STUDIA HUMANIORA ESTONICA 20 2017 SOTSKOLONIALISMI ERINUMBER METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA ISSN 1736-6852 (trükis) ISSN 2228-4745 (võrguväljaanne) Ajakiri on avatud juurdepääsuga (open access), kättesaadav kodulehel (www.methis.ee) ja OJS (https://ojs.utlib.ee). Ilmub regulaarselt kaks korda aastas, 15. juunil ja 15. detsembril. Registreeritud rahvusvahelistesse andmebaasidesse Ulrich, MLA, DOAJ, ERIH PLUS ja Scopus. Peatoimetaja: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum Toimetuskolleegium: Tiina Ann Kirss, Tartu Ülikool (kolleegiumi esimees) Luule Epner, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool Satu Grünthal, Helsingin Yliopisto Cornelius Hasselblatt, Groningen, akadeemik Robert Hughes, Ohio State University Maire Jaanus, Columbia University, Barnard College Pirkko Koski, Helsingin Yliopisto Leena Kurvet-Käosaar, Eesti Kirjandusmuuseum / Tartu Ülikool Arne Merilai, Tartu Ülikool Daniele Monticelli, Tallinna Ülikool Sirje Olesk, Helsingin Yliopisto Thomas Salumets, University of British Columbia Virve Sarapik, Eesti Kunstiakadeemia Anneli Saro, Tartu Ülikool Jaan Undusk, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, akadeemik Piret Viires, Tallinna Ülikool Kujundus: Ly Lestberg Küljendus: Krete Pajo Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 (sügis). Sotskolonialism Eesti NSV-s: kultuurist argiilmani Koostaja ja toimetaja: Epp Annus Keeletoimetaja: Kanni Labi Ingliskeelsed kokkuvõtted: autorid, Ene-Reet Soovik, Joseph Enge ISBN 977-1736-68-507-6 (trükis) ISBN 978-9949-77-636-8 (pdf) DOI: 10.7592/methis.v16i20 TOETUS Tartu Ülikooli kirjastamiskolleegium Haridus ja Teadusministeeriumi personaalne uurimistoetus „Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid: kodu ja kultuur hilisnõukogude Eestis“ (PUT1218). Haridus ja Teadusministeeriumi institustionaalne uurimistoetus „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgus- tikud“ (IUT22-2) Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145) Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond Kontakt: Methis, Vanemuise 42, 51003 Tartu; [email protected] © Autorid, EKM Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Leili Muuga, „Kolhoositarid“ © EAÜ 2017 Edgars Iltners, „Masters of Land“ © EAÜ 2017 SOTSKOLONIALISM EESTI NSV-S: KULTUURIST ARGIILMANI 20 2017 Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 Ajakirja nimi Methis otsest tähendust ei oma, kuid on inspireeritud Metise, kreeka tarkusejumalanna Athena ema nimest, h-täht uues nimes viitab humaniorale. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA ERINUMBER 20 (sügis) SOTSKOLONIALISM EESTI NSV-S: KULTUURIST ARGIILMANI Koostaja ja toimetaja: Epp Annus Keeletoimetaja: Kanni Labi Tartu 2017 SISUKORD METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA 2017, NR 20 SISSEJUHATUS Epp Annus Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad 4 ARTIKLID Liina Saarlo Regilaul tuulte pöörises. Eesti folkloristika poliitiliste muutuste ajajärgul 20. sajandi keskel 27 Heli Reimann Privaatse ja avaliku dünaamikast hilisstalinismiaegses Eesti džässikultuuris 55 Eve Annuk Stalinismi „Teised“: Ilmi Kolla kui teisitimõtleja 77 Margus Vihalem Poliitiline esteetika ja selle empiirilised rakendused: nõukogude ühismajand kui spetsiifiline tajumaailm 99 Johanna Ross Nõukogulik või ebanõukogulik? Veel kord olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest 120 Kädi Talvoja Kammerlikust karmiks. Karm stiil nõukogude eesti rahvusliku kunsti delegaadina 141 ARHIIVILEID Tõnu Tannberg „Kiri ütleb, et peab tuginema vene teadusele…“ ÜK(b)P Keskkomitee 16. juuli 1947. aasta kinnine kiri professorite N. Kljujeva ja G. Roskini süüasjas ja selle ajaloolisest kontekstist 168 ARVUSTUS Luule Epner Postkolonialism ja 20. sajandi Balti draama: Benedikts Kalnačsi monograafiast „20th Century Baltic Drama: Postcolonial Narratives, Decolonial Options“ 188 Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 DOI: 10.7592/METHIS.V16I20.13887 Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad 1 Epp Annus Ajakirja Methis käesolev erinumber on pühendatud kultuurilistele arengutele eestikeelses Eesti NSVs 2 ning nende seostele Moskva keskvõimuga. Autorid ei kõnele seekord küüdita- mistest, vangistustest, mahalaskmistest ega ka mitte võimutruu nomenklatuuri kujunemi- sest ja selle sisemisest dünaamikast. Pigem on siinse erinumbri huviobjektiks Nõukogude Eesti kui võimalikkuste sfäär, mille kujunemisel, muutumisel ja sisemisel dünaamikal oli oluline roll Moskva konkreetsetel juhistel ja ettekirjutistel, aga ka laiemalt NSV Liidu ideo- loogilises keskuses ringlevatel diskursustel. Erinumbri artiklid tegelevad ajastu konkreet- sete kultuurinähtustega, sissejuhatuses püüan seda teemat raamida postkoloniaalsete uuringute perspektiivist ja välja tuua nõukogude võimumaatriksi sotskoloniaalsed aspektid. Küllap on õigus Luule Epneril, kes käesolevas Methise erinumbris osutab sotskolonia- lismi uuringute valdkonnas toimunud paradigmanihkele: 3 postkolonialistlike uuringute raa- mistiku ja (post)nõukogude ainese ühendusest väljakasvanud käsitlused on nõukogude- uuringutes omandamas normaalparadigma staatust. Paradigmanihkest annab tunnistust viimaste aastate vastavateemaliste raamatute laviin (Annus 2018; Kalnačs 2016a; Kivelson and Suny 2017; Şandru, Kołodziejczyk 2016; Smola, Uffelmann 2016; Tlostanova 2017, 2018); teiselt poolt aga ka mitmete postkolonialismi-teemaliste kogumike ilmumine (või peatne ilmumine), milles sotskolonialism kuulub enesestmõistetavalt laiemasse (post)koloniaal- sesse probleemidevõrgustikku (Albrecht [ilmumas], Göttsche jt 2017, Schorkowitz jt [ilmumas]). 4 Olgu siinkohal edasise mõistmise hõlbustamiseks selgitatud teemasse puutu- vat terminikasutust: kolonialism on rahvuse või etnose allutamine teise, kultuuriliselt ja keeleliselt erineva rahvuse või mitmerahvuselise poliitilise jõu poolt. Sotskolonialism 1 Teksti valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (PUT1218 „Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid: kodu ja kultuur hilisnõukogude Eestis“ ja IUT22-2 „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud”) ning Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus. 2 Vabandades tuleb möönda, et käsitlusest jääb kõrvale Eesti NSV venekeelne kogukond ja venekeelne kultuur. 3 Luule Epner küll sotskolonialismi terminit ei kasuta, vaid kõneleb postkoloniaalsete uuringute suurenenud huvist Ida- ja Kesk-Euroopa riikide vastu. 4 Tasub lisada, et veelgi selgemat tunnistust paradigmanihkest annavad trükisõnas fikseerimata muutused: sotskolonialismi teema on leidnud nüüdseks koha kraadiõppe programmides, konverentsidel sel teemal esinedes on tagasiside valdavalt positiivne, teadusüritusi, kuhu see teema on oodatud, on tekkinud oluliselt rohkem kui mõned aastad tagasi. Muidugi on nõukogude-uuringud lai valdkond, kus on kasutusel hulk väga erinevaid lähenemisi – normaalparadigma all ei pea ma silmas mitte ühte keskset valdkonnas omaksvõetud lähenemist, vaid lähenemist, mida peetakse õigustatuks ja millel on oma kindel roll nõukogude-uuringute väljal. 4 Methis. Studia humaniora Estonica 2017, nr 20 SISSEJUHATUS on kolonialismi vorm, kus koloniaalsed strateegiad on lahutamatud kommunistliku ühis- konna ülesehitamise püüdest. 5 Sotskolonialismi uuringud on osa laiemast postkolonialismi uuringute sfäärist. 6 Koloniaalsituatsioonis kehtestab koloniseeriv poliitiline jõud poliitilise, majandusliku ja kultuurilise alluvussuhte: olulised otsused võetakse vastu eemalasuvas keskuses, ilma et tingimata silmas peetaks ääremaade huvisid. Ääremaade kultuuri senine areng lõigatakse läbi – kiusatus on rääkida kultuuri katkestusest, kuigi uue poliitilis-kultuu- rilise situatsiooni kehtestamine toimub järk-järgult. Ümber kirjutatakse senine ajalookäsitlus, 7 „valed“ hääled surutakse maha, püütakse kehtestada narratiivne blokeering ja ennetada vastupanu sündi. Väga oluline roll on haridussüsteemi ümberhäälestamisel: vahetatakse välja võimalikult suur osa õpetajaskonnast, kehtestatakse uued õppeprogram- mid, kirjutatakse uued õpikud, käibelt eemaldatakse massiivne hulk potentsiaalset ohtlikku kirjavara. Majanduslikult poolelt katkestatakse ajalooliselt väljakujunenud kaubandussuh- ted, kaubavahetus suunatakse keskuse kaudu, majandus reorganiseeritakse (ei eestlased ega lätlased polnud liigselt vaimustunud nõukogudeaegsest intensiivsest üle-industriali- seerimisest). Võimuvahetusele järgneb sageli ulatuslik sisseränne, sealjuures ei huvitu valdav osa uusasukatest kohalikust kultuurist ning identifitseerib ennast keskuse kaudu. Võimule seatakse keskusetruu kohalik eliit, kes on sunnitud balansseerima ühelt poolt kes- kuse direktiivide ja teiselt poolt kohaliku kultuurisituatsiooni vajaduste vahel; eliidi tegevust suunab ja motiveerib hulk vastuokslikke impulsse: nõue keskusele aru anda ja selle direk- tiive täita, hirm oma positsiooni säilitamise pärast, soov seista kohalike huvide eest, soov teha karjääri. Kui koloniaalne võimumaatriks on kehtestatud ning ühiskonnas on võimaliku ja lubatava piirid paika seatud, siis võib keskuse kontroll ääremaade üle varieeruda mini- maalse ja totaalse vahelisel üsna laial skaalal. Sealjuures, kui süsteem seda vähegi võimal- dab, hakkab ühiskonna ärksamas osas tööle piiride ja võimalikkuste kompimise ja laienda- mise, selle vastureaktsioonina ka perioodiline taaskitsendamise protsess. 8 Koloniaalsituat- siooniga kaasneb nii osaline kohanemine kui ka (avalik või varjatud) vastupanu, Robert Youngi sõnutsi, „antikolonialism on sama vana kui kolonialism“