DOCSLIB.ORG

Jõelähtme Vald Sündis Nimeta- Pühapäevaleht Järgmist: “Maar- Koos Kuue Abilisega, Vallas Oli Mete Kogukonda Vastuvõtmine, Kaks Sünnipäeva

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jõelähtme Vald Sündis Nimeta- Pühapäevaleht Järgmist: “Maar- Koos Kuue Abilisega, Vallas Oli Mete Kogukonda Vastuvõtmine, Kaks Sünnipäeva NR. 223 JAANUAR 2016 Tunnustame 2015. aasta edukaid inimesi JJõelähtmeõelähtme vvaldald 112525 Aasta 2016 arvudes Kostivere postkontor pannakse kinni, posti- teenus jätkub Loo ja Kostivere eel- koolid ootavad uusi Vallamaja on alati asunud vanas postimajas. õpilasi Jaanuar on meie kodu- tivere, Ülgase, Kodasu ja Rum- pälvis tähelepanu ja selle kohta olek toimus 19. jaanuaril. Valla- kordades 125 aastat üsna ühe- vallas tähtis kuu – vallal on mu ning Jõelähtme kirikumõis. kirjutatakse ajalehes Ristirahva vanemana tegutses Tõnu Härt taolistena: maksud, uute liik- Jõelähtme vald sündis nimeta- Pühapäevaleht järgmist: “Maar- koos kuue abilisega, vallas oli mete kogukonda vastuvõtmine, kaks sünnipäeva. 19. jaa- tud väikevaldade ühendamise duranna meeskoor Jõelähtmest maksumaksjaid hingi kokku eelarve, koolide töö korralda- nuaril 125 aastat tagasi järel. teinud hästi, et laulsid “Seal 982. Aegade jooksul on valla pii- mine, kõrtsid, viinamüük, laa- alustas tegevust Jõelähtme Läänemere kaldal” jm, mida re nihutatud ja kohendatud, dad, ettevõtlus, sotsiaalelu jne. Maarduranna meeskoor kuulajad hea meelega tähele okupatsiooniajal külanõuko- Veel sai lehtedest lugeda kurba vald ja 16. jaanuaril 24 aas- Midagi pole uut päikese all, panid.” Tähelepanu äratas ka guks nimetatud ja siis jälle taga- uudist, et 31. jaanuaril 1891 oli tat tagasi taastati Jõeläht- valdade ühinemise teema pü- koori originaalne lipp, mille ka- si vallaks. Püsime praegu kind- siin nii suur tuisk, et Nehatus sib vahelduvalt tuline tänaseni. vandi olevat valmistanud pro- lates piirides ja valla elanike arv hukkus üks mees tuisus. (Val- me valla omavalitsuslik 1868. aastal kaotati teoorjus ja fessor Köler. Lipp koosnes kol- kasvab pidevalt. gus, 13. veebruar 1891) staatus. talukohtade päriseks müümine mest riidelaiust: sinine – taeva- 125 aastat tagasi taliharja- Aga Jõelähtme kihelkonna Merike Metstak jätkus. 1869. aastal peeti esime- laotus, must – eesti mehe kuub päeval pidas Jõelähtme vallavo- piiride pidi algsel kujul omava- ne üldlaulupidu, seal ei olnud ja roheline – põllud ja heina- likogu 1891. aastal oma esime- litsuse taastamine muudaks Omavalitsusele pandi alus meiekandi rahvast osalemas, maad, kus peal ta kõnnib. (R. se istungi. Koosoleku protokoll meie valla üheks suuremaks 1866. aasta 15. veebruaril, mil küll aga esindas Jõelähtme ki- Põldmäe. “Kaks laulupidu” Tal- ja dokumendid pandi kirja ve- omavalitsuseks Harjumaal; keiser Aleksander II kinnitas helkonda kolmandal laulupeol linn 1976, lk 222.) ne keeles, aga võisid lisaks olla Lasnamäe ja Pirita linnaosad, “Maakogukonna seaduse Balti- 1880. aastal Tallinnas juba üks ka eesti keeles. Nüüd toimuv osa Viimsi, Rae, Raasiku ja Kuu- mere kubermangudele”. 1866. laulukoor – Maarduranna Piiride nihutamistest vallavolikogu istung program- salu valdadest kuuluks meie ki- aasta seaduse kehtestamise ajal meeskoor, kelle koosseisus esi- Ühendatud Jõelähtme vald mis VOLIS on jälgitav üle maa- helkonda. oli siin kuus eraldiseisvat mõi- nes 22 meest ning koorijuhiks alustas tööd jaanuaris 1891 ilma. Kuid peamised teemad on Palju õnne meile valla 125. savalda: Jõelähtme, Jägala, Kos- oli M. Kares. Koori esinemine ning volikogu esimene koos- püsinud vallavolikogu päeva- sünniaastapäeva puhul! Loo ja Kostivere jahi- meeste töömailt Külad ei soovi liituda naabervaldadega Ettevaatust liikluses Kultuurirahvas pidutses Noored on ettevõtlikud Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid. Puust algkirik oli Jõelähtmes juba 1220. aastatel ja arvatavasti ehitati esimeste kirikute seas Harju- ja Rebala küla on üks vanimaid teadaolevaid inimasustusi Soome lahe rannikul. Pildil Kultuurikalender Virumaal. külatänav ja taastatud kiviaiad. Fotod: Merike Metstak NR. 223 2 UUDISED JAANUAR 2016 Makstavad toetused 2016 Sünnitoetus 320 eurot. Me ei poolda valla Matusetoetus 320 eurot. Ranitsatoetus 150 eurot. Medaliga keskkooli lõpetanu toetus: hõbemedal 200 eurot, kuldmedal 350 eurot, kiitusega lõpetanu 100 eurot. Hooldajatoetus: raske puue 15,34 eurot kuus, sügav puue 25,57 tükeldamist eurot kuus. Lapsehoiuteenuse toetus kuni 192 eurot kuus. Valla 125. sünnipäevaga Eralasteaedade toetus kuni 192 eurot kuus. seonduvalt tasub meenuta- Huvitegevuse toetus lastele ja noortele kuni 224 eurot kuus. Ravimi- ja küttetoetus vähekindlustatud isikutele. da, et kohalike omavalitsus- Jõelähtme Ühekordne toetus õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul. te korraldus ja sellega seon- Toetus puuetega isikutele abivahendite soetamiseks. duvad ümberkorraldused Toetus vähekindlustatud peredele hädavajalike tarvete soe- tamiseks. on iga riigi sisepoliitika üks Lasteaia osalustasu ja toiduraha maksmine vähekindlusta- olulisim, kuid samal ajal Raasiku tud peredele. Kõik toetused, kuhu ei ole summat taha märgitud, makstakse suuri vastuolusid põhjustav välja avalduse alusel ning konkreetsetest kuludest lähtuvalt – alu- valdkond. seks toimetulekut soodustavate sotsiaaltoetuste maksmise kord. Merike Metstak Lisainfo sotsiaalosakonnast telefonidel 605 4860 ja 605 4880 ning elanike arv on ühinemisel keldamise poolt. Pigem võiks www.joelahtme.ee. Vallad kui talupoegade omava- heaks kriteeriumiks. Tekkis kujunenud olukorras valla hal- Toimetulekupiir on 130 eurot üksi elavale isikule ja perekon- litsused loodi 1866. aastal Vene kolm pidepunkti, kuid praegu dusterritooriumi hoopis laien- na esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgne- impeeriumile kuulunud Eesti-, Merike Metstak. kaldub otsus 5000 elanikuga dada. Mis salata, Raasiku alevik va täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir on 104 eurot. Liivi- ja Kuramaa kubermangu- valla kasuks, kuna nii suudetak- sobiks meie valla koosseisu ke- Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lap- des era-, kroonu- ja kirikumõi- Väikevaldade ühendamise se pakkuda rahuldavalt teenu- nasti. Volikogu istungil diskus- setoetust saava lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lap- sate maal elavatele talupoega- tulemusena sündis 1891. aastal seid. sioon jätkus, otsustati, et veeb- setoetust saava lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende dele. Tänase Eesti Vabariigi ter- Jõelähtme vald. On välja pakutud ka idee – ruarikuu istungiks sõnastatak- perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikme- ritooriumile loodi 1866. aastal üks omavalitsus üks maakond, se Raasiku valla ettepanekule le lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel kahe ja enama vähemalt 1100 valda. 1889. aas- Miks haldusreformi on aga maakonnad on meil erine- meiepoolne konkreetne eitav lapsega perele kuus. ta kohtureform Vene impeeriu- tarvis? va suurusega; Hiiumaa veidi üle vastus. Isikliku abivahendi kaart (IAK) on vajalik soodustingimustel mis tõi endaga kaasa suure val- Haldusreformi eesmärgiks 8000 elanikuga ning Harjumaa abivahendi üürimiseks või ostmiseks. Alates 1. jaanuarist 2016 võ- dade ühendamise Eestimaa ku- on omavalitsuste moodustumi- üle 600 000 elanikuga. Sundliitmise kriteerium tab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu sotsiaalkindlus- bermangus ning Liivimaa ku- ne, kes suudavad pakkuda ini- Nii vabatahtlikud liitumi- tusamet (SKA). Samuti hakkab sotsiaalkindlustusamet vajadusel bermangu kuulunud Saare- mestele paremaid avalikke tee- Arutelud olid elavad sed, kui ka sundliitmised toi- väljastama kaardi duplikaate. Kaardi või duplikaadi taotlemiseks maal. nuseid, tagada piirkondade Vallavolikogu komisjonid muvad 2017. aastal, kohalike tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või konkurentsivõime kasvu ning arutasid Raasiku valla ettepa- valimiste rütmis. Praeguse kur- posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on täita iseseisvalt neile seadusega nekut Haljava ja Aruaru küla si kohaselt sundliidetakse oma- leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid) alates 01.01.2016. Sundliitmine Jõe- pandud ülesandeid. Rahvasti- võimalikust ühendamisest Raa- valitsused, kus elanike arv on Igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele on 50 eurot. kuprotsessid nagu linnastumi- siku vallaga. Eriti elav oli arute- alla 5000. Jõelähtme vallas on Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot. lähtme valda ei ne, vananemine ja ränne aval- lu arengukomisjonis, kus otsus- 01.01.2016 seisuga 6216 elanik- Prognooside kohaselt tõusevad pensionid järgmise aasta ap- ähvarda. davad olulist mõju ja neile peab tati, et Jõelähtme vald ei loobu ku, seega sundliitmine Jõeläht- rillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase reageerima, seetõttu leiti, et oma küladest ega ole valla tü- me valda ei ähvarda. staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuva- ba tulu. Töötutoetuse määr tõuseb 4,41 eurot päevas ehk uuel aastal Ühe valla ääremaa külast teise valla ääremaaks? 136,71 eurot kuus. Tunnipalga alammäär on 2,54 eurot. Hiljuti saabus meile val- tuks elukorralduses, kui Halja- Kuupalga alammäär on 430 eurot. last järelepärimine, mida Aruaru küla ei soovi liituda Raasiku vallaga va halduskuuluvus muutuks. Aruaru külakoosolek arutas Raasiku vallavolikogu ettepanekut küla võimalikust Mõned arvasid, et tekkinud si- Volikogu veerg arvab Haljava küla rahvas liitumisest Raasiku vallaga. tuatsiooni võiks ära kasutada Raasiku valla ettepanekust Koosolekust osavõtjate huvi ei olnud seotud kuigivõrd Raasiku vallaga, vaid valdadest hüvede väljakauple- Vallavolikogu alustas 2016. aas- liituda nende haldusüksu- piirdus peamiselt ikka Raasiku alevikuga. Kuigi lähim kauplus, kool, lasteaed ja misel. Näiteks kergliiklustee tat töiselt. 14. jaanuaril toimu- postkontor asuvad
Load more

Recommended publications
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Ma Jõelähtme Valda!
    Ma Jõelähtme valda! Ma Eestimaad www.reform.ee Eesti Reformierakonna prioriteedid Jõelähtme valla alevike ja külade arendamiseks Loo, Liivamäe, Saha, Nehatu, Maardu Kaberneeme, Haapse, Kullamäe Neeme, Ihasalu, Jõesuu, Jägala-Joa, Ruu Visioon Lasteaia juurdeehituse valmisehitamine; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogi- Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Loo aleviku, Lagedi kes- Kaberneeme külamiljöö säilitamine nii hoonestuses kui teede ra- vee kvaliteedi parandamine; Jõelähtme vallas on mõ- kuse ja Saha külade vahele; jamisel; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; nus elukeskkond - inim- Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogivee Ühisveevärgi rajamine ning joogivee kvaliteedi parandamine; Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Neeme küla ja Jõe- sõbralik, roheline, tervis- kvaliteedi parandamine; Ühissõidukiliikluse parandamine; suu küla vahele; lik, sportlik, turvaline. Väärtustatakse vallas ela- Ühissõidukiliikluse parandamine ja Tallinna linnaliinide pikendami- Valgustatud kõnni- ja rattatee rajamine Kaberla küla, Kaberneeme Ühissõidukiliikluse parandamine; ne Loole; küla ja Haapse küla vahele. Korvpalliväljaku rajamine; mist, luues uusi võimalusi Naabrivalve edendamine ja turvakaamerate võrgustiku laiendamine; Kolmanda lasteaiarühma avamine. elukvaliteedi tõstmiseks. Keskküttetrasside rekonstrueerimine; Vald on stabiilne, hooliv, Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Iru tegus ja keskkonnasõbra-
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2018-2029 Kinnitamine" LISA
    Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 määruse nr 25 "Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kinnitamine" LISA JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS................................................................................................................ 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ......................................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ........................................................................................................... 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ............................................................................................... 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload .......................................................................................................... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ......................................................... 12 2.1.6 Reoveekogumisalad ...................................................................................................... 13 2.2 Keskkonna näitajad ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • J6 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    J6 buss sõiduplaan & liini kaart J6 Kostivere Vaata Veebilehe Režiimis J6 buss liinil (Kostivere) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kostivere: 17:00 (2) Kostivere Tee: 14:00 (3) Männisalu: 14:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim J6 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine J6 buss saabub. Suund: Kostivere J6 buss sõiduplaan 36 peatust Kostivere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:00 teisipäev 17:00 Loo kolmapäev 17:00 Liivamäe Keskus Käpa tee, Estonia neljapäev 17:00 Liivamäe reede 17:00 laupäev Ei sõida Kogre pühapäev Ei sõida Liivamäe Vibeliku Loovälja Tee J6 buss info 3a Loovälja Tee, Tallinn Suund: Kostivere Peatust: 36 Nurme Tee Reisi kestus: 76 min 52a Ämma Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Loo, Liivamäe Keskus, Liivamäe, Kogre, Liivamäe, Vibeliku, Loovälja Tee, Nurme Tee, Iru Tee Iru Tee, Põllu, Vasar, Kabelikivi, Uus-Muuga, Maardu 13 Ämma Tee, Tallinn Veehoidla, Kroodi Oja, Lepalinnu, Vana-Muuga Tee, Mäeotsa, Noorte, Mäeotsa, Kallavere Kauplus, Põllu Nurga, Kallavere, Kallavere, Kallavere Kauplus, Kütte, 2 Põllu tee, Tallinn Nõmme, Rüütli, Ülgase, Rebala, Uus-Rebala, Ellandvahe, Rahvamaja, Männisalu, Urke, Kostivere Vasar Kabelikivi 60 Karikakra tee, Maardu Uus-Muuga 65 Kallavere Tee, Maardu Maardu Veehoidla 66 Maardu Tee, Maardu Kroodi Oja 74 Maardu tee, Maardu Lepalinnu 25 Maardu Tee, Maardu Vana-Muuga Tee 10 Vana-Muuga tee, Maardu Mäeotsa 19 Keemikute, Maardu Noorte 5 Noorte Tänav, Maardu Mäeotsa 19 Keemikute, Maardu Kallavere Kauplus Nurga Kallavere Kallavere 8 Kellamäe, Maardu
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Üldplaneeringu Eskiislahendus 2
    Jõelähtme valla üldplaneeringu eskiislahendus 2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Eskiislahendus November 2015 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/1 Jõelähtme valla üldplaneeringu eskiislahendus 3 SISUKORD Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused .................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemine .................................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ............................................................................ 7 1.3. Valla visioon ja arengumudel ....................................................................................... 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ............................................................................................ 8 2. Ruumilise arengu põhimõtted ........................................................................................ 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ................................................. 15 3.1. Elamuehituse põhimõtted ja tingimused ..................................................................... 15 3.1.1. Elamuehitus hajaasustuses ................................................................................... 15 3.1.1.1. Rebala muinsuskaitsealal.................................................................................
    [Show full text]
  • Jõelähtme Kiriku Kroonika II Soli Deo Gloria!
    Jõelähtme kiriku kroonika II Soli Deo gloria! Täname: Tõnu Parmakson, EELK Randvere kogudus, EELK Kuusalu kogudus, Mall Johanson, Tiina-Mall Kreem, Tallinna Linnamuuseum, Rahvusarhiiv, von Brevernite suguvõsa, Mare Malva, Piret Pintman-Hellaste, Ester Peetrimägi. E-raamatu väljaandmist on toetanud Põhja-Harju Koostöökogu ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus. Tõlkinud Ülle Mölder Toimetanud Fred Puss Fotod: erakogud, Tallinna Linnamuuseum. © Väljaandja Eesti Isikuloo Keskus ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU Jõelähtme - Viimsi - Rae Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede, kohaliku pastori poolt aastal 1725. 5 Jõelähtme kirikuraamat, sisse seatud ja alustatud Heinrich Christopher Wrede,1 kohaliku pastori poolt aastal 1725. EAA.1212.2.1, [lk 385, digikaader 180]2 Koopia (Copie)3. Jumala nimel! Olgu käesolevaga teada minu armsatele lastele ja kõigile, kes asjasse puutuvad, et ma olen otsustanud seni maha müümata tagavara eesti- keelseid piibleid järgmisel viisil ära kinkida ja kasutusele võtta. Jõelähtme kirik peab saama lihtsale paberile trükitud eksemplaridest tuhat ja üheksakümmend üks eksemplari. Jaani kirik Ida-Harjumaal peab saama samasuguse ühest tuhandest ja üheksakümne ühest koosneva hulga nimetatud eksemplare. Toompea orbudekodu peab saama vaeslaste ülalpidamiseks ja õpe- tamiseks ülejäänud veel minu majas asuvad ja raamatuköitja kirja- likku tunnistust mööda müümata eksemplarid. Ja nimelt järgmistel tingimustel. Mis mõlemasse4 kirikusse puutub, siis olen ma kindlaks määranud: Neid kummalegi ülal nimetatud kirikule kingitud arvu piibleid tuleb müüa hinnaga 55 kopikat köitmata eksemplar ja ei kunagi kallimalt. 1 Wrede, Heinrich Christopher (1691-1764), 1711-1742 Harju-Jaani koguduse õpetaja, täitis 1712-1713 ka Jüri ja 1714-1734 Jõelähtme koguduse õpetaja kohuseid, alates 1721 konsistooriu- mi erakorraline assessor, 1741-1742 Ida-Harjumaa praost.
    [Show full text]
  • TK Lisa 3: Teede Lisanimekiri
    Jõelähtme Vallavalitsus Riigihange nr 212259 TK Lisa 3: Teede lisanimekiri TK Lisa 3: Teede lisanimekiri Nr Tee nimi Lõigu Teekatte Teekatte Asula pikkus laius (m) tüüp1 (m) 185 3 K Aruaru 1 Tiina talutee 143 2 Tiukre talutee 539 3 K Aruaru 3 Oja tee 165 3 K Loo alevik 4 Vahe põik ja lisa 285 3,5 A Loo alevik 5 Pakase talutee 202 3,5 K Sambu 6 Miku talutee 180 3 K Sambu 7 Koplimäe talutee 78 3 K Sambu 8 Ülevainu talutee 308 3 K Sambu 9 Sambokärba talutee 100 3 K Haljava 10 Priidu talutee 540 3 K Sambu 11 Räägu talutee+Nulu alle 230210 3 K Jägala 12 Kunilepa-Väljaotsa talutee 646 3 K Jägala 13 Tüve talutee 1000 3 K Jägala 14 Söödi talutee 200 3 K Jägala 15 Kuusiku talutee 560 3 K Jägala 16 Kurepesa talutee 109 3 K Jägala 17 Kivimäe talutee 1660 3 K Jägala 18 Hundiselja talutee 440 3 K Jägala 19 Lepiku talutee 102 3 K Jägala 20 Saarmakeele talutee 300 3 K Jägala 21 Ristimäe talutee 146 3 K Jägala 22 Laanekõrve ja Karulaane Talutee 1190 3 K Jägala 23 Siimu tee 319 4 K Kullamäe 24 Monte tee 590 4,5 K Kullamäe 25 Mäe põik (kivimetsa) 578 3,5 K Haapse 26 Ubari ja rästiku talutee 1272 3 K Haapse 27 Ihita tee 631 3 K Kaberneeme 28 Kõrtmiku tee (Lauri tee) 233 3 K Ihasalu 29 Anna talutee 250 3 K Jõesuu 30 Madikse, Klaukse talutee 500 3 K Jõesuu 31 Uue-Tuisu talutee 110 3 K Jägala-Joa 32 Tagatuisu talutee 445 3 K Jägala-Joa 33 Tuisumaa talutee 475 3 K Jägala-Joa 34 Tormi talutee 70 3 K Jägala-Joa 35 Arnika talutee 380 3 K Jägala-joa 36 Kubja põik 181 3 K Jägala-joa 37 Tirisaare talutee 125 3 K Ruu 38 Sillaotsa-männisalu talutee 481 3 K Ruu 39 Männiku
    [Show full text]
  • REBALA MUINSUSKAITSEALA Teemaplaneeringu
    REBALA MUINSUSKAITSEALA teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (kavand: 30.06.2009) Tellija: Jõelähtme Vallavalitsus Koostaja: OÜ Ruum ja Maastik (Andres Tõnisson) Jõelähtme, 2009 2 Sisukord Täpsustused KSH aruande kavandile (30.06.2009)............................................................ 3 Kokkuvõte........................................................................................................................... 4 1. Rebala teemaplaneeringuga seonduvad planeeringud ja kavad...................................... 6 2. Rebala teemaplaneeringu ala üldine iseloomustus ......................................................... 7 2.1. Loodus...................................................................................................................... 7 2.1.1. Maastik.............................................................................................................. 7 2.1.2. Muld- ja taimkate............................................................................................ 13 2.1.3. Veestik ............................................................................................................ 15 2.1.4. Kaitstavad loodusobjektid............................................................................... 16 2.1.5. Natura 2000 elupaigad .................................................................................... 18 2.2. Asustus................................................................................................................... 21 3. Keskkonnapiirangute
    [Show full text]
  • TK Lisa 3: Teede Lisanimekiri
    Jõelähtme Vallavalitsus Riigihange nr 212259 TK Lisa 3: Teede lisanimekiri TK Lisa 3: Teede lisanimekiri Nr Tee nimi Lõigu Teekatte Teekatte Asula pikkus laius (m) tüüp1 (m) 1 185 3 K Aruaru Tiina talutee 143 2 Tiukre talutee 539 3 K Aruaru 3 Oja tee 165 3 K Loo alevik 4 Vahe põik ja lisa 285 3,5 A Loo alevik 5 Pakase talutee 202 3,5 K Sambu 6 Miku talutee 180 3 K Sambu 7 Koplimäe talutee 78 3 K Sambu 8 Ülevainu talutee 308 3 K Sambu 9 Sambokärba talutee 100 3 K Haljava 10 Priidu talutee 540 3 K Sambu 11 Räägu talutee+Nulu alle 230210 3 K Jägala 12 Kunilepa-Väljaotsa talutee 646 3 K Jägala 13 Tüve talutee 1000 3 K Jägala 14 Söödi talutee 200 3 K Jägala 15 Kuusiku talutee 560 3 K Jägala 16 Kurepesa talutee 109 3 K Jägala 17 Kivimäe talutee 1660 3 K Jägala 18 Hundiselja talutee 440 3 K Jägala 19 Lepiku talutee 102 3 K Jägala 20 Saarmakeele talutee 300 3 K Jägala 21 Ristimäe talutee 146 3 K Jägala 22 Laanekõrve ja Karulaane Talutee 1190 3 K Jägala 23 Siimu tee 319 4 K Kullamäe 24 Monte tee 590 4,5 K Kullamäe 25 Mäe põik (kivimetsa) 578 3,5 K Haapse 26 Ubari ja rästiku talutee 1272 3 K Haapse 27 Ihita tee 631 3 K Kaberneeme 28 Kõrtmiku tee (Lauri tee) 233 3 K Ihasalu 29 Anna talutee 250 3 K Jõesuu 30 Madikse, Klaukse talutee 500 3 K Jõesuu 31 Uue-Tuisu talutee 110 3 K Jägala-Joa 32 Tagatuisu talutee 445 3 K Jägala-Joa 33 Tuisumaa talutee 475 3 K Jägala-Joa 34 Tormi talutee 70 3 K Jägala-Joa 35 Arnika talutee 380 3 K Jägala-joa 36 Kubja põik 181 3 K Jägala-joa 37 Tirisaare talutee 125 3 K Ruu 38 Sillaotsa-männisalu talutee 481 3 K Ruu 39 Männiku
    [Show full text]
  • Teenetemärgi Kavaler Maido Pajo: “Jumala Peale Võib Loota, Aga Peab Ise Ka Mees Olema”
    Teenetemärgi kavaler Maido Pajo: “Jumala peale võib loota, aga peab ise ka mees olema” Kas tunnete end puudutatuna? Absoluutselt ei tunne. Igal inime- sel on oma südametunnistus, mina oma südametunnistuse vastu midagi teinud ei ole. Olen teinud oma tööd, nii nagu olen õigeks pidanud. Mind ei ole partei sundinud ühtegi asja tegema vastu tahtmist. Nagu meie president Rüütelgi on öelnud – aeg oleks unustada 15 aasta tagune peri- ood. Vaadata tuleks seda, mis praegu on toimunud. Aktiivne inimene tuleb igal ajal esile. Ei saa öelda, et kõik se- nine on olnud vale. Mina ütlen, et noored peaks po- liitikasse tulema. Tulge, aga te peate Kas presidendi poolt annetatud ennast tõestama. Tulge tõestage, et Valgetähe IV klassi teenetemärk teil on rahva usaldus ja toetus. maaelu arendamise eest tuli teile üllatusena? Kas teenetemärgile järele lähe- Eks ta muidugi oli meeldiv üllatus. te? Peale ülikooli lõpetamist olen 28 aas- No ikka lähen. Tseremoonia on tat tegutsenud just põllumajanduse 22. veebruaril. ja maaelu valdkonnas. Seda nii juris- tina erapraksises, Riigikogu liikmena Kas see tähendab, et näeme kui ka Põllumajandusministeeriu- teid 24. veebruaril Jõelähtmel? mis erinevatel ametikohtadel. Kogu Ma olen valla üritustel osalenud senine töö on keskendunud maaelu niipalju kui võimalik. Alati ei ole või- reformide ideoloogiale – tagasta- malik, on palju lähetusi ja äraolekuid, miste-erastamiste seaduseelnõude aga ma üritan tulla. ettevalmistamisele ja elluviimisele. Põllumajandusministeeriumis käib Kas saadud teenetemärk kui hetkel töö Euroopa Liiduga seondu- tunnustus teid moraalselt mil- vate struktuurifondide küsimuste lekski kohustab? kallal – suur ettevalmistustöö peri- Eks ta natuke ikka mõjutab. See ¿UPDJD NHV WHJHOHES}OOXPDMDQGXV- moment ole juures. Meil on palju kommenteerida. oodiks 2007-2013.
    [Show full text]
  • Meie Meri Ja Meie Sadamad
    REFORMIERAKONNA PIIRKONDLIK AJALEHT | VEEBRUAR 2017 Jõelähtme vald 125 ja 25 [ EESSÕNA ] PEATEEMA ehk endiselt edukas Meie meri ja ja kestlik omavalitsus meie sadamad Jõelähtme Loo Kostivere Iru Uusküla Neeme Liivamäe Rebala Haljava Koogi Maardu Jägala Saha Jõelähtme Kallavere Jõesuu Ruu Kaberneeme Ülgase Aruaru Manniva Saviranna Haapse Ihasalu Parasmäe Vandjala Jägala-Joa Kostiranna Sambu Loo alevik Nehatu Koila Kullamäe Võerdla Koipsi Rammu Haldusreform tundub olema justkui üks pelk formaalsus, mis inimeste olla efektiivsemad ja majanduslikult igapäevategevust eriti ei mõjuta ja paistab, nagu oleks see üks riigi ja edukamad. Seega tuleb leida nende omavalitsusjuhtide omavaheline mõõduvõtt, kes suurema territooriumiga kahe justkui üksteise suhtes vastandli­ Art Kuum või rahvaarvuga omavalitsuse tiitli saab. Kuid tegelikult on sellel ku eesmärgi – efektiivsus ja kodaniku­ volikogu esimees tunduvalt suurem ja kaugemaleulatuv mõju inimeste alateadvuses, lähedus – vahel tasakaal. Jõelähtme identiteedis ja ka turvatundes, mida hetkel veel ei tajuta ning ette näha valla näitel saab öelda, et ca 6000 ela­ Hiljuti vestlesin ühe Rae vallavolikogu liikmega ja tunnustasin Rae ei osata. Seetõttu tulevad 2016. ja 2017. aasta väga paljude Eesti inimeste nikuga omavalitsus on elanikule lähe­ valda viimastel aastatel toimunud kiire arengu ja rahvaarvu kasvu jaoks oluliste muutuste aastad. Mida kauem inimene ühes kohas elab, dal, jõuab ja saab reageerida iga üksiku puhul. Vastuseks kuulsin häid sõnu meie ilusate randade ja pika seda enam ta tunneb sidet selle piirkonnaga. mure lahendamiseks ning samas on ning liigendatud rannajoone aadressil. Jah, Rae võib olla väga tore majanduslikult hästi toimetulev ja ja tubli vald, kuid merd neil pole. Tihti on nii, et see, mida meil ei sna kindlalt võime täna tõdeda, oleks oma 5000 elanikku kokku saanud, suudab ka valla arengusse investeerida.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]