Mere Süles Hiiumaa
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
MERE SÜLES HIIUMAA 1 MERE SÜLES HIIUMAA 2 Orjaku sadam HIIUMAALE “Arvasin, et lend Tallinnast Kärdlasse kestab kõige rohkem 30 sekundit. Minuti möödudes olime endiselt maa ja taeva vahel, hõljusime Lääne-Eesti tihedate ja sünkjate metsade kohal ning hüplesime tuules. /.../ Õhust nägin sünkjaid metsi ning põllu- ja aasalappe, kitsaid teid, mis ühendasid pisikesi külasid. Seal elasid hiidlased, ümbritsetuna tumesinisest valgete laineharjadega merest. Tahtsin Hiiumaale, sest see tundus olevat kaugel. Olin näinud fotosid saare metsikust ilust, pilte tuulepealsetest randadest ja vastuvaidlemist mittesallivaist tuletornidest. Olin lugenud, et talviti pääses saarele isegi üle jää. See tundus üksildane ja rahuküllane. Tahtsin sinna saada.” Justin Petrone 4 5 Pärnasalu Saarnaki laiul 6 7 METSIK HIIUMAA Saare rahvastik on värvikas ja nõndasama eripalgeline kui siinne loodus. On vaikust ja avarust, puutumatut loodust ning romantilisi merevaateid. Kõpu poolsaarel asuvad Lääne-Eesti kõrgeimad mäed ja Sarve poolsaarel madalaimad rannad. Pihla raba turbased maastikud on saare südameks ja Tahkuna poolsaarelt leiad end algupärasest männimetsast. Käina linnulaht rõkkab suvel koju saabuvate lindude häältest ja sügisel lahkujate tiibade kahinast. Pühalepa lepikutes ja võssa varjunud ojades on endale aga turvalise kodu leidnud hävimisohus Euroopa naarits. Saare metsad on vanimad Eestimaal. Vaikselt liikudes võib siin kohata ujedat metskitse või majesteetlikku hirve. Kui veab, näed musta toonekurge ja saad jälgida merikotka lendu. HIIUMAA ON EESTI SUURIMA METSASUSEGA PIIRKOND. ÜLE POOLE SAARE PINDALAST ON METSA JA PÕÕSASTIKEGA KAETUD. 8 9 Saare suved on päikeselised ja vihmaseid päevi vähem kui mandril. Mereveed meelitavad suplejaid nii suvel kui ka talvel. Talisuplejaid on saarel hea hulk. Suvel jääb merevesi 8-25 kraadi vahele ning supluskohti leidub igale maitsele. On rahvarohkeid ja täiesti privaatseid randu. Liivaseid, kiviklibuseid, rohuseid ja selliseid, kus vesi äkki sügavaks läheb aga ka neid, kus nabani vees võid pool kilomeetrit kõndida. Mets on saarel arvestatavaks toidulauaks. Südasuvel nopid metsaradadelt maasikaid ja muulukaid, hilissuvel kuldseid kukeseeni ja suuvärvijaid mustikaid. Loodustaimede kasutamine toidus on osa hiidlase elustiilist. 455 MILJONIT AASTAT TAGASI SÜNDIS METEORIIDI PLAHVATUSE TAGAJÄRJEL RÕNGASSAAR MIS JÄÄAJAL MERE PÕHJA VAJUS. 10 000 AASTAT TAGASI HAKKAS SAAR UUESTI KERKIMA JA NII MÕNED MILLIMEETRID AASTAS TÄNAPÄEVANI. 10 11 12 13 TERIT TEITELE Külalislahked ja naljalembesed hiidlased armastavad oma saart ja soovivad kohalikke tavasid elus hoida. Saareline elustiil mõjutab tavalist elu aga ka hiidlasele omast huumorit, millest annab aimu sind tervitav vanamees ja kits saare suurimas väravas, Heltermaa sadamas. Tõsi küll, hiiu nalja mõistmine eeldab erilise naljasoone olemasolu või pikemat kooselu hiidlasega. Alati ei aita ka see… “ÜKS MANDRIMEES SEISIS HELTERMAA SADAMA KAI PEAL JA VAATAS VETTE. SARVE MEHEST STIVIDOR LÄKS TALLE LIGI JA KÜSIS: “MES SA SII NÖNDA OOLEGA VAADAD?” “KUI SÜGAV VESI SIIN ON?” KÜSIS MANDRIMEES. “SEE KÄIB SII PÖHJANI VÄLJA,” VASTAS SARVEMEES KINDLALT.” 14 15 ÄI OLE VIGA Hiiu huumorit leidub ka hiidlaste tavades. Näiteks on tavaks nimetada ja jagada inimesi seltsideks elukoha, kunagiste tegevuste ja päritolu järgi. Ehkki eri aegadel käibel olnud viiekümne ringi jäävatest nimetustest on täna kasutuses umbes kümmekond, ei ole tava kadunud ja seltse on viimastel aastakümnetel isegi juurde tekkinud. Nimede tekkimise kohta on enamasti lugu. Nii näiteks arvati, et Kärdla vabrikuasulas kallasid inimesed kodust välja minnes lähkrisse mitte hapupiima nagu seda tegid hapupiimalähkrite seltsi kuulujad, vaid kummalist pruuni jooki ehk kohvi. Neid hakati nimetama kohvilähkriteks. Odratolgused elasid saare põllumajanduslikult parimatel maadel ja said kuulsaks oma hea ning kange õlle poolest. Koldselõuameeste puhul oli tegu hülgeküttidega, kel hülgeliha söömise juures tilkuvast rasvast habe kollaseks muutus. Vesihiidlased olid meremehe ametit pidavad saareelanikud, hundijölkajad aga Hiiumaa metsakülades elanud ja sageli suurte hundijahtidega seotud inimesed. “KOHTUNIK KOHTUALUSELT: “MILLINE ON TEIE PEREKONNASEIS?” MEES MÕTLEB ÜSNA PIKALT JA SIIS VASTAB: “ÄI OLE VIGA.” 16 17 ÄHK LÄHEB TARVIS Lihtne viis hiidlastega jutule saada on valida õige teema. Mõnikord veidi aeglasevõitu tunduvad hiidlased elavnevad kohe kui jutuks võtta saarlased või kalapüük. Samavõrd erutavad teemasid on veel, nagu jäätee, tuulekala tulek, tuule tugevus ja merevee tase. Hea on selgeks õppida mõned hiiukeelsed sõnad või eestikeelsete äraspidised tähendused, muidu võid lihtsalt asjadest valesti aru saada. Hiidlane vastab asjade peale äh aitab küll. See tähendab näiteks,et toit kõlbab, riided sobivad ja juua on piisavalt. Hiidlane lapib puid riita, käib sukapöisil, kodib voodisse ja paneb ennast magama, kutsub mõnda inimest ituks, lumepalli käkuks ja vorsti makiks. Kui tahad osa saada kõige ehedamast murdeelamuset, pead end sokutama rändbussi ehk lavka järjekorda. “ARST VAATAB KÕPU MEHE, SUUREPSI JAAGUPI, HAIGUSLUGU JA ON ÜSNA MURELIKU NÄOGA: “VAADAKE, TEIE TERVISENÄITAJAD ON VÄGA PAHAD. MA EI OSKAGI KOHE TÄPSET DIAGNOOSI PANNA, ILMSELT ON PÕHJUS JOOMISES.” “ÄI, JO MA LÄHE SIIS TÄNA KODU JA TULE OOME TAGASI, KUI TEI OLETE KAINEKS SAAND,” ÜTLES JAAGUP.” 18 19 Mangu rattamaraton 20 21 HOITUD MERETAGUNE MAA Hiiumaa pole pelgalt vanade naiste ja lammaste saar nagu vahel arvatakse. Arenev majandus ja saare noorte sportlaste rahvusvaheline edu murrab selle müüdi. Noortel on säilinud kodukohatunne ja tugevad sidemed saarega. Hiiumaad jäävad taga igatsema need, kes on väsinud linnakärast, kuhjuvatest kohustustest ja liigsest inimhulgast. Trügimist tuleb siin harva ette ning kuritegevus on saarel peaaegu olematu. Lastel on Hiiumaal turvaline lapsepõlv. 22 23 Meretagune elu on mitmes mõttes privileeg. Vaadates Tahkuna tuletorni jalamil endakorjatud rannakividega kaupleva naeratava lapse hambamulku või Luidja rannas lainetes möllavat põnni, tõded kadedusvarjundiga, kui õnnelikud on saarel elavad lapsed. Iga veedetud päev on justkui maal vanaema juures. Just turvatunne tõstab hiidlase elukvaliteeti nagu ka teadmine, et siinne elu- ja looduskeskkond on säilinud algupärasena. Hiiumaalt leiad turvalise, lapsesõbraliku ja loodusega läbipõimunud elukeskkonna. Siin puuduvad ummikud ja turvalisuse tagamisega seotud kulud, kuid saarel elamise luksuse eest tuleb kannatlikkusega tasuda. Pead arvestama looduse ja tema väega, mis nii mõnigi kord plaanid pea peale pöörab. 24 25 Tuulekala trolling Orjakus 26 27 SAARE ELU Oli kord kuldne aeg, kui Hiiumaa oli maailma võimsaim mereriik Saaremaa ja Inglismaa ees. Maailmamered olid täis hiidlaste laevu, igas sadamas võis kohata Hiiumaa kapteneid ja meremehi. Laevad, mis ehitatud Hiiumaa randades, seilasid Läänemeres, jõudsid läbi Taani väinade ja üle Atlandi. Suursadamas ehitatud Hioma oli teadaolevalt esimene Eesti laev, mis 1854 aasta veebruaris purjetas ümber kardetud Kap Hoorni. Nüüd on mereriik Hiiumaa aktiivsete hiidlaste ja Euroopa Liidu toel tasapisi taas ärkama hakanud - taastatakse sadamaid, ehitatakse laevu ja õpetatakse järeltulevat põlve meresõitu nautima. Tänaseks on saare peamisteks sadamateks Heltermaa, Orjaku, Sõru ja Kärdla ning lisaks hulgaliselt väiksemaid kalasadamaid ja lautrikohti. SADAMAD ON ALATI OLNUD OSA SAARE IDENTITEEDIST. SERLE HAM EHK DJUPHAMN EHK TIEFENHAFEN EHK SUURSADAMA JA SELLE TOLLIPUNKT ON ÄRA MAINITUD JUBA 500 AASTA VANUSTEL MEREKAARTIDEL. 28 29 Saare mereliselt leebe ja soe sügis on mõnus. Meil oleks siin justkui veel suvi aga maru Ristna otsas on kõige ookeanisem tunne, mida Eestis võimalik kogeda. Kes ei tahaks osa saada tõelisest möllust, mil tõuseb tuul ja torm. Tunda vabadust või vangistust? Selle tunde järgi tead täpselt , kui pikaks jääb su olemine ning elamine saarel. Saare elu ja mere kokkupuutepunktid on sadamad. Sadamad on justkui väravad kahe maailmaruumi vahel, kus alati igatsed olla just teisel pool. Sadamas astud laevalt maale või kai pealt paati ja vahetad ühe sammuga oma loomuse mere-inimesest maa- inimeseks või vastupidi. FOTO: Ristna 30 31 Kalanas kalal 32 33 IIU MEKK Silgupissist mustikasiirupini.Tuhlis, leib ja kala on hiidlase toidulaual alati olnud. Erinevalt mandriinimesest, prae kõrvale kahte kõrust, see tähendab korraga nii kartulit kui leiba ei sööda siiani. Leivavilja kasvatamiseks on saare põllud paiguti liiga kehvad ja kivised. Enamasti vahetati ikka vilja kala vastu. Tööstuslik leiva küpsetamise traditsioon ulatub Hiiumaal 1909 aastasse ja oleme tänini oma populaarsust koguva leivatööstuse üle uhked. Teistest teraviljadest valmistati nii juua kui süüa. Odrajahust küpsetati karaskit, keedeti putru ja hiidlaste rahvustoitu käkisuppi. Üks hiidlaste selts kannabki odratolguste nime, kuna Käina kandis oli õlu volilt võtta aasta ringi ja mehed sellest üsna tolgused. KADAKAMARJAJOOK Võta: paar pihutäit valminud kadakamarju 5 liitrit vett 0,7 kg mett Tee nii: Katkitambitud marju keeta vees pool tundi. Seejärel pane jook suletud nõusse paariks päevaks käärima, kuni see on sobivalt hapu. Seejärel kurna vedelik ja lisa mesi. Vala pudelitesse ja hoia jahedas kohas. 34 35 Saarerahva põhitoiduks on muidugi kala ja seda suudetakse valmistada sajal moel. Vaesematel aegadel oli toidulaual tihti soolasilk, tuhlis ja silgupiss ehk silguvedelik kuhu sibulat maitseks sisse lõigati. Kui aga lehmad piimal, asendas silgupissi mandilaga, mida mandrirahvas koorekastmeks kutsub. VANAEMA HELJO RÄIMEÄKINE Võta: 1 kg puhastatud räimi 2 sibulat pool klaasi äädikavett