Tsaaritohter Philipp Jakob Karell

Maie Toomsalu – TÜ farmakoloogia instituut

Tartu Ülikool, tsaariarst, tärklismähis, litotripsia, piimravi

Philipp Jakob Karell (1806–1886) oli üks silmapaistvamaid eesti soost haritlasi, kes 19. sajandil jõudis Vene tsaari lähikonda. Alates 1849. aastast oli ta tsaari perekonna ihuarst. Ta oli Venemaa Punase Risti Seltsi asutajaliige. Oma kaas aegsete hinnangul ei häbenenud ta oma eesti talupojaperekonna päritolu ja elu lõpuni säilitas tihedad sidemed sünnimaaga ning eesti haritlastega. Ph. Karell püüdis igapidi kasutada oma sidemeid eestlaste kultuuri ja hariduse edendamiseks. Ta valiti oma eluajal Ülikooli audoktoriks ja Tallinna aukodanikuks.

ja Haiba mõisas kõrtsimeheks. Tema aidamehest pojapojale (Philipp Karelli isale Jakobile, Kondi Jüri talus sündinud Kondi Jakobi pojale) andsid Haiba mõisa härrased perekonnanimeks Jakobson, kuigi 1722 oli suguseltsis kasutusel perekonna nimena Grauwerk (1). Perekonnanimi oli vajalik eelkõige peenema rahvaga läbikäimiseks, sest Kondi Jakob, mõisa-Jakob, toa-Jakob ega aida-Jakob lihtsalt ei sobinud. Kui Haiba mõisa omanik suri, jaotati tema mõisad maal ja majad linnas pärijate vahel. Mõisapreilid asusid elama Tallinna ja Philipp Karelli isa teenis Tallinnas Haiba mõisapreili von Ulrichi juures, kuni ta 1805. a pärisorja seisusest vabaks lasti. Von Ulrichite maja kuulus Toompeal nende majade hulka, mis lammutati, kui sinna vene pea- kirik ehitati (1, 2). Isa täitis Tallinnas veevedaja ja mõisnike jahikoerte pidaja ülesandeid (3). 1808. a paiku sai temast kellasepp Nestleri juures Lühike- ses jalas majahoidja, elu viimastel aastatel oli ta aktsiisiteenistuses: ta revideeris linnavärava juures Doktor Ph. Karell. Autor Johann Köler. Õli, lõuend, 1886. Tallinna saabunud koormaid, et ilma aktsiisimaksu tasumata piiritust linna ei toodaks. Kuidas Jakobsonist aga Karell sai, selle kohta Päritolu ja kujunemisaastad on kirjanduses leida kaks versiooni ja lähemalt Philipp Jakob Karell sündis 28. novembril (10. det- tuleb tutvust teha Jakob Karelli vanima poja sembril) 1806 Tallinnas (Revalis) Toompeal eesti Carl Friedrichiga. Juba 8aastaselt oli ta Tallinna rahvusest talupojast mõisateenija kümnelapselise Pühavaimu kirikus eestlaulja, 13aastasena sai pere üheksanda lapsena. Ajaloolised juured temast August von Kotzebue kutsel Tallinna teatris viivad tagasi 1690. aastasse, kui Jaani nimeline viiulimängija ja hiljem muusikadirektor. 1812. aas- esiisa sündis Hageri kihelkonna Ruila mõisa Orava tast alates oli ta Pühavaimu kiriku orelimängija, talus. See Jaan oli hiljem samas mõisas kupjaks 1819. a kutsuti Moskva teatri koorikordajaks ja

MMitmesugustitmesugust 287 ooperi esimeseks tenoriks. 1820. a oli ta vürst Lisaks meditsiinile huvitus Ph. Karell ülikoolis Lopuhhini juures kapellmeistriks, kapellmeister veel filosoofiast ja esteetikast. Õppejõududest oli oli ta veel mujalgi. 1830. a asus ta Peterburi Philipp Karelli jaoks oluline Gottlieb Franz Emanuel Rootsi Katariina kiriku organisti ja koorijuhataja Sahmen ja just tänu temale huvitus Ph. Karell juba üli- kohale. Ta oli tegev ka mitmetes õppeasutustes. õpilasena praktilisest meditsiinist. 1831. a kirjutatud Esimene legend räägib, et Carl võtnud oma haigusloos on muude uurimismeetodite kõrval kasutu- eesnime kasutusele ka perekonnanimena (1). sel ka auskultatsioon, mida propageeris G. Sahmen. Teise versiooni järgi tulevat see perekonnanimi tantsu karell nimetusest. Õpetatud Eesti Seltsi ja Õnnelik juhus TÜ ajaloo muuseumi ettekandepäeval toetasid Nagu mitmete teistegi andekate eestlaste puhul, ajaloolased aga esimest varianti. Kõik oleks justkui mängis ka Ph. Karelli puhul rolli juhus. Kui Philipp kuidagi paigas, aga 1811. a VI revisjoni raamatust Karell enne viimast eksamit loodusesse oma vaimu nr 11 lehelt 1232 leiame sissekande, kus Jakob puhkama läks, sattus ta teele vürstinna Galitsõna Jakobson ennast esimest korda Carelliks nimetab, tõld, mille ees hobused lõhkuma olid hakanud. poeg Carl Friedrich oli siis vaid 20aastane (1). Karell tormas hobuste ette ja sundis nad seisma. Igal juhul võttis kogu perekond uueks perekonna- Kõik sündis imekiiresti, ta isegi ei teadnud, kuidas nimeks Karell. Carl Friedrich aga aitas vanematel ta selle julgustükiga hakkama oli saanud. Ta esitles nooremaid lapsi koolitada. end tõllas olnud daamile ja pakkus oma abi. Daam Alghariduse sai Philipp Jakob Pühavaimu kiriku sai arstiabi ja kosus pea. Proua Vera Dmitrievna algkoolis, aastail 1817–1820 õppis ta Tallinna Galitsõna küsis, kas ta ei võiks tänutäheks kuidagi kreiskoolis ja aastatel 1820–1826 Tallinna noormehe tulevikuteed sillutada ja kas härra ei kubermangu gümnaasiumis. Ta parimaks sõbraks tahaks Peterburi tulla. „Miks ma seda ei sooviks? oli kellassepp Nestleri perepoeg Friedrich ja kõike Olen kroonustipendiaat ja pean minema, kuhu mind seda, mida koolis ei õpetatud, õppis ta Nestlerite saadetakse. Mul enesel pole midagi valida,” vasta- peres sagedasti viibides. Koos Friedrichiga asus nud Philipp Jakob. „Esitlege ennast mulle Peterburis, Philipp Jakob 1826. a õppima Tartu (Dorpati) kui valmis olete,” ütles lahke proua, „tahan teha, mis ülikooli arsti teaduskonda. Esimestel aastatel tuli võimalik, et teie soov täide läheks.” (1). Ja proua tal rinda pista rahaliste raskustega, kuid teda pidas oma sõna. Üliõpilane Karell sooritas eksamid toetas rahaliselt ka juba gümnaasiumipäevil Hans hästi ja kaitses 1832. a doktoritöö „De rheumatismo Hindrik Falck, kes vaese möldri pojana linna oli uteri”. Ta kirjeldas sünnitusvalude anomaaliat, mis rännanud, pärast õpinguid 1820. a paiku endale seisnes emakalihase valulikkuses sellele rõhumi- Nestleri majja tisleri töökoja rajas ja seda klaveri- sel ja järgnevas kestvas pinges (2). Kaks päeva tehaseks laiendas. Abi oleks võinud suuremgi olla, pärast doktori promotsiooni lahkus Karell koos kuid Philipp Jakob püüdis ise hakkama saada. sõber Friedrich Nestleriga Tartust ja maikuu lõpul Väide, nagu oleks perekond Krusenstiern (hilisema jõudsid nad Peterburi. Nestlerist sai maakonnaarst, kirjapildiga Krusenstern) tema heategija olnud, ei Karellist aga vürstinna Galitsõna tuttava kindral von vasta pr Marie Karelli andmetel aga tõele. Küll Meyendorffi ettepanekul juba 7. (19.) juunil 1832 olid Krusenstiernid aga Karelli head tuttavad (1). ihukaardiväerügemendi pataljoniarst. 1828. a sai Philipp kroonustipendiaadiks. Ta kuulus korporatsiooni „Estonia” ja oli ka selle esimeheks. Töö Peterburis Tema koostatud oli ka selle korporatsiooni kodu- Sel ajal töötas tsaar Nikolai I ihuarstina sakslasest kord, mis jõustus 1830. a. Samal ajal oli „Estonia” ülikooliprofessor Martin Mandt Marburgist. Karell korporatsiooni liikmeks ka Fr. R. Kreutzwald, kel- töötas M. Mandti haiglas ning kuulas kahe ja lega Ph. Karell laulis ühes kvartetis ja kellega ta poole aasta jooksul tema loenguid atomistikast jäi eluaegseks sõbraks. – Mandti pseudoteaduslikust ravisüsteemist, milles

288 Mitmesugust oli ka ivake homöopaatiat. Oma töökuse, vastu- auarstiks, 1855. a ka ratsapolgu hospidalide tulelikkuse, vähenõudlikkuse ja alandlikkusega juhatajaks (5). M. Lipu andmeil olevat Karell oma võitis Karell Mandti austuse ja Mandtist sai Karellile esimeses vestluses keiser Nikolai I teatanud, et ta mõjuvõimas soovitaja. 1834. a viidi Karell üle on eestlane, vaese eesti talupoja poeg, kuid saanud ihukaardiväe ratsapolgu nooremarstiks, 1838. a saksa hariduse. Keisrile olevat see meeldinud (1). sama polgu staabiarstiks ja seda ametit pidas ta Kui keiser Nikolai I 1855. a suri, kirjutas tema 1855. aastani. Ühtlasi täitis ta 1840. a detsembrist surma aktile alla koos professor M. Mandtiga ka ka kindralstaabiarsti kohuseid. Ph. Karell. Pärast Nikolai surma nimetas ka keiser 1837. a siirdus Ph. Karell oma esimesele Aleksander II 1855. a. Karelli oma ihuarstiks ja sellel välisreisile, külastades Pariisi ja Londonit (1, 3). kohal töötas ta 1879. aastani. Aastail 1855–1866 Tema eesmärgiks oli tutvuda hollandi arsti parun oli ta ka keisrinna Aleksandra Fjodorovna (Preisi C. Heurteloupi litotripsiameetodiga, kuid sellel printsessi Charlotte) ihuarst. reisil nad ei kohtunud. Sama aasta mais tuli aga Keisri ihuarsti ametis töötas Karell kuni 1879. aas- C. Heurteloup ise Venemaale ja sõjaminister tani, kui ta omal soovil erru läks. Tänutäheks määras määras Karelli tema saatjaks (3). Karell assistee- keiser talle „vürstliku” pensioni (1). Ph. Karellil oli ris ka Heurteloupi operatsioonidel Peterburis ja ka oma perekonnavapp, mille keiser kinnitas amet- Moskvas. Oma tähelepanekuid operatsioonidelt likult 29. detsembril 1864. a (1, 2). Olles äärmiselt kirjeldas ta 1838. a Hamburgis ilmunud ajakirjas lihtne, lahke ja osavõtlik, oskas Karell oma häid „Zeitschrift für die gesamte Medicin” (Bd. VII) (1). teoreetilisi teadmisi ka praktikas kasutada ning Ta kirjeldas Heurteloupi meetodit põiekivide purus- püüdis oma ravialaseid tähelepanekuid teadus- tamiseks, selgitas haiguse diagnoosimist elastse likult üldistada. Temast kujunes kõigis rahvakihtides sondi abil ja lisas ka instrumentide joonised. Kuna armastatud ja hinnatud arst. piinarikka operatsiooniga kaasnes ka suur letaal- sus, leidis ta, et lihtrahvast tuleks tutvustada haiguste Karelli piimravimeetod esmaste tunnustega, et nad kivide purustamisele Karell töötas välja oma originaalse piimravi- enne jõuaksid, kui need suureks on kasvanud. meetodi, mis seisneb mitmete haiguste ravimises Välisreisil tutvus Ph. Karell Brüsseli Püha Peetruse piimaga toitmise abil. Selle järgi peab haige hospidali peakirurgi L. Seutini juures tärklismähise tarvitama rangelt ettenähtud ajavahemiku järel kasutamisega luumurdude raviks (L. Seutin propagee- kooritud piima, alustades 0,5–1 kohvitassist ris meetodit alates 1835. a ja selle võidukäik kestis kolm-neli korda päevas ja jõudes teisel nädalal kuni 1852. a, kui Pirogov võttis kasutusele kõvastuva kahe pudelini päevas. Oma meetodit tutvustas ta ainena kipsi). Nagu nähtub Ph. Karelli tööst „Seutini 1865. aastal Peterburi arstide seltsis ja avaldas tärklismähis ”, mis ilmus 1839. a ajakirjas „Vojenno- selle ka ajakirjades „Vojenno-meditsinski žurnal” meditsinskii žurnal” (4), hakkas ta juba 1837. a ja „St. Petersburger medizinische Zeitschrift”. Järg- aprillis kasutama tärklismähist luumurdude korral misel, 1866. aastal ilmus töö prantsuse ajakirjas, ihukaardiväe ratsapolgu Peterburi hospidalis ja esi- 1870. a inglise keeles Philadelphias ning Ph. Karelli mesena Venemaal. Oma artiklis võrdleb ta L. Seutini sai tuntuks ka väljaspool Venemaad (5–8). Oma tärklismähist teiste tollal kasutusel olnud sidumis- meetodiga saavutas Ph. Karell häid tulemusi eeskätt materjalide ja mähistega ning toob esile tärklismähise kõigi vee-ainevahetushäiretega ühenduses olevate eelised sõjatingimustes. Ta esitab ka oma modifi- haiguste puhul (südame-, neeru-, seedetrakti- ja katsiooni, kuidas vältida mähise voltide tekkimist. maksahaigused ning ülekaalulisus). Sisuliselt oli 1849. a soovitas Mandt Karelli keisri Nikolai I tegemist organismi aine vahetuse reguleerimisega saatjaks. 1849. a anti Ph. Karellile ka tsaaripere- lämmastiku-, naatriumi-, kloori- ja kaloritevaese konna ihuarsti tiitel, 1851. a nimetati ta õpetatud dieediga. Paljud arstid töötasid selle baasil välja sõjaväe arstikomitee liikmeks, 1853. a õukonna oma piimravi modifikatsioonid (2).

Mitmesugust 289 Venemaa Punase Risti Seltsi loomine Ph. Karell oli tihedas kontaktis N. Pirogoviga. 1864. a asutasid 16 riigi saadikud prantslase Nende sõprus oli alguse saanud Tartus, kui Henri Dunant’ eestvedamisel Genfis rahvus- N. Pirogov õppis Professorite Instituudis. Hiljem olid vahelise Punase Risti. 1866. a sügisel abiellus nad kirjavahetuses (13). Karell püüdis sõpra aidata, Vene trooni pärija Aleksander Taani printsessi kui N. Pirogov sattus oma ühiskondlik-pedagoogilise Dagmariga (hilisema nimega Maria Fjodorovna) tegevuse pärast tsaarivalitsuse ebasoosingusse. ja õueringkonnad tahtsid selle sündmuse mõne 1868. a püüdis Ph. Karell korraldada N. Pirogovi heategeva asutuse loomisega unustamatuks teha. tagasipöördumist riigiteenistusse (13). Ph. Karellile kuulub Venemaa Punase Risti Seltsi asutamise algatus koos Marfa Sabinina ja Maria Karell ja Eesti Frederiksiga. Eelnõupidamine peeti Karelli ees- Oma esimestel tööaastatel laskis Karell koman- istumisel 2. (14.) juulil 1866. a. Järgmisel päeval deerida end Raplasse seoses koolera puhkemise informeeris Karell ka keisrit kavatsetava seltsi ohuga Eestis (1), et võtta kasutusele vastavaid loomisest. Keiser oli nõus ja käskis koostada põhi- abinõusid, ja seal tõepoolest taudi ei puhkenudki. kirja. Karell pidas loomulikuks ka naiste osavõttu Nagu selgub A. Schiefneri kirjavahetusest (14), asutatavast seltsist ja taotles kindral Totlebeni kaudu tundis ta ikka huvi oma sünnimaa vastu. Olles toetust Moskva juhtivatelt usuringkondadelt, kuid Peterburi eesti patriootide ringi keskseks kujuks, metropoliit Filareti ei pidanud võimalikuks, et naised aitas Karell Fr. R. Kreutzwaldil avaldada „Kalevi- peaksid meestega koos istungeid loodava seltsi poja” rahvaväljaannet ja Karelli otsene rahaline valitsuses. Et naiste puudumine oleks viinud seltsi toetus võimaldas Kreutzwaldil 1859. a ka isiklikult lagunemiseni, nõudis Karell seltsi juurde daamide Peterburi külastada. Oma kirjas A. Schiefnerile komiteede moodustamist ja saavutas edu. Selts 19. maist 1859. a kirjutas Kreutzwald: „Praegu on asutati 3. (15.) mail 1867. a nimetusega Haavatud tema võib-olla ainus nii kõrgel kohal olev eestlane, ja Haigete Sõjameeste Eest Hoolitsemise Selts, mis kelle süda oma rahva vastu on endiselt soojaks 1879. a nimetati ümber Punase Risti Seltsiks. jäänud, samal ajal kui peaaegu kõik teised rahvu- Ph. Karell võttis osa seltsi põhikirja väljatöötamisest ja ta sest lahti ütlevad, niipea kui nad saksa kuue selga valiti peavalitsusse. Peavalitsusse kuulusid ka kirurg tõmbavad” (14). Kreutzwald sai Karelli eestkostel P. Naronovitš ja terapeut S. Botkin. M. Federiks Demidovi auhinna ja 760 rubla (14), 1872. a veel ja M. Sabinina valiti seltsi esimeste auliikmete erakorralise autasu 248 rubla (1). hulka tänu Karelli jõupingutustele. Ph. Karell oli J. Köleri andmetel olnud Karell alatine külaline ka N. Pirogovi Arstide Seltsi liige. Punase Risti kõr- eesti seltsi peoõhtutel. Ta kuulus Peterburi Eesti Jaani vale astus varsti Evangeelne Sõjalaatsaret, asutus, kogudusse (1) mida evangeeliumiusu kogudused oma annetustega 1864. a. novembris tuli 24 Eesti valdade toetasid. 1876. a astus Ph. Karell ka selle asutuse saadikut Peterburi, et oma soove keisrile kirjalikult eestseisusse (1). Koos V. Karavajevi, N. Sklifossovski esitada. Karell saatis neile vastu oma eestlasest ja A. Krassovskiga oli ta Vene Kirurgia Seltsi asutaja- teenri Nigolas Tischleri ja kiri jõudis Aleksander liikmeks 1882. a (12). Ph. Karell oli ka Kaukaasia II kätte. Ph. Karelli eestkostel andis keiser 1870. a ja Viini meditsiiniseltside, sõjameditsiini teadusliku Tallinna Kaarli kiriku ehitamiseks krundi ja annetas komitee ning siseministeeriumi meditsiininõukogu 15 000 rubla (2). auliige. Karelli algatusel moodustati Vene sõjaväes Karell käis tihti Eestis: Tallinnas, Haapsalu kandis sanitaarroodud, ta oli mitme hospidali projektee- ja venna juures Raplas. 1881. a viibis insuldi - rimise konsultandiks ja muretses tsaariperekonnalt haige oma väimehe dr. raha nende ehitamiseks. Ka Ernst von Bergmann sai H. Rosenthali suvilas Kadriorus ja nende naabriks 1875. a Karelli abiga toetust Tartu ülikooli kirurgia- olnud Ph. Karell tuli teda ravima, määrates talle kliiniku rajamiseks (4). piimakuuri. Ravi olevat andnud tulemusi. J. V. Jannseni

290 Mitmesugust poeg Eugen Jannsen pühendas oma doktoritöö guseid ei peaks olema, teistele sama gümnaasiumi veresoonte vigastuste ravist Ph. Karellile. Karelli kehvadele õpilastele (1). eeskostel said nii Eugen Jannsen kui ka Lydia Koidula mees Eduard Michelson head mereväe arsti kohad 16. (28.) mai aastal 1882 – 50 aastat arst- Peterburis (2) ja Kreutzwaldi tütremehe vend likku tegevust P. Blumberg Thbilisis (4). Karellile on oma hariduse Juubilari äratab Peterburi Eesti Jaani koguduse kiriku- eest tänu võlgu ka õepojad Gustav Reinhold Hirsch koor, õnnitlusi saatsid nii Vene keiser Aleksander III ja Friedrich Enghoff. Gustav Reinhold Hirsch teenis kui ka eakas Saksa keiser Wilhelm I, õnnitlesid Vene keisrite Aleksander III ja Nikolai II ihuarstina, suurvürstid, Pirogovi Arstide Selts, Punase Risti teine õepoeg August Julius Frechmin sai aga keisri Seltsi peavalitsus, korporatsioon “Estonia” ja õukonna arstiks. Ph. Karell aitas ka Carl Robert “Estonia” vilistlased Peterburis. Tartu Ülikool, kes Jakobsoni õde Pariisi lauluõpingutele pääsemisel (1). juubilari oma audoktoriks oli valinud, andis rektor Ph. Karellile oli oluline eestlaste haridus. Selle Schmidti isikus üle diplomi, Tallinna linn ulatas toetamiseks asutas ta 1884. a 5000 rubla suuruse parun von Uexkülli kaudu Tallinna aukodaniku põhikapitaliga stipendiumi Tallinna Gustav Adolfi diplomi. Õpetatud Eesti Seltsi nimel tervitas juubilari Gümnaasiumi õpilastele. Stipendiumi põhikirja Fr. R. Kreutzwald ja kinkis oma raamatu “Viina katk”. teises punktis oli öeldud: „Abirahad peavad kasuks Philipp Karellil oli maovähk ja 18. (30.) augustil tulema kõigepealt eesti poistele või noortele mees- 1886. a kell kaks hommikul uinus ta igavesele unele tele Hageri või Rapla kihelkonnast Eestimaal, kes ning 22. augustil (2. septembril) peeti matusejumala- vara poolest kehvad on ja Tallinna saksa kuber- teenistus Peterburi Peetri kirikus ja seejärel viis eri- mangugümnaasiumis õpivad; kui selliseid ei peaks rong sarga Sergiuse kloostri surnuaiale. Matustel olema, siis sellesama gümnaasiumi eesti soost viibis palju Peterburi eestlasi, kõrgete aukandjate õpilastele, kes ühesugustes oludes ja Tallinnast pärit hulgast olid kohal keiser Aleksander III ning suur- on; sel juhul, mis küll täiesti uskumata, et ka seesu- vürstid Aleksei ja Vladimir.

Kirjandus 1. Lipp M. Karellide suguvõsa. Tartu; 1932. 9. Jannsen E. Philipp Jakob Karell. Eesti Kirjandus 2. Kutsar K. Keisrite ihuarst – päritolult ja hingelt eest- 1926;(11):556–62. lane. Eesti Arst 1992;(2):125–8. 10. Karell Ph. Piimaravi. Eesti Arst 1926; (11): 409–16. 3. Kalnin V. 75 aastat Philipp Karelli surmast. Nõuk Eesti 11. Lüüs A. Philipp Karelli elu ja arstiline tegevus. Eesti Arst Tervishoid 1961;(6):60–2. 1926;(11):401–7. 4. Philipp Jakob Karell (1806–1886). Kogumik: Eesti 12. Vadi V. Karelli piimaravi praeguse aja seisukohalt. Eesti Arstiteaduse Ajaloost. Tartu: TÜ Kirjastus; 1996. Arst 1926;(11):418–23. lk.63–7. 13. Miländer J. Dr. Philipp Karelli muud teaduslikud tööd. 5. M. Gelstein. Karelja metod. BME. Moskva; 1930. Eesti Arst 1926; (11):416–8. 6. Vadi V. Karelli piimravi praeguse aja seisukohalt. Eesti 14. Pirogov NI. Sevastopolskie pisma i vospominania. Arst 1926;(11):418–23. Moskva; 1950. 7. Vadi V. Uurimused veevahetusest piimajoomiskatsu 15. Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus III. Tln; 1953. puhul. Eesti Arst 1926;(11):451–62. 16. Kalnin V. 75 aastat Philipp Karelli surmast Nõuk Eesti 8. Vadi V. Karelli piimravi toimest veevahetusse. Eesti Tervishoid 1961;(6):60–3. Arst 1928; lisa VII. 17. RAKA f. 402, n. 2, s.-ü. 11647.

Summary Philipp Jakob Karell – physician of the Russian czar

Philipp Jakob Karell, who came from of a family of peas- the university a piece of good luck gave the hard-working ant servants of an estate, graduated from the medical young man a chance to go and work in , faculty of Tartu University in 1832 with the doctoral dis- where in 1849 he became a physician in ordinary of the sertation „De rheumatismo uteri”. After graduation from czar’s family. He accompanied Emperor Nicholas I on

Mitmesugust 291 his travels both in Russia and abroad. Empress Alexandra day to two bottles a day on the second week, brought Feodorovna was also Karell’s patient and Alexander II him international recognition. With the method of milk too named him his physician in ordinary. therapy he achieved good results primarily in treatment On his first travel abroad Karell learned application of of diseases associated with disturbances of water bal- starch casts for treatment of bone fractures from the chief ance (cardial, renal, gastrointestinal and liver diseases surgeon of the Brussels Saint Peter’s hospital L. Seutin and and overweight). in 1837 started to use them himself in the hospital of the Ph. Karell was active in the founding of the Russian Life Guard’s cavalry regiment. Red Cross Society, he participated in the elaboration of When Dutch physician baron C. Heurteloup visited its statutes and belonged to the committee. He was also Russia, Philipp Karell was his companion and surgical among the founders of the Russian Society of Surgery. assistant both in Saint Petersburg and Moscow. What he On Karell’s initiative, sanitary units were set up in the had learned during operations Ph. Karell summarized in Russian army. the article „Vollständige Beschreibung von Baron Heurte- Although he worked in the czar’s court, Ph. Karell loups Lithotripsie und Lithokenose durch Percussion, nach always remained an Estonian and repeatedly requested dessen eigenen mündlichen Mittheilungen und Papieren”, money from the czar for undertakings in Estonia. He noting among other things that non-physicians should helped with the publication of the Estonian national epic also recognize the initial symptoms of stone diseases „” („Son of Kalev”) and always appreciated (nephrolithiasis, cholelithiasis?). his friendship with F.R. Kreutzwald and N. Pirogov that Karell’s method of milk therapy, according to which had started during his university days. skimmed milk had to be consumed after fixed time intervals, starting from 0.5-1.0 coffee cups 3-4 times a [email protected]

Soome arstide migratsioon

Vallo Volke – EALi välissuhete juht

Soome Arstide Liit (SAL) on avaldanud uuringu Soome arstide puhul olid ülekaalus tõmbetegurid, Soome arstidest välismaal. Uuringu eesmärgiks millest tähtsamaiks olid huvitav töö, arenguvõimalus oli kirjeldada põhjusi, miks arstid on otsustanud ja elustiili muutus. Umbes kolmandik arstidest oli emigreeruda, ja nende võimalikke plaane kodu- veendunud, et pöördub Soome tagasi. maale naasta. Eestiga võrreldes on tähelepanuväärne, et välis- Välismaal elab väga väike osa Soome arstidest maal töötavate Soome arstide arv on väga väike. (ca 4%). Välismaal elavate arstide hulgas oli vähem Sageli on Eesti ajakirjanduses kasutatud väidet, et alla 35aastaseid ja rohkem 55–64aastaseid arste arstide lahkumine on probleemiks peaaegu kõigis kui Soomes töötavate hulgas. Muus osas olulisi Euroopa riikides. Nagu Soome andmetest näha, erinevusi ei leidunud. ei ole sellised väited õiged. Mõistlikku töötasu Lahkujaile oli peamine sihtriik Rootsi (42%), makstes ja turvalist keskkonda pakkudes ei pea järgnesid USA (13%), Saksamaa (12%) ja normaalne riik muretsema oma arstide lahkumise Suurbritannia (11%). Kõige tähtsamaks motiiviks pärast. teisale kolida olid perekondlikud põhjused (40%). Emigreerumist mõjustavad tegurid jagatakse Eskelinen O, Vänskä J, Siukosaari J, Halila H. Suomalaiset tõuke- (vana asukohamaa on millegi poolest halb) lääkärit ulkomailla. Suomen Lääkärilehti 2007;10: ja tõmbetegureiks (uus kodumaa on atraktiivne). 1037–41.

292 Mitmesugust