OÜ Inseneribüroo STEIGER
Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
Töö nr 16/1654
Tallinn 2018
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2
Kinnitan:
Aadu Niidas ...... Juhatuse liige
Keskkonnamõju hindasid:
Aadu Niidas ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2022)
Raili Kukk ...... Keskkonnaspetsialist
Marge Uppin ...... Hüdrogeoloog
Üllar Rammul ...... Keskkonnaspetsialist
Ole Sein ...... Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3
SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE ...... 5 2. SISSEJUHATUS ...... 6 2.1 Arendaja, ekspertrühma koosseis ja otsustaja ...... 6 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ...... 6 2.3 Kasutatud infoallikad ...... 7 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ...... 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ...... 9 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 9 3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktide, planeeringute ja arengukavadega ... 9 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ...... 10 4.1 Korrastatava ala iseloomustus ja selle lähiümbruse kirjeldus ...... 10 4.2 Loodusobjektide kirjeldus ...... 10 4.3 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ...... 12 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 15 5.1 Korrastamistehnoloogia ja kasutatavad masinad ...... 15 5.2 Tehnoloogiline korrastamine ...... 15 5.3 Bioloogiline korrastamine ...... 17 5.4 Tööde korraldamine ...... 18 5.5 Järelhooldus ...... 19 5.6 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ...... 20 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ...... 21 6.1 Hindamise prognoosimeetod ...... 21 6.2 Mõju pinnavee režiimile ...... 22 6.3 Mõju pinnavee kvaliteedile ...... 23 6.4 Mõju pinnasele ...... 26 6.5 Jäätmete teke ...... 26 6.6 Mõju maastikule ...... 28 6.7 Loodusvara otstarbekas kasutamine ja vastavus säästva arengu põhimõtetele ... 29 6.8 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule ...... 31 6.9 Mõju kliimale ...... 36 6.10 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...... 37 6.11 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus ...... 38 7. KESKKONNASEIRE ...... 42
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 4
8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS...... 44 8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ...... 44 8.2 Kriteeriumite hindamine ...... 46 8.3 Alternatiivide võrdlus ...... 46 9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG ...... 48 10. KASUTATUD KIRJANDUS ...... 49
LISAD
1. Keskkonnaameti 17.08.2016. a kiri nr 6-3/16/6884-5 Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva KMH programmi heakskiitmine. 2. Eestimaa Looduse Fondi 25.08.2016. a e-kiri Keskkonnaametile seoses Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade korrastamisega kaasneva KMH programmide heakskiitmiste teatega. 3. Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega. 4. Saikla turbatootmisala korrastamise projekti tehnoloogilise ja bioloogilise korrastamise plaanid (graafilised lisad 3 ja 6). 5. Keskkonnamõju hindamise algatamise (14.05.2015), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (25.05.2016) ning programmi heakskiitmise (19.08.2016) teated Ametlikes Teadaannetes. 6. Keskkonnaameti 19.01.2018. a kiri nr 6-3/17/13737-3, ettepanekud Kuumi, Saikla ja Piilsoo turbatootmisalade korrastamisega kaasneva KMH aruannete kohta ja OÜ MV Turba 9.02.2018. a vastuskiri. 7. Saikla, Piilasoo ja Kuumi turbatootmisalade KMH aruannete 25.01.2018. a toimunud avaliku arutelu protokoll. 8. Keskkonnamõju hindamise algatamise (14.05.2015), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (25.05.2016), programmi heakskiitmise (19.08.2016) ning aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (20.12.2017) teated Ametlikes Teadaannetes.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 5
1. SISU KOKKUVÕTE
Maapõueseaduse § 48 lõike 1 kohaselt on kaevandamisloa omanik kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. OÜ MV Turvas kaevandab Saikla turbatootmisalal maavara kaevandamise loa nr SAAM- 019 alusel, mis kehtib 28.12.2019. aastani. Saikla turbatootmisala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Koigi külas riigile kuuluval Saiklaraba kinnistul (katastritunnus: 63401:001:0348). Maavara kaevandamise loa põhjal on kaevandamisega rikutud korrastava maa kasutamise otstarve märgala. Turbatootmisala tuleb korrastada tervikuna, arvestades mäeeraldist ja selle teenindusmaad 171,48 hektari ulatuses.
OÜ MV Turvas esitas Keskkonnaameti Lääne regioonile taotluse väljastada Saikla turbatootmisalale korrastamistingimused, mis väljastati arendajale 15.04.2015. aastal. Keskkonnaamet algatas Saikla turbatootmisala korrastamisprojekti koostamiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) 13.05.2015. aastal ehk kuni 30.06.2015. aastani kehtinud KeHJS redaktsiooni alusel (RT I, 13.03.2014, 32). Keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks koostati KMH programm, mille avalik arutelu toimus 15.06.2016. a Keskkonnaameti Kuressaare kontoris ning täiendatud KMH programmi kiitis Keskkonnaamet heaks 17.08.2016. a. Saikla turbatootmisala ülevaatus toimus 27.09.2016. aastal.
Saikla turbatootmisala taastuvaks sooks korrastamise projektlahendis on lähtutud Kanadas välja töötatud jääksoode korrastamise meetodist, mis eeldab turbatootmisalal ühtlase veerežiimi loomist ja sootaimede levikule kaasa aitamist. Turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine viidi läbi korrastamise projekti koostamise käigus ning aruande koostamisel lähtuti heakskiidetud KMH programmist. Keskkonnamõju hindamisel arvestati võimalike korrastamisaegsete ja korrastamise tulemusena eeldatavalt kaasnevate mõjudega.
Seega keskkonnamõju hindamisel on kavandatav tegevus Saikla turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks Keskkonnaameti väljastatud korrastamistingimuste põhjal koostatud korrastamise projekti kohaselt. Kavandatavat tegevust võrreldi alternatiiviga „kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega“, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus antud soovitusi. Keskkonnamõju hindamisel käsitleti mõningaid konkreetseid töövõtteid, mis on seotud tööde korraldamisega ning korrastatava maa-ala järelhoolduse vajadust. Pikemas perspektiivis on edukalt korrastatud jääksoo hooldusvaba ehk isetoimiv ökosüsteem.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 6
2. SISSEJUHATUS
2.1 Arendaja, ekspertrühma koosseis ja otsustaja
Arendaja:
OÜ MV Turvas, registrikood 10930579, aadress Tallinna 61, 93818 Kuressaare. Kontaktisik: Urmas Sillavee, tegevdirektor, tel 524 8846, e-post: [email protected].
Otsustaja ja järelevalvaja:
Keskkonnaameti Lääne regioon, aadress Tallinna 22, 93819 Kuressaare. Otsustaja kontaktisik: Triinu Lember, maapõuespetsialist, tel 452 7773, e-post: [email protected]. Järelevalvaja kontaktisik: Kätlin Kallas, keskkonna- korralduse spetsialist, tel 452 7761, e-post: [email protected].
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. Kontaktisik: Aadu Niidas, keskkonnaekspert, tel 668 1013, e-post: [email protected].
Ekspertrühma koosseis: - Aadu Niidas, juhtekspert (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022); - Raili Kukk, keskkonnaspetsialist; - Marge Uppin, hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011); - Üllar Rammul, keskkonnaspetsialist; - Ole Sein, mäeinsener (kutsetunnistus 084510).
Ekspertrühma koosseisu põhjalikum kirjeldus on toodud KMH programmis (lisa 3).
Asjast huvitatud on veel SA Eestimaa Looduse Fond.
2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine
OÜ MV Turvas esitas Keskkonnaameti Lääne regioonile taotluse väljastada Saikla turbatootmisalale korrastamistingimused, mis väljastati arendajale 15.04.2015. aasta kirjaga nr HLS 10-1/15/20723-4. Seejärel algatas Keskkonnaamet 13.05.2015. a kirjaga nr HLS 10-1/15/11815-1 Saikla turbatootmisala korrastamisprojekti koostamiseks keskkonnamõju hindamise.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punkti 29 kohaselt on pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 27 põhjal hinnatakse maavaravaru kaevandamisega
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 7 lõpetamise keskkonnamõju korrastamise projekti koostamise käigus ja KMH aruanne kuulub eraldi osana korrastamise projekti juurde.
Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku teada ilmus Ametlikes Teadeannetes 25.05.2016 ja ajalehes Meie Maa 28.05.2016. KMH programmi avaliku väljapaneku teade oli ka Keskkonnaameti kontoris, Keskkonnaameti kodulehel ja Pöide vallamajas. KMH programmi avalikustamine kestis 14 päeva, ajavahemikul 30.05.2016 kuni 12.06.2016. Keskkonnaamet esitas KMH programmi kohta omapoolsed ettepanekud 09.06.2016. a kirjaga nr 6-3/16/7648, millele arendaja vastas 21.07.2016. a kirjaga nr 2 ja mille põhjal viidi KMH programmi sisse täiendused. Programmi avalik arutelu toimus 15.06.2016. a kell 15:00 Keskkonnaameti Kuressaare kontoris, mille käigus tutvustati kavandatavat tegevust ja programmis toodut. Täiendatud KMH programmi kiitis Keskkonnaamet heaks 17.08.2016. a kirjaga nr 6-3/16/6884-5. Seoses KMH programmi heakskiitmise teatega esitas Eestimaa Looduse Fond omapoolsed ettepanekud Keskkonnaametile 25.08.2016. a e-kirjaga, millega keskkonnamõju hindamisel arvestati.
Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine viidi läbi korrastamise projekti koostamise käigus ning aruande koostamisel lähtuti heakskiidetud KMH programmist.
Aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade ilmus Ametlikes Teadeannetes 20.12.2017. aastal. Aruandega oli võimalik eelnevalt turvuda ajavahemikul 1.01.2018 kuni 21.01.2018 Keskkonnaameti Kuressaare kontoris ja Keskkonnaameti kodulehel. KMH aruande kohta sai Keskkonnaametile esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult kuni 21.01.2018. Aruande avalikustamise perioodil esitas Keskkonnaamet omapoolsed ettepanekud 19.01.2018. a kirjaga nr 6-3/17/13737-3, millele arendaja vastas kirjalikult koostöös ekspertidega ja mille põhjal viidi aruandesse sisse vastavad parandused ja täiendused.
Aruande avalik arutelu toimus 25.01.2018. a kell 15:00 Keskkonnaameti Kuressaare kontoris, mille käigus tutvustati keskkonnamõju hindamise tulemusi ja arutati Keskkonnaameti poolt esitatud ettepanekuid.
2.3 Kasutatud infoallikad
KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad: - Saikla turbatootmisala korrastamise projekt, mille koostamisel kasutati 2013. a Koigi turbamaardla Saikla turbatootmisala markšeiderimõõdistamise seletuskirjas (varu seisuga 01.10.2012) esitatud andmeid. Projekti koostamisel viidi 2016. a läbi täiendavad mõõdistustööd turbatootmisala piiride täpsustamiseks; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 8
Kasutatud infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud kirjandus“ vastavate viidetega tekstis.
2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Arvestades keskkonnamõju hindamise tulemusi määrab otsustaja arendajale turba kaevandamise lõpetamisega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil Saikla turbatootmisala korrastamiseks keskkonnanõuded.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 9
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK
3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Maapõueseaduse § 48 lõike 1 kohaselt on kaevandamisloa omanik kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. OÜ MV Turvas kaevandab Saikla turbatootmisalal maavara kaevandamise loa nr SAAM- 019 alusel, mis kehtib 28.12.2019. aastani. Maavara kaevandamise loa põhjal on kaevandamisega rikutud korrastava maa kasutamise otstarve märgala. Korrastamise objektiks on maavara kaevandamisega rikutud Saikla turbatootmisala tervikuna, mille mäeeraldise pindala on 130,91 ha ja koos teenindusmaaga 171,48 ha.
Arendaja esitas Keskkonnaameti Lääne regioonile taotluse väljastada Saikla turbatootmisala korrastamiseks korrastamistingimused. Keskkonnaamet väljastas 15.04.2015. a kirjas nr HLS 10-1/15/20723-4 arendajale Saikla turbatootmisala korrastamiseks järgmised korrastamistingimused: - korrastada ala taastuvaks sooks; - korrastatava ala veerežiim peab tagama soo taastumise; - taimestumise kiirendamiseks tuleb alale siirdada sugekihti; - kaevandatud ala korrastamise projekt koostada vastavalt keskkonnaministri määruses nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ toodud nõuetele; - korrastamise projekt koostada vastavuses Maapõueseaduse § 62 lõikega 1, mis sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada, et arvelevõetud maavaravaru säiliks kaevandamisväärsena, oleks tagatud juurdepääs maavaravarule ja antud maavaravaru oleks kasutatud optimaalselt; - korrastamisprojekti koostamise raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine; - põhjendada korrastamisprojektis korrastamisel kasutatava tehnoloogia valikut korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutustest lähtuvalt; - esitada korrastamisprojekt Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile heakskiitmiseks kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt.
3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktide, planeeringute ja arengukavadega
Saikla turbatootmisala korrastamine ei lähe vastuollu Saare maakonna ega Pöide valla planeeringute ja arengukavadega. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ / 1 / kaardi põhjal ei jää Saikla turbatootmisala rohevõrgustiku alale, millest tulenevad võimalikud nõuded kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastamiseks puuduvad.
Ettenägematute korrastamisvigade kõrvaldamist käsitleb Maapõueseaduse / 2 / § 88. Kui kolme aasta jooksul pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist ilmnevad olulised keskkonnahäiringud, mida ei olnud võimalik kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise ajal ette näha, kuid mis on tingitud kaevandatud maa korrastamise nõuete või korrastamisprojekti eiramisest, on nende kõrvaldamise kohustus korrastamiseks kohustatud olnud isikul.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 10
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND
4.1 Korrastatava ala iseloomustus ja selle lähiümbruse kirjeldus
Saikla turbatootmisala (joonis 4.1) asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Koigi külas riigile kuuluval Saiklaraba kinnistul (katastritunnus: 63401:001:0348, sihtotstarve 100 % turbatööstusmaa), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Pärast Saikla turbatootmisala korrastamist soo taastamise eesmärgil on projekti kohaselt maa kasutamise sihtotstarve 169,31 ha ulatuses maatulundusmaa. Kõlvikute järgi jaotub turbatootmisala 168,51 ha ulatuses märgalaks ja 0,8 ha ulatuses sõiduteeks. Täpsed kõlvikute pindalad ja maakasutuse sihtotstarbed määratakse pärast korrastamistöid ja maa tagastamisel maaomanikule tehtava katastrimõõdistamise käigus.
Saikla turbatootmisala teenindusmaaga on hõlmatud ka sissesõiduteed, millest kaks lääne suunas asuvat kruusakattega teed on kohaliku tee abil ühenduses Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare põhumaanteega nr 10 ning üks turbatee põhja suunas, mis on samuti nimetatud maanteega ühenduses. Neist viimane turbatee ei ole reaalselt turbatootmisalalt toodangu transportimiseks kasutuses. Kuivendusveed juhitakse turba tootmise võimaldamiseks turbatootmisala lõunapoolse väljalasu kaudu Lõhmuste peakraavi, mis suubub Koigi järve. Saikla turbatootmisala kraavidesse külgnevatelt kinnistutelt kraave ei suubu, seetõttu olemasoleva kuivendusvõrgu sulgemisega ei kaasne külgnevate maa-alade üleujutamist.
4.2 Loodusobjektide kirjeldus
Saikla turbatootmisala asub Koigi soo loodeosas. Teenindusmaa põhja-, lõuna- ja idaosa kattuvad elupaigatüübiga rabad (7110*). Teenindusmaa lõuna ja idaosa kattuvad samuti Koigi maastikukaitseala (KLO1000231) ja selle Raba sihtkaitsevööndiga (KLO1100772) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Koigi linnualaga (EE0040425) ja Koigi loodusalaga (EE0040425). Eelnevalt nimetatud kaitstavad alad kattuvad osaliselt ka Saikla turbatootmisala mäeeraldise äärealaga. Koigi maastikukaitseala Lõhmuste piiranguvöönd jääb teenindusmaast ~267 m kaugusele edela suunda (joonis 4.2). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 219 „Koigi maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) § 9 lõikele 2 on Koigi maastikukaitseala sihtkaitsevööndis loodusvarade kasutamine keelatud. Vastavalt kaitse-eeskirja § 4 lõikele 5 on kaitseala teedel lubatud sõidukiga sõitmine. Väljaspool teid on sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tööde ja kaitseala valitsemisega seotud tööde tegemisel.
ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 4.14.1 MM 11 :: 5050 000000
10.4 13.2
15.2
M a r j a s o o
12.2 10.6
Väike-Rahula
15.7 4.8 13.3 V i i r a R a h u l a Liiva 13.0 p k r Suur-Rahula T u m a l a N Kalma Saikla
10.7 11.5 S a i k l a A r i s t e Tagavere mv Kuninguste Mehamäe
19.8 11.5 10.3 17.9
Kahutsi 15.4 Tagavere 10.2 Kareda Salu K a h u t s i T a g a v e r e 10.2 K o i g i s o o Pöide linnus 28.9 Iruste 12.0 L õ hm 18.4 us Imavere Välja te p9.6 kr Are 14.0
11.3 10.0 11.4 Koigi Koigi jv
Koigi kr 13.0 13.3 8.6
e p 9.9 Kuk kr Koigi Ümmargune jv 11.0 K a p r a 11.9
14.4 Koigi Pikkjärv
Naestejärv
SaiklaSaikla turbatootmisalaturbatootmisala mäeeraldisemäeeraldise piirpiir Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehte 5234 TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 12
Vastavalt Koigi maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 8 alusel on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud: - koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; - metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raietehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; - olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; - tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate teede ja ehitiste hooldustööd.
Teenindusmaa lõuna ja idaosa on keskkonnaregistri andmetel märgitud III kaitsekategooria taimeliigi hariliku porsa (Myrica gale) ning III kaitsekategooria loomaliikide rüüda (Pluvialis apricaria) ja punajalg-tildri (Tringa totanus) elupaigana (joonis 4.2). Looduskaitseseaduse § 55 lõige 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Koigi jääksoos on leitud võõr-kõverharjakut (potentsiaalselt intensiivne), mis ei ole veel kantud keskkonnaregistrisse. Järgnevalt on toodud liigi iseloomustus Kai Vellak’u poolt juhendatud bakalaureusetööst „Sammalde võõrliigid Eestis ja Euroopas: ökoloogilised nõudlused, kasvubioloogia ning leviku iseärasused“. Võõr-kõverharjakut on leitud kasvamas üle Euroopa väga erinevates kasvukohtades, kuid valdavalt valgusküllastes ja toitainetevaestes, pigem happelistes kasvukohtades. Võõr-kõverharjaku mõju samblaliikidele on suhtelisel vähe uuritud, kuid liigi negatiivset mõju sammalde ja soontaimede mitmekesisusele ja elujõulisusele ning mitmesuguste putukate liigirikkusele koosluses on varasemalt täheldatud. Võõr-kõverharjakut peetakse Euroopas praegu kõige invasiivse iseloomuga liigiks ja seetõttu on selle liigi puhul katsetatud ka liigispetsiifilisi tõrjemeetodeid Lääne-Euroopa liivadüünidel. Põhja- Euroopas kasvab sama liik aga peamiselt rikutud sooaladel ja turbaväljadel ning selles piirkonnas ei ole liigi levikut veel piisavalt uuritud, et kindlaks teha liigi invasiivne iseloom ja olemasolevate tõrjemeetodite sobivus.
Kai Vellak’u juhendamisel on koostamisel magistritöö, mille eesmärk on välja selgitada võõr-kõverharjaku ökoloogilised nõudmised. Liigi leiukohti on Eestis teada 7 ja Koigi jääksoo leiukoht on neist ulatuslikem. Seetõttu tuleb Saikla turbatootmisala korrastamisel arvestada võõr-kõverharjaku olemasoluga Koigi jääksoos ning vajadusel ette näha võõr-kõverharjaku tõrje. Eesti tingimustes kasutatavad võõr-kõverharjaku tõrjemeetodid selguvad uuringute tulemustena eeldatavasti lähiajal, millest tuleb Saikla turbatootmisala korrastamisel lähtuda.
4.3 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Saikla turbatootmisala asub Koigi maardlas, jäädes Siluri ladestu Jaagarahu lademe karbonaatkivimite avamusalale. Aluspõhja ülemise osa moodustab dolokivi, millel lasuvad Kvaternaari setted. Kvaternaari setete paksus on 10 - 12 m ning selle moodustavad Pleistotseeni liustiku- ja jääjärvelised setted ning Holotseeni mere- ja soosetted. Valdavalt saviliiv- ja liivsavimoreenist koosnevad liustikusetted levivad kogu alal ja lasuvad vahetult aluspõhja kivimitel. Moreenil lasuvad laiguti savist ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 13 aleuroliidist koosnevad jääjärvelisedsetted. Turbalasundi lamami moodustavad Litoriina mere ja Balti mere staadiumitel settinud liivad, mille paksus on 1 - 3 m / 3 /.
Turbalasundi moodustavad soosetted, mis koosnevad erinevat liiki raba- ja madalsooturvastest. Saikla turbatootmisala kasulik kiht oli enne turba tootmist 1,5 m paksune. Vähelagunenud rabaturba kihi keskmine paksus oli 0,4 m ja hästilagunenud madalsoo turbakihi paksus 0,9 m. Ammendatud turbatootmisala põhjatervik koosneb madalsoo turbast / 3 /.
Geoloogilise läbilõike alusel on Saikla turbatootmisalal ja selle lähialadel võimalik välja eristada Kvaternaari ning Siluri veekompleksid. Kvaternaari veekompleks jaguneb vaadeldaval alal omakorda soosetete, meresetete ja liustikusetete veekihtideks.
Soosetete veekiht on Saikla turbatootmisala piires kõige ülemine veekiht, mille veetaset on turba tootmise käigus turbalasundi kuivendamisega alandatud. Veekiht on hüdrauliliselt seotud sügavamal lasuvate mere- ja glatsiaalsete setete veekihiga ning Siluri veekihiga. Lokaalseid veepidemeid turbalasundi all moodustavad laiguti esinevad limnoglatsiaalsed savid ning savikas moreen. Soosetete looduslik veetase on maapinnast kuni 0,5 m sügavusel. Turbatootmise perioodil jääb kuivendatud maa-alal veetase maapinnast ~0,5 - 2,5 m sügavusele. Veekiht toitub peamiselt sademetest, madalsoo piires (soo servaaladel) ka põhjavee arvelt / 3 /.
Meresetete veekiht on väljaspool Koigi turbamaardla piire esimeseks veekihiks maapinnalt ning moodustab turbamaardla piires soosetetega ühise veekihi, kuna turbalasundi ja mereliivade vahel veepide puudub. Liustikusetete veekiht on seotud moreenis levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsedega. Meresetete ja liustikusetete veekihtide vett kasutatakse üksikmajapidamistes salvkaevudega. Siluri veekompleksis moodustavad ülemise veekihi Jaagarahu lademe dolomiidid ning dolomitiseerunud lubjakivid. Piirkonna veevarustus põhineb eelnevalt nimetatud veekihil. Veekihi lamamiks on Jaani ja Adavere lademete merglid, mis moodustavad veepideme / 3 /.
Saikla turbatootmisala on kogu ulatuses tootmiseks väljaehitatud ja kraavitatud. Saikla turbatootmisala kuivendusveed juhitakse 130,91 ha suuruselt maa-alalt kraavi K-5 kaudu turbatootmisalast ~300 m lääne suunda jäävasse Lõhmuste peakraavi (keskkonnaregistri kood: VEE1173100). Lõhmuste peakraavi pikkus on 4,5 km ja valgala 10,9 km2 suurune. Lõhmuste peakraav suubub Saikla turbtootmisala väljalasust ~2,5 km kaugusel asuvasse Koigi järve / 4 /.
Kaasiku Kr Liiva 4 Liiva 4 K r silo 1 3 r 6K , ! V Kalju i i r a 3 p k r ! 3 ( 6 S 1 a 1 i k 2 l a p k Rahula r ) LE A MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir r 5K Kadariku-Liiva 6 K r
4Kr 2 . # Loigu ! r K 6 Liivapõllu 4K 4 4 r 1 1 Suur-Rahula 2 4 ) park ' Uus-Rauna ! park 4Kr SuurkoovitajaSuurkoovitaja TeenindusmaaTeenindusmaa- . Tumala piirpiir ' Loortse TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir MarjassooMarjassoo järvjärv Saikla Laose ' Uuemäe ' ' Küti kpl 6 % Kr 7 A ' r r K 4K 4 saet ! Kalma . . 7 '' !
## sae 21147
4 VooluvesiVooluvesi
K VooluvesiVooluvesi r VooluvesiVooluvesi
Aasa r Hiiemäe % K 4 A A / r K 5 Eeru 10 , Nuki A r K 4 6 JärvJärv !* 63 5 * A 6 K !$ r * HarilikHarilik 64 65 Lääne-mõõkrohiLääne-mõõkrohi HarilikHarilik porssporss A Lääne-mõõkrohiLääne-mõõkrohi HarilikHarilik porss porss porssporss 10 porssporss A Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip 4 Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip K 72307230 72307230 r , N Metsavahi HarilikHarilik porssporss Mehamäe HarilikHarilik porssporss Kaldapiirangu-Kaldapiirangu- Kuninguste L HarilikHarilik porssporss (Mehama) õ h m u s 1 3 t K e vööndvöönd r vööndvöönd ! p vööndvöönd k r !! HarilikHarilik porssporss HarilikHarilik 68 porssporss RohekasRohekas käokeelkäokeel 4 r K 4Kr K r 67 69 Otsa KahkjaspunaneKahkjaspunane sõrmkäppsõrmkäpp & tk ) V iira pk r IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria 7110*7110* HarilikHarilik porssporss Allikivi Silla Kuuse 7110*7110* ) 4 A K r Kareda raba taimeliiktaimeliiktaimeliik 4 taimeliiktaimeliiktaimeliik K r 9080*9080* 72307230 + 9080*9080* 72307230 Pajuvärava Välja 4 K Kõrgemäe r Lääne-mõõkrohiLääne-mõõkrohi 64306430 71 IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria Oti IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria , r 3 K r 4 K , 4 72307230 4 tk loomaliikloomaliikloomaliik TAGAVERE 3 5 72 tnk !$ ! K %% r Madise r 0 4K tk 1 5 r 6 LE 5K Kahutsi 1 kpl 1 2 2 1 1 Kalda
66 Teisi
r SI K 6 KoigiKoigi loodus-loodus- jaja linnualalinnuala Kr 7110*7110* 4 kpl # # # ningning maastikukaitsealamaastikukaitsealaSundimetsa % LEVALA !5 kuiv tk tnk tk r tk K 5 K ! r tk ! 6 tk
2
! ! tk KoigiKoigi maastikukaitsealamaastikukaitseala* 7
Rauna 9 r r 4K K 6 r !* ! ! Salu K LõhmusteLõhmuste piiranguvööndpiiranguvöönd
4 LõhmusteLõhmuste piiranguvööndpiiranguvöönd 5
Kr 2 4 "K Kareda raba * Nigula r Kr Undi A
Levala r 4 Kareda Iruste K 10 K r 10 4 KoigiKoigi maastikukaitsealamaastikukaitseala Kase ! ! Vahtramäe ! 10 tk ! 7110*7110* !! ! ! Soomesepa 7110*7110* 11 RabaRaba sihtkaitsevööndsihtkaitsevöönd r ! ! Nõmme K Laasu 4 ! ! HarilikHarilik porssporss 2 1 1
3 3 K 2 r Punajalg-tilderPunajalg-tilder Punajalg-tilderPunajalg-tilder Pöide NaturaNatura Kr 5 Rehelo RüütRüüt 7110*7110* RüütRüüt 7110*7110* elupaigatüüpelupaigatüüp Jakobsoni Väljaküla elupaigatüüpelupaigatüüp Koigi soo 13 Kopli ! * Koigi soo *12 !** r K 5 3 Annuse L Puka õ h Lauri m u Kabuna Torupilli s te
p k
r 9080*9080* LE LE Otsa Silla r K 6 Raugu 3 4 K K r r silo r K r K 4 Lutsu 4
Kr Koigi soo Laasu
% tk KoigiKoigi järvjärv Are Hallpõsk-püttHallpõsk-pütt Mulgu Hallpõsk-püttHallpõsk-pütt 31603160 Kr 31603160 5 # tk Roo-loorkullRoo-loorkull MustviiresMustviires Roo-loorkullRoo-loorkull MustviiresMustviires kpl 3K Mäe r RukkirääkRukkirääk MudatilderMudatilder TäpikhuikTäpikhuik Puka r 7 K K r 4 Märkused: 71407140 TaitTait RooruikRooruik ' TaitTait RooruikRooruik Männiku 71407140 5 K Punajalg-tilderPunajalg-tilder & r HarilikHarilik Punajalg-tilderPunajalg-tilder HarilikHarilik A 1. Plaani koostamisel on kasutatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - HarilikHarilik JõgitiirJõgitiir tk JõgitiirJõgitiir SookurgSookurg Eekri Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmeid 71407140 porssporss Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 4.2 Koigi jv Nammelsoo 5Kr 3 2. Eesti maakatastri aluskaarti 1:10 000, 52832, 52834, 52841, 52843 K r 4 K
r
3. Joonestamisel tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MI NWES0900922272) ( Mõõtkava Vanasilla Kadaka r K Looduskaitse 6 Saikla turbatootmisala 3Kr r K 4 4. II kaitsekategooria loomaliigi sarvikpüti (Podiceps auritus) elupaika, Nurga Aasa Tammeniidi 11 ::: 2200 000000 Saare maakond, objektide plaan tk Pöide vald jääb mäeeraldisest 1,4 km kaugusele, ei ole joonisel kujutatud, kuna Pärna r K vastavalt4 Looduskaitseseaduse § 53 lõikele 1 on II kaitsekategooria Koigi igi kr liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites Ko r 6 K r K 5 K r Koostas Raili Kukk 5 Jõe 3 OÜ Ins K eneribüroo STEIGER r Kuupäe v 27.03.2017 Vanga keelatud Rauna Joonestas Raili K ukk Männiku tee 104, 11216 Tallinn Laasu Aadu Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Künka T öö nr 16/1654 4K Nuki r Kuke pkr OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 15
5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
Järgnevate peatükkide 5.1 - 5.5 koostamisel on kasutatud Saikla turbatootmisala korrastamise projektis toodud informatsiooni / 5 /.
5.1 Korrastamistehnoloogia ja kasutatavad masinad
Saikla turbatootmisala taastuvaks sooks korrastamise projektlahendis on lähtutud Kanadas välja töötatud jääksoode korrastamise meetodist, mis eeldab turbatootmisalal ühtlase veerežiimi loomist ja sootaimede levikule kaasa aitamist. Antud meetodi rakendamist on varasemalt katsetatud ka Eestis (peatükk 6.8). Kanada meetodi eeliseks on, et pärast korrastamistöid on hooldus- ja täiendustööde maht minimaalne.
Saikla turbatootmisala korrastamise projekti kohaselt sobivad korrastamistöödeks samad masinad, mida kasutatakse turba tootmisel (sh ratastraktorid, ekskavaator massiga < 10 t ja Pistenbully tüüpi buldooser). Liigniisketes kohtades tuleb kasutusele võtta masinate erisurvet vähendavad meetmeid (topelt rattad, laiad roomiku lindid või alusmatid).
5.2 Tehnoloogiline korrastamine
Tehnoloogiline korrastamine hõlmab tootmisväljakute profileerimist, puistu raadamist ja terrasside kujundamist (tõkke- ja piirdevallide ning paisude rajamist). Lisaks tuleb likvideerida ettenähtud ulatuses kaevandamisel kasutuses olnud truubid ja teed. Likvideerimisele ei kuulu osaliselt turbatootmisalast lääne suunda jäävad sissesõiduteed (lisa 4), mida kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalasse kuuluvate tulundusmetsade hooldamisel.
Korrastamisjärgselt kujuneb ammendatud turbatootmisalale erinevate sügavustega madalaveeline maa-ala liigniiskete piirkondadega. Ühtlasem veerežiim kujuneb terrassides ja ebaühtlane turbatootmisala kõrgematel aladel nagu teemulletel ja suure turba jääklasundi paksusega teenindusmaal. Terrassides kujuneb erinev veesügavus tulenevalt maapinna kõrgustest ning väljaku- ja kogujakraavide olemasolust.
Enne tehnoloogiliste korrastamistööde tegemist tuleb ammendatud tootmisväljakutel mõõdistada maapinna kõrgused ja võrrelda neid korrastamise projektlahendiga (jääklasund 0,2 m). Juhul kui korrastatava turbatootmisala maapinna kõrgused erinevad, siis ei ole projektilahendit võimalik rakendada ja tuleb projektile koostada täiendav lisa, kus määratakse tõkke- ja piirdevallidele uued asukohad.
Ettevalmistavate tööde alla kuuluvad kändude realiseerimine, tootmisväljakute profileerimine, turbatootmisalale paigutatud tehismaterjalide äraviimine ning turbatootmisalal ja seda ümbritsevate kraavide servast puistu raadamine, mis on kasvama hakanud turbatootmisala kuivendamise mõjust.
Pärast tootmisväljakute ammendamist tuleb need profileerida, et saavutada väljakute maapinna kõrguste ühtlus. Turba tootmise tulemusena on väljakute ristprofiil väljakukraavide suunas kaldu. Juhul kui väljakuid korrastamisel ei profileerida, on
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 16 väljakute ühtlast veeseisu keeruline tagada. Väljakuid on mõistlik profileerida pärast sealse varu ammendamist või sellel tööde lõpetamisel, kuna siis ei ole väljakud veel looduslikult taimestunud.
Saikla turbatootmisalal ei ole vaja profileerida tootmisest välja jäetud ja taimestunud väljakuid T2, T3, T9, T10, T17, T18, T26, T27 ja T28 (lisa 4). Nimetatud terrassidel on juba praegu näha, et need ujutavad hooajaliselt ühtlase veega üle ja seetõttu ei ole nendel täiendav profileerimine ja taimestiku eemaldamine mõistlik. Tootmisest välja jäetud väljakute profileerimise vajadust on mõistlik enne tööde alustamist hinnata.
Veerežiimi taastamine. Saikla turbatootmisala korrastamisel tuleb taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks terrassides. Viimased on vajalikud, et olemasoleva kuivendamisvõrgu sulgemise mõju turbatootmisala veerežiimile oleks ühtlasem ja taastuv veeseis ulatuks ka kõrgematele maa-aladele. Terrassides veerežiimi taastamiseks tuleb ehitada tõkke- ja piirdevallid (vallid projekteeritud iga 0,3 m maapinna suhtelise kõrguse muutusel), eemaldada dreenitorud, likvideerida truubid ja rajada koguja- kraavidele paisud (lisa 4).
Saikla turbatootmisala korrastamisel tuleb rajada kahte tüüpi ristlõikega valle: tõkke- ja piirdevalle. Tõkkevallide eesmärk on takistada tootmisväljakutelt vee valgumist madalamatele aladele ja piirdevallide eesmärk on teha sama looduslike alade servades ja teemullete nõlvadel. Nimetatud vallide erinevus seisneb nende pealmisest laiuses ja veetaseme reguleerimise võimekuse olemasolus. Vallide asukohad tuleb maapinnale märkida mõõdistusseadmetega (GPS, tahhümeeter). Vallide rajamisel on otstarbekas kasutada kombineeritult buldooserit ja ekskavaatorit. Buldooseriga lükatakse materjal valli asukohta ja ekskavaatoriga tehakse planeerimistööd.
Tõkkevallid on projekteeritud laiemad kui piirdevallid, et nendel oleks võimalik vajadusel madala erisurvega PistenBully tüüpi traktoritega sõita, et teha hooldus- ja täiendustöid. Piirdevallide asukohtades ei ole vallidel sõitmine vajalik.
Tõkkevall rajatakse tihendatud turbast ja pealmise laiusega 5 m. Tõkkevall rajatakse kõrgusega 0,5 m ja nõlvusega 1 : 3. Selleks, et vältida veetaseme tõusmist terrassidest kõrgemale kui 0,3 m, tuleb vallidesse paigaldada toruregulaatorid. Regulaatorite paigaldamine suurendab ka vallide püsivusomadusi ja erosioonikindlust. Toru- regulaatorid ehitatakse 110 mm diameetriga PVC torust, mille kõrgema veetasemega poolele paigaldatakse 90° põlv, mida saab vastavalt vajadusele suunata ja seeläbi veetaset alandada või suurendada. Ühe toruregulaatori pikkus on 7 m. Tõkkevalli paigaldatakse regulaatorid 100 m pikkuse intervalliga. Kohtades, kus kaks kõrvuti olevat terrassi asuvad erinevatel tasapindadel, rajatakse tõkkevall kõrgema maapinnaga maa-ala serva. Vastasel juhul valgub kõrgemalt terrassilt vesi madalamale terrassile, mistõttu vee viibeaeg kõrgemal terrassil ei suurene.
Piirdevall tuleb rajada tihendatud turbast, pealmise laiusega 1 m, nõlvusega 1 : 3 ja kõrgusega 0,5 m (arvestatuna valli sellest poolest, kus maapinna kõrgus on suurem). Piirdevalli rajamisel teemullete servades lükatakse turvas teemulde pealt. Piirdevallid rajatakse korrastamistööde viimases etapis, vahetult pärast teede likvideerimist.
Truupide ja dreenide likvideerimine ning paisude rajamine tehakse ühe terrassi piires korraga, vastasel juhul võib hilisemate tööde tegemine antud piirkonnas olla
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 17 raskendatud või lausa võimatu. Olemasolevad truubid maapinnast võetakse välja ja tekkinud süvend täidetakse kohaliku materjaliga ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele.
Terrasside rajamisel eemaldatakse tootmisväljakute kuivenduskraavide kogujakraavide poolsetest otsadest dreenitorud. Kuigi paisudega suletakse enamik kogujakraave on dreenide eemaldamine vajalik, et vältida vee voolamist mööda toru või imbumist mööda selle väliskülge kogujakraavi ja seeläbi alandada veetaset terrassil.
Arvestades, et korrastamise projektis on arvestatud kaevandamise järgse turba jääklasundi paksuseks 0,2 m ja dreenid asuvad tootmise lõppfaasis mineraalpinnasel, siis ei ole dreenide eemaldamine mahukas töö. Dreenide eemaldamisel tehakse kaeve vahetult dreenitoru serva ja toru eemaldatakse nii-öelda küljelt. Sellisel juhul ei lõhuta savist/asbestist dreenitorusid nende eemaldamisel. Kõik välja võetud torud tuleb utiliseerida.
Olemasolevate kogujakraavide sulgemine on vajalik, et need ei juhiks pärast kaevandamistegevuse lõppemist turbatootmisalalt vett eesvooludesse. Kõige vähem tööde mahukas, kuid samas efektiivne on sulgeda kogujakraavid tihendatud turbast rajatud paisudega. Valdavalt on paisud projekteeritud kogujakraavidele tõkkevalli jätkuna. Paisu pealmine pikkus on 5 m, kõrgus maapinnast (tootmisväljaku poolt) 0,5 m ja nõlvus 1 : 1,5. Paisude asukohad tuleb maapinnale märkida kasutades reaalaja GPS-i ja võtta seejuures aluseks korrastamise projekti tööfail.
Turbatootmisalalt tuleb teedevõrk osaliselt likvideerida. Säilitamisele kuuluvad Saikla turbatootmisalast läänes paiknevad kaks sissesõidutee lõiku, mis külgnevad Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalasse kuuluvate tulundusmetsade kinnistutega. Seega on nimetatud teede lõikude säilitamine vajalik metsamajandamiseks. Pärast korrastamist jäävad alles tupikteed, mis lõppevad olemasoleva ümberkeeramise kohaga.
Mäeeraldise piiresse jäävad teed tuleb korrastamisel likvideerida. Kuigi teed mäeeraldiselt likvideeritakse jääb tuleohutuse seisukohast ligipääs korrastatud turbatootmisalale alles, kuna vajadusel saab päästetööde eritehnikaga liigelda mööda teemuldeid ja tõkkevalle. Likvideeritav kruuskatend kasutatakse vajalikus mahus alles jääva tee rekonstrueerimis- või hooldustöödel. Ülejäänud kruuskatend realiseeritakse täitematerjalina. Teedelt eemaldatud betoonplaate võib taaskasutada või tuleb need utiliseerida. Teede likvideerimistööd tehakse tööde viimases etapis, pärast likvideeritava tee ääres olevate terrasside rajamist.
Saikla turbatootmisalast põhja suunda teenindusmaa piiresse jääva turbatee korrastamist korrastamise projektis ette ei nähta, kuna nimetatud teega seonduvad korrastamistööd tuleb teha kompaktselt sellega külgnevate mahajäetud freesväljakutega.
5.3 Bioloogiline korrastamine
Saikla turbatootmisala korrastatakse taastuvaks sooks. Soo floora taastamiseks kaetakse eelnevalt tehniliselt korrastatud tootmisväljakud turbasambla fragmentidega. Bioloogilisel korrastamisel läbiviidavatel töödel tuleb kaasata vastava eriala spetsialist, kes omab varasemat kogemust soo taastamisel. Korrastatava turbatootmisala piiresse jäävatel maa-aladel, mis on kaevandamisega rikkumata või isetaimestunud,
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 18 korrastamistöid ei planeerita (lisa 4). Bioloogiline korrastamine tuleb sarnaselt tehnoloogilise korrastamisega teha üks terrass korraga.
Soo taastamiseks vajalikud turbasambla fragmendid tuleb koguda doonoraladelt. Ühel hektarilt doonoralalt saab turbasambla fragmente koguda ~10 kuni 15 ha korrastatava maa-ala tarbeks. Saikla turbatootmisala bioloogiliseks korrastamiseks sobilik doonorala asub turbatootmisalast põhja suunda jääval loodulikus rabas riigile kuuluval Kuressaare metskond 604 (katastritunnus: 63401:001:0508) kinnistul, mille hinnanguline suurus on 16 - 24 ha (lisa 4).
Taimefragmente tuleb doonoralalt koguda 5 - 10 cm sügavuselt. Taimefragmentide kogumisel on otstarbekas kasutada rootorkultivaatorit ja buldooserit. Rootor- kultivaatoriga tuleb taimed purustada 1 - 3 cm pikkusteks fragmentideks ja seejärel lükata need buldooseriga valli ja laadida transpordivahendile. Korrastatavale maa-alale transporditud taimefragmendid võib esialgu ladustada puistangutes või vallides. Hunnikutesse ladustatud taimefragmentide pealmist osa (< 15 cm) ei ole soovitatav korrastamisel kasutada.
Ammendatud tootmisväljakutel on taimede kasvuks vajaliku fosfori defitsiit, seetõttu tuleb enne taimefragmentide laotamist korrastavat maa-ala väetada granuleeritud väetisega.
Taimefragmendid laotatakse korrastatavale terassile põllumajanduses kasutatava laoturiga 5 cm paksuselt ja ühtlase kihina. Taimefragmendid on ilmastikutundlikud, seetõttu on oluline, et laotatud taimefragmendid oleksid niiskuse saamiseks kontaktis maapinnaga ja, et need kaetakse samaaegselt ühtlase kuni 10 cm paksuse põhu kihiga. Põhk on suhteliselt odav ja hea isolaator, mille kasutamine väldib taimefragmentide kuivamist ja külmumist. Põhu asemel võib kasutada ka poollooduslike koosluste alade hooldustööde käigus niidetavat heina.
Ammendatud turbatootmisalale jääb kõrgemaid alasid, kus ei ole võimalik mõistlike tehnoloogiliste lahendustega turbasambla kasvuks sobivat veerežiimi kujundada, kuid samas tuleb ka nendel aladel tagada erosioonikindlus ja tuleohutus. Seetõttu on plaanitud turbatootmisala teenindusmaa kõrgematele kohtadele (sh teede mullete servadele ja vallide pealsetele) külvata hein. Hästilagunenud turba jääklasundi katmisel on sobiv heinasegu, mis sisaldab 56 % päideroogu, 33 % põldtimutit ja 11 % aasnurmikat. Bioloogilise korrastamise alguses võib heinaseemnete külvi ulatust ümber hinnata, kui eelnevalt nimetatud piirkonnad on vähemalt 50 % ulatuses looduslikult taimestunud. Heinaseemnete külvi õnnestumiseks lisatakse täiendavalt koos külviga granuleeritud fosfaati.
5.4 Tööde korraldamine
Arvestades, et Saikla turbatootmisalal jätkub turba kaevandamine veel suhtelisel kaua aega ja turbavaru täpsustamiseks viiakse läbi jääkvaru uuringud, siis ei ole praeguses etapis korrastamistööde läbiviimise aega täpselt võimalik prognoosida. Samas on projektis välja toodud erinevate tööde läbiviimise järjekord ja aeg sõltuvalt aastaajast.
Tehnoloogilisel korrastamisel läbiviidavate tööde tegemise järjekord: 1. kändude realiseerimine/likvideerimine – turba kaevandamise ajal;
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 19
2. ammendatud tootmisväljakute profileerimine – väljaku ammendumisel, kuna vastasel juhul hakkab väljakul taimestik kasvama raskendades korrastamistöid; 3. puistu raadamine; 4. dreenide eemaldamine; 5. tõkke- ja piirdevallide rajamine; 6. truupide likvideerimine; 7. paisude rajamine; 8. teede likvideerimine.
Bioloogilisel korrastamisel läbiviidavate tööde tegemise järjekord: 9. Taimefragmentide kogumine – soovitatavalt varakevadel, kui maapind on külmunud ja masinatega liikumine rabas mõnevõrra efektiivsem; 10. Taimefragmentide laotamine – varakevadel, kui maapind on külmunud, kuid lund enam ei ole või hilissügisel enne vihmaperioodi algust (september-oktoober); 11. Heina külvamine ja väetamine – alates kevadest kuni juuni lõpuni.
Tehnoloogilisel korrastamisel läbiviidavad tööd tuleb suures osas teha üks terrass korraga, kuna vastasel juhul ujutatakse tööde piirkond üle ja kõiki töid ei ole võimalik lõpuni viia. Kändude realiseerimise/likvideerimisega on soovitav alustada juba praegu kaevandamisperioodi ajal. Teed tuleb likvideerida pärast likvideeritava tee ääres asuvate terrasside korrastamist. Korrastamisega alustada tootmisväljakutel, kus turvast enam ei toodeta. Sellisel viisil on võimalik korrastamiseks läbiviidavaid töid ajaliselt hajutada. Korrastamisega tuleb alustada koheselt tootmisväljakutel T9 ja T10 (lisa 4). Esimeste väljakute korrastamisel rajada samaaegselt üks terrass kasutades korrastamiste projektides välja pakutud väetamise kogust ning üks terrass ilma väetist kasutamata, et hinnata väetamise efektiivsust. Kui korrastamine on piisavalt edukas ka ilma väetamata, siis on mõistlik korrastamise kulusid kokku hoida. Esimeste tootmisväljakute korrastamisel saadud kogemust on võimalik rakendada teiste väljakute korrastamisel, mis vähendab ebaõnnestumise tõenäosust ja sellega seotud võimalikke lisakulutuste tekkimist.
5.5 Järelhooldus
Pärast Saikla turbatootmisala tehnoloogilist ja bioloogilist korrastamist tuleb arendajal arvestada korrastatud maa-ala hilisema järelhoolduse vajadusega. Tulenevalt erosioonist võivad parandustöid vajada näiteks paisud, tõkke- või piirdevallid. Samuti võib tekkida vajadus täiendavate terrasside rajamiseks, juhul kui korrastatud maa-alal ei taastu veerežiim planeeritud ulatuses ja mahus. Järelhoolduse alla kuulub ka vajadusel taimefragmentide lisamine sobiva veerežiimiga aladele, kus soole iseloomulik taimestik ei ole läinud kasvama ning vajadusel heinakülvi täiendamine ja väetamine. Korrastatud turbatootmisala järelhoolduse vajadust tuleb arendajal hinnata koos vastava eriala spetsialistiga üks kord aastas pärast kevadist suurveeaega (perioodil aprill - mai). Korrastatud turbatootmisala järelhoolduse vajadus selgub objekti ülevaatuse käigus ja maht puuduste ilmnemisel.
Saikla turbatootmisalal kaevandatava turbavaru ammendamiseks tuleb arendajal kehtivat maavara kaevandamise loa kehtivusaega pikendada. Jääkvaru täpsustamiseks on koostamisel vastav geoloogiline uuring. Kaevandamise loa kehtivusaja pikendamisel on soovitav arvestada, et pärast turbatootmisala tehnoloogilist ja bioloogilist
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 20 korrastamist jääks luba kehtima veel 5 aastat, et arendajal oleks võimalik sellel perioodil hinnata korrastamise edukust ning vajadusel teha järelhooldust.
Pikemas perspektiivis peavad olema korrastatud jääksood hooldusvabad ehk isetoimivad ökosüsteemid / 6 /, millega koostatud korrastamise projekt vastuollu ei lähe.
5.6 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused
Kavandatav tegevus on Saikla turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks Keskkonnaameti väljastatud korrastamistingimuste põhjal koostatud korrastamise projekti kohaselt. Seega kasutatakse põhialternatiivi ehk kavandatava tegevuse hindamisel korrastamise projekti koostamisel esitatud informatsiooni. Kavandatavat tegevust on täpsemalt kirjeldatud eelnevates peatükkides 5.1 - 5.5.
Maavara kaevandamisega rikutud maa-ala kuulub korrastamisele, seega asukoha valikul alternatiive käsitleda ei saa. Turbatootmisala tuleb korrastada tervikuna, arvestades mäeeraldist ja selle teenindusmaad 171,48 hektari ulatuses. Reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad ka korrastamissuuna valikul, kuna maavara kaevandamise loas on märgitud korrastamise suunaks märgala ning Keskkonnaamet esitas ühe korrastamis- tingimusena, et Saikla turbatootmisala tuleb korrastada taastuvaks sooks. Saikla turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks on ühtlasi ka parimaks variandiks korrastamissuunana, kuna korrastatav maa-ala külgneb ida- ja lõunasuunast lagesooga, mis on kaitse all Koigi maastikukaitsealana ning Koigi loodus- ja linnualana.
Keskkonnamõju hindamisel käsitleti mõningaid konkreetseid töövõtteid, mis on seotud tööde korraldamisega ja korrastatava ala järelhoolduse vajadusega ning kavandatavat tegevust võrreldi alternatiiviga „kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega“, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus antud soovitusi.
Maapõueseaduse § 48 lõike 1 kohaselt on kaevandamisloa omanik kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. Keskkonnamõju hindamisel ei saa reaalse alternatiivse võimalusena käsitleda olukorda, mis ei ole seadusega kooskõlas. Seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamisel kavandatavat tegevust võrreldud 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et Saikla turbatootmisala ei korrastata.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 21
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD
6.1 Hindamise prognoosimeetod
Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnauuringute vajadus keskkonnamõju hinnangu andmisel puudusid. Vajalik informatsioon saadi peamiselt korrastamise projektist ja objekti ülevaatluse tulemusena.
Keskkonnamõju hindamisel hinnati kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju lähiümbruskonnale järgnevate mõjukriteeriumite lõikes – mõju veerežiimile, mõju veekvaliteedile, mõju pinnasele, jäätmete teke, mõju maastikule, loodusvara kasutamise otstarbekus, mõju taimedele, mõju loomadele, mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustikule), mõju kliimale, mõju inimesele. Mõju hindamisel Natura 2000 võrgustikule lähtuti Koigi loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidest ja terviklikkusest. Eraldiseisvat Natura hindamist KMH raames läbi ei viidud, kuna Saikla turbatootmisala korrastamisega ei avaldata negatiivset mõju Koigi loodus- ja linnualale.
Tulenevalt Saikla turbatootmisala asukohast, ei teki korrastamisel teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile. Turbatootmisala korrastamise mõju välisõhule (müra, tolm) ei ole võrreldav turba tootmisega kaasnevate mõjudega, vaid on lühiajaline ja ei too kaasa märkimisväärset/olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähipiirkonnas kultuuripärand, sealhulgas pärandkultuuriobjektid puuduvad. Samuti ei kaasne kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitletud/hinnatud.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1).
Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala
0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 22
Lisaks anti igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrreldes teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.
Kaalutud hinde saamiseks korrutati mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadi kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.
6.2 Mõju pinnavee režiimile
Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt on ümber turbatootmisala rajatud kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi Lõhmuste peakraavi. Selle tulemusena suureneb peakraavis vooluhulk. Turbatootmisala kuivendamine alandab soosetetes veetaset peamiselt mäeeraldisel ja kraavidega piirnevatel maa-aladel.
Veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltuvalt sademetehulgast kuude lõikes erineb. Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete vee tasemele on hinnatud näiteks Kuislemma ja Põhara turbatootmisaladel. Kuislemma turbatootmisalal läbiviidud veetaseme mõõtmistulemused näitavad, et raba veetasemete muutused sõltusid peamiselt sademete hulgast. Kõrgveeperioodil avaldus kuivenduse mõju kuivenduskraavist kuni 25 m kaugusele. Sademetevaesel perioodil hinnati seiretulemuste põhjal kuivenduse mõju kuivenduskraavist kuni 150 m kaugusele. Samas esines veetasemete muutustes vastuolulisi kõikumisi 25 - 150 m kaugusel kuivenduskraavist, mis viitavad pigem soosetete infiltratsiooni omaduste muutlikkusele ning looduslikule veetaseme kõikumisele / 7 /. Põhara turbatootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati sademetevaesel perioodil alanduse maksimaalseks ulatuseks kuni 100 m ning sademeterikkal perioodil kuni 50 m / 8 /. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 20 - 30 m kaugusel ning kauguse suurenedes mõju olulisus vähenes.
Turbatootmisalalt turba kaevandamise ajal ärajuhitava kuivendusvee maht on aastaringselt erinev, olles suurim kevadel lumesula perioodil. Sügisel võib äravoolu hulk olla sademete tõttu suurem ning talvel ja sademetevaesel suvel võib äravool mõningal juhul isegi peatuda. Maapinna reljeefi ja kraavitust arvesse võttes juhitakse Saikla turbatootmisala kuivendusveed tootmisalast ~300 m kaugusel lääne suunas paiknevasse Lõhmuste peakraavi ~130,91 hektarilt ehk 1,31 km2 suuruselt maa-alalt. Äravoolumoodul on vaadeldavas piirkonnas q = 8,0 l/s x km2 / 9 /. Korrutise tulemusena saame, et Saikla turbatootmisalalt juhitakse Lõhmuste peakraavi kuivendusvett ~330 tuh m3/a (keskmine äravooluhulk ~10,5 l/s).
Saikla turbatootmisala korrastatakse pärast varu ammendumist taastuvaks sooks, mille tulemusena muutub sealne veerežiim. Korrastatud turbatootmisalalt vett enam ära ei juhita, mistõttu veetase soosetetes tõuseb ja loob soodsad tingimused soole iseloomuliku taimestiku kasvuks ja levikuks. Veerežiimi ühtlustamiseks rajatakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 23
Saikla turbatootmisalale terrassid ning tihendatud turbast tõkke- ja piirdevallid, mis takistavad pindmist äravoolu (vee valgumist kõrgemalt alalt madalamale) ning pikendavad lumesula- ja vihmavee viibeaega kogu turbatootmisala ulatuses. Veerežiimi taastamistööde hulka kuulub ka olemasolevate kogujakraavide sulgemine, et need ei juhiks korrastatud turbatootmisalalt vett Lõhmuste peakraavi. Kraavid suletakse tihendatud turbast paisudega ning dreenid ja truubid eemaldatakse. Seega väheneb Saikla turbatootmisala korrastamise tulemusena Lõhmuse peakraavi vooluhulk praegu ärajuhitava vee hulga võrra. Korrastatud turbatootmisalal aja jooksul pindmine äravool taastub ning toitainete ärakanne jätkub looduslikul teel. Looduslik äravooluhulk korrastatud turbatootmisalal sõltub eelkõige sademetest, aurumisest, maapinna reljeefist, pinnase omadustest ja taimestikust.
Sügava veetasemega jääksoos on taimkatte taastumise eelduseks pinnalähedase veetaseme taastumine. Mida suurem on jääklasundi paksus, seda kauem võtab veetaseme taastumine aega. Kuivenduse tulemusena on jääklasund tihenenud ja seetõttu turba veejuhtivus väike. Kraavides võib veetase olla kõrge, kuid vesi liigub turba jääklasundisse aeglaselt. Kuigi kevadel ja sügisel suurvee aegadel on soopind märg ja osaliselt vee all, võib veetase asuda sügaval lasundis. Seega võib soole iseloomuliku veetaseme taastumine võtta aega mitu aastat / 6 /.
Turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetetega. Soosetete lamamiks on peeneteralisest liivast ja aleuroliidist koosnevad meresetted, mis moodustavad ühtse veekihi soosetetega. Meresetete veekihi vett kasutatakse üksikutes majapidamistes veevarustusallikana. Turbatootmisala kuivendamisel ei alandata soosetete veekihis veetaset mineraalpinnaseni või sügavamale ning turbatootmisala korrastamise ajal ja järgselt soosetete veetase taastub ning veerežiim ühtlustub. Meresetete veekihi lamamiks on jääjärvelised savid, mis on veepidemeks meresetete ning sügavamal levivate veekihtide vahel. Lähtuvalt eeltoodust ei mõjuta Saikla turbatootmisalal kavandatav tegevus soosetete veekihist sügavamal levivaid veekihte ega ka piirkonna veevarustust.
Kokkuvõtvalt korrastatud turbatootmisalalt vett enam ära ei juhita, vaid suurendatakse rajatavate terrassidega vee viibeaega maapinnal, et soodustada soole iseloomuliku taimestiku kasvu ja levikut (hindepall „+3“).
6.3 Mõju pinnavee kvaliteedile
Turba tootmine toimub soosetetes. Soosetetega on seotud soosetete veekiht, mille vesi on joogiks kõlbmatu. Turbatootmise käigus suurenevad turbatootmisalalt ärajuhitavas vees peamiselt heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisaldused. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Sademevee veekogusse juhtimise nõuded ja piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ / 10 /. Eelpool nimetatud määruse § 5 lõike 3 alusel ei tohi sademevee reostusnäitajad ületada määruse Lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi (BHT7 - 15 mg/l, KHT - 125 mg/l, Püld - 1 mg/l, Nüld - 45 mg/l), mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000 kuni 9999 inimekvivalenti (välja arvatud heljuvaine ja naftasaaduste sisaldus). Heljuvaine sisaldus ei tohi ärajuhitavas sademevees ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus ei tohi ületada
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 24
5 mg/l. Turbatootmisaladelt ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi hindamisel lähtutakse üldjuhul eelpool toodud kvaliteedinäitajatest ning nende piirnormidest.
Saikla turbatootmisala kuivendusvee juhtimine vooluveekogusse ja kuivendusvee kvaliteedi seire toimub vee erikasutusloa nr L.VV/323593 (kehtib kuni 08.09.2018) alusel ühes kuivendusvee väljalasus – Saikla 1 lõunapoolne väljavool (SA137), kust kuivendusvesi juhitakse Lõhmuste peakraavi. Lisaks teostatakse seiret Lõhmuste peakraavis. Seire tulemused aastatel 2014 - 2016 on koondatud tabelisse 6.2.
Tabel 6.2 Aastatel 2014 - 2016 Saikla turbatootmisala kuivendusvee väljalasus ning suublas seiratud kvaliteedinäitajad
Saikla turbatootmisala väljalask Lõhmuste peakraav
X: 6 486 617; Y: 438 105 X: 6 485 545; Y: 438 274
26.06.14 10.06.15 23.09.15 21.06.16 08.09.16 26.06.14 10.06.15 21.06.16 Heljum, mg/l <3 8 5 12 2 <3 5 6 pH 7,3 7,3 7,3 7,4 6,9 7,4 7,7 7,4 Nüld, mg/l 1,3 1,4 1,1 1,5 1,4 0,7 1,4 1,3 Püld, mg/l 0,06 0,05 0,09 0,1 0,03 0,06 0,11 0,13 NH4, mg/l 0,05 0,06 0,2 BHT7, mg/lO2 <2 2,9 3,8 4,3 5,9 <2 4,6 2,7 KHT, mg/lO2 230 130 99 120 92
Tabelis 6.2 toodud seiretulemuste põhjal vastavad Saikla turbatootmisalalt ärajuhitavas vees vastavad kvaliteedinäitajad määruses nr 99 esitatud nõuetele, väljaarvatud KHT, mis iseloomustab raskesti lahustuva orgaanilise aine hulka vees. Kõrgenenud KHT väärtused on omased soo- ja rabaveele, mida settebasseinid ei vähenda. Keskkonnaministri määruse nr 44 / 11 / lisas 4 esitatud vooluveekogude ökoloogiliste seisundiklasside füüsikalis-keemiliste üldtingimuste piirväärtuste võrdlemisel tabelis 6.2 toodud seiretulemuste põhjal on Lõhmuste peakraavi seisund Nüld väärtuste alusel „väga hea”, NH4 väärtuste alusel „hea” ning Püld ja BHT7 väärtuste alusel „kesine”. Võrreldes vahetult Saikla turbatootmisala väljalasus ning Lõhmuste peakraavis mõõdetud kvaliteedinäitajaid selgub, et Püld väärtused on turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees väiksemad kui Lõhmuste peakraavis. Ülejäänud seiratud kvaliteedi- näitajate kontsentratsioonid on turbatootmisala kuivendusvees ja eesvoolus sarnased või vähenevad. See tähendab, et kuivendusveega välja kantavate toitainete kontsentratsioonid vooluveekogude veega segunedes lahjenevad. Kokkuvõtvalt seiretulemused näitavad, et turba tootmine Saikla turbatootmisalal ei avalda olulist negatiivset mõju Lõhmuse peakraavi vee kvaliteedile.
Saikla turbatootmisala keskmise äravooluhulga ~10,5 l/s korrutamisel tabelis 6.2 toodud tootmisala väljalasus määratud seiretulemustega saame peamiste Lõhmuste peakraavi juhitavate saasteainete (lämmastik, fosfor ja heljum) koormused (tabel 6.3).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 25
Tabel 6.3 Saikla turbatootmisalal turba tootmisest tulenev koormus Lõhmuste peakraavile (sisaldab looduslikku fooni)
Saikla turbatootmisalalt tulenev Lämmastik, Fosfor, Heljum, koormus Lõhmuste peakraavile kg/a kg/a kg/a Minimaalne 363 10 660 Maksimaalne 495 33 3 963 Keskmine 442 22 1 982
Tabelis 6.3 toodud arvutuste põhjal on Saikla turbatootmisalalt tulenev koormus kokku keskmiselt 442 kg/a lämmastikku, 22 kg/a fosforit ning 1 982 kg/a heljumit. Jagades saadud tulemused Saikla turbatootmisala pindalaga saame, et lämmastiku keskmine ühikkoormus on 3,4 kg/ha/a, fosfori keskmine ühikkoormus 0,17 kg/ha/a ning heljumi keskmine ühikkoormus 15,1 kg/ha/a. Lämmastiku ja fosfori ühikkoormused on lähedased Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnainstituudi 2007. aasta aruandes „Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine“ / 12 / toodud valdavalt sademeveest toituva looduliku raba toitainete ühikkoormustele (lämmastik 3,9 - 5,1 kg/ha/a, fosfor 0,04 - 0,17 kg/ha/a) ja on väiksemad kui uuringus toodud turbatootmisaladelt tulenevad toitainete keskmised ühikkoormused (lämmastik 6,5 - 8,0 kg/ha/a, fosfor 0,38 kg/ha/a). Soomes Oulu vee- ja keskkonnateenistuse poolt läbi viidud turbatootmisalade uuringu kohaselt on heljumi keskmine ühikkoormus looduslikus rabas 10 - 30 kg/ha/a ja turbatootmisalal 41 - 144 kg/ha/a / 13 /. Seega kokkuvõtvalt on Saikla turbatootmisalalt tulenev heljumi koormus iseloomulik pigem looduslikule rabale. Korrastatud turbatootmisalal pindmine äravool aja jooksul taastub ning toitainete ärakanne jätkub looduslikul teel. Toitainete leostumine väheneb võrreldes aktiivselt kasutuses oleva turbatootmisalaga.
Soo floora taastamisel kaetakse eelnevalt tehniliselt korrastatud tootmisväljakud turbasambla fragmentidega. Rabataimestiku kasvuks peab veetase taastuma maapinnast vähemalt 30 cm sügavusele või kõrgemale. Turbatootmisala teenindusmaa kõrgematele kohtadel (sealhulgas teede mullete servad ja vallid) antud tingimusi ei ole võimalik mõistlike lahendustega saavutada, mistõttu nendesse kohtadesse külvatakse hein. Ammendatud tootmisväljakutel on taimede kasvuks vajaliku fosfori defitsiit, mistõttu tuleb korrastavat maa-ala enne taimefragmentidega katmist väetada granuleeritud fosforväetisega. Väetatava ala pindala on 131,1 ha ning vajalik fosfaadi (P2O5) kogus on 19,5 kg/ha kohta ehk kogu Saikla turbatootmisalale kulub fosfaati 2 556 kg (fosfaadi sisaldus väetises).
Fosforväetise kasutamist turbatootmisalade korrastamisel on hinnatud vähese mõjuga tegevuseks, kuna turbatootmisala kuivendussüsteem on suletud, fosfaadi kogused on madalad, fosfor talletub turbas ja selle eraldumine fosforväetisest on aeglane. Fosforväetise kasutamisel tuleb jälgida, et korrastatavate turbaväljakute väetamisel fosfaadi kogus ei ületaks 19,5 kg/ha kohta, kuna suurte koguste korral võib vooluveekogusse leostumisel põhjustada selle eutrofeerumist. Väetamist planeerida pärast tehnoloogilisel korrastamisel ettenähtud tööde läbiviimist (terrasside rajamist, dreentorude eemaldamist, jne). Väetamiseks sobivaim aeg on vegetatsiooniperiood hiliskevadest (pärast suurveeperioodi) augusti keskpaigani, et vältida fosfori ärakannet kevadise suurvee või sügiseste vihmadega / 14 /. Kuna Saikla turbatootmisala veerežiim suletakse, siis fosfori kandumine vooluveekogudesse saaks toimuda vaid
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 26 looduslikult pindmise äravooluga. Saikla turbatootmisalalt takistavad ja vähendavad fosfori ärakannet korrastamisel rajatavad terrassid ning tihendatud turbast rajatavad tõkke- ja piirdevallid. Lämmastikväetiste kasutamine turbatootmisala taastamisel sooks ei ole vajalik, kuna jääkturbalasund sisaldab rabataimestiku kasvuks vajalikus koguses lämmastikku. Väetise valimisel tuleb jälgida, et väetis ei sisaldaks kaltsiumit. Kaltsium pärsib turbasammalde kasvu ja soosib ebasoovitavate liikide levikut / 14 /.
Kokkuvõtvalt Saikla turbatootmisalalt tulenev saasteainete koormus Lõhmuste peakraavile korrastamisjärgselt võrreldes praeguse koormusega väheneb. Fosfori koormus võib suureneda ajutiselt Saikla turbatootmisala korrastustöödele järgnevatel aastatel. Korrastatud turbatootmisala ei hakka avaldama negatiivset mõju vooluveekogude veekvaliteedile (hindepall „+2“).
6.4 Mõju pinnasele
Saikla turbatootmisala ülevaatluse põhjal 27.09.2016. a reostuskoldeid ei tuvastatud. Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib ettevaatamatuse või rikke korral tekkida määrdeõli või kütuse reostus. Turba filtratsioonimoodul 20 % lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähelagunenud turbal). See tähendab, et kui avariileke toimub masinate töötamisel turbatootmisalal, seob turvas lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ning takistab selle edasist levikut. Sellisel juhul tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada ja toimetada kas hooldusplatsile või kohe jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal saepuru, mida saab kasutada turbatootmisalal tekkinud reostuste likvideerimisel. Juhul kui määrdeõli või kütus peaks vette lekkima, võib reostus kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Seetõttu tuleb turbatootmisalal tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv matt jms) väiksemate reostuste omajõul kiireks koristamiseks või neutraliseerimiseks. Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omajõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine vms voolamine vooluveekogu poole koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus.
Reostuse tekkimine korrastamise käigus on suhteliselt vähetõenäoline, kuid oluline on omada valmidust võimalikku reostuse likvideerimiseks. Korrastamisel kaetakse turbatootmisala turbasambla fragmentiga ja osaliselt ka heintaimedega. Taimestikuga kaetud maa-aladel väheneb tuule- ja vee-erosiooni mõju pinnasele. Kavandatav tegevus ehk Saikla turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks korrastamiseprojekti kohaselt toob pinnase seisukohalt eeldatavalt kaasa oluliselt positiivse mõju (hindepall „+3”).
6.5 Jäätmete teke
Saikla turbatootmisala ülevaatluse põhjal 27.09.2016. a olmeprügi ei tuvastatud. Turbatootmisalal esineb teedena kasutatud betoonplaate ja tootmiseks kasutatavat tehnikat (foto 6.1). Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb turbatootmisalalt ära viia kõik, mis on tehislik (välja võetud drenaaži torustik, betoonplaadid, kaevandamistegevusega seotud tehnika, ehitised jms), et taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 27
Saikla turbatootmisala ülevaatuse ajal esines tootmisalal paar ja suhteliselt väikest kännuhunnikut (foto 6.2). Kuna kaevandamistegevus turbatootmisalal jätkub, on kändude maht ajas muutuv. Turbatootmisalale kokku kogutud kändude puhul on tegemist loodusliku ja samast keskkonnast materjaliga, mille kasutamine ei avalda keskkonnale negatiivset mõju. Samas ei ole turbatootmisalalt juuritud kände võimalik korrastamisel kasutada ja seetõttu tuleb need realiseerida väljaspool turbatootmisala. Seni on kändudest tehnoloogiliselt edukalt, kuid majanduslikult ebatulusalt toodetud hakkepuitu. Kuna turbatootmisala tuleb korrastada ja ladustatud kännud likvideerida, siis ei saa kändude realiseerimist käsitelda kui majanduslikult tulusat tegevust, vaid kui korrastamiseks tehtavat tööd. Kännud on mõistlik ka edaspidiselt purustada ja realiseerida hakkepuiduna. Juhul kui kändude turustamiseks võimalus puudub, tuleb kännud toimetada jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse.
Kavandatav tegevus ehk Saikla turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks korrastamiseprojekti kohaselt toob jäätmete tekke seisukohalt eeldatavalt kaasa positiivse mõju (hindepall „+2”), kuna korrastamise käigus viiakse turbatootmisalalt tehislikud materjalid jms ära ning korrastamise tulemusena maa-ala looduslik ilme taastub.
Foto 6.1 Saikla turbatootmisalal turba tootmiseks kasutatav tehnika (27.09.2016)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 28
Foto 6.2 Saikla turbatootmisalal esineb kokku kogutud kände suhteliselt minimaalselt (27.09.2016)
6.6 Mõju maastikule
Turba kaevandamise mõju maastikule avaldub peamiselt tootmisväljakute piires. Turbatootmisala rajamisel eemaldati rabale iseloomulik taimestik ja rajati kuivendus- võrgustik ning turbavaru kaevandamise tulemusena on jäänud ja jääb edaspidiselt maapind järk-järgult võrreldes ümbritsevaga madalamaks. Maavara kaevandamisest mõjutatud maa-ala tuleb korrastada kogu ulatuses võimalikult looduslähedaseks. Teed on Saikla turbatootmisalale rajatud betoonplaatidest (foto 6.3), mis on tänaseks vajunud ja tuleks seetõttu korrastamisel likvideerida. Korrastamiseprojekti kohaselt kuuluvad säilitamisele Saikla turbatootmisalast läänes paiknevad kaks sissesõidutee lõiku, mis on vajalikud metsamajandamiseks.
Saikla turbatootmisala lamami absoluutkõrgused jäävad vahemikku 7,88 - 9,74 m ning korrastamise projekti kohaselt jääb korrastatud tootmisala maapinna absoluutkõrgused vahemikku 8,07 - 11,78 m (eeldatav veetase terrassides jääb absoluutkõrgustele 8,40 - 10,70 m). Kokkuvõtvalt avaldab Saikla turbatootmisala korrastamine maastikule mõõdukalt positiivset mõju (hindepall „+3“), kuna looduslik maastikuilme antud kohas pikemas perspektiivis taastub.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 29
Foto 6.3 Saikla turbatootmisalale rajatud betoonplaatidest tee (27.09.2016)
6.7 Loodusvara otstarbekas kasutamine ja vastavus säästva arengu põhimõtetele
Säästva arengu seaduse / 15 / § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid, seejuures looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust. Turba tootmisel põhjustavad maavara kadu aunaalused, teetervikud, kogumis- ja kuivenduskraavid. Need kaod on turba kaevandamise paratamatu osa ja ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Vastavalt pikaajalisele turbatootmispraktikale on freesturba tootmisel välja kujunenud efektiivne tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada võimalikult väikeste kadudega. Lähtudes maavara otstarbekast kasutamisest on mõistlik kasutusel oleval turbatootmisalal väljata turbavaru maksimaalsel võimalikul viisil. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid juba kasutusel olevatel või mõjutatud aladel, seda vähem vajatakse turba- kaevandamiseks uut pinda.
Saikla turbatootmisalaga külgneb Koigi maastikukaitseala, mistõttu on edaspidise mõju vältimiseks veerežiimile Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjonis soovitatud turbatootmisalal kasutusest väljalangenud freesväljakud korrastada / 16 /. Maardla registrikaardi nr 122 andmetel on Saikla turbatootmisalast läände ja loodesse jäävatel mahajäetud freesväljakutel vähelagunenud turbavaru ammendatud ja hästilagunenud turba aktiivne turbavaru 63,54 ha suurusel alal 180,7 tuh t (plokk 10, paksus 1,4 m). Mahajäetud freesväljakud jäävad kehtivast maavara kaevandamise loa piiridest välja, kuid loodusvara otstarbekast kasutamisest lähtuvalt on mõistlik ettevõttel kaaluda mahajäetud freesväljakute uuesti kasutusele võtmist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 30
Maapõueseaduse / 2 / § 45 lõike 1 alusel on lubatud turba kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ / 17 / lisa 3 põhjal külgneb Saikla turbatootmisala lääne ja loode suunas kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva turbaalaga. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust.
Saikla turbatootmisalal on 2013. a markšeidermõõdistamise seletuskirja (varu seisuga 01.10.2012) / 18 / põhjal vähelagunenud turba jääkvaru 0,6 tuh t ja hästilagunenud turba jääkvaru 334,6 tuh t, millest moodustab hästilagunenud turba kaevandatav varu 137,4 tuh t. Vähelagunenud turba kaevandatav varu puudub. Saikla turbatootmisalal ei ole maavara looduslikust olekust väljaviimisega väljutud maavara kaevandamise loaga number SAAM-019 määratud piiridest / 18 /. Ettevõtte tootis Saikla turbatootmisalal näiteks 2016. aasta maavaravarude koondbilansi põhjal 6 tuh t hästilagunenud turvast. Seega jätkub turba kaevandamine Saikla turbatootmisalal veel aastakümneid. Ettevõttel on plaanis Saikla turbatootmisalal läbi viia jääkvaru uuringud, et täpsustada jääklasundi paksust ja kaevandatava varu kogust. Oluline on, et maavara kasutatakse optimaalselt ja seejuures jääks vähemalt 0,2 m paksune turbalasundi kiht korrastamise tarbeks kaevandamata.
Foto 6.4 Saikla turbatootmisala tootmisväljak, mis ei ole enam kasutusel (27.09.2016)
Turbatootmisala kuivendamisel hakkab turvas õhuga kokkupuutel mineraliseeruma ehk lagunema. Ammendatud freesväljakutel toimub jääkturba kihi mineraliseerumine
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 31 kiirusega 4 - 5 t C/ha/a ehk 8 - 10 tonni õhkkuiva turvast hektari kohta igal aastal / 19 /. Seega mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht mineraliseerub. Seetõttu on oluline, et tootmisväljakud (foto 6.4), mis ei ole enam turba tootmise eesmärgil kasutusel korrastataks võimalikult kiiresti. Lähtuvalt loodusvara otstarbekast kasutamisest ja säästva arengu põhimõtetest kaasneb Saikla turbatootmisala korrastamisega pärast turbavaru ammendamist positiivne mõju (hindepall „+3“), kuna maavara kasutatakse optimaalselt ja pärast korrastamist ei toimu enam turba mineraliseerumist atmosfääri.
6.8 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule
Tässi jääksoosse rajatud katseala korrastamisel ei kasutatud väetamist, kuid samas E. Karofeld’i ja K. Vellak’u juhendatud 2014. aasta magistritöös “Taimkatte taastumise dünaamikast ja seda mõjutavatest teguritest jääksoo korrastamisel Tässis” on välja toodud, et fosfaadiga väetamine kiirendab taimede kasvu ja soovitav on kasutada ühe hektari kohta ~19,5 kg 25 % granuleeritud fosfaati (Quinty & Rochefort 2003) ning ala fosforiga väetamine aitab kindalasi kaasa soontaimede ja raba-karusambla katvuste suurendamisele (Sottocornola et al. 2007).
Nimetatud magistritöös on toodud välja ka, et turbatootmisalade korrastamisel Kanada meetodit kasutades taastub sammalde domineerimisega taimkate ning veetase tõuseb, mille koosmõjul taastuvad ka teised sooökosüsteemi funktsioonid, seejuures taastuvad soole iseloomulik taimestik ja biokeemiline tsükkel ning tõuseb vastupanuvõime invasiivsete liikide sissetungile (Gorham & Rochefort 2003). Soole mitteomaste liikide arvukuse vähenemine on tingitud kasvusubstraadi pH happelisemaks muutumisest ja veetaseme tõusust (Poulin et al. 2012). Tartu Ülikooli Tässi jääksoose rajatud katseala tulemuste põhjal järeldati, et Kanada meetod on Eesti tingimustes edukalt rakendatav.
TLÜ Ökoloogia Instituudi 2010. aastal koostatud “Turba jääkväljade rekultiveerimine turbasammaldega” (M. Ilomets, R. Pajula, K. Sepp, L. Truus) lõpparuandes on toodud Ohtu katseala Kanada meetodil korrastamise tulemused, kus osa katselappe väetati karbamiidi, ammooniumnitraadi, kaaliumsulfaadi või superfosfaadiga. Ohtu katseala turbapinnasest oli nelja aasta möödudes kaetud 2/3 sammaldega, mida võib lugeda heaks tulemuseks. Lõpparuandes on esitatud ka laborikatse tulemused fosfori mõjust vesisirbiku kasvule, mis on üheks tähtsamaks pioneerliigiks jääkturba taimestumisel. Katsetulemuste põhjal järeldati, et limiteeritud toitainete lisamine võib suurendada ujuva vesisirbiku kasvu ja laienemist turbaväljadel ning seeläbi kiirendada ka turbasamblavaiba kujunemist.
Soole iseloomuliku taimestiku kasvuks on oluline vee kättesaadavus. Sügav veetase on peamiseks põhjuseks, miks jääksoodes looduslik taimestumine toimub pikaajaliselt. Tootmisala on pindalaliselt suur maa-ala, mistõttu ei ole seemnete või taimeosade levimine väljakutega külgnevatelt naaberaladelt kogu ulatuses efektiivne. Tootmisväljakud, kus turvast enam ei toodeta ja ei ole korrastatud, hakkab looduslik taimestumine toimuma esmalt väljakute servades ja kraavide pervedel. Taimestumist mõjutab ka maapinna reljeef. Ebatasasel maa-alal on lohkudes veetase kõrgemal, vesi taimedele kättesaadavam ja seetõttu on seal ka taimestiku katvus suurem. Seetõttu tuleb soo taastamisel tõsta veetaset kogu korrastatavate tootmisväljakute ulatuses. Looduslikku taimestumist pidurdavad veel soole iseloomulike taimeliikide seemnete
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 32 puudumine tootmisväljakutel, tuuleerosioon ja külmakerked. Korrastamiseta jääksid tootmisväljakud taimkatteta aastakümneid pärast kaevandamistegevuse lõpetamist / 19 /.
Kuivenduse tagajärjel puude kasvutingimused paranevad, mistõttu puud kasvavad kõrgemaks ja võrade liitus suureneb. Puistud alandavad puude kaudu toimuva aurumise läbi pinnavee taset ehk tegemist on bioloogilise kuivendusega. Bioloogiline kuivendus väljendub selles, et puistu tagavara suurenemine 100 m3 võrra alandab puude kaudu toimuva vee aurumise tõttu pinnavee taset turbamullas ~20 cm. Vastupidine efekt tekib puistu raie tulemusena. Isegi suhteliselt kerged harvendusraied, mille käigus raiutakse 20 % tagavarast põhjustavad pinnavee taseme tõusu. Mida rohkem puistu tagavara eemaldatakse, seda suuremat veetaseme tõusu võib alal eeldada. Puistu takistab turbasammalde arenguks sobivate tingimuste tekkimist. Lisaks veetaseme alandamisele takistab tihenenud puistu valguse jõudmist alustaimestikuni. Valguse puudumine pidurdab looduslikult suhteliselt avatud lagesoode ja soometsade koosluste taastumist. / 20 /.
Saikla turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju alustaimestikule ulatub kraavidest hinnanguliselt ~20 - 30 m ja puistule ~100 - 150 m kaugusele (foto 6.8). Keset turbatootmisala ja lagerabaga (Natura 2000 aladega) piirnevatel aladel on soovitav puistu valikuliselt kraavide äärest eemaldada (fotod 6.5, 6.7 ja 6.8), eelkõige piirkondadest mis jätavad tehisliku mulje. Puud tarbivad suurel hulgal vett, mistõttu puistu maharaiumine toetab veetaseme tõusu korrastatavatel väljakutel. Planeeritavate raiete eesmärk on minimeerida kuivenduse tõttu kujunenud puistust lähtuv bioloogilise kuivenduse mõju ning luua soole iseloomulike koosluste taastumiseks soodsad niiskus- ja valgustingimused.
Foto 6.5 Saikla turbatootmisala tootmisväljak, mis ei ole enam kasutusel (27.09.2016)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 33
Doonoraladelt kogutud turbasambla fragmendid puistatakse tasandatud freesväljakutele. Turbasambla fragmendid tuleb katta õlgedega, et kaitsta taimi otsese päikesekiirguse kahjuliku mõju ja öökülmade eest. Kuna lumevesi osaliselt akumuleerub õlgedes, siis moodustab see täiendava veevaru kevadiseks intensiivseks kasvuks. Kriitilise tähtsusega on esimene vegetatsiooniperiood. Kui turbasambla fragmendid jäävad esimesel aastal ellu, siis on järgmistel aastatel oodata et turbasamblad moodustavad ühtlase taimkatte korrastatud väljakutele.
Taimestumise näitena võib tuua Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Seli ja Ohtu katsealad, kus esmakordselt alustati turbasamblakatte taastamise katsetega vastavalt aastatel 2005 ja 2006. Seli katsealal oli 2009. a sügisel karusambla katvus 45 % ja õlgedega katvus 5 %, turbasammal oli taasilmunud pärast põuast suve üksikute isenditena ning 2012. aastal oli turbasammal taastunud karusambla kaasabil ja katvus oli 20 - 30 %. Ohtu katsealal oli 2009. a juunis keraheina katvus 5 - 15 %, kanarbiku osatähtsus enamasti 5 %. Sama aasta sügisel oli samblakatte keskmine katvus 65 % ning domineerisid rabakarusammal ja soovildik, turbasammalde katvus oli kuni 5 %. 2012. aastal oli dominantne liik harilik kanarbik 15 % ja sambla katvus oli ~50 - 60 % / 21 /.
Turbatootmisalade korrastamisel areneb turbasammal pikkamööda ja seejuures ilmuvad ka teised rabale iseloomulikud taimeliigid. Tulenevalt kasvutingimuste muutumisest sootaimede kasv ja levik suureneb ning vaheetapina kasvavad heintaimed taanduvad. Heintaimede seemnete levimise mõju looduslikule märgalale ei saa lugeda oluliseks, kuna sealne veerežiim ei ole heintaimede kasvuks soodne.
Foto 6.6 Saikla turbatootmisalal kasutusel olevad tootmisväljakud (27.09.2016)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 34
Turbatootmisalale rajatud kraavid loomade liikumist ei takista ning turbatootmisala leiab ka praegu turba tootmise eesmärgil kasutusel olles loomade poolt kasutamist (foto 6.6). Tootmisväljakutel esinesid 2016. aastal ülevaatuse käigus näiteks põdra, kitse ja teiste väiksemate loomade jälgi. Kavandatav tegevus ehk turbatootmisala korrastamine ei ole otseselt seotud antud piirkonnas elavate ulukite küttimistegevusega. See tähendab, et ka pärast korrastamist kuulub Saikla turbatootmisala maa-ala Tornimäe jahipiirkonda.
Saikla turbatootmisala teenindusmaa lõuna ja idaosa kattuvad Koigi maastikukaitseala ja selle Raba sihtkaitsevööndiga ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Koigi linnualaga ja Koigi loodusalaga. Eelnevalt nimetatud kaitstavad alad kattuvad osaliselt ka Saikla turbatootmisala mäeeraldise äärealaga. Teenindusmaa põhja-, lõuna- ja idaosa kattuvad ka elupaigatüübiga rabad, mis on ühtlasi Koigi maatikukaitseala ja Koigi loodusala kaitse-eesmärgiks. Koigi maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Vastavalt Koigi maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 8 alusel on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud: - koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; - metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raietehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; - olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine (peatükk 4.2).
Saikla turbatootmisala ülevaatluse põhjal 27.09.2016. a otseselt keskkonnaregistri kaardikihtide andmetel inventeeritud kaitsealuseid taime- ja loomaliike ei tuvastatud. Paarikümne meetri kaugusel kogujakraavidest kasvab rabale iseloomul taimestik, sealhulgas III kaitsekategooria taimeliigid kollad. Arvestades, et Saikla turbatootmisala lähiümbrusesse jäävad looduskaitseliselt väärtuslikud alad (Koigi maastikukaitseala, loodus- ja linnuala ning kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaigad), tuleb turbatootmisala korrastamisel luua tingimused taassoostumiseks ja taimestumise kiirendamiseks tuleb korrastatavale turbatootmisalale siirdada sugekihti. Eelnevalt kirjeldatud kattumised tulenevad sellest, et looduskaitseliste objektide määramisel ei ole arvestatud kehtiva teenindusmaa ja mäeeraldise piiridega, vaid turbatootmisala piirneva kogujakraaviga maastikul. Teenindusmaa lõuna- ja idaosa, mis kattub loodukaitseliste objektidega, on reaalselt kaetud raba taimestikuga, kaevandamisest puutumata ja seetõttu korrastamist ei vaja. Maavara kaevandamise loa kehtivuse pikendamisel on mõistlik teenindusmaad ja mäeeraldise piire vastavalt reaalsele olukorrale korrigeerida, ressursi otstarbekast kasutamisest lähtuvalt turba tootmist juba kasutusel olevatel tootmisväljakutel jätkata ning teenindusmaa ida- ja lõunaosa jätta ka edaspidisel tegevusel inimtegevusest puutumata.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 35
Foto 6.7 Vaade Koigi loodus- ja linnualalt Saikla turbatootmisalale ida suunast (27.09.2016)
Saikla turbatootmisala teenindusmaa lõuna ja idaosa on keskkonnaregistri andmetel märgitud III kaitsekategooria taimeliigi hariliku porsa ning III kaitsekategooria loomaliikide rüüda ja punajalg-tildri elupaigana. Looduskaitseseaduse § 55 lõige 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede ja selgrootute loomade loodusest korjamine ja hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (peatükk 4.2). Korrastamise projekti kohaselt ei ole hariliku porsa kasvukohas korrastamistöid planeeritud, kuna tegemist on turba kaevandamisest rikkumata taimestunud maa-alaga. Ka väljapakutud doonorala ei kattu hariliku porsa kasvukohaga. Keskkonnaregistri andmetel rüüda ja punajalgtildri elupaigana märgitud maa-alal on korrastamistööde läbiviimine ettenähtud, kuid liikide elupaigatingimusi sellega ebasoodsalt ei mõjutata. Terrasside rajamisega muudetakse veerežiim ühtlasemaks, kuid samas jääb kõrgemaid kui ka madalamaid (sealhulgas tuletõrjetiigid) kohti lindudele toitumiseks ja pesitsemiseks.
Korrastamistöödel turbatootmisalale laotatavad turbasammalde fragmendid levivad soodsate kasvutingimuste korral ajapikku turbatootmisala erinevatesse osadesse. Turbasammalde fragmentide kasutamine korrastamisel on oluline, kuna looduslik taimestumine toimub väga aeglaselt. Saikla turbatootmisalale rajatud tuletõrjetiigid ja settebasseinid ehk nii-öelda sügavamad veesilmad, mis leiavad juba praegu loomade ja lindude poolt kasutamist, jäävad pärast korrastamistegevust alles.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 36
Foto 6.8 Vaade Koigi loodus- ja linnualalt Saikla turbatootmisalale lõuna suunast (27.09.2016)
Kokkuvõtvalt luuakse turbatootmisala korrastamisega soodsad tingimused taime- ja loomaliikide elupaikade kujunemiseks, millega kaasneb positiivne mõju taimedele (hindepall „+3“), loomadele (hindepall „+3“) kui ka kaitstavatele loodusobjektidele (hindepall „+3“). Kavandatav tegevus ehk turbatootmisala korrastamine ei mõjuta ebasoodsalt Koigi maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Koigi loodus- ja linnualade terviklikkust ega kaitse-eesmärke. Maa-alad, kus keskkonnaregistri kaardikihtide põhjal teenindusmaa ja mäeeraldis kattub kaitsealuste loodusobjektidega (Koigi loodus- ja linnuala ning maastikukaitseala, elupaigatüüp rabad, III kaitsekategooria taimeliik porss ja III kaitsekategooria loomaliigid rüüt ja punajalg- tilder) elupaikadega, tuleb arvestada asjaoluga, et kavandatava tegevuse eesmärk on turbatootmisala korrastamine soo taastamise eesmärgil. Samas on korrastamise projektis turba kaevandamisest rikkumata taimestunud maa-alaga arvestatud, kuhu ei ole korrastamistöid planeeritud.
6.9 Mõju kliimale
Soodel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. Looduslikud sood seovad fotosünteesi käigus CO2 ning emiteerivad atmosfääri CH4 ja vähesel määral N2O / 22 /. Kuivendamise tulemusena CO2 emisioon suureneb ja metaani emisioon väheneb. Eestis tehtud uuringute / 23 / põhjal on looduslikul ja kuivendatud alal CO2 kumulatiivsed mediaanväärtused vastavalt 1 509 ja 1 921 kg CO2- C/ha/a, CH4 vastavalt 85,2 ja 23,7 kg CH4-C/ha/a ning N2O vastavalt 0,05 ja 0,01 kg N2O-N/ha/a.
Mahajäetud ja kasutusel olevad turbatootmisalad omavad mõju süsinikuringele, veerežiimile, bioloogilisele ja maastikulisele mitmekesisusele. Kuivendatud tootmisalad
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 37
on CO2 allikad, kuna kaevandamise tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik eemaldatud / 24 /. Kuivendatud turbaalal hakkab turvas õhuga kokkupuutel mineraliseeruma, millega kaasneb turba kui loodusvara kadu ja õhureostus, mille käigus emiteeritakse suurel hulgal CO2 ning vähemal määral N2O ning seotakse CH4. Kuivendatud turbaväljakud on veel ka tuleohtlikud, mis omakorda võib põhjustada õhureostust. Eestis tehtud uuringute / 23 / põhjal on saadud mahajäetud ja kasutusel olevate tootmisalade CO2 kumulatiivsed mediaanväärtused vastavalt 2 845 ja 1 741 kg CO2-C/ha/a, CH4 vastavalt 0,07 ja 0,12 kg CH4-C/ha/a ning N2O vastavalt 0,19 ja 0,18 kg N2O-N/ha/a.
Turbatootmisalale sobivate tingimuste loomisel taassoostumiseks peatatakse turbakadu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside emissioone. Korrastatud tootmisalade atmosfääri CO2 emissiooni suurus sõltub taastamise ajast ja taimestiku kattest / 24 /, keskmine 2 aastane CO2 emissioon on 67,0 g/m ehk 670 kg/ha. Muutused turba pinnakattes hakkavad toimuma kohe pärast taastamismeetmete rakendamist. Samblakate hakkab suurenema, kuid kuna turbafragmentide katmisel niiskuse säilitamiseks kasutatav multš hakkab lagunema, võib see esimestel aastatel põhjustada suuremaid CO2 vooge / 25 /. CH4 aasta keskmine emissioon kolm aastat pärast veerežiimi taastamist jääb uuringute põhjal vahemikku 0,62 - 1,46 g/m2 / 26 /.
Saikla turbatootmisala korrastamisega suurendatakse rajatavates terrassides vee viibeaega soodustades soole iseloomuliku taimestiku kasvamist ja levikut ning vähendades turbatootmisala tuleohtlikkust. Kliima seisukohast Saikla turbatootmisala korrastamise tulemusena taassoostumise eesmärgil kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb, millega kaasneb positiivne mõju (hindepall „+3“). Eelnevalt toodud uuringute põhjal suureneks turbatootmisala korrastamiseta CO2 emissioon 163 %, samas kui turbatootmisala korrastamisega väheneks CO2 emissioon 38 %. Kokkuvõtvalt on soode taastamine kliima seisukohast oluline.
6.10 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Turba kaevandamise ohutusnõuded on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ / 27 /, millega tuleb osaliselt arvestada ka korrastamistööde läbiviimisel. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tootmisalal jälgida tuule kiirust. Tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbatootmisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Saikla turbatootmisalal mäeeraldisel on tootmispinda 130,91 hektari ulatuses, seega vajatakse võimaliku tulekahju kustutamiseks ligikaudu 655 m3 kustutusvett. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid / 27 /. Tegemist on pikaajaliselt kasutusel oleva turbatootmisalaga, kus turba kaevandamise ohutusnõuete täitmist kontrollivad Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet. „Maavarade kasutamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 223 / 28 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 38
Korrastamistööde järjekord ja ohutustehnika on välja toodud Saikla turbatootmisala korrastamise projektis, millest tuleb arendajal ja korrastamistööde läbiviijatel kinni pidada. Arendajal on kohustus korrastamistöödel tagada töötajate ohutud töötingimused ja töövahendid.
Kokkuvõtvalt inimese tervise ja vara säilimise tagab korrastamise projektis välja toodud ohutusnõuete järgimine. Saikla turbatootmisala korrastamisega suureneb kaudselt kohalike elanike heaolu, kuna majandustegevusest tingitud häirimine piirkonnale puudub ning looduslik maastikuilme järk-järgult taastub (hindepall „+2“).
6.11 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus
Järgnevalt on välja toodud keskkonnamõju hindamise tulemusena üldised ja konkreetsemad soovitused korrastamisprojekti koostamiseks ja turbatootmisala korrastamiseks.
Veerežiim: - Tehnoloogilisel korrastamisel läbiviidavad tööd tuleb suures osas teha üks terrass korraga, kuna vastasel juhul ujutatakse tööde piirkond üle ja kõiki töid ei ole võimalik lõpuni viia.
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud veerežiimile hindepalliga „+4“.
Veekvaliteet: - Fosforväetise kasutamisel tuleb jälgida, et korrastatavate turbaväljakute väetamisel fosfaadi kogus ei ületaks 19,5 kg/ha kohta, kuna suurte koguste korral võib vooluveekogusse leostumisel põhjustada selle eutrofeerumist. - Väetamist planeerida pärast tehnoloogilisel korrastamisel ettenähtud tööde läbiviimist (terrasside rajamist, dreentorude eemaldamist, jne). Väetamiseks sobivaim aeg on vegetatsiooniperiood hiliskevadest (pärast suurveeperioodi) augusti keskpaigani, et vältida fosfori ärakannet kevadise suurvee või sügiseste vihmadega. - Heinaseemnete külvi õnnestumiseks lisatakse täiendavalt koos külviga granuleeritud fosfaati.
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud veekvaliteedile hindepalliga „+3“.
Pinnas: - Turbatootmisalal reostuse tekkimisel tuleb see koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Pinnasesse imbunud leke tuleb kiiresti koristada ja toimetada kas hooldusplatsile või kohe jäätmehoidlasse. - Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv matt jms) väiksemate reostuste omajõul kiireks koristamiseks või neutraliseerimiseks. - Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omajõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine vms voolamine vooluveekogu poole koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada. - Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 39
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud pinnasele hindepalliga „+4“.
Jäätmete teke: - Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb turbatootmisalalt ära viia kõik, mis on tehislik (välja võetud drenaaži torustik, betoonplaadid, kaevandamistegevusega seotud tehnika, ehitised jms). Kõik välja võetud torud tuleb utiliseerida. - Kännud on mõistlik ka edaspidiselt purustada ja realiseerida hakkepuiduna. Juhul kui kändude turustamiseks võimalus puudub, tuleb kännud toimetada jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. Kändude realiseerimise või likvideerimisega on soovitav alustada juba praegu kaevandamisperioodil.
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud jäätmete tekkele hindepalliga „+3“.
Maastik: - Pärast tootmistegevuse lõpetamist tuleb turbatootmisalalt ära viia kõik, mis on tehislik, et taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme. - Teed on Saikla turbatootmisalale rajatud betoonplaatidest, mis on tänaseks vajunud ja tuleks seetõttu korrastamisel likvideerida (lisa 4). Teed tuleb likvideerida pärast likvideeritava tee ääres asuvate terrasside korrastamist. Teedelt eemaldatud betoonplaate võib taaskasutada või tuleb need utiliseerida. - Korrastamiseprojekti kohaselt kuuluvad säilitamisele Saikla turbatootmisalast läänes paiknevad kaks sissesõidutee lõiku, mis on vajalikud metsamajandamiseks. Pärast korrastamist jäävad alles tupikteed, mis lõppevad olemasoleva ümberkeeramise kohaga.
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud maastikule hindepalliga „+4“.
Loodusvara kasutamise otstarbekus: - Mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht mineraliseerub, millega kaasneb maavara kadu. Seetõttu on oluline, et tootmisväljakud, mis ei ole enam turba tootmise eesmärgil kasutusel korrastataks võimalikult kiiresti. Korrastamisega tuleb alustada koheselt tootmisväljakutel T9 ja T10 (lisa 4). Esimeste tootmisväljakute korrastamisel saadud kogemust on võimalik rakendada teiste väljakute korrastamisel, mis vähendab ebaõnnestumise tõenäosust ja sellega seotud võimalikke lisakulutuste tekkimist. - Lähtudes maavara otstarbekast kasutamisest on mõistlik kasutusel oleval turbatootmisalal väljata turbavaru maksimaalsel võimalikul viisil. Oluline on, et maavara kasutatakse optimaalselt ja seejuures jääks korrastamiseks vähemalt 0,2 m paksune turbalasundi kiht kaevandamata. - Saikla turbatootmisalaga lääne ja loode suunas külgnevad mahajäetud freesväljakud jäävad kehtivast maavara kaevandamise loa piiridest välja, kuid loodusvara otstarbekast kasutamisest lähtuvalt on mõistlik ettevõttel kaaluda mahajäetud freesväljakute uuesti kasutusele võtmist.
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud loodusvara kasutamise otstarbekusele hindepalliga „+4“.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 40
Taimestik: - Korrastatava turbatootmisala piiresse jäävatel maa-aladel, mis on kaevandamisega rikkumata või isetaimestunud, korrastamistöid ei planeerita (lisa 4). - Esimeste väljakute korrastamisel rajada samaaegselt üks terrass kasutades korrastamiste projektides välja pakutud väetamise kogust ning üks terrass ilma väetist kasutamata, et hinnata väetamise efektiivsust. Kui korrastamine on piisavalt edukas ka ilma väetamata, siis on mõistlik korrastamise kulusid kokku hoida. - Saikla turbatootmisalal ei ole vaja profileerida tootmisest välja jäetud ja taimestunud väljakuid T2, T3, T9, T10, T17, T18, T26, T27 ja T28 (lisa 4). Nimetatud terrassidel on juba praegu näha, et need ujutavad hooajaliselt ühtlase veega üle ja seetõttu ei ole nendel täiendav profileerimine ja taimestiku eemaldamine mõistlik. - Keset turbatootmisala ja lagerabaga (Natura 2000 aladega) piirnevatel aladel on soovitav puistu valikuliselt kraavide äärest eemaldada, eelkõige piirkondadest mis jätavad tehisliku mulje. Puud tarbivad suurel hulgal vett, mistõttu puistu maharaiumine toetab veetaseme tõusu korrastatavatel väljakutel. - Bioloogilisel korrastamisel läbiviidavatel töödel tuleb kaasata vastava eriala spetsialist, kes omab varasemat kogemust soo taastamisel. - Soo taastamiseks vajalikud turbasambla fragmendid tuleb koguda doonoraladelt. Ühel hektarilt doonoralalt saab turbasambla fragmente koguda ~10 kuni 15 ha korrastatava maa-ala tarbeks. Saikla turbatootmisala bioloogiliseks korrastamiseks sobilik doonorala asub turbatootmisalast põhja suunda jääval loodulikus rabas riigile kuuluval Kuressaare metskond 604 (katastritunnus: 63401:001:0508) kinnistul (lisa 4). - Taimefragmendid on ilmastikutundlikud, seetõttu on oluline, et laotatud taimefragmendid oleksid niiskuse saamiseks kontaktis maapinnaga ja, et need kaetakse samaaegselt ühtlase kuni 10 cm paksuse põhu kihiga. Põhk on suhteliselt odav ja hea isolaator, mille kasutamine väldib taimefragmentide kuivamist ja külmumist. Põhu asemel võib kasutada ka poollooduslike koosluste alade hooldustööde käigus niidetavat heina. - Ammendatud tootmisväljakutel on taimede kasvuks vajaliku fosfori defitsiit, seetõttu tuleb enne taimefragmentide laotamist korrastavat maa-ala väetada granuleeritud väetisega. Väetise valimisel tuleb jälgida, et väetis ei sisaldaks kaltsiumit. Kaltsium pärsib turbasammalde kasvu ja soosib ebasoovitavate liikide levikut. - Ammendatud turbatootmisalale jääb kõrgemaid alasid, kus ei ole võimalik mõistlike tehnoloogiliste lahendustega turbasambla kasvuks sobivat veerežiimi kujundada, kuid samas tuleb ka nendel aladel tagada erosiooni kindlus ja tuleohutus. Seetõttu on plaanitud turbatootmisala teenindusmaa kõrgematele kohtadele (sh teede mullete servadele ja vallide pealsetele) külvata hein. Hästilagunenud turba jääklasundi katmisel on sobiv heinasegu, mis sisaldab 56 % päideroogu, 33 % põldtimutit ja 11 % aasnurmikat. Bioloogilise korrastamise alguses võib heinaseemnete külvi ulatust ümberhinnata, kui eelnevalt nimetatud piirkonnad on vähemalt 50 % ulatuses looduslikult taimestunud. Heinaseemnete külvi õnnestumiseks lisada täiendavalt koos külviga granuleeritud fosfaati. - Saikla turbatootmisala tuleb korrastamisel arvestada võõr-kõverharjaku olemasoluga Koigi jääksoos ning vajadusel ette näha võõr-kõverharjaku tõrje. Eesti tingimustes kasutatavad võõr-kõverharjaku tõrjemeetodid selguvad uuringute tulemustena eeldatavasti lähiajal, millest tuleb Saikla turbatootmisala korrastamisel lähtuda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 41
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud taimedele hindepalliga „+4“.
Loomad: Meetmete rakendamise vajadus puudub.
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud loomadele hindepalliga „+3“.
Kaitstavad loodusobjektid: - Arvestades, et Saikla turbatootmisala lähiümbrusesse jäävad looduskaitseliselt väärtuslikud alad (Koigi maastikukaitseala, loodus- ja linnuala ning kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaigad), tuleb turbatootmisala korrastamisel luua tingimused taassoostumiseks ja taimestumise kiirendamiseks tuleb korrastatavale turbatootmisalale siirdada sugekihti. - Looduskaitseliste objektide määramisel ei ole arvestatud kehtiva teenindusmaa ja mäeeraldise piiridega, vaid turbatootmisala piirneva kogujakraaviga maastikul. Teenindusmaa lõuna- ja idaosa, mis kattub loodukaitseliste objektidega, on reaalselt kaetud raba taimestikuga, kaevandamisest puutumata ja seetõttu korrastamist ei vaja. Maavara kaevandamise loa kehtivuse pikendamisel on mõistlik teenindusmaa ja mäeeraldise piire vastavalt reaalsele olukorrale korrigeerida, ressursi otstarbekast kasutamisest lähtuvalt turba tootmist juba kasutusel olevatel tootmisväljakutel jätkata ning teenindusmaa ida- ja lõunaosa jätta ka edaspidisel tegevusel inimtegevusest puutumata. - Bioloogilisel korrastamisel võib vajadusel täiendavalt kasutada korrastava maa-ala piires väiksemaid doonoralasid, välja arvatud teenindusmaa lõuna- ja idaosa (sh III kaitsekategooria taimeliigi hariliku porsa kasvukoht, Koigi maastikukaitseala, loodus- ja linnuala ning kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp rabad) (lisa 4).
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud kaitstavatele loodusobjektidele hindepalliga „+4“.
Kliima: - Mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht mineraliseerub, millega kaasneb kasvuhoonegaaside emissioon. Seetõttu on oluline, et tootmisväljakud, mis ei ole enam turba tootmise eesmärgil kasutusel korrastataks võimalikult kiiresti. Korrastamisega tuleb alustada koheselt tootmisväljakutel T9 ja T10 (lisa 4).
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud kliimale hindepalliga „+4“.
Inimene: - Korrastamistööde järjekord ja ohutustehnika on välja toodud korrastamise projektis, millest tuleb arendajal ja korrastamistööde läbiviijatel kinni pidada. - Arendajal on kohustus korrastamistöödel tagada töötajate ohutud töötingimused ja töövahendid.
Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega on hinnatud inimesele hindepalliga „+3“.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 42
7. KESKKONNASEIRE
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist / 29 /. Saikla turbatootmisalal toimub ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi seire vee erikasutusloa alusel. Varasemalt läbi viidud veekvaliteedi seiretulemused näitavad, et kuivendusvesi ei avalda olulist negatiivset mõju looduslikele vooluveekogudele. Olemasolev vee erikasutusluba nr L.VV/323593 kehtib kuni 08.09.2018. aastani. Vee erikasutusloa kehtivuse lõppemisel tuleb arendajal taotleda Keskkonnaametilt uus vee erikasutusluba. Pärast korrastamist ei ole veekvaliteedi seire läbiviimine enam vajalik, kuna korrastatud maa-ala ei ole otseselt enam looduslike vooluveekogudega ühenduses.
Tagamaks korrastatud turbatootmisalale kujundatud ökosüsteemi toimimise soovitud viisil ja suunas, on vaja koostada hilisem seireprogramm, mis hõlmab järelhindamise kriteeriume ja meetodeid. Korrastamise tulemuste hindamiseks on sobilik kasutada 2014. aastal EL ja Eesti Vabariigi finantseeritud Nõukogude perioodil mahajäetud jääksoode korrastamiseks koostatud vastavat metoodilist juhendit / 6 /. Järgnevalt on toodud lühidalt eelnevalt nimetatud järelhindamise metoodika ning lähtuvalt korrastamisprojektist soovitused keskkonnaseire tingimuste seadmiseks.
Esmalt on oluline välja selgitada, kas korrastatud maa-alal valitsevad ühtlased tingimused või on võimalik visuaalselt eristada piirkondi, kus taassoostumise protsess kulgeb erineva tulemuslikkusega (taassoostumine toimub edukalt / rahuldavalt / kehvalt või ei ole alanudki). Erineva tulemuslikkusega rühmade väljaeraldamine on põhjendatud, kui nende kogupindala on vähemalt 0,5 hektarit. Korrastatud maa-ala rühmadesse jaotamise põhjal määratakse järelhindamisel kasutatavate püsiruutude (5 x 5 m) arv. Taimkatet tuleb hinnata esimesel, kolmandal ja kümnendal aastal pärast korrastamist ajavahemikul juuli keskpaigast kuni augusti keskpaigani. Taimekatte hindamist on täpsemalt kirjeldatud viidatud metoodilises juhendis.
Soole iseloomulik veetaseme taastumine võib võtta aega mitu aastat, mistõttu on oluline jälgida veetaseme sesoonset muutumist kogu seireperioodil. Veetasemete mõõtmisteks tuleb korrastavale maa-alale vahetult pärast korrastamistööde lõppemist paigaldada inertsest materjalist (PP või PVC) perforeeritud mõõtetorud (pikkus 1,5 m ja läbimõõt 75 mm). Veetaset tuleb manuaalselt mõõta neli korda aastas ̶ vahetult kevadise lume- ja maasulamise järel (hiljemalt mais), juunis, augustis ja novembris. Veetaseme mõõtmisega samal korral pärast veetaseme registreerimist tuleb mõõta ka lahustunud hapniku sisaldus (mg/l), redokspotsentsiaal (mV), pH, elektrijuhtivus (μS/cm) ja veetemperatuur (oC). Veetaseme mõõtetorude koordinaadid tuleb fikseerida GPS’ga. Veetaseme mõõtmist on täpsemalt kirjeldatud viidatud metoodilises juhendis. Üheaegselt jääklasundi veetaseme mõõtmistega tuleb veetaset mõõta samuti väljakutevahelistes paisutatud kraavides ja piirdekraavides.
Turbatootmisala korrastamise järgselt on oluline, et arendaja korraldaks keskkonnaseire läbiviimise vähemalt viie kuni kümne aasta jooksul pärast korrastamistööde lõppemist. Taastamise edukuse hindamise kriteeriumid on esitatud viidatud metoodilises juhendis, mille indikaatoriteks on turbasammalde katvus ja veetase. Võib tekkida olukord, kus seiretulemused näitavad, et turbatootmisala korrastamise tulemuslikkus saavutab metoodika alusel “hea” taseme (turbasammalde üldkatvus >50 %, puhma-rohurindes
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 43 iseloomulike liikide keskmine katvus >30 %, kanarbiku katvus <10 %, veetase vegetatsiooniperioodil stabiilne ja kõrgemal kui 30 cm) kiiremini kui kümme aastast. Sellisel juhul kui ka pikemas perspektiivis võiks edukalt korrastatud turbatootmisala seire kuuluda riikliku keskkonnaseire hulka.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 44
8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine
Mõjukriteeriumite loetelu on toodud peatükis 6.1 ja nende olulisust on käsitletud peatükis 6 vastavate teemade alapeatükkides. Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded andsid KMH koostajad hindamisprotsessi käigus, mis põhinevad olemasolevale informatsioonile ja hindajate väärtushinnangutele. Aruandes pakuti välja kaks tegevus- varianti ehk alternatiivi (peatükk 5.6): - Kavandatav tegevus ehk Saikla turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimuste põhjal koostatud korrastamise projekti kohaselt (peatükk 5). - Kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus antud soovitusi (peatükk 6.11).
Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Mitmed kriteeriumid on omavahel otseselt või kaudselt seotud. Kriteeriumite võrdlus on toodud tabelis 8.1, mille tulemusena moodustus viimasesse veergu iga kriteeriumi kaal.
Suurima kaaluga kriteeriumiteks hinnati mõju veerežiimile, mõju veekvaliteedile, mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja mõju kliimale. Keskmise kaaluga kriteeriumiteks hinnati mõju taimedele, mõju loomadele ja mõju inimesele. Kõige väiksema kaaluga kriteeriumiteks hinnati mõju pinnasele ja mõju maastikule. Sama oluliseks hinnati ka jäätmete teke võimalust ning loodusvarade kasutamise otstarbekust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 45
Tabel 8.1 Kriteeriumite kaalud
Võrdlus Jrk nr Kriteerium ∑ Kaal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 1 Mõju veerežiimile 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 8,5 0,15 2 Mõju veekvaliteedile 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 8,5 0,15 3 Mõju pinnasele 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,03 4 Jäätmete teke 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,03 5 Mõju maastikule 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,03 6 Loodusvara kasutamise otstarbekus 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,03 7 Mõju taimedele 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,0 0,0 0,5 5,0 0,09 8 Mõju loomadele 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,0 0,0 0,5 5,0 0,09 Mõju kaitstavatele 9 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 8,5 0,15 loodusobjektidele 10 Mõju kliimale 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 8,5 0,15 11 Mõju inimesele 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,0 0,0 5,0 0,09 Summa: 55,0 1,00
8.2 Kriteeriumite hindamine
Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja kriteeriume on hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud kriteeriumit kirjeldati vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi iga alternatiivi koondhinne. Kriteeriumite hinded on koondatud tabelisse 8.2.
Tabel 8.2 Mõjude hinnangu koondtabel
Hinnang Jrk Kavandatav tegevus Kriteerium Kavandatav nr koos leevendus- tegevus meetmetega 1 Mõju veerežiimile +3 +4 2 Mõju veekvaliteedile +2 +3 3 Mõju pinnasele +3 +4 4 Jäätmete teke +2 +3 5 Mõju maastikule +3 +4 6 Loodusvara kasutamise otstarbekus +3 +4 7 Mõju taimedele +3 +4 8 Mõju loomadele +3 +3 9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele +3 +4 10 Mõju kliimale +3 +4 11 Mõju inimesele +2 +3
8.3 Alternatiivide võrdlus
Järgnevalt korrutati omavahel kriteeriumite kaalud (tabel 8.1) ja hinded (tabel 8.2) ning saadi igale kriteeriumile väärtus. Väärtused liideti, mille tulemusena tekkis alternatiivide paremusjärjestus (tabel 8.3).
Tabel 8.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel
Hinnang Jrk Kavandatav tegevus Kriteerium Kavandatav nr koos leevendus- tegevus meetmetega 1 Mõju veerežiimile 0,46 0,62 2 Mõju veekvaliteedile 0,31 0,46 3 Mõju pinnasele 0,08 0,11 4 Jäätmete teke 0,05 0,08 5 Mõju maastikule 0,08 0,11 6 Loodusvara kasutamise otstarbekus 0,08 0,11 7 Mõju taimedele 0,27 0,36 8 Mõju loomadele 0,27 0,27 9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele 0,46 0,62 10 Mõju kliimale 0,46 0,62 11 Mõju inimesele 0,18 0,27 Kokku: 2,73 3,64
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 47
Hindamisel on välja toodud Saikla turbatootmisala korrastamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja võrreldud seda alternatiiviga „kavandatava tegevusega koos leevendusmeetmetega“, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise peatükis 6.11 antud soovitusi. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal on Saikla turbatootmisala korrastamine korrastamisprojekti kohaselt positiivse keskkonnamõjuga. Tegevus- variandiks on soovitav valida „kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega“ ja seada keskkonnaseire tingimused vastavalt aruande peatükis 7 toodule.
Leevendusmeetmete kasutamine ja keskkonnaseire läbiviimine on vajalik ja kohustuslik. Samuti tuleb jälgida teisi keskkonnamõju hindamise aruandes antud soovitusi. Pärast Saikla turbatootmisala tehnoloogilist ja bioloogilist korrastamist tuleb arendajal arvestada korrastatud maa-ala hilisema järelhoolduse vajadusega. Järel- hoolduse vajadust on käsitletud aruande peatükis 5.5.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 48
9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG
Kokkuvõtvalt korrastatud Saikla turbatootmisalalt vett enam ära ei juhita, vaid suurendatakse rajatavates terrassides vee viibeaega maapinnal, et soodustada soole iseloomuliku taimestiku kasvamist ja levikut. Korrastamisel kaetakse turbatootmisala turbasambla fragmentiga ja osaliselt heintaimedega. Taimestikuga kaetud maa-aladel väheneb tuule- ja vee-erosiooni mõju pinnasele.
Saikla turbatootmisalalt tulenev saasteainete koormus Lõhmuste peakraavile korrastamisjärgselt võrreldes praeguse koormusega väheneb. Fosfori koormus võib korrastustöödele järgnevatel aastatel ajutiselt suureneda. Korrastatud turbatootmisala ei hakka avaldama negatiivset mõju vooluveekogude veekvaliteedile. Reostuse tekkimine korrastamise käigus on suhteliselt vähetõenäoline, kuid oluline on omada valmidust võimalikku reostuse likvideerimiseks. Tuleohtlikkus turbatootmisala korrastamisega väheneb.
Turbatootmisala korrastamisega luuakse soodsad tingimused taime- ja loomaliikide elupaikade kujunemiseks, millega kaasneb positiivne mõju taimedele, loomadele kui ka kaitstavatele loodusobjektidele. Kavandatav tegevus ehk turbatootmisala korrastamine ei mõjuta ebasoodsalt Koigi maastikukaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Koigi loodus- ja linnualade terviklikkust ega kaitse-eesmärke.
Mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht mineraliseerub. Seetõttu on oluline, et tootmisväljakud, mis ei ole enam turba tootmise eesmärgil kasutusel korrastataks võimalikult kiiresti. Pärast korrastamist ei toimu enam turba mineraliseerumist. Turbatootmisala korrastamise tulemusena taassoostumise eesmärgil kasvuhoonegaaside summaarne emissioon atmosfääri väheneb.
Inimese tervise ja vara säilimise tagab korrastamise projektis välja toodud ohutusnõuete järgimine. Turbatootmisalalt viiakse korrastamise käigus tehislikud materjalid jms ära. Turbatootmisala korrastamisega suureneb kaudselt kohalike elanike heaolu, kuna majandustegevusest tingitud häirimine piirkonnale puudub ning looduslik maastikuilme järk-järgult taastub.
Hindamisel on välja toodud Saikla turbatootmisala korrastamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja võrreldud seda alternatiiviga „kavandatava tegevusega koos leevendusmeetmetega“, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise aruande peatükis 6.11 antud soovitusi.
Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal on Saikla turbatootmisala korrastamine korrastamisprojekti kohaselt positiivse keskkonnamõjuga. Tegevusvariandiks on soovitav valida „kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega“ ja seada keskkonna- seire tingimused vastavalt aruande peatükis 7 toodule. Leevendusmeetmete kasutamine ja keskkonnaseire läbiviimine on vajalik ja kohustuslik. Samuti tuleb jälgida teisi keskkonnamõju hindamise aruandes antud soovitusi.
Pärast Saikla turbatootmisala tehnoloogilist ja bioloogilist korrastamist tuleb arendajal arvestada korrastatud maa-ala hilisema järelhoolduse vajadusega. Järelhoolduse vajadust on käsitletud aruande peatükis 5.5.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 49
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Saare Maavalitsus, Kuressaare 2007.
2. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016,1).
3. Veldre, M., Ramst, R., Võsa, A., Lepp, A., Ermann, M. Harju-, Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Rapla-, Saare-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa turbatootmisalade jääkvaru määramine. Saare maakonna Pelisoo maardla Kuumi tootmisala, Piila-Putla tootmisala ja Koigi maardla Saikla tootmisala jääkvaru määramine. Eesti Geoloogiakeskus. Keila 1995.
4. Keskkonnaregister. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/ (02.10.2017).
5. Sein, O., Vaguri, E. Saikla turbatootmisala korrastamise projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2017.
6. Paal, J., Ilomets, M., Karofeld, E., Truus, L., Leibak, E., Lode, E., Pajula, R., Pikka, J., Kull, A. Korrastatavate jääksoode valik ja korrastamise tulemuste hindamine. Metoodiline juhend. 2014.
7. Niidas, A., Toomik, A., Kaljuste, M., Simmer, E., Schvede, H., Kukk, R., Loogna, T. Rapla maakonna Märjamaa valla Kuislemma turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn 2015.
8. Johanson, J., Toomik, A., Timm, U., Kaljuste, M. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn 2011.
9. Kurkus, J. Maaparanduse käsiraamat I. Maaparanduse alused. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962.
10. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. aastal vastu võetud määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” (RT I, 16.12.2016, 6).
11. Keskkonnaministri 28.07.2009. aastal vastu võetud määrus nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedi-näitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord” (RT I, 25.11.2010, 15).
12. Loigu, I., Iital, A. Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine. TTÜ keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2007.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 50
13. Kriis, V., Raadla, K. Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas. Peipsi Koostöö Keskus. Tallinn 2004.
14. Quinty, F., Rochefort, L. Peatland Restoration Guide, second edition. Canadian Sphagnum Peat Moss Association and New Brunswick Department of Natural Resources and Energy. Québec 2003.
15. Säästva arengu seadus (RT I, 10.11.2016, 16).
16. Ramst, R., Orru, M., Salo, V., Halliste, L. Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon. 3. etapp. Viljandi, Pärnu, Saare ja Hiiu maakond. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2007.
17. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (RT I, 29.12.2016, 64).
18. Sööt, M., Rohtla., L. Koigi turbamaardla Saikla turbatootmisala markšeidermõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2012). OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2013.
19. Paal, J., Lode, E., Pikka, J., Raudsep, R., Paal, T., Ilomets, M., Orru, M., Leiner, E., Niitlaan, E. Jääksoode korrastamise käsiraamat. Tartu, 2007.
20. Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava (14.11.16). Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, Arheovisioon, 2016.
21. Ilomets, M., Pajula, R., Sepp, K., Truus, L. Keskkonnakorraldus, Maapõue alamprogrammi projekt nr 14 „Turba jääkväljade rekultiveerimine turbasammaldega“. 2010.
22. Gorham, E. Northern peatlands: role in the carbon cycle and probable response to climatic warming. Ecology Applications, 1. 1991.
23. Salm, J.-O., Maddison, M., Tammik, S., Soosaar, K., Truu, J., Mander, Ü. Emissions of CO2, CH4 and N2O from undisturbed, drained and mined peatlands in Estonia. Hydrobiologia, 692. 2012.
24. Maljanen, M., Sigurdsson, B. D., Guðmundsson, J., Óskarsson, H., Huttunen, J.T., Martikainen, P. J. Greenhouse gas balances of managed peatlands in the Nordic countries – present knowledge and gaps. Biogeosciences, 9. 2010.
25. Waddington, J. M., Rotenberg, P. A., Warren, F. J. Peat CO2 production in a natural and cutover peatland: Implications for restoration. Biogeochemistry, 54. 2001.
26. Tuittila, E.-S., Komulainen, V. M., Vasander, H., Nykänen, H., Martikainen, P. J., Laine, J. Methane dynamics of a restored cut-away peatland. Global Change Biology, 6. 2000.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Saikla turbatootmisala korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 51
27. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. aastal vastu võetud määrus nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ (RT I, 20.06.2017, 22).
28. Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. aastal vastu võetud määrus nr 223 „Maavarade kasutamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2004, 51, 358).
29. Keskkonnaseire seadus (RT I, 18.05.2016, 1).