Silmaga Kivikirved Eesti Arheoloogilises Materjalis Juhuleidude Tõlgendusvõimalusi
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Arheoloogia õppetool Kristiina Johanson Silmaga kivikirved Eesti arheoloogilises materjalis Juhuleidude tõlgendusvõimalusi Magistritöö Juhendaja: dots Aivar Kriiska Tartu 2006 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1. Kasutatud allikate analüüs............................................................................................... 4 1.2. Eesti nöörkeraamika kultuurist „üleeuroopaliku kultuuri-horisondi” taustal ................. 6 1.2.1. Majandus- ja eluviis ................................................................................................. 7 1.2.2. Esemeline kultuur................................................................................................... 10 1.2.3. Matmisviis.............................................................................................................. 12 1.3. Hilisneoliitikum ja vanem pronksiaeg Eestis................................................................ 16 1.3.1. Keraamika .............................................................................................................. 19 1.3.2. Silmaga kivikirved ................................................................................................. 21 1.3.3. Muu esemeline materjal ......................................................................................... 25 1.4 Silmaga kivikirved – kasutusvõimalused ja eksperimendid .......................................... 28 1.4.1 Silmaga kivikirved arheoloogilistes eksperimentides............................................. 28 1.4.2 Kasutusvõimalused.................................................................................................. 36 1.4.3. Venekirveste ja hiliste silmaga kivikirveste seosest .............................................. 42 2. Uurimistöö teoreetiline taust ................................................................................................ 46 2.1. Esemetest....................................................................................................................... 46 2.2. Kategooriatest................................................................................................................ 49 2.3. Kivikirve kontekstidest ja tähendustest......................................................................... 54 2.3.1. Tähendus: etniline .................................................................................................. 57 2.3.2. Tähendus: individuaalne ........................................................................................ 59 2.3.3. Kontekst: juhuslik kaotamine................................................................................. 64 2.3.4. Kontekst: asula ....................................................................................................... 65 2.3.5. Kontekst: kalme...................................................................................................... 71 2.3.6. Kontekst: üksikdepositsioon [ohver]...................................................................... 74 3. Kontekst: varane hilises ....................................................................................................... 84 3.1. Arheoloogia panus: varasest materjalist hilises kontekstis ........................................... 86 3.2. Küsimus mälust............................................................................................................. 97 3.3. Piksest ja „piksenooltest”............................................................................................ 101 3.4. Eesti „piksenoolte” dateerimisvõimalusest ................................................................. 110 4. Teooriast praktikasse.......................................................................................................... 118 4.1. Kivikirved välitööde objektina.................................................................................... 118 4.2. Kivikirved kontekstidesse paigutatuna........................................................................ 127 4.2.1. Kirved matuses..................................................................................................... 127 4.2.2. Kirved asulas........................................................................................................ 133 4.2.3. Kirved ohvri- ja peitleiuna ................................................................................... 136 4.2.4. Kirved sekundaarses kasutuses ............................................................................ 139 5. Kokkuvõte .......................................................................................................................... 143 Kasutatud kirjandus ja lühendid............................................................................................. 153 Publitseerimata kirjandus ................................................................................................... 153 Publitseeritud kirjandus...................................................................................................... 157 Internetiväljaanded............................................................................................................. 172 Lühendid............................................................................................................................. 173 Institutsioonid................................................................................................................. 173 Publikatsioonid............................................................................................................... 173 Summary ................................................................................................................................ 174 Lisad Joonis 1. Venekirveste tüüpe. Joonis 2. Silmaga kivikirveste tüüpe. Joonis 3. Kivikirve varreaugu puurimine vibupuuriga. 1 Joonis 4. Puuraiumine tööstuslikult valmistatud kivikirvega. Joonis 5. Inspekteeritud juhuleidude leiukohad. 2 1. Sissejuhatus Käesoleva töö teemaks on materiaalne kultuur. Perioodide ja paradigmade lõikes on muutunud nii mõiste tähendus kui selle üle polemiseerimiseks kulutatud aeg ja energia. Ühelt poolt on materiaalne kultuur (asjad) ainus arheoloogia allikas ning seega on mõistetav, et oli aeg, mil arheoloogid armastasid materiaalset kultuuri üle kõige: one might even recall a certain obsession (Olsen 2003, 89). Hiljem, sotsiaal- ja kultuuriteaduste ideede levikuga, kui asuti rõhutama laiemaid võrgustikke, süsteeme, ideoloogiaid, asustusmustreid, hakati piinlikkusega vaatama neid, kes uurisid „kõigest asju” (samas). Nii või teisiti, materiaalne kultuur on alati olnud analüütiline vahend, empiiriline ja positivistlik tööriist muude uuringute juures, mille peamine ülesanne on olnud seletada tüpoloogilisi küsimusi, geograafilist levikut, ajalist kuuluvust. Helle Vandkilde sõnade järgi on materiaalne kultuur alateoretiseeritud (Vandkilde 2000, 4). Viimase paarikümne aasta jooksul on esemeuurimine taas populaarsust kogunud, esialgu antropoloogias (nt Appadurai 1986, Kopytoff 1986 jt), aga ka arheoloogias. Viimase aja trend on esemed „isikustada” ja laadida kõikvõimalike tähendustega, igal juhul ei tohi neid vaadata kui lihtsalt asju. Bjørnar Olseni sõnade kohaselt kannatab selline arheoloogia pigem alamaterialiseerituse all (Olsen 2003, 90). Ka Ian Hodder on tähelepanu juhtinud, et materiaalse kultuuri sümboliseeriv loomus tundub olevat aeg-ajalt ületähtsustatud: Sometimes objects just „are” (Hodder 1994, 74). Suhteliselt uus nähtus on materiaalse kultuuri uuringud sotsiaalses perspektiivis. Kindlasti on materiaalne kultuur keskne termin arheoloogias ja selle uurimine nõuaks mitmekülgsemat metodoloogiat, muuhulgas sotsiaalse dimensiooni seadmist märksa olulisemale positsioonile, kui see senini on olnud. Materiaalne kultuur on eelkõige seotud konkreetse ühiskonnaga minevikus, ning seega on minevikuühiskonnani võimalik jõuda läbi materiaalse kultuuri kontekstualiseerimise (Vandkilde 2000, 4). Üheks keskseks märksõnaks käesolevas töös ongi kontekst, materiaalsete esemete taasasetamine nende esialgsesse „teksti”, et paljastada nende esialgne tähendus ja olla suuteline lugema mineviku „sõnumit”. Kontekst kui „relevantse keskkonna totaalsus” tähendab objekti mõistmise seisukohalt olulisi erinevaid dimensioone – sarnasuste, erinevuste, assotsiatsioonide ja kontrastide võrgustikku (Hodder 1986, 126–128; 141–143). Kontekstuaalse arheoloogia kohaselt on funktsioon alati seotud teatud sümboolse teadmisega, kosmoloogilise üleüldise tähendusrikkusega (Vandkilde 2000, 11). Totaalsel relevantsel keskkonnal on erineva kaliibriga tasemeid, millest kõige ulatuslikum on maastiku kontekst. Sellele järgnevad spetsiifilisemad, mis näiteks kalmete puhul on kalmevorm ning 3 veel kitsamana hauapanused ja luustik, üksikutena kogutud juhuleidude puhul jäävad aga peamiselt seotuks maastiku kitsamate ja laiemate dimensioonidega. Näiteks võime rääkida juhuleiust geograafilise maastiku kontekstis (pinnavormid, pinnakate, mullastikuomadused, looduslik või kultuuristatud), kultuurmaastiku kontekstis (võimalikud kinnismuistised ümbruskonnas, nii varasemad, hilisemad kui kaasaegsed), aga ka sotsiaalses kontekstis (võrdluses teiste sarnaste esemetega), viimase alla kuuluvad ka vormi- ja funktsiooniküsimused, samuti sümboolne tähendus. Alljärgnevalt üritan vaadelda juhuleide nimetatud kontekstides, keskendudes kontekstidele ühekaupa