DOCSLIB.ORG

Edited by Ou Raa Kainen

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Innovative Village Edited by OuRaakainen Published by Innovave Village Transnaonal Leader Cooperaon Project Study group in Podmotsa, Estonia, in 2013. Innovative Village Edited by Outi Raatikainen Published by Innovative Village Transnational Leader Cooperation Project This book has been published as part of a transnationalLeader cooperation project. All partners have been involved in producing texts and photos. Publisher:JAMK University of Applied Sciences Innovative Village TransnationalLeader Cooperation Project FI– PL 207, 40101 Jyväskylä Finland www.jamk.fi/innovative-village ISBN 978-951-830-351-3 (Printed) ISBN 978-951-830-352-0 (Digital version) Web publication http://issuu.com/innovative-village © 2014JAMK University of Applied Sciences, Finland, Tartumaa Arendusselts, Estonia, and North East Region, Northern Ireland Photographers: Outi Raatikainen, Hanna Luoma, Pirjo Ikäheimonen, Urpo Minkkinen (aerial photos of Konginkangas and Sumiainen), JAMK University of Applied Sciences/Antti Kuronen, Leila Hänninen, Pekka Louniala, Riitta Kolari, Päivi Kaski, Kari Lehtinen, Kauno Lehtomäki, Sanna Vanha-Rauvola, Vesanka Village Association, the participants of the photo hunt in Elva, Cushendall Development Group, Portballintrae Residents' Association, Joyce Ferder-Rankin, Liis Pärtelpoeg, Sven Začek, Alar Ilp, Triin Lääne, Inga Rõžova, Madis Masing, Mall Türk, Evelin Anja, Ülenurme Pere- ja noortekeskus, Mikk Otsar, Neeme Aria, M Studio Grupp Graphic design by Triinu Sarv Printed on recycled paper in Estonia by Paar OÜ The European Agricultural Fund for Rural Development: Europe investing in rural areas 3 Contents Sisukord Why Innovative Village?....................................5 Miks Innovative Village? .................................. 5 Partners....................................... ......................7 Partnerid........................................................... 7 Finnish partnership: Soome partnerid: LAGViisari, LAG JyväsRiihi and Sisällysluettelo LAGViisari, LAG JyväsRiihi ja JAMK University of Applied Sciences.............8 Jyväskylä Rakenduskõrgkool (JAMK ) ........... 8 Innovative Village Project in Finland..............15 Miksi Innovative Village?...................................5 Innovative Village projek t Soomes .................15 North East Region...........................................16 Partnerit..................................... ........................7 North East Region...........................................16 Why co-operate – Irish viewpoints................. 18 Keskisuomalaiset partnerit: Miks koostööd teha – Põhja-Iirimaa Viisari ry, JyväsRiihi ry ja seisukohad........................................................18 Tartu Rural Development Association........ 21 Jyväskylän ammattikorkeakoulu.................... 8 Participation of Tartu Rural Innovative Village -projekti Suomessa ...........15 Tartumaa Arendusselts..................................21 Development Association in Tartumaa Arendusseltsi the Innovative Village Project.........................24 North East Region, Pohjois-Irlanti.................16 osalemine projektis..........................................24 Miksi yhteistyötä – Organising the projects of irlantilainen näkökulma...................................18 Projektide organiseerimine ..........................26 Innovative Village partners...........................26 Tartumaa Arendusselts, Viro .........................21 Külad Project communities Tartumaa Arendusseltsin Soome...............................................................29 Finland.............................................................. 29 osallistuminen hankkeeseen ..........................24 Eesti...................................................................43 Estonia...............................................................43 Hankkeiden organisointi.................................26 Põhja-Iirimaa....................................................55 Northern Ireland..............................................55 Sündmuste arendamine...............................63 Kylät Developing events........................................63 Suomi..................................................................29 Turismi ja turunduse Developing marketing Viro......................................................................43 arendamine.....................................................69 and tourism.....................................................69 Pohjois-Irlanti ...................................................55 Kogukonnakeskuste arendamine.............83 Developing village halls...............................83 Tapahtumien kehittäminen..........................63 Uute tegevuste arendamine.......................91 Developing new activities...........................91 Markkinoinnin ja matkailun InnovatiivneK üla – Innovative Village – kehittäminen....................................................69 kasulik koostöö..............................................98 rewarding cooperation.................................98 Kylätalojen kehittäminen.............................83 Fotogalerii....................................................106 Photo gallery................................................106 Uuden toiminnan kehittäminen..................91 Kekseliäät kylät – palkitsevaa yhteistyötä ...............................98 Valokuvagalleria .........................................106 4 13.-17.5.2014 Study tour in Finland (LAG Viisari), Innovative Village Fair, steering group 25.2.-2.3.2014 Study tour in Northern Ireland, publication workshop, steering group 1.10.2012 Start of the village actions in Northern Ireland , steering group 1.9.2014 10.-13.9.2014 3.-7.10.2012 Study tour in Northern Ireland, kick off seminar kick off 2014 2012 1.4.2011-31.10.2011 09/2012– 02/2013 Innovative Village Community Training preparatory project Programme of TAS ()NER 1.2.2011- 31.3.2012 1.9.2012 - 31.10.2014 Innovative Village preparatory project (JAMK ) Innovative VillageLEADER cooperation project 2011 2013 21.–23.10.2011 GOPP workshop of the future partners in Finland 7.10.2013 Village seminar, NER 10.-14.9.2013 Study tour in Finland (LAG JyväsRiihi), steering group LINC seminar in Iisalmi, 21.-25.5.2013 Study tour in Estonia, steering group 11.-13.6.2013 Finland, steering group 28.-30.09.2011 26.1.2013 GOPP workshop of Economic Rural Communities, potential partners in Latvia seminar of Central Finland People learn and change through interaction. In fuctional communities active people meet regularly, share their ideas, discuss them and in the end work together to realise their best ideas. In the Innovative Village project the villagers have had the opportunity to widen their interaction to other villages, home and abroad. Timeline This has given new ideas and views for their own communities. Outi Raatikainen, JAMK 5 Why Innovative Village? Miks Innovative Village? Innovative Village is a co-operation project that Innovative Village ehk „InnovatiivneK üla“ on develops the services and co-operation in the koostööprojekt teenuste ja koostöö arendami- project villages of Finland, Northern Ireland and seks projektis osalevates Soome, Põhja-Iirimaa ja Estonia. This transnational project compares the Eesti külades. Rahvusvahelises projektis võrrel- village development activities of three different dakse kolme maa külade arendustegevust ning countries and looks for new and different Miksi Innovative Village? otsitakse ühistele probleemidele uusi ja erine- solutions to shared problems. It is in this way that vaid lahendusi. Nii saame üksteise käest õppida. we can learn from each other. Innovative Village–- Kekseliäät Kylät on yhteistyö Leidlikke ja uuendusmeelseid külasid on vaja Resourceful, innovative villages are needed all hanke, jossa kehitetään palveluita ja yhteistyötä kõikjal Euroopas. Rahvamajanduse pingeline over Europe. Tightening public-sector finances Suomen, Pohjois-Irlannin ja Viron hankekylissä. olukord ja kodulähedaste teenuste kadumine and disappearing rural local services are Euro- Kansainvälisessä hankkeessa vertaillaan kolmen maal on üleeuroopalised nähtused. Kuigi Põhja- pean-wide phenomena. Although the villages of eri maan kylien kehittämistoimintaa ja haetaan Iirimaa, Eesti ja Soome külad on erinevad, Northern Ireland, Estonia and Finland are diffe- yhteisiin ongelmiin uusia ja erilaisia ratkaisuja. moodustavad küla eelkõige seal elavad inimesed rent, a village is – above all else – the sum of the Näin voimme oppia toinen toisiltamme. ja seetõttu on külad ka sarnased. people living in it and, therefore, the villages are Kekseliäitä, innovatiivisia kyliä tarvitaan kaik- also alike. Külade kogukondlikkus tekib nende elanike kialla Euroopassa. Julkisen talouden kiristyminen tegevusest. Tüüpiliseks tegevuseks kõikides Activities generate village communality. In all the ja maaseudun lähipalvelujen katoaminen ovat projektis osalevates külades on vabatahtliku töö project villages, typical activities include services Euroopan laajuisia ilmiöitä. Vaikka Pohjois-Irlan- abil pakutavad teenused. Need teenused on offered with volunteer work. These services are nin, Viron ja Suomen kylät ovat erilaisia, kylän olulisemad kui varem, sest vallad muutuvad suu- becoming increasingly more important as the muodostavat ennen kaikkea siellä asuvat ihmi- remaks ja avalikud teenused põgenevad kauge- counties/municipalities and the distances to set– siksi kylät ovat myös samanlaisia. male. Maal läheb vaja ka uutmoodi äritegevust. public services grow. Also new kinds of rural Kylien
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
  • JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- Ja Keskkonnainstituut

    JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- Ja Keskkonnainstituut

    JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut JÕGEVA PLANT BREEDING INSTITUTE ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences ESTONIAN RESEARCH INSTITUTE OF AGRICULTURE AGRONOOMIA 2013 AGRONOMY 2013 Jõgeva 2013 TOIMETUS/EDITORIAL Toimetajad Tiia Kangor Editors Sirje Tamm Raine Lindepuu Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2013. The present book is published for the conference Agronomy 2013. Toimetus tänab artiklite retsensente nende suurepärase töö eest. Editors would like to thank all reviewers for their perfect work. © 2013 Jõgeva Sordiaretuse Instituut / Jõgeva Plant Breeding Institute Eesti Maaülikool / Estonian University Of Life Sciences Eesti Maaviljeluse Instituut / Estonian Research Institute Of Agriculture Trükitud Sakus trükikojas AS Rebellis Printed at Saku by AS Rebellis ISSN 1736-6275 Agronoomia 2013 SISUKORD MULD JA MAAVILJELUS Vedelsõnniku ja digestaadi mõju mullale, teravilja saagile ja toitainete leostumisele 8 Henn Raave, Indrek Keres, Karin Kauer, Toomas Laidna, Argaadi Parol, Are Selge, Mailiis Tampere, Rein Viiralt, Evelin Loit Teraviljade saagikus ja kvaliteet mahe- ja tavaviljeluslikus külvikorras 16 Malle Järvan, Liina Edesi, Ando Adamson, Miralda Paivel Mulla tallamise mõju karjamaa raiheina ja hübriidlutserni saagikusele 22 Endla Reintam, Kadri Krebstein, Diego Sanchez de Cima, Janar Leeduks Mullakaardi rakendusmudel päideroo saagipotentsiaali asukoha- põhiseks hindamiseks 28 Liia Kukk, Elsa Suuster, Merrit Shanskiy, Hugo
  • Pagina 1 Di 8 09/03/2016

    Pagina 1 Di 8 09/03/2016

    Pagina 1 di 8 African swine fever, PrintPrintPrint Estonia CloseCloseClose Information received on 06/02/2016 from Dr Olev Kalda, Chief Veterinary Officer, Veterinary and Food Board, Ministry of Agriculture, Tallinn, Estonia Summary Report type Follow-up report No. 83 Date of start of the event 02/09/2014 Date of confirmation of the event 08/09/2014 Report date 06/02/2016 Date submitted to OIE 06/02/2016 Reason for notification First occurrence of a listed disease Manifestation of disease Clinical disease Causal agent African swine fever virus Nature of diagnosis Clinical, Laboratory (advanced), Necropsy This event pertains to the whole country Immediate notification (08/09/2014) Follow -up report No. 1 (10/09/2014) Follow -up report No. 2 (15/09/2014) Follow -up report No. 3 (18/09/2014) Follow -up report No. 4 (22/09/2014) Follow -up report No. 5 (26/09/2014) Follow -up report No. 6 (03/10/2014) Follow -up report No. 7 (06/10/2014) Follow -up report No. 8 (10/10/2014) Follow -up report No. 9 (15/10/2014) Follow -up report No. 10 (16/10/2014) Follow -up report No. 11 (27/10/2014) Follow -up report No. 12 (28/10/2014) Follow -up report No. 13 (29/10/2014) Follow -up report No. 14 (03/11/2014) Follow -up report No. 15 (05/11/2014) Follow -up report No. 16 (14/11/2014) Follow -up report No. 17 (17/11/2014) Follow -up report No. 18 (20/11/2014) Follow -up report No. 19 (24/11/2014) Follow -up report No.
  • Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006

    Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006

    Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year NAO’s report to the Parliament, Tallinn, 2007 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Overview of the Use and Preservation of State Assets in 2006 Auditor General’s summary of observations made during the year Foreword by the Auditor General This overview summarises a part of the work of the National Audit Office (“NAO”) in auditing the state assets in 2006 and 2007. The overview presents a selection of problems associated with state assets and their management, which in the opinion of the NAO require special attention of the Parliament and the public. Specific information on the implementation of the 2006 budget, government accounting procedures and reporting can be obtained from the consolidated annual report of the state and the evaluation of this report by the NAO. The examples provided in the Overview are presented to illustrate the problems. The report of the NAO includes only a small part of the observations made during the audits and the ministries should not use this as a comparison base in managing state assets. The audit reports underlying this overview are available in full on our web site www.riigikontroll.ee. The aim of the NAO is to help the state to be a good manager. The independent information provided by the NAO helps the Parliament to enhance the efficiency of the parliamentary control. The need for parliamentary control has been also emphasised by the Parliament through the formation of a separate committee for cooperation with the NAO and the Government of the Republic.
  • Concept Competition for the Raadi Area

    Concept Competition for the Raadi Area

    Concept competition for the Raadi area Terms of the competition Tartu City Government Department of Architecture and Building 2020 Table of contents 1. Objective, competition area and contact area of the concept competition .......................................................... 3 2. History .................................................................................................................................................................... 5 3. Detailed plans and architectural plans in effect for the area ................................................................................. 7 4. Streets of the competition area ........................................................................................................................... 11 5. Environment and landscaping .............................................................................................................................. 12 6. Competition task by properties ........................................................................................................................... 13 7. Organisation of the competition .......................................................................................................................... 17 7.1 Organiser of the competition ........................................................................................................................ 17 7.2 Competition format ......................................................................................................................................
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2019-2031

    Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2019-2031

    TARTU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2019-2031 Tellija: Tartu Vallavalitsus Töö nr: 44-18 Tallinn 2019 Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 10 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....... 12 2.1 ÕIGUSLIK BAAS ......................................................................................12 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ...................................................................... 12 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ..................................................................... 13 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid .................................................................... 14 2.1.4 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................. 14 2.2 TARTU VALLA ARENGUKAVA ...............................................................17 2.3 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGUD .....................................................18 2.4 TARTU VALLA ÜVVK ARENDAMISE KAVAD .........................................19 2.5 TARTU VALLA ÜVK VARASEMAD VEEMAJANDUSPROJEKTID..........20 2.5.1 Vee erikasutusload ............................................................................ 24 2.5.2 Veekvaliteedi kontrollikavad .............................................................. 24 2.5.3 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ...................................... 26 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ......................................
  • Impeeriumi Viimane Autovõistlus

    Impeeriumi Viimane Autovõistlus

    THE LAST MOTOR RACE OF THE EMPIRE The Third Baltic Automobile and Aero Club Competition for the Grand Duchess Victoria Feodorovna Prize Tallinn 2014 Text and design: Rene Levoll ISBN 978-9949-38-060-2 Copyright © 2014 Rene Levoll Estonian Old Technics Museum Foundation CONTENTS CONTENTS .......................................................................... 3 FOREWORD ......................................................................... 5 The Baltic Automobile and Aero Club ................................... 7 Rules of the race ...................................................................... 11 Day 1: 11/24 July ................................................................... 13 The evening of the previous day, July 10/23 ................................. 26 The Morning of the first day of the Victoria Race 27 ..................... 27 Day 2: 12/25 July 28 .............................................................. 28 On the same day ...................................................................... 33 Day 3: 13/26 July ................................................................... 34 On the same day ...................................................................... 41 Day 4: 14/27 July ................................................................... 41 On the same day ...................................................................... 49 Day 5: 15/28 July ................................................................... 50 On the same day .....................................................................
  • WRCRE2020 Rally Guide 2 1208 Ver4

    WRCRE2020 Rally Guide 2 1208 Ver4

    INDEX REQUIREMENTS AND RESTRICTIONS BY ESTONIAN GOVERNMENT IN RELATION WITH COVID-19 ...................... 1. WELCOME AND INTRODUCTION ..................................................................................................................................... 4 1.1. Environmental Policy ........................................................................................................................................................... 4 1.2. History of Rally Estonia ....................................................................................................................................................... 5 1.3. Previous winners ................................................................................................................................................................. 5 2. CONTACT DETAILS ........................................................................................................................................................... 6 2.1. Organiser’s name and permanent contact details ............................................................................................................... 6 2.2. Contact information of key officials ...................................................................................................................................... 6 2.3. Rally HQ contact details ...................................................................................................................................................... 6 2.4. Official Notice Board location
  • Tartu Valla Koolilaste Tajukaardi Uuring

    Tartu Valla Koolilaste Tajukaardi Uuring

    Versioon 10.12.2019 / / / Töö nr 3 218 Tartu valla koolilaste tajukaardi uuring Töö nr 3218 Tartu 2019 Ann Ideon Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tartu valla koolilaste tajukaardi uuring Sisukord 1. UURINGU EESMÄRK JA METOODIKA ................................................................. 5 2. KAARDISTAMISE TULEMUSED ............................................................................ 6 2.1. Laeva piirkond ..........................................................................................................................6 2.2. Kõrveküla – Tammistu piirkond ................................................................................................8 2.3. Lähte piirkond ........................................................................................................................ 10 2.4. Tabivere piirkond ................................................................................................................... 13 2.5. Maarja-Magdaleena piirkond ................................................................................................. 14 3. LASTE ARVAMUSED PIIRKONNA ARENGU KOHTA ........................................ 16 4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 16 LISA 1. LASTE ETTEPANEKUD PIIRKONNITI ....................................................... 18 Tartu valla koolilaste tajukaardi
  • Download Download

    Download Download

    12 ERMi aastaraamat 52, lk 12–29 Matthias Johann Eisen kui Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimees Piret Õunapuu Matthias Johann Eisen on olnud üks omanäolisemaid ja markantsemaid tegelasi meie kultuuriloos. Oma pika elu (1857–1934) jooksul jõudis ta tegeleda paljude as- jadega, kirjutada hulga raamatuid ja olla aktiivne avaliku elu tegelane ning suure- pärane kõnemees. 18. mail 1926 valiti M. J. Eisen Eesti Rahva Muuseumi direktori Ilmari Mannineni ettepanekul ühel häälel muuseumi auliikmeks tema teenete eest rahvateaduse alal. Seni on käsitletud Eiseni ja Eesti Rahva Muuseumi vahekorda vähe ja vigadega. Kõige põhjalikum on Helmi Kurriku suhteliselt lühike artikkel 1938. aastal ilmu- nud raamatus M. J. Eiseni elu ja töö. Põgusalt käsitleb ERMi osa Eiseni elus ka Karl Eduard Sööt oma artiklis „M. J. Eiseni elust ja tegevusest“ Eiseni 70. sünnipäeva juubelialbumis (1927). Alljärgnevalt püüan anda ülevaate Eiseni tegevusest seoses Eesti Rahva Muu- seumi ja sealsete inimestega, kasutades eelkõige arhiivimaterjale ja Eesti Kirjandus- muuseumis hoitavaid Eiseni päevikuid. Käsitlen teda pigem inimesena ja ametni- kuna, ERMi juhatuse esimehena, mitte aga teadlasena seotuna üksikute ERMi all- üksustega. Algusaastad M. J. Eisen on olnud seotud Eesti Rahva Muuseumiga selle asutamisplaanidest saa- dik. Eesti muuseumi asutamise otseseks ajendiks oli dr Jakob Hurda surm 1906. aasta viimasel päeval. See oli tõeline ehmatus eesti rahvale ja kurb sündmus suutis koondada tolle aja ärksamad mehed ühise idee nimel. Hurda matusepäeval, 4. jaa- nuaril (17. jaanuar ukj) kell 7 õhtul kogunes Vanemuise väiksesse saali Eesti vai- mueliit. Koosolekut juhtinud Jaan Tõnissoni sõnul tekkinud tal matuserongis mõte „Dr. Hurti mälestust… jäädawamalt auustada“ ja seetõttu kutsus ta kokku need, keda õnnestus kätte saada.
  • Pargiterminite Seletussõnaraamat Sulev Nurme, Nele Nutt

    Pargiterminite Seletussõnaraamat Sulev Nurme, Nele Nutt

    park (< it parco, pr parc park, tarandik) suur iseseisev või ansambli koosseisu kuuluv haljas- ala, millele on iseloomulikud eesmärgipäraselt kujundatud maastik (mitmekesine taimestik, veekogud, muru, arhitektuursed väikevormid, paviljonid, purskkaevud) ja kunstiteosed (skulptuurid jne). Ajalooliselt oli park harilikult lossi- vm esindusliku ansambli osa. Parkide eelkäijateks olid jahimetsad, templite juures asunud hiiesalud ning suuremad aiad, mida on teada juba Babülooniast, Pärsiast, Vana-Kreekast ja Roomast. Pärast keskaega kuni 17. sajandini nimetati pargiks jahiparki (hirvepark). Pargi mõiste tuli kasutusele barokis ja tähendas siis iluaiast suuremat esteetilistel ees- märkidel rajatud haljasala (nt Versailles’ eeskujust lähtuvad pargiosad: grand parc – perifeerne aedu ümbritsev kõrghaljastusega pargiosa või metsapark, petit parc – pargi rikkalikult kujundatud keskosa). Kuni 18. sajandi teise pooleni kuulusid pargid ja aiad valdavalt kõrgklassi resident- side juurde. Avaliku pargi eelkäijad tekkisid 18.sajandi lõpul ühelt poolt Inglise pargi- stiili (eelkõige selle vormikeele) arenguga ning teisalt Volkspark’i (rahvapark) ideede levikuga. Nüüdisajal mõistetakse pargina üldiselt suuremat polüfunktsionaalset linna- haljasala. Mõne haljasala pargiks nimetamine on ajalooliselt kujunenud (nt Tähtvere park Tartus). Pargi mõistega seostuvad metsapark ja parkmets – pargilaadsed suured haljas- alad, mis on erinevate hooldus- ja kujundusviisidega loodud tavaliselt looduslikust (metsa)alast. Looduspark on maastikukaitseala tüüp, kaitse- ja