Estonian Academy of Sciences Yearbook 2019 Academy Estonian 2019
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Imperiology and Religion.Indd
10 FROM NATIONAL TERRITORIAL AUTONOMY TO INDEPENDENCE OF ESTONIA: THE WAR AND REVOLUTION 1 IN THE BALTIC REGION, 1914-1917 TIIT ROSENBERG INTRODUCTION Although the interactions between imperial management and nation-building, on which this part of the collection focuses, can be un- derstood from century-long perspectives, one should not ignore the fact that the Russian Empire fell apart not as a consequence of chronological contradictions between imperial and national principles, but rather in a peculiar conjuncture of events caused by World War I and the subse- quent revolutions.2 How were these long-term and conjuncture factors combined to affect Estonians’ quest for autonomy and independence? This chapter is devoted to this very question. From the beginning of the twentieth century, the three major politi- cal actors in the Baltic region, that is, the Baltic German elite, Estonian and Latvian nationals, and the Russian imperial authorities were involved in two serious problems of the region—the agrarian issue and regional self-government. In comparison with the agrarian question, to which policy-makers and intellectuals both in the imperial metropolis and the Baltic region began to pay attention as early as the 1840s, the question of regional self-government was relatively new for contemporaries, and 1 This article has been supported by the Estonian Science Foundation grant No 5710. 2 This point has been stressed by Andreas Kappeler, Russland als Vielvölkerreich: Entstehung, Geschichte, Zerfall (München, 1992), pp. 267-299; Ronald Grigor Suny, The Revenge of the Past. Nationalism, Revolution, and the Collapse of the Soviet Union, (Stanford, 1993), pp. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
In Words and Images
IN WORDS AND IMAGES 2017 Table of Contents 3 Introduction 4 The Academy Is the Academy 50 Estonia as a Source of Inspiration Is the Academy... 5 Its Ponderous Birth 52 Other Bits About Us 6 Its Framework 7 Two Pictures from the Past 52 Top of the World 55 Member Ene Ergma Received a Lifetime Achievement Award for Science 12 About the fragility of truth Communication in the dialogue of science 56 Academy Member Maarja Kruusmaa, Friend and society of Science Journalists and Owl Prize Winner 57 Friend of the Press Award 57 Six small steps 14 The Routine 15 The Annual General Assembly of 19 April 2017 60 Odds and Ends 15 The Academy’s Image is Changing 60 Science Mornings and Afternoons 17 Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum 61 Academy Members at the Postimees Meet-up 20 General Assembly Meeting, 6 December 2017 and at the Nature Cafe 20 Fresh Blood at the Academy 61 Academic Columns at Postimees 21 A Year of Accomplishments 62 New Associated Societies 22 National Research Awards 62 Stately Paintings for the Academy Halls 25 An Inseparable Part of the National Day 63 Varia 27 International Relations 64 Navigating the Minefield of Advising the 29 Researcher Exchange and Science Diplomacy State 30 The Journey to the Lindau Nobel Laureate 65 Europe “Mining” Advice from Academies Meetings of Science 31 Across the Globe 66 Big Initiatives Can Be Controversial 33 Ethics and Good Practices 34 Research Professorship 37 Estonian Academy of Sciences Foundation 38 New Beginnings 38 Endel Lippmaa Memorial Lecture and Memorial Medal 40 Estonian Young Academy of Sciences 44 Three-minute Science 46 For Women in Science 46 Appreciation of Student Research Efforts 48 Student Research Papers’ π-prizes Introduction ife in the Academy has many faces. -
Kolm Aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi Märkmeid Ja Mälestusi III
DokuMENT JA koMMDokumentEN ja TkommentaarAAR Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi III Toomas Karjahärm* Massiküüditamised Senisest uurimistööst Küüditamiste diskursus ei tekkinud tühjale kohale. Selle varasemasse, perestroika-eelsesse historiograafiasse kuuluvad Ervin Kivimaa väitekiri (1970) ja tema venekeelne raamat (1986), mis sisaldavad parteiarhiivile tuginevaid küüditatute arve, samuti Ants Ruusmanni ja Evald Laasi tööd käsikirjas või kärbitud kujul. Kuna need tööd polnud laiemalt tuntud isegi mitte eriteadlaste hulgas, siis „avastati“ küüditamisteema 1987.–1988. aastal uuesti, kusjuures esi- mesed avalikustajad olid ajaloolased Kahk1 ja Laasi2 ajalehtedes ning ajakirjanik Rein Järlik telesaates „Viiekümnendad“. Kui mitte arvestada suvel Loomingus ilmunud Heino Kiige romaani „Maria Siberimaal“, millest sai kohe väga nõutud ja defitsiitne trükis. Küüditamise juriidilistest aspektidest kirjutas mõnevõrra hiljem esimesena Herbert Lindmäe.3 Aja Pulsi toimetuskolleegium oli toetanud küüditamise teema ülesvõtmist ajakirjas juba 1987. aasta sügisel ja õigupoolest oli Pärnu literaadi Rudolf Alleri lühike publitsistlik üllitis sama aasta oktoobris selles „taasavastatud“ valdkonnas esimene. Aller kritiseeris peamiselt „ebaseadus- likke repressioone“ õigustavat kirjandust.4 Kõigepealt olid tähelepanu keskmes 1941. ja 1949. aasta massiküüditamised, muud rep- ressioonid tulid alles hiljem kõneaineks, sest need nõudsid süvendatud uurimist ja uute alli- kate kaasamist. Esialgu käis debatt küüditatute arvu ümber, mida arvati olevat palju suurem kui ajaloolaste poolt ametlike allikate põhjal avaldatud.5 Oli ju üldiselt levinud arvamus, et Nõukogude statistikat ei saa usaldada. Samuti tõsteti esile küüditatute soolist ja vanuselist koosseisu, kus naisi, lapsi ja vanainimesi oli 80–90%. * Toomas Karjahärm (1944), Dsc., vanemteadur, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut, ajaloo, arheo- loogia ja kunstiajaloo keskus, Narva mnt. 29, 10120 Tallinn, [email protected] 1 J. Kahk. Kollektiviseerimisest Eestis. – Rahva Hääl, 26.11.1987. -
Vera Poska-Grünthali Akadeemiline Karjäär Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas
Vera Poska-Grünthali akadeemiline karjäär Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas MERIKE RISTIKIVI Sissejuhatus Vera Poska-Grünthal (1898–1986) on jätnud jälje Eesti ajalukku õige mitmel viisil: teda tuntakse eelkõige innuka naisliikumise aktivisti ning naiste ja laste õigustega tegelevate organisatsioonide asutaja- na. Samuti on tal silmapaistev panus Eesti õigusajaloos advokaa- dina esimese iseseisvusaja tsiviilseadustiku eelnõu perekonnaõigust käsitleva osa ettevalmistamisel. Käesolev artikkel peatub Vera Pos- ka-Grünthali teadustegevusel ja tööl esimese naislektorina Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Vera Poska-Grünthali juuraõpingute aeg peegeldab hästi 20. sa- jandi alguses aset leidnud muudatusi: tsaariajal gümnaasiumi lõpe- tanuna suundus ta esmalt õppima Peterburisse, sest toonases Tartu ülikoolis said naised õppida ainult vabakuulajatena.1 Kui iseseisvu- nud Eestis alustas 1920. aastal tööd õigusteaduskond, astus Vera 1 Naiste ülikoolis õppimise ja haridusvõimaluste kohta enne 1918 lähemalt vt: Lea Leppik, „Naiste haridusvõimalustest Vene impeeriumis enne 1905. aastat“, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXV (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006), 34–52; Sirje Tamul, koost, Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999); Heide W. Whelan, „The Debate on Women’s Education in the Baltic Provinces, 1850 to 1905“, Gert von Pistohlkors, Andris Plakans, Paul Kaegbein, koost, Population Shifts and Social Change in Russia’s Baltic Provinces (Lüneburg: Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, 1995). 134 Tartu -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP -
JAAK AAVIKSOO Jaak Aaviksoo Took Office As TTÜ Rector in 2015
JAAK AAVIKSOO Jaak Aaviksoo took office as TTÜ Rector in 2015. Aaviksoo has held the office of Minister of Education and Research of the Republic of Estonia twice and Minister of Defence of the Republic of Estonia once. 1998- 2007 he was Rector of the University of Tartu. KIRSTI NARINEN H.E. Mrs. Kirsti Narinen, Finnish ambassador to Estonia. Previously Ambassador Narinen has served at Mi- nistry for Foreign Affairs and Finnish missions abroad – St. Petersburg, Ljubljana. She has also served at the Embassy of Tallinn earlier, in 1993-1998. SEPPO ZETTERBERG Professor emeritus Seppo Zetterberg has worked as a Director of the Finnish Institute in Estonia in addi- tion to his university career. He is an Honorary Doctor of the University of Tartu. Mr. Zetterberg is a history researcher who has written several publications on Estonian history. MARJA NYKÄNEN Marja Nykänen has been a Member of the Board of the Bank of Finland since 1.2.2017. Ms. Nykänen is responsible for financial market issues, macroprudential policy, statistics, legal affairs, and financial and personnel administration. In addition, the risk control of investment activities and monetary policy fall within her area of responsibility. She is a member of the Economic and Financial Committee (EFC) of the European Union. PEETER LUIKMEL Economist Peeter Luikmel is the Head of Division, Monetary Policy and International Economics, at Bank of Estonia. KRISTEN MICHAL Kristen Michal is a Member of the Riigikogu. Mr. Michal has held the office of Minister of Justice and Mi- nister of Economic Affairs and Infrastructure. ANDERS OLSHOV Anders Olshov is the Director and Founder of the Intelligence Watch think tank. -
Introduction
Notes Introduction 1This study uses ‘Estonian Veterans’ League’ as the most practical translation of the Eesti Vabadussõjalaste Liit (‘Veterans’ League of the Estonian War of Independence’). The popular term for a Veterans’ League member was vaps (plural: vapsid), or vabs, derived from vabadussõjalane (‘War of Independence veteran’). This often appears mistakenly capitalized as VAPS. A term for the Veterans frequently found in historical literature is ‘Freedom Fighters’, the direct translation of the German Freiheitskämpfer. Another unsatisfactory translation which appears in older literature is ‘Liberators’. It should be noted that until 11 August 1933 the organization was formally called Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (‘The Estonian War of Independence Veterans’ Central League’). 2 Ernst Nolte, The Three Faces of Fascism (London, 1965), p. 12. 3 Eduard Laaman, Vabadussõjalased diktatuuri teel (Tallinn, 1933); Erakonnad Eestis (Tartu, 1934), pp. 54–62; ‘Põhiseaduse kriisi arenemine 1928–1933’, in Põhiseadus ja Rahvuskogu (Tallinn, 1937), pp. 29–45; Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees (Stockholm, 1949). 4 Märt Raud, Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu (Toronto, 1953); Evald Uustalu, The History of Estonian People (London, 1952); Artur Mägi, Das Staatsleben Estlands während seiner Selbständigkeit. I. Das Regierungssystem (Stockholm, 1967). 5 William Tomingas, Vaikiv ajastu Eestis (New York, 1961). 6 Georg von Rauch, The Baltic States: The Years of Independence 1917–1940 (London, 1974); V. Stanley Vardys, ‘The Rise of Authoritarianism in the Baltic States’, in V. Stanley Vardys and Romuald J. Misiunas, eds., The Baltic States in War and Peace (University Park, Pennsylvania, 1978), pp. 65–80; Toivo U. Raun, Estonia and the Estonians (Stanford, 1991); John Hiden and Patrick Salmon, The Baltic Nations and Europe: Estonia, Latvia & Lithuania in the Twentieth Century (London, 1991). -
Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998
Universität Osnabrück Fachbereich Kultur- und Geowissenschaften Fach Geschichte Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998 Dissertation im Fach Geschichte zur Erlangung des Grades Dr. phil. vorgelegt von Andreas Demuth Graduiertenkolleg Migration im modernen Europa Institut für Migrationsforschung und Interkulturelle Studien (IMIS) Neuer Graben 19-21 49069 Osnabrück Betreuer: Prof. Dr. Klaus J. Bade, Osnabrück Prof. Dr. Gerhard Simon, Köln Juli 2000 ANDREAS DEMUTH ii POLITICS, MIGRATION AND MINORITIES IN ESTONIA, 1918-1998 iii Table of Contents Preface...............................................................................................................................................................vi Abbreviations...................................................................................................................................................vii ABBREVIATIONS ............................................................................................ VII 1 INTRODUCTION..........................................................................................3 1.1 CONCEPTUAL AND METHODOLOGICAL ISSUES ...............................................4 1.1.1 Conceptualising Migration ..................................................................5 1.1.1.1 Socio-Historical Migration Research....................................................................................5 1.1.1.2 A Model of Migration..........................................................................................................6 -
101 Biographies
101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd -
Ekki 17.Indd
Sõda ja kultuuriline pööre Jüri Kivimäe Meie sugupõlv elab ja sureb suurel ajal. Suurema jaoks olgu hoitud need, kes tulevad! Gustav Suits, 1905–1915 Ülevaade: Noor-Eesti liikumisega oli Eestis alanud kultuuriline pööre, mis jätkus Esimese maailmasõja aastail. Kui Lääne-Euroopa kirjandus vaatleb reeglina sõda kui kultuuridestruktsiooni (kultuu- rimaastiku, -väärtuste häving, gaasisõda jne), siis Eestis on muute- tegurite koosseis erinev. Sõjatsensuur küll ahistas vaba kultuurilist väljendamist, ent saksavastane propaganda ning baltisakslastele kehtestatud tegevuskeelud avasid tribüüni Eesti avalikkuse suuna- muutuseks. Sõda ei kahjustanud olulisel määral kultuurilise pöörde edenemist, vaid pigem teravdas kultuurilisi vaatenurki (saksa- vastaste ja rahvuslike ideede levik) ning laiendas märgatavalt Eesti ühiskonna kommunikatsiooni (ajakirjandus, uute väljaannete lisandumine) koos ahelmõjudega (lugemis- ja kirjaoskuse levik, geograafi liste teadmiste omandamine rindeteateist ja sõdurite kirja- dest). Artiklis käsitletakse kultuuriliste uuenduste erinevaid tahke alates Noor-Eesti küpsusajast kuni 1917. aastani. Eriline rõhk on pandud ajakirja Vaba Sõna (1914–1916) tekstikogumi analüüsile, kus tõuseb esile rahvusküsimuse ja kultuuri vahekorra arutelu, milles peegeldub kultuurilise pöörde uus kvaliteet, ja mis on üheks ett evalmistavaks teguriks autonoomia küsimuse seadmisele Eesti poliitika keskmesse. Kultuurilise pöörde kandja ja läbiviija oli val- davalt noor haritlaspõlvkond, mistõtt u vaadeldakse lähemalt selle põlvkonna kujunemise ja -
Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957
Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa.