DOCSLIB.ORG

Orissaare Aleviku Ja Orissaare Valla Sisemaa Üldplaneering

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Orissaare Aleviku Ja Orissaare Valla Sisemaa Üldplaneering ORISSAARE ALEVIKU JA ORISSAARE VALLA SISEMAA ÜLDPLANEERING PLANEERIMISETTEPANEK AASTANI 2017 __________________________________________________________________________ ALGATATUD: 17.jaanuar 2006.a, Orissaare Vallavolikogu otsus nr 31 VASTU VÕETUD: KEHTESTATUD: 21.detsember 2009.a, Orissaare Vallavolikogu otsus nr 13 MUUDETUD: Orissaare 2009 Orissaare Vallavalitsus 2 Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................................. 5 3. Maakasutus- ja ehitustingimused ning alused detailplaneeringute koostamiseks ............................. 9 3.1. Orissaare alevik 3.1.1 Elamumaa .............................................................................................. 10 3.1.2. Ärimaa ................................................................................................................................. 11 3.1.3. Üldkasutatava hoone maa ................................................................................................... 11 3.1.4. Tootmismaa ......................................................................................................................... 12 3.1.5. Puhke- ja virgestusmaa, supelranna maa ............................................................................ 12 3.1.6. Sadama maa, lautri maa ja lautrid....................................................................................... 12 3.1.7. Lennuvälja maa .................................................................................................................... 14 3.1.8. Haljasala maa ....................................................................................................................... 14 3.1.9. Ehituskeeluvööndi vähendamine ........................................................................................ 14 3.2. Sisemaale jäävad külad............................................................................................................... 15 3.2.1 Elamumaa ................................................................................................................................. 15 3.2.2 Ärimaa .................................................................................................................................. 16 3.2.3. Tootmismaa ......................................................................................................................... 16 3.2.4. Puhke- ja virgestusmaa ....................................................................................................... 17 3.2.5.Mäetööstusmaa ................................................................................................................... 17 3.2.6. Kalmistu maa ....................................................................................................................... 18 3.2.7. Põllu- ja metsamajandusmaa .............................................................................................. 19 3.3. Teed ja tehnovõrgud .................................................................................................................. 19 3.3.1. Elektrivarustus ..................................................................................................................... 19 3.3.2. Veevarustus ja reoveekäitlus............................................................................................... 21 3.3.3. Teed ..................................................................................................................................... 23 3.3.4. Kaugküttepiirkond ............................................................................................................... 24 4.Miljööväärtuslike hoonestusalade ehitus- ja kasutustingimused ...................................................... 26 4.1.Miljööväärtuslikud külad ............................................................................................................. 26 Orissaare Vallavalitsus 3 Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering 4.2. Orissaare aleviku keskus ............................................................................................................. 26 5.Väärtuslike maastike, põllumaade, parkide ja maastiku üksikelementide kaitse- ja kasutustingimused ................................................................................................................................ 27 5.1. Väärtuslikud maastikud .............................................................................................................. 27 5.2. Väärtuslikud põllumaad.............................................................................................................. 27 5.3. Tumala park ................................................................................................................................ 27 5.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid ............................................................................................... 28 5.5.Muinsuskaitse .............................................................................................................................. 29 5.6. Arhitektuuripärand ..................................................................................................................... 31 5.7.Tuulikud ....................................................................................................................................... 31 6. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused .......................................................................... 32 7. Veealad .............................................................................................................................................. 33 7.1. Veealadest tulenevad piirangud ................................................................................................. 33 7.2. Korduva üleujutusega aladest .................................................................................................... 34 8.Üldplaneeringu elluviimine ................................................................................................................ 35 8.1.Maa reserveerimise mõiste ja rakendus ..................................................................................... 35 8.2.Ettepanekud maa munitsipaalomandisse taotlemiseks.............................................................. 35 8.3. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjekord ................................................................ 36 8.4. Üldplaneeringu rakendamiseks vajalikud tegevused ja majanduslikud võimalused ................. 37 8.5. Keskonnamõju strateegiline hindamine ..................................................................................... 37 Lisa 1 Viidatud õigusaktid .................................................................................................................. 38 Orissaare Vallavalitsus 4 Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering Sissejuhatus Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise keskkonna ja maakasutuse arengu kavandamine, mis arvestab majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (Planeerimisseadus). Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Käeolev üldplaneering hõlmab ala, mis jääb välja Orisaare rannaalade osaüldplaneeringust. Orisaare rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Orissaare vallavolikogu 12.10.2005.a. otsusega nr. 141) hõlmab Orissaare valla rannaalasid 3 km ulatuses tavalisest veepiirist ja Kõinastu saart. Orissaare aleviku ja sisemaa üldplaneering algatati Orissaare Vallavolikogu 17.01.2006.a. otsusega nr.31. Üldplaneering koostati avalike tutvustuste ja arutelude käigus, milles osalesid Orissaare valla elanikud, ettevõtjad ja maaomanikud, vallavalitsuse spetsialistid, volikogu liikmed jt. Suur tänu kõigile osalejatele ! Orissaare valla sisemaa ja Orissaare aleviku üldplaneering koosneb kaartidest ja tekstilisest osast. Käesoleva töö lahutamatuteks osadeks on järgmised kaardid: 1. Orisaare valla sisemaa perspektiivne maakasutus M 1: 20000 2. Orissaare aleviku perspektiivne maakasutus. M 1: 5000 Orissaare Vallavalitsus 5 Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering 1. Ruumilise arengu põhimõtted Ruumilise arengu põhimõtted on arengusuunad, kuhu Orissaare aleviku ja valla sisemaa maakasutuses soovitakse minna. Ruumilise arengu põhimõtted on nii mõneski mõttes olulisemad kui kaardid, kuna üldiseid arengusuundi ja maakasutuspõhimõtteid on võimalik järgmiseks aastakümneks märksa täpsemalt prognoosida, kui konkreetse maa-ala arendamist või otstarbe muudatust. Seega on tulevikus oluline eelkõige mitte minna vastuollu ruumilise arengu põhimõtetega, mõni väiksem erinevus aga reaalse elu ja perspektiivse maakasutusplaani vahel ei ole nii oluline. Ühist kokkulepet peegeldavad põhimõtted on olulised ka seetõttu, et võimaldavad hästi jälgida üldplaneeringu aegumist – kui arendustegevus ei vasta enam ruumilise arengu põhimõtetele, siis on ilmselt arengusuunad
Load more

Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • PÖIDE Põlluma Anduse Näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 A
    iBBEBBBfleBBBBBBBBBBBBBBflBBBBfl •f• l• PÖIDE Põlluma anduse näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 a. Saaremaa Põllumeeste Keskseltsi wäljaanne. «Saaremaa KVastus-ühisuse" trükk Kuresaares. BBB I BBB I BBBBBBBBBBBBBfl&BBflBBBBflBBBBBBflBBBBBBI Pöide Piimaühing .on suurim põllupidajate ühis­ tegeline ettewõte Saaremaal. Aastane wõitööstuse toodang kuni . 100.000 kg. tfõid, mille eest põllu- pidajaile sissetulekut saadakse kuni 25.000.000 sendini. ü m Oma kapitäisid on 5 aastaga kogutud üle 6.500 000 sendi. Pilmeutiino ÖÖ p. I Estonia Mi\a Liidu liige. Koik karjapidajad astuwad piimaühingu liikmeks, sellega kindlustawad nad omale kõige suurema sissetuleku. Pöide Piimaühing Saaremaal, Uuemõisa wallas. Aadr. Lewala p. ag.. kõnetr. 5 b. Oris are. 1 Näituse üldine juhatus. Esimees ja auhinnamõistjate juhataja J. Teetsow Korrapidajate juhataja Al. Waher. Kassapidajate juhatajad Ed. Sepp, Wassili Saabas. Üldkorraldaja, näituse büroo juhataja H. Otstawel. Osakondade juhatajad. 1. Maaparandus A. Pihel. 2. Seemne ja sordikaswatus A. Pihel. 3. Põldtaimede kaswatus W. Kirsch. 4. Heinakaswatus W. Kirsch. 5. Aiawiljakaswatus H. Saar. 2 6. Taimekaitse W. Kirsch. 7. Seakaswatus A. Saar. 8 Sulgloomad A. Saar. 9. Mesindus A. Saar. 10. Põllumajanduse masinad hra Rei. 11. Põllumajanduse saadused J. Õepa. 12. Turbatööstus hra Rei. 13. Meeskäfitöö ja naiskäsitöö hra Truuwert ja pr. Kiwi. 14. Põllumajapid. üksused E. Martin. 15. Talude raamatupidamine E. Martin. 16. Ühistegelised ettewõtted H. Olstawel 17. Tegelikkude tööde wõiftlused A. Saar. 18. Loomade terwishoid A. Saar. 19. Kirjandus, teädust, uurimused H. Otstawel. 3 Tegelaste märgid. Juhatusel — Eesti wärwi lindid Osakonna juhatajail ) £\._ . ,. ... .c .J rohelised lindid. Hiorraprdajall | Näituse päewakord. Laupäewal, 8, sept. -Mell 7—V2I2 — asjade wastuwõtmine ja ülessäädmine. „ 12 Näituse awamine, terwituse!). „ 1-4 Auhinnamõistmine.
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Orissaare Spordiaasta 2016 Hea Spordihuviline!
    ORISSAARE SPORDIAASTA 2016 HEA SPORDIHUVILINE! “Ära käitu nii, nagu elaksid tuhat aastat… kuni oled veel elus, kuni on veel võimalik, püüdle heaks inimeseks saamise poole.” — Marcus Aurelius Meie kodukoha jätkusuutlikkus ja areng sõltub meist endist - inimestest, kes siin elavad ja toimetavad. Terve ja sportlik rahvas on suuteline töötama, õppima ning piirkonda arendama. Tervis on igapäevase täisväärtusliku elu loomulik eeltingimus ja majanduslik ressurss. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas. Spordiarendustöö tulemusena on Orissaare Sport muutunud ühtseks terviklikuks klubisüsteemiks, kus treenivad ja omandavad teadmisi harrastus- ja võistlussportlased, täiskasvanud ja noored. Lisaväärtust annavad korraldatavad võistlused ja üritused. Orissaare valla spordile lisab suurt väärtust oma spordikool. Orissaaare Spordi eestvedajate eesmärgiks on pakkuda inimestele võimalusi jätkuvate liikumisharjumuste kujundamiseks. Koolitada teadliku ja iseseisvat harrastussportlast ning motiveerida võistussportlasi. Aastal 2016 on spordiharrastajate hulk stabiliilselt hea. Aastalõpu seisuga on spordikooli treeningutes ja ringides kokku 130 õpilast ja igapäevaste täiskasvanud treenijate arv ületab saja harrastaja piiri. Suur kiitus siinkohal Orissaare tublidele treeneritele ja õpetajatele, kes annavad oma igapäevatööga suure panuse selleks, et meie vallale ja Eesti riigile kasvaksid tublid ja terved kodanikud. ▪ iluvõimlemise ja aeroobika treener Tiina Käen ▪ tantsulise võimemise juhendaja Ave Erikso ▪ korvpalli treener Mati
    [Show full text]
  • 466 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    466 buss sõiduplaan & liini kaart 466 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 466 buss liinil (Kuressaare) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 10:45 (2) Tallinna Bussijaam: 16:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 466 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 466 buss saabub. Suund: Kuressaare 466 buss sõiduplaan 24 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:45 teisipäev 10:45 Tallinna Bussijaam 46 Lastekodu Tänav, Tallinn kolmapäev 10:45 Vana-Pääsküla neljapäev 10:45 2 Saagi Tänav, Tallinn reede 10:45 Turba laupäev 10:45 Ollimäe pühapäev 10:45 Koluvere Kullamaa 466 buss info Üdruma Suund: Kuressaare Peatust: 24 Laiküla Reisi kestus: 225 min Liini kokkuvõte: Tallinna Bussijaam, Vana-Pääsküla, Kirbla Turba, Ollimäe, Koluvere, Kullamaa, Üdruma, Laiküla, Kirbla, Lihula, Tuudi, Kõmsi, Virtsu Sadam, Kuivastu, Hellamaa, Liiva, Nautse, Orissaare, Saikla, Tagavere, Lihula Ratla, Valjala, Säästu, Kuressaare 8 Tallinna mnt, Lihula Tuudi Kõmsi 2 Kõmsi tee, Estonia Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia Kuivastu Hellamaa Liiva Nautse Orissaare 31 Kuivastu Maantee, Orissaare Saikla Tagavere Ratla Valjala Männi, Estonia Säästu 63a Tallinna Tänav, Kuressaare Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare Suund: Tallinna Bussijaam 466 buss sõiduplaan 24 peatust Tallinna Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:50 teisipäev 16:50 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 16:50 Valjala neljapäev 16:50 Männi, Estonia reede 16:50 Ratla laupäev 16:50 Tagavere pühapäev
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Artiklid (CD-ROM) Ja Kokkuvõtted
    EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Artiklid (CD-ROM) ja Kokkuvõtted ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Beiträge (CD-ROM) und Zusammenfassungen DISCUSSIONS ON ESTONIAN ECONOMIC POLICY Articles (CD-ROM) and Summaries XVII 2009 Eesti majanduspoliitilised väitlused – 17 / Estnische Gespräche über Wirtschaftspolitik – 17 / Discussions on Estonian Economic Policy – 17 Asutatud aastal 1984 / Gegründet im Jahre 1984 / Established in 1984 ASUTAJA, KOORDINAATOR JA PEATOIMETAJA / GRÜNDER, KOORDINATOR UND CHEFREDAKTEUR / FOUNDER, COORDINATOR AND CHIEF EDITOR: Matti Raudjärv (Tartu Ülikool – Pärnu Kolledž ja Mattimar OÜ) TOIMETAJAD / REDAKTEURE / EDITORS: Sulev Mäeltsemees (Tallinna Tehnikaülikool) Janno Reiljan (Tartu Ülikool) TOIMETUSKOLLEEGIUM / REDAKTIONSKOLLEGIUM / EDITORIAL BOARD Peter Friedrich (University of Federal Armed Forces Munich, University of Tartu) Manfred O. E. Hennies (Fachhochschule Kiel) Enno Langfeldt (Fachhochschule Kiel) Stefan Okruch (Andrassy Gyula Deutschsprachige Universität Budapest) Armin Rohde (Ernst-Moritz-Arndt Universität Greifswald) Mart Sõrg (Tartu Ülikool) Publikatsioon ilmub kuni kaks korda aastas / Die Publikation erscheint bis zu zwei Mal im Jahr / The publication is published once or twice a year Artiklid on avaldatud andmebaasides: / Die Beiträge sind in der Datenbanken: / Articles have been published in the databases: EBSCO (USA) and ECONIS (Germany) KONTAKT – CONTACT: Matti Raudjärv Tartu Ülikool (Pärnu Kolledž) University of Tartu (Pärnu College) or Mattimar OÜ Ringi 35 Kose tee 79 80012 Pärnu
    [Show full text]
  • Leping 2009 Läbisõit VAHE 1...3
    AUTOPARGI LÄBISÕIT EESTIS 2009. AASTAL Vahearuanne Teedeinstituut MAANTEEAMT Tallinn 2010 1 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT Teadussuuna klass 2.8. Aruanne / Research Report AUTOPARGI LÄBISÕIT EESTIS 2009. AASTAL VAHEARUANNE Leping 10052 L Vastutav täitja T. Metsvahi “ “ juuli 2010.a. Tallinn 2010 2 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1 AUTOPARGI LÄBISÕIT MAANTEEDEL JA LINNATÄNAVATEL 5 1.1 Läbisõidu jagunemine maanteeliikide lõikes 5 1.1.1 Üldine olukord 5 1.1.2 Läbisõit põhimaanteedel 6 1.1.3 Läbisõit tugimaanteedel 34 1.1.4 Läbisõit kõrvalmaanteedel 45 1.1.5 Läbisõit muudel teedel 58 1.1.6 Aastase läbisõidu jagunemine maanteedel 61 1.2 Sõidukite läbisõit linnades 68 1.3 Aasta keskmine läbisõit sõidukiliikide lõikes 73 2. JURIIDILISTE ISIKUTE SÕIDUKITE LÄBISÕIT STATISTIKAAMETI ANDMETEL 78 3 LIIKLUSOHUTUSE SUHTENÄITAJA 86 KOKKUVÕTE 106 SUMMARY 107 LISAD omaette köide 3 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu nr 10052L esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades, tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku sõidukite läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid. 1996. aastal alustati autopargi üldläbisõidu määramise metoodika väljatöötamist selle andmestiku baasil, mida oli võimalik kätte saada. Esialgset metoodikat rakendati 1994. ja 1995.aasta läbisõidu määramiseks. Liiklusloenduse andmetele tuginev metoodika ei ole aastate jooksul sisuliselt muutunud, kuid aasta-aastalt on paranenud maantee liiklusloenduste andmebaas. Püsiloenduspunktide arvu suurenemine ja põhjalikumad liiklusloendused põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel on tinginud ka metoodika täiustamise. Liiklusloenduse täiustumisel on siiski olnud ka tagasilööke ja päevakorda on tõusnud probleeme, mida esmalt ei osatud karta. Kui 2000. aastal töötas püsiloenduspunktides 50 automaatloendurit, siis aastatel 2001-2007 on see hälbinud vahemikus 40 – 48. Võrreldes 2006. aastaga lisandus viis loenduspunkti.
    [Show full text]
  • Saaremaa Kooliõpetaja Eduard Ratassepp – Alusepanija Eesti Ühele Suurele Õpetajate Dünastiale
    Saaremaa kooliõpetaja Eduard Ratassepp – alusepanija Eesti ühele suurele õpetajate dünastiale Väino Ratassepp Tallinn 2018 Sisukord Saateks ........................................................................................................................................ 3 Tsaariajast läbi Vabadussõja Saaremaale ................................................................................... 4 Elu pärast Eesti iseseisvuse kaotamist ...................................................................................... 20 2 Saateks Tsaariajal Tartus õpetajakutse ja muusikalise hariduse omandanud Eduard Ratassepp asus Saaremaale tööle kohe pärast Vabadussõjast naasmist ning pühendas kogu oma elu Saaremaale. Ainult Saaremaalt leidis ta töökoha nii koolis kui ka organistina kirikus. Mina, Väino Ratassepp, olen Eduardi kuues laps ja küllap ka isa mõjul eluaegne kooli- ja haridustegelane, kelle osalusel koostatud keemiaõpikutest on õppinud enamik vanemas keskeas inimesi Eestis. Õpetajaametit pidasid ka minu vennad, õed ja meie lapsed ja lapselapsed. Ja kui veel arvestada, et omajagu õpetajageene oleme pärinud ka minu vanavanaisalt Jaanilt, kes tegutses omal ajal Palamuse kihelkonnas Luua vallas nn koolikatsujana (inspektorina), siis oleks meie dünastias viis põlvkonda õpetajaid. 1983. aastal, kui Nõukogude Liidus tekkis vajadus näidata end maailmas rahu- ja haridussõbraliku rahvana, korraldati üleliiduline õpetajate dünastiate kokkutulek Moskvas. Ratasseppade dünastia valiti sinna Eestit esindama. Nüüd, pensionärieas, on saabunud elust
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Orissaare Vald Rannaala Osaü Ld- Planeering
    ORISSAARE VALD RANNAALA OSAÜ LD- PLANEERING ALGATATUD: 08. juuli 2003. a, Orissaare Vallavolikogu otsus nr 37 VASTUVÕETUD: 04. oktoober 2004. a, Orissaare Vallavolikogu otsus nr 96 KEHTESTATUD: 12. oktoober 2005. a, Orissaare Vallavolikogu otsus nr 141 MUUDETUD: 24.01.2013.a Orissaare Vallavolikogu otsus nr 155 15.02.2013.a Orissaare Vallavolikogu otsus nr 165 30.01.2014.a Orissaare Vallavolikogu otsus nr 20 17.06.2015.a Orissaare Vallavolikogu otsus nr 82 KEHTESTAJA: Orissaare Vallavolikogu PROJEKTIJUHT: Valdeko Palginõmm ……………………………………… ENTEC AS; Rävala pst 8; 10143 Tallinn, Eesti; registrikood: 10449959 tel (+372) 660 4547; faks (+372) 646 6522; e-mail: [email protected] ORISSAARE VALLA RANNAALA OSAÜLDPLANEERING __________________________________________________________________________________ Sisukord 1 ÜLDOSA .............................................................................................................................................. 7 1.1 Asukoht ja kujunemine ............................................................................................................. 7 1.2 Looduskeskkond ....................................................................................................................... 7 1.3 Rahvastik ja asustus ................................................................................................................. 8 1.3.1 Rahvaarvu prognoos ............................................................................................................... 8 2 RUUMILISE ARENGU PÕHISUUNAD AASTANI
    [Show full text]
  • 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania
    100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania Estonia, of Treasures 100 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 1 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia. Authors of texts: Aistė Bimbirytė-Mackevičienė, Janis Zilgalvis, Siim Raie, Triin Reidla Translation: Kristjan Teder, Madli Kullaste, SIA SERRES, Visuomenės specialaus mokymo ir konsultavimo centras Editing: Carolin Pihlap, Janis Zilgalvis, Nijolė Bitinienė, Reelika Niit, Rita Mikelionytė, Triin Reidla Designer: Tuuli Aule Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Laki 26, Tallinn, 12915 ISBN 978-9949-7293-0-2 (printed) ISBN 978-9949-7293-1-9 (pdf) Tallinn, 2018 100 Treasures of Estonia, Latvia and Lithuania 2 3 This book is the joint initiative of and part of the cooperation between the National Heritage Board of the Republic of Estonia, the National Heritage Board of Republic of Latvia and the Department of Cultural Heritage under the Ministry of Culture of the Republic of Lithuania. The book is inspired by the European Year of Cultural Heritage 2018, supported within the framework of a Joint Programme between the European Union and the Council of Europe “2018 European Heritage Days” and has received a grant from the State Culture Capital Foundation of Latvia.
    [Show full text]