esi- * Luke külas Aia põik 1 asuvale kin- * Luke külas asuva Metsamäe võimalik kasutada ühiselt Voika tn 22b Rain Sangernebo 22.04.2014– tada ka erakondadel. Volikogu otsustas moodustada jaoskonnakomisjonid nisasjale üksikelamu püstitamiseks, katastriüksuse jagamise käigus tekki- asuvat olemasolevat puurkaevu. 04.05.2014; vallasekretäri poolt esitatud kujul. * elektripaigaldise püstitamiseks vate katastriüksuste nimed ja siht- — eraldada konkursile „Nõo valla 3. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra muutmine. Aiamaa külas, otstarbed: Metsamäe (~13,82 ha), Eelarvelistes küsimustes Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse * elektripaigaldise püstitamiseks Vahemetsa (~7,43 ha) ja Luigametsa otsustati: Juba mitu kuud on volikogu tegelenud sotsiaaltoetuste korra muutmisega. taotlemine“ laekunud taotluste alusel Voika külas, (~4,76 ha); — teha menetlustoiminguid riigi- Sellega seonduvat on arutatud nii vallaelukomisjonis kui ka volikogu istungil. rahalist toetust kogusummas 2599 * Meeri külas Kaarhalli katastri- — anda nõusolek Elion Ettevõt- hanke „Tamsa Maja ehitamine“ han- Loomulikult on ka vallavalitsus teemaga tegelenud. Olulisemate muudatuste- eurot. üksusel asuva ehitise (tootmishoone) ted AS-ile Nõo valla munitsipaal- kemenetluses: na võib märkida toetussummade suurendamist ning otsust kaotada piirangud laiendamiseks ja rekonstrueerimi- omandisse taotletavale Voika tänava * kvalifitseerida järgmised pakku- ajalisele sissekirjutusele enne lapse sündi. Volikogu poolt vastu võetud uus Lisaks tegeldi kodanike avalduste seks, teemaale tehnorajatise (elektroonilise jad, kelle vastavus riigihangete seadu- kord hakkab kehtima lastele, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 2014. Varem lahendamisega, volikogu komisjonide * Tõravere alevikus Observatoo- side võrk) ehitamiseks ja edasiseks ses ja Hanketeates esitatud nõuetele sündinud lastele jäävad kehtima senised põhimõtted. töös osalemisega, eelnõude koosta- riumi tn 5 asuva ehitise rekonstrueeri- haldamiseks. on kontrollitud ja tuvastatud: 4. Nõo valla põhimääruse I lugemine. misega komisjonidele esitamiseks, vo- miseks (bürooruumiks), OÜ PVH EHITUS, AS RIS Ehitus, Volikogu eelmisel istungil arutati valla põhimääruse muutmise olulise- likogu materjalide ettevalmistamisega * Nõo alevikus Kalda tn 1 paik- Keskkonnaosakonna haldusalas Eviko AS, JB EHITUSE OÜ/Mindreks maid aspekte ning nende suuniste põhjal töötas vallavalitsus välja dokumendi ja teiste vallavalitsuse pädevusse kuu- neva üksikelamu laiendamiseks; otsustati: Grupp OÜ, AS Valmap Grupp, E&G uue versiooni. Seejärel arutasid volikogu ajutiste komisjonide esimehed luvate ülesannete lahendamisega. — väljastada projekteerimistingi- — kooskõlastada Jaan Pastaku OÜ, põhimäärusega seonduvat oma koosolekul ning suunasid selle esimesele mused: puurkaevu asukoha kooskõlastamise * jätta kvalifitseerimata Deckol lugemisele. Istungil selgitati muudatusi, täiendusi ning vastati küsimustele. * Tooma alajaama F 1 rikete vä- taotlus Altmäe külas asuvale Piiri kin- OÜ, Villaare OÜ, Timorehitus OÜ, Volikogu liikmed said teha omapoolseid ettepanekuid nii istungil kui ka pärast hendamiseks vajaliku elektripaigaldi- nistule; * tunnistada vastavaks järgmiste seda. Maikuu istungil jätkub põhimääruse muutmise arutelu selle teise se projekteerimiseks Aiamaa külas, — moodustada hajaasustuse pakkujate pakkumused, kelle pakku- lugemisega. * Tõhva kinnistu elektriliitumise programmi taotluste hindamiseks muste vastavus riigihangete seaduses, 5. Volitatud ametiisiku määramine ja majanduslike huvide deklarat- projekteerimiseks Voika külas, komisjon koosseisus Mai Kirs, Merike Hanketeates ja Hankedokumentides AIRA LAUL sioonide kontrollimiseks komisjoni moodustamine. * Unipiha külas asuvale Liistu Kruuse, Piia Raig, Rain Sangernebo ja esitatud nõuetele on tuvastatud: vallasekretär Käesolevast aastast toimub majanduslike huvide deklareerimine uue Kor- ruptsioonivastase seaduse järgi. Seaduse alusel on deklarantideks volikogu liik- med, vallavalitsuse liikmed ja valitsusasutuse juht. Volikogu määras vallavalit- suse sekretäri isikuks, kellel on õigus andmeid vastavasse registrisse kanda Lapsetoetuse maksmise kord Kavandatavad teetööd ning moodustas deklaratsioonide kontrollimiseks komisjoni, kuhu kuuluvad volikogu esimees, revisjonikomisjoni esimees ning vallasekretär. on muutunud 2014. aastal 6. Nõusoleku andmine Vitipalu karjääris maavarade kaevanda- miseks. Aprillikuu volikogus muudeti “Täiendavate sotsiaaltoetuste maks- 2014. aasta eelarves on tegevusalale 04510 (Maanteetransport) eral- AS Eesti Teed omab Vitipalu karjääris maavara kaevandamise luba, mille mise korda Nõo vallas”, kus kõige põhjalikuma uuenduskuuri läbis datud rahalisi vahendeid kokku 165 000 eurot. kehtivusaeg lõpeb 2014. aasta detsembris. Sellest tulenevalt esitas ettevõte sünnitoetuse osa. Teehoiutöödeks eraldatud rahast oli 91 000 eurot kavandatud majan- taotluse Keskkonnaametile, et saada luba maavara kaevandamiseks veel 15 damiskuludeks (hooldus ja korrashoid) ning 74 000 eurot kapitalikuludeks ehk aastaks. Vastavalt seadusele peab loa andja tegema eelhinnangu selle kohta, Alustame nimest investeeringuteks (põhivahendite soetamine ja remont). kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Keskkonnaamet oli Seoses olematu talvega on käesoleval aastal talihooldusele (lume- ja libe- Sünnitoetuse nimi muutus lapsetoetuseks, kuna toetust makstakse välja karjääri kaevandamise luba analüüsides jõudnud järeldusele, et kavandata- dusetõrje) ning selle seirele kulunud rahalisi vahendeid üsna tagasihoidlikult, kolmes osas — esimene osa pärast lapse sündi, teine osa lapse üheaastaseks val tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ning saatis taotluse Nõo vallale kuid samas tuleb arvestada ka aasta lõpukuudega, mis on veel ees. Suvise saamisel ja kolmas osa lapse kaheaastaseks saamisel. Seega on lapsetoetus seisukoha saamiseks. Volikogu toetus otsustamisel küsimust arutanud majan- hoolduse üks peamisi kuluartikleid on kruusateede greiderdamine. Muud su- oluliselt täpsem nimetus kui sünnitoetus. Ja see on ka toetuse kõige põhimõt- duskomisjoni soovitusele ning nõustus kaevandamisloa väljastamisega. vise hoolduse kulutused on planeeritud asfaltkatete remonttöödele, teeser- telisem muutus. 7. Heakorra eeskirja kehtestamine. vade niitmisele, tolmutõrjele, truupide remondile, liikluskorraldusvahendite Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on vallale pannud ülesande paigaldamisele ja remondile jms. Lapsetoetus makstakse välja kolmes osas vastutada oma territooriumil heakorra tagamise eest. Vallavalitsus oli ette Kapitalikulusid ehk investeeringuid on kavandatud teha kruuskattega valmistanud heakorra eeskirja projekti, mida arutas oma koosolekul majan- Uuest aastast maksab Nõo vald sünnitoetust kokku 512 eurot, millest teede katete renoveerimiseks, olemasolevate asfalt- või pinnatud katete säili- duskomisjon. Eelnõu koostamisel oli seatud eesmärgiks kinnistu omanike lapse sünni järgselt 128 eurot, lapse esimese eluaasta täitumisel 128 eurot tusremondiks ehk 1-kordseks pindamiseks ja katete ehituseks 2,5-kordse pin- minimaalsete kohustuste sätestamine ning arusaadavuse ja lihtsuse huvides ja lapse kaheaastaseks saamisel 256 eurot. Viimane osa on kõige suurem just damisega. loobutud avalikult kasutatavatel aladel koormise kehtestamisest. seetõttu, et selleks ajaks on vanemapalk lõppenud ning suurem summa on Teede investeeringuobjektide üle arutati Nõo Vallavolikogu majandus- 8. Hoonestaja taastamiskohustuse tähtaja pikendamine — Luke kõigile peredele abiks. komisjoni 16. aprilli 2014 koosolekul ning arutelu käigus selgitati välja käesole- Mõis SA nõukogu taotluse alusel. val aastal töösse minevad teed-tänavad. Olemasolevate katete säilitusremonti ehk 1-kordset pindamist peeti va- Nõo vald oli 2008. aastal seadnud SA Luke Mõis kasuks Luke pargis asuva Lapsetoetuse tingimused jalikuks teha Nõo alevikus asuvatel Kirsi tänaval, Hariduse tänaval, Vana-Nõo Viinaköögi katastriüksusele hoonestusõiguse tähtajaga 30 aastat. Volikogu oli Lapsetoetuse taotlemiseks peab olema ühe vanema registrijärgseks elu- tänaval ja Kivi tänaval, Luke külas asuval Vanajärve tänaval ning Vissi külas oma otsuses tingimuseks seadnud, et ehitise kasutusluba tuleb vormistada kohaks Nõo vald vahetult enne lapse sündi. Kui varem oli korras kirjas, et ema asuval Pirnaku teel. hiljemalt 31. detsembriks 2013. Seoses muutunud majandusliku olukorraga peab olema Nõo valda sisse kirjutatud kuus kuud enne lapse sündi, siis nüüd Pindamise teel katte ehitamist on kavas jätkata Vissi külas asuval Pirnaku ei ole aga hoone taastamisprotsess plaanide kohaselt õnnestunud ja ehitus- seda nõuet enam ei ole. Edaspidi on võimalus taotleda lapsetoetust ka nendel teel, kus on planeeritud rajada ~400 m katet Reede väikekoha mahasõitudeni. luba pole vormistatud. SA Luke Mõis juhatus esitas taotluse, et hoone taasta- vanematel, kes küll lapse sünnihetkel ei elanud Nõos, aga kolivad koos lapsega Luke külas on kavas rajada kate Vanajärve tänava lõpuosale, mis on praegu miskohustuse tähtaega seetõttu pikendada. Volikogu majanduskomisjon tegi siia vahetult enne lapse esimest või teist sünnipäeva. Nendele kehtib tingimus, kruuskattega ja mille äärde jääb kaks korterelamut. Veel on plaanis rajada pin- ettepaneku pikendada taastamiskohustuse tähtaega seitsme aasta võrra. Is- et üks vanematest ja laps peavad olema Nõo valla elanikud üks kuu enne lapse natud kate Nõo alevikus asuvale Veski tänava osale, mille äärde on kerkinud tungil tehti ettepanek pikendada tähtaega isegi 10 aasta võrra. Pärast arutelu esimest või teist sünnipäeva. Uus kord kehtib kõigile lastele, kes on sündinud uued elamud. määras volikogu taastamiskohustuse uueks tähtajaks 31. detsembri 2023. alates aastast 2014. Kruuskattega teedel-tänavatel on põhiprobleemiks peenema fraktsiooni- 9. Nõgiaru külas paikneva Haava kinnistu detailplaneeringu alga- ga hoolduskihi puudumine. Kruuskattega teede seisukorra parandamiseks on tamine. Vähem bürokraatiat neile vajalik peale vedada purustatud kruusast kattekiht, mis võimaldab nende Vallavalitsusele oli esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Nõgi- Oluline muudatus on ka see, et kõik kolm toetuseosa saab taotleda ühe tulemuslikumat hooldust. Kavas on jätkata Tamsa-Etsaste tee remondiga, mil- aru külas asuvale Haava kinnistule. Detailplaneeringu eesmärgiks on krundile avaldusega. Kui avalduse kirjutanud vanema ja lapse elukoht on jätkuvalt Nõo lega alustati 2013. aastal. Kruuskatete uuendamist pidas majanduskomisjon ehitusõiguse ja hoonestusala määramine. Krundile soovitakse püstitada ük- vallas, siis teise ja kolmanda osa väljamaksmiseks uut avaldust esitama ei pea. vajalikuks veel Tepripalu-Tiksu teel Vissi külas, Meeri-Soone ja Meeri-Viina- sikelamu. Volikogu otsustas detailplaneeringu algatada. Küll aga peab nüüd lapsevanem olema ise tähelepanelik ja teavitama valda lassi teedel Meeri külas, Järiste-Nõgiaru teel Järiste külas, Pärna tänaval Nõo 10. Seisukoha kujundamine Tamsa maja hankemenetluse jätkamise oma andmete muutumisest. Vallavalitsus lähtub taotluste väljamaksmisel alevikus, võimalusel Nõgiaru-Keeri teel Nõgiaru külas, Luke-Voika teel jne. kohta. andmetest, mis on esitatud avaldusel. Toetuse esimene osa kantakse üle kahe Lahendamist vajab ka Pirnaku tee lõpuosa sadevete ärajuhtimine ja katte Volikogu arutas möödunud aastal Tamsal tulekahjus hävinenud vallale nädala jooksul pärast avalduse laekumist, toetuse teine ja kolmas osa kan- konstruktsiooni parandamine. Veski tänava uuele tänavalõigule Nõo-Tamsa kuulunud maja taastamisega seonduvat. Maja oli küll kindlustatud, kuid kuna takse üle kahe nädala jooksul pärast lapse vastavat sünnipäeva. maanteeni on plaanitud rajada purustatud kruusast kattekiht, mis on varem kindlustussumma ei kataks taastamise maksumust, arutati võimalikke aren- Lastesõbralikuma Nõo nimel, vahendite puudusel tegemata jäänud. guid pärast riigihanke tulemuste selgumist. Volikogu asus seisukohale, et väga suure omaosaluse korral tuleks kaaluda hanke nurjunuks kuulutamist. 11. Vallavalitsuse informatsioon. Vallavanema kohusetäitja Sven Tarto andis ülevaate kahe istungi vahel MARIKA SAAR AARNE TIMM toimunud olulistest sündmustest ja vastas volikoguliikmete küsimustele. vallaelukomisjoni maaosakonna Volikogu sai ülevaate valla 75. aastapäeva tähistamisest ning Nõo Põhi- esimees juhataja kooli ehitustöödest, mis olid lõppenud. Huvilised saavad istungi materjalidega tutvuda valla kodulehe vahendu- sel. Ettevõtjatele Volikogu järgmine istung toimub 29. mail. NOF — see on Nõo valla Omaalgatuse Fond Vallavalitsuse e-posti aadressil saabub mitmesugust informat- siooni (koolitused, teabepäevad, Aira Laul, Ene Mölter, Marika Saar ja mängud), VVV SA, Luke Mõisa Üri- Sel aastal avanes Nõo valla rahastamisvõimalused jne), mil- Nõo Vallavalitsuse telefonid ja vastuvõtuajad Rain Sangernebo tegi oma otsustuse tused MTÜ, SA Luke Mõis, H. Prosti Omaalgatuse Fond taas. Voli- le adressaadiks võiksid olla ette- Kantselei 513 9123 Maaosakonna juhataja 745 5504 28. aprillil ja esitas Nõo Vallavalit- Põllutöömasinate Muuseum, Sirgu kogu eraldas fondi rahastami- võtjad. Kantselei, vallavanem 745 5108 Maaosakond 745 5434 susele ettepaneku rahastada üheksat Loomekoda MTÜ, MTÜ Nõgiaru Küla- seks 2599 eurot. Palume anda hiljemalt 20. mail Vallasekretär 745 5303 Keskkonnaosakond 745 5332 projekti kogusummas 2599 eurot. See selts, Helen Kaskema. Kõikide rahas- e-posti aadressile kantselei@ Elanikeregister 745 5335 Finantsjuht 745 5002 Nõo vallavalitsus kuulutas kon- on kogu summa ulatuses, mis oli Nõo tust saanud isikute ja projektide ra- Sotsiaalosakonna juhataja 745 5475 Raamatupidamine nvv.ee teada, kas olete huvitatud kursi NOF-ist raha taotlemiseks välja valla eelarves selleks eraldatud. hastamata jätmiste kohta on olemas Sotsiaalosakond 745 5004 745 5360, 745 5003 Nõo vallas tegutsevate ettevõt- märtsikuus. Rahastust said esitatud projek- avalik informatsioon Nõo valla vee- jate ühise e-posti listi loomisest Taotlusi sai esitada 02. aprillini. tide osaliseks finantseerimiseks: bilehel. Vastuvõtuajad: T kl 9–12 ja 13–16; R kl 9–12 ning kas annate loa Teie juhitava Laekus 16 taotlust. Kokku küsiti pro- Seto Lauluselts Ilolang, Meeri Vallavolikogu esimehe vastuvõtuaeg teisipäeval ettevõtte loodava e-posti listiga jektide toetuseks 9211 eurot. Küla Arendamise Selts (kelle läbiviia Aira Laul kl 15.15–16.00 vallamajas. liitmiseks. Komisjon koosseisus Viivi Kütt, on tänavused kihelkonna külade vallasekretär 3 Nr 5 (202) / mai 2014 NÕO VALLA LEHT

Kallid emad, vanaemad, vanavanaemad! 11. mai — Nõo valla areng üldplaneeringu taustal Üks lilleõis, üks särav naerukild, emadepäev üks soe lapsepai — Märtsikuu vallavolikogu üheks päevakorrapunktiks oli valla üld- kõik see las kaunistagu Sinu päeva planeeringu ülevaatamine. Planeerimisseaduse kohaselt vaatab kohalik omavalitsus kehtestatud PIIA RAIG ja täitku rõõmuga Su rinda! üldplaneeringu üle hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalit- maaosakonna suste volikogude korralisi valimisi. vanemspetsialist Nõo Vallavolikogu kinnitas 27. märtsil Nõo valla üldplaneeringu üle- Kaunist emadepäeva ! vaatamise tulemused. Vastavalt otsusele mingeid kardinaalseid muudatusi ette ei võeta ja edasine tegevus toimub võetud kursil. Huvi korral on võima- olema 177 uut eramukrunti ja 7 kor- Traditsiooniliselt valitakse emadepäeval ka Aasta Emasid. lik Nõo valla üldplaneeringu ülevaatega tutvuda Nõo valla kodulehel. terelamukrunti. 2014. aastal valiti Tartumaal Aasta Emaks nelja lapse ema Kaire Praeguseks on ehituslubasid Luksepp Nõost. Õnnitleme! Perelugu Tartumaa Aasta Emast ilmub väljastatud 40 elamukrundile, mis Alljärgnevalt palusime maaosa- naalprügila territooriumi ja ümbrit- moodustab vaid 16% detailplaneerin- vallalehe juuninumbris. konna vanemspetsialistil Piia Raigil sevate maa-alade detailplaneeringu gutega kavandatud kruntidest. Seda anda kokkuvõtliku ülevaate tegevus- kehtestamise otsus on tühistatud ei saa lugeda väga aktiivseks ehitus- test, mis on vastavalt üldplaneeringu Riigikohtu 9. märtsi 2005 lahendi nr tegevuseks. suunistele ellu viidud. Tegevustest, 3-3-1-88-04 alusel. Üldplaneering hõlmab ka sot- mis ees ootavad, anname ülevaate Endised kütusehoidlad on likvi- siaalset infrastruktuuri. Kuidas siin Maimu Piir — 100! mõnes sügisel ilmuvas lehenumbris. deeritud ja ainukesena töötab Nõos olukord on ja mis puudujäägid esi- Meeldetuletavalt lisame, et esi- OÜ NRTK tankla. nevad? Kindlasti kukkusid aastaid tagasi mene Nõo valla üldplaneering keh- Seoses liiklusohutuse tagamisega Sotsiaalse infrastruktuuri all mõis- käod sama vahetpidamata ja päike testati 1998. aastal, samal ajal keh- on välja ehitatud ringristmik Nõo ale- tetakse planeeringus esmatarvilike säras sama soojalt kui tänavu, 100 testati ka Nõo aleviku üldplaneering. vikus. Tolmuvaba katte alla on viidud teenuste (lastehoid, kool, arstiabi, ra- aastat hiljem. Tookordne kägude Üldplaneeringute kaasajastamise Nõo-Kambja ja Nõo-Meeri kõrval- vimimüük, esmatarbekaupade müük, kukkumine ennustas kindlapeale vajadusest tulenevalt koostati uus maanteed. panga- ja postiteenus, internetiühen- nii pikka eluiga meie auväärsele Nõo valla üldplaneering, mis keh- Nõuetekohaselt on valgustatud dus, seltsi- ja kultuuritegevus, sporti- Maimu Piirile, kes 10. mail sai 100- testati Nõo Vallavolikogus 29. juunil Nõo-Meeri ja Nõo-Tamsa kõrval- miskohad) kohapealset pakkumist aastaseks. ning ühistranspordiühendust teenu- 2006 ja see dokument on tänasel maanteede ristumiskohad Jõhvi-Tar- Meie valla väga soliidsesse ikka päeval valla arengut suunav doku- tu-Valga põhimaanteega. seid pakkuvate keskustega. jõudnud vanaprouat käisid nii tähtsa ment. On korrastatud Nõo kooli esist Nõo vald jääb Tartu ja Elva linna päeva puhul õnnitlemas vallavanem parki ning rajatud sinna uued kõnni- (16 ja 10 km) vahele ning seetõttu on Rain Sangernebo, sotsiaalosakonna Millised konkreetsed arengu- teed koos valgustusega. Veel on ra- kõikvõimalike teenuste kättesaada- juhataja Ene Mölter ja vallalehe dokumendid on üldplaneeringuga jatud tänavavalgustust Vissi küla Me- vus väga hea, praktiliselt poole tunni seotud? histe väikekohta ja Vahe teele, Meeri kaugusel. Mõningast ebamugavust toimetajad Kai Toom ja Milvi Pensa. Nõo valla üldplaneeringuga on küla väikekohtadesse ja Tamsa külas tekitab asjaolu, et bussiliiklus ei ulatu Juubilar ise oli külalisi vastu võt- seotud järgmised arengudokumen- Tamsa tänavale. Rekonstrueeritud kõigi Nõo valla küladeni (Voika, Aia- mas, tema kõrval toimetas poeg Enn did: Nõo valla ühisveevärgi ja -kana- on Tõravere aleviku tänavavalgustus. maa ja Ketneri) ning Nõo valla välja- (76). lisatsiooni arendamise kava 2013– Välja on ehitatud 3 uut liitumispunkti venitatud kuju tõttu jääb Tamsa kant Sünnipäevalauas jagus nalja ja 2024, Nõo valla jäätmekava, Nõo valla tänavavalgustuse laiendamiseks Illi Nõost nii kaugele, et sealsetel lastel naeru. Kui kõik meie 100-aastased noorsootöö arengukava 2011–2016, külas, Tuuleveski elamurajoonis ja kulub kooli jõudmiseks üle tunni aja. inimesed nii seltskondlikud ja elu- Nõo valla arengukava 2037, Nõo valla Veskijärve ümbruses. Vallal puudub oma buss, seega on rõõmsad välja näeksid, siis hakka Maimu Piir sai 10. mail 100-aastaseks. Head tervist ja veel palju rõõmuroh- arengustrateegia 2014–2017. Nõo Reaalgümnaasiumi 2013. neid probleeme püütud lahendada või uskuma, et me kõik võiksimegi keid päevi! Foto: KAI TOOM Üldplaneeringus tuleb arvesta- aastal valminud uus õppe- ja ühis- koostöös ühistransporti korraldavate nii kaua elama hakata! Jaguks ainult da elu- ja keskkonnasäästliku suh- elamukorpus ja 2014. aasta kevadel ettevõtetega. tervist. tumisega. Millised tegevused siin on lõpule viidud Nõo Põhikooli hoone Tartu ja Elva lähedus tingib töö- „Oh, ma olen nii viletsaks jää- aga lasti siis koju tagasi. Küüditamise viibida ja jõudumööda toimetada. toimunud? rekonstrueerimine on tuntavalt pa- alase pendelrände, mis mõjub pärs- nud. Ma ei taha vilets olla! Vanasti hirmus peitus pere ka metsas ja see Praegu on oi-kui tore ööbikute lak- Nõo ja Tõravere aleviku ning Nõ- rendanud ning kaasajastanud meie sivalt kohapealse teenindus- ja kau- ma sain kõigega hakkama,“ ei ole päästis väljasaatmisest. sutamist kuulata. giaru, Luke, Tamsa, Etsaste, Meeri ja koolide õpikeskkonda. bandussektori toimimisele. vanaproua ise asjadekäiguga sugugi Juba lapsena oli ta karjaseame- Toas vaatan ajalehti või jälgin Vissi (Pirnaku piirkond) külade kom- Mitu detailplaneeringut praegu Praegune üldplaneering on rahul. tis tädi juures Jõgevestes. Ta on televiisorist uudiseid. On hea, et paktselt hoonestatud aladel on välja vallas on kehtestatud? orienteeritud 30 aasta pikkuse pe- Lumivalge peaga ja lõbusalt töötanud metsavahina Luha vaht- meil pole asjad nii hullusti kui Ukrai- ehitatud ühisveevärk ja -kanalisat- Nõo vallas on praeguse seisuga rioodi peale (kehtiv 2006. aastast). välkuvate silmadega eakas naine konnas Aakre metskonnas Emajõe nas. sioon. 76 kehtivat detailplaneeringut. Millised on vallakodanike võimalused on tõeliselt südikas. Tal on detailne ääres, edasi pikki aastaid Tartus sün- Praegu on paljud asjad teist- Sadeveesüsteemi on rekonst- 32 detailplaneeringut on kehtes- seda täiendada? mälu ja tema sõnaseadmine teeb nitusmajas (sanitar, riidehoidja jne). moodi kui vanasti. Praeguse aja rueeritud Luke keskasulas, uut sade- tatud enne praegu kehtiva üld- Ka planeeringuvälisel ajal on kõik talle au. Ta on vääriline vestlus- Nõkku kolisid nad mehega 1960. lapsed on imelapsed, on väga ise- väärtuslikud ideed ja ettepanekud veetorustikku on ehitatud Nõo alevi- planeeringu kehtestamist 29. juunil partner temast tunduvalt noore- aastal. Tartu maanteel asuti oma uut seisvad ja ütlevad sageli vanematele kus. 2006 ja 43 detailplaneeringut on keh- teretulnud. Pidev koostöö erinevate matele lauakaaslastele ja vestlusaeg kodu välja ehitama. vastu. Ka tegid lapsed vanasti roh- Kõik Nõo vallas asuvad prügilad testatud pärast 2006. aastat. huvigruppidega aitab jälgida valla möödub märkamatult. Maimu abiellus varakult, ei ol- kem tööd. Vanemate inimeste aus- on suletud, jäätmed veetakse Aardla- Detailplaneeringutega on kokku arengusuundumusi ja vajalike muu- Maimu ei kurda praegu eriti mil- nud veel kahekümnenegi, laulatus tus oli suurem. palu jäätmekäitluskeskusesse. Laguja kavandatud 317 uut elamukrunti. datuste elluviimiseks õigeaegseid ot- legi üle. Ainult jalad on hakanud alt külla planeeritud Kagu-Eesti regio- Nõo alevikus ja lähiümbruses saab suseid teha. peeti Pauluse kirikus. Nüüdseks Nõos olen elanud juba üle 50 vedama, on paistes ja liikumine käib on abikaasa Endel juba üle kolme- aasta. Siin on hea rahulik elada, bus- teosammul ning kepp peab abiks kümne aasta maamullas. sipeatus akna taga. Olen ka kiriku- Mis puutub valla arenguplaani- korda kõrgendatud kohustusi nii tee- olema. Aga noorusajal oli Maimu Poja Jüri mattis Maimu alles eel- koguduse liige, varem käisin sageli desse üldisemalt, siis inimesed tee- dehoolduse, prügiveo korralduse jt kommentaar väle ja vilgas, tantsis ka rahvatant- mise aasta aprillis, ema on praegugi kirikus.“ vad oma valikuid ikka ise ja nad lähe- infrastruktuuriteenuste korraldami- surühmas. veel sügavas leinas. Teine poeg Enn, Vallaesindajad tänasid Maimut vad elama sinna, kuhu nad just lähe- sel. Terve oma elu jooksul pole ta kes elas Tallinnas, tuli sealt ära Nõk- sooja vastuvõtu eest ja lubasid järg- vad. Näiteks Tabuli suvilapiirkonnas on haige olnud. Ainus operatsioon oli Kommenteerib vallavolikogu aren- Nõo arengu määrab paljuski tema lisandunud palju noori peresid püsi- ku ema hooldama ja toeks olema. misel aastal jälle tulla. tal alles hiljuti, sellega parendati tal gukomisjoni esimees Lembit Toru: kaugus Tartust. Seoses oma erinevate elanike näol ja see kinnitab, et Nõo Maimul on ka kaks lapselast Maimul endal oli aga järg- “Valla arenguplaanid on meie tööülesannetega liigun ma palju ringi vallas elamine on pop ja perspektiivi- nägemist ja nüüd pidi ta jälle väga ja veel 2 lapselapselast, kes on 10- misel päeval suguvõsa kogunemine komisjonis järjepidevalt arutlusel ol- Tartu, Ülenurme, Haaslava vallas. kas. Selle näite varal võib julgelt väita, selgesti nägema. aastased ja elavad Tallinnas. Soolo kohvikus, kus kõik nooremad nud. Meil on olnud väga tihe ja pika- Nendes valdades on oluliselt hoogus- et noored on küll valmis maale elama Maimu sündis 10. mail Valga- „Minu kõige suuremaks rõõmuks põlvkonnad said oma eakat memme ajaline koostöö vallavalitsuse maa- tunud ehitustegevus ja suurenenud tulema.” maal Kuigatsi vallas Priipalu alevi- on minu sugulased, kes mind ikka nii soliidsel tähtpäeval tervitada. Ja osakonna peaspetsialisti Piia Raigiga, elanike juurdekasv. kus pere kuuenda lapsena. Üldse aeg-ajalt külastavad ja mulle sageli Maimu ise säras sellel õhtul tõelise kes on planeerimisalases töös olnud Nõo vallas on eelkõige suvila- oli nende peres kokku 10 last. Kaks helistavad. Pojapoeg Hillar, kes Pu- staarina ning pälvis üleüldise imet- väga põhjalik ja professionaalne ja piirkonnad need, kus paljud suvema- surid noorelt, ülejäänud on elanud kas elab, ei jäta iial tulemata. Helista luse. kelle panus selles töös on kindlasti jad on ehitatud ümber aastaringseks LEMBIT TORU kõrge vanuseni. talle ainult ja ta viib mind kõikjale, Palju õnne veelkord ja tervist! väga oluline olnud. Oleme sellise elamiseks ja kus toimub elanikkonna arengukomisjoni Nende isa oli mölder, neil oli ves- kuhu vaja. koostöö üle väga tänulikud. arvukuse kasv. Vallale seab see oma- esimees ki. Vene ajal viidi isa küll korraks ära, Ma püüan ikka sageli õues MILVI PENSA Teeme ära talgud Meeri seltsimajas Euroopa Parlamendi valimised

3. maiL peeti taas üleriigilist tal- Nõos saab Eestit esindavaid ööpäevaringselt kuni 21. mai get külastavad avaldajat valimis- gupäeva ja seoses sellega oli ka Meeri Euroopa Parlamendi liikmeid kella 18.00-ni. päeval pärast kella 14.00. seltsimaja oma talgud kirja pannud. valida taas kolmes valimis- Ajavahemikul 19.–21. mai Iga isik saab hääletada ainult Talgute eel oli ilmataat heitliku mee- lega ja lasi taevast alla nii vihma kui jaoskonnas, Nõos — jaoskond toimub eelhääletamine kõigis ühel korral. Valimiskomisjonil rahet, kuid ka tema leebus ülla ees- nr 1, Tõraveres — jaoskond nr 2 valimisjaoskondades. Hääleta- ei ole õigust lubada hääletama märgi nimel ning hoidis kuni tööde ja Lukel — jaoskond nr 3. mine algab igal päeval kell 12.00 ilma isikut tõendava dokumen- lõppemiseni vihmapilved eemal. Valimispäeval saab iga hääle- ja lõpeb 20.00. dita. Talgulised, keda tuli kokku 20, tusõigust omav isik valida vaid Hääletada väljaspool elu- Valimiste korraldamise kohta jagunesid kahte gruppi. Esimesed oma elukohajärgses jaoskonnas, kohajärgset valimisjaoskonda saab asjakohast informatsiooni võtsid enda hooleks lehtede riisumi- se, okste korjamise ja lõkkeplatsile mille kohta on siseministeerium saab ainult Nõo jaoskonnas. eelmises Nõo Valla Lehes Vaba. viimise. Enne lõkke süütamist tehti kõigile valijatele väljastanud va- Nõo jaoskond korraldab ka valija riigi Valimiskomisjoni esimehe operatiivselt ka lõkkeplatsi piirav kivi- lijakaardi. asukohas hääletamist. Alo Heinsalu avaldatud artiklist. ring korda. Teine grupp võttis ette Seadusandja on loonud vali- Põhjendatud juhtudel (ter- Kõige täpsem ja mahukam in- jõulisema töö — haljastuse. Eelmi- misõiguslike isikute valimisõigu- vis ei võimalda, pole transporti formatsioon on leitav Vabariigi sest aastast tee ääres olev mullahun- “Teeme ära!” talgulised Meeri seltsimaja juures se teostamise võimaldamiseks vms) on valimispäeval võimalik Valimiskomisjoni veebilehel aa- nik kanti kärudega maja ümber laiali, tasandati ja külvati muruseeme, mis veel mitmeid võimalusi. ka valimiskomisjoni esindajad dressiga vvk.ee. sai talgute lõppedes ka vihma poolt Üks osa esimesest grupist võttis disel laupäeval aega leidsid, et tal- Juba varakult, 15.–18. mail koju kutsuda. Enne valimispäeva Tulge kindlasti valima! kastetud. Haljastusse tulid appi ka nüüd ette maja — pesti ära aknad, gutele tulla. Tänu teile on Meeri toimub eelhääletamine maakon- tuleb kojukutseks esitada valla- Tõnis Tamm ja Kaido Lipping oma teh- uksed, seinad ja laearmatuurid ning seltsimaja ja selle ümbrus palju na valimiskomisjoni määratud valitsusse või oma elukohajärg- nikaga. pärast maja suurpuhastust puhastati puhtam ja ilusam ning kui mööda sõi- jaoskonnas, hääletamine algab sele valimiskomisjonile vastav Seltsimaja kostitas oma talgulisi ja ääristati võrkpalli liivaplats. Teine date, siis tundke enda üle uhkust, sest ka Tartus vastavates jaoskon- avaldus. Valimispäeval, ajavahe- nii soolase kui ka magusa kringli ja osa läks haljastajatele appi muruplat- teie isetu tegu toob silmailu kõigile. morsiga. Kuid usinad töömesilased ei si tasandama. Pilte talgutest leiate Meeri küla dades, nimetatud ajavahemikul mikul 9.00 kuni 14.00, on või- tahtnud kauaks peatuda, vaid suun- Facebooki lehel. iga päev kell 12.00 kuni 20.00. malik valimiskasti koju tellida dusid kohe pärast üürikest kehakin- Meeri Küla Arendamise Selts tä- Elektrooniline hääletamine valijakaardil avaldatud telefoni- AIRA LAUL nitust taas tegudele. nab südamest kõiki talgulisi, kes keva- AVE KÜTT algab 15. mail kell 9.00 ja kestab numbril. Valimiskomisjoni 2 lii- vallasekretär Nr 5 (202) / mai 2014 4 NÕO VALLA LEHT päevakeskuses persoon Luke raamatukogu on kogukonna tõmbekeskus

30 aastat tööd mistust. Valimiste perioodid on olnud Luke raamatukogus küll tsüklilised ja suuremat koormust ei ole väga tihti. Seekordses portreeloos põikame Aga tänu erinevatele valimistele raamatute maailma ja uurime, mis on väga paljud Luke kandi inimesed puust on tehtud üks tõeline raamatu- pidanud külastama raamatukogu ja koguhoidja. selle tõttu on meie inimesed ka minu- Põhjust selleks on mitu. Esiteks ga tuttavaks saanud, raamatukogu pidas Luke raamatukoguhoidja Mar- enda jaoks teadvustanud ja nii mõnigi git Paap märtsi lõpus oma esimest on hiljem ka raamatukogu lugejaks juubelit (50). Ja ühtlasi täitub Margitil hakanud.“ augustis 2014 30 aastat töötamist Luke raamatukogus. Pikaajalise ja kohusetundliku töö- Margiti hobid — looduses tamise eest tänas maavanem Reno Laidre Margit Paapu maavalitsuse tä- viibimine ja laulmine nukirjaga, mille ta Margitile andis üle Raamatutele vahelduseks armas- valla 75. aastapäevale pühendatud tab Margit koduaias Unipihal toime- pidulikul üritusel 1. aprillil. tada, koeraga metsas jalutamas käia Tartu Maakonna Keskraamatu- ja loodust nautida. kogu direktor Hele Ellermaa iseloo- Paaril viimasel aastal on ta ka Brandenburgi väravad oma silmaga nähtuna. Foto: KRISTA KVARNSTRÖM mustab Margitit kui väga põhjalikku Nõo segakooris laulnud ja nendest ja kohusetundlikku töötajat, kes kõik kooslaulmistest on ta suurt rahuldust need aastad on olnud Luke raamatu- leidnud. kogu tööd juhtides paikkonna kultuuri- „Ma ei ole kordagi kahetsenud, Päevakeskusega reisimas ja vaimuelu hingeks ja -keskuseks. et raamatukogunduse valisin. Olin küll Margit on pidanud väga oluliseks Margit Paap on Luke raamatukogus töötanud 30 aastat. Foto: MILVI PENSA õpingute alguses kahevahel, kas mitte Neil, kes meiega aprillis Berliinis käisid, on sirelite ja kastanite õitse- enda harimist ja enesetäiendamist eri- minna Tallinnasse kergetööstustehni- mine juba nähtud. Tundub uskumatu küll ju — nüüd, mil meil maikuus veel nevate koolituste kaudu, et olla oma kumi õmblemist õppima, aga Tallinn lugejale võimalikult lähedal ja anda tundus Järvselja tüdrukule nii kaugel. rahetki on sadanud ja öökülmad aiahuvilisi kimbutanud on. Sellise heitliku „Meil on tore side Luke laste- talle kõikvõimalikku teavet nii kirjasõ- Margit on tänulik meelega see ilmataat kord juba on ja just siis, kui meie Berliinis riigipäe- aiaga. Nende lapsed käivad meil tra- na kui muidu maailma asjade kohta. oma lugejatele vahoone katusel kõndisime, oli ilm tuuline ja Potsdamis Sanssouci pargis ditsioonilistel ekskursioonidel.“ Pikemalt kohtumiselt Margitiga Kevadisel hommikupoolikul Luke Pere — jalutades saime korraks vihmagi selga. Tujukas ilm siiski kellegi tuju ei rik- Aastate jooksul on Margitil õnnes- naasin elevusega ja paljude asjade heledas ja euroremonditud raama- kunud, tagasiteel Varssavis peatudes ja välikohvikus kohalikku rooga nau- tunud välja selgitada oma pikaajaliste Margiti esmane abimees suhtes selginenuna. Pole need raama- tukogus astusid külastajad sisse iga tides oli taas mõnusalt soe ning võisime nentida, et oli ikka üks järjekord- lugejate lugemiseelistused. Nii on tal „Ega ma üksi ei oleks suutnud tukoid igavad ja endassetõmbunud paarikümne minuti tagant. Lugejad selt tore reis. Mida täpsemalt tegime ja kus käisime, ma siin kirjeldama ei võimalik kohe uusi pakkumisi teha. seda tööd nii pikki aastaid teha. sugugi! Vastupidi. Margit Paap on tõid ära laenutatud raamatuid ja hakka — kel huvi, saab tulla kuulama reisipäevikut 20. mail. Selleks ajaks „Viimasel ajal ollakse väga huvi- Minu isa on aidanud mind raama- rõõmsameelne ja naerusuine, ta on asusid riiulitelt uusi otsima. Oli nii on meil juba ka 3-päevasel Leedu reisil käidud ja saame muljeid jagada ka tatud erinevatest taimetarkuste ja tukogu kolimisel ja riiulite monteeri- energiline ja abivalmis. Ta on emotsio- mehi kui naisi. Aga igaühel oli juttu kaunist merevaigurannikust Palangas. tervisealastest raamatutest, eriti kui misel, abikaasa Margus on aidanud naalne ja intelligentne. kauemaks ja tulistjalu ei kiirustanud need on eesti autorite kirjutatud. remontide tegemisel, küttepuude lõh- Suvistest reisiplaanidest rääkides pakun välja augustikuise 3-päevase Põhimõte — räägi inimesega keegi minema. Ülesvõetud teemad Samuti soovitakse armastusromaane, kumisel ja ladumisel, õde Külli asend- reisi taas Soomemaale. On meie naaberriigis ju palju, mida avastada. — on tõesti väärt soovitus ja silmast olid tõepoolest seinast seina: kes rää- reisikirjeldusi, elulooraamatuid.“ as mind raamatukogus, kui lapsepuh- Kui viimati sügisel Soomes käies oli meil pearõhk Helsingil, siis nüüd silma ning südamest südamesse räägi- kis kasvuhoonetaimede edenemisest, Perioodika on väga otstarbekalt kusel olin jne.“ sõidame sealt kohe hooga läbi ja võtame suuna Lõuna-Karjala pealinna tud lood avavad meile paljutki silmale kes ei olnud ikka veel tööd leidnud, mahutatud klaaside taha kapp-sekt- Margiti poeg Siim (28) elab Raplas Lappeenranta. Jah, me muidugi teame, milline saatus Karjalal oli ning kui seni nähtamatut. kes muretses oma põlvevalu pärast, siooni, igal väljaandel on n.ö oma ja on ehitaja. Margiti tütar Ulvi (22) on vähe seda ala Soomele on jäänud — kuid vaatamist väärib see kindlasti. kes heietas mannavahu keetmise üle, boks. Väga hea lahendus. lõpetamas Tartu Ülikooli infoteaduste Euroopa suurima Imatra kose vaatemäng näiteks — võimas veetulv, mida kes teadis Taavi Rõivase ja tema kaasa Raamatukogutöö ei ole igav! Külastajatel on võimalik tugitoo- osakonda raamatukogunduse erialal on käidud imetlemas juba paarsada aastat ning mis olevat olnud Eiffeli Luisa päritolu jne. Luke raamatukogu ise on maa- lis istet võtta ja uudismaterjal läbi ja tema töökohaks saab juba sel suvel torni järel külastatavuselt teine vaatamisväärsus 19. sajandil. Suveõhtuti Kõrvalt kuulates ajas muigama: konnas üks auväärsemaid. Esimesed sirvida. üks meie maakonna raamatukogu. show no on ikka Margitil hea süda ja kan- saab näha kose vaba voogamist üle kärestikutulvade spetsiaalse ajal, andmed pärinevad juba 1923. aastast Luke raamatukogu fondis on ligi- „Tütre valik on kindlasti tema natus neid jutte ära kuulata. Oma mil elamust võimendavad üle kose kõlavad Sibeliuse „Karelia“ helid ja Ekku tolleaegse kooliraamatukogu aega- kaudu 11 000 raamatut ja seda kogu enda valik. On temagi ju maast-ma- tasasel ja humoorikal moel oskas ta Peltomäe loodud valgusemäng. dest. Dokumentide järgi peetakse Luke peab juhataja ühe külaraamatukogu dalast viibinud siin raamatukogus raa- vestlust üleval hoida ja samas jagas Kerimäel külastame maailma suurimat, 1847. aastal käsitsi ehitatud raamatukogu loomise aastaks 1945. jaoks piisavaks. matute keskel ja mind jõudumööda ka nõuandeid vastava raamatu kohta puukirikut, kus on ruumi 5000 inimesele. Käime ka Kotkas, Savonlinnas, Raamatukogu ruumid on asunud Raamatukogu kuldlugejaks peab abistanud. Ju siis hakkas meeldima,“ või kirjutas-salvestas raamatuid oma Mikkelis ning veel mitmes kaunis paigas ja loodetavasti õnnestub sel korral mitmes erinevas majas. Praegustes Margit Helena Lokki, kelle lugemis- naerab ema tütre tunnustuseks. andmebaasi. ka Porvoo kaunist kirikut seestpoolt näha. Viimati oli meie sealviibimise ruumides asub raamatukogu alates aktiivsus ja huvi on aastatepikkune „Aga nad on mind omaks võtnud! ajal just missa ja polnud viisakas seda oma fotoaparaatide sähvakutega 1988. aastast. ja kes ka oma poega on raamatute Ma vähemalt loodan seda. Me oleme segama minna… Margiti tööleasumine Lukele ei ligi toonud, samuti Helena ema Liilia Südamega tehtud töö ju siin kõik omad, tunneme ja teame Nii et on veel aega mõelda ja reisiplaane teha, kuid väga pikalt ka läinud just lepase reega. 1983. aastal, Lokki. Staažikas lugeja on ka Helve De- kõiki. Seepärast ongi meil kõik mured Kolmkümmend aastat järjepide- siis veel Viljandi Kultuurhariduskoo- mant. kaaluda ei tasu, kuna bussis on ikka ainult teatud arv kohti ja on juhtunud, ja rõõmud ühised. Ma olen väga tänu- vat ühel kohal töötamist on kindlasti li bibliograafia osakonna viimase Margit ise on lugeda armastanud et kõik soovijad sinna äragi ei mahu. On ju tore reisida otse ja omadega lik, et nad mul olemas on!“ võttis austust ja imetlemist väärt. Nii paljude kursuse õpilasena käis ta kohapeal nii kaua, kui ta ennast mäletab. Tema ning kui buss teid pea koduukse eest peale võtab, siis see on ikka mugav Margit väga südamlikult kokku oma aastate jooksul on juhtunud nii mõn- tööd ja ka korterivõimalusi uurimas. ema oli sageli peast luuletusi lugenud. küll. aastatepikkuse suhte oma lugejatega. dagi ja paljudele asjadele vaadatakse Majandi juhtkond oli tookord aga roh- Ja Järvselja algkoolist õpetaja Maie Aprillis jõudsime nagu ikka korra ka teatris ära käia, nautisime Kai „Inimesed tahavad ju kuskil vei- täna hoopis teistmoodi kui aastaid kem huvitatud karjatalitaja töölevõt- Sepa ja Järvselja külaraamatukogust Toome kokkuseatud muusikalist pärastlõunat, kuulasime huviga Tiiu di juttu puhuda. Ainult raamatukogu tagasi. Ajaga tuleb ikka sammu käia ja misest. juhataja Ene Runteli aktiivsel suu- Saarseni reisimuljeid Hiinast ning Galina Aderi terviseteemalisi nõu- ongi meile veel jäänud. Varem oli siin muutustega harjuda, sh ka raamatu- Ühe aasta töötas Margit Tartus namisel sai ta külge tõelise lugemis- andeid. kauplus, side. Raamatukogus proo- kogunduses. keskraamatukogus. Aga juba 1984. pisiku. Ka edasisel kooliteel Võnnus Kevad on käes — kasutagem seda tervise tugevdamiseks ja puh- visime varem ka erinevaid vestlus- Margit Paap on 30 aasta jooksul aastal otsiti majandist teda üles ja ja Luunjas oli lugemine Margiti põhi- kamiseks. Et saaksime võimalikult palju väljas olla, päikeselt energiat saa- ringe, õhtuid korraldada. Aga me ei saanud rikkamaks paljude uute tead- kutsuti Lukele tööle. Et Margit elas siis hobiks. suutnud nendele külastajaid kokku miste poolest. Aga veelgi suuremaks da ja muidugi — ikka ja jälle reisida, kel vähegi soovi ja võimalust on! Sest veel Järvseljal vanematekodus, oli tal „Muidugi on soov lugeda suurem saada. Meie inimestest käivad paljud rikkuseks peab ta oma peret ja oma millal siis veel kui mitte praegu. Tulge koos meiega!!! iga päev sealt tööle käia ebamugav kui ma seda tegelikult suudan. Iga Elvasse-Tartusse tööle, pärast tööd ei rohkearvulist lugejaskonda, kellega ta Ilusat sirelite õitsemisaega kõigile! ja ta sai Viinamärdile algul 1-toalise, teise uue raamatu, mis raamatukokku ole enam mahti peretoimetuste -kõr on kokku kasvanud ja kelleta ta oma hiljem 2-toalise korteri. Viinamärdil tuleb, loen ma enam-vähem kaanest- valt välja tulla,“ selgitab Margit rahva olemasolu ette ei kujuta. sündis ka poeg. kaaneni läbi. Uus raamat on vaimus- KRISTA KVARNSTRÖM passiivsemaks muutumist. Margit on oma töösse pannud Margiti pidevaks paralleelseks tav, mind võlub uue raamatu lõhn, Margiti sõnade järgi on ka inter- hinge ja südame ja sellega jätnud jälje Nõo Päevakeskuse töövõtuks on olnud ahjude kütmine, see salapära, mida uus raamat endast neti kasutamine raamatukogus olu- oma kodukandi inimeste südamesse. juhataja küll kodus Viinamärdil, küll raamatu- kujutab. Palju on hakatud rääkima liselt vähenenud 2000. aastate algu- Igal uuel kohtumisel temaga on kogus. e-raamatu tulemisest, sellest, kui pal- sega võrreldes. Paljudes kodudes on tunne, et sa oled kui kodus ja et sind „Uh, kõige rohkem olengi ma viha- ju efektiivsem on ta paberraamatust. nüüd endil arvutid olemas. koheldakse kui pereliiget. Just sellise nud esmaspäeva hommikuid, kui olen Mina isiklikult naudin pärisraamatuga koduse pesapaigana mõjub Luke raa- siin ahjudest tuhka välja võtnud ja kahekesi olemist. See on parim viis matukogu ja tema perenaine Margit põllule viinud, külm tuul näkku puhu- Luke raamatukogu fondis on lõõgastuda, aeg maha võtta.“ Paap, kui ta oma järjekordse lugejaga mas!“ võdistab naine õlgu, kui tun- üle 11 000 raamatu toimetab ja temaga ilmast ja maast nistab ainsat ebameeldivust oma töö juttu vestab. Ja ikka järgmised raama- Margit on raamatukogu tõelise juures. tud poetatakse kotti ja minnakse koju perenaise hoole ja armastusega kujun- 25 aastat valimisjaoskonna „Aga muidu meeldib minu töö lugema, sest lugemishuvi ei ole kuhu- danud. Pärast 2008. aastal valla poolt töö organiseerimist mulle väga. See on olnud stabiilne, gi kadunud. Luke rahvas on tänulik, et tehtud remonti on nüüd ruumides järjepidev. See ei ole mitte kunagi Margiti tegevused ei ole piirdu- nende raamatukogu on veel olemas. hele ja soe. Nagu ikka, on raamatu- rutiinseks muutunud. On väga vale ar- nud ainult raamatukogu tööga. Juba Palju õnne ja tervist raamatukogu kogus oma kindlad süsteemid erialase, vamus, et raamatukogutöö on igav ja 1989. aastast (ta oli siis alles 25- perenaisele Margit Paabule, et tal ikka ilukirjanduse, väliskirjanduse, uudis- üksluine. See on pidev töö inimestega, aastane) on ta olnud Luke valimis- jätkuks energiat ja tahet oma lugejate kirjanduse, lastekirjanduse riiulitega. pidev suhtlemine. Ma olen nii paljude jaoskonna esimees. teenistuses seista! inimestega tuttavaks saanud, ma tean Kolmest toast ühes on nn lastepesa, st „See töö on olnud spetsiifiline ja Vega koori muinasjutulisel laulupeol laulsid lapsed paar laulu Erik Leedjärve nende paljude elukäikusid ja saatusi.“ lastetuba rõõmsavärvilise mööbliga. nõudnud lisatähelepanu ja etteval- MILVI PENSA kitarri saatel.

uskumatu, millist muusikat saab teha see oli Vega poolt seni parim esitus. Ja sai kinnitust: laulupeo laulud on sel- vaid rütmi abil! Meie oma koori laps pole sel laulul viga midagi. Äkki võiks ged. Selge aga ei ole veel laulupeole Vega koori muinasjutuline laulupidu on ka Karina Kivikas, kes on juba Elleri- kihla vedada, et päris laulupeol läheb pääsemine, seda antakse teada alles kooli lõpetamas ja kes on viimastel see kordamisele? Vähemalt näib, et juuni alguses. Loodame siiski, et Vega Eestlaste suur laulu- ja tantsupidu les Rahvalauliku eestvõttel osalevad võiks nad kõik siin nimetada: Rebeka aastatel meid vahel abidirigendina ju- suuremad kired selle huvitava heli- senise ajaloo viiele üldlaulupeole Tal- on alles tulemas, aga 26. aprillil kõlasid suurel laulupeol nii Mutionu kui Pöial- Peetrik, Lisete Edela, Emma Leen Rei- hatanud. Nüüdki dirigeeris ta pooled keelega laulu ümber on vaibunud, nii linnas järgneb ka kuues. Ja lõpuks on mitmed laulupeolaulud Nõo kultuuri- Liisi, nii Kaval-Ants kui Vanapagan, rää- no, Karoliina Lään, Karl Erik Meltsas, Vega koori esitatud lauludest. Kahju, nagu muinasjutulisel laulupeol leppis oluline, lausa märgilise tähtsusega, majas. Seal toimus muinasjutuline lau- kimata Saabastega Kassist ja paljudest Laura Maria Meltsas (tegi proovid kui õpingud teda Nõo kandist kauge- Hunt ära Seitsme Kitsetallega. “Lõpu- et laval olid ka meie lapsed — koori lupidu. Lugu oli nii, et segakoor Vega teistest tuntud tegelastest. Noorema kaasa, aga kahjuks haigestus kontserdi male viivad, aga küllap nii Karina kui laul” kõlas väikeste ja suurte ühend- järelkasv. dirigendil Marje Metsisel tekkis idee põlve heliloojad Igor Garšnek ja nüüd- ajaks), Maarja Leedjärv. Mõnda laulu Vega-koor võivad olla tänulikud vas- koorilt võimsalt, tõesti nagu laulu- anda väike kontsert laulupeol ettekan- seks juba manalamees Alo Mattiisen saatis valgel elektriklaveril Marje Met- tastikku kasuliku koostöö eest. peol. tavatest sega- ja ühendkoori laulu- on need luuletused kauniteks laulu- sis, kaht lugu aga natuke suurem laps Muidugi laulis segakoor Vega Kui midagi kahetseda, siis liiga dest. Et aga asi mitmekesisem saaks, deks vorminud. Ja nii kõlasidki tradit- Erik Leedjärv kitarril. Ja siis muidugi ka seda hiljuti peaaegu kurikuulsaks ilusat päikeselist ilma, mis ilmselt nii otsustas ta kaasa haarata koorilauljate sioonilise “Koidu” ja “Tuljaku” vahel üllatuspala! Meie koori lapselaps Tiit saanud laulu: Erki-Sven Tüüri “Taan- mõnedki potentsiaalsed kuulajad kul- lapsed. Meie hea luule- ja laululooja ja kõrval laste tõlgendused muinas- Joamets, kes on juba nii suur, et õpib dujad” Peep Ilmeti sõnadele. Seest- tuurimaja asemel aiamaale või lihtsalt Leelo Tungal on omal ajal kirjutanud jututegelaste laulupeost. Tartus Elleri-nimelises Muusikakoolis, poolt ei saa muidugi koori kvaliteeti loodusesse meelitas. Ega seda saa pa- LAURITS LEEDJÄRV tsükli “Muinasjutuline laulupidu”, mil- Lapsi oli parasjagu nii palju, et esitas virtuoosse trummiloo. Lausa objektiivselt hinnata, aga tundub, et haks panna. Oluline on, et Vega koor Vega bassilaulja 5 Nr 5 (202) / mai 2014 NÕO VALLA LEHT NPK meediaring Laste laulustuudio edukas stardiaasta

Sellel aastal on lisandunud Nõo laulurahva perre tore laululaste kollektiiv — Nõo laste laulustuudio. Loovad üheksandikud 9. mai õhtupoolikul toimunud lõbus laste kevadkontsert kultuurima- 2005. aastal kooliteed alustanud õpilased on teerajajad põhikoolilõpu jas oli tegelikult kokkuvõte mitme kuu loovtööde teostamisel. pikkusest hääle- ja lauluharjutusest Sellest õppeaastast sai Nõo Põhikooli lõpetamise üheks tingimuseks loov- ning laste omavahelisest kokkusobi- töö tegemine. See koosnes praktilisest ja kirjalikust (teoreetilisest) osast. Ühek- misest ja koostööst. sandikke aitasid loomisel käsitöö-, kunsti- ja eesti keele õpetajad ning toetust Laululaste esinemist saatis see- pakkusid ka lapsevanemad. kord Veli Lahtmetsa bänd. Publiku Tööde iseloomust ja sisust ülevaate andmiseks toome välja mõned huvita- moodustasid enamuses lauljate vad tööd, mis ei tähenda muidugi seda, et ülejäänud oleksid vähem huvitavad! emad-isad ja ka vanaemad-vanaisad. Doris Käämbre. Looduskalender (juhendajad Linda Trummal ja Eva Orav) Nende tänulikkus ja meeleliigutus „Fotograafia on meeldinud mulle juba väiksest peale. Mul on väga hea oma laste esinemisest peegeldus meel, et võisin loovtöö teemaks valida fotograafia, sest selle kaudu sain tegele- ehedalt kõikide nägudelt. Plaksuta- da hobiga, mida harrastan ka kohustusteta. Samuti kasutasin kalendris paljusid Rauno Lomakini tuuleveski misega ei oldud kitsid ja juhendaja- fotosid, mille juba enne loovtööst teadasaamist olin teinud. Pildistamisele õpetaja Ragne Meier sai paljudelt järgnes töötlus. Kalendri kujundus valmis tükk aega hiljem ning siis pidin piltide lastelt ja nende vanematelt tänulilli. formaate ka natuke kohendama.“ Kellega meil siis täpsemalt tege- Nõo laste laulustuudio väikesed lauljad oma juhendaja Ragne Meieri ja Rauno Lomakin. Tuuleveski ehitamine kodus (juhendaja Toivo Tõllimäe) mist on? Juhendaja Ragne Meier kirikuõpetaja Mart Jaansoniga kevadkontserdi proovil kultuurimajas. „Ma valisin tuuleveski ehitamise, kuna soovisin teada saada, millised on (27), kuidas laste laulustuudio sün- Foto: MILVI PENSA need olnud vanal ajal ja millised tänapäeval. Huvitas ka see, kuidas olid tuule- dis? veskid ehitatud ja kuidas keerlesid tiivikud. Vanasti kasutati tuuleveskeid nii ilu Mõned minu tuttavad lapsevane- Võib kindlalt öelda, et lapsed on laulustuudio ellukutsumisel ja eest- jaoks kui ka töö tegemiseks. Neid tehti erineva suurusega. Ma soovisin teha mad teadsid minu muusikaalasest nende kuudega kõvasti edasi arene- vedamisel hindavad kõik osapooled. tuuleveskit oma koduaeda ilu pärast. Ma ei tahtnud ka väga lihtsat teemat vali- haridusest ja uurisid juba ammu, kas nud. Kui alustasime, siis polnud ena- Kultuurimaja juhataja Viivi Kütt: da, vaid ennast raskema tööga proovile panna. Kui tegema hakkasin, siis oli ikka ma ei võiks laste laulujuhendamisega mik üldse laulmisega varem kokku „Tegelikult on Nõos varemgi laste algul suhteliselt raske, võttis suure aja ära, aga lõpptulemus sai väga hea!“ tegelema hakata. Mind viidi kokku puutunud. Lapsed on muutunud laulustuudio tegutsenud. Esimene kultuurimaja juhataja Viivi Kütiga. Kaia Liisa Lillevald. Kuivviltimine. Kompositsioon kassist (juhendaja Tiiu püsivamaks. Kui esimestes tundides stuudio alustas 1998. aastal Nõo Idee leidis kohe sooja vastuvõtu. Rosenberg) suutsid nad 10–15 minutit lauluhar- kooli lauluõpetaja Kaie Tohvriga. Kasutasime erinevaid reklaami- „Viltimise mõte tuli sellest, et see tuleb mul käsitöös kõige paremini välja. jutusega tegelda, siis nüüd peavad Esialgu tegutseti kultuurimajas, siis võimalusi, et stuudiost märku anda. Kassid on minu lemmikloomad. nad vapralt 45 minutit vastu! Nende koolimajas ja sealt edasi sai sellest Meie laste ametlik vastuvõtt oli 4. jaa- Kavandi joonistamisel aitas mind Eduard Viiralti looming. Eesmärgiks oli distsipliinitunnetus ja kohusetunne Nõo Muusikakooli lauluklass. Lapsed nuaril 2014. Lapsi oli kokku tulnud selle töö juures arendada oma kunsti- ja viltimisannet ning praktiline töö teha on oluliselt edasi arenenud. kasutasid võimalust meelsasti, käidi palju ja neile toimusid vastuvõtu- võimalikult korrektne. Loovtöös uurisin, kuidas on kasse kunstis kujutatud. Nad on harjunud üksteisega ka lauluvõistlustel. Liis Aliste sai sealt katsed. Praktiliseks tööks väga palju aega ei kulunud. Seda ei olnud keeruline teha arvestama. Nad on muutunud julge- lauluõpingutele tuule alla ja on sel- Palju lapsi laulustuudios praegu ja töö sai kähku valmis. Raske osa oli töö juures kirjalik osa, mis tuli nõuete järgi maks ja enesekindlamaks. lega konservatooriumi välja jõudnud. laulab ja kui tihedalt te koos käite? teha. Lõpptulemusega jäin väga rahule.“ Mina ise naudin nendega tege- Kui õpetaja Kaie Tohvri lahkus, Kaia Liisa Lillevald oma vildist kas- Kuidas repertuaari leiate? lemist. Lapsed on lahedad, siirad. Töö jäi asi soiku ja uue õpetaja leidmine siga Sander Põhjala. Piraadid ja piraadilaevad (juhendaja Toivo Tõllimäe) Alustasime 11 lapsega vanuses lastega on loominguline ja sellise töö võttis aastaid aega. Aga unistus lau- „Mõte teha piraadilaeva vähendatud mudel tuli sellest, et mulle väiksena 4–7 aastat, hiljem lisandus ka 3 kooli- vilju on suur rõõm kogeda. lustuudio uuesti ellu kutsuda oli kogu meeldisid piraadid ja piraadilaevad. Ja piraatlusega seonduvat teemat kirjeldab last vanuses 8–13 aastat. Meie harju- See periood on olnud kogemuste aeg olemas. Ragne näol on tegemist ilmselgelt kõige paremini piraadilaev. tustunnid toimuvad neljapäeviti ja ja praktika periood. Olen pidanud väga hea leiuga! Piraadilaeva vähendatud mudeli tegemiseks tuli leida laev, mida mulle laupäeviti. olema üheaegselt nii õpetaja, psüh- On ülioluline, et Nõo lastega meeldiks jäljendada. Seejärel tegin piltide järgi joonised, milline võiks minu Pool tundi tegelen iga lapsega holoog, kontsertmeister. tegeleb oma valla inimene. Õpetaja enda laev välja näha. eraldi individuaalselt. Repertuaari Olen siiralt tänulik oma laste- teab lapsi, lapsevanemad teda, suht- Laeva ehitamist alustasin emapuust, edasi meisterdasin ribid, seejärel tegin proovin leida iga lapse häälele ja eale vanematele, kes on olnud väga kohu- lemine on lihtne ja tekib usaldus, mis laevale korrused. Katsin ühe külje puidust liistudega. Seejärel puurisin emapuu vastavalt ja nii, et ikka laul lapsele en- setundlikud ja toetavad. aitab kaasa asja kiirele arenemisele. tippu ja korruste sisse augud ning panin paika mastid koos purjedega. Siis värvi- dale meeldiks. Üksi ei teeks selle töö juures mi- Usun, et kõik on Ragnega väga rahul. sin laeva ja mastid tumedamaks. Sellega sai laev oma jume. Pidasin tähtsaks, et Lisaks toimub esmaspäeviti Nõo dagi. Minu lähimad abilised on alati Ta on väga entusiastlik, oskab lastega teised näeksid laeva ristlõikes ning kapteniruume. lasteaias lauluring, mis koosneb ka- olnud Viivi Kütt ja Sirje Šults kultuu- suhelda ja on omal alal professionaal. Minu laev sai tõelise piraadilaeva jume, lõpptulemusena jäin hästi rahule.“ hest rühmast, 3–4-aastased ja 5–7- rimajast, nad on mind alati toetanud Paremat lauluõpetajat ei oleks võima- aastased. Nii et kokku laulab laulu- kõikvõimalike probleemide lahenda- lik leida!“ Martin Vasar. Taburet-malelaud (juhendajad Toivo Tõllimäe ja Toivo stuudios ja lasteaia lauluringis 28 last. misel. Vasar) Meie kevadkontserdil esineb koos Me soovime selle lastekoossei- Ka lapsevanemad olid väga „Mulle on väikesest peale male meeldinud. Seepärast otsustasin midagi laulustuudio lastega ka lasteaiaringi suga kindlasti edasi minna. Hetkel tänulikud. Gerli Edela Nõost toob malega seonduvat teha. Samas tahtsin midagi praktilist luua. Nii tuligi mõte vanem rühm. oma tegevust laiendada ei ole plaanis regulaarselt tundi oma 5-aastase poja teha taburet-malelaud. Kuna malet saab mängida igal pool, kus on olemas ruu- Laulustuudio lapsed on osale- puht füüsilistel asjaoludel, st üksi Hugo. „Olime väga huvitatud, et pojal dustik, tuligi idee teha see tabureti peale. Ma pole varem näinud ühtegi male- nud ka juba neljal erineval laulu- ei suudaks ma rohkem lapsi enam oleks mingi võimalus, kus areneda. lauda, mis oleks samas ka istepink. Ideed täiustades lisasin sellele ka sahtli, kuna konkursil. Kuidas teil esinemine on juhendada. Hugo hindab väga oma laulupoiste mulle meeldib kompaktsus. Nii saigi loodud taburet, millel on peal malelaud õnnestunud? Kuidas Sa ise muusika juurde seltskonda! Nende esimene suur esi- ning tabureti küljes lahtikäiv sahtel, kuhu saab vajadusel panna malenupud või Esimest korda olime kolme laul- jõudsid? nemine oli ju valla aastapäevapeol nii teisigi esemeid. Sander Põhjala piraadilaev jaga (Liis Vals, Rahel Mäe, Henri Kõik sai alguse lapsepõlvest. Mi- suure hulga rahva ees.“ Väga raske seda teha ei olnud. Tööga jäin väga rahule, sest arvasin, et kukub Soidla) väljas märtsikuus laulukonkur- nu lapsepõlvekodu Antsla perioodilt Ema Kersti Kangro Tõraverest on midagi halvemat välja. Eriti olen rahul ruudustikuga istelaua peal.“ sil „Rannu Kuldnokk 2014“. Elva kul- mäletan aegu, kui mu vanaisa, kel- alati väga kohusetundlikult toonud Merilin-Grete Kakko. Õmblemine. Korsett (juhendaja Tiiu Rosenberg) tuurikeskuse Sinilind poolt korral- lel oli absoluutne kuulmine, mängis kohale oma 7-aastase poja Oti. „Meie „Korsetid meeldisid mulle juba ammu ja kuna neid linnapildis ei näe, oli datud laulukonkursil „Lepatriinu“ osa- sageli akordioni ja mina laulsin kõr- pojal on füüsilist tegevust olnud külla- see piisavalt eriline ja huvitav teema. Korseti tegemise protsess on päris pikk. les 6 last (Marie Veidenbaum, Mirtel val. ga. Tore, kui ta õpiks ka laule juurde.“ Alustasin lõike otsimisest. Selle sain internetist. Siis tegin mulaaži (n.ö mustand Randala, Aigi-Lii Oja, Ott Eenmäe, Olen lõpetanud Antsla Muusika- Mõlemad emad kinnitavad, kui tööst). Mulaažil on näha, mida oleks vaja muuta, et korsett korralikult kehasse Hugo Edela, Mait Meier), kusjuures kooli klaveri ja altsaksofoni erialal. palju avatumaks ja esinemisjulge- tuleks. Pärast seda alustasin õige korseti tegemist. Korsetil on neli kihti kangaid. poisid said eripreemiad. Konguta Õpetasin seal hiljem kaks aastat sol- maks on nende lapsed muutunud. Kõige all on vooder, siis on tugevduseks vahekangas, sellest järgmine on liimriie rahvamajas toimunud Laulukarussel- fedžot ja muusikalugu. Nad on tänulikud võimaluse üle, et ja kõige peal on pealiskangas. Kõik need tükid õmblesin kihiti kokku. Korsetiluud li eelvoorus osalesime 3 lapsega 2010. aastal lõpetasin Tartus Hei- nende lapsi arendatakse muusikalise kinnitasin vahekanga õmblusvarudesse. Esikinnise õmblesin ka õmblusvarusse. (Henri Soidla, Liis Vals, Rahel Mäe). no Elleri nimelise Muusikakooli koo- poole pealt ja et laulustuudio ühen- Öösimise tegin kodus. Kõige viimasena kinnitasin kaunistuspaela, õmblesin sel- Võistlusjärgsel päeval helistas mulle ridirigendina. Praegu jätkan õpinguid dab neid ka kui kollektiiv ja ühine jaklapi nööride alla ja nöörisin korseti ära. žürii liige Novella Hanson ja avaldas, Tallinnas Teatri- ja Muusika Akadee- pere, mis distsiplineerib ja kohustab. Ma arvasin, et selle tegemine on raskem, aga tegelikult nõuab see lihtsalt kuivõrd võlus teda meie laulja Henri mias muusikapedagoogi erialal. Kristina Veidenbaum Kääni külast kannatust, aega ja pusimist. Lõpptulemusega jäin igati rahule, pettumusi ei ol- Soidla oma loomulikkuse ja südamlik- Nõos elan ma juba seitsmendat suunab oma tütre Marie (5-aastane) nud. Korsett kukkus paremini välja, kui loota oskasin.“ kusega. aastat, mul on abikaasa, kes mind lauljakarjääri. „See on minu kui lapse- 4. mail toimus Kurepalu rahva- minu töös väga toetab ning 7-aastane vanema kvaliteetaeg, kui ma saan Kertu Blank majas konkurss „Helisev muusika“, poeg Mait ja 2-aastane poeg Ruudi. olla kõrval ja näha oma lapse võimete Nõo Põhikooli meediaring, 5.b Martin Vasara taburet-malelaud kus osalesime 4 lapsega (Liis Vals, Ra- Mait laulab samuti stuudios. arendamist. Kui lapsel on vastavaid hel Mäe, Ott Eenmäe, Henri Soidla). Neljandat aastat juhatan ma eeldusi, siis oleks patuasi seda mitte Ott sai eripreemia mehise esituse ka Nõo kiriku segakoori. Pean oma märgata ja mitte edasi arendada.“ eest, Henri jälle artistliku esinemise suureks eeskujuks õpetaja Mart Jaan- Kirjanik Juhani eest. soni. Tema ja Agnes Laasimer on Soovime meie laulustuudiole Mida laulustuudio on andnud minu dirigenditöös suured abimehed koos õpetaja Ragnega helisevat lau- Püttsepp lastele, mida Sulle? olnud. luhäält ja toredaid võite konkurssi- Laulustuudio kaudu püüame las- Mulle meeldib see, mida ma delt! Laul teeb rinna rõõmsaks, on tele pakkuda meeldivat huviharidust, teen. Ja kui sellest tööst on ka kasu, ammune ütlus. Laulgem siis, lapsed, Nõo arendada nende muusika- ja laulu- siis on rõõm ühine! oma ja meie rõõmuks! huvi, sisustada mitmekülgselt nende raamatukogus vabaaja veetmist. Õpetaja Ragne Meieri tööd laste MILVI PENSA

1. aprillil käis Nõo raama- tukogus lasteraamatu päeva Kohtume Varikul! Muuseum kutsub taas! puhul külas kirjanik Juhani Pütt- Nõo vallas tegutseb H. Prosti Põl- sepp. Teda kuulasid suure hu- lutöömasinate Muuseum. Entusiast- viga ja uudistasid kaasatoodud lik masinahuviline Heino Prost on va- nukke Nõo lasteaia koolimine- nu põllutöömasinaid kogunud juba 60 jad lapsed. Üllatusena kinkis ta aastat. Iga masina juures võib ta pajat- ada selle loo, puistates sekka ka vär- lõpuks kõigile lastele oma raa- vikaid kilde oma pikalt eluteelt. Era- matu “Toad täis nukkude juttu”, muuseumipidajal endal täitub juba muidugi koos oma autogram- 81. aastaring. miga. (NVL) 17. mail algusega kell 10 on kõik huvilised kutsutud Nõo vallas Vissi tegevuslased, toimuvad töötoad, kus Lahke pererahvas pakub kaugelt külas paikneva Variku talu maile, kus valmistatakse küüliku- ja lambavillast tulijaile telkimisvõimalust. Kirjanik Juhani Pütsepp tutvustas toimub vanatehnika käivitamine, talu- tooteid. Mängida saavad nii suured lastele kaasatoodud nukke. laat ja vanatehnika täika. kui ka väikesed. Avatud on puhvet, Sündmusest teatab Foto: AET SULE Meeleolu loovad päevajuht ja ise- loterii ja pakutakse katlasuppi. Aira Laul Nr 5 (202) / mai 2014 6 NÕO VALLA LEHT spordiveerud Korvpallifestival Tartumaa koolides õppivatele poistele

17. ja 24. aprillil toimus Nõo Spordihoones Korvpallifestival Tartumaa koo- lides õppivate poiste 1.–3. ja 4.–5. klassi poiste võistkondadele. Kokku osales kahel võistluspäeval 12 võistkonda 126 poisiga. 17. aprillil toimus võistlus 1.–3. klassi poistele. Paremusjärjestus: 1. Nõo I, 2. Salva/ Rock, 3. Tartu Palliklubi, 4. Ülenurme I, 5. Nõo II, 6. Ülenurme II. Lisaks tavapärasele korvpallile toimus ka kolm Kass Arturi osavusharjutust, kus võistlustel osalevad poisid said proovile panna oma korvpallialased oskused. Harjutuse “Suur 8” paremusjärjestus: 1. Kaarel Välb, 2. Frederik Liiva, 3. Ralph- Marten Lauren. “Süstik” — 1. Karl Markus Poom, 2. Kaarel Välb, 3. Andreas Tiit. “Slaalom” — 1. Kaarel Välb, 2. Karl Markus Poom, 3.Marten Malmre. 24. aprillil toimunud 4.–5. klassi poiste võistlustele oli lisaks Tartumaa koolidele kutsutud külalisena Vastse-Kuuste kool. Turniiri paremusjärjestus: 1. Salva/ Rock I, 2. Nõo, 3. Salva/Rock III, 4. Vastse-Kuuste, 5. Salva/Rock II, 6. Ülenurme. Toimus ka neli Kass Arturi osa- vusharjutust. “Suur 8”— 1. Märt Kilgi, 2. Karl Markus Poom, 3.–4. Gregor Kuuba ja Meelis Meriste. “Süstik” — 1. Cris Robin Kadastik, 2. Märt Kilgi, 3. Karl Markus Poom. “Slaalom” — 1. Tristan Laansalu, 2. Karl Markus Poom, 3. Gregor Kuuba. Altia klubi judokad Eesti juunioride meistrivõistlustel. Vasakult Karl-Ernst “Tuld” — 1. Karl Markus Poom, 2. Jaanek Sõdur, 3.–4. Rasmus Rüütel ja Robin Saal, Pärt Laas, Mairis Holter. Luik. Korvpallifestival sai teoks tänu Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kul- tuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupi, Kass Arturi ning FunMaker OÜ toetusele. Tartumaa koolides õppivate poiste korvpallifestivalil esikoha võitnud Nõo I Nõo judokate tegemistest RAUNO VOORE võistkond ja treener Rauno Voore

Laupäeval, 5. aprillil korraldas spordiklubi Altia Nõo Spordihoones Eesti Judoliidu karikasarja Hundu Cup III etapi. Tatamil käis 113 judokat ja esin- datud olid Tallinn, Tartu, Elva, Kuressaare, Võru, Rakvere — kokku 14 klubi Termeco/Nõo on judokad. F-vanuseklass (2007 ja hiljem sündinud) võistles sumos. Kaur Kruuse sai Tartumaa II korvpallimeeskond! kehakaalus -21 kg kahe võidu ja ühe kaotusega pronksmedali. 2005–2006 sündinud poisid ja tüdrukud võistlesid judos. -23 kg võitis Tartumaa meeste korvpalli meistriliiga, mille põhiturniir algas juba 2013. Simo Laos hõbemedali, -25 kg kaaluvate poiste seas ei olnud vastast Rasmus aasta septembris, päädis finaalturniiriga 25.–27. aprillil Ülenurmes. Nõo Korv- Kivakile — neli võitu andis esikoha. Ott Kruuse lõpetas võistluse üheksanda palliklubi meeskond Termeco/Nõo saavutas hinnalise 2. koha. Kõigepealt alistati kohaga kehakaalus -28 kg. Üks kaotus ja kolm võitu andsid Siim Laosele -34 kg poolfinaalis 85:72 Tartu Terminaal. Finaalis jäädi alla Torma Sport meeskonnale kaaluvate judokate seas kolmanda koha, Markus Kajak oli raskekaalus neljas. 62:75. 3. koha mängus alistas Terminaal Taru/Kalev Estiko. Sellisel tasemel on D-vanuseklassis -42 kg jõudis finaali Markus Bulak. see Nõo Korvpalliklubi ajaloo kõrgeim koht! Täname toetajaid, kelleta poleks Tasavägine kohtumine trennikaaslase Mattias Timm Rastiga andis kuidagi läbi saanud: Termeco OÜ, perekond Vanaselja, Deckol Trans OÜ, Nõo Markusele hõbemedali. -46 kg kogus Alex Kivak ühe kaotuse kõrvale kolm Lihatööstus AS, Demos-Audit OÜ, Cargostar OÜ, Nõo Autoremont, Nõo Tankla, võitu ja sai teise koha. Hundu Cupi Nõo etapi toimumist toetasid Nõo Valla- Saku Õlletehase AS, Eestivili AS, ATC AS ja Nõo vald. valitsus ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. RAUNO VOORE Pühapäeval, 6. aprillil olid meie kõige väiksemad judokad võistlustules Tartus, kus selgitati väljaparimad lasteaedade võistlustel, mis kandis järjekor- Nõo Korvpalliklubi meeskond Termeco/Nõo saavutas Tartumaa meeste korv- ranumbrit 6. Paljudele sügisel judotreeningutega alustanud lastele olid need palli meistriliigas II koha. è esimesed judovõistlused.-21 kg jõudsid finaali trennikaaslased Karl-Martin Villako ja Kaur Kruuse. Tasavägise heitluse järel sai võidu Karl-Martin, Kaurile riputati autasustamisel kaela hõbedane medal. -23 kg kogus ühe kaotuse ja neli võitu Simo Laos ja sai kolmanda koha. Südamenädal Nõo lasteaias Pärt Laas võistles samal ajal Venemaal Tveris toimunud kadettide Euroo- pa karikaetapil, kus võiduarvet avada ei õnnestunud. Krõll 30. märtsil selgitati Lähte Spordihoones välja Eesti U21 meistrid judos. 2014. aasta on liikumisaasta. Meie lasteaed ühendas aktiivsema liikumise Tatamil oli vabariigi juunioride paremik. Mairis Holter üllatas kõiki kehakaalus südamenädalaga, mis toimus 14.–17. aprillil. Selle nädala jooksul oli meil vah- -90 kg. Esimeses kohtumises tartlase Aleksandr Uluhanjantsi vastu jäi Mairis vaid tegemisi ja huvitavaid kohtumisi. Ikka sellest, kuidas hoolitseda oma tervise kaotusseisu, kuid suutis muuta oma maadluse aktiivsemaks ning vastane sai eest ning seda ka hoida. järjest kolm hoiatust passiivse maadluse eest. Matši lõpusekunditel sooritatud Nädala algul oli koridoris plakatinäitus ,,Minu süda ja sõbrad“. Lapsed olid efektne puusaheide tõi puhta võidu Altia klubi judokale. Poolfinaali tallinlase õpetajate juhendamisel valmistanud erinevaid töid. Oli lauamäng, plakat ,,Viie Aleks Ishtšenko vastu võitis Mairis samuti efektse üle rinna heitega. Finaalis vilja vikerkaar“, ära olid märgitud ka toitumine ja erinevad liikumistegevused. tuli tunnistada eelmise aasta kadettide Euroopa meistrivõistluste pronksi- Töödes kajastus õpetajate loovus ja laste teostus vastavalt oma oskustele ja mehe Mattias Kuusiku paremust ja tasuks tubli teine koht. Pärt Laas pani esi- võimetele. meses kohtumises tallinlase Oskar Tammemäega ennast raskesse olukorda Kõikidel hommikutel toimus vana hea äraunustatud hommikuvõimlemine — ühepoolse haarde eest saadud hoiatus viis Pärdi kaotusseisu. Matši lõpus tamburiini saatel, ikka harki-kokku, harki-kokku, üks ja kaks, üks ja kaks. Südamenädala iga hommikut alustati vana hea hommikuvõimlemisega. õnnestus võtta võit Pärdi ühe „leivanumbri“ maastehnikaga. Poolfinaalis sai Esmaspäeval käis hammaste tervisest rääkimas hambaarstitudeng ja laste- saatuslikuks hoiatus — jällegi ühepoolse haarde eest, mis viis Pärdi lohu- aia vilistlane Kerttu Tikkop. Lapsed said teada, kuidas hambaid kaitsta ja nende tusringi. Pronksmedali tõi veenev võit Võru Rei klubi judoka Tarvo Jõgeva üle. eest õigesti hoolitseda. Kertul oli kaasas ka lõualuu mulaaž ning julgemad said Lasteaia personal sai südamenädalal mõõdetud ja kaalutud, samuti määrati sellel hammaste pesemist demonstreerida. töötajate kehamassiindeksid — kõik need on olulised tervisenäitajad. Kolmapäe- 8.–9. märtsil toimus Võru Spordikeskuses rahvusvaheline judoturniir Võru Teisipäeval oli sportlik õuetegevus, teemaks ,,Rõõm liikumisest“. Suure- va õhtul viis lasteaia saalis treener Ingrid Hamer läbi aeroobikatrenni, liikumis- Kevad. Kokku käis kahel päeval tatamil 580 judokat Eestist, Lätist, Venemaalt, matele lastele toimus orienteerumisvõistlus lasteaia õuealal ja väiksematele õpetaja Taavi rääkis kolleegidele tervislikust toitumisest. Soomest, Poolast, Valgevenest ja Leedust. A-vanuseklassile oli see turniir teatevõistlused. Läbida tuli 6 punkti ja igas punktis oli ülesanne lahendada. Südamenädala viimasel päeval tehti nädalast kokkuvõte ning maitsti- ter viimaseks katsevõistluseks koondisesse pääsemisel. Pärt Laas jõudis Leedu, Ühest punktist teise liikumisel tuli kasutada erinevaid liikumisviise. Täiskasvanud vistavaid vitamiinijooke. Tänukirjaga tunnustati kõiki rühmi. Kõigile osalejatele Läti ja Soome judokate alistamise järel poolfinaali, kus tuli vastu võtta kaotus kõndisid ümber lasteaia ja sammulugeja loendas samme. Kuigi võib arvata, et jääb selle aasta südamenädalat meenutama vineerist südamekuju, mida on või- Läti Lido klubi esindajalt, kes võitis ka kehakaalu. Pronksmedali kohtumisel lasteaiaõpetaja töö on väga liikuv, siiski soovituslikku 10 000 sammu päevas ilma malus ise kaunistada. seljatas Pärt Venemaa judoka. Nüüd ootavad Pärti ees Euroopa karikaetapid teadliku juurdekõndimiseta ühe tööpäeva jooksul ära ei kõnni. Täname südamenädala õnnestumise eest kõiki korraldajaid ja osalejaid! Saksamaal, Venemaal ja Poolas. D-vanuseklassis kaotas Rasmus Kivak esime- Kuna sel õppeaastal on õppe- ja kasvatustöö moto ,,Märka, kes ja mis on su se kohtumise hilisemale kaalu võitjale Lätist. Lohutusringi võidukalt läbinud ümber“, siis ka südamenädalal ei unustatud ära südameheadust. Selleks eten- Kaja Lilla Rasmus alistas kolmanda koha kohtumises Võru Rei klubi judoka. Alex Kivak das nädalat korraldav meeskond näidendi ,,Okkalisest siilist“, mille sõnum oli, et Nõo lasteaed Krõll sai ainukese kaotuse Tartu Zen klubi judokalt. Lohutusringi võidukas läbimine oluline pole välimus, vaid sisemine headus. vanemõpetaja andis Alexile kolmanda koha. Evelin Pihlak treener Vapramäe Loodusmaja aasta

25. aprillil täitus Vapramäe Loo- nädalavahetusel, maja külastamine II Jüriööjooks Meeril dusmaja avamisest aasta. Maja sai ra- on tasuta. Maja aitavad nädalavahe- Kolmapäeval. 23. aprillil joosti paljudes linnades, valdades ja külades, nii jatud Euroopa Regionaalarengu Fondi tusel lahti hoida meie retkejuhid, kes ka Meeril. Pargi kivide juurde kogunesid nii suured kui väiksed, et taas mõõtu toel ja meid toetavate omavalitsuste teevad seda tööd vabatahtlikkuse alu- võtta. (Nõo, Konguta, Palupera, Rõngu val- sel, ja meie praktikandid. Enne kui sai jooksuga algust teha, pidid kõik kordama eelmise aasta van- dade ja Elva linna) kaasrahastusel. Loodusmajas saab infot meie ra- deid, mille kinnitasid ka oma allkirjaga. Moodustati teatevõistkonnad ja jooks Eelmisel aastal külastas meie ma- dade kohta, võib võtta osa igakuisest võis kevadist külma tuult trotsides alata. ja 4453 inimest ning võib öelda, et viktoriinist ning mängida loodusmän- Finiš oli Meeri seltsimaja juures, kus toimus ka autasustamine. Kuid selle- loodusmaja rajamisega leidsid meie gudega. ga ei saanud õhtut veel lõpetatuks lugeda. Kuna eelmisel aastal sai lisaks jook- juurde tee ka täiskasvanud, kuna kü- Maja avamisega said alguse ka sule oma päid ragistada viktoriinis, siis ka seekord ei pääsenud tublid jooksjad lastajaid nii laste kui täiskasvanute mitmed uued tegevused. Sel aastal Vapramäe Loodusmaja väiksest mõttetööst. Tänavu sai välja mõeldud tore, lustakas lühijutt, mille osas oli võrdselt. Meie tegevus on alustasime loodusakadeemiatega õpi- osad sõnad olid Prangli murdes ja võistlejad pididki leidma neile eestikeelse siiani olnud suunatud rohkem laste- lastele ja seenioritele ja seda tänu sel viisil ka lapsi veidi loodust tundma ist. tähenduse. Vastuseid oli seinast seina ja õige jutu ettelugemisel oli imestust gruppidele läbi erinevate matkade, Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vaba- õppima. Oleme enda tegemisi ja loodus- ja nalja palju. õppeprogrammide läbiviimise. Täis- ühenduste Fondi ja Kodanikuühiskon- Loodusmajas oleme läbi viinud ka maja käinud tutvustamas messidel Täname siinkohal kõiki jooksjaid, rajaturvajaid, abikäsi ja sponsoreid. kasvanud on liitunud tegevusse läbi na Sihtkapitalile. mitmeid loodusteemalisi koolitusi. (Tourest, Maamess) erinevatel semi- Pilte ja tulevasi üritusi näeb ka Meeri küla Facebooki lehel. kaitseala tutvustuste, matkade ja Nõo vallast osalesid nendes aka- Hiljuti lõppes ühe loodusmaja naridel ja koolitustel. Praegu tundub, Ave Kütt seminaride. deemiates mõlemad sihtgrupid. Aka- avamissümboli — sinilille-teemaline et inimesed on meid üles leidnud ja Loodusmajas on kaks suurt saali, deemiapäevadel tõi buss õppurid ko- konkurss, kuhu laekus 200 tööd ning soovivad jätkuvalt siia tulla. Rõõm on kus ühes toimub kas õppetöö või se- hale ja viis ka tagasi, päeval toimusid hetkel on loodusmajas üleval auhinna- tõdeda, et kooliekskursioone on meile minar ning teises mängudesaal eks- õppetöö ja loengud erinevatel loo- tud tööde näitus. Näituseid on olnud planeeritud ka juba Tallinnast. Loo- positsiooni ja mängude osaga. Semi- dusteemadel. majas ka teisi, mitmel korral olid Alo dusmaja on väga hubane ja soojades narisaali mahub kuni 40 inimest, män- Lisaks alustasime rahvakalendri-, Põldmäe puude-teemalised näitused, toonides hoone, mistõttu on mitmed gudesaali umbes 20 inimest. perepäevade ja muinasjutupäevadega sügisel seenenäitus. õpilasgrupid küsinud, kas see on meie Suure osa ajast on majas õpilas- loodusmajas. Kõige rohkearvulisem Erinevatest näitustest ja sündmus- kodu. Tahame tänada kõiki, kes on ol- grupid programmidel, saame kasuta- osavõtt on olnud peredele mõeldud test anname teada läbi Facebooki, nud abiks loodusmaja tööshoidmisel da uusi õppevahendeid ja tehnikaid, sündmustest. Tore on näha, et käivad kodulehtede või ajalehekuulutuste. ning tegevuste käivitamisel. ka vihmaste ilmade korral on meil ka vanaemad-vanaisad lastelastega. Sündmused olid sel aastal tasuta, nüüd hoone, kuhu varjuda. Lapsevanemad on rõõmustanud uue kuna saime toetust Eesti-Šveitsi koos- TRIINU PERTELS Selle aasta jooksul oleme hoidnud koha üle, kus saab tähistada looduse tööprogrammi Vabaühenduste Fon- Vapramäe Loodusmaja Meeri II Jüriööjooksul oselejad loodusmaja avatuna tavakülastajatele keskel lapse sünnipäeva ning saada dist ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital- juhataja 7 Nr 5 (202) / mai 2014 NÕO VALLA LEHT

Nõo PäevakeskuseS JUUNIKUU 16.–18. mail, väljasõit kell 7.00 LEEDU MEREVAIGURANNIK sünnipäevalapsed Palanga, Kura säär, delfiinišõu, merevaigumuuseum jpm. Meeta Kasak 16.06 92 Paula Krantsiveer 21.06 91 20. mail kell 13.00 Leili Hani 27.06 87 REISIMULJEID POOLAST JA SAKSAMAALT Elmar Kivestu 24.06 86 Silvia Pehka 28.06 84 27. mail kell 13.00 Aavo-Johannes Lepisk 07.06 83 PEAME PIKNIKKU! Heino Laius 19.06 83 Meinhard Lastik 13.06 81 8. juunil kell 19.00 Endla Kriisa 19.06 81 SÕIDAME LUKE PARKI. Ilme Mutso 22.06 81 VÄIKESTE LÕÕTSPILLIDE ÜHINGU KONTSERT Helju Pikkat 18.06 80 Anna Kellamäe 01.06 79 JÄLLE REISILE!!! 22.–24. augustil Helgi Kangro 18.06 79 JÄRVEDEMAA SOOME Viktor Unt 23.06 79 Tutvume kauni Soome loodusega, käime Kotkas, Maimu Martinson 28.06 78 Lõuna-Karjala pealinnas Lappeenrannas, Imatras, Savonlinnas, Jaan Pärnamägi 26.06 77 Mikkelis, Porvoos, Helsingis ja näeme palju muud huvitavat. Anna Melehhova 15.06 76 Mart Tamm 16.06 76 Tel 745 5134, 5804 9730. Juhan Reile 12.06 75 Rein Randla 27.06 75 Lilled ei kasva internetis, vaid Silvia Pärnamägi 04.06 74 Aino Ringas 11.06 74 Varkine Lomakina 17.06 74 EVE AIAS. Aili Müller 19.06 74 Viivi Loorits 21.06 74 Nõo alevikus Vana-Nõo t 3 toimub Aadu Kõrgesaar 24.06 74 PÜSILILLEDE * SUVELILLEDE Ülo Pastak 23.06 73 KÖÖGIVILJATAIMEDE * MAITSETAIMEDE Are Hamer 05.06 72 ILUPÕÕSASTE Tiiu Objärtel 17.06 72 Riina Laugamõts 23.06 72 Ilme Õunas 13.06 71 MÜÜK Ilme Põder 17.06 71 reedel ja laupäeval kell 10–18 või Ülo Veidenbaum 23.06 71 kokkuleppel tel 5569 7374. Andres Lomp 24.06 71 OÜ NÕO AIAÄRI www.aiaari.ee Helle-Maia Sonn 26.06 71 Hain Taim 28.06 71 Ly Joonas 17.06 70 Koerte ja kasside Eldur Pärli 18.06 70 vaktsineerimine marutaudi vastu Ene Arike 26.06 70 20. mail Lukel kl 9.00–9.30 Palju õnne! Nõgiarus kl 9.45–10.15 Nõos (vallamaja juures) kl 10.30–11.30 Süstimine on kohustuslik mitte harvem kui 24 kuu möödumisel EELK Nõo Püha Laurentsiuse viimasest vaktsineerimisest. koguduse teated Märgitud aegadel ja kohtadel on vaktsineerimine tasuta. P, 18. mai kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud. Kompleksvaktsiini (katk, hepatiit, parvoviirus) soovi korral teatada P, 25. mai kl 11.00 Jumalateenistus. sellest eelnevalt. N, 29. mai kl 18.00 Taevaminemispüha jumalateenistus. Armulaud. Koerad tuua jalutusrihma otsas, kurjad koerad suukorviga. P, 1. juuni kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud. Teenib õp Diina Tuulik. K, 4. juuni kl 12.00 Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamine Kaasa vaktsineerimistunnistus või looma pass. kirikuaias ja kirikus. Volitatud loomaarst Aivar Lastik, tel 513 6245. L, 7. juuni kl 13.00 EELK Valga praostkonna lastepäev kirikuaias ja kirikus. P, 8. juuni kl 11.00 I nelipüha jumalateenistus. Armulaud.

Laulab koguduse segakoor. Nõo lasteaed Krõll kuulutab välja konkursi E, 9. juuni kl 18.00 II nelipüha jumalateenistus. P, 15. juuni kl 11.00 Kolmainupüha jumalateenistus. Leeripüha. Armulaud. eripedagoogi ametikohale. P, 22. juuni kl 11.00 Jumalateenistus. Teenib õp Diina Tuulik. Tööle asumise aeg 01.09.2014. P, 29. juuni kl 11.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Nõo kalmistul. Vajalik vastavus lasteasutuse eripedagoogi kvalifikatsiooninõuetele: LEERITUNNID igal PÜHAPÄEVAL pärast jumalateenistust (kuni 08.06.14). erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon PIIBLITUND NÕGIARU RAAMATUKOGUS kuu viimasel TEISIPÄEVAL kell 15.30. PIIBLITUND ja LAULUTUND MEERI SELTSIMAJAS kuu kolmandal või eripedagoogi kutse. KOLMAPÄEVAL kell 12.00. Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad esitada PIIBLITUND LUKE RAAMATUKOGUS kuu teisel NELJAPÄEVAL kell 16.00. hiljemalt 20.06.2014 elektrooniliselt aadressile [email protected] või PIIBLITUND NÕO HOOLDEKODUS kuu kolmandal NELJAPÄEVAL kell 16.00. paberkandjal aadressile Kivi 6, Nõo alevik 61601, Tartumaa. NÕO HAMBARAVI Taime Põllu RAAMATUTUND KRISTLIKUST KIRJANDUSEST kiriku käärkambris • Hammaste ravi, proteesimine, igemeravi, kirurgia. kuu kolmandal NELJAPÄEVAL kell 17.00. Lisainfo: [email protected], tel 5305 1360 või 745 5185. • Lastele kuni 19a hammaste ravi tasuta. PIIBLITUND KÜLAASEME KÜLAS kuu kolmandal REEDEL kell 12.00. PÜHAPÄEVAKOOL NÕO NOORTEKESKUSES (Voika 23 Nõo) igal REEDEL • Täiskasvanutele soodustused kliendikaardiga nii ravi- kui kell 16.00. proteesitöödelt. TAIZÉ-ÕHTU kirikus kuu kolmandal REEDEL kell 19.30. Pakun aastaringset osalise tööajaga tööd (haljastuse ja • Pensionäridele (k.a töövõimetuspensionärid) haigekassa metsa hooldamine, trimmerdamine, lumekoristamine jne.) soodustus 255,65 € proteesitöödelt. EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus meesterahvale, kel oma sõiduauto. Ilmar 505 4377. • Vanadus- või töövõimetuspensionäridele hambaravi hüvitus Tartu tn 2, 61601 Nõo Tartumaa, reg nr 80210421 A/a EE23 1010 1520 0609 1003 (saaja: EELK Nõo Kogudus) 19,18 € aastas. • Rasedatele ja alla 1a lapsega emadele haigekassa soodustus ANNETUSED KIRIKU JA KÕRVALHOONE RESTAUREERIMISEKS: A/a EE11 2200 2210 5844 2062 28,77 €. (saaja: EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus) Oleme avatud E–R 9.00–17.00 Juhatuse esimees Madis Kanarbik, tel 504 6570 dr Kauts, dr Tull, dr laaniste Koguduse õpetaja Mart Jaanson, tel 745 5195 (kantseleis), 749 3344 (kodus), 5661 1443; e-post [email protected] Voika 23 (vallamajas), Nõo, tel 745 5616 Koguduse veebilehekülg www.eelk.ee/noo Oleme avatud ka Tartus Uus 13c-64, tel 740 3355. Õpetaja kõnetund kiriku käärkambris – Perejuuksur kolmapäeval ja reedel kl 9.30–11.30 – Kosmeetik – Maniküür – Pediküür – Geellakkimine – Jumestus TV ja SAT-TV antennide E–R 10–18 – Parafiiniravi kätele – Depilatsioon müük ja paigaldus. L ettetellimisel Nõo vallamajas – Kõrva- ja ninaaugu Digiboxide müük, paigaldus ja remont. Voika 23 I korrus tegemine 7 455 334 – Ripsmetehnik Tel 5666 3185. – Kinkekaardid Nr 5 (202) / mai 2014 8 NÕO VALLA LEHT

Kuupäev, kellaaeg Sündmus Toimumise koht või MAI korraldaja 17.05 kell 14.00 Nõo Muusikakooli lõpetajate kontsert-aktus Nõo Kultuurimaja 17.05 kell 10.00 H. Prosti muuseumi 60. sünnipäev Vissi küla, Variku talu 17.05 kell 10.00 Meeri kevadlaat Meeri Seltsimaja õuel 18.05 kell 11.00 Muinasjutuhommik pannkookidega Luke Mõisapark 18.05 kell 12.00 Kalade perepäev Vapramäe Loodusmaja 19. – 27.05 Loodusõppepäevad algklassidele VVV Sihtasutus 20.05 kell 13.00 Reisimuljeid Poolast ja Saksamaalt Nõo Päevakeskus 24. 05 kell 15.00 Luke hooaja avaüritus Luke Mõisapark 27.05 kell 13.00 Peame piknikku Nõo Päevakeskus 29.05 kell 17.30 Nõo Muusikakooli õppeaasta lõpukontsert Nõo Kultuurimaja 31.05 kell 11.00 Lastekaitsepäev Nõgiarus Nõgiaru JUUNI 01.06 kell 9.00 Laste päev, käsitöölaat ja kila-kolalaat Vallamaja ees ja sees 04.06 kell 12.00 Eesti lipu sünnipäev Nõo kirikuaed 05.06 kell 11.00 Parimate õpilaste vastuvõtt Nõo Kultuurimaja 07.06 Kanuu matk Elva jõel VVV Sihtasutus 07.06 kell 9.00 Moto- ja vanavara päev Wana -Kolga Tsiklitall 08.06 kell 11.00 Matk „Elukeskkond soos“ VVV Sihtasutus 08.06 kell 11.00 Meeri II rattaralli Meeri Seltsimaja õuel 08.06 kell 12.00 Perepäev Kaladest Luke Mõisapark 08.06 kell 19.00 Sõidame Luke parki kontserdile Nõo Päevakeskus 08.06 kell 20.00 Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontsert Luke Mõisapark 14.06 Õpperetk taimede tundmiseks VVV Sihtasutus 15.06 kell 11.00 Muinasjutuhommik pannkookidega Luke Mõisapark 15.06 kell 13.00 Nõo Põhikooli 9. klassi lõpuaktus Nõo Spordihoone 15.06 kell 13.00 Laulu- ja tanstupeotule vastuvõtt Nõo kiriku ees kell 14.30 Tantsupeotule süütamine Luke, H. Mikkeli kodukoht kell 14.55 Tuleviijate vahetus Luke Mõisapark kell 15.20 Tuleviijate vahetus Unipiha, Luke-Nõo 20.06 kell 14.00 Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klassi lõpuaktus Nõo Spordihoone 21.06 kell 19.00 Jaaniõhtu Nõo vallamaja kõrval 22.06 kell 12.00 Orienteerumise perepäev Luke Mõisapark 26.–29.06 kell 20.00 Suveetendus „Segajad“ Luke Mõisapark 29.06 kell 11.00 Surnuaiapüha Nõo kalmistu JUULI 10.07 kell 20.00 Koit Toome kontsert Pärnaõie talu, Vissi küla 10.–12.07 Noorte viiuldajate suvepäevad Sirgu Loomekoda, Kääni 12.07 kell 20.00 Nahkhiirte perepäev Luke Mõisapark 13.07 kell 11.00 Muinasjutuhommik pannkookidega Luke Mõisapark 17.–20.07 kell 20.00 Suveetendus „Segajad“ Luke Mõisapark 19.07 kell 13.00 Nõo kihelkonna külade mängud Meeri seltsimaja õuel 19.07 kell 18.00 Meeri küla päev Meeri seltsimaja õuel 20.07 kell 18.00 Kantriõhtu Pärnaõie talu, Vissi küla 24.07 kell 20.00 Jäääär suvekontsert Luke Mõisapark Nõo Muusikakooli 26.07 kell 12.00 Väljasõit mustikale Tule Meeri Seltsimaja õue uute õpilaste 27.07 kell 12.00–16.00 Maalimise perepäev Luke Mõisapark 30.07 kell 19.00 Tõnis Mägi kontsert Luke Mõisapark sisseastumis- 31.07 kell 19.00 Etendus „Metsast leitud kirik“ Nõo kirikuaed katsed AUGUST toimuvad 02.08 kell 20.00 Ott Lepland & bänd Luke Mõisapark kolmapäeval, 03.08 kell 12.00 Improteatripäev Luke Mõisapark 03.08 kell 18.00 Etendus „Metsast leitud kirik“ Nõo kirikuaed 28. mail 04.–10.08 EELK Nõo koguduse kuulutusnädal Nõo kirik kell 13.00 ja 17.00. E–L kell 18.00 Külalisjutlustajad ja kontserdid P kell 11.00 Koguduse nimepäeva jumalateenistus Võimalus õppida 09.08 Matkasarja „Aastaajad“ jalgsimatk VVV Sihtasutus 09.08. kell 20.00 Kõrsikute suvekontsert „Tule ja jää“ Luke Mõisapark klaverit, akordionit, 10.08 kell 12.00 Meisterdamise perepäev Luke Mõisapark klassikalist kitarri, 13.08 Nõo Rannavolle Nõo Spordihoone viiulit, plokkflööti, 16.08 kell 11.00 Loodusretk Karijärvele VVV Sihtasutus flööti, saksofoni. 16.08 kell 15.00 Maastikumäng GPS-iga VVV Sihtasutus 16.08 kell 20.00 Laternamatk Vapramäel „Loodus ja kunst“ VVV Sihtasutus Eelnevad 17.08 kell 11.00 Muinasjutuhommik pannkookidega Luke Mõisapark konsultatsioonid 17.08 kell 14.00 IV Hans Wühneri päev Keeri külas Keeri, Kuusikute taluõu 17.08 kell 16.00 Muinasjutupäev Haldjalood VVV Sihtasutus toimuvad 19.08 kell 19.00 InBoil autorilaulude kontsert Aida poe õu esmaspäeval, 26. mail 22.–24.08 Reis „Järvedemaa Soome“ Nõo Päevakeskus kell 15.00 ja 17.30. 22.08 kell 19.00 Koit Toome ja live band Luke Mõisapark 23.08 kell 12.00 Luke kooli kokkutulek Luke Mõisapark 23.08 kell 21.00 Loodusfilmide õhtu Luke Mõisapark 30.08 kell 18.00 Maailma filmiõhtu Kultuuriaidas Luke Mõisapark SEPTEMBER 06.09 kell 11.00 Seiklusmatk metsas VVV Sihtasutus 10.09 Lasteaedade ühismatk VVV Sihtasutus 13.09 kell 8.00 Sõidame Jänedale Nõo Päevakeskus 13.09 Õpperetk seente tundmiseks VVV Sihtasutus 14.09 kell 11.00 Muinasjutuhommik pannkookidega Luke Mõisapark 21.09 kell 12.00 Õunamahla valmistamise perepäev Luke Mõisapark Korraldajate kontaktid: Luke Mõis 508 8359 VVV Sihtasutus 525 4172, 508 8359 Wana-Kolga Tsiklitall 505 6985 H. Prosti muuseum 5552 4382 Nõgiaru külaselts 521 6724 Meeri Küla Arendamise Selts 501 3977 Nõo Päevakeskus 5804 9730 Nõo Kultuurimaja 5567 6614 Nõo kirik 5661 1443 Nõo Muusikakool 5349 5886 Nõo Põhikool 745 5139 Nõo Reaalgümnaasium 5635 7190 Sirgu Loomekoda 521 0312 Pärnaõie talu 505 9625 Nõo Spordihoone 515 3557

TOIMETUS: Kai Toom (tel 510 2872, 745 5005, e-post [email protected]), Milvi Pensa (tel 5593 2007, e-post [email protected]). Toimetuskolleegium: Aira Laul, Jaanus Järveoja, Viivi Kütt NÕO Kaastöid ootame toimetusse iga kuu 1. kuupäevaks. Toimetuse aadress Voika 23, 61601 Nõo, e-post [email protected]. VALLA LEHT Küljendatud Nõo Valla Lehe toimetuses, trükitud TT Print OÜ trükikojas. Väljastpoolt Nõo valda tellijatele saatekulu 0.54 € (ümbrik 0.09 €, mark 0.45 €).