Juuni 2015.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
Eesti Kultuuriseltside Ühendus
Eesti Kultuuriseltside Ühendus EESTI KULTUURISELTSID I Eesti Kultuuriseltside Ühendus Vanemuise Seltsi Kirjastus Tartu 2018 Koostaja ja toimetaja: Valter Haamer Keeletoimetaja: Reet Vääri Fotode valijad: Liina Miks ja Reet Vääri Küljendaja ja kujundaja: Triinu Sarv Eesti Kultuuriseltside Ühendus tänab Eesti Kultuurkapitali toetuse eest selle raamatu väljaandmisel. ISBN 378-9985-847- - © Eesti Kultuuriseltside Ühendus Trükkinud Sisukord Eessõna...............................................................................................................................................................5 Eesti Kultuuriseltside Ühendus 20. Valter Haamer...........................................................................................7 EKSÜ LIIKMESSELTSID Eestis tegutsevad 1. B. G. Forseliuse Selts. Madis Linnamägi.....................................................................................................11 2. Eesti Interlingvistika Selts. Madis Linnamägi............................................................................................20 3. Eesti Keele Kaitse Ühing. Reet Vääri.........................................................................................................27 4. Eesti Klubi. Andrus Helenurm....................................................................................................................37 5. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Sirje Madisson..............................................................................39 6. J. Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. Külli Ots....................................................................................46 -
2015.A. Toimunud Üritused
2015.a. toimunud üritused: 12.detsember Jõuluetendus lastele 05.detsember Meeri meister 2015 - Valime parima veinimeistri, õllepruulija, hoidisevalmistaja, piruka- küpsetaja 13.november Tantsuõhtu Mängib Raul Vester Pilet 5.- 09.november Elurõõm 10 07.november kell 12.00 Arvamusfestival - Avakõne peab Terje Trei, suunda aitavad seada Esta Tamma ja Jaanus Järveoja 19-23.oktoober Koolivaheaeg Meeri seltsimajas Esmaspäevast reedeni kl 11.00-14-00 • Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme... - paberipäev • Ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja... - puutööpäev • Terve olla väga hea, seda sõber meeles pea. – sportlik tegevus • Hiiretips läks putru keetma, pani paja tulele... - kokkamine • Lapsed ühe mütsi alla, nüüd võib mängud lasta valla... – lauamängude päev Koolivaheaega toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. 12.september Meeri sissekeedukursus. Hoidiseid lasterikastele peredele valmistavad Tartu Pereliit, Naiskodukaitse ja Meeri küla. Tänuga võtame astu kõik abikäed, aiasaadused ja tühjad purgid. Täname sissekeedukursuse toetajad: Naiskodukaitse, Tartu Pereliit, Juurviljaait, Lõunakeskuse Taluturg, Verevi Aed, Erko Roosma Kuusiku talu, Margit Kade, Riina Aadusoo, Aime Paavel, Järve Aiand, Anne Saal, Malle Roomet, Linda Org, Endla Laius, Eve Jõgi, Hele Nurme, Andres Tamm, Jaan Tohu, Mait Kütt. Aitäh teile! 22.august kogupere rattamatk "Meeri mõisa radadel". Kogunemine kell 10.00 seltsimaja ees. Kiiver pähe, helkurvest selga! Jalgratas olgu tehniliselt korras! Kaasa oma söök-jook. Matka kestvus ca 3h. 05.september külastame Piirissaare esimest sügislaata. 15.august kell 10.00 Koolialguse kirbukas seltsimaja juures. Tule ostma - müüma - vahetama! 08.august XIII Nõo kihelkonna külade mängud Nõgiaru palliplatsil. Meeri võistkond on osalemas, kes soovib võistkonnaga liituda, võtke ühendust Ave Kütiga tel 513 3469. XIII Kihelkonnamängude võitjaks osutus Luke küla. Nõo noored asuvad ratastel koduvalda kaardistama, 20.-22 juuli möödub Nõo valla noortel ratastel. -
Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso -
Võhandu Jõe Arengukoridori Uuring
VÕHANDU JÕE ARENGUKORIDORI UURING VÕHANDU JÕE ARENGUKORIDORI UURING 1.10.2020 Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] www.hendrikson.ee Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 7 1 JÕE OMANDIKÜSIMUS .............................................................................................................. 9 2 JÕELIIKLUS .............................................................................................................................. 10 2.1 Üldised teemad .........................................................................................................................................10 2.2 Sadamad, sildumisrajatised ja veeskamiskohad ........................................................................................12 3 JÕE PUHKEVÄÄRTUS ............................................................................................................... 14 3.1 Puhkemajandus ........................................................................................................................................14 3.2 Puhkealade võrgustiku arendamine ..........................................................................................................15 4 HÜDROENERGEETIKA JA VESKIPAISUD .................................................................................... 18 5 KAITSEALADE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK -
Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul -
Nõovalla Leht Nr 5 (202)
VALLA LEHT NR 5 (202) NÕO MAI 2014 14. aprill — künnipäev maikuu — külvikuu Aednikuks olemine on parim elamise viis Aed on kunst ja tal on teiste kunstiliikide seas eriline koht No ei ole siin midagi uut selles ilmas meie maamuna peal. Jälle on käes kevad nagu kevad ikka. Kevadeootust oleme kogenud juba luge- matuid kordi ja looduse ärkamist ja õidepuhkemist oleme imetlenud paljude kevadete aegu. Võiks arvata, et me vast enam ei vaimustugi eriti sellest suurest looduse pillerkaarist ja uuesti sündimise võlujõust. Aga ei, vastupidi. Kevad on tõeline mootor, mis käivitab meie kõikide energia ja süstib tegevusiha ka kõige paadunumasse unelejasse ja laiskvorsti. Aednikest ei tasu üldse rääkidagi ega ka kõigist neist, kellel on aian- dusepisik külge hakanud! Olete te tähele pannud, et kõikides aeda- des käib üks vilgas sebimine ja põhitegevus on nüüd ninapidi mullas songimine! Aga see on üks lõpmatult meeldiv tegevus — muidugi nen- de jaoks, kes oma valiku on mullas müttamise kasuks teinud! Pidi ju aedniku amet olema üks esimesi ameteid maailma loomis- est peale. Põlluharijarahvas on eestlane olnud aastasadu ja selle tööga eelkõige endale leiva lauale saanud. Potipõllumajandus on ikka toiminud suurtootmiste kõrval ja aia- maalapikesed on paljudele peredele kindlustanud esmase suukõrvase. Aga aasta-aastalt on järjest rohkem hoogu võtmas koduaedade kujun- damine ja silmailu loomine ja siin juba Nõo rahval on, milles kaasa rää- kida. Presidendi poolt kureeritud konkursil „Kaunis kodu“ on meie kandi ilusaid koduaedu järjepidevalt tunnustatud. Tänase esilooga soovime tunnustada kõiki meie tublisid ja töökaid kaunite koduaedade pererahvaid ja ka kõiki teisi peresid, kes ei põlga vaeva oma kodu kauniks muutmisel, sest see on see koht, kus miski ei tule ilma töö ja vaevata. -
Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+
Lasva vald LASVA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2020+ Lasva 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................... 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEST ........................................................................................................... 5 ASUKOHT JA ARENGULUGU.................................................................................................................. 6 1.1. Valla asukoht .................................................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuse tekkelugu.................................................................................................................. 6 1.3. Sümboolika..................................................................................................................................... 6 1.3.1. Lipp ......................................................................................................................................... 6 1.3.2. Vapp ........................................................................................................................................ 6 1.4. Rahvusvahelised sõprussuhted ....................................................................................................... 7 2. ARENGURESSURSID......................................................................................................................... 8 2.1. Loodusressursid............................................................................................................................. -
Nõo Valla Üldplaneering Seletuskiri
Nõo Vallavalitsus, Voika 23, 61601 Nõo alevik, Tartumaa, tel 745 5108 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 Töö nr 05ÜP29 A – 895 Koostaja: Nõo Vallavalitsus Konsultant: AS K&H NÕO VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Vallavanem Rain Sangernebo …………………………… Projektbüroo juhataja Olev Saago …………………………… Nõo 2006 Nõo valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Nõo valla üldplaneeringut, mis on koostatud orienteeruvalt 10 aasta perspektiivis. Sisuliselt on tegemist Nõo valla olemasoleva üldplaneeringu kaasajastamisega, mida on alates 2005. aasta algusest koostatud Nõo Vallavalitsuse ja AS K&H vahelise koostööna, milles AS K&H on osalenud konsultandina. Lahtiseletatult on üldplaneering valla ruumilise arengu kavandamine, mille käigus lepitakse kokku üldistes ruumilise arengu põhimõtetes - kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile, samuti teede, erinevate tehnovõrkude jms asukohad. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisele ning seega ka ehitamisele - üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestamiseks sobivad maa-alad, maakasutuse sihtotstarbed ning võimalikud piirangud. Valla üldplaneering loob ühtlasi valmisoleku investeeringuteks ja tagab arenguprotsesside järjepideva jätkumise. Lisaks eelnevale on üldplaneering veel õigusakt, mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise ja seoses sellega seadma omandi kasutamisele avalikust huvist lähtuvalt ka piiranguid. Põhiseadus ei kaitse vaid -
Fragment Kagu-Eesti Eelviikingiajast Hilisrauaajani (6
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav Ruumiarheoloogiline vaade asustusmustrile: fragment Kagu-Eesti eelviikingiajast hilisrauaajani (6. – 13. saj) Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1.1 Töö eesmärgid ning suunitlus .............................................................................. 3 1.2 Uurimistöö ruumilised ja ajalised piirid ............................................................... 5 1.3 Uurimistöö andmestik .......................................................................................... 8 1.3.1 Arheoloogilised andmed ............................................................................... 8 1.3.2 Ruumiandmed ............................................................................................... 9 2 Asulakohad ja keskkond ............................................................................................. 10 2.1 Sissejuhatavaid märkusi ..................................................................................... 10 2.2 Asulakohtade topograafia ................................................................................... 13 2.2.1 Nõlva kaldenurk .......................................................................................... 13 2.2.2 Lokaalsed meetodid topograafia analüüsimiseks ........................................ 16 2.3 Nõlva ekspositsioon ja päikesepaiste -
Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.10.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.03.2006 Avaldamismärge: Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 18.12.1997 nr 244 RT I 1997, 95, 1577 jõustumine 01.01.1998 Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 12. 1997 nr 248 (RT I 1997, 99, 1604) 1. 01. 1998 11. 06. 1998 nr 133 (RT I 1998, 56, 842) 19. 06. 1998 30. 06. 1998 nr 139 (RT I 1998, 60, 955) 7. 07. 1998 22. 10. 1998 nr 235 (RT I 1998, 96, 1516) 30. 10. 1998 16. 12. 1998 nr 283 (RT I 1998, 112, 1853) 1. 01. 1999 23. 02. 1999 nr 69 (RT I 1999, 22, 345) 6. 03. 1999 17. 03. 1999 nr 100 (RT I 1999, 31, 427) jõustus Otepää Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 13. 05. 1999 nr 151 (RT I 1999, 45, 522) jõustus Lihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 180 (RT I 1999, 52, 564) jõustus Vihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 184 (RT I 1999, 52, 568) jõustus Karksi Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 15. 06. 1999 nr 195 (RT I 1999, 53, 579) jõustus Kaarma Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 29. 06. 1999 nr 208 (RT I 1999, 57, 606) jõustus Antsla Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 30. 11. 2000 nr 396 (RT I 2000, 91, 596) 1.