DOCSLIB.ORG

Sotskolonialismi Erinumber Methis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sotskolonialismi Erinumber Methis STUDIA HUMANIORA ESTONICA 20 2017 SOTSKOLONIALISMI ERINUMBER METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA ISSN 1736-6852 (trükis) ISSN 2228-4745 (võrguväljaanne) Ajakiri on avatud juurdepääsuga (open access), kättesaadav kodulehel (www.methis.ee) ja OJS (https://ojs.utlib.ee). Ilmub regulaarselt kaks korda aastas, 15. juunil ja 15. detsembril. Registreeritud rahvusvahelistesse andmebaasidesse Ulrich, MLA, DOAJ, ERIH PLUS ja Scopus. Peatoimetaja: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum Toimetuskolleegium: Tiina Ann Kirss, Tartu Ülikool (kolleegiumi esimees) Luule Epner, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool Satu Grünthal, Helsingin Yliopisto Cornelius Hasselblatt, Groningen, akadeemik Robert Hughes, Ohio State University Maire Jaanus, Columbia University, Barnard College Pirkko Koski, Helsingin Yliopisto Leena Kurvet-Käosaar, Eesti Kirjandusmuuseum / Tartu Ülikool Arne Merilai, Tartu Ülikool Daniele Monticelli, Tallinna Ülikool Sirje Olesk, Helsingin Yliopisto Thomas Salumets, University of British Columbia Virve Sarapik, Eesti Kunstiakadeemia Anneli Saro, Tartu Ülikool Jaan Undusk, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, akadeemik Piret Viires, Tallinna Ülikool Kujundus: Ly Lestberg Küljendus: Krete Pajo Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 (sügis). Sotskolonialism Eesti NSV-s: kultuurist argiilmani Koostaja ja toimetaja: Epp Annus Keeletoimetaja: Kanni Labi Ingliskeelsed kokkuvõtted: autorid, Ene-Reet Soovik, Joseph Enge ISBN 977-1736-68-507-6 (trükis) ISBN 978-9949-77-636-8 (pdf) DOI: 10.7592/methis.v16i20 TOETUS Tartu Ülikooli kirjastamiskolleegium Haridus ja Teadusministeeriumi personaalne uurimistoetus „Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid: kodu ja kultuur hilisnõukogude Eestis“ (PUT1218). Haridus ja Teadusministeeriumi institustionaalne uurimistoetus „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgus- tikud“ (IUT22-2) Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145) Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond Kontakt: Methis, Vanemuise 42, 51003 Tartu; [email protected] © Autorid, EKM Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Leili Muuga, „Kolhoositarid“ © EAÜ 2017 Edgars Iltners, „Masters of Land“ © EAÜ 2017 SOTSKOLONIALISM EESTI NSV-S: KULTUURIST ARGIILMANI 20 2017 Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 Ajakirja nimi Methis otsest tähendust ei oma, kuid on inspireeritud Metise, kreeka tarkusejumalanna Athena ema nimest, h-täht uues nimes viitab humaniorale. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA ERINUMBER 20 (sügis) SOTSKOLONIALISM EESTI NSV-S: KULTUURIST ARGIILMANI Koostaja ja toimetaja: Epp Annus Keeletoimetaja: Kanni Labi Tartu 2017 SISUKORD METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA 2017, NR 20 SISSEJUHATUS Epp Annus Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad 4 ARTIKLID Liina Saarlo Regilaul tuulte pöörises. Eesti folkloristika poliitiliste muutuste ajajärgul 20. sajandi keskel 27 Heli Reimann Privaatse ja avaliku dünaamikast hilisstalinismiaegses Eesti džässikultuuris 55 Eve Annuk Stalinismi „Teised“: Ilmi Kolla kui teisitimõtleja 77 Margus Vihalem Poliitiline esteetika ja selle empiirilised rakendused: nõukogude ühismajand kui spetsiifiline tajumaailm 99 Johanna Ross Nõukogulik või ebanõukogulik? Veel kord olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest 120 Kädi Talvoja Kammerlikust karmiks. Karm stiil nõukogude eesti rahvusliku kunsti delegaadina 141 ARHIIVILEID Tõnu Tannberg „Kiri ütleb, et peab tuginema vene teadusele…“ ÜK(b)P Keskkomitee 16. juuli 1947. aasta kinnine kiri professorite N. Kljujeva ja G. Roskini süüasjas ja selle ajaloolisest kontekstist 168 ARVUSTUS Luule Epner Postkolonialism ja 20. sajandi Balti draama: Benedikts Kalnačsi monograafiast „20th Century Baltic Drama: Postcolonial Narratives, Decolonial Options“ 188 Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 DOI: 10.7592/METHIS.V16I20.13887 Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad 1 Epp Annus Ajakirja Methis käesolev erinumber on pühendatud kultuurilistele arengutele eestikeelses Eesti NSVs 2 ning nende seostele Moskva keskvõimuga. Autorid ei kõnele seekord küüdita- mistest, vangistustest, mahalaskmistest ega ka mitte võimutruu nomenklatuuri kujunemi- sest ja selle sisemisest dünaamikast. Pigem on siinse erinumbri huviobjektiks Nõukogude Eesti kui võimalikkuste sfäär, mille kujunemisel, muutumisel ja sisemisel dünaamikal oli oluline roll Moskva konkreetsetel juhistel ja ettekirjutistel, aga ka laiemalt NSV Liidu ideo- loogilises keskuses ringlevatel diskursustel. Erinumbri artiklid tegelevad ajastu konkreet- sete kultuurinähtustega, sissejuhatuses püüan seda teemat raamida postkoloniaalsete uuringute perspektiivist ja välja tuua nõukogude võimumaatriksi sotskoloniaalsed aspektid. Küllap on õigus Luule Epneril, kes käesolevas Methise erinumbris osutab sotskolonia- lismi uuringute valdkonnas toimunud paradigmanihkele: 3 postkolonialistlike uuringute raa- mistiku ja (post)nõukogude ainese ühendusest väljakasvanud käsitlused on nõukogude- uuringutes omandamas normaalparadigma staatust. Paradigmanihkest annab tunnistust viimaste aastate vastavateemaliste raamatute laviin (Annus 2018; Kalnačs 2016a; Kivelson and Suny 2017; Şandru, Kołodziejczyk 2016; Smola, Uffelmann 2016; Tlostanova 2017, 2018); teiselt poolt aga ka mitmete postkolonialismi-teemaliste kogumike ilmumine (või peatne ilmumine), milles sotskolonialism kuulub enesestmõistetavalt laiemasse (post)koloniaal- sesse probleemidevõrgustikku (Albrecht [ilmumas], Göttsche jt 2017, Schorkowitz jt [ilmumas]). 4 Olgu siinkohal edasise mõistmise hõlbustamiseks selgitatud teemasse puutu- vat terminikasutust: kolonialism on rahvuse või etnose allutamine teise, kultuuriliselt ja keeleliselt erineva rahvuse või mitmerahvuselise poliitilise jõu poolt. Sotskolonialism 1 Teksti valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (PUT1218 „Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid: kodu ja kultuur hilisnõukogude Eestis“ ja IUT22-2 „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud”) ning Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus. 2 Vabandades tuleb möönda, et käsitlusest jääb kõrvale Eesti NSV venekeelne kogukond ja venekeelne kultuur. 3 Luule Epner küll sotskolonialismi terminit ei kasuta, vaid kõneleb postkoloniaalsete uuringute suurenenud huvist Ida- ja Kesk-Euroopa riikide vastu. 4 Tasub lisada, et veelgi selgemat tunnistust paradigmanihkest annavad trükisõnas fikseerimata muutused: sotskolonialismi teema on leidnud nüüdseks koha kraadiõppe programmides, konverentsidel sel teemal esinedes on tagasiside valdavalt positiivne, teadusüritusi, kuhu see teema on oodatud, on tekkinud oluliselt rohkem kui mõned aastad tagasi. Muidugi on nõukogude-uuringud lai valdkond, kus on kasutusel hulk väga erinevaid lähenemisi – normaalparadigma all ei pea ma silmas mitte ühte keskset valdkonnas omaksvõetud lähenemist, vaid lähenemist, mida peetakse õigustatuks ja millel on oma kindel roll nõukogude-uuringute väljal. 4 Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 SISSEJUHATUS on kolonialismi vorm, kus koloniaalsed strateegiad on lahutamatud kommunistliku ühis- konna ülesehitamise püüdest. 5 Sotskolonialismi uuringud on osa laiemast postkolonialismi uuringute sfäärist. 6 Koloniaalsituatsioonis kehtestab koloniseeriv poliitiline jõud poliitilise, majandusliku ja kultuurilise alluvussuhte: olulised otsused võetakse vastu eemalasuvas keskuses, ilma et tingimata silmas peetaks ääremaade huvisid. Ääremaade kultuuri senine areng lõigatakse läbi – kiusatus on rääkida kultuuri katkestusest, kuigi uue poliitilis-kultuu- rilise situatsiooni kehtestamine toimub järk-järgult. Ümber kirjutatakse senine ajalookäsitlus, 7 „valed“ hääled surutakse maha, püütakse kehtestada narratiivne blokeering ja ennetada vastupanu sündi. Väga oluline roll on haridussüsteemi ümberhäälestamisel: vahetatakse välja võimalikult suur osa õpetajaskonnast, kehtestatakse uued õppeprogram- mid, kirjutatakse uued õpikud, käibelt eemaldatakse massiivne hulk potentsiaalset ohtlikku kirjavara. Majanduslikult poolelt katkestatakse ajalooliselt väljakujunenud kaubandussuh- ted, kaubavahetus suunatakse keskuse kaudu, majandus reorganiseeritakse (ei eestlased ega lätlased polnud liigselt vaimustunud nõukogudeaegsest intensiivsest üle-industriali- seerimisest). Võimuvahetusele järgneb sageli ulatuslik sisseränne, sealjuures ei huvitu valdav osa uusasukatest kohalikust kultuurist ning identifitseerib ennast keskuse kaudu. Võimule seatakse keskusetruu kohalik eliit, kes on sunnitud balansseerima ühelt poolt kes- kuse direktiivide ja teiselt poolt kohaliku kultuurisituatsiooni vajaduste vahel; eliidi tegevust suunab ja motiveerib hulk vastuokslikke impulsse: nõue keskusele aru anda ja selle direk- tiive täita, hirm oma positsiooni säilitamise pärast, soov seista kohalike huvide eest, soov teha karjääri. Kui koloniaalne võimumaatriks on kehtestatud ning ühiskonnas on võimaliku ja lubatava piirid paika seatud, siis võib keskuse kontroll ääremaade üle varieeruda mini- maalse ja totaalse vahelisel üsna laial skaalal. Sealjuures, kui süsteem seda vähegi võimal- dab, hakkab ühiskonna ärksamas osas tööle piiride ja võimalikkuste kompimise ja laienda- mise, selle vastureaktsioonina ka perioodiline taaskitsendamise protsess. 8 Koloniaalsituat- siooniga kaasneb nii osaline kohanemine kui ka (avalik või varjatud) vastupanu, Robert Youngi sõnutsi, „antikolonialism on sama vana kui kolonialism“
Load more

Recommended publications
  • Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957
    Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa.
    [Show full text]
  • ON the LITERARY LIFE in the SOVIET ESTONIA SOVIET INTHE LIFE LITERARY on the Tutions
    COLLOQUIA | SIRJE OLESK | On the Literary Life ISSN 1822-3737 in the Soviet Estonia Abstract: The paper deals with the literature of the Soviet Estonia that was a very ambivalent phenomenon. It suffered considerably in the forties and fifties by the direct assault repressions. Banning the publishing of the exile authors destroyed the continuity of the literature and spoiled the best crea- tive years of many writers who had stayed homeland. In the early sixties a new generation came into the Estonian literature, by today they have become the living classics (Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Juhan Viiding etc.). The doctrine of “the flourishing culture” was included in the Soviet doctrine, so the authori- ties had to bear the writers, though they tried to control and direct them permanently. Though the pressure of the regime eased in the sixties, the censorship and the party’s guidance still endured. This was the reason why there were no memoirists or essayists, why many authors have some confus- ing texts among their early works, why the tradition of the Estonian litera- ture is fragmentary. In the last decades of the occupation the creative unions were in opposition rather than in collaboration with the establishment. Key words: Estonian literature, Soviet literature, literary life, censorship. Specifics of the Soviet literary life The forties were the watershed decade in the history of all the Baltic States including Estonia. In the period the Estonian society was divided into two – those who did not leave their home country stayed under the Soviet despotism, and those who escaped from Estonia in 1943–1944 formed the Estonian exile society with its main centres in Sweden, Canada and the USA.
    [Show full text]
  • NARVA COLLEGE of the UNIVERSITY of TARTU DIVISION of FOREIGN LANGUAGES
    NARVA COLLEGE OF THE UNIVERSITY OF TARTU DIVISION of FOREIGN LANGUAGES Kristina Shapiro ESTONIAN POETRY IN ENGLISH: MEANING IN TRANSLATION Bachelor’s thesis Supervisor: Lect. N.Raud, PhD NARVA 2015 PREFACE The place of Estonian poetry in world poetry has always been dependent on the fact that the Estonian language is spoken and understood by a comparatively small number of people. Due to particularities in grammar and vocabulary, Estonian stands rather isolated from other languages. One should invest in proper learning of Estonian to understand it. Moreover, the amount of Estonian speakers around the world makes it hard for Estonian poetry to be introduced to general public. That is why translation of Estonian poetry into English is needed. The present Bachelor’s thesis, titled “Estonian Poetry in English: Meaning in Translation”, is aimed to reveal the difficulties that might occur while translating Estonian poetry into English. The paper consists of four parts. The introduction introduces such notions as poetry, Estonian poetry, Estonian poetry in English. Chapter I “Aspects of Poetry Translation“ overviews theories of poetry translation aspects as well as techniques and poetry genre features and problems. Chapter II “Estonian Poetry in English Translations: Poetic Meaning“ focuses on the problems of translation from Estonian into English by analysing opinions and experiences of translators, their points of view on difficulties which might occur when translating poetry, the Estonian one in particular. It includes the analysis of poems written by the most famous Estonian writers of the 20th century – Marie Under and Doris Kareva. The conclusion sums up the results of the research and comments on the hypothesis.
    [Show full text]
  • Luuletusi Ütlemata Asjadest Ja Käimata Teedest Ehk Õnnitlusi Luuletajate Olemasolu Puhul
    Keel ja 6/2014 Kirjandus LVII aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI LUULETUSI ÜTLEMATA ASJADEST JA KÄIMATA TEEDEST EHK ÕNNITLUSI LUULETAJATE OLEMASOLU PUHUL KATRE TALVISTE hes tähtpäevakõnes Kersti Merilaasile on Jaan Kross öelnud, et luuleta- ja olemasolu kingituslikkus on enam kui ilmne asi, pannes üksiti ene- Üsele ja teistele lugejatele ette iseendid õnnitleda selle puhul, et Kersti Merilaas olemas on (Kross 1982: 14–15). Siinne arutlus on samuti alguse saa- nud tähtpäevakõnedest – Kersti Merilaasi ja August Sanga 100. sünniaasta- päeva tähistamisest 2013. aasta sügistalvel –, kuid keskendub argisematele küsimustele. Argipäeviti kiputakse õnnitluste jagamise ja kingituste kokku- arvamise asemel hoopis rohkem kurtma selle üle, mis puudu ja millest ilma jäädud. Kas seda teeb ka luule või kas peaks nõnda vaatama luulele ja luule- tajatele endale, on küsimus, mille juurde on mind aja jooksul toonud mitme- sugused, sh Merilaasi ja Sangaga seotud tähelepanekud. Nende tähelepanekute seast võib kõige selgemaks lähtepunktiks valida selle, et Karl Muru kasutab noorest Sangast kõneldes mh mõistet „ilmajäetu- elamus” (Muru 2001a: 138). Muru tõdeb aga sealsamas, et pettumust, mille luuletajas tekitab suutmatus oma unistusi ja ideaale teostada, tasakaalus- tab juba noorusloominguski iroonia (Muru 2001a: 143). Üks täitumata jää- nud unelmate näide on Muru käsitluses luuletus „Indiaanid”, milles seesama dialektikagi selgelt välja joonistub. Luuletus kõneleb indiaanlasi mängivatest lastest: nende kujutluses toimuvatest indiaanisõdadest ning rahumeelsest, 409873 avaart, Katre Talviste.indd 409 30.05.14 15:45 jäneste ja lammastega asustatud kodusest loodusest, kus nad neid sõdu pida- sid. Luuletus on kirjutatud minevikuvormis, aga eriti selgeks teeb tagasivaa- telise distantsi selle mineviku ning lüürilise mina vaatepunkti vahel viimane stroof: Kuhu kadusid nii kähku kõik mu kaunid noorusplaanid? Kauge mälestuse uttu põgenevad indiaanid.
    [Show full text]
  • Totentanz and the Graveyard Poetry: About the Baltic German Reception of English Graveyard Poetry 1 Kairit Kaur
    Methis. Studia humaniora Estonica 2018, no. 21/22 Totentanz and the Graveyard Poetry: About the Baltic German Reception of English Graveyard Poetry 1 Kairit Kaur Abstract: This paper explores the Baltic German reception of English graveyard poetry. The first translation of a graveyard poem was published in 1783 by Gottlieb Schlegel (Gray’s “Elegy”). Next, a poem by Elisa von der Recke is analysed in its dialogue with Blair’s “The Grave” and Schiller’s “Resignation”. The earliest and the most often talked about graveyard poem with the longest reception was Edward Young’s “Night-Thoughts”. Heinrich Mutschmann, professor for English at the University of Tartu, interpreted it as late as 1939. DOI: 10.7592/methis.v17i21/22.14583 Keywords: Baltic German, reception, English, poetry, death, immortality As I was gathering material for my doctoral dissertation about women who wrote poetry in the Baltic provinces of Estland, Livland and Courland in the years 1654–1800 (see Kaur 2013), I came across an extremely exciting occasional poem that had been printed in Tallinn in 1759, preserved in the Library of the Estonian National Archive, EAA.A2.220 (IV-166). It is the first occasional poem signed by a woman in Estland (Northern Estonia) after the Great Northern War (1700–1721)—signed by “all the maternal female first cousins” of the unmarried Baroness Anna Christiana von Delwig who died young. The poem, written in alexandrine verse, depicts the cousins’ dialogue with Death. The relatives of the late person blame Death for hurriedly bereaving them of their loved one (see Kaur 2009, 17, reference 17), and Death replies: Ihr die ihr mich so haß’t, so tadelt und so schmähet Gut! ich gedenck es euch, ihr habt nicht ew’ge Jahre Komt! sehet Gottes Hand! sehet was hier stehet Ich rufe jung und alt, der Reihe nach zur Bahre.
    [Show full text]
  • 79114069.Pdf
    TARTU ÜLIKOOL Arne Merilai EESTI BALLAAD 1900-1940 Tartu 1991 Kinnitatud filoloogiateaduskonna nõukogus 20. veerbruaril 1991. a. Kaane kujundanud A. Peegel. Арне Мери лай. ЭСТОНСКАЯ БАЛЛАДА 1900-1940. На эстонском языке. Тартуский университет. ЭР, 202 400, г. Тарту, ул. Юлшсооли, 18. Vastutav toimetaja К. Muru. PaJjundamisele antud 25.03.1991. Formaat 60x90/16. Kirjutuspaber. Kiri: roman. Rotaprint. Tingtrükipoognaid 8,37. Arvestuspoognaid 9,86. Trükipoognaid 9,0. Trükiarv 1000. Tell. nr. 135. Hind rbl. 5. TÜ trükikoda. EV, 202 400 Tartu, Tiigi t. 78. © Tartu Ülikool, 1991 SAATEKS Žanride uurimine on kirjandusteaduse tähtsamaid ülesandeid. 193S. aastal valmis Bernard Kangrol Tartu Ülikoolis magistritöö "Eesti soneti ajalugu", katkestada tuli aga doktoritöö eesti romaanist. Hiljem on eesti kirjandusteaduses süvenetud lüürika arengukäiku, uuritud on eepika žanre ja dramaatikatki; Silvia Nagelmaa väitekiri sõjajärgsest eesti- poeemist oli esimeseks katseks vaadelda kirjandust sünteetilise lüroeepika seisukohast. Lüroeepika teine oluline vorm — ballaad — oli aga seni avamata hoolimata rohkest viljeldavusest. Eesti ballaadi areng jaguneb selgesti kolme peamisse ajajärku: ettevalmistav etapp kuni XX sajandu alguseni, XX sajandi esimese poole esteetiline kõrgperiood ja kaasaja ballaad, mida iseloomustab pigem lüüriline kui lüroeepiline suhe žanrisse. Vaid üksikud auto­ rid hoiavad tänapäeval alles kindlama eepilise lõime. On ilmne, et žanri tähtsuse eesti luules selgitab uurimus keskmise perioodi kohta, millest lähtudes saab teha järeldusi ajas
    [Show full text]
  • Download Download
    INTERLITT ERA RIA 2013, 18/1: 211–225 Of Hard Joy: Half a Century of Viivi Luik’s Creations. Poetry ARNE MERILAI Abstract. Viivi Luik has been active in Estonian literature for half a century: from the times of Soviet censorship to regained independence. Her renowned novels Seitsmes rahukevad (The Seventh Spring of Peace, 1985) and Ajaloo ilu (The Beauty of History, 1991) have been published in a number of foreign languages. Her first collection of poetry Pilvede püha (Holiday of Clouds) appeared in 1965. Since then ten more col- lections have followed: Taevaste tuul (Wind of the Skies, 1966), Lauludemüüja (Song Vendor, 1968), Hääl (Voice, 1968), Ole kus oled (Stay Where You Are, 1971), Pildi sisse minek (Entering a Picture, 1973), Põliskevad (Perpetual Spring, 1975), Maapäälsed as- jad (Earthly Matters, 1978), and Rängast rõõmust (Of Hard Joy, 1982). In addition, she has published three books of selected verse together with the volume of collected verse (2006), as well as four books of fiction, three volumes of essays, several chil- dren’s books and two dramas. Many Estonian songwriters have appreciated her lyr- ics, evident in dozens of music books and recordings. Guided by a methodologically holistic perspective and moving towards a “unified field theory” of literary criticism, this contribution to Luik scholarship makes available, for the first time, a biobiblio- graphical comparative introduction of all of her works for the international audience. It illuminates the broadly representative character of her oeuvre and shows how Luik charts the course for an entire generation of “Soviet” writers of the Baltics as “border states”.
    [Show full text]
  • Translating the Soviet Thaw in the Estonian Context: Entangled Perspectives on the Book Series Loomingu Raamatukogu
    Journal of Baltic Studies ISSN: (Print) (Online) Journal homepage: https://www.tandfonline.com/loi/rbal20 Translating the Soviet Thaw in the Estonian context: entangled perspectives on the book series Loomingu Raamatukogu Daniele Monticelli To cite this article: Daniele Monticelli (2020): Translating the Soviet Thaw in the Estonian context: entangled perspectives on the book series LoominguRaamatukogu , Journal of Baltic Studies, DOI: 10.1080/01629778.2020.1762685 To link to this article: https://doi.org/10.1080/01629778.2020.1762685 Published online: 12 Jun 2020. Submit your article to this journal Article views: 1 View related articles View Crossmark data Full Terms & Conditions of access and use can be found at https://www.tandfonline.com/action/journalInformation?journalCode=rbal20 JOURNAL OF BALTIC STUDIES https://doi.org/10.1080/01629778.2020.1762685 ARTICLE Translating the Soviet Thaw in the Estonian context: entangled perspectives on the book series Loomingu Raamatukogu Daniele Monticelli School of Humanities, Tallinn University, Tallinn, Estonia ABSTRACT This article develops a multilayered analysis of the Estonian book series Loomingu Raamatukogu within the context of the Soviet Thaw. The series has been issued since 1957 and is principally devoted to translations of foreign literature. My argument takes the Thaw as a new field of uncertain possibilities and shows how a wide translation project became the catalyst for experimentation in the gray zone between the allowed and the forbidden. Investigating the entanglement of different levels of contextual analysis through the prism of Loomingu Raamatukogu lets us refine our understanding of the Thaw and of the complex possibilities and constraints that shaped the performative capacity of cultural agents in the Soviet 1960s.
    [Show full text]
  • Towards a Symbiotic Coexistence of Comparative Literature and World Literature
    CLCWeb: Comparative Literature and Culture ISSN 1481-4374 Purdue University Press ©Purdue University Volume 15 (2013) Issue 5 Article 6 Towards a Symbiotic Coexistence of Comparative Literature and World Literature Jüri Talvet University of Tartu Follow this and additional works at: https://docs.lib.purdue.edu/clcweb Part of the American Studies Commons, Comparative Literature Commons, Education Commons, European Languages and Societies Commons, Feminist, Gender, and Sexuality Studies Commons, Other Arts and Humanities Commons, Other Film and Media Studies Commons, Reading and Language Commons, Rhetoric and Composition Commons, Social and Behavioral Sciences Commons, Television Commons, and the Theatre and Performance Studies Commons Dedicated to the dissemination of scholarly and professional information, Purdue University Press selects, develops, and distributes quality resources in several key subject areas for which its parent university is famous, including business, technology, health, veterinary medicine, and other selected disciplines in the humanities and sciences. CLCWeb: Comparative Literature and Culture, the peer-reviewed, full-text, and open-access learned journal in the humanities and social sciences, publishes new scholarship following tenets of the discipline of comparative literature and the field of cultural studies designated as "comparative cultural studies." Publications in the journal are indexed in the Annual Bibliography of English Language and Literature (Chadwyck-Healey), the Arts and Humanities Citation Index (Thomson Reuters ISI), the Humanities Index (Wilson), Humanities International Complete (EBSCO), the International Bibliography of the Modern Language Association of America, and Scopus (Elsevier). The journal is affiliated with the Purdue University Press monograph series of Books in Comparative Cultural Studies. Contact: <[email protected]> Recommended Citation Talvet, Jüri.
    [Show full text]
  • “ P Edro Pa´Ramo”
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 3, veebruar 2009 “ Juan Rulfo PP edro Pa´ ramo” Foto: Mats Õun MAAGILISEST REALISMIST: JUAN RULFO “PEDRO PÁRAMO“ TAUSTAKS JÜRI TALVET TÜ maailmakirjanduse professor Igasuguses heas sõnakunstis leidub külluslikult nii maa giat kui ka realismi. Maagia seisneb selles, et sõnad (ja nende juurde kuuluv tegevus), erinevalt näiteks teadus likust diskursusest, ei ole suunatud niivõrd vastuvõtja intellektile ehk mõistusele, vaid meeltele. Mõtted ei puu du, aga neid sünnitab meeleline kujund, inimene oma tervikus – kehalisena, ajalikuna. “Meel” on selles võtmeline. “Meeleline”, “meelas” vih javad iharusele, mis ju vastandub mõistuslikkusele. “Meelemärkusetus” seevastu tähendab “teadvusetust”, “nõdrameelne” on see, kelle mõistus ei ole korras. Niisiis on meel ise paradoks. Maagiline realism kujutab endast nähtust, mis viitab elu tervikule, trotsib moodsa elu üldist kallakut mõistust meelest lahti rebida, täpsemini, loodust ja meeli mõistuse vaistudele allutada. Eks midagi sellest peitu igasuguses maagias, kuid küllap oleks lihtsustus samastada mis tahes loomingulist maagiat maagilise realismiga. Olen sel teemal arutlenud kirjutises ““Maagiline piir”. Maagilisest realismist ja tellurismist (ladinaameerika) proosas” (vt “Tõrjumatu äär”, 2005). Hiliskeskaja ja renessansi rüütliromaanid olid küll kindlasti tulvil seikluse ja imede maagiat, aga kas neil on midagi tegemist realismiga? Siis tuleks küsida, mis on “realism”? Ei tundu eriti mõttekas seda tuletada “reaalsusest” – sellega neel duksime metafüüsika ürgrappa. Õnneks on “realism” kirjanduses siiski midagi märksa selgepiirilisemat: his paania kelmiromaan, Cervantese “Don Quijote”, siis XVIII ja XIX sajandi lääne romaan tervikuna, väheste kõrvalekalletega. Küllap on põhjust pidada eesti romaani selle veidi enam kui saja-aastase ajaloo vältel peaasjalikult realistlikuks. Kirjanduslik “realism” on ikka tähendanud inimese tõl gendamist ajaloolis-ühiskondlikes seostes, maiste tegurite mõjuväljas. Realism ei ole puhas muinaslugu.
    [Show full text]
  • Stalinismi „Teised“: Ilmi Kolla Kui Teisitimõtleja 1 Eve Annuk
    Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 DOI: 10.7592/METHIS.V16I20.13890 Stalinismi „Teised“: Ilmi Kolla kui teisitimõtleja 1 Eve Annuk Teesid: Artikkel käsitleb luuletaja Ilmi Kolla (1933–1954) luulet stalinismiperioodi kontekstis kui vas- tupanu ajastu diskursiivsetele jõujoontele. Ilmi Kolla luuletuste enamikku ei olnud võimalik avaldada, sest need ei vastanud sotsialistliku realismi ja stalinliku ideoloogia nõuetele. Ka avaldamiseks vastu võetud tekstide puhul heitsid ajalehtede ja ajakirjade toimetused talle sageli ette luuletuste sobima- tust kehtivate ideoloogiliste ja esteetiliste nõuetega. Selles mõttes võib Ilmi Kolla luulet näha sot- siaalse protestina, mis ei olnud küll otseselt selle eesmärgiga loodud, kuid mis toimis sellisel moel. Märksõnad: Ilmi Kolla (1933–1954), stalinism, luuletused, loominguvabadus, nonkonformism 1953. aasta 6. juunil kirjutas luuletaja Ilmi Kolla: On erakordselt õnnetu ja rusuv see minu elu kahekümnes kevad. Nüüd enam millessegi ma ei usu ja midagi ei püüa enam. Nüüd keelatud on kõigile mu luule – see ainus, mis mind vaimustas ja sidus. Ja kui mul tekibki veel värsse suule, siis ainult süngeid vihkamise ridu. [---] Poeedihing ju alandust ei talu, kuid tema häält ei keegi võtta suuda. Kõik minu üksinduse, minu valu see uueks põletavaks lauluks muudab. (Kolla 2009: 172.) See pealkirjata luuletus Ilmi Kolla eluajal trükis ei ilmunud, ei saanukski ilmuda, sest see oli kõike muud kui sotsialistlikku realismi järgides kirjutatud tekst. Luuletuse teema ja tonaalsus ei sobinud kuidagi kokku ajastu ideoloogilise raamiga, mis eeldas kollektiivse sot- sialistliku ülesehitustöö kujutamist. Luuletuse humanistlikele väärtustele tuginev indiviidi- keskne hoiak oli vastuolus stalinistlike diskursustega, kus üksikisikul oli tähtsust ainult 1 Artikli valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2 „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“) ning Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus.
    [Show full text]
  • Ength up to 280 Cm, Weight up to 315 Kg, and Shoulder Height up to 150 Cm
    Text: Jan Kaus Translation: Susan Wilson Captions and notes: Estonian Institute Graphic design: Piia Ruber Photo credits: Vahur Aabrams, Bank of Estonia Museum, Emajõe Lodjaselts, Estonian Institute, Estonian Land Board, Estonian National Museum, Irina Ivanova, Ülo Josing / Estonian Public Broadcasting, Raivo Juurak, Liisa-Lota Kaivo / Emajõe River Barge Society, Märt Kapsta / Ruhnu päevik, Sven Karjahärm’s Photo Collection, Helga Kross, Asko Künnap, Angela Leemet, Toomas Liivamägi, Evi Murdla / Viljandi City Library, Anton Mutt / Estonian Public Broadcasting, Ingmar Muusikus, Ebe Pilt / Town of Kunda, Maarja Pärsim / Estonian Public Broadcasting, Piia Ruber, Tarmo Saaret / Niguliste Museum, Mare Sabalotny, Reti Saks, Ervin Sestverk / Tallinn City Archives, Joonas Sildre, Tallinnfilm, Vally Tamm, Runo Tammelo, Tiitsmaa / Under and Tuglas Literature Centre, Veiko Tubin, Kadri Tukk / Ruhnu päevik, Siim Vahur / Tallinn City Theatre, Maarja Vaino / Anton Hansen-Tammsaare Museum, Mart Velsker, Tõnu Õnnepalu. PRESSIFOTO: Terje Lepp / Eesti Päevaleht, Raigo Pajula / Eesti Päevaleht, Rein Sikk / Eesti Päevaleht, Rauno Volmar / Eesti Päevaleht. SCANPIX BALTICS: Sille Annuk / Postimees, Margus Ansu / Postimees, Mati Hiis / Õhtuleht, Toomas Huik / Postimees, Karin Kaljuläte / Maaleht, Egert Kamenik / Postimees, Lauri Kulpsoo / Postimees, Peeter Langovits / Postimees, Ove Maidla / Postimees, Mihkel Maripuu / Postimees, Oliver Matkur / Postimees, Elmo Riig / Sakala, Raivo Tasso / Maaleht, Liis Treimann / Postimees. Reproductions: Estonian postage stamp
    [Show full text]