Teenetemärgi kavaler Maido Pajo: “Jumala peale võib loota, aga peab ise ka mees olema”

Kas tunnete end puudutatuna? Absoluutselt ei tunne. Igal inime- sel on oma südametunnistus, mina oma südametunnistuse vastu midagi teinud ei ole. Olen teinud oma tööd, nii nagu olen õigeks pidanud. Mind ei ole partei sundinud ühtegi asja tegema vastu tahtmist. Nagu meie president Rüütelgi on öelnud – aeg oleks unustada 15 aasta tagune peri- ood. Vaadata tuleks seda, mis praegu on toimunud. Aktiivne inimene tuleb igal ajal esile. Ei saa öelda, et kõik se- nine on olnud vale. Mina ütlen, et noored peaks po- liitikasse tulema. Tulge, aga te peate Kas presidendi poolt annetatud ennast tõestama. Tulge tõestage, et Valgetähe IV klassi teenetemärk teil on rahva usaldus ja toetus. maaelu arendamise eest tuli teile üllatusena? Kas teenetemärgile järele lähe- Eks ta muidugi oli meeldiv üllatus. te? Peale ülikooli lõpetamist olen 28 aas- No ikka lähen. Tseremoonia on tat tegutsenud just põllumajanduse 22. veebruaril. ja maaelu valdkonnas. Seda nii juris- tina erapraksises, Riigikogu liikmena Kas see tähendab, et näeme kui ka Põllumajandusministeeriu- teid 24. veebruaril Jõelähtmel? mis erinevatel ametikohtadel. Kogu Ma olen valla üritustel osalenud senine töö on keskendunud maaelu niipalju kui võimalik. Alati ei ole või- reformide ideoloogiale – tagasta- malik, on palju lähetusi ja äraolekuid, miste-erastamiste seaduseelnõude aga ma üritan tulla. ettevalmistamisele ja elluviimisele. Põllumajandusministeeriumis käib Kas saadud teenetemärk kui hetkel töö Euroopa Liiduga seondu- tunnustus teid moraalselt mil- vate struktuurifondide küsimuste lekski kohustab? kallal – suur ettevalmistustöö peri- Eks ta natuke ikka mõjutab. See ¿UPDJD NHV WHJHOHES}OOXPDMDQGXV- moment ole juures. Meil on palju kommenteerida. oodiks 2007-2013. See pole ehk tava- tähelepanu sunnib ehk vahel rohkem tootmise ja loomakasvatusega; AS tublisid inimesi, kõik lihtsalt ei paista Nurisetakse, et teenetemärgi inimesele huvitav teema, aga see on mõtlema oma sammude ja väljaütle- Naeris, kes tegeleb taimekasvatusega silma. Usun, et tunnustuse saavad ik- saavad kõik alates autojuhist tõsine töö. miste peale. Teatud aspekt on nüüd ja veel mitmeid taimekasvatusette- kagi väärilised, juhuslikult inimesed ja lõpetades kantselei ülema juures. Eks ta enesedistsipliini kind- võtteid. Selge, et Tallinna ümbruses sinna ei satu. Lõpuks on presidendil endaga. lasti tõstab. Mida olete teinud konkreetselt on tugev kinnisvara-arenduse surve endal õigus öelda kellele ta millise au- See oli ka president Meri ajal nii, et Jõelähtme valla heaks? ja paljud põllumajandusmaad lähe- tasu soovib anda. kui presidendil on viimane amaetiaeg Aitasin üsna tõsiselt kaasa Linnu- Kas teil on vallarahvale midagi vad kinnisvaraprojektide alla. Meie – olenemata, kas ta kandideerib või vabriku reformile, et tootmine säiliks, öelda? valla eeliseks on Rebala kaitseala Kas te arvate, et President kõik mitte – siis oma lähiümbrust ta mee- tööpuudust ei tekiks ja, et majand Soovin vallarahvale ilusat vabarii- – eriline pinnas ja looduslikud tin- taotlused läbi loeb? les peab. See on hea komme, 5-6 aas- laiali ei jookseks. Suutsime koos Ants gi aastapäeva ja kõigile peredele õnne gimused on kinnisvara survet veidi Ma ei ütle, et ta on kõik läbi lu- tase töö eest meeles pidada. Käsperiga leida eduka vormi, mida ning armastust. Loodan, et meil kõi- tagasi hoidnud. Kaitseala tingimused genud. Aga üldiselt antakse orga- Eestis vähe kasutatud – läbi hoiulae- gil läheb hästi. Palju oleneb inime- laus-täisehitamist ei võimalda ja on nistasioonidele ja erinevatele amet- Aga pikk nimekiri “punaseid”? nu ühistu ja osakute inimestel oma sest endast.Peab rohkem initsiatiivi suudetud normaalset elukeskkonda kondadele võimalus esitada oma Teie olete ju ka selle ajastu rahad kätte saada. See oli kasulik ko- olema. Nagu öeldakse, Jumala peale säilitada. Meie vald ei ole nii linnas- kandidaate. Neis valikuis pole presi- inimene. gemus. Olin siis Talleggi juhatuses ja võib loota, aga peab ise ka mees ole- tunud nagu Rae või Viimsi. dendil põhjust mitte usaldada. Mõ- Jah, mina olen ka kom- hiljem nõukogu esimees, kuni 1993 ma. On veel ka ettevõtjaid, kes tegele- nikord ilmneb asjaolusid, kus ajaloos munistlikus parteis olnud. aastani. See oli põllumajandusele vad hobuste ja ratsutamisega. Arvan, on toime pandud tegusid, mis kõigile Intervjueeris keeruline aeg. Palju sõltus juhtidest et turismi potensiaal on meil kõrge. ei meeldi. See kõik on enesetunde, Meeli Hunt ja inimestest, kas nad suutsid reformi Praegu võib turismiga tegelejaid ühe aga vahel ka riiklikul tasandil antava käigus ettevõtte välja vedada. Toon käe sõrmedel üles lugeda, siin on veel hinnangu küsimus. Mida selgem au- ikka selle näite, et oli kaks asutust kasutamata võimalusi palju. tasustamise põhjendus, seda kaalu- Jõelähtme valla kodanikest on aastatel 2002- Tallegg ja Ranna Linnukasvatus. Asi kam see on. lõppes sellega, et Tallegg ostis Ranna 2005 Eesti riikliku teenetemärgiga autasustatud Tuleks nüüd teenetemärkide järgnevad isikud: Linnukasvatuse ära. juurde tagasi – kas sel aastal Sisuliselt on Isamaaliit on aval- Olen kolmandat koosseisu valla antav suur aumärkide hulk ei danud umbusaldust presidendi volikogus, alates 1996. aastast. See oli ole devalveeriv? kantselei ülema otsustusõigu- 2002 aasta maareformi läbiviimise aeg ja voliko- Maailmas on kaks erinevat ide- sele selles valdkonnas. On see • Agu Kööp, Tõuaretusinspektsiooni peadirektor – Valgetähe IV kl gu maareformi komisjon, mida ma • Kajari Klettenberg, kaitseväelane, major – Kotkaristi V kl oloogiat, mille järgi teenetemärke usalduskriis? juhtisin, pidi lahendama palju maade anda: reaalsete teenete eest (neid an- Küsimus on, kui palju Tarmo 2003 aasta tagastamise ja erastamisega seotud takse vähe) ja laiapõhjaline, suurem Mänd üldse otsuseid teeb! Millele • Taimi Saarma, Jõelähtme vallavanem – Valgetähe V kl vaidlusi. Kõik ei ole alati läinud nii • Ants Käsper, AS Tallegg peadirektor - Valgetähe IV kl tunnustus. Eestis on mindud teist nad viitavad. Kas nad teavad min- nagu tahtsime, aga eesmärk on olnud teed. Võib olla pole meil teisi tun- geid otsuseid, mida Mänd on teinud 2004 aasta valla elu edendada. nustuse viise üritatud leida ja teene- ja mida ta on mõjutanud. Ametlikult • Rein Rautits, Põllumajandusministeeriumi nõunik - Valgetähe IV kl • Jaanus Altnurme, Piirivalve Lennusalk, pinnaltpäästjate grupiülem – Eesti temärk on üks väheseid riikliku tun- ei tee ta ühtegi otsust ja kas President Punane Rist V kl, Kas maaettevõtlus meil rohujuu- nustamise võimalusi. Selle üle võib teda kuulab või kes presidendile ette- re tasandil ka toimib? vaielda, aga mina leian, et inimesed panekuid teeb – mul on seda raske 2005 aasta Ikka toimib. Lisaks Talleggile on • Paul Himma, Rahvusooper “” peadirektor - Valgetähe III kl vajavad tunnustust. öelda. Seda peaks Männi või Isamaa- meil Naatma, kes tegeleb piimama- • Sulev KeedusILOPLUHçLVV||U9DOJHWlKH9NO Eks paratamatu subjektiivsuse liidu käest küsima, ma ei tahaks seda jandusega; Lepiku Sass, Parasmäe JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 107 / VEEBRUAR 2006 lk 2

kommentaar esilehe teemal Aumärgi peaks saama Eesti rahvas

Kes Eesti iseseisvumisajast väärib teie arvates kõige enam teenetemärki? Tegelikult nõustun juba ajakirjan- duses kõlanud väitega,et teene- temärgi peaks saama kogu Eesti rahvas. Praegu kehtib põhimõte, et aumärke antakse hääletustule- muse järgi. Et see, kes hääletas aastal 1991 Eesti iseseisvuse poolt, see saab aumärgi. Paljud nagu minagi, saavad selle teis- tkordselt sama asja eest. Märk on vaid veidi erineva nimega.

Käib diskussioon, kas pre- sident on kõik teenetemärgi taotlused ise läbi kaalunud. Enn Tupp, Seega on küsimus määrami- Eesti Vabariigi kaitseatašee se läbipaistvuses. Taanis ja Norras, endine Ma ei usu, et president kõik need kaitseminister 1800 ettepanekut läbi loeb. Seda tehakse pigem tema kaaskondlaste poolt. Kui küsimus on näiteks armuandmises, siis president kaalub asja väga põhjalikult. Aga antud juhul peab president usaldama oma alluvaid ja mõnel juhul ei tea märgi esitaja oma kandidaadi täielikku tausta. Võtame või sellesama sini-must-valge lipu mahatõmbamise loo. Ilmselt ei teatud täielikult tausta. Ma tegelikult tunnen teda. Ta on muidu tubli mees, aga see on antud olukorras eriküsimus.

Millist nõu te sellele mehele annaksid? Võtta aumärk vastu või mitte? Mina annaksin talle nõu loobuda. See on õigem, see on mehetegu.

Aga Ott Sandrak ja Enn Tarto? See on nende inimeste isiklik, oma südametunnistuse küsimus.

Aga üldine arvamus, et “punaseid” on nimekirjas palju? Eesti on väike ja meil ei jätku arukaid inimesi. Võtme näiteks juhtimise kohaliku omavalitsuse tasandil. Eks neid punaseid ole seal praegugi palju. Endised külanõukogu ja linnaitäitevkomitee esimehed. Samas tuleb noorem seltskond peale.

Kas tänavu välja antav rekordiline hulk autasusid on devalvee- Kirju ajalooga Jõelähtme rimine? See on tõsi. Tekib nõukogude aegne teenetemärkide mentaliteet, “et mis ta siis ikka ära ei ole”. Nii nagu laotati autasusid Lenini sajanda sünniaas- tapäeva puhul. Vene ajal oli üldse palju igasuguseid jubedaid plekk-märr- mälestussammas ke. Eriti spordis. Jõelähtme mälestus- märk asus Jõelähtme kiriku esisel ja gude piirivalvurid. Samba tükid veeti Te olete ise saanud palju väärikaid aumärke. Milline neist on Tallinn-Narva manatee äärsel platsil. Laane talu lähedal olevasse kivimur- kõige hinnalisem? märgi, Esimeses maa- Jõelähtme rahvas võttis oma mä- du ja kaeti mulla ning rämpsuga. Kõige hinnalisem on Soome Roosi Rüütli esimene klass. See on ilmasõjas ja Vabadus- lestussamba rajamisest agarasti osa. 1988 septembris-oktoobris korral- koostöö eest Soomega alates meie iseseisvuse algusest 1991. aastaal Kuu-pooleteisega tehti üheskoos dati õhitud samba tükkide väljakaeva- kuni ajani, mil ma olin kaitseatashee Soomes. See oli sügav ja sisuline sõjas langenute mäles- mullatööd, veeti kohale paekivid ning mine. Kuna purustustöö oli põhjalik, koostöö. tussamba kavandi autor paigutati sammas. Samba ümbrus siis toodi asukohale vaid suuremad On veel üks märk, mida ma hindan päris kõrgelt - NSV Liidu meis- on kujur Anton Starkop. piirati madala paekivimüüriga, ka- tükid ning nendest ehitati omaette tersportlase märk. See oli apoliitiline ja seda ei saadud niisama. Aluseks vandatud puiestikku olid juba mäles- “Monument monumendile”. 23. mail oli ikka konkreetne aeg, tulemus ja koht. tusmärgi avamisel istutatud noored 1989 valmis samba alus, pandi uus Nurgakivi panek toimus 4. juunil pärnad. nurgakivi ja korrastati plats esialgsel Mille eest te selle saite? 1939. Metalltorusse paigaldati samba Nõukogude võimukandjate poolt kujul. Olin Eesti laskesuusatamise koondises. Siis polnud võimalik Torinos- ehitamise akt, nimekiri tolleaegsetest võeti sammas maha 1941. a. keva- Sambaks vaja minev kivi saabus se minna, me käisime piki Venemaad - Sverdlovskis, Tsheljabinskis ja riigijuhtidest ja 4. juuni kuupäeva del. Kohalik kivilõhkumise spetsialist Karjalast kuid kuna materjal osutus Kirovskis. kandvad ajalehed. Samba maksumus monteeris samba lahti ja selle osad kõlbmatuks leiti lõplik kivi oli 3500 krooni. veeti traktoriga vallamaja hoovi. küla lähistelt. Uus sammas valmis Kes teie arvates on kõige väärikam kandidaat sel aastal? Sammas ise avati 23. juunil 1939, Saksa okupatsiooni ajal taasta- ARS-Monumentaalis ja tema mak- mälestusmärgi katte eemaldas pea- ti sammas kohaliku kirikuõpetaja sumus oli 45 000 rubla. Enamiku ra- Seda on tõesti raske öelda. Kindlasti on aumärki väärt kõik need mehed, kes läbivad Iraagi teenistuse. Meie mehed on Iraagis kenasti hakkama minister K. Eenpalu, pühitses EELK E.Petersoo ettevõtmisel endile kujul. hast annetas Jõelähtme vald. saanud ja kõvasti kogemust kogunud. praost J. Aunver Jürist ja tervitus- Avamine toimus 24. juunil. 1942. Praegune mälestussammas avati kõnedega esinesid mitmed Riigiko- 1948. a. aprillis-mais lõhuti sam- 23. juunil 1992. Taastatud ausammas Aga üldises kontekstis oleks pigem õigem rõhutada kultuuri, haridust ja teadust kui poliitikuid. gu esindajad, Harju maavanem ning mas lõplikult. Kohalike aktivistide on 1939. a originaali koopia. Jõelähtme vallavanem. Mälestus- õhutusel lasksid selle õhku nõuko-

Pidulikud aktused Eesti Vabariigi 88. aastapäeva tähistamine Neemel toimub Eesti Vabariigi 88. aastapäeva pidulik kontsert-aktus Jõelähtmel 22. veebruaril kl. 15.30 Neeme Rahvamajas. 24. veebruar 2006 kl. 10.00 – 13.00 Esinevad kohaliku algkooli ja lasteaia koor, laululapsed ning etlejad. Jõelähtmel,,j Vabadussõja mälestusmärgi ja Tähtpäevakõnega esineb Põhikooli ajalooõpetaja Irja Kingsepp. Jõelähtme kiriku juures Pärast aktust, algusega kl. 16.00 on samas pidupäevale pühendatud 10.00 – 13.00 – Kaitseliidu malevkonna esindajad on auvalves barokkmuusika kontsert. Kontsert on TASUTA. mälestusmärgi juures Loo Keskkoolis tähistatakse Eesti Vabariigi 88. aastapäeva pidulike aktustega, 11.00 – vallajuhtide poolt mälestuspärja panek, mis toimuvad alljärgnevalt: kõned, • 23. veebruaril kell 10.55 1.- 4.klassi õpilastele muusikalised vahepalad, • 23. veebruaril kell 13.05 5.-12.klassi õpilastele avatud Jõelähtme kirik, Kaitseliit pakub kõigile soovijatele välikatlast Aktustest võtab osa vallavanem Tarmo Paldermaa. sõdurisuppi lk 3 NR 107 / VEEBRUAR 2006 JÕELÄHTME VALLA LEHT

Kultuuripreemia Mälumängijad murdsid päid Maie Ramjalale Harjumaa Kultuurkapitali Üks üritus, mis lisaks ekspertgrupp hindas Jõeläht- kihelkonnapäevadele me Rahvamaja juhatajat Maie Ramjalga 2005 aastapreemia külade elanikke rahva- vääriliseks. Kui suur üllatus majja kokku toob on preemiasaamine teile oli? mälumänguturniir. Se- Eelmise aasta detsembris teatas eelmine vallavanem Taimi Saar- dakorda oli tegemist ma mulle, et jaanuaris tuleb mul minna Tallinna Linnateatrisse. kaheksanda mälumän- Minu juhmivõitu näoilme peale guga ja see toimus Jõe- selgitas ta, et ilmselt on mul loota Harjumaa kultuurkapitali ekspert- lähtme vallamajas. grupilt aastapreemiat.

Esimene turniir, mida juhtis Rein Mida tähendab see ühele oma elukutse andunud tegelasele, Tammsalu toimus aastal 1999. Ala- seda teab vaid teine samasu- tes 2002. aastast on juhtideks olnud gune kultuuritegija. Igasugused kõigile hästi tuntud Indrek Salis ja tänu- ja aukirjad, mis aastaküm- Jevgeni Nurmla Eesti Mälumängu nete vältel saadud, lõhnavad ru- Liidust. tiini järele ega anna hingele sellist Rõõm on tõdeda, et valla rahvale kosutust, mida kogesin nüüd. on mälumäng jätkuvalt meelepärane. Nii, et tunnustus liigutab ka On ju erksa vaimuga inimesele põnev teiesugust kogenud kultuuri- end proovile panna. Samas saab osa- töötajat? leja igalt turniirilt oma teadmistepa- gasisse juurde uusi huvitavaid fakte. Me oleme loomeinimesed ning 12. veebruari mälumängu päeval me vajame tähelepanu, oma edevuse toitmist ja loovuse tun- juhtus aga nii, rahvamajja kogunenud nustamist! See innustab ja loob võistkondadele tuli lausa laudu juur- kasvupinda uutele vaimuerk- de otsida. Korraldajate üllatuseks ja sustele! Paljudele tähendab rõõmuks oli kohale tulnud 11 võist- seda, et unetud ööd, kahtlused, konda! eksperimendid, unarusse jäänud kodune elu – kõik see ei ole Siin nad on, meie valla ärksad olnud asjata! pead: Võitis võistkond “Sammas” - Kaido Sasi, Indrek Tibar, Raul Sillandi Koogilt. Mis teid tegutsema paneb, 1. “Nupukad” - Maiko Ratner, Ur- mille nimel? mas Vissak, Sirje Saaremäe Ülgaselt Urmas Kingsepp, Maie Ramjalg Jõe- omast majast hoidis võistkondade avalikult ei eksponeerita. Kui tekib 2. “Maardu” - Margus Sild, Rein lähtme rahvamajast võitlusvalmidust ja võttis endale vii- vajadus seda kasutada, siis püütakse Ikka nende inimeste nimel, kes sinu peale loodavad, kes sinusse Tomingas, Lembit Prööm 10. “Parasmägi” - Villu, Sirje ja sakalt viimase koha. Kümme punkti seda teha vaikselt ja märkamatult. usuvad ja kelle halli argipäeva 3. “Vana Hõbe” - Juhan Saar, Priit Sander Mägi Parasmäelt on ka asi. Millest on jutt? suudad sa tuua vaheldust. Nüüd Pöldma, Viktor Dorbek Loolt 11. “ II” - Ivar Reiman, Kert Meelde jäid Jevgeni Nurmla sa- Mõelge ja kui leiate vastuse, siis julgen oma rahvamaja fuajees E. 4. “Kütame ahju” - Toomas Küm- Lokotar, Joosep Norma gedased humoorikad manitsused: võite selle õigsust kontrollida suvali- Rikandi kultuuripreemiate saajate mel, Olav Kruus, Linnar Kaldma Jõe- Igal ringil tuli vastata kolmeküm- “Teil on vastamise viimase 30 se- se turniirist osavõtnu käest. Muuse- rivist mööduda enam-vähem lähtmelt nele Jevgeni Nurmla ja Indrek Sali- kundi ajal piisavalt aega maha tõm- as, sellele küsimusele andis ainuke- sirgu tõusnud seljaga. 5. “L/A” - Kaili Raamat, Ülle Kas- se poolt koostatud küsimusele. Esi- mata õigeid vastuseid ja valed ase- sena õige vastuse võitja meeskond. Harjumaa kultuurkapitali ekspert- kla, Mare Mõtus Kostiverest mese ringi võitis möödunud aasta mele kirjutada!” Uskuge, see tõetera Järgmine ring toimub 12. märtsil grupp korraldas meile, kaheküm- 6. “Vana Kala” - Aleks ja Arvo Leo- üldvõitja võistkond “Sammas” 39 toimib. Täiega! kell 14. 00. Siis liituvad mälumän- nele preemiasaajale, imeilusa nidov, Kalle Pürjemaa Neemelt punktiga. Teise koha sai 35 punktiga Lõpetuseks annaks suurele rin- guga veel kaks võistkonda: “Kiri- õhtupooliku Linnateatris, mis 7. “Sammas” - Kaido Sasi, Indrek võistkond “Parasmägi” (samuti mit- gile meie mälumängu esimese raun- kuvana” ja “Murid”. Või veel keegi? lõppes etendusega “Eesti teatri Tibar, Raul Sillandi Koogilt mekordne üldvõitja) ja kolmanda di viimase küsimuse: “Enamasti Viimane võimalus mängu tulla! laulud”. Suurepärased näitlejad- 8. “Haljava I” - Tarvo Välba, Ange- koha uustulnuk “Kütame ahju” 28 kaalub see meestel keskmiselt 25 Kohtumisteni! muusikud, fantastiline laulude la Mooste, Alari Eskor punktiga. grammi, aga naistel keskmiselt 15. valik seinast seina. Ühesõnaga 9. “Lavagrupp” - Tiit Tammesson, Jõelähtme Lavagrupi võistkond Vastavalt heale toonile seda üldiselt Maie Ramjalg – midagi hingele! Aastavahetusel saite teisegi tunnustuse osaliseks? Aastavahetus oli mulle imeline aeg. Lisaks Harjumaa ekspert- Loo Keskkoolis otsiti alternatiive Ilmus Sinu Mets grupilt saadud aastapreemiale, ootas mind 28. detsembril postkastis teinegi üllatus. Olin laristavale eluviisile uus number just heatujuliselt naasnud Itaaliast Loo Keskkoolis toimus pöörabki projekt “Kosmoslaev Maa” drek Tiidemann ja Ülo Kask sellest, On ilmunud metsandusliku ajalehe oma vanema tütre pere juurest enim tähelepanu Eesti ja Jõelähtme mida kujutab endast biogaas, miks Sinu Mets uus number. Teemadeks: veedetud jõulupühadelt. Üllatu- 25. jaanuaril keskkon- valla keskkonnaalastele probleemi- see kasulik on ning kuidas toimub metsasektori konkurentsivõime, ma- seks oli postkastis kiri, kus Har- rastusteatrite Liit teatas, et nende nakonverents “Maailm dele. Kuigi projektis osalevad Soome biogaasi tootmine Eestis. Räägiti sel- dalaboniteediliste raiesmike uuen- taotlus mulle tänutoetus määrata meis ja meie maail- Vabariigi esindajad soovivad näiteks lestki, millised võimalused oleks Jõe- damine, tehnovõrgud erametsas, on Kultuurkapitalilt positiivse teadvustada just ülemaailmseid glo- lähtme vallal biogaasi tootmiseks. metsade kaugseire, maaomaniku vastuse saanud. mas”. baalseid kriise ja ohtusid. Margit Pärteli abiga sai nii mõni- õigused jahipidamisel, talumet- Oktoobrist detsembrini toimusid gi saalisviibija üllatuslikult teada, et sa majandamise konkurss 2006, Harrastusteatrite Liidu tunnustus Loo Keskkoolis mitmed arutelud, elab Rebala muinsuskaitseala terri- metsamajandamiskava koostamise kuulub kogu mu trupile! Ma võin Konverents on üks osa rahvusvahe- ju näha lavastuse olemust, jälgi- lisest projektist “Kosmoselaev Maa”. ajurünnakud ja kohtumised. Koos- tooriumil ning samuti kuulsime seda, ¿QDQWVHHULPLVH XXV NRUG S}OOXPD- da materjali, kuid kui pole sinu Projekt tegeleb globaalsete (ülemaa- käimiste tulemusel koorus välja see miks on vaja sellist muinsuskaitseala jandusmaa metsastamise toetus, kontseptsiooniga kaasa tulevad ilmsete) kriiside teadvustamisega, konkreetne suund, mille poole Loo ning millised oleks edasised tegevu- metsamajanduse ja maaparanduse andunuid ja võimekaid näitlejaid, koolitades täiskasvanuid ja ka vane- KK projektiga liigub. sed Rebalas. toetamine. Samuti on ära toodud siis võid üksi ulguma jäädagi. ma astme õpilasi. Projektis osaleb Teatud ulatuses rahastab projek- Abivallavanem Kaupo Heinma mõnede metsaühistute tutvustused- Minu siiras tänu mõttekaaslas- kuus Euroopa riiki – Eesti, Türgi, ti Euroopa Liit. Seetõttu oli Loo KK rääkis meile hetkelistest keskkon- tegevus ja edasised plaanid. Lisaks tele Tiit ja Katrin Tammessonile, Soome, Hispaania, Itaalia ja koordi- õpetajatel võimalus osaleda Türgis naprobleemidest vallas ning sellest, soovitusi ja selgitusi. Eigi Talile, Merike Kahule, Taimi naatorina Austria. Eestit esindab pro- toimunud projekti esimesel ühisse- milline on vallapoolne nägemus Piiratud eelarve tõttu ajelehte Saarmale, Kaupo Parvele, Urmas jektis Loo Keskkool, eesotsas õpetaja minaril. Sinna kogunesid kõigi kuue keskkonnaprobleemide lahendami- tellida ei saa ning soovijad peavad Kingsepale, Ülo Lombile, Enn Helgi Orgiga. projektis osaleva riigi esindajad. Kok- sel-ennetamisel. leidma võimaluse läbi astuda kesk- Kirsmanile, Andrus Satsile ja veel Täiskasvanute koolituse ja projek- kusaamisel tutvustati osalevate riiki- Keskkooliõpilaste hulgas läbi vii- konnateenistusest või vallamajast. paljudele teistele! tile õige suuna leidmiseks viidi eelmi- de programme, erinevaid nägemusi dud küsitlusest tegi kokkuvõtte Loo Ajaleht Sinu Mets ilmub Keskkon- Olen siiralt tänulik Harjumaa sel sügisel Loo KK lastevanemate hul- ja seda kuidas lähenetakse teemadele Keskkooli õpetaja Ave Soekov. nainvesteeringute Keskuse toetusel Kultuurkapitali ekspertgrupile gas läbi küsitlus. Lastevanemate käest - mida mõeldakse globaalse kriisi all. Vast kõige meeldejäävama ette- ning on tasuta jagatav maakondlikes ja Harrastusteatrite Liidule, kes küsiti nende arusaamu globaalsetest Loo Keskkoolil tuleb projektis osale- kandega esines Neeme kooli õpetaja keskkonnateenistustes ning vallava- vaevusid mu töid ja tegemisi tä- kriisidest üldse, keskkonna, looduse vaid väliskülalisi vastu võtta mai tei- Tiina Ojasson-Võsa, kes väga illustra- litsustes. Ajalehe väljaandja: MTÜ hele panema ning andma mulle ja sotsiaalprobleemidest Eestis ning sel nädalal. tiivselt tegi külastajatele selgeks, Ristikhein. Postiaadress: Maarja, 49 enesekindlust ja usku. Usku, et Jõelähtme vallas. Inimesed tundsid Mis on biogaas, kus on valla kuidas võiks säästa ja hoida oma 102 Jõgevamaa. koduleht internetis: mind on veel kuskil vaja! kõige rohkem muret ikkagi kesk- keskkonnamured? ümbrust, millised oleks alternatiivid www.hot.ee/sinumets ning e-posti konna saastatuse, kuritegevuse ja 25. jaanuari konverentsil “Maailm laristavale eluviisile. aadress: [email protected] epideemiate leviku pärast. Seepärast meis ja meie maailmas” rääkisid In- JL JL JL JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 107 / VEEBRUAR 2006 lk 4 Vastab Jõelähtme vallavolikogu esimees Art Kuum

Kuidas jõudsite kohaliku tasandi kõrvale jäetud. samas kogu meie kultuuriloo kujune- poliitikasse? Vallavalitsuse ja volikogu vaheli- mise võtmes näidiseksponaat. Miks Kohaliku tasandi poliitikasse ses koostöös peitub edu võti. Usun, et mitte seda meie uhkust laiemalt tead- jõudsin 2002. aasta kohalike vali- praegune vallavalitsus on koostööval- vustada. Aga vähemolulised ei ole ka miste kaudu ja tõuke sain isiklikust mis ja tahab volikogu liikmete ning tüüpilised loodusmaastikud. asjaajamise kogemusest Jõelähtme valijate häält kuulata. Toomas Kümmel on selle asja kä- vallaga. Üksikasjadesse laskumata sile võtnud ja see on hea. Kui meie võin öelda, et asjaajamine ei käinud Kuidas vältida Jõelähtmes ja valda teatakse vaid Linnuvabriku, meie vallas mitte päris nii nagu oleks mujal liigagi tihti korduvaid Kostivere sovhoosi saavutuste, Tallin- pidanud. Kohtudes enne 2002. aas- stsenaariume, mis “toodavad” na prügila, karjääride või Eesti Panga ta valimisi aktiivsete inimestega, kes pidevaid võimuvahetusi? mõisa kaudu, on midagi väga viltu. soovisid valla juhtimist parandada, Liiga tihedaid võimuvahetusi tu- Näitab, et me pole piisavalt teadvus- pidin koos nendega tunnistama, et leks loomulikult vältida. Kui võim tanud meie tõelisi väärtusi. Kindlasti ega asjad paremaks ei lähe, kui ise vallas pidevalt vahetub ei jõua ükski peaks selline identiteedi tunnetus liit- õlga alla ei pane. Nii see asi alguse hea mõte teostamiseni ning valla- ma valla põliselanikke ja uusasukaid. sai, aeg läks aga edasi ja peagi muu- ametnikelgi on raske aru saada, kust tus vaatenurk kogu maailma suhtes poolt tuul parasjagu puhub. See, mida Mida tähendab Teile vaba aeg? – kõike saab teha paremini kui vaid tähendab “liiga tihti” või “pidevalt” on Vaba aeg on tore asi – vahest tun- tahta! muidugi väga subjektiivne. Seaduse- dub, et seda pole olemaski, kuid vii- Ma usun, et igas inimeses on väike ga on reguleeritud, et kohalikud vali- masel ajal tundub mulle üha rohkem, maailmaparandajalik alge ja vaja on mised, mis võivad endaga kaasa tuua et kogu elu on vaba aeg! see vaid üles leida ja ellu äratada. võimuvahetuse, toimuvad üle nelja aasta. Järelikult peetakse nelja aas- Mida tähendab teile perekond? Viimastel kohalikel valimistel tat sobivaks intervalliks, mille tagant Perekond ja kodu on minu jaoks olid lubatud taas valimisliidud, võim võiks vahetuda. See, millal võim väga olulised. Ilma nendeta ei oleks mille suhtes on vastakaid arva- peaks vahetuma ei ole kohalike oma- ma kindlasti see, kes ma olen. Abi- musi. Kas on ikka õige järgida valitsuste puhul reguleeritud, kuid kaasa Elo on hariduselt dermatoloog, jäigalt erakondlikku liini ka ko- näiteks presidendi puhul on määrat- kuid olemuselt ehk rohkem ettevõtja halike omavalitsuste tasandil? letud maksimaalseks võimuloleku ja organisaator, kellega koos ei ole Valimisliitude lubamine oli minu Eestis alusetu. Erandeid muidugi on, poolt on volikogule antud seadusega pikkuseks kaks ametiaega. Arvan, et kunagi igav. Meie kolmeaastane tü- jaoks pettumuseks. Lootsin, et meie kuid erandid kinnitavad reeglit. väga suur seadusandlik võim. Võib- sellest võiks lähtuda ka kohalikul ta- tar Karin on nagu meie akude laadija. ühiskond on valimisliitudest juba olla ehk liigagi suur arvestades, et sandil. Üldtuntud on tõde, et “võim Kogu energia mis tema peale kulub välja kasvanud. Poliitilised erakon- Kas ja kuivõrd sõltub tegevus volikogu liikmed ju ei ole valdavalt rikub inimest”, seega ka kõige parem peegeldub päeva lõpuks mitmekord- nad on demokraatliku riigijuhtimi- volikogus partei keskkon- professionaalsed poliitikud, vaid tee- ja õigem vallavanem või volikogu sena tagasi. se teostamisel üheks väga oluliseks toritest? On ju juhtumeid, et vad seda oma põhitöö kõrvalt. Teiselt esimees ei tohiks jääda oma ametis- lüliks. Need tekkisid koos kaasaegse Toompealt saadetakse raske- poolt on volikogu ju vallavalitsusega se liiga kauaks. Kui inimene on liiga Mis on vallajuhi hobideks? demokraatliku ühiskonna tekkimise- kahurvägi võimupositsioonide võrreldes palju jõuetum ning jäädes kaua võimul, siis on tal tihti kalduvus Peaaegu kogu minu suguvõsa ga, mille vajalikkus on praktikas järe- muutmiseks kohale. kõrvale valla igapäeva küsimuste la- unustada oma valijad, kes talle võimu mängib tennist ning seetõttu mängin le proovitud ja mida ei ole veel ükski On kindlasti kohalikke omava- hendamisest, on tal oht jääda kõrvale usaldasid ja kuritarvitada võimu. Sel- ka mina. See ei tule mul küll eriti hästi arenenud riik kahtluse alla seadnud. litsusi, mille tegevust üks või teine ka valla tegelikust juhtimisest. Va- les valguses oli Jõelähtmel viimane välja. Minu jaoks on tennis seltskond- Arvan, et inimene, kes kuulub mingis- erakond suunab ja kontrollib. Tallinn rasematel aastatel on see Jõelähtme aeg võim vahetada. lik spordiala, mis aitab väga hästi lõõ- se poliitilisse erakonda on endale aru on ilmselt üks selliseid, kuid see ei vallas ka niimoodi olnud, et volikogu gastuda, kuna nõuab sajaprotsendi- andnud oma maailmavaatest ja põhi- ole reegel ja väiksemate omavalit- on sisuliselt kiitnud heaks vallava- Praegu on välja kuulutatud list keskendumist. Igasugune mõte mõtetest millest elus lähtuda. Kui ini- suste puhul oleks isegi narr uskuda, litsuses tehtud tööd ja reaalne valla konkurss Jõelähtme valla tun- millegile muule tuleb tennisemängu mene on ennast selgelt määratlenud, et mõnel erakonnal võiks olla ambit- juhtimine on toimunud suures osas nuslause leidmiseks. Mis teie ajaks peast tõrjuda, muidu pole män- siis on ka valijal lihtsam valida, sest ta siooniks mingi vald oma kontrolli alla vallavanema kabinetist. arvates iseloomustab Jõeläht- gida võimalik. ei vali mitte ainult inimest vaid tervet võtta. Kohalikke omavalitsusi juhivad Niimoodi see asi kindlasti edasi me valda kõige paremini? Olen kooliajal teinud natuke tõsi- erakonda ja tema maailmavaadet. See ikka kohalikud inimesed sõltumata minema ei peaks. Valijate hääl ehk Jõelähtme vallal peaks tõepoolest semalt mäesuusatamist, tulnud Ees- võimaldab valituks osutunule panna nende erakondlikust kuuluvusest. vallaelanike soov ja tahe selgub ikka olema tunnuslause, mis meid teistest ti noortemeistriks ning saavutanud ka poliitiline vastutus ja nõuda tema volikogu laua taga, mitte vallavalitsu- valdadest eristab ja mis meie piir- ka “Kandidat Master Sporta” järgu. tagasiastumist, kui tema käitumine Kas ja kuivõrd suudab volikogu se tagatoas. Eelduseks on siin muidu- konna omapära selgelt esile tõstab. Ühel hetkel tulid aga vigastused, mis ei vasta erakonna põhimõtetele. Vali- olla ise kohaliku elu “seaduse- gi see, et volikogu on aktiivne ja teo- Ei taha ju me olla vaid üks Tallinna sundisid võistlusspordist eemale jää- misliidul või üksikkandidaadil sellist andja” või sõltub ta oma otsus- tahteline ega võta passiivse vaatleja lähiümbruse vald teiste samasuguste ma. Siis tekkis ka huvi uue spordiala vastutust pole ja miski ei takista tal tes vallavalitsuses ette valmis- rolli. Volikogu esimehena näen siin seas, millele pealinna lähedus annab- – purjelaua vastu. Olen oma kolme- võimule pääsedes käitumast vastupi- tatud materjalidest? Milline on oma rolli eelkõige selles, et rakenda- ki identiteedi. le hobile truuks jäänud ja tunnen, et diselt antud lubadustele. või peaks olema vallavalitsuse da volikogu liikmed tõhusalt tööle. Meie vallal on nii rikas ajalugu, nad ei häiri üksteist vaid pigem täien- Väide, nagu teostaksid erakondade ja volikogu omavaheline koos- Oluline on volikogus kõigi arvamus kultuuripärand ja looduslik omapära, davad – igaks aastaajaks midagi! liikmed kohalike omavalitsuste tasan- töö? alati ära kuulata, et kellelgi ei jääks et sellele tasuks rõhuda. Rebala on dil erakondlikku poliitikat on tänases Sellest võiks rääkida tunde. Ühelt muljet, et ta on otsustusprotsessist nime andnud meie pealinnale ja on JL Jõelähtme valla elanikud külades ja alevikes seisuga 1. jaanuar 2006 Mehed 2631 Naised 2781 Kokku 5412

Küla/alevik Mehed Naised Kokku 45 43 88 Loo 5 11 16 23 13 36 Loo alevik 990 1141 2131 Haljava 81 63 144 Maardu 58 70 128 17 10 27 18 18 36 Iru 137 130 267 Neeme 78 79 167 Jõelähtme 46 54 100 Nehatu 11 11 22 Jõesuu 24 28 52 Parasmäe 24 17 41 Jägala 109 119 228 - - - Jägala-Joa 18 17 35 Rebala 66 63 129 51 45 96 51 29 80 62 59 121 Saha 50 48 98 Koila 3 7 10 Sambu 10 7 17 1 0 1 Uusküla 119 120 239 Koogi 50 41 91 Vandjala 26 24 50 12 6 18 Võerdla 6 8 14 Kostivere alevik 357 392 749 Ülgase 43 47 90 Kullamäe 4 5 9 KOV täpsusega 12 14 26 Liivamäe 24 32 56 (isikud, kelle elukohaks Rahvastiku Registris on Jõelähtme vald) lk 5 NR 107 / VEEBRUAR 2006 JÕELÄHTME VALLA LEHT Tohisoo klaverifestivalil kõlasid nii Mozart kui ka rõõmus ragtime

3.-4. veebruaril toimus lemiseks,” ütles Loo Keskkooli klave- Kadri-Ann Kallas ja Kätlin Hundimägi riõpetaja Tiina Muddi. esituses kõlasid T.Roonurme viieo- Kohilas kaheksas Tohisoo Sel aastal keskenduti eelkõige ees- salise tsükli „Vepsa laulud“, mis tänu klaveriansamblite festi- ti muusikale ja W.A.Mozarti loomin- põhjalikule harjutamisele õnnestus nii gule. Tihedalt muusikast täidetud juhendajate kui ka publiku rõõmuks val. päevade raames kohtusid osalejate- kenasti. kuulajatega sellised huvitavad per- Kätlin Hundimägi ja Kadri-Ann Üritus on oma nime saanud Tohisoo soonid nagu helilooja ja näitleja Ardo Kallas esitasid H.G.Heumanni pala mõisalt, millest tänaseks on saanud 5DQ9DUUHVGålVVSLDQLVW6YHQ.XOOHU- „Rõõmus ragtime“. W.A.Mozarti kont- koolituskeskus ning idee pärineb pia- kupp, rahvaluule fanaatik Mikk Sarv serdil esines Hanna Heiste koos õpe- nistidelt-õdedelt Malle Velmetilt ja ja helilooja Ilmar Pakri. taja Tiina Muddiga, mängides teemat Maie Kolditsalt. Tänavu oli osalejaid “Meie valda esindasid festivalil Mozarti 40. sümfooniast. ligi sajast Eestimaa erinevast paigast Loo ja Kostivere noored klaverimän- “Kõik meie õpilased pidasid hästi . Festivalil osales 80 ansamblit, 15-st gijad. Esimesel päeval esinenud Kos- vastu ja esinesid julgelt. Eks iga esine- erinevast koolist. tivere muusikaklassi õpilased Kris- mine annab uue kogemuse,” jäi Tiina “Tore, et sellel festivalil saavad ten ja Kristo Ukanise pälvisid palaga Muddi ürituse tulemustega rahule. esineda ka õpetajad – seda nii õpe- „Kloun“ publiku preemia. Marijell “Parimad mängijad igast koolist saa- tajatega omavahel kui ka õpilastega Niinepuu esitatud kaks E.Griegi pala vad esineda ka 4.märtsil „Estonia“ Tal- mängides. Saab kuulata palju head koos õpetaja Svetlana Siltšenkoga veaias toimuval kontserdil”. Erilised muusikat ja kolleegidega muljeid said samuti publiku lemmikuks,” tänusõnad lähevad kõikidele lapseva- vahetada. Õpilastele annab üritusel rõõmustas Tiina Muddi. nematele, kes esinejad kohale toimeta- Vasakult Sandra, Marijell, Kätlin, Kadri-Ann, Hanna. Teises osalemine kindlasti uut energiat ja Laupäev algas eesti muusika kava- sid, neile pöialt hoidsid ja kaasa elasid. reas õpetajad Svetlana Siltšenko ja Tiina Muddi. jõudu harjutamiseks ning edasipüüd- ga. Loo kooli õpilased Jaanika Sepp, JL Kultuuritegevus lastega Lool enne ja nüüd

Ma ei tea, kuidas nüüd, nipäevade, tuntud laulude, põnevate luuletuste jms teemadel. aga möödunud sajandi Eesti rahvuslikud tähtpäevad lõpukümnenditel nime- nõukogude ajal muidugi kohustuslik- tati kõiki klubitöötajaid ku kavasse ei kuulunud, aga folkloori austajana proovisin neid ikkagi kaja- suuresõnaliselt “kultuu- stada. Kui esialgu pidasime vaid vas- ripõllu kündjateks”. tla- ja jaanipäeva ning jooksime marti ja kadrit, siis 70-ndate teisest poolest Eeloleval sügisel täitub pool sajandit alates hakkasin lastele tutvustama Värvikas näitus Loo ajast, kui Loole seda kultuuripõldu juba lähemalt teisi rahvakalendri rajama hakati. 1956. aasta suvel alus- tähtpäevi ja rahvakombeid. Kultuurikeskuses tas tööd Tallinna Linnuvabrik ja et Põnevamad olid tõnisepäev, madi- Küünlapäeval avati Loo Kultuurikesku- se B-sektoris taas näitus. Oma maas- nõukogude inimese arengus oli töö- sepäev, lihavõtted ja toomapäev. Seo- tikumaale, värvikaid naivistlikke töid ja panuse kõrval tähtis osa ka taidluse ses viimasega sain sel kaugel keelatud mõtteluulet esitles Loo lasteaia õpetaja edendamisel, hakkas sama aasta sü- ajal mitmel korral lastega ka rahvus- Anna Magus. gisel tegutsema ka kohalik ametiü- likku jõulupidu pidada, sest teatavasti Anna on sündinud Siberis Suetuki hingu klubi. just toomapäeval tõid vanad eestlased külas peresse, kus sirgus 6 tüdrukut. Elan ja töötan Lool 40 aastat ja 70.-80-ndatel aastatel tegutses Loo Kultuurimajas mitmeid jõulud tuppa. Peale erihariduse omandamist Minus- olen tegelenud kogu selle aja laste ansambleid ja laulukoore. Praegusel ajal on muusikaõpetajal sinski Pedagoogilises Koolis, asus ta muusikalise kasvatustööga nii Loo käed vabamad – ta ise otsustab, mil- 1977.a. elama Eestisse, kus esimeseks lasteaias kui kohalikus kultuuriasu- meessoo esindaja lihtsalt koridoris samad tegelased olid kohal ja Harju liseid üritusi pidada oluliseks ja mida töökohaks sai Lihula Keskkool. tuses. 60-80ndatel aastatel juhenda- nurga taha tõmmatud, talle punane Täitevkomitee kinkis asjaosalistele tähistada, kellele ja kuidas esineda. Maalimisega tegeleb Anna viimased 3 sin mitmeid laste lauluansambleid mantel selga topitud ja ega siis pääsu kuldsete tähtedega aukirja. Samas on nõudmiste tulv tunduvalt aastat. On õppinud omal ettevõtmisel Vano Allsalu juures, täiendanud end (Sipsik, Lepatriinu, Pääsulind), kel- polnud. Tuli lihtsalt minna! Maipidu peeti ikka kevadpeo nime suurem. Juba vanemad ise on väga Üsna lõbus tähtpäev veebruaris all. Lapsed lendlesid liblikatena ja põ- mitmetel tööalastel kursustel ning lega esinesime arvukatel üritustel nii huvitatud, et laps saaks iga päevaga Sally-stuudio maalilaagrites Lihulas ja oli Nõukogude Armee aastapäev. Ega risesid põrnikatena ning esitasid ke- linnuvabrikus kui Harju rajoonis. võimalikult rohkem uusi teadmisi. Käsmus. see siis mingi hirmtõsine militaristlik vadlaule ja –luuletusi. Polnud sugugi Tol ajal oli kultuuritöö üsna regle- Sotsiaalne nihestatus, mis on toimu- Eelmised maalinäitused olid Annal menteeritud. Täpselt olid teada üri- pidu olnud! Naistekollektiivis levis oluline, et nad seisaksid sealjuures nud viimase kümne aastaga, torkab väljas Loo Lasteaia juubeliürituste aegu tused, mida ja kellele tuli läbi viia. traditsioon meestele kingitusi teha. punaste lippude all. silma ka laste- ja kultuuriasutuses. 2004. a. ja perepäeval möödunud Tähtsaim pidupäev aastas oli ok- Tavaliselt olid need natuke naljakad, Hullem asi oli 9. maiga. Esiteks Lapsevanem on väga rahul, kui tema aastal. toobrirevolutsiooni aastapäev. Sel- aga olulised pisiasjad. Lasteaialaste- tuli see nii ruttu kätte, et midagi uut lapsega tegeldakse ja üritusi korral- Näitust saab külastada tööpäevadel leks tuli ette valmistada spetsiaalne ga käisime küla lähedal olevas sõja- õpetada enam ei jõudnud. Ja mis laul datakse, kuid tihtipeale ollakse ise nii järgmiselt: kava teemal “rahvaste sõprus”. Kasu- väeosas ja see oli eriti põnev. Mõnel või tants oleks see pidanud olemagi? hõivatud, et nendes osaleda ei saada. E – T 10.00-18.00; K – R 10.00-16.00; L tasime palju vennasrahvaste tantse ja aastal käisid noorsõdurid ka vastukü- Rääkisime siis lastele, kui kole on Nii esinevad lapsed iseendale ja oma 10.00 – 13.00. laule, mis ju iseenesest polnud sugugi laskäigul ja laulsid-tantsisid lastega sõda ja kui hea, et meil on nüüd rahu kaaslastele ning emadel-isadel jääb Et kõik huvilised sellest osa saaksid, halb – lastel oli põnev ja repertuaar nii, et põrand põrus! ja see oli ju tõsi! Vahel käis külas ka kaasaelamisrõõm saamata. jääb Anna Magusa loomingu näitus muutus mitmekesisemaks. Väga oluline tähtpäev oli naiste- mõni onu, kellel oli palju ilusaid au- Õnneks on aga järjest rohkem avatuks küünlakuu lõpuni. Mäletan üht kohustuslikku sta- päev. Kõigepealt muidugi naistele rahasid rinnas. Siis kuulasid lapsed vanemaid, kes tõesti huvituvad laste Kadi Urm linliku konstitutsioonipäeva tähista- endale. Siis olid kõik naised tööl pi- tarka juttu, millest nad aru ei saanud, tegevusest ja mõistavad kui oluline mist detsembris. Kuidas seda päeva dulikumalt riides, elevil ja lokid peas see-eest võisid nad läikivaid ordeneid see on. Nad küsivad, uurivad, aitavad Üleskutse ! – oli nimelt oodata meeskolleegide oma sõrmega puutuda. mõtestada – see oli juba tunduvalt ja toetavad. Nad on alati lapse jaoks Loo Kultuurikeskus koos Jõelähtme keerulisem. Rääkisin siis lastele, et (ülemuste) visiiti tordi, veini ja lille- Maikuus olevast emadepäevast olemas! vallavalitsusega plaanib 2006 aasta igas kodus on omad seadused: millal dega. Lastele õpetasime päevakoha- ei saanud aga rääkida ega mõeldagi. Hästi vahvad on isadepäeva peod, oktoobri kuus tähistada LOO KUL- õhtul magama minna, milliseid üle- seid laule ja luuletusi ning kõikjal toi- Seda tähtpäeva nagu isadepäevagi, kus lapsed issid hingetuks tantsita- TUURIELU 50 AASTAT. sandeid täita jne. Nii on ka igal riigil musid suured värvikad naistepäeva ühiskond ei aktsepteerinud. vad. Või emadepäeva peod, kus em- Selle kuu jooksul on plaanitud omad seadused ja et nende tähtsate peod. med tütardega koos torti teevad. Või kohtumisõhtud endiste ja praegus- seaduste väljaandmisele oligi pühen- Peod sai raamidesse surutud jõulupeod, kus vanemad, vanavane- te eestvedajatega, aga ka lauljate, datud 5. detsember. Lenin ja kevad Et peod ikkagi üsna kindlates mad ja lapsed kuuse all istuvad ning tantsijate, näitlejatega jne.; filmiõhtud; Aprillis, V. I. Lenini sünnipäevaks, raamides pidid seisma (kavad kont- koos vanu jõululaule laulavad. Need üles pannakse erinevad näitused; Nääripidu – kõigist oodatuim sai koduümbrus alati korda ja linnu- rolliti alati enne esitamist), hakkasin on tõeliselt ilusad elamused. Ja nen- tegevust saab olema nii suurtel kui väikestel; kulminatsiooniks saab Nääripidu oli lastele väga oodatud vabriku sööklas pakuti tasuta unus- 80-ndatel nii klubis kui lasteaias läbi de nimel tasub edasi toimetada. tamatut seljankat. Lastega käisime viima mängupidusid. Need olid tava- olema 28. oktoobril JUUBELIKUU pidu. Ja tähtsaim tähtsamatest oli LÕPUPIDU! Näärivana! Õnneks oli meil oma küla Tallinnas Lenini ausamba juurde lilli liselt lavastuslikud ja toetusid mingile Õnneks on kultuuripõld endiselt Lugupeetud lookad, viimas. Saalis lapsed laulsid, lugesid kindlale teemale. Kui meieni jõudsid ääretu! Näärimees alati olemas. Kord aga juh- kui Teil on kodus fotosid, rekvisiite, tus, et too oli hõivatud muude tähtsate luuletusi ja jagati kommi. Eriti pidu- teadmised hiina loomakalendrist, likuks paisus üritus siis, kui tähistati kasutasin ka neid lastele põnevaid häid ideid ja kõike muud, mis aitaks kohustustega ja siis algasid läbirääki- Kai Müürsepp seda oktoobrikuud sisukamaks teha, Lenini 100. Sünniaastapäeva. Sel pu- eksootilisi teemasid (draakon, madu, mised isadega juba oktoobripühadest Loo laste muusikaõpetaja, siis palun võtke meiega ühendust. alates ning vältasid nädalaid. Vahel hul toimus Lool maakondlik näidisü- ahv jne.). Terve rea mängupidusid Loo Kultuurikeskuse metoodik ritus, kõik vähegi suuremad ja täht- tegime lastega tervise, liikluse, sün- Pille Raudkivi juhtus ka nii, et häda korral sai mõni Loo Kultuurikeskuse juhataja JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 107 / VEEBRUAR 2006 lk 6

Jõelähtme Vallavolikogu Jõelähtme Vallavolikogu Saha küla üldplaneeringu koostamine. 1.1 Toomas Kümmel – esimees M Ä Ä R U S O T S U S 2. Peatada uute detailplaneeringute koosta- 1.2 Art Kuum Jõelähtme 26. jaanuar 2006 nr. 4 Jõelähtme 26. jaanuar 2006 nr. 29 mise algatamine Loo alevikus, Liivamäe kü- 1.3 Kalev Lehtla las ja Saha külas kuni käesoleva otsusega 1.4 Maarika Sepp Koolilõuna toetuseks määratud eraldiste otsustatud üldplaneeringu kehtestamiseni. Loo aleviku, Liivamäe küla ja Saha küla 1.5 Aavo Mooste jaotamise kord üldplaneeringu algatamine 3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvestades 1.6 Tarmo Kalju Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32¹ otsuse teatavakstegemisest. 1.7 Linnar Kaldmaa Valla territoriaalplaneerimise korraldami- alusel, Jõelähtme Vallavolikogu 1.8 Ljudmilla Kaska ne on Kohaliku omavalitsuse korralduse M Ä Ä R A B: seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt ko- Art Kuum 1.9 Tiia Välk § 1. Kompenseerida riigi poolt eraldatud va- haliku omavalitsuse ülesandeks. Tegevu- Volikogu esimees 1.10 Riimas Ukanis henditest Jõelähtme valla koolides õppiva- se eesmärk on tagada võimalikult paljude 1.11 Kalmer Kase te kõigi 1.- 9. klassi õpilaste koolilõuna täies ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid ar- ulatuses. Jõelähtme Vallavolikogu 1.12 Maido Pajo.” vestavad tingimused säästva ja tasakaa- O T S U S § 2. Kompenseerida riigi poolt eraldatud lustatud ruumilise arengu kujundamiseks, 2. Muuta Jõelähtme Vallavolikogu 21. det- Jõelähtme 26. jaanuar 2006 nr. 30 vahenditest Jõelähtme valla koolides õppi- ruumiliseks planeerimiseks, maakasutus- sembri 2005.a. otsuse nr. 28 punkti 2 ja vate kõigi 10.-12. klassi õpilaste koolilõuna eks ning ehitamiseks. Käesoleval ajal kehtiv sõnastada see alljärgnevalt: täies ulatuses alates 01. jaanuarist 2006 Jõelähtme valla üldplaneering on kinnitatud Kuusalu valla ranna-alade osaüldpla- “2. Kinnitada volikogu keskkonnakomisjon kuni 2005/2006 õppeaasta lõpuni. Jõelähtme Vallavolikogu 29. aprilli 2003. neeringu Valkla külast Andineeme külani 11 liikmelisena järgmises koosseisus: § 3. Tasuta koolilõuna arvestus toimub koo- a otsusega nr 40. Vallavalitsusele on huvi- kooskõlastamine 1.1 Tiia Välk – esimees lide, klasside ja õpilaste lõikes. tatud isikute poolt, kooskõlas Planeerimis- 1.2 Jüri Jalakas § 4. Antud korra täitmist kontrollib volikogu seaduse paragrahvi 10 lõikega 1, esitatud Juhindudes Kohaliku omavalitsuse kor- revisjonikomisjon. üldplaneeringu koostamise algatamise 1.3 Jelena Lätik ralduse seaduse paragrahv 22 lõikest 2, § 5. Määrus jõustub 01. jaanuarist 2006.a. ettepanekuid Liivamäe küla, Saha küla ja 1.4 Toomas Kümmel Planeerimisseaduse paragrahv 17 lõige 2 Loo aleviku osas. Nimetatud piirkondade punktist 2, Jõelähtme Vallavolikogu 1.5 Maarika Sepp Art Kuum üldplaneeringu koostamise algatamise olu- O T S U S T A B: 1.6 Arvo Olek Volikogu esimees lisust põhjendatakse vajadusega täpsus- tada perspektiivset elamuehituse ulatust 1. Kooskõlastada Kuusalu valla ranna-ala- 1.7 Riimas Ukanis väljaspool alevikku, Rebala muinsuskait- de osaüldplaneering Valkla külast Andinee- 1.8 Ave Soekov Jõelähtme Vallavolikogu sealast ning rohevõrgustikust ja tuumalast, me külani vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse M Ä Ä R U S 1.9 Väino Haab AS-i Tallegg tootmishoonetele määratud ja OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud 1.10 Harri Reidma.” Jõelähtme 26. jaanuar 2006 nr. 5 sanitaartsoonist tulenevaid kitsendusi, sa- tööle. 3. Keskkonnakomisjoni koosseisu 1 (üks) muti kitsendusi põhjustavate alade piiride 2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna koht jääb vakantseks. Jõelähtme Vallavolikogu 22. veebruari muutmise võimalikkust ja põhjendatust, Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates ot- 2005. a. määruse 63 muutmine tiheasustuses paiknevate võimalike uute suse teatavakstegemisest. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. haljas- ja pargialade rajamist. Üldplanee- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse ringu muutmise läbi on võimalik esitada Art Kuum seaduse paragrahv 6 lõike 3 punktist 1 ja ettepanek maakonnaplaneeringu korrigee- Volikogu esimees paragrahv 22 lõike 1 punktist 5 ning voliko- rimiseks valla eesmärkidele sobivamaks. Art Kuum gu haridus- ja kultuurikomisjoni ettepane- Üldplaneeringu koostamise käigus leitakse Volikogu esimees kust, Jõelähtme Vallavolikogu reeglid, mis oleks mõistlikud, tagamaks eri- Jõelähtme Vallavolikogu nevate huvide esindajate rahulolu. Nendeks O T S U S M Ä Ä R A B: Jõelähtme Vallavolikogu on näiteks olemasolevad elanikud, kinnisva- § 1. Muuta Jõelähtme Vallavolikogu 22. O T S U S Jõelähtme 26. jaanuar 2006 nr. 34 ra omanikud, kinnisvaraarendajad ja teised veebruari 2005.a. määrusega nr. 63 keh- Jõelähtme 26. jaanuar 2006 nr. 31 testatud “Jõelähtme valla eelarvest kultuuri-, erinevad huvigrupid. Üle- või alaplaneeri- Valla esindajate nimetamine Eesti Maa- haridus- ja spordiprojektide toetamise kor- misega kaasnevad võsastunud maa-alad, omavalitsuste Liidu Maapäeva koossei- ra” punkti 1.3. ja sõnastada see alljärgne- väljaarendamata elamualade probleemid, Jõelähtme Vallavolikogu 21. detsembri su valt: milleks on elukeskkonna kvaliteedi langus, 2005.a. otsuse nr 28 muutmine “1.3. Toetuse saamise aluseks on vormiko- kuritegevus jne. Lisaks, seoses vajaduse- hane taotlus. Taotlusi toetuste saamiseks ga välja arendada infrastruktuur, tekivad Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse kor- Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse kor- on võimalik esitada vallavalitsusse 4 korda ka kohalikule omavalitsusele täiendavad ralduse seaduse paragrahv 22 lõige 1 ralduse seaduse paragrahv 22 lõige 1 punkti aastas tähtaegadega 20. veebruar, 20. mai, kohustused. Intensiivse kinnisvaraarendu- punkti 251, Jõelähtme Vallavolikogu 20. august ja 20. november. Üldjuhul on igal 20 ja paragrahv 47 lõike 1, Jõelähtme valla sega kaasneb nii koormuse kasv infrastruk- O T S U S T A B: esitamistähtajal projektide toetusteks eral- tuurile, ühistranspordi ümberkorraldamise põhimääruse punktid 30.1.20.; 45.5. ja 45.7. datava summa suurus ¼ eelarve aastaks vajadus kui ka kohustus rajada Jõelähtme ning lähtudes majandus-arengukomisjoni 1. Nimetada Jõelähtme Vallavolikogu esin- kultuuri-, haridus- ja spordiprojektide toe- valda pidevalt uusi sotsiaal-, kultuuri- ning esimehe Toomas Kümmel’i ettepanekust dajaks Eesti Maaomavalitsuste Liitu voliko- tusteks määratud summast.” haridusobjekte. Algatatav üldplaneering on muuta volikogu majandus-arengukomisjoni gu esimees ART KUUM ja asendusliikmeks § 2. Muuta Jõelähtme Vallavolikogu 22. peale kehtestamist aluseks nimetatud piir- koosseisu ja volikogu keskkonnakomisjoni volikogu aseesimees JÜRI PAAVEL. veebruari 2005.a. määrusega nr. 63 kinni- konnas detailplaneeringute koostamisele esimehe Tiia Välk’i ettepanekust muuta 2. Nimetada Jõelähtme Vallavalitsuse esin- tatud Jõelähtme valla eelarvest kultuuri-, ja ehituskorraldusele. volikogu keskkonnakomisjoni koosseisu, dajaks Eesti Maaomavalitsuste Liitu vallava- haridus- ja spordiprojektide toetuse saa- Jõelähtme Vallavolikogu Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Koha- nem TARMO PALDERMAA ja asendusliik- mise taotluse vormis taotluse esitamise O T S U S T A B: meks abivallavanem TERJE LILLO. tähtaegu ja kehtestada alljärgnevad uued liku omavalitsuse korralduse seaduse pa- tähtajad: 20. veebruar, 20. mai, 20. august ragrahv 22 lõike 1 punktist 31, Jõelähtme 1. Muuta Jõelähtme Vallavolikogu 21. det- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. ja 20. november. valla ehitusmääruse paragrahv 3 punktist 2 sembri 2005.a. otsuse nr. 28 punkti 1 ja sõnastada see alljärgnevalt: § 3. Määrus jõustub 01. veebruaril 2006. a. ja paragrahv 7 lõikest 1, Jõelähtme Vallavo- Art Kuum likogu “1. Kinnitada volikogu majandus-arenguko- Volikogu esimees Art Kuum O T S U S T A B: misjon 12 liikmelisena järgmises koossei- Volikogu esimees 1. Algatada Loo aleviku, Liivamäe küla ja sus:

Kaevandamine Peterburi maantee ääres Ostan postkaarte ja fotosid (Eesti vaated, sõjavägi), münte ja paberraha, auta- laieneb – elu läheb hulemaks! susid, kirjandust ja muud vanaaegset kraami. 1. veebruaril võttis Harjumaa Maardu küla poolsel osal. Nagu näha, vallavolikogu keskkonnakomisjoni Helistada võib iga päev 9.00-21.00 Keskkonnateenistus menet- on plokid 3 ja 4 jäänud puutumatuks, kui ka Keskkonnainspektsiooni (lü- telefonidel 55 955 996, 65 70 263. lusse OÜ “Starhill” kaevan- mis olid vahetult külade all. hinumber 1313) ja lõhkamise osas Raha kohe kätte ning konsulteerimisvõimalus. damisloa taotluse Maardu III Kõige rohkem saavad häiritud Keskkonna Tehnilisele Järelvalve Ain paekrjääri mäeeraldise piires Võerdla-, Vandjala-, Loo- ja Maardu Inspektsiooni ([email protected]). Müra- (5,39 ha) ja Maardu V paekar- külade inimeste igapäeva elu. Prae- probleemide kohta ootab teavet ka jääri mäeeraldise piires (7,61 guse kogemuse põhjal on kolin-müra Tervisekaitseamet. ha). Kaevandamisloaga saab ja tolm kohati päris väljakannata- JÕELÄHTME VALLA LEHT tutvuda ja teha ettepanekuid- matud. JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE JA VOLIKOGU AJALEHT vastuväiteid ühe kuu jooksul. Omalt poolt viin ettepanekud- Tiia Välk 5,39 hektariline maatükk on nn. vastuväited Harju Keskkonnateenis- Loo ja Vandjala külavanem VÄLJAANDJA plokk nr.2, mis asub Ületee talu tusse. Samuti ootan kaaskodanike Jõelähtme vallavolikogu liige, kesk- Jõelähtme vallavalitsus (Sirkli talu) vastas, Vandjala küla aktiivset sekkumist ja tekkivatest konnakomisjoni esimees Tel. 60 54 887, 60 54 882, 50 124 20 poolsel küljel ja 7,61 ha on plokk nr.1, probleemidest teavitamast. Teavita- ([email protected], 56 698 710, KAASTÖID OOTAME MEILIAADRESSIL: [email protected] mis asub prügimäe mahasõidu ääres, da tuleks nii Jõelähtme vallavalitsust, 60 81 665) Trükk AS Printall lk 7 NR 107 / VEEBRUAR 2006 JÕELÄHTME VALLA LEHT Hoia oma lemmikut hulkuristaatuse eest 2005. aasta septembris avas Tallinnas, Viljandi mnt 24D uksed Balti- maade suurim hulkuva- te loomade varjupaik ja kodu - MTÜ Loomade Hoiupaik. Hulkuvate loomade püüdmise ja hoidmise leping on sõl- mitud 2006. aasta lõpu- ni ka Jõelähtme vallaga.

Alates avamisest on Loomade Hoiu- paik pakkunud peavarju rohkem kui 1800 hüljatud loomale, neist 60% moodustavad kassid ja 40% koerad. Koertest on leidnud uue peremehe või tagastatud algsele omanikule 80%, kasside puhul on see protsent 57. Loomade Hoiupaiga missioon on ka inimeste teavitamine ja hari- mine. Soovime, et meilt kas uue või taasleitud sõbraga lahkunud looma- omanik oleks teadlikum kui looma eelnevat elu juhtinud inimene. Lisaks tevitustööle loomade pidamise ees- kirjade osas oleme käivitamas nortele suunatud kampaaniat, näiteks eks- kursioonide näol meie majja. Alates 18. jaanuarist ootab oma kodu 4-aastane isane segavereline hundikoer. Leitud Saha-Loolt. Koera aasta kontekstis on meil aprillis-mais plaanis korraldada Tal- de Hoiupaiga infotelefonile 62 17 7 linna ja Harjumaa koerte massiline 46. Anna võimalikult täpne looma mikrokiibiga märgistamine ja re- kirjeldus, looma nimi ning kadumi- gistreerimine. Kui kampaania raa- se aeg ja jäta oma kontaktandmed. mes on Tallinna loovutatud koerte Helista Loomade Hoiupaiga admi- registreeririmine Tallinna Koerte nistraatorile 53 49 4045 (tööpäevadel Keskregistris tasuta, siis Harjumaa 8.00-17.00). koerte-kasside ühist registrit veel ei Külasta meie kodulehekülge www. ROH ĝDPDV RQ ULLJLKDQJH KWVH UH- loomadehoiupaik.ee kus on üleval gistri pidamiseks Tallinna linna poolt fotod kõikidest leitud loomadest. Kui välja kuulutatud. leiate meie juurest oma looma, on teil Kõik Loomade Hoiupaigast välja õigus teda tagasi nõuda 14 päeva joo- antavad loomad on vaktsineeritud ksul. Tasuda tuleb looma püüdmisele marutaudi vastu, neile on tehtud nii ja ülalpidamisele tehtud kulutused. sise- kui välisparasiitide tõrje ning koertele on tehtud kompleksvaktsiin. Mida teha, et loom kaduma ei läheks? Mida teha, kui näed hulkuvat või Vastavalt Jõelähtme valla koerte ja hüljatud looma tänaval? kasside pidamise eeskirja punktidele Helista Loomade Hoiupaiga info- 2.1 - 2.5 tohib koera ja kassi pidada telefonile: 62 17 746 või Tallinna abi- omanikule kuuluvas või tema valdu- telefonile 1345 (mõlemad töötavad ses olevas ehitises või territooriumil. ööpäevaringselt) ning anna võimali- Territoorium peab olema piiratud kult täpset teavet looma asukoha, vä- nii, et oleks välistatud koera väljapää- limuse, käitumise jm kohta. Jäta oma semine, kaaskodanikele ja teistele kontaktandmed või kooskõlasta loomadele kallaletungimise võimalus. tellimus Jõelähtme valla esin- Sama eeskiri sätestab, et koeraoma- daja Arvo Lassiga, telefonidel: 60 nik on kohustatud koera varustama Alates 2. jaanuarist ootavad oma peremeest või uut kodu kaks emast segaverelist õuekoera, 54 883 või 52 25 909. kaelarihma ja märgistusega ning kes on püütud Jõelähtme golfiväljakult. Kui loom on agressiivne, haavatud paigaldama temale kuuluva territoo- aadressipadrun (müügil Looma- Teenus sisaldab ka looma kandmist Vaevalt, et keegi teist sooviks, et teie või muul moel ohus, tuleme kohale riumi sissepääsule ja kõigile tänavaga de Hoiupaigas ja väikeloomapoodi- Lemmikloomade Registrisse, kust ta kass nendega päevagi koos veedaks. esimesel võimalusel. külgnevatele piirdeaedadele koera des), kuhu on märgitud nii looma on hõlpsasti üles leitav nii loomaklii- Hea peremees – hoolitse oma Kui loom käitub imelikult (on ag- olemasolust teatava hoiatussildi. nimi, registrinumber (olemasolul) nikute, politsei kui Loomade Hoiu- lemmiku eest nii, et ta ei satuks meie ressiivne või ebaloomulikult loid), tu- kui omaniku andmed. Püsivam või- paiga poolt. Vähemtähtis ei ole kas- majja, ei jääks auto alla ega ohustaks leb teda võimaluse korral jälgida kuni Nii lihtne see ongi! malus on märgistada oma lem- side märgistamine. Kasvõi kaelarihm kaaskodanikke! loomakoguja tulekuni. Mitte mingil Kui siiski on juhtunud, et loom mik mikrokiibiga. Seda tehakse telefoninumbriga näitaks loomaoma- Lisainfot vaata koduleheküljel juhul tegutseda omaalgatslikult. mingil viisil kodust lahkub, on loo- samuti Loomade Hoiupaigas ja väi- niku hoolimist oma kiisukesest, kes www.loomadehoiupaik.ee või küsi maomanikule igati kasulikum, et keloomakliinikutes. Mikrokiipimine mustema stsenaariumi korral võib juhatajalt telefonil 51 70 997 Mida teha, kui lemmik on koer ja kass oleks märgistatud on lihtne ja valutu protseduur, mille koos hulkujatega kinnipüütute hulka kadunud? ja kiiresti üles leitav. Selleks on käigus lastakse süstlaga imepisike sattuda. Paljud teist ei kujuta ette, kui Jaanika Holsting Teata looma kadumisest Looma- kaks võimalust: looma kaelal olev mikrokiip looma kõrva taha kaelale. haiged võivad olla kodutud kassid. MTÜ Loomade Hoiupaik juhataja Hulkuva koera või kassi eest võib saada kuni 6000 krooni trahvi Jõelähtme valla koerte ja kas- 4.2 Kui omaniku juurest lahti pää- 5.2 Sama teo eest, kui see põhjus- Kõik püütud loomad paigutatakse teostama kodutute ja hulkuvate loo- side pidamise eeskirja, mis on senud koera või kassi kinnipüüdmise tas varalise kahju või inimesele tervi- hoiupaika aadressil Tallinn, Viljandi made püüdmist Jõelähtme valla kehtestatud Jõelähtme Valla- korraldab vallavalitsus, kannab ni- sekahjustuse, karistatakse kuni 200 mnt 24 D ning sealt võib omanik loo- haldusterritooriumil igakuiselt või volikogu 26.11.2002.a. ääruse- metatud koera või kassi püüdmise ja trahviühiku suuruse rahatrahviga. 1 ma kätte saada 14 päeva jooksul. Pea- vastavalt tekkinud vajadusele ning ga nr 2, p 4.1 alusel korraldab pidamisega seotud kulud loomaoma- trahviühik = 60 krooni. le selle tähtaja möödumist leitakse sellest tulenevalt hoidke oma loomad omanikuta või hulkuvate koerte nik. Jõelähtme Vallavalitsusel on sõl- loomale uus omanik või hukatakse. kinni ja järgige vallas kehtestatud ja kasside püüdmist, pidamist 5.1 Koerte ja kasside pidamise ees- mitud leping Tallinna Loomade Hoiu- Hulkuva looma paigutamine hoi- eeskirju. ning hukkamist Jõelähtme val- kirjade rikkumise eest karistatakse paigaga, kes teostab kodutute ja hul- paika ja hukkamine ei vabasta loo- lavalitsus Vabariigi Valitsuse kuni 100 trahviühiku suuruse rahat- kuvate koerte ning kasside püüdmist ma omanikku vastutusest. Vastavalt Arvo Lassi poolt kehtestatud korras. rahviga. Jõelähtme valla haldusterritooriumil. lepingule hakkab Loomade Hoipaik korrakaitsespetsialist JÕELÄHTME VALLA LEHT NR 107 / VEEBRUAR 2006 lk 8

VIIMANE TÄHTAEG MAA ERASTAMISEKS - 1. märts 2006

Isikud, kes nendeks tähtaegadeks pole maa erasta- suse haldusterritooriumil maad osaliselt või terviklikuna Kodanikud KIIRUSTAGE! mise avaldusi esitanud, seda hiljem enam teha ei saa, maareformi seaduse §6 teise lõike punktides 2-4 sätestatu Avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks ehitiste st. nad kaotavad õiguse maa erastamiseks oma ehitise alustel ja nimetatud maa osas on kohalik omavalitsus juurde saavad veel kuni 1. märtsini 2006 esitada kõik, juurde. Avaldusi vabade piirnevate maatükkide erastami- vastu võtnud otsuse maa osalise või täieliku kompentsee- kes on ehitise vallasasjana omandanud ning on seni seks võetakse vastu 2006. a. 1. juunini. Piirnev tähendab rimise kohta. jätnud vastava avalduse vallavalitsusele esitamata (ka antud juhul seda, et kinnistul peab olema ühine piir sellise need, kes on oma kolmekuulise tähtaja mööda lasknud). vaba maatükiga. 2) põllumajandus-, metsa-, elamu-, ja sihtotstarbeta Maareformi seaduse §40 alusel saab maad erastada maa- maad. Isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asuko- reformiseaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Maareformi seaduse §22 lõige 4 punktides 1 või 2 sä- hajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva testatud maa mittetagastamise otsusest tulenevalt ja juhul kaitseala reservaadis või sihtkaitsevööndis asuvat maad Eraldi on ette nähtud täiendav tähtaeg ehitise teeninda- kui nimetatud otsus on vastu võetud pärast 1. oktoobrit või kellele tagastatud maa asub kas osaliselt või tervikuna miseks vajalikku maa erastamiseks. Avalduse võivad esita- 2003, võetakse sellistelt isikutelt piiratud enampakkumise erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse da kõik seaduslike ehitiste omanikud sõltumata sellest, avaldusi vastu kuni 1. märtsini 2006. Osta saab: haldusterritooriumil asuva kaitseala reservaadis või siht- mis põhjusel on jäänud teenindusmaa erastamise avaldus kaitsevööndis. esitamata. Selliste ehitiste juurde saab esitada avaldusi 1) elamu- ja sihtotstarbeta maad. Isik, kellele ei tagas- teenindusmaa erastamiseks kuni 1. juunini 2006. tatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalit- ISAMAALIIDU JÕELÄHTME OSAKOND

ET SAADA SUUREKS – PEAB OLEMA VÄIKE, Valla eakad sünnipäevalapsed ET OLEKS ELU – veebruaris 2006 PEAB PAISTMA PÄIKE, ET OLEKS ÕNNE – 80 9.02 HELMUT SAMP Loo alevik PEAB OLEMA SÕBER, KES HOIAB SIND 93 JA ABIKS ON KÕIGES. 17.02 TIIU URM Kostivere alevik 88 Loo Kultuurikeskus tervitab kõiki oma sõpru EESTI ISESEISVUSPÄEVA puhul! 10.02 TATJANA PAPPEL Kostivere alevik 87 20.02 VALENTINA VASILKOVA Kostivere alevik Loo Kultuurikeskus sai 7. jaanuaril aastaseks. Täname BEEBIKOOL R 10.00 – 12.00 kõiki, kes tulid ja jagasid meiega seda rõõmu. NOORTETUBA E – R 15.00 – 20.00 / kooli- 84 vaheaegadel 12.00 – 18.00 10.02 LINDA-VELILLA VELLER Kallavere küla Oleme püüdnud oma võimaluste piires pakkuda tegevust, sil- MÄNGUTUBA E – N 10.00 – 13.00 / E ja K 15.00 – 82 mailu ja laululusti kõigile soovijatele alates beebidest kuni 18.00 / L 10.00 – 14.00 10.02 ELLA KNUUT Manniva küla seenioriteni välja. Meie tegemistest saavad huvilised kõige pa- SEENIORIDE TUBA E – N 10.00 – 16.00 remini ülevaate kultuurikeskuse kodulehelt www.lookultuuri- 81 keskus.ee . SUUREMAD ÜRITUSED VEEBRUARI LÕPUS 13.02 AINO KURG Jägala küla 70 Kutsun kultuurilembelisi valla elanikke osalema meie üritustel • 26.02 kell 15.00 – 17.00 19.02 LINDA KÖÖP Kallavere küla ja tegema ettepanekuid järgnevateks ettevõtmisteks! Kultuurikeskuse ees ja sees KOGU PERE VASTLATRALL INFO LOO KULTUURIKESKUSE KOHTA • 28.02 kell 16.00 – 17.00 Kultuurikeskus on kõigile avatud E-R 10.00-20.00 Loo Spordihoone mäel Jaanuaris 2006.a. surnud valla elanikud [email protected] vastlapäeva liulaskmine ÜLLAR POHLAK administraator 608 0557 SEENIORIDE TOAS AVATUD – ANNA MAGUSA 26.12.1982 – 15.01.2006 juhataja Pille Raudkivi 608 0573 NAIVISTLIKE TÖÖDE NÄITUS metoodik Kai Müürsepp 608 0576 NIINA KÄSPRI noorsootöötaja Margot Leismann 608 0557 TULE VÕTA OSA JA SA EI KAHETSE ! 18.04.1941 – 26.01.2006

Pro Service OÜ on Lool asuv Aara talu müüb soodsate hindade- TALLINNA PRÜGILA AS veoautode ehitamisega tegelev ga söögi- ja seemnekartulit! ettevõte. PAKUB TÖÖD Söögikartulit “Sante” ja “Raja” - 3.50.- Seoses tööde mahtude suure- kr/kg – keskmine suurus; 3.00.- kr/kg - töökale; – väike kartul. - kohusetundlikule ja nemisega võtame töökotta tööle - ausale õpipoisi, kelle tööülesanneteks Seemnekartul – 0.50 kr/kg: “Sante on autolukksepa töös abistamine, E3” (k.varane); “Raja E3” ja “A klass” TÖÖLISELE tööks vajalike detailide etteval- mistamine, töökoja korrashoid. (k.hiline). “Impala E3” (väga varane), seemne suurune tarbekartul. Lisainfo: Tööalane väljaõpe ja praktika te- Tel. 609 60 18 ostatakse kohapeal. e-post: Palk kokkuleppel. LÕHUTUD KÜTTEPUUD alates 340.-/rm. [email protected] Huvi ja heade töötulemuste korral Kask, kuusk, h.lepp, sanglepp (30, 40, on võimalus areneda autolukkse- 50cm). paks. Tallinnas, Harjumaal transporditeenus.

Tel. 6466 013, 5626 2856, Noor pere ostab maad. Soovijatel palume saata oma CV e-post: [email protected]. e-mailile [email protected], faksile Vajadusel oleme abiks 6837706 või asjaajamisel ja maa mõõtmisel. aadressile Saha tee 16d, Loo Müüa kuldse retriiveri kutsikad. Telefon: 67 31 218 või 56 240 661 alevik, Jõelähtme vald 72401. Täiendav info telefonil 5110374. Tel: 50 69 967