Juuni 2015.Indd

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Juuni 2015.Indd VALLA LEHT NR 6 (214) NÕO JUUNI 2015 Persoon: Nõo Põhikooli õpilane Anti Biedermann lk 3 Nõo RG IX ja riigikoolide I antiikolümpiamängud lk 5 Õnnitleme saja-aastaseid: Maimu Piir ja Marta-Johanna Viks lk 3 Lasteaialood: Krõllis lõpetati aasta suure ühispeoga lk 6 Nõo Põhikooli 2014/15. õ.a parimad õpilased lk 4 SA Luke Mõis avas juba VIII hooaja lk 7 Muusika-aasta 2015: Nõo Põhikooli “Suur maalritöö” lk 4 Spordiveerg: Sulgpalliuudised lk 7 1. juuni — lastekaitsepäev Eesti lipu sünnipäeva tähistati Nõos rongkäigu ja kirikukontserdiga Kultuurimaja saalis naerutas lapsi kloun Ummi. 2x foto: KAI TOOM Rongkäigu pea põhikooli rahvaga, lipukandjateks meie gaidide esindus, hakkab juba Tubina maja juurde jõudma, aga meie gümnasistidest moodustu- Elva kutselised päästjad näitasid liiklusavarii läbi teinud autovraki näidis- nud saba pole veel nähagi. 3x foto: KAI TOOM lõikamist. Perepäeval jagus tegevust kogu perele Kas teistkordset toimumist saab juba traditsiooniks pidada? Igatahes paistab, et Nõos on algatatud mitmeid ettevõtmisi, mis tõesti võiksid iga- aastaseks traditsiooniks kujuneda — näiteks lipupäeva ja kooliaasta lõpe- tamise rongkäik ning perepäev lastekaitsepäeva tähistamiseks. Perepäeva peeti vallamaja juures seekord päev enne lastekaitsepäeva — 30. mail. Ilm oli nagu tellitult väga soe ja päikseline, aga võib-olla just seetõttu jäi osavõtt tagasihoidlikumaks kui eelmisel aastal. Kindlasti andis tunda ka mitme suurürituse toimumine kodust kaugemal, kus ka meie kandi rahvas aktiivselt osales. Aga kõik, kes viitsisid kohale tulla, said osa ühest mõ- nusast ja teguderohkest kevadpäevast. Vallamaja ees olid telkides kohad sisse võtnud käsitöömüüjad ja koori- kohvik ning terviseedendajad. Laadaplatsil kaubeldi mitut masti vanavaraga, müügil olid ka ehted jm. Kes soovis, võis oma pisut vana asja ära müüa või Pianist Helen Põldmäe esituses kõlas kontserdil ka Heino Elleri orkestri- Meenutushetk Tubina maja juures. Helilooja Nõo-aastaist räägib kiriku- kinkida, näiteks olid lapsed väljamüügile toonud oma mänguasjad, millega seadena tuntuks saanud „Kodumaise viisi” originaalvariant, kirjutatud just õpetaja Mart Jaanson, tema kõrval Madis Kanarbik ja helilooja Alo Põld- nad ise enam mängida ei tahtnud. klaverile. mäe. Kindlasti üks populaarsemaid müügikohti oli muruplatsile üles seatud jäätiseputka, kust sai vahvlitopsikusse valida mitut sorti Premia jäätisepalle. Juba teist aastat tähistas Nõo Eduard Ojale, kelle sünnist tänavu Kõrgemas Muusikakoolis, kus nad Puisil oli kavas ka üks Mart Saare laul Aga päris kindlasti oli kõigi laste lemmikuks suur batuut, mis troonis otse rahvas meie sinimustvalge rahvus- möödub 110 aastat, peatus rong- mõlemad õppisid heliloomingut he- ja Helen Põldmäe mängis meile Hei- vallamaja ees. lipu sünnipäeva rongkäigu ja kont- käik lühikeseks meenutushetkeks lilooja Heino Elleri juures. (Alo Põld- no Elleri igahalja “Kodumaise viisi”. Kuigi põhitegevus toimus väljas, jätkus põnevust ka vallamaja seinte serdiga kirikus — seekord küll lipu- Tubina maja juures. Kirikuõpetaja mäe pikemat artiklit „Kontsert „Eduard Kontserdi lõpuosas võtsid laulu vahele. Koduloomuuseumis sai näha muusika-aastale pühendatud näitust päevale eelneval päeval, 3. juunil. Mart Jaanson värskendas meie tead- Tubin ja Eduard Oja — 110““ vt Nõo üles Nõo kiriku meesansambel ja „Aja helinad“, kultuurimaja saalis aga andis vahva etenduse kloun Ummi, Loodetavasti on see alguseks pika- misi helilooja Nõo-aastatest (1926– Valla Lehe eelmisest numbrist.) segakoor Vega ning lõppakordiks keda kogunes vaatama pea saalitäis lapsi. ajalisele traditsioonile, ühendamaks 1930), mil ta töötas koolis füüsika Kontserdil Nõo kirikus sai kuulda sai kuulata ka orelimuusikat — kõlas Rohket osavõttu leidis ka noortekeskuse koguperemäng „Tähtede sõda“, meie põhikooli laste viimast kooli- ja matemaatika õpetajana — tema nii sõprade Eduardide kui ka teiste Eduard Tubina „Süit eesti karjasevii- mis noored huviga kaasa elama pani. päeva ja vallamajas toimuvat pari- eluruumid olid maja ülemisel korru- eesti heliloojate loomingut. Kuula- sidest“ Elke Undi ettekandes. Vallamaja tagumine parkla oli varutud mehisemate tegevuste jaoks. mate õpilaste pidulikku vastuvõttu sel. Madis Kanarbik meenutas, kuidas jate seas viibis ka Eduard Oja tütar Pianistide jaoks oli Alo Põldmäe Kaskede juurde olid üles seatud autokool „Selge“ stendid, tagapool aga oli Eesti lipu sünnipäevaga. Nõo Muinsuskaitseselts paigaldas Vaike. kirikusse toonud Eesti Rahvuslikule kohad sisse võtnud Nõo Päästeseltsi rahvas oma telkide ja autodega. Pääste- Kell 11 hakkasid rongkäigud 1989. aastal majale noodikujulise Esinesid Nõo Muusikakooli noo- Klaverimuuseumile kuuluva tiibkla- selts tutvustas vallarahvale oma eesmärke ja tegemisi. Samas näitasid Elva lippude lehvides kirikuaia poole lii- mälestustahvli, mille olid kujunda- red pianistid Grete Kask, Henri Soidla veri „J. Blüthner“, mida praegusel ajal kutselised päästjad liiklusavarii läbi teinud autovraki näidislõikamist ja te- kuma — väiksem seltskond valla- nud Nõo kooli õpilased Tiia Tamme- ja Egeli Raudmäe, flööti mängis Triin kasutavad Nõo Muusikakooli õpila- gutsemist avarii korral ning jagasid ohutusalaseid nõuandeid. Sai tutvuda maja juurest, koolimaja juurest aga mägi ja Raivo Ruusalepp. Timm (klaveril saatis õpetaja Mar- sed, 1920. aastatel aga oli see kasu- kutseliste päästjate põhiautoga ja proovida selga päästja varustust. põhikooli ja reaalgümnaasiumi õpi- Edasi suundus rongkäik kiriku- git Keeman) ning kolm eesti rahva- tusel Tartu Õpetajate Seminaris, kui Kultuurimaja juhataja Viivi Kütt: „Lisaks laadale ja meelelahutusele sai lased-õpetajad. Milline pikk ja uhke aeda, kus saabujaid tervitas laulu- muusikapala kõlas viiuliansamblilt seal õppisid Eduard Oja ja Eduard päeva jooksul teadmisi tervisetelgist — Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teemaks rivi see oli, tore oli selle lähenemist ga segakoor Vega. Mart Jaansoni koosseisus Kaija-Liisa Štšerbakov ja Tubin. oli traumad, esmaabi, elustamine, sai mõõta vererõhku. Hambaprogrammi Tubina (Barabanovi, või paljudele avasõnade järel tervitas lipupäeval õpetaja Marju Varblane. Kes jaksas pika kontserdi lõpuni „Kiku“ teemaks oli suu tervis — igaüks sai teha oma suhkrukella. Nõo valla vana mäletamise järgi ka lihtsalt am- osalejaid ka vallavolikogu esimees, Seejärel võtsid esinemisjärje üle kuulata, sai toreda muusikaelamuse tervisemeeskond viis läbi pere tervise ja elustiili küsitluse. bulatooriumi-) maja juurest vaadata. reaalgümnaasiumi direktor Jaanus professionaalid ja nende õpilased osaliseks. Täname kõiki esinejaid, eriti Autokool „Selge“ pani üles turvalise autosõidu test-stendid. Neil olid Nagu märkis helilooja Alo Põldmäe, Järveoja, siis aga võttis jutujärje üle Elleri Muusikakoolist: viiuldajad Kris- aga helilooja Alo Põldmäed kontserdi kaasas ka alkoprillid, nii et julgemad said neid kasutades rattasõidul proovi- oli see kohe nagu üks laulupeorong- helilooja Alo Põldmäe, kes jätkas tel Eeroja-Põldoja ja Karl Allikvee, korraldamise ja põneva kava kokku- da, mis tunne on purjuspäi sõites. Ja palju põnevat vaatamist jagus ka pääs- käik, tema polevat nii palju rahvast mõtterännakuid teemal „Kaks Eduar- pianistid Helen Põldmäe, Sven San- seadmise eest. teseltsi autode juurde. korraga Nõos kunagi näinudki… di — üks Nõos, teine Elvas“. Ta andis der Šestakov, Anne-Mai Palm ja Kohtumiseni juba Eesti lipu 132. Tegevust jätkus terveks päevaks kogu perele.“ Kuna seekordne lipupäev oli ülevaate kahe Eduardi õpingutest Jaanika Rand-Sirp ning laulja Karmen sünnipäeval 2016. aasta juunis! pühendatud kahele Nõoga seotud ja muusikuks kujunemisest nii Tartu Puis. Nende esituses sai kuulda just KAI TOOM heliloojale — Eduard Tubinale ja Õpetajate Seminaris kui ka Tartu kahe Eduardi muusikat, vaid Karmen KAI TOOM Nr 6 (214) / juuni 2015 2 NÕO VALLA LEHT Nõo Vallavolikogu istung toimus 28. mail. Istungi päevakorras Nõo Veskijärve supluskoht olid järgmised teemad: vallavolikogus 1. Nõo valla 2015. aasta II eeldatav osalejate arv, et luba üldse lisaeelarve vastuvõtmine. taotleda. Bürokraatia vähendamiseks Nõo valla käesoleva aasta II lisa- otsustati volikogu istungil korda li- krundi moodustamine, kruntidele on vajalik saada lisamaad ning see eelarve sisaldas lisaraha eraldamist sada punkt, et avaliku ürituse jaoks ehitusõiguse, hoonestusala ja juur- kohustus on kohalikul omavalitsusel. Nõo Muusikakooli ehituse lõpeta- ei pea luba taotlema, kui eeldatav depääsu määramine. Igale krundile Vald peab hetkel läbirääkimisi teega miseks summas 29 500 eurot. Seoses osalejate arv jääb alla 30 inimese. Kuid on lubatud ehitada kolm hoonet, s.o piirneva maa omanikega umbes sellega, et E&G OÜ ja Nõo valla vahel kui korraldaja soovib, siis võib ta seda üks põhihoone ja 2 abihoonet. 0,4 ha suuruse maatüki võõranda- muidugi teha, sest mõningate sünd- lõppes töövõtuleping ning vallavalit- 6. Peremehetute ehitiste hõi- miseks. sus viis läbi uue hanke muusikakooli muste puhul on hea olulised nüansid vamise menetluse algatamine. 9. Vallavalitsuse informat- õppehoone ehitustööde jätkamiseks, eelnevalt vallaga kooskõlastada. Val- Volikogu otsustas algatada Meeri sioon. tuli leida lisaraha. Vajalik summa lavalitsus valmistab ette ka avaliku külas asuva ehitisregistrisse kantud Vallavanem Rain Sangernebo kaeti eelarvesse laekunud põhivara ürituse taotlusvormi, et hõlbustada elumaja, registrisse kandmata kuuri, andis ülevaate vallavalitsuse tege- müügist. Nõo Muusikakooli ehitab loa taotlemist. Nõo Veskijärve ääres on alates 2008. aastast ametlik supluskoht, mis laut-kuuri ja saunaga peremehetute mistest kahe istungi vahelisel
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Eesti Kultuuriseltside Ühendus
    Eesti Kultuuriseltside Ühendus EESTI KULTUURISELTSID I Eesti Kultuuriseltside Ühendus Vanemuise Seltsi Kirjastus Tartu 2018 Koostaja ja toimetaja: Valter Haamer Keeletoimetaja: Reet Vääri Fotode valijad: Liina Miks ja Reet Vääri Küljendaja ja kujundaja: Triinu Sarv Eesti Kultuuriseltside Ühendus tänab Eesti Kultuurkapitali toetuse eest selle raamatu väljaandmisel. ISBN 378-9985-847- - © Eesti Kultuuriseltside Ühendus Trükkinud Sisukord Eessõna...............................................................................................................................................................5 Eesti Kultuuriseltside Ühendus 20. Valter Haamer...........................................................................................7 EKSÜ LIIKMESSELTSID Eestis tegutsevad 1. B. G. Forseliuse Selts. Madis Linnamägi.....................................................................................................11 2. Eesti Interlingvistika Selts. Madis Linnamägi............................................................................................20 3. Eesti Keele Kaitse Ühing. Reet Vääri.........................................................................................................27 4. Eesti Klubi. Andrus Helenurm....................................................................................................................37 5. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Sirje Madisson..............................................................................39 6. J. Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. Külli Ots....................................................................................46
    [Show full text]
  • 2015.A. Toimunud Üritused
    2015.a. toimunud üritused: 12.detsember Jõuluetendus lastele 05.detsember Meeri meister 2015 - Valime parima veinimeistri, õllepruulija, hoidisevalmistaja, piruka- küpsetaja 13.november Tantsuõhtu Mängib Raul Vester Pilet 5.- 09.november Elurõõm 10 07.november kell 12.00 Arvamusfestival - Avakõne peab Terje Trei, suunda aitavad seada Esta Tamma ja Jaanus Järveoja 19-23.oktoober Koolivaheaeg Meeri seltsimajas Esmaspäevast reedeni kl 11.00-14-00 • Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme... - paberipäev • Ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja... - puutööpäev • Terve olla väga hea, seda sõber meeles pea. – sportlik tegevus • Hiiretips läks putru keetma, pani paja tulele... - kokkamine • Lapsed ühe mütsi alla, nüüd võib mängud lasta valla... – lauamängude päev Koolivaheaega toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. 12.september Meeri sissekeedukursus. Hoidiseid lasterikastele peredele valmistavad Tartu Pereliit, Naiskodukaitse ja Meeri küla. Tänuga võtame astu kõik abikäed, aiasaadused ja tühjad purgid. Täname sissekeedukursuse toetajad: Naiskodukaitse, Tartu Pereliit, Juurviljaait, Lõunakeskuse Taluturg, Verevi Aed, Erko Roosma Kuusiku talu, Margit Kade, Riina Aadusoo, Aime Paavel, Järve Aiand, Anne Saal, Malle Roomet, Linda Org, Endla Laius, Eve Jõgi, Hele Nurme, Andres Tamm, Jaan Tohu, Mait Kütt. Aitäh teile! 22.august kogupere rattamatk "Meeri mõisa radadel". Kogunemine kell 10.00 seltsimaja ees. Kiiver pähe, helkurvest selga! Jalgratas olgu tehniliselt korras! Kaasa oma söök-jook. Matka kestvus ca 3h. 05.september külastame Piirissaare esimest sügislaata. 15.august kell 10.00 Koolialguse kirbukas seltsimaja juures. Tule ostma - müüma - vahetama! 08.august XIII Nõo kihelkonna külade mängud Nõgiaru palliplatsil. Meeri võistkond on osalemas, kes soovib võistkonnaga liituda, võtke ühendust Ave Kütiga tel 513 3469. XIII Kihelkonnamängude võitjaks osutus Luke küla. Nõo noored asuvad ratastel koduvalda kaardistama, 20.-22 juuli möödub Nõo valla noortel ratastel.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Võhandu Jõe Arengukoridori Uuring
    VÕHANDU JÕE ARENGUKORIDORI UURING VÕHANDU JÕE ARENGUKORIDORI UURING 1.10.2020 Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] www.hendrikson.ee Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 7 1 JÕE OMANDIKÜSIMUS .............................................................................................................. 9 2 JÕELIIKLUS .............................................................................................................................. 10 2.1 Üldised teemad .........................................................................................................................................10 2.2 Sadamad, sildumisrajatised ja veeskamiskohad ........................................................................................12 3 JÕE PUHKEVÄÄRTUS ............................................................................................................... 14 3.1 Puhkemajandus ........................................................................................................................................14 3.2 Puhkealade võrgustiku arendamine ..........................................................................................................15 4 HÜDROENERGEETIKA JA VESKIPAISUD .................................................................................... 18 5 KAITSEALADE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Nõovalla Leht Nr 5 (202)
    VALLA LEHT NR 5 (202) NÕO MAI 2014 14. aprill — künnipäev maikuu — külvikuu Aednikuks olemine on parim elamise viis Aed on kunst ja tal on teiste kunstiliikide seas eriline koht No ei ole siin midagi uut selles ilmas meie maamuna peal. Jälle on käes kevad nagu kevad ikka. Kevadeootust oleme kogenud juba luge- matuid kordi ja looduse ärkamist ja õidepuhkemist oleme imetlenud paljude kevadete aegu. Võiks arvata, et me vast enam ei vaimustugi eriti sellest suurest looduse pillerkaarist ja uuesti sündimise võlujõust. Aga ei, vastupidi. Kevad on tõeline mootor, mis käivitab meie kõikide energia ja süstib tegevusiha ka kõige paadunumasse unelejasse ja laiskvorsti. Aednikest ei tasu üldse rääkidagi ega ka kõigist neist, kellel on aian- dusepisik külge hakanud! Olete te tähele pannud, et kõikides aeda- des käib üks vilgas sebimine ja põhitegevus on nüüd ninapidi mullas songimine! Aga see on üks lõpmatult meeldiv tegevus — muidugi nen- de jaoks, kes oma valiku on mullas müttamise kasuks teinud! Pidi ju aedniku amet olema üks esimesi ameteid maailma loomis- est peale. Põlluharijarahvas on eestlane olnud aastasadu ja selle tööga eelkõige endale leiva lauale saanud. Potipõllumajandus on ikka toiminud suurtootmiste kõrval ja aia- maalapikesed on paljudele peredele kindlustanud esmase suukõrvase. Aga aasta-aastalt on järjest rohkem hoogu võtmas koduaedade kujun- damine ja silmailu loomine ja siin juba Nõo rahval on, milles kaasa rää- kida. Presidendi poolt kureeritud konkursil „Kaunis kodu“ on meie kandi ilusaid koduaedu järjepidevalt tunnustatud. Tänase esilooga soovime tunnustada kõiki meie tublisid ja töökaid kaunite koduaedade pererahvaid ja ka kõiki teisi peresid, kes ei põlga vaeva oma kodu kauniks muutmisel, sest see on see koht, kus miski ei tule ilma töö ja vaevata.
    [Show full text]
  • Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+
    Lasva vald LASVA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2020+ Lasva 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................... 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEST ........................................................................................................... 5 ASUKOHT JA ARENGULUGU.................................................................................................................. 6 1.1. Valla asukoht .................................................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuse tekkelugu.................................................................................................................. 6 1.3. Sümboolika..................................................................................................................................... 6 1.3.1. Lipp ......................................................................................................................................... 6 1.3.2. Vapp ........................................................................................................................................ 6 1.4. Rahvusvahelised sõprussuhted ....................................................................................................... 7 2. ARENGURESSURSID......................................................................................................................... 8 2.1. Loodusressursid.............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Nõo Valla Üldplaneering Seletuskiri
    Nõo Vallavalitsus, Voika 23, 61601 Nõo alevik, Tartumaa, tel 745 5108 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 Töö nr 05ÜP29 A – 895 Koostaja: Nõo Vallavalitsus Konsultant: AS K&H NÕO VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Vallavanem Rain Sangernebo …………………………… Projektbüroo juhataja Olev Saago …………………………… Nõo 2006 Nõo valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Nõo valla üldplaneeringut, mis on koostatud orienteeruvalt 10 aasta perspektiivis. Sisuliselt on tegemist Nõo valla olemasoleva üldplaneeringu kaasajastamisega, mida on alates 2005. aasta algusest koostatud Nõo Vallavalitsuse ja AS K&H vahelise koostööna, milles AS K&H on osalenud konsultandina. Lahtiseletatult on üldplaneering valla ruumilise arengu kavandamine, mille käigus lepitakse kokku üldistes ruumilise arengu põhimõtetes - kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile, samuti teede, erinevate tehnovõrkude jms asukohad. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisele ning seega ka ehitamisele - üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestamiseks sobivad maa-alad, maakasutuse sihtotstarbed ning võimalikud piirangud. Valla üldplaneering loob ühtlasi valmisoleku investeeringuteks ja tagab arenguprotsesside järjepideva jätkumise. Lisaks eelnevale on üldplaneering veel õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise ja seoses sellega seadma omandi kasutamisele avalikust huvist lähtuvalt ka piiranguid. Põhiseadus ei kaitse vaid
    [Show full text]
  • Fragment Kagu-Eesti Eelviikingiajast Hilisrauaajani (6
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6. – 13. saj) Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus .............................................................................. 3 1.2 Uurimistöö ruumilised ja ajalised piirid ............................................................... 5 1.3 Uurimistöö andmestik .......................................................................................... 8 1.3.1 Arheoloogilised andmed ............................................................................... 8 1.3.2 Ruumiandmed ............................................................................................... 9 2 Asulakohad ja keskkond ............................................................................................. 10 2.1 Sissejuhatavaid märkusi ..................................................................................... 10 2.2 Asulakohtade topograafia ................................................................................... 13 2.2.1 Nõlva kaldenurk .......................................................................................... 13 2.2.2 Lokaalsed meetodid topograafia analüüsimiseks ........................................ 16 2.3 Nõlva ekspositsioon ja päikesepaiste
    [Show full text]
  • Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.10.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.03.2006 Avaldamismärge: Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 18.12.1997 nr 244 RT I 1997, 95, 1577 jõustumine 01.01.1998 Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 12. 1997 nr 248 (RT I 1997, 99, 1604) 1. 01. 1998 11. 06. 1998 nr 133 (RT I 1998, 56, 842) 19. 06. 1998 30. 06. 1998 nr 139 (RT I 1998, 60, 955) 7. 07. 1998 22. 10. 1998 nr 235 (RT I 1998, 96, 1516) 30. 10. 1998 16. 12. 1998 nr 283 (RT I 1998, 112, 1853) 1. 01. 1999 23. 02. 1999 nr 69 (RT I 1999, 22, 345) 6. 03. 1999 17. 03. 1999 nr 100 (RT I 1999, 31, 427) jõustus Otepää Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 13. 05. 1999 nr 151 (RT I 1999, 45, 522) jõustus Lihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 180 (RT I 1999, 52, 564) jõustus Vihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 184 (RT I 1999, 52, 568) jõustus Karksi Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 15. 06. 1999 nr 195 (RT I 1999, 53, 579) jõustus Kaarma Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 29. 06. 1999 nr 208 (RT I 1999, 57, 606) jõustus Antsla Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 30. 11. 2000 nr 396 (RT I 2000, 91, 596) 1.
    [Show full text]