DOCSLIB.ORG

Kõrgessaare Valla

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kõrgessaare Valla KÕRGESSAARE VALLA NR. 4 2008 REEDE 18. APRILL 2008 ILMUB IGA KUU KOLMANDAL REEDEL TASUTA kes mingil põhjusel vahepeal kõrvale jäänud, Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse kevadistest tagasi tuleksid. Tänud ka koolile, kes on mõistvalt suhtunud tegemistest õpilaste sporditegevusse, sest sageli on Olgu need ilmad nii heitlikud kui tahes, kevad võistlused ka koolitundide ajal ja kahtlemata on vääramatult kohal. Kevade saabumist segab see õppetööd. Tänud ka toetajatele ja tähistasid ka Kõrgessaare tantsurühmad andes lapsevanematele, sest sporditegemine on kevade saabumise päeval 20.märtsil üsnagi kulukas, seda eriti transpordikulude meeleoluka tantsuetenduse. Üles astusid nii osas, vanemate kuluks loomulikult osa suured kui väikesed ja seda nii eraldi kui ka spordivarustusest. koos ühiselt tantsides. Rahvatantsud Veel tahaksin kiita noori võrkpallitüdrukuid, vaheldusid hoogsate line-tantsudega ning nii kes saavutasid Hiiumaa koolinoorte 7.-9. laval kui ka saalis oli tunda sellist ehedat klasside võrkpallivõistlustel 2. koha. Tublid tantsulusti, nii et võib kindel olla- kevad tuleb olite! Võrkpalli treeninguid juhendab Anneli sel aastalgi mitmenäoline, soojad ilmad Mauer. vaheldumisi külmematega, päikesepaiste Väike tähelepanek siia otsa. Sageli on nii, et vaheldumisi vihmasagaratega. Selline see meie sügisel kui huviringid ja treeningrühmad kliimavöötme kevad ongi .Igati tore 4:3. Finaalis Ääsmäe SK vastu jäime alla 3:7 alustavad on lapsi nimekirjas kaks korda tantsuüritus oli, tänud tantsijatele ja (kuni 2. kolmandiku lõpuni püsis veel viik, rohkem kui neid kevadeks järgi jääb. juhendajatele. kuid lõpuks ilmselgelt väsisime, oli ju ärgatud Sooviksin, et ka lapsevanemad näitaksid üles Ka saalihokimängijatel hakkab võistlushooaeg kell 4 hommikul ja finaalmäng toimus alles pisut rohkem huvi oma laste tegemiste vastu (kas ikka huviringides ja treeningrühmades lõpule jõudma. Nende tegemistest ka väike õhtul 18.00). Lõpptulemuseks niisiis ülevaade. Viskoosa I saalihoki meeskonnal hõbemedalid Eesti Noorte saalihoki osaletakse). Soovin, et lapsed oleksid veidi läks esiliiga hooaeg suurepäraselt kuni play-off meistrivõistlustelt U-15 vanuseklassis, mis on püsivamad ja järjekindlamad. Kergekäeliselt ei mängudeni. Põhiturniiril saadi 12 võistkonna suurepärane tulemus. Siinkohal olgu ära tasuks huviringi-ja treeningrühma tööst konkurentsis kindel esikoht (9 võitu, 1 viik ja 1 toodud võistkonna koosseis (vt. pilti): Marko puududa. Tulemusteni viib ikka järjepidev töö. kaotus). Samas tabas meid ebaõnn juba Viitamees, Ken Pähn, Miko Malk, Erkki Saan aru küll, et kevad pulbitseb nii sees kui esimeses kohamängus (veerandfinaalis) kus Sedrik, Priidik Valk, Ulvar Suve, Alex Kark, väljas, aga ikkagi... kord alustatuga tasub ka jäime alla põhiturniiril 8. koha saanud Jõgeva Marten Käär, Danver Mets, Helmur Rajang, edasi minna. Tähe II võistkonnale 3:4 ja sellega oligi Toomas Valk, Kasper Mast, Tarvo Kivisilla ja Artikli ilmumise päeval, ehk täna õhtul kell meeskonna jaoks hooaeg lõppenud. Olime Sander Laur. Treeneriks Teet Kivisilla. Ja lisan 18.00 on Kõrgessaare Vaba Aja keskuse põhjendatult kindlad vähemalt finaalikohas, veel, et Alex Kark tunnistati saalihoki kammersaalis Kõrgessaare valla laste aga läks teisiti. Loodan, et see ootamatu kaotus meistrivõistluste U-15 vanuseklassi hooaja lauluvõistlus „Lauka Laululind“ kus noored ei vähenda meeskonna mänguindu järgmisel parimaks ründemängijaks. lauljad ootavad kuulama-hindama oma hooajal veelgi paremini võistelda; kuigi veel Viskoosa SK U-19 vanuseklassi poistel seisab lauluoskust. Laulusõbrad on kõik oodatud. kord üle korrates võib öelda, et põhiturniir oli 3-4 koha mäng veel ees; 22. aprillil kohtutakse Laupäeval, 26. aprillil toimub korvpalliturniir suurepärane ja saatuslikuks sai üks mäng... Tallinnas Jõgeva Tähe U-19 võistkonnaga. Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse karikatele. selline see sport juba on. Sellised siis tulemused ja tegemised Tulemas on emadepäeva tähistamine, Viskoosa SK noorte U-15 vanuseklassi „saalihokirindelt“. Soovin, et poistel jätkuks kunstiringide kevadnäitus, Kõrgessaare-Luidja- võistkonnal olid kohamängud 11.aprillil ikka soovi ja tahet osaleda treeningutel ja ka Kõrgessaare Rattasõit jne. jne. Imaveres. Põhihooajal saime 11 võistkonna võistlustel. Saalihoki on teatud mõttes Ees on ootamas üritusterohke suvi, aga sellest seas 4. koha. Play-offi mängud läksid väga Kõrgessaare „firmamärk“ ja seda peaks juba mõni teine kord. Kohtumisteni kultuuri ja spordiüritustel. Ilusat kevadet! edukalt. Veerandfinaalis võideti Ferrata püüdma hoida. Soovin, et meiega liituks ka SKd4:2 ja poolfinaalis põhiturniiri võitjat uusi saalihokihuvilisi ja et ka „vanad tegijad“, Artur Valk d Kõrgessaare Vaba Aja Sündis uus vallakodanik: Keskuse teated Laupäeval, 26. aprillil algusega 10.30 LISETY MARTIN Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses KORVPALLITURNIIR KÕRGESSAARE VAK-I KARIKATELE 3. mai on koristuspäev Võistkondade registreerimine 10.00-10.30. Osavõtutasu 300.- krooni võistkonna kohta Vabatahtlikuks registreeruda saab kuni saab tasuda kohapeal. 29. aprillini. Vallapoolne koordinaator on Jaanus Valk. Kõrgessaare Vaba Aja Keskus võtab tööle kultuuri-ja noorsootöötaja. Lisainfo telefonidel 4693134, 5055732 või tulla kohale. Teeme üheskoos valla puhtaks! 2 KÕRGESSAARE VALLA TEATAJA Nõustuda Kalana külas KALURI kinnistu koresöödahoidla püstitamiseks aadressil Mangu Vallavalitsuse istungid jagamisega kaheks eraldi reaalosaks küla RAUDMÄE maaüksus, mille omanik on alljärgnevalt: 3399 m² KALURI ja 3867 m² OÜ Randmäe. 27. MÄRTS RANNAKALURI maaüksus. 3.Ehitise kasutusluba. 1.Ehitise kasutusluba. Väljastada kasutusluba Nõustuda Isabella külas KULLI kinnistu Väljastada kasutusluba Luidja Seltsimajale kesk- ja madalpinge rajatisele Kõrgessaare jagamisega järgnevalt: 4,23 ha PÄIKESE ja aadressil Luidja küla, LUIDJA MAJA alevikus (Kadaka maaüksusel). Rajatiste 10,40 ha TOOME maaüksus. maaüksus, mille omanik on Kõrgessaare omanik on Jaotusvõrk OÜ. Nõustuda Malvaste külas MALVASTE Vallavalitsus. 2.Ehitise kasutusluba. TURISMIKESKUSE kinnistu jagamisega 4.Detailplaneeringu vastuvõtmine. Väljastada kasutusluba üksikelamule aadressil järgnevalt: 8144 m² MAJADE, 100 m² Võtta vastu Kõrgessaare aleviku Sadama tee Luidja küla Männisalu maaüksus, mille omanik PUMBAMAJA, 5660 m² METSAALUSE, 2/Viinaköök kinnistu detailplaneeringu projekt. on Elna Pähn. 4400 m² MESIPUU, 4345 m² METSAMAA, Võtta vastu Ojaküla küla LAASMA kinnistu 3.Detailplaneeringu algatamine. 4153 m² RAIENDIKU ja 3625 m² detailplaneeringu projekt. Algatada maa-ala plaani alusel RAIESMIKU maaüksus. Korraldada planeeringu avalik väljapanek detailplaneeringu koostamine kinnistu 7.Nõusolek tiigi kaevamiseks. Kõrgessaare vallamajas 22. aprillist kuni 6. jagamiseks, ehitusõiguse määramiseks ja Nõustuda tuletõrje veevõtutiigi rajamisega maini 2008. sihtotstarbe muutmiseks Jõeranna külas VALLI TIHUMETSA kinnistule Sülluste külas 5.Detailplaneeringu kehtestamine. kinnistul, mille omanik on Aino Kerde. vastavalt asendiplaanile. Kehtestada Kõrgessaare vallas Ojaküla külas Kinnitada planeeringu lähteseisukohad. 8.Toimetulekutoetus ja täiendavad sotsiaal- TAAVETI kinnistu detailplaneering. Sõlmida leping Heino Kerde’ga toetused. Kehtestada Kõrgessaare vallas Ojaküla külas detailplaneeringu koostamise ja rahastamise Lubada välja maksta märtsikuu toimetuleku- PAKAPÕLLU kinnistu detailplaneering. osas. toetus 13 taotlejale summas 21045 krooni. 6.Kinnisasja jagamine. 4.Detailplaneeringu kehtestamine. Lubada välja maksta täiendavad sotsiaal- Nõustuda Luidja külas asuva KAEVIKU Kehtestada Vilima külas TÕNISEPÕLLU toetused 10 taotlejale summas 11308 krooni. kinnistu jagamisega alljärgnevalt: 2242 m² kinnistu detailplaneering. TORMIRANNA ja 2243 m² LIIVALUITE Kehtestada Kodeste külas RISTI kinnistu 10. APRILL maaüksus. detailplaneering. 1.Projekteerimistingimused. Väljastada 7.Maa ostueesõigusega erastamine. Kehtestada Suureranna külas MASTIRANNA Erastada ostueesõigusega Metsaküla külas projekteerimistingimused üksikelamu kinnistu detailplaneering. MÄE maaüksus pindalaga 16835 m² Irina projekteerimiseks aadressil Heiste küla TIIDU Kehtestada Kalana külas KALANA kinnistu Salminenile. maaüksus, mille omanik on Tiit Juursalu. detailplaneering. 2.Ehitusluba. 8.Katastriüksuse piiri ja pindala muutmine. Kehtestada Paope külas KOOLIMAJA kinnistu Väljastada ehitusluba Jaotusvõrk OÜ-le Nõustuda Arvo Sagurile kuuluvate Suureranna detailplaneering. kaabelliinide ja komplektjaama püstitamiseks külas asuvate MÄNNIKU ja LIIVARANNA 5.Detailplaneeringu vastuvõtmine. Tahkuna külas MERINEITSI maaüksuse katastriüksuste vahelise piiri muutmisega Võtta vastu Mudaste küla LAUTRI kinnistu liitumiseks elektrivõrguga. vastavalt katastriüksuse moodustamise toimiku detailplaneeringu projekt. Korraldada Väljastada ehitusluba Jaotusvõrk OÜ-le 0,4 kV andmetele. Muuta Kõrgessaare Vallavalitsuse detailplaneeringu avalik väljapanek kaabelliini püstitamiseks Kodeste külas 24.01.2008 korraldusega nr 22 kinnitatud Kõrgessaare vallamajas 21. aprillist kuni 4. katastriüksuste pindala ja lugeda õigeks: VAARIKA, POHLA ja PÕLDMARJA maini 2008. maaüksuse liitumiseks elektrivõrguga. katastriüksus MÄNNIKU pindala 2.27 ha ja Taotleda keskkonnaministri nõusolekut ranna Väljastada ehitusload üksikelamu püstitamiseks katastriüksus LIIVARANNA pindala 2,25 ha. ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt aadressil Tahkuna külas Merineitsi tee 4 ja 9.Hooldajatoetuse maksmine. kehtivale „Kõrgessaare valla üldplaneeringule“. Merineitsi põik 2, mille omanik on BREIC Lubada välja maksta hooldajatoetus 26 isiku 6.Kinnisasja jagamine. Ehitus
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Teataja Nr 1 2011
    Kõrgessaare Valla NR. 2 2011 TEATAJA Omavalitsuse infoleht REEDE 18 . VEEBRUAR 2011 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Valla preemia 2011 postuumselt Olev Valgule Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määrati Neljapäeval, 24. veebruaril algusega 13.00 2011. aasta valla preemia postuumselt Olev Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses Valgule. Valla preemia kandidaatideks esitati: EESTI VABARIIGI 93. aastapäeva Artur Valk esitas valla preemia kandidaadiks Olev Valgu. KONTSERT-AKTUS Ei möödu päevagi, kus me ei tunneks puudust Olevi tööalastest oskustest, olgu siis tegemist Esinevad Kõrgessaare valla isetegevuslased. Kontserdile järgneb vallavolikogu kütte-, elektri-, helitehnika või muu sellise esimehe ja vallavanema vastuvõtt. temaatikaga. Sageli on tõesti tunne, et on Oodatud on k õik vallakodanikud asendamatuid. Lisaks oma põhitööle oli Olevil üks armastus ja hobi – selleks oli Kõrgessaare valla erinevate kultuuri- ja spordiürituste muusika ja helipoole SÜNDIS UUS 6.märtsil toimuvad korraldamine. Neid toimetamisi oli aastate jooksul VALLAKODANIK tõesti palju, alates Jaaniõhtutest kuni Vabariigi Riigikogu valimised aastapäeva aktusteni, lisaks erinevad MIRJAM AUL spordivõistlused, kus tuli helindamine korraldada Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus 6.jaanuar vägagi ekstreemsetes tingimustes (... nii tuules, 2011 nr 1. AVE -LY ARON kui vihmas, nii lõõskava päikese all, kui ka talvises § 1. Moodustada Kõrgessaare valla territooriumil 1 külmas). valimisjaoskond – Kõrgessaare valimisjaoskond nr Paljude aastate jooksul oli Olev abiliseks 1. ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Teataja Nr 3 2012
    Kõrgessaare Valla NR. 3 2012 TEATAJA Omavalitsuse infoleht TEISIPÄEV 20. MÄRTS 2012 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Vallavolikogu esinaise Aili Küttimi kõne vallakodanikele SÜNDIS UUS Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel VALLAKODANIK Eesti riik saab täna 94. aastaseks. Mõni aeg tagasi tähistati väga väärikalt lasteaed HOLGER LÕPPE Eesti Vabariik, mis rajatud pika võitluse Vigri 50. juubelit. tulemusena sajandi algul, ta sündis Juubeliaastal on lasteaia tegemised ka kaugemale TRIINU SAAR Vabadussõjas, katsumuste ja visa töö hinnaga. paistnud. Keskkonnaminister tunnustas lastead Vigri Aina vähemaks jääb inimesi, kes mäletavad keskkonnalase tegevuse eest – keskkonnateokese esimest Eesti Vabariiki, suurem enamus mäletab aukirjaga. taastatud riiki. Lasteaia tööd ja tegemised on olnud eelmisel aastal ÕNNITLEME MÄRTSIKUU Kakskümmend üks aastat on möödas Eesti väga hästi kajastatud ka vallalehes. EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI iseseisvuse taastamisest. Selle aja jooksul on Siinkohal tahaks öelda kõigile allasutustele ja ka JA JUUBILARE! üles kasvanud terve põlvkond noori inimesi, vallakodanikele, ärge olge nii tagasihoidlikud- kellele on nõukogude aeg ainult minevik, aga kirjutage aktiivemalt vallalehes, mida te teete või mis mitte üleelatu. Iga põlvkond tegutseb olevikus, Teil südamel on. LEIDA KOIT kuid kannab vastutust ka tuleviku eest. Noorte Vallaajaleht jõuab igasse peresse, lisaks on võimalik LEIDA TAMMEVESKI õigus ja kohustus on tegutseda Eesti tuleviku elektroonselt lugeda ja see on kanal, mille kaudu JOHANNES NIIT nimel. saavad suvehiidlased meie eluga kursis olla ja soovi Iseseisvumise taastamisel võisid olla inimestel korral ka õla alla panna. MEIDA JUURSALU erinevad unistused ja ootused vaba riigi suhtes, Aasta 2011 oli Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. aga üks soov oli kindlalt ühine – see oli vabadus. Vabatahtlik tegevus tähendab oma aja, energia või ENDEL ULLA Tänapäeval tekib tihti küsimus, kas me tunneme oskuste pakkumist - vabast tahtest ja tasu saamata.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress
    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
    [Show full text]
  • Hiiu Valla Arengukava 2014–2023 Vastu Võetud Hiiu Vallavolikogu 16
    Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 HIIU VALLA ARENGUKAVA 2014–2023 Kärdla 2014 1 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Üldandmed 4 3. Visioon 5 4. Haridus ja noorsootöö 5 5. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 7 6. Kultuur, sport ja vaba aeg 8 7. Majandus, arendus ja planeerimine 9 8. Turism ja mainekujundus 11 9. Taristud ja ühendused 13 10. Valitsemine ja kodanikuühiskond 15 11. Eelarvestrateegia 16 Lisa 1 SWOT Lisa 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus Lisa 3 Tegevuskava 2 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 1. Sissejuhatus Hiiu vald moodustati 30. oktoobril 2013.a Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisega ning on nende õigusjärglane. Hiiu valla arengu kavandamisel perioodiks 2014–2023 on arvesse võetud kahe omavalitsuse ühinemisel seatud eesmärke: - Hiiu vald on moodustanud sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja administratiivse terviku, misläbi kasutatakse ära olemasolevad arengupotentsiaalid ja võimalused nii tõmbekeskuste kui kogu piirkonna jätkusuutlikuks arendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks. - Kõigile Hiiu valla elanikele on tagatud avalike teenuste optimaalne ja kvaliteetne kättesaadavus. Elanikele on antud võimalus osaleda valla kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste otsustamisel ning tarbida osutatavaid teenuseid. - Hiiu vald on võimaldanud ja toetanud piirkondade kui terviku tasakaalustatud arengut. Parema majandussituatsiooni ja arenguperspektiivi tagamiseks on Hiiu valla arenguprotsesside juhtimise majanduslik, poliitiline ja üldine haldussuutlikkus tugevnenud. Valla juhtimisstruktuur on ajakohastatud ja majanduslik potentsiaal projektipõhiste taotluste esitamisel kaasfinantseerimiste saamiseks paranenud. Ettevõtlusele on loodud soodne arengukeskkond. - Hiiu vald on arendanud veelgi paremini koostööd nii Hiiu valla siseselt kui ka teiste omavalitsustega.
    [Show full text]
  • 651 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    651 buss sõiduplaan & liini kaart 651 Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana Vaata Veebilehe Režiimis 651 buss liinil (Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kalana: 15:25 - 21:00 (2) Kärdla Bussijaam: 6:15 - 16:40 (3) Kõpu: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 651 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 651 buss saabub. Suund: Kalana 651 buss sõiduplaan 39 peatust Kalana marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 - 21:00 teisipäev 6:20 - 21:00 Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla kolmapäev 15:25 - 21:00 Kärdla Keskväljak neljapäev 15:25 - 21:00 20 Rookopli, Kärdla reede 15:25 - 21:00 Aia laupäev 15:25 - 21:00 44 Aia Tänav, Kärdla pühapäev 21:00 Kroogi Risti Malvaste Tee 651 buss info Suund: Kalana Kidaste Peatust: 39 Reisi kestus: 67 min Posti Liini kokkuvõte: Kärdla Bussijaam, Kärdla Keskväljak, Aia, Kroogi, Risti, Malvaste Tee, Kidaste, Reigi Posti, Reigi, Rootsi, Pihlamägi, Kõrgessaare, Särglepa, Lauka, Särglepa, Kõrgessaare, Viskoosa, Rootsi Jõeranna, Paope I, Paope II, Luidja, Villamaa, Puski Tee, Viita, Pärnaku, Märjakaasiku, Suureranna, Kiduspe, Nimetu, Männi, Ülendi, Kõpu Kool, Anumägi, Pihlamägi Kõpu, Suurepsi, Salumetsa, Kaleste, Metsavahi, Kalana Kõrgessaare 8 Kõpu Tee, Estonia Särglepa 28 Käina Tee, Estonia Lauka 29 Käina Tee, Estonia Särglepa 26 Käina Tee, Estonia Kõrgessaare Viskoosa 2 Sadama tee, Estonia Jõeranna Paope I Paope II Luidja Villamaa Puski Tee Viita Pärnaku Märjakaasiku Suureranna Kiduspe Nimetu Männi Ülendi Kõpu Kool Anumägi Kõpu Suurepsi
    [Show full text]
  • 1 Removal of American Mink, Mustela Vison, From
    REMOVAL OF AMERICAN MINK, MUSTELA VISON, FROM HIIUMAA REPORT November 1998 – March 2000 Tiit Maran INTRODUCTION The European mink, Mustela lutreola, is one of the most critically endangered species in Europe. To save the species, the Oxford University, Tallinn Zoo and European Mink Conservation and Breeding Committee (presently Foundation Lutreola) have since 1996 been in cooperation which at the end of 1998 resulted in a plan of concrete actions to guarantee the survival of the species by establishing a captive European mink population in the Endangered Species Centre at Tallinn Zoo and an insular European mink population on Hiiumaa Island. To introduce European mink to Hiiumaa, the first task was to get rid of the feral American mink population on the island. This report reviews the efforts made for the removal of American mink from Hiiumaa during the period of 01.11.1998–25.03.2000. The feral American mink population on Hiiumaa Island was formed on the banks of the Nuutri stream near Kärdla and consisted of the descendants of animals which once escaped from the fur farm at Palade village. By now the farm has finished American mink breeding. The last mink from the farm was held in private possession and died at the beginning of 1999. Different estimates of the size of the feral American mink population have been made: according to local huntsmen (A. Takis, oral information) there were approximately 500 American mink on Hiiumaa, according to Nikolai Laanetu their number was less than 300. In 1997 Adam Grogan and Cengiz Philcox (Oxford Unsiversity, WildCru) assessed the suitability of Hiiumaa’s semiaquatic habitat for the American mink (Philcox & Grogan 1997).
    [Show full text]