Luule Või Vabadus Poetry Or Freedom
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
LUULE VÕI VABADUS POETRY OR FREEDOM Performatiivne luuleõhtu Performative poetry evening Võru 2015 Performatiivsed luuleõhtud „Luule või vabadus“ toimuvad Võrus Kilo- meeter Skulptuuri festivalil 4., 5., 18. ja 19. juulil 2015. aastal. Luuleõhtute korraldamist on ajendanud kaks Võruga seotud tegevus- liini. Esiteks, Lydia Koidula, kes noore luuletajana söandas saata oma luulekogu „Emajõe ööbik“ Võrru Friedrich Reinhold Kreutzwaldile ar- vustamiseks. Lauluisa ja Koidula 7 aastat kestnud kirjavahetus algas 1867. aastal, Koidula oli siis 23-aastane, Kreutzwald 63. Koidula luule- produktsioon on andnud eestlastele tänaseni olulised tekstid, nagu „Mu isamaa on minu arm!“, „Sind surmani!“, „Puhtad pihud“, „Teretus“ jpt. Teine oluline aspekt on see, et Võru noored ei kartnud 1987. aastal võtta enda peale Eesti iseseisvumisliikumist. Lisaks Vabadussõjas lan- genud sõjameeste haudade taastamisele Võru kalmistul, korraldati mit- mesuguseid vastupanuaktsioone. Üks lihtne, kuid samas emotsionaal- ne väljaastumine toimus Kreutzwaldi pargis Lauluisa mälestussamba jalamil, kus Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr. 1 korraldas Lydia Koi- dula sünnipäeva puhul 24. detsembril 1987. aastal Koidula luuleõhtu. Juulis 2015 püütakse taastada Kreutzwaldi kuju juures luulelugemise situatsioon, mida saadab raamatuke Koidula isamaaliste luuletuste- ga. Küllap tajume isamaaluulet tänapäeval vabade eestlastena vabas ühiskonnas pisut teistmoodi kui eesti inimesed ärkamisajal 1860ndatel aastatel või 1980ndate teisel poolel. Aga kuidas? The performative poetry evenings Poetry or Freedom will take place as part of the Kilometre of Sculpture exhibition in Võru on 4, 5, 18 and 19 July in 2015. The poetry evenings were inspired by two Võru-related lines of activity. First, Lydia Koidula, who as a young poet dared send her poetry collec- tion The Emajõe Nightingale to Friedrich Reinhold Kreutzwald in Võru to be reviewed. The correspondence between Kreutzwald and Koidula started in 1867 and lasted seven years. Koidula was 23 and Kreutzwald 63. Many of Koidula’s poems are still significant for Estonians today; for example, My Fatherland Is My Beloved!, Thine Till Death!, Pure Palms, Greeting, etc. The second important input comes from the fact that the young people of Võru were not afraid in 1987 of initiating the freedom movement in Estonia. Besides restoring the graves of soldiers killed in the War of Inde- pendence (1918–1920) in Võru cemetery, various resistance actions were organised. A simple but emotional event took place in Kreutzwald park at the foot of his monument, where on the occasion of Lydia Koidula’s birthday, the Free-Independent Youth Column No. 1 organised a poetry evening on 24 December 1987. In July 2015, this poetry reading event will be re-enacted at Kreutzwald’s statue, and a booklet of Koidula’s patriotic poems will be published. Today, as free people in a free society, we probably perceive patriotic poetry a bit differently than the Estonians during the Awakening period in the 1860s or in the second half of the 1980s. But how? Liina Siib Emale Sisukord To my mother Contents Koostaja Compiler: Liina Siib Lydia Koidula luuletused Lydia Koidula’s poems: Tõlkijad Translators: Elo-Hanna Seljamaa, Guntis Šmidchens, Teretus 5 Tiina Randviir Eesti laul 6 Keeletoimetajad Language editors: Elo-Hanna Seljamaa, Richard Adang, Üht eesti laulu 7 Michael Haagensen Mo isamaa on minu arm! 8 Fotod Photos: Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi My Fatherland Is My Beloved! 9 Memoriaalmuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Õige 10 erakogud, Liina Siib Isamaast ikka! 11 Trükikoda Printed at: Quick Print Eesti muld ja eesti süda 12 Estonian Soil, Estonian Heart 13 Palju tänu Many thanks: Kaja Tullus, Aimi Hollo, Jana Huul, Merit Süving, Sind surmani! 14 Arthur Ruusmaa, Silvi Jansons, Agur Seim, Aino Raudvassar, Valdur Raudvassar, Astrid Hurt, Tiia Haug, Kätlin Hoop, Vaike Kupp, Thine Till Death! 15 Rainer Kuuba, Andreas Nilsson, Michael Haagensen, Siim Preimann, Kaebdus 16 Mari Volens, Elo-Hanna Seljamaa, Guntis Šmidchens, Irma Pilt, Üksmeel 18 Alar Madisson, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Isamaa! 19 Võrumaa Muuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda, Võru Kannel, L. Koidula ja Fr. R. Kreutzwald teineteisele saadetud Võru Draamastuudio, Võru Instituut, Kilomeeter Skulptuuri, fotodest L. Koidula and Fr. R. Kreutzwald on photographs Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit sent to each other 20 Fotod Photographs 21 Eriline tänu: kõik esinejad ja osalejad Fr. R. Kreutzwaldi kommentaare L. Koidula luuletustele Special thanks: all performers and participants kogust „Emajõe ööbik“ Fr. R. Kreutzwald’s comments on L. Koidula’s poems in the collection The Emajõe Nightingale 29 Lydia Koidula luuletused Lydia Koidula’s poems: Laulu kohus 30 The Court Of Song 31 Küll tahaks nad! 32 Esikaanel: Võrus, 21. novembril 1987. Vastloodud Noorte Restauraatorite Klubi Enne surma – Eestimaale! 33 «OTTO» liikmed alustavad räämas Fr. R. Kreutzwaldi pargi korrastamist. Restau- Puhtad pihud 34 reerimiseks äraviidud Kreutzwaldi kuju postamendil seisab Ain Saar. Võimude vas- Pure Palms 35 tuseis omaalgatusele on surunud noored opositsiooni valitseva režiimiga, mistõttu Ülesse unest! 36 klubi ei registreerita. Otsustatakse moodustada mitteformaalne organisatsioon, mil- le nimeks saab Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr. 1. Foto erakogu. Lydia Koidula mälestusõhtu Kreutzwaldi pargis Front cover: In Võru on 21 November 1987. Members of the recently founded Club of 24. detsembril 1987 Lydia Koidula’s commemoration Young Restorers «OTTO» begin to tidy up the wild and messy Fr. R. Kreutzwald park. Ain evening in Kreutzwald park on 24 December 1987 40 Saar is standing on the pedestal of Kreutzwald’s statue that has been taken away for Kronoloogia 46 restoration. The opposition of the authorities to the initiative has forced the young people into conflict with the ruling regime, and the Club cannot be registered. The youth decide Chronology 47 to establish a non-formal organisation, calling it the Free-Independent Youth Column BibliograafiaBibliography 48 No. 1. Photo private collection. Tagakaanel: Võrus, 1926. aastal. Kreutzwaldi mälestussamba paigaldamine Võru puiestikku Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi eestvedamisel, skulptor Amandus Adamson. Foto J. Niilus. Back cover: In Võru in 1926. Setting up Kreutzwald’s statue on the initiative of the Society of Commemorating Dr. Fr. R. Kreutzwald, sculptor Amandus Adamson. Photo J. Niilus. TERETUS Teid ma teretan, Eestimaa pojad, Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades sojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest’ kaub põline põud, Ilmub isamaal teie jõud: Astuge ette! Teid ma teretan, kes teie õigust Lahti sõlminud valeda vööst, Kes ep kohkudes kurja lõikust Näinud sigivat kurjast tööst. Tagane ära, valeda vaim! Sirgu ja sigine, tõe taim! Juhata jõudu! Mehisel’ meelele asuta koda, Priiusel pühinend eestlaste muld! Mulju sa mudasse tigeda oda, Valgele tõuseja vaimu kuld! Kohage, lehed, kodumaa puus! Vana vägevus eestlaste suus – Elusse ärka! Sind aga, taeva vägede Jumal, Kumardame, su laste koor. Tule sa jõule võimatumal’ Ise appi, kus tegu noor. Valguse vahiks kutsume sind; Kojaks sinule Eesti pind. Avita, Issand! 5 EESTI LAUL ÜHT EESTI LAULU Eesti laul, et kõla sa Üle metsa, üle maa! Tungi iga südamesse, Ärata meid tegudel’! Mata maha vaimu nõdrust. Kus on kuulda eesti keel, Eesti laul, seal kõla sa Üle metsa, üle maa! Eesti laul, sa helise Vaenla’ kõrvu valjuste! Olgu sinu kaunid healed Hirmutajad temale! Mõega kombel sisse tungi Kahjunõudja südame’! Eesti laul, sa helise Vaenla’ kõrvu valjuste! Mo isamaalt kaugel, kus sündinud, Kus armupisart ma valanud: Eesti laul, oh tröösti sa Siin lilled kannavad õilmeid ka – Haiget hinge armuga! Üht e e s t i l a u l u neil’ laulan ma! Hellaste taal’ pane peale Oma parandavat healt! Mo isamaalt kaugel: seal kuumavad Kus on iial elu raskus Ka koidupilved, – kuis säravad! Südant haavand valusalt – Pääv lõunel läigib siin, õhtal ka – Eesti laul, seal vaigista Üht e e s t i l a u l u taal’ laulan ma! Haiget hinge armuga! Mo isamaalt kaugel: siin lendavad Eesti laul, truu pead sa, Ka linnud, pilved! Oh õnsad nad! Truu ja hele olema! Teil pea kas näha ehk kodu ka? Nagu tuul ja päike tungib Üht e e s t i l a u l u neil’ laulan ma! Iga silma, südame’, Nõnda truu so healed kostku Laul, kuhu sa tõttad? – Kas teada mul? Kaugel’ piirist piirine! Hing, hing, kus sa viibid? – Oh tean küll. Eesti laul, nii kõla sa Mo Eestimaa, Eestimaa! Pääv ei öö Üle metsa, üle maa! Laul, nutt ja mõte sealt tagane! 6 7 MO ISAMAA ON MINU ARM! MY FATHERLAND IS MY BELOVED! Mo isamaa on minu arm, My fatherland is my beloved Kel südant annud ma, To whom I gave my heart, Sull’ laulan ma, mo ülem õnn, I sing to you, my greatest joy, Mo õitsev Eestimaa! My blooming Estonia! So valu südames mul keeb, Your sorrow boils within my heart, So õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, I feel your happiness and joy, Mo isamaa! My fatherland! Mo isamaa on minu arm, My fatherland is my beloved, Ei teda jäta ma, I will not forsake it, Ja peaks sada surma ma And even if for this I must Seepärast surema! Then die one hundred deaths! Kas laimab võera kadedus, When foreign envy slanders you, Sa siiski elad südames, You still live on within the heart, Mo isamaa! My fatherland! Mo isamaa on minu arm, My fatherland is my beloved, Ja tahan puhkada, Here I would rest in peace, So rüppe heidan unele, Upon your lap I’ll fall asleep, Mo püha Eestimaa! My holy Estonia! So linnud und mull’ laulavad, Your birds will sing me